Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Toomas Hendrik Ilves 0 522 7257362 7238702 2026-10-22T17:05:10Z ~2026-56410-98 240299 /* Välislingid */ 7257362 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} {{Infokast president | nimi = Toomas Hendrik Ilves | pilt = Finno-Ugric Capital of Culture (23868412959) (cropped).jpg | pildiallkiri = Toomas Hendrik Ilves (2016) | amet = 4. [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 9. oktoober 2006 | ametiajalõpp = 10. oktoober 2016 | eelmine = [[Arnold Rüütel]] | järgmine = [[Kersti Kaljulaid]] | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige Eestist | ametiajaalgus2 = 2004 | ametiajalõpp2 = 2006 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus3 = 1999 | ametiajalõpp3 = 2002 | eelmine3 = [[Raul Mälk]] | järgmine3 = [[Kristiina Ojuland]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 1996 | ametiajalõpp4 = 1998 | eelmine4 = [[Siim Kallas]] | järgmine4 = [[Raul Mälk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1953|12|26}} | sünnikoht = [[Stockholm]], [[Rootsi]] | surmaaeg = | surmakoht = | alma_mater = [[Columbia Ülikool]]<br>[[Pennsylvania Ülikool]] | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (kuni 2006) | abikaasa = [[Evelin Int-Lambot]] (2004–2015)<br>[[Ieva Kupče]] (2016–2023) | vanemad = [[Endel Ilves]] [[Irene Ilves]] | lapsed = [[Luukas Kristjan Ilves]] [[Juulia Kristiine Ilves]] [[Kadri Keiu Ilves]] [[Hans Hendrik Ilves]] | sugulased = [[Andres Ilves]] (vend)<br>[[Hans Rebane]] (vanaonu) | elukutse = | tegevusala = poliitik, diplomaat | tunnustus = [[Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]] (2006)<br>[[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] (2008)<br>''[[Toomas Hendrik Ilves#Tunnustus_ja_tiitlid|Loend...]]'' | autogramm = Toomas Hendrik Ilves Signature.svg | moodul = }} '''Toomas Hendrik Ilves''' (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1953]] [[Stockholm]]is) on Eesti [[poliitik]] ja [[diplomaat]], endine ajakirjanik, [[Eesti president|Eesti president]] aastatel 2006–2016. Aastatel 2004–2006 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta samasse ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. Pärast teise ametiaja lõppu läks ta külalisteadurina tööle [[Stanfordi Ülikool]]i. == Elulugu == Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike [[Endel Ilves|Endel]] (1923–1991) ja Irene Ilvese (1927–2018)<ref>{{netiviide |pealkiri=Eile suri Toomas Hendrik Ilvese ema |väljaanne=Postimees |aeg=2018-12-26 |url= https://www.postimees.ee/6485407/eile-suri-toomas-hendrik-ilvese-ema |vaadatud=2018-12-27}}</ref> perekonnas. Isa Endel õppis [[Stockholmi Tehnikaülikool]]is inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis [[Stockholmi Ülikool]]is keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/235195 Eesti emad]</ref> Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad [[USA]] kodanikeks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A7666AE1A96C5B5CC2257220000FD33B |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-08-24 |arhiivimisaeg=2009-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090827004502/http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A7666AE1A96C5B5CC2257220000FD33B |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hariduskäik === * 1972–1976 USA-s [[Columbia ülikool]] – [[psühholoogia]] * 1978 [[Pennsylvania ülikool]] lõpetas samal erialal [[magistrikraad]]iga === Ametikohad === * 1974–1979 [[Columbia Ülikool]]i [[psühholoogia]]osakonna assistent-uurija * 1979–1981 [[New Jersey]]s Avatud Hariduse Keskuse [[inglise keel]]e õpetaja ja asedirektor * 1981–1982 Kanadas [[Vancouver]]i kirjanduskeskuse direktor * 1984–1988 [[Raadio Vaba Euroopa]] uurimisinstituudi<ref>Toomas Mattson, [https://web.archive.org/web/20110507084211/http://uus.www.postimees.ee/310104/esileht/siseuudised/125220.php Toomas Hendrik Ilves: olime Kampfgruppe Estland], Postimees, 30.01.2004</ref> teadur-analüütik,<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=12678412 Ilves: ma ei ole CIA agent!], delfi.ee, 13. aprill 2006</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110728062917/http://www.osaarchivum.org/files/holdings/300/8/3/text/13-13-127.shtml Eastern Europe, China, and the World Communist Movement in 1986], RADIO FREE EUROPE Research, 3 January 1987</ref> * 1988–1993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor * 1993–1996 Eesti [[suursaadik]] USA-s, [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s * 1996–1998 ja 1999–2002 [[Eesti välisminister|Eesti välisminister]] * 1999 [[Riigikogu]] liige * 2003 [[Euroopa Parlamendi vaatlejaliige]] * 2004–2006 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige * 2006–2016 [[Eesti president]] === Poliitiline karjäär === 1997. aasta lõpus astus Ilves [[Eesti Talurahva Erakond]]a, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]]. Ilves oli liitumisel tekkinud [[Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] asutajaid ja 1999. aastani selle esimees, 1999. aastast, mil Rahvaerakond ühines [[Mõõdukad|Mõõdukatega]], tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002, aastani esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks]]. [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna [[valimisnimekiri|nimekirja]] esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi liikmena kuulus Ilves [[Euroopa Sotsialistide Partei]]sse. ==== Esimene ametiaeg Eesti presidendina ==== [[Pilt:Toomas Hendrik Ilves 2006.jpg|pisi|Toomas Hendrik Ilves "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil, 2006]] [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|2006. aasta presidendivalimistel]] oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil [[Riigikogu]]s toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3 häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud [[Ene Ergma]] (65 häält), ei võtnud valimistest osa [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ega [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev president [[Arnold Rüütel]], üles alles [[valimiskogu]]s. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. Ajakirjanik [[Argo Ideon]] avaldas [[Wikileaks]]i kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes [[Postimees]] artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti [[Edgar Savisaar]]t, keda ta nimetas "Eesti [[Hugo Chávez]]iks" ja "odavaks populistiks". Avaldatud ettekannete järgi olevat Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu, oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita.<ref name="postimees">Argo Ideon. [https://www.postimees.ee/379120/ilves-usa-saadikule-eesti-presidendi-koht-on-vaesevoitu-ja-voimuta Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta] Postimees.ee, 28.01.2011.</ref> Presidendi sõnul on tegemist memo koostaja tõlgendusega.<ref name="postimees" /> ==== Teine ametiaeg Eesti presidendina ==== [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aastal]] oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat [[Indrek Tarand]]. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks.<ref>[http://www.postimees.ee/544580/president-ilvese-poolt-haaletas-73-saadikut "President Ilvese poolt hääletas 73 saadikut"] Postimees, 29.08.2011 (vaadatud 29.08.2011)</ref> Pärast [[Paul Krugman]]i Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist [[New York Times]]<nowiki/>i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7. juunit [[Twitter]]i kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible."<ref>http://twitter.com/#!/IlvesToomas</ref> Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias.<ref>[http://www.huffingtonpost.com/2012/06/06/estonia-krugman-toomas-hendrik-ilves_n_1575937.html "President Of Estonia Slams Paul Krugman: 'Smug, Overbearing & Patronizing' "] Huffington Post, 07.06.2012 (vaadatud 07.06.2012)</ref> === Tegevus pärast presidendiametit === Aprillis 2025 astus Ilves erakonda [[Volt Europa]]. Ta on täpsustanud, et ei kavatse aktiivselt parteipoliitikas osaleda ega kandideeri kindlasti valimistel. Ilvese sõnul hakkab tema panus piirduma artiklite kirjutamise ja kõnede pidamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609682333/ilves-ma-voltis-aktiivset-parteipoliitikat-tegema-ei-hakka Ilves: ma Voltis aktiivset parteipoliitikat tegema ei hakka]. ERR, 10. aprill 2025.</ref> == Visiidid == {{Vaata|Toomas Hendrik Ilvese presidendivisiidid}} ==Teosed== === Raamatud === * "Eesti jõudmine". Kõnede ja kirjutiste kogumik, koostaja [[Olari Koppel]], Varrak, 2006, ISBN 9985312759 * "Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja-kirjutisi 2006-2011". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2011, ISBN 9789985323830 === Filmid === Ilves mängis kõrvalosa 2007. aastal esilinastunud mängufilmis "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 342</ref> 2024. aastal esilinastus [[Jaan Tootsen]]i tehtud portreefilm "[[Kikilipsuga mässaja]]".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609524340/poff-i-paevik-kikilipsuga-massaja-on-ilmselt-aasta-parim-kodumaine-komoodia "PÖFF-i päevik | "Kikilipsuga mässaja" on ilmselt aasta parim kodumaine komöödia"] ERR kultuur, 18. november 2024</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1118668/galerii-kikilipsuga-massaja-esilinastus-toi-kinno-toomas-hendrik-ilvese-koos-lastega "Galerii | "Kikilipsuga mässaja" esilinastus tõi kinno Toomas Hendrik Ilvese koos lastega"] Õhtuleht, 15. november 2024</ref> == Tunnustus == * 1998 [[Norra Kuninglik Teeneteorden|Norra Kuningliku Teeneteordeni]] I klass<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9782-toomas-hendrik-ilves</ref> * 1998 [[Kreeka Auordeni suurrist]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9844-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2001 Prantsusmaa [[Auleegioni orden|Auleegioni ordu]] suurohvitserikraad<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9920-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2004 [[Kolme Tähe orden|Läti Vabariigi Kolme Tähe orden]] * 2004 [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1108}}</ref> * 2006 [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|703}}</ref> * 2006 Suurbritannia [[Bathi orden]]i rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) * 2007 [[Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden]] (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) * 2007 [[Soome Vabariigi Valge Roosi orden]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10207-toomas-hendrik-ilves</ref> * Läti üliõpilasorganisatsiooni [[Austrums]] auliige * 2007 [[Gruusia Kuldvillaku Orden]] (üle antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) * 2007 Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007)<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 120</ref> * 2007 [[Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett]] (üle antud Vabariigi Presidendi riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) * 2008 [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] (andmise otsus 2007, üle antud 2008)<ref>{{EVkavaler|17615}}</ref> * 2008 [[Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist]] (üle antud kuninganna Beatrixi riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) * 2008 [[Leedu Vytautas Suure ordeni kett]] * 2009 [[Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist]] * 2009 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i kett * 2010 [[Gruusia Püha Jüri Võidu Orden]] (üle antud president Mihheil Saakašvili töövisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010) * 2010 [[pressivaenlane]] * 2011 [[Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett]] * 2011 [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2011 [[Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass]] * 2013 [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi eriklass]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10501-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2013 [[ettevõtluse sõber]] * 2013 [[maksumaksja sõber]] * 2014 [[Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10583-toomas-hendrik-ilves</ref> * 2016 [[pressivaenlane]] * 2018 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2024 aastate eurooplane (Euroopa Komisjoni Eesti esindus andis tiitli president Ilvesele märkimisväärse panuse eest Eesti teekonda Euroopa Liidus viimase 20 aasta jooksul) == Isiklikku == [[Pilt:Ilvesed Laulupeol 2009.jpg|pisi|Toomas Hendrik Ilves perega 2009. aasta [[XXV üldlaulupidu|üldlaulupeol]]]] Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend [[Hans Rebane]] oli Eesti välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20141006084936/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/toomas-hendrik-ilves-polvneb-kommunistist.d?id=13502434 Toomas Hendrik Ilves], [[Kesknädal]], 9. august 2006</ref> Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt [[karaiimid|karaiim]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilvese-vanaema-nimekaim-vene-teenistuses.d?id=13572493 |pealkiri=Ilvese vanaema nimekaim Vene teenistuses |vaadatud=2012-12-13 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006084153/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilvese-vanaema-nimekaim-vene-teenistuses.d?id=13572493 |url-olek=ei tööta }}</ref> USA-s elades õppis Ilves 13-aastaselt [[Fortran]]is programmeerimist oma matemaatikõpetajalt. Hiljem õppis ta programmeerimist ka ülikoolis. Ta on avaldanud arvamust, et kõik inimesed peaksid programmeerida oskama.<ref>Marian Männi. [http://www.postimees.ee/2813034/video-vaata-millest-raakis-ilves-maailmapangas "Video: vaata, millest rääkis Ilves Maailmapangas"] Postimees, 1. juuni 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014).</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=usyHrXZq6z8 Ilvese kõne Microsofti Jaapani peakorteris 6. märtsil 2014], filmis Tõnu Samuel; YouTube, 9. märts 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014)</ref> Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog [[Merry Bullock]]iga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed [[Luukas Kristjan Ilves]] (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine Ilves (sündinud 1992).{{lisa viide}} Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USA-s soovitas tal ülikooli astuda. 2009. aastal lõpetas ta [[Stanfordi Ülikool]]i filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning läks seejärel aega teenima.{{lisa viide}} 2004. aastal abiellus Toomas Hendrik Ilves [[Evelin Ilves|Evelin Int-Lambotiga]]. 9. jaanuaril 2003 sündis tütar Kadri Keiu. 17. aprillil 2015 teatas Presidendi Kantselei, et paar on otsustanud oma abielu lahutada.{{lisa viide}} 7. detsembril 2015 teatas Eesti meedia, et Ilves kihlus lätlanna [[Ieva Ilves|Ieva Kupcega]].<ref>http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/251a1853-d0e5-409a-8911-184ad04e94f2/president-ilves-kihlus-latlanna-ieva-kupcega</ref> 2. jaanuaril 2016 sõlmiti [[Halliste kirik]]us toimunud laulatusel Ilvese ja Ieva Kupce abielu.<ref>{{netiviide |pealkiri=Halliste kirikus algas president Toomas Hendrik Ilvese ja Ieva Kupce laulatus |väljaanne=Postimees |aeg=2016-01-02 |url= http://www.postimees.ee/3454091/halliste-kirikus-algas-president-toomas-hendrik-ilvese-ja-ieva-kupce-laulatus |vaadatud=2016-01-02}}</ref> 28. novembril teatati, et neil sündis poeg Hans Hendrik Ilves.{{lisa viide}} Detsembris 2023 teatati abielu lahutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609202071/ieva-ja-toomas-hendrik-ilves-lahutasid-abielu "Ieva ja Toomas Hendrik Ilves lahutasid abielu"] ERR, 21. detsember 2023</ref> BBC ajakirjanik [[Andres Ilves]] on Toomas Hendrik Ilvese vend. Toomas Hendrik Ilves oli [[Wellesto]] liige. == Ärma talu skandaal == {{Vaata|Ärma talu#Ärma talu skandaal}} 12. oktoobril 2016 puhkes skandaal, kui ajaleht Postimees kirjutas, et [[Ärma talu|OÜ Ermamaa]] sai 2006. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 eurot toetust ja peab vastavalt EAS-i 2012. aasta otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli märkimisväärne, sest teistelt ajavahemikus 2004–2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevõtjatelt küsiti toetus täielikult tagasi. EAS põhjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul võõrustatud arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi. == Vaata ka == * [[Ärma talu]] * [[Presidendi sõnavõistlus]] == Viited == {{viited}} == Kõned == [[Pilt:Toomas Hendrik Ilves 2012-05.jpg|pisi|Toomas Hendrik Ilves kõnelemas Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsiooni 36. aastakonverentsi vastuvõtul 2012. aastal]] * [https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/koned/index.html president.ee: Kõned] * [http://www.vm.ee/est/kat_46/1612.html Eesti välispoliitika minevik, olevik ja tulevik] Tartu Ülikooli aulaloeng, 30. aprill 1998 * [http://www.epl.ee/artikkel/449418 Toomas Hendrik Ilves: Igaühest ei pea saama eestlast] EPL, 22. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=77196 Presidendi kõne Tartu rahulepingu 89. aastapäeval] Postimees, 2. veebruar 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/459983 Toomas Hendrik Ilves: Kui jätame kõik selle, mis vale] EPL, 25. veebruar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=302286 Ilves: meie ees seisab iseseisva elu tähtsaim valik] Postimees, 20. august 2010 * [https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/koned/5995-vabariigi-president-jaan-tonissoni-instituudi-juubelikonverentsil-21045011-tallinnas/index.html Vabariigi president Jaan Tõnissoni Instituudi juubelikonverentsil 21.04.5011 Tallinnas] ** [https://arvamus.postimees.ee/423029/president-ilves-vabakond-on-parim-kaitsesust-autoritaarsuse-vastu President Ilves: vabakond on parim kaitsesüst autoritaarsuse vastu] Postimees, 21. aprill 2011 * [http://uudised.err.ee/v/arvamus/fd231f27-460d-45f6-ba5b-4e44daf70f57 Toomas Hendrik Ilvese kõne vabariigi aastapäeval] ERR, 24. veebruar 2014 * [https://cepa.org/alexei-navalny-and-the-wests-schroderizatsiya/ Kazimir Pulanski fondi Vabaduse Rüütli autasu andmisel Aleksei Navalnõile 5. oktoobril 2021] == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaat}} * [https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/24 Toomas Hendrik Ilves] Vabariigi Presidendi Kantselei kodulehel * [http://www.facebook.com/pages/Toomas-Hendrik-Ilves/124969523859 Toomas Hendrik Ilvese leht Facebookis] * [https://twitter.com/IlvesToomas Toomas Hendrik Ilves Twitteris] * [https://www.postimees.ee/1567081/ilves-pani-sonad-kaante-vahele "Ilves pani sõnad kaante vahele"] Postimees, 9. august 2006 * [[Kalev Kesküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69265495/ "Ilvese esiisade seas parunit polnudki!"] Eesti Ekspress, 12. oktoober 2006 * [[Urmet Kook]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51069176/ "Toomas Hendrik Ilves: lõpetame hala, et oleme väikesed ja meist ei sõltu midagi"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2006 * [[Arvo Uustalu]]. [https://www.ohtuleht.ee/309662 "Presidendi jõulutemp: Ilves jättis Halliste kirikusse vippide telejumalateenistusele minemata"] Õhtuleht, 29. detsember 2008 * [https://maailm.postimees.ee/63059/ilves-usa-ja-euroopa-peavad-tugevdama-uhtekuuluvustunnet "Ilves: USA ja Euroopa peavad tugevdama ühtekuuluvustunnet"] Postimees, 29. detsember 2008 * [[Priit Pullerits]]. [http://www.postimees.ee/?id=65907 "President Ilves annab nõu president Obamale"] Postimees, 7. jaanuar 2009 * [[Kerttu Kaldoja]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51191109/ "President Ilves sõidab Vaiko Eplikuga Poola mainekat auhinda vastu võtma"] EPL, 23. jaanuar 2009 * [https://www.postimees.ee/79001/president-kutsub-inimesi-ules-koolitundi-andma "President kutsub inimesi üles koolitundi andma"] Postimees, 6. veebruar 2009 * [[Sulev Valner]], [[Sulev Oll]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23968033/ "Toomas Hendrik Ilves: Valitsus peab juhtima riiki, mitte mõtlema valimislubadustest"] Maaleht, 9. aprill 2009 * [[Aivar Viidik]], Sulev Oll. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/26261397/ "President: Eestit ei või muuta rahvuspargiks"] Maaleht, 15. oktoober 2009 (intervjuu) * [[Kärt Anvelt]], [[Vallo Toomet]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51292155/ "President: meie peamine probleem seisneb meie enesehinnangus"] Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2011 (intervjuu) * [http://www.muurileht.ee/intervjuu-toomas-hendrik-ilves/ "Intervjuu: Toomas Hendrik Ilves"] Müürileht, märts 2014 * [[Peeter Järvelaid]]. [https://parnu.postimees.ee/2778026/peeter-jarvelaid-presidendi-institutsioon-eesti-kultuuris "Presidendi institutsioon Eesti kultuuris"] Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk 19. * [[Sten Tamkivi]]. [https://www.diplomaatia.ee/artikkel/toomas-hendrik-ilves-e-riik-ei-ole-muinasjutumaa-ega-teerajaja-e-riik-on-teenused-mis-aitavad-loi/ "Toomas Hendrik Ilves: e-riik ei ole muinasjutumaa ega teerajaja, e-riik on teenused, mis aitavad lõimida Euroopat"] Diplomaatia, oktoober 2017 * Erik Moora. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120257364/toomas-hendrik-ilves-70-koige-tahtsam-on-et-eesti-ei-sulguks-endasse-kahjuks-naen-ohumarke "Toomas Hendrik Ilves 70: kõige tähtsam on, et Eesti ei sulguks endasse. Kahjuks näen ohumärke"] Eesti Ekspress, 26. detsember 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Siim Kallas]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1996–1998 | järgnev=[[Raul Mälk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raul Mälk]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1999–2002 | järgnev=[[Kristiina Ojuland]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arnold Rüütel]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=2006–2016 | järgnev=[[Kersti Kaljulaid]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{Eestipresident}} {{JÄRJESTA:Ilves, Toomas Hendrik}} [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Pennsylvania ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Austrumsi liikmed]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] eksmc8u4j3ig0fb1tklr83wfzwg8kbf Tuvalu 0 4067 7257625 7117386 2026-10-23T10:39:42Z Kuriuss 38125 7257625 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Tuvalu | omastav = Tuvalu | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Tuvalu.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Tuvalu in Oceania.svg | deviis = | riigikeel = [[tuvalu keel|tuvalu]] ja [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Funafuti]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Tofiga Vaevalu Falani]] | riigipea_ametinimi2 = Riigipea | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Feleti Teo]] | pindala = 26 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[1. oktoober]] [[1978]] | valuuta = [[Tuvalu dollar|Tuvalu]] ja [[Austraalia dollar]] | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12 | hümn = [[Tuvalu mo te Atua]] | usund = | üladomeen = [[.tv]] | telefonikood = 688 | riigikord = [[parlamentaarne demokraatia]] ja [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = 39 miljonit USD | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = TUV | märkused = }} '''Tuvalu''' on saareriik [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Polüneesia]]s [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartest]] idas. See on maailma väikseim riik, millel on [[pealinn]]. Kuni [[1975]]. aastani oli Tuvalu tuntud ''Ellice'i saartena'' ja oli [[1978]]. aastani [[Suurbritannia]] halduses. Riigi looduslikult kõrgeim koht ulatub umbes 5 meetrit üle merepinna. Maailmas on Tuvalust veel madalama looduslikult kõrgema kohaga vaid [[Maldiivid]]. == Nimi == Nimi "Tuvalu" tähendab [[tuvalu keel]]es "kaheksast liikmest koosnevat gruppi", märkides 8 ajalooliselt asustatud saart.<ref name="MCK45" /> == Asend == Tuvalu asub Vaikses ookeanis Polüneesia saartel. Riik paikneb [[Kiribati]]st [[lõuna]]s, [[Tokelau]]st [[lääs|läänes]], Santa Cruzi saartest idas, [[Fidži]]st [[põhi|põhjas]], [[Samoa]]st [[loe|loodes]] ja [[Nauru]]st [[edel]]as. == Loodus == [[Pilt:Northern_Funafuti.jpg|pisi|Maantee [[Funafuti]] [[atoll]]i Fongafale saare kitsaimas osas Tengako poolsaarel]] Tuvalu koosneb 9 suuremast ja sadakonnast väiksemast saarest. Saarestiku kogupikkus on 595 kilomeetrit.<ref name="ZCMSb" /> 8 saart on ajalooliselt olnud asustatud. Maismaa pindalalt on Tuvalust maailmas väiksemad veel [[Vatikan]], [[Monaco]] ja Nauru. Samas hõlmab riigi majandusvöönd Vaikses ookeanis 900 000&nbsp;km². Riigi rannajoone pikkus on 24 kilomeetrit. Nanumanga, Niutao, Niulakita on [[kari|korallrifisaared]], [[Funafuti]], Nanumea, Nui, Nukufetau, Nukulaelae ja Vaitupu aga [[atoll]]id. Riigi suurim atoll on Vaitupu, pindalaga 5,6&nbsp;km², Nanumea atolli pindala on 3,87&nbsp;km² ja Nukufetau atollil 2,99&nbsp;km². Teised saared on väiksemad. Riigi kõrgeim looduslik koht asub Niulakita saarel ja ulatub umbes 5 meetrit üle merepinna.<ref name="MCK45" /> Maailma riikidest on veel madalama kõrgema loodusliku punktiga vaid Maldiivid. Riigis puuduvad mageveekogud. Joogivett kogutakse [[vihmaperiood]]il, tuuakse mujalt või töödeldakse ookeaniveest. [[Põhjavesi|Põhjaveele]] on piiratud juurdepääs vaid Nukufetau, Vaitupu ja Nanumea saartel. Tuvalu käivitas [[2012]] ÜRO erivoliniku nõudel riikliku veeressursside poliitika strateegia, et elanikud saaksid tarbida rohkem vett. Mets hõlmab 33,3% riigi pindalast, põhiosa sellest asub Funafuti väikesaartel. Tavalisem puuliik saartel on [[kookospalm]], lisaks leidub [[harilik viigipuu|harilikku viigipuud]] ja kruvimändi. Loodusteadlane Charles Hedley kirjeldas [[1896]] Funafuti saarel ja selle ümbruse väikesaartel ühtekokku 21 puittaime liiki. Rohttaimedest esinevad saartel ''Calophyllum inophyllum'', ''Gardenia taitensis'', ''Guettarda speciosa'' ja ''Crinum''.<ref name="YCKAV" /> Tuvalu saartel asuvad [[roheline merikilpkonn|rohelise merikilpkonn]]a ja tume-tõmmutiiru (''Anous minutus'') pesitsusalad. Riigis on kokku kirjeldatud 35 linnuliiki, neist 17 liiki pesitsevad saartel. Ohustatud liikidest pesitseb saarel alaska koovitaja (''Numenius tahitiensis''). Tuvalu ookeanialal on määratletud 607 kalaliiki. 1999 loodi Funafuti looduskaitseala. Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[November|Novembrist]] [[aprill]]ini kestab riigis vihmaperiood ja [[mai]]st [[oktoober|oktoobrini]] põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on +30&nbsp;°C. Tuvalu aasta keskmine [[sademete hulk]] on 3550&nbsp;mm.<ref name="ZCMSb" /> Maismaa madala kõrguse tõttu tekitavad [[tsüklon]]id riigis olulisi purustusi. [[1997]] tabas riiki 3 tsüklonit. [[2015]] kuulutati riigis välja eriolukord pärast Pami tsükloni hävitustööd. [[2011]] tabas riiki [[põud]] ja [[28. september|28. septembril]] 2011 kuulutati riigis põua tõttu välja [[eriolukord]]. == Keskkonnaprobleemid == Tuvalu suurimaks keskkonnaprobleemiks on [[kliima soojenemine|kliima soojenemisest]] tingitud keskkonnamuutused ja jäätmete ladustamine. Ookeanivee temperatuuri tõus ja vee happelisemaks muutumine ohustab korallriffe. Korallriffide kaitseks on käivitatud rahvusvahelisi projekte. Havai ülikooli teadlased on [[1978]]. aastast mõõtnud Tuvalul ookeanivee taset ja tuvastanud, et keskmiselt tõuseb vee tase 1,23&nbsp;mm aastas. Vaikse ookeani kliimamuutuste teadusprogramm leidis 2011, et satelliidid on alates [[1993]]. aastast mõõtnud Tuvalul veetaseme tõusu kuni 5&nbsp;mm aastas. Tuvalu peaminister [[Maatia Toafa]] toonitas [[2005]] ÜRO-s esinedes kliimasoojenemisest tingitud ohte riigi tulevikule. [[2009]]. aasta [[Kopenhaageni kliimakonverents]]il võttis sõna Tuvalu esindaja Ian Fry, kes rõhutas, et inimese mõjutatud kliimasoojenemine on suurimaks ohuks inimkonnale. Peaminister [[Enele Sopoaga]] märkis [[2015]] ÜRO kliimakonverentsil, et konverentsil osalejate eesmärk peaks olema jõuda kokkuleppele vähendada maailma keskmise temperatuuri tõusu 1,5 kraadi võrra. 2015 otsustas Tuvalu valitsus järgida [[1994]]. aasta ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni. == Riigikord == [[Pilt:Government_office_building.jpg|pisi|Tuvalu valitsuse hoone]] Tuvalu on parlamentaarne demokraatia, mis kuulub [[Briti Rahvaste Ühendus]]se. Riigipea on Suurbritannia kuningas [[Charles III]], keda esindab kindralkuberner. Suurbritannia monarh määrab Tuvalu peaministri soovitusel ametisse kindralkuberneri. Kindralkuberner määrab peaministri soovitusel ametisse ministrid. Parlament valib parlamendivalimiste järel peaministri. Valitsusse kuulub seitse ministrit. [[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele parlamendile (''Palamene o Tuvalu''). Parlament on 15-liikmeline ja valitakse ametisse nelja-aastaseks perioodiks. Ajaloo jooksul on Tuvalu parlamendis olnud kolm naist: Naama Maheu Latasi [[1989]]–[[1997]], Pelenike Isaia 2011–2015 ja Puakena Boreham alates 2015. aastast. Riigis puuduvad poliitilised parteid, kuid poliitikud moodustavad huvidest ja vaadetest tulenevalt poliitilisi grupeeringuid. Rahvusvaheliselt võtavad Tuvalu poliitikud sõna eelkõige kliimamuutuste teemal. Funafutil on linnavalitsus ja igal saarel omavalitsus, kus tegutseb vanemate kogu (''Falekaupule''). Lisaks on igal saarel oma pealik. Tuvalu põhiseadus kehtestati [[1978]]. Uus põhiseadus võeti vastu 1. oktoobril [[1986]], seda muudeti [[2007]], [[2010]] ja [[2013]]. Tuvalu õigussüsteemis on kombineeritud Briti tavaõigus ja kohalikud kombed. Igal saarel on oma maakohus. Riigi kõrgeim kohtuorgan on ülemkohus. Tuvalu sai [[5. detsember|5. detsembril]] [[2000]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] liikmeks. == Haldusjaotus == [[Fail:Tuvalu, administrative divisions - de - colored.svg|pisi|Tuvalu haldusüksused]] Tuvalu haldusüksused hõlmavad 8 saart. Riigi pealinn ja ainus linn on [[Funafuti]]. Tuvalu haldusüksused on põhjast lõunasse: * [[Nanumea]] * [[Niutao]] * [[Nanumanga]] * [[Nui saar|Nui]] * [[Vaitupu]] * [[Nukufetau]] * [[Funafuti]] * [[Nukulaelae]] == Taristu== [[Pilt:Tuvaluan_kids_watching_plane_land_at_Funafuti_International_Airport.jpg|pisi|Lapsed vaatavad lennuki maandumist Funafuti Rahvusvahelisel lennuväljal]] Tuvalus asub lennuväli, kuid maandumisraja valgustuse puudumise ja [[õhuseire]] nigela taseme tõttu toimub lennuliiklus päevasel ajal. Asfalteeritud teede kogupikkus riigis on 8 kilomeetrit, mis teeb Tuvalust maailma väikseima riigi sillutatud teede kogupikkuse osas.<ref name="i3h3A" /> Vastavast arvestusest puudub [[Vatikan]], kus ametlikult sillutatud teid pole. Riigi peamine [[sadam]] asub Funafuti saarel. Saarte vahel toimib peamiselt paadi- ja väikelaevaliiklus.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Asia-and-the-Pacific/Tuvalu-INFRASTRUCTURE-POWER-AND-COMMUNICATIONS.html Tuvalu taristu. National Encyclopedia.]</ref> Saartel omakorda on peamiseks liiklusvahendiks jalgrattad ja mopeedid. Tuvalus kehtib [[Vasak- ja parempoolne liiklus|vasaksuunaline liiklus]]. == Rahvastik == 2012 oli 1,6% rahvastikust omandanud [[kõrgharidus]]e ja 2,8% [[kutseharidus]]e. === Rahvaarv === 2017. aasta rahvaloenduse alusel elas riigis 10 507 elanikku ehk 1,3% vähem kui 2012. aastal.<ref name="RL2017"/> 2017 oli riigi rahvastikutihedus 410 inimest/km², seejuures Funafuti atollil 2257 inimest/km². 2017 elas Funafuti saarel 60,2% riigi rahvastikust ja 10% Vaitupu saarel. Niulakita saarel elas 34 inimest. [[2012]]. aasta rahvaloenduse andmetel koosnes Tuvalu rahvastik 10 782 inimesest. Riigis on tänapäeval asustatud 9 saart. 57,1% rahvastikust elab riigi pealinnas Funafuti saarel ja 14,5% Vaitupu saarel. Vaid 46 inimest elas Niulakita saarel.<ref name="PRdF2" /> 2012. aastal oli rahvastikus 51,2% mehi ja 48,8% naisi, 2017. aasta loenduse andmetelel aga 51,4% mehi ja 48,6% naisi. === Vanuseline struktuur === 2012. aastal oli riigi vanim elanik 92-aastane. Tuvalu elanikkonna vanuseline struktuur 2017. aasta rahvaloenduse alusel: {| class="wikitable" |- ! Vanus (a) !! Protsent |- |Alla15-aastased|| 32 |- | 15–59|| 58,5 |- | Üle 60-aastased|| 9,5 |} === Rahvuslik koosseis === 2012 seisuga oli 86,8% rahvastikust olid tuvalulased. 12,3% rahvastikust oli üks vanematest tuvalulane ja teine pärit mujalt. 0,9% rahvastikust oli välispäritolu. 2017 seisuga oli 97% rahvastikust tuvalulased. === Religioon=== 2012 kuulus 85,7% rahvastikust kuulus kongregatsioonilisse kristlikku kirikusse, mis on Tuvalu riigikirik. 3% rahvastikust kuulub vennastekogudusse ja 2,8% on [[adventistid]]. Riigis registreeriti veel 209 [[Baha'i usk|baha'i usu]] austajat, 136 [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajat]] ja 82 [[katoliiklus|katoliiklast]]. 2017 loenduse alusel kuulus 85,88% rahvastikust kongregatsioonilisse kristlikku kirikusse, 2,82% vennastekogudusse ja 2,53% olid adventistid. Riigis elas veel 157 baha'i usu austajat, 155 Jehoova tunnistajat ja 53 katoliiklast. Tuvalu katoliiklastel on 1982. aastast oma piiskop, kes kuulub Suva peapiiskopkonna Funafuti "Sui Iuris" misjoni koosseisu. == Riigikaitse == Tuvalus puuduvad sõjalised üksused. Riigis tegutsevad politseijõud. == Majandus == Tuvalu peamine tuluallikas on [[kalandus]] ja oma territoriaalvetes kalapüügiõiguse müümine. Lisaks eksporditakse [[kopra]]t. <ref name="MCK45" /> Riiki imporditakse toitu, masinaid ja kütust. Tuvalu [[sisemajanduse koguprodukt]] oli [[2016]]. aastal hinnanguliselt 39 miljonit USA dollarit. Riigi tähtsaim majandusharu on kalandus. Lisaks kasvatatakse kookospalme, [[harilik taro|tarot]] ja veidi [[suhkruroog]]u. Riigi kõrgeim hoone on 2004. aastal valminud kolmekorruseline valitsushoone. == Ajalugu == Varased [[polüneeslased]] jõudsid Tuvalu saartele umbes 3000 aastat tagasi. Esimese eurooplasena saabus Tuvalu saartele hispaanlane Álvaro de Mendaña [[16. jaanuar]]il [[1568]], kes kandis Nui saare oma kaardile kui ''Isla de Jesús'' (Jeesuse saar). [[29. august]]il [[1595]] randus ta Niulakita saarel, mille nimetas ''La Solitariaks''. Briti kapten John Byron nimetas saared [[1764]] Laguunisaarteks. [[5. mai]]l [[1781]] möödus Niutao saarest Francisco Mourelle de la Rúa. [[Mai]]s [[1819]] nimetas kapten Arent Schuyler de Peyster Funafuti ja Nukufetau saared Ellice'i saarteks Briti poliitiku [[Edward Ellice]]'i järgi. Hüdrograaf Alexander George Findlay laiendas Ellice'i nime kogu saarestikule. [[1820]] külastas saari Vene maadeuurija [[Mihhail Lazarev]]. [[19. sajand]]il sagenesid mitmete riikide ja vaalapüüdjate laevade külastused Tuvalu saartele. Saartele saabusid kaupmehed ja teadusekspeditsioonid. [[1862]]–[[1863]] käisid [[Peruu]] laevad pettustega värbamas tööjõudu. Funafutilt viidi Peruusse 170 ja Nukulaelaelt 250 inimest. [[1861]] saabus Tuvalule merehädalisena kongregatsionalistide pastor Eleakana, kes alustas Tuvalus [[kristlik]]ku [[misjon]]it. Tema misjonitööd jätkas A.W. Murray. [[Oktoober|Oktoobris]] [[1892]] kuulutas kapten Gibson iga saare eraldi [[Suurbritannia]] [[protektoraat|protektoraadiks]]. [[1916]]–[[1974]] oli Tuvalu Gilberti ja Ellice'i saarte koloonia osa. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1942]] maabusid Funafuti saarel USA üksused. [[1943]] hõivasid ameeriklased Nanumea ja Nukufetau saared. Tuvalu saared olid strateegiliseks kohaks [[Jaapan]]i vägede valduses oleva Kiribati ründamiseks. Ameeriklased ehitasid Funafutile, Nanumeale ja Nukufetaule lennuväljad. Tuvalul valmistati ette Tarawa ja Makini lahingutegevus. [[1974]] peeti Gilberti ja Ellice'i saarte koloonia esimesed üldvalimised ja toimus referendum, kus 92,8% osalejatest soovis mõlema saarestiku omavalitsuse eraldi loomist. Tuvalust sai [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1975]] Suurbritannia territoorium omavalitsusega. Esimesed riigiassamblee valimised toimusid [[27. august]]il [[1977]], mille tulemusena määrati [[Toaripi Lauti]] juhtministriks. [[Juuli]]s [[1978]] saadeti riigiassamblee laiali ja [[1981]] valimistega moodustati parlament. Tuvalu kuulutati iseseisvaks 1. oktoobril 1978 ja Toaripi Lauti sai riigi esimeseks peaministriks. Suurbritannia kuninganna [[Elizabeth II]] külastas Tuvalut [[26. oktoober|26.]]–[[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1982]]. [[2008]] peeti Tuvalus referendum selle üle, kas riigipeaks peaks saama president või jääb riigipeaks endiselt Suurbritannia monarh. 64,98% referendumil osalejatest soovis, et riigipea oleks Suurbritannia monarh. Viimased parlamendivalimised toimusid Tuvalul 2019. == Eesti suhted Tuvaluga == [[Pilt:Eesti_suursaadik_%C3%9CRO_juures_Margus_Kolga_s%C3%B5lmis_Tuvalu_suursaadikuga_%C3%9CRO_juures_Afelee_F._Pitaga_Eesti_ja_Tuvalu_vahelised_diplomaatilised_suhted._25.05.2011_(5760829381).jpg|pisi|Diplomaatiliste suhete sõlmimine Eesti ja Tuvalu vahel 2011. Eesti suursaadik ÜRO juures [[Margus Kolga]] (vasakul) ja Tuvalu suursaadik ÜRO juures Afelee F. Pitaga]] [[Eesti]] sõlmis Tuvaluga [[diplomaatilised suhted]] [[25. mai]]l [[2011]].<ref name="6P0ej" /> Eesti kodanikud võivad Tuvalus viisavabalt viibida 90 päeva 180 päeva jooksul.<ref name="acC9G" /> President [[Kersti Kaljulaid]] tõi [[10. detsember|10. detsembril]] [[2019]] [[Tallinn]]as peetud inimõiguste aastakonverentsil Tuvalut näitena võitluses globaalse kliimasoojenemisega. Tema näide leidis Eesti meedias vastukaja. President tõdes, et vaja on konkreetseid tegusid, mitte rääkida rahast:<ref>Tallinna 2019. aasta Inimõiguste aastakonverentsi materjalid.</ref> {{cquote|Võtame Tuvalu näite. See pole realistlik ettepanek, ärge sellest pealkirja tehke, aga ma toon lühikese näite. Mina olen pärit Saaremaalt, Eesti suurimalt saarelt, eestlased loomulikult teavad. Saarlased kardavad, et Hiiumaa elanikkond väheneb, seal on vaid 10 000 elanikku, varem oli 30 000. Kas me ei peaks hakkama mõtlema üleilmselt, millised on lahendused? Tuvalu 26 ruutkilomeetrit, Hiiumaa on pea 1000 ruutkilomeetrit – nii et nad võiksid kõik tuvalulased vastu võtta, võiksid ruumi teha neile, pole probleemi. Hiiumaa elanikkond kahekordistuks, nende elanike arv on langenud ja nad peaksid Tuvalu inimesi suure hea meelega vastu võtma. Tuvalu inimesed loomulikult ei taha tulla Hiiumaale, sellepärast et seal on väga külm kliima ja nemad on pärit troopikast, aga see on see tasand, kus tuleks kokku leppida, mitte ainult rahast rääkida.}} == Haridus== Tuvalus on lapsed kohustatud kooli minema 6. eluaastast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.cedol.org/pacific/tuvalu/ |pealkiri=Ülevaade Tuvalu haridusest. |vaadatud=2018-03-20 |arhiivimisaeg=2018-03-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180320231901/http://www.cedol.org/pacific/tuvalu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Põhiharidus]] omandatakse 7 ja [[keskharidus]] 6 aasta jooksul. Riigis on 10 [[põhikool]]i ja 2 [[keskkool]]i Vaitupus. Üks keskkool on riiklik ja teine eraõiguslik. 1979 rajati Funafutil merendusinstituut. Tuvalus asub ka Vaikse ookeani ülikooli kampus. == Kultuur == Tuvalus on levinud traditsioonilised kunstiviisid ja ehitusviisid. Elanikud harrastavad käsitööd, nagu mattide ja lehvikute tegemine ja kaunistamine. 2015 toimus Funafutil kunstinäitus. Tuvalus harrastatakse traditsioonilisi tantsustiile. Tuvalu ainus raadiojaam on Radio Tuvalu. Riigis ilmub ainsa ajalehena valitsuse häälekandja Tuvalu Echoes. 1978 rajatud Tuvalu rahvuslikus raamatukogus ja arhiivis oli 2017. aastal 16 000 eri ühikut raamatuid.<ref>[http://www.ndl.go.jp/en/cdnlao/meetings/pdf/AR2017_Tuvalu.pdf Ülevaade Tuvalu rahvuslikust raamatukogust.]</ref> Tuvalu traditsiooniline spordiala on [[kriket]]iga sarnanev kilikiti. Tuvalus on oma jalgpallimeeskond. Tuvalu sportlased osalesid esmakordselt [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is. Funafutil asub riigi ainus staadion, mis mahutab 1500 pealtvaatajat. ==Vaata ka== * [[Tuvalu kindralkuberneride loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MCK45">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tuvalu/ |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2021-02-14 |arhiivimisaeg=2021-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210112151520/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tuvalu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZCMSb">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Slovenia-to-Zimbabwe-Cumulative-Index/Tuvalu.html Ülevaade Tuvalu loodusest.]</ref> <ref name="YCKAV">{{Netiviide |url=http://australianmuseum.net.au/Uploads/Journals/16686/487_complete.pdf |pealkiri=Charles Hedley (1896). "General account of the Atoll of Funafuti". Australian Museum Memoir. 3 (2): 1–72. |vaadatud=2017-03-31 |arhiivimisaeg=2013-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131015112253/http://australianmuseum.net.au/Uploads/Journals/16686/487_complete.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="i3h3A">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/roadways |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2021-02-14 |arhiivimisaeg=2021-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210704040557/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/roadways |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="PRdF2">{{Netiviide |url=http://pdl.spc.int/index.php/catalog/50/datafile/F7 |pealkiri=Vaikse ookeani riikide uuringud. Tuvalu 2012. aasta rahvaloenduse andmed. |vaadatud=2017-03-31 |arhiivimisaeg=2017-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401060716/http://pdl.spc.int/index.php/catalog/50/datafile/F7 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RL2017">[https://sdd.spc.int/digital_library/tuvalu-2017mini-census-preliminary-report-1-i Tuvalu 2017. aasta rahvaloenduse esialgsed andmed.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="6P0ej">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-tuvalu-ja-saalomoni-saartega?id=46690132 Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Tuvalu ja Saalomoni Saartega. Delfi, 26. mai 2011.]</ref> <ref name="acC9G">{{Netiviide |pealkiri=Eesti välisministeeriumi konsulaarinfo. |url=http://www.vm.ee/et/riigid/tuvalu?display=travel_info |vaadatud=2017-03-31 |arhiivimisaeg=2017-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401063733/http://www.vm.ee/et/riigid/tuvalu?display=travel_info |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} *[http://www.postimees.ee/585816 Vaikse ookeani saartel on hakanud vett nappima], Postimees, 4. oktoober 2011 {{Rahvaste Ühendus}} {{Okeaaniariigid}} {{koord |NS=-7.475 |EW=178.00555556 |type=country |region=TV}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Vaikse ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Tuvalu| ]] 5j26s21po4rdl1bqbv6soq9huhrv9bb 7257626 7257625 2026-10-23T10:41:07Z Kuriuss 38125 7257626 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Tuvalu | omastav = Tuvalu | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Tuvalu.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Tuvalu in Oceania.svg | deviis = | riigikeel = [[tuvalu keel|tuvalu]] ja [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Funafuti]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Tofiga Vaevalu Falani]] | riigipea_ametinimi2 = Riigipea | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Feleti Teo]] | pindala = 26 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[1. oktoober]] [[1978]] | valuuta = [[Tuvalu dollar|Tuvalu]] ja [[Austraalia dollar]] | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12 | hümn = [[Tuvalu mo te Atua]] | usund = | üladomeen = [[.tv]] | telefonikood = 688 | riigikord = [[parlamentaarne demokraatia]] ja [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = 39 miljonit USD | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = TUV | märkused = }} '''Tuvalu''' on saareriik [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Polüneesia]]s [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartest]] idas. See on maailma väikseim riik, millel on [[pealinn]]. Kuni [[1975]]. aastani oli Tuvalu tuntud ''Ellice'i saartena'' ja oli [[1978]]. aastani [[Suurbritannia]] halduses. Riigi looduslikult kõrgeim koht asub umbes viis meetrit üle merepinna. Maailmas on Tuvalust veel madalama looduslikult kõrgema kohaga vaid [[Maldiivid]]. == Nimi == Nimi "Tuvalu" tähendab [[tuvalu keel]]es kaheksast liikmest koosnevat gruppi, märkides kaheksat ajalooliselt asustatud saart.<ref name="MCK45" /> == Asend == Tuvalu asub Vaikses ookeanis Polüneesia saartel. Riik paikneb [[Kiribati]]st [[lõuna]]s, [[Tokelau]]st [[lääs|läänes]], Santa Cruzi saartest idas, [[Fidži]]st [[põhi|põhjas]], [[Samoa]]st [[loe|loodes]] ja [[Nauru]]st [[edel]]as. == Loodus == [[Pilt:Northern_Funafuti.jpg|pisi|Maantee [[Funafuti]] [[atoll]]i Fongafale saare kitsaimas osas Tengako poolsaarel]] Tuvalu koosneb üheksast suuremast ja sadakonnast väiksemast saarest. Saarestiku kogupikkus on 595 kilomeetrit.<ref name="ZCMSb" /> 8 saart on ajalooliselt olnud asustatud. Maismaa pindalalt on Tuvalust maailmas väiksemad veel [[Vatikan]], [[Monaco]] ja Nauru. Samas hõlmab riigi majandusvöönd Vaikses ookeanis 900 000&nbsp;km². Riigi rannajoone pikkus on 24 kilomeetrit. Nanumanga, Niutao, Niulakita on [[kari|korallrifisaared]], [[Funafuti]], Nanumea, Nui, Nukufetau, Nukulaelae ja Vaitupu aga [[atoll]]id. Riigi suurim atoll on Vaitupu, pindalaga 5,6&nbsp;km², Nanumea atolli pindala on 3,87&nbsp;km² ja Nukufetau atollil 2,99&nbsp;km². Teised saared on väiksemad. Riigi kõrgeim looduslik koht asub Niulakita saarel ja ulatub umbes 5 meetrit üle merepinna.<ref name="MCK45" /> Maailma riikidest on veel madalama kõrgema loodusliku punktiga vaid Maldiivid. Riigis puuduvad mageveekogud. Joogivett kogutakse [[vihmaperiood]]il, tuuakse mujalt või töödeldakse ookeaniveest. [[Põhjavesi|Põhjaveele]] on piiratud juurdepääs vaid Nukufetau, Vaitupu ja Nanumea saartel. Tuvalu käivitas [[2012]] ÜRO erivoliniku nõudel riikliku veeressursside poliitika strateegia, et elanikud saaksid tarbida rohkem vett. Mets hõlmab 33,3% riigi pindalast, põhiosa sellest asub Funafuti väikesaartel. Tavalisem puuliik saartel on [[kookospalm]], lisaks leidub [[harilik viigipuu|harilikku viigipuud]] ja kruvimändi. Loodusteadlane Charles Hedley kirjeldas [[1896]] Funafuti saarel ja selle ümbruse väikesaartel ühtekokku 21 puittaime liiki. Rohttaimedest esinevad saartel ''Calophyllum inophyllum'', ''Gardenia taitensis'', ''Guettarda speciosa'' ja ''Crinum''.<ref name="YCKAV" /> Tuvalu saartel asuvad [[roheline merikilpkonn|rohelise merikilpkonn]]a ja tume-tõmmutiiru (''Anous minutus'') pesitsusalad. Riigis on kokku kirjeldatud 35 linnuliiki, neist 17 liiki pesitsevad saartel. Ohustatud liikidest pesitseb saarel alaska koovitaja (''Numenius tahitiensis''). Tuvalu ookeanialal on määratletud 607 kalaliiki. 1999 loodi Funafuti looduskaitseala. Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[November|Novembrist]] [[aprill]]ini kestab riigis vihmaperiood ja [[mai]]st [[oktoober|oktoobrini]] põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on +30&nbsp;°C. Tuvalu aasta keskmine [[sademete hulk]] on 3550&nbsp;mm.<ref name="ZCMSb" /> Maismaa madala kõrguse tõttu tekitavad [[tsüklon]]id riigis olulisi purustusi. [[1997]] tabas riiki 3 tsüklonit. [[2015]] kuulutati riigis välja eriolukord pärast Pami tsükloni hävitustööd. [[2011]] tabas riiki [[põud]] ja [[28. september|28. septembril]] 2011 kuulutati riigis põua tõttu välja [[eriolukord]]. == Keskkonnaprobleemid == Tuvalu suurimaks keskkonnaprobleemiks on [[kliima soojenemine|kliima soojenemisest]] tingitud keskkonnamuutused ja jäätmete ladustamine. Ookeanivee temperatuuri tõus ja vee happelisemaks muutumine ohustab korallriffe. Korallriffide kaitseks on käivitatud rahvusvahelisi projekte. Havai ülikooli teadlased on [[1978]]. aastast mõõtnud Tuvalul ookeanivee taset ja tuvastanud, et keskmiselt tõuseb vee tase 1,23&nbsp;mm aastas. Vaikse ookeani kliimamuutuste teadusprogramm leidis 2011, et satelliidid on alates [[1993]]. aastast mõõtnud Tuvalul veetaseme tõusu kuni 5&nbsp;mm aastas. Tuvalu peaminister [[Maatia Toafa]] toonitas [[2005]] ÜRO-s esinedes kliimasoojenemisest tingitud ohte riigi tulevikule. [[2009]]. aasta [[Kopenhaageni kliimakonverents]]il võttis sõna Tuvalu esindaja Ian Fry, kes rõhutas, et inimese mõjutatud kliimasoojenemine on suurimaks ohuks inimkonnale. Peaminister [[Enele Sopoaga]] märkis [[2015]] ÜRO kliimakonverentsil, et konverentsil osalejate eesmärk peaks olema jõuda kokkuleppele vähendada maailma keskmise temperatuuri tõusu 1,5 kraadi võrra. 2015 otsustas Tuvalu valitsus järgida [[1994]]. aasta ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni. == Riigikord == [[Pilt:Government_office_building.jpg|pisi|Tuvalu valitsuse hoone]] Tuvalu on parlamentaarne demokraatia, mis kuulub [[Briti Rahvaste Ühendus]]se. Riigipea on Suurbritannia kuningas [[Charles III]], keda esindab kindralkuberner. Suurbritannia monarh määrab Tuvalu peaministri soovitusel ametisse kindralkuberneri. Kindralkuberner määrab peaministri soovitusel ametisse ministrid. Parlament valib parlamendivalimiste järel peaministri. Valitsusse kuulub seitse ministrit. [[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele parlamendile (''Palamene o Tuvalu''). Parlament on 15-liikmeline ja valitakse ametisse nelja-aastaseks perioodiks. Ajaloo jooksul on Tuvalu parlamendis olnud kolm naist: Naama Maheu Latasi [[1989]]–[[1997]], Pelenike Isaia 2011–2015 ja Puakena Boreham alates 2015. aastast. Riigis puuduvad poliitilised parteid, kuid poliitikud moodustavad huvidest ja vaadetest tulenevalt poliitilisi grupeeringuid. Rahvusvaheliselt võtavad Tuvalu poliitikud sõna eelkõige kliimamuutuste teemal. Funafutil on linnavalitsus ja igal saarel omavalitsus, kus tegutseb vanemate kogu (''Falekaupule''). Lisaks on igal saarel oma pealik. Tuvalu põhiseadus kehtestati [[1978]]. Uus põhiseadus võeti vastu 1. oktoobril [[1986]], seda muudeti [[2007]], [[2010]] ja [[2013]]. Tuvalu õigussüsteemis on kombineeritud Briti tavaõigus ja kohalikud kombed. Igal saarel on oma maakohus. Riigi kõrgeim kohtuorgan on ülemkohus. Tuvalu sai [[5. detsember|5. detsembril]] [[2000]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] liikmeks. == Haldusjaotus == [[Fail:Tuvalu, administrative divisions - de - colored.svg|pisi|Tuvalu haldusüksused]] Tuvalu haldusüksused hõlmavad 8 saart. Riigi pealinn ja ainus linn on [[Funafuti]]. Tuvalu haldusüksused on põhjast lõunasse: * [[Nanumea]] * [[Niutao]] * [[Nanumanga]] * [[Nui saar|Nui]] * [[Vaitupu]] * [[Nukufetau]] * [[Funafuti]] * [[Nukulaelae]] == Taristu== [[Pilt:Tuvaluan_kids_watching_plane_land_at_Funafuti_International_Airport.jpg|pisi|Lapsed vaatavad lennuki maandumist Funafuti Rahvusvahelisel lennuväljal]] Tuvalus asub lennuväli, kuid maandumisraja valgustuse puudumise ja [[õhuseire]] nigela taseme tõttu toimub lennuliiklus päevasel ajal. Asfalteeritud teede kogupikkus riigis on 8 kilomeetrit, mis teeb Tuvalust maailma väikseima riigi sillutatud teede kogupikkuse osas.<ref name="i3h3A" /> Vastavast arvestusest puudub [[Vatikan]], kus ametlikult sillutatud teid pole. Riigi peamine [[sadam]] asub Funafuti saarel. Saarte vahel toimib peamiselt paadi- ja väikelaevaliiklus.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Asia-and-the-Pacific/Tuvalu-INFRASTRUCTURE-POWER-AND-COMMUNICATIONS.html Tuvalu taristu. National Encyclopedia.]</ref> Saartel omakorda on peamiseks liiklusvahendiks jalgrattad ja mopeedid. Tuvalus kehtib [[Vasak- ja parempoolne liiklus|vasaksuunaline liiklus]]. == Rahvastik == 2012 oli 1,6% rahvastikust omandanud [[kõrgharidus]]e ja 2,8% [[kutseharidus]]e. === Rahvaarv === 2017. aasta rahvaloenduse alusel elas riigis 10 507 elanikku ehk 1,3% vähem kui 2012. aastal.<ref name="RL2017"/> 2017 oli riigi rahvastikutihedus 410 inimest/km², seejuures Funafuti atollil 2257 inimest/km². 2017 elas Funafuti saarel 60,2% riigi rahvastikust ja 10% Vaitupu saarel. Niulakita saarel elas 34 inimest. [[2012]]. aasta rahvaloenduse andmetel koosnes Tuvalu rahvastik 10 782 inimesest. Riigis on tänapäeval asustatud 9 saart. 57,1% rahvastikust elab riigi pealinnas Funafuti saarel ja 14,5% Vaitupu saarel. Vaid 46 inimest elas Niulakita saarel.<ref name="PRdF2" /> 2012. aastal oli rahvastikus 51,2% mehi ja 48,8% naisi, 2017. aasta loenduse andmetelel aga 51,4% mehi ja 48,6% naisi. === Vanuseline struktuur === 2012. aastal oli riigi vanim elanik 92-aastane. Tuvalu elanikkonna vanuseline struktuur 2017. aasta rahvaloenduse alusel: {| class="wikitable" |- ! Vanus (a) !! Protsent |- |Alla15-aastased|| 32 |- | 15–59|| 58,5 |- | Üle 60-aastased|| 9,5 |} === Rahvuslik koosseis === 2012 seisuga oli 86,8% rahvastikust olid tuvalulased. 12,3% rahvastikust oli üks vanematest tuvalulane ja teine pärit mujalt. 0,9% rahvastikust oli välispäritolu. 2017 seisuga oli 97% rahvastikust tuvalulased. === Religioon=== 2012 kuulus 85,7% rahvastikust kuulus kongregatsioonilisse kristlikku kirikusse, mis on Tuvalu riigikirik. 3% rahvastikust kuulub vennastekogudusse ja 2,8% on [[adventistid]]. Riigis registreeriti veel 209 [[Baha'i usk|baha'i usu]] austajat, 136 [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajat]] ja 82 [[katoliiklus|katoliiklast]]. 2017 loenduse alusel kuulus 85,88% rahvastikust kongregatsioonilisse kristlikku kirikusse, 2,82% vennastekogudusse ja 2,53% olid adventistid. Riigis elas veel 157 baha'i usu austajat, 155 Jehoova tunnistajat ja 53 katoliiklast. Tuvalu katoliiklastel on 1982. aastast oma piiskop, kes kuulub Suva peapiiskopkonna Funafuti "Sui Iuris" misjoni koosseisu. == Riigikaitse == Tuvalus puuduvad sõjalised üksused. Riigis tegutsevad politseijõud. == Majandus == Tuvalu peamine tuluallikas on [[kalandus]] ja oma territoriaalvetes kalapüügiõiguse müümine. Lisaks eksporditakse [[kopra]]t. <ref name="MCK45" /> Riiki imporditakse toitu, masinaid ja kütust. Tuvalu [[sisemajanduse koguprodukt]] oli [[2016]]. aastal hinnanguliselt 39 miljonit USA dollarit. Riigi tähtsaim majandusharu on kalandus. Lisaks kasvatatakse kookospalme, [[harilik taro|tarot]] ja veidi [[suhkruroog]]u. Riigi kõrgeim hoone on 2004. aastal valminud kolmekorruseline valitsushoone. == Ajalugu == Varased [[polüneeslased]] jõudsid Tuvalu saartele umbes 3000 aastat tagasi. Esimese eurooplasena saabus Tuvalu saartele hispaanlane Álvaro de Mendaña [[16. jaanuar]]il [[1568]], kes kandis Nui saare oma kaardile kui ''Isla de Jesús'' (Jeesuse saar). [[29. august]]il [[1595]] randus ta Niulakita saarel, mille nimetas ''La Solitariaks''. Briti kapten John Byron nimetas saared [[1764]] Laguunisaarteks. [[5. mai]]l [[1781]] möödus Niutao saarest Francisco Mourelle de la Rúa. [[Mai]]s [[1819]] nimetas kapten Arent Schuyler de Peyster Funafuti ja Nukufetau saared Ellice'i saarteks Briti poliitiku [[Edward Ellice]]'i järgi. Hüdrograaf Alexander George Findlay laiendas Ellice'i nime kogu saarestikule. [[1820]] külastas saari Vene maadeuurija [[Mihhail Lazarev]]. [[19. sajand]]il sagenesid mitmete riikide ja vaalapüüdjate laevade külastused Tuvalu saartele. Saartele saabusid kaupmehed ja teadusekspeditsioonid. [[1862]]–[[1863]] käisid [[Peruu]] laevad pettustega värbamas tööjõudu. Funafutilt viidi Peruusse 170 ja Nukulaelaelt 250 inimest. [[1861]] saabus Tuvalule merehädalisena kongregatsionalistide pastor Eleakana, kes alustas Tuvalus [[kristlik]]ku [[misjon]]it. Tema misjonitööd jätkas A.W. Murray. [[Oktoober|Oktoobris]] [[1892]] kuulutas kapten Gibson iga saare eraldi [[Suurbritannia]] [[protektoraat|protektoraadiks]]. [[1916]]–[[1974]] oli Tuvalu Gilberti ja Ellice'i saarte koloonia osa. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1942]] maabusid Funafuti saarel USA üksused. [[1943]] hõivasid ameeriklased Nanumea ja Nukufetau saared. Tuvalu saared olid strateegiliseks kohaks [[Jaapan]]i vägede valduses oleva Kiribati ründamiseks. Ameeriklased ehitasid Funafutile, Nanumeale ja Nukufetaule lennuväljad. Tuvalul valmistati ette Tarawa ja Makini lahingutegevus. [[1974]] peeti Gilberti ja Ellice'i saarte koloonia esimesed üldvalimised ja toimus referendum, kus 92,8% osalejatest soovis mõlema saarestiku omavalitsuse eraldi loomist. Tuvalust sai [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1975]] Suurbritannia territoorium omavalitsusega. Esimesed riigiassamblee valimised toimusid [[27. august]]il [[1977]], mille tulemusena määrati [[Toaripi Lauti]] juhtministriks. [[Juuli]]s [[1978]] saadeti riigiassamblee laiali ja [[1981]] valimistega moodustati parlament. Tuvalu kuulutati iseseisvaks 1. oktoobril 1978 ja Toaripi Lauti sai riigi esimeseks peaministriks. Suurbritannia kuninganna [[Elizabeth II]] külastas Tuvalut [[26. oktoober|26.]]–[[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1982]]. [[2008]] peeti Tuvalus referendum selle üle, kas riigipeaks peaks saama president või jääb riigipeaks endiselt Suurbritannia monarh. 64,98% referendumil osalejatest soovis, et riigipea oleks Suurbritannia monarh. Viimased parlamendivalimised toimusid Tuvalul 2019. == Eesti suhted Tuvaluga == [[Pilt:Eesti_suursaadik_%C3%9CRO_juures_Margus_Kolga_s%C3%B5lmis_Tuvalu_suursaadikuga_%C3%9CRO_juures_Afelee_F._Pitaga_Eesti_ja_Tuvalu_vahelised_diplomaatilised_suhted._25.05.2011_(5760829381).jpg|pisi|Diplomaatiliste suhete sõlmimine Eesti ja Tuvalu vahel 2011. Eesti suursaadik ÜRO juures [[Margus Kolga]] (vasakul) ja Tuvalu suursaadik ÜRO juures Afelee F. Pitaga]] [[Eesti]] sõlmis Tuvaluga [[diplomaatilised suhted]] [[25. mai]]l [[2011]].<ref name="6P0ej" /> Eesti kodanikud võivad Tuvalus viisavabalt viibida 90 päeva 180 päeva jooksul.<ref name="acC9G" /> President [[Kersti Kaljulaid]] tõi [[10. detsember|10. detsembril]] [[2019]] [[Tallinn]]as peetud inimõiguste aastakonverentsil Tuvalut näitena võitluses globaalse kliimasoojenemisega. Tema näide leidis Eesti meedias vastukaja. President tõdes, et vaja on konkreetseid tegusid, mitte rääkida rahast:<ref>Tallinna 2019. aasta Inimõiguste aastakonverentsi materjalid.</ref> {{cquote|Võtame Tuvalu näite. See pole realistlik ettepanek, ärge sellest pealkirja tehke, aga ma toon lühikese näite. Mina olen pärit Saaremaalt, Eesti suurimalt saarelt, eestlased loomulikult teavad. Saarlased kardavad, et Hiiumaa elanikkond väheneb, seal on vaid 10 000 elanikku, varem oli 30 000. Kas me ei peaks hakkama mõtlema üleilmselt, millised on lahendused? Tuvalu 26 ruutkilomeetrit, Hiiumaa on pea 1000 ruutkilomeetrit – nii et nad võiksid kõik tuvalulased vastu võtta, võiksid ruumi teha neile, pole probleemi. Hiiumaa elanikkond kahekordistuks, nende elanike arv on langenud ja nad peaksid Tuvalu inimesi suure hea meelega vastu võtma. Tuvalu inimesed loomulikult ei taha tulla Hiiumaale, sellepärast et seal on väga külm kliima ja nemad on pärit troopikast, aga see on see tasand, kus tuleks kokku leppida, mitte ainult rahast rääkida.}} == Haridus== Tuvalus on lapsed kohustatud kooli minema 6. eluaastast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.cedol.org/pacific/tuvalu/ |pealkiri=Ülevaade Tuvalu haridusest. |vaadatud=2018-03-20 |arhiivimisaeg=2018-03-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180320231901/http://www.cedol.org/pacific/tuvalu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Põhiharidus]] omandatakse 7 ja [[keskharidus]] 6 aasta jooksul. Riigis on 10 [[põhikool]]i ja 2 [[keskkool]]i Vaitupus. Üks keskkool on riiklik ja teine eraõiguslik. 1979 rajati Funafutil merendusinstituut. Tuvalus asub ka Vaikse ookeani ülikooli kampus. == Kultuur == Tuvalus on levinud traditsioonilised kunstiviisid ja ehitusviisid. Elanikud harrastavad käsitööd, nagu mattide ja lehvikute tegemine ja kaunistamine. 2015 toimus Funafutil kunstinäitus. Tuvalus harrastatakse traditsioonilisi tantsustiile. Tuvalu ainus raadiojaam on Radio Tuvalu. Riigis ilmub ainsa ajalehena valitsuse häälekandja Tuvalu Echoes. 1978 rajatud Tuvalu rahvuslikus raamatukogus ja arhiivis oli 2017. aastal 16 000 eri ühikut raamatuid.<ref>[http://www.ndl.go.jp/en/cdnlao/meetings/pdf/AR2017_Tuvalu.pdf Ülevaade Tuvalu rahvuslikust raamatukogust.]</ref> Tuvalu traditsiooniline spordiala on [[kriket]]iga sarnanev kilikiti. Tuvalus on oma jalgpallimeeskond. Tuvalu sportlased osalesid esmakordselt [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is. Funafutil asub riigi ainus staadion, mis mahutab 1500 pealtvaatajat. ==Vaata ka== * [[Tuvalu kindralkuberneride loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MCK45">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tuvalu/ |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2021-02-14 |arhiivimisaeg=2021-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210112151520/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tuvalu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZCMSb">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Slovenia-to-Zimbabwe-Cumulative-Index/Tuvalu.html Ülevaade Tuvalu loodusest.]</ref> <ref name="YCKAV">{{Netiviide |url=http://australianmuseum.net.au/Uploads/Journals/16686/487_complete.pdf |pealkiri=Charles Hedley (1896). "General account of the Atoll of Funafuti". Australian Museum Memoir. 3 (2): 1–72. |vaadatud=2017-03-31 |arhiivimisaeg=2013-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131015112253/http://australianmuseum.net.au/Uploads/Journals/16686/487_complete.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="i3h3A">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/roadways |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2021-02-14 |arhiivimisaeg=2021-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210704040557/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/roadways |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="PRdF2">{{Netiviide |url=http://pdl.spc.int/index.php/catalog/50/datafile/F7 |pealkiri=Vaikse ookeani riikide uuringud. Tuvalu 2012. aasta rahvaloenduse andmed. |vaadatud=2017-03-31 |arhiivimisaeg=2017-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401060716/http://pdl.spc.int/index.php/catalog/50/datafile/F7 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RL2017">[https://sdd.spc.int/digital_library/tuvalu-2017mini-census-preliminary-report-1-i Tuvalu 2017. aasta rahvaloenduse esialgsed andmed.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="6P0ej">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-tuvalu-ja-saalomoni-saartega?id=46690132 Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Tuvalu ja Saalomoni Saartega. Delfi, 26. mai 2011.]</ref> <ref name="acC9G">{{Netiviide |pealkiri=Eesti välisministeeriumi konsulaarinfo. |url=http://www.vm.ee/et/riigid/tuvalu?display=travel_info |vaadatud=2017-03-31 |arhiivimisaeg=2017-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170401063733/http://www.vm.ee/et/riigid/tuvalu?display=travel_info |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} *[http://www.postimees.ee/585816 Vaikse ookeani saartel on hakanud vett nappima], Postimees, 4. oktoober 2011 {{Rahvaste Ühendus}} {{Okeaaniariigid}} {{koord |NS=-7.475 |EW=178.00555556 |type=country |region=TV}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Vaikse ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Tuvalu| ]] efqsb0upxu43tqaubkkp241kj1l03q0 Malta 0 4191 7257255 7145319 2026-10-22T14:30:59Z Sendrasendra 225202 /* Riigikord */ 7257255 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Malta (täpsustus)]].}} {{Riik | riiginimi = Malta Vabariik | omastav = Malta | nimi1_keel = malta | nimi1 = Repubblika ta'Malta | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of Malta | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Malta.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Malta in its region (special marker).svg | deviis = | riigikeel = [[malta keel|malta]] ja [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Valletta]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Myriam Spiteri Debono]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Robert Abela]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[21. september]] [[1964]] | valuuta = [[euro]] | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[L-Innu Malti]] | usund = [[katoliiklus]] | üladomeen = [[.mt]] | telefonikood = 356 | riigikord = parlamentaarne vabariik | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MLT | märkused = }} '''Malta''', ametlikult '''Malta Vabariik''', on saareriik [[Lõuna-Euroopa]]s [[Vahemeri|Vahemeres]] [[Sitsiilia]] ja [[Põhja-Aafrika]] vahel. Malta saarestik asub 80 km kaugusel [[Itaalia]] lõunaosast ning jääb [[Tuneesia]]st 284 km ida poole ja [[Liibüa]]st 333 km põhja poole. Peamised kuus saart on [[Malta saar|Malta]], [[Gozo]] (''Għawdex''), [[Comino]] (''Kemmuna''), [[Manoeli saar|Manoeli]], [[Cominotto]] (''Kemmunett'') ja [[Filfla]]. Riigikeeled on malta ja inglise keel. Malta pealinn [[Valletta]] on nii pindalalt kui ka rahvaarvult väikseim Euroopa Liidu pealinn. Umbes 542 000 elanikuga ja 316 km² suuruse pindalaga Malta on maailma kümnes väikseim riik ja üheksas tihedaima asustusega riik. Malta on nii [[pindala]]lt kui ka [[rahvaarv]]ult [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kõige väiksem liikmesriik. Malta on olnud asustatud vähemalt alates aastast 6500 eKr, seega juba [[mesoliitikum|mesoliitikumist]]. Oma asukoha tõttu Vahemere keskosas on Maltal olnud sajandite jooksul suur geostrateegiline tähtsus, mistõttu on seda valitsenud ja mõjutanud mitmed rahvad ja kultuurid: muistsel ajal [[foiniiklased]], [[kartaagolased]], [[kreeklased]] ja [[roomlased]]; keskajal [[araablased]], [[normannid]] ja [[aragoonlased]]; ning uusajal [[hospitaliitide ordu]], [[prantslased]] ja [[britid]]. [[19. sajand]]i alguses sattus Malta Briti võimu alla ning oli oluline baas [[Briti Vahemere laevastik]]ule. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal piirasid seda [[teljeriigid]] ning Malta oli oluline liitlaste tugipunkt Põhja-Aafrika ja Vahemere operatsioonide jaoks. [[1964]]. aastal saavutas Malta iseseisvuse ning kuulutas end [[1974]]. aastal parlamentaarseks vabariigiks. [[2004]]. aastal liitus riik Euroopa Liiduga ja [[2008]]. aastal võttis kasutusele [[euro]]. Pikk võõrvõimu ajalugu ning asukoht [[Euroopa]] ja [[Aafrika]] vahel on avaldanud tugevat mõju Malta kunstile, muusikale, köögile ja arhitektuurile. Maltal on tihedad ajaloolised ja kultuurilised sidemed Itaalia, eriti just [[Sitsiilia]]ga – hinnanguliselt 62–66% Malta elanikest räägib või mõistab [[itaalia keel]]t, mis oli aastatel [[1530]]–[[1934]] riigi ametlik keel. Malta on kõrge sissetulekutasemega arenenud riik, mille majandus tugineb tugevalt [[turism]]ile. Meeldiv kliima, arvukad puhkealad ning rikkalik arhitektuuri- ja kultuuripärand meelitavad ligi külastajaid ning soodustavad välismaalaste kogukonna kasvu. Maltal asub kolm [[UNESCO maailmapärandi nimekiri|UNESCO maailmapärandi]] objekti: [[Ħal Saflieni hüpogeum]], [[Valletta linn]] ning [[Malta megaliittemplid]]. == Nimi == Malta nime päritolu kohta on kaks versiooni. Ühe järgi on nimi tulnud [[foiniiklased|foiniiklaste]] [[koloonia]] nimest Maleth ('sadam') ja teise järgi [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''μέλι'' ('mesi'). == Asend == Malta asub Vahemeres [[Itaalia]]le kuuluvast [[Sitsiilia]]st [[lõuna]]s ja [[Tuneesia]]st [[ida]]s. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 km ja Tuneesiast 284 km. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 km.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Riigi maismaa-ala ulatus on 45 km [[loe|loodest]] [[kagu]]sse ja 13 km [[kirre|kirdest]] [[edel]]asse.<ref name="Ülevaade Maltast" /> == Loodus == [[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|pisi|Vaade Maltale kosmosest]] Malta hõlmab seitse saart, millest asustatud on kolm suuremat: Malta (246&nbsp;km²), Gozo (67&nbsp;km²) ja Comino (2,8&nbsp;km²). Gozo asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Comino saar jääb nende vahele. Comino ja Gozo saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Cominot Lõuna-Comino väin. Saarte maastikus on ülekaalus tasased lubjakiviplatood. Riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre. Ametlikult on asustamata saar [[Manoel]]; asustamata on ka [[Filfla]], [[Cominotto]] (Kemmunett), [[Püha Pauluse saar]], [[Fungus Rock]], [[Ħalfa Rock]] jm väiksemad saared. Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osa on kivised, osa liivased. Gozo populaarseim rand on punase liivaga ja asub Ramla lahes. Comino saare kuulsaim rand asub Santa Maria lahes.<ref name="Ülevaade Maltast" /> Lubjakivist tingitud karsti tõttu puuduvad Maltal mageveekogud. Seetõttu on [[Joogivesi|joogivee]] saamine probleem. Suurim veevajadus on suvekuudel, kui vihma ei saja. Talvel sajab seevastu valingutena ning vesi voolab pigem otse merre, kui imbub pinnasesse. Pinnase all, sadakonna meetri sügavusel, on suured mageveevarud. Siiski saadakse rohkem kui pool Malta joogiveest [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema. Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks ''[[Palaeocyanus crassifolius]]'', ''[[Cremnophyton lanfrancoi]]'', ''[[Darniella melitensis]]'' ja ''[[Euphorbia melitensis]]''.<ref name="cyq8n" /> Maltal elab kaks kahepaiksete liiki: ''[[Discoglossus pictus]]'' ja ''[[Pelophylax bedriagae]]''.<ref name="aQXfl" /> Roomajaid leidub 10 liiki, neist endeemsed on ''[[Potamon fluviatile]]'' ja ''[[Podarcis filfolensis]]''.<ref name="QR0au" /> Riik asub rändlindude rändeteel ja üks tõsiseid [[looduskaitse]] probleeme on lindude küttimine rände ajal. Maltal on kohatud 414 linnuliiki.<ref name="VSCHa" /> Imetajaid on leitud 20 liiki, neist 11 on [[käsitiivalised]].<ref name="yJsIR" /> Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik. == Kliima == Maltal valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6&nbsp;°C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2&nbsp;°C), kõige kuumem [[august]] (+26,3&nbsp;°C). Aastas sajab keskmiselt 553&nbsp;mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112&nbsp;mm), kõige vähem [[juuli]]s (0&nbsp;mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja [[jaanuar]]is (14), kõige vähem juulis (0). Madalaim temperatuur +1,4&nbsp;°C registreeriti [[jaanuar]]is [[1981]] ja kõrgeim +43,8&nbsp;°C [[august]]is [[1999]]. Maltal on laias laastus kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta üldiselt soodne, talviseid [[öökülm]]i esineb haruharva. Suvel võib siiski osa taimi kuumuse tõttu närbuda. == Riigikord == Malta on parlamentaarne [[vabariik]]. Riigipea on president, kelle parlament valib iga viie aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud. [[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab ühekojaline [[Malta parlament|esindajatekoda]] (''Il-Kamra Tad-Deputati''), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Parlament valitakse iga viie aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab. Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul. Malta [[põhiseadus]] võeti vastu 21. septembril 1964. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus. == Haldusjaotus == [[File:Malta - administrative division.svg|thumb|650px|Malta haldusjaotus]] [[Pilt:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg|pisi|Malta pealinn Valletta]] Maltal on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline, ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud kuude ringkonda (neist viis Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil. Malta [[pealinn]] [[Valletta]] on pindalalt Euroopa Liidu väikseim pealinn. Suurim linn on [[St. Paul's Bay]].<ref name="Then" /> == Rahvastik == Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv [[2015]]. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised.<ref name="V0hWO" /> Rahvastikust moodustavad [[maltalased]] 95,3%, [[britid]] 1,6% ja teised rahvad 3,1%. 2011. aastal seadustas Malta [[abielulahutus]]e. Malta riigiusk on [[katoliiklus]]. 1944. aastal moodustati Malta peapiiskopkond. 2016. aastal oli riigis kokku 70 kogudust ning tegutses 270 ilmikpreestrit ja 348 regulaarvaimulikku.<ref name="i3yVR" /> 2011. aasta andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel [[Paulus]], püha Publius ja püha [[Agatha]]. Maltalt on pärit [[kardinal]] [[Prosper Grech]]. == Riigikaitse == {{Pikemalt artiklis|Malta relvajõud}} Malta relvajõudude eesmärk on tagada riigi esmane kaitse ning kaitsta Malta suveräänsust ja riiklikke huve.<ref name="snmJY" /> Relvajõud koosnevad peastaabist, maaväest (kolm üksust), õhuväest (üks üksus) ja mereväest (üks eskaader).<ref name="BLYW5" /> Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on [[brigadir (auaste)|brigadir]]. Malta õhuvägi kasutab lennukeid Beechcraft Super King Air ja BN-2 Islander ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139. Mereväe eskaadrisse kuulub kaks patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25&nbsp;mm [[kuulipilduja]]id. == Majandus == Malta on eurotsooni väikseim riik. Peamised majandusharud on tööstus ja turism.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> 2015. aastal hõlmas teenindussektor 87,2% ja tööstussektor 11,4% sisemajanduse koguproduktist.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Tähtsamate [[põllumajandus]]kultuuridena kasvatatakse [[nisu]], [[oder|otra]], [[kartul]]it ja [[tomat]]it, loomadest kasvatatakse peamiselt veiseid ja sigu. == Transport == Malta teede kogupikkus on 3096 km, millest asfalteeritud teid on 2704 km.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Suurbritannia koloniaalaja pärandina kehtib Maltal [[vasakpoolne liiklus]]. Maltal on üks lennujaam. Riigi peamised [[sadam]]ad on Marsaxlokk ja Valletta. [[1883]]. aastal rajati Maltale 14 kilomeetri pikkune [[raudtee]] Vallettast sõjaväe[[kasarm]]uteni Mtarfas [[Mdina]] lähedal. Raudtee suleti [[1931]]. aastal pärast [[tramm]]ide ja [[buss]]ide kasutuselevõttu. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teatas [[Benito Mussolini]], et tema lennuvägi hävitas Malta raudtee, ehkki sõja alguseks oli raudtee juba üheksa aastat suletud olnud. Maltal tegutseb kaks lennufirmat: [[KM Malta Airlines]] ja [[Medavia]]. == Ajalugu == [[Pilt:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|pisi|[[Ħaġar Qim]]i megaliittempel]] Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.<ref name="Ülevaade Maltast" /> Malta varaseimad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nende saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] rajati Maltal [[megaliitehitis]]i, nagu [[Ġgantija]], [[Ħaġar Qim]] ja [[Mnajdra]]. 2500. aasta paiku eKr jäid Malta saared mõneks sajandiks asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. Umbes aastal 1000 eKr rajasid [[foiniiklased]] Maltale tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. Aastal 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltale oma koloonia. Aastal [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai need tagasi. [[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] käigus aastal [[218 eKr]] läksid Malta saared Rooma riigi valdusse. Koloonia nimetati Melitaks, kuid piirkonnas säilis tugev [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel ühele Malta saarele apostel [[Paulus]] ning viibis seal kolm kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele munitsiipiumi staatuse. Aastatel [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533. aastal vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]]. aastal vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati Maltale moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]]. aastal vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], hakkas Malta kuuluma Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]]. aastal sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et Maltal elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Aastail [[1282]]–[[1409]] kuulus Malta [[Barcelona krahv]]idele ning 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile, kusjuures Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltal kohalik [[aadel]]kond. Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]]. aastal [[Malta ordu]]le, kes järgnenud sajanditel tõrjus tagasi [[Osmani Riik|osmanite]] rünnakud. Malta ordu oli kohustatud andma keisrile igal aastal ühe [[jahipistrik]]u. [[1551]]. aastal viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]]. aastal [[blokaad|piirasid]] osmanid Malta ümber ([[Malta piiramine]]), mille järel ehitati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule püstitati vahitorne. [[18. sajand]]il muutus Malta ordu saarte elanikele üha vastumeelsemaks ning [[1775]]. aastal puhkes orduvastane ülestõus. [[1798]]. aastal vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]–[[18. juuni]]ni 1798 Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi. [[Pilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|pisi|NSV Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] [[1989]]. aastal Maltal]] [[Prantslased]] ei austanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mis tekitas kohalike elanike seas paksu pahameelt. [[1800]]. aastal alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning Pariisi rahulepinguga sai Malta [[1814]]. aastal [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõja]] ajal raviti Maltal rindelt toodud haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes neli Malta elanikku. 1934. aastal keelati ära senine ametlik keel, [[itaalia keel]], ning riigikeelteks said [[Inglise keel|inglise]] ja [[malta keel]]. Malta saavutas [[1947]]. aastal piiratud omavalitsuse ja iseseisvus 21. septembril 1964 Suurbritannia võimu alt, kuid riigipeaks jäi Suurbritannia kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. [[Vabariik]] kuulutati välja [[13. detsember|13. detsembril]] [[1974]]. Briti sõjavägi lahkus Maltalt 1979. aastal. [[1980]]. aastal kuulutas Malta end [[neutraalne riik|neutraalseks]] ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumises]]. Malta astus Euroopa Liitu [[1. mai]]l [[2004]]. [[1989]]. aastal kohtusid [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George Bush vanem]] ja NSV Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] esimest korda silmast silma just nimelt Maltal. Seda kohtumist peetakse üheks [[külm sõda|külma sõja]] lõpu tähiseks. [[Euro]] käibib Maltal alates [[1. jaanuar]]ist [[2008]]. Enne seda käibis seal [[Malta liir]]. == Eesti suhted Maltaga == Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril [[1992]].<ref name="UZB4Z" /> Eesti suursaadik Maltal resideerib Roomas. [[Märts]]is [[2001]] külastas Maltat peaminister [[Mart Laar]] ja [[oktoober|oktoobris]] [[2003]] president [[Arnold Rüütel]]. Eestis on käinud Malta presidendid [[Guido de Marco]] (2001. aastal) ja [[George Abela]] ([[2012]]. aastal). Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud. 2014. aastal oli Eesti eksport Maltale 12 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit eurot moodustas mineraalsete toodete väljavedu. Eesti suurimad Maltale eksportijad on Relax Tech Services ja Hansa Shipping. 2015. aastal olid Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 52,1% ulatuses taimsed tooted, 14,8% ulatuses laevade varustus ja 8,1% ulatuses mineraalsed tooted. 57,3% Eesti impordist Maltale moodustasid keemiatooted. 2012. aastal pälvis Anu Auna film "Vahetus" Malta lühifilmifestivalil kaks auhinda. [[November|Novembris]] [[2014]] esilinastus Maltal 12. Euroopa Liidu filmifestivalil mängufilm "[[Mandariinid]]". [[Juuli]]s [[2016]] toimus Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] teose "Greater Antiphons" Euroopa esiettekanne. == Haridus== Malta haridussüsteem on kolmeosaline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Koolikohustus algab viiendast eluaastast. [[Põhikool]] kestab kuus aastat. [[Keskkool]] on kaheastmeline: madalama astme õpe kestab viis ja kõrgema astme õpe kaks aastat. [[1769]]. aastal rajati [[Malta ülikool]] ja [[20. sajand]]il Malta Riiklik Kunstikool. == Kultuur == Malta põlisasukatel on ainulaadne folkloor. Folklorist Manwel Magri kogus rahvalood kogumikku "Ħrejjef Missirijietna". Vaid malta folklooris esinevad sellised tegelaskujud nagu Kaw kaw, Il-Belliegħa ja L-Imħalla. Alates [[1535]]. aastast peetakse enne [[tuhkapäev]]a igal aastal Malta karnevali (''il-karnival ta' Malta''). [[29. juuni]]l toimub ''mnarja'', mis on pühendatud apostlite [[Peetrus]]e ja Pauluse mälestuseks. Alates [[2003]]. aastast peetakse Valletta sadamas rahvusvahelist Malta ilutulestikufestivali. [[1866]]. aastal valmis [[Valletta Kuninglik Ooperimaja|kuningliku ooperiteatri]] hoone, mis Teise maailmasõja käigus hävis. Ooperimaja varemetele rajati 2013. aastal [[Pjazza Teatru Rjal]]i teater. [[Manoeli teater|Manoeli teatris]] tegutseb Malta filharmooniaorkester. Riigis on mitu kino. Malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat eKr rajatud megaliitehitised. Tänapäevastest ehitistest on olulisemad tehnoloogiapark SmartCity Malta, 33-korruseline M-Towers, Pendergardens, Valletta Waterfront ja Tigné Pointi piirkond. Maltal elas 15 kuud maalikunstnik [[Caravaggio|Michelangelo Caravaggio]]. Barokiaja tuntuim Malta kunstnik oli Mattia Preti ja kuulsaim skulptor Melchior Gafà. 1920. aastatel rajati Malta Riiklik Kunstikool, kus said koolituse kunstnikud Josef Kalleya, George Preca ja Anton Inglott. Malta rahvuspoeet on Dun Karm Psaila, tuntumad kirjanikud on Ruzar Briffa ja Karmenu Vassallo. Malta sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Esimest korda osalesid nad suveolümpial [[1928]]. aastal [[Amsterdam]]is ja taliolümpial [[2014]]. aastal [[Sotši]]s. Riigi suurim [[Ta' Qali staadion]] mahutab 17 000 pealtvaatajat. Eurovisiooni lauluvõistlusel pole Malta võitnud, kuid on saavutanud kahel korral II koha ([[Ira Losco]] [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]]. aastal Tallinnas ja [[Chiara Siracusa|Chiara]] [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]. aastal Kiievis) ning kahel korral III koha ([[Mary Spiteri]] [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]]. aastal Malmös ja Chiara [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]. aastal Birminghamis). ==Vaata ka== *[[Malta riigipeade loend]] *[[Malta ordu]] *[[Malta rahvusvaheline lennujaam]] *[[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Malta jalgpallikoondis]] *[[Malta meedia]] *[[Koroonapandeemia Maltal]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2015-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151016010540/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Ülevaade Maltast">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast]</ref> <ref name="cyq8n">[http://www.naturetrustmalta.org/environmental-education/biodiversity/flora/ Malta taimestik.]</ref> <ref name="aQXfl">[http://www.amphibiaweb.org/ Kahepaiksete andmebaas.]</ref> <ref name="QR0au">[http://reptile-database.reptarium.cz Roomajate andmebaas.]</ref> <ref name="VSCHa">[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=MT&list=clements Daniel Lepage. Avibase. Malta.]</ref> <ref name="yJsIR">{{Netiviide |pealkiri=Malta loomastik. |url=http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419103212/http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Then">{{netiviide |pealkiri=Then and Now: St. Paul’s Bay – from fishing village to most populous locality in Malta |väljaanne=Malta Independent |url=https://www.independent.com.mt/articles/2019-09-16/local-news/Then-and-Now-St-Paul-s-Bay-from-fishing-village-to-most-populous-locality-in-Malta-6736213563 |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="V0hWO">{{Netiviide |url=https://nso.gov.mt/statdb/start |pealkiri=Malta statistikaameti andmebaas. |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419103714/https://nso.gov.mt/statdb/start |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="i3yVR">[http://catholic-hierarchy.org/diocese/dmalt.html Ülevaade Malta katoliku kirikust. Catholic-Hierarchy.]</ref> <ref name="snmJY">{{Netiviide |url=http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx |pealkiri=Malta Relvajõudude koduleht |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126145312/http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="BLYW5">{{Netiviide |url=http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx |pealkiri=Malta Relvajõudude struktuur. Malta relvajõudude koduleht |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170429091253/http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UZB4Z">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ja Malta suhted. Eesti Välisministeeriumi koduleht. |url=http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013841/http://vm.ee/et/riigid/malta?display=relations |url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.gov.mt Informazzjoni u Servizzi tal-Gvern ta' Malta] Malta valitsuse veeb * [http://www.heritagemalta.org Heritage Malta] Malta ajaloo ja kultuuripärandi veeb * [http://www.guidetomalta.net Malta reisijuht] (inglise keeles) == Kirjandus == *[[Peeter Kaldre]], "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16-20 {{koord |type=country |region=MT |dim=43000}} {{ELriigid}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Vahemere saarestikud]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Malta| ]] 7mlzl243hz37yql7ch4tlyhaclbfmyg 7257258 7257255 2026-10-22T14:36:14Z Sendrasendra 225202 7257258 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Malta (täpsustus)]].}} {{Riik | riiginimi = Malta Vabariik | omastav = Malta | nimi1_keel = malta | nimi1 = Repubblika ta'Malta | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of Malta | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Malta.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Malta in its region (special marker).svg | deviis = | riigikeel = [[malta keel|malta]] ja [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Valletta]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Myriam Spiteri Debono]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Robert Abela]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[21. september]] [[1964]] | valuuta = [[euro]] | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[L-Innu Malti]] | usund = [[katoliiklus]] | üladomeen = [[.mt]] | telefonikood = 356 | riigikord = parlamentaarne vabariik | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MLT | märkused = }} '''Malta''', ametlikult '''Malta Vabariik''', on saareriik [[Lõuna-Euroopa]]s [[Vahemeri|Vahemeres]] [[Sitsiilia]] ja [[Põhja-Aafrika]] vahel. Malta saarestik asub 80 km kaugusel [[Itaalia]] lõunaosast ning jääb [[Tuneesia]]st 284 km ida poole ja [[Liibüa]]st 333 km põhja poole. Peamised kuus saart on [[Malta saar|Malta]], [[Gozo]] (''Għawdex''), [[Comino]] (''Kemmuna''), [[Manoeli saar|Manoeli]], [[Cominotto]] (''Kemmunett'') ja [[Filfla]]. Riigikeeled on malta ja inglise keel. Malta pealinn [[Valletta]] on nii pindalalt kui ka rahvaarvult väikseim Euroopa Liidu pealinn. Umbes 542 000 elanikuga ja 316 km² suuruse pindalaga Malta on maailma kümnes väikseim riik ja üheksas tihedaima asustusega riik. Malta on nii [[pindala]]lt kui ka [[rahvaarv]]ult [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kõige väiksem liikmesriik. Malta on olnud asustatud vähemalt alates aastast 6500 eKr, seega juba [[mesoliitikum|mesoliitikumist]]. Oma asukoha tõttu Vahemere keskosas on Maltal olnud sajandite jooksul suur geostrateegiline tähtsus, mistõttu on seda valitsenud ja mõjutanud mitmed rahvad ja kultuurid: muistsel ajal [[foiniiklased]], [[kartaagolased]], [[kreeklased]] ja [[roomlased]]; keskajal [[araablased]], [[normannid]] ja [[aragoonlased]]; ning uusajal [[hospitaliitide ordu]], [[prantslased]] ja [[britid]]. [[19. sajand]]i alguses sattus Malta Briti võimu alla ning oli oluline baas [[Briti Vahemere laevastik]]ule. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal piirasid seda [[teljeriigid]] ning Malta oli oluline liitlaste tugipunkt Põhja-Aafrika ja Vahemere operatsioonide jaoks. [[1964]]. aastal saavutas Malta iseseisvuse ning kuulutas end [[1974]]. aastal parlamentaarseks vabariigiks. [[2004]]. aastal liitus riik Euroopa Liiduga ja [[2008]]. aastal võttis kasutusele [[euro]]. Pikk võõrvõimu ajalugu ning asukoht [[Euroopa]] ja [[Aafrika]] vahel on avaldanud tugevat mõju Malta kunstile, muusikale, köögile ja arhitektuurile. Maltal on tihedad ajaloolised ja kultuurilised sidemed Itaalia, eriti just [[Sitsiilia]]ga – hinnanguliselt 62–66% Malta elanikest räägib või mõistab [[itaalia keel]]t, mis oli aastatel [[1530]]–[[1934]] riigi ametlik keel. Malta on kõrge sissetulekutasemega arenenud riik, mille majandus tugineb tugevalt [[turism]]ile. Meeldiv kliima, arvukad puhkealad ning rikkalik arhitektuuri- ja kultuuripärand meelitavad ligi külastajaid ning soodustavad välismaalaste kogukonna kasvu. Maltal asub kolm [[UNESCO maailmapärandi nimekiri|UNESCO maailmapärandi]] objekti: [[Ħal Saflieni hüpogeum]], [[Valletta linn]] ning [[Malta megaliittemplid]]. == Nimi == Malta nime päritolu kohta on kaks versiooni. Ühe järgi on nimi tulnud [[foiniiklased|foiniiklaste]] [[koloonia]] nimest Maleth ('sadam') ja teise järgi [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''μέλι'' ('mesi'). == Asend == Malta asub Vahemeres [[Itaalia]]le kuuluvast [[Sitsiilia]]st [[lõuna]]s ja [[Tuneesia]]st [[ida]]s. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 km ja Tuneesiast 284 km. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 km.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Riigi maismaa-ala ulatus on 45 km [[loe|loodest]] [[kagu]]sse ja 13 km [[kirre|kirdest]] [[edel]]asse.<ref name="Ülevaade Maltast" /> == Loodus == [[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|pisi|Vaade Maltale kosmosest]] Malta hõlmab seitse saart, millest asustatud on kolm suuremat: Malta (246&nbsp;km²), Gozo (67&nbsp;km²) ja Comino (2,8&nbsp;km²). Gozo asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Comino saar jääb nende vahele. Comino ja Gozo saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Cominot Lõuna-Comino väin. Saarte maastikus on ülekaalus tasased lubjakiviplatood. Riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre. Ametlikult on asustamata saar [[Manoel]]; asustamata on ka [[Filfla]], [[Cominotto]] (Kemmunett), [[Püha Pauluse saar]], [[Fungus Rock]], [[Ħalfa Rock]] jm väiksemad saared. Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osa on kivised, osa liivased. Gozo populaarseim rand on punase liivaga ja asub Ramla lahes. Comino saare kuulsaim rand asub Santa Maria lahes.<ref name="Ülevaade Maltast" /> Lubjakivist tingitud karsti tõttu puuduvad Maltal mageveekogud. Seetõttu on [[Joogivesi|joogivee]] saamine probleem. Suurim veevajadus on suvekuudel, kui vihma ei saja. Talvel sajab seevastu valingutena ning vesi voolab pigem otse merre, kui imbub pinnasesse. Pinnase all, sadakonna meetri sügavusel, on suured mageveevarud. Siiski saadakse rohkem kui pool Malta joogiveest [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema. Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks ''[[Palaeocyanus crassifolius]]'', ''[[Cremnophyton lanfrancoi]]'', ''[[Darniella melitensis]]'' ja ''[[Euphorbia melitensis]]''.<ref name="cyq8n" /> Maltal elab kaks kahepaiksete liiki: ''[[Discoglossus pictus]]'' ja ''[[Pelophylax bedriagae]]''.<ref name="aQXfl" /> Roomajaid leidub 10 liiki, neist endeemsed on ''[[Potamon fluviatile]]'' ja ''[[Podarcis filfolensis]]''.<ref name="QR0au" /> Riik asub rändlindude rändeteel ja üks tõsiseid [[looduskaitse]] probleeme on lindude küttimine rände ajal. Maltal on kohatud 414 linnuliiki.<ref name="VSCHa" /> Imetajaid on leitud 20 liiki, neist 11 on [[käsitiivalised]].<ref name="yJsIR" /> Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik. == Kliima == Maltal valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6&nbsp;°C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2&nbsp;°C), kõige kuumem [[august]] (+26,3&nbsp;°C). Aastas sajab keskmiselt 553&nbsp;mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112&nbsp;mm), kõige vähem [[juuli]]s (0&nbsp;mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja [[jaanuar]]is (14), kõige vähem juulis (0). Madalaim temperatuur +1,4&nbsp;°C registreeriti [[jaanuar]]is [[1981]] ja kõrgeim +43,8&nbsp;°C [[august]]is [[1999]]. Maltal on laias laastus kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta üldiselt soodne, talviseid [[öökülm]]i esineb haruharva. Suvel võib siiski osa taimi kuumuse tõttu närbuda. == Riigikord == Malta on parlamentaarne [[vabariik]]. Riigipea on president, kelle parlament valib iga viie aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud. [[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab ühekojaline esindajatekoda (''Il-Kamra Tad-Deputati''), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Parlament valitakse iga viie aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab. Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul. Malta [[põhiseadus]] võeti vastu 21. septembril 1964. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus. == Haldusjaotus == [[File:Malta - administrative division.svg|thumb|650px|Malta haldusjaotus]] [[Pilt:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg|pisi|Malta pealinn Valletta]] Maltal on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline, ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud kuude ringkonda (neist viis Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil. Malta [[pealinn]] [[Valletta]] on pindalalt Euroopa Liidu väikseim pealinn. Suurim linn on [[St. Paul's Bay]].<ref name="Then" /> == Rahvastik == Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv [[2015]]. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised.<ref name="V0hWO" /> Rahvastikust moodustavad [[maltalased]] 95,3%, [[britid]] 1,6% ja teised rahvad 3,1%. 2011. aastal seadustas Malta [[abielulahutus]]e. Malta riigiusk on [[katoliiklus]]. 1944. aastal moodustati Malta peapiiskopkond. 2016. aastal oli riigis kokku 70 kogudust ning tegutses 270 ilmikpreestrit ja 348 regulaarvaimulikku.<ref name="i3yVR" /> 2011. aasta andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel [[Paulus]], püha Publius ja püha [[Agatha]]. Maltalt on pärit [[kardinal]] [[Prosper Grech]]. == Riigikaitse == {{Pikemalt artiklis|Malta relvajõud}} Malta relvajõudude eesmärk on tagada riigi esmane kaitse ning kaitsta Malta suveräänsust ja riiklikke huve.<ref name="snmJY" /> Relvajõud koosnevad peastaabist, maaväest (kolm üksust), õhuväest (üks üksus) ja mereväest (üks eskaader).<ref name="BLYW5" /> Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on [[brigadir (auaste)|brigadir]]. Malta õhuvägi kasutab lennukeid Beechcraft Super King Air ja BN-2 Islander ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139. Mereväe eskaadrisse kuulub kaks patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25&nbsp;mm [[kuulipilduja]]id. == Majandus == Malta on eurotsooni väikseim riik. Peamised majandusharud on tööstus ja turism.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> 2015. aastal hõlmas teenindussektor 87,2% ja tööstussektor 11,4% sisemajanduse koguproduktist.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Tähtsamate [[põllumajandus]]kultuuridena kasvatatakse [[nisu]], [[oder|otra]], [[kartul]]it ja [[tomat]]it, loomadest kasvatatakse peamiselt veiseid ja sigu. == Transport == Malta teede kogupikkus on 3096 km, millest asfalteeritud teid on 2704 km.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Suurbritannia koloniaalaja pärandina kehtib Maltal [[vasakpoolne liiklus]]. Maltal on üks lennujaam. Riigi peamised [[sadam]]ad on Marsaxlokk ja Valletta. [[1883]]. aastal rajati Maltale 14 kilomeetri pikkune [[raudtee]] Vallettast sõjaväe[[kasarm]]uteni Mtarfas [[Mdina]] lähedal. Raudtee suleti [[1931]]. aastal pärast [[tramm]]ide ja [[buss]]ide kasutuselevõttu. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teatas [[Benito Mussolini]], et tema lennuvägi hävitas Malta raudtee, ehkki sõja alguseks oli raudtee juba üheksa aastat suletud olnud. Maltal tegutseb kaks lennufirmat: [[KM Malta Airlines]] ja [[Medavia]]. == Ajalugu == [[Pilt:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|pisi|[[Ħaġar Qim]]i megaliittempel]] Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.<ref name="Ülevaade Maltast" /> Malta varaseimad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nende saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] rajati Maltal [[megaliitehitis]]i, nagu [[Ġgantija]], [[Ħaġar Qim]] ja [[Mnajdra]]. 2500. aasta paiku eKr jäid Malta saared mõneks sajandiks asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. Umbes aastal 1000 eKr rajasid [[foiniiklased]] Maltale tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. Aastal 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltale oma koloonia. Aastal [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai need tagasi. [[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] käigus aastal [[218 eKr]] läksid Malta saared Rooma riigi valdusse. Koloonia nimetati Melitaks, kuid piirkonnas säilis tugev [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel ühele Malta saarele apostel [[Paulus]] ning viibis seal kolm kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele munitsiipiumi staatuse. Aastatel [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533. aastal vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]]. aastal vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati Maltale moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]]. aastal vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], hakkas Malta kuuluma Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]]. aastal sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et Maltal elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Aastail [[1282]]–[[1409]] kuulus Malta [[Barcelona krahv]]idele ning 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile, kusjuures Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltal kohalik [[aadel]]kond. Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]]. aastal [[Malta ordu]]le, kes järgnenud sajanditel tõrjus tagasi [[Osmani Riik|osmanite]] rünnakud. Malta ordu oli kohustatud andma keisrile igal aastal ühe [[jahipistrik]]u. [[1551]]. aastal viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]]. aastal [[blokaad|piirasid]] osmanid Malta ümber ([[Malta piiramine]]), mille järel ehitati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule püstitati vahitorne. [[18. sajand]]il muutus Malta ordu saarte elanikele üha vastumeelsemaks ning [[1775]]. aastal puhkes orduvastane ülestõus. [[1798]]. aastal vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]–[[18. juuni]]ni 1798 Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi. [[Pilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|pisi|NSV Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] [[1989]]. aastal Maltal]] [[Prantslased]] ei austanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mis tekitas kohalike elanike seas paksu pahameelt. [[1800]]. aastal alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning Pariisi rahulepinguga sai Malta [[1814]]. aastal [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõja]] ajal raviti Maltal rindelt toodud haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes neli Malta elanikku. 1934. aastal keelati ära senine ametlik keel, [[itaalia keel]], ning riigikeelteks said [[Inglise keel|inglise]] ja [[malta keel]]. Malta saavutas [[1947]]. aastal piiratud omavalitsuse ja iseseisvus 21. septembril 1964 Suurbritannia võimu alt, kuid riigipeaks jäi Suurbritannia kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. [[Vabariik]] kuulutati välja [[13. detsember|13. detsembril]] [[1974]]. Briti sõjavägi lahkus Maltalt 1979. aastal. [[1980]]. aastal kuulutas Malta end [[neutraalne riik|neutraalseks]] ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumises]]. Malta astus Euroopa Liitu [[1. mai]]l [[2004]]. [[1989]]. aastal kohtusid [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George Bush vanem]] ja NSV Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] esimest korda silmast silma just nimelt Maltal. Seda kohtumist peetakse üheks [[külm sõda|külma sõja]] lõpu tähiseks. [[Euro]] käibib Maltal alates [[1. jaanuar]]ist [[2008]]. Enne seda käibis seal [[Malta liir]]. == Eesti suhted Maltaga == Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril [[1992]].<ref name="UZB4Z" /> Eesti suursaadik Maltal resideerib Roomas. [[Märts]]is [[2001]] külastas Maltat peaminister [[Mart Laar]] ja [[oktoober|oktoobris]] [[2003]] president [[Arnold Rüütel]]. Eestis on käinud Malta presidendid [[Guido de Marco]] (2001. aastal) ja [[George Abela]] ([[2012]]. aastal). Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud. 2014. aastal oli Eesti eksport Maltale 12 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit eurot moodustas mineraalsete toodete väljavedu. Eesti suurimad Maltale eksportijad on Relax Tech Services ja Hansa Shipping. 2015. aastal olid Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 52,1% ulatuses taimsed tooted, 14,8% ulatuses laevade varustus ja 8,1% ulatuses mineraalsed tooted. 57,3% Eesti impordist Maltale moodustasid keemiatooted. 2012. aastal pälvis Anu Auna film "Vahetus" Malta lühifilmifestivalil kaks auhinda. [[November|Novembris]] [[2014]] esilinastus Maltal 12. Euroopa Liidu filmifestivalil mängufilm "[[Mandariinid]]". [[Juuli]]s [[2016]] toimus Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] teose "Greater Antiphons" Euroopa esiettekanne. == Haridus== Malta haridussüsteem on kolmeosaline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Koolikohustus algab viiendast eluaastast. [[Põhikool]] kestab kuus aastat. [[Keskkool]] on kaheastmeline: madalama astme õpe kestab viis ja kõrgema astme õpe kaks aastat. [[1769]]. aastal rajati [[Malta ülikool]] ja [[20. sajand]]il Malta Riiklik Kunstikool. == Kultuur == Malta põlisasukatel on ainulaadne folkloor. Folklorist Manwel Magri kogus rahvalood kogumikku "Ħrejjef Missirijietna". Vaid malta folklooris esinevad sellised tegelaskujud nagu Kaw kaw, Il-Belliegħa ja L-Imħalla. Alates [[1535]]. aastast peetakse enne [[tuhkapäev]]a igal aastal Malta karnevali (''il-karnival ta' Malta''). [[29. juuni]]l toimub ''mnarja'', mis on pühendatud apostlite [[Peetrus]]e ja Pauluse mälestuseks. Alates [[2003]]. aastast peetakse Valletta sadamas rahvusvahelist Malta ilutulestikufestivali. [[1866]]. aastal valmis [[Valletta Kuninglik Ooperimaja|kuningliku ooperiteatri]] hoone, mis Teise maailmasõja käigus hävis. Ooperimaja varemetele rajati 2013. aastal [[Pjazza Teatru Rjal]]i teater. [[Manoeli teater|Manoeli teatris]] tegutseb Malta filharmooniaorkester. Riigis on mitu kino. Malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat eKr rajatud megaliitehitised. Tänapäevastest ehitistest on olulisemad tehnoloogiapark SmartCity Malta, 33-korruseline M-Towers, Pendergardens, Valletta Waterfront ja Tigné Pointi piirkond. Maltal elas 15 kuud maalikunstnik [[Caravaggio|Michelangelo Caravaggio]]. Barokiaja tuntuim Malta kunstnik oli Mattia Preti ja kuulsaim skulptor Melchior Gafà. 1920. aastatel rajati Malta Riiklik Kunstikool, kus said koolituse kunstnikud Josef Kalleya, George Preca ja Anton Inglott. Malta rahvuspoeet on Dun Karm Psaila, tuntumad kirjanikud on Ruzar Briffa ja Karmenu Vassallo. Malta sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Esimest korda osalesid nad suveolümpial [[1928]]. aastal [[Amsterdam]]is ja taliolümpial [[2014]]. aastal [[Sotši]]s. Riigi suurim [[Ta' Qali staadion]] mahutab 17 000 pealtvaatajat. Eurovisiooni lauluvõistlusel pole Malta võitnud, kuid on saavutanud kahel korral II koha ([[Ira Losco]] [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]]. aastal Tallinnas ja [[Chiara Siracusa|Chiara]] [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]. aastal Kiievis) ning kahel korral III koha ([[Mary Spiteri]] [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]]. aastal Malmös ja Chiara [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]. aastal Birminghamis). ==Vaata ka== *[[Malta riigipeade loend]] *[[Malta ordu]] *[[Malta rahvusvaheline lennujaam]] *[[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Malta jalgpallikoondis]] *[[Malta meedia]] *[[Koroonapandeemia Maltal]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2015-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151016010540/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Ülevaade Maltast">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast]</ref> <ref name="cyq8n">[http://www.naturetrustmalta.org/environmental-education/biodiversity/flora/ Malta taimestik.]</ref> <ref name="aQXfl">[http://www.amphibiaweb.org/ Kahepaiksete andmebaas.]</ref> <ref name="QR0au">[http://reptile-database.reptarium.cz Roomajate andmebaas.]</ref> <ref name="VSCHa">[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=MT&list=clements Daniel Lepage. Avibase. Malta.]</ref> <ref name="yJsIR">{{Netiviide |pealkiri=Malta loomastik. |url=http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419103212/http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Then">{{netiviide |pealkiri=Then and Now: St. Paul’s Bay – from fishing village to most populous locality in Malta |väljaanne=Malta Independent |url=https://www.independent.com.mt/articles/2019-09-16/local-news/Then-and-Now-St-Paul-s-Bay-from-fishing-village-to-most-populous-locality-in-Malta-6736213563 |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="V0hWO">{{Netiviide |url=https://nso.gov.mt/statdb/start |pealkiri=Malta statistikaameti andmebaas. |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419103714/https://nso.gov.mt/statdb/start |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="i3yVR">[http://catholic-hierarchy.org/diocese/dmalt.html Ülevaade Malta katoliku kirikust. Catholic-Hierarchy.]</ref> <ref name="snmJY">{{Netiviide |url=http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx |pealkiri=Malta Relvajõudude koduleht |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126145312/http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="BLYW5">{{Netiviide |url=http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx |pealkiri=Malta Relvajõudude struktuur. Malta relvajõudude koduleht |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170429091253/http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UZB4Z">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ja Malta suhted. Eesti Välisministeeriumi koduleht. |url=http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013841/http://vm.ee/et/riigid/malta?display=relations |url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.gov.mt Informazzjoni u Servizzi tal-Gvern ta' Malta] Malta valitsuse veeb * [http://www.heritagemalta.org Heritage Malta] Malta ajaloo ja kultuuripärandi veeb * [http://www.guidetomalta.net Malta reisijuht] (inglise keeles) == Kirjandus == *[[Peeter Kaldre]], "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16-20 {{koord |type=country |region=MT |dim=43000}} {{ELriigid}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Vahemere saarestikud]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Malta| ]] nrmphr6ilhntc1otgqdaml3v90bw3r2 7257259 7257258 2026-10-22T14:37:21Z Sendrasendra 225202 /* Riigikord */ 7257259 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Malta (täpsustus)]].}} {{Riik | riiginimi = Malta Vabariik | omastav = Malta | nimi1_keel = malta | nimi1 = Repubblika ta'Malta | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of Malta | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Malta.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Malta in its region (special marker).svg | deviis = | riigikeel = [[malta keel|malta]] ja [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Valletta]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Myriam Spiteri Debono]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Robert Abela]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[21. september]] [[1964]] | valuuta = [[euro]] | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[L-Innu Malti]] | usund = [[katoliiklus]] | üladomeen = [[.mt]] | telefonikood = 356 | riigikord = parlamentaarne vabariik | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MLT | märkused = }} '''Malta''', ametlikult '''Malta Vabariik''', on saareriik [[Lõuna-Euroopa]]s [[Vahemeri|Vahemeres]] [[Sitsiilia]] ja [[Põhja-Aafrika]] vahel. Malta saarestik asub 80 km kaugusel [[Itaalia]] lõunaosast ning jääb [[Tuneesia]]st 284 km ida poole ja [[Liibüa]]st 333 km põhja poole. Peamised kuus saart on [[Malta saar|Malta]], [[Gozo]] (''Għawdex''), [[Comino]] (''Kemmuna''), [[Manoeli saar|Manoeli]], [[Cominotto]] (''Kemmunett'') ja [[Filfla]]. Riigikeeled on malta ja inglise keel. Malta pealinn [[Valletta]] on nii pindalalt kui ka rahvaarvult väikseim Euroopa Liidu pealinn. Umbes 542 000 elanikuga ja 316 km² suuruse pindalaga Malta on maailma kümnes väikseim riik ja üheksas tihedaima asustusega riik. Malta on nii [[pindala]]lt kui ka [[rahvaarv]]ult [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kõige väiksem liikmesriik. Malta on olnud asustatud vähemalt alates aastast 6500 eKr, seega juba [[mesoliitikum|mesoliitikumist]]. Oma asukoha tõttu Vahemere keskosas on Maltal olnud sajandite jooksul suur geostrateegiline tähtsus, mistõttu on seda valitsenud ja mõjutanud mitmed rahvad ja kultuurid: muistsel ajal [[foiniiklased]], [[kartaagolased]], [[kreeklased]] ja [[roomlased]]; keskajal [[araablased]], [[normannid]] ja [[aragoonlased]]; ning uusajal [[hospitaliitide ordu]], [[prantslased]] ja [[britid]]. [[19. sajand]]i alguses sattus Malta Briti võimu alla ning oli oluline baas [[Briti Vahemere laevastik]]ule. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal piirasid seda [[teljeriigid]] ning Malta oli oluline liitlaste tugipunkt Põhja-Aafrika ja Vahemere operatsioonide jaoks. [[1964]]. aastal saavutas Malta iseseisvuse ning kuulutas end [[1974]]. aastal parlamentaarseks vabariigiks. [[2004]]. aastal liitus riik Euroopa Liiduga ja [[2008]]. aastal võttis kasutusele [[euro]]. Pikk võõrvõimu ajalugu ning asukoht [[Euroopa]] ja [[Aafrika]] vahel on avaldanud tugevat mõju Malta kunstile, muusikale, köögile ja arhitektuurile. Maltal on tihedad ajaloolised ja kultuurilised sidemed Itaalia, eriti just [[Sitsiilia]]ga – hinnanguliselt 62–66% Malta elanikest räägib või mõistab [[itaalia keel]]t, mis oli aastatel [[1530]]–[[1934]] riigi ametlik keel. Malta on kõrge sissetulekutasemega arenenud riik, mille majandus tugineb tugevalt [[turism]]ile. Meeldiv kliima, arvukad puhkealad ning rikkalik arhitektuuri- ja kultuuripärand meelitavad ligi külastajaid ning soodustavad välismaalaste kogukonna kasvu. Maltal asub kolm [[UNESCO maailmapärandi nimekiri|UNESCO maailmapärandi]] objekti: [[Ħal Saflieni hüpogeum]], [[Valletta linn]] ning [[Malta megaliittemplid]]. == Nimi == Malta nime päritolu kohta on kaks versiooni. Ühe järgi on nimi tulnud [[foiniiklased|foiniiklaste]] [[koloonia]] nimest Maleth ('sadam') ja teise järgi [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''μέλι'' ('mesi'). == Asend == Malta asub Vahemeres [[Itaalia]]le kuuluvast [[Sitsiilia]]st [[lõuna]]s ja [[Tuneesia]]st [[ida]]s. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 km ja Tuneesiast 284 km. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 km.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Riigi maismaa-ala ulatus on 45 km [[loe|loodest]] [[kagu]]sse ja 13 km [[kirre|kirdest]] [[edel]]asse.<ref name="Ülevaade Maltast" /> == Loodus == [[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|pisi|Vaade Maltale kosmosest]] Malta hõlmab seitse saart, millest asustatud on kolm suuremat: Malta (246&nbsp;km²), Gozo (67&nbsp;km²) ja Comino (2,8&nbsp;km²). Gozo asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Comino saar jääb nende vahele. Comino ja Gozo saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Cominot Lõuna-Comino väin. Saarte maastikus on ülekaalus tasased lubjakiviplatood. Riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre. Ametlikult on asustamata saar [[Manoel]]; asustamata on ka [[Filfla]], [[Cominotto]] (Kemmunett), [[Püha Pauluse saar]], [[Fungus Rock]], [[Ħalfa Rock]] jm väiksemad saared. Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osa on kivised, osa liivased. Gozo populaarseim rand on punase liivaga ja asub Ramla lahes. Comino saare kuulsaim rand asub Santa Maria lahes.<ref name="Ülevaade Maltast" /> Lubjakivist tingitud karsti tõttu puuduvad Maltal mageveekogud. Seetõttu on [[Joogivesi|joogivee]] saamine probleem. Suurim veevajadus on suvekuudel, kui vihma ei saja. Talvel sajab seevastu valingutena ning vesi voolab pigem otse merre, kui imbub pinnasesse. Pinnase all, sadakonna meetri sügavusel, on suured mageveevarud. Siiski saadakse rohkem kui pool Malta joogiveest [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema. Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks ''[[Palaeocyanus crassifolius]]'', ''[[Cremnophyton lanfrancoi]]'', ''[[Darniella melitensis]]'' ja ''[[Euphorbia melitensis]]''.<ref name="cyq8n" /> Maltal elab kaks kahepaiksete liiki: ''[[Discoglossus pictus]]'' ja ''[[Pelophylax bedriagae]]''.<ref name="aQXfl" /> Roomajaid leidub 10 liiki, neist endeemsed on ''[[Potamon fluviatile]]'' ja ''[[Podarcis filfolensis]]''.<ref name="QR0au" /> Riik asub rändlindude rändeteel ja üks tõsiseid [[looduskaitse]] probleeme on lindude küttimine rände ajal. Maltal on kohatud 414 linnuliiki.<ref name="VSCHa" /> Imetajaid on leitud 20 liiki, neist 11 on [[käsitiivalised]].<ref name="yJsIR" /> Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik. == Kliima == Maltal valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6&nbsp;°C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2&nbsp;°C), kõige kuumem [[august]] (+26,3&nbsp;°C). Aastas sajab keskmiselt 553&nbsp;mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112&nbsp;mm), kõige vähem [[juuli]]s (0&nbsp;mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja [[jaanuar]]is (14), kõige vähem juulis (0). Madalaim temperatuur +1,4&nbsp;°C registreeriti [[jaanuar]]is [[1981]] ja kõrgeim +43,8&nbsp;°C [[august]]is [[1999]]. Maltal on laias laastus kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta üldiselt soodne, talviseid [[öökülm]]i esineb haruharva. Suvel võib siiski osa taimi kuumuse tõttu närbuda. == Riigikord == Malta on parlamentaarne [[vabariik]]. Riigipea on president, kelle [[Malta parlament]] valib iga viie aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud. [[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab ühekojaline esindajatekoda (''Il-Kamra Tad-Deputati''), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Parlament valitakse iga viie aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab. Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul. Malta [[põhiseadus]] võeti vastu 21. septembril 1964. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus. == Haldusjaotus == [[File:Malta - administrative division.svg|thumb|650px|Malta haldusjaotus]] [[Pilt:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg|pisi|Malta pealinn Valletta]] Maltal on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline, ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud kuude ringkonda (neist viis Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil. Malta [[pealinn]] [[Valletta]] on pindalalt Euroopa Liidu väikseim pealinn. Suurim linn on [[St. Paul's Bay]].<ref name="Then" /> == Rahvastik == Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv [[2015]]. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised.<ref name="V0hWO" /> Rahvastikust moodustavad [[maltalased]] 95,3%, [[britid]] 1,6% ja teised rahvad 3,1%. 2011. aastal seadustas Malta [[abielulahutus]]e. Malta riigiusk on [[katoliiklus]]. 1944. aastal moodustati Malta peapiiskopkond. 2016. aastal oli riigis kokku 70 kogudust ning tegutses 270 ilmikpreestrit ja 348 regulaarvaimulikku.<ref name="i3yVR" /> 2011. aasta andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel [[Paulus]], püha Publius ja püha [[Agatha]]. Maltalt on pärit [[kardinal]] [[Prosper Grech]]. == Riigikaitse == {{Pikemalt artiklis|Malta relvajõud}} Malta relvajõudude eesmärk on tagada riigi esmane kaitse ning kaitsta Malta suveräänsust ja riiklikke huve.<ref name="snmJY" /> Relvajõud koosnevad peastaabist, maaväest (kolm üksust), õhuväest (üks üksus) ja mereväest (üks eskaader).<ref name="BLYW5" /> Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on [[brigadir (auaste)|brigadir]]. Malta õhuvägi kasutab lennukeid Beechcraft Super King Air ja BN-2 Islander ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139. Mereväe eskaadrisse kuulub kaks patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25&nbsp;mm [[kuulipilduja]]id. == Majandus == Malta on eurotsooni väikseim riik. Peamised majandusharud on tööstus ja turism.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> 2015. aastal hõlmas teenindussektor 87,2% ja tööstussektor 11,4% sisemajanduse koguproduktist.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Tähtsamate [[põllumajandus]]kultuuridena kasvatatakse [[nisu]], [[oder|otra]], [[kartul]]it ja [[tomat]]it, loomadest kasvatatakse peamiselt veiseid ja sigu. == Transport == Malta teede kogupikkus on 3096 km, millest asfalteeritud teid on 2704 km.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> Suurbritannia koloniaalaja pärandina kehtib Maltal [[vasakpoolne liiklus]]. Maltal on üks lennujaam. Riigi peamised [[sadam]]ad on Marsaxlokk ja Valletta. [[1883]]. aastal rajati Maltale 14 kilomeetri pikkune [[raudtee]] Vallettast sõjaväe[[kasarm]]uteni Mtarfas [[Mdina]] lähedal. Raudtee suleti [[1931]]. aastal pärast [[tramm]]ide ja [[buss]]ide kasutuselevõttu. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teatas [[Benito Mussolini]], et tema lennuvägi hävitas Malta raudtee, ehkki sõja alguseks oli raudtee juba üheksa aastat suletud olnud. Maltal tegutseb kaks lennufirmat: [[KM Malta Airlines]] ja [[Medavia]]. == Ajalugu == [[Pilt:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|pisi|[[Ħaġar Qim]]i megaliittempel]] Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.<ref name="Ülevaade Maltast" /> Malta varaseimad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nende saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] rajati Maltal [[megaliitehitis]]i, nagu [[Ġgantija]], [[Ħaġar Qim]] ja [[Mnajdra]]. 2500. aasta paiku eKr jäid Malta saared mõneks sajandiks asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. Umbes aastal 1000 eKr rajasid [[foiniiklased]] Maltale tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. Aastal 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltale oma koloonia. Aastal [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai need tagasi. [[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] käigus aastal [[218 eKr]] läksid Malta saared Rooma riigi valdusse. Koloonia nimetati Melitaks, kuid piirkonnas säilis tugev [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel ühele Malta saarele apostel [[Paulus]] ning viibis seal kolm kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele munitsiipiumi staatuse. Aastatel [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533. aastal vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]]. aastal vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati Maltale moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]]. aastal vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], hakkas Malta kuuluma Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]]. aastal sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et Maltal elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Aastail [[1282]]–[[1409]] kuulus Malta [[Barcelona krahv]]idele ning 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile, kusjuures Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltal kohalik [[aadel]]kond. Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]]. aastal [[Malta ordu]]le, kes järgnenud sajanditel tõrjus tagasi [[Osmani Riik|osmanite]] rünnakud. Malta ordu oli kohustatud andma keisrile igal aastal ühe [[jahipistrik]]u. [[1551]]. aastal viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]]. aastal [[blokaad|piirasid]] osmanid Malta ümber ([[Malta piiramine]]), mille järel ehitati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule püstitati vahitorne. [[18. sajand]]il muutus Malta ordu saarte elanikele üha vastumeelsemaks ning [[1775]]. aastal puhkes orduvastane ülestõus. [[1798]]. aastal vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]–[[18. juuni]]ni 1798 Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi. [[Pilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|pisi|NSV Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] [[1989]]. aastal Maltal]] [[Prantslased]] ei austanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mis tekitas kohalike elanike seas paksu pahameelt. [[1800]]. aastal alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning Pariisi rahulepinguga sai Malta [[1814]]. aastal [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõja]] ajal raviti Maltal rindelt toodud haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes neli Malta elanikku. 1934. aastal keelati ära senine ametlik keel, [[itaalia keel]], ning riigikeelteks said [[Inglise keel|inglise]] ja [[malta keel]]. Malta saavutas [[1947]]. aastal piiratud omavalitsuse ja iseseisvus 21. septembril 1964 Suurbritannia võimu alt, kuid riigipeaks jäi Suurbritannia kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. [[Vabariik]] kuulutati välja [[13. detsember|13. detsembril]] [[1974]]. Briti sõjavägi lahkus Maltalt 1979. aastal. [[1980]]. aastal kuulutas Malta end [[neutraalne riik|neutraalseks]] ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumises]]. Malta astus Euroopa Liitu [[1. mai]]l [[2004]]. [[1989]]. aastal kohtusid [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George Bush vanem]] ja NSV Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] esimest korda silmast silma just nimelt Maltal. Seda kohtumist peetakse üheks [[külm sõda|külma sõja]] lõpu tähiseks. [[Euro]] käibib Maltal alates [[1. jaanuar]]ist [[2008]]. Enne seda käibis seal [[Malta liir]]. == Eesti suhted Maltaga == Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril [[1992]].<ref name="UZB4Z" /> Eesti suursaadik Maltal resideerib Roomas. [[Märts]]is [[2001]] külastas Maltat peaminister [[Mart Laar]] ja [[oktoober|oktoobris]] [[2003]] president [[Arnold Rüütel]]. Eestis on käinud Malta presidendid [[Guido de Marco]] (2001. aastal) ja [[George Abela]] ([[2012]]. aastal). Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud. 2014. aastal oli Eesti eksport Maltale 12 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit eurot moodustas mineraalsete toodete väljavedu. Eesti suurimad Maltale eksportijad on Relax Tech Services ja Hansa Shipping. 2015. aastal olid Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 52,1% ulatuses taimsed tooted, 14,8% ulatuses laevade varustus ja 8,1% ulatuses mineraalsed tooted. 57,3% Eesti impordist Maltale moodustasid keemiatooted. 2012. aastal pälvis Anu Auna film "Vahetus" Malta lühifilmifestivalil kaks auhinda. [[November|Novembris]] [[2014]] esilinastus Maltal 12. Euroopa Liidu filmifestivalil mängufilm "[[Mandariinid]]". [[Juuli]]s [[2016]] toimus Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] teose "Greater Antiphons" Euroopa esiettekanne. == Haridus== Malta haridussüsteem on kolmeosaline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Koolikohustus algab viiendast eluaastast. [[Põhikool]] kestab kuus aastat. [[Keskkool]] on kaheastmeline: madalama astme õpe kestab viis ja kõrgema astme õpe kaks aastat. [[1769]]. aastal rajati [[Malta ülikool]] ja [[20. sajand]]il Malta Riiklik Kunstikool. == Kultuur == Malta põlisasukatel on ainulaadne folkloor. Folklorist Manwel Magri kogus rahvalood kogumikku "Ħrejjef Missirijietna". Vaid malta folklooris esinevad sellised tegelaskujud nagu Kaw kaw, Il-Belliegħa ja L-Imħalla. Alates [[1535]]. aastast peetakse enne [[tuhkapäev]]a igal aastal Malta karnevali (''il-karnival ta' Malta''). [[29. juuni]]l toimub ''mnarja'', mis on pühendatud apostlite [[Peetrus]]e ja Pauluse mälestuseks. Alates [[2003]]. aastast peetakse Valletta sadamas rahvusvahelist Malta ilutulestikufestivali. [[1866]]. aastal valmis [[Valletta Kuninglik Ooperimaja|kuningliku ooperiteatri]] hoone, mis Teise maailmasõja käigus hävis. Ooperimaja varemetele rajati 2013. aastal [[Pjazza Teatru Rjal]]i teater. [[Manoeli teater|Manoeli teatris]] tegutseb Malta filharmooniaorkester. Riigis on mitu kino. Malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat eKr rajatud megaliitehitised. Tänapäevastest ehitistest on olulisemad tehnoloogiapark SmartCity Malta, 33-korruseline M-Towers, Pendergardens, Valletta Waterfront ja Tigné Pointi piirkond. Maltal elas 15 kuud maalikunstnik [[Caravaggio|Michelangelo Caravaggio]]. Barokiaja tuntuim Malta kunstnik oli Mattia Preti ja kuulsaim skulptor Melchior Gafà. 1920. aastatel rajati Malta Riiklik Kunstikool, kus said koolituse kunstnikud Josef Kalleya, George Preca ja Anton Inglott. Malta rahvuspoeet on Dun Karm Psaila, tuntumad kirjanikud on Ruzar Briffa ja Karmenu Vassallo. Malta sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Esimest korda osalesid nad suveolümpial [[1928]]. aastal [[Amsterdam]]is ja taliolümpial [[2014]]. aastal [[Sotši]]s. Riigi suurim [[Ta' Qali staadion]] mahutab 17 000 pealtvaatajat. Eurovisiooni lauluvõistlusel pole Malta võitnud, kuid on saavutanud kahel korral II koha ([[Ira Losco]] [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]]. aastal Tallinnas ja [[Chiara Siracusa|Chiara]] [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]. aastal Kiievis) ning kahel korral III koha ([[Mary Spiteri]] [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]]. aastal Malmös ja Chiara [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]. aastal Birminghamis). ==Vaata ka== *[[Malta riigipeade loend]] *[[Malta ordu]] *[[Malta rahvusvaheline lennujaam]] *[[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Malta jalgpallikoondis]] *[[Malta meedia]] *[[Koroonapandeemia Maltal]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2015-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151016010540/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Ülevaade Maltast">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast]</ref> <ref name="cyq8n">[http://www.naturetrustmalta.org/environmental-education/biodiversity/flora/ Malta taimestik.]</ref> <ref name="aQXfl">[http://www.amphibiaweb.org/ Kahepaiksete andmebaas.]</ref> <ref name="QR0au">[http://reptile-database.reptarium.cz Roomajate andmebaas.]</ref> <ref name="VSCHa">[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=MT&list=clements Daniel Lepage. Avibase. Malta.]</ref> <ref name="yJsIR">{{Netiviide |pealkiri=Malta loomastik. |url=http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419103212/http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Then">{{netiviide |pealkiri=Then and Now: St. Paul’s Bay – from fishing village to most populous locality in Malta |väljaanne=Malta Independent |url=https://www.independent.com.mt/articles/2019-09-16/local-news/Then-and-Now-St-Paul-s-Bay-from-fishing-village-to-most-populous-locality-in-Malta-6736213563 |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="V0hWO">{{Netiviide |url=https://nso.gov.mt/statdb/start |pealkiri=Malta statistikaameti andmebaas. |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419103714/https://nso.gov.mt/statdb/start |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="i3yVR">[http://catholic-hierarchy.org/diocese/dmalt.html Ülevaade Malta katoliku kirikust. Catholic-Hierarchy.]</ref> <ref name="snmJY">{{Netiviide |url=http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx |pealkiri=Malta Relvajõudude koduleht |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126145312/http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="BLYW5">{{Netiviide |url=http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx |pealkiri=Malta Relvajõudude struktuur. Malta relvajõudude koduleht |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170429091253/http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UZB4Z">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ja Malta suhted. Eesti Välisministeeriumi koduleht. |url=http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2017-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013841/http://vm.ee/et/riigid/malta?display=relations |url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.gov.mt Informazzjoni u Servizzi tal-Gvern ta' Malta] Malta valitsuse veeb * [http://www.heritagemalta.org Heritage Malta] Malta ajaloo ja kultuuripärandi veeb * [http://www.guidetomalta.net Malta reisijuht] (inglise keeles) == Kirjandus == *[[Peeter Kaldre]], "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16-20 {{koord |type=country |region=MT |dim=43000}} {{ELriigid}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Vahemere saarestikud]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Malta| ]] 9sn5ct548r0khqc94rsy38ppqdbw2sy Singapur 0 4421 7257554 7207399 2026-10-23T07:56:54Z Kuriuss 38125 7257554 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on riigist; saare kohta vaata artiklit [[Singapuri saar]]; Terminaatori albumi kohta vaata artiklit [[Singapur (Terminaator)]].}} {{ambox | tüüp = move | pilt = [[Pilt:Merge-arrow.svg|50px|link=]] | tekst = Selle artikliga on esitatud [[Vikipeedia:Liitmine|liitmiseks]] artikkel '''[[Singapurlased]]'''. Lisateavet [[{{TALKPAGENAME}}|artikli arutelust]] }} {{Riik | riiginimi = Singapuri Vabariik | omastav = Singapuri | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Singapore | nimi2_keel = hiina | nimi2 = 新加坡共和国 | nimi2_latin = Xīnjīapō Gònghégúo | nimi3_keel = malai | nimi3 = Republik Singapura | nimi4_keel = tamili | nimi4 = சிங்கப்பூர் குடியரசு | nimi4_latin = Cingkappūr Kudiyaracu | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Singapore.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Singapore in its region (special marker).svg | deviis = | riigikeel = [[inglise keel|inglise]], [[hiina keel|hiina]], [[malai keel|malai]] ja [[tamili keel|tamili]] | ametlik_keel = | pealinn = Singapuri linn | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Tharman Shanmugaratnam]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Lawrence Wong]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = [[9. august]]il [[1965]] | valuuta = [[Singapuri dollar]] (SGD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +8 | hümn = "[[Majulah Singapura]]" | usund = | üladomeen = [[.sg]] | telefonikood = 65 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = SIN | märkused = }} [[Fail:La Pau Sat (Timelapse).webm|pisi|Õhtu saabumine Singapuris, Lau Pa Satis]] '''Singapur''' ([[sanskriti keel]]es ''सिंहपुर'' 'Lõvilinn'; ametlik nimi '''Singapuri Vabariik''') on [[linnriik]] [[Kagu-Aasia]]s [[Malaka poolsaar]]e [[lõuna]]osa lähedal asuval [[Singapuri saar]]el ja lähiümbruse väikesaartel. Singapuris elab veidi üle 6 miljoni inimese (2024. aasta seisuga 6 030 000). Singapur on arenenud [[turumajandus]]e ja kõrge [[elatustase]]mega riik, kus levinud asjaajamiskeel on [[inglise keel]]. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2% [[töötus]]. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas.<ref name="Vbby0" /> Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi. ==Nimi== [[Fail:1 singapore national day parade 2011 fireworks.jpg|pisi|Singapuri riigipüha tähistamine]] Nimi "Singapur" (''सिंहपुर'' 'lõvilinn') tuleneb sanskritikeeletest sõnadest ''siṃha'' (सिंह) ('lõvi') ja ''pūra'' (पुर) ('linn'). [[Malai]] pärimuse järgi pani piirkonnale nime Srivijaya prints Sri Tri Buana, kes läks saarele jahile. Äkki märkas prints tundmatut looma, kel oli punane karvastik, must pea ja valge manisk. Kui hämmastunud prints küsis ühelt õukondlaselt, mis loom see on, vastas too, et see on [[lõvi]]. Prints pidas lõvi ilmumist heaks endeks ja rajas pärimuse järgi [[1323]]. aastal Singapuri linna. ==Asend== Singapur paikneb [[Kagu-Aasia]]s [[Malaka poolsaar]]e lõunaosa lähedal asuvatel [[saar]]tel. Riik piirneb [[põhi|põhjas]], [[lääs|läänes]] ja [[ida]]s [[Malaisia]]ga, millest teda eraldab [[Johori väin]]. Riigist lõunas asub [[Indoneesia]], millest Singapuri eraldab [[Singapuri väin]]. Riigi rannajoone kogupikkus on 195 kilomeetrit. Pikimad vahemaad riigis on 49 kilomeetrit idast läände ja 25 kilomeetrit põhjast lõunasse.<ref name="aNCFw" /> [[Pilt:Panoramic view of the Central Business District, Singapore, and ships - 20100712.jpg|1000px|pisi|keskel|Singapur]] ==Loodus== [[Pilt:Pulau_Tekong_BMTC-crop.jpg|pisi| Riigi suuruselt teine saar Pulau Tekong]] Singapur on saareriik. Riigis asub üle 60 [[saar]]e, kuid saarte arv on [[rannikumeri|rannikumere]] täitmise tõttu ajapikku vähenenud ja riigi pindala suurenenud. Lisaks looduslikele saartele on rannikumerre moodustatud ka tehissaari. Riigi suurim saar on Singapuri saar pindalaga 544&nbsp;km², suuruselt teine saar on Pulau Tekong pindalaga 24,4&nbsp;km². ===Pinnamood=== Singapuri saar jaguneb maastikugeograafiliselt kolmeks piirkonnaks. Saare keskosa on mägine, lääneosa künklik ja idaosas laiub tasandik. Singapuri kõrgeim tipp Timah kõrgub 163 meetrit üle merepinna.<ref name="z5gbM" /> ===Veestik=== [[Pilt:Kallang_River_Mouth_2,_Dec_05.JPG|pisi|Kallangi jõgi on riigi pikim]] Singapuris asub 6 [[jõgi|jõge]]: *[[Singapuri jõgi]] (pikkus 3,2 kilomeetrit) *Seletari jõgi *Jurongi jõgi *Kallangi jõgi (10 kilomeetrit) *Kranji jõgi *Serangooni jõgi (8 kilomeetrit) Singapuris puuduvad looduslikud [[järv]]ed, kuid riigis on rajatud 17 [[tehisjärv]]e, millest suurim on Kranji veehoidla.<ref name="6Bo61" /> Varem veeti joogivett Singapuri Malaisiast. ===Taimestik=== Singapuris on tiheda inimasustuse tõttu looduslikke alasid vähe. Metsamaa hõlmab 3,3% Singapuri pindalast.<ref name="1ZvNE" /> Singapuris kasvab teadaolevalt 2141 pärismaist liiki, 1822 [[võõrliik]]i ja 210 krüptogeenset liiki taimi.<ref name="pB6Zy" /> Saarte taimestikku on mõjutanud põliste liikide väljasuremine ning uute liikide sissetoomine ja levimine. Looduses leidub 18 liiki [[käpalised|käpalisi]]. Enamik Singapuri puittaimi kuulub [[madaralised|madaraliste]] (''Rubiaceae'') seltsi, moodustades [[alusmets]]a. Riigi ohustatumad taimed on kukesabaline ''Pemphis acidula'', kolme väikese asurkonnaga tähtmanglipuu (''Bruguiera parviflora''), [[1996]]. aastal tuvastatud [[kandeelia]], manglipuu (''Xylocarpus rumphii'') ja [[avitsennia]] (''Avicennia marina'').<ref name="OkA40" /> ===Loomastik=== Kuigi riigi nimes kajastub [[lõvi]], pole Singapuris teadaolevalt kunagi lõvisid elanud. Malai pärimuse järgi riigile nime andnud loomaks on peetud malai [[tiiger|tiigrit]]. Riigi ohustatumad loomaliigid on krabiliik ''Johora singaporensis'' ja hiljuti avastatud madu ''Cylindrophis mirzae''. [[Endeem]]setest putukatest on Singapurist leitud [[kilklased]] ''Cardiodactylus singapura'' ja ''Svistella chekjawa''; [[ritsiklased]] ''Oxylakis singaporensis'' ja ''Glenophisis singapura''; [[nokalised]] ''Naucoris minutus'' ja ''Mangalcoris miniatus''; [[põrnikalised]] ''Hydraena singaporensis'' ja ''Parathroscinus magnus''; [[sipelgalised]] ''Leptanilla hypodracos'' ja ''Cerapachys singaporensis'' ning [[kahetiivalised]] ''Empis producta'' ja ''Ngirhaphium murphyi''; [[koibikulised|koibikuline]] ''Stylocellus ramblae'', [[teod|tigu]] ''Cyclophorus aquilusa'', [[nälkjad|nälkjas]] ''Elysia singaporensis'' ning mitmed [[ämblikulised]].<ref name="5Q2Gv" /> Riigis on tuvastatud 85 liiki mageveekalu.<ref name="ujKkJ" /> Neist ''Gobiopterus birtwistlei'' elab vaid Singapuris. Singapuris on leitud 28 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]. Neist 26 liiki on [[päriskonnalised|päriskonnalisi]] ja 2 liiki [[sabakonnalised|sabakonnalisi]].<ref name="dugz7" /> Riigist on leitud 109 liiki [[roomajad|roomajaid]].<ref name="VbWBp" /> Riigis elab 15 liiki [[mürkmaod|mürkmadusid]].<ref name="sYl6j" /> Riigis on kohatud 404 liiki linde.<ref name="5INcO" /> Ohustatud liikidest elavad Singapuris suurbülbül (''Pycnonotus zeylanicus'') ja kuldtsiitsitaja (''Emberiza aureola''). Singapuris elab 65 liiki imetajaid.<ref name="f9Q36" /> Mitu alamliiki on endeemsed. ===Keskkonnakaitse=== [[Pilt:Singapore_MRT_Fines.jpg|pisi|Singapur on tuntud kõrgete trahvimäärade poolest]] Singapuris kehtivad võrreldes [[Eesti]]ga oluliselt rangemad keskkonnakaitse nõuded ja reeglid. Näiteks on sätestatud 1000 Singapuri dollarit [[prügi]] mahaviskamise ja 100 Singapuri dollarit nätsu mahasülitamise eest. Korduva teo sooritamisel on kõrgeim karistusmäär 5000 Singapuri dollarit.<ref name="ygliP" /> Singapuri elanikud tekitavad ööpäevas 8559 tonni prügi.<ref name="9IpA4" /> Pea samas koguses jäätmeid läheb taaskasutusse. Singapuris asub üle 300 [[park|pargi]] ja 4 [[looduskaitseala]].<ref name="vUPEW" /> Bukit Timahi looduskaitsealal on leitud 40% riigi taime- ja loomaliikidest. [[1859]] rajatud Singapuri botaanikaaed kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref name="Vlif4" /> === Kliima === Singapuris valitseb [[troopiline kliima]]. Keskmine ööpäevane temperatuur on +24&nbsp;°C kuni +31&nbsp;°C. Ööpäevane [[õhuniiskus]] kõigub keskmiselt 60 ja 90 protsendi vahel. [[November|Novembrist]] [[märts]]ini tabavad riiki mussoonvihmad, seejuures novembrist [[jaanuar]]ini sajab väga palju. [[Aprill]]ist [[september|septembrini]] valitseb kuivem periood.<ref name="aNCFw" /> ==Riigikord== Singapur on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president. Valitsust juhib peaminister.<ref name="1ZvNE" /> President valitakse ametisse 6 aastaks. [[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele parlamendile, mis koosneb 101 liikmest. 89 liiget saavad ametisse valimiste järel, 9 määrab president ja 3 opositsiooniparteid. Parlamendiliikmed valitakse ametisse 5 aastaks. 2015. aasta parlamendivalimiste järel sai parlamendis Rahvapartei 83 ja Tööpartei 6 kohta. Põhiseadus jõustus [[22. detsember|22. detsembril]] 1965. Riik võeti [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]]-sse [[21. september|21. septembril]] 1965. Singapur on [[ASEAN]]i liige. ==Haldusjaotus== Singapuril puudub riiklik haldusjaotus. Singapuri linn jaguneb viieks ringkonnaks (''district''), mis hõlmavad kogu riiki: {| |-valign="top" |[[Pilt:Singapuri ringkonnad.png|vasakul|pisi|Singapuri haldusjaotus]] | * [[Edelaringkond]] * [[Kaguringkond (Singapur)|Kaguringkond]] * [[Kesk-Singapur]] * [[Kirderingkond (Singapur)|Kirderingkond]] * [[Looderingkond (Singapur)|Looderingkond]] |} == Rahvastik == Singapuri elanikkond jaguneb [[kodanik]]eks, alalisteks [[resident]]ideks ja mittealalisteks residentideks. Singapuri alal toimus esimene [[rahvaloendus]] [[1871]]. Alates [[1970]]. aastast peetakse rahvaloendusi iga 10 aasta tagant. Viimane rahvaloendus toimus Singapuris [[2010]]. ===Rahvaarv=== 2015. aasta seisuga elas Singapuris 5,54 miljonit inimest. Neist 3,38 miljonit (61%) olid Singapuri kodanikud, 528 000 (10%) alalised residendid, kes ühtekokku moodustavad Singapuri residendid (ehk 71% elanikkonnast) ning 1,63 miljonit (29%) mittealalised residendid.<ref name="aNCFw" /> ===Demograafilised näitajad=== Singapuri residentide seas on 1000 naise kohta 965 meest. [[2015]]. aastal oli [[sündimusmäär]] 9,7‰, [[suremusmäär]] 4,8‰ ja imikute suremusmäär 1,7‰. 2015. aastal elas Singapuris 3,9 miljonit residenti (71% kogurahvastikust). Neist 2,9 miljonit olid [[hiinlased]], 520 000 [[malaid]] ja 355 000 [[India]]st pärit kodanikud. 2016. aastal oli Singapuri rahvastikutihedus 7797 inimest/km<sup>2</sup>. ===Vanuseline struktuur=== Singapuri residentide mediaanvanus oli 2015. aastal 39,6 aastat.<ref name="aNCFw" /> *0–4-aastasi 183 575 elanikku *5–9-aastasi 204 452 *10–14-aastasi 214 388 *15–19-aastasi 242 902 *20–24-aastasi 264 127 *25–29-aastasi 271 030 *30–34-aastasi 290 619 *35–39-aastasi 301 067 *40–44-aastasi 316 755 *45–49-aastasi 303 413 *50–54-aastasi 315 091 *55–59-aastasi 295 063 *60–64-aastasi 240 493 *65–69-aastasi 182 425 *70–74-aastasi 102 631 *75–79-aastasi 81 211 *80–84-aastasi 51 785 *85 ja vanemaid 41 663 ===Keeled=== Singapuri ametlikud keeled on [[hiina keel|hiina]], [[inglise keel|inglise]], [[malai keel|malai]] ja [[tamili keel]].<ref name="1ZvNE" /> Riigi elanikkonnast peab 36,3% emakeeleks hiina keele [[põhjahiina murderühm]]a (mandariini keel), 29,8% inglise keelt, 11,9% malai keelt ja 8,1% hiina keele [[mini murderühm]]a kuuluvat hokkieni keelt. ===Religioon=== Singapuri põhiseadus sätestab usuvabaduse. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 33% Singapuri residentidest [[budism|budistid]] ja 11% [[taoism|taoistid]].<ref name="Xoi27" /> [[2000]]. aasta rahvaloendusega võrreldes suurenes 2010. aastaks [[kristlased|kristlaste]] osakaal varasemalt 15%-lt 18%-ni. [[Islam|Muslimeid]] on 15% ja [[hinduism|hinduiste]] 5,1%. 57% hiinlastest peab end budistiks või taoistiks ja 20% kristlaseks. Seejuures budistide ja taostide osakaal hiinlaste seas oli 2010. aastaks 2000. aastaga võrreldes vähenenud, kuid kristlaste osakaal kasvas 17%-lt 20%-le. India päritolu elanike seas on 59% hindusid, 22% muslimeid ja 13% kristlasi. 99% malaidest on muslimid. [[Kõrgharidus]]ega elanikest ütles 2010. aastal 24%, et nad ei tunnista ühtki religiooni. Madalama haridusega elanikud on kas budistid või taoistid. Kristlased ja muslimid kuuluvad peamiselt keskharidusega elanike hulka. [[1972]]. aastal moodustati Singapuris [[katoliiklus|katoliiklik]] peapiiskopkond. 2014. aasta andmetel tegutses riigis 65 katoliku ilmikpreestrit ja 80 regulaarvaimulikku.<ref name="YyY6j" /> == Riigikaitse == [[Pilt:Leopard_2A4_Singapore.JPG|pisi|Leopard 2A4 tank]] Singapuri relvajõud koosnevad armeest, [[merevägi|mereväest]] ja [[õhujõud]]udest. Relvajõududes teenib vähemalt 50 000 tegevväelast.<ref name="7QPbw" /> Singapur kulutas 2015 riigikaitsele 3,22% sisemajanduse kogutoodangust.<ref name="1ZvNE" /> Riigi kodanikele kehtib kaheaastane [[ajateenistus]]. Kõrgeim auaste relvajõududes on kindralleitnant. Singapur asus relvajõude arendama, kui Suurbritannia otsustas [[1971]]. aastaks alalt oma väed välja viia. Singapur on teinud kaitsealast koostööd [[Iisrael]]iga. === Armee === Armeejuhile (''Chief of Army'') alluvad [[kindralstaap]], 6 [[diviis]]i, rannakaitseüksus, [[kiirreageerimisüksus]] ja erioperatsioonide üksus.<ref name="1MQbm" /> Singapuri armee koosseisu kuuluvad veel järgmised üksused: *kaardiväeüksus, *inseneriüksus, *inseneritoetusüksus, *logistikaüksus, *luureüksus, *meditsiiniüksus, *sideüksus, *soomusüksus, *suurtükiüksus, *sõjaväepolitseiüksus, *transpordiüksus. 2006. aastal võtsid Singapuri relvajõud kasutusse 96 Leopard 2A4 tanki.<ref name="NYk4x" /> Armee relvastusse kuuluvad ka 350 SM-1 tanki; 22 AMX-10P ja 500 Bionixi jalaväesoomukit, [[HIMARS]]i raketitõrjesüsteem, 54 SSPH-1 Primuse liikursuurtükki, 200 [[granaadiheitja]]t [[Carl Gustaf M2]] ning tankitõrjekompleksid MILAN ja SPIKE.<ref name="7QPbw" /> ===Merevägi=== Singapuri sõjalaevastikku kuuluvad Formidable-klassi fregatid, Victory-klassi korvetid, Independence-klassi laevad, Fearless-klassi patrullpaadid ja Bedok-klassi miinilaevad. Singapur kasutab Archer- ja Challenger-klassi [[allveelaev]]u. Riik on lähiminevikus tellinud Saksamaalt 4 uut Type-218SG allveelaeva.<ref name="01DMW" /> Riigi sõjalaevastik paikneb Changi ja Tuasi mereväebaasides.<ref name="MQ5J9" /> === Õhujõud === Singapuri õhujõudude koosseisu kuuluvad [[F-15 Eagle]] ja [[F-16 Fighting Falcon]], transpordilennukid [[C-130 Hercules]], [[helikopter]]id [[CH-47 Chinook]], AS 332 [[Super Puma]], [[AH-64D Apache]] ja [[Sikorsky S-70B Seahawk]].<ref name="9zna9" /> == Majandus == ===Makromajandus=== [[2015]]. aastal oli Singapuri töötusemäär 2%.<ref name="aNCFw" /> ===Väliskaubandus=== ===Ärikeskkond=== ===Põllumajandus=== ===Energeetika=== == Transport == Singapuri kattega teede kogupikkus on 3425 kilomeetrit, millest 161 kilomeetrit on [[kiirtee|kiirteid]]. Singapur on maailma väikseim riik, kus leidub kiirteid. Singapuris asub 9 lennuvälja. Riigi raudteevõrgu kogupikkus on 153,2 kilomeetrit. Kogu raudteevõrk hõlmab 104 raudteejaama. Singapuril on raudteeühendus Malaisiaga. Riigi peamine [[sadam]] on Singapuri sadam, mis on maailma suuruselt teine sadam aastaselt kaubatonnaažilt. == Ajalugu == Esimest korda on ala mainitud [[Hiina]] ürikutes [[3. sajand]]il nimega "Pu Luo Chung". I aastatuhande lõpus domineeris piirkonnas Srivijaya riik. Malai annaalide andmetel moodustati alal [[14. sajand]]il Singapura kuningriik, kuid muud Singapuri kajastavad kirjalikud allikad selle perioodi kohta puuduvad. Samas tõendavad arheoloogilised väljakaevamised, et Singapuris oli 14. sajandil vähemalt üks suurem asula. Singapura kuningriigi rajaja ja esimene kuningas oli Srivijaya prints Sri Tri Buana, kes andis alale ka Singapuri nime. Riigi viimane kuningas Parameswara põgenes [[1398]] Majapahiti sissetungi järel Malaka poolsaarele ja rajas Malacca sultanaadi. [[1320]] saabusid Singapuri alale mongoli kaupmehed ja [[1330]] külastas saart Hiina rändur Wang Dayuan. [[1511]] vallutasid [[Portugal]]i kolonistid Malacca sultanaadi ja [[1613]] likvideerisid Singapuri asustuse. Hiljem kuulus Singapuri alal formaalselt Johori sultanaadile. Britid rajasid Singapuri kaubandustugipunktina [[6. veebruar]]il [[1819]] Briti Bencooleni kindralkuberneri [[Thomas Stamford Raffles]]i ja brittide abiga troonile upitatud Johori sultani vahel sõlmitud lepinguga. Kui seni elas Singapuri saarel umbes 1000 elanikku, siis ala sattumisel Briti impeeriumi valdusse hakkas kasvama hiinlaste hulk. [[1824]] peeti Singapuris esimene rahvaloendus. Kindralkuberner Raffles määras Singapuri halduriks major William Farquhari, kes rajas vabasadama, mille käive kasvas aastatega kiiresti. 1824 sõlmitud Suurbritannia ja [[Holland]]i vahelise lepinguga jäi Singapur Briti impeeriumi valdusse. [[1826]] asus asundust haldama Briti Ida-India kompanii ja [[1830]]. aastast kuulus ala Briti Bengali presidentuuri haldusalasse. [[19. sajand]]i keskel sai Singapurist oluline kaubandussadam. [[1867]] muudeti Singapur Briti kroonikoloonia osaks. Singapuri hiinlaste kogukond toetas heldelt [[1911]] [[Xinhai revolutsioon]]i. [[Jaapan]]i väed tungisid [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja ajal]] [[8. veebruar]]il [[1942]] Singapuri ja [[15. veebruar]]il 1942 kapituleerus Briti kindralkuberner Arthur Percival koos 130 000 Briti impeeriumi eri piirkondadest pärit sõduriga. See oli arvukaim Briti üksuste kapituleerumine teise maailmasõja ajal. Jaapani okupatsioon lõppes Singapuris [[15. august]]il [[1945]]. Singapuri tabasid sõja lõppedes kuni iseseisvuse saavutamiseni sotsiaalsed rahutused. Singapur sai [[1. aprill]]ist [[1946]] sõltumatuks Briti kroonikolooniaks. [[1948]] moodustati Singapuri esimene täidesaatev ja seadusandlik kogu. [[25. august]]il [[1947]] rajati Singapuri Progressivistlik Partei, mis sai esimestel valimistel seadusandlikus kogus 3 kohta ja järgmiste valimiste järel [[1951]]. aastal 6 kohta. Jurist [[Lee Kuan Yew]] moodustas koos mõttekaaslastega [[21. november|21. novembril]] [[1954]] Tööpartei, mis [[1955]]. aasta valimistel sai 3 kohta. Valimiste järel moodustas Singapuri esimese valitsuse Töörinde juht David Marshall. [[1959]] sai Singapur täieliku omavalitsuse ja valimised võitis Tööpartei, mille juht Lee Kuan Yew sai [[3. juuni]]l 1959 Singapuri esimeseks peaministriks, jäädes sellesse ametisse novembrini [[1990]]. [[1963]]–1965 kuulus Singapur [[Malaisia]] koosseisu. Singapur kuulutas [[9. august]]il [[1965]] end iseseisvaks, kui Malaisia parlament otsustas Singapuri föderatsioonist välja heita. Järgnenud aastakümnetel koges Singapur hoogsat majanduskasvu ja kui Hiinas sai võimule [[Deng Xiaoping]], käisid Hiina ametnikud Singapuris ettevõtluskogemusi omandamas. Esimese suurema löögi Singapuri majandusele andis [[1997]] Kagu-Aasia finantskriis. 1990 andis Lee Kuan Yew valitsusjuhi ameti üle [[Goh Chok Tong]]ile. [[2004]] sai peaministriks [[Lee Hsien Loong]]. == Eesti ja Singapuri suhted == Singapur tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[6. september|6. septembril]] [[1991]]. Eesti sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Singapuriga [[2. veebruar]]il [[1993]].<ref name="OXV7F" /> Eesti suursaadik Singapuris resideerib [[India]]s. Eesti peaministritest on Singapuri külastanud [[Tiit Vähi]] [[1997]] ja [[Andrus Ansip]] [[2011]]. Lisaks on Singapuris käinud välisminister [[Urmas Paet]] ja majandusminister [[Juhan Parts]]. Eesti on Singapuriga sõlminud koostööleppe informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, lennundusleppe otseühenduse loomiseks ja tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu. Singapuri otseinvesteeringud Eestisse olid [[31. detsember|31. detsembril]] [[2015]] kokku 102,3 miljonit eurot. Eesti otseinvesteeringud Singapuri olid 1,8 miljonit eurot. Eesti ettevõtted eksportisid Singapuri masinaid ja seadmeid (34,6%), metalle ja metallitooteid (34,5%) ning keemiatooteid (10,9%). Singapurist Eestisse imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid (39%), plaste ja plasttooteid (35,7%) ning keemiatooteid (14,7%). Pärast Eesti taasiseseisvumist hakkas eestlasi siirduma Singapuri tööle. [[2014]]. aasta seisuga osales aktiivsemalt eestlaste seltsielus umbes 50 inimest. Eestlaste ürituste eestvedaja on Kaia-Reet Parv.<ref name="GgErD" /> == Haridus == Singapuri haridussüsteem on kolmeastmeline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja keskhariduse järgne haridus.<ref>[https://www.moe.gov.sg/education Singapuri haridusministeeriumi koduleht.]</ref> 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 22,8% Singapuri elanikest kõrgharidusega. Singapuris omandatakse põhiharidus 6 aastaga, keskharidus 4 või 5 aastaga. Singapuris asus [[2017]]. aastal 6 [[ülikool]]i: *[[Singapuri riiklik ülikool]], *Nanyangi tehnikaülikool, *Singapuri majandusülikool (SMU), *Singapuri tehnikaülikool, *Singapuri tehnikainstituut, *Singapuri sotsiaalteaduste ülikool. 2017. aastal oli Singapuris 5 polütehnikumi. == Kultuur == Singapuri kultuuris on kombineeritud [[Aasia]] ja [[Euroopa]] kultuuri mõjud. Riigis peetakse [[hiina kultuur|hiina]], [[malai kultuur|malai]] kui [[kristlik kultuur|kristliku kultuuri]] tähtsamaid pidustusi. Riigi tähtsaim püha on iseseisvuspäev 9. august. Riigi tähtsaim kultuurikeskus on Esplanaad. Singapurist on pärit poplauljad Stefanie Sun ja JJ Lin. [[1979]]. aastal moodustati Singapuri sümfooniaorkester. Singapuri filmikunst hakkas arenema 1990. aastatel. Nimekamad filmiprodutsendid on Eric Khoo ja Jack Neo. Singapuris toimub [[Bryan Forbes]]i filmi "King Rat" tegevus. Riigi vanim muuseum on Singapuri rahvusmuuseum, mis on rajatud [[1849]]. Teised riiklikud muuseumid on veel Aasia tsivilisatsioonide muuseum, [[1996]] avatud Singapuri kunstimuuseum, [[2015]] avatud Singapuri riiklik kunstigalerii ja [[2008]] avatud riiklik kunstimuuseum 8Q SAM. Alates [[2006]]. aastast korraldatakse Singapuri biennaali. [[Singapuri botaanikaaed]] kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. === Sport === [[Pilt:Mondial_Ping_-Women%27s_Singles_-_Quarterfinal_-_Zhu_Yuling-Feng_Tianwei_-_30.jpg|pisi|Feng Tianwei on võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit]] Singapuri sportlased võistlesid esimest korda [[1948. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud 1 kuld-, 2 hõbe- ja 3 pronksmedalit. [[Feng Tianwei]] on [[lauatennis]]es võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit. Riigi sportlased on rahvusvahelistel võistlustel olnud edukad [[lauatennis]]es, [[sulgpall]]is, [[purjetamine|purjetamises]] ja [[ujumine|ujumises]]. Singapuril on oma jalgpalliliiga, kuhu kuulub 12 klubi. [[Singapuri jalgpallikoondis]] on 4 korda tulnud ASEANi meistriks. 2010. aastal peeti Singapuris noorte olümpiamängud. [[2008]]. aastast korraldatakse Singapuris [[Vormel 1]] ''[[Singapuri grand prix|Grand Prix]]''. == Vaata ka == * [[ESSEC Business School]] * [[Johori väin]] * [[Singapuri riigipeade loend]] * [[Singapuri jõgi]] * [[Singapuri väin]] * [[Sentosa]] * [[Singapuri jalgpallikoondis]] *[[Rafflesi tuletorn]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vbby0">[http://siteresources.worldbank.org/WBI/Resources/wbi37165.pdf] Habibullah Khan. "Social Policy in Singapore: A Confucian Model?” Maailmapank 2001.</ref> <ref name="aNCFw">{{Netiviide |url=http://www.singstat.gov.sg/publications/publications-and-papers/reference/yearbook-of-statistics-singapore |pealkiri=Singapuri Statistikaameti aastaraamat 2016. |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2017-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170521091359/http://www.singstat.gov.sg/publications/publications-and-papers/reference/yearbook-of-statistics-singapore |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="z5gbM">{{Netiviide |url=https://www.nparks.gov.sg/gardens-parks-and-nature/parks-and-nature-reserves/bukit-timah-nature-reserve |pealkiri=Bukit Timahi looduskaitseala. |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2015-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150907141237/https://www.nparks.gov.sg/gardens-parks-and-nature/parks-and-nature-reserves/bukit-timah-nature-reserve |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="6Bo61">[http://www.legco.gov.hk/research-publications/english/1516fsc19-overview-of-water-resources-management-in-singapore-20160226-e.pdf] Ülevaade Singapuri veeressurssidest.</ref> <ref name="1ZvNE">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sn.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2018-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181215164544/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sn.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="pB6Zy">K.Y. Chong, Hugh T.W. Tan, Richard T. Corlett. A summary of the total vascular plant flora of Singapore. Gardens’ Bulletin Singapore 63 (1 & 2) 2011: 197–204.</ref> <ref name="OkA40">{{Netiviide |pealkiri=Jean Jong. "The Struggle of Survival." Singapuri Loodusseltsi ajakiri. |url=http://habitatnews.nus.edu.sg/pub/naturewatch/text/a061d.htm |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2017-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171015210930/http://habitatnews.nus.edu.sg/pub/naturewatch/text/a061d.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5Q2Gv">[http://lntreasures.com/singapore.html Ülevaade Singapuri endeemsetest loomaliikidest.]</ref> <ref name="ujKkJ">{{Netiviide |url=https://www.nparks.gov.sg/biodiversity/wildlife-in-singapore/species-list/freshwater-fish |pealkiri=Ülevaade Singapuri kaladest. |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2016-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160322075904/https://www.nparks.gov.sg/biodiversity/wildlife-in-singapore/species-list/freshwater-fish |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dugz7">[http://amphibiaweb.org/search/index.html Maailma kahepaiksete andmebaas. Singapur.]</ref> <ref name="VbWBp">{{Netiviide |url=https://www.nparks.gov.sg/biodiversity/wildlife-in-singapore/species-list/reptile |pealkiri=Ülevaade Singapuri roomajatest. |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304121831/https://www.nparks.gov.sg/biodiversity/wildlife-in-singapore/species-list/reptile |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sYl6j">[https://www.thailandsnakes.com/southeast-asia-venomous-snakes/singapore-snakes-venomous-dangerous/ Ülevaade Singapuri mürkmadudest.]</ref> <ref name="5INcO">[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=SG Denis Lepage. Avibase. Singapur.]</ref> <ref name="f9Q36">{{Netiviide |url=https://www.nparks.gov.sg/biodiversity/wildlife-in-singapore/species-list/mammal |pealkiri=Ülevaade Singapuri imetajatest. |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2016-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160121182628/https://www.nparks.gov.sg/biodiversity/wildlife-in-singapore/species-list/mammal |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ygliP">[https://www.theguardian.com/cities/2015/jun/15/cleanest-city-world-calgary-singapore Adrian Mourby. Which is the Cleanest City in the World? The Guardian. 15. juuni 2015]</ref> <ref name="9IpA4">[http://www.nea.gov.sg/energy-waste/waste-management Ülevaade Singapuri prügimajandusest.]</ref> <ref name="vUPEW">{{Netiviide |url=https://www.nparks.gov.sg/gardens-parks-and-nature/parks-and-nature-reserves |pealkiri=Ülevaade Singapuri parkidest. |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2017-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170701180752/https://www.nparks.gov.sg/gardens-parks-and-nature/parks-and-nature-reserves |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Vlif4">{{Netiviide |pealkiri=Ülevaade Singapuri botaanikaaedadest. |url=https://www.sbg.org.sg/ |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2018-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180601100123/http://www.sbg.org.sg/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Xoi27">{{Netiviide |pealkiri=2010. aasta rahvaloenduse andmed. |url=http://www.singstat.gov.sg/publications/publications-and-papers/cop2010/census10_stat_release1 |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2016-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160102001924/http://www.singstat.gov.sg/publications/publications-and-papers/cop2010/census10_stat_release1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YyY6j">[http://catholic-hierarchy.org/diocese/dsngp.html Singapuri peapiiskopkonna andmed.]</ref> <ref name="7QPbw">[http://www.globalsecurity.org/military/world/singapore/army-equipment.htm Ülevaade Singapuri relvajõududest.]</ref> <ref name="1MQbm">{{Netiviide |url=https://www.mindef.gov.sg/imindef/mindef_websites/atozlistings/army/About_Us/Org_Structure.html |pealkiri=Singapuri armee struktuur. Singapuri Kaitseministeerium. |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2017-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170717121113/https://www.mindef.gov.sg/imindef/mindef_websites/atozlistings/army/About_Us/Org_Structure.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NYk4x">{{Netiviide |url=https://www.mindef.gov.sg/imindef/press_room/official_releases/nr/2006/dec/11dec06_nr2/11dec06_fs.html |pealkiri=Singapuri kaitseministeeriumi pressiteade. 11. detsember 2006 |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2015-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150601013228/http://www.mindef.gov.sg/imindef/press_room/official_releases/nr/2006/dec/11dec06_nr2/11dec06_fs.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="01DMW">[http://www.defensenews.com/articles/singapore-to-acquire-more-type-218sg-subs-from-germany Mike Yeo. Singapore to acquire more Type 218SG subs from Germany. Defence News. 16. mai 2017]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MQ5J9">[https://www.mindef.gov.sg/navy/Naval_Bases.HTM Singapuri mereväebaasid. Singapuri kaitseministeeriumi koduleht.]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="9zna9">{{Netiviide |url=https://www.mindef.gov.sg/imindef/mindef_websites/atozlistings/air_force/index.html |pealkiri=Singapuri õhujõudude koduleht. |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2017-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170609094150/https://www.mindef.gov.sg/imindef/mindef_websites/atozlistings/air_force/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OXV7F">{{Netiviide |pealkiri=Eesti suhted Singapuriga. Eesti Välisministeerium. |url=http://www.vm.ee/et/riigid/singapur?display=relations |vaadatud=2017-05-25 |arhiivimisaeg=2017-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170723070947/http://vm.ee/et/riigid/singapur?display=relations |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GgErD">[[Ingrid Veidenberg]]. "Eestlased maailma kalleimas linnas." Eesti Päevaleht LP. 19. aprill 2014.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://sbr.com.sg/transport-logistics/news/singapore-erect-tuas-mega-port Singapore to erect a Tuas mega port], T''he envisioned consolidated container port will handle 65 million [[TEU]]s annually'', 2. oktoober 2012 * [http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/peaminister-oli-pisarais-singapur-iseseisvus-tana-42-aastat-tagasi-vastu-tahtmist?id=79138438 Peaminister oli pisarais: Singapur iseseisvus täna 42 aastat tagasi vastu tahtmist], Delfi, 9. august 2017 == Kirjandus == * [[Vello Ladva]]. "SINGAPUR: «väikesest Hiinast» on saanud «väike Jaapan»". Aja Pulss nr 7, 1. aprill 1990. Lk 14-17 {{Aasiariigid}} {{Rahvaste Ühendus}} {{koord |type=country |region=SG}} [[Kategooria:Singapur| ]] [[Kategooria:Malaisia osariigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Riigid]] k8762ddqy6r3okjj2x1omcq0hgb9f44 Lubjakivi 0 6327 7257561 6653480 2026-10-23T08:31:07Z ~2026-56637-56 240347 7257561 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:Lubjakivi.jpg|thumb|right|Lubjakivi]] '''kakakivim''' on valdavalt [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadist]] koosnev keemilise või biogeense tekkega [[settekivim]], üks [[paekivi]]dest. Peamine [[mineraal]] lubjakivi koostises on [[kaltsiit]] (vahel ka kaltsiidi [[Polümorfism (mineraloogia)|polümorfne]] [[erim]] [[aragoniit]]). Lisanditena võib esineda [[savimineraal]]e, [[kvarts]]i, [[dolomiit]]i, [[glaukoniit]]i, [[püriit]]i, [[hematiit]]i, [[götiit]]i jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO<sub>3</sub>). Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud [[protistid]]e kaltsiumkarbonaadist kodade [[lubimuda]]na veekogude põhja ladestumisest, mis [[Diagenees|kivistudes]] ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi [[sadenemine]] [[vesilahus]]test. Niimoodi moodustub näiteks [[allikalubi]]. Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult [[kivistis]]i. ==Eesti== Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja [[dolokivi|dolomiite]] esineb ainult [[ordoviitsium]]is, [[silur]]is ja vähesel määral [[devon]]is. [[Kambrium]] ja suurem osa devonist neid [[kivim]]eid ei sisalda. ===Kasutamine=== Lubjakivi kui üht Eesti levinumat [[Maavarad|maavara]] kasutatakse [[lubi|lubja]] tootmiseks, [[tsemenditööstus]]es, [[suhkrutööstus]]es, [[paberitööstus]]es, [[metallurgia]]s, ehitus- ja viimistluskivide ning [[killustik]]u valmistamiseks. [[Karbonaatsed kivimid|Karbonaatseid kivimeid]] kasutatakse [[Heitvesi|heitvee]] puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, [[Mineraalvatt|mineraalvati]] tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne. [[Värviline metallurgia|Värvilises metallurgias]] ja [[Must metallurgia|mustas metallurgias]] kasutatakse lubjakivi [[räbusti]]na ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud [[Lubi|lubjaga]] [[Floteerimine|floteeritakse]] [[maak]]i. [[Põllumajandus]]es kasutatakse lubjakivi, [[Järvelubi|järvelupja]] ja dolomiiti [[Happelised mullad|happeliste muldade]] neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina [[loomad]]e ja [[Linnud|lindude]] söötmisel. ===Kaevandamine=== [[Image:Lasnamagi building limestone.jpg|thumb|[[Lasnamäe lade]]me lubjakiviplaat (Lasnamäe ehituslubjakivi).]] Peamiselt [[Paemurd|paemurrud]], kust murtud kivi või selle töötlemissaadusi on tarvitatud ulatuslikumalt suuremate ehitiste püstitamiseks mitte ainult murru lähikonnas, vaid ka kaugemal. Andmed seisuga 01.01.1992: *[[Harku karjäär|Harku]] – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik *[[Väo karjäär|Väo]] – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik *[[Maardu karjäär|Maardu]] – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik *[[Kunda karjäär|Kunda]] – lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine *Narva – lubjakivi, ehituskillustik *[[Padise Paemurrud]] – lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi *[[Rummu karjäär|Rummu]] – lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi *[[Anelema dolokivimaardla|Anelema]] – dolomiit, ehituskillustik ja klaasi tooraine *[[Pajusi karjäär|Pajusi]] – dolomiit ja lubjakivi, ehituskillustik *[[Karinu lubjakivimaardla|Karinu]] – dolomiit, ehituslubi *[[Kaarma karjäär|Kaarma]] – dolomiit, viimistluskivi *[[Hellamaa karjäär|Hellamaa]] – dolomiit, klaasidolomiit *[[Koguva karjäär|Koguva]] – dolomiit, ehituskillustik *[[Kogula karjäär|Kogula]] – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik ==Vaata ka== *[[dolokivi]] *[[karbonaatkivim]] *[[kivimite loend]] *[[paekivi]] {{Commons|Limestone|Lubjakivi}} [[Kategooria:Settekivimid]] [[Kategooria:Eesti maavarad]] [[Kategooria:Kaltsium]] [[Kategooria:Skulptuurimaterjalid]] lz97o1wyp7vjztkq6yyfvafsbrc4hgi 7257565 7257561 2026-10-23T08:43:17Z ~2026-56516-25 240348 7257565 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:Lubjakivi.jpg|thumb|right|Lubjakivi]] '''kakakivim''' on valdavalt [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadist]] koosnev keemilise või biogeense tekkega [[settekivim|sitakivim]], üks [[paekivi]]dest. Peamine [[mineraal]] lubjakivi koostises on [[kaltsiit]] (vahel ka kaltsiidi [[Polümorfism (mineraloogia)|polümorfne]] [[erim]] [[aragoniit]]). Lisanditena võib esineda [[savimineraal]]e, [[kvarts]]i, [[dolomiit]]i, [[glaukoniit]]i, [[püriit]]i, [[hematiit]]i, [[götiit]]i jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO<sub>3</sub>). Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud [[protistid]]e kaltsiumkarbonaadist kodade [[lubimuda]]na veekogude põhja ladestumisest, mis [[Diagenees|kivistudes]] ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi [[sadenemine]] [[vesilahus]]test. Niimoodi moodustub näiteks [[allikalubi]]. Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult [[kivistis]]i. ==Eesti== Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja [[dolokivi|dolomiite]] esineb ainult [[ordoviitsium]]is, [[silur]]is ja vähesel määral [[devon]]is. [[Kambrium]] ja suurem osa devonist neid [[kivim]]eid ei sisalda. ===Kasutamine=== Lubjakivi kui üht Eesti levinumat [[Maavarad|maavara]] kasutatakse [[lubi|lubja]] tootmiseks, [[tsemenditööstus]]es, [[suhkrutööstus]]es, [[paberitööstus]]es, [[metallurgia]]s, ehitus- ja viimistluskivide ning [[killustik]]u valmistamiseks. [[Karbonaatsed kivimid|Karbonaatseid kivimeid]] kasutatakse [[Heitvesi|heitvee]] puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, [[Mineraalvatt|mineraalvati]] tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne. [[Värviline metallurgia|Värvilises metallurgias]] ja [[Must metallurgia|mustas metallurgias]] kasutatakse lubjakivi [[räbusti]]na ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud [[Lubi|lubjaga]] [[Floteerimine|floteeritakse]] [[maak]]i. [[Põllumajandus]]es kasutatakse lubjakivi, [[Järvelubi|järvelupja]] ja dolomiiti [[Happelised mullad|happeliste muldade]] neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina [[loomad]]e ja [[Linnud|lindude]] söötmisel. ===Kaevandamine=== [[Image:Lasnamagi building limestone.jpg|thumb|[[Lasnamäe lade]]me lubjakiviplaat (Lasnamäe ehituslubjakivi).]] Peamiselt [[Paemurd|paemurrud]], kust murtud kivi või selle töötlemissaadusi on tarvitatud ulatuslikumalt suuremate ehitiste püstitamiseks mitte ainult murru lähikonnas, vaid ka kaugemal. Andmed seisuga 01.01.1992: *[[Harku karjäär|Harku]] – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik *[[Väo karjäär|Väo]] – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik *[[Maardu karjäär|Maardu]] – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik *[[Kunda karjäär|Kunda]] – lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine *Narva – lubjakivi, ehituskillustik *[[Padise Paemurrud]] – lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi *[[Rummu karjäär|Rummu]] – lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi *[[Anelema dolokivimaardla|Anelema]] – dolomiit, ehituskillustik ja klaasi tooraine *[[Pajusi karjäär|Pajusi]] – dolomiit ja lubjakivi, ehituskillustik *[[Karinu lubjakivimaardla|Karinu]] – dolomiit, ehituslubi *[[Kaarma karjäär|Kaarma]] – dolomiit, viimistluskivi *[[Hellamaa karjäär|Hellamaa]] – dolomiit, klaasidolomiit *[[Koguva karjäär|Koguva]] – dolomiit, ehituskillustik *[[Kogula karjäär|Kogula]] – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik ==Vaata ka== *[[dolokivi]] *[[karbonaatkivim]] *[[kivimite loend]] *[[paekivi]] {{Commons|Limestone|Lubjakivi}} [[Kategooria:Settekivimid]] [[Kategooria:Eesti maavarad]] [[Kategooria:Kaltsium]] [[Kategooria:Skulptuurimaterjalid]] 5fhjpuhbb70d5kbxpb4nnljb22esfnn 1984. aasta suveolümpiamängud 0 6490 7257445 7137117 2026-10-22T20:41:33Z Kalle 51 7257445 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 22em;" | colspan="2" |'''[[Nüüdisaegsed olümpiamängud|1984. aasta suveolümpiamängud]]''' [[Pilt:Los_Angeles_1984.png|250px|Los Angeles 1984]] |- | colspan="4" |'''28. juulist - 12. augustini''' |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[Los Angeles]] |- | '''<''': '''[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva 1980]]''' | '''[[1988. aasta suveolümpiamängud|Seoul 1988]]''' :'''>''' |} '''1984. aasta suveolümpiamängud''' olid XXIII nüüdisaegsed [[olümpiamängud]], mis toimusid [[28. juuli]]st [[12. august]]ini [[1984]] [[Los Angeles]]es. See oli teine ​​kord, kui Los Angeles võõrustas mänge, esimene toimus 1932. aastal.<ref>[https://architectureofthegames.net/olympic-host-cities/ List of Olympic Host Cities] www.architectureofthegames.net</ref> [[California]] oli ametisoleva [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Ronald Reagan]]i [[Osariik (USA)|koduosariik]], kes avas ametlikult mängud. Need olid esimesed [[suveolümpiamängud]] [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee president|ROK-i presidendi]] [[Juan Antonio Samaranch]]i ajal. [[1984. aasta suveolümpiamängude boikott|1984. aasta mänge boikoteerisid]] neliteist [[Idablokk|idabloki]] riiki, sealhulgas [[Nõukogude Liit]] ja [[Ida-Saksamaa]], vastuseks [[USA|Ameerika]] juhitud 1980. aasta [[Moskva]] [[1980. aasta suveolümpiamängude rahvusvaheline boikott|suveolümpiamängude boikoteerimisele]] protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude Liidu sissetungi vastu Afganistani]]; [[Rumeenia]] oli ainus idaplokiga liitunud riik, kes otsustas mängudel osaleda. [[Albaania]], [[Iraan]], [[Liibüa]] ja [[Ülem-Volta]] otsustasid samuti mänge boikoteerida, kuid muudel põhjustel. Vaatamata sellele, et boikoti tõttu oli teatud spordialadel osalejate arv vähenenud, osales 1984. aasta mängudel 140 [[Rahvuslik olümpiakomitee|riiklikku olümpiakomiteed]], mis oli tol ajal rekordarv. Ameerika Ühendriigid võitsid enim kuldmedaleid ja üldarvestuses medaleid, järgnesid Rumeenia ja [[Lääne-Saksamaa]]. 1984. aasta suveolümpiamänge peetakse laialdaselt rahaliselt kõige edukamateks tänapäevasteks olümpiamängudeks, mis on eeskujuks olümpiamängude korraldamisel. Tänu madalatele ehituskuludele, olemasoleva spordiinfrastruktuuri kasutamisele ja erasektori ettevõtete rahastamisele teenisid 1984. aasta mängud üle 250 miljoni USA dollari suuruse kasumi. 18. juulil 2009 toimus Los Angelese memoriaalkolosseumis 1984. aasta mängude 25. aastapäeva tähistamine. Pidu hõlmas endise Los Angelese olümpiamängude korralduskomitee presidendi Peter Ueberrothi kõnet, lühikest taaslavastust filmist „Lendav Rocketman“, enam kui 35 (peamiselt Lõuna-Californias asuva) 1984. aasta kuldmedalivõitja esitlemist (mis oli osa saate „Tseremooniad“ produtsendi David Wolperi algsetest 1984. aasta plaanidest) ning olümpiakatla uut valgustust. Los Angeles võõrustab [[2028. aasta suveolümpiamängud|2028. aastal suveolümpiamänge]] kolmandat korda, saades [[London]]i ja [[Pariis]]i järel kolmandaks linnaks maailmas, mis seda teeb.<ref>[https://www.latimes.com/sports/olympics/la-sp-la-olympics-approved-20170913-story.html L.A. officially awarded 2028 Olympic Games] www.latimes.com ([[Los Angeles Times]]) Sept. 13, 2017 </ref> [[McDonald's]] tegi olümpiamängude kohta müügikampaania "If the US Wins, You Win", kus iga USA võidetud kuldmedali eest sai Big Maci, iga hõbemedali eest friikartulid ja iga pronksmedali eest [[Coca-Cola]]. == Olümpiamängude korraldajaks kandideerimine == [[1932]]. aastal peeti Los Angeleses [[1932. aasta suveolümpiamängud|X nüüdisaegsed olümpiamängud]]. Uuesti kandideerimist alustati [[1947]]. aastal, kui sooviti endale XV mängude korraldamisõigust. Kandideeriti ka [[1956]], [[1960]], [[1976]] ja [[1980]]. aasta olümpiamängude läbiviimisele, kuid edutult. 1984. aasta mängude õigusi soovisid USA-st lisaks Los Angelesele ka [[Atlanta]], [[Boston]], [[Chicago]], [[Detroit]], [[New Orleans]] ja [[New York]]. USA olümpiakomitee valis nende seast Los Angelese, kes edestas viimases hääletusvoorus New Yorki 55:39. Teistest linnadest avaldasid soovi olümpiavõistlusi läbi viia [[Brüssel]], [[Montreal]], [[Teheran]] ja [[Er-Rijad]] ([[Saudi Araabia]]). Ametliku tähtaja (31. oktoober 1977) lõppedes oli siiski jäänud ainsa kandideerijana Los Angeles. Sellekohane põhimõtteline otsus võeti vastu [[18. mai]]l [[1978]]. aastal [[Ateena]]s [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-i 80. istungjärgul. Ametliku olümpialinna staatuse sai Los Angeles ROK-i salajase, kirja teel toimunud hääletuse tulemusena (74:3) [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1978]]. [[Pilt:Olympic boycotts 1976 1980 1984.PNG|pisi|]] == Olümpiaareenid == Olümpiamängude peaareeniks oli Memorial Colosseum (= Coliseum), ehitatud 1921–1923, istekohti 92 516. Peaareenil toimusid [[Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia|ava- ja lõputseremoonia]] ning [[kergejõustik|kergejõustikuvõistlused]]. Muud võistluspaigad: * Albert Gersten Pavilion, Loyola-Marymount University (4500 istekohta) – [[tõstmine]] * Runnels Memorial Pool, Pepperdine University, Malibu (5000) – [[veepall]] * Edwin W. Payley Pavilion, UCLA (10 800) – [[võimlemine]] * Los Angelese Memorial Sports Arena (16 350) – [[poks]] * Eagles' Nest Arena, California State University Los Angeles (4300) – [[judo]] * Long Beach Convention Center (12 000) – [[võrkpall]], [[vehklemine]] * Anaheim Convention Center, Orange'i maakond (7000) – [[maadlus]] * Titan Gymnasium, California State University Fullerton (3300) – [[käsipall]] * Coto de Caza, Orange'i maakond (7700) – [[moodne viievõistlus]] * Weingart Stadium, The East Los Angeles College (20 000) – [[maahoki]] * University of Southern California Olympic Swim Stadium (16 500) – [[ujumine (spordiala)|ujumine]], [[vettehüpped]], [[kujundujumine]] * California State University, Dominguez Hills (8400) – [[jalgrattatrekisõit]] * Mission Viejo ja Artesia Freeway – [[jalgratta maanteesõit]] * Lake Casitas, Ventura maakond (10 000) – [[aerutamine]], [[sõudmine]] * El Dorado Park, Long Beach (4000) – [[vibulaskmine]] * Prado Recreational Area, Chino (5000) – [[laskmine]] * Santa Anita Park, Arcadia (15 600) – [[ratsasport|ratsutamine]] * Fairbanks Ranch, San Diego County's Rancho Santa Fe – [[ratsutamise krossisõit]] * The Forum, Inglewood (17 500) – [[korvpall]] * Long Beach Shoreline Marina and Harbor – [[purjetamine]] * Los Angeles Tennis Center; UCLA (8000) – näidisala [[tennis]] * Dodger Stadium, Los Angeles (56 000) – näidisala [[pesapall]] [[Jalgpall]]i alagrupimänge peeti lisaks Los Angelesele ka Cambridge'is (Massachusettsi osariik) ja Annapolises (Marylandi osariik). == Medalivõitjad spordialade järgi == *[[Aerutamine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Aerutamine]] *[[Judo 1984. aasta suveolümpiamängudel|Judo]] *[[Iluvõimlemine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Iluvõimlemine]] *[[Jalgpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Jalgpall]] *[[Jalgrattasport 1984. aasta suveolümpiamängudel|Jalgrattasport]] *[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|Kergejõustik]] *[[Korvpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Korvpall]] *[[Käsipall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Käsipall]] *[[Kujundujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Kujundujumine]] *[[Laskmine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Laskmine]] *[[Maadlus 1984. aasta suveolümpiamängudel|Maadlus]] *[[Maahoki 1984. aasta suveolümpiamängudel|Maahoki]] *[[Moodne viievõistlus 1984. aasta suveolümpiamängudel|Moodne viievõistlus]] *[[Poks 1984. aasta suveolümpiamängudel|Poks]] *[[Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Purjetamine]] *[[Ratsutamine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Ratsutamine]] *[[Sportvõimlemine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Sportvõimlemine]] *[[Sõudmine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Sõudmine]] *[[Tõstmine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Tõstmine]] *[[Ujumine 1984 aasta suveolümpiamängudel|Ujumine]] *[[Veepall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Veepall]] *[[Vehklemine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Vehklemine]] *[[Vettehüpped 1984. aasta suveolümpiamängudel|Vettehüpped]] *[[Vibulaskmine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Vibulaskmine]] *[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Võrkpall]] == Boikott == Et [[1980. aasta suveolümpiamängude rahvusvaheline boikott|1980. aastal olid boikoteerinud]] Moskvas toimunud olümpiamänge 61 riiki [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Afganistan]]i tungimise pärast, teatasid 8. mail 1984. aastal oma kavatsusest [[1984. aasta suveolümpiamängude boikott|boikoteerida 1984. aasta suveolümpiamänge]] [[NSVL|NSV Liit]], [[Kuuba]], [[Ida-Saksamaa]], [[Poola]], [[Ungari]], [[Tšehhoslovakkia]], [[Bulgaaria]], [[Mongoolia]], [[Afganistan]], [[Põhja-Korea]], [[Vietnam]], [[Angola]], [[Etioopia]], [[Laos]], [[Iraan]] ja [[Liibüa]]. Boikoti korraldajad organiseerisid [[1984. aasta sõprusmängud]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984 Olympic Games Los Angeles 1984] {{Olümpiamängud}} {{Spordialad1984Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1984. aasta suveolümpiamängud| ]] bckni7by5pdxvf6x31qizuvkr5c3t5o Sportlaste loend 0 7827 7257472 7257189 2026-10-22T23:20:41Z Sjur 66496 /* Z */ 7257472 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[David Affengruber]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Yunus Akgün]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Maghnes Akliouche]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Albert Guðmundsson]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[André Almeida (sündinud 2000)|André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Jaidon Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Waldemar Anton]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Adil Aouchiche]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Adam Armstrong]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Fisnik Asllani]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Valentín Barco]] - [[Bradley Barcola]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Enis Bardhi]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Martin Baturina]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Maximilian Beier]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jobe Bellingham]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Mohamed Belloumi]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Jamie Benn]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Orlando Bennett]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Lucas Beraldo]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Sebastian Berhalter]] - [[Besart Berisha]] - [[Etrit Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Mads Bidstrup]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Tyler Bindon]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Daniel Bîrligea]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Ludodvic Blas]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Oscar Bobb]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Yannick Bolasie]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Toni Bou]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Martin Braithwaite]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Jarrad Branthwaite]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Taliyah Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Nathaniel Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Michael Burton]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Ben Cabango]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Leandro Cabrera]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[George Campbell (jalgpallur)|George Campbell]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Cameron Carter-Vickers]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Kevin Castaño]] - [[Taty Castellanos]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Arthur Chaves]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Rayan Cherki]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Reynold Cheruiyot]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Mohamed-Ali Cho]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Jake Clarke-Salter]] - [[Jordy Clasie]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[José Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Carlos Coronel]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Diogo Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Conor Coventry]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Patrick Cutrone]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Andrea Dallavalle]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Mikkel Damsgaard]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Jay Dasilva]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Zeno Debast]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Justin Devenny]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Andy Diouf]] - [[El Hadji Malick Diouf]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Désiré Doué]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Bruno Duarte]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jimmy Dunne]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Souffian El Karouani]] - [[Anthony Elanga]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Endrick]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] - [[Dorcus Ewoi]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Abdul Fatawu]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Equi Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Alan Franco]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Iván Fresneda]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Jeremie Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Bruno Fuchs]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Ethan Galbraith]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Ben Gannon-Doak]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Aleix García]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Joan Garcia]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[Billy Gilmour]] - [[John Gilmour]] - [[Santiago Giménez]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Mika Godts]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Andrés Gómez (jalgpallur)|Andrés Gómez]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Armando González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Karlan Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Archie Gray]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Dominik Greif]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Ilia Gruev]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Hákon Haraldsson]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Mike Hall (jalgrattur)|Mike Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Aune Heggebø]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rasmus Højlund]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Jessica Hull]] - [[Linus Hultström]] - [[Merlin Hummel]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Larissa Iapichino]] - [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Adam Idah]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Nestory Irankunda]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Wilson Isidor]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Ardian Ismajli]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Nicolas Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Jérémy Jacquet]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Jordan James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Viktor Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Brennan Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Josip Juranović]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaan Kairinen]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sten Kaldma]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Kings Kangwa]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Peep Koidu]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Manu Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Matěj Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Jüri Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Senne Lammens]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[Sondre Langås]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Hugo Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Dejan Ljubičić]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Dominic Lobalu]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Fermín López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Marcos López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Sandi Lovrić]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Kobbie Mainoo]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Dennis Man]] - [[Rey Manaj]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Omar Marmoush]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Kurtis Marschall]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Gerard Martín]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Emiliano Martínez (sündinud 1999)|Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Toni Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Gelson Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Han-Noah Massengo]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Ibrahim Maza]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Igor Matanović]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Konstantínos Mavropános]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[James McAtee]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Scott McKenna]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Ivan Mesík]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Tyrick Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Jayson Molumby]] - [[Sean Monahan]] - [[Jon Moncayola]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Silinda Morales]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Diogo Moreira]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Ilaix Moriba]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Tyler Morton]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Ernest Muçi]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Víctor Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Vedat Muriqi]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Sebastian Nanasi]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Bayapo Ndori]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Kosta Nedeljković]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Felix Nmecha]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ernest Nuamah]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Antonio Nusa]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Ethan Nwaneri]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Adam Obert]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Jake O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Arthur Okonkwo]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Junior Olaitan]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Dani Olmo]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Tani Oluwaseyi]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Dara O'Shea]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Cole Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Troy Parrott]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Nico Paz]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Kojo Peprah Oppong]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Máximo Perrone]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Lukas Petkov]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Đorđe Petrović]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Jaden Philogene]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Mathieu van der Poel]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Noè Ponti]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Freddie Potts]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Alexander Prass]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Marc Pubill]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Gustavo Puerta]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Eduardo Quaresma]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Leopold Querfeld]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Luca Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Nicolas Raskin]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Ludovit Reis]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Tauno Riibak]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Robin Risser]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Kevin Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Vitor Roque]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Matteo Ruggeri]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Alessia Russo]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jelena Rõbakina]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Antonio Sanabria]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Oihan Sancet]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Liam Scales]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Andreas Schjelderup]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Nicolas Seiwald]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Egil Selvik]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Seol Young-woo]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Joaquin Seys]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Niko Sigur]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Abdallah Sima]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Akani Simbine]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Danel Sinani]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Oliver Skipp]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kamila Skolimowska]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Matías Soulé]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[David Strelec]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Elliot Stroud]] - [[Pascal Struijk]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Luka Sučić]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Zion Suzuki]] - [[Yuito Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Daniel Svensson]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Williot Swedberg]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Benjamin Šeško]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Jan Štefela]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Tina Šutej]] - [[Amálie Švábíková]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Warren Zaïre-Emery]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Emma Zapletalová]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Besfort Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jie]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Martín Zubimendi]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Marie-Josée Ta Lou-Smith]] - [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Haris Tabaković]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Aleksa Terzić]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Sorba Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Curtis Thompson (odaviskaja)|Curtis Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean-Clair Todibo]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Alex Tóth]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Francesco Totti]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Bazoumana Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[James Trafford]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Philipp Treu]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Bill Tuiloma]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Jonas Urbig]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Josha Vagnoman]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Wout van Aert]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Vanderson]] - [[Maarten Vandevoordt]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Victor Pálsson]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Lawrence Vigouroux]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Milán Vitális]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Luka Vušković]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Kyle Walker-Peters]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Christian Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Nico Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Patrick Wimmer]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Lisanne de Witte]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[John Yeboah]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Leny Yoro]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 8bj19musp4bfp32c2gsc0m8cdvvfxl2 Doonau 0 9319 7257350 7217959 2026-10-22T16:51:44Z Heakeel 122460 7257350 wikitext text/x-wiki {{Infokast jõgi | nimi = Doonau | pildi_nimi = Dunapartlatkep4.jpg | pildi_seletus = Doonau jõgi [[Ungari]] pealinna [[Budapest]]i kohal [[Kesk-Doonau tasandik]]ul | pildi_laius = | lähe = [[Schwarzwald]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Must meri]] | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Saksamaa]], [[Austria]], [[Slovakkia]], [[Ungari]], [[Horvaatia]], [[Serbia]], [[Rumeenia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] | pikkus = | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = 6430 m&sup3;/s (deltas) | paremad_lisajõed = [[Inn]], [[Drava]], [[Sava]], [[Velika Morava]], [[Jiu]], [[Iskar]], [[Isar]], [[Timok]], [[Erlauf]] | vasakud_lisajõed = [[Morava jõgi]], [[Váh]], [[Tisza]], [[Olti jõgi]], [[Sireti jõgi]], [[Prut]], [[Hron]], [[Ialomița]] | kaart = | kaardi_seletus = | osm = jah }} '''Doonau''' on [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Kagu-Euroopa]]t läbiv [[jõgi]]. Jõe lähe asub Saksamaa edelaosas [[Schwarzwald]]is ning jõgi suubub [[Must meri|Musta merre]]; suudmealale on tekkinud [[delta]]. Doonau on [[Volga]] järel pikkuselt teine jõgi [[Euroopa|Euroopas]]. Doonau voolab läbi [[Saksamaa]] (suuremad linnad jõe ääres on [[Ulm]] ja [[Regensburg]]), [[Austria]] ([[Linz]], [[Viin (linn)|Viin]]), [[Slovakkia]] ([[Bratislava]]), [[Ungari]] ([[Budapest]]), [[Horvaatia]] ([[Vukovar]]), [[Serbia]] ([[Novi Sad]], [[Belgrad]]), [[Rumeenia]], [[Bulgaaria]], [[Moldova]] ning [[Ukraina]] ([[Izmajil]]). [[1856. aasta Pariisi rahuleping]]u järgi on Doonau rahvusvaheline jõgi, mida saab iga riik kasutada laevatranspordiks. Doonau on laevatatav on alates [[Ulm]]ist (2588 km ulatuses). Doonau on kanalite kaudu ühendatud [[Rein|Reini jõega]], mis suubub [[Madalmaad]]e kohal [[Põhjameri|Põhjamerre]]. Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub [[Ukraina]]le kuuluv [[Zmiinõi saar]]. ==Nimi== [[Pilt:Danube hudrograaf.jpg|250px|pisi|Doonau hüdrograaf]] *''Danubius'' ladina ja ''Istros'' vanakreeka keeles *''Dunav'' horvaadi, ''Дунав'' serbia ja bulgaaria, ''Dunaj'' slovaki, ''Donau'' saksa, ''Duna'' ungari, ''Dunărea'' rumeenia ning ''Дунай'' ukraina keeles ==Lisajõed== ===Parempoolsed=== *[[Inn]] – [[Drava]] – [[Sava]] – [[Velika Morava]] – [[Jiu]] – [[Iskar]] – [[Isar]] – [[Jantra jõgi|Jantra]] ===Vasakpoolsed=== *[[Morava jõgi|Morava]] – [[Váh]] – [[Tisza]] – [[Olti jõgi|Olt]] – [[Sireti jõgi|Siret]] – [[Prut]] – [[Hron]] – [[Nera jõgi (Doonau)|Nera]] ==Kanalid== *[[Reini-Maini-Doonau kanal]] *[[Doonau – Musta mere kanal]] *[[Doonau-Vardari kanal]] *[[Doonau kanal]] ==Hüdrorajatised== *[[Raudväravate HEJ]] *[[Gabčíkovo HEJ]] ==Vaata ka== * [[Ilusal sinisel Doonaul]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Danube|Doonau}} {{vikisõnaraamatus}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Saksamaa jõed]] [[Kategooria:Austria jõed]] [[Kategooria:Slovakkia jõed]] [[Kategooria:Ungari jõed]] [[Kategooria:Serbia jõed]] [[Kategooria:Horvaatia jõed]] [[Kategooria:Rumeenia jõed]] [[Kategooria:Moldova jõed]] [[Kategooria:Ukraina jõed]] [[Kategooria:Doonau jõgikond]] [[Kategooria:Doonau| ]] 5yk5uduc2ikiit5fjwubikdokgvvpqe Pauleta 0 9604 7257466 5866753 2026-10-22T22:51:58Z Juppi lantteineen 239848 7257466 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Pedro Miguel Pauleta''' (õieti '''Pedro Miguel Carreiro Resendes'''; sündinud [[28. aprill]]il [[1973]] [[Assoorid]]el [[Ponta Delgada]]s) on [[Portugal]]i endine [[jalgpall]]ur. Ta mängis [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Portugali jalgpallikoondis]]es. Pauleta debüüt Portugali koondises oli [[20. august]]il [[1997]], kui mängiti [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeeniaga]] ja võideti 3:1. Esimese värava lõi Pauleta koondise kasuks [[26. märts]]il [[1999]], kui kohtuti [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaaniga]] ja saadi suureskooriline võit 7:0, kusjuures kaks väravat lõi Pauleta. [[2008]]. aastal ta lõpetas koondises mängimise. Tema saldoks jäi 88 mängu ja 47 väravat. == Klubid == * [[1995]] [[União Micaelense]] * [[1995]]–1996 [[G.D. Estoril Praia|Estoril Praia]] * [[1996]]–1998 [[UD Salamanca|Salamanca]] * [[1998]]–2000 [[Deportivo La Coruña]] * [[2000]]–2003 [[FC Girondins de Bordeaux]] * [[2003]]–[[2008]] [[Paris Saint-Germain]] [[Pilt:Pauleta.JPG|pisi|vasakul|Pedro Miguel Pauleta (2007)]] == Saavutused== * 2000 [[Hispaania]] meister * [[2002]], 2008 Prantsuse Liiga Karikas * 2002 [[Prantsusmaa]] parim väravalööja * 2002, 2003 Prantsusmaa aasta jalgpallur * [[2004]], [[2006]] Prantsusmaa Karikas == Isiklikku == Pedro Miguel Pauleta on 180 cm pikk. {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | bordercolor = | loend1 = {{UEFA Euro 2000 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} {{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} }} {{JÄRJESTA:Pauleta, Pedro Miguel}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:Deportivo La Coruña mängijad]] [[Kategooria:Bordeaux' Girondinsi jalgpallurid]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] di8cpys23isc7g266vry1rdepq9h702 Viin 0 10240 7257380 7240479 2026-10-22T17:16:52Z Heakeel 122460 7257380 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit [[Viin (jook)]]; Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit [[Viini jõgi]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Viin (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Viin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Wien | pilt = Montage_of_Vienna.jpg | pildiallkiri = Paremalt ülevalt: [[Viini raekoda|raekoda]], [[Püha Stefanuse katedraal|toomkirik]], [[Viini Riigiooper|ooperimaja]], [[Austria parlamendihoone|parlament]], [[Viini loodusmuuseum|loodusmuuseum]] ja [[Maria Theresia mälestusmärk]] | lipp = Flag of Wien.svg | lipu_link = [[Viini lipp]] | vapp = Wien 3 Wappen.svg | vapi_link = [[Viini vapp]] | pindala = 414,90 | elanikke = }} '''Viin''' ([[saksa keel]]es ''Wien'', [[baieri keel]]es ''Wean'') on [[Austria]] [[pealinn]], suurim [[linn]] ning üks Austria üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaast]]. Viinis elab veidi üle kahe miljoni inimese ning koos eeslinnadega elab terves linnastus ligi 2,9 miljonit inimest, mis moodustab peaaegu kolmandiku kogu riigi elanikkonnast.<ref name="Facts" /><ref name="EDU" /> Viin on Austria kultuuri-, majandus- ja poliitiline keskus. Rahvaarvult on Viin [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] viiendal ning [[Doonau]]<nowiki/>äärseist linnadest esimesel kohal. Viin paikneb [[Wienerwald|Viini metsa]] (''Wienerwald'') idaserval. Suurem osa Viinist asub [[Doonau]] jõe paremkaldal, kohati [[Alpide mäestik|Alpide]]u kirdepoolseima jalami lõunaküljel, mis eraldab Viini Austria läänepoolsematest piirkondadest ning tähistab üleminekut [[Kesk-Doonau madalik]]ule. Viin asub Doonau ääres ning teda läbib hästi kindlustatud ja kanaleisse suunatud [[Viini jõgi]] (''Wienfluss''). Viin on ümbritsetud [[Alam-Austria]] liidumaaga. [[Bratislava]] ja [[Slovakkia]] asuvad Viinist umbes 50 km idas, [[Ungari]] umbes 50 km kagus ning [[Moraavia]] ([[Tšehhi]]) umbes 60 km põhjas. Roomlased rajasid Viini alale [[1. sajand]]il kindluslaagri (''[[castra]]''), mida nad nimetasid [[Vindobona]]ks. Sel ajal kuulus piirkond [[Pannoonia]] provintsi. Aastal 212 sai asula [[munitsiipium]]i staatuse ja Rooma linnaõigused. Sellele järgnes periood, mil piirkond kuulus [[langobardid]]e ning hiljem [[Pannoonia avaarid]]e mõjusfääri. Sel ajal moodustasid piirkonna elanikkonnast enamuse [[slaavlased]]. Alates 8. sajandist asusid piirkonda elama [[bajuvaarid]]. 1155. aastal sai Viinist Babenbergide residents. Babenbergid valitsesid Austriat aastatel 976–1246. 1221. aastal sai Viin linnaõigused. [[16. sajand]]il kujundasid Viini oma residentsiks [[Habsburgid]], kes olid Babenbergide järglased. Viinist sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrite residents ning seda positsiooni hoidis linn kuni keisririigi lagunemiseni 1806. aastal. 1804. aastal loodi [[Austria keisririik]], misjärel sai Viin selle ning kõigi sellele järgnenud Austria riiklike moodustiste pealinnaks. [[Uusaeg|Uusajal]] on Viin kuulunud maailma suurimate saksakeelsete linnade hulka. 18. ja 19. sajandil oli see saksakeelsetest linnadest suurim kuni 20. sajandi alguses sai suurimaks saksakeelseks linnaks [[Berliin]]. Viinis asub mitu olulist rahvusvahelist organisatsiooni, sealhulgas [[ÜRO keskus Viinis|ÜRO keskus]], [[OPEC]] ning [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] (OSCE). [[Doonau kanal]]i ja [[Viini jõgi|Viini jõe]] äärne [[Viini vanalinn]] (''[[Innere Stadt]]'' 'siselinn') esindab [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungari impeeriumi]] hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates [[2001]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. 2017. aasta juulist kuni 2026. aasta juulini oli see maailmapärandi nimekirjas ohustatud paigana.<ref name="UNESCO" /> == Haldusjaotus == [[Pilt:Vienna, administrative divisions - Nmbrs.svg|pisi|Viini ringkondade jaotuse kaart]] Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks. {{Veergude loend|laius=15em| #[[Innere Stadt]] #[[Leopoldstadt]] #[[Landstraße]] #[[Wieden]] #[[Margareten]] #[[Mariahilf]] #[[Neubau]] #[[Josefstadt]] #[[Alsergrund]] #[[Favoriten]] #[[Simmering]] #[[Meidling]] #[[Hietzing]] #[[Penzing]] #[[Rudolfsheim-Fünfhaus]] #[[Ottakring]] #[[Hernals]] #[[Währing]] #[[Döbling]] #[[Brigittenau]] #[[Floridsdorf]] ([[Transdanubien]]) #[[Donaustadt]] ([[Transdanubien]]) #[[Liesing]]}} == Ajalugu == === Pronksiaeg (1200–800 eKr) === Tänapäeva Viini linna alad on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid [[keldid]]. === Rooma impeerium === [[Roomlased]] hõivasid asula pärast [[Noricum]]i kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat '''Vindobonaks''' (sõna ''vindo'' tähendab [[keldi keel]]es 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid [[sõjaväelaager|sõjaväelaagriks]], et kaitsta [[Rooma riik]]i põhja pool elavate [[germaanlased|germaanlaste]] eest. Vindobonas paiknes algul [[aala]], hiljem terve [[leegion]]. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau [[laevastik]]u peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager [[Carnuntum]].<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 271</ref> [[Pannoonia]] provintsiga liideti Carnuntum juba [[Tiberius]]e ajal, aga Vindobona mitte enne [[Claudius]]e aega. [[Markomanni sõda|Markomanni sõja]] ajal [[180]] suri Vindobonas keiser [[Marcus Aurelius]].<ref name=Antiigileksikon/> Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist [[kaubatee]]d: Doonau ja [[merevaigutee]]. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. [[3. sajand]]il sai see [[munitsiipium]]iks. [[5. sajand]]il lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.<ref name=Antiigileksikon/> === Keskaeg (9. sajand – 1529)=== Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas [[iirlased|iirlastega]]. Näiteks [[Melk]]i kloostrisse on maetud iiri [[munk]] [[Püha Colman]] (Koloman). [[Salzburg]]i piiskopiks oli 40 aastat iirlane [[Püha Vergilius]] ehk Vergilius Maamõõtja. [[12. sajand]]il asutasid iiri päritolu [[benediktiinid]] siiakanti [[klooster|kloostri]]. Keskajal oli Viin [[Babenbergid]]e dünastia kodu. [[1246]] suri Babenbergide pealiin välja. [[1440]] sai Viin [[Habsburgid]]e dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni [[1918]]. Nende võimu all sai Viin [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] pealinnaks ning [[kultuur]]ikeskuseks, eriti [[kunst]]i ja [[muusika]] keskuseks. [[1485]]–[[1490]] okupeeris linna [[Ungari]]. Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. [[13. sajand]]il jõudis Viini lähedale [[Mongoli impeerium]]i sõjavägi, kuid pöördus väejuhi [[Ugedei-khaan]]i surma tõttu tagasi. Ka [[Osmanite riik]] ei suutnud Viini vallutada ([[Viini piiramine (1529)|Viini piiramine]] [[1529]] ja [[Viini lahing]] [[1683]]). Küll aga tabas linna [[1689]] [[muhkkatk]], millesse suri kolmandik linnaelanikest. ===Uusaeg (1529–1918)=== [[Fail:Vienna austriae detail.jpg|pisi|Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1640)]] [[Fail:Bernardo Bellotto, il Canaletto - View of Vienna from the Belvedere.jpg|pisi|Viini vaade [[Belvedere (Viin)|Belvederest]] ([[Bernardo Bellotto]] maaling umbes aastatest 1758–1761)]] ====Austria keisririigi pealinn==== [[1804]]. aastal kuulutati välja [[Austria keisririik]] ja Viin sai selle pealinnaks. [[1815]] toimus linnas [[Viini kongress]]. ====Austria-Ungari esipealinn==== [[1867]]. aasta veebruaris dirigeeris [[Johann Strauss II]] oma heliteose "[[Ilusal sinisel Doonaul]]" esmaettekannet linna esinduspargis [[Volksgarten]]is. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga [[Budapest]]is. [[1873]]. aastal korraldati linnas [[1873. aasta Viini maailmanäitus|V maailmanäitus]]. Järgnenud aastatel kujunes [[Alam-Austria]] halduskeskusest [[Mandri-Euroopa]] raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena [[Idaekspress]]i raudteeliin. [[1913]]. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses [[Metropol|metropolis]] ühteaegu [[Hitler]], [[Lev Trotski|Trotski]], [[Tito]], [[Freud]] ja [[Stalin]]<ref>https://www.bbc.com/news/magazine-21859771</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales Austria-Ungari [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%. ===Uusim aeg (1918 kuni tänapäev)=== [[Fail:Volksgarten from Palace of Justice, Vienna.jpg|pisi|[[Justizpalast]]ist avanenud vaade üle [[Volksgarten]]i otse [[Innere Stadt]]ile]] ====Austria Vabariigi pealinn==== Pärast esimest maailmasõda valiti Jakob Reumann 1919. aastal esimeseks Viini [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraadist]] linnapeaks, tema vahetas 13. novembril 1923 välja Karl Seitz, kes oli linnapeaks kuni [[Austria Liitriik|Austria Liitriigi]] loomiseni 1934. aastal. Nende järgi saigi Viin esimeses Austria vabariigis hüüdnime "Punane Viin" (''Rotes Wien''). Pärast Austria-Ungari lagunemist oli Austria jäänud ilma toitvast maast, Austria maast oli vaid ligi 18 protsenti haritav, arvati, et Austria ei ole enam elujõuline ilma Saksamaaga liitumata. Uues Austrias peeti ligi kahe miljoni elanikuga Viini liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks ja seda kutsuti riigi teistes osades tihti "Vesipea-Viiniks" (''"Wasserkopf"''). Optimistid nägid aga sõjajärgseid raskeid olusid hea võimalusena suurte sotsiaalpoliitiliste muudatuste elluviimiseks. Austria vabariigi põhiseaduse isa Hans Kelsen ja psühholoog Karl Bühler leidsid Viinis palju tegevust. 1920, aasta pärast valimisi, lagunes Austrias valitsev sotsiaaldemokraatide ja konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Partei (CS) koalitsioon ja kuni 1945. aastani jäid sotsiaaldemokraadid riiklikul tasandil valitsusest kõrvale või põranda alla. Viinis aga jäid sotsiaaldemokraadid võimule kuni austrofašismi tekkeni. 1922. aastal sai Viin seoses Viini sotsiaaldemokraatide ja linna ümbritseva Alam-Austria konservatiivide vastuoludega eraldi liidumaaks. Pärast devalveeritud krooni vahetamist [[Austria šilling|šillingi]] vastu 1925. aastal ehitati aastatel 1925–1934 Viinis palju sotsiaalmaju (''Gemeindebau'') kokku ligi 64 000 korteriga, neist kõige kuulsam on arvatavasti [[Döbling|Döblingi]] linnajaos 1927–1930 ehitatud [[Karl-Marx-Hof]], mis on 1,1 kilomeetrit pikk ja mille ääres on neli trammipeatust. Kortereid jagati punktisüsteemide alusel, rohkem punkte said perekonnad ning madalama sissetulekuga ja puudega inimesed. Majade ehitust rahastati otse avalikust kassast, mis aitas korteriüüre hoida madalana. Näiteks töölismajapidamise sissetulekust moodustas korterirent ainult 4 protsenti, varem oli see eramajades olnud ligi 30 protsenti. Kui üürnik haigestus või kaotas töö, sai rendimakseid edasi lükata. Lapsevanematele jagati iga sündinud lapse kohta riidekomplekte, et "ühtki last Viinis ei peaks mässima ajalehe sisse". Ehitati palju lasteaedu, lastepäevakodusid ja lastesanatooriume, et emad saaksid võimalikult ruttu pärast lapse sündi tööle tagasi tulla ja et lapsi tänavailt eemal hoida. Tervishoiuteenuseid pakuti tasuta, loodi ka puhkealasid, avalikke saunu, sanatooriume ja spordiasutusi. Linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik Julius Tandler märkis: "Raha, mis me kulutame noortekodudele, saame hiljem kokku hoida vanglate pealt. Mis me kulutame rasedate naiste ja noorte eest hoolitsemisele, saame kokku hoida psühhiaatriahaiglate pealt." Linna sotsiaalhoolekande eelarvet pea kolmekordistati võrreldes sõjaeelsega. Viinis tõi see kaasa imikusuremuse langemise alla Austria keskmise ja [[tuberkuloos]]ijuhtumite langemise alla 50 protsendi. Elutingimused paranesid ka odavate gaasi-, elektri- ja prügiveomaksude tõttu. 1922. aastal avati [[Simmering|Simmeringi]] linnajaos Austria esimene krematoorium. Kõige selle eest maksti lisaks riiklikele maksudele ka linna finantsnõunik Hugo Breitneri loodud luksusmaksudega, mida tema järgi nimetati ka Breitneri maksudeks. Luksusmakse tuli maksta näiteks hobusega ratsutamise, suurte eraautode, isiklikes majapidamistes teenrite omamise ja hotellitubade eest. Lisaks loodi ka astmeline nn majaehitusmaks (''Wohnbausteuer''). Linna investeeringute tõttu langes tööpuudus Viinis madalamale kui mujal Austrias või isegi Saksamaal. Kõiki investeeringuid rahastati otse maksudest, mistõttu Viini linnavalitsus suutis jääda võlausaldajatest sõltumatuks ega pidanud maksma intresse võlakirjadelt.{{Pooleli|kuu=mai|aasta=2019}} ====Teine maailmasõda==== [[Fail:Runder Flakturm Augarten.jpg|pisi|Teise maailmasõja aegne õhutõrje platvorm [[Augarten]]is]] [[1938]]. aasta märtsis toimus [[anšluss]]. Austria liideti [[Saksamaa]]ga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes [[teine maailmasõda]], mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega. [[Punaarmee]] vallutas Viini [[1945]]. aasta aprillis. Nagu [[Berliin]], nii jagati ka Viin nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. [[Lääne-Berliin]]i hakkasid lääneriigid seepeale varustama [[lennuk]]ite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Viini lääneossa ei jäänud häid [[lennuväli|lennuvälju]]. Kriis lahenes [[1955]]. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks. ====Külm sõda==== Pärast [[Tšehhoslovakkia]] lagunemist, kui [[Bratislava]] sai [[Slovakkia]] pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80&nbsp;km ja nad mõlemad asuvad [[Doonau]] kaldal. ====Euroopa Liit==== Austria ühines [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[1995]]. ==Rahvastik== [[Pilt:Rathaus_Vienna_Eistraum_2005_Nightshot.JPG|pisi|[[Viini raekoda]] öösel]] [[Pilt:Simmering (Wien) - Gasometer (1).JPG|pisi|Gasometer]] Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult kümnes linn. ===Hiilgeaeg=== 1910. aastal oli Viin [[Austria-Ungari]] impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Mitte kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma kümne suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid [[slaavlased]] või [[ungarlased]]. [[Tšehhid]]e arvult oli Viin maailma teine linn [[Praha]] järel. Pärast esimest maailmasõda pöördus neist enamik neist oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. 1910. aasta rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud. ===Juudid=== {{vaata|Aškenazi juudid}} 1923. aastal elas Viinis 201 513 [[juudid|juuti]]. Juutide arvult oli Viin kolmas linn [[Euroopa]]s. Enamik nendest hukati [[holokaust]]is. ===Tänapäev=== 2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled neist olid pärit [[Jugoslaavia]]st, peamiselt [[serblased]]. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% [[türklased|türklasi]], 0,9% [[poolakad|poolakaid]] ja 0,8% [[sakslased|sakslasi]]. {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1754 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1800 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1850 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1900 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1910 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1923 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1939 |- ! Elanike arv | 175 460 || 271 800 || 551 300 || 1 769 137 || 2 083 630 || 1 918 720 || 1 770 938 |- ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1951 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1961 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1971 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1981 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1991 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2001 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2008 |- ! Elanike arv | 1 616 125 || 1 627 566 || 1 619 885 || 1 531 346 || 1 539 848 || 1 550 123 || 1 678 435 |} ==Kliima== Viinis on [[parasvööde|parasvöötme]] kliima. Aastas sajab keskmiselt 621&nbsp;mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on [[jaanuar]] (37&nbsp;mm) ja [[veebruar]] (39&nbsp;mm), kõige sajusemad [[juuni]] (70&nbsp;mm) ja [[juuli]] (68&nbsp;mm). ==Kõrgehitised== [[Fail:2014-09-29 - Reichsbrücke-Donau City-Sunken City.jpg|pisi|Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk [[Donau City]]s]] Linna kõrgeimad ehitised on teletorn [[Donauturm]], [[DC Tower 1]] ja [[Millennium Tower (Viin)|Millennium Tower]]. [[Fail:Vienna by Sentinel-2.jpg|pisi|Satelliidifoto]] ==Üritused== ===Life Ball=== {{vaata|Life Ball}} Kord aastas toimub Viini raekoja platsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival või ball kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust sellest [[HIV-epideemia|epideemiast]]. ===Eurovisioon=== Viinis on peetud kaks lauluvõistlust: *[[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] *[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] ==Koostöölinnad== [[Pilt:United Nations, vienna - panoramio.jpg|pisi|[[ÜRO Viini keskus]] (UNOV)]] {{veergude loend|laius=12em| *{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasilia]], [[Brasiilia]] *{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Bratislava]], [[Slovakkia]] *{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Brno]], [[Tšehhi]] *{{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] *{{riigi ikoon|Hiina}} [[Chengdu]], [[Hiina]] *{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], [[Ukraina]] *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]], [[Poola]] *{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Ljubljana]], [[Sloveenia]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] *{{riigi ikoon|Iraan}} [[Teheran]], [[Iraan]] *{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Trieste]], [[Itaalia]] }} ==Vaata ka== *[[Austria parlamendihoone]] *[[Druk Yul Park]] *[[Josefstadti teater]] *[[Püha Karl Borromäuse kalmistukirik]] *[[Püha Karl Borromäuse rektoraadikirik]] *[[Schönbrunni loss]] *[[Schmetterlinghaus]] *[[Viini keskkalmistu]] *[[Viini Lauluühing]] *[[Viini Riigiooper]] *[[Viini Setsessioon]] *[[Viini Ülikool]] *[[Viini nõgu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Historic Centre of Vienna |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/pg.cfm?cid=31&id_site=1033 |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="Facts">{{netiviide |pealkiri=Vienna’s Population 2025 - Facts and Figures on Migration and Integration |väljaanne=City of Vienna |url=https://www.wien.gv.at/en/living-together/population-migration-fact-figures |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="EDU">{{netiviide |pealkiri=Vienna |väljaanne=EDU-LAB |url=https://www.edu-lab-project.eu/case-studies/vienna/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} ==Välislingid== {{vikitsitaadid|Viin (linn)}} {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat}} *http://www.wien.gv.at *http://www.wien.info {{AUT}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Austria liidumaad]] [[Kategooria:Viin| ]] lnb6lb1ocxj4aq0pu492db4y0hgk1y4 7257387 7257380 2026-10-22T17:36:02Z Heakeel 122460 7257387 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit [[Viin (jook)]]; Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit [[Viini jõgi]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Viin (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Viin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Wien | pilt = Montage_of_Vienna.jpg | pildiallkiri = Paremalt ülevalt: [[Viini raekoda|raekoda]], [[Püha Stefanuse katedraal|toomkirik]], [[Viini Riigiooper|ooperimaja]], [[Austria parlamendihoone|parlament]], [[Viini loodusmuuseum|loodusmuuseum]] ja [[Maria Theresia mälestusmärk]] | lipp = Flag of Wien.svg | lipu_link = [[Viini lipp]] | vapp = Wien 3 Wappen.svg | vapi_link = [[Viini vapp]] | pindala = 414,90 | elanikke = }} '''Viin''' ([[saksa keel]]es ''Wien'', [[baieri keel]]es ''Wean'') on [[Austria]] [[pealinn]], suurim [[linn]] ning üks Austria üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaast]]. Viinis elab veidi üle kahe miljoni inimese ning koos eeslinnadega elab terves linnastus ligi 2,9 miljonit inimest, mis moodustab peaaegu kolmandiku kogu riigi elanikkonnast.<ref name="Facts" /><ref name="EDU" /> Viin on Austria kultuuri-, majandus- ja poliitiline keskus. Rahvaarvult on Viin [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] viiendal ning [[Doonau]]<nowiki/>äärseist linnadest esimesel kohal. Viin paikneb [[Wienerwald|Viini metsa]] (''Wienerwald'') idaserval. Suurem osa Viinist asub [[Doonau]] jõe paremkaldal, kohati [[Alpide mäestik|Alpide]]u kirdepoolseima jalami lõunaküljel, mis eraldab Viini Austria läänepoolsematest piirkondadest ning tähistab üleminekut [[Kesk-Doonau madalik]]ule. Viin asub Doonau ääres ning teda läbib hästi kindlustatud ja kanaleisse suunatud [[Viini jõgi]] (''Wienfluss''). Viin on ümbritsetud [[Alam-Austria]] liidumaaga. [[Bratislava]] ja [[Slovakkia]] asuvad Viinist umbes 50 km idas, [[Ungari]] umbes 50 km kagus ning [[Moraavia]] ([[Tšehhi]]) umbes 60 km põhjas. Roomlased rajasid Viini alale [[1. sajand]]il kindluslaagri (''[[castra]]''), mida nad nimetasid [[Vindobona]]ks. Sel ajal kuulus piirkond [[Pannoonia]] provintsi. Aastal 212 sai asula [[munitsiipium]]i staatuse ja Rooma linnaõigused. Sellele järgnes periood, mil piirkond kuulus [[langobardid]]e ning hiljem [[Pannoonia avaarid]]e mõjusfääri. Sel ajal moodustasid piirkonna rahvastikust enamuse [[slaavlased]]. Alates 8. sajandist asusid piirkonda elama [[bajuvaarid]]. 1155. aastal sai Viinist Babenbergide residents. Babenbergid valitsesid Austriat aastail 976–1246. 1221. aastal sai Viin linnaõigused. [[16. sajand]]il kujundasid Viini oma residentsiks [[Habsburgid]], kes olid Babenbergide järglased. Viinist sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrite residents ning seda positsiooni hoidis linn kuni keisririigi lagunemiseni 1806. aastal. 1804. aastal loodi [[Austria keisririik]], misjärel sai Viin selle ning kõigi sellele järgnenud Austria riiklike moodustiste pealinnaks. [[Uusaeg|Uusajal]] on Viin kuulunud maailma suurimate saksakeelsete linnade hulka. 18. ja 19. sajandil oli Viin suurim saksakeelne linn (20. sajandi algul sai suurimaks saksakeelseks linnaks [[Berliin]]). Viinis asub mitu olulist rahvusvahelist organisatsiooni, sealhulgas [[ÜRO keskus Viinis|ÜRO keskus]], [[OPEC]] ning [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] (OSCE). [[Doonau kanal]]i ja [[Viini jõgi|Viini jõe]] äärne [[Viini vanalinn]] (''[[Innere Stadt]]'' 'siselinn') esindab [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungari impeeriumi]] hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates [[2001]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. 2017. aasta juulist kuni 2026. aasta juulini oli see maailmapärandi nimekirjas ohustatud paigana.<ref name="UNESCO" /> == Haldusjaotus == [[Pilt:Vienna, administrative divisions - Nmbrs.svg|pisi|Viini ringkondade jaotuse kaart]] Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks. {{Veergude loend|laius=15em| #[[Innere Stadt]] #[[Leopoldstadt]] #[[Landstraße]] #[[Wieden]] #[[Margareten]] #[[Mariahilf]] #[[Neubau]] #[[Josefstadt]] #[[Alsergrund]] #[[Favoriten]] #[[Simmering]] #[[Meidling]] #[[Hietzing]] #[[Penzing]] #[[Rudolfsheim-Fünfhaus]] #[[Ottakring]] #[[Hernals]] #[[Währing]] #[[Döbling]] #[[Brigittenau]] #[[Floridsdorf]] ([[Transdanubien]]) #[[Donaustadt]] ([[Transdanubien]]) #[[Liesing]]}} == Ajalugu == === Pronksiaeg (1200–800 eKr) === Tänapäeva Viini linna alad on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid [[keldid]]. === Rooma impeerium === [[Roomlased]] hõivasid asula pärast [[Noricum]]i kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat '''Vindobonaks''' (sõna ''vindo'' tähendab [[keldi keel]]es 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid [[sõjaväelaager|sõjaväelaagriks]], et kaitsta [[Rooma riik]]i põhja pool elavate [[germaanlased|germaanlaste]] eest. Vindobonas paiknes algul [[aala]], hiljem terve [[leegion]]. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau [[laevastik]]u peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager [[Carnuntum]].<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 271</ref> [[Pannoonia]] provintsiga liideti Carnuntum juba [[Tiberius]]e ajal, aga Vindobona mitte enne [[Claudius]]e aega. [[Markomanni sõda|Markomanni sõja]] ajal [[180]] suri Vindobonas keiser [[Marcus Aurelius]].<ref name=Antiigileksikon/> Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist [[kaubatee]]d: Doonau ja [[merevaigutee]]. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. [[3. sajand]]il sai see [[munitsiipium]]iks. [[5. sajand]]il lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.<ref name=Antiigileksikon/> === Keskaeg (9. sajand – 1529)=== Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas [[iirlased|iirlastega]]. Näiteks [[Melk]]i kloostrisse on maetud iiri [[munk]] [[Püha Colman]] (Koloman). [[Salzburg]]i piiskopiks oli 40 aastat iirlane [[Püha Vergilius]] ehk Vergilius Maamõõtja. [[12. sajand]]il asutasid iiri päritolu [[benediktiinid]] siiakanti [[klooster|kloostri]]. Keskajal oli Viin [[Babenbergid]]e dünastia kodu. [[1246]] suri Babenbergide pealiin välja. [[1440]] sai Viin [[Habsburgid]]e dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni [[1918]]. Nende võimu all sai Viin [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] pealinnaks ning [[kultuur]]ikeskuseks, eriti [[kunst]]i ja [[muusika]] keskuseks. [[1485]]–[[1490]] okupeeris linna [[Ungari]]. Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. [[13. sajand]]il jõudis Viini lähedale [[Mongoli impeerium]]i sõjavägi, kuid pöördus väejuhi [[Ugedei-khaan]]i surma tõttu tagasi. Ka [[Osmanite riik]] ei suutnud Viini vallutada ([[Viini piiramine (1529)|Viini piiramine]] [[1529]] ja [[Viini lahing]] [[1683]]). Küll aga tabas linna [[1689]] [[muhkkatk]], millesse suri kolmandik linnaelanikest. ===Uusaeg (1529–1918)=== [[Fail:Vienna austriae detail.jpg|pisi|Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1640)]] [[Fail:Bernardo Bellotto, il Canaletto - View of Vienna from the Belvedere.jpg|pisi|Viini vaade [[Belvedere (Viin)|Belvederest]] ([[Bernardo Bellotto]] maaling umbes aastatest 1758–1761)]] ====Austria keisririigi pealinn==== [[1804]]. aastal kuulutati välja [[Austria keisririik]] ja Viin sai selle pealinnaks. [[1815]] toimus linnas [[Viini kongress]]. ====Austria-Ungari esipealinn==== [[1867]]. aasta veebruaris dirigeeris [[Johann Strauss II]] oma heliteose "[[Ilusal sinisel Doonaul]]" esmaettekannet linna esinduspargis [[Volksgarten]]is. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga [[Budapest]]is. [[1873]]. aastal korraldati linnas [[1873. aasta Viini maailmanäitus|V maailmanäitus]]. Järgnenud aastatel kujunes [[Alam-Austria]] halduskeskusest [[Mandri-Euroopa]] raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena [[Idaekspress]]i raudteeliin. [[1913]]. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses [[Metropol|metropolis]] ühteaegu [[Hitler]], [[Lev Trotski|Trotski]], [[Tito]], [[Freud]] ja [[Stalin]]<ref>https://www.bbc.com/news/magazine-21859771</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales Austria-Ungari [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%. ===Uusim aeg (1918 kuni tänapäev)=== [[Fail:Volksgarten from Palace of Justice, Vienna.jpg|pisi|[[Justizpalast]]ist avanenud vaade üle [[Volksgarten]]i otse [[Innere Stadt]]ile]] ====Austria Vabariigi pealinn==== Pärast esimest maailmasõda valiti Jakob Reumann 1919. aastal esimeseks Viini [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraadist]] linnapeaks, tema vahetas 13. novembril 1923 välja Karl Seitz, kes oli linnapeaks kuni [[Austria Liitriik|Austria Liitriigi]] loomiseni 1934. aastal. Nende järgi saigi Viin esimeses Austria vabariigis hüüdnime "Punane Viin" (''Rotes Wien''). Pärast Austria-Ungari lagunemist oli Austria jäänud ilma toitvast maast, Austria maast oli vaid ligi 18 protsenti haritav, arvati, et Austria ei ole enam elujõuline ilma Saksamaaga liitumata. Uues Austrias peeti ligi kahe miljoni elanikuga Viini liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks ja seda kutsuti riigi teistes osades tihti "Vesipea-Viiniks" (''"Wasserkopf"''). Optimistid nägid aga sõjajärgseid raskeid olusid hea võimalusena suurte sotsiaalpoliitiliste muudatuste elluviimiseks. Austria vabariigi põhiseaduse isa Hans Kelsen ja psühholoog Karl Bühler leidsid Viinis palju tegevust. 1920, aasta pärast valimisi, lagunes Austrias valitsev sotsiaaldemokraatide ja konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Partei (CS) koalitsioon ja kuni 1945. aastani jäid sotsiaaldemokraadid riiklikul tasandil valitsusest kõrvale või põranda alla. Viinis aga jäid sotsiaaldemokraadid võimule kuni austrofašismi tekkeni. 1922. aastal sai Viin seoses Viini sotsiaaldemokraatide ja linna ümbritseva Alam-Austria konservatiivide vastuoludega eraldi liidumaaks. Pärast devalveeritud krooni vahetamist [[Austria šilling|šillingi]] vastu 1925. aastal ehitati aastatel 1925–1934 Viinis palju sotsiaalmaju (''Gemeindebau'') kokku ligi 64 000 korteriga, neist kõige kuulsam on arvatavasti [[Döbling|Döblingi]] linnajaos 1927–1930 ehitatud [[Karl-Marx-Hof]], mis on 1,1 kilomeetrit pikk ja mille ääres on neli trammipeatust. Kortereid jagati punktisüsteemide alusel, rohkem punkte said perekonnad ning madalama sissetulekuga ja puudega inimesed. Majade ehitust rahastati otse avalikust kassast, mis aitas korteriüüre hoida madalana. Näiteks töölismajapidamise sissetulekust moodustas korterirent ainult 4 protsenti, varem oli see eramajades olnud ligi 30 protsenti. Kui üürnik haigestus või kaotas töö, sai rendimakseid edasi lükata. Lapsevanematele jagati iga sündinud lapse kohta riidekomplekte, et "ühtki last Viinis ei peaks mässima ajalehe sisse". Ehitati palju lasteaedu, lastepäevakodusid ja lastesanatooriume, et emad saaksid võimalikult ruttu pärast lapse sündi tööle tagasi tulla ja et lapsi tänavailt eemal hoida. Tervishoiuteenuseid pakuti tasuta, loodi ka puhkealasid, avalikke saunu, sanatooriume ja spordiasutusi. Linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik Julius Tandler märkis: "Raha, mis me kulutame noortekodudele, saame hiljem kokku hoida vanglate pealt. Mis me kulutame rasedate naiste ja noorte eest hoolitsemisele, saame kokku hoida psühhiaatriahaiglate pealt." Linna sotsiaalhoolekande eelarvet pea kolmekordistati võrreldes sõjaeelsega. Viinis tõi see kaasa imikusuremuse langemise alla Austria keskmise ja [[tuberkuloos]]ijuhtumite langemise alla 50 protsendi. Elutingimused paranesid ka odavate gaasi-, elektri- ja prügiveomaksude tõttu. 1922. aastal avati [[Simmering|Simmeringi]] linnajaos Austria esimene krematoorium. Kõige selle eest maksti lisaks riiklikele maksudele ka linna finantsnõunik Hugo Breitneri loodud luksusmaksudega, mida tema järgi nimetati ka Breitneri maksudeks. Luksusmakse tuli maksta näiteks hobusega ratsutamise, suurte eraautode, isiklikes majapidamistes teenrite omamise ja hotellitubade eest. Lisaks loodi ka astmeline nn majaehitusmaks (''Wohnbausteuer''). Linna investeeringute tõttu langes tööpuudus Viinis madalamale kui mujal Austrias või isegi Saksamaal. Kõiki investeeringuid rahastati otse maksudest, mistõttu Viini linnavalitsus suutis jääda võlausaldajatest sõltumatuks ega pidanud maksma intresse võlakirjadelt.{{Pooleli|kuu=mai|aasta=2019}} ====Teine maailmasõda==== [[Fail:Runder Flakturm Augarten.jpg|pisi|Teise maailmasõja aegne õhutõrje platvorm [[Augarten]]is]] [[1938]]. aasta märtsis toimus [[anšluss]]. Austria liideti [[Saksamaa]]ga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes [[teine maailmasõda]], mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega. [[Punaarmee]] vallutas Viini [[1945]]. aasta aprillis. Nagu [[Berliin]], nii jagati ka Viin nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. [[Lääne-Berliin]]i hakkasid lääneriigid seepeale varustama [[lennuk]]ite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Viini lääneossa ei jäänud häid [[lennuväli|lennuvälju]]. Kriis lahenes [[1955]]. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks. ====Külm sõda==== Pärast [[Tšehhoslovakkia]] lagunemist, kui [[Bratislava]] sai [[Slovakkia]] pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80&nbsp;km ja nad mõlemad asuvad [[Doonau]] kaldal. ====Euroopa Liit==== Austria ühines [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[1995]]. ==Rahvastik== [[Pilt:Rathaus_Vienna_Eistraum_2005_Nightshot.JPG|pisi|[[Viini raekoda]] öösel]] [[Pilt:Simmering (Wien) - Gasometer (1).JPG|pisi|Gasometer]] Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult kümnes linn. ===Hiilgeaeg=== 1910. aastal oli Viin [[Austria-Ungari]] impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Mitte kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma kümne suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid [[slaavlased]] või [[ungarlased]]. [[Tšehhid]]e arvult oli Viin maailma teine linn [[Praha]] järel. Pärast esimest maailmasõda pöördus neist enamik neist oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. 1910. aasta rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud. ===Juudid=== {{vaata|Aškenazi juudid}} 1923. aastal elas Viinis 201 513 [[juudid|juuti]]. Juutide arvult oli Viin kolmas linn [[Euroopa]]s. Enamik nendest hukati [[holokaust]]is. ===Tänapäev=== 2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled neist olid pärit [[Jugoslaavia]]st, peamiselt [[serblased]]. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% [[türklased|türklasi]], 0,9% [[poolakad|poolakaid]] ja 0,8% [[sakslased|sakslasi]]. {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1754 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1800 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1850 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1900 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1910 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1923 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1939 |- ! Elanike arv | 175 460 || 271 800 || 551 300 || 1 769 137 || 2 083 630 || 1 918 720 || 1 770 938 |- ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1951 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1961 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1971 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1981 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1991 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2001 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2008 |- ! Elanike arv | 1 616 125 || 1 627 566 || 1 619 885 || 1 531 346 || 1 539 848 || 1 550 123 || 1 678 435 |} ==Kliima== Viinis on [[parasvööde|parasvöötme]] kliima. Aastas sajab keskmiselt 621&nbsp;mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on [[jaanuar]] (37&nbsp;mm) ja [[veebruar]] (39&nbsp;mm), kõige sajusemad [[juuni]] (70&nbsp;mm) ja [[juuli]] (68&nbsp;mm). ==Kõrgehitised== [[Fail:2014-09-29 - Reichsbrücke-Donau City-Sunken City.jpg|pisi|Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk [[Donau City]]s]] Linna kõrgeimad ehitised on teletorn [[Donauturm]], [[DC Tower 1]] ja [[Millennium Tower (Viin)|Millennium Tower]]. [[Fail:Vienna by Sentinel-2.jpg|pisi|Satelliidifoto]] ==Üritused== ===Life Ball=== {{vaata|Life Ball}} Kord aastas toimub Viini raekoja platsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival või ball kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust sellest [[HIV-epideemia|epideemiast]]. ===Eurovisioon=== Viinis on peetud kaks lauluvõistlust: *[[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] *[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] ==Koostöölinnad== [[Pilt:United Nations, vienna - panoramio.jpg|pisi|[[ÜRO Viini keskus]] (UNOV)]] {{veergude loend|laius=12em| *{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasilia]], [[Brasiilia]] *{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Bratislava]], [[Slovakkia]] *{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Brno]], [[Tšehhi]] *{{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] *{{riigi ikoon|Hiina}} [[Chengdu]], [[Hiina]] *{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], [[Ukraina]] *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]], [[Poola]] *{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Ljubljana]], [[Sloveenia]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] *{{riigi ikoon|Iraan}} [[Teheran]], [[Iraan]] *{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Trieste]], [[Itaalia]] }} ==Vaata ka== *[[Austria parlamendihoone]] *[[Druk Yul Park]] *[[Josefstadti teater]] *[[Püha Karl Borromäuse kalmistukirik]] *[[Püha Karl Borromäuse rektoraadikirik]] *[[Schönbrunni loss]] *[[Schmetterlinghaus]] *[[Viini keskkalmistu]] *[[Viini Lauluühing]] *[[Viini Riigiooper]] *[[Viini Setsessioon]] *[[Viini Ülikool]] *[[Viini nõgu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Historic Centre of Vienna |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/pg.cfm?cid=31&id_site=1033 |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="Facts">{{netiviide |pealkiri=Vienna’s Population 2025 - Facts and Figures on Migration and Integration |väljaanne=City of Vienna |url=https://www.wien.gv.at/en/living-together/population-migration-fact-figures |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="EDU">{{netiviide |pealkiri=Vienna |väljaanne=EDU-LAB |url=https://www.edu-lab-project.eu/case-studies/vienna/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} ==Välislingid== {{vikitsitaadid|Viin (linn)}} {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat}} *http://www.wien.gv.at *http://www.wien.info {{AUT}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Austria liidumaad]] [[Kategooria:Viin| ]] 7w3hc2avr3g4pigxk8lz0wqk0hh9dsh 7257390 7257387 2026-10-22T17:38:11Z Heakeel 122460 /* Kliima */ 7257390 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit [[Viin (jook)]]; Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit [[Viini jõgi]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Viin (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Viin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Wien | pilt = Montage_of_Vienna.jpg | pildiallkiri = Paremalt ülevalt: [[Viini raekoda|raekoda]], [[Püha Stefanuse katedraal|toomkirik]], [[Viini Riigiooper|ooperimaja]], [[Austria parlamendihoone|parlament]], [[Viini loodusmuuseum|loodusmuuseum]] ja [[Maria Theresia mälestusmärk]] | lipp = Flag of Wien.svg | lipu_link = [[Viini lipp]] | vapp = Wien 3 Wappen.svg | vapi_link = [[Viini vapp]] | pindala = 414,90 | elanikke = }} '''Viin''' ([[saksa keel]]es ''Wien'', [[baieri keel]]es ''Wean'') on [[Austria]] [[pealinn]], suurim [[linn]] ning üks Austria üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaast]]. Viinis elab veidi üle kahe miljoni inimese ning koos eeslinnadega elab terves linnastus ligi 2,9 miljonit inimest, mis moodustab peaaegu kolmandiku kogu riigi elanikkonnast.<ref name="Facts" /><ref name="EDU" /> Viin on Austria kultuuri-, majandus- ja poliitiline keskus. Rahvaarvult on Viin [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] viiendal ning [[Doonau]]<nowiki/>äärseist linnadest esimesel kohal. Viin paikneb [[Wienerwald|Viini metsa]] (''Wienerwald'') idaserval. Suurem osa Viinist asub [[Doonau]] jõe paremkaldal, kohati [[Alpide mäestik|Alpide]]u kirdepoolseima jalami lõunaküljel, mis eraldab Viini Austria läänepoolsematest piirkondadest ning tähistab üleminekut [[Kesk-Doonau madalik]]ule. Viin asub Doonau ääres ning teda läbib hästi kindlustatud ja kanaleisse suunatud [[Viini jõgi]] (''Wienfluss''). Viin on ümbritsetud [[Alam-Austria]] liidumaaga. [[Bratislava]] ja [[Slovakkia]] asuvad Viinist umbes 50 km idas, [[Ungari]] umbes 50 km kagus ning [[Moraavia]] ([[Tšehhi]]) umbes 60 km põhjas. Roomlased rajasid Viini alale [[1. sajand]]il kindluslaagri (''[[castra]]''), mida nad nimetasid [[Vindobona]]ks. Sel ajal kuulus piirkond [[Pannoonia]] provintsi. Aastal 212 sai asula [[munitsiipium]]i staatuse ja Rooma linnaõigused. Sellele järgnes periood, mil piirkond kuulus [[langobardid]]e ning hiljem [[Pannoonia avaarid]]e mõjusfääri. Sel ajal moodustasid piirkonna rahvastikust enamuse [[slaavlased]]. Alates 8. sajandist asusid piirkonda elama [[bajuvaarid]]. 1155. aastal sai Viinist Babenbergide residents. Babenbergid valitsesid Austriat aastail 976–1246. 1221. aastal sai Viin linnaõigused. [[16. sajand]]il kujundasid Viini oma residentsiks [[Habsburgid]], kes olid Babenbergide järglased. Viinist sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrite residents ning seda positsiooni hoidis linn kuni keisririigi lagunemiseni 1806. aastal. 1804. aastal loodi [[Austria keisririik]], misjärel sai Viin selle ning kõigi sellele järgnenud Austria riiklike moodustiste pealinnaks. [[Uusaeg|Uusajal]] on Viin kuulunud maailma suurimate saksakeelsete linnade hulka. 18. ja 19. sajandil oli Viin suurim saksakeelne linn (20. sajandi algul sai suurimaks saksakeelseks linnaks [[Berliin]]). Viinis asub mitu olulist rahvusvahelist organisatsiooni, sealhulgas [[ÜRO keskus Viinis|ÜRO keskus]], [[OPEC]] ning [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] (OSCE). [[Doonau kanal]]i ja [[Viini jõgi|Viini jõe]] äärne [[Viini vanalinn]] (''[[Innere Stadt]]'' 'siselinn') esindab [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungari impeeriumi]] hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates [[2001]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. 2017. aasta juulist kuni 2026. aasta juulini oli see maailmapärandi nimekirjas ohustatud paigana.<ref name="UNESCO" /> == Haldusjaotus == [[Pilt:Vienna, administrative divisions - Nmbrs.svg|pisi|Viini ringkondade jaotuse kaart]] Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks. {{Veergude loend|laius=15em| #[[Innere Stadt]] #[[Leopoldstadt]] #[[Landstraße]] #[[Wieden]] #[[Margareten]] #[[Mariahilf]] #[[Neubau]] #[[Josefstadt]] #[[Alsergrund]] #[[Favoriten]] #[[Simmering]] #[[Meidling]] #[[Hietzing]] #[[Penzing]] #[[Rudolfsheim-Fünfhaus]] #[[Ottakring]] #[[Hernals]] #[[Währing]] #[[Döbling]] #[[Brigittenau]] #[[Floridsdorf]] ([[Transdanubien]]) #[[Donaustadt]] ([[Transdanubien]]) #[[Liesing]]}} == Ajalugu == === Pronksiaeg (1200–800 eKr) === Tänapäeva Viini linna alad on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid [[keldid]]. === Rooma impeerium === [[Roomlased]] hõivasid asula pärast [[Noricum]]i kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat '''Vindobonaks''' (sõna ''vindo'' tähendab [[keldi keel]]es 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid [[sõjaväelaager|sõjaväelaagriks]], et kaitsta [[Rooma riik]]i põhja pool elavate [[germaanlased|germaanlaste]] eest. Vindobonas paiknes algul [[aala]], hiljem terve [[leegion]]. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau [[laevastik]]u peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager [[Carnuntum]].<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 271</ref> [[Pannoonia]] provintsiga liideti Carnuntum juba [[Tiberius]]e ajal, aga Vindobona mitte enne [[Claudius]]e aega. [[Markomanni sõda|Markomanni sõja]] ajal [[180]] suri Vindobonas keiser [[Marcus Aurelius]].<ref name=Antiigileksikon/> Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist [[kaubatee]]d: Doonau ja [[merevaigutee]]. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. [[3. sajand]]il sai see [[munitsiipium]]iks. [[5. sajand]]il lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.<ref name=Antiigileksikon/> === Keskaeg (9. sajand – 1529)=== Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas [[iirlased|iirlastega]]. Näiteks [[Melk]]i kloostrisse on maetud iiri [[munk]] [[Püha Colman]] (Koloman). [[Salzburg]]i piiskopiks oli 40 aastat iirlane [[Püha Vergilius]] ehk Vergilius Maamõõtja. [[12. sajand]]il asutasid iiri päritolu [[benediktiinid]] siiakanti [[klooster|kloostri]]. Keskajal oli Viin [[Babenbergid]]e dünastia kodu. [[1246]] suri Babenbergide pealiin välja. [[1440]] sai Viin [[Habsburgid]]e dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni [[1918]]. Nende võimu all sai Viin [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] pealinnaks ning [[kultuur]]ikeskuseks, eriti [[kunst]]i ja [[muusika]] keskuseks. [[1485]]–[[1490]] okupeeris linna [[Ungari]]. Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. [[13. sajand]]il jõudis Viini lähedale [[Mongoli impeerium]]i sõjavägi, kuid pöördus väejuhi [[Ugedei-khaan]]i surma tõttu tagasi. Ka [[Osmanite riik]] ei suutnud Viini vallutada ([[Viini piiramine (1529)|Viini piiramine]] [[1529]] ja [[Viini lahing]] [[1683]]). Küll aga tabas linna [[1689]] [[muhkkatk]], millesse suri kolmandik linnaelanikest. ===Uusaeg (1529–1918)=== [[Fail:Vienna austriae detail.jpg|pisi|Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1640)]] [[Fail:Bernardo Bellotto, il Canaletto - View of Vienna from the Belvedere.jpg|pisi|Viini vaade [[Belvedere (Viin)|Belvederest]] ([[Bernardo Bellotto]] maaling umbes aastatest 1758–1761)]] ====Austria keisririigi pealinn==== [[1804]]. aastal kuulutati välja [[Austria keisririik]] ja Viin sai selle pealinnaks. [[1815]] toimus linnas [[Viini kongress]]. ====Austria-Ungari esipealinn==== [[1867]]. aasta veebruaris dirigeeris [[Johann Strauss II]] oma heliteose "[[Ilusal sinisel Doonaul]]" esmaettekannet linna esinduspargis [[Volksgarten]]is. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga [[Budapest]]is. [[1873]]. aastal korraldati linnas [[1873. aasta Viini maailmanäitus|V maailmanäitus]]. Järgnenud aastatel kujunes [[Alam-Austria]] halduskeskusest [[Mandri-Euroopa]] raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena [[Idaekspress]]i raudteeliin. [[1913]]. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses [[Metropol|metropolis]] ühteaegu [[Hitler]], [[Lev Trotski|Trotski]], [[Tito]], [[Freud]] ja [[Stalin]]<ref>https://www.bbc.com/news/magazine-21859771</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales Austria-Ungari [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%. ===Uusim aeg (1918 kuni tänapäev)=== [[Fail:Volksgarten from Palace of Justice, Vienna.jpg|pisi|[[Justizpalast]]ist avanenud vaade üle [[Volksgarten]]i otse [[Innere Stadt]]ile]] ====Austria Vabariigi pealinn==== Pärast esimest maailmasõda valiti Jakob Reumann 1919. aastal esimeseks Viini [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraadist]] linnapeaks, tema vahetas 13. novembril 1923 välja Karl Seitz, kes oli linnapeaks kuni [[Austria Liitriik|Austria Liitriigi]] loomiseni 1934. aastal. Nende järgi saigi Viin esimeses Austria vabariigis hüüdnime "Punane Viin" (''Rotes Wien''). Pärast Austria-Ungari lagunemist oli Austria jäänud ilma toitvast maast, Austria maast oli vaid ligi 18 protsenti haritav, arvati, et Austria ei ole enam elujõuline ilma Saksamaaga liitumata. Uues Austrias peeti ligi kahe miljoni elanikuga Viini liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks ja seda kutsuti riigi teistes osades tihti "Vesipea-Viiniks" (''"Wasserkopf"''). Optimistid nägid aga sõjajärgseid raskeid olusid hea võimalusena suurte sotsiaalpoliitiliste muudatuste elluviimiseks. Austria vabariigi põhiseaduse isa Hans Kelsen ja psühholoog Karl Bühler leidsid Viinis palju tegevust. 1920, aasta pärast valimisi, lagunes Austrias valitsev sotsiaaldemokraatide ja konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Partei (CS) koalitsioon ja kuni 1945. aastani jäid sotsiaaldemokraadid riiklikul tasandil valitsusest kõrvale või põranda alla. Viinis aga jäid sotsiaaldemokraadid võimule kuni austrofašismi tekkeni. 1922. aastal sai Viin seoses Viini sotsiaaldemokraatide ja linna ümbritseva Alam-Austria konservatiivide vastuoludega eraldi liidumaaks. Pärast devalveeritud krooni vahetamist [[Austria šilling|šillingi]] vastu 1925. aastal ehitati aastatel 1925–1934 Viinis palju sotsiaalmaju (''Gemeindebau'') kokku ligi 64 000 korteriga, neist kõige kuulsam on arvatavasti [[Döbling|Döblingi]] linnajaos 1927–1930 ehitatud [[Karl-Marx-Hof]], mis on 1,1 kilomeetrit pikk ja mille ääres on neli trammipeatust. Kortereid jagati punktisüsteemide alusel, rohkem punkte said perekonnad ning madalama sissetulekuga ja puudega inimesed. Majade ehitust rahastati otse avalikust kassast, mis aitas korteriüüre hoida madalana. Näiteks töölismajapidamise sissetulekust moodustas korterirent ainult 4 protsenti, varem oli see eramajades olnud ligi 30 protsenti. Kui üürnik haigestus või kaotas töö, sai rendimakseid edasi lükata. Lapsevanematele jagati iga sündinud lapse kohta riidekomplekte, et "ühtki last Viinis ei peaks mässima ajalehe sisse". Ehitati palju lasteaedu, lastepäevakodusid ja lastesanatooriume, et emad saaksid võimalikult ruttu pärast lapse sündi tööle tagasi tulla ja et lapsi tänavailt eemal hoida. Tervishoiuteenuseid pakuti tasuta, loodi ka puhkealasid, avalikke saunu, sanatooriume ja spordiasutusi. Linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik Julius Tandler märkis: "Raha, mis me kulutame noortekodudele, saame hiljem kokku hoida vanglate pealt. Mis me kulutame rasedate naiste ja noorte eest hoolitsemisele, saame kokku hoida psühhiaatriahaiglate pealt." Linna sotsiaalhoolekande eelarvet pea kolmekordistati võrreldes sõjaeelsega. Viinis tõi see kaasa imikusuremuse langemise alla Austria keskmise ja [[tuberkuloos]]ijuhtumite langemise alla 50 protsendi. Elutingimused paranesid ka odavate gaasi-, elektri- ja prügiveomaksude tõttu. 1922. aastal avati [[Simmering|Simmeringi]] linnajaos Austria esimene krematoorium. Kõige selle eest maksti lisaks riiklikele maksudele ka linna finantsnõunik Hugo Breitneri loodud luksusmaksudega, mida tema järgi nimetati ka Breitneri maksudeks. Luksusmakse tuli maksta näiteks hobusega ratsutamise, suurte eraautode, isiklikes majapidamistes teenrite omamise ja hotellitubade eest. Lisaks loodi ka astmeline nn majaehitusmaks (''Wohnbausteuer''). Linna investeeringute tõttu langes tööpuudus Viinis madalamale kui mujal Austrias või isegi Saksamaal. Kõiki investeeringuid rahastati otse maksudest, mistõttu Viini linnavalitsus suutis jääda võlausaldajatest sõltumatuks ega pidanud maksma intresse võlakirjadelt.{{Pooleli|kuu=mai|aasta=2019}} ====Teine maailmasõda==== [[Fail:Runder Flakturm Augarten.jpg|pisi|Teise maailmasõja aegne õhutõrje platvorm [[Augarten]]is]] [[1938]]. aasta märtsis toimus [[anšluss]]. Austria liideti [[Saksamaa]]ga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes [[teine maailmasõda]], mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega. [[Punaarmee]] vallutas Viini [[1945]]. aasta aprillis. Nagu [[Berliin]], nii jagati ka Viin nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. [[Lääne-Berliin]]i hakkasid lääneriigid seepeale varustama [[lennuk]]ite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Viini lääneossa ei jäänud häid [[lennuväli|lennuvälju]]. Kriis lahenes [[1955]]. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks. ====Külm sõda==== Pärast [[Tšehhoslovakkia]] lagunemist, kui [[Bratislava]] sai [[Slovakkia]] pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80&nbsp;km ja nad mõlemad asuvad [[Doonau]] kaldal. ====Euroopa Liit==== Austria ühines [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[1995]]. ==Rahvastik== [[Pilt:Rathaus_Vienna_Eistraum_2005_Nightshot.JPG|pisi|[[Viini raekoda]] öösel]] [[Pilt:Simmering (Wien) - Gasometer (1).JPG|pisi|Gasometer]] Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult kümnes linn. ===Hiilgeaeg=== 1910. aastal oli Viin [[Austria-Ungari]] impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Mitte kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma kümne suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid [[slaavlased]] või [[ungarlased]]. [[Tšehhid]]e arvult oli Viin maailma teine linn [[Praha]] järel. Pärast esimest maailmasõda pöördus neist enamik neist oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. 1910. aasta rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud. ===Juudid=== {{vaata|Aškenazi juudid}} 1923. aastal elas Viinis 201 513 [[juudid|juuti]]. Juutide arvult oli Viin kolmas linn [[Euroopa]]s. Enamik nendest hukati [[holokaust]]is. ===Tänapäev=== 2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled neist olid pärit [[Jugoslaavia]]st, peamiselt [[serblased]]. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% [[türklased|türklasi]], 0,9% [[poolakad|poolakaid]] ja 0,8% [[sakslased|sakslasi]]. {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1754 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1800 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1850 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1900 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1910 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1923 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1939 |- ! Elanike arv | 175 460 || 271 800 || 551 300 || 1 769 137 || 2 083 630 || 1 918 720 || 1 770 938 |- ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1951 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1961 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1971 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1981 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1991 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2001 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2008 |- ! Elanike arv | 1 616 125 || 1 627 566 || 1 619 885 || 1 531 346 || 1 539 848 || 1 550 123 || 1 678 435 |} ==Kliima== Viinis on [[parasvööde|parasvöötme]] kliima. Aasta keskmine sademete hulk on 621&nbsp;mm. Kõige kuivemad kuud on [[jaanuar]] (37&nbsp;mm) ja [[veebruar]] (39&nbsp;mm), kõige sajusemad [[juuni]] (70&nbsp;mm) ja [[juuli]] (68&nbsp;mm). ==Kõrgehitised== [[Fail:2014-09-29 - Reichsbrücke-Donau City-Sunken City.jpg|pisi|Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk [[Donau City]]s]] Linna kõrgeimad ehitised on teletorn [[Donauturm]], [[DC Tower 1]] ja [[Millennium Tower (Viin)|Millennium Tower]]. [[Fail:Vienna by Sentinel-2.jpg|pisi|Satelliidifoto]] ==Üritused== ===Life Ball=== {{vaata|Life Ball}} Kord aastas toimub Viini raekoja platsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival või ball kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust sellest [[HIV-epideemia|epideemiast]]. ===Eurovisioon=== Viinis on peetud kaks lauluvõistlust: *[[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] *[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] ==Koostöölinnad== [[Pilt:United Nations, vienna - panoramio.jpg|pisi|[[ÜRO Viini keskus]] (UNOV)]] {{veergude loend|laius=12em| *{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasilia]], [[Brasiilia]] *{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Bratislava]], [[Slovakkia]] *{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Brno]], [[Tšehhi]] *{{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] *{{riigi ikoon|Hiina}} [[Chengdu]], [[Hiina]] *{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], [[Ukraina]] *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]], [[Poola]] *{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Ljubljana]], [[Sloveenia]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] *{{riigi ikoon|Iraan}} [[Teheran]], [[Iraan]] *{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Trieste]], [[Itaalia]] }} ==Vaata ka== *[[Austria parlamendihoone]] *[[Druk Yul Park]] *[[Josefstadti teater]] *[[Püha Karl Borromäuse kalmistukirik]] *[[Püha Karl Borromäuse rektoraadikirik]] *[[Schönbrunni loss]] *[[Schmetterlinghaus]] *[[Viini keskkalmistu]] *[[Viini Lauluühing]] *[[Viini Riigiooper]] *[[Viini Setsessioon]] *[[Viini Ülikool]] *[[Viini nõgu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Historic Centre of Vienna |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/pg.cfm?cid=31&id_site=1033 |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="Facts">{{netiviide |pealkiri=Vienna’s Population 2025 - Facts and Figures on Migration and Integration |väljaanne=City of Vienna |url=https://www.wien.gv.at/en/living-together/population-migration-fact-figures |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="EDU">{{netiviide |pealkiri=Vienna |väljaanne=EDU-LAB |url=https://www.edu-lab-project.eu/case-studies/vienna/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} ==Välislingid== {{vikitsitaadid|Viin (linn)}} {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat}} *http://www.wien.gv.at *http://www.wien.info {{AUT}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Austria liidumaad]] [[Kategooria:Viin| ]] gnnxrmuzu8rfffjbyh1bg478xqpdxy8 7257394 7257390 2026-10-22T17:50:33Z Heakeel 122460 /* Eurovisioon */ 7257394 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit [[Viin (jook)]]; Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit [[Viini jõgi]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Viin (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Viin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Wien | pilt = Montage_of_Vienna.jpg | pildiallkiri = Paremalt ülevalt: [[Viini raekoda|raekoda]], [[Püha Stefanuse katedraal|toomkirik]], [[Viini Riigiooper|ooperimaja]], [[Austria parlamendihoone|parlament]], [[Viini loodusmuuseum|loodusmuuseum]] ja [[Maria Theresia mälestusmärk]] | lipp = Flag of Wien.svg | lipu_link = [[Viini lipp]] | vapp = Wien 3 Wappen.svg | vapi_link = [[Viini vapp]] | pindala = 414,90 | elanikke = }} '''Viin''' ([[saksa keel]]es ''Wien'', [[baieri keel]]es ''Wean'') on [[Austria]] [[pealinn]], suurim [[linn]] ning üks Austria üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaast]]. Viinis elab veidi üle kahe miljoni inimese ning koos eeslinnadega elab terves linnastus ligi 2,9 miljonit inimest, mis moodustab peaaegu kolmandiku kogu riigi elanikkonnast.<ref name="Facts" /><ref name="EDU" /> Viin on Austria kultuuri-, majandus- ja poliitiline keskus. Rahvaarvult on Viin [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] viiendal ning [[Doonau]]<nowiki/>äärseist linnadest esimesel kohal. Viin paikneb [[Wienerwald|Viini metsa]] (''Wienerwald'') idaserval. Suurem osa Viinist asub [[Doonau]] jõe paremkaldal, kohati [[Alpide mäestik|Alpide]]u kirdepoolseima jalami lõunaküljel, mis eraldab Viini Austria läänepoolsematest piirkondadest ning tähistab üleminekut [[Kesk-Doonau madalik]]ule. Viin asub Doonau ääres ning teda läbib hästi kindlustatud ja kanaleisse suunatud [[Viini jõgi]] (''Wienfluss''). Viin on ümbritsetud [[Alam-Austria]] liidumaaga. [[Bratislava]] ja [[Slovakkia]] asuvad Viinist umbes 50 km idas, [[Ungari]] umbes 50 km kagus ning [[Moraavia]] ([[Tšehhi]]) umbes 60 km põhjas. Roomlased rajasid Viini alale [[1. sajand]]il kindluslaagri (''[[castra]]''), mida nad nimetasid [[Vindobona]]ks. Sel ajal kuulus piirkond [[Pannoonia]] provintsi. Aastal 212 sai asula [[munitsiipium]]i staatuse ja Rooma linnaõigused. Sellele järgnes periood, mil piirkond kuulus [[langobardid]]e ning hiljem [[Pannoonia avaarid]]e mõjusfääri. Sel ajal moodustasid piirkonna rahvastikust enamuse [[slaavlased]]. Alates 8. sajandist asusid piirkonda elama [[bajuvaarid]]. 1155. aastal sai Viinist Babenbergide residents. Babenbergid valitsesid Austriat aastail 976–1246. 1221. aastal sai Viin linnaõigused. [[16. sajand]]il kujundasid Viini oma residentsiks [[Habsburgid]], kes olid Babenbergide järglased. Viinist sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrite residents ning seda positsiooni hoidis linn kuni keisririigi lagunemiseni 1806. aastal. 1804. aastal loodi [[Austria keisririik]], misjärel sai Viin selle ning kõigi sellele järgnenud Austria riiklike moodustiste pealinnaks. [[Uusaeg|Uusajal]] on Viin kuulunud maailma suurimate saksakeelsete linnade hulka. 18. ja 19. sajandil oli Viin suurim saksakeelne linn (20. sajandi algul sai suurimaks saksakeelseks linnaks [[Berliin]]). Viinis asub mitu olulist rahvusvahelist organisatsiooni, sealhulgas [[ÜRO keskus Viinis|ÜRO keskus]], [[OPEC]] ning [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] (OSCE). [[Doonau kanal]]i ja [[Viini jõgi|Viini jõe]] äärne [[Viini vanalinn]] (''[[Innere Stadt]]'' 'siselinn') esindab [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungari impeeriumi]] hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates [[2001]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. 2017. aasta juulist kuni 2026. aasta juulini oli see maailmapärandi nimekirjas ohustatud paigana.<ref name="UNESCO" /> == Haldusjaotus == [[Pilt:Vienna, administrative divisions - Nmbrs.svg|pisi|Viini ringkondade jaotuse kaart]] Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks. {{Veergude loend|laius=15em| #[[Innere Stadt]] #[[Leopoldstadt]] #[[Landstraße]] #[[Wieden]] #[[Margareten]] #[[Mariahilf]] #[[Neubau]] #[[Josefstadt]] #[[Alsergrund]] #[[Favoriten]] #[[Simmering]] #[[Meidling]] #[[Hietzing]] #[[Penzing]] #[[Rudolfsheim-Fünfhaus]] #[[Ottakring]] #[[Hernals]] #[[Währing]] #[[Döbling]] #[[Brigittenau]] #[[Floridsdorf]] ([[Transdanubien]]) #[[Donaustadt]] ([[Transdanubien]]) #[[Liesing]]}} == Ajalugu == === Pronksiaeg (1200–800 eKr) === Tänapäeva Viini linna alad on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid [[keldid]]. === Rooma impeerium === [[Roomlased]] hõivasid asula pärast [[Noricum]]i kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat '''Vindobonaks''' (sõna ''vindo'' tähendab [[keldi keel]]es 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid [[sõjaväelaager|sõjaväelaagriks]], et kaitsta [[Rooma riik]]i põhja pool elavate [[germaanlased|germaanlaste]] eest. Vindobonas paiknes algul [[aala]], hiljem terve [[leegion]]. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau [[laevastik]]u peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager [[Carnuntum]].<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 271</ref> [[Pannoonia]] provintsiga liideti Carnuntum juba [[Tiberius]]e ajal, aga Vindobona mitte enne [[Claudius]]e aega. [[Markomanni sõda|Markomanni sõja]] ajal [[180]] suri Vindobonas keiser [[Marcus Aurelius]].<ref name=Antiigileksikon/> Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist [[kaubatee]]d: Doonau ja [[merevaigutee]]. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. [[3. sajand]]il sai see [[munitsiipium]]iks. [[5. sajand]]il lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.<ref name=Antiigileksikon/> === Keskaeg (9. sajand – 1529)=== Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas [[iirlased|iirlastega]]. Näiteks [[Melk]]i kloostrisse on maetud iiri [[munk]] [[Püha Colman]] (Koloman). [[Salzburg]]i piiskopiks oli 40 aastat iirlane [[Püha Vergilius]] ehk Vergilius Maamõõtja. [[12. sajand]]il asutasid iiri päritolu [[benediktiinid]] siiakanti [[klooster|kloostri]]. Keskajal oli Viin [[Babenbergid]]e dünastia kodu. [[1246]] suri Babenbergide pealiin välja. [[1440]] sai Viin [[Habsburgid]]e dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni [[1918]]. Nende võimu all sai Viin [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] pealinnaks ning [[kultuur]]ikeskuseks, eriti [[kunst]]i ja [[muusika]] keskuseks. [[1485]]–[[1490]] okupeeris linna [[Ungari]]. Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. [[13. sajand]]il jõudis Viini lähedale [[Mongoli impeerium]]i sõjavägi, kuid pöördus väejuhi [[Ugedei-khaan]]i surma tõttu tagasi. Ka [[Osmanite riik]] ei suutnud Viini vallutada ([[Viini piiramine (1529)|Viini piiramine]] [[1529]] ja [[Viini lahing]] [[1683]]). Küll aga tabas linna [[1689]] [[muhkkatk]], millesse suri kolmandik linnaelanikest. ===Uusaeg (1529–1918)=== [[Fail:Vienna austriae detail.jpg|pisi|Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1640)]] [[Fail:Bernardo Bellotto, il Canaletto - View of Vienna from the Belvedere.jpg|pisi|Viini vaade [[Belvedere (Viin)|Belvederest]] ([[Bernardo Bellotto]] maaling umbes aastatest 1758–1761)]] ====Austria keisririigi pealinn==== [[1804]]. aastal kuulutati välja [[Austria keisririik]] ja Viin sai selle pealinnaks. [[1815]] toimus linnas [[Viini kongress]]. ====Austria-Ungari esipealinn==== [[1867]]. aasta veebruaris dirigeeris [[Johann Strauss II]] oma heliteose "[[Ilusal sinisel Doonaul]]" esmaettekannet linna esinduspargis [[Volksgarten]]is. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga [[Budapest]]is. [[1873]]. aastal korraldati linnas [[1873. aasta Viini maailmanäitus|V maailmanäitus]]. Järgnenud aastatel kujunes [[Alam-Austria]] halduskeskusest [[Mandri-Euroopa]] raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena [[Idaekspress]]i raudteeliin. [[1913]]. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses [[Metropol|metropolis]] ühteaegu [[Hitler]], [[Lev Trotski|Trotski]], [[Tito]], [[Freud]] ja [[Stalin]]<ref>https://www.bbc.com/news/magazine-21859771</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales Austria-Ungari [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%. ===Uusim aeg (1918 kuni tänapäev)=== [[Fail:Volksgarten from Palace of Justice, Vienna.jpg|pisi|[[Justizpalast]]ist avanenud vaade üle [[Volksgarten]]i otse [[Innere Stadt]]ile]] ====Austria Vabariigi pealinn==== Pärast esimest maailmasõda valiti Jakob Reumann 1919. aastal esimeseks Viini [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraadist]] linnapeaks, tema vahetas 13. novembril 1923 välja Karl Seitz, kes oli linnapeaks kuni [[Austria Liitriik|Austria Liitriigi]] loomiseni 1934. aastal. Nende järgi saigi Viin esimeses Austria vabariigis hüüdnime "Punane Viin" (''Rotes Wien''). Pärast Austria-Ungari lagunemist oli Austria jäänud ilma toitvast maast, Austria maast oli vaid ligi 18 protsenti haritav, arvati, et Austria ei ole enam elujõuline ilma Saksamaaga liitumata. Uues Austrias peeti ligi kahe miljoni elanikuga Viini liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks ja seda kutsuti riigi teistes osades tihti "Vesipea-Viiniks" (''"Wasserkopf"''). Optimistid nägid aga sõjajärgseid raskeid olusid hea võimalusena suurte sotsiaalpoliitiliste muudatuste elluviimiseks. Austria vabariigi põhiseaduse isa Hans Kelsen ja psühholoog Karl Bühler leidsid Viinis palju tegevust. 1920, aasta pärast valimisi, lagunes Austrias valitsev sotsiaaldemokraatide ja konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Partei (CS) koalitsioon ja kuni 1945. aastani jäid sotsiaaldemokraadid riiklikul tasandil valitsusest kõrvale või põranda alla. Viinis aga jäid sotsiaaldemokraadid võimule kuni austrofašismi tekkeni. 1922. aastal sai Viin seoses Viini sotsiaaldemokraatide ja linna ümbritseva Alam-Austria konservatiivide vastuoludega eraldi liidumaaks. Pärast devalveeritud krooni vahetamist [[Austria šilling|šillingi]] vastu 1925. aastal ehitati aastatel 1925–1934 Viinis palju sotsiaalmaju (''Gemeindebau'') kokku ligi 64 000 korteriga, neist kõige kuulsam on arvatavasti [[Döbling|Döblingi]] linnajaos 1927–1930 ehitatud [[Karl-Marx-Hof]], mis on 1,1 kilomeetrit pikk ja mille ääres on neli trammipeatust. Kortereid jagati punktisüsteemide alusel, rohkem punkte said perekonnad ning madalama sissetulekuga ja puudega inimesed. Majade ehitust rahastati otse avalikust kassast, mis aitas korteriüüre hoida madalana. Näiteks töölismajapidamise sissetulekust moodustas korterirent ainult 4 protsenti, varem oli see eramajades olnud ligi 30 protsenti. Kui üürnik haigestus või kaotas töö, sai rendimakseid edasi lükata. Lapsevanematele jagati iga sündinud lapse kohta riidekomplekte, et "ühtki last Viinis ei peaks mässima ajalehe sisse". Ehitati palju lasteaedu, lastepäevakodusid ja lastesanatooriume, et emad saaksid võimalikult ruttu pärast lapse sündi tööle tagasi tulla ja et lapsi tänavailt eemal hoida. Tervishoiuteenuseid pakuti tasuta, loodi ka puhkealasid, avalikke saunu, sanatooriume ja spordiasutusi. Linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik Julius Tandler märkis: "Raha, mis me kulutame noortekodudele, saame hiljem kokku hoida vanglate pealt. Mis me kulutame rasedate naiste ja noorte eest hoolitsemisele, saame kokku hoida psühhiaatriahaiglate pealt." Linna sotsiaalhoolekande eelarvet pea kolmekordistati võrreldes sõjaeelsega. Viinis tõi see kaasa imikusuremuse langemise alla Austria keskmise ja [[tuberkuloos]]ijuhtumite langemise alla 50 protsendi. Elutingimused paranesid ka odavate gaasi-, elektri- ja prügiveomaksude tõttu. 1922. aastal avati [[Simmering|Simmeringi]] linnajaos Austria esimene krematoorium. Kõige selle eest maksti lisaks riiklikele maksudele ka linna finantsnõunik Hugo Breitneri loodud luksusmaksudega, mida tema järgi nimetati ka Breitneri maksudeks. Luksusmakse tuli maksta näiteks hobusega ratsutamise, suurte eraautode, isiklikes majapidamistes teenrite omamise ja hotellitubade eest. Lisaks loodi ka astmeline nn majaehitusmaks (''Wohnbausteuer''). Linna investeeringute tõttu langes tööpuudus Viinis madalamale kui mujal Austrias või isegi Saksamaal. Kõiki investeeringuid rahastati otse maksudest, mistõttu Viini linnavalitsus suutis jääda võlausaldajatest sõltumatuks ega pidanud maksma intresse võlakirjadelt.{{Pooleli|kuu=mai|aasta=2019}} ====Teine maailmasõda==== [[Fail:Runder Flakturm Augarten.jpg|pisi|Teise maailmasõja aegne õhutõrje platvorm [[Augarten]]is]] [[1938]]. aasta märtsis toimus [[anšluss]]. Austria liideti [[Saksamaa]]ga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes [[teine maailmasõda]], mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega. [[Punaarmee]] vallutas Viini [[1945]]. aasta aprillis. Nagu [[Berliin]], nii jagati ka Viin nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. [[Lääne-Berliin]]i hakkasid lääneriigid seepeale varustama [[lennuk]]ite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Viini lääneossa ei jäänud häid [[lennuväli|lennuvälju]]. Kriis lahenes [[1955]]. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks. ====Külm sõda==== Pärast [[Tšehhoslovakkia]] lagunemist, kui [[Bratislava]] sai [[Slovakkia]] pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80&nbsp;km ja nad mõlemad asuvad [[Doonau]] kaldal. ====Euroopa Liit==== Austria ühines [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[1995]]. ==Rahvastik== [[Pilt:Rathaus_Vienna_Eistraum_2005_Nightshot.JPG|pisi|[[Viini raekoda]] öösel]] [[Pilt:Simmering (Wien) - Gasometer (1).JPG|pisi|Gasometer]] Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult kümnes linn. ===Hiilgeaeg=== 1910. aastal oli Viin [[Austria-Ungari]] impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Mitte kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma kümne suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid [[slaavlased]] või [[ungarlased]]. [[Tšehhid]]e arvult oli Viin maailma teine linn [[Praha]] järel. Pärast esimest maailmasõda pöördus neist enamik neist oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. 1910. aasta rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud. ===Juudid=== {{vaata|Aškenazi juudid}} 1923. aastal elas Viinis 201 513 [[juudid|juuti]]. Juutide arvult oli Viin kolmas linn [[Euroopa]]s. Enamik nendest hukati [[holokaust]]is. ===Tänapäev=== 2001. aastal 16% Viini elanikest ei olnud Austria kodanikud. Peaaegu pooled neist olid pärit [[Jugoslaavia]]st, peamiselt [[serblased]]. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% [[türklased|türklasi]], 0,9% [[poolakad|poolakaid]] ja 0,8% [[sakslased|sakslasi]]. {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1754 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1800 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1850 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1900 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1910 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1923 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1939 |- ! Elanike arv | 175 460 || 271 800 || 551 300 || 1 769 137 || 2 083 630 || 1 918 720 || 1 770 938 |- ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1951 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1961 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1971 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1981 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1991 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2001 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2008 |- ! Elanike arv | 1 616 125 || 1 627 566 || 1 619 885 || 1 531 346 || 1 539 848 || 1 550 123 || 1 678 435 |} ==Kliima== Viinis on [[parasvööde|parasvöötme]] kliima. Aasta keskmine sademete hulk on 621&nbsp;mm. Kõige kuivemad kuud on [[jaanuar]] (37&nbsp;mm) ja [[veebruar]] (39&nbsp;mm), kõige sajusemad [[juuni]] (70&nbsp;mm) ja [[juuli]] (68&nbsp;mm). ==Kõrgehitised== [[Fail:2014-09-29 - Reichsbrücke-Donau City-Sunken City.jpg|pisi|Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk [[Donau City]]s]] Linna kõrgeimad ehitised on teletorn [[Donauturm]], [[DC Tower 1]] ja [[Millennium Tower (Viin)|Millennium Tower]]. [[Fail:Vienna by Sentinel-2.jpg|pisi|Satelliidifoto]] ==Üritused== ===Life Ball=== {{vaata|Life Ball}} Kord aastas toimub Viini raekoja platsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival või ball kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust sellest [[HIV-epideemia|epideemiast]]. ===Eurovisioon=== Viinis on peetud kolm lauluvõistlust: *[[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]], *[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]], *[[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]. ==Koostöölinnad== [[Pilt:United Nations, vienna - panoramio.jpg|pisi|[[ÜRO Viini keskus]] (UNOV)]] {{veergude loend|laius=12em| *{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasilia]], [[Brasiilia]] *{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Bratislava]], [[Slovakkia]] *{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Brno]], [[Tšehhi]] *{{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] *{{riigi ikoon|Hiina}} [[Chengdu]], [[Hiina]] *{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], [[Ukraina]] *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]], [[Poola]] *{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Ljubljana]], [[Sloveenia]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] *{{riigi ikoon|Iraan}} [[Teheran]], [[Iraan]] *{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Trieste]], [[Itaalia]] }} ==Vaata ka== *[[Austria parlamendihoone]] *[[Druk Yul Park]] *[[Josefstadti teater]] *[[Püha Karl Borromäuse kalmistukirik]] *[[Püha Karl Borromäuse rektoraadikirik]] *[[Schönbrunni loss]] *[[Schmetterlinghaus]] *[[Viini keskkalmistu]] *[[Viini Lauluühing]] *[[Viini Riigiooper]] *[[Viini Setsessioon]] *[[Viini Ülikool]] *[[Viini nõgu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Historic Centre of Vienna |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/pg.cfm?cid=31&id_site=1033 |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="Facts">{{netiviide |pealkiri=Vienna’s Population 2025 - Facts and Figures on Migration and Integration |väljaanne=City of Vienna |url=https://www.wien.gv.at/en/living-together/population-migration-fact-figures |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="EDU">{{netiviide |pealkiri=Vienna |väljaanne=EDU-LAB |url=https://www.edu-lab-project.eu/case-studies/vienna/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} ==Välislingid== {{vikitsitaadid|Viin (linn)}} {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat}} *http://www.wien.gv.at *http://www.wien.info {{AUT}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Austria liidumaad]] [[Kategooria:Viin| ]] 2gymo8sgew3w24ro4thbywypszr4fq5 7257405 7257394 2026-10-22T18:03:23Z Heakeel 122460 /* Hiilgeaeg */ 7257405 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit [[Viin (jook)]]; Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit [[Viini jõgi]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Viin (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Viin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Wien | pilt = Montage_of_Vienna.jpg | pildiallkiri = Paremalt ülevalt: [[Viini raekoda|raekoda]], [[Püha Stefanuse katedraal|toomkirik]], [[Viini Riigiooper|ooperimaja]], [[Austria parlamendihoone|parlament]], [[Viini loodusmuuseum|loodusmuuseum]] ja [[Maria Theresia mälestusmärk]] | lipp = Flag of Wien.svg | lipu_link = [[Viini lipp]] | vapp = Wien 3 Wappen.svg | vapi_link = [[Viini vapp]] | pindala = 414,90 | elanikke = }} '''Viin''' ([[saksa keel]]es ''Wien'', [[baieri keel]]es ''Wean'') on [[Austria]] [[pealinn]], suurim [[linn]] ning üks Austria üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaast]]. Viinis elab veidi üle kahe miljoni inimese ning koos eeslinnadega elab terves linnastus ligi 2,9 miljonit inimest, mis moodustab peaaegu kolmandiku kogu riigi elanikkonnast.<ref name="Facts" /><ref name="EDU" /> Viin on Austria kultuuri-, majandus- ja poliitiline keskus. Rahvaarvult on Viin [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] viiendal ning [[Doonau]]<nowiki/>äärseist linnadest esimesel kohal. Viin paikneb [[Wienerwald|Viini metsa]] (''Wienerwald'') idaserval. Suurem osa Viinist asub [[Doonau]] jõe paremkaldal, kohati [[Alpide mäestik|Alpide]]u kirdepoolseima jalami lõunaküljel, mis eraldab Viini Austria läänepoolsematest piirkondadest ning tähistab üleminekut [[Kesk-Doonau madalik]]ule. Viin asub Doonau ääres ning teda läbib hästi kindlustatud ja kanaleisse suunatud [[Viini jõgi]] (''Wienfluss''). Viin on ümbritsetud [[Alam-Austria]] liidumaaga. [[Bratislava]] ja [[Slovakkia]] asuvad Viinist umbes 50 km idas, [[Ungari]] umbes 50 km kagus ning [[Moraavia]] ([[Tšehhi]]) umbes 60 km põhjas. Roomlased rajasid Viini alale [[1. sajand]]il kindluslaagri (''[[castra]]''), mida nad nimetasid [[Vindobona]]ks. Sel ajal kuulus piirkond [[Pannoonia]] provintsi. Aastal 212 sai asula [[munitsiipium]]i staatuse ja Rooma linnaõigused. Sellele järgnes periood, mil piirkond kuulus [[langobardid]]e ning hiljem [[Pannoonia avaarid]]e mõjusfääri. Sel ajal moodustasid piirkonna rahvastikust enamuse [[slaavlased]]. Alates 8. sajandist asusid piirkonda elama [[bajuvaarid]]. 1155. aastal sai Viinist Babenbergide residents. Babenbergid valitsesid Austriat aastail 976–1246. 1221. aastal sai Viin linnaõigused. [[16. sajand]]il kujundasid Viini oma residentsiks [[Habsburgid]], kes olid Babenbergide järglased. Viinist sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrite residents ning seda positsiooni hoidis linn kuni keisririigi lagunemiseni 1806. aastal. 1804. aastal loodi [[Austria keisririik]], misjärel sai Viin selle ning kõigi sellele järgnenud Austria riiklike moodustiste pealinnaks. [[Uusaeg|Uusajal]] on Viin kuulunud maailma suurimate saksakeelsete linnade hulka. 18. ja 19. sajandil oli Viin suurim saksakeelne linn (20. sajandi algul sai suurimaks saksakeelseks linnaks [[Berliin]]). Viinis asub mitu olulist rahvusvahelist organisatsiooni, sealhulgas [[ÜRO keskus Viinis|ÜRO keskus]], [[OPEC]] ning [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] (OSCE). [[Doonau kanal]]i ja [[Viini jõgi|Viini jõe]] äärne [[Viini vanalinn]] (''[[Innere Stadt]]'' 'siselinn') esindab [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungari impeeriumi]] hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates [[2001]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. 2017. aasta juulist kuni 2026. aasta juulini oli see maailmapärandi nimekirjas ohustatud paigana.<ref name="UNESCO" /> == Haldusjaotus == [[Pilt:Vienna, administrative divisions - Nmbrs.svg|pisi|Viini ringkondade jaotuse kaart]] Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks. {{Veergude loend|laius=15em| #[[Innere Stadt]] #[[Leopoldstadt]] #[[Landstraße]] #[[Wieden]] #[[Margareten]] #[[Mariahilf]] #[[Neubau]] #[[Josefstadt]] #[[Alsergrund]] #[[Favoriten]] #[[Simmering]] #[[Meidling]] #[[Hietzing]] #[[Penzing]] #[[Rudolfsheim-Fünfhaus]] #[[Ottakring]] #[[Hernals]] #[[Währing]] #[[Döbling]] #[[Brigittenau]] #[[Floridsdorf]] ([[Transdanubien]]) #[[Donaustadt]] ([[Transdanubien]]) #[[Liesing]]}} == Ajalugu == === Pronksiaeg (1200–800 eKr) === Tänapäeva Viini linna alad on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid [[keldid]]. === Rooma impeerium === [[Roomlased]] hõivasid asula pärast [[Noricum]]i kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat '''Vindobonaks''' (sõna ''vindo'' tähendab [[keldi keel]]es 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid [[sõjaväelaager|sõjaväelaagriks]], et kaitsta [[Rooma riik]]i põhja pool elavate [[germaanlased|germaanlaste]] eest. Vindobonas paiknes algul [[aala]], hiljem terve [[leegion]]. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau [[laevastik]]u peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager [[Carnuntum]].<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 271</ref> [[Pannoonia]] provintsiga liideti Carnuntum juba [[Tiberius]]e ajal, aga Vindobona mitte enne [[Claudius]]e aega. [[Markomanni sõda|Markomanni sõja]] ajal [[180]] suri Vindobonas keiser [[Marcus Aurelius]].<ref name=Antiigileksikon/> Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist [[kaubatee]]d: Doonau ja [[merevaigutee]]. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. [[3. sajand]]il sai see [[munitsiipium]]iks. [[5. sajand]]il lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.<ref name=Antiigileksikon/> === Keskaeg (9. sajand – 1529)=== Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas [[iirlased|iirlastega]]. Näiteks [[Melk]]i kloostrisse on maetud iiri [[munk]] [[Püha Colman]] (Koloman). [[Salzburg]]i piiskopiks oli 40 aastat iirlane [[Püha Vergilius]] ehk Vergilius Maamõõtja. [[12. sajand]]il asutasid iiri päritolu [[benediktiinid]] siiakanti [[klooster|kloostri]]. Keskajal oli Viin [[Babenbergid]]e dünastia kodu. [[1246]] suri Babenbergide pealiin välja. [[1440]] sai Viin [[Habsburgid]]e dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni [[1918]]. Nende võimu all sai Viin [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] pealinnaks ning [[kultuur]]ikeskuseks, eriti [[kunst]]i ja [[muusika]] keskuseks. [[1485]]–[[1490]] okupeeris linna [[Ungari]]. Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. [[13. sajand]]il jõudis Viini lähedale [[Mongoli impeerium]]i sõjavägi, kuid pöördus väejuhi [[Ugedei-khaan]]i surma tõttu tagasi. Ka [[Osmanite riik]] ei suutnud Viini vallutada ([[Viini piiramine (1529)|Viini piiramine]] [[1529]] ja [[Viini lahing]] [[1683]]). Küll aga tabas linna [[1689]] [[muhkkatk]], millesse suri kolmandik linnaelanikest. ===Uusaeg (1529–1918)=== [[Fail:Vienna austriae detail.jpg|pisi|Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1640)]] [[Fail:Bernardo Bellotto, il Canaletto - View of Vienna from the Belvedere.jpg|pisi|Viini vaade [[Belvedere (Viin)|Belvederest]] ([[Bernardo Bellotto]] maaling umbes aastatest 1758–1761)]] ====Austria keisririigi pealinn==== [[1804]]. aastal kuulutati välja [[Austria keisririik]] ja Viin sai selle pealinnaks. [[1815]] toimus linnas [[Viini kongress]]. ====Austria-Ungari esipealinn==== [[1867]]. aasta veebruaris dirigeeris [[Johann Strauss II]] oma heliteose "[[Ilusal sinisel Doonaul]]" esmaettekannet linna esinduspargis [[Volksgarten]]is. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga [[Budapest]]is. [[1873]]. aastal korraldati linnas [[1873. aasta Viini maailmanäitus|V maailmanäitus]]. Järgnenud aastatel kujunes [[Alam-Austria]] halduskeskusest [[Mandri-Euroopa]] raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena [[Idaekspress]]i raudteeliin. [[1913]]. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses [[Metropol|metropolis]] ühteaegu [[Hitler]], [[Lev Trotski|Trotski]], [[Tito]], [[Freud]] ja [[Stalin]]<ref>https://www.bbc.com/news/magazine-21859771</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales Austria-Ungari [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%. ===Uusim aeg (1918 kuni tänapäev)=== [[Fail:Volksgarten from Palace of Justice, Vienna.jpg|pisi|[[Justizpalast]]ist avanenud vaade üle [[Volksgarten]]i otse [[Innere Stadt]]ile]] ====Austria Vabariigi pealinn==== Pärast esimest maailmasõda valiti Jakob Reumann 1919. aastal esimeseks Viini [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraadist]] linnapeaks, tema vahetas 13. novembril 1923 välja Karl Seitz, kes oli linnapeaks kuni [[Austria Liitriik|Austria Liitriigi]] loomiseni 1934. aastal. Nende järgi saigi Viin esimeses Austria vabariigis hüüdnime "Punane Viin" (''Rotes Wien''). Pärast Austria-Ungari lagunemist oli Austria jäänud ilma toitvast maast, Austria maast oli vaid ligi 18 protsenti haritav, arvati, et Austria ei ole enam elujõuline ilma Saksamaaga liitumata. Uues Austrias peeti ligi kahe miljoni elanikuga Viini liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks ja seda kutsuti riigi teistes osades tihti "Vesipea-Viiniks" (''"Wasserkopf"''). Optimistid nägid aga sõjajärgseid raskeid olusid hea võimalusena suurte sotsiaalpoliitiliste muudatuste elluviimiseks. Austria vabariigi põhiseaduse isa Hans Kelsen ja psühholoog Karl Bühler leidsid Viinis palju tegevust. 1920, aasta pärast valimisi, lagunes Austrias valitsev sotsiaaldemokraatide ja konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Partei (CS) koalitsioon ja kuni 1945. aastani jäid sotsiaaldemokraadid riiklikul tasandil valitsusest kõrvale või põranda alla. Viinis aga jäid sotsiaaldemokraadid võimule kuni austrofašismi tekkeni. 1922. aastal sai Viin seoses Viini sotsiaaldemokraatide ja linna ümbritseva Alam-Austria konservatiivide vastuoludega eraldi liidumaaks. Pärast devalveeritud krooni vahetamist [[Austria šilling|šillingi]] vastu 1925. aastal ehitati aastatel 1925–1934 Viinis palju sotsiaalmaju (''Gemeindebau'') kokku ligi 64 000 korteriga, neist kõige kuulsam on arvatavasti [[Döbling|Döblingi]] linnajaos 1927–1930 ehitatud [[Karl-Marx-Hof]], mis on 1,1 kilomeetrit pikk ja mille ääres on neli trammipeatust. Kortereid jagati punktisüsteemide alusel, rohkem punkte said perekonnad ning madalama sissetulekuga ja puudega inimesed. Majade ehitust rahastati otse avalikust kassast, mis aitas korteriüüre hoida madalana. Näiteks töölismajapidamise sissetulekust moodustas korterirent ainult 4 protsenti, varem oli see eramajades olnud ligi 30 protsenti. Kui üürnik haigestus või kaotas töö, sai rendimakseid edasi lükata. Lapsevanematele jagati iga sündinud lapse kohta riidekomplekte, et "ühtki last Viinis ei peaks mässima ajalehe sisse". Ehitati palju lasteaedu, lastepäevakodusid ja lastesanatooriume, et emad saaksid võimalikult ruttu pärast lapse sündi tööle tagasi tulla ja et lapsi tänavailt eemal hoida. Tervishoiuteenuseid pakuti tasuta, loodi ka puhkealasid, avalikke saunu, sanatooriume ja spordiasutusi. Linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik Julius Tandler märkis: "Raha, mis me kulutame noortekodudele, saame hiljem kokku hoida vanglate pealt. Mis me kulutame rasedate naiste ja noorte eest hoolitsemisele, saame kokku hoida psühhiaatriahaiglate pealt." Linna sotsiaalhoolekande eelarvet pea kolmekordistati võrreldes sõjaeelsega. Viinis tõi see kaasa imikusuremuse langemise alla Austria keskmise ja [[tuberkuloos]]ijuhtumite langemise alla 50 protsendi. Elutingimused paranesid ka odavate gaasi-, elektri- ja prügiveomaksude tõttu. 1922. aastal avati [[Simmering|Simmeringi]] linnajaos Austria esimene krematoorium. Kõige selle eest maksti lisaks riiklikele maksudele ka linna finantsnõunik Hugo Breitneri loodud luksusmaksudega, mida tema järgi nimetati ka Breitneri maksudeks. Luksusmakse tuli maksta näiteks hobusega ratsutamise, suurte eraautode, isiklikes majapidamistes teenrite omamise ja hotellitubade eest. Lisaks loodi ka astmeline nn majaehitusmaks (''Wohnbausteuer''). Linna investeeringute tõttu langes tööpuudus Viinis madalamale kui mujal Austrias või isegi Saksamaal. Kõiki investeeringuid rahastati otse maksudest, mistõttu Viini linnavalitsus suutis jääda võlausaldajatest sõltumatuks ega pidanud maksma intresse võlakirjadelt.{{Pooleli|kuu=mai|aasta=2019}} ====Teine maailmasõda==== [[Fail:Runder Flakturm Augarten.jpg|pisi|Teise maailmasõja aegne õhutõrje platvorm [[Augarten]]is]] [[1938]]. aasta märtsis toimus [[anšluss]]. Austria liideti [[Saksamaa]]ga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes [[teine maailmasõda]], mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega. [[Punaarmee]] vallutas Viini [[1945]]. aasta aprillis. Nagu [[Berliin]], nii jagati ka Viin nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. [[Lääne-Berliin]]i hakkasid lääneriigid seepeale varustama [[lennuk]]ite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Viini lääneossa ei jäänud häid [[lennuväli|lennuvälju]]. Kriis lahenes [[1955]]. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks. ====Külm sõda==== Pärast [[Tšehhoslovakkia]] lagunemist, kui [[Bratislava]] sai [[Slovakkia]] pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80&nbsp;km ja nad mõlemad asuvad [[Doonau]] kaldal. ====Euroopa Liit==== Austria ühines [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[1995]]. ==Rahvastik== [[Pilt:Rathaus_Vienna_Eistraum_2005_Nightshot.JPG|pisi|[[Viini raekoda]] öösel]] [[Pilt:Simmering (Wien) - Gasometer (1).JPG|pisi|Gasometer]] Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult kümnes linn. ===Hiilgeaeg=== 1910. aastal oli Viin [[Austria-Ungari]] impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Mitte kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma kümne suurima linna hulka. Kolmandik linna rahvastikust olid [[slaavlased]] või [[ungarlased]]. [[Tšehhid]]e arvult oli Viin maailma teine linn [[Praha]] järel. Pärast esimest maailmasõda pöördus neist enamik oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. 1910. aasta rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud. ===Juudid=== {{vaata|Aškenazi juudid}} 1923. aastal elas Viinis 201 513 [[juudid|juuti]]. Juutide arvult oli Viin kolmas linn [[Euroopa]]s. Enamik nendest hukati [[holokaust]]is. ===Tänapäev=== 2001. aastal 16% Viini elanikest ei olnud Austria kodanikud. Peaaegu pooled neist olid pärit [[Jugoslaavia]]st, peamiselt [[serblased]]. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% [[türklased|türklasi]], 0,9% [[poolakad|poolakaid]] ja 0,8% [[sakslased|sakslasi]]. {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1754 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1800 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1850 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1900 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1910 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1923 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1939 |- ! Elanike arv | 175 460 || 271 800 || 551 300 || 1 769 137 || 2 083 630 || 1 918 720 || 1 770 938 |- ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1951 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1961 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1971 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1981 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1991 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2001 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2008 |- ! Elanike arv | 1 616 125 || 1 627 566 || 1 619 885 || 1 531 346 || 1 539 848 || 1 550 123 || 1 678 435 |} ==Kliima== Viinis on [[parasvööde|parasvöötme]] kliima. Aasta keskmine sademete hulk on 621&nbsp;mm. Kõige kuivemad kuud on [[jaanuar]] (37&nbsp;mm) ja [[veebruar]] (39&nbsp;mm), kõige sajusemad [[juuni]] (70&nbsp;mm) ja [[juuli]] (68&nbsp;mm). ==Kõrgehitised== [[Fail:2014-09-29 - Reichsbrücke-Donau City-Sunken City.jpg|pisi|Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk [[Donau City]]s]] Linna kõrgeimad ehitised on teletorn [[Donauturm]], [[DC Tower 1]] ja [[Millennium Tower (Viin)|Millennium Tower]]. [[Fail:Vienna by Sentinel-2.jpg|pisi|Satelliidifoto]] ==Üritused== ===Life Ball=== {{vaata|Life Ball}} Kord aastas toimub Viini raekoja platsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival või ball kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust sellest [[HIV-epideemia|epideemiast]]. ===Eurovisioon=== Viinis on peetud kolm lauluvõistlust: *[[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]], *[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]], *[[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]. ==Koostöölinnad== [[Pilt:United Nations, vienna - panoramio.jpg|pisi|[[ÜRO Viini keskus]] (UNOV)]] {{veergude loend|laius=12em| *{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasilia]], [[Brasiilia]] *{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Bratislava]], [[Slovakkia]] *{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Brno]], [[Tšehhi]] *{{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] *{{riigi ikoon|Hiina}} [[Chengdu]], [[Hiina]] *{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], [[Ukraina]] *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]], [[Poola]] *{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Ljubljana]], [[Sloveenia]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] *{{riigi ikoon|Iraan}} [[Teheran]], [[Iraan]] *{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Trieste]], [[Itaalia]] }} ==Vaata ka== *[[Austria parlamendihoone]] *[[Druk Yul Park]] *[[Josefstadti teater]] *[[Püha Karl Borromäuse kalmistukirik]] *[[Püha Karl Borromäuse rektoraadikirik]] *[[Schönbrunni loss]] *[[Schmetterlinghaus]] *[[Viini keskkalmistu]] *[[Viini Lauluühing]] *[[Viini Riigiooper]] *[[Viini Setsessioon]] *[[Viini Ülikool]] *[[Viini nõgu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Historic Centre of Vienna |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/pg.cfm?cid=31&id_site=1033 |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="Facts">{{netiviide |pealkiri=Vienna’s Population 2025 - Facts and Figures on Migration and Integration |väljaanne=City of Vienna |url=https://www.wien.gv.at/en/living-together/population-migration-fact-figures |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="EDU">{{netiviide |pealkiri=Vienna |väljaanne=EDU-LAB |url=https://www.edu-lab-project.eu/case-studies/vienna/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} ==Välislingid== {{vikitsitaadid|Viin (linn)}} {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat}} *http://www.wien.gv.at *http://www.wien.info {{AUT}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Austria liidumaad]] [[Kategooria:Viin| ]] lb9fi5j57oc00lh2unhr2jqexcpqf7c Indus 0 11314 7257423 6447487 2026-10-22T19:16:13Z Sendrasendra 225202 7257423 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib jõest; tähtkuju kohta vaata artiklit [[Indiaanlane (tähtkuju)]].}} {{Jõgi | jõe_nimi = Indus | pildi_nimi = Indus_at_Skardu_(1).jpg | pildi_seletus = Induse jõgi ja ümbritsev maastik [[Skardu]] lähedal | jõe_lähe = Senge Tsangpo lähtepiirkonnas<br>([[Tiibeti kiltmaa]]l) | suue = [[Araabia meri|Araabia merre]] | valgla_maad = {{pisilipp|Hiina}}<br>{{pisilipp|India}}<br>{{pisilipp|Pakistan}} | pikkus = umbes 3180 km | valgla_pindala = umbes 1 120 000 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Shyoki jõgi]], [[Hunza jõgi]], [[Gilgiti jõgi]], [[Swati jõgi]], [[Kunari jõgi]], [[Kabuli jõgi]], [[Kurrami jõgi]], [[Gomali jõgi]], [[Zhobi jõgi]] | vasakud_lisajõed = [[Zanskarri jõgi]], [[Suru jõgi]], [[Soani jõgi]], [[Panjnadi jõgi]], [[Ghaggar-Hakra jõgi]] | osm = jah }} '''Indus''' on [[jõgi]] [[Lõuna-Aasia]]s, Pakistani peamine jõgi. Indus saab alguse [[Tiibeti kiltmaa]]lt Kailashi mäestiku lähistelt. Ülemjooksul voolab see peamiselt loodesse, läbib sügavaid orge [[Karakoram]]i ja [[Himaalaja]] piirkonnas ning pöördub seejärel ümber [[Nanga Parbat]]i massiivi edelasse. Edasi voolab jõgi läbi [[Himaalaja eelmäestik]]u ning jõuab Pakistani tasandikele. Läbinud [[Pandžab]]i ja Sindhi piirkonna, suubub Indus [[Araabia meri|Araabia merre]], moodustades suure [[Induse delta]]. Induse tähtsamate [[lisajõgi|lisajõgede]] seas on [[Shyoki jõgi]], [[Gilgiti jõgi]], [[Kabuli jõgi]] ja [[Panjnadi jõgi]]. ==Nimi== [[Tiibeti keel]]es ཧིན་དའུ (Hindau), [[hindi keel]]es सिंध (Sińdh), [[urdu keel]]es سندھ (Sindh). [[Sanskriti keel]]es ''sapta sindharas'' 'seitse jõge (jõgikond)', [[vanakreeka keel]]es ''᾽Ινδός'' (Indos). ==Vaata ka== *[[Induse kultuur]] *[[Tarbela pais]] {{Coordinate |NS=23.986253 |EW=67.436829 |type=waterbody |region=PK-SD}} [[Kategooria:Induse jõgikond]] [[Kategooria:Hiina jõed]] [[Kategooria:India jõed]] [[Kategooria:Pakistani jõed]] d28p02r8k4c6q9tb1eebpjswuu7da5v Korporatsioon Vironia 0 15745 7257202 7257198 2026-10-22T12:06:38Z PrunedSamurai 37214 7257202 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|401x401px|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge. Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Lühikest aega olid Vironia värvid hoopis oliivroheline-must-valge, kuna [[Korporatsioon Welecja|korp! Welecja]] oli sellise värvikombinatsiooni vastu, kuna mõnel Riias tegutseval organisatsioonil olid juba rohelist värvi teklid. Nii kinnitatigi 1900. aasta sügisel Vironia uuteks värvideks hoopis violett-must-valge, sest violetne oli tehnika alal tuntud ka terase värvina. === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Kevadel 1909 lahkusid poliitilisel pinnal tekkinud vastuolude tõttu Vironiast 8 liiget, kes lõid [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]]. 1915 algatas Vironia Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud Rotaliaga said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks. === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse. C!C! tegevus otsustati peatada ja [[värvid]]es mitte esineda. Ajutiselt katkes ka Vironia tegevus. Saksa okupatsiooni ajal 1918 asus Riia Polütehnikum Riiga tagasi, kus jätkus ka korporatsioonide tegevus. === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast. Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes. 1921. aastal kolis Vironia [[konvendikorter|konvent]] Tartus aadressile [[Lai tänav (Tartu)|Lai 30]]. Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Olgugi et Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonide Selonia ja Talaviaga. 1930. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga. 1936 kirjutati alla sõprusleping Riiast Varssavisse siirdunud Poola korporatsiooniga Velecia. Paksu verd tekitasid teistes eesti korporatsioonides Vironia juba Riia aegadest pärit head suhted EÜS-iga ja sõpruslepingu sõlmimine Tartu saksa Chargierten Conventiga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel "vahekorraleping" ehk kartell-leping.<ref name="hVXBX" /> Sõprussuhteid häiris 1931. aasta aset leidnud vahejuhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast. EÜS teatas seepeale Vironiale lepingu lõpetamisest. Näiteks võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses toimunud Seltsi lipu 50. juubeli pidustustest Otepääl, millesse teised EKL-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Samuti jätkus ka kahe organisatsiooni vahel [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika peale jalgpalli mängimine]]. EÜS võitis 1931 3:1, 1932 1:0, 1934 1:0 ning Vironia võitis 1933 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedalt käidi läbi ka ratsarügemendiga, kus sõja ajal olid teeninud paljud vironlased. Kaitseliidus, kuhu kuulumine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, moodustas Vironia ühe kolmerühmalise kompanii. Vironia liikmeskonnas moodustasid valdava osa juristid ja majandusinimesed. Vilistlaste seas oli ka palju Riia Polütehnikumi lõpetanud insenere. 1936 loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega. Tallinna konvent võimaldas samuti Tallinnas resideerivail vilistlastel aktiivsemalt Vironia elust osa võtta. 1940, kui Nõukogude võim oli keelustanud üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja nende vara konfiskeerinud ning Tartus Lai 30 asunud korporatsioonihoone andnud [[ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakond|ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna]] kasutusse, kuulutati Vironia tegevus vägivaldselt lõppenuks. Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast sõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised. Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, siis jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] 84bnpbr2rcsnh9xdvs2m77wcla4fr8y 7257204 7257202 2026-10-22T12:12:46Z PrunedSamurai 37214 Lipp: lisatud viited värvide kohta, esialgsete värvide ja nende vahetamise põhjuse kaks allikapõhist versiooni (Tomberg 1989, Tambek 1975) 7257204 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|401x401px|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Kevadel 1909 lahkusid poliitilisel pinnal tekkinud vastuolude tõttu Vironiast 8 liiget, kes lõid [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]]. 1915 algatas Vironia Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud Rotaliaga said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks. === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse. C!C! tegevus otsustati peatada ja [[värvid]]es mitte esineda. Ajutiselt katkes ka Vironia tegevus. Saksa okupatsiooni ajal 1918 asus Riia Polütehnikum Riiga tagasi, kus jätkus ka korporatsioonide tegevus. === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast. Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes. 1921. aastal kolis Vironia [[konvendikorter|konvent]] Tartus aadressile [[Lai tänav (Tartu)|Lai 30]]. Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Olgugi et Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonide Selonia ja Talaviaga. 1930. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga. 1936 kirjutati alla sõprusleping Riiast Varssavisse siirdunud Poola korporatsiooniga Velecia. Paksu verd tekitasid teistes eesti korporatsioonides Vironia juba Riia aegadest pärit head suhted EÜS-iga ja sõpruslepingu sõlmimine Tartu saksa Chargierten Conventiga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel "vahekorraleping" ehk kartell-leping.<ref name="hVXBX" /> Sõprussuhteid häiris 1931. aasta aset leidnud vahejuhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast. EÜS teatas seepeale Vironiale lepingu lõpetamisest. Näiteks võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses toimunud Seltsi lipu 50. juubeli pidustustest Otepääl, millesse teised EKL-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Samuti jätkus ka kahe organisatsiooni vahel [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika peale jalgpalli mängimine]]. EÜS võitis 1931 3:1, 1932 1:0, 1934 1:0 ning Vironia võitis 1933 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedalt käidi läbi ka ratsarügemendiga, kus sõja ajal olid teeninud paljud vironlased. Kaitseliidus, kuhu kuulumine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, moodustas Vironia ühe kolmerühmalise kompanii. Vironia liikmeskonnas moodustasid valdava osa juristid ja majandusinimesed. Vilistlaste seas oli ka palju Riia Polütehnikumi lõpetanud insenere. 1936 loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega. Tallinna konvent võimaldas samuti Tallinnas resideerivail vilistlastel aktiivsemalt Vironia elust osa võtta. 1940, kui Nõukogude võim oli keelustanud üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja nende vara konfiskeerinud ning Tartus Lai 30 asunud korporatsioonihoone andnud [[ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakond|ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna]] kasutusse, kuulutati Vironia tegevus vägivaldselt lõppenuks. Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast sõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised. Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, siis jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] l96wl2pzst6hicj53fowcieczegd8cv 7257209 7257204 2026-10-22T12:16:23Z PrunedSamurai 37214 Vapp: lisatud vapi väljatöötaja ja 1925. aasta tammepuust vapp (Tomberg 1989) 7257209 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|401x401px|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Kevadel 1909 lahkusid poliitilisel pinnal tekkinud vastuolude tõttu Vironiast 8 liiget, kes lõid [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]]. 1915 algatas Vironia Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud Rotaliaga said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks. === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse. C!C! tegevus otsustati peatada ja [[värvid]]es mitte esineda. Ajutiselt katkes ka Vironia tegevus. Saksa okupatsiooni ajal 1918 asus Riia Polütehnikum Riiga tagasi, kus jätkus ka korporatsioonide tegevus. === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast. Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes. 1921. aastal kolis Vironia [[konvendikorter|konvent]] Tartus aadressile [[Lai tänav (Tartu)|Lai 30]]. Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Olgugi et Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonide Selonia ja Talaviaga. 1930. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga. 1936 kirjutati alla sõprusleping Riiast Varssavisse siirdunud Poola korporatsiooniga Velecia. Paksu verd tekitasid teistes eesti korporatsioonides Vironia juba Riia aegadest pärit head suhted EÜS-iga ja sõpruslepingu sõlmimine Tartu saksa Chargierten Conventiga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel "vahekorraleping" ehk kartell-leping.<ref name="hVXBX" /> Sõprussuhteid häiris 1931. aasta aset leidnud vahejuhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast. EÜS teatas seepeale Vironiale lepingu lõpetamisest. Näiteks võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses toimunud Seltsi lipu 50. juubeli pidustustest Otepääl, millesse teised EKL-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Samuti jätkus ka kahe organisatsiooni vahel [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika peale jalgpalli mängimine]]. EÜS võitis 1931 3:1, 1932 1:0, 1934 1:0 ning Vironia võitis 1933 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedalt käidi läbi ka ratsarügemendiga, kus sõja ajal olid teeninud paljud vironlased. Kaitseliidus, kuhu kuulumine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, moodustas Vironia ühe kolmerühmalise kompanii. Vironia liikmeskonnas moodustasid valdava osa juristid ja majandusinimesed. Vilistlaste seas oli ka palju Riia Polütehnikumi lõpetanud insenere. 1936 loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega. Tallinna konvent võimaldas samuti Tallinnas resideerivail vilistlastel aktiivsemalt Vironia elust osa võtta. 1940, kui Nõukogude võim oli keelustanud üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja nende vara konfiskeerinud ning Tartus Lai 30 asunud korporatsioonihoone andnud [[ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakond|ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna]] kasutusse, kuulutati Vironia tegevus vägivaldselt lõppenuks. Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast sõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised. Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, siis jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] 24eynxt8dj6htgi0w9k2osycl8mv7w9 7257211 7257209 2026-10-22T12:19:03Z Neptuunium 58653 7257211 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Kevadel 1909 lahkusid poliitilisel pinnal tekkinud vastuolude tõttu Vironiast 8 liiget, kes lõid [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]]. 1915 algatas Vironia Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud Rotaliaga said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks. === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse. C!C! tegevus otsustati peatada ja [[värvid]]es mitte esineda. Ajutiselt katkes ka Vironia tegevus. Saksa okupatsiooni ajal 1918 asus Riia Polütehnikum Riiga tagasi, kus jätkus ka korporatsioonide tegevus. === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast. Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes. 1921. aastal kolis Vironia [[konvendikorter|konvent]] Tartus aadressile [[Lai tänav (Tartu)|Lai 30]]. Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Olgugi et Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonide Selonia ja Talaviaga. 1930. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga. 1936 kirjutati alla sõprusleping Riiast Varssavisse siirdunud Poola korporatsiooniga Velecia. Paksu verd tekitasid teistes eesti korporatsioonides Vironia juba Riia aegadest pärit head suhted EÜS-iga ja sõpruslepingu sõlmimine Tartu saksa Chargierten Conventiga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel "vahekorraleping" ehk kartell-leping.<ref name="hVXBX" /> Sõprussuhteid häiris 1931. aasta aset leidnud vahejuhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast. EÜS teatas seepeale Vironiale lepingu lõpetamisest. Näiteks võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses toimunud Seltsi lipu 50. juubeli pidustustest Otepääl, millesse teised EKL-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Samuti jätkus ka kahe organisatsiooni vahel [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika peale jalgpalli mängimine]]. EÜS võitis 1931 3:1, 1932 1:0, 1934 1:0 ning Vironia võitis 1933 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedalt käidi läbi ka ratsarügemendiga, kus sõja ajal olid teeninud paljud vironlased. Kaitseliidus, kuhu kuulumine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, moodustas Vironia ühe kolmerühmalise kompanii. Vironia liikmeskonnas moodustasid valdava osa juristid ja majandusinimesed. Vilistlaste seas oli ka palju Riia Polütehnikumi lõpetanud insenere. 1936 loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega. Tallinna konvent võimaldas samuti Tallinnas resideerivail vilistlastel aktiivsemalt Vironia elust osa võtta. 1940, kui Nõukogude võim oli keelustanud üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja nende vara konfiskeerinud ning Tartus Lai 30 asunud korporatsioonihoone andnud [[ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakond|ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna]] kasutusse, kuulutati Vironia tegevus vägivaldselt lõppenuks. Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast sõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised. Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, siis jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] bso6spssxft6uxqimt0rk2xbfzb7nwy 7257215 7257211 2026-10-22T12:28:33Z PrunedSamurai 37214 Tegevus Riias: lisatud viited ja allikapõhised täpsustused (Riia seltskond, kõneõhtud, 1909. aasta lahkumine, EKL-i asutajad ja kuupäev, 1914. aasta olümpiamängude ettepanek (Päewaleht 1935)); Tegevus Moskvas: lisatud viited ja täpsustatud tegevus Moskvas 1915–1918 (Päewaleht 1935, Tomberg 1989, Ernesaks 1970) 7257215 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast. Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes. 1921. aastal kolis Vironia [[konvendikorter|konvent]] Tartus aadressile [[Lai tänav (Tartu)|Lai 30]]. Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Olgugi et Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonide Selonia ja Talaviaga. 1930. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga. 1936 kirjutati alla sõprusleping Riiast Varssavisse siirdunud Poola korporatsiooniga Velecia. Paksu verd tekitasid teistes eesti korporatsioonides Vironia juba Riia aegadest pärit head suhted EÜS-iga ja sõpruslepingu sõlmimine Tartu saksa Chargierten Conventiga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel "vahekorraleping" ehk kartell-leping.<ref name="hVXBX" /> Sõprussuhteid häiris 1931. aasta aset leidnud vahejuhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast. EÜS teatas seepeale Vironiale lepingu lõpetamisest. Näiteks võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses toimunud Seltsi lipu 50. juubeli pidustustest Otepääl, millesse teised EKL-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Samuti jätkus ka kahe organisatsiooni vahel [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika peale jalgpalli mängimine]]. EÜS võitis 1931 3:1, 1932 1:0, 1934 1:0 ning Vironia võitis 1933 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedalt käidi läbi ka ratsarügemendiga, kus sõja ajal olid teeninud paljud vironlased. Kaitseliidus, kuhu kuulumine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, moodustas Vironia ühe kolmerühmalise kompanii. Vironia liikmeskonnas moodustasid valdava osa juristid ja majandusinimesed. Vilistlaste seas oli ka palju Riia Polütehnikumi lõpetanud insenere. 1936 loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega. Tallinna konvent võimaldas samuti Tallinnas resideerivail vilistlastel aktiivsemalt Vironia elust osa võtta. 1940, kui Nõukogude võim oli keelustanud üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja nende vara konfiskeerinud ning Tartus Lai 30 asunud korporatsioonihoone andnud [[ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakond|ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna]] kasutusse, kuulutati Vironia tegevus vägivaldselt lõppenuks. Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast sõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised. Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, siis jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] qtbi3t48t1wxlr0pijznenvu4wc19u2 7257218 7257215 2026-10-22T12:44:04Z PrunedSamurai 37214 Vabadussõda: lisatud in corpore otsuse eri dateeringud (Tomberg 1989, Päewaleht 1935, Ernesaks 1960, Saks 1980) ja lisandused (Saks 1970), viited osalenute, langenute ja Vabaduse Risti kavaleride arvule ning allikate lahknevused; lisatud langenute nimed (Tomberg 1989), 7257218 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes. 1921. aastal kolis Vironia [[konvendikorter|konvent]] Tartus aadressile [[Lai tänav (Tartu)|Lai 30]]. Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Olgugi et Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonide Selonia ja Talaviaga. 1930. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga. 1936 kirjutati alla sõprusleping Riiast Varssavisse siirdunud Poola korporatsiooniga Velecia. Paksu verd tekitasid teistes eesti korporatsioonides Vironia juba Riia aegadest pärit head suhted EÜS-iga ja sõpruslepingu sõlmimine Tartu saksa Chargierten Conventiga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel "vahekorraleping" ehk kartell-leping.<ref name="hVXBX" /> Sõprussuhteid häiris 1931. aasta aset leidnud vahejuhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast. EÜS teatas seepeale Vironiale lepingu lõpetamisest. Näiteks võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses toimunud Seltsi lipu 50. juubeli pidustustest Otepääl, millesse teised EKL-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Samuti jätkus ka kahe organisatsiooni vahel [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika peale jalgpalli mängimine]]. EÜS võitis 1931 3:1, 1932 1:0, 1934 1:0 ning Vironia võitis 1933 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedalt käidi läbi ka ratsarügemendiga, kus sõja ajal olid teeninud paljud vironlased. Kaitseliidus, kuhu kuulumine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, moodustas Vironia ühe kolmerühmalise kompanii. Vironia liikmeskonnas moodustasid valdava osa juristid ja majandusinimesed. Vilistlaste seas oli ka palju Riia Polütehnikumi lõpetanud insenere. 1936 loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega. Tallinna konvent võimaldas samuti Tallinnas resideerivail vilistlastel aktiivsemalt Vironia elust osa võtta. 1940, kui Nõukogude võim oli keelustanud üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja nende vara konfiskeerinud ning Tartus Lai 30 asunud korporatsioonihoone andnud [[ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakond|ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna]] kasutusse, kuulutati Vironia tegevus vägivaldselt lõppenuks. Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast sõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised. Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, siis jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] miqd6o594ys7ew0j5nkqatbuvixiuo4 7257224 7257218 2026-10-22T13:14:04Z PrunedSamurai 37214 Sõprussuhted: Karjala osakond ja Welecja viidetega, sõprussuhted EÜS-i ja Ch!C!-iga: sõnastuse ja linkide korrastus, Ratsarügement ja Kaitseliit: viited (lipp 1927, laskevõistlused 1938 ja 1940); Liikmeskond: allikatega, arvud 1930, 1935 ja 1940 7257224 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936 loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega. Tallinna konvent võimaldas samuti Tallinnas resideerivail vilistlastel aktiivsemalt Vironia elust osa võtta. 1940, kui Nõukogude võim oli keelustanud üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja nende vara konfiskeerinud ning Tartus Lai 30 asunud korporatsioonihoone andnud [[ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakond|ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna]] kasutusse, kuulutati Vironia tegevus vägivaldselt lõppenuks. Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast sõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised. Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, siis jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] chwxi310na2sjzqetmc4cpp9wt02vos 7257231 7257224 2026-10-22T13:38:12Z PrunedSamurai 37214 Tallinna koondis 1936: viited ja täpsustus; 1940. aasta keeld: viited, allikata arhiivi väide eemaldatud; tegevus paguluses: arvud ja koondised viidetega 7257231 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005" /><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] 6uboqjh3dhzxa38gb0lzaq5146iyk1m 7257232 7257231 2026-10-22T13:44:59Z PrunedSamurai 37214 7257232 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] m6jv9m0qtmkkg3523xfn0bzcypdi1w9 7257233 7257232 2026-10-22T13:51:56Z PrunedSamurai 37214 Taastamine 1988–1989: viited, lingid 7257233 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005" /><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989" /> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] 59d75ju4tatxe50efztd8mdwaoo4iiu 7257234 7257233 2026-10-22T13:53:05Z PrunedSamurai 37214 /* Tegevus aastatel 1920–1940 */ 7257234 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989" /> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] 7lsfvbwxcfkysve1wkxbyewe3me1oqi 7257235 7257234 2026-10-22T13:54:08Z PrunedSamurai 37214 /* Korp! Vironia taastamine */ 7257235 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Karlson | eesnimi = Mari | url = https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1989/05/17/8 | pealkiri = Taas korp! «Vironia» | väljaanne = [[Noorte Hääl]] | kuupäev = 17. mai 1989 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] natuzpavloc549dz7n8r5rybdwfapm3 7257275 7257235 2026-10-22T15:06:49Z PrunedSamurai 37214 /* Tegevus tänapäeval */ konkreetsed andmed viidetega, ebamäärased väited asendatud, konfiskeeritud vara tagastamine (2021), viited 7257275 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Karlson | eesnimi = Mari | url = https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1989/05/17/8 | pealkiri = Taas korp! «Vironia» | väljaanne = [[Noorte Hääl]] | kuupäev = 17. mai 1989 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === 2021. aasta augustis palus vilistlaskogu esimees Marek Miil kultuuriministrilt Vironia 1940. aastal konfiskeeritud ja hiljem [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogusse sattunud vara tagastamist. Tegu oli Ernst Enno portree (1935), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büsti (1904), joogiklaasi ja kristallpokaalidega.<ref name="eesti-elu-2021-08-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2021/08/27/49 | pealkiri = Korp! Vironia tahab kunstimuuseumilt tagasi oma vara | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 27. august 2021 | lehekülg = 12 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits teatas, et ministeerium on valmis tagastama peaaegu kõik, v.a joogiklaasi, mille asukoht on teadmata.<ref name="err-2021-09-28">{{uudiseviide | url = https://www.err.ee/1608352541/uliopilaskorporatsioon-saab-muuseumilt-tagasi-kogu-oma-sailinud-vara | pealkiri = Üliõpilaskorporatsioon saab muuseumilt tagasi kogu oma säilinud vara | väljaanne = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | kuupäev = 28. september 2021 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2022. aastal korraldas Vironia Eesti Sõjamuuseumi toel Vabadusristi kavaleri Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimise Nissi kalmistul.<ref name="saue-valdur-2022" /> === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] shg6ptxi5gfx3ndk66xfu09v76jddzj 7257301 7257275 2026-10-22T15:29:32Z PrunedSamurai 37214 /* Tähtsamad daatumid */ Tähtsamad daatumid: korrastus vastavalt artikli tekstile, allikata väited eemaldatud 7257301 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Karlson | eesnimi = Mari | url = https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1989/05/17/8 | pealkiri = Taas korp! «Vironia» | väljaanne = [[Noorte Hääl]] | kuupäev = 17. mai 1989 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === 2021. aasta augustis palus vilistlaskogu esimees Marek Miil kultuuriministrilt Vironia 1940. aastal konfiskeeritud ja hiljem [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogusse sattunud vara tagastamist. Tegu oli Ernst Enno portree (1935), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büsti (1904), joogiklaasi ja kristallpokaalidega.<ref name="eesti-elu-2021-08-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2021/08/27/49 | pealkiri = Korp! Vironia tahab kunstimuuseumilt tagasi oma vara | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 27. august 2021 | lehekülg = 12 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits teatas, et ministeerium on valmis tagastama peaaegu kõik, v.a joogiklaasi, mille asukoht on teadmata.<ref name="err-2021-09-28">{{uudiseviide | url = https://www.err.ee/1608352541/uliopilaskorporatsioon-saab-muuseumilt-tagasi-kogu-oma-sailinud-vara | pealkiri = Üliõpilaskorporatsioon saab muuseumilt tagasi kogu oma säilinud vara | väljaanne = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | kuupäev = 28. september 2021 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2022. aastal korraldas Vironia Eesti Sõjamuuseumi toel Vabadusristi kavaleri Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimise Nissi kalmistul.<ref name="saue-valdur-2022" /> === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia asutamine [[Riia]] [[Riia Tehnikaülikool|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918. aasta oktoober – Riia Polütehnikumi õppetöö taasalustati Saksa okupatsiooni ajal ja Vironia tegevus jätkus Riias. * 1918. aasta novembri lõpp – detsembri algus – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. * 13. oktoober 1920 – Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis ja tegevus jätkus Tartus.<ref name="tomberg-1989" /> * 1936 – Tallinnas loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940. aasta sügis – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse; Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks. * 1945 – esimesed väliskoondised Rootsis ja Saksamaal; hiljem veel Inglismaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Venezuelas. 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis. * 23. veebruar 1989 – Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee kinnitas Vironia põhikirja; 13. mail 1989 toimus lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine Tallinnas. * Oktoober 1989 – Tartu koondise taastamine. * Juuni 1994 – Tartu konvendihoone Lai 30 (ja Lai 32) tagastati omandireformi alusel Vironia vilistlaskogule. * 2007 – Tallinna konvent sai Uus 28 aadressil oma esimese konvendikorteri.<ref name="vironia-ajalugu">{{netiviide | url = https://vironia.ee/korp/ajalugu | pealkiri = Ajalugu | väljaanne = vironia.ee | väljaandja = Korporatsioon Vironia | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * Juuni 2021 – Vironia ostis Tallinnas Toompuiestee 16 / Falgi tee 3 kolme hoonega kinnistu; algul tegutseti väiksemas, Falgi tee äärses majas, 2025. aasta novembris koliti sisse Toompuiestee äärsesse peamajja.<ref name="arileht-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Mölder | eesnimi = Henry | url = https://arileht.delfi.ee/artikkel/120079284/uus-majaomanik-voib-sotside-lemmikpubi-uksed-sulgeda-samas-majas-tegutseb-ka-erakonna-kontor | pealkiri = Uus majaomanik võib sotside lemmikpubi uksed sulgeda. Samas majas tegutseb ka erakonna kontor | väljaanne = [[Ärileht]] | kuupäev = 9. oktoober 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="vironia-ajalugu" /> == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] bqrz95qkk4bqvu1w7artb1xt5wnm0a9 7257307 7257301 2026-10-22T15:38:26Z PrunedSamurai 37214 Sõprusorganisatsioonid: viited (Riia sõbrad, Welecja, Karjala osakond), EÜS-i vahekorraleping 7257307 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Karlson | eesnimi = Mari | url = https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1989/05/17/8 | pealkiri = Taas korp! «Vironia» | väljaanne = [[Noorte Hääl]] | kuupäev = 17. mai 1989 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === 2021. aasta augustis palus vilistlaskogu esimees Marek Miil kultuuriministrilt Vironia 1940. aastal konfiskeeritud ja hiljem [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogusse sattunud vara tagastamist. Tegu oli Ernst Enno portree (1935), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büsti (1904), joogiklaasi ja kristallpokaalidega.<ref name="eesti-elu-2021-08-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2021/08/27/49 | pealkiri = Korp! Vironia tahab kunstimuuseumilt tagasi oma vara | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 27. august 2021 | lehekülg = 12 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits teatas, et ministeerium on valmis tagastama peaaegu kõik, v.a joogiklaasi, mille asukoht on teadmata.<ref name="err-2021-09-28">{{uudiseviide | url = https://www.err.ee/1608352541/uliopilaskorporatsioon-saab-muuseumilt-tagasi-kogu-oma-sailinud-vara | pealkiri = Üliõpilaskorporatsioon saab muuseumilt tagasi kogu oma säilinud vara | väljaanne = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | kuupäev = 28. september 2021 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2022. aastal korraldas Vironia Eesti Sõjamuuseumi toel Vabadusristi kavaleri Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimise Nissi kalmistul.<ref name="saue-valdur-2022" /> === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia asutamine [[Riia]] [[Riia Tehnikaülikool|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918. aasta oktoober – Riia Polütehnikumi õppetöö taasalustati Saksa okupatsiooni ajal ja Vironia tegevus jätkus Riias. * 1918. aasta novembri lõpp – detsembri algus – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. * 13. oktoober 1920 – Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis ja tegevus jätkus Tartus.<ref name="tomberg-1989" /> * 1936 – Tallinnas loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940. aasta sügis – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse; Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks. * 1945 – esimesed väliskoondised Rootsis ja Saksamaal; hiljem veel Inglismaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Venezuelas. 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis. * 23. veebruar 1989 – Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee kinnitas Vironia põhikirja; 13. mail 1989 toimus lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine Tallinnas. * Oktoober 1989 – Tartu koondise taastamine. * Juuni 1994 – Tartu konvendihoone Lai 30 (ja Lai 32) tagastati omandireformi alusel Vironia vilistlaskogule. * 2007 – Tallinna konvent sai Uus 28 aadressil oma esimese konvendikorteri.<ref name="vironia-ajalugu">{{netiviide | url = https://vironia.ee/korp/ajalugu | pealkiri = Ajalugu | väljaanne = vironia.ee | väljaandja = Korporatsioon Vironia | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * Juuni 2021 – Vironia ostis Tallinnas Toompuiestee 16 / Falgi tee 3 kolme hoonega kinnistu; algul tegutseti väiksemas, Falgi tee äärses majas, 2025. aasta novembris koliti sisse Toompuiestee äärsesse peamajja.<ref name="arileht-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Mölder | eesnimi = Henry | url = https://arileht.delfi.ee/artikkel/120079284/uus-majaomanik-voib-sotside-lemmikpubi-uksed-sulgeda-samas-majas-tegutseb-ka-erakonna-kontor | pealkiri = Uus majaomanik võib sotside lemmikpubi uksed sulgeda. Samas majas tegutseb ka erakonna kontor | väljaanne = [[Ärileht]] | kuupäev = 9. oktoober 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="vironia-ajalugu" /> == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Riia kartellikaaslastest on Vironia sõbrad alates 1900. aastast läti korporatsioonid [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] ning vene korporatsioon [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]: Selonija ja Talavija toetasid Vironia asutamist, Arctica oli toetajate hulgas.<ref name="kutti-2015">{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2015/12/18/31 | pealkiri = Korp! Vironia 115. aastapäeva pidustused Riias ja Tallinnas (II) | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 18. detsember 2015 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]], kellest viimasega sõlmiti 1936. aastaks sõprusleping.<ref name="paevaleht-1936-02-27" /> Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 5. mail 1928 sõlmiti Vironia ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vahel vahekorraleping.<ref name="hVXBX" /> 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu [[Helsingi Ülikool]]i Karjala osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'').<ref name="postimees-1930-03-06" /> Vironia sõprusorganisatsioonide hulka kuulub ka [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsioon ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''),<ref name="truman-2005">{{uudiseviide | perekonnanimi = Truman | eesnimi = Mihkel | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/15 | pealkiri = Vironia 105. Kellele on loodud Vironia? | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Karjala osakonna sõprusorganisatsioon, kellega tekkis Vironia Rootsi koondisel pagulasperioodil tihedam läbikäimine. Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] qwfdb8f4xi6w7d6elurwmo46own6lk2 7257311 7257307 2026-10-22T15:47:40Z PrunedSamurai 37214 /* Liikmeskond */ lisatud viiteid, täpsustused, liikmeid 7257311 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Karlson | eesnimi = Mari | url = https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1989/05/17/8 | pealkiri = Taas korp! «Vironia» | väljaanne = [[Noorte Hääl]] | kuupäev = 17. mai 1989 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === 2021. aasta augustis palus vilistlaskogu esimees Marek Miil kultuuriministrilt Vironia 1940. aastal konfiskeeritud ja hiljem [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogusse sattunud vara tagastamist. Tegu oli Ernst Enno portree (1935), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büsti (1904), joogiklaasi ja kristallpokaalidega.<ref name="eesti-elu-2021-08-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2021/08/27/49 | pealkiri = Korp! Vironia tahab kunstimuuseumilt tagasi oma vara | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 27. august 2021 | lehekülg = 12 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits teatas, et ministeerium on valmis tagastama peaaegu kõik, v.a joogiklaasi, mille asukoht on teadmata.<ref name="err-2021-09-28">{{uudiseviide | url = https://www.err.ee/1608352541/uliopilaskorporatsioon-saab-muuseumilt-tagasi-kogu-oma-sailinud-vara | pealkiri = Üliõpilaskorporatsioon saab muuseumilt tagasi kogu oma säilinud vara | väljaanne = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | kuupäev = 28. september 2021 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2022. aastal korraldas Vironia Eesti Sõjamuuseumi toel Vabadusristi kavaleri Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimise Nissi kalmistul.<ref name="saue-valdur-2022" /> === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia asutamine [[Riia]] [[Riia Tehnikaülikool|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918. aasta oktoober – Riia Polütehnikumi õppetöö taasalustati Saksa okupatsiooni ajal ja Vironia tegevus jätkus Riias. * 1918. aasta novembri lõpp – detsembri algus – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. * 13. oktoober 1920 – Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis ja tegevus jätkus Tartus.<ref name="tomberg-1989" /> * 1936 – Tallinnas loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940. aasta sügis – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse; Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks. * 1945 – esimesed väliskoondised Rootsis ja Saksamaal; hiljem veel Inglismaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Venezuelas. 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis. * 23. veebruar 1989 – Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee kinnitas Vironia põhikirja; 13. mail 1989 toimus lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine Tallinnas. * Oktoober 1989 – Tartu koondise taastamine. * Juuni 1994 – Tartu konvendihoone Lai 30 (ja Lai 32) tagastati omandireformi alusel Vironia vilistlaskogule. * 2007 – Tallinna konvent sai Uus 28 aadressil oma esimese konvendikorteri.<ref name="vironia-ajalugu">{{netiviide | url = https://vironia.ee/korp/ajalugu | pealkiri = Ajalugu | väljaanne = vironia.ee | väljaandja = Korporatsioon Vironia | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * Juuni 2021 – Vironia ostis Tallinnas Toompuiestee 16 / Falgi tee 3 kolme hoonega kinnistu; algul tegutseti väiksemas, Falgi tee äärses majas, 2025. aasta novembris koliti sisse Toompuiestee äärsesse peamajja.<ref name="arileht-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Mölder | eesnimi = Henry | url = https://arileht.delfi.ee/artikkel/120079284/uus-majaomanik-voib-sotside-lemmikpubi-uksed-sulgeda-samas-majas-tegutseb-ka-erakonna-kontor | pealkiri = Uus majaomanik võib sotside lemmikpubi uksed sulgeda. Samas majas tegutseb ka erakonna kontor | väljaanne = [[Ärileht]] | kuupäev = 9. oktoober 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="vironia-ajalugu" /> == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:'''<ref name="ernesaks-1960" /><ref name="schultz-kuik-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Schultz | eesnimi = Gert | perekonnanimi2 = Kuik | eesnimi2 = Rein | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 | pealkiri = Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 24. november 2000 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:'''<ref name="ernesaks-1970" /> |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />)<ref name="jarva-teataja-1930">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1930/01/04/39 | pealkiri = Karl Ipsberg 50-aastane | väljaanne = [[Järva Teataja]] | kuupäev = 4. jaanuar 1930 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Gustav Nurm]] – asutajaliige, Vironia esimene esimees (1899), insener<ref name="tomberg-1989" /><ref name="paevaleht-1925">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1925/11/25/4 | pealkiri = Korp. „Vironia" 25-aastane juubel | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 25. november 1925 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Richard Mitt]] – asutajaliige, esimese eestseisuse abiesimees, ehitusinsener<ref name="tomberg-1989" /><ref name="postimees-1930-05-14">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/05/14/23 | pealkiri = Töömehe tähtpäevad | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 14. mai 1930 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Ferdinand Mitt]] – asutajaliige, esimese eestseisuse kirjatoimetaja<ref name="tomberg-1989" /> * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Jaak Lilienkampf]] – asutajaliige<ref name="paevaleht-1925" /> * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940)<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Karl Jürgenson]] – arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik<ref name="paevaleht-1925" /> * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915)<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Konrad Mauritz]] – ettevõtja, Eesti Kirjastus-Ühisuse juhatuse liige ja Tallinna Laeva-Ühisuse asutaja<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Riia kartellikaaslastest on Vironia sõbrad alates 1900. aastast läti korporatsioonid [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] ning vene korporatsioon [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]: Selonija ja Talavija toetasid Vironia asutamist, Arctica oli toetajate hulgas.<ref name="kutti-2015">{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2015/12/18/31 | pealkiri = Korp! Vironia 115. aastapäeva pidustused Riias ja Tallinnas (II) | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 18. detsember 2015 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]], kellest viimasega sõlmiti 1936. aastaks sõprusleping.<ref name="paevaleht-1936-02-27" /> Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 5. mail 1928 sõlmiti Vironia ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vahel vahekorraleping.<ref name="hVXBX" /> 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu [[Helsingi Ülikool]]i Karjala osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'').<ref name="postimees-1930-03-06" /> Vironia sõprusorganisatsioonide hulka kuulub ka [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsioon ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''),<ref name="truman-2005">{{uudiseviide | perekonnanimi = Truman | eesnimi = Mihkel | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/15 | pealkiri = Vironia 105. Kellele on loodud Vironia? | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Karjala osakonna sõprusorganisatsioon, kellega tekkis Vironia Rootsi koondisel pagulasperioodil tihedam läbikäimine. Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] 9rwbe0bh2cktzy32pxf0cwrndzr40q3 7257316 7257311 2026-10-22T15:53:59Z PrunedSamurai 37214 /* Liikmete tegevus */ 7257316 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Karlson | eesnimi = Mari | url = https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1989/05/17/8 | pealkiri = Taas korp! «Vironia» | väljaanne = [[Noorte Hääl]] | kuupäev = 17. mai 1989 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === 2021. aasta augustis palus vilistlaskogu esimees Marek Miil kultuuriministrilt Vironia 1940. aastal konfiskeeritud ja hiljem [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogusse sattunud vara tagastamist. Tegu oli Ernst Enno portree (1935), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büsti (1904), joogiklaasi ja kristallpokaalidega.<ref name="eesti-elu-2021-08-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2021/08/27/49 | pealkiri = Korp! Vironia tahab kunstimuuseumilt tagasi oma vara | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 27. august 2021 | lehekülg = 12 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits teatas, et ministeerium on valmis tagastama peaaegu kõik, v.a joogiklaasi, mille asukoht on teadmata.<ref name="err-2021-09-28">{{uudiseviide | url = https://www.err.ee/1608352541/uliopilaskorporatsioon-saab-muuseumilt-tagasi-kogu-oma-sailinud-vara | pealkiri = Üliõpilaskorporatsioon saab muuseumilt tagasi kogu oma säilinud vara | väljaanne = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | kuupäev = 28. september 2021 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2022. aastal korraldas Vironia Eesti Sõjamuuseumi toel Vabadusristi kavaleri Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimise Nissi kalmistul.<ref name="saue-valdur-2022" /> === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia asutamine [[Riia]] [[Riia Tehnikaülikool|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918. aasta oktoober – Riia Polütehnikumi õppetöö taasalustati Saksa okupatsiooni ajal ja Vironia tegevus jätkus Riias. * 1918. aasta novembri lõpp – detsembri algus – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. * 13. oktoober 1920 – Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis ja tegevus jätkus Tartus.<ref name="tomberg-1989" /> * 1936 – Tallinnas loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940. aasta sügis – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse; Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks. * 1945 – esimesed väliskoondised Rootsis ja Saksamaal; hiljem veel Inglismaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Venezuelas. 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis. * 23. veebruar 1989 – Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee kinnitas Vironia põhikirja; 13. mail 1989 toimus lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine Tallinnas. * Oktoober 1989 – Tartu koondise taastamine. * Juuni 1994 – Tartu konvendihoone Lai 30 (ja Lai 32) tagastati omandireformi alusel Vironia vilistlaskogule. * 2007 – Tallinna konvent sai Uus 28 aadressil oma esimese konvendikorteri.<ref name="vironia-ajalugu">{{netiviide | url = https://vironia.ee/korp/ajalugu | pealkiri = Ajalugu | väljaanne = vironia.ee | väljaandja = Korporatsioon Vironia | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * Juuni 2021 – Vironia ostis Tallinnas Toompuiestee 16 / Falgi tee 3 kolme hoonega kinnistu; algul tegutseti väiksemas, Falgi tee äärses majas, 2025. aasta novembris koliti sisse Toompuiestee äärsesse peamajja.<ref name="arileht-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Mölder | eesnimi = Henry | url = https://arileht.delfi.ee/artikkel/120079284/uus-majaomanik-voib-sotside-lemmikpubi-uksed-sulgeda-samas-majas-tegutseb-ka-erakonna-kontor | pealkiri = Uus majaomanik võib sotside lemmikpubi uksed sulgeda. Samas majas tegutseb ka erakonna kontor | väljaanne = [[Ärileht]] | kuupäev = 9. oktoober 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="vironia-ajalugu" /> == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]].<ref name="universitas-2000-schultz">{{uudiseviide | perekonnanimi = Schultz | eesnimi = Gert | perekonnanimi2 = Nuume | eesnimi2 = Indrek | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/23 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendi tegevus | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 24. november 2000 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2000. aastal kuulusid Tartu konvendi igapäevaellu teisipäevased koosolekud, rebaste cantusetunnid ja refereetunnid ning kevadine aiapidu.<ref name="universitas-2000-schultz" /> Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc'') tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]] Esimene dokumenteeritud kohtumine toimus 10. oktoobril 1926 Raadi väljakul, kus Vironia võitis 6:0.<ref name="postimees-1926-10-11">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/10/11/8 | pealkiri = E. Ü. S. – „Vironia" | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 11. oktoober 1926 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="spordileht-1926-10-15">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestispordileht/1926/10/15/14 | pealkiri = Vironia pooltosinat EÜS-ile | väljaanne = [[Eesti Spordileht]] | kuupäev = 15. oktoober 1926 | lehekülg = 6 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia on võitnud ka üliõpilaskonna meistrivõistlusi, näiteks murdmaajooksus 19. mail 1940, kui korporatsioon võitis esmakordselt Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse instituudi rändauhinna.<ref name="uus-eesti-1940-05-20">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/05/20/20 | pealkiri = Korp. Vironia – üliõpilaskonna meister murdmaajooksus | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 20. mai 1940 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vilistlaskogu on korraldanud ka teaduspäevi, näiteks 10. märtsil 1995 Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis teemal «Raha: mõju majandussüsteemile ja ühiskonnale».<ref name="paevaleht-1995-03-13">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ots | eesnimi = Mait | url = https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/03/13/9.8 | pealkiri = Korp! Vironia pidas teaduspäeva | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 13. märts 1995 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:'''<ref name="ernesaks-1960" /><ref name="schultz-kuik-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Schultz | eesnimi = Gert | perekonnanimi2 = Kuik | eesnimi2 = Rein | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 | pealkiri = Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 24. november 2000 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:'''<ref name="ernesaks-1970" /> |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />)<ref name="jarva-teataja-1930">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1930/01/04/39 | pealkiri = Karl Ipsberg 50-aastane | väljaanne = [[Järva Teataja]] | kuupäev = 4. jaanuar 1930 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Gustav Nurm]] – asutajaliige, Vironia esimene esimees (1899), insener<ref name="tomberg-1989" /><ref name="paevaleht-1925">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1925/11/25/4 | pealkiri = Korp. „Vironia" 25-aastane juubel | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 25. november 1925 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Richard Mitt]] – asutajaliige, esimese eestseisuse abiesimees, ehitusinsener<ref name="tomberg-1989" /><ref name="postimees-1930-05-14">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/05/14/23 | pealkiri = Töömehe tähtpäevad | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 14. mai 1930 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Ferdinand Mitt]] – asutajaliige, esimese eestseisuse kirjatoimetaja<ref name="tomberg-1989" /> * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Jaak Lilienkampf]] – asutajaliige<ref name="paevaleht-1925" /> * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940)<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Karl Jürgenson]] – arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik<ref name="paevaleht-1925" /> * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915)<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Konrad Mauritz]] – ettevõtja, Eesti Kirjastus-Ühisuse juhatuse liige ja Tallinna Laeva-Ühisuse asutaja<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Riia kartellikaaslastest on Vironia sõbrad alates 1900. aastast läti korporatsioonid [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] ning vene korporatsioon [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]: Selonija ja Talavija toetasid Vironia asutamist, Arctica oli toetajate hulgas.<ref name="kutti-2015">{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2015/12/18/31 | pealkiri = Korp! Vironia 115. aastapäeva pidustused Riias ja Tallinnas (II) | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 18. detsember 2015 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]], kellest viimasega sõlmiti 1936. aastaks sõprusleping.<ref name="paevaleht-1936-02-27" /> Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 5. mail 1928 sõlmiti Vironia ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vahel vahekorraleping.<ref name="hVXBX" /> 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu [[Helsingi Ülikool]]i Karjala osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'').<ref name="postimees-1930-03-06" /> Vironia sõprusorganisatsioonide hulka kuulub ka [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsioon ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''),<ref name="truman-2005">{{uudiseviide | perekonnanimi = Truman | eesnimi = Mihkel | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/15 | pealkiri = Vironia 105. Kellele on loodud Vironia? | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Karjala osakonna sõprusorganisatsioon, kellega tekkis Vironia Rootsi koondisel pagulasperioodil tihedam läbikäimine. Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] d8pe9jdj1qcvwryjddi54eqloe0itoh 7257537 7257316 2026-10-23T07:14:39Z PrunedSamurai 37214 Lisatud sektsioon Vironia konvendid 7257537 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondised: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. Vapi töötas välja korporatsiooni liige [[Richard Mitt]] ning 1925. aastal valmis professor [[Anton Starkopf]]il tammepuust uus vapp.<ref name="tomberg-1989" /> === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge.<ref name="universitas-2000-100">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 100 | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Vironia esialgsed värvid asendati violett-must-valgetega 1900. aasta sügisel: Hanno Tombergi järgi olid algselt oliivroheline-must-valge värvid ja roheline vahetati poola korporatsioonide protesti tõttu,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi olid esialgsed värvid tumeroheline-must-valge ja roheline vahetati seetõttu, et tumerohelist kandsid juba [[Korporatsioon Curonia|kuroonlased]].<ref name="tambek-1975" /> === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === 19. sajandi teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Tartus kandis eesti üliõpilaste sõpruskond 1874. aastal nime „Vironia“, kuid seda ei õnnestunud ametlikult registreerida ning nimi kadus 1882. aastaks; ühendus jätkas Eesti Üliõpilaste Seltsina.<ref name="tomberg-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tomberg | eesnimi = Hanno | url = https://dea.digar.ee/article/edasi/1989/06/06/14.1 | pealkiri = „Vironia“ lugu | väljaanne = [[Edasi]] | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 6. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eesti Üliõpilaste Seltsi pinnalt prooviti korporatsiooni luua kahel korral, [[Edgar V. Saks|Edgar V. Saksa]] andmetel aastatel 1881–1889, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide ja ülikooli valitsuse vastuseisu tõttu.<ref name="saks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestipostimeescourier/1970/10/28/15.1 | pealkiri = Korp! Vironia 70. juubel | väljaanne = Eesti Postimees | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. oktoober 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="ernesaks-1960">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1960/11/24/42 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 60. aastapäev | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 1960 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]] inseneri- ja majandusharidust omandama: eesti üliõpilasi oli Riias 1892. aastal 5, 1895. aastal 16, 1898. aastal 24, 1900. aastal 30 ja 1905. aastal 58.<ref name="saks-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/6.5 | pealkiri = Kuidas sündis korp! „Vironia“ (Edgar Saksa 1930. aastate artikli taasavaldus) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 8. juuni 1989 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. [[Karl Ipsberg]], [[Gustav Nurm]] ja Ed. Eisenschmidt tulid 1891. aastal mõttele koondada rahvuslikult meelestatud eesti soost üliõpilased.<ref name="saks-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = Saks | eesnimi = Edgar V. | autor-link = Edgar V. Saks | url = https://dea.digar.ee/article/eestihaal/1980/11/07/15 | pealkiri = Korp! Vironia | väljaanne = [[Eesti Hääl]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 7. november 1980 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Nende eesmärk oli hoida eestlasi astumast muulaste organisatsioonidesse, kus nad kergesti ümberrahvustusid.<ref name="sakala-1935">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1935/11/25/14 | pealkiri = Korp! „Vironia“ pidupäevad | väljaanne = [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 25. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1895. aastal õppis Riias 16 eesti üliõpilast<ref name="saks-1989" /> ning 1897. aastaks oli Ipsbergi ja Nurmi ümber koondunud ring kasvanud 12 liikmeni.<ref name="sakala-1935" /> Peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon: Edgar V. Saksa andmetel otsustasid 13 meest 7. märtsil 1897 [[Ernst Enno]] korteris Ipsbergi eesistumisel korporatsioon asutada.<ref name="saks-1980" /> Nimeks otsustati „Vironia“, ning nime ja värvide küsimuses lepiti kokku Tartu eestlastega [[Jaan Tõnisson]]i vahendusel.<ref name="tambek-1975">{{uudiseviide | perekonnanimi = Tambek | eesnimi = Elmar | autor-link = Elmar Tambek | url = https://dea.digar.ee/article/AKlaanekaarepostip/1975/01/0/4 | pealkiri = Korporatsioon Vironia | väljaanne = Läänekaare Postipoiss | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = jaanuar 1975 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="tomberg-1989" /> Esialgseteks värvideks valiti Hanno Tombergi järgi oliivroheline-must-valge,<ref name="tomberg-1989" /> Elmar Tambeku järgi aga tumeroheline-must-valge.<ref name="tambek-1975" /> Hiljem asendati roheline violetsega: Tombergi järgi seetõttu, et poola korporatsioonid protesteerisid (paljudel Riia ühendustel oli roheline põhivärv),<ref name="tomberg-1989" /> Tambeku järgi seetõttu, et tumerohelist kandsid juba kuroonlased.<ref name="tambek-1975" /> Violett-must-valged värvid kinnitati 1900. aasta oktoobris.<ref name="tomberg-1989" /> 1899. aasta sügisel valiti konvent ja esimene eestseisus: esimees Gustav Nurm, abiesimees Richard Mitt ja kirjatoimetaja Ferdinand Mitt.<ref name="tomberg-1989" /> Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (vähemalt 25 asutajaliiget, neist 15 pärisliiget) saadi täis 1900. aasta veebruariks, kusjuures hulgas oli ka kaks fiktiivset, eesti keelt mitterääkivat liiget.<ref name="nuume-ahi-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Nuume | eesnimi = Indrek | perekonnanimi2 = Ahi | eesnimi2 = Kalle | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/20 | pealkiri = Korp! Vironia läbi sajandi | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | üksiknumber = 38 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 3. veebruaril 1900 esitati avaldus Vironia loomise kinnitamiseks [[Chargiertenconvent|Chargierten Conventile]] (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium, ja oktoobris esitati uus avaldus 32 asutajaliikme nimel.<ref name="tomberg-1989" /> Riias tegutses tol ajal kolm saksa ([[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]], [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]]), kaks poola ([[Arkonia]], [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]), üks vene ([[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]) ja üks läti ([[Korporatsioon Selonija|Selonija]]) korporatsioon.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Saksa korporatsioonid olid Vironia loomise vastu, kuid jäid C!C! hääletusel vähemusse.<ref>{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/26/2 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 110 | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 26. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Eriti halvad suhted olid Vironial Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel duelle ja kaklusi.<ref name="nuume-ahi-2000" /> C!C! võttis Vironia oma liikmeks eri allikate järgi kas 22.<ref name="nuume-ahi-2000" /> või 24. novembril 1900<ref name="tomberg-1989" /> ning 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor Grönberg Vironia ametlikult.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="tomberg-1989" /> Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Vironia töötas koos Riia eesti seltskonnaga, sealhulgas Imanta seltsi, Riia Eesti Karskuse Seltsi ja Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiga.<ref name="paevaleht-1935">{{uudiseviide | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900–1935 | väljaanne = Päewaleht | lehekülg = 6 | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/22/34 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 22. november 1935 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kõneõhtutel peeti hooajal 1900/01 viis ettekannet ning hooaegadel 1901/02 ja 1902/03 kumbki 11; konvendi raamatukogus oli 1900. aastal 202 raamatut ja 1901. aastal üle 1000 köite.<ref name="saks-1989" /> 1909. aasta rahutuste ajal arreteeriti neli viroonlast. Konvendi otsus nad ajutiselt välja heita, kuni asjaolud selguvad, tekitas sisemisi lahkhelisid ning osa liikmeid lahkus ja lõi kevadel 1909 [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]].<ref name="paevaleht-1935" /> 1914. aastal tegi Vironia ettepaneku korraldada Tartus eesti üliõpilasorganisatsioonide olümpiamängud, mis toimusid sama aasta sügisel.<ref name="paevaleht-1935" /> 1915 algatas Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit]]u (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud [[Korporatsioon Rotalia|Rotaliaga]] said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="daniel-2010">{{uudiseviide | perekonnanimi = Daniel | eesnimi = Jüri | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2010/11/05/72 | pealkiri = Korp! Vironia 110! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 17 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 5. november 2010 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Liidu asutamise kuupäev on 28. märts (vkj 15. märts) 1915.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Korp! Vironia poolt korraldatud EKL aastapäev oli sündmus! | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 10 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2011/03/18/38 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. märts 2011 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Liikmete arv kahanes, välismärke ei kantud, iga konvent jäi omapead ja C!C! ei käinud koos.<ref name="paevaleht-1935" /> Vironia konvent peatus Moskva Eesti Seltsi ruumides, kus käidi koos kord nädalas. Tegevus sarnanes üliõpilasseltsi eluga: võeti vastu uusi lihtliikmeid ja neile anti ka värve, kuid Riia perioodile omaseid vennastuspidusid ei peetud.<ref name="tomberg-1989" /> Korporatsiooni tegevus piirdus Moskvas õppivate viroonlaste kooskäimisega.<ref name="ernesaks-1970">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ernesaks | eesnimi = Voldemar | autor-link = Voldemar Ernesaks | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1970/11/18/31 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 70 aastane | väljaanne = Meie Elu | lehekülg = 5 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 18. november 1970 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Riia Polütehnikum avati Saksa okupatsioonivõimude poolt Riias uuesti 1918. aasta oktoobris; Vironia koosnes siis 19 konvendi liikmest ja 50 lihtliikmest.<ref name="paevaleht-1935" /> === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. Otsuse kuupäev on allikates erinev: Hanno Tombergi järgi otsustati ''in corpore'' astuda rahvaväkke 2. detsembril 1918,<ref name="tomberg-1989" /> Päewaleht ja Voldemar Ernesaks nimetavad otsuse ja Riia üliõpilaste üldkoosoleku kuupäevaks 30. novembri,<ref name="paevaleht-1935" /><ref name="ernesaks-1960" /> Edgar V. Saks aga 24. novembri 1918, lisades, et 42-liikmeline konvent sõitis Tallinna erirongiga.<ref name="saks-1980" /> Saksa järgi heideti sama koosolekul korporatsioonist välja üks liige, kes oli loobunud «patsifistina».<ref name="saks-1970" /> 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="nuume-ahi-2000" /> Vabadussõjas langes kuus viroonlast, Tombergi järgi Aleksander Balin, Aleksander Raav, Aleksander Kahro, Martin Holberg, A. Hendrikson ja M. Mattin,<ref name="tomberg-1989" /> neist Raav oli [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] kavaler.<ref name="saue-valdur-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Miil | eesnimi = Marek | url = https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2022/03/28/17 | pealkiri = Vironia korraldab Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimist Nissi kalmistul | väljaanne = [[Saue Valdur]] | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 28. märts 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali.<ref name="ernesaks-1960" /> Vabaduse Risti kavaleride arvu kohta on allikates erinevaid andmeid: ligikaudu 30 (Nuume ja Ahi; Ernesaks),<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="ernesaks-1960" /> 31 (Saks 1970),<ref name="saks-1970" /> 34 (Tomberg)<ref name="tomberg-1989" /> ja 36 (album ''Korporatsioon Vironia 100'').<ref name="eesti-elu-2004">{{uudiseviide | pealkiri = Vironia album ilmunud | väljaanne = [[Eesti Elu]] | lehekülg = 22 | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2004/06/04/105 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 4. juuni 2004 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Päewaleht 1935 järgi sai Vabaduse Risti vapruse eest 13 ja teenete eest 11 viroonlast ning Vabadussõjas osalemise eest autasustati kokku 40 viroonlast.<ref name="paevaleht-1935" /> Edgar V. Saks nimetas 1980. aastal 20 Vabaduse Risti kavaleri ja kaheksat langenut.<ref name="saks-1980" /> Albumi järgi osales Vabadussõjas 123 viroonlast.<ref name="eesti-elu-2004" /> Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes: Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis 13. oktoobrist 1920,<ref name="paevaleht-1935" /> kui senior Hans Saar registreeris korporatsiooni rektoraadis; sel ajal oli Vironial 86 tegevliiget, 67 vilistlast ja 43 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Vilistlaskogu ostis [[konvendikorter|konvendi]] jaoks Tartus aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 30 asuva maja [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]]. Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /><ref name="must-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Must | eesnimi = Ain | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/22 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendihoone | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | kuupäev = 24. november 2000 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Kuigi Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]].<ref name="paevaleht-1935" /> Veebruari lõpus ja märtsi alguses 1930 viibis Vironia saatkond Helsingis [[Helsingi Ülikool]]i Savo ja Karjala osakonna ühisel 25. aastapäeva pidustusel ning sõlmis [[Helsingi Ülikooli Karjala osakond|Karjala osakonnaga]] sõpruslepingu.<ref name="postimees-1930-03-06">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/03/06/26 | pealkiri = „Vironia" ja „Fr. Estica" külaskäigud Soomes | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 6. märts 1930 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1936. aasta alguseks oli sõprusleping sõlmitud ka Riiast [[Varssavi]]sse siirdunud Poola korporatsiooniga [[Korporatsioon Welecja|Welecja]]. Leping allkirjastati Varssavis Welecja konventkorteris, Vironia vilistlasi esindas Eduard Aule. Allkirjastamisel viibis Welecja vilistlasena ka Poola president [[Ignacy Mościcki]].<ref name="paevaleht-1936-02-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/02/27/13 | pealkiri = Eesti–Poola korporatsioonide sõprusleping | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 27. veebruar 1936 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Teistes eesti korporatsioonides tekitasid pahameelt Vironia juba Riia ajast pärit head suhted [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS-iga]] ning sõprusleping Tartu saksa [[Chargiertenconvent]]iga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel kartellileping.<ref name="hVXBX" /> Suhteid häiris 1931. aastal juhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast, mille peale EÜS teatas Vironiale lepingu lõpetamisest. Sellest hoolimata võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses [[Otepää]]l toimunud EÜS-i lipu 50. juubeli pidustustest, millesse teised [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Kahe organisatsiooni vahel jätkus ka [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika]] mäng jalgpallis: EÜS võitis 1931. aastal 3:1, 1932. aastal 1:0 ja 1934. aastal 1:0, Vironia võitis 1933. aastal 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedad sidemed olid Vironial ka [[Ratsarügement|1. Ratsarügemendiga]], kus Vabadussõjas olid [[Gustav Jonson]]i juhtimisel teeninud paljud vironlased. 1927. aastal annetas Vironia rügemendile lipu, mille diplom anti üle rügemendi 10. aastapäeva pidustustel.<ref name="postimees-1927-11-12">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/11/12/24 | pealkiri = Austusavaldused ratsarügemendile | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 12. november 1927 | lehekülg = ? | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> [[Kaitseliid|Kaitseliit]]us moodustasid vironlased 1930. aastatel ühe kolmerühmalise kompanii.<ref name="daniel-2010" /> Kaitseliidu Tartu maleva 4. malevkonna laskevõistlustel kaitses Vironia (1. kompanii) kolm aastat järjest kahte rändkarikat ning omandas need 1938. aasta kevadel jäädavalt.<ref name="postimees-1938-04-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/04/27/67 | pealkiri = Korp. Vironia omandas jäädawalt rändkarikad laskmises | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 27. aprill 1938 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 28. aprillil 1940 võitis Vironia [[Eesti Korporatsioonide Liit|EKL]]-i korporatsioonide laskevõistlustel nii meeskonna- kui ka isikuarvestuses.<ref name="postimees-1940-04-30">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/68.1 | pealkiri = „Vironia" ülivõimas laskevõit | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 30. aprill 1940 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia liikmeskonnas olid peamiselt majandusteadlased ja insenerid, kellest paljud olid lõpetanud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnikumi]].<ref name="meie-elu-1985">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = J. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1985/11/21/9.1 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 1900 — 1985 | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 21. november 1985 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1930. aastal oli Vironial 262 liiget (120 vilistlast ning 142 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast), 1935. aastal 359 liiget (166 vilistlast ning 193 tegevliiget ja üliõpilasvilistlast).<ref name="pollumajandakad-1989">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/pollumajandakad/1989/06/08/7 | pealkiri = «Vironia» viie aasta kroonikat (1930—1935) | väljaanne = Põllumajanduse Akadeemia | kuupäev = 8. juuni 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta kevadsemestril oli Hanno Tombergi andmetel 448 liiget, neist 231 vilistlast, 112 pärisliiget, 38 lihtliiget ja 67 üliõpilasvilistlast.<ref name="tomberg-1989" /> Edgar V. Saksa järgi oli liikmeid 1940. aastal 460.<ref name="saks-1970" /> 1936. aastal, kui Tallinnas loodi kõrgem tehnikaõppeasutus [[Tallinna Tehnikaülikool]], asutati korp! Vironia Tallinna koondis. Sinna kuulusid endised Tartu Ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased ja need, kes õppisid Tallinnas töö kõrvalt.<ref name="meie-elu-1980">{{uudiseviide | perekonnanimi = E. | eesnimi = V. | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1980/11/27/50 | pealkiri = Korporatsioon Vironia 80 aastane | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 27. november 1980 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tallinna koondis võimaldas ka Tallinnas elavatel vilistlastel Vironia elust aktiivsemalt osa võtta. 1937. aasta novembris tähistati Vironia aastapäeva Tallinna ja Tartu ruumides eraldi koosviibimistega.<ref name="uus-eesti-1937">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/11/28/36 | pealkiri = Korporatsioon „Vironia" pühitseb 37. aastapäeva | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 28. november 1937 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1940. aasta sügisel keelustas Nõukogude võim üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja konfiskeeris nende vara, ning Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks.<ref name="universitas-2005">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/16 | pealkiri = Vironia ajaloost | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="daniel-2010" /> Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast Teist maailmasõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Okupatsiooni eelsest 448 liikmest jõudis välismaale 172 ehk 38%.<ref name="tomberg-1989" /> Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised.<ref name="daniel-2010" /> 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis (varem oli see olnud Rootsis).<ref name="daniel-2010" /> 1975. aastal tegutsesid koondised Saksamaal, Rootsis, Montrealis, Torontos, Venezuelas ning Ameerika Ühendriikide ida- ja läänerannikul.<ref name="meie-elu-1975-12-05">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1975/12/05/3 | pealkiri = Korp! Vironia koondiste esimehed juubeliaktusel | väljaanne = [[Meie Elu]] | kuupäev = 5. detsember 1975 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1980. aastaks oli korporatsioonil ligi 300 liiget, neist 112 Toronto koondises.<ref name="meie-elu-1980" /> Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada [[Üliõpilasselts Reaal|Üliõpilasseltsi Reaal]] nime all.<ref name="rahva-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Talviho | eesnimi = Heikki | url = https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1989/04/19/30 | pealkiri = Korp! «Vironia» tegutseb jälle | väljaanne = [[Rahva Hääl]] | kuupäev = 19. aprill 1989 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 1988. aasta lõpul tekkisid kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga ning tehti ühine otsus taastada Üliõpilasseltsi Reaal liikmeskonna baasil Vironia tegevus Eestis.<ref name="rahva-haal-1989" /> Vilistlaskogu valis 14. novembril 1988 uue eestseisuse.<ref name="tomberg-1989" /> 23. veebruaril 1989 kinnitati Vironia põhikiri Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees.<ref name="tomberg-1989" /> 13. mail 1989 pühitseti [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]] pärast 49-aastast vaheaega korporatsiooni lipp, 25 noorliiget said teklid ja värvilindid.<ref name="tomberg-1989" /><ref name="noorte-haal-1989">{{uudiseviide | perekonnanimi = Karlson | eesnimi = Mari | url = https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1989/05/17/8 | pealkiri = Taas korp! «Vironia» | väljaanne = [[Noorte Hääl]] | kuupäev = 17. mai 1989 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tartu koondis taastati samal aastal, oktoobris.<ref name="daniel-2010" /> [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === 2021. aasta augustis palus vilistlaskogu esimees Marek Miil kultuuriministrilt Vironia 1940. aastal konfiskeeritud ja hiljem [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogusse sattunud vara tagastamist. Tegu oli Ernst Enno portree (1935), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büsti (1904), joogiklaasi ja kristallpokaalidega.<ref name="eesti-elu-2021-08-27">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2021/08/27/49 | pealkiri = Korp! Vironia tahab kunstimuuseumilt tagasi oma vara | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 27. august 2021 | lehekülg = 12 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits teatas, et ministeerium on valmis tagastama peaaegu kõik, v.a joogiklaasi, mille asukoht on teadmata.<ref name="err-2021-09-28">{{uudiseviide | url = https://www.err.ee/1608352541/uliopilaskorporatsioon-saab-muuseumilt-tagasi-kogu-oma-sailinud-vara | pealkiri = Üliõpilaskorporatsioon saab muuseumilt tagasi kogu oma säilinud vara | väljaanne = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | kuupäev = 28. september 2021 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2022. aastal korraldas Vironia Eesti Sõjamuuseumi toel Vabadusristi kavaleri Aleksander Raavi hauamonumendi restaureerimise Nissi kalmistul.<ref name="saue-valdur-2022" /> === Vironia konvendid === ==== Riia ==== Vironia esimene konvendikorter Riias asus Terbatas ja Bruninieku tänava nurgal. Korporatsiooni 100. aastapäeva ajal 2000. aasta novembris sai selle hoone sein mälestustahvli.<ref name="universitas-2000-uudis" /> ==== Tartu ==== Tartus tegutses Vironia alates 1920. aastast Laial tänaval. Konvendimajaks sai Lai 30 maja, mille vilistlaskogu ostis [[Raadi mõis]]a omanikult [[Liphart|von Liphardtilt]].<ref name="must-2000" /> Ostmise aasta kohta on allikates erinevaid andmeid: 1921,<ref name="saks-1970" /> 1922<ref name="tomberg-1989" /> ja 17. veebruar 1923.<ref name="nuume-ahi-2000" /> Maja ehitati 18. sajandi lõpus Liphartide poolt Raadi mõisa külaliste kasutamiseks (saksa keeles ''Das Cavalier Haus an der hölzernen Brücke'') ja valmis algul ühekordsena, 19. sajandi alguses lisandus teine korrus.<ref name="saks-1970" /><ref name="must-2000" /> Maja renoveeriti 1804. aastal keiser [[Aleksander I]] vastuvõtuks.<ref name="saks-1970" /> Konvendi mööbli kujundas vilistlane arhitekt [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]].<ref name="must-2000" /> Vabadussõjas langenute nimedega marmortahvel paigutati konvendisaali,<ref name="ernesaks-1960" /> 1940. aastal maja natsionaliseeriti, 1944. aastal läks see [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] bilanssi, 1951. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] käsutusse ja 1954. aastal ehitati see ümber õppehooneks.<ref name="must-2000" /> 1990. aastal oli hoone endiselt akadeemia kasutuses ning Vironia Tartu koondis korraldas seal ettekandekoosoleku.<ref name="edasi-1990" /> 1990. aastast kasutas Vironia akadeemiaga kokkuleppel suuremate ürituste jaoks ajaloolisi ruume. Lai 30 ja Lai 32 hooned tagastati Vironiale omandireformi alusel 1994. aasta juunis.<ref name="must-2000" /><ref name="universitas-2005" /> 100. aastapäeva pidustuste kavas oli ka vapisaali avamine Lai 30 majas.<ref name="universitas-2000-uudis" /> ==== Tallinn ==== Tallinna konvent asutati 1936. aastal, kuid esimestel aastakümnetel tegutseti üüritud korterites Kentmanni ja Vene tänaval.<ref name="vironia-ajalugu" /> Pärast taastamist asus konvendikorter [[Toompea]]l Toom-Kooli 13, kus 2000. aastal oli koos käidud juba peaaegu kümme aastat ning plaanis oli oma maja hankimine.<ref name="hein-2000" /> 2007. aastal sai konvent esimese oma konvendikorteri aadressil Uus 28.<ref name="vironia-ajalugu" /><ref name="tehnola" /> 2021. aasta juunis ostis Vironia Tallinnas Toompuiestee 16 / Falgi tee 3 kolme hoonega kinnistu<ref name="arileht-2022" /> ja Uue tänava ruumid müüdi [[Korporatsioon Tehnola|korp! Tehnolale]], kes kolis sinna 2022. aasta suvel pärast põhjalikku remonti.<ref name="tehnola" /> Algul tegutseti väiksemas, Falgi tee äärses majas, 2025. aasta novembris koliti sisse Toompuiestee äärsesse peamajja.<ref name="vironia-ajalugu" /> Puitehitis on valminud 1870. aastatel [[Rudolf von Knüpffer]]i projekti järgi, 1906. aastal lisandus kollasest tellisest juurdeehitus [[Otto Schott]]i projekti järgi. Kinnistu kuulus algul [[Nottbeck]]ide perekonnale, hiljem asusid majas muu hulgas pubi Pööbli ja Maalehe toimetus. Uute konvendiruumide sisekujunduse tegi sisearhitekt [[Andres Labi]], ära on kasutatud ka vilistlase Edgar Johan Kuusiku kujundatud mööbel.<ref name="diivan-2026" /> === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia asutamine [[Riia]] [[Riia Tehnikaülikool|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918. aasta oktoober – Riia Polütehnikumi õppetöö taasalustati Saksa okupatsiooni ajal ja Vironia tegevus jätkus Riias. * 1918. aasta novembri lõpp – detsembri algus – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. * 13. oktoober 1920 – Vironia registreeriti Tartu Ülikoolis ja tegevus jätkus Tartus.<ref name="tomberg-1989" /> * 1936 – Tallinnas loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940. aasta sügis – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse; Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks. * 1945 – esimesed väliskoondised Rootsis ja Saksamaal; hiljem veel Inglismaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Venezuelas. 1. jaanuaril 1962 sai Toronto koondisest välismaa viroonuste peakoondis. * 23. veebruar 1989 – Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee kinnitas Vironia põhikirja; 13. mail 1989 toimus lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine Tallinnas. * Oktoober 1989 – Tartu koondise taastamine. * Juuni 1994 – Tartu konvendihoone Lai 30 (ja Lai 32) tagastati omandireformi alusel Vironia vilistlaskogule. * 2007 – Tallinna konvent sai Uus 28 aadressil oma esimese konvendikorteri.<ref name="vironia-ajalugu">{{netiviide | url = https://vironia.ee/korp/ajalugu | pealkiri = Ajalugu | väljaanne = vironia.ee | väljaandja = Korporatsioon Vironia | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * Juuni 2021 – Vironia ostis Tallinnas Toompuiestee 16 / Falgi tee 3 kolme hoonega kinnistu; algul tegutseti väiksemas, Falgi tee äärses majas, 2025. aasta novembris koliti sisse Toompuiestee äärsesse peamajja.<ref name="arileht-2022">{{uudiseviide | perekonnanimi = Mölder | eesnimi = Henry | url = https://arileht.delfi.ee/artikkel/120079284/uus-majaomanik-voib-sotside-lemmikpubi-uksed-sulgeda-samas-majas-tegutseb-ka-erakonna-kontor | pealkiri = Uus majaomanik võib sotside lemmikpubi uksed sulgeda. Samas majas tegutseb ka erakonna kontor | väljaanne = [[Ärileht]] | kuupäev = 9. oktoober 2022 | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="vironia-ajalugu" /> == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]].<ref name="universitas-2000-schultz">{{uudiseviide | perekonnanimi = Schultz | eesnimi = Gert | perekonnanimi2 = Nuume | eesnimi2 = Indrek | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/23 | pealkiri = Korp! Vironia Tartu konvendi tegevus | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 24. november 2000 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> 2000. aastal kuulusid Tartu konvendi igapäevaellu teisipäevased koosolekud, rebaste cantusetunnid ja refereetunnid ning kevadine aiapidu.<ref name="universitas-2000-schultz" /> Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc'') tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]] Esimene dokumenteeritud kohtumine toimus 10. oktoobril 1926 Raadi väljakul, kus Vironia võitis 6:0.<ref name="postimees-1926-10-11">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/10/11/8 | pealkiri = E. Ü. S. – „Vironia" | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 11. oktoober 1926 | lehekülg = 1 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref><ref name="spordileht-1926-10-15">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/eestispordileht/1926/10/15/14 | pealkiri = Vironia pooltosinat EÜS-ile | väljaanne = [[Eesti Spordileht]] | kuupäev = 15. oktoober 1926 | lehekülg = 6 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vironia on võitnud ka üliõpilaskonna meistrivõistlusi, näiteks murdmaajooksus 19. mail 1940, kui korporatsioon võitis esmakordselt Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse instituudi rändauhinna.<ref name="uus-eesti-1940-05-20">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/05/20/20 | pealkiri = Korp. Vironia – üliõpilaskonna meister murdmaajooksus | väljaanne = [[Uus Eesti]] | kuupäev = 20. mai 1940 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Vilistlaskogu on korraldanud ka teaduspäevi, näiteks 10. märtsil 1995 Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis teemal «Raha: mõju majandussüsteemile ja ühiskonnale».<ref name="paevaleht-1995-03-13">{{uudiseviide | perekonnanimi = Ots | eesnimi = Mait | url = https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/03/13/9.8 | pealkiri = Korp! Vironia pidas teaduspäeva | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 13. märts 1995 | lehekülg = 8 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:'''<ref name="ernesaks-1960" /><ref name="schultz-kuik-2000">{{uudiseviide | perekonnanimi = Schultz | eesnimi = Gert | perekonnanimi2 = Kuik | eesnimi2 = Rein | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 | pealkiri = Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 24. november 2000 | lehekülg = 4 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:'''<ref name="ernesaks-1970" /> |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />)<ref name="jarva-teataja-1930">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1930/01/04/39 | pealkiri = Karl Ipsberg 50-aastane | väljaanne = [[Järva Teataja]] | kuupäev = 4. jaanuar 1930 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Gustav Nurm]] – asutajaliige, Vironia esimene esimees (1899), insener<ref name="tomberg-1989" /><ref name="paevaleht-1925">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1925/11/25/4 | pealkiri = Korp. „Vironia" 25-aastane juubel | väljaanne = [[Päevaleht]] | kuupäev = 25. november 1925 | lehekülg = 2 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Richard Mitt]] – asutajaliige, esimese eestseisuse abiesimees, ehitusinsener<ref name="tomberg-1989" /><ref name="postimees-1930-05-14">{{uudiseviide | url = https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1930/05/14/23 | pealkiri = Töömehe tähtpäevad | väljaanne = [[Postimees]] | kuupäev = 14. mai 1930 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> * [[Ferdinand Mitt]] – asutajaliige, esimese eestseisuse kirjatoimetaja<ref name="tomberg-1989" /> * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Jaak Lilienkampf]] – asutajaliige<ref name="paevaleht-1925" /> * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940)<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Karl Jürgenson]] – arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik<ref name="paevaleht-1925" /> * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915)<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja<ref name="paevaleht-1925" /><ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Konrad Mauritz]] – ettevõtja, Eesti Kirjastus-Ühisuse juhatuse liige ja Tallinna Laeva-Ühisuse asutaja<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja<ref name="schultz-kuik-2000" /> * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Riia kartellikaaslastest on Vironia sõbrad alates 1900. aastast läti korporatsioonid [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] ning vene korporatsioon [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]]: Selonija ja Talavija toetasid Vironia asutamist, Arctica oli toetajate hulgas.<ref name="kutti-2015">{{uudiseviide | perekonnanimi = Kütti | eesnimi = T. | url = https://dea.digar.ee/article/eestieluweekly/2015/12/18/31 | pealkiri = Korp! Vironia 115. aastapäeva pidustused Riias ja Tallinnas (II) | väljaanne = [[Eesti Elu]] | kuupäev = 18. detsember 2015 | lehekülg = 7 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]], kellest viimasega sõlmiti 1936. aastaks sõprusleping.<ref name="paevaleht-1936-02-27" /> Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Korporatsioon Sakala|Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 5. mail 1928 sõlmiti Vironia ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vahel vahekorraleping.<ref name="hVXBX" /> 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu [[Helsingi Ülikool]]i Karjala osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'').<ref name="postimees-1930-03-06" /> Vironia sõprusorganisatsioonide hulka kuulub ka [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsioon ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''),<ref name="truman-2005">{{uudiseviide | perekonnanimi = Truman | eesnimi = Mihkel | url = https://dea.digar.ee/article/universitas/2005/11/25/15 | pealkiri = Vironia 105. Kellele on loodud Vironia? | väljaanne = [[Universitas Tartuensis]] | kuupäev = 25. november 2005 | lehekülg = 3 | via = [[DIGAR]] | vaadatud = 22. oktoobril 2026 }}</ref> Karjala osakonna sõprusorganisatsioon, kellega tekkis Vironia Rootsi koondisel pagulasperioodil tihedam läbikäimine. Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] 8629res6bq4epzxtip85blb1hnef2rz Värvus 0 17137 7257482 7166854 2026-10-23T02:02:57Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7257482 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib optika mõistest. Pigmenti ja sideainet sisaldava vedela, pastataoline või tahke aine kohta vaata artiklit [[Värv]]. Kvargi omaduse kohta vaata artiklit [[Värvilaeng]].}} {{toimetada}} [[File:64 365 Color Macro (5498808099).jpg|right|300px|thumb]] [[File:I_colori_dell'arcobaleno,_2022,_70_x_70_cm,_olio_su_tela.jpg|pisi|[[Barbara Berardicurti]], "Vikerkaarevärvid" (2022)]] '''Värvus''' ehk '''värv''' on [[valguskiirgus]]e omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses. Värvus on määratletav kui * [[nägemine|nägemise]] element. Nägemisaisting oleneb peale valguskiirguse füüsikaliste omaduste ka silma värvihäälestusest, vaateobjekti taustast ja muudest vaatlusoludest; * nähtava [[kiirgus]]e [[füüsika]]line omadus, mida saab üheselt kirjeldada [[värvikomponent]]idega ja kujutada punktina värvidiagrammil (vt [[värvimudel]]). Värvust samastatakse mõnikord [[värv]]iga, mis on laiem mõiste ja võib hõlmata ka värvust. Eriti liitsõnades on sageli 'värvus-' asemel 'värvi-', näiteks [[värviesitus]], [[värvisügavus]], [[värvitemperatuur]], [[värvipimedus]]. Värvusest tuleb eristada [[värvsus]]t, sest viimase määramisel on tähtis vaid kiirguse [[Valgusspekter|spektraaljaotus]], kuid mitte [[intensiivsus]]. Looduses esinev valgus (teisisõnu kiirgus) on alati erineva lainepikkusega valguslainete ehk värvide segu; mitte ükski värvus, mis esineb kindla lainepikkusega, pole oma olemuselt loomulik. Sellel on kaks põhjust: esemete mittehomogeensus ja valgusallikate mittehomogeensus. Teisisõnu pinnalt peegeldumisel või valguslaine kiirgamisel ei teki kindla lainepikkuse, sageduse ega intensiivsuse ehk energiatasemega valguslaineid. Kindla lainepikkusega valguse saamiseks kasutatakse lasereid. Omadust, mis eristab laseritest väljuvat ja looduses esinevat valgust, nimetatakse koherentsuseks. == Ajalugu == Värvus on olnud pika osa inimkonna ajaloost valdavalt interpreteeritav ja subjektiivne nähtus, millel puudus teaduslik alus. Esimene värvusi käsitlev teooria loodi ligi 2300 aastat tagasi Antiik-Kreekas kuulsa filosoofi ja matemaatiku Aristotelese poolt. Aristoteles arvas, et kõik värvid on moodustunud 4 põhivärvi/elemendi baasilt: maa (must), tuli (valge), õhk (punane) ja vesi (kollane). Tema, kui autoriteetse ning tunnustatud isiku õpetust järgisid ja pidasid tõeseks väga paljud inimesed, kuni Inglismaa teadlane [[Isaac Newton]] tõestas teaduslikult vastupidist. 1666. aastal avastas Newton juhuslikult, et teatud nurga all lahutab prisma talle peale langeva valge valguse 7 eri värviks: violetseks, indigoks, siniseks, roheliseks, kollaseks, oranžiks ja punaseks. Tänapäeval nimetatakse neid värvusi kromaatilisteks värvusteks ehk värvilisteks värvusteks. Värvituid värvusi ehk valget, halli ja musta nimetatakse akromaatilisteks värvusteks. Newton järeldas oma eksperimendi tulemustest, et kõik värvused, mis pole kaetud valguse spektriga, on moodustunud nende värvuste põhjal. Osaliselt oli tal ka õigus. Põhivärve (sinine, punane ja kollane) segades on võimalik saada kõiki teisi värve; teiste värvide segamisel põhivärve saada pole võimalik. Newtoni avastuse tähtsus seisnes ka selles, et ta mõistis värvuse eripära – inimene ise tõlgendab teatud omadustega valguskiiri mingi värvusena ehk värvus pole absoluutne suurus (nt valguse kiirus c) kindlate omadustega valguskiirtel. Tänapäeval tegeleb valguse värvusega seotud omaduste uurimisega nähtava valguse piirkonnas peamiselt optika alamvaldkond kolorimeetria. == Värvuste füüsikaline kirjeldamine == [[Fail:Juuksevärvide näidised karbis.jpg|pisi|[[Juuksevärvus]]te täpsemaks kirjeldamiseks on kasutatud etteantud näidiseid]] Värvusi kirjeldatakse 3 omaduse kaudu: * [[värvitoon]] – sõltub valguse lainepikkusest. Määratud nähtava valguse spektri 7 värvusega; sõltub sellest, millises lainepikkuse vahemikus valguskiired asuvad. Näiteks türkiissinine jääb sinise ja rohelise üleminekualasse * [[küllastatus]] – näitab värvustugevust. On määratud spektrivärvi osakaaluga värvis; spektrivärvi ja valge valguse liitumisel tekib küllastamata värvus. * [[heledus]] – elektromagnetkiirguse energia hulk. Pealelangeva valguse intensiivsuse suurenemisel värvide heledus suureneb. Segadust tekitas pikka aega veel eri värvustega valguskiirte mõistmisel analoogia puudumine heliga, mida kirjeldab samuti laineteooria. Kahe eri värvusega valguskiire värvust detekteerib silm üheainsa värvusega valguskiirena, samas kui kahte erinevat muusikapala võime üksteisest väga lihtsasti eristada. Rohkem kui ühe tooniga muusika ei saa kunagi kõlada korraga mängituna ühe toonina, värvus võib olla aga ühe või mitme nähtava valguse piirkonda kuuluvate lainepikkuste summa. == Värvuse/värvi karakteristikud erinevates värviteooriates == * [[värvitoon]] (''Farbton'', ''hue'') * küllastus ehk [[kromaatilisus (värviteooria)|kromaatilisus]], ka värvilisus (''Sättigung'', ''chroma'', ''Farbgehalt'', ''saturation'') * [[heledus (värviteooria)|heledus]] (''Helligkeit'', ''lightness'', ''value'', ka ''Weissgehalt'' 'valgesisaldus') * [[mustasus]] (''Schwarzgehalt'', ''blackness'') * [[eredus]] (''brightness'') Värvi karakteristikute hulka kuulub veel [[värvuse toonikvaliteet]] ehk tajutava heleduse ja küllastuse summa – tavakeeles iseloomustatakse [[omadussõna]]dega: kahvatu, hele, särav, erk, murtud, tume, sügav, tuhm, hallikas jne. ==Vaata ka== *[[Värvuste loend]] *[[Värvuste loendid]] *[[Elektromagnetspekter]] *[[Värvisügavus]] *[[Värvitaju]] *[[Värvisüsteem]] *[[Värvikontrast]] == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid|Värv}} [[Kategooria:Värvused| ]] [[Kategooria:Pilditöötlus]] opj9zkehhklz9kybcz4kejecwh5xr00 Christiaan Huygens 0 19903 7257226 7165151 2026-10-22T13:18:32Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Christiaan Huygens-painting.jpeg]] → [[File:Caspar Netscher - Christiaan Huygens, the astronomer, 1671.jpg]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] · Artist's name and exact description 7257226 wikitext text/x-wiki {{Teadlane | pilt = Caspar Netscher - Christiaan Huygens, the astronomer, 1671.jpg | pildiallkiri = Christiaan Huygens | sünniaeg = 14. aprill 1629 | sünnikoht = [[Haag]], [[Hollandi Vabariik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1695|7|8|1629|4|14}} | surmakoht = Haag, Hollandi Vabariik | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[füüsika]]<br>[[matemaatika]]<br>[[astronoomia]] | töökoht = | haridus = | alma_mater = [[Leideni Ülikool]]<br>[[Angersi Ülikool]] | tuntumad_tööd = [[Titan]]i avastamine<br>[[Saturni rõngad|Saturni rõngaste]] olemuse väljaselgitamine<br>[[tsentrifugaaljõud]]<br>[[Huygensi printsiip]]<br>[[kaksikmurdumine]] | tuntud_õpilased = | autasud = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = }} '''Christiaan Huygens''' [h'öihens] (hollandikeelne hääldus {{Audio|ChristianHuygensPronunciation.ogg|listen}}) ([[14. aprill]] [[1629]] [[Haag]] &ndash; [[8. juuli]] [[1695]] [[Haag]]) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ja oli mitme leiutise autor. Huygens ise kirjutas oma nime enamasti kujul "Hugens". ==Elukäik== Christiaan Huygens pärines mõjukast [[Holland]]i perekonnast. Tema isa Constantin oli riigimees ja diplomaat, keda peeti ka arvestatavaks heliloojaks ja luuletajaks. Constantin pidas sidet kaasaegsete mõjukate teadusringkondadega, olles kirjavahetuses nende tollaseks keskpunktiks olnud [[Marin Mersenne]]'iga. Huygensi ema suri sünnitusel, kui Christiaan oli 8-aastane. Christiaan Huygens sai koduse hariduse. Tema matemaatiline ja tehniline taibukus tulid varakult ilmsiks ja vaimustasid ka Huygensite perekonnasõpra [[René Descartes]]i, kes Huygensi varast hariduskäiku tublisti mõjutas. Aastatel [[1645]]&ndash;[[1647]] õppis Huygens [[Leiden]]i ülikoolis õigusteadust ja matemaatikat. Tema õpetajaks sai [[Frans van Schooten]]. Huygens jätkas õpinguid samadel erialadel 1647&ndash;[[1649]] [[Breda]]s, kus teda matemaatika alal juhendas [[John Pell]]. Umbes samal ajal algas Huygensi iseseisev kirjavahetus Mersenne'iga. 1649 võttis Huygens osa diplomaatilisest ringreisist Euroopas, alustades [[Taani]]st ja lõpetades [[Rooma]]s. Pärast esimeste matemaatiliste tööde avaldamist 1650. aastate esimesel poolel pöördus Huygensi tähelepanu [[optika]]le. Ta leidis uusi viise [[läätse]]de valmistamiseks ja konstrueeris [[teleskoop]]e. Enda valmistatud teleskoobi abil [[Saturn]]i vaadeldes avastas ta [[1655]] Saturni rõngad ja suurima kaaslase [[Titan]]i. Samal aastal Pariisi külastades tutvustas Huygens oma avastust sealsetele matemaatikutele, kes omakorda tutvustasid talle [[Blaise Pascal]]i ja [[Pierre de Fermat|Pierre de Fermat']] kirjavahetust tõenäosuse kohta. Hollandisse naasnud Huygens pani kirja töö "Arvutusest hasartmängudes", mis trükiti [[1657]]. aastal esimese [[tõenäosusteooria]]t puudutava teosena. Saturni vaatluste tulemused avaldas Huygens [[1659]] raamatus "Systema Saturnium". Tema tulemusi ja uuringuid ründasid algul teiste hulgas [[jesuiidid]], kuid [[1665]] olid nad sunnitud Huygensi avastused tõeks tunnistama. Astronoomiavaatlused nõudsid täpset ajaarvestust, mis tõukas Huygensi nimetatud küsimusega tegelema. [[1656]] patenteeris ta [[pendelkell]]a, mis võimaldas aega mõõta senisest tunduvalt täpsemini. Pascali [[1658]]. aasta tsükloidiülesannete võistlus viis Huygensi ideeni [[tsükloidiline pendel|tsükloidilisest pendlist]]. Huygens arvas, et kaarte vahel kõikuv pendel oleks merel tavalisest kasutuskõlblikum. Oma uut leiutist kasutas ta merel [[pikkuskraad]]i määramiseks. [[1661]] külastas Huygens [[Inglismaa]]d, luues sidemeid [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsiga]], mille liikmeks ta [[1663]] valiti. [[1666]] kolis Huygens [[Jean Baptiste Colbert]]i kutsel Haagist [[Pariis]]i, kus asus [[Prantsuse Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] esimeseks presidendiks, resideerides kuninglikus raamatukogus. Haigestunud raskelt, ravis Huygens end [[1670]]&ndash;[[1671]] Hollandis ja pöördus siis tagasi Pariisi, kuhu jäi pidama ka puhkenud [[Prantsusmaa]]-[[Holland]]i sõja ajaks. Uus haigestumine [[1676]] ajas ta uuesti Hollandisse, kuid [[1678]] oli Huygens jälle Pariisis. Pärast Haagi naasmist [[1681]] ja oma patrooni Colberti surma [[1683]] ei pidanud Huygens Pariisi minekut enam võimalikuks. [[1689]]&ndash;[[1690]] viibis Huygens Inglismaal, kus tutvus [[Isaac Newton]]i ja tema teooriatega. Hollandisse tagasipöördunult pani ta kirja oma valguse laineteooria. ==Teadussaavutused== ===Füüsika=== [[Optika]]s rajas Huygens [[valguse laineteooria]] ([[Huygensi printsiip]]), uuris kaksikmurdumist, täiustas [[läätsteleskoop]]i [[liitokulaar]]i ehk Huygensi okulaariga. [[Mehaanika]]s uuris ta [[elastne keha|elastsete kehade]] põrget, [[tsentripetaaljõud]]u ja [[pendel|pendli]] võnkumist. ===Astronoomia=== Huygensit loetakse Saturni rõngaste (täpsemalt A- ja B-rõnga) avastajaks, sest rõngaid varem vaadelnud [[Galileo Galilei]] ei osanud öelda, mida ta näeb. Rõngaste olemust seletas Huygens teoses "Systema Saturnium" 1659. aastal. Sealsamas käsitleb Huygens teisigi selle perioodi avastusi: Saturni kuud Titani ja [[Orioni udukogu]] (M42, avastatud 1656). Huygens kasutas sellel ajal endavalmistatud 3,37 m fookuskaugusga [[teleskoop]]i. Sellel ajal ei olnud peegelteleskoope ega [[akromaatiline lääts|akromaatilisi]] teleskoope, mistõttu ainus võimalus lahutusvõime suurendamiseks oli fookuskauguse suurendamine. Galilei teleskoobi apertuur oli 15 mm, seda oli vähendatud avaga plaadiga objektiivi ees, et vähendada kromaatilisi moonutusi. Suurem fookuskaugus tekitab vähem kromaatilisi moonutusi, mis võimaldas Huygensil suurendada apertuuri 35 mm-ni, mis tagas nendeks vaatlusteks piisava lahutusvõime, mida Galilei teleskoobil ei olnud.<ref>[https://www.esa.int/esapub/sp/sp1278/sp1278p1.pdf "Christiaan Huygens and his telescopes"] ESA (inglise).</ref> Peale nimetatute kuuluvad Huygensi astronoomiaavastuste hulka mõned tähtedevahelised [[udukogu]]d ja [[kaksiktäht|kaksiktähed]], [[Marss (planeet)|Marsi]] polaarmütsid ning tume pinnavorm Marsil, mida nüüd tuntakse [[Suur Syrt|Suure Syrti]] nime all. Ta arvutas 1676. aastal esimesena [[Ole Rømer]]i vaatlusandmetele tuginedes [[valguse kiirus]]e arvulise väärtuse. Tema arvutatud väärtus oli 212 km/s, mis on väiksem tänapäeval tuntud väärtusest 299,792 km/s. Huygens üritas planeete otsida ka teiste tähtede juurest. Teda peetakse esimeseks, kes avaldas arvamust, et Marsil ja muudel planeetidel võiks leiduda arukaid olendeid. ===Matemaatika=== Huygens oli esimene, kes nägi [[tõenäosusteooria]]t tõsise matemaatikavaldkonnana. Blaise Pascali innustusel pani ta oma tulemused kirja teoses "Arvutusest hasartmängudes" ([[1657]]). Huygensil on teeneid ka matemaatilises analüüsis. ==Leiutised== Huygens leiutas 1657. aastal [[pendelkell]]a (samale aule pretendeeris [[Vincenzo Viviani]]) ja võttis [[1675]]. aastal kasutusele [[balanss|balansi]]. Koos vanema venna Constantijn Huygensiga ([[1628]]&ndash;[[1697]]) valmistas Christiaan Huygens oma aja parimaid teleskoobiläätsesid. Huygens konstrueeris suuri [[teleskoop]]e ning täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ja [[mikromeeter|mikromeetriga]]. [[Fail:Huygens 1703.png|pisi|Huygensi okulaar]] Huygens leiutas esimese mitmeläätselise [[okulaar]]i. See koosneb kahest kumerläätsest, millest teine tühistab esimese poolt tekitatud ristsuunalise kromaatilise moonutuse, kui läätsede vahekaugus on nende läätsede fookuskauguste keskmine.<ref>[https://www.bohrium.com/en/sciencepedia/feynman/keyword/huygens_eyepiece Huygens Eyepiece] SciencePedia (inglise).</ref> ==Teosed== * "Cyclometriae" ([[1651]]) * "De Circuli Magnitudine Inventa" ([[1654]]) * "De ratiociniis in ludo aleae" ("Arvutusest hasartmängudes", 1657) * "Horologium" (1658) * "Systema Saturnium" ([[1659]]) * "Horologium Oscillatorium sive de motu pendulorum" ([[1673]]) * "[[Traité de la lumière]]" ([[1690]]) ==Vaata ka== * [[Huygensi läätsteleskoop]] (e Huygensi refraktor) == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.sil.si.edu/DigitalCollections/HST/Huygens/huygens.htm "Systema Saturnium"] {{JÄRJESTA:Huygens, Christiaan}} [[Kategooria:Londoni Kuningliku Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Hollandi astronoomid]] [[Kategooria:Hollandi füüsikud]] [[Kategooria:Hollandi matemaatikud]] [[Kategooria:Leideni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1629]] [[Kategooria:Surnud 1695]] 6ogfrc6ykoxd8375giv5u656u97aw0l Karl-Siegmund Litzmann 0 24022 7257497 7162609 2026-10-23T05:50:29Z ~2026-56362-80 240328 7257497 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Karl-Siegmund Litzmann | Hüüdnimi = | Pilt = Karl-Siegmund Litzmann.jpg | Pildisuurus = 250px | Sünniaeg = [[1. august]], [[1893]] | Sünnikoht = [[Minden]], [[Vestfaal]] | Surmaaeg = august, [[1945]] | Surmakoht = [[Kappeln]], [[Schleswig-Holstein]] | Teenistused = | Auaste = [[kindralkomissar]] (''[[Sturmabteilung|SA]]-[[Obergruppenführer]]'') | Juhitud üksused= [[Eesti kindralkomissariaat]] [[1941]] – [[1944]] | Sõjad/lahingud = | Autasud = }} '''Karl-Siegmund Hermann-Julius Litzmann''' ([[1. august]] [[1893]] – 23. august [[1945]]) oli saksa natsipoliitik ja ametnik, kes teenis detsembrist 1941 kuni septembrini 1944 [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|okupeeritud]] [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadi]] [[Eesti kindralkomissar]]ina asukohaga [[Tallinn]]as. Ta määrati ametisse [[Sturmabteilung|SA]]-[[Obergruppenführer]]i [[auaste|auastmes]] [[4. detsember|5. detsembril]] [[1941]] ja vabastati seoses Eesti mahajätmisega Saksa vägede poolt [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. == Elukäik == Karl-Siegmund Litzmann sündis toonase [[ooberstleitnant|ooberstleitnandi]] [[Karl Litzmann]]i (1850–1936) ja tema abikaasa Clara (sünd Ossent) pojana [[Minden]]is [[Vestfaal]]is. Tema kooliaeg möödus vastavalt isa teenistuskohtadele [[Berliin]]is, [[Colmar]]is ([[Essen]]), [[Plön]]is ([[Holstein]]), [[Bromberg]]is ([[Lääne-Preisimaa]]), [[Dessau]]s ([[Anhalt]]) ja lõpuks uuesti Berliinis. [[1905]]. aastal astus ta [[kadetikool]]i. Märtsis [[1911]] sai ta [[lipnik]]uks ja astus [[Erfurt|Erfurd]]is asuvasse [[6. ratsastatud kütirügement]]i. Sealt siirdus ta [[1912]]. aastal [[Potsdami sõjakool]]i ja [[1913]]. aastal [[Paderborn]]i (Vestfaal) ratsakooli. Seal ülendati ta novembris [[leitnant|leitnandiks]]. === Esimene maailmasõda === [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] võttis Litzmann osa alates [[2. august]]ist [[1914]] rühma- ja patrullijuhina 6. ratsastatud kütirügemendis. Sama aasta novembris suundus ta teenima [[kompaniiülem]]ana [[261. jalaväe reservrügement]]i. See väeosa allus [[Lodz]]is asuvale [[3. kaardiväediviis]]ile, mille juhiks oli tema isa, [[kindral-leitnant]] Karl Litzmann. [[1917]]. aastal oli ta ühe [[korpusekomando]] [[käsundusohvitser]] ja hiljem [[sideohvitser]] ühes [[Austria-Ungari]] [[diviis]]is. [[1918]]. aastal teenis ta [[kompaniiülem|kompanii-]] ja hiljem [[pataljoniülem]]ana [[Kaardi-füsiljeerügement|kaardi-füsiljeerügemendis]]. Karl-Siegmund Litzmann sai I maailmasõja jooksul kolm korda haavata. === Kahe sõja vaheline periood === Kuulus [[1919]]. aastal [[vabakorpus]]e võitlejana [[maalaskurite korpus]]se. Alates [[1920]]. oli tegev [[Heimwehr]]is, [[Ida piirikaitse]]s ja [[Ida välikütiüksus]]es. Pärast sõja lõppu, [[1919]]. aastal suundus ta suurmaavaldaja [[Carl Wentzel]]i juurde [[Teutschenthal]]i [[Halle]] lähedal, kus ta õppis põllu- ka metsamajandusettevõtte juhtimist. Tema [[eriala]]ks oli [[loomakasvatus|looma-]] ja [[hobusekasvatus]], samuti [[metsamajandus]]. [[1921]]. aastal võttis ta Wentzelilt üle [[Insterburg]]is, [[Ida-Preisimaa]]l asunud [[Althof-Didlacken]]i [[mõis]]a juhtimise. [[1929]]. aasta kevadel astus Litzmann [[NSDAP]] liikmeks, oli [[Danzig]]i ja Ida-Preisimaa [[Sturmabteilung|SA]] asutaja. [[1931]]. ülendati ta [[SA-Standartenführer]]iks ja nimetati SA juhiks Ida-Preisimaal ([[SA Obergruppe I]]). Oli selle juht kuni septembrini [[1933]]. [[27. juuni]]l 1933. ülendatakse [[SA-Obergruppenführer]]iks. Sai ka [[Partei kuldaumärk|Partei kuldaumärgi]]. [[1932]]. aastal valiti ta [[Preisi maapäev]]a liikmeks. Kuulus selle põllu- ja metsamajanduse komisjonidesse. Pärast Preisi maapäeva likvideerimist [[12. november|12. novembril]] [[1933]] sai Litzmann [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Saksa Riigipäeva]] ja [[Preisi riiginõukogu]] liikmeks. 1933. aasta aprillist oktoobrini oli [[Preisi siseministeerium]]is [[erikomissar]]iks. 1933. aasta sügisest kuni [[1934]]. aasta suveni oli [[SA Obergruppe II]] ([[Pommeri]], [[Mecklenburg]], [[Hamburg]], [[Schleswig-Holstein]]) juht. Alates novembrist 1933 kuni detsembrini 1934 oli erinevate [[hobusekasvatus]]e ja [[ratsasport|ratsaspordi]] ametite juht ja [[olümpiakomitee]] liige ratsaspordi alal. 1934. aastal pääses ta hädavaevu hukkumisest. SA-Obergruppenführer Litzmanni nimi oli likvideeritavate nimekirjas, mis koostati seoses [[Ernst Röhm]]i ja teiste SA juhtide kõrvaldamisega ([[30. juuni]] 1934). Litzmanni isa, [[kindral]] Karl Litzmann oli Saksa Riigipäeva ja [[Saksa Riiginõukogu|Riiginõukogu]] [[spiiker]] ning [[Adolf Hitler]]i eeskuju ning viimane ei soovinud enda [[iidol]]i poja hukku. Pärast putši viidi ta üle peavalitsuse ülemaks kõrgemasse SA juhatusse. 1934. aastal sai Litzmann ülesande luua [[Riigi ratsakool]] [[Berlin-Zehlendorf]]is, mis pidi muuhulgas valmistama ette ratsutajaid [[1936]]. aasta [[Berliini olümpiamängud]]eks. Pärast seda oli ta [[riigiinspektor]] ratsutamise- ja sõiduväljaõppe alal eelsõjaväelise väljaõppe ülesandega. Litzmann teostas aastail 1930–1933(?) korduvaid pikemaid reise [[Poola]]sse, [[Leedu|Leetu]], [[Läti]]se, [[Ungari]]sse, [[Jugoslaavia]]sse ja [[Itaalia]]sse. Sooritas 14-päevase ratsamatka läbi Ungari. === Teine maailmasõda === [[1. september|1. septembrist]] [[1939]] suundus Litzmann taas sõjaväljale. Ta tegi ühe Ida-Preisi [[ratsarügement|ratsarügemendi]] [[eskadroniülem]]ana kaasa sõjakäigud Poola, [[Holland]]isse, [[Belgia]]sse ja [[Prantsusmaa]]le. Osales [[luureüksus]]e ülemana sõjakäigul [[Venemaa]]le kuni [[Smolensk]]ini. [[1941]]. aastal teatati avalikult, et [[Wehrmacht]]i ja SA jaoks ei ole ratsaväeline õpetus enam vajalik. Litzmann vabastati kõigist muudest ülesannetest ja leidis rakendust [[Eestimaa kindralkomissar]]ina. Veel enne [[Eesti]]sse saabumist vahetasid perekond Litzmannid naise nõudmisel oma nime Lietzmanniks (et mitte sattuda halvakõlalise nimega naerualusteks), kuid erinevalt naisest kirjutas Karl-Siegmund dokumentidele endiselt alla „Litzmann“. Eestis ilmunud [[ajaleht|ajalehed]] nimetasid teda alati uue nimega. Selle peale hakati rahvasuus [[prostituut|litse]] kutsuma "lietzideks".<ref name="QiIeu" /> === Tegevus Eestis === Karl-Siegmund Litzmann määrati [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissariks alates [[5. detsember|5. detsembrist]] 1941. Tallinna jõudis ta päev varem, [[4. detsember|4. detsembril]]. Järgmisel päeval võttis ta [[Kadrioru loss]]is Saksa vägede armeegrupi Nord tagalaülemalt kindral [[Franz von Roques]]'ilt asjaajamise üle (''"Juhi käsul võtsin mina 5.12.1941 endise Eesti Vabariigi maa-ala kindralkomissarina üle tsiviilvalitsuse."''<ref name="GLIwk" />). Päeva peeti niivõrd tähtsaks, et [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]] soovitas kõigil majaomanikel sellel puhul lipud välja panna. Seoses Eesti üleminekuga sõjaväe valitsusalast [[tsiviilvalitsus]]e alla kuulutas Litzmann uues ametis esimese asjana välja Eesti ala jagamise kuueks [[piirkonnakomissariaat|piirkonnakomissariaadiks]] ja määras nende etteotsa [[piirkonnakomissar]]id. {{vaata|Eesti kindralkomissariaat}} Vabastati ametist seoses Eesti mahajätmisega Saksa vägede poolt [[17. september|17. septembril]] 1944. 1944. aastal, kui Saksa väed jätsid Eesti maha, sai Litzmannist [[Waffen-SS|Waffen-SS-]]i [[ohvitser]]. [[1945]]. aasta kevadel osales ta lahingutes Ungaris ja [[Tšehhi]]maal. Mais 1945 suundus Litzmann Werner Lehmanni nime all oma õe juurde [[Kappeln]]i [[Schleswig-Holstein]]is, sooritas seal enesetapu ja maeti Karby surnuaiale. 1970. aastal maeti tema haud üle. == Isiklikku == Ta oli abielus. Karl-Siegmund Litzmanni õe Amelie poeg abielust juudi päritolu arhitekti [[Walter Lehweß]]iga oli tuntud Saksa hävituslendur ja [[Rüütlirist]]i kavaler [[Walter Lehweß-Litzmann]] (1907–1986). == Tunnustus == * 1914 – [[Raudrist]]i II klass – luuresalga juhtimise eest Prantsusmaal esimesel sõjakuul * 1915 – Raudristi I klass – luuresalga juhtimise eest Venemaal 1915. aastal ja ühe [[Kaunas]]e [[fort|fordi]] vallutamise eest * suvi 1916 – [[Kuninglik Hohenzollerite ordu|Kuningliku Hohenzollernite ordu rüütel]] * [[Austria-Ungari]] [[Sõjateenete rist]] == Tsitaat == "Mul ei ole eesti rahva ees saladusi ja seepärast ma võin igal ajal ausasti kõnelda ja vastata. Uskuge mind, kõik korraldused, mis on antud minu või Eesti Omavalitsuse poolt, antakse pärast põhjalikku kaalumist ja nõupidamist asutiste ning eriteadlastega. Mulle on täiesti selge, et need korraldused on sageli karmid, üksikisikule ehk tihti arusaamatud ja et nad võivad näida teinekord isegi ebaõiglastena. Säärasel korral on alati olnud mingi raskeltkaaluv põhjus üldsuse huvides, mis mind sundis sellelaadilisele sammule." (Kõnest omavalitsustegelastele, 23. aprillil 1942.) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QiIeu">Mäe, Hjalmar. Kuidas kõik teostus: minu mälestusi, Tallinn 2005, ISBN 9949-13-038-7</ref> <ref name="GLIwk">Tsiviilvalitsuse sisseseadmine Eestis. Amtsblatt des Generalkommissars in Reval, 1942, lk. 3.</ref> }} {{JÄRJESTA:Litzmann, Karl-Siegmund}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Eesti lähiajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1945]] [[Kategooria:Holokaust Eestis]] jj40v5rg6tghnltu9sy3p9hgc5dcvrk Biograafiad (Z) 0 24938 7257474 7256827 2026-10-22T23:22:37Z Sjur 66496 /* Zh */ 7257474 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Z)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Z-tähega. ==Z== *[[Sandra Z]], Eesti koreograaf (1983–) ==Za== ''Vaata [[Biograafiad (Za)]]'' ==Zd== *[[Tomáš Zdechovský]], Tšehhi poliitik, juhtimisspetsialist, ajakirjanik ja luuletaja (1979–) *[[Bogdan Zdrojewski]], Poola poliitik (1957–) ==Ze== *[[Zé Roberto]], Brasiilia jalgpallur (1974–) *[[Vicente Zeballos]], Peruu poliitik (1963–) *[[Antonino Zecchini]], itaalia katoliku vaimulik (1864–1935) *[[Tobias Zech]], Saksamaa poliitik (1981–) *[[Gustave Zédé]], prantsuse laevaehitusinsener (1825–1891) *[[Jurelang Zedkaia]], Marshalli Saarte poliitik (1950–2015) *[[Hendrik van der Zee]], hollandi kabetaja (1967–) *[[Hendrik van der Zee (poksija)|Hendrik van der Zee]], hollandi poksija (1929–1991) *[[Pieter Zeeman]], hollandi füüsik (1865–1943) *[[Trevor Zegras]], USA jäähokimängija (2001–) *[[Amots Zehavi]], Iisraeli bioloog (1928–2017) *[[Hans Zehetmayer]], Austria poksija (1909–?) *[[Achatius von Zehmen]], Poola diplomaat (suri 1565) *[[Álki Zéi]], kreeka kirjanik (1925–2020) *[[Abi Zeider]], juudi päritolu Eesti trompetist (1920–1999) *[[Klara Zeidler]], baltisaksa tarbekunstnik ja pedagoog (1870–1951) *[[Teodors Zeids]], läti ajaloolane ja maletaja (1912–1994) *[[Bljuma Zeigarnik]], nõukogude psühholoog ja psühhiaater (1901–1988) *[[Horre Zeiger]], eesti muusik (orkestrijuht ja helilooja) (1932–2013) *[[Juhan Zeiger]], eesti viiuldaja, helilooja, koorijuht ja orkestrijuht (1897–1969) *[[Anton Zeilinger]], Austria kvantfüüsik (1943–) *[[Erich Zeisl]], Austria juudi helilooja (1905–1959) *[[Carl Zeiss]], saksa optik ja peenmehaanik (1816–1888) *[[Roger Zelazny]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1937–1995) *[[José Santos Zelaya]], Nicaragua poliitik ja sõjaväelane (1853–1919) *[[Manuel Zelaya]], Hondurase poliitik (1952–) *[[Vladimir Zeldin]], vene teatri- ja filminäitleja (1915–2016) *[[Jakov Zeldovitš]], füüsik, keemik ja kosmoloog (1914–1987) *[[Mõkola Zelenets]], Ukraina ettevõtja, Leedu Vabariigi aukonsul Luhanskis (1975–2014) *[[Volodõmõr Zelenskõi]], Ukraina poliitik, näitleja ja produtsent (1978–) *[[Valeri Zelentsov]], Eesti murdmaasuusataja (1939–2018) *[[Ned Zelić]], Austraalia endine jalgpallur (1971–) *[[Lucjan Żeligowski]], Poola sõjaväelane (1865–1947) *[[Zelimhan]], tšetšeeni ja inguši rahvuskangelane (1872–1913) *[[Indrek Zelinski]], eesti jalgpallur (1974–) *[[Carl Zeller]], austria helilooja (1842–1898) *[[Florian Zeller]], prantsuse kirjanik (1979–) *[[Magnus Zeller]], saksa graafik ja maalikunstnik (1888–1972) *[[Renée Zellweger]], USA filminäitleja (1969–) *[[Miloš Zeman]], Tšehhi poliitik (1944–) *[[Robert Zemeckis]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1952–) *[[Zemfira]], Venemaa laulja (1976–) *[[Gustavs Zemgals]], Läti president (1871–1939) *[[Alexander von Zemlinsky]], Austria helilooja ja dirigent (1871–1942) *[[Vladimir Zemljanikin]], vene teatri- ja filminäitleja (1933–2016) *[[Eižens Zemmers]], Eesti loomaarstiteadlane (1843–1906) *[[Vladimir Zemtsov]], vene ajaloolane (1960–) *[[Polina Žemtšužina]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1897–1970) *[[Meles Zenawi]], Etioopia poliitik (1955–2012) *[[Zendaya]], USA näitleja ja laulja (1996–) *[[Boudewijn Zenden]], hollandi jalgpallur (1976–) *[[Arbër Zeneli]], Kosovo jalgpallur (1997–) *[[Besfort Zeneli]], Rootsi jalgpallur (2002–) *[[Natalja Zenina]], Läti alpinist (1969–) *[[Sergei Zenjov]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Zeno]] *[[Zenon Eleast]], vanakreeka filosoof (5. sajand eKr) *[[Zenon Kitionist]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Therese Zenz]], Saksa FV ja Saksamaa aerutaja ja aerutamistreener (1932–) *[[Ferenc Zenthe]], ungari näitleja (1920–2006) *[[Valeri Zentsov]], Venemaa luureohvitser (1946–) *[[Eduard Zentšik]], Eesti kunstnik (1965–) *[[Zephyrinus]], paavst (suri 217) *[[Zera Yacob Amha Selassie]], Etioopia keiserliku perekonna pea (1953–) *[[Ernst Zermelo]], saksa matemaatik (1871–1953) *[[Liamine Zéroual]], Alžeeria poliitik (1941–2026) *[[Zersenay Tadese]], Eritrea pikamaajooksja (1982–) *[[Eviatar Zerubavel]], ameerika sotsioloog (1948–) *[[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja (1969–) *[[Clara Zetkin]], Saksamaa poliitik (1857–1933) *[[Ossip Zetkin]], vene ja saksa revolutsionäär ja sotsialist (1850–1889) *[[Bertine Zetlitz]], norra poplaulja (sündinud 1975–) *[[Kathrin Zettel]], Austria mäesuusataja (1986–) *[[Henrik Zetterberg]], endine Rootsi jäähokimängija (1980–) *[[Seppo Zetterberg]], soome ajaloolane (1945–) *[[August Zetterquist]], rootsi ja Eesti vaimulik (1860–1929) *[[Andrei Zevakin]], eesti muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (1996–) *[[Nihat Zeybekçi]], Türgi poliitik (1961–) *[[Parvīz Zeydvand]], Iraani maadleja (1980–) ==Zh== *[[Zhang Dan]], Hiina naisiluuisutaja (1985–) *[[Zhang Hao]], Hiina meesiluuisutaja (1984–) *[[Zhang Lin]], Hiina ujuja (1987–) *[[Zhang Miman]], Hiina paleoihtüoloog (1936–) *[[Zhang Xueliang]], Hiina sõjaväelane (1901–2001) *[[Zhang Yining]], hiina lauatennisist (1982–) *[[Zhang Youxia]], Hiina sõjaväelane (1950–) *[[Zhao Hongbo]], hiina iluuisutaja (1973–) *[[Zhao Jie]], hiina vasaraheitja (2002–) *[[Zhao Jun]], hiina maletaja (1986–) *[[Zhao Xintong]], hiina elukutseline snuukrimängija (1997–) *[[Zhao Xue]], hiina maletaja (1985–) *[[Rumyana Zheleva]], Bulgaaria poliitik (1969–) *[[Zheng He]], hiina meresõitja (1371–1435) *[[Zheng Jie]], hiina naistennisist (1983–) *[[Zheng Wanjun]], hiina botaanik (1904–1983) *[[Zhiyi]], hiina budistlik munk ja õpetlane (538–597) *[[Zhong Acheng]], hiina kirjanik (1949–) *[[Zhou Enlai]], Hiina Rahvavabariigi partei ja riigitegelane (1898–1976) *[[Qiyu Zhou]], Kanada maletaja (2001–) *[[Zhou Youguang]], hiina keeleteadlane (1906–2017) *[[Huiling Zhu]], hiina ooperilaulja (1982–) *[[Zhu Chen]], hiina maletaja (1976–) *[[Zhu Xi]], hiina filosoof (1113–1200) *[[Zhuangzi]], [[taoism]]i klassik (umbes 4. sajand eKr) ==Zi== *[[Mika Zibanejad]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Henri Zibo]], eesti akordionist (1996–) *[[Zico]], Brasiilia jalgpallur ja treener (1953–) *[[Yacouba Isaac Zida]], Burkina Faso sõjaväelane ja poliitik (1965–) *[[‘Alī Zīdān]], Liibüa poliitik (1950–) *[[Zinédine Zidane]], Prantsusmaa jalgpallur (1972–) *[[Toivo Zidbäck]], Soome poksija *[[Imants Ziedonis]], läti kirjanik (1933–2013) *[[Christian Ziege]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (1972–) *[[Franz Victor Ziegler]], saksa õigusteadlane (1816–1888) *[[Joachim Ziegler]], Saksamaa sõjaväelane (1904–1945) *[[Maddie Ziegler]], USA tantsija, näitleja ja modell (2002–) *[[Anna Zielińska]], poola viiuldaja (1977–) *[[Piotr Zieliński]], poola jalgpallur (1994–) *[[Tadeusz Zieliński]], poola klassikaline filoloog, tõlkija (1859–1944) *[[Félix Ziem]], prantsuse maalikunstnik (1821–1911) *[[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja (1993–) *[[Sonja Zietlow]], saksa telesaatejuht (1968–) *[[Dagnija Zigmonte]], läti kirjanik (1931–1997) *[[Halbe Zijlstra]], Hollandi poliitik (1969–) *[[Victor Zilberman]], Rumeenia poksija (1947–) *[[Otto August Hermann Zilchert]], arstiteadlane (1813–1848) *[[Roberts Zīle]], Läti majandusteadlane ja poliitik (1958–) *[[Helen Zille]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1951–) *[[Jutta Zilliacus]], Soome ajakirjanik ja kirjanik (1925–2026) *[[Nina Zilli]], itaalia laulja (1980–) *[[Kersti Zilmer]], eesti biokeemik (1948–2023) *[[Madis Zilmer]], eesti trummar (1979–) *[[Mihkel Zilmer]], eesti bioloog (1948–) *[[Yeshey Zimba]], Bhutani riigitegelane (1950–2024) *[[Philip Zimbardo]], USA psühholoog (1933–2024) *[[Olga Zimina]], vene päritolu Itaalia maletaja (1982–) *[[Nikolai Zimjatov]], NSV Liidu suusataja (1955–) *[[Hans Zimmer]], saksa helilooja (1957–) *[[Matthias Zimmer]], Saksa politoloog, ajakirjanik ja poliitik (1961–2023) *[[Guido Zimmermann]], Eesti poliitik ja riigimees (1989–) *[[Hermann Zimmermann]], Läti vaimulik (1654–1702) *[[Jaan Zimmermann]], eesti ettevõtja (1880–1942) *[[Johann Georg Zimmermann]], Eesti vaimulik (1717–1783) *[[Johann Zimmermann]], Eesti vaimulik (1663–1710) *[[Johannes Friedrich Zimmermann]], Eesti poliitik (1882–1942) *[[Juhan Zimmermann]], eesti iluuisutamistreener ja -kohtunik (1930–2009) *[[Margret Zimmermann]], eesti orienteeruja (1995–) *[[Ursula Zimmermann]], eesti koolitaja, terapeut, kirjanik ja tõlkija (1977–) *[[Veiko Zimmermann]], Eesti suusataja ja kitarrist (1987–) *[[Jakob Heinrich Rudolf Zinck]], baltisaksa vaimulik (1835–1906) *[[Valija Zinck]], saksa lastekirjanik (1976–) *[[Franz Zingerle]], Austria mäesuusataja (1908–1988) *[[Zinovi Zinik]], kirjanik (1945–) *[[Jevgeni Zinitšev]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (1966–2021) *[[Ryan Zinke]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1961–) *[[Rolf Zinkernagel]], Šveitsi immunoloog (1944–) *[[Howard Zinn]], USA ajaloolane (1922–2010) *[[Anita Zinn-Kessler]], saksa maletaja (?–) *[[Sofka Zinovieff]], Briti ajakirjanik ja kirjanik (1961–) *[[Aleksandr Zinovjev]], vene loogik, matemaatik, filosoof ja kirjanik (1922–2006) *[[Dmitri Zinovjev]], Narva tööstur ja ühiskonnategelane (1822–1904) *[[Grigori Zinovjev]], Venemaa kommunistlik revolutsionäär (1883–1936) *[[Mihhail Zinovjev]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1838–1895) *[[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]], Herrnhuti vennastekoguduse looja (1700–1760) *[[Vladimir Zintšenko]], Venemaa psühholoog (1931–2014) *[[Zbigniew Ziobro]], Poola poliitik (1970–) *[[Szymon Ziółkowski]], poola vasaraheitja (1976–) *[[Jean-Olivier Zirignon]], Elevandiluuranniku sprinter (1971–) *[[Kerli Zirk]], eesti jääkeeglimängija *[[Kregor Zirk]], eesti ujuja (1999–) *[[Rudolf Zirk]], eesti laulja (1920–2018) *[[Ferdinand Zirkel]], Saksamaa geoloog (1838–1912) *[[Zita (Austria-Ungari)|Zita]], Austria-Ungari keisrinna (1892–1989) *[[Juri Zitin]], eesti maletaja (1980–) *[[Jonathan Zittrain]], Ameerika Ühendriikide küberõiguse professor (1970–) *[[Hakim Ziyech]], Maroko jalgpallur (1993–) ==Zj== *[[Murat Zjazikov]], Inguššia poliitik (1957–) *[[Gennadi Zjuganov]], Venemaa poliitik (1944–) *[[Sergei Zjukin]], Eesti maletaja (1972–) ==Zl== *[[Petǎr Zlatev]], Bulgaaria poliitik (1881–1948) *[[Dejan Zlatičanin]], Jugoslaavia Liitvabariigi, Serbia ja Montenegro ning Montenegro poksija (1984–) *[[Mihhail Zlatkovski]], vene kunstnik, karikaturist (1944–) *[[Anatoli Zlenko]], Ukraina poliitik ja diplomaat (1938–2021) *[[Inna Zlidnis]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Boriss Zlotnik]], vene maletaja (1946–) ==Zm== *[[Artur Żmijewski]], poola multimeediakunstnik (1966–) *[[Artur Żmijewski (näitleja)|Artur Żmijewski]], poola näitleja (1966–) ==Zo== *[[Kristjan Zobel]], eesti ökoloog (1960–) *[[Martin Zobel]], eesti bioloog (1957–) *[[Rein Zobel]], eesti arhitekt ja arhitektuuriajaloolane (1928–2012) *[[Roman Zobnin]], vene jalgpallur (1994–) *[[Alexander Wilhelm Johann von Zoeckell]], sõjateadlane (1787–1874) *[[Werner Zoege von Manteuffel]], Eesti sõjaväelane ja kirurg (1857–1926) *[[Robert Zoellick]], USA poliitik ja rahandustegelane (1953–) *[[Dino Zoff]], itaalia jalgpallur (1942–) *[[David Zogg]], Šveitsi mäesuusataja (1902–1977) *[[Naira Zograbjan]], Armeenia poliitik (1965–) *[[Ahmed Zogu]], Albaania poliitik ja kuningas *[[Kenneth Zohore]], taani jalgpallur (1994–) *[[Hynek Zohorna]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Juan Ignacio Zoido]], Hispaania jurist ja poliitik (1957–) *[[Émile Zola]], prantsuse kirjanik (1840–1902) *[[Ebrāhīm Z̄olfaqārī]], Iraani sõjaväelane *[[Nikolai Zolin]], Eesti poliitik (1947–) *[[Suren Zoljan]], armeenia kirjandusteadlane, semiootik ja tõlkija (1955–) *[[Karl Zolk]], eesti entomoloog ja taimekaitse eriteadlane (1891–1969) *[[Heinrich Zollinger]], Šveitsi botaanik (1818–1859) *[[Xenofón Zolótas]], Kreeka poliitik (1904–2004) *[[Viktor Zolotov]], Venemaa sõjaväelane (1954–) *[[Valeri Zolotuhhin]], vene näitleja (1941–2013) *[[Rob Zombie]], USA laulja (1966–) *[[Tay Zonday]], USA laulja (1982–) *[[Tertius Zongo]], Burkina Faso poliitik (1957–) *[[Ricardo Zonta]], Brasiilia autovõidusõitja (1976–) *[[Heikki Zoova]], eesti tootedisainer ja arhitekt (1954–) *[[Katre Zoova]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1967–) *[[Peeter Zoova]], eesti sõudja (1943–2026) *[[Toivo Zoova]], eesti sõudja (1948–) *[[Jürgen Zopp]], eesti tennisist (1988–) *[[Anders Zorn]], rootsi kunstnik (1860–1920) *[[John Zorn]], USA muusik (1953–) *[[Max August Zorn]], saksa päritolu USA matemaatik (1906–1993) *[[Cristian Zorzi]], Itaalia suusataja (1972–) *[[Zosimus]], paavst *[[Zossima (Davõdov)]], Vene Õigeusu Kiriku piiskop (1963–2010) *[[Mihhail Zoštšenko]], vene kirjanik (1894–1958) *[[Julia Zozulja]], Eesti näitleja (1990–) *[[Juri Zotov]], Eestis elanud vene luuletaja ja proosakirjanik (1937–2015) *[[Volker Zotz]], Austria budoloog ja filosoof (1956–) *[[Kurt Zouma]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Salomé Zourabichvili]], Prantsusmaa ja Gruusia diplomaat *[[Željana Zovko]], Bosnia ja Hertsegoviina diplomaat, Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liige ==Zr== *[[Tatjana Zrjanina]], vene päritolu Eesti luuletaja (1910–1998) *[[Natko Zrnčić-Dim]], Horvaatia mäesuusataja (1986-) ==Zs== *[[Vilmos Zsigmond]], Ungari päritolu USA filmioperaator (1930–2016) *[[Tibor Zsíros]], ungari korvpallur (1930–2013) *[[Gyula Zsivótzky]], ungari kettaheitja (1937–2007) ==Zu== *[[Ryszard Zub]], poola vehkleja (1934–2015) *[[Haana Zuba-Reinsalu]], Eesti metsandusteadlane (1968–) *[[Ivica Zubac]], horvaatia korvpallur (1997–) *[[Sergei Zubatov]], Venemaa politseiametnik (1864–1917) *[[Igor Zubeldia]], Hispaania jalgpallur (1997–) *[[Steven Zuber]], Šveitsi jalgpallur (1991–) *[[Martín Zubimendi]], Hispaania jalgpallur (1999–) *[[Viktor Zubkov]], Venemaa riigiametnik ja poliitik (1941–) *[[Platon Zubov]], Venemaa riigitegelane (1767–1822) *[[Terenti Zubov]], Nõukogude Venemaa sõjaväelane (1902–1985) *[[Dainius Zubrus]], Leedu endine jäähokimängija (1978–) *[[Nõkodõm Zubrõtskõi]], ukraina graafik ja joonistaja (1688–1724) *[[Anton Wilhelm von Zuccalmaglio]], saksa rahvalaulukoguja ja muusikakirjastaja (1803–1869) *[[Federico Zuccari]], itaalia kunstnik (suri 1609) *[[Joseph Gerhard Zuccarini]], saksa botaanik (1797–1848) *[[Enrico Zuccalli]], Šveitsi päritolu arhitekt ja ehitusmeister (1642–1724) *[[Giovanni Gaspare Zuccalli]], Šveitsi päritolu arhitekt ja ehitusmeister (suri 1717) *[[Kaspar Zuccalli (suri 1678)|Kaspar Zuccalli]], Šveitsi päritolu arhitekt ja ehitusmeister (suri 1678) *[[Mats Zuccarello]], Norra jäähokimängija (1987–) *[[Mark Zuckerberg]], USA ettevõtja (1984–) *[[Carl Zuckmayer]], saksa kirjanik (1896–1977) *[[Bruno Zuculini]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (1942–2024) *[[Viktor Zuikov]], Eesti vehkleja ja vehklemistreener (1962–) *[[Vladimir Zuikov]], vene kunstnik-lavastaja ja illustraator (1935–2021) *[[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane (1997–) *[[Aleksandr Zujev]], Nõukogude Liidu hävituslendur (1961–2001) *[[Emile Zuckerkandl]], Austria bioloog (1922–2013) *[[Aleksandr Zukerman]], Eesti ajakirjanik (1952–) *[[Wojciech Żukrowski]], poola kirjanik (1916–2000) *[[Zulfiya]], usbeki luuletaja (1915–1996) *[[Ignacio Zuloaga]], baski päritolu Hispaania maalikunstnik (1870–1945) *[[Lindiwe Zulu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1958–) *[[Jacob Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1942–) *[[Zumbi dos Palmares]], ülestõusujuht Brasiilias (1655–1695) *[[Bruno Zumino]], itaalia ja USA füüsik (1923–2014) *[[Juan Camilo Zúñiga]], endine Colombia jalgpallur (1985–) *[[Dārta Zunte]], Eesti-Läti skeletonisõitja (2000–) *[[Beno Zupančič]], sloveeni kirjanik ja poliitik (1925–1980) *[[Rein Zupping]], eesti neuroloog ja neurokirurg (1935–2001) *[[Sirli Zupping]], eesti keeleteadlane ja orienteeruja (1981–) *[[Sten Zupping]], eesti näitleja (1968–) *[[Francisco de Zurbarán]], hispaania maalikunstnik (1598–1664) *[[Matthias Zurbriggen]], Šveitsi alpinist (1856–1917) *[[Peter Zurbriggen]], Šveitsi päritolu katoliku vaimulik (1943–2022) *[[Silvan Zurbriggen]], Šveitsi mäesuusataja (1981–) *[[Karl Zurflüh]], Šveitsi poksija (1913–) *[[Valerio Zurlini]], itaalia filmirežissöör ja stsenarist (1926–1982) *[[Manuel Fernando Zurita]], Nicaragua president *[[Efraim Zuroff]], Iisraeli ajaloolane (1948–) *[[Konrad Zuse]], saksa tsiviilehitusinsener, informaatika teerajaja, leiutaja ja ärimees (1910–1995) *[[Jānis Zutis]], läti ajaloolane (1893–1962) *[[Louis Zutter]], Šveitsi võimleja (1856–1946) ==Zü== *[[Ernst Zündel]] (1939–) ==Zv== *[[Nikolai Zvegintsov]], Venemaa riigitegelane (1848–1920) *[[Valeri Zvegintsev]], Venemaa füüsik (1943–) *[[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist (1997–) *[[Sergei Zverev]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1912–1978) *[[Sergei Zverev (rahvalaulik)| Sergei Zverev (Kõõl Uola)]], jakuudi rahvalaulik ja koreograaf (1900–1973) *[[Elina Zvierava]], valgevene kettaheitja (1960–) *[[Denis Zvizdić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1964–) *[[Andrei Zvjagintsev]], vene filmirežissöör, näitleja ja stsenarist (1964–) *[[Vera Zvonarjova]], Venemaa tennisist (1984–) *[[Kira Zvorõkina]], vene maletaja (1919–2014) ==Zw== *[[Harald Zwart]], Norra filmirežissöör ja -produtsent (1965–) *[[Bernard Zweers]], hollandi helilooja, dirigent ja muusikaõppejõud (1854–1924) *[[Arnold Zweig]], juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1887–1968) *[[George Zweig]], juudi päritolu USA füüsik ja neurobioloog (1937–) *[[Stefan Zweig]], juudi päritolu Austria saksakeelne kirjanik (1881–1942) *[[Dominic Zwerger]], Austria jäähokimängija (1996–) *[[Lisbeth Zwerger]], Austria illustraator (1954–) *[[Fritz Zwicky]], ameerika astronoom (1875–1969) *[[Huldrych Zwingli]], Šveitsi usu-uuendaja (1484–1531) *[[Vladimir Zworykin]], vene päritolu USA leiutaja (1889–1982) == Zõ== *[[Aleksei Zõbin]], Eesti insener ja poliitik (1933–2005) *[[Ljudmila Zõkina]], vene laulja (1929–2009) *[[Olesja Zõkina]], Venemaa kergejõustiklane (1980–) *[[Aleksandr Zõkov]], ukraina matemaatik (1927–) *[[Konstantin Zõrjanov]], vene jalgpallur (1977–) == Zä == *[[İlham Zəkiyev]], aserbaidžaani judoka (1980–) *[[Olev Zäuram]], eesti agronoom (1927–2012) == Zö == *[[Joachim Friedrich von Zöge]], Eesti- ja Liivimaa mõisnik ning Rootsi sõjaväelane (1610–1642) *[[Armin Zöggeler]], Itaalia kelgutaja (1974–) *[[Sándor Zöld]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1913–1951) *[[Heinrich Zöllner]], saksa helilooja ja dirigent (1854–1941) ==Zy== *[[Szmul Zygielbojm]], juudi päritolu Poola poliitik (1895–1943) *[[Zygmunt I]] *[[Zygmunt II August]] *[[Zygmunt III]], Poola ja Rootsi kuningas (1566–1632) *[[Teresa Żylis-Gara]], poola ooperilaulja (1930–2021) *[[Marian Zyndram-Kościałkowski]], Poola poliitik (1892–1946) *[[Brigitte Zypries]], Saksamaa poliitik (1953–) *[[Ben Zyskowicz]], Soome poliitik (1954–) *[[Wojciech Żywny]], poola pianist ja viiuldaja (1756–1842) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Z, Biograafiad]] 3tf2mv855jlg5apcxv7kgx20xu60vvw Liivakivi 0 28205 7257559 7084279 2026-10-23T08:23:56Z ~2026-56637-56 240347 7257559 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} [[Pilt:Suur Taevaskoda 2003.jpg|thumb|right|[[Suur Taevaskoda]] koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist]] [[Pilt:Kvartsliiv_Tabina.jpg|thumb|right|Peeneteraline [[Gauja lade]]me liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis]] [[Pilt:Ninamaapanga liivapaljand.jpg|pisi|Ninamaa panga liivakivi]] [[Fail:Canyon_de_leconi_2.jpg|pisi|Leconi kanjoni liivakivi Gabonis]] '''Liivakivi''' on [[Tsement (geoloogia)|tsementeerunud]] [[liiv]]ast koosnev [[settekivim]]. Liivakivi kuulub [[purdkivim]]ite hulka, olles nende tüüpilisim esindaja. [[Mineraloogia|Mineraloogiliselt]] koosneb liivakivi põhiliselt [[kvarts]]ist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, [[kaltsiumkarbonaat]] või [[raudoksiidid]]. Raudoksiidid annavad liivakivile ka punaka [[värvus]]e. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on [[Settimine|setitatud]] reeglina kas [[Vooluvesi|vooluvee]] või [[tuul]]e poolt. Liivakivi on enamasti [[Kihilisus|kihiline]], sageli esineb [[põimkihilisus]]. Liivakivi sisaldab tihti [[konkretsioon]]e ja [[kivistis]]i, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi [[Moone (geoloogia)|moondumise]] tulemusel tekib [[kvartsiit]]. Liivakivist koosneb suur osa [[Eesti]] [[Aluspõhi|aluspõhjast]]. Suurem osa Eesti all lasuvast [[devon]]i [[ladestu]]st koosneb liivakivist ([[devoni liivakivi]]). Liivakivi kasutatakse ehitusmaterjalina. kaka ==Vaata ka== *[[aleuroliit]] *[[arkoos]] *[[grauvakk]] *[[oobolusliivakivi]] {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Settekivimid]] [[Kategooria:Skulptuurimaterjalid]] 0e0ehosif7wzckmvzbqf5uc2ucfthye Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel 0 31270 7257246 7256460 2026-10-22T14:12:17Z Kalle 51 tabelid uuendatud ja infot lisatud 7257246 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:1968_Mexico_emblem.svg|100px|Mexico 1968]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]], [[ Mexico City]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 1964]]''' | '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[México]]s [[13. oktoober|13.]]–[[26. oktoober|26. oktoobrini]]. 19. [[suveolümpiamängud]]el Mehhikos toimunud olümpiavõrkpalliturniir oli olümpiamängude ajaloo 2. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 10 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik kohtumised mängiti ringturniiri formaadis. Nõukogude Liit kaotas avamängu USA-le viies setis, kuid jäid seejärel võitmatuks ja kaitsesid oma tiitlit. Hõbemedali pidi otsustama settisuhe. Jaapan kaotas kolmandal võistluspäeval Tšehhoslovakkiale tiebreakis, kuid kaotas kokku vaid kuus setti ja lõpetas seetõttu teisena. Võõrustajamaa Mehhiko jäi võiduta. == Kvalifikatsioon == Osalevate riikide kvalifikatsioon põhines algselt varasematel olümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel. [[Ida-Euroopa]] riikide boikoti tõttu 1967. aasta naiste võrkpalli maailmameistrivõistlustel tekkis aga eriline olukord. [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB]] korraldas neile võistkondadele kahe olümpiakvalifikatsioonikoha selgitamiseks lisaturniiri. See toimus [[Slavonski Brod]]is 1967. aasta septembri lõpus. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel mängisid kõik kümme kvalifitseerunud võistkonda ühes alagrupis ringturniiri formaadis. Selle vooru edukaim võistkond tuli olümpiavõitjaks, alagrupi teine võitis hõbemedali ja kolmas pronksmedali. Naiste võistlusel mängis kaheksa võistkonda sama formaadiga. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Mehhiko]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1968. aasta suveolümpiamängud|México 1968]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||2||0||0||2 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||2||0||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||0||1 ||1 |- |4.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} == Mehed == [[Olümpiavõitja]] [[1964]]: NSV Liit.<br> 10 meeskonda. Turniirist loobusid [[Aafrika]] meister [[Tuneesia]] ja [[Rumeenia]]. Neile asendajate otsimisel ütlesid ära [[Alžeeria]], [[Jugoslaavia]], [[Ungari]] ja [[Holland]]. Asendusmeeskondadeks said Bulgaaria ja Belgia. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967–1971).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' || '''3:1''' || 9||8||1 ||26:8 ||464:326||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||7 ||2||24:6|| 430:258 || '''16''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3||'''3:2'''|| '''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:15 ||454:417 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |2:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||9 ||6||3 ||22:12 ||449:374 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||6||3 ||18:11 ||371:281 ||'''15''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:2''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||4 ||5 ||16:17 ||379:385||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |'''3:2'''|| 0:3||1:3 || 0:3|| 0:3||2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1''' ||9 ||4||5 ||15:18 ||383:414 ||'''13''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:2''' ||9 ||2||7 ||6:24 ||239:417||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |1:3|| 0:3||2:3 || 1:3|| 0:3||0:3||0:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||9 ||1||8 ||8:25 ||357:469 ||'''10''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 || 0:3 || 1:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||6:27 ||289:474||'''9''' |} 1. NSV Liit: [[Oleg Antropov]], [[Vladimir Beljajev]], [[Ivan Bugajenkov]], [[Vladimir Ivanov (võrkpallur)|Vladimir Ivanov]], [[Valeri Kravtšenko]], [[Jevgeni Lapinski]], [[Vasilius Matuševas]], [[Viktor Mihhaltšuk]], [[Georgi Mondzolevski]], [[Juri Pojarkov]], [[Eduard Sibirjakov]], [[Boriss Tereštšuk]].<br> 2. Jaapan: [[Naohiro Ikeda]], [[Masayuki Minami]], [[Katsutoshi Nekoda]], [[Mamoru Shiragami]], [[Isao Koizumi]], [[Kenji Kimura]], [[Yasuaki Mitsumori]], [[Jungo Morita]], [[Tadayoshi Yokota]], [[Seiji Ohko]], [[Tetsuo Sato]], [[Kenji Shimaoka]].<br> 3. Tšehhoslovakkia: [[Antonín Prochazka]], [[Jiři Svobodo]], [[Lubomir Zajiček]], [[Josef Musil]], [[Karel Smolka]], [[Vladimir Petlak]], [[Petr Kop]], [[Frantiček Sokol]], [[Bohumil Golian]], [[Zdenek Groessl]], [[Pavel Schenk]], [[Drahomir Koudelka]]. == Naised == Olümpiavõitja 1964: Jaapan.<br> 8 naiskonda. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Peruu}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:1''' || 7||7||0 ||21:3 ||333:194||'''14''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||7 ||6 ||1||19:3|| 318:147 || '''13''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2'''||'''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||7 ||5||2 ||15:11 ||324:304 ||'''12''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Peruu}} |0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||2:3|| '''3:2''' || '''3:1'''||7 ||3||4 ||12:15 ||306:327 ||'''10''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |0:3|| 0:3||2:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' ||7 ||3||4 ||11:14 ||276:305 ||'''10''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | 1:3 ||0:3 ||0:3||'''3:2''' ||1:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:0''' || '''3:1'''||7 ||3 ||4 ||11:15 ||307:307||'''10''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} |0:3|| 0:3||2:3 || 2:3|| 0:3||0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||7 ||1||6 ||7:18 ||215:338 ||'''8''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||7 ||0||7 ||4:21 ||196:353||'''7''' |} 1. NSV Liit: [[Ljudmila Buldakova]], [[Tatjana Veinberga]], [[Valentina Vinogradova]], [[Vera Dujunova|Vera Galuška]] (aastast 1969 kuni surmani Dujunova), [[Vera Lantratova]], [[Galina Leontjeva]], [[Ljudmila Mihhailovskaja]], [[Tatjana Ponjajeva]], [[Inna Rõskal]], [[Roza Salihhova]], [[Tatjana Sarõtševa]], [[Nina Smolejeva]].<br> 2. Jaapan: [[Setsuko Yoshida]], [[Suzue Takayama]], [[Toyoko Iwahara]], [[Youko Kasahara]], [[Aiko Onozawa]], [[Yukiyo Kojima]], [[Sachiko Fukunaka]], [[Kunie Shishikura]], [[Setsuko Inoue]], [[Sumio Oinuma]], [[Makiko Furukawa]], [[Keiko Hama]].<br> 3. Poola: [[Krystyna Czajkowska]], [[Jozefa Ledwig]], [[Elzbieta Porzec]], [[Wanda Wiecha]], [[Zofia Szczesniewska]], [[Krystyna Jakubowska]], [[Lidia Chmielnicka]], [[Barbara Niemczyk]], [[Halina Aszkielowicz]], [[Krystyna Krupa]], [[Jadwiga Ksiazek]], [[Krystyna Ostromecka]]. {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1968. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] rtvjcjxdvttacm6anu23ldwglfum719 7257252 7257246 2026-10-22T14:22:42Z Kalle 51 7257252 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:1968_Mexico_emblem.svg|100px|Mexico 1968]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]], [[ Mexico City]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 1964]]''' | '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[México]]s [[13. oktoober|13.]]–[[26. oktoober|26. oktoobrini]]. 19. [[suveolümpiamängud]]el Mehhikos toimunud olümpiavõrkpalliturniir oli olümpiamängude ajaloo 2. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 10 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik kohtumised mängiti ringturniiri formaadis. Nõukogude Liit kaotas avamängu meeste turniiril USA-le viies setis, kuid jäid seejärel võitmatuks ja kaitsesid oma tiitlit. Hõbemedali pidi otsustama settisuhe. Jaapan kaotas kolmandal võistluspäeval Tšehhoslovakkiale tiebreakis, kuid kaotas kokku vaid kuus setti ja lõpetas seetõttu teisena. Võõrustajamaa Mehhiko jäi võiduta. Naiste turniiril selgusid medalikohad viimastes matšides. Võistluse viimasel päeval kohtusid seni võitmatu NSV Liidu võistkond ja tiitlikaitsja Jaapan otseses duellis kuldmedali nimel. 3:1 võiduga kindlustasid Nõukogude naised endale esikoha, tõugates troonilt Aasia võistkonna. Pronksivõitlus otsustati samuti Poola ja Peruu vahelises viimases matšis, millest võitjana väljus Poola. Võõrustajariik Mehhiko suutis kindlustada endale eelviimase koha, võites lõpuks võiduta jäänud Ameerika Ühendriike. == Kvalifikatsioon == Osalevate riikide kvalifikatsioon põhines algselt varasematel olümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel. [[Ida-Euroopa]] riikide boikoti tõttu 1967. aasta naiste võrkpalli maailmameistrivõistlustel tekkis aga eriline olukord. [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB]] korraldas neile võistkondadele kahe olümpiakvalifikatsioonikoha selgitamiseks lisaturniiri. See toimus [[Slavonski Brod]]is 1967. aasta septembri lõpus. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel mängisid kõik kümme kvalifitseerunud võistkonda ühes alagrupis ringturniiri formaadis. Selle vooru edukaim võistkond tuli olümpiavõitjaks, alagrupi teine võitis hõbemedali ja kolmas pronksmedali. Naiste võistlusel mängis kaheksa võistkonda sama formaadiga. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Mehhiko]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1968. aasta suveolümpiamängud|México 1968]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||2||0||0||2 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||2||0||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||0||1 ||1 |- |4.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} == Mehed == [[Olümpiavõitja]] [[1964]]: NSV Liit.<br> 10 meeskonda. Turniirist loobusid [[Aafrika]] meister [[Tuneesia]] ja [[Rumeenia]]. Neile asendajate otsimisel ütlesid ära [[Alžeeria]], [[Jugoslaavia]], [[Ungari]] ja [[Holland]]. Asendusmeeskondadeks said Bulgaaria ja Belgia. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967–1971).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' || '''3:1''' || 9||8||1 ||26:8 ||464:326||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||7 ||2||24:6|| 430:258 || '''16''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3||'''3:2'''|| '''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:15 ||454:417 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |2:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||9 ||6||3 ||22:12 ||449:374 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||6||3 ||18:11 ||371:281 ||'''15''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:2''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||4 ||5 ||16:17 ||379:385||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |'''3:2'''|| 0:3||1:3 || 0:3|| 0:3||2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1''' ||9 ||4||5 ||15:18 ||383:414 ||'''13''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:2''' ||9 ||2||7 ||6:24 ||239:417||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |1:3|| 0:3||2:3 || 1:3|| 0:3||0:3||0:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||9 ||1||8 ||8:25 ||357:469 ||'''10''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 || 0:3 || 1:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||6:27 ||289:474||'''9''' |} 1. NSV Liit: [[Oleg Antropov]], [[Vladimir Beljajev]], [[Ivan Bugajenkov]], [[Vladimir Ivanov (võrkpallur)|Vladimir Ivanov]], [[Valeri Kravtšenko]], [[Jevgeni Lapinski]], [[Vasilius Matuševas]], [[Viktor Mihhaltšuk]], [[Georgi Mondzolevski]], [[Juri Pojarkov]], [[Eduard Sibirjakov]], [[Boriss Tereštšuk]].<br> 2. Jaapan: [[Naohiro Ikeda]], [[Masayuki Minami]], [[Katsutoshi Nekoda]], [[Mamoru Shiragami]], [[Isao Koizumi]], [[Kenji Kimura]], [[Yasuaki Mitsumori]], [[Jungo Morita]], [[Tadayoshi Yokota]], [[Seiji Ohko]], [[Tetsuo Sato]], [[Kenji Shimaoka]].<br> 3. Tšehhoslovakkia: [[Antonín Prochazka]], [[Jiři Svobodo]], [[Lubomir Zajiček]], [[Josef Musil]], [[Karel Smolka]], [[Vladimir Petlak]], [[Petr Kop]], [[Frantiček Sokol]], [[Bohumil Golian]], [[Zdenek Groessl]], [[Pavel Schenk]], [[Drahomir Koudelka]]. == Naised == Olümpiavõitja 1964: Jaapan.<br> 8 naiskonda. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Peruu}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:1''' || 7||7||0 ||21:3 ||333:194||'''14''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||7 ||6 ||1||19:3|| 318:147 || '''13''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2'''||'''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||7 ||5||2 ||15:11 ||324:304 ||'''12''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Peruu}} |0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||2:3|| '''3:2''' || '''3:1'''||7 ||3||4 ||12:15 ||306:327 ||'''10''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |0:3|| 0:3||2:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' ||7 ||3||4 ||11:14 ||276:305 ||'''10''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | 1:3 ||0:3 ||0:3||'''3:2''' ||1:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:0''' || '''3:1'''||7 ||3 ||4 ||11:15 ||307:307||'''10''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} |0:3|| 0:3||2:3 || 2:3|| 0:3||0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||7 ||1||6 ||7:18 ||215:338 ||'''8''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||7 ||0||7 ||4:21 ||196:353||'''7''' |} 1. NSV Liit: [[Ljudmila Buldakova]], [[Tatjana Veinberga]], [[Valentina Vinogradova]], [[Vera Dujunova|Vera Galuška]] (aastast 1969 kuni surmani Dujunova), [[Vera Lantratova]], [[Galina Leontjeva]], [[Ljudmila Mihhailovskaja]], [[Tatjana Ponjajeva]], [[Inna Rõskal]], [[Roza Salihhova]], [[Tatjana Sarõtševa]], [[Nina Smolejeva]].<br> 2. Jaapan: [[Setsuko Yoshida]], [[Suzue Takayama]], [[Toyoko Iwahara]], [[Youko Kasahara]], [[Aiko Onozawa]], [[Yukiyo Kojima]], [[Sachiko Fukunaka]], [[Kunie Shishikura]], [[Setsuko Inoue]], [[Sumio Oinuma]], [[Makiko Furukawa]], [[Keiko Hama]].<br> 3. Poola: [[Krystyna Czajkowska]], [[Jozefa Ledwig]], [[Elzbieta Porzec]], [[Wanda Wiecha]], [[Zofia Szczesniewska]], [[Krystyna Jakubowska]], [[Lidia Chmielnicka]], [[Barbara Niemczyk]], [[Halina Aszkielowicz]], [[Krystyna Krupa]], [[Jadwiga Ksiazek]], [[Krystyna Ostromecka]]. {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1968. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] d2gu1srk87c51wif6xs8vyik836sygu 7257304 7257252 2026-10-22T15:31:58Z Kalle 51 7257304 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:1968_Mexico_emblem.svg|100px|Mexico 1968]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]], [[ Mexico City]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 1964]]''' | '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[México]]s [[13. oktoober|13.]]–[[26. oktoober|26. oktoobrini]]. 19. [[suveolümpiamängud]]el Mehhikos toimunud olümpiavõrkpalliturniir oli olümpiamängude ajaloo 2. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 10 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik kohtumised mängiti ringturniiri formaadis. Nõukogude Liit kaotas avamängu meeste turniiril USA-le viies setis, kuid jäid seejärel võitmatuks ja kaitsesid oma tiitlit. Hõbemedali pidi otsustama settisuhe. Jaapan kaotas kolmandal võistluspäeval Tšehhoslovakkiale tiebreakis, kuid kaotas kokku vaid kuus setti ja lõpetas seetõttu teisena. Võõrustajamaa Mehhiko jäi võiduta. Naiste turniiril selgusid medalikohad viimastes matšides. Võistluse viimasel päeval kohtusid seni võitmatu NSV Liidu võistkond ja tiitlikaitsja Jaapan otseses duellis kuldmedali nimel. 3:1 võiduga kindlustasid Nõukogude naised endale esikoha, tõugates troonilt Aasia võistkonna. Pronksivõitlus otsustati samuti Poola ja Peruu vahelises viimases matšis, millest võitjana väljus Poola. Võõrustajariik Mehhiko suutis kindlustada endale eelviimase koha, võites lõpuks võiduta jäänud Ameerika Ühendriike. == Kvalifikatsioon == Osalevate riikide kvalifikatsioon põhines algselt varasematel olümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel. [[Ida-Euroopa]] riikide boikoti tõttu 1967. aasta naiste võrkpalli maailmameistrivõistlustel tekkis aga eriline olukord. [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB]] korraldas neile võistkondadele kahe olümpiakvalifikatsioonikoha selgitamiseks lisaturniiri. See toimus [[Slavonski Brod]]is 1967. aasta septembri lõpus. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel mängisid kõik kümme kvalifitseerunud võistkonda ühes alagrupis ringturniiri formaadis. Selle vooru edukaim võistkond tuli olümpiavõitjaks, alagrupi teine võitis hõbemedali ja kolmas pronksmedali. Naiste võistlusel mängis kaheksa võistkonda sama formaadiga. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Mehhiko]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1968. aasta suveolümpiamängud|México 1968]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||2||0||0||2 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||2||0||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||0||1 ||1 |- |4.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} == Mehed == [[Olümpiavõitja]] [[1964]]: NSV Liit.<br> 10 meeskonda. Turniirist loobusid [[Aafrika]] meister [[Tuneesia]] ja [[Rumeenia]]. Neile asendajate otsimisel ütlesid ära [[Alžeeria]], [[Jugoslaavia]], [[Ungari]] ja [[Holland]]. Asendusmeeskondadeks said Bulgaaria ja Belgia. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967–1971).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' || '''3:1''' || 9||8||1 ||26:8 ||464:326||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||7 ||2||24:6|| 430:258 || '''16''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3||'''3:2'''|| '''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:15 ||454:417 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |2:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||9 ||6||3 ||22:12 ||449:374 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||6||3 ||18:11 ||371:281 ||'''15''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:2''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||4 ||5 ||16:17 ||379:385||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |'''3:2'''|| 0:3||1:3 || 0:3|| 0:3||2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1''' ||9 ||4||5 ||15:18 ||383:414 ||'''13''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:2''' ||9 ||2||7 ||6:24 ||239:417||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |1:3|| 0:3||2:3 || 1:3|| 0:3||0:3||0:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||9 ||1||8 ||8:25 ||357:469 ||'''10''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 || 0:3 || 1:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||6:27 ||289:474||'''9''' |} 1. NSV Liit: [[Oleg Antropov]], [[Vladimir Beljajev]], [[Ivan Bugajenkov]], [[Vladimir Ivanov (võrkpallur)|Vladimir Ivanov]], [[Valeri Kravtšenko]], [[Jevgeni Lapinski]], [[Vasilius Matuševas]], [[Viktor Mihhaltšuk]], [[Georgi Mondzolevski]], [[Juri Pojarkov]], [[Eduard Sibirjakov]], [[Boriss Tereštšuk]].<br> 2. Jaapan: [[Naohiro Ikeda]], [[Masayuki Minami]], [[Katsutoshi Nekoda]], [[Mamoru Shiragami]], [[Isao Koizumi]], [[Kenji Kimura]], [[Yasuaki Mitsumori]], [[Jungo Morita]], [[Tadayoshi Yokota]], [[Seiji Ohko]], [[Tetsuo Sato]], [[Kenji Shimaoka]].<br> 3. Tšehhoslovakkia: [[Antonín Prochazka]], [[Jiři Svobodo]], [[Lubomir Zajiček]], [[Josef Musil]], [[Karel Smolka]], [[Vladimir Petlak]], [[Petr Kop]], [[Frantiček Sokol]], [[Bohumil Golian]], [[Zdenek Groessl]], [[Pavel Schenk]], [[Drahomir Koudelka]]. == Naised == Olümpiavõitja 1964: Jaapan.<br> 8 naiskonda. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Peruu}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:1''' || 7||7||0 ||21:3 ||333:194||'''14''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||7 ||6 ||1||19:3|| 318:147 || '''13''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2'''||'''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||7 ||5||2 ||15:11 ||324:304 ||'''12''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Peruu}} |0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||2:3|| '''3:2''' || '''3:1'''||7 ||3||4 ||12:15 ||306:327 ||'''10''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |0:3|| 0:3||2:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' ||7 ||3||4 ||11:14 ||276:305 ||'''10''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | 1:3 ||0:3 ||0:3||'''3:2''' ||1:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:0''' || '''3:1'''||7 ||3 ||4 ||11:15 ||307:307||'''10''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} |0:3|| 0:3||2:3 || 2:3|| 0:3||0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||7 ||1||6 ||7:18 ||215:338 ||'''8''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||7 ||0||7 ||4:21 ||196:353||'''7''' |} 1. NSV Liit: [[Ljudmila Buldakova]], [[Tatjana Veinberga]], [[Valentina Vinogradova]], [[Vera Dujunova|Vera Galuška]] (aastast 1969 kuni surmani Dujunova), [[Vera Lantratova]], [[Galina Leontjeva]], [[Ljudmila Mihhailovskaja]], [[Tatjana Ponjajeva]], [[Inna Rõskal]], [[Roza Salihhova]], [[Tatjana Sarõtševa]], [[Nina Smolejeva]].<br> 2. Jaapan: [[Setsuko Yoshida]], [[Suzue Takayama]], [[Toyoko Iwahara]], [[Youko Kasahara]], [[Aiko Onozawa]], [[Yukiyo Kojima]], [[Sachiko Fukunaka]], [[Kunie Shishikura]], [[Setsuko Inoue]], [[Sumio Oinuma]], [[Makiko Furukawa]], [[Keiko Hama]].<br> 3. Poola: [[Krystyna Czajkowska]], [[Jozefa Ledwig]], [[Elzbieta Porzec]], [[Wanda Wiecha]], [[Zofia Szczesniewska]], [[Krystyna Jakubowska]], [[Lidia Chmielnicka]], [[Barbara Niemczyk]], [[Halina Aszkielowicz]], [[Krystyna Krupa]], [[Jadwiga Ksiazek]], [[Krystyna Ostromecka]]. == Välislingid == {{Commons category}} * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1968.html Tulemused Men Volleyball XIX Olympic Games 1968 Mexico City, Mexico 13th to 26th October] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1968.html Tulemused Women Volleyball XIX Olympic Games 1968 Mexico City (MEX) - 13-26.10] {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1968. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] 25jbk1sq4pabaexmmco2in5g7mjxqd5 7257337 7257304 2026-10-22T16:32:17Z Kalle 51 7257337 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:1968_Mexico_emblem.svg|100px|Mexico 1968]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]], [[ Mexico City]] |- |colspan="2" |'''13. - 26. oktoober''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 1964]]''' | '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[México]]s [[13. oktoober|13.]]–[[26. oktoober|26. oktoobrini]]. 19. [[suveolümpiamängud]]el Mehhikos toimunud olümpiavõrkpalliturniir oli olümpiamängude ajaloo 2. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 10 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik kohtumised mängiti ringturniiri formaadis. Nõukogude Liit kaotas avamängu meeste turniiril USA-le viies setis, kuid jäid seejärel võitmatuks ja kaitsesid oma tiitlit. Hõbemedali pidi otsustama settisuhe. Jaapan kaotas kolmandal võistluspäeval Tšehhoslovakkiale tiebreakis, kuid kaotas kokku vaid kuus setti ja lõpetas seetõttu teisena. Võõrustajamaa Mehhiko jäi võiduta. Naiste turniiril selgusid medalikohad viimastes matšides. Võistluse viimasel päeval kohtusid seni võitmatu NSV Liidu võistkond ja tiitlikaitsja Jaapan otseses duellis kuldmedali nimel. 3:1 võiduga kindlustasid Nõukogude naised endale esikoha, tõugates troonilt Aasia võistkonna. Pronksivõitlus otsustati samuti Poola ja Peruu vahelises viimases matšis, millest võitjana väljus Poola. Võõrustajariik Mehhiko suutis kindlustada endale eelviimase koha, võites lõpuks võiduta jäänud Ameerika Ühendriike. == Kvalifikatsioon == Osalevate riikide kvalifikatsioon põhines algselt varasematel olümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel. [[Ida-Euroopa]] riikide boikoti tõttu 1967. aasta naiste võrkpalli maailmameistrivõistlustel tekkis aga eriline olukord. [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB]] korraldas neile võistkondadele kahe olümpiakvalifikatsioonikoha selgitamiseks lisaturniiri. See toimus [[Slavonski Brod]]is 1967. aasta septembri lõpus. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel mängisid kõik kümme kvalifitseerunud võistkonda ühes alagrupis ringturniiri formaadis. Selle vooru edukaim võistkond tuli olümpiavõitjaks, alagrupi teine võitis hõbemedali ja kolmas pronksmedali. Naiste võistlusel mängis kaheksa võistkonda sama formaadiga. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Mehhiko]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1968. aasta suveolümpiamängud|México 1968]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||2||0||0||2 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||2||0||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||0||1 ||1 |- |4.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} == Mehed == [[Olümpiavõitja]] [[1964]]: NSV Liit.<br> 10 meeskonda. Turniirist loobusid [[Aafrika]] meister [[Tuneesia]] ja [[Rumeenia]]. Neile asendajate otsimisel ütlesid ära [[Alžeeria]], [[Jugoslaavia]], [[Ungari]] ja [[Holland]]. Asendusmeeskondadeks said Bulgaaria ja Belgia. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967–1971).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' || '''3:1''' || 9||8||1 ||26:8 ||464:326||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||7 ||2||24:6|| 430:258 || '''16''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3||'''3:2'''|| '''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:15 ||454:417 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |2:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||9 ||6||3 ||22:12 ||449:374 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||6||3 ||18:11 ||371:281 ||'''15''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:2''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||4 ||5 ||16:17 ||379:385||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |'''3:2'''|| 0:3||1:3 || 0:3|| 0:3||2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1''' ||9 ||4||5 ||15:18 ||383:414 ||'''13''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:2''' ||9 ||2||7 ||6:24 ||239:417||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |1:3|| 0:3||2:3 || 1:3|| 0:3||0:3||0:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||9 ||1||8 ||8:25 ||357:469 ||'''10''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 || 0:3 || 1:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||6:27 ||289:474||'''9''' |} 1. NSV Liit: [[Oleg Antropov]], [[Vladimir Beljajev]], [[Ivan Bugajenkov]], [[Vladimir Ivanov (võrkpallur)|Vladimir Ivanov]], [[Valeri Kravtšenko]], [[Jevgeni Lapinski]], [[Vasilius Matuševas]], [[Viktor Mihhaltšuk]], [[Georgi Mondzolevski]], [[Juri Pojarkov]], [[Eduard Sibirjakov]], [[Boriss Tereštšuk]].<br> 2. Jaapan: [[Naohiro Ikeda]], [[Masayuki Minami]], [[Katsutoshi Nekoda]], [[Mamoru Shiragami]], [[Isao Koizumi]], [[Kenji Kimura]], [[Yasuaki Mitsumori]], [[Jungo Morita]], [[Tadayoshi Yokota]], [[Seiji Ohko]], [[Tetsuo Sato]], [[Kenji Shimaoka]].<br> 3. Tšehhoslovakkia: [[Antonín Prochazka]], [[Jiři Svobodo]], [[Lubomir Zajiček]], [[Josef Musil]], [[Karel Smolka]], [[Vladimir Petlak]], [[Petr Kop]], [[Frantiček Sokol]], [[Bohumil Golian]], [[Zdenek Groessl]], [[Pavel Schenk]], [[Drahomir Koudelka]]. == Naised == Olümpiavõitja 1964: Jaapan.<br> 8 naiskonda. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Peruu}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:1''' || 7||7||0 ||21:3 ||333:194||'''14''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0''' ||7 ||6 ||1||19:3|| 318:147 || '''13''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2'''||'''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||7 ||5||2 ||15:11 ||324:304 ||'''12''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Peruu}} |0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||2:3|| '''3:2''' || '''3:1'''||7 ||3||4 ||12:15 ||306:327 ||'''10''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |0:3|| 0:3||2:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:1''' ||7 ||3||4 ||11:14 ||276:305 ||'''10''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | 1:3 ||0:3 ||0:3||'''3:2''' ||1:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:0''' || '''3:1'''||7 ||3 ||4 ||11:15 ||307:307||'''10''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} |0:3|| 0:3||2:3 || 2:3|| 0:3||0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||7 ||1||6 ||7:18 ||215:338 ||'''8''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||7 ||0||7 ||4:21 ||196:353||'''7''' |} 1. NSV Liit: [[Ljudmila Buldakova]], [[Tatjana Veinberga]], [[Valentina Vinogradova]], [[Vera Dujunova|Vera Galuška]] (aastast 1969 kuni surmani Dujunova), [[Vera Lantratova]], [[Galina Leontjeva]], [[Ljudmila Mihhailovskaja]], [[Tatjana Ponjajeva]], [[Inna Rõskal]], [[Roza Salihhova]], [[Tatjana Sarõtševa]], [[Nina Smolejeva]].<br> 2. Jaapan: [[Setsuko Yoshida]], [[Suzue Takayama]], [[Toyoko Iwahara]], [[Youko Kasahara]], [[Aiko Onozawa]], [[Yukiyo Kojima]], [[Sachiko Fukunaka]], [[Kunie Shishikura]], [[Setsuko Inoue]], [[Sumio Oinuma]], [[Makiko Furukawa]], [[Keiko Hama]].<br> 3. Poola: [[Krystyna Czajkowska]], [[Jozefa Ledwig]], [[Elzbieta Porzec]], [[Wanda Wiecha]], [[Zofia Szczesniewska]], [[Krystyna Jakubowska]], [[Lidia Chmielnicka]], [[Barbara Niemczyk]], [[Halina Aszkielowicz]], [[Krystyna Krupa]], [[Jadwiga Ksiazek]], [[Krystyna Ostromecka]]. == Välislingid == {{Commons category}} * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1968.html Tulemused Men Volleyball XIX Olympic Games 1968 Mexico City, Mexico 13th to 26th October] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1968.html Tulemused Women Volleyball XIX Olympic Games 1968 Mexico City (MEX) - 13-26.10] {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1968. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] kysdk4tl69nukgvyo27fgvxvpwlxqtt Juuniküüditamine 0 31676 7257507 7254963 2026-10-23T06:08:20Z ~2026-56362-80 240328 7257507 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib juuniküüditamisest Eestis; see oli osa aktsioonist, millest räägitakse artiklis [[Juuniküüditamine Nõukogude Liidus]]}} {{allikad}}{{toimeta}} '''Juuniküüditamine Eestis''' toimus 14. juunil 1941. See oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] repressiivorganite ([[NKVD]]) [[inimsusvastane kuritegu]] – esimene massiline [[küüditamine]] Eestis. Juuniküüditamise käigus arreteeriti ja saadeti Eestist välja Venemaale umbes 3000 meest, kes seal peaaegu kõik kas hukati või hukkusid [[GULAG]]-i vangilaagrites. Küüditatud meeste pereliikmed – umbes 7000 naist-last-vanurit – saadeti neist eraldi samuti Eestist välja, eelkõige [[Siber]]i küladesse, kus enamik neist aastatel 1941–1944 hukkus.<ref>Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 1994, lk 183.</ref> [[Pilt:Georg-Meri-1941.jpg|pisi|Üks juuniküüditatutest, diplomaat [[Georg-Peeter Meri]] 1941. aasta teises pooles [[Sevurallag]]i vangilaagris (foto [[NKVD]] toimikust)]] Diktaator [[Stalin]]i ja Nõukogude Liidu võimuladviku eesmärk oli küüditada oma kodumaalt välja omariikluse olulisimad kandjad: riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad jt. Neid inimesi pidas NSV Liidu juhtkond [[stalinism|stalinistliku]] režiimi [[Marksism-leninism|kommunistliku ideoloogia]] alusel oma vastasteks, kui "ekspluataatorlikku klassi".<ref>[[Toomas Hiio]]. "Ado Kisandi päevik ja tema lugu." – [[Ado Kisand]]. "Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947". Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 8.</ref> 1941. juuniküüditamine hõlmas ka okupeeritud [[Läti|Lätit]] ja [[Leedu|Leedut]] ning aastatel 1939–1940 Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud alasid Poolas (sh [[Valgevene NSV]] ja [[Ukraina NSV]]) ja Rumeenias (sh [[Moldaavia NSV]]), kust saadeti Siberisse sundasumisele kokku umbes 95 000 inimest.<ref>[[Toomas Hiio]]. "Ado Kisandi päevik ja tema lugu." – [[Ado Kisand]]. "Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947". Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 7.</ref> Otseses tähenduses küüditatud olid enamasti naised, lapsed ja vanad mehed, kes eluks ajaks [[Siber]]isse sundasumisele saadeti ning kelle kohta isikupõhist süüdimõistvat otsust mitte kunagi ei ole tehtud. Mehed, aga ka üksikud silmapaistvamatel ametikohtadel olnud naised, eraldati oma perekondadest juba Eestis kohe pärast kinnipidamist ning saadeti vangilaagritesse, kus nad hiljem kas [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|NKVD erinõupidamise]], mõne tribunali või isegi kohaliku oblastikohtu otsusega pealiskaudse menetluse järel süüdi mõisteti. Suur osa neist suri juba 1941. või 1942. aastal enne otsuse langetamist, väga paljud mõisteti surma ja lasti maha, ülejäänud viidi enamasti kümneks aastaks vangilaagrisse. Tingimused Nõukogude vangilaagrites olid erakordselt ebainimlikud, mistõttu enamik vangilaagritesse saadetuid suri esimesel või teisel vangiaastal. Üksikud ellujäänud, kes karistusaja suutsid ära kanda, saadeti seejärel oma perekondade juurde sundasumisele.<ref name="toomas-hii">[[Toomas Hiio]]. "Ado Kisandi päevik ja tema lugu." – [[Ado Kisand]]. "Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947". Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 9.</ref> Küüditamise eesmärk ei olnud kõigi küüditatute tapmine. Küüditamisega viidi oma kodumaalt ära inimesed, keda nende sotsiaalse staatuse tõttu loeti Nõukogude režiimi vastasteks või vähemalt ebalojaalseteks. Neid kasutati tasuta ja õigusteta tööjõuna sageli paikades, kus inimesi ei olnud, ja töödel, mille jaoks tavalist tööjõudu ei jätkunud ([[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja ajal]] oli Nõukogude Liidus suur osa tööjõulistest meestest kas vangis või sõjaväkke mobiliseeritud). Sundasumise paigad olid enamasti raskesti ligipääsetavates kohtades karmi kliimaga piirkondades kaugel suurematest linnadest. Elamistingimused olid ebainimlikud, puudus korralik peavari ja arstiabi, suur puudus oli põhilistest toiduainetest, rõivastest ja jalatsitest. Viletsust võimendas veelgi Nõukogude Liidus valitsenud organiseerimatus ja hoolimatus. Ohvreid ei loetud.<ref name="toomas-hii" /> Pärast sõja lõppu lootsid küüditatud koju pääseda, kuigi neid olid saadetud sundasumisele eluks ajaks. Natuke andis lootust ka pärast sõda leevenenud ideoloogiline surve ja paranenud varustamine. Mõned põgenesid Siberist omal käel. Alates 1946. aastast vabastati osa küüditatuid. Paljud lapsed ja noored saadeti kas salaja või ka ametliku loaga kodumaale tagasi. Kuid see ei olnud pääsemine. 1940. aastate lõpul võeti enamik [[Siber]]ist kodumaale tulnud noori kinni ja saadeti tapi korras oma sundasumispaika tagasi.<ref name="toomas-hii" /> Küüditatutel hakati lubama kodumaale naasta alles pärast [[Jossif Stalin|Stalini]] surma. Esimestena said loa lapsed 1954. aastal. Suurem osa küüditatuid vabastati aastatel 1956–1958, kui oli neidki, kes mõnel põhjusel jäid elama sundasumise paika või mujale [[Siber]]is või [[Nõukogude Liit|Venemaal]]. Kodumaale pääsemine ja rehabiliteerimine ei tähendanud veel vintsutuste lõppu. Represseeritu, mis sest et taastatud õigustega, märk saatis inimesi kuni [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] lagunemiseni.<ref name="toomas-hii" /> == Ettevalmistused == [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu|Nõukogude Liidu valitsuse]] ja kommunistliku partei [[ÜK(b)P Keskkomitee|Keskkomitee]] 14. mail 1941 ühismäärusega nr 1299-526ss kinnitati "Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast". Küüditamist oli määratud koordineerima [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|riikliku julgeoleku]] rahvakomissar [[Vsevolod Merkulov]], tema asetäitja [[Ivan Serov]] ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|siseasjade rahvakomissari]] asetäitja [[Viktor Abakumov]]. Selle ühismääruse täitmist korraldasid okupeeritud Eestis nn "troikad" ehk kolmest isikust koosnevad komisjonid. Eesti NSV juhttroikasse kuulusid riikliku julgeoleku rahvakomissar [[Boris Kumm]], siseasjade rahvakomissar [[Andrei Murro]] ja EK(b)P KK I sekretär [[Karl Säre]]. Kogu Eestis juhtis küüditamist [[NKVD]] operatiivstaap koosseisus: * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar [[Boris Kumm]] (esimees), * [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar [[Andrei Murro]], * Eesti NSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissari asetäitja [[Aleksei Škurin]], * Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja [[Venjamin Gulst]], * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 2. osakonna ülem [[Rudolf James]]. Eestist küüditatud inimesed oli kavas saata järgmistesse piirkondadesse ja töölaagritesse: * 4665 inimest Starobelski laagrisse Ukraina idaosas, kus enne asusid Poola sõjaväelastest vangid, vt [[Katõni massimõrv]]; * 691 inimest [[Usollag]]i laagrisse ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|NKVD Erinõupidamisega]] süüdi mõistetud kriminaalne element); * 9115 inimest [[Altai krai]]sse (väljasaadetavate pereliikmed). Küüditamist ehk "sundevakueerimist" asuti teostama 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõigile asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid ette valmistatud kohtadesse kogunema küüditamist teostavad isikud. Neist moodustati neljaliikmelised "brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele anti juhised ja vajalikud dokumendid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. == Küüditamise teostamine == === Teostamine Eestis === [[Pilt:Kaheteljeline vagun.JPG|pisi|1938. aasta väljalaske GAZ veoauto ja kaheteljelise vaguniga küüditati inimesi NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse]] 14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditamist teostavad rühmad tegevust üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad olid kuulutatud kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100&nbsp;kg asju. Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamade haruteedel oodanud vagunite juurde. Küüditamise teostamiseks oli varutud 490 vagunit. Need seisid [[Tallinn]]as [[Kopli]]s ja [[Pääsküla]]s ning [[Haapsalu]]s, [[Keila]]s, [[Tamsalu]]s, [[Narva]]s, [[Petseri]]s, [[Valga]]s, [[Tartu]]s ja [[Jõgeva]]l. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele määratud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni. Juunis 1941 [[Petserimaa]] [[Värska]] õppelaagrisse saadetud [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] ligi 231 Eesti tegevsõjaväelast vangistati Petseri Kaitseliidu majas 13.–14. juunil<ref>[http://secreturbanist.blogspot.com/2018/10/ Eesti Kaitseväe Värska laagritest 1941 küüditatud ohvitseride nimekiri väeosade kaupa], ((väidetavalt [[Vello Salo]] koostatud) nimekiri ohvitseridest ja sõjaväega seotud isikutest, kes viidi Eesti Kaitseväe Värska laagritest 13.-14. juunil 1941 kõigepealt Petserisse, arreteeriti seal ja küüditati Nõukogude Venemaa GULAGI vangilaagritesse)</ref><ref>[https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1980/07/22/7 Vene terrori ohvriks langenud Eesti ohvitserid], Vaba Eestlane = Free Estonian, 22 juuli 1980</ref> (179 ohvitseri ja lipnikku, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilski]] vangilaagrisse, 49 allohvitseri ja sõdurit). Värska laagrist vahistatutele lisati mujal Eestis kinni võetud 36 kaadrisõjaväelast. === Küüditatute transport ja paigutus Venemaal === [[Fail:Lindamägi 14.06.89 (13).jpg|pisi|Juuniküüditamise aastapäeva mälestamine Tallinnas, [[Lindamägi|Lindamäel]] 14. juunil 1989]] [[Fail:Parlement européen Strasbourg août 2020 07.jpg|pisi|Juuniküüditamise ohvrite mälestustahvel [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] hoones [[Strasbourg]]is]] 17. juunil 1941 hakkasid rongid küüditatutega Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vaguneisse oli paigutatud üle 50 inimese. Täistuubitud vaguneisse pääses valgust vaid kitsast pilust. Vett ei olnud, käimlat asendas põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks. Algul sõitsid A- ja B-vagunid ühes koosseisus, mõne aja pärast haagiti A-vagunid lahti ja saadeti otse sunnitöölaagreisse. Enamik A-vaguneisse paigutatud arreteerituist saadeti algul [[Ukraina NSV]] [[Starobelsk]]i ja [[Babino]] laagreisse ning [[Uural]]i lähistele [[Verhodursk]]i laagrisse [[Sverdlovski oblast]]is, väiksem osa viidi kohe [[Kirovi oblast]]i vangilaagreisse. Starobelskisse ja Babinosse viidud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi [[Siber]]i vangilaagreisse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteerituist juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagreis tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatuist lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagreisse saadetud mehest elus paarsada. B-vaguneisse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele [[Kirovi oblast|Kirovi]], [[Novosibirski oblast|Novosibirski]], [[Omski oblast|Omski]] ja [[Tomski oblast|Tomski oblastisse]] ning [[Altai krai|Altai]] ja [[Krasnojarski krai]]sse. Neist naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastail 1946–1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. Kuid 1949–1951 otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatuil tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul. == Küüditatute ja hukkunute arv == 13. juunil 1941 Moskvast antud korralduse järgi oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Neist kõiki ei õnnestunud küüditajatel tabada. 17. juunil 1941 esitas NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissar Vsevolod Merkulov Jossif Stalinile, [[Lavrenti Beria]]le ja [[Vjatšeslav Molotov]]ile aruande No2288/М. Selle aruande järgi oli Eestist küüditatud 9146 inimest, neist 3173 oli arreteeritud ja 5978 saadetud asumisele, küüditatute hulka oli arvatud ka 124 arreteeritud laskurkorpuse sõjaväelast. [[Narva]] või [[Irboska]] kaudu oli saadetud Eestist välja üheksa rongi (nr 286–294). Saksa okupatsiooni ajal selgitas Nõukogude okupatsiooni ohvreid välja 4. septembril 1941 loodud Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus, mille saksakeelse lühend on [[ZEV]]. 1943. aastaks oli ZEV-i ankeetidega kogutud andmete alusel koostatud nimekirjas 9632 küüditatut. Ent selles nimekirjas ei ole [[Juudid|juute]], keda küüditatute seas oli umbes 400. Praegu{{millal}} loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese (välja on käidud arv 10 016). Alaealisi (kuni 17-aastasi) oli neist 36–38%, alla aastasi lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi. Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest. == Vaata ka == * [[Juuliküüditamine]] * [[Märtsiküüditamine]] * [[Risttuules]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == Allikapublikatsiooni: * "14. juuni 1941. Mälestusi ja dokumente". Eesti Muinsustkaitse Selts. (Koostanud [[Mart Laar]]). Tallinn, 1990. * [[Hilda Sabbo]]. Võimatu vaikida. I. Tallinn, 1996. * Küüditamine Eestist Venemaale. Deportation from Estonia to Russia (6. osa). [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/42223 Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940–1953]. Koostanud [[Leo Õispuu]]. Toimetanud Ülo Ojatalu. 896 lk, eesti ja inglise keeles. Tallinn: Memento 2001. ISBN 9985-9096-5-8. * Küüditatud 1941: üldnimestik Tartu Instituudi arhiivis ja arhiivraamatukogus (Torontos) ning Eesti Represseeritute Registri Büroos (Tallinnas) leiduva andmestiku põhjal seisuga 24. veebruar 1993. Koostanud [[Vello Salo]]. Toronto : Maarjamaa, 1993. Monograafiad ja temaatilised artiklikogumikud: * Kultuur ja Elu. 1998. 3. 1941. aasta küüditamise erinumber. * "Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas: artiklid ja elulood". Korp! Filiae Patriae. (toimetus: [[Ene Andresen]] jt, elulugude toimetaja [[Riina Reinvelt]], eessõna: [[Karolina Johanson]]), Tartu: FP Kinnisvara, 2004. * Valge raamat eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. (Teos on valminud Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni töö tulemusena ning Riigikogu, Eesti Vabariigi valitsuse ja Justiitsministeeriumi toetusel. Komisjoni esimees: [[Vello Salo]]. Autorid: [[Jaak Kangilaski]], [[Virve Kask]], [[Kalev Kukk]], [[Jaan Laas]], [[Heino Noor]], [[Aigi Rahi-Tamm]], [[Rein Ratas]], [[Anto Raukas]], [[Enn Sarv]], [[Peep Varju]]. Peatoimetaja Vello Salo. Toimetajad Ülo Ennuste, Erast Parmasto, Peep Varju (Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005 ISBN 9985-70-194-1 [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12707/ValgeRaamat.pdf] * [[Olev Ott]], ''"Deportationerna i Estland 1941"'', Öjersjö, 2009 [http://kultuur.elu.ee/ke493_ott.htm] Uurimuslikud artiklid: * "Punaste terroriaeg Eestis – õudseim ja veriseim lehekülg meie ajaloos". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 68, 13. juuni 1942, lk 2. * [[Peep Varju]]. 14. juuni 1941. – Kannatuste aastad 1940–1991. 2. raamat. (toimetajad [[Ülo Ennuste]], [[Enn Tarvel]], [[Peep Varju]]). Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn: Valge raamat, 2012, lk 15–55. Mälestused, päevikud, kirjavahetus: * "Siberi karm kool: küüditatute koolilood. Kooliõpilaste kogutud mälestused". Eesti Memento Liit, Eesti Represseeritute Abistamise Fond (toimetaja [[Ainu Purje]], eessõna: [[Toomas Liivamägi]]), Tallinn: Eesti Represseeritute Abistamise Fond, 2011. * [[Kaarel Parveots]]. Siberi vangilaagrites 1941–1951. – Kannatuste aastad 1940–1991. 2. raamat. (Toimetajad [[Ülo Ennuste]], [[Enn Tarvel]], [[Peep Varju]]). Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn: Valge raamat, 2012, lk 153–195. * [[Erna Nagel]]. "Olen kui päike ja tuul: Erna Nageli päevik". (Toimetanud [[Valdek Kiiver]]), Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007. * [[Ado Kisand]]. "Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947". (Toimetanud ja kommenteerinud [[Toomas Hiio]]), Tallinn: Hea Lugu, 2015. Ilukirjandus: * [[Rudolf Sirge]]. "Maa ja rahvas." Romaan. (Suurtalu peremehe küüditamise episood.) Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1956. == Välislingid == * Statistiline ülevaade [https://web.archive.org/web/20030529041941/http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/raamat2001/sissejuhatus/index_est.html] * [https://jarvateataja.postimees.ee/2077401/ Juuniküüditamine määras saatuse] – Järva Teataja, 12. juuni 2008 * [https://www.digar.ee/arhiiv/en/raamatud/42224 NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU KURITEOD EESTIS. KÜÜDITATUD, ARRETEERITUD, TAPETUD 1940–1990. NIMEDE KOONDREGISTER R1–R6, Koostanud Leo Õispuu. Memento Raamat nr. 7, Tallinn] * [http://www.maamajandus.ee/index.php?old_rubriik=2609&old_num=714 Metsa vari ei unune] – Maaleht, 14. juuni 2001 * [https://www.ohtuleht.ee/107726 Tapivagunist välja heidetud jumalagajätt jõudis pojani 12 aastat hiljem] – Õhtuleht, 14. juuni 2001 * [https://www.ohtuleht.ee/107796 Harry Kõlar küüditati Kirovisse koos saksofoni ja fotoaparaadiga] – Õhtuleht, 15. juuni 2001 * [https://www.ohtuleht.ee/124129 Küüditatu: "Stalini surm oli tõeline pidupäev!"] – Õhtuleht, 14. juuni 2002 * [https://saartehaal.postimees.ee/6598552/ Kirovi oblasti Nagorski rajooni neljas spetsposjolok] – Oma Saar, 24. august 2007 * [http://www.epl.ee/artikkel/419759 Kiri Siberist] – Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2008 * [http://www.postimees.ee/470548/ellujaanud-meenutasid-kadriorus-juunikuuditamist/ Ellujäänud meenutasid Kadriorus juuniküüditamist] – Postimees, 14. juuni 2011 * Wimberg [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300026 "Vähem leina, rohkem elu"] EPL, 18. juuli 2011 * Paul-Eerik Rummo [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300070 "Minevikutraagika rõhutamisega pole liiale mindud"] EPL, 18. juuli 2011 * Jaak Valge [https://epl.delfi.ee/artikkel/51298631 "Metsavendade vastupanu poleks eriti midagi muutnud"] EPL, 14. juuni 2011 * Aigi Rahi-Tamm [https://epl.delfi.ee/artikkel/51298621 "Rahvas ei osanud juuniküüditamise mastaapi ette näha"] EPL, 14. juuni 2011 * Marianne Mikko [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/marianne-mikko-poliitblogis-malestada-voi-mitte-malestada?id=49770821 "Mälestada või mitte mälestada"] delfi.ee, 18.07.2011 [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]] [[Kategooria:Küüditamine]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Küüditamine Eestis]] r1zstrk11ds0yd15wudhnk6k1pltyqb 7257528 7257507 2026-10-23T07:03:24Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 7254963 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib juuniküüditamisest Eestis; see oli osa aktsioonist, millest räägitakse artiklis [[Juuniküüditamine Nõukogude Liidus]]}} {{allikad}}{{toimeta}} '''Juuniküüditamine Eestis''' toimus 14. juunil 1941. See oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] repressiivorganite ([[NKVD]]) [[inimsusvastane kuritegu]] – esimene massiline [[küüditamine]] Eestis. Juuniküüditamise käigus arreteeriti ja saadeti Eestist välja Venemaale umbes 3000 meest, kes seal peaaegu kõik kas hukati või hukkusid [[GULAG]]-i vangilaagrites. Küüditatud meeste pereliikmed – umbes 7000 naist-last-vanurit – saadeti neist eraldi samuti Eestist välja, eelkõige [[Siber]]i küladesse, kus enamik neist aastatel 1941–1944 hukkus.<ref>Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 1994, lk 183.</ref> [[Pilt:Georg-Meri-1941.jpg|pisi|Üks juuniküüditatutest, diplomaat [[Georg-Peeter Meri]] 1941. aasta teises pooles [[Sevurallag]]i vangilaagris (foto [[NKVD]] toimikust)]] Diktaator [[Stalin]]i ja Nõukogude Liidu võimuladviku eesmärk oli küüditada oma kodumaalt välja omariikluse olulisimad kandjad: riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad jt. Neid inimesi pidas NSV Liidu juhtkond [[stalinism|stalinistliku]] režiimi [[Marksism-leninism|kommunistliku ideoloogia]] alusel oma vastasteks, kui "ekspluataatorlikku klassi".<ref>[[Toomas Hiio]]. "Ado Kisandi päevik ja tema lugu." – [[Ado Kisand]]. "Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947". Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 8.</ref> 1941. juuniküüditamine hõlmas ka okupeeritud [[Läti|Lätit]] ja [[Leedu|Leedut]] ning aastatel 1939–1940 Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud alasid Poolas (sh [[Valgevene NSV]] ja [[Ukraina NSV]]) ja Rumeenias (sh [[Moldaavia NSV]]), kust saadeti Siberisse sundasumisele kokku umbes 95 000 inimest.<ref>[[Toomas Hiio]]. "Ado Kisandi päevik ja tema lugu." – [[Ado Kisand]]. "Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947". Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 7.</ref> Otseses tähenduses küüditatud olid enamasti naised, lapsed ja vanad mehed, kes eluks ajaks [[Siber]]isse sundasumisele saadeti ning kelle kohta isikupõhist süüdimõistvat otsust mitte kunagi ei ole tehtud. Mehed, aga ka üksikud silmapaistvamatel ametikohtadel olnud naised, eraldati oma perekondadest juba Eestis kohe pärast kinnipidamist ning saadeti vangilaagritesse, kus nad hiljem kas [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|NKVD erinõupidamise]], mõne tribunali või isegi kohaliku oblastikohtu otsusega pealiskaudse menetluse järel süüdi mõisteti. Suur osa neist suri juba 1941. või 1942. aastal enne otsuse langetamist, väga paljud mõisteti surma ja lasti maha, ülejäänud viidi enamasti kümneks aastaks vangilaagrisse. Tingimused Nõukogude vangilaagrites olid erakordselt ebainimlikud, mistõttu enamik vangilaagritesse saadetuid suri esimesel või teisel vangiaastal. Üksikud ellujäänud, kes karistusaja suutsid ära kanda, saadeti seejärel oma perekondade juurde sundasumisele.<ref name="toomas-hii">[[Toomas Hiio]]. "Ado Kisandi päevik ja tema lugu." – [[Ado Kisand]]. "Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947". Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 9.</ref> Küüditamise eesmärk ei olnud kõigi küüditatute tapmine. Küüditamisega viidi oma kodumaalt ära inimesed, keda nende sotsiaalse staatuse tõttu loeti Nõukogude režiimi vastasteks või vähemalt ebalojaalseteks. Neid kasutati tasuta ja õigusteta tööjõuna sageli paikades, kus inimesi ei olnud, ja töödel, mille jaoks tavalist tööjõudu ei jätkunud ([[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja ajal]] oli Nõukogude Liidus suur osa tööjõulistest meestest kas vangis või sõjaväkke mobiliseeritud). Sundasumise paigad olid enamasti raskesti ligipääsetavates kohtades karmi kliimaga piirkondades kaugel suurematest linnadest. Elamistingimused olid ebainimlikud, puudus korralik peavari ja arstiabi, suur puudus oli põhilistest toiduainetest, rõivastest ja jalatsitest. Viletsust võimendas veelgi Nõukogude Liidus valitsenud organiseerimatus ja hoolimatus. Ohvreid ei loetud.<ref name="toomas-hii" /> Pärast sõja lõppu lootsid küüditatud koju pääseda, kuigi neid olid saadetud sundasumisele eluks ajaks. Natuke andis lootust ka pärast sõda leevenenud ideoloogiline surve ja paranenud varustamine. Mõned põgenesid Siberist omal käel. Alates 1946. aastast vabastati osa küüditatuid. Paljud lapsed ja noored saadeti kas salaja või ka ametliku loaga kodumaale tagasi. Kuid see ei olnud pääsemine. 1940. aastate lõpul võeti enamik [[Siber]]ist kodumaale tulnud noori kinni ja saadeti tapi korras oma sundasumispaika tagasi.<ref name="toomas-hii" /> Küüditatutel hakati lubama kodumaale naasta alles pärast [[Jossif Stalin|Stalini]] surma. Esimestena said loa lapsed 1954. aastal. Suurem osa küüditatuid vabastati aastatel 1956–1958, kui oli neidki, kes mõnel põhjusel jäid elama sundasumise paika või mujale [[Siber]]is või [[Nõukogude Liit|Venemaal]]. Kodumaale pääsemine ja rehabiliteerimine ei tähendanud veel vintsutuste lõppu. Represseeritu, mis sest et taastatud õigustega, märk saatis inimesi kuni [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] lagunemiseni.<ref name="toomas-hii" /> == Ettevalmistused == [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu|Nõukogude Liidu valitsuse]] ja kommunistliku partei [[ÜK(b)P Keskkomitee|Keskkomitee]] 14. mail 1941 ühismäärusega nr 1299-526ss kinnitati "Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast". Küüditamist oli määratud koordineerima [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|riikliku julgeoleku]] rahvakomissar [[Vsevolod Merkulov]], tema asetäitja [[Ivan Serov]] ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|siseasjade rahvakomissari]] asetäitja [[Viktor Abakumov]]. Selle ühismääruse täitmist korraldasid okupeeritud Eestis nn "troikad" ehk kolmest isikust koosnevad komisjonid. Eesti NSV juhttroikasse kuulusid riikliku julgeoleku rahvakomissar [[Boris Kumm]], siseasjade rahvakomissar [[Andrei Murro]] ja EK(b)P KK I sekretär [[Karl Säre]]. Kogu Eestis juhtis küüditamist [[NKVD]] operatiivstaap koosseisus: * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar [[Boris Kumm]] (esimees), * [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar [[Andrei Murro]], * Eesti NSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissari asetäitja [[Aleksei Škurin]], * Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja [[Venjamin Gulst]], * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 2. osakonna ülem [[Rudolf James]]. Eestist küüditatud inimesed oli kavas saata järgmistesse piirkondadesse ja töölaagritesse: * 4665 inimest Starobelski laagrisse Ukraina idaosas, kus enne asusid Poola sõjaväelastest vangid, vt [[Katõni massimõrv]]; * 691 inimest [[Usollag]]i laagrisse ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|NKVD Erinõupidamisega]] süüdi mõistetud kriminaalne element); * 9115 inimest [[Altai krai]]sse (väljasaadetavate pereliikmed). Küüditamist ehk "sundevakueerimist" asuti teostama 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõigile asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid ette valmistatud kohtadesse kogunema küüditamist teostavad isikud. Neist moodustati neljaliikmelised "brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele anti juhised ja vajalikud dokumendid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. == Küüditamise teostamine == === Teostamine Eestis === [[Pilt:Kaheteljeline vagun.JPG|pisi|1938. aasta väljalaske GAZ veoauto ja kaheteljelise vaguniga küüditati inimesi NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse]] 14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditamist teostavad rühmad tegevust üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad olid kuulutatud kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100&nbsp;kg asju. Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamade haruteedel oodanud vagunite juurde. Küüditamise teostamiseks oli varutud 490 vagunit. Need seisid [[Tallinn]]as [[Kopli]]s ja [[Pääsküla]]s ning [[Haapsalu]]s, [[Keila]]s, [[Tamsalu]]s, [[Narva]]s, [[Petseri]]s, [[Valga]]s, [[Tartu]]s ja [[Jõgeva]]l. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele määratud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni. Juunis 1941 [[Petserimaa]] [[Värska]] õppelaagrisse saadetud [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] ligi 231 Eesti tegevsõjaväelast vangistati Petseri Kaitseliidu majas 13.–14. juunil<ref>[http://secreturbanist.blogspot.com/2018/10/ Eesti Kaitseväe Värska laagritest 1941 küüditatud ohvitseride nimekiri väeosade kaupa], ((väidetavalt [[Vello Salo]] koostatud) nimekiri ohvitseridest ja sõjaväega seotud isikutest, kes viidi Eesti Kaitseväe Värska laagritest 13.-14. juunil 1941 kõigepealt Petserisse, arreteeriti seal ja küüditati Nõukogude Venemaa GULAGI vangilaagritesse)</ref><ref>[https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1980/07/22/7 Vene terrori ohvriks langenud Eesti ohvitserid], Vaba Eestlane = Free Estonian, 22 juuli 1980</ref> (179 ohvitseri ja lipnikku, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilski]] vangilaagrisse, 49 allohvitseri ja sõdurit). Värska laagrist vahistatutele lisati mujal Eestis kinni võetud 36 kaadrisõjaväelast. === Küüditatute transport ja paigutus Venemaal === [[Fail:Lindamägi 14.06.89 (13).jpg|pisi|Juuniküüditamise aastapäeva mälestamine Tallinnas, [[Lindamägi|Lindamäel]] 14. juunil 1989]] [[Fail:Parlement européen Strasbourg août 2020 07.jpg|pisi|Juuniküüditamise ohvrite mälestustahvel [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] hoones [[Strasbourg]]is]] 17. juunil 1941 hakkasid rongid küüditatutega Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vaguneisse oli paigutatud üle 50 inimese. Täistuubitud vaguneisse pääses valgust vaid kitsast pilust. Vett ei olnud, käimlat asendas põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks. Algul sõitsid A- ja B-vagunid ühes koosseisus, mõne aja pärast haagiti A-vagunid lahti ja saadeti otse sunnitöölaagreisse. Enamik A-vaguneisse paigutatud arreteerituist saadeti algul [[Ukraina NSV]] [[Starobelsk]]i ja [[Babino]] laagreisse ning [[Uural]]i lähistele [[Verhodursk]]i laagrisse [[Sverdlovski oblast]]is, väiksem osa viidi kohe [[Kirovi oblast]]i vangilaagreisse. Starobelskisse ja Babinosse viidud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi [[Siber]]i vangilaagreisse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteerituist juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagreis tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatuist lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagreisse saadetud mehest elus paarsada. B-vaguneisse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele [[Kirovi oblast|Kirovi]], [[Novosibirski oblast|Novosibirski]], [[Omski oblast|Omski]] ja [[Tomski oblast|Tomski oblastisse]] ning [[Altai krai|Altai]] ja [[Krasnojarski krai]]sse. Neist naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastail 1946–1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. Kuid 1949–1951 otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatuil tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul. == Küüditatute ja hukkunute arv == 13. juunil 1941 Moskvast antud korralduse järgi oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Neist kõiki ei õnnestunud küüditajatel tabada. 17. juunil 1941 esitas NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissar Vsevolod Merkulov Jossif Stalinile, [[Lavrenti Beria]]le ja [[Vjatšeslav Molotov]]ile aruande No2288/М. Selle aruande järgi oli Eestist küüditatud 9146 inimest, neist 3173 oli arreteeritud ja 5978 saadetud asumisele, küüditatute hulka oli arvatud ka 124 arreteeritud laskurkorpuse sõjaväelast. [[Narva]] või [[Irboska]] kaudu oli saadetud Eestist välja üheksa rongi (nr 286–294). Saksa okupatsiooni ajal selgitas Nõukogude okupatsiooni ohvreid välja 4. septembril 1941 loodud Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus, mille saksakeelse lühend on [[ZEV]]. 1943. aastaks oli ZEV-i ankeetidega kogutud andmete alusel koostatud nimekirjas 9632 küüditatut. Ent selles nimekirjas ei ole [[Juudid|juute]], keda küüditatute seas oli umbes 400. Praegu{{millal}} loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese (välja on käidud arv 10 016). Alaealisi (kuni 17-aastasi) oli neist 36–38%, alla aastasi lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi. Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest. == Vaata ka == * [[Juuliküüditamine]] * [[Märtsiküüditamine]] * [[Risttuules]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == Allikapublikatsiooni: * "14. juuni 1941. Mälestusi ja dokumente". Eesti Muinsustkaitse Selts. (Koostanud [[Mart Laar]]). Tallinn, 1990. * [[Hilda Sabbo]]. Võimatu vaikida. I. Tallinn, 1996. * Küüditamine Eestist Venemaale. Deportation from Estonia to Russia (6. osa). [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/42223 Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940–1953]. Koostanud [[Leo Õispuu]]. Toimetanud Ülo Ojatalu. 896 lk, eesti ja inglise keeles. Tallinn: Memento 2001. ISBN 9985-9096-5-8. * Küüditatud 1941: üldnimestik Tartu Instituudi arhiivis ja arhiivraamatukogus (Torontos) ning Eesti Represseeritute Registri Büroos (Tallinnas) leiduva andmestiku põhjal seisuga 24. veebruar 1993. Koostanud [[Vello Salo]]. Toronto : Maarjamaa, 1993. Monograafiad ja temaatilised artiklikogumikud: * Kultuur ja Elu. 1998. 3. 1941. aasta küüditamise erinumber. * "Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas: artiklid ja elulood". Korp! Filiae Patriae. (toimetus: [[Ene Andresen]] jt, elulugude toimetaja [[Riina Reinvelt]], eessõna: [[Karolina Johanson]]), Tartu: FP Kinnisvara, 2004. * Valge raamat eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. (Teos on valminud Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni töö tulemusena ning Riigikogu, Eesti Vabariigi valitsuse ja Justiitsministeeriumi toetusel. Komisjoni esimees: [[Vello Salo]]. Autorid: [[Jaak Kangilaski]], [[Virve Kask]], [[Kalev Kukk]], [[Jaan Laas]], [[Heino Noor]], [[Aigi Rahi-Tamm]], [[Rein Ratas]], [[Anto Raukas]], [[Enn Sarv]], [[Peep Varju]]. Peatoimetaja Vello Salo. Toimetajad Ülo Ennuste, Erast Parmasto, Peep Varju (Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005 ISBN 9985-70-194-1 [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12707/ValgeRaamat.pdf] * [[Olev Ott]], ''"Deportationerna i Estland 1941"'', Öjersjö, 2009 [http://kultuur.elu.ee/ke493_ott.htm] Uurimuslikud artiklid: * "Punaste terroriaeg Eestis – õudseim ja veriseim lehekülg meie ajaloos". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 68, 13. juuni 1942, lk 2. * [[Peep Varju]]. 14. juuni 1941. – Kannatuste aastad 1940–1991. 2. raamat. (toimetajad [[Ülo Ennuste]], [[Enn Tarvel]], [[Peep Varju]]). Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn: Valge raamat, 2012, lk 15–55. Mälestused, päevikud, kirjavahetus: * "Siberi karm kool: küüditatute koolilood. Kooliõpilaste kogutud mälestused". Eesti Memento Liit, Eesti Represseeritute Abistamise Fond (toimetaja [[Ainu Purje]], eessõna: [[Toomas Liivamägi]]), Tallinn: Eesti Represseeritute Abistamise Fond, 2011. * [[Kaarel Parveots]]. Siberi vangilaagrites 1941–1951. – Kannatuste aastad 1940–1991. 2. raamat. (Toimetajad [[Ülo Ennuste]], [[Enn Tarvel]], [[Peep Varju]]). Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn: Valge raamat, 2012, lk 153–195. * [[Erna Nagel]]. "Olen kui päike ja tuul: Erna Nageli päevik". (Toimetanud [[Valdek Kiiver]]), Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007. * [[Ado Kisand]]. "Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947". (Toimetanud ja kommenteerinud [[Toomas Hiio]]), Tallinn: Hea Lugu, 2015. Ilukirjandus: * [[Rudolf Sirge]]. "Maa ja rahvas." Romaan. (Suurtalu peremehe küüditamise episood.) Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1956. == Välislingid == * Statistiline ülevaade [https://web.archive.org/web/20030529041941/http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/raamat2001/sissejuhatus/index_est.html] * [https://jarvateataja.postimees.ee/2077401/ Juuniküüditamine määras saatuse] – Järva Teataja, 12. juuni 2008 * [https://www.digar.ee/arhiiv/en/raamatud/42224 NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU KURITEOD EESTIS. KÜÜDITATUD, ARRETEERITUD, TAPETUD 1940–1990. NIMEDE KOONDREGISTER R1–R6, Koostanud Leo Õispuu. Memento Raamat nr. 7, Tallinn] * [http://www.maamajandus.ee/index.php?old_rubriik=2609&old_num=714 Metsa vari ei unune] – Maaleht, 14. juuni 2001 * [https://www.ohtuleht.ee/107726 Tapivagunist välja heidetud jumalagajätt jõudis pojani 12 aastat hiljem] – Õhtuleht, 14. juuni 2001 * [https://www.ohtuleht.ee/107796 Harry Kõlar küüditati Kirovisse koos saksofoni ja fotoaparaadiga] – Õhtuleht, 15. juuni 2001 * [https://www.ohtuleht.ee/124129 Küüditatu: "Stalini surm oli tõeline pidupäev!"] – Õhtuleht, 14. juuni 2002 * [https://saartehaal.postimees.ee/6598552/ Kirovi oblasti Nagorski rajooni neljas spetsposjolok] – Oma Saar, 24. august 2007 * [http://www.epl.ee/artikkel/419759 Kiri Siberist] – Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2008 * [http://www.postimees.ee/470548/ellujaanud-meenutasid-kadriorus-juunikuuditamist/ Ellujäänud meenutasid Kadriorus juuniküüditamist] – Postimees, 14. juuni 2011 * Wimberg [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300026 "Vähem leina, rohkem elu"] EPL, 18. juuli 2011 * Paul-Eerik Rummo [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300070 "Minevikutraagika rõhutamisega pole liiale mindud"] EPL, 18. juuli 2011 * Jaak Valge [https://epl.delfi.ee/artikkel/51298631 "Metsavendade vastupanu poleks eriti midagi muutnud"] EPL, 14. juuni 2011 * Aigi Rahi-Tamm [https://epl.delfi.ee/artikkel/51298621 "Rahvas ei osanud juuniküüditamise mastaapi ette näha"] EPL, 14. juuni 2011 * Marianne Mikko [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/marianne-mikko-poliitblogis-malestada-voi-mitte-malestada?id=49770821 "Mälestada või mitte mälestada"] delfi.ee, 18.07.2011 [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]] [[Kategooria:Küüditamine]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Küüditamine Eestis]] [[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]] trxqvmifudumpy48xgfkpj3qe8ozox1 Avalik teenistus 0 34055 7257406 7256990 2026-10-22T18:04:21Z Nikita Zerebtsov 240218 Täiendatud Euroopa Liidu avaliku teenistuse osa teenistujate kategooriate ja tööülesannete kirjeldusega. 7257406 wikitext text/x-wiki '''Avalik teenistus''' on töötamine [[riik|riigi]] [[ametiasutus]]es, [[kohalik omavalitsus|kohalikus omavalitsuses]] või [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvahelises organisatsioonis]]. Eesti Vabariigis sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi [[avaliku teenistuse seadus]] (ATS).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaliku teenistuse seadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005?leiaKehtiv |vaadatud=2023-12-05 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> [[Riigikogu]] võttis selle vastu 13. juunil 2012. aastal ning [[Eesti president|Vabariigi President]] kuulutas välja 28. juunil 2012. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaliku teenistuse seadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012001 |vaadatud=2023-12-05 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Kõik avaliku võimu teostajad peavad oma töös järgima 2015. aastal heaks kiidetud avaliku teenistuse eetikat, mille eesmärk on tugevdada ametnike põhiväärtusi ja ametnikueetikat.<ref name="avaliku-te">{{Netiviide |pealkiri=Avaliku teenistuse eetika {{!}} Rahandusministeerium |url=https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/eetika |vaadatud=2023-12-05 |väljaanne=www.fin.ee}}</ref> Eetikakoodeksi järgi on hea ametniku olulisemad väärtused: * seaduslikkus – ametnik lähtub oma töös Eesti Vabariigi põhiseadustest; * inimesekesksus – ametnik on rahva teenistuses ja tegutseb vastutustundlikult, mõistes oma otsuste mõju inimestele ja ühiskonnale; * usaldusväärsus – ametnik teostab avalikku võimu erapooletult ja ei kasuta töö käigus saadud informatsiooni isiklikes huvides; * asjatundlikkus – ametnik tegutseb oma teadmiste ja oskuste põhjal ning hoiab end kursis valdkonna arenguga; * erapooletus – ametnik väldib olukordi ning hoidub kingitustest, soodustustest ja teenetest, mis võivad seada kahtluse alla tema erapooletuse tööülesannete täitmisel; * avatus ja koostöö – ametnik teostab võimu läbipaistvalt ja arusaadavalt, selgitab ja põhjendab oma tööalaseid otsuseid ning kaasab huvirühmi ja avalikkust neid puudutavate otsuste tegemisel.<ref name="avaliku-te" /> ==Eesti avalik teenistus== Eesti avalikus teenistuses töötavad nii ametnikud kui ka töötajad. '''Ametnikud''' on isikud, kes on nimetatud ametikohale, millega teostatakse avalikku võimu. Neile on seatud mitmed lisanõuded ja tegevuspiirangud, mis nende elu pärsivad. Nad on riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Erinevat liiki ametnikele kehtivad erisused, mis on sätestatud avalikku teenistust reguleerivates eriseadustes. '''Töötajad''' on isikud, kelle ülesanne on toetada avaliku võimu teostamist. Nad on näiteks raamatupidajad, personalitöötajad või IT-töötajad. Nende töösuhet asutustega reguleerib töölepingu seadus. Avalikus teenistuses täidetakse vabad ametikohad üldjuhul avaliku konkursi korras, mis tagab kõigile võrdsed võimalused kandideerimiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rahandusministeerium |pealkiri=Avalik teenistus {{!}} Eesti.ee |url=https://www.eesti.ee/et/toeoe-ja-toeoesuhted/toeoetamise-alused/avalik-teenistus |vaadatud=2023-12-05 |väljaanne=www.eesti.ee |keel=et}}</ref> Rahandusministeeriumi andmetel töötas 2025. aastal Eesti avalikus teenistuses 28 314 inimest, mida oli 142 võrra vähem kui 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaliku teenistuse palgad kasvasid 2025. aastal ülejäänud tööturuga samas tempos {{!}} Rahandusministeerium |url=https://www.fin.ee/uudised/avaliku-teenistuse-palgad-kasvasid-2025-aastal-ulejaanud-tooturuga-samas-tempos |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.fin.ee |keel=et}}</ref> Aasta varem, 2024. aastal, oli avalikke teenistujaid 28 456, neist 22 784 töötas riigiasutustes ja 5672 kohalike omavalitsuste ametiasutustes. === Eesti avaliku teenistuse õiguslik korraldus === Eesti avaliku teenistuse õiguslik alus on avaliku teenistuse seadus (ATS), mis jõustus 1. aprillil 2013. aastal. Seadus reguleerib muu hulgas ametnike teenistusse võtmist, õigusi ja kohustusi, ametnikele kehtivaid piiranguid ning teenistussuhte lõppemist. Ametniku teenistusse võtmisel kohaldatakse üldjuhul avaliku konkursi põhimõtet, kuid seadus näeb ette ka erandeid. Avaliku teenistuse korraldamisel on oluline ametnike erapooletus, seaduslikkus ja avaliku huvi järgimine.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/ATS |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref><ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pesti |eesnimi=Cerlin |perekonnanimi2=Randma-Liiv |eesnimi2=Tiina |kuupäev=2018-06-01 |pealkiri=Towards a Managerial Public Service Bargain: The Estonian Civil Service Reform |url=https://reference-global.com/article/10.2478/nispa-2018-0006 |ajakiri=NISPAcee Journal of Public Administration and Policy |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=1 |lehekülg=135–154 |doi=10.2478/nispa-2018-0006 |issn=1338-4309}}</ref> === Karjääri- ja positsioonisüsteem === Avaliku teenistuse korraldamisel eristatakse karjääri- ja positsioonisüsteemi. Karjäärisüsteemis toimub ametnike värbamine sageli teenistuse madalamatele ametikohtadele ning edasine ametialane areng põhineb organisatsioonisisesel karjääril. Positsioonisüsteemis värvatakse ametnikke konkreetsetele ametikohtadele ning konkurssidel võivad osaleda ka väljaspool avalikku teenistust töötavad inimesed. Eesti avalikku teenistust iseloomustab valdavalt positsioonisüsteem, mille puhul ametikohtade täitmine toimub üldjuhul avaliku konkursi kaudu. Samas sisaldab Eesti süsteem ka karjäärisüsteemile omaseid elemente, näiteks ametnike arendamist ja koolitamist.<ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Randma |eesnimi=Tiina |kuupäev=2001 |pealkiri=A small civil service in transition: the case of Estonia |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/pad.153 |ajakiri=Public Administration and Development |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=1 |lehekülg=41–51 |doi=10.1002/pad.153 |issn=0271-2075}}</ref> Eesti avaliku teenistuse personalijuhtimist on iseloomustanud detsentraliseeritus. Järvalti ja Randma-Liivi (2010) uurimuse kohaselt raskendasid keskse personalistrateegia puudumine, asutustevahelise koordineerimise nõrkus ja personalijuhtimise killustatus ühtse lähenemisviisi kujundamist. Samal ajal võimaldas detsentraliseeritud korraldus asutustel reformide käigus paindlikumalt tegutseda.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Järvalt |eesnimi=Jane |perekonnanimi2=Randma‐Liiv |eesnimi2=Tiina |kuupäev=2010-05-18 |toimetaja-perekonnanimi=Brewster |toimetaja-eesnimi=Chris |pealkiri=Public sector HRM: the case of no central human resource strategy |url=http://www.emerald.com/bjm/article/5/2/242-256/66739 |ajakiri=Baltic Journal of Management |keel=en |aastakäik=5 |üksiknumber=2 |lehekülg=242–256 |doi=10.1108/17465261011045142 |issn=1746-5265}}</ref> Eesti avaliku teenistuse arengut mõjutas oluliselt 2012. aastal vastu võetud avaliku teenistuse seadus, mis jõustus 2013. aastal. Pesti ja Randma-Liivi (2018) analüüsi kohaselt tugevdas reform personalijuhtimises juhtimiskeskset lähenemist, suurendas töösuhete paindlikkust ning vähendas ametnike teenistuskindlust. Autorid käsitlesid reformi näitena uue avaliku halduse juhtimispõhimõtete rakendamisest Eestis.<ref name=":1" /> Eesti kõrgemate riigiametnike arendamise süsteemi kujunemist on uurinud Randma-Liiv, Uudelepp ja Sarapuu (2015). Uuring näitas, et algselt vabatahtlikul koostööl ja võrgustikel põhinenud arendussüsteem muutus aja jooksul institutsionaliseeritumaks ning selles suurenes keskse koordineerimise roll. Autorite hinnangul võivad võrgustikud aidata killustunud haldussüsteemis koostööd luua, kuid väljakujunenud süsteemi toimimiseks võib olla vajalik ka formaalsemate juhtimismehhanismide kasutamine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Randma-Liiv |eesnimi=Tiina |perekonnanimi2=Uudelepp |eesnimi2=Annika |perekonnanimi3=Sarapuu |eesnimi3=Külli |kuupäev=2015 |pealkiri=From network to hierarchy: the evolution of the Estonian senior civil service development system |url=https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0020852314566001 |ajakiri=International Review of Administrative Sciences |keel=en |aastakäik=81 |üksiknumber=2 |lehekülg=373–391 |doi=10.1177/0020852314566001 |issn=0020-8523}}</ref> === Ametnikueetika ja huvide konflikt === Eesti avalikus teenistuses on ametnikueetika eesmärk toetada avaliku võimu õiguspärast ja erapooletut teostamist ning ühiskonna usaldust ametnike vastu. Ametniku eetikakoodeks kiideti heaks 11. märtsil 2015. aastal. Eetikapõhimõtete rakendamist toetavad ametnike koolitused ja juhendmaterjalid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaliku teenistuse eetika {{!}} Rahandusministeerium |url=https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/eetika |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=fin.ee |keel=et}}</ref> Huvide konflikt tekib olukorras, kus ametiisiku erahuvid võivad mõjutada tema ametikohustuste täitmist. Korruptsioonivastane seadus kehtestab ametiisikutele toimingupiirangud ning näeb seaduses sätestatud juhtudel ette huvide deklareerimise kohustuse. Näiteks ei tohi ametiisik üldjuhul teha otsust enda või temaga seotud isiku suhtes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/KVS |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Lagerspetzi ja Rikmanni (2009) uurimus käsitles Eesti ametnike arusaamu avalikust huvist ja ametnikueetikast. Aastatel 2005–2006 kogutud andmete põhjal leidsid autorid, et ametnikud tuginesid oma töös ametlikule eetikakoodeksile suhteliselt harva ning eelistasid sageli kutsealast eneseregulatsiooni välisele kontrollile. Uuring näitas, et ametnikueetika kujunemine oli seotud Eesti avaliku teenistuse professionaalse identiteedi ja riigi üleminekuperioodiga.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lagerspetz |eesnimi=Mikko |perekonnanimi2=Rikmann |eesnimi2=Erle |kuupäev=2009 |pealkiri=Ethics and Public Good in a Transforming State: A Study of Estonian Civil Servants |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1467-9477.2009.00236.x |ajakiri=Scandinavian Political Studies |keel=en |aastakäik=32 |üksiknumber=4 |lehekülg=402–421 |doi=10.1111/j.1467-9477.2009.00236.x |issn=0080-6757}}</ref> == Eesti avaliku teenistuse palgad == Rahandusministeeriumi andmetel oli Eesti ametnike keskmine kogupalk 2025. aastal 2718 eurot kuus, kasvades aastaga 6,1%. Avaliku teenistuse palgakasv oli 2025. aastal 5,7%, samal ajal kui erasektoris kasvasid palgad esialgsetel andmetel 5,8%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaliku teenistuse palgad kasvasid 2025. aastal ülejäänud tööturuga samas tempos {{!}} Rahandusministeerium |url=https://www.fin.ee/uudised/avaliku-teenistuse-palgad-kasvasid-2025-aastal-ulejaanud-tooturuga-samas-tempos |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.fin.ee |keel=et}}</ref> 2026. aasta aprilli seisuga oli ametnike keskmine põhipalk 2746 eurot kuus, mis oli 8,0% kõrgem kui aasta varem. Ametnike palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja seaduses sätestatud lisatasudest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaliku teenistuse palgauuring 2025–2026. |url=https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2026-05/Kokkuv%C3%B5te%202025-2026.pdf}}</ref> Ametnike palkade avalikustamist Eestis koordineerib [[rahandusministeerium]], kes koostab selleks avaliku teenistuse personali- ja palgaanalüüse. Selle tarvis avalikustab rahandusministeerium iga aasta 1. mail kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste palgaandmed. Avaliku teabe seaduse §35 lg 1 p31 ja muude eriseaduste alusel ei avalikustata suurt osa [[välisministeerium]]i ja [[kaitseministeerium]]i valitsemisala palgaandmeid.<ref name="personali">{{Netiviide |pealkiri=Personali- ja palgastatistika {{!}} Rahandusministeerium |url=https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-palgaandmed |vaadatud=2023-12-05 |väljaanne=www.fin.ee |arhiivimisaeg=2023-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231126103146/https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-palgaandmed |url-olek=ei tööta }}</ref> == Euroopa Liidu avalik teenistus == Euroopa Liidu avalik teenistus hõlmab Euroopa Liidu institutsioonides, organites ja ametites töötavaid ametnikke ning muid teenistujaid. Nende teenistussuhteid reguleerivad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused. Euroopa Liidu avalik teenistus erineb liikmesriikide avalikust teenistusest, sest selle töötajad täidavad ülesandeid Euroopa Liidu institutsioonide, mitte üksikute liikmesriikide huvides.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:01962R0031-20260101 |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=eur-lex.europa.eu}}</ref> Euroopa Liidu ametnike värbamisel kasutatakse üldjuhul avalikke konkursse, mille korraldamisel on oluline roll Euroopa Personalivaliku Ametil (EPSO). Personalivalikul lähtutakse kandidaatide pädevusest ning Euroopa Liidu institutsioonide vajadustest. Euroopa Liidu ametnikelt eeldatakse sõltumatust, erapooletust ja lojaalsust Euroopa Liidule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EU Careers - EU Careers - European Union |url=https://eu-careers.europa.eu/index_en |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=eu-careers.europa.eu |keel=en}}</ref> Euroopa Liidu institutsioonides eristatakse alalisi ametnikke, ajutisi teenistujaid ja lepingulisi töötajaid. Alalised ametnikud töötavad üldjuhul tähtajatu teenistussuhte alusel ning jagunevad administraatoriteks (AD), assistentideks (AST) ja sekretärideks või kantseleitöötajateks (AST/SC). Ajutisi teenistujaid võetakse tööle muu hulgas erialaste või tähtajaliste ülesannete täitmiseks, lepingulised töötajad täidavad näiteks haldus-, tehnilisi ja tugifunktsioone. Teenistujate kategooriad erinevad tööülesannete, värbamiskorra ja teenistussuhte kestuse poolest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Contract types - EU Careers - European Union |url=https://eu-careers.europa.eu/working-us/contract-types_en |vaadatud=2026-10-22 |väljaanne=eu-careers.europa.eu |keel=en}}</ref> ==Vaata ka== * [[Avaliku teenistuse kohus]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012001?leiaKehtiv Avaliku teenistuse seadus] * [http://www.avalikteenistus.ee/ Eesti Vabariigi avaliku teenistuse veeb] [[Kategooria:Riik]] m10mw2gz55j1y2evr9slsmgdyvm016z Jekaterina Daškova 0 38511 7257620 7107057 2026-10-23T10:34:30Z Kuriuss 38125 7257620 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Pilt:E. Vorontsova-Dashkova by Dm. Levitsky (1784, Hillwood).jpg|pisi|Jekaterina Daškova. Dmitri Levitski portreemaal (umbes 1784)]] '''Jekaterina Romanovna Daškova''' (sündinud '''Vorontsova'''; [[vene keel]]es ''Екатерина Романовна Дашкова''; [[28. märts]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 17. märts) [[1743]] [[Peterburi]] – [[16. jaanuar]] (vana kalendri järgi 4. jaanuar) [[1810]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa|vene]] vürstinna, kirjanik ja ühiskonnategelane. Aastatel [[1783]]–[[1794]] oli Daškova [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] direktor ja [[Venemaa Akadeemia]] esimene president. Tema eestvedamisel anti välja mitut kirjandusajakirja, kogumikke, sõnaraamatuid ja näidendeid. Vürstinna Daškova tutvusringkonda kuulusid Euroopa [[valgustusajastu]] kuulsad filosoofid [[Denis Diderot]], [[Voltaire]] ja [[Adam Smith]]. Aastaid oli ta Vene keisrinna [[Katariina II]] sõbranna. Tema enda tuntuim teos on [[1804]]–[[1806]] kirjutatud memuaarid, mis on väärtuslik aja- ja kultuuriloo allikas [[18. sajand]]i kohta. ==Elulugu== ===Lapsepõlv=== Jekaterina Vorontsova sündis [[krahv]] [[Roman Vorontsov|Roman Illarionovitš Vorontsov]]i peres. Eri allikad annavad sünniaastaks [[1743]] või [[1744]], enam levinud on siiski esimene versioon. Tema ristivanemad olid keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] ja [[suurvürst]] [[Peeter III|Pjotr Fjodorovitš]], tulevane [[keiser]] Peeter III. Kui tüdruk oli kaheaastane, suri tema ema ning edaspidi kasvatas Jekaterinat peamiselt ta onu, riigikantsler [[Mihhail Vorontsov|Mihhail Illarionovitš Vorontsov]]i perekond. Umbes 13-14-aastaselt põdes Jekaterina raskelt [[leetrid|leetreid]] ja oli sunnitud veetma mitu kuud maamõisas, kus luges palju raamatuid. Sestpeale tundis ta sügavat huvi kirjanduse, eriti [[Prantsusmaa|prantsuse]] [[valgustusajastu|valgustajate]] teoste vastu. Tema vaimsed huvid ja hea kodune kasvatus panid aluse hilisemale ühiskondlikule karjäärile. ===Noorus=== [[1758]]. aastal tutvus Jekaterina Vorontsova kahe inimesega, kes etendasid tema elus olulist rolli. Ta armus ja abiellus järgmisel aastal endast vanema ohvitseri [[vürst]] [[Mihhail Daškov|Mihhail Ivanovitš Daškov]]iga. Ühtlasi sai ta tuttavaks suurvürst Pjotr Fjodorovitši abikaasa, [[Anhalt-Zerbst]]i printsessiga, kellest sai mõne aasta pärast keisrinna [[Katariina II]]. Kahest naisest said aastateks lahutamatud sõbrannad. Elades aastatel [[1759]]–[[1761]] Moskvas mehe perekonna juures, pöördus vürstinna Daškova peatselt Peterburi tagasi ja osales [[riigipööre|riigipöörde]] ettevalmistamises, millega kukutati [[29. juuni]]l [[1762]] Peeter III ning tõusis troonile Katariina II. Pärast riigipööret jahenesid mõneks ajaks keisrinna ja vürstinna suhted, kuna Jekaterina Daškova ei saanud läbi keisrinna favoriidi krahv [[Grigori Orlov|Grigori Grigorjevitš Orlov]]iga. Samuti ei pälvinud Daškova tasu, mida ta riigipöörde ettevalmistamise eest ootas: kuigi keisrinna autasustas teda 24 000 rubla ja Püha Katariina ordeniga, ei saanud vürstinnast siiski õukonna tähtsaimat isikut ning see valmistas talle pettumuse. [[1763]]. aastal hakkas ta välja andma ajakirja Nevinnoje upražnenie ("Невинное упражнение" – 'süütu harjutus') ja avaldas seal oma kirjutisi. [[1764]] suri Jekaterina abikaasa Mihhail Daškov ja vürstinna eemaldus õukonnast, elades aastatel [[1765]]–[[1767]] taas Moskvas. [[1768]] sooritas ta reisi läbi Venemaa, järgmisel aastal suundus aga koos lastega kaheks aastaks Euroopasse. ===Ühiskondlik tegevus=== [[Pilt:Dashkova 1777.jpg|thumb|Jekaterina Daškova. G. Skorodumovi portreegravüür (1777)]] Euroopas viibis ta peamiselt [[Genf]]is ja [[Spa (Belgia)|Spa]]s, ent reisis palju kõikjal Euroopas, tutvudes ja suheldes tuntud valgustajatega. Vürstinna Daškova tutvusringkonda kuulusid [[Denis Diderot]], [[Voltaire]], [[Adam Smith]] ja [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. Tuntud on tema vaidlus Diderot'ga aastast [[1770]], milles ta selgitas [[pärisorjus]]e kohese kaotamise võimatust Venemaal. [[1771]] või [[1772]] pöördus Jekaterina Daškova Venemaale tagasi ja võeti Peterburis keisrinna Katariina II poolt taas südamlikult vastu. Peatselt läksid sõbrannad taas tülli ja Daškova kolis uuesti Moskvasse, kuhu jäi aastani [[1774]]. Sellel perioodil alustas ta aktiivsemat kirjanduslikku tegevust, liitudes 1774 [[Moskva Ülikool]]i juures tegutseva vene kirjanduse sõprade seltsiga. Juba samal aastal palus ta keisrinnalt uuesti luba välismaale sõitmiseks. Erinevatel andmetel lahkus vürstinna Daškova Venemaalt [[1775]] või [[1776]] ning elas järgmised kolm aastat [[Šotimaa]]l [[Edinburgh]]is. Seejärel reisis ta [[Iirimaa]]l, [[Inglismaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Austria]]s, olles kõikjal teretulnud kui valgustatud naine ja filosoofide sõber. Lõplikult naasis Jekaterina Daškova Venemaale suvel [[1782]]. [[1783]] leppis ta taas keisrinnaga ära ja nimetati kahele ühiskondlikult mõjukale ametikohale. 1783–[[1794]] oli ta [[Peeter I]] poolt [[1724]]. aastal asutatud [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] direktor. Kui oktoobris 1783 asutati [[Venemaa Akadeemia]] (''Российская Академия''), sai Daškovast selle esimene president. Temalt pärines ka akadeemia asutamise idee ja selle põhikirja tekst. Nendel ametikohtadel aitas ta oluliselt kaasa Venemaa kultuurielu, eriti kirjanduse arengule. 1783–[[1784]] toimetas Jekaterina Daškova ajakirja "Собеседник любителей российского слова" ('vene kirjasõna sõprade vestluskaaslane'). Selles väljaandes avaldasid teiste seas oma loomingut kirjanikud Deržavin, Fonvizin ja Knjažnin. Daškova eestvedamisel anti välja [[Mihhail Lomonossov]]i kogutud teosed. [[1786]] hakkas ta Peterburi Teaduste Akadeemia egiidi all välja andma uut ajakirja "Uued igakuised kirjatööd" (''Новые ежемесячные сочинения''). Ajakiri ilmus kokku 8 aastat ja selles avaldati artikleid [[ajalugu|ajaloost]], [[keeleteadus]]est ja [[filosoofia]]st. Vürstinna oli ise üks aktiivsemaid ajakirja kaasautoreid, avaldades seal sageli teavet [[Prantsuse revolutsioon]]i kohta, mis tema hinnangul ei viinud ellu, vaid hävitas valgustuse ideaalid. Jekaterina Daškova osalusel anti aastatel [[1789]]–[[1794]] välja vene keele sõnastikku "Словарь Академии Российской" ('Venemaa akadeemia sõnaraamat'). 1786. aastast vastutas ta näidendite sarja "Vene teater" ("Российский феатр, или Полное собрание всех российских феатральных сочинений") väljaandmise eest. Selles sarjas [[1793]] ilmunud Knjažnini tragöödia "Novgorodi Vadim" ("Вадим Новгородский") tõi kaasa keisrinna Katariina II uue meelepaha ning 1794. aastal vabastati Daškova kõigilt ametikohtadelt. ===Viimased eluaastad=== [[1796]] võimule tulnud [[Paul I]], Katariina poeg, kes vihkas kõike emaga seotut ning soovis kätte maksta oma isa Peeter III mõrvamise eest, saatis Jekaterina Daškova asumisele [[Korotovo]] mõisa [[Novgorodi kubermang]]us. Asumiselt pöördus ta tagasi alles pärast Pauli surma [[1801]]. Viimased 9 aastat oma elust veetis ta vaheldumisi Moskvas ja Peterburis, tehes taas kaastööd mitmetele väljaannetele ja kirjutades oma [[memuaarid|memuaare]]. Oma "Märkmed" ("''Записки''") kirjutas ta aastatel [[1804]]–[[1806]] prantsuse keeles pealkirja "Mon Histoire" all. Trükis ilmusid memuaarid [[1840]] [[London]]is ja vene keelde tõlkis need alles [[1859]]. aastal [[Aleksander Herzen]]. Daškova "Märkmed" on oluliseks aja- ja kultuurilooliseks allikaks tutvumisel perioodiga [[1750]]–[[1803]]. Vürstinna Daškova oli ka mitmete vene- ja välismaiste ühingute ning seltside liige, kuuludes muuhulgas Vene Vabatahtlikusse Majandusseltsi, Philadelphia Filosoofiaühingusse ja [[Rootsi Teaduste Akadeemia]]sse. ==Isiklikku== Jekaterina Vorontsova abiellus [[1759]]. aastal [[vürst]] [[Mihhail Daškov|Mihhail-Kondrati Ivanovitš Daškov]]iga ([[1736]]–[[1764]]), neil oli kolm last: *Anastassia ([[1760]]–[[1831]]), *Mihhail ([[1761]]–[[1762]]), *Pavel ([[1763]]–[[1807]]). Tütar Anastassiaga ei saanud Jekaterina hästi läbi ja jättis ta lõpuks kogu pärandist ilma. Kuna poeg Mihhail suri lapsena ja poeg Pavel meessoost järeltulijateta, siis lõppes Jekaterina lastega Daškovide vürstisuguvõsa. [[Pavel Daškov|Pavel Mihhailovitš Daškov]] pärandas oma nime, varanduse ja tiitli emapoolsele sugulasele krahv [[Ivan Vorontsov|Ivan Illarionovitš Vorontsov]]ile, pannes sellega aluse kahte mõjukat perekonda ühendavale Vorontsov-Daškovide liinile. Tänapäeval on mõned teadlased toonud esile Jekaterina Daškova [[homoseksualism|homoseksuaalseid]] kalduvusi. Seda seisukohta on toetanud näiteks vene kirjandusloolane ja ajakirjanik [[Vladimir Kirsanov]] ning seksuoloog [[Igor Kon]].{{lisa viide}} On tõsi, et Daškova lähedus keisrinna Katariinaga tekitas hulgaliselt kuulujutte ka tolleaegses õukonnas. Daškova elust ei teada ühtegi meessuhet pärast abikaasa surma, küll aga kaks erakordselt lähedast vahekorda naistega – anglikaani peapiiskopi tütre [[Catherine Hamilton]]i ja tolle vennatütre [[Martha Wilmot|Martha (Mary) Wilmotiga]] ([[1780]]–[[1873]]). Vihjeid nende suhete seksuaalsele iseloomule leidub ka vürstinna memuaarides ning nende memuaaride tõlkija [[Aleksander Herzen]]i mitmetähenduslikult kõlavates kommentaarides (näiteks "vürstinna ümbritses Mary ema, õe ja armukese tähelepanelikkusega"). ==Tunnustus== Jekaterina Romanovna Daškova valiti [[1783]]. aastal Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks. [[1789]]. aastal valiti ta ka [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks. <!-- kas ka Leopoldina? kuid endiste ja praeguste liikmete nimede otsingust vürstinnat ei leia <ref name="1789_LEOPOLDINA">[https://www.leopoldina.org/ueber-uns/zentrum-fuer-wissenschaftsforschung/projekte/russland-kontakte-der-leopoldina/ Russland-Kontakte der Leopoldina]</ref> --> ==Kirjandus== *Кирсанов, Владимир. ''69. Русские геи, лесбиянки, бисексуалы и транссексуалы''. Москва: Ганимед, 2005. ISBN 5-902333-04-0 *''Краткая литературная энциклопедия в 9-ти томах, том 2''. Москва: Советская энциклопедия, 1964. *Сухарева, Ольга. ''Кто был кто в России от Петра I до Павла I''. Москва: АСТ, 2005. ISBN 5-17-023261-6 ==Välislingid== *[http://web.archive.org/web/20020907163833/http://hronos.km.ru/biograf/dashkova.html Хронос: Дашкова Екатерина Романовна] *[http://www.peoples.ru/state/statesmen/dashkova/ Peoples.ru: Екатерина Романовна Дашкова] *[http://www.sochin.ru/doklady/romanova_ekaterina_dashkova.html Sochin.ru: Доклады по теме Екатерина Романовна Дашкова] *[http://www.devichnick.ru/04love.htm Девичник: Успех и разрушение] *[http://www.dashkova.ru/ Московский Гуманитарный Институт имени Е.Р. Дашковой] {{JÄRJESTA:Daškova, Jekaterina}} [[Kategooria:Vene memuaristid]] [[Kategooria:Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1743]] [[Kategooria:Surnud 1810]] mf5g9a5b1zek1mmhkqeoz1aq17xojdk Cluj-Napoca 0 38934 7257543 7217385 2026-10-23T07:25:33Z Kuriuss 38125 7257543 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cluj-Napoca | hääldus = kluuž nap'ooka | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Cluj-Napoca | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Kolozsvár | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Klausenburg | pilt = Romania-2382_-_View_from_Hotel_(7794313314).jpg | pildiallkiri = Cluj-Napoca kesklinn | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_CJ_Cluj-Napoca_CoA.png | vapi_link = [[Cluj-Napoca vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Rumeenia }} '''Cluj-Napoca''', mitteametlikult lihtsalt '''Cluj''' (ungari keeles '''Kolozsvár'''; saksa keeles '''Klausenburg'''), on linn [[Rumeenia]] loodeosas [[Transilvaania]]s, [[Cluji maakond|Cluji maakonna]] keskus. See on Rumeenias elanike arvult teine linn [[Bukarest]]i järel.<ref>[https://travelaway.me/most-beautiful-cities-romania/ 8 Most Beautiful Cities in Romania] Trawel Away</ref> See asub enam-vähem võrdsel kaugusel Bukarestist (445 km), [[Budapest]]ist (461 km) ja [[Belgrad]]ist (483 km). [[Someșul Mic]]i jõe orus paiknevat linna peetakse ajaloolise Transilvaania piirkonna mitteametlikuks pealinnaks. Mõnikümmend aastat enne [[Austria-Ungari kompromiss|1867. aasta Austria-Ungari kompromissi]] oli see [[Transilvaania vürstkond (1711–1867)|Transilvaania vürstkonna]] pealinn. 2021. aasta seisuga elas linnas 286 598 inimest. 2007. aasta hinnangu kohaselt viibis linnas aastatel 2004–2007 igal aastal keskmiselt üle 20 000 üliõpilase ja muu mitteresidendi. Linn koondub [[Unirii väljak (Cluj-Napoca)|Unirii väljakul]] asuva [[Cluj-Napoca Püha Miikaeli kirik|Püha Miikaeli kiriku]] ümber.<ref name="Unirii" /> See 14. sajandil ehitatud kirik on pühitsetud peaingel [[Miikael]]ile, Cluji [[kaitsepühak]]ule. Cluj-Napoca omavalitsuse pindala on 179,52 km². 21. sajandi alguseks oli linnast saanud üks Rumeenia tähtsamaid akadeemilisi, kultuuri-, tööstus- ja ärikeskusi. Seal asuvad ka riigi suurim ülikool [[Babeș-Bolyai Ülikool]], [[Cluj-Napoca Rahvusteater|rahvusteater]] ja [[Rumeenia Rahvusooper (Cluj-Napoca)|-ooper]] ning Rumeenia suurim kodumaisel kapitalil põhinev kommertspank. == Ajalugu == Linnas sündis 1443. aastal Ungari kuningas [[Mátyás I]]. Oli [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigis]] suuruselt teine linn [[Budapest]]i järel. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] läks koos Transilvaaniaga Rumeeniale. [[1974]]. aastani kandis nime ''Cluj''. Aastatel 2004–2008 oli Cluj-Napoca linnapea [[Emil Boc]], kes oli Rumeenia peaminister 2008–2012. == Rahvuslik koosseis == [[Rumeenia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli linna elanikest 81,5% [[rumeenlased|rumeenlasi]] ja 16,4% [[ungarlased|ungarlasi]]. == Ülikoolid Cluj-Napocas == Linnas asuvad [[Babeș-Bolyai Ülikool]], [[Cluj-Napoca Tehnikaülikool]], [[Cluj-Napoca Põllumajandusteaduse ja Veterinaariaülikool]] ning [[Iuliu Hațieganu Meditsiini- ja Farmakoloogiaülikool]]. == Vaata ka == * [[Cluj-Napoca metroo]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Unirii">{{netiviide |pealkiri=Unirii Square |väljaanne=Cluj-Napoca concierge service |url=https://clujnapoca.com.ua/unirii-square/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Category:Cluj-Napoca}} * [http://www.clujnapoca.ro/ Cluj-Napoca koduleht rumeenia keeles] * [http://www.kolozsvar.ro/ Cluj-Napoca koduleht ungari keeles] [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Cluj-Napoca| ]] rdpw6412wrsg55vw9jt2lejszmxhik0 7257547 7257543 2026-10-23T07:37:10Z Kuriuss 38125 7257547 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cluj-Napoca | hääldus = kluuž nap'ooka | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Cluj-Napoca | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Kolozsvár | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Klausenburg | pilt = Romania-2382_-_View_from_Hotel_(7794313314).jpg | pildiallkiri = Cluj-Napoca kesklinn | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_CJ_Cluj-Napoca_CoA.png | vapi_link = [[Cluj-Napoca vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Rumeenia }} '''Cluj-Napoca''', kuni [[1974]]. aastani '''Cluj''' (ungari keeles '''Kolozsvár'''; saksa keeles '''Klausenburg'''), on linn [[Rumeenia]] loodeosas [[Transilvaania]]s, [[Cluji maakond|Cluji maakonna]] keskus. See on Rumeenias elanike arvult teine linn [[Bukarest]]i järel.<ref>[https://travelaway.me/most-beautiful-cities-romania/ 8 Most Beautiful Cities in Romania] Trawel Away</ref> See asub enam-vähem võrdsel kaugusel Bukarestist (445 km), [[Budapest]]ist (461 km) ja [[Belgrad]]ist (483 km). [[Someșul Mic]]i jõe orus paiknevat linna peetakse ajaloolise Transilvaania piirkonna mitteametlikuks pealinnaks. Mõnikümmend aastat enne [[Austria-Ungari kompromiss|1867. aasta Austria-Ungari kompromissi]] oli see [[Transilvaania vürstkond (1711–1867)|Transilvaania vürstkonna]] pealinn. 2021. aastal elas linnas 286 598 inimest, lisaks neile viibib linnas igal aastal keskmiselt üle 20 000 üliõpilase ja muu mitteresidendi. Linn koondub [[Unirii väljak (Cluj-Napoca)|Unirii väljakul]] asuva [[Cluj-Napoca Püha Miikaeli kirik|Püha Miikaeli kiriku]] ümber.<ref name="Unirii" /> See 14. sajandil ehitatud kirik on pühitsetud peaingel [[Miikael]]ile, Cluji [[kaitsepühak]]ule. Cluj-Napoca omavalitsuse pindala on 179,52 km². 21. sajandi alguseks oli linnast saanud üks Rumeenia tähtsamaid akadeemilisi, kultuuri-, tööstus- ja ärikeskusi.{{lisa viide}} Seal asuvad ka riigi suurim ülikool [[Babeș-Bolyai Ülikool]], [[Cluj-Napoca Rahvusteater]] ja [[Rumeenia Rahvusooper (Cluj-Napoca)|Rumeenia Rahvusooper]] ning riigi suurim kodumaisel kapitalil põhinev kommertspank.{{lisa viide}} == Ajalugu == Linnas sündis 1443. aastal Ungari kuningas [[Mátyás I]]. Oli [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigis]] suuruselt teine linn [[Budapest]]i järel. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] läks koos Transilvaaniaga Rumeeniale. Aastatel 2004–2008 oli Cluj-Napoca linnapea [[Emil Boc]], kes oli Rumeenia peaminister 2008–2012. == Rahvuslik koosseis == [[Rumeenia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli linna elanike seas 81,5% [[rumeenlased|rumeenlasi]] ja 16,4% [[ungarlased|ungarlasi]]. == Ülikoolid Cluj-Napocas == Linnas asuvad [[Babeș-Bolyai Ülikool]], [[Cluj-Napoca Tehnikaülikool]], [[Cluj-Napoca Põllumajandusteaduse ja Veterinaariaülikool]] ning [[Iuliu Hațieganu Meditsiini- ja Farmakoloogiaülikool]]. == Vaata ka == * [[Cluj-Napoca metroo]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Unirii">{{netiviide |pealkiri=Unirii Square |väljaanne=Cluj-Napoca concierge service |url=https://clujnapoca.com.ua/unirii-square/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Category:Cluj-Napoca}} * [http://www.clujnapoca.ro/ Cluj-Napoca koduleht rumeenia keeles] * [http://www.kolozsvar.ro/ Cluj-Napoca koduleht ungari keeles] [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Cluj-Napoca| ]] 5aikyg8tddsii5nxx1vplhd4v70gmxe Innocentius XII 0 40952 7257262 7221745 2026-10-22T14:40:37Z Kask 77839 Viited 7257262 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Innocentius XII |pilt = Antonio Zanchi – Papa Innocenzo XII.jpg |sünninimi = Antonio Pignatelli |valitsemisaja algus= [[12. juuli]] [[1691]] |valitsemisaja lõpp= [[27. september]] [[1700]] |eelkäija = [[Aleksander VIII]] |järeltulija = [[Clemens XI]] |vanemad=Francesco Pignatelli<br />Porzia Carafa |sünnikuupäev = [[13. märts]] [[1615]] |sünnikoht = [[Spinazzola]] |surmakuupäev = {{nowrap| {{death date and age|df=yes|1700|9|27|1615|3|13}} }} |surmakoht = [[Rooma]] |vapp=C o a Inocentius XII.svg |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Innocentius XII''' ('''Antonio Pignatelli''' või '''Antonio Pignatelli del Rastrello'''; [[13. märts]] [[1615]] – [[27. september]] [[1700]]) oli [[paavst]] aastatel [[1691]]–1700. Ta oli 242. paavst. Antonio Pignatelli sündis [[Spinazzola markii]] [[Francesco Pignatelli]] ja [[Andria hertsog]]i tütre Porzia Carafa viielapselise pere neljanda lapsena. Tema isa suguvõsast pärines paavst [[Eugenius III]], tema ema suguvõsast [[Paulus IV]]. Innocentius XII jäi üheks viimaseks paavstiks, kes pärines [[Itaalia|Lõuna-Itaalia]]st. Pärast teda on Lõuna-Itaaliast pärinenud ainult [[Benedictus XIII]]. Pignatelli õppis [[Rooma]]s [[jesuiidid|jesuiitide]] [[kolleegium]]is [[õigusteadus]]t ja omandas [[doktorikraad]]i. Ta toetas [[Poola]]s tegutsedes [[armeenia kirik]]u ühinemist [[katoliku kirik]]uga ja rajas [[vaimulik]]ele [[Lecce]]s [[seminar]]i. [[28. aprill]]il [[1687]] sai Pignatelli [[pallium]]i. [[Kardinal]] Pignatelli osales 2 [[konklaav]]il [[1689]] ja 1691. Ta jäi viimaseks paavstiks, kes kandis [[habe]]t. ==Ametid== *''Signatura gratiae'' referent *[[August]] [[1643]] – [[jaanuar]] [[1644]] [[legaat|aselegaat]] [[Urbino]]s *[[1645]]–1646 [[Fano]] [[kuberner]] *[[1646]] – [[veebruar]] [[1649]] [[Malta]] [[inkvisiitor]] *[[11. aprill]] [[1650]] – 1652 [[Viterbo]] kuberner *[[14. oktoober]] [[1652]] – 4. mai 1671 [[Larissa]] titulaarpeapiiskop (pühitseti [[piiskop]]iks [[27. oktoober|27. oktoobril]] 1652) *[[26. oktoober]] 1652 – 21. mai 1660 [[nuntsius]] [[Toscana]]s *[[21. mai]] [[1660]] – 9. märts 1668 nuntsius [[Poola]]s *[[9. märts]] [[1668]] – 2. mai 1671 nuntsius [[Viin]]is *[[4. mai]] [[1671]] – 30. september 1686 [[Lecce piiskop]] *[[1673]] [[piiskoppide kongregatsioon]]i [[sekretär]] *[[29. mai]] [[1675]] – 12. juuli 1691 paavstipalee [[kardinalprefekt]] (kinnitati ametisse [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1676]]) *[[1. september]] [[1681]] – 12. juuli 1691 [[kardinalpreester]] *[[22. september]] 1681 – 12. juuli 1691 San Pancrazio kardinalpreester *[[12. jaanuar]] [[1682]] – 30. september 1686 [[Faenza peapiiskop]] *[[2. oktoober]] [[1684]] legaat [[Bologna]]s *[[30. september]] [[1686]] – 12. juuli 1691 [[Napoli peapiiskop]] == 1691. aasta konklaav == Innocentius XII valiti paavstiks 12. juulil 1691 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[15. juuli]]l kardinal [[Urbano Sacchetti]] poolt. Ta võttis nime [[Innocentius XI]] järgi. [[12. veebruar]]ist 12. juulini toimunud konklaavi viimases voorus osales 61 kardinali. See oli pikim konklaav pärast [[1314]]–[[1316]] toimunud konklaavi, millel valiti [[Johannes XXII]]. Hiljem on veel pikem olnud ainult [[1740]] toimunud konklaav, millel valiti [[Benedictus XIV]]. Sellel konklaavil jagunesid kardinalid [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Zelanti]] fraktsioonideks. Zelanti fraktsiooni juhtis kardinal [[Giovanni Francesco Negroni]], kes ei pooldanud [[Giovanni Delfino]] valimist paavstiks. Konklaavi ajal puhkes kardinal [[Lorenzo Altieri]] kambris tulekahju. [[19. märts]]il saabusid konklaavile Prantsusmaa kardinalid. [[4. aprill]]il soovitas kardinal [[Flavio Chigi]] valida paavstiks kardinal [[Gregorio Barbarigo]], kuid selle ettepaneku vastu olid prantslased. Innocentius XII valiti paavstiks kompromisskandidaadina, kuigi tema puhul kardeti Hispaania mõju kasvu, sest Lõuna-Itaalia oli sel ajal Hispaania mõjusfääris. Viletsa tervise tõttu lahkusid konklaavilt kardinalid [[Giulio Spinola]] [[21. veebruar]]il, [[Raimondo Capizucchi]] [[13. aprill]]il, [[Federico Visconti]] [[19. juuni]]l ja [[Federico Baldeschi Colonna]] [[29. juuni]]l. ==Välispoliitika== {| style="width: 20em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;" |- | style="text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;" | '''Kuuria''' |- | {| style="margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;" |- style="vertical-align: top;" |'''Kardinalide kolleegiumi dekaan''' |style="padding-left: 1em;" | [[Alderano Cibo]] |- style="vertical-align: top;" |'''Riigisekretär''' |style="padding-left: 1em;" | [[Fabrizio Spada]] |- style="vertical-align: top;" |'''Camerlengo''' |style="padding-left: 1em;" | [[Paluzzo Paluzzi Altieri degli Albertoni]], [[Giambattista Spinola]] |- style="vertical-align: top;" |'''Rooma kardinalvikaar''' |style="padding-left: 1em;" | [[Gasparo Carpegna]] |} |} ===Suhted Prantsusmaaga=== Paavstide suhted [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningaga]] olid halvenenud alates [[Innocentius X]] ajast ja Innocentius XI ajal polnud välistatud [[gallikaani kirik]]u eraldumine katoliku kirikust. Innocentius XII saavutas tõsisema kriisi ärahoidmiseks Prantsusmaaga mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe ja kinnitas ametisse kõik Prantsusmaa kuninga poolt nimetatud piiskopid, kes polnud osalenud [[1682]] assambleel, kus võeti vastu [[gallikaani artiklid]]. [[14. september|14. septembril]] [[1693]] tühistas [[Louis XIV]] gallikaani artiklid ja pärast seda tunnustas Innocentius XII kuninga [[regaaliõigus]]t neljas vaidlusaluses piiskopkonnas.<ref name="Galli" /><ref name="Louis14" /> Paavsti esindajad ei osalenud [[20. september|20. septembril]] [[1697]] [[Rijswijki rahuleping]]u sõlmimisel. [[1698]] määras Louis XIV suursaadikuks Rooma kardinal [[Emmanuel Théodose de la Tour d'Auvergne de Bouillon]]'i, kuid et kardinal toetas [[kvietism]]i pärast puhkenud teoloogilises vaidluses [[François de Salignac de la Mothe de Fénelon]]'i, kutsuti ta [[august]]is 1700 Roomast tagasi. [[22. juuli]]l 1700 suri [[kardinalide kolleegiumi dekaan]] [[Alderano Cibo]] ja kardinal de Bouillon pidi asedekaanina jääma ametikohustuste tõttu Rooma. ===Suhted Saksa-Rooma keisriga=== Innocentius XII toetas keiser [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]] võitlust türklastega. Keisri suursaadik Roomas krahv [[Georg Adam von Martinitz]] hakkas Rooma [[kuberner]]iga vaidlema saadikute privileegide üle, soovides omada austusväärsemat positsiooni liturgilisel [[protsessioon]]il. Innocentius XII kinnitas saadikule, et vanu traditsioone tuleb austada, kuid krahv õhutas keisrit võtma vastu otsust, mille järgi peavad kõik keisririigi alamad, kes omavad valdusi [[Itaalia]]s, tõestama oma [[tenuur]]i. Paavst tühistas keisri otsuse, kuna see hõlmas ka Kirikuriigi valduseid, kuid keiser määras seepeale [[kuurvürst]]iks [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburg]]i hertsogi, kes polnud katoliiklane. Suhete parandamiseks keisriga saatis Innocentius XII [[1699]] keisrinnale "[[kuldroosi]]".<ref name="Kuldroos" /> ===Suhted Hispaaniaga=== {{Vaata|Hispaania pärilussõda}} [[Hispaania kuningas|Hispaania kuningal]] [[Carlos II]]-l polnud otseseid pärijaid ja Hispaania [[priimas]]e kardinal [[Luis Manuel Fernández de Portocarrero-Bocanegra y Moscoso-Osorio]] soovitusel asus Carlos II pärast [[Baieri hertsogkond|Baieri]] printsi Joseph Ferdinandi surma [[6. veebruar]]il 1699 toetama enda järglasena Louis XIV pojapoega [[Felipe V|Philippe]]'i. Portocarrero soovitusel nõustus ka paavst toetama Philippe'i, mis halvendas suhteid keisriga, kes soovis Hispaania troonipärijana näha oma poega [[Karl VI|Karli]]. ===Suhted Poolaga=== Innocentius XII oli enne paavstiks saamist nuntsius [[Poola]]s. Ta määras 1693 [[nuntsius]]eks Poola [[Melchior de Polignac]]'i. [[24. märts]]il 1699 saabus Rooma [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Jan III]] lesk Maria, kes asus elama Livio Odescalchi paleesse. ===Suhted Toscanaga=== 1700 võttis paavst vastu [[Toscana suurhertsog]]i [[Cosimo III]]. ==Kiriku institutsioonide reformid== [[Pilt:MIC_COA_2009.png|pisi|Innocentius XII tunnustas [[1699]] [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|mariaanid]]e kongregatsiooni]] Innocentius XII taunis kirikuametite müümist ja vähendas [[kuuria]] kulutusi miinimumini. Innocentius XII korraldusel hakkasid [[piaristid]] (Sch.P.) Rooma ülikoolis tasuta õpetama. 1693 tunnustas Innocentius XII [[1639]] [[Antoine Le Quieu]]' rajatud kongregatsiooni (sakramentiini õed).<ref name="Quieu" /> 1693 saatis ta laiali Rutilio Brandi rajatud kongregatsiooni.<ref name="Kongr" /> 1694 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Speculatores" määras Innocentius XII alamvaimulike [[jurisdiktsioon]]i sätted. [[17. veebruar]]il 1694 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga "Christi fideium" reguleeris ta kardinal-protektori ametiülesanded.<ref name="Kardinal" /><ref name="Elu" /> [[23. september|23. septembril]] 1695 avaldas ta apostelliku konstitutsiooni "Ecclesiae catholicae", milles keelas [[1352]]. aastast konklaavidel kasutatud [[kapitulatsioon]]id, mis sidusid valitava paavsti kardinalide nõudmistega. [[18. juuli]]l [[1695]] rajas ta [[kleerus]]e distsipliini kongregatsiooni<ref name="Elu" /> ja 1698 rajas Loreto kongregatsiooni. 1695 keelas ta [[toomkapiitel|toomkapiitlitel]] valida piiskoppe. [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1696]] avaldatud apostellikus konstitutsioonis kinnitas ta, et kõik regulaarvaimulikud, samuti [[jesuiidid]] peavad kuuletuma paavsti määratud [[vikaar]]ile. [[23. detsember|23. detsembril]] 1697 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga "Nuper" sätestas ta jesuiitide [[provintsiaal]]i kohustused. 1698 ühendas ta iiri regulaarvaimulike kongregatsiooni lateraani regulaarvaimulike kongregatsiooniga.<ref name="Regul" /> [[20. juuni]]l 1699 avaldatud [[bulla]]s "Sanctissimus" sätestas ta, et [[noviits]]ide elukohad peavad olema tunnustatud [[Püha Tool]]i poolt.<ref name="Noviits" /> [[24. oktoober|24. oktoobril]] 1699 tunnustas ta [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|mariaanid]]e kongregatsiooni (MIC).<ref name="Dogma" /> ==Teoloogilised vaidlused== {{Vaata|Jansenism}} Innocentius XII keelas [[6. veebruar]]il [[1694]] piiskoppidel lisada [[Aleksander VII]] avaldatud [[jansenism|janseniste]] hukkamõistvale apostellikule konstitutsioonile täiendavaid sätteid. [[25. november|25. novembril]] [[1696]] kinnitas ta, et ei tee oma eelkäijate otsuste tõttu jansenistide suhtes mingeid järeleandmisi.<ref name="Jansenism" /> Innocentius XII käskis selgitada [[jesuiidid|jesuiitide]] ülemkindrali [[Tirso González de Santalla]] kirjutatud [[ilmeksimatus]]e [[traktaat|traktaadi]] vastavust kiriku õpetusega ja paavsti loal ilmus see 1694. Prantsusmaal puhkes vaidlus [[Jeanne-Marie Bouvier de la Motte-Guyon]]'i vaadete üle. Guyon'i toetas ka [[Cambrai]] peapiiskop [[François de Salignac de la Mothe de Fénelon]], kelle teos "Explication des Maximes des Saints sur la Vie Intérieure" põhjustas [[prelaat]]ide seas vaidluse selle teoloogilise õigsuse üle ja Fénelon'i ägedamaks vastaseks sai [[Jacques Benigne Bossuet]]. Fénelon saatis 1697 oma teose Rooma, kus teoloogid pidid kontrollima selle vastavust katoliku õpetusega. [[12. märts]]il 1699 avaldatud apostellikus kirjas "Cum alias" mõistis Innocentius XII hukka 23 Fénelon'i teoses sisaldunud teesi.<ref name="Kvietism" /> Innocentius XII määras kardinal [[Pier Matteo Petrucci]] "Santa Nunziata" apostellikuks visitaatoriks. 1698 lõpetas Innocentius XII [[karmeliidid|karmeliitide]] ja [[bollandistid]]e vahel puhkenud vaidluse, milles mõlemad ordud väitsid oma õpetuse tuginemist prohvet [[Eelija]] juhistele.<ref name="Eelija" /> Innocentius XII keeldus taunimast [[Celestino Sfondrati]] teost [[predestinatsioon]]ist, hoolimata Bossuet' vastuseisust, kes süüdistas Sfondratit [[kvietism]]is.<ref name="Sfondrati" /> Ta määras ametisse komisjoni, mis pidi uurima Hispaania õukonna soovitusi [[María de Ágreda]] teose lugemiseks.<ref name="Agreda" /> ==Liturgilised otsused== Innocentius XII kohustas [[5. september|5. septembrit]] tähistama [[Lorenzo Giustiniani]] mälestuspäevana. Ta kohustas [[15. september|15. septembril]] 1691 pidama [[missa]]sid [[Šotimaa Margareeta]] austuseks ja [[21. veebruar]]il 1693 kohustas ta Margareeta mälestuspäeva tähistama [[10. juuni]]l. [[27. märts]]il 1694 ja [[15. mai]]l 1694 andis ta välja vastavad otsused Margareeta asutamise kohta. 15. mail 1693 kohustas ta katoliiklasi pidama [[neitsi Maarja]] [[pärispatt|pärispatuta]] saamise püha.<ref name="Dogma" /> 1694 kinnitas ta Innocentius XI otsuse, mille alusel võisid [[frantsisklased]] paigutada kirikutesse [[ristitee]] pilte.<ref name="Ristitee" /> 1700. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na, kuid 1699 avas [[Rooma Peetri kirik]]u ukse [[palverändur]]itele kardinal de Bouillon, sest paavst pidi viletsa tervise tõttu olema voodis. Ta kohustas Rooma inkvisitsiooni uurima vaidlust [[hiina riitus]]e üle.<ref name="Hiina" /> ==Suhted juutidega== 31. augustil 1692 avaldatud bullas "Ad radicitus" tühistas Innocentius XII [[juudid|juutidele]] määratud erilised sätted. ==Misjon== [[15. jaanuar]]il 1697 tunnustas Innocentius XII [[Nicolas Charmot]] tegevust [[misjonär]]ina [[Hiina]]s.<ref name="Hiina" /> ==Uued piiskopkonnad== *[[16. märts]] 1694 [[Šotimaa]] apostellik [[vikariaat]] *1694 taastas Prantsusmaal [[Alès]] (Alais) piiskopkonna. *[[15. oktoober]] 1696 [[Hiina]]s Kuiceu, Fo-Kieni ja Chekiangi apostellikud vikariaadid. *[[1. juuli]] 1697 Prantsusmaal [[Blois]]' piiskopkond ==Kanoniseerimised== Innocentius XII kanoniseeris [[13. veebruar]]il [[1692]] [[María de Cervelló]]<ref name="Cervello" /> ja [[5. september|5. septembril]] [[1696]] [[Zita]]. Ta kuulutas õndsaks 9 isikut: *[[Luguesio de Poggibonsi]] [[27. märts]] [[1693]] *[[Portugali Johanna]] [[4. aprill]] 1693 *[[Pietro Gambacorta]] [[9. detsember]] 1693 *[[Humiliana de' Cerchi]] [[24. juuli]] [[1694]] *[[Delfina de Puimichel de Galdéves o de Signes]] 24. juuli 1694 *[[Osanna Andreasi]] [[24. november]] 1694 *[[Helena Enselmini]] [[29. oktoober]] 1695 *[[María de la Cabeza]] [[11. august]] 1695 *[[Augustin Kažotić]] [[17. juuli]] 1700 Ta alustas Innocentius XI ja Antoine Le Quieu<ref name="Quieu" /> [[beatifikatsiooniprotsess]]e. Ta tunnustas 1693 [[Foligno Angela]] austamist. ==Onupojapoliitika taunimine== Innocentius XII avaldas [[22. juuni]]l 1692 dekreedi "Romanum decet pontificem", milles taunis sugulaste edutamist kõrgetele ametikohtadele. Selle korraldusega võib paavst pühitseda kardinaliks vaid ühe sugulase, kuid tema sissetulekud peavad olema väga tagasihoidlikud. Innocentius XII nimetas oma "onupoegadeks" vaeseid ja abivajajaid. Tema lähisugulane [[Francesco Pignatelli]] sai 1700 nuntsiuseks [[Poola]]s. ==Kardinalide pühitsemised== Innocentius XII pühitses 30 kardinali 4 [[konsistoorium]]il. Lisaks itaallastele said kardinalideks 3 prantslast, 2 hispaanlast, 1 austerlane ja 1 portugallane. 1699 pühitses ta kaks kardinali ''in pectore'', kuid nende nimesid ei avalikustatud kunagi. #konsistoorium [[12. detsember]] 1695 ##[[Giacomo Boncompagni]] ##[[Federico Caccia]] ##[[Giovanni Giacomo Cavallerini]] ##[[Baldassare Cenci]] ''in pectore'' ##[[Tommaso Maria Ferrari]] ##[[Henri Albert de la Grange d'Arquien]] ##[[Giacomo Antonio Morigia]] ''in pectore'' ##[[Enrico Noris]] ##[[Giuseppe Sacripante]] ##[[Celestino Sfondrati]] ##[[Giambattista Spinola]] ##[[Sebastiano Antonio Tanara]] ##[[Domenico Tarugi]] ##[[Taddeo Luigi dal Verme]] #konsistoorium 22. juuli 1697 ##[[Pierre-Armand du Camboust de Coislin]] ##[[Giorgio Cornaro]] ##[[Alfonso Aguilar Fernández de Córdoba]] ##[[Vincenzo Grimani]] ##[[Fabrizio Paolucci]] ''in pectore'' ##[[Luiz de Sousa]] #konsistoorium [[14. november]] 1699 ##[[Giuseppe Archinto]] ##[[Marcello d'Aste]] ##[[Daniello Marco Delfino]] ##[[Giovanni Maria Gabrielli]] ##[[Niccolò Radulovich]] ''in pectore'' ##[[Andrea Santacroce]] ##[[Sperello Sperelli]] ''in pectore'' #konsistoorium [[21. juuni]] 1700 ##[[Francisco Antonio de Borja-Centelles y Ponce de León]] ##[[Johannes Philipp von Lamberg]] ##[[Louis-Antoine de Noailles]] ==Innocentius XII kultuuriloos== Innocentius XII määras [[Vatikani raamatukogu]] juhatajaks [[Giovanni Casanata]]. Paavsti [[ihuarst]] oli [[Marcello Malpighi]]<ref name="Bioloogia" />, [[kantsler]] [[Charles Dryden]]. Innocentius XII peatas [[Aleksander VIII]] asutatud [[teater|teatri]] tegevuse [[Tor di Nona]]s.<ref name="Teater" /> Ta lasi renoveerida Ludovisi palee (Palazzo Ludovisi), mida hiljem tunti kui "Curia Innocentianat". Ta oli [[Michael Moore]]'i [[patroon]].<ref name="Moore" /> Innocentiuse tegelaskuju esineb [[Robert Browning]]'i [[1869]] ilmunud teoses "The Ring and the Book". Ta rajas "Forum Innocentianumi". Ta lasi laiendada [[Civitavecchia]] ja [[Nettuno]] [[sadam]]aid ning käskis Kirikuriigi [[rannik]]ule rajada kaitseks [[piraat]]ide eest [[kindlus]]e. Ta rajas Rooma [[Ripa Grande]] Püha Miikaeli vaestemaja, millest sai [[Euroopa]] suurim vaestemaja. Ta muutis ka osa [[Lateraani basiilika]]st vaestemajaks. ==Surm== [[Pilt:InocencioXIIc.jpg|pisi|Innocentius XII hauamonument]] Innocentius XII suri 85-aastaselt 27. septembril 1700 Roomas ja maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Agreda">{{cite web |last= Campbell|first= Thomas|date=1907|title= Maria de Agreda. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01229a.htm}}</ref> <ref name="Bioloogia">{{cite web |last= Muckermann|first= Herman|date=1907|title= Biology. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02572a.htm}}</ref> <ref name="Cervello">{{cite web |last= Ott|first= Michael|date=1910|title= St. Mary de Cervellione. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09753c.htm}}</ref> <ref name="Eelija">{{cite web |last=Souvay |first= Charles|date=1909|title=Elias. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05381b.htm}}</ref> <ref name="Hiina">{{cite web |last= Cordier|first= Henri|date=1908|title=The Church in China. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03669a.htm}}</ref> <ref name="Galli">{{cite web |last= Dégert|first= Antoine|date=1909|title= Gallicanism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06351a.htm}}</ref> <ref name="Jansenism">{{cite web |last= Forget|first= Jacques|date=1910|title= Jansenius and Jansenism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08285a.htm}}</ref> <ref name="Kardinal">{{cite web |last= Benigni|first=Umberto|date=1908|title=Cardinal Protector. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03341a.htm}}</ref> <ref name="Kongr">{{cite web |last= Almond|first=Joseph Cuthbert|date=1911|title=Oblati. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11188a.htm}}</ref> <ref name="Dogma">{{cite web |last= Holweck|first= Frederick|date=1910|title= Immaculate Conception. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07674d.htm}}</ref> <ref name="Regul">{{cite web |last= Allaria|first=Anthony|date=1908|title=Canons and Canonesses Regular. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03288a.htm}}</ref> <ref name="Louis14">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1910|title=Louis XIV. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09371a.htm}}</ref> <ref name="Moore">{{cite web |last= Lennox|first= Patrick|date=1911|title=Michael Moore. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10553a.htm}}</ref> <ref name="Kuldroos">{{cite web |last= Rock|first= P.M.J.|date=1909|title= Golden Rose. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm}}</ref> <ref name="Noviits">{{cite web |last= Vermeersch |first= Arthur|date=1911|title=Novice. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11144a.htm}}</ref> <ref name="Quieu">{{cite web |last= Steele|first=Francesca|date=1907|title=Congregation of the Blessed Sacrament. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/02598a.htm}}</ref> <ref name="Elu">{{cite web |last= Vermeersch|first= Arthur|date=1911|title=Religious Life. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12748b.htm}}</ref> <ref name="Kvietism">{{cite web |last= Pace|first= Edward|date=1911|title=Quietism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12608c.htm}}</ref> <ref name="Ristitee">{{cite web |last= Alston|first= George Cyprian|date=1912|title=Way of the Cross. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15569a.htm}}</ref> <ref name="Sfondrati">{{cite web |last= Ott|first=Michael|date=1912|title=Celestino Sfondrati. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13748b.htm}}</ref> <ref name="Teater">{{cite web |last= Thurston|first=Herbert|date=1912|title=The Theatre. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14559a.htm}}</ref> }} ==Allikad== *''Bullarium Innocentii XII''. Roma, 1697. == Kirjandus == *[[Giovanni Battista Campello]]: ''Pontificato di Innocenzo XII''. Roma, 1887. *[[Lucien Ceyssens]]: ''Innocent XII et le jansénisme''. "Antonianum" 67, 1992: 39–66; B. Pellegrino, "Riforme, religione e politica". Lecce, 1994: 307–334. *[[Michele Fatica]]: ''La reclusione dei poveri a Roma durante il pontificato di Innocenzo XII (1692–1700)''. "Ricerche per la Storia Religiosa di Roma", 3, 1979: 138; M. Fatica, "Il problema della mendicità nell'Europa moderna". Napoli, 1992: 161–215. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Onno Klopp]]: ''Hat der Papst Innocenz XII im Jahre 1700 dem Könige Karl II von Spanien gerathen, durch ein Testament den Herzog von Anjou zum Erben der spanischen Monarchie zu ernennen''. "Historisch-Politische Blätter" LXXXIII, 1879: 25–46, 125–150. *[[Luigi Michele de Palma]]: ''Studi su Antonio Pignatelli papa Innocenzo XII''. Lecce, 1992. *[[Bruno Pellegrino]]: ''Riforme, religione e politica durante il pontificato di Innocenzo XII (1691–1700)''. Lecce, 1994. *[[Stefano Tabacchi]]: ''Cardinali zelanti e fazioni cardinalizie tra fine Seicento e inizio Settecento''. G. Signorotto, "La Corte di Roma tra Cinque e Seicento. "Teatro" della politica europea". Roma, 1998: 139–165. *[[Isaac Vázquez]]: ''Origen histórico de breve "In excelsa" de Innocencio XII. sobre la immaculudo conceptión''. "Antonianum" 45, 1970: 98–144. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/08022a.htm Artikkel Innocentius XII kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1681.htm#Pignatelli Innocentius XII elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvii.htm#1691 1691. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvii.htm#InnocentXII Innocentius XII määratud kardinalid.] *[https://catholic-hierarchy.org Piiskopkonnad.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Aleksander VIII]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = 1691–1700 |järgnev = [[Clemens XI]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Sündinud 1615]] [[Kategooria:Surnud 1700]] odw2nji9ia0oxx8tl6wsbat5eo5y011 Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel 0 45060 7257435 7134323 2026-10-22T19:55:13Z Kalle 51 7257435 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|60px|Võrkpall]] [[Pilt:1976 Summer Olympics logo.svg|60px|Montréal 1976]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada]], [[Montréal]] |- |colspan="2" |'''18. - 30. juuli''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1968]]''' | '''[[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1976. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Montréal]]is [[18. juuli|18.]]–[[30. juuli]]ni. == Mehed == === A-alagrupp === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>5</th><th>Geimid</th><th>Punkte</th></tr> <tr><td>1.</td><td>[[Poola]]</td><td></td><td>3:2</td><td>3:1</td><td>3:2</td><td>3:0</td><td>12:5</td><td>8</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Kuuba]]</td><td>2:3</td><td></td><td>3:1</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>11:4</td><td>7</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td>1:3</td><td>1:3</td><td></td><td>3:1</td><td>3:0</td><td>8:7</td><td>6</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Lõuna-Korea]]</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td></td><td>3:0</td><td>5:9</td><td>5</td></tr> <tr><td>5.</td><td>[[Kanada]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td></td><td>0:12</td><td>4</td></tr> </table> === B-alagrupp === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>Geimid</th><th>Punkte</th></tr> <tr><td>1.</td><td>[[NSV Liit]]</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>9:0</td><td>6</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Jaapan]]</td><td>0:3</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>6:3</td><td>5</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Brasiilia]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td></td><td>3:2</td><td>3:8</td><td>4</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Itaalia]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>2:3</td><td></td><td>2:9</td><td>3</td></tr> </table> === ''Play-off'' === '''5.–8. kohale''': Tšehhoslovakkia–Itaalia 3:0<br> Lõuna-Korea–Brasiilia 3:2<br> '''Poolfinaalid''': Poola–Jaapan 3:2<br> NSV Liit–Kuuba 3:0 === Kohamängud === '''7. koha mäng''': Brasiilia–Itaalia 3:0<br> '''5. koha mäng''': Tšehhoslovakkia–Lõuna-Korea 3:1<br> '''Pronksimäng''': Kuuba–Jaapan 3:0<br> '''Finaal''': Poola–NSV Liit 3:2 === Koosseisud === # Poola: [[Ryszard Bosek]], [[Bronisław Bebel]], [[Wiesław Gawlowski]], [[Marek Karbarz]], [[Zbigniew Lublejewski]], [[Lech Lasko]], [[Mirosław Rybaczewski]], [[Wlodzimierz Stefanski]], [[Wlodzimierz Sadalski]], [[Edward Skorek]], [[Tomasz Wójtowicz]], [[Zbigniew Zarzycki]]. # NSV Liit: [[Anatoli Polištšuk]], [[Vjatšeslav Zaitsev]], [[Jefim Tšulak]], [[Vladimir Dorohhov]], [[Aleksandr Jermilov]], [[Pavel Selivanov]], [[Oleg Moliboga]], [[Vladimir Kondra]], [[Juri Starunski]], [[Vladimir Tšernõšov]], [[Vladimir Ulanov]], [[Aleksandr Savvin]]. # Kuuba: [[Leonel Marshall]], [[Victoriano Sarmientos]], [[Ernesto Martínez]], [[Victor García]], [[Carlos Salas]], [[Raúl Vilches]], [[Jesús Savigne]], [[Lorenzo Martínez]], [[Diego Lapera]], [[Antonio Rodríguez]], [[Alfredo Figueredo]], [[Jorge Pérez]]. == Naised == === A-alagrupp === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>Geimid</th><th>Punkte</th></tr> <tr><td>1.</td><td>Jaapan</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>9:0</td><td>6</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Ungari]]</td><td>0:3</td><td></td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>6:5</td><td>5</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Peruu]]</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td></td><td>3:2</td><td>4:8</td><td>4</td></tr> <tr><td>4.</td><td>Kanada</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>2:3</td><td></td><td>3:9</td><td>3</td></tr> </table> === B-alagrupp === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>Geimid</th><th>Punkte</th></tr> <tr><td>1.</td><td>NSV Liit</td><td></td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:2</td><td>9:4</td><td>6</td></tr> <tr><td>2.</td><td>Lõuna-Korea</td><td>1:3</td><td></td><td>3:2</td><td>3:2</td><td>7:7</td><td>5</td></tr> <tr><td>3.</td><td>Kuuba</td><td>1:3</td><td>2:3</td><td></td><td>3:1</td><td>6:7</td><td>4</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Saksa DV]]</td><td>2:3</td><td>2:3</td><td>1:3</td><td></td><td>5:9</td><td>3</td></tr> </table> === ''Play-off'' === '''5.–8. kohale''': Saksa DV–Peruu 3:2<br> Kuuba–Kanada 3:2<br> '''Poolfinaalid''': Jaapan–Lõuna-Korea 3:0<br> NSV Liit–Ungari 3:0 === Kohamängud === '''7. koha mäng''': Peruu–Kanada 3:1<br> '''5. koha mäng''': Kuuba–Saksa DV 3:0<br> '''Pronksimäng''': Lõuna-Korea–Ungari 3:1<br> '''Finaal''': Jaapan–NSV Liit 3:0 === Koosseisud === # Jaapan: [[Takako Iida]], [[Mariko Okamoto]], [[Echiko Maeda]], [[Noriko Matsuda]], [[Takako Shirai]], [[Kiyomi Kato]], [[Yuko Arakida]], [[Katsuko Kanesaka]], [[Mariko Yoshida]], [[Shoko Takayanagi]], [[Hiromi Yano]], [[Juri Yokoyama]]. # NSV Liit: [[Anna Rostova]], [[Ljudmila Štšetina]], [[Lilia Ossadtšaja]], [[Natalja Kušnir]], [[Olga Kozakova]], [[Niina Smolejeva]], [[Ljubov Rudovskaja]], [[Larissa Bergen]], [[Inna Rõskal]], [[Ljudmila Tšernõšova]], [[Zoja Jussova]], [[Niina Muradjan]]. # Lõuna-Korea: [[Soon Bok Lee]], [[Jung Hye Yu]], [[Kyung Ja Byon]], [[Soo Nok Lee]], [[Myung Sun Baik]], [[Hee Sook Chang]], [[Kum Ja Ma]], [[Young Nae Yun]], [[Kyung Hwa Yu]], [[Mi Kum Park]], [[Soon Ok Jung]], [[Hea Jung Jo]]. {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1976Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1976. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] 48o1mh6yi2iw54ljwymygkh70fzwd7r 7257444 7257435 2026-10-22T20:36:08Z Kalle 51 7257444 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|60px|Võrkpall]] [[Pilt:1976 Summer Olympics logo.svg|60px|Montréal 1976]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada]], [[Montréal]] |- |colspan="2" |'''18. - 30. juuli''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1968]]''' | '''[[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1976. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Montréal]]is [[18. juuli|18.]]–[[30. juuli]]ni. 21. suveolümpiamängude ajal Montrealis toimunud olümpiavõrkpalliturniir oli 4. kord, kui see spordiala olümpiamängudel osales. Võistlus toimus nii meestele kui naistele. Osales kümme meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Mõlemad turniirid (nii meeste kui ka naiste) viidi läbi ringturniiri formaadis ja väljalangemismängudena. Võistluspaikadeks olid Montreal Forum ja Paul Sauvé Arena. == Võistluste formaat == Meeste turniiril loobus Egiptus boikoti tõttu lühikese etteteatamisega. Ülejäänud üheksa võistkonda loositi ühte viieliikmelisse ja ühte neljaliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. Naiste turniiril oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Kvalifikatsioon == Meeste turniiri kümnest osalevast võistkonnast kaheksa kvalifitseerusid automaatselt: Kanada korraldajamaa, Jaapan tiitlikaitsja, Poola maailmameister, Lõuna-Korea 1975. aasta Aasia meistrivõistluste teise koha omanik (Jaapani järel), Kuuba 1975. aasta Põhja- ja Kesk-Ameerika meistrivõistluste võitjana, Brasiilia 1975. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistluste võitjana ja Nõukogude Liit 1975. aasta Euroopa meistrina. Ka Egiptus, 1976. aasta Aafrika meister, oli kvalifitseerunud. Kuna Egiptus oli aga olümpiamänge boikoteerinud mitme Aafrika riigiga liitunud, siis nad ei osalenud Montrealis toimunud turniiril. Kaks täiendavat kvalifitseerumiskohta anti välja 1975. aasta jaanuaris Roomas toimunud turniiri kaudu. Veel pääsesid olümpiale Tšehhoslovakkia ja Itaalia. Naiste turniiri kaheksast osalevast võistkonnast seitse kvalifitseerusid automaatselt: Kanada korraldajamaana, Nõukogude Liit tiitlikaitsjana, Jaapan maailmameistrina, Lõuna-Korea 1975. aasta Aasia meistrivõistluste teise koha omanikuna (Jaapani järel), Kuuba 1975. aasta Põhja- ja Kesk-Ameerika meistrivõistluste võitjana, Peruu 1975. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistluste võitjana ja Ungari 1975. aasta Euroopa meistrivõistluste teise koha omanikuna (Nõukogude Liidu järel). Ülejäänud koht otsustati 1975. aasta jaanuaris Wiesbadenis ja Heidelbergis toimunud turniiril, mille põhjal sai kaheksanda võistkonnana olümpiale Saksa DV. == Mehed == === A-alagrupp === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>5</th><th>Geimid</th><th>Punkte</th></tr> <tr><td>1.</td><td>[[Poola]]</td><td></td><td>3:2</td><td>3:1</td><td>3:2</td><td>3:0</td><td>12:5</td><td>8</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Kuuba]]</td><td>2:3</td><td></td><td>3:1</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>11:4</td><td>7</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td>1:3</td><td>1:3</td><td></td><td>3:1</td><td>3:0</td><td>8:7</td><td>6</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Lõuna-Korea]]</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td></td><td>3:0</td><td>5:9</td><td>5</td></tr> <tr><td>5.</td><td>[[Kanada]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td></td><td>0:12</td><td>4</td></tr> </table> === B-alagrupp === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>Geimid</th><th>Punkte</th></tr> <tr><td>1.</td><td>[[NSV Liit]]</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>9:0</td><td>6</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Jaapan]]</td><td>0:3</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>6:3</td><td>5</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Brasiilia]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td></td><td>3:2</td><td>3:8</td><td>4</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Itaalia]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>2:3</td><td></td><td>2:9</td><td>3</td></tr> </table> === ''Play-off'' === '''5.–8. kohale''': Tšehhoslovakkia–Itaalia 3:0<br> Lõuna-Korea–Brasiilia 3:2<br> '''Poolfinaalid''': Poola–Jaapan 3:2<br> NSV Liit–Kuuba 3:0 === Kohamängud === '''7. koha mäng''': Brasiilia–Itaalia 3:0<br> '''5. koha mäng''': Tšehhoslovakkia–Lõuna-Korea 3:1<br> '''Pronksimäng''': Kuuba–Jaapan 3:0<br> '''Finaal''': Poola–NSV Liit 3:2 === Koosseisud === # Poola: [[Ryszard Bosek]], [[Bronisław Bebel]], [[Wiesław Gawlowski]], [[Marek Karbarz]], [[Zbigniew Lublejewski]], [[Lech Lasko]], [[Mirosław Rybaczewski]], [[Wlodzimierz Stefanski]], [[Wlodzimierz Sadalski]], [[Edward Skorek]], [[Tomasz Wójtowicz]], [[Zbigniew Zarzycki]]. # NSV Liit: [[Anatoli Polištšuk]], [[Vjatšeslav Zaitsev]], [[Jefim Tšulak]], [[Vladimir Dorohhov]], [[Aleksandr Jermilov]], [[Pavel Selivanov]], [[Oleg Moliboga]], [[Vladimir Kondra]], [[Juri Starunski]], [[Vladimir Tšernõšov]], [[Vladimir Ulanov]], [[Aleksandr Savvin]]. # Kuuba: [[Leonel Marshall]], [[Victoriano Sarmientos]], [[Ernesto Martínez]], [[Victor García]], [[Carlos Salas]], [[Raúl Vilches]], [[Jesús Savigne]], [[Lorenzo Martínez]], [[Diego Lapera]], [[Antonio Rodríguez]], [[Alfredo Figueredo]], [[Jorge Pérez]]. == Naised == === A-alagrupp === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>Geimid</th><th>Punkte</th></tr> <tr><td>1.</td><td>Jaapan</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>9:0</td><td>6</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Ungari]]</td><td>0:3</td><td></td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>6:5</td><td>5</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Peruu]]</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td></td><td>3:2</td><td>4:8</td><td>4</td></tr> <tr><td>4.</td><td>Kanada</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>2:3</td><td></td><td>3:9</td><td>3</td></tr> </table> === B-alagrupp === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>Geimid</th><th>Punkte</th></tr> <tr><td>1.</td><td>NSV Liit</td><td></td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:2</td><td>9:4</td><td>6</td></tr> <tr><td>2.</td><td>Lõuna-Korea</td><td>1:3</td><td></td><td>3:2</td><td>3:2</td><td>7:7</td><td>5</td></tr> <tr><td>3.</td><td>Kuuba</td><td>1:3</td><td>2:3</td><td></td><td>3:1</td><td>6:7</td><td>4</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Saksa DV]]</td><td>2:3</td><td>2:3</td><td>1:3</td><td></td><td>5:9</td><td>3</td></tr> </table> === ''Play-off'' === '''5.–8. kohale''': Saksa DV–Peruu 3:2<br> Kuuba–Kanada 3:2<br> '''Poolfinaalid''': Jaapan–Lõuna-Korea 3:0<br> NSV Liit–Ungari 3:0 === Kohamängud === '''7. koha mäng''': Peruu–Kanada 3:1<br> '''5. koha mäng''': Kuuba–Saksa DV 3:0<br> '''Pronksimäng''': Lõuna-Korea–Ungari 3:1<br> '''Finaal''': Jaapan–NSV Liit 3:0 === Koosseisud === # Jaapan: [[Takako Iida]], [[Mariko Okamoto]], [[Echiko Maeda]], [[Noriko Matsuda]], [[Takako Shirai]], [[Kiyomi Kato]], [[Yuko Arakida]], [[Katsuko Kanesaka]], [[Mariko Yoshida]], [[Shoko Takayanagi]], [[Hiromi Yano]], [[Juri Yokoyama]]. # NSV Liit: [[Anna Rostova]], [[Ljudmila Štšetina]], [[Lilia Ossadtšaja]], [[Natalja Kušnir]], [[Olga Kozakova]], [[Niina Smolejeva]], [[Ljubov Rudovskaja]], [[Larissa Bergen]], [[Inna Rõskal]], [[Ljudmila Tšernõšova]], [[Zoja Jussova]], [[Niina Muradjan]]. # Lõuna-Korea: [[Soon Bok Lee]], [[Jung Hye Yu]], [[Kyung Ja Byon]], [[Soo Nok Lee]], [[Myung Sun Baik]], [[Hee Sook Chang]], [[Kum Ja Ma]], [[Young Nae Yun]], [[Kyung Hwa Yu]], [[Mi Kum Park]], [[Soon Ok Jung]], [[Hea Jung Jo]]. {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1976Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1976. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] rrvcrd4fkziibqcdpmn5x9hghhe532s Mareks Lobe 0 49004 7257639 6779116 2026-10-23T11:19:29Z Jaanus Betlem 166526 Alates 20. oktoobrist 2026 dirigeerib Meeskoori Rakvere. https://virumaateataja.postimees.ee/8568449/rakvere-meeskoor-sai-uue-dirigendi 7257639 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2020}} '''Mareks Lobe''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1971]]) on eesti [[laulja]] ([[bariton]]) ja [[koorijuht]]. Ta õppis [[1986]]–1990 [[G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakool]]is [[Peeter Perens]]i käe all [[koorijuhtimine|koorijuhtimist]]. Aastatel [[1990]]–[[1994]] õppis ta [[Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia|Tallinna Konservatooriumis / Eesti Muusikaakadeemias]] [[Andres Heinapuu (dirigent)|Andres Heinapuu]] juhendamisel [[muusikapedagoogika]]t ning [[Ervin Kärvet]]i ja [[Mati Palm]]i klassis laulmist. Aastatel [[1991]]–[[1992]] töötas ta lauljana [[kammerkoor]]is [[Eesti Projekt]], [[1993]]–[[2016]] töötas [[Eesti Rahvusmeeskoor]]is. [[1997]]–[[2016]] oli ta Eesti Rahvusmeeskoori solist. Ta on laulnud ka vokaalansamblites [[Kuninglik Kvintett]] ja [[Improloo]].{{lisa viide}} Alates [[1989]]. aastast on ta tegutsenud ka koorijuhina. Ta on juhatanud muuhulgas [[Viljandimaa Noorte Meeste koor]]i, Viljandi Baptistikoguduse segakoori [[Psalmus]], [[Loo kammerkoor]]i, meeskoori [[Sakala (meeskoor)|Sakala]] ja [[Kuivajõe Meeskoor]]i. Alates 20. oktoobrist 2026 dirigeerib Meeskoori Rakvere.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-21 |pealkiri=Rakvere meeskoor sai uue dirigendi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8568449/rakvere-meeskoor-sai-uue-dirigendi |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> {{JÄRJESTA:Lobe, Mareks}} [[Kategooria:Eesti Rahvusmeeskoori lauljad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 7cevq9buu370dg0g95yi2g8m5o76d6j Paju 0 61546 7257540 7170594 2026-10-23T07:17:16Z Sillerkiil 58396 /* Eesti pajud */ 7257540 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib puude ja põõsaste perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Paju (täpsustus)]].}} {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Taksonitabel | nimi = Paju | värvus = taimed | pilt = Illustration Salix alba0.jpg | pildi_seletus = [[Hõberemmelgas]] ''Salix alba'' | pildi_laius = 240px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Malpiigialaadsed]] ''Malpighiales'' | sugukond = [[Pajulised]] ''Salicaceae'' | triibus = ''[[Saliceae]]'' | perekond = '''Paju''' ''Salix'' | perekonna_autor = [[L.]] | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Paju''' (''Salix'') on [[pajulised|pajuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastaste]] [[heitlehisus|heitlehiste]] [[lehtpuu]]de ja [[põõsas]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]]. == Nimetus == Paju perekonda kuuluvate [[puu]]de nimetustes kasutatakse tavaliselt sõna "remmelgas" ja [[põõsas]]te nimetustes sõna "paju" (erandiks on [[vesipaju]]). Perekonna [[teaduslik nimetus]] ''Salix'' tuleneb [[keldi keel]]est ja tähendab (''sal'' + ''lis'') "vee lähedal". [[Põhja-Eesti]]s nimetatakse põõsataolisi pajusid rahvapäraselt pajudeks, [[Lõuna-Eesti]]s öeldakse nende kohta pai. Puutaolised pajud kannavad Põhja-Eestis nimetust "remmelgas", Lõuna-Eestis on nende nimetus "raag", [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l "raid" ning [[Saaremaa]]l "lember".<ref name="Raal" /> == Levila ja kasvukohad == Pajusid on tänapäeval maailmas ligikaudu 450 [[liik (bioloogia)|liiki]],<ref name="Raal" /> kuid neile lisanduvad[[alamliik|alamliigid]], [[Teisend (bioloogia)|varieteedid]], [[hübriid]]id ja [[kultivar]]id. Wu ja Raveni (1999) järgi on maailmas hinnanguliselt 530 pajuliiki. Uuemate andmete alusel võib perekond koosneda ~350–520 liigist.<ref name="vIZL6" /> Pajud kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti [[parasvööde|parasvöötmes]]. Mõned pajuliigid kasvavad [[Himaalaja]] mäestikus kuni 4000 m kõrgusel.<ref name="XHfoo" /><ref name="1XkQo" /> Pajusid ei kasva [[Brasiilia]] ja [[Indoneesia]] idaosas. Pajud puuduvad [[Antarktika]]s. [[Austraalia]]s ja [[Okeaania]]s kasvavad vaid sissetoodud liikidena.<ref name="DWcxr" /> Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise [[muld|mullaga]]. [[Hõberemmelgas]] eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka [[vitspaju]]. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja happelisel mullal suudab kasvada [[tuhkur paju]]. Kõige suurema ökoloogilise amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat [[hundipaju]], mis kasvab nii [[liiv]]al kui ka [[turvas|turbal]]. Pajud kasvavad meelsasti inimkasutuses olevatel maadel, nagu sissesõidetud rajad pinnasel, [[kivimurd]]udes, [[küngas]]tel, mahajäetud [[põld]]udel, kasvatades teisese metsa. Okas- ja segametsade vööndis on pajud hõivanud kasvuks märkimisväärselt suuri alasid mahajäetud [[niit]]ude arvelt.<ref>Skvortsov 1999</ref> Ühes paigas kasvavad pajud moodustavad pajustiku, põõsastiku mitte pajumetsa. Meie suurimad ja liigirikkamad pajustikud on vee läheduses: [[Emajõgi|Emajõe]], [[Võrtsjärv]]e, Peipsi ja Lõuna-Eesti jõgede kallastel ning luhtadel. Maailma suurimad looduslikud pajustikud on [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]i (FAO) 2009. aasta andmetel [[Hiina]]s. Seal on 189 [[endeem]]i.<ref name="8JoAB" /> Hiinale järgneb [[Venemaa]], kus kasvab ligi 120 endeemi,<ref>Skvortsov, 1968, 1999</ref> 113 liiki [[Põhja-Ameerika]]s [[Mehhiko]]st põhja poole,<ref>Argus, 2010</ref> Euroopas 65 liiki ja 280 liiki [[Aasia]]s.<ref>Argus, 1999</ref> 40 liiki kasvab [[Mongoolia]]s, 30 Jaapanis, 26 [[India]]s, 64 Kesk-Aasia regioonis, sh [[Afganistan]]is, [[Pakistan]]is, [[Aserbaidžaan]]is, [[Türkmenistan]]is, [[Tadžikistan]]is, [[Kõrgõzstan]]is ja [[Usbekistan]]is. 11 endeemi kasvab [[Neotroopis]]es (Mehhiko, Kesk- ja Lõuna-Ameerika)<ref>Alford ja Belyaeva, 2011</ref> ja 8 liiki [[Aafrika]]s. == Botaanilised tunnused == Paju [[eluvorm (ökoloogia)|eluvorm]] on varieeruv, esineb nii puid, põõsaid kui [[kääbuspõõsas|kääbuspõõsaid]], enamasti on need siiski põõsad. Pajud võivad olla madalad põõsad (näiteks [[hundipaju]]) või ka suured puud (nt [[raagremmelgas]]). Puuks kasvavate pajude nimetus on ka remmelgas. Praeguseni enim kasutatud Adolf Engleri fülogeneetiline süsteem peab pajulisi koos paljude teiste [[tuultolmleja]]te ja lihtsat [[õiekate]]t omavate rühmadega algelisteks, kuid nüüdseks on selge, et paju ja [[Pappel|papli]] õie ehitus ei ole algeline, vaid [[evolutsioon]]i jooksul uuesti lihtsustunud. === Lehed === [[Pilt:20160917Salix triandra1.jpg|vasakul|pisi|Punapaju abilehed]] Lehestik on ühtedel pajuliikidel tihe, kahar, roheline, teistel hõredam läbipaistev, hallikasrohelist või hallikasvalget värvi. Peaaegu kõigil pajudel on [[vahelduv leheseis]]. Neil on enamasti lühikese [[leheroots|rootsuga]] [[lihtleht|lihtlehed]]. Paljudel liikidel on iseloomulik [[saagjas leheserv]]. [[Pung]]ad on teravatipulised, neid katab kahest [[pungasoomus]]est kokku kasvanud kiiver. Pajudele on iseloomulikud [[vahelduv leheseis]] (ainult [[punapaju]]l esineb ka [[vastak leheseis]]) ning võrdlemisi lühikese [[leheroots]]uga [[lihtleht|lihtlehed]]. Silindriline [[leheroots]] on küllaltki lühike; selle aluse juures on kaks [[abileht]]e, mis on suuremalt jaolt hambulised (need võivad olla laiad või kitsad); abilehed säilivad kas kuni lehe täieliku väljaarenemiseni või kogu suve. Abilehed on head liikide eristustunnused; [[kõrvpaju]]l on suured kõrvade moodi abilehed. Kõige suuremad abilehed on noortel [[võsu]]del, mis kasvavad välja [[tüvi|tüvest]] või [[juur]]test. [[Pilt:2008-08-29Salix caprea039.jpg|pisi|püsti|Raagremmelga lehed]] Enamikul pajudel on [[lehelaba]]d küllaltki kitsad ja pikad, teistel laiad ja elliptilised. [[raagremmelgas|Raagremmelgal]] on need [[laiovaalne leht|laiovaalsed]], [[mustikpaju]]l [[ümar leht|ümarad]] nagu [[mustikas|mustikal]] või [[sinikas|sinikal]], vitspajul ja [[hundipaju]]l [[kitsassüstjas leht|kitsassüstjad]], [[raudremmelgas|raudremmelgal]], hõberemmelgal, [[rabe remmelgas|rabedal remmelgal]] [[laisüstjas leht|laisüstjad]]. Lehelaba on nahkjavõitu, kas mõlemalt poolt või ainult ülalt läikiv ja ereroheline. Viimasel juhul võib alumine pool karvakeste ja sinkjashalli kirme tõttu olla hall või sinakas. Iseloomulik on ühtlaselt peenenäärmeliselt saagjas leheserv ehk [[salikoidsed lehehambad]], mille puhul lehe [[külgrood]] laienevad serva saki tipus ja on keraja [[näärmekarv]]aga (sellise leheservaga on näiteks hõberemmelgas, rabe remmelgas ja raudremmelgas). On siiski ka mõned [[terve leheserv]]aga või ebaühtlaselt hambulise ja nõrgalt lainja leheservaga või saagja leheservaga liigid (hundipaju, [[hanepaju]], vitspaju, tuhkur paju, [[kahevärviline paju]], [[mustjas paju]], [[kõrvpaju]], mustikpaju, [[lapi paju]] ja raagremmelgas). Hundipaju (''Salix rosmarinifolia'') ja hanepaju (''Salix repens'') lehed on väheldased ja hallid, kõrvpajul (''Salix aurita'') on hallikasroheliste lehtede alusel suured ja kaua püsivad [[abileht]]edest kõrvad, kõige suuremad lehed on [[pikalehine paju|pikalehisel pajul]] (''Salix dasyclados''). [[Mustjas paju]] (''Salix myrsinifolia'') on nii alt kui ka pealt roheliste lehtedega, mis kuivades lähevad kergesti mustaks. Vitspaju ehk korvipaju (''Salix viminalis'') kasvatab pikad harunemata aastakasvud, mis punumiseks nagu loodud; halapaju (''Salix acutifolia'') oksad ripuvad kõige kaunimalt, aga lehed ei ole hõbepajulikult siidjad; [[punapaju]]l (''Salix purpurea'') on urvad kevadel punakate [[tolmukapea]]dega, [[raudpaju]] (''Salix pentandra'') on tumeda tüve ja läikivate lehtedega; [[vesipaju]] ehk loogapaju (''Salix triandra'') kasvab vee ääres, ketendav koor toob [[kaneel]]ikarva värvi nähtavale. Lapi pajul (''Salix lapponica'') on laiad lehed paksu valge vildi sees, [[verkjas paju|verkja paju]] (''Salix starkeana'') on sinihalli värvi, hoiab lehetippu kõveras ja leheserva saehammas algab poolest lehest tipu poole.<ref name="3x2EE" /> === Koor === [[Pilt:Lenticels on old Willow (Salix spps.).JPG|pisi|Vana paju koor]] Enamikul pajudel on vanemate tüvede välispinnal suured pikilõhed. ''Amygdalinae'' sektsiooni liikidel võib koor kooruda ebakorrapärase kujuga kooretükkidena. Kui eemaldada pealmine kiht, kas rebides või koorub see ise, on ülejäänud koor (sarnaselt [[eukalüpt]]i ja ''Chosenia''<nowiki/>'ga) sile. [[Floeem]] on enamasti valge värvusega, kuid mõnedel pajudel on see kanaarikollane. Pajukoore välispinna värvus noortel (ühe- kuni kolmeaastastel) võrsetel on varieeruv. Skvortsovi arvates aga on igal pajuliigil kindlas kasvupiirkonnas oma kindel värvus, nii näiteks on Euroopas ja Lääne-Siberis kasvaval vesipajul (''S. triandra'') mõnevõrra kollakas, kuid mitte kunagi punakas; mõnes Kaukaasia regioonis aga on vesipajul tüüpiliselt punakas ja mitte kunagi kollakas koor. Võrse koor kaotab vananedes läike ja muutub tuhmiks. === Juured === Inglise botaanik [[John Hill]] kirjutas 1751. aastal, et paju juur on suur ja harunev.<ref name="WUpJA" /> Pajujuurte kohta teatakse vähe, usutakse, et pajud on veelembesed taimed ja omavad vastavaid kohastumusi ka juurestikus. Halapajul küündivad külgjuured nende omanikust kuni 20 m kaugusele. Sektsiooni ''Longifoliae'' liigid ja ''S. setchelliana'' kasvatavad [[juurevõsu]]d. Mõned liigid, näiteks ''S. herbacea'' moodustavad juurevõsudest pajukolooniaid. === Õiepungad ja urvad === Pajude perekonnas on nii [[ühekojaline taim|ühe-]], [[kahekojaline taim|kahe-]] kui ka [[kolmekojalisus|kolmekojalisi]] liike. Suhteliselt sageli esineb paju perekonna liikide vahelisi [[fertiilsus|fertiilseid]] [[hübriid]]e. Paju perekonna põhitunnus on kahest [[pungasoomus]]est kokku kasvanud kattekiivriga pungad, [[urb]]adesse koondunud meenäärmetega õied, millel puudub [[õiekate]]. Nektaariume on üks või kaks. Laia kasutust leidnud Adolf [[Engleri fülogeneetiline süsteem]] peab pajulisi koos paljude teiste [[tuultolmleja]]te ja lihtsat [[õiekate]]t omavate rühmadega algelisteks, kuid nüüdseks on selge, et paju õie ehitus ei ole algeline, vaid [[evolutsioon]]i jooksul uuesti lihtsustunud. ; Urvad Urbade moodustumine saab alguse tunduvalt varem kui nad muutuvad nähtavaks või asuvad funktsioneerima. Pajul, nagu [[Pappel|paplilgi]], hakkab [[õisik]] formeeruma kohe pärast puhkavate pungade moodustumist, mis võib kõige varem toimuda õitsemisele eelneva aasta mais. Varane tärkamine jätab urvale ruumi täielikuks valmimiseks enne kui need kevadel avanevad. Õisiku moodustumine võib küll alata pungas (osaline eelformeerumine) kuid viimistletakse kasvaval [[võrse]]l. Hilja õitseval hõbepajul, rabedal remmelgal, vesipajul ja kõige hilisemal, juunis või isegi juulis õitseval raudremmelgal saavad rohekad väljaveninud urvad valmis alles koos noorte lehtedega. [[Pilt:Sallow (Salix caprea) male.jpg|vasakul|pisi]] Pajudel arenevad urvad külgmiselt, tipmistel võrsetel on kalduvus tagasi tõmbuda, selle asemel eeloleva kasvuaasta tarbeks puhkepungi moodustada. Arvatakse, et pajude varase õitsemise tagab soojuskaitse.<ref>Tsukaya ja Tsuge, 2001</ref> Urva kompaktsus võimaldab õisikul õisikupungas areneda ja see omakorda võimaldab varaküpset õitsemist ning õisi tolmeldavate putukate ligitõmbamist. Õite koondumine kompaktsesse õisikusse tagab selle, et õisi kaitsevad kandelehte ääristavad karvakesed. Villasus, mis võimaldab õhuhoiet õies võib kaitsta varaküpseid õisi [[öökülm]]ade tekitatava külmakahjustuse eest. Lõtva pöörist aga kandelehe karvakesed kaitsta ei saa.<ref name="Cronk" /> Isasurvapungad on pajudel alati suuremad kui emasurvad, selle tunnuse põhjal on isegi talvel võimalik vahet teha sama liigi isas- ja emastaimedel. Suurte urvapungadega liike on Eestis neli: raagremmelgas, kahevärviline paju ning haruldased härm- ja halapaju. Raudremmelga emastaimel talvel urvapungi pole.<ref name="nB5fg" /> Austraalias on tuvastatud pajude seas biseksuaalseid isendeid (hübriidide hulgas), need on enamasti isaspajud, kellel emasõisi ligi 10%, ja sageli samas urvas. Biseksuaalsust esineb ''S. xchrysocoma''<nowiki/>'l ja veel kahel ''S. babylonica'' hübriidil, vähemalt ühel ''S. matsudana x alba'' kloonil, ''S.aegyptiaca''<nowiki/>'l, ja osadel S. ‘alba’ vormidel.<ref name="Cremer" /> Paju urbadest ja õitest<ref name="uDPRc" /> on tuvastatud looduslikku[[Östrogeenid|östrogeeni]] [[östriool]]i. ; Õied [[Pilt:Salix caprea Male.jpg|pisi|Paju isasurb]] [[Kroonlehed]] ja [[õiekate]] pajudel harilikult puuduvad. [[Tupplehed|Tupplehtede]] kohta kindlad andmed puuduvad ja pole selge, kas tupplehed on täielikult kadunud või muudetud nektaariumeiks. Praegune konsensus leiab, et meenäärmed esindavad kadunud õiekatet. Hiljutised paju ja papli sugulaste uuringud näitavad, et neil on nii meenäärmed kui ka tupplehed.<ref>Alford, 2005</ref> Lisaks tupplehtede kadumisele on putuktolmeldavatel pajuliikidel vähenenud tolmukate arv (mõnel liigil kuni üheni). Õisi tolmeldavad kas [[putuktolmlemine|putukad]] või toimub see [[tuultolmlemine|tuule]] abil. Viljastav õietolm võib õietolmu levipiirkonnas (tuule abiga 1–100&nbsp;km) saabuda kas sama liigi isaselt või ka läheduses kasvavalt paju perekonna isastaimelt, kes emastaimega samaaegselt õitseb. Isasõites on [[tolmukad|tolmukaid]] 2 (3–5 või ka rohkem), [[tolmukapea]]d on harilikult [[kollane|kollased]]. Harilikult on õietolmuterad 20–25&nbsp;µm suurused. Pajud on harilikult putuktolmlejad,<ref>Karrenberg jt, 2002</ref> eriliselt tõmbavad nad perekonna ''[[Andrena]]'' mesilasi.<ref>Knuth, 1909; Ostaff jt, 2015</ref> Vastava piirkonna ja aastaaja urvad on atraktiivsed ka [[meemesilane|meemesilastele]] (''Apis mellifera'' L.), kes neilt [[õietolm]]u ja [[nektar]]it korjavad. === Seemned === [[Pilt:20130711Salix alba Schleiwiese3.jpg|pisi]] Pajud õitsevad umbes kaks nädalat ja seemned valmivad kuu ajaga. Emasõiest areneb kahest viljalehest koosnev [[kupar]], milles hulgaliselt lendkarvalisi seemneid, mis võivad tugeva tuule abil kanduda emataimest kümnete kuni sadade meetrite kaugusele. Pajuseemnete lennuvõime on ajutine ja keskmise tugevuse tuulega ei lenda nad kaugemale kui 10 meetrit. Pajuseemnete [[toitekude]] on minimaalne või puudub hoopis. Pärast kuprakeste avanemist [[idanemine|idanevad]] soodsatesse oludesse sattunud seemned [[ööpäev]]a jooksul. Idanemisvõime säilib neil kaks [[nädal]]at kuni [[kuu (kalender)|kuu]]. Üksnes mõnede arktiliste ja subarktiliste liikide seemned on kohastunud külmade oludega, nii et elavad [[talv]]e üle ja idanevad [[kevad]]el.<ref>R. A. Densmore ja J. C. Zasada 1983</ref><ref name="eJ5TZ" /> Vara õitsevate pajude seemnelend jääb maisse-juunisse. Raudremmelgas õitseb suvel ja tema viljad avanevad alles sügisel ([[oktoober|oktoobris]]), kuid püsivad emaspuul varakevadeni, säilitades ka idanemisvõime. Seemned, mis satuvad vette, võivad veepinnal mitmeid päevi uppumatult triivida. Lahtised karvakesed irduvad seemnest, kuid sulg jääb seemnele sappa. Vees hulpivate seemnete kate on teatud määral hüdrofoobne.<ref name="STEYN" /> Seemned võivad isegi vees või ka vee all idaneda ja väiksed seemikud võivad vee vastu pidada kuni kuu aega. == Paljunemine == Paljundada saab pajusid nii [[pistoks]]te<ref name="fCnIN" /> (vits-, vesi-, härm-, pikalehine, halapaju ja rabe remmelgas), vaiade (hõbepaju) kui ka [[võrsik]]utega. Hundipaju ja raudremmelgas, aga ka raagremmelgas, tuhkur ja lapi paju eelistavad paljuneda seemnest. Mitmed pajuliigid paljunevad kännuvõsudega. Pikemalt vaasi jäänud pajuokstele võivad juured alla kasvada. == Eluiga == Pajud on tundlikud varju ja kaastaimede suhtes. Pajuisendite eluiga on võrreldes teiste puuliikidega lühike (40–60 aastat), väheste remmelgate eluiga ületab 150 aastat.<ref name="Raal" /> Takistuste puudumisel võivad mitmete liikide isendid elada ka 200–300 aasta vanuseks.<ref>DeBell, 1990; Weisgerber, 1999</ref> Vananev paju, kes murdub või kooldub maapinna ligi, võib soodsate olude korral uuesti juurduda. == Taimesüstemaatika == === Ajalooliselt === [[Carl von Linné]] kirjeldas 1753. aastal 29 pajuliiki ja neist üksnes [[babüloni remmelgas]] (''S. babylonica'') pärines väljastpoolt Euroopat. Hiljem kirjeldas Linné veel kolme pajuliiki: ''S. depressa'',<ref>Fl.Suecica, 2. köide, 1755</ref> [[egiptuse paju]] (''S. aegyptiaca'')<ref>Centuria plantarum 1, 1755</ref> ja [[tömbilehine paju]] (''Salix retusa''). Autor kasutas tömbilehist paju [[villane paju|villase paju]] (''S. lanata'') sünonüümina. Tollal loeti paljud [[Morfoloogia|morfoloogilised]] erinevused [[Taksonoomia|taksonoomilisteks]]. Kui William Hudsoni "Flora Anglicas" (3. väljaanne, 1798) oli kirjas üksnes 16 Linné liiki, siis kuus aastat hiljem ilmunud Jacobo Smithi "Flora Britannicas" (1804) juba 45 liiki, kellest 19 pakkus Smith ise. Hiljem jätkas ta uute liikide kirjeldamist illustreeritud raamatus "English Botany". 1806. aastal mainis C. Willdenow juba 116 liiki (nende hulgas mitte-Euroopa päritolu liike), kellest 30 olid tema enda kirjeldatud. 1828. aastaks oli W. Kochi andmetel kirjeldatud 182 pajuliiki, 165 neist pärinesid Euroopast. 1835. aastal oli [[Briti saared|Briti saartel]] mainitud pajude liigiarvuks 71.<ref>Hooker 1835</ref> F. Wimmer loetles oma raamatus "Salices Europaeae" (1866) Euroopas 34 pajuliiki ja 57 hübriidi. 19. sajandi lõpul ilmus M. Gandogeri "Flora of Europe", kus ta liigitas perekonda ''Salix'' 1600 liiki, kellest 1576 liiki esitas ta ise. Rehder jaotas perekonna 1947. aastal mitmeks alamperekonnaks ja 32 seeriaks. Esimesed pajude ristamise kontrollkatsed tegi Nils Heribert-Nilsson (1906–1911). Selgus, et esimeses põlvkonnas võivad ristandid olla ühe vanemaga väliselt väga sarnased, nii et nende hübriidne päritolu jääb kindlaks tegemata. === Liigitus === {{Vaata|Pajuliikide loend}} [[Cronquisti süsteem]]is on paju pajuliste sugukonnas ''Dilleniidae'' alamklassis. Andmebaasis [[ITIS]] liigitatakse perekond ülemseltsi ''Rosanae''. Pajude perekond kuulub [[Malpiigialaadsed|malpiigialaadsete]] seltsi [[Pajulised|pajuliste]] sugukonda. APG II süsteemis paigutati perekond paju koos papliga [[triibus]]esse ''Saliceae''. ==== Pajuliikide valikuline loend ==== {{veergude loend|laius=20em| * ''Salix acmophylla'' – pärsia remmelgas * ''Salix acuminata'' – teravatipuline paju * ''Salix acutifolia'' – halapaju * ''Salix aegyptiaca'' – egiptuse paju * ''Salix alaxensis'' – alaska paju * ''Salix alba'' – hõberemmelgas (hõbepaju) * ''Salix alpina'' – alpi paju * ''Salix amygdaloides'' – mandelpaju * ''Salix appendiculata'' – suurelehine paju * ''Salix arbuscula'' – kääbuspaju * ''Salix arctica'' – põhjapaju * ''Salix aurita'' – kõrvpaju * ''Salix babylonica'' – babüloni remmelgas * ''Salix bebbiana'' – Bebbi paju * ''Salix caesia'' – sinkjas paju * ''Salix caprea'' – raagremmelgas * ''Salix cardiophylla'' – südajalehine remmelgas * ''Salix caspica'' – kaspia paju * ''Salix chilensis'' – tšiili remmelgas * ''Salix cinerea'' – tuhkur paju * ''Salix cordata'' – näärmelehine paju * ''Salix daphnoides'' – härmpaju * ''Salix elaeagnos'' – hall paju * ''Salix exigua'' – tore paju * ''Salix fragilis'' – rabe remmelgas (lember) * ''Salix glauca'' – sinihall paju * ''Salix gracilistyla'' – pikaemakaline paju * ''Salix hastata'' – odapaju * ''Salix helvetica'' – helveetsia paju * ''Salix herbacea'' – vaevapaju * ''Salix hylematica'' – padjandpaju * ''Salix integra'' – terveservaline paju * ''Salix interior'' – võsundpaju * ''Salix irrorata'' – lammpaju * ''Salix kochiana'' – Kochi paju * ''Salix krylovii'' – Krõlovi paju * ''Salix lanata'' – villane paju (viltjas paju) * ''Salix lapponum'' – lapi paju * ''Salix lasiandra'' – randremmelgas * ''Salix lucida'' – läikremmelgas (läikpaju) * ''Salix magnifica'' – hunnitu remmelgas * ''Salix matsudana'' – Matsuda remmelgas * ''Salix miyabeana'' – Miyabe paju * ''Salix myrsinifolia'' – mustjas paju * ''Salix myrsinites'' – mürtpaju * ''Salix myrtilloides'' – mustikpaju * ''Salix nakamurana'' – Nakamura paju * ''Salix nigra'' – must remmelgas * ''Salix pentandra'' – raudremmelgas (raudpaju) * ''Salix phylicifolia'' – kahevärvine paju * ''Salix pierotii'' – Pierot' paju * ''Salix polaris'' – polaarpaju * ''Salix purpurea'' – punapaju * ''Salix pyrolifolia'' – ümaralehine paju (uibulehine paju) * ''Salix repens'' – hanepaju * ''Salix repens'' – liivpaju * ''Salix reticulata'' – võrkjas paju * ''Salix retusa'' – tömbilehine paju * ''Salix rigida'' – jäik paju * ''Salix rorida'' – kastepaju * ''Salix rosmarinifolia'' – hundipaju * ''Salix rossica'' – vene paju * ''Salix saposhnikovii'' – Sapožnikovi paju * ''Salix schwerinii'' – Schwerini paju * ''Salix serpyllifolia'' – bosnia paju * ''Salix silesiaca'' – sileesia paju * ''Salix sphenophylla'' – kiiljalehine paju * ''Salix starkeana'' – verkjas paju (siniverkjas paju) * ''Salix stipularis'' – abilehine paju * ''Salix syrticola'' – luidepaju * ''Salix triandra'' – vesipaju (loogapaju) * ''Salix udensis'' – udaa paju * ''Salix uva-ursi'' – leesikpaju * ''Salix viminalis'' – vitspaju (korvipaju) * ''Salix xerophila'' – kirdepaju }} === Hübriidid === Pajuliikide piiritlemisel kaldub osa süstemaatikuid pidama vahepealsete tunnustega liike [[hübriidid]]eks, teised lubavad liigi piires erakordselt suurt tunnuste varieeruvust, kuni eri liikide tunnuste kattumiseni. Viimasel ajal on pajude süstemaatikas rakendatud ka molekulaarseid meetodeid. Osa looduslikke hübriide on viljakad, just hübriidide tõttu on pajude perekonna liike üpris keerukas eristada ja piiritleda. Kõik meie pajud on võimelised andma värdasid, kuid [[ristumine]] ei ole ühtviisi edukas ükskõik milliste liikide vahel. Enamik hübriide sureb juba [[idand]]ina, kuid sirgub ka elujõulisi viljakaid järglasi, kellest mõningad võivad püsima jääda. Kõige püsivamate tunnustega ja kõige vähem hübridiseeruv on raudremmelgas, arvatakse et kõige hilisema õitsejana ei ole tal eriti ristumise võimalust. Mustikpaju hübriidide kohta on samuti vähe teateid. Tunnustelt kõige plastilisem on vesipaju, seetõttu on ka värdade kahtlusi tema puhul väga palju. Kõige rohkem on Eestist värdasid leitud kõrv- ja tuhkur paju määramisel. Omavahel annavad hübriide hõbe- ja rabe remmelgas, aga teiste liikidega eriti mitte. Rohkem värdasid leidub pajuistandike läheduses, kus on tekitatud suurem liigirikkus ja kus jagub vaba pinda seemneliseks uuenemiseks. On alust arvata, et [[pikalehine paju]] on raagremmelga, tuhkur paju ja vitspaju hübriid, mis on Eestis paljunenud ja levib vegetatiivselt: siiani on leitud peamiselt emasurbadega põõsaid. == Eesti pajud == [[Pilt:Salix fragilis 01.JPG|pisi|Raberemmelgad linnakeskkonnas]] Eestis kasvav looduslikult 20 ja sissetooduna 10 liiki pajusid, rohkelt on ka nende [[hübriid]]e,<ref name="Raal" /> näiteks ''Salix aurita'' x ''S. corpea'' x ''S. cinerea'' (korvpaju, raagremmelga ja tuhkur paju hübriid) [[Pärismaine elustik|pärismaistena]] kasvavad järgmised paju perekonna liigid: {{veergude loend|laius=20em| * [[halapaju]] (''Salix acutifolia'') * [[hõberemmelgas]] (''Salix alba'') (remmelgas) * [[härmpaju]] (''Salix daphnoides'') * [[kahevärviline paju]] (''Salix phylicifolia'') (paju) * [[mustjas paju]] (''Salix myrsinifolia'') (paju) * [[pikalehine paju]] (''Salix dasyclados'') * [[punapaju]] (''Salix purpurea'') * [[raagremmelgas]] (''Salix caprea'') (remmelgas) * [[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis'') * [[raudremmelgas]] (''Salix pentandra'') (remmelgas) * [[tuhkur paju]] (''Salix cinerea'') (paju) * [[vesipaju]] (''Salix triandra'') * [[vitspaju]] (''Salix viminalis'') * [[hanepaju]] (''Salix repens'') * [[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia'') (paju) * [[kõrvpaju]] (''Salix aurita'') (paju) * [[lapi paju]] (''Salix lapponum'') * [[mustikpaju]] (''Salix myrtilloides'') * [[verkjas paju]] (''Salix starkeana'') }} Kasvukoha eelistuse põhjal jaotab Ülle Reier Eestis kasvavad pajud:{{lisa viide}} * [[veekogu]]de kaldal kasvavad hõbe-, rabe ja raudremmelgas, vits-, puna-, vesi-, pikalehine ja halapaju; * soodes ja [[soomets]]ades lapi, mustik-, tuhkur, kõrv-, hundi-, raud- ja mustjas paju; * [[aruniit]]udel ja -[[arumets]]ades ning kraavikallastel verkjas, mustjas, kahevärviline, raag-, tuhkur ja kõrvpaju; * [[luide]]tel-[[liivik]]utel hane-, härm-, hala-, ka puna- ja vitspaju. [[Pilt:Salix babylonica (Saule pleureur) - 20150810 14h42 (11052).jpg|pisi|Babüloni remmelgas]] [[Pilt:Rasina remmelgas 2013 09.jpg|pisi|Rasina remmelgas 2013]] Paljud tundra- ja mägipajud Eestis ei kasva, nagu ka külmakartlikumad liigid, näiteks [[Aasia]]st pärit erakordselt kaunite leinaokstega babüloni remmelgas, kellele meie [[talv]] on liiga karm. Eestimaal leidub aga pajusid, keda naabritel pole: rabe remmelgas ei suuda kasvada [[Lõuna-Soome]]st põhja pool, looduslikult ei kasva seal ka hõberemmelgas, punapaju ja vitspaju. Mustikpaju ei levi Eestist [[lääs|lääne]] poole, kuid [[edel]]a pool leidub teda kohati [[Poola]]s, [[Tšehhi]]s, [[Austria]]s. Eestis kohtuvad väljaspool oma põhilevilaid härmpaju läänest-edelast ja halapaju idast-kagust. Läänest pärit hanepaju (koos liivpajuga) ei levi [[saar]]test kaugemale itta, arvatavasti seetõttu, et siin on sobilikel kasvukohtadel vastas lähisugulane hundipaju. Kahevärviline paju ei küüni lõunas [[Läti]]st kaugemale, see-eest põhja pool näeme veel üpris kaugel raag- ja raudremmelgaid, mustjat, tuhkur, kõrv-, verkjat ja ka lapi paju. Põhja pool lisandub helekarvane viltja pajus (''Salix lanata'').{{lisa viide}} === Suurimad remmelgad === Eesti kõrgeim ja jämedaim hõberemmelgas, kõrgus 29 m (1999), [[rinnasümbermõõt]] 7,83 m (2006), kasvas [[Harjumaa]]l [[Raasiku raudteejaam]]a juures. Puu hävis tules 2011. aastal. Praegu kasvavaist pajudest jämedaim on [[Mäe-Soome remmelgas]] [[Võrumaa]]l, [[Antsla vald|Antsla vallas]], [[Soome küla]]s, Mäe-Soome talu maadel. [[Hendrik Relve]] mõõtmised andsid tema tüve rinnasümbermõõduks 2007. aastal 7,22 meetrit. Tähelepanuväärseks on arvatud ka [[Koeru hooldekodu]] juures kasvav remmelgas, mille tüve ümbermõõt maapinna ligidal oli 1998. aastal 6,93 m. Rinnakõrgusest madalamalt mõõtes on Hendrik Relve arvates Euroopa jämedaim paju [[Rasina remmelgas]], mis kasvab [[Tartumaa]]l [[Rasina Martini kirik]]u juures. Rasina remmelga ümbermõõduks 0,3 m kõrgusel oli 2001. aastal 10,92 m.{{lisa viide}} == Koht ökosüsteemis == Pajulehed on toitainerikkad ja neis on märkimisväärses koguses [[valk]]u, neist toituvad ja saavad eluks vajaliku paljud putukaliigid. Enamik putukaid ei tee vahet paju eri liikidel, vaid söövad neid kõiki. Varakevadel alustavad [[nektar]]ist toitujad, siis tulevad pungaõgijad, lehenärijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste õõnestajad ja tüve uuristajad. [[Pilt:Inachis io on Salix caprea.jpg|pisi|left|[[Päevapaabusilm ]]<br />raagremmelga isasurval]] Enne pajuurbade õitsele puhkemist, muneb sellesse [[pahksääsk]]. Tema vastse elutegevuse tõttu kasvab pajuurb pikaks, venib välja, kuid ei puhke õitsele ja lõpuks kuivab. Temaga võistlevad urbade pärast [[urvakärbes|urvakärbse]] (''Egle muscaria'') ja [[urvakärsakas|urvakärsakate]] vastsed, aga ka paljude liblikate, nagu [[mähkur]] ''Epiblema nisella'', [[mähiskoi]] ''Gelechia muscosellea'' või [[vaarika-kollaöölane|vaarika-kollaöölase]] (''Xanthia icteritia'') röövikud, nemad hakkavad hiljem lehti sööma. Pajudel tekitavad pahkasid veel 12&nbsp;mm pikkune [[pahkvaablane]] ''Pontania viminalis'', pahksääsed ''Iteomyia caprae'', ''Pontania pedunculi'' ja paljud teised liigid ka lestalised, nagu [[pahklest]] ''Eriophyes tetanothrix''. Pajuurbadest toituvad paljud [[kahetiivalised]], [[pidevkehalised]], [[ööliblikad]], [[mardikalised]], nagu ''[[Egle]]'' sp., ''[[Pontopristia]]'' sp., ''[[Pontopristia]]'' sp. vastsed ja ''[[Tortricidae]]'', ''[[Noctuidae]]'', ''[[Gelechiidae]]'', ja ''[[Geometridae]]'' röövikud. Päeval külastavad pajuurbi [[kollane lapsuliblikas|kollased lapsuliblikad]], [[kirju koerliblikas|kirjud koerliblikad]] ja teised [[valmik]]una talvitunud päevaliblikad, aga ka kiletiivaliste hulka kuuluvad [[kimalased]], [[erakmesilased]] ja teised nektaritoidulised putukad. [[Öö]]siti võib pajuõitelt leida [[hämarikuliblikad|hämarikuliblikaid]].<ref name="Mati" /> [[Pilt:Afterraupe (loz).JPG|pisi|Lehevaablase röövik kõrvikpaju oksal]] Paju lehti närivad ja rullivad mitmed [[Lehetäilised]] ja mardikalised (''Coleoptera''): ''[[Chrysomela lapponica]]'', ''[[Chrysomela collaris]]'', ''[[Galerucella lineola]]'', ''[[Lochmaea caprea]]'', ''[[Cryptocephalus octopunctatus]]'', ''[[Clytra quadripunctata]]'', ''[[Cryptorhynchus lapathi]]'', ''[[Oberea oculata]]''.<ref name="UiZ3B" /> Mitmete [[Liblikalised|liblikaliikide]] röövikute jaoks on paju toidutaim ''[[Nemophora metallica]]'', ''[[Chloroclysta siterata]]'', ''[[Eulithis]]'' spp, [[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), ''[[Trichiura crataegi]]'', ''[[Lasiocampa quercus]]'', ''[[Phyllodesma ilicifolia]]'', ''[[Gastropacha quercifolia]]'', ''[[Dysgonia algira]]'', ''[[Agrochola macilenta]]'', ''[[Lithophane ornitopus]]'' ''[[Notodonta ziczac]]'', ''[[Pheosia gnoma]]'', ''[[Notodonta torva]]'', ''[[Pheosia tremula]]'', ''[[Cerura vinula]]'', ''[[Antheraea polyphemus]]'', ''[[Smerinthus ocellatus]]'' jpt. On hulk liike, kes toituvad ainult paljudel: ''[[Batrachedra salicipomenella]],'' [[Coleophora albidella|''Coleophora'' ''albidella'']], ''[[Coleophora bedella]],'' ''[[Coleophora castipennella]],'' ''[[Coleophora kearfottella]],'' ''[[Coleophora zelleriella]],'' ''[[Eupithecia tenuiata]],'' ''[[Sthenopis thule]],'' ''[[Brachylomia viminalis]].'' Lehtede sees elavad röövikud. Nende hulgas on ovaalse kujuga kaevandeid moodustavad [[kireskoilased]] ''[[Phyllonorycter pastorella]]'' ja ''[[Phyllonorycter salicicolella]]'', nemad oma elu jooksul lehest ei välju ja nukkuvadki seal. [[tupekoilane|Tupekoilase]] ''[[Coleophora lusciniaepennella]]'' röövik kaevandab noores eas, hiljem väljub kaevandist. Ebamäärase kujuga kaevandeid tekitavad pajulehtedele veel [[kaevandikärblased]], näiteks ''[[Phytomyza tridentata]]''. Mardikaliste hulka kuuluva [[leheundlane|lehehundlase]] (''Trachys minuta'') väikesi, 3–3,5&nbsp;mm pikkusi valmikuid võib lehtedelt leida suve esimesel poolel.<ref name="Mati" /> [[Pilt:Moose- Chew (6990916846).jpg|vasakul|pisi|Põder pajuvõsas]] Paksenenud pajuoksa või võrset lahti lõigates võib sellest leida mitut liiki putukate vastseid. Oksas või võrses uuristavad liblikaliste hulka kuuluvate, kuid väliselt rohkem kiletiivalisi meenutavate [[klaastiiblased|klaastiiblaste]] vastsed, nendest tuntuimad on [[sipelg-klaastiib]] (''Sesia formicaeformis'') ja [[paju- klaastiib|paju-klaastiib]] (''S. flaviventris''). Röövikute kõrval võib pajuokstest leida ka [[väike-haavasikk|väike-haavasiku]] (''Saperda populnea'') [[tõuk]]e. Remmelgate tüvedes elab [[pajumailane|pajumailase]] (''Cossus cossus'') röövik, kes toitub puidust. Oma elutegevuse jäägid laseb röövik närimisel tekkinud õõnsusse, kust see tasapisi välja voolab. Suhkrurikas vedelik seguneb pajumahlaga ning läheb käärima. Seda käärivat vedelikku tulevad nautima teised putukad: liblikad, mardikad ja [[herilased]]. Käärivast vedelikust joovastunud putukaid tulevad omakorda jahtima [[tihane|tihased]]. [[Juuresikk|Juuresiku]] (''Lamia textor'') vastne uuristab noorte pajude [[juurekael]]as ja [[juur]]tes. Vanade pajude puitu närib [[muskussik]]u (''Aromia moschata'') vastne. Pajuokste [[säsi]]s elab veel [[silmiksikk|silmiksiku]] (''Oberea oculata'') vastne. Paljudes jämeda tüvega lehtpuudes elab [[Pajumailane]] , eelistades siiski paju ja [[tamm]]e. Pajudel elavad ka [[pajulainelane]] (''Stilpnotia salicis''), seltsingutena [[leinaliblikas|leinaliblika]] (''Vanessa antiopa'') röövikud, mitmete [[Surulased|surulaste]], öölaste, näiteks [[keldriöölane|keldriöölase]] (Scoliopteryx libatrix), tutlaste ja vaksiklaste röövikud. [[Lammas|Lambad]] ja [[kodukits]]ed pügavad paju meeleldi ja rõõmustavad talveks varutud pajuvihtade üle. Talvel pügavad pajusid [[põder|põdrad]], [[metskits]]ed, [[jänes]]ed ja [[kobras|koprad]]. == Kasutamine == [[Pilt:Campo de Mimbre en Cañamares-Febrero 2010.jpg|pisi|Pajuistandus Hispaanias]] Paju on mitmeotstarbeline kasutustaim ([[ravimtaim|ravim-]], [[värvitaim|värvi-]] ja [[ilutaim]], [[energiavõsa]] jne). Inimesed on paju tarvitanud väga pikka aega, millal ja kus aga sai alguse pajude kasvatamine, pole teada. Inimese rajatud pajustikku nimetatakse pajuistanduseks (lad k ''salicētum''). Eestis rajati esimene pajuistandus 1993. aastal.<ref>Koppel jt. 1996</ref> === Ravimtaimena === {{Vaata|Paju ravimtaimena}} Ravimtaimena tunti paju juba [[antiikaeg|antiikajal]]. Palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama 19. sajandi alguses. 1838. aastal eraldas Rafael Piria sellest [[Salitsüülhape|salitsüülhappe]], mida aga tugeva kõrvaltoime tõttu palavikku alandava vahendina kasutada ei saanud.{{lisa viide}} === Energiapaju === {{vaata|Energiapaju}} Energiapajus nähakse tulevikukultuuri, mille kasvatamine võib kütusehindade tõustes väga tulusaks muutuda. Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse tehniku andmeil kasvatati 2014. aastal Eestis energiapaju ligikaudu 100 hektaril. Energiavõsa peetakse tõhusaks reoveepuhastiks. Näiteks Rootsis pumbatakse energiapaju võsadele suviti vähe saastunud [[olmereovesi|olmereovett]], milles leiduvad toitained, näiteks [[lämmastik]] ja [[fosfor]],<ref name="OASXg" /> on taimedele hästi omastatavad ja aitavad seeläbi ära hoida [[keskkond|keskkonna]] bakterioloogilist saastumist.<ref name="YS5Fn" /> === Biopuhastina === Mitmeid pajusorte kasutatakse olmereovees ja tööstusjäätmetes leiduvate mürkkemikaalide kahjutuks tegemisel. Milliseid kemikaale ja kui suurtes kogustes paju juured endasse imeda jõuavad, pole selge. Katse ferrotsüaniidiga näitas, et ferrotsüaniidi sisaldavast lahusest kadus 20–83% [[tsüaniid]]ist. Arvatakse, et [[raud]] ja tsüaniid tõmmati taimesse kompleksina ja tsüaniid [[metabolism|metaboliseeriti]], kuna tsüaniidi sünteesivad kõik [[soontaimed]] [[etüleenisüntees]]i kõrvalsaadusena.<ref name="qUE8o" /> Paju on tuntud kui odava bioloogilise [[fütoremediatsioon]]i allikas. Ta imab endasse mullast mitmeid saaste- ja [[toitaine]]id ([[nitraat]], [[ammoonium]], [[fosfor]]), [[metall]]e, [[metalloid]]e, [[naftatööstus]]e saadusi ([[kütus]]t, [[lahusti|lahusteid]]), [[pestitsiid]]e ja lahustuvaid radionukliide.<ref>Licht ja Isebrands 2005 jt</ref><ref name="LaJBw" /> Paju kasutatakse väikestes kohalikes [[biopuhasti]]tes, kus nad tarvitavad ärastavad suurema osa [[lämmastik]]ust, neid on võrreldud [[eukalüpt]]idega, kes soos kasvades aitavad kasvukohta kuivendada. === Muud kasutusalad === [[Pilt:MAPElNorte004.JPG|pisi|Mehhiko indiaanlaste pajukorvid]] [[Pilt:Początek i otwarcie festiwalu - Nowy Tomyśl - 000106c.jpg|vasakul|pisi|Pajuvitstest punutud auto]] [[Eufrat]]i jõe ääres elanud inimesed kasutasid paju 10 000 aastat tagasi küttepuu ja ehitusmaterjalina..<ref>Stettler 2009</ref> Ojibwa indiaanlased kasutasid juba 8000 aastat eKr papleid ja paju toidu valmistamisel, kütte, peavarju ja ravimina.<ref>Hageneder 2005</ref> Mesopotaamia elanikud kasutasid paju 2100–2000 eKr korvide, paatide, atrade, tööriista käepidemete valmistamiseks ning söögi valmistamisel ja loomasöödana. Hohokami hõimu liikmed Mehhikos (tänapäeval [[Arizona]] osariigis [[USA]]-s) kasutasid paju pinnase stabiliseerimiseks niisutuskanalite ääres.<ref name="PHK8r" /> Euroopas sai pajude kasvatamine hoo sisse 19. sajandil. Kuni selle ajani rahuldas nõudlus pakkumise. [[Tööstuslik pööre|Tööstusrevolutsioon]] ja [[Esimene Maailmasõda|Esimene maailmasõda]] kasvatasid aga nõudlust paju järele, tema kerge kaal ja vastupidavus korvideks punutuna lubas neid kasutada toidu ja ravimite transpordil.<ref>Kuzovkina jt 2008</ref> Jämedamast pajust (raagremmelgas) spiraalselt koort lõigates on tehtud [[karjapasun]]aid, pajudest on punutud korve, ka [[mõrd]]u ja [[vähinatt]]asid. Paju kõlbas ka [[tünnivits]]aks. Väikesest hundipajust tehti vastupidavaid [[luud]]asid. Vetruvad haokood kõlbasid tee täiteks, nende peale on toetatud ka Saaremaale elektrit viiv merekaabel. [[Look|Loogapuuks]] sobisid hõbe- ja raudremmelgas ning vesipaju ehk loogapaju, aga ka rabe remmelgas. Ree-ehituses vajati paju ja rabeda remmelga tüvest tehti pakktaru. Pajukooreribad oli universaalne sidumismaterjal, mis kõlbas nii aiaväravale kui ka [[vikat]]i kinnitamiseks löe otsa, neid punuti ka [[viisud|viiskudeks]]. Tänapäeval kasutatakse paju vineeri, korvmööbli ja mänguasjade valmistamisel ning hekitaimedena.{{lisa viide}} == Kultuuris == [[Pilt:Claude Monet - Weeping Willow (1918).jpg|pisi|"Saule pleureur", Claude Monet (1918)]] Paju arvatakse sümboliseerivat kooskõla ja harmooniat. [[Vana-Kreeka mütoloogia]]s oli paju algselt puujumala kehastus, hiljem jumalanna [[Artemis]]e [[atribuut (kunst)|atribuut]], mis sümboliseeris lapse sündi. [[Kristlus]]es on paju [[evangeelium]]ide sümboliks. Paju on läänemaailmas traditsiooniline leinasümbol, kuid seostatakse ka hüljatud armastajatega. [[Leinapaju]] tähendab [[lein]]a ja [[kurbus]]t, vanasti usuti, et kui leinaja või mahajäetu kannab pajuoksa, siis võtab paju valu enda kanda ja inimene võib hingelist kergendust saada. [[Hiinlased|Hiinlastele]] sümboliseerib paju, esindades ''yin''-poolt, [[kevad]]et, naiselikkust, sarmi, graatsiat, pehmust, [[Kuu]]d ja lahkumist.<ref name="Raal" /> Paju on seostatud [[Kuu (astroloogia)|Kuuga]] ja arvatakse mõju avaldavat [[Kalad (märk)|Kalade märgi all]] sündinuile. Druiidide puuhoroskoobi järgi on nn pajuinimene sündinud harilikult 1.–10. [[märts]]il või 3.–12. [[september|septembril]]. Kuukalendri järgi eelneb pajukuule, mis kestab 15. aprillist kuni 12. maini, lepakuu ja järgneb viirpuukuu. Pajusid on maininud oma loomingus [[Herodotus]], [[Vergilius]], [[Lucan]], [[Shakespeare]], [[George Gordon Byron|lord Byron]] jmt.<ref name="xsHUu" /> [[Prantsuse]] [[maalikunstnik]] [[Claude Monet]] olevat maalinud 10 maali, millel on kujutanud pajusid (babüloni paju).<ref name="WsdNb" /> === Muistendites === Paju mainitakse eri rahvaste [[muistend]]ites. [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnast]] kirja pandud [[legend]]i järgi peab paju igavesti mööda maad roomama ja kõver olema sellepärast, et ta ei andnud [[Kristus]]ele varju. Paju juured aga olevat kõveraks jäänud selle tõttu, et nende peal trampis vanakuri. Pajuliste sugukonda kuuluva [[Harilik haab|hariliku haava]] lehtede värisemine pidi olema märk sellest, et Jeesuse äraandja [[Juudas]] end haava otsa üles poos. Rahvajutt seletab vanade pajude tüvelõhesid ja -õõnsusi Juudase poomispuuks olemisega, nimelt on paju see, kes toimunu pärast kannatama peab. <blockquote>''Paju palus oma sugu maa pealt ära kaotada, et tema küljest on võetud vitsad, millega Jeesust pekseti – piits oli jäänd koju. Siis oli üteld Jeesus: "Sina ehid ise ennast, laiendad, peotäis on sul seisupaika, kus sa seisad, ja sa ise ajad ennast laiali, ja mingit tarbepuud sinust ei pea saama, kui aga vitsa."'' (Tartu-Maarja, 1932)</blockquote> [[19. sajand]]i [[rahvalaul]]us kurdab laisk [[kündja]], et peremees pole tema liiga madala künniga rahul, sest kündja ''ei riku rohujuurta, / ei talla takjajuurta, / ei pilla paju pereta.'' Paju on neis lauluvariantides peetud samaväärseks [[Takjas|takja]], [[puju]], konnakuuse ([[Põldosi|põldosja]]), [[Karikakar|karikakra]], kasteheina jt põllu-umbrohtudega. Eesti vanasõnades ja kõnekäändudes: ''pajust ei saa palki ega laisast töötegijat; ennem murdub marus kõva [[kuusk]] kui peenike paju; enne kaob meie maalt talupoja sugu kui pajud; ennem kardab külma pajupõõsas kui varane rukkioras.''<ref name="Ilmw5" /> Teiste Euroopa rahvaste legendipärimus seostab paju kurjusega või kuradi looduga. [[Horvaatia]]s on pajul äraneetud puu maine, kuna ta olevat juhatanud teed Jeesuse eest põgenevale [[Saatan]]ale. === Urbepäev === {{vaata|Palmipuudepüha}} [[Urbepäev]]a ehk [[palmipuudepüha]] peetakse Eesti rahvakalendris pühapäeval enne [[Ülestõusmispühad|lihavõtteid]] ning see märgib ühtlasi lihavõtte-eelse nn suure nädala algust. Urbepäeva traditsioonides on olulisel kohal pajuurvad, sageli nimetataksegi neid urbepäevaks (urvapäev, urvepüha, urvsipüha, Lutsis urgõpäiv). Pajuurbadega löömine (urbimine ehk urvitamine) või mõne muu puu (palmi, [[pöök|pöögi]], kase, [[harilik elupuu|elupuu]], [[harilik kuusk|kuuse]] jne) vitstega peksmine on rahvusvaheline komme, mille tekke aeg ulatub eelkristlikku perioodi.<ref name="13PCF" /> == Fossiilid == Fossiliseerunud õietolm ja lehefragmendid annavad tunnistust sellest, et meemesilaste jt putukate tolmeldatud kääbuspajud moodustasid olulise osa [[Kriit (ajastu)|kriidiajastu]] floorast. Varaseim õietolmu leid pärineb Jaapanist [[eotseen]]i ajastust. Pajud pärinevad tõenäoliselt [[Ida-Aasia]] [[mäestik]]est ja levisid [[põhjapoolkera]]le viimase [[jääaeg|jääaja]] [[liustik]]e sulades [[jõgi|jõe]][[sete]]tega.<ref>Syme 2014</ref> [[Mandrite triiv]]ides liikusid [[Himaalaja]] [[orogenees]]iga kesk- ja hilis[[tertsiaar]]is Euroopa pajud lõunasse Aasia suunas. Jääaegade vahel aga vastupidises suunas.<ref>Fang Zhen-Fu 1987</ref><ref name="7UO4D" /> Vanimad pajulaadsed [[fossiil]]id meenutavad alamperekonna ''Salix'' liike ja leitud Põhja-Ameerikas alammiotseeni ladestistes.<ref>Wing, 1981</ref> Paju fossiilsed leheleiud on tuvastatud ka Euroopas alam- ja Alaskal hilis[[oligotseen]]is ning Jaapanis hilis[[miotseen]]is.<ref>Collinson, 1992</ref><ref name="DWcxr" /> == Paju uurimislugu == [[Theophrastos]] ja [[Plinius]] kirjutasid erinevatest pajuliikidest, Plinius kirjeldas kaheksat pajuliiki, kelle noori võrseid kasutatakse korvide punumiseks.<ref name="bL4oO" /> [[Cato Vanem|Cato]] paigutas kultiveeritud ''salictum''<nowiki/>'i kolmandale kohale kultuuride seas, soovitades paju istutada kõikjale [[Viinapuuistandik|viinamarja]]-, [[harilik õlipuu|oliivi]]- ja pillirooistanduste lähedale, et kasutada pajuvitsu [[viinapuu]]de toestamiseks ja [[oliivid|oliivikorvide]] valmistamiseks. Gaspard Bauhin hakkas 1650. aastatel eristama pajuliike nende suuruse, lehe kuju, õite ja seemnete järgi; hakati vahet tegema fertiilsetel ja mittefertiilsetel isenditel. Hieronymus Bock avastas, et pajud, nagu paljud teisedki taimed, paljunevad seemnetega. Paju botaanilise uurimise teaduslik ajalugu algas 1660. aastal Ray "Synopsisega". Oma raamatus kirjeldas ta kümmet [[Cambridge]]'i ümbruses kasvavat liiki. Carl von Linné kirjeldas raamatus "Flora Lapponica" 1737. aastal 19 liiki ja "Species Plantarumi" 2. köites (1755) 31 liiki. 1758. aastal kirjeldas Haller [[Šveits]]is kasvavat 21 kohalikku liiki. Villars aga kirjeldas 1789. aastal [[Dauphiné]]s kasvavat 30 liiki. Willdenow (1797) kirjeldas kokku 166 liiki. 1819. aastal Abraham Reesi avaldatud "Rees's Cyclopædias" kirjeldati 141 liiki, millele teised botaanikud lisasid 41 liiki, neile lisandusid Schleicheri 119 uut liiki. 1785. aastal andis Hoffmann välja esimese kogumiku raamatust "History of Willows". 1828. aastal avaldas Erlangeni botaanikaaia direktor K. Koch raamatu "De salicibus Europseis commentatio", kus liigitas Euroopa 237 liiki 48 liigiks ja need omakorda 10 rühmaks. 1829. aastal John Russell Bedfordi koostatud kataloog "Salictum Woburnense, or, A Catalogue of willows, indigenous and foreign, in the collection of the Duke of Bedford at Woburn Abbey" sisaldas ''Woburn salictum'' sisaldas 160 pajuliiki nii pildis kui ka sõnas. W. J. Hooker oma "British Flora" 2. köites (1831), liigitas Borreri abiga pajud 18 rühma ja 68 pajuliiki, "British Flora" 3. köites (1835) oli juba 71 liiki. Samal aastal (1835) võttis dr. Lindley kasutusele Kochi süsteemi ja liigitas senised 71 liiki 28 liigiks. == Vaata ka == * [[Pajuliikide loend]] * [[Raasiku hiidremmelgad]] * [[Ameerika pajud]] * [[Austraalia pajud]] * [[Hiina pajud]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Raal">[[Ain Raal]], "Seitse tervendavat puud", lk 365–390, 2012, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]</ref> <ref name="vIZL6">LI HE, SHUAI LIAO & ZHIXIANG ZHANG, [https://www.researchgate.net/publication/262640073_A_new_species_of_Salix_Salicaceae_from_Tibet_Xizang_China A new species of Salix (Salicaceae) from Tibet (Xizang), China], Phytotaxa 167 (3): 289–294 , mai 2014, (vaadatud 01.07.2016)</ref> <ref name="XHfoo">Yashwant S. Rawat , Colin S. Everson, [http://link.springer.com/article/10.1007/s11629-013-2687-4#page-1 Availability and use of willow species in representative cold desert areas of northwestern himalaya, India], Journal of Mountain Science, juuli 2013, 10. väljaanne, nr 3, lk 472-481, veebiversioon (vaadatud 05. juuli 2016) (inglise keeles)</ref> <ref name="1XkQo">[https://enchantedforests.wordpress.com/2016/03/12/willows-in-ladakh/ WILLOWS IN LADAKH], veebiversioon (vaadatud 05. juuli 2016) (inglise keeles)</ref> <ref name="DWcxr">Donald I. Dickmann, Julia Kuzovkina, [http://www.fao.org/3/a-i2670e/i2670e02.pdf 2 Poplars and Willows of the World, With Emphasis on Silviculturally Important Species]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[FAO]], lk 57, 2014, (vaadatud 20.06.2016)</ref> <ref name="8JoAB">Jud G. Isebrands, Jim Richardson, [https://books.google.ee/books?id=36ANAwAAQBAJ&pg=PA82&dq=Salix+acutifolia&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiHgIfBoLHNAhUDVSwKHQIbBiI4ChDoAQgtMAM#v=onepage&q=Salix%20acutifolia&f=false Poplars and Willows: Trees for Society and the Environment], lk 4, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="3x2EE">[[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1347_1346.html Palju pajusid ja mõned remmelgad], Aasta puu EL 2006/1, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="WUpJA">[[John Hill]], [https://books.google.ee/books?id=cN9BAQAAMAAJ&pg=PA618&dq=Salix+history&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjel63B-LHNAhWDiCwKHej_BXsQ6AEINzAF#v=onepage&q=Salix%20history&f=false A history of plants], lk 618, 1751, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="Cronk">Quentin C. B. Cronk, Isabelle Needham, ja Paula J. Rudall, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4671327/ Evolution of Catkins: Inflorescence Morphology of Selected Salicaceae in an Evolutionary and Developmental Context], Front Plant Sci. 2015; 6: 1030., 7. detsember 2015, doi: 10.3389/fpls.2015.01030, PMCID: PMC4671327, (vaadatud 25.+6.2016)</ref> <ref name="nB5fg">Tõnu Ploompuu,[http://www.eestiloodus.ee/artikkel1414_1409.html Pajud – see on imelihtne], Aasta puu EL 2006/3</ref> <ref name="Cremer">Kurt W. Cremer, [https://www.hoadley.net/cremer/willows/docs/WillowInBiodiversity.pdf Introduced willows can become invasive pests in Australia], B I O D I V E R S I T Y 4 ( 4 ) 2 0 0 3, (vaadatud 23.06.2016)</ref> <ref name="uDPRc">M. Kh. Chailakhyan, V.N. Khrianin, [https://books.google.ee/books?id=aoQHCAAAQBAJ&pg=PA14&dq=willow+estrogens+content&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjGt92XusXNAhWBFSwKHbFYC5sQ6AEINDAC#v=onepage&q=willow%20estrogens%20content&f=false Sexuality in Plants and Its Hormonal Regulation], lk 14, 1982, (vaadatud 26.06.2016)</ref> <ref name="eJ5TZ">[[George W. Argus]], [https://web.archive.org/web/20160810130044/http://accs.uaa.alaska.edu/files/botany/publications/2006/GuideSalixCanadianAtlanticMaritime.pdf Guide to Salix (Willow) in the Canadian Maritime Provinces, (New Brunswick, Nova Scotia, and Prince Edward Island)], lk 5, 2006, (vaadatud 21.06.2016)</ref> <ref name="STEYN">E.M.A. STEYN, G.F. SMITH ja A.E. VAN WYK, [https://web.archive.org/web/20160920211232/http://abcjournal.org/index.php/ABC/article/viewFile/413/355 Functional and taxonomic significance of seed structure in Salix mucronata (Salicaceae)], Bothalia 34,1: 53–59 (2004), (vaadatud 26.06.2016)</ref> <ref name="fCnIN">[[Rein Sander]], [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kes-on-paju-kes-remmelgas?id=34566205 Kes on paju, kes remmelgas?], 04. november 2010, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="Mati">[[Mati Martin]], [http://eestiloodus.ee/artikkel1512_1508.html Pajulembesed putukad], Aasta puu EL 2006/6, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="UiZ3B">{{Netiviide |url=http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/IOWexternalfeeders.htm |pealkiri=INSECTS ON WILLOWS: EXTERNAL FEEDERS |vaadatud=2016-06-18 |arhiivimisaeg=2014-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140825082358/http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/IOWexternalfeeders.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OASXg">Egon Valdaru, [http://sakala.postimees.ee/101156/energiavosa-voidab-euroopas-populaarsust Energiavõsa võidab Euroopas populaarsust], 02.04.2009, (vaadatud 24.06.2016)</ref> <ref name="YS5Fn">[http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/energiapajust_ei_ole_veel_rahapuud_sirgunud_/ SAKALA, Egon Valdaru: Energiapajust ei ole veel rahapuud sirgunud], 17.01.2014, (vaadatud 24.06.2016)</ref> <ref name="qUE8o">Morten Larsen, Stefan Trapp, [https://www.researchgate.net/publication/7208038_Uptake_of_Iron_Cyanide_Complexes_into_Willow_Trees Uptake of Iron Cyanide Complexes into Willow Trees], Environmental Science and Technology 40(6):1956-61, aprill 2006, (vaadatud 04. juuli 2016)</ref> <ref name="LaJBw">Albert A. Velinni, [https://books.google.ee/books?id=vZ_xkjohwJMC&pg=PA114&lpg=PA114&dq=Iron+is+an+essential+micronutrient+in+willows&source=bl&ots=wPtgpoaCnK&sig=vDlUaMiOROAh2DmlQMlS8kHoqz8&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjXzJ_t1tfNAhXKVSwKHVFFBtE4ChDoAQgxMAQ#v=onepage&q=Iron%20is%20an%20essential%20micronutrient%20in%20willows&f=false Landfill Research Trends], lk 114, 2007, (vaadatud 04. juuli 2016)</ref> <ref name="PHK8r">Jud G. Isebrands, Jim Richardson, [https://books.google.ee/books?id=36ANAwAAQBAJ&pg=PA82&dq=Salix+acutifolia&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiHgIfBoLHNAhUDVSwKHQIbBiI4ChDoAQgtMAM#v=onepage&q=Salix%20acutifolia&f=false Poplars and Willows: Trees for Society and the Environment], lk 1, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="xsHUu">[[John Claudius Loudon]], "[https://books.google.ee/books?id=NaErAQAAIAAJ&pg=PA1456&lpg=PA1456&dq=W.+Koch+(1828)+and+willows&source=bl&ots=kF6535AvVi&sig=vmw7bIOhvpcBsGwZ7jdI8vU3US8&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjw2eO187rNAhVK2SwKHSfYDhcQ6AEIMzAE#v=onepage&q=W.%20Koch%20(1828)%20and%20willows&f=false Arboretum et fruticetum britannicum: or, The trees and shrubs of ...]", 3. köide, 1838, (vaadatud 22.06.2016)</ref> <ref name="WsdNb">[https://www.kimbellart.org/collection-object/weeping-willow Weeping Willow], (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="Ilmw5">[[Mall Hiiemäe]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1723_1710.html Paju, vääritu ja väärtuslik], Aasta puu EL 2006/11, (vaadatud 29.06.2016)</ref> <ref name="13PCF">[http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/urbepaev Urbepäev ehk palmipuudepüha], (vaadatud 25.06.2016</ref> <ref name="7UO4D">Fang Zhen-Fu, [https://web.archive.org/web/20160818125539/http://www.plantsystematics.com/qikan/epaper/zhaiyao.asp?bsid=14009 On the Distribution and Origin of Salix in the World], (Institute of Forestry and Soil Science, Academia Sinica, Shenyang), Acta Phytotaxonomica Sinica, 1987 25 (4): 307-313 ISSN: 0529-1526 CN: 11-1897/Q, veebiversioon (vaadatud 05. juuli 2016) (inglise keeles)</ref> <ref name="bL4oO">Richard Bradley, [[Cambridge'i Ülikool]]i botaanikaprofessor, ''[https://books.google.ee/books?id=dzITAAAAQAAJ&pg=PA294&lpg=PA294&dq=Varro+about+willows&source=bl&ots=dFjrdMAsXo&sig=dIGI9-Jcjbp9Gt3-hwSr5CFpDE8&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjPlK3bu9zNAhWMZpoKHc2EDPcQ6AEIJDAC#v=onepage&q=Varro%20about%20willows&f=false A Survey of the Ancient Husbandry and Gardening, Collected from Cato, Varro ...]'', lk 294, 1725, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.07.2016)(inglise keeles)</ref> }} == Kirjandus == * [[Heljo Krall|Krall, Heljo]]; [[Linda Viljasoo|Viljasoo, Linda]] 1965. ''Eestis kasvavad pajud''. ([[Abiks Loodusevaatlejale]] 51.) Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts. * Krall, Heljo 1978. Pajust ja pajustikest. ''Eesti Loodus'' 29(6): 352–358. * Krall, Heljo 1996. Urvapajud. ''Eesti Loodus'' 47(4): 97–99. * [[Mati Martin|Martin, Mati]] 2006. [http://eestiloodus.ee/artikkel1512_1508.html Pajulembesed putukad]. ''Eesti Loodus'' 6: 12–15. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} {{commonskat}} * Donald I. Dickmann, Julia Kuzovkina, [http://www.fao.org/3/a-i2670e/i2670e02.pdf 2 Poplars and Willows of the World, With Emphasis on Silviculturally Important Species], FAO, 2014 * Katrin Jürgens, Katrin Heinsoo, [[Andres Koppel]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1749 "Paju, mitmekülgne ja kasulik puu"] [[Eesti Loodus]], detsember 2006 * Heino Kasesalu, [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1657_1645.html Sangaste korvipajukasvandus], Eesti Loodus 2006/9 * F. Wimmer, "[https://archive.org/details/saliceseuropaeae00wimmuoft Salices Europaeae]", 1866 * A. K. Skvortsov, [http://www.salicicola.com/translations/Skv1966IndHim.html On some willows from the Indian Himalaya]. De salicibus nonnullis himalaicis, Novosti sistematiki vyssh. rast. 1966: 67–74 * Alexei K. Skvortsov, [http://ashipunov.info/shipunov/school/books/skvortsov1999_willows_of_russia.pdf WILLOWS OF RUSSIA AND ADJACENT COUNTRIES Taxonomical and Geographical Revision], Joensuu 1999 * GEORGE W. ARGUS, Salix for the Flora of North America, the forSALIX (SALICACEAE) DISTRIBUTION MAPS AND A SYNOPSIS OF THEIR CLASSIFICATION IN NORTH AMERICA, NORTH OF MEXICO, 2007 * George W. Argus, [http://accs.uaa.alaska.edu/files/botany/publications/2008/GuideToIdentification_SalixAlberta.pdf A Guide to the identification of Salix (willows) in Alberta], 2008 * T. M. Hardig, C. K. Anttila ja S. J. Brunsfeld, [http://www.hindawi.com/journals/jb/2010/197696/ A Phylogenetic Analysis of Salix (Salicaceae) Based on matK and Ribosomal DNA Sequence Data], Journal of Botany, 2010 (2010) väljaanne, artikli ID 197696, 12 lk, http://dx.doi.org/10.1155/2010/197696 * Katarzyna Marcysiak, [https://www.researchgate.net/publication/235341960_Variation_of_leaf_shape_of_Salix_herbacea_in_Europe Variation of leaf shape of Salix herbacea in Europe], Article in Plant Systematics and Evolution 298(8):1597–1607 juuni 2012 * J.G. Isebrands, J. Richardson,[http://www.fao.org/3/a-i2670e.pdf Trees for Society and the Environment], © FAO, 2014 * Aurélien Lauron-Moreau, Frédéric E. Pitre, George W. Argus jt, [http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0121965 Phylogenetic Relationships of American Willows (Salix L., Salicaceae)], 16. aprill 2015, http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0121965 * FAO, Compiled and Prepared by the National Poplar and Willow Users Group, [http://www.fao.org/forestry/21644-03ae5c141473930a1cf4b566f59b3255f.pdf Guidelines for Establishing and Managing Poplar and Willow Trees on Farms], 2007 * [http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvenergia_keskus/k2siraamatud/BIOPROS-D20-Guidelines-Estonian.pdf Energiavõsa käsiraamat] * S. Chrubasik, O. Künzel, A. Model, C. Conradt, A. Black, [http://rheumatology.oxfordjournals.org/content/40/12/1388.long#sec-1 Treatment of low back pain with a herbal or synthetic anti‐rheumatic: a randomized controlled study. Willow bark extract for low back pain], Rheumatology (2001) 40 (12): 1388–1393, doi: 10.1093/rheumatology/40.12.1388 * ''Salix subserrata'': Monira A. Abd El Kader, Ibrahim Abulyazid, Mohga Shafik Abdalla jt. http://www.ukjpb.com/article_details.php?id=108 Evaluation of Salicin Isolated from Salix subserrata as a Radioprotector against Gamma Irradiation Induced Ultrastructural and Electrophoretic Changes in Spleen Tissue in Rats, 30. mai 2015, DOI: http://dx.doi.org/10.20510/ukjpb/3/i2/89346 * S. Chrubasik, MD, PhD and P. Shvartzman, MD, PhD, [http://www.iaam.nl/coherence/msaima/299-5.html RHEUMATIC PAIN TREATMENT WITH WILLOW BARK (SALICIS CORTEX)] [[Kategooria:Pajulised]] paa3c1dyw88ojmsanf1v4d810eggpdh Raudne eesriie 0 63447 7257210 6165941 2026-10-22T12:16:31Z Amherst99 15496 /* */ 7257210 wikitext text/x-wiki [[Image:Iron Curtain map.svg|thumb|Raudne eesriie – punane – [[NSVL]] ja [[Varssavi pakt]]i sõltlased, sinine – [[NATO]]]] '''Raudne eesriie''' ([[inglise keel]]es ''Iron Curtain'', [[vene keel]]es ''"железный занавес"'', [[saksa keel]]es ''der Eiserner Vorhang'', [[prantsuse keel]]es ''rideau de fer'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] katse kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, [[tsensuur]] jm. Raudne eesriie oli [[Külm sõda|külma sõja]] saavutus ja ühtlasi ka meetod. Kuigi selle tuntumaks tähiseks oli [[Berliini müür]] ([[1961]]–[[1989]]), oli see aastail [[1934]]–[[1990]] täiuseni välja arendatud eelkõige [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] piiridel. [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] ja teiste Aasia [[kommunism|kommunistlike]] režiimide puhul on kasutatud sarnast mõistet "bambuseesriie". == Tsitaat == {{tsitaat2|[[Stettin]]ist [[Läänemeri|Läänemere]] äärest kuni [[Trieste]]ni [[Aadria meri|Aadria]] rannikul on laskunud '''raudne eesriie''' üle [[Mandri-Euroopa|mandri]]. Selle joone taha jäävad kõik vanade [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] riikide pealinnad – [[Varssav]]i, [[Berliin]], [[Praha]], [[Viin]], [[Budapest]], [[Belgrad]], [[Bukarest]] ja [[Sofia]]. Kõik need kuulsad linnad ja rahvad nende ümber asuvad Nõukogude sfääris – nii tuleb mul seda kutsuda – ja kõik alluvad ühel või teisel kujul mitte ainult Nõukogude mõjule, vaid väga kõrgel ja mõnelgi juhul järjest suureneval määral Moskva kontrollile. | [[Winston Churchill]], <ref> 5. märts 1946 [http://en.wikisource.org/wiki/Sinews_of_Peace Sinews of Peace (Iron Curtain Speech)], Westminster College,]] Fulton, Missouri </ref> }} == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{Külm sõda}} [[Kategooria:Jossif Stalin]] [[Kategooria:Külm sõda]] 8omp5vvem9ak5mubgp8ozgpduxxfey7 7257635 7257210 2026-10-23T10:54:35Z Amherst99 15496 /* */ 7257635 wikitext text/x-wiki [[Image:Iron Curtain map.svg|thumb|Raudne eesriie – punane – [[NSVL]] ja [[Varssavi pakt]]i sõltlased, sinine – [[NATO]]]] '''Raudne eesriie''' ([[inglise keel]]es ''Iron Curtain'', [[vene keel]]es ''"железный занавес"'', [[saksa keel]]es ''Eiserner Vorhang'', [[prantsuse keel]]es ''rideau de fer'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] katse kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, [[tsensuur]] jm. Raudne eesriie oli [[Külm sõda|külma sõja]] saavutus ja ühtlasi ka meetod. Kuigi selle tuntumaks tähiseks oli [[Berliini müür]] ([[1961]]–[[1989]]), oli see aastail [[1934]]–[[1990]] täiuseni välja arendatud eelkõige [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] piiridel. [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] ja teiste Aasia [[kommunism|kommunistlike]] režiimide puhul on kasutatud sarnast mõistet "bambuseesriie". == Tsitaat == {{tsitaat2|[[Stettin]]ist [[Läänemeri|Läänemere]] äärest kuni [[Trieste]]ni [[Aadria meri|Aadria]] rannikul on laskunud '''raudne eesriie''' üle [[Mandri-Euroopa|mandri]]. Selle joone taha jäävad kõik vanade [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] riikide pealinnad – [[Varssav]]i, [[Berliin]], [[Praha]], [[Viin]], [[Budapest]], [[Belgrad]], [[Bukarest]] ja [[Sofia]]. Kõik need kuulsad linnad ja rahvad nende ümber asuvad Nõukogude sfääris – nii tuleb mul seda kutsuda – ja kõik alluvad ühel või teisel kujul mitte ainult Nõukogude mõjule, vaid väga kõrgel ja mõnelgi juhul järjest suureneval määral Moskva kontrollile. | [[Winston Churchill]], <ref> 5. märts 1946 [http://en.wikisource.org/wiki/Sinews_of_Peace Sinews of Peace (Iron Curtain Speech)], Westminster College,]] Fulton, Missouri </ref> }} == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{Külm sõda}} [[Kategooria:Jossif Stalin]] [[Kategooria:Külm sõda]] njlq31dk24ymdhckf80chrrt1ra9llw Narva Jaani kirik 0 68946 7257416 7251091 2026-10-22T18:40:15Z NOSSER 8097 /* Narva toomkiriku vaimulikud */ 7257416 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{Hoone |Nimi = Narva Jaani kirik |Omakeelne nimi = |Pilt = Narva 0003-050 800x600.jpg |Asukoht =[[Narva]] |Stiil = |Ehituse algus = [[1641]] |Ehituse lõpp = [[1651]] |Sissepühitsemine = |Avamine = |Maksumus = |Juurdeehitus = |Renoveeritud = |Aadress = [[Viru tänav (Narva)|Viru tänav]] 18, Narva |Kõrgus = |Vundamendi pindala = |Korruseid = |Lifte = |Ehitusmaterjal = [[paekivi]] |Liigitus = |Arhitekt = |Omanik = |Töövõtja = |Ehitusinsener = |Laiuskoord = 59/22/41 |Pikkuskoord = 28/12/6 |Veel = }} '''Narva Ristija Johannese kirik''' ehk '''Narva Rootsi toomkirik''', eestipäraselt '''Narva Jaani kirik''' oli [[Luterlus|luteri]][[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Narva vanalinn]]as. Kirik asus aadressil [[Viru tänav (Narva)|Viru tänav]] 18. Hoone hävis [[Märtsipommitamine Narvas|1944. aasta märtsipommitamises]]. ==Ajalugu== [[1636]]. aastal moodustati [[Narva praostkond]] keskusega Narvas ja 1641. aastast oli Rootsi [[Ingerimaa kubermang]]u kirikuelu keskus Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]], esimene [[superintendent]] oli [[Heinrich Stahl]]. 1641. aastal alustati kiriku ehitamist kogudusele. [[1645]]. aastal pärandas Narva [[bürgermeister]] [[Diedrich Warnecken]] kiriku ülalpidamiseks [[Päite mõis]]a, samal aastal kinnitas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valitsus kiriku Narva [[toomkirik]]uks ja rootsi kogudus kasutas seda kuni [[1704]]. aastani. [[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, kasutas rootsi luterlik kogudus jumalateenistuseks [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]ut. [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus|Soome ja eesti kogudused]] liideti 1655. aastal kokku üheks soome-eesti koguduseks, Narva [[Narva Johannese kogudus|saksa kogudus]] kasutas [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik|Narva Johannese kirik]]ut. [[Fail:Narva Jaani kirik, ERM Fk 545-15.jpg|pisi|Vaade Jaani kirikule]] [[File:Narva, Jaani kiriku sisevaade, RM Fn 1040-18.jpg|thumb|Kiriku sisevaade (1939)]] [[File:Narva, Jaani kirik, RM Fn 1040-26.jpg|thumb|Kiriku ots Koidu tänaval (1939)]] ===Kirikuhoone=== Kirik ehitati kolme[[lööv]]ilise [[kodakirik]]una ilma [[kooripealne|kooripealseta]] ja eraldi torniosata aastatel 1641–1651. Kiriku ehitust alustasid kohalikud meistrid Elias Moor ja Hans Skinner. 1644. aastal kutsuti kohale [[kiviraidur]] [[Zacharius Hoffmann]] vanem, ehitusel osales ka Mattias Daus. [[1651]]. aastal valmis neljatahuline, tugevasti lõigatud nurkadega [[kellatorn]]. Kiriku hoone laoti [[paekivi]]st. Hoone välisseintes domineerisid kaheastmelised tugi[[piilar]]id. Kiriku kaheastmeline katus ületas peaaegu pooleteistkordselt seinte kõrguse. Kompaktse kirikuruumi [[ristvõlv]]istik ja aknad olid teravkaarsed. Võlvitugedeks kasutatud ülevalt ahenevad ümar[[piilar]]id, mis lõppesid lihtsate nelinurksete [[kapiteel]]idega, meenutasid [[Gooti stiil|gootikat]], vaid selle vahega, et neil olid kõrged plokkbaasid, mille vormi propageeriti juba 16. sajandi arhitektuuritrakataatides. == Narva kuninglik toomkirik == [[1645]]. aastal kinnitas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valitsus kiriku, Narva [[toomkirik]]uks ja rootsi kogudus kasutas [[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, [[Narva Toomkirik|Narva kuninglikku toomkirik]]ut jumalateenistuseks kuni [[1704]]. aastani. Aastatel 1658–1663 ja 1667–1704 oli Narva ja Ingerimaa superintendent ka Narva Rootsi koguduse (toomkiriku koguduse) vaimulik ning alates 1667. aastast oli Narva Toomkiriku toomkoguduse Rootsi kogudus pidevalt superintendendi [[Prebent|preben]]daarkogudus<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=25&ocr=true s. 19], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. [[1659]]. aastal said [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik|rootsi]] koguduse toomkirik ja saksa koguduse [[Narva Issanda Muutmise peakirik|Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] kannatada suures linnatulekahjus ja hävisid kiriku katus ja kellatorn, soome-eesti koguduse puukirik hävines. [[1660]]. aastaks kirik taastati, kuid kellatorn taastati Zacharius Hoffman noorema poolt oletatavasti [[1662]]. aastaks. [[1690]]. aastal remonditi kirikut uuesti nii seest kui ka väljast. === Narva toomkiriku vaimulikud === :17. sajandi alguses, Erich Nilsson<ref name=":5">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=128&ocr=true s. 122]-123, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (surn. 1607<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=187&ocr=true s. 181], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Narva rootsi-soome koguduse pastor vt. [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] ja [[Narva Johannese kogudus|kogudus]] *1634<ref name=":5" /><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=190&ocr=true s. 184], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>/1638–1645, [[Ericus Johannis Falk]], [[Laurentius Haquini (1540–1612)|Laurentiuse]] p. (surn. 1645<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p1525_1/table Falk, Erik (-1645)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), Narva rootsi-soome<ref>[https://web.archive.org/web/20251102123050/https://sok.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=15008 Ericus Johannis Falck blev 1638 kyrkoherde i svenska och finska församlingarna i Narva och prost i Allentaken (ej domprost). Han dog i Narva 1645], sok.riksarkivet.se</ref><ref name=":3">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0077.html lk 67]</ref> koguduse, 1641. aastast toomkoguduse pastor, [[Narva konsistoorium]]i assessor, Narva [[Toompraost|toompraost]] (1638)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Falkenfelt_nr_1180 Falkenfelt nr 1180. Erik Johansson Falk. Domprost i Narva 1638. Död 1645], www.adelsvapen.com</ref><ref>Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, [https://runeberg.org/frfinl/0111.html s. 106. Erik Johansson Falk (tab. I). Domprost i Narva 1638; † 1645.]</ref>, [[Narva praostkond|Narva praostkonna]] [[praost]], 1641–1645<ref>[https://web.archive.org/web/20250123083319/http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=797 Ericus Johannis Falck], TLÜAR rahvusbibliograafia isikud</ref><ref name=":5" /> **1630–1643, Abraham Beronis Thorn, rootsi-soome (toom)koguduse [[kaplan]]<ref name=":5" /> **1643<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U18 Albogius, Erik (1619-1678)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> [[Ericus Johannes Albogius]], Narva toomkiriku rootsi-soome (toom)koguduse vaimulik [[Ivangorod#Ajalugu|Ivangorod]]is **1645–1648, Magnus Duraeus (Duræus) (1621–1679<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=183&ocr=true s. 177], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), rootsi-soome toomkoguduse [[kaplan]]<ref name=":5" />/komminister<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U251 Magnus Duraeus], (vaadatud 27.2.2026)</ref> **1646–1649 Magnus Magni Wichlerus, [[kaplan]]<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=108 Magnus Magni Wichlerus], (vaadatud 27.2.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0078.html lk. 68]</ref> *1648<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0072.html lk. 62]</ref>–1656<ref name=":5" />, [[Petrus Brommius|Per Larsson Brommius]] (Petrus Laurentii Brommius)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=169&ocr=true s. 163], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (surn. 1672), Narva toomkiriku rootsi-soome toomkoguduse pastor, [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] 1663–1664<ref>hiljem ka [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonna]] piiskop 1664–1672</ref> **..1656.., [[Nicolaus Bagge]], jutlustaja<ref name=":5" /> *1657–1663, [[Johannes Rudbeckius noorem]], Narva toomkiriku rootsi koguduse pastor, 1658–1663 ka Narva ja Ingerimaa superindendant **1652–1655, Thomas Jacobi, rootsi-soome toomkoguduse [[kaplan]]<ref name=":5" /> **1657–, Jonas Olai Alaudinus<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=151&ocr=true s. 145], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (surn. 1683<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p3070_2/table Jonas Olai Alaudinus (-1683)], (vaadatud 27.02.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=151&ocr=true s. 145]</ref>), toomkoguduse [[kaplan]]<ref name=":5" /> *1665–1667<ref name=":3" />/1668<ref name=":5" />, Lars Elfdal/[[Laurentius Elfvedalius|Laurentius Jonas Elfvedalius]] (surn. 1716<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&ocr=true s. 178]</ref>), rootsi toomkoguduse pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&ocr=true s. 178], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, [[Narva linnakonsistoorium|Narva konsistoorium]]i assessor * [[1666]]–[[1672]], [[Abraham Thauvonius]] (1622–1679)<ref>hiljem [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonna]] piiskop 1672–1679</ref>, Narva ja Ingerimaa superintendent ning rootsi toomkoguduse pastor *[[1673]]–[[1678]], [[Ericus Johannes Albogius]], Narva ja Ingerimaa superintendent ning [[Narva Johannese kirik|Narva toomkiriku]] rootsi toomkoguduse pastor **~1673–1681 Sven Bask (Sven(o) Basch) (surn. 1685<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=161&ocr=true s. 155], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), [[Narva Hermanni linnus|Narva loss]]ijutlustaja<ref name=":5" /> **1675–1684, Justus Albogius (1630–1684), pastor Ivangorodis<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=152&ocr=true s. 146]-147, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Albogius, Justus (-1684)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> *[[1678]]–[[1681]], [[Petrus Bång]] (1633–1696), [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] Narvas ning rootsi toomkoguduse pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=172&ocr=true s. 166]-167, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>hiljem [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonna]] piiskop 1681–1696</ref> **1680–1682 Nils Christersson Steenman, kiriku adjunktpastor<ref name=":5" /> **1680~. aastatel kuni –1689, Anders Mollerus (surn. 1689<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2838 Mollerus, Anders (-1689)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), sõjaväe- ja 1683– abivaimulik Narvas<ref name=":5" /> **~1686–1690 Johannes Forsenius (1660–1705)<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2160 Forsenius, Johan (1660-1705)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>, sõjaväekaplan ja abivaimulik Narvas<ref name=":5" /> *[[1681]]–[[1688]], [[Johannes Gezelius noorem]], Narva ja Ingerimaa superintendent ning rootsi toomkoguduse pastor **1684<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p2531/table Olof Alaudinus], (vaadatud 27.02.2026)</ref>, Olof Alaudinus **1684–1689, Magnus Lundberg (surn. 1696), toomkoguduse [[kaplan]]<ref name=":5" /> *[[1688]]–[[1700]], [[Jacob Lang]], Narva ja Ingerimaa superintendent ja Narva toomkiriku rootsi toomkoguduse pastor. [[1690]]. aastal liideti [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonnakogudus]] [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]u superintendendi [[Narva Johannese kogudus|Narva Johannese rootsi kogudus]]ega. **1690 Anders Ahlgren (1656–1714), rootsi koguduse kaplan<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2758 Ahlgren, Anders (1656-1714)], (vaadatud 27.02.2026)</ref> **1693–1695 Jonas Alaudinus, koguduse [[kaplan]]<ref name=":5" /> **1696–1704<ref name=":5" />, Jonas Alaudinus<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=151&ocr=true s. 145], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, koguduse diakon<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3070 Jonas Alaudinus], (vaadatud 27.2.2026)</ref> *1700–1701, [[Nils Bergius]], Narva ja [[Ingerimaa superintendent]], Narva toomkiriku rootsi toomkoguduse pastor<ref>Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000340/images/index.html?seite=134 lk. 118–121]</ref> **1700–1704<ref name=":5" />, Johan Nybeck, koguduse diakon<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3505 Johan Nybeck], (vaadatud 27.2.2026)</ref> *1701–1704, [[Johannes Rungius]] (1666–1704), Narva toomkiriku rootsi toomkoguduse pastor, Ingerimaa superintendent 1701–1704<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2903 Rungius, Johan (1666-1704)], (vaadatud 07.07.2025)</ref> **1704<ref name=":5" /> Thomas Erici Wackilenius, koguduse [[kaplan]]<ref name=":5" /> [[1704]]. aastal [[Narva piiramine (1704)|vallutasid]] [[Peeter I]]-e vene väed Narva. Kirik muudeti [[õigeusk|õigeusu]] kirikuks, pühitseti [[Aleksander Nevski]]le ja anti [[Narva polk|Narva polgu]] kirikuks. Õigeusu kirikuna tegutses see kuni [[29. juuni]]ni [[1708]], mil jumalateenistused viidi üle avatud [[Narva Issanda Muutmise katedraal|Issanda Muutmise katedraali]], mis enne Narva vallutamist oli kuulunud saksa kogudusele ja kandis neil aastatel nime [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] ehk Jaani kirik. Toomkirik suleti. == Narva saksa Johannese kirik == [[1718]]. aastal lubati [[1708]]. aastal küüditatud sakslastel ja rootslastel Narva naasta. Kuna saksa kogudusel puudus kirik, anti [[1733]]. aastal<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=127&ocr=true s. 121], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> kirik Venemaa keisrikojas mõjuvõimu omavate saksa päritolu [[Münnich]]i, [[Ernst Johann von Biron|Bironi]], [[Heinrich Johann Friedrich Ostermann|Ostermanni]] ja [[Novgorodi piiskop]]i Theofani kaasabil üle luterlikule saksa kogudusele. Pärast remonti pühitses pastor [[Caspar Matthias Rodde]] selle [[1734]]. aastal '''Ristija Johannese kirikuks''' ehk saksa '''Jaani kirikuks'''<ref name=":4">[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-jaani/ Koguduse lugu: Narva Jaani], e-kirik.eelk.ee, 2. nov. 2022</ref>. [[1727]]. aastal, kui oli valminud [[Narva uuslinn]]as [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]], liitusid soome kogudusega asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja samal aastal asutati [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus|rootsi-soome Miikaeli kogudus]]. Uuemates ajalookirjutistes on levima hakanud viga kiriku nimes: Narva saksa Jaani kirik ei ole kunagi olnud ''Püha [[Apostel Johannes]]e kirik''. Aleksander Nevski kirik, endine toomkirik, pühitseti ümber [[Ristija Johannes]]e nime kandvaks kirikuks.<ref>Vt H. J. Hansen, ''Geschichte der Stadt Narva'', 1858.</ref> Kirikus oli järjekordne tulekahju [[23. aprill]]il [[1747]]. Põles [[kellatorn]], mis taastati [[1774]]. aastal. Taastamistööd toimusid linna ehitusmeistri [[Henric Wilhelm Zappe]] juhtimisel. [[1789]]. aastal sai kirik varaklassitsistlikus stiilis tornikiivri koos kullatud muna ja ristiga. [[Pilt:Narva Jaani kirik 1939.jpg|thumb|Narva Jaani kirik 1939. aastal]][[Pilt:Purustatud_Narva._Jaani_kiriku_sisevaade,_NLM_F_202-10.jpg|pisi|Purustatud Jaani kirik (1944)]] Aastatel 1849–1850 toimus kirikus [[kapitaalremont]], torni katuse kattis uuesti ehitusmeister [[Abram Guljuškin]], torni remont jätkus [[Mattias Haljala]] juhtimisel. Muna ja risti kuldas meister [[Henrich Karl Zeele]]. Kogu kiriku remonti juhtis [[Johan Zappe]]. [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1850]] avati kirik uuesti kogudusele kasutamiseks, kuid remont lõppes täielikult alles 1854. aastal. Kirik ja kogudus kuulus koos Narva linnaga [[Peterburi kubermang]]u ja [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|Peterburi konsistooriumiringkonna]] [[Peterburi konsistoorium]]i haldusalasse. Narva Püha Johannese koguduse pastorid teenisid ka evangeelseid kogudusi [[Jamburg]]is, [[Korovina]]s ning [[Oudova]]s. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal sai kirik kahjustada [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] suurtükitulest, kuid taastati pärast sõja lõppu ning kuulus [[EELK]] [[Narva-Alutaguse praostkond]]a. [[Umsiedlung|Sakslaste lahkumise]] järel 1939. aastal, suure enamuse koguduse liikmete ümberasumisega Saksamaale, sattus [[Saksa praostkond|Saksa praostkonna]] kogudus seisukorda, mis kutsus esile tema likvideerimise<ref name=":0" />. Kirik sai tugevasti kannatada 1944. aastal Narva märtsipommitamiste ja lahingute käigus ning hävitati lõplikult 1950. aastail, mil sõjas säilinud varemed lammutati. == Narva Johannese kogudus == Johannese kirik oli algul rootsi peakirik, siis vene kirik ja hiljem aastast 1733 saksa kirik ning 1939. aastast eesti koguduse kirik<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1939/11/23/28 Eestikeelne jutlus Narva saksa kirikus.], Uus Eesti, nr. 320, 23 november 1939</ref>. {{vaata|Narva Johannese kogudus|Narva Püha Johannese saksa kogudus}} ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == *[[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]] ==Välislingid== {{commonskat|Narva Jaani kirik}} == Kirjandus == *Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=126&ocr=true s. 122]-123 "Rootsi kogudus Narvas", Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987 [[Kategooria:Narva Jaani kirik| ]] [[Kategooria:Narva endised kirikud]] [[Kategooria:Narva vanalinn]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] cyyyabywi9ycf7q452ktnpt18uynk11 Tangshani maavärin 0 69644 7257312 7256237 2026-10-22T15:48:06Z N1releh 199583 7257312 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:1976 Tangshan.png|pisi|Tangshani maavärin.]] '''Tangshani maavärin''' on [[20. sajand]]i suurim seismiline katastroof, mis toimus [[1976]]. aasta [[28. juuli]] öösel kell 3.42 kohaliku aja järgi. [[Maavärina magnituud]] oli 7,8. Maavärina [[hüpotsenter]] asus otse [[Tangshan]]i linna all, [[Peking]]ist 160 km ida suunas. Suur [[Hiina]] tööstuslinn hävis ning 243 000 inimest suri; majanduslik kahju oli hinnanguliselt 2 miljardit USA dollarit. [[4. veebruar]]il [[1975]] toimus Tangshanist 400 km kirdes [[Haichengi maavärin]]. See oli Tangshani maavärinaga umbes sama tugev (7,5 magnituudiga), ent hukkus vähem inimesi – 2041. Hiina valitsus väitis, et see tõestab Hiina sotsialistliku süsteemi üleolekut ja maavärinate maoistliku ennustusmeetodi tõhusust. Tegelikult ei antud enne Haichengi maavärinat ühtki ametlikku hoiatust ega valitsuse korraldust. Kohalik omavalitsus oletas eeltõugete põhjal, et tulemas on veel suurem värin ja hakkas elanikke evakueerima. Kasuks tuli see, et maa värises Haichengis õhtupoolikul, kui inimesed polnud enam tööl, ent ei maganud veel. Tangshani maavärin toimus seevastu ilma ühegi eeltõuketa kohaliku aja järgi kell kolmveerand neli öösel, kui inimesed magasid. Valitsuse esimene ametlik hinnang hukkunute kohta ilmus alles [[1979]]. aasta novembris – enam kui 3 aastat hiljem. Varasemad hinnangud pärinesid välismaalt, ent välismaalasi Tangshani kohapeale uurima ei lastud ja seetõttu polnud hinnangud usaldusväärsed. Traditsioonilise Hiina uskumuse järgi tähendab maavärin, et valitsus on kaotanud taeva soosingu. 1976. aasta augustis toimunud Ida-[[Tiibet]]is [[Songpan-Pingwu maavärin|Songpan-Pingwu]] 7,2 magnituudiga maavärin tekitas ebausklike seas arvamuse, et taevas on valitsuse peale pahane, sest valitsuse ülesanne on loodusõnnetused ära hoida. [[9. september|9. septembril]] 1976 suri [[Mao Zedong]]. Samal aastal, pärast Tangshani ja Songpan-Pingwu maavärinaid, lõppes [[kultuurirevolutsioon]] ja [[Nelja jõuk]], kuhu kuulus Mao Zedongi lesk [[Jiang Qing]], kaotas võimu. {{Coordinate |type=landmark |region=CN-13 |dim=200000}} [[Kategooria:Hiina maavärinad]] [[Kategooria:20. sajand Hiinas]] [[Kategooria:1976]] ao9s3ya241vv4xc12z2eqoiy0td0uju 7257578 7257312 2026-10-23T09:19:42Z N1releh 199583 7257578 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:1976 Tangshan.png|pisi|Tangshani maavärin.]] '''Tangshani maavärin''' on [[20. sajand]]i suurim seismiline katastroof, mis toimus [[1976]]. aasta [[28. juuli]] öösel kell 3.42 kohaliku aja järgi. [[Maavärina magnituud]] oli 7,8. Maavärina [[hüpotsenter]] asus otse [[Tangshan]]i linna all, [[Peking]]ist 160 km idas. Suur [[Hiina]] tööstuslinn hävis ning 243 000 inimest suri; majanduslik kahju oli hinnanguliselt 2 miljardit USA dollarit. [[4. veebruar]]il [[1975]] toimus Tangshanist 400 km kirdes [[Haichengi maavärin]]. See oli Tangshani maavärinaga umbes sama tugev (7,5 magnituudiga), ent hukkus vähem inimesi – 2041. Hiina valitsus väitis, et see tõestab Hiina sotsialistliku süsteemi üleolekut ja maavärinate maoistliku ennustusmeetodi tõhusust. Tegelikult ei antud enne Haichengi maavärinat ühtki ametlikku hoiatust ega valitsuse korraldust. Kohalik omavalitsus oletas eeltõugete põhjal, et tulemas on veel suurem maavärin ja hakkas elanikke evakueerima. Kasuks tuli see, et maa värises Haichengis õhtupoolikul, kui inimesed olid töölt koju jõudnud, kuid ei olnud veel magama läinud. Tangshani maavärin toimus seevastu ilma ühegi eeltõuketa kell kolmveerand neli öösel, kui inimesed magasid. Valitsuse esimene ametlik hinnang Tangshani maavärinas hukkunute kohta ilmus alles [[1979]]. aasta novembris – enam kui 3 aastat hiljem. Varasemad hinnangud pärinesid välismaalt, ent välismaalasi Tangshani uurima ei lastud ja seetõttu polnud hinnangud usaldusväärsed. Traditsioonilise Hiina uskumuse järgi tähendab maavärin, et valitsus on kaotanud taeva soosingu. 1976. aasta augustis Ida-[[Tiibet]]is [[Songpan-Pingwu maavärin|Songpan-Pingwu]] toimunud 7,2 magnituudiga maavärin tekitas ebausklike seas arvamuse, et taevas on valitsuse peale pahane, sest valitsuse ülesanne on loodusõnnetused ära hoida. Sama aasta [[9. september|9. septembril]] suri [[Mao Zedong]] ning pärast Tangshani ja Songpan-Pingwu maavärinaid lõppes [[kultuurirevolutsioon]] ja [[Nelja jõuk]], kuhu kuulus Mao Zedongi lesk [[Jiang Qing]], kaotas võimu. {{Coordinate |type=landmark |region=CN-13 |dim=200000}} [[Kategooria:Hiina maavärinad]] [[Kategooria:20. sajand Hiinas]] [[Kategooria:1976]] f2rec1t01xduc7oeuxlb1k815srmnoc Chan 0 70391 7257306 7256268 2026-10-22T15:36:19Z N1releh 199583 7257306 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} {{pealkiri kaldkirjas}} {{Budism}} '''''Chan''''' ([[hiina keel]]es 禪 ''chán'') on 7.–8. sajandil kujunenud [[Hiina budism]]i koolkond. Pärimuse järgi tõi ''chan''<nowiki/>'i Hiinasse India munk [[Bodhidharma]] 6. sajandi algul. Koolkond jagunes algusajal eri suundadeks ja alamkoolkondadeks. Kaks tänapäevani säilinud ''chan''<nowiki/>'i koolkonda on ''[[caodong]]'' ja ''[[linji]]'', mis kujunesid 12. sajandil eraldi koolkondadeks. Mõlemal on omakorda hulk alamkoolkondi. == Nimetus == ''Chan'' oli algul lühend hiinakeelsest sõnast ''channa'' (禪那), mis oli foneetiline mugandus [[sanskrit]]i sõnast ''[[dhyāna]]''. Nagu ''dhyāna'', viitab ka ''chan'' eelkõige [[mõtlus]]ele, kuid võib samuti tähistada üldiseid [[meeleharjutus]]i. == Tekstid == ''Chan''<nowiki/>'i kirjandus on rikkalik, ületades oma mahu poolest kõiki teisi [[Hiina budism]]i koolkondi. Enim austatakse ''[[Laṅkāvatāra-sūtra]]''’t ja [[Teemantsuutra]]t ning [[Huineng]]ile omistatud [[Kuuenda patriarhi lavasuutra]]t. Hiina ''chan''<nowiki/>'i õpetajate tekstidest on tuntud veel ''[[gongan]]’''ite kogumikud "Sinise kalju ülestähendused" ja "Väravateta läbipääs" ning mitmed varasemate patriarhide ja kuulsate munkade elulood ja õpetused. == Ajalugu == ''Chan''’i koolkonna ajalookäsitluse järgi algab nende õpetusliin [[Buddha]]st, kes andis oma õpetuse edasi [[Mahākāśyapa|Mahākāśyapale]], keda peetakse ''chan''’i traditsiooni esimeseks [[India]] päritolu esiõpetajaks. Šākjamuni Buddha õpetusi Mahākāśyapale kirjeldatakse kogumiku "Väravateta läbipääs" kuuendas osas: "Endisel ajal oli Bhagavat (Buddha) munkadega Gŗdhrakūţa mäel. Ta noppis maast ühe lille ja näitas seda teistele. Kõik vaikisid, ainult auväärne Kāśyapa naeratas. Bhagavat ütles: {{Tsitaat|Minul on tõeline õpetuse silmatera, imeline nirvaana-meel, tõelise vormi mitte-vorm, salajane dharma-värav. See ei toetu kirjatähele, vaid antakse eriliselt edasi väljaspool koole. Usaldan selle Mahākāśyapa’le.<ref name=":0">Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused''.'' Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 138-141.</ref>}} 28. India esiõpetaja [[Bodhidharma]] viis ''chan''’i õpetuse [[Hiina]]sse ning temast algas Hiina esiõpetajate liin. Pärast viiendat Hiina esiõpetajat [[Hongren]]i (601–674) jagunes ''chan'' paljudeks koolkondadeks.<ref name=":0" /> Hongren lubas oma järeltulijaks kuulutada selle, kes kirjutab luuletuse, mis annab tunnistust õpetuse tõelisest mõistmisest. Hongreni auväärseim õpilane Shenxiu (606/607–706) kirjutas seinale õpetussalmi: {{Tsitaat|:Ihu on ju virgumise puu<br>meel on nagu selge peegli alus<br>pühi teda ikka hoolsasti<br>ära talle tolmu ligi lase}} Mõni päev hiljem ilmus seinale teine, [[Huineng]]i (638–713) loodud luuletus: {{Tsitaat|:Virgumisel algselt puud ei ole<br>selgel peeglil ei ole alust<br>algselt pole mitte ühtki asja –<br>mis see seda tolmu ligi tõmbab?}} Hongren tundis viimases ära tõelise taipamise ning kuulutas Huinengi ''chan''’i koolkonna kuuendaks esiõpetajaks.<ref name=":0" /> Huinengi järgijatest kujunes välja lõuna koolkond ning Shenxiu järgijatest põhja koolkond. Lõuna koolkonnas pandi suuremat rõhku [[äkiline virgumine|äkilisele taipamisele]] ning kritiseeriti [[astmeline tee|astmelist teed]] pooldavat põhja koolkonda. Kuuenda esiõpetaja Huinengi õpilaste õpilased [[Mazu Daoyi]] ja [[Shitou|Shitou Xiqian]] panid aluse ''chan''’i viiele alamkoolkonnale, millest kaks – ''[[linji]]'' ja ''[[caodong]]'' – tegutsevad tänapäevani.<ref name=":0" /><ref>Sheng-yen 2007. Härja jälgi mööda''.'' Tänapäev, lk 12. </ref> == Mõju == ''Chan'' on oluliselt mõjutanud Hiina ja teiste Ida-Aasia maade kirjandust, maalikunsti, arhitektuuri ja muusikat ning üleüldist kultuuri. ''Chan''<nowiki/>'iga seostatakse näiteks [[teetseremoonia]], [[ikebana|lilleseadmiskunsti]] ja [[võitluskunstid]]e teket ning levikut. Samuti kujunes selle mõjul [[jaapani budism|Jaapani budismist]]is välja [[zen|''zen'']], [[Korea budism|Korea budismist]]is [[Seon|''seon'']] ja [[Vietnami budism|Vietnami budismist]]is [[Thiền|''thiền'']]. == Levik == Hiinas formaliseerus ja stagneerus ''chan'' kui elav traditsioon Yuani (1271–1368) ja Mingi (1368–1644) dünastiate ajal, kuid tähtsamad õpetusliinid jätkusid. 19.–20. sajandil mitmed uuendusmeelsed õpetajad, nagu Xuyun (1840–1959) ja Laiguo (1881–1953), reformisid ja kaasajastasid ''chan''<nowiki/>'i. [[Läänemaailm]]as on ''chan'' alates [[20. sajand]]ist tuntud olnud eelkõige jaapanipärase [[zen-budism]]ina. Jaapani uusaja ''zen''’i tuntumaid esindajad on Bankei (1622–1693) ja [[Hakuin]]. Jaapani ''[[rinzai ]]''koolkonna ''zen''’i Läänes tuntuim tutvustaja ja levitaja oli [[Daisetz Teitaro Suzuki]]. Tänu [[Taiwan]]i õpetajate Hsing-yuni (Xingyun, 1927–) ja Sheng-yeni (Shengyan, 1930–2009) tegevusele, on viimastel aastakümnetel{{millal}} Läänes Hiina ''chan'' rohkem levima hakanud. == Vaata ka == * [[Hiina budism]] * [[Tiantai]] * [[Huayan]] * [[Zen-budism]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Sheng-yen 2007. Härja jälgi mööda. Tänapäev. * Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus. {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Chan ja zen| ]] [[Kategooria:Budism Hiinas]] q5kv9sctnk7yiqjl65ybpl8sbgnh70b 7257600 7257306 2026-10-23T09:55:24Z N1releh 199583 7257600 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} {{pealkiri kaldkirjas}} {{Budism}} '''''Chan''''' ([[hiina keel]]es 禪 ''chán'') on 7.–8. sajandil kujunenud [[Hiina budism]]i koolkond. Pärimuse järgi tõi ''chan''<nowiki/>'i Hiinasse India munk [[Bodhidharma]] 6. sajandi algul. Koolkond jagunes algusajal eri suundadeks ja alamkoolkondadeks. Kaks tänapäevani säilinud ''chan''<nowiki/>'i koolkonda on ''[[caodong]]'' ja ''[[linji]]'', mis kujunesid 12. sajandil eraldi koolkondadeks. Mõlemal on omakorda hulk alamkoolkondi. == Nimetus == ''Chan'' oli algul lühend hiinakeelsest sõnast ''channa'' (禪那), mis oli foneetiline mugandus [[sanskrit]]i sõnast ''[[dhyāna]]''. Nagu ''dhyāna'', viitab ka ''chan'' eelkõige [[mõtlus]]ele, kuid võib samuti tähistada üldiseid [[meeleharjutus]]i. == Tekstid == ''Chan''<nowiki/>'i kirjandus on rikkalik, ületades oma mahult kõiki teisi [[Hiina budism]]i koolkondi. Enim austatakse ''[[Laṅkāvatāra-sūtra]]''’t ja [[Teemantsuutra]]t ning [[Huineng]]ile omistatud [[Kuuenda patriarhi lavasuutra]]t. Hiina ''chan''<nowiki/>'i õpetajate tekstidest on tuntud veel ''[[gongan|gong'an]]’''ite kogumikud "Sinise kalju ülestähendused" ja "Väravateta läbipääs" ning mitmed varasemate patriarhide ja kuulsate munkade elulood ja õpetused. == Ajalugu == ''Chan''’i koolkonna ajalookäsitluse järgi algab õpetusliin [[Buddha]]st, kes andis oma õpetuse edasi [[Mahākāśyapa|Mahākāśyapale]], keda peetakse ''chan''’i traditsiooni esimeseks [[India]] päritolu esiõpetajaks. Šākjamuni Buddha õpetusi Mahākāśyapale kirjeldatakse kogumiku "Väravateta läbipääs" kuuendas osas: "Endisel ajal oli Bhagavat (Buddha) munkadega Gŗdhrakūţa mäel. Ta noppis maast ühe lille ja näitas seda teistele. Kõik vaikisid, ainult auväärne Kāśyapa naeratas. Bhagavat ütles: {{Tsitaat|Minul on tõeline õpetuse silmatera, imeline nirvaana-meel, tõelise vormi mitte-vorm, salajane dharma-värav. See ei toetu kirjatähele, vaid antakse eriliselt edasi väljaspool koole. Usaldan selle Mahākāśyapa’le.<ref name=":0">Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused''.'' Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 138-141.</ref>}} 28. India esiõpetaja [[Bodhidharma]] viis ''chan''’i õpetuse [[Hiina]]sse ning temast algas Hiina esiõpetajate liin. Pärast viiendat Hiina esiõpetajat [[Hongren]]i (601–674) jagunes ''chan'' paljudeks koolkondadeks.<ref name=":0" /> Hongren lubas oma järeltulijaks kuulutada selle, kes kirjutab luuletuse, mis annab tunnistust õpetuse tõelisest mõistmisest. Hongreni auväärseim õpilane Shenxiu (606/607–706) kirjutas seinale õpetussalmi: {{Tsitaat|:Ihu on ju virgumise puu<br>meel on nagu selge peegli alus<br>pühi teda ikka hoolsasti<br>ära talle tolmu ligi lase}} Mõni päev hiljem ilmus seinale teine, [[Huineng]]i (638–713) loodud luuletus: {{Tsitaat|:Virgumisel algselt puud ei ole<br>selgel peeglil ei ole alust<br>algselt pole mitte ühtki asja –<br>mis see seda tolmu ligi tõmbab?}} Hongren tundis viimases ära tõelise taipamise ning kuulutas Huinengi ''chan''’i koolkonna kuuendaks esiõpetajaks.<ref name=":0" /> Huinengi järgijatest kujunes välja lõuna koolkond ning Shenxiu järgijatest põhja koolkond. Lõuna koolkonna eesmärk oli [[äkiline virgumine|äkiline taipamine]] ning nad kritiseerisid [[astmeline tee|astmelist teed]] järgivat põhja koolkonda. Lõuna koolkonna õpilased [[Mazu Daoyi]] ja [[Shitou|Shitou Xiqian]] panid aluse ''chan''’i viiele alamkoolkonnale, millest kaks – ''[[linji]]'' ja ''[[caodong]]'' – tegutsevad tänapäevani.<ref name=":0" /><ref>Sheng-yen 2007. Härja jälgi mööda''.'' Tänapäev, lk 12. </ref> == Mõju == ''Chan'' on oluliselt mõjutanud Hiina ja teiste Ida-Aasia maade kirjandust, maalikunsti, arhitektuuri ja muusikat ning üleüldist kultuuri. ''Chan''<nowiki/>'iga seostatakse näiteks [[teetseremoonia]], [[ikebana|lilleseadmiskunsti]] ning [[võitluskunstid]]e teket ja levikut. Samuti kujunes selle mõjul [[Jaapani budism]]is välja [[zen|''zen'']], [[Korea budism]]is [[Seon|''seon'']] ja [[Vietnami budism]]is [[Thiền|''thiền'']]. == Levik == C''han'' kui elav traditsioon formaliseerus ja stagneerus Hiinas Yuani (1271–1368) ja Mingi (1368–1644) dünastiate ajal, kuid tähtsamad õpetusliinid jätkusid. 19.–20. sajandil uuendusmeelsed õpetajad, nagu Xuyun (1840–1959) ja Laiguo (1881–1953), reformisid ja kaasajastasid ''chan''<nowiki/>'i. Alates [[20. sajand]]ist on [[Läänemaailm]]as ''chan'' tuntud olnud eelkõige jaapanipärase [[zen-budism]]ina. Jaapani uusaja ''zen''’i tuntumaid esindajad on Bankei (1622–1693) ja [[Hakuin]]. Jaapani ''[[rinzai ]]''koolkonna ''zen''’i Läänes tuntuim tutvustaja ja levitaja on [[Daisetz Teitaro Suzuki]]. Tänu [[Taiwan]]i õpetajate Hsing-yuni (Xingyun, 1927–) ja Sheng-yeni (Shengyan, 1930–2009) tegevusele, on viimastel aastakümnetel{{millal}} Läänes Hiina ''chan'' rohkem levima hakanud. == Vaata ka == * [[Hiina budism]] * [[Tiantai]] * [[Huayan]] * [[Zen-budism]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Sheng-yen 2007. Härja jälgi mööda. Tänapäev. * Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus. {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Chan ja zen| ]] [[Kategooria:Budism Hiinas]] j4j8nkxykot8f21p5cykfvi96ba7fv4 Arutelu:Tibla 1 72072 7257589 6455272 2026-10-23T09:34:55Z Surra 370 /* Soovituslikud täiendused */ uus alaosa 7257589 wikitext text/x-wiki Selle koht on vikisõnaraamatus. Teine lause on sisutühi ja kolmas ilmselt vale. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 5. jaanuar 2007, kell 21:28 (UTC) :Kui Vikisõnaraamatus, siis ei tohiks enne kustutada, kui on sinna üle viidud. Kui mõne sõna kui kultuurinähtuse kohta saab pikemalt kirjutada, võib see jutt ka Vikipeedias olla. : Haapsalus on seda sõna seostatud Teplogorskiga. : Sõna populaarsuse tõusu ja selle põhjusi on raske kontrollida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. jaanuar 2007, kell 08:43 (UTC) :: [http://www.eki.ee/cgi-bin/sl_dic/?14] mainib ära veel väljendi 'tiblagorsk'. [[Kasutaja:82.131.24.141|82.131.24.141]] 22. mai 2007, kell 15:42 (UTC) ::tean, et K-Järvet kutsuti ka ''tiblagorskiks''. Kas ka Narvat ja Sillamäed - pole sugugi kindel. --[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 22. mai 2007, kell 15:48 (UTC) ::: Mina olen seda sõna kuulnud Haapsalu-lähedase sõjaväelaste asumi kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2007, kell 13:05 (UTC) ---- Kui juba vene vikipeedias selle sõna kohta artikkel on, küllap ta võib siis ka siin olla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. jaanuar 2007, kell 15:21 (UTC) ---- Välja tõstetud: ''Tähendus peaks olema: Vene keelt emakeelena kõnelev isik, kel on mõne kapitalistliku riigi (sh. Eesti) või Venemaa kodakondsus ning kes soovib tulihingeliselt tagasi NSVL'i ajal kehtinud korda ja on valmis selleks alkoholi toel osalema igasuguses ülesastumises kehtiva võimu/korra vastu (alkoholi lembus pole tiblale kohustuslik). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2007, kell 09:12 (UTC) See sõna ei ole välja mõeldud Kivirähu poolt, vaid oli kasutusel juba ammu varem (ka Vabadussõja ajal). :: Tõsi. Kivirähk üksnes populariseeris selle sõna. [[Kasutaja:82.131.24.141|82.131.24.141]] 22. mai 2007, kell 15:42 (UTC) : See definitsioon ei päde. Nõukogudemaal elanuid hüüti väga agarasti tibladeks. : Tegelikult ei ole 'tibla' üldse isik, vaid üks konkreetne stereotüüp, millele isikud enam või vähem vastata võivad. [[Kasutaja:82.131.24.141|82.131.24.141]] 10. mai 2007, kell 10:39 (UTC) ---- Välja tõstetud: ''=== viited === [ru:Блядь] Обсценная лексика - tõ bläd. [http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=tibla ÕS 2006] [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2007, kell 11:12 (UTC) : ÕS-i järgi on "tibla" halvustav sõna venelase kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. detsember 2008, kell 20:12 (UTC) :: Kes genereeris see sõnaühendi ühe sõnasse ja tõlgimata? Ei tea, kuidas grammatiliselt õigesti seletada, aga euroopariikide keeltes laendatakse ainult 1 sõna (nagu "Šokolaad") võõrkeelest. Kas eesti keeles võiks terve võõrkeelsa lause genereerida ühe sõnasse? ::: Miks mitte? Ka sõna "känguru" ja selle vasted teistes Euroopa keeltes on pärit niimoodi moodustatud sõnast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. detsember 2008, kell 21:22 (UTC) :::: Aga eesti keeles on sõnad, mis tähendavad "''neiu või naine, kes ei keeldu''" ja "''isikuline asesõna, millega pöördavad kaasvestlejale''"; kuidas siis genereeritakse sõna "Tibla"? Kus on loogika? Leibur kirjurab pakenditel "Kuldne Röstsai" aga mitte "Agoldenbreadforthetoast" [[Eri:Contributions/90.191.190.76|90.191.190.76]] 7. detsember 2008, kell 22:47 (UTC) ::::: Rahvakeelele ei saa ette kirjutada, mis on loogiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2008, kell 04:17 (UTC) == päritolu == * «ты, бля» - Ты [http://ru.wiktionary.org/wiki/%D0%B1%D0%BB%D1%8F%D0%B4%D1%8C :ru:Блядь] => Ти + бла' => Тибла = Tibla * võrdle nt kuratõ [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. aprill 2009, kell 07:28 (UTC) ::: Ei, «ты+бля» ei ole "t'''i'''+bla", vaid "t'''õ'''+bla". --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 12:21 (EEST) :::: Palun lisa mõni viide või kirjuta pikemalt, miks sa nõnda arvad. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 15. aprill 2019, kell 21:52 (EEST) ::::: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tibla&type=revision&diff=5280970&oldid=5280266] {{Korras}} thanks to [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] <s>I'm sorry, Estonian is not my native language. I'm only pointing out [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=37 correct transcription] ([[Eesti Keele Instituut]]): "ы"="õ" (not "i"). As an example, take [[Võru]]=[[:ru:Выру]]. The letter "i" [[vene keel#Vene tähestik|represents Russian "и"]] (not "ы"). See also: [[:ru:Эстонско-русская практическая транскрипция]]. Besides, the consonant "т" is not [[Palatalisatsioon|palatalized]] in the word «ты» (in contrast to "ти"="ti" where "т" becomes soft). Anyway, your hypothesis is very interesting.</s> --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 23:30 (EEST) Juba 1937. a. Eesti entsüklopeedias tuntakse seda sõna: "tuletatud Vitebski kubermangu nimetusest, sest sealt pärines omal ajal tänavate sillutamisel töös olnud venelasi." [[Eri:Kaastöö/193.40.5.245|193.40.5.245]] 10. juuli 2010, kell 23:46 (EEST) Kirjutasin uue jutu. Vitebski-viite tahaks ma yle kontrollida. Pilti tahaks ka. Aga kas keegi vaidlustab veel midagi või võib vaidlustussildi nyyd ära koristada? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 26. september 2011, kell 13:50 (EEST) : minu poolest võib vaidlustussildi ära koristada. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 26. september 2011, kell 14:11 (EEST) : Vaatasin järele. Ongi Vitebsk. Kusjuures EE-s esitatakse seda etymoloogiat täiesti kindla pähe, "tibla" aga yteldakse olevat "omaaegne" sõna. Nähtavasti hakkas välja surema, kuni ajaloo käigus taas kasutusele võeti. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 27. september 2011, kell 02:01 (EEST) Mispoolest oli tarvilik yhtede jutumärkide sisse veel teised panna, pealegi sellised, mis eesti Vikipeedia standardile ei vasta? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 27. september 2011, kell 09:28 (EEST) ---- Artikkel on liiga tibla tänapäevase tähenduse keskne. Tibla on ikkagi vana venelaste kohta käiv ütlus ja ei maksa seda kunstlikult teha immigrantide kohta käivaks sõnaks. Juba Vabadussõjas oli tibla venelane ja ei pidanud/pea see venelane olema Eesti elanik.--[[Eri:Kaastöö/85.253.61.235|85.253.61.235]] 16. august 2013, kell 01:12 (EEST) ---- "Tibla on halvustav sõna venelase või muukeelse Eesti elaniku kohta." Sõna "tibla" võib käia ka muulase kohta, kes elab väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 30. juuli 2016, kell 09:22 (EEST) :Pole öeldud, et Eestis elava venelase kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuli 2016, kell 10:22 (EEST) ---- ''Ehkki sõna "tibla" on kasutatud eelkõige marurahvuslikus kontekstis, tarvitatakse seda uuemal ajal ka laiemalt, tähistades immigrante eri riikides.'' :Halb sõnastus, mõte jääb segaseks. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87DE:5C80:F91E:FCD0:5614:3449|2001:7D0:87DE:5C80:F91E:FCD0:5614:3449]] 30. juuli 2016, kell 12:06 (EEST) ::Ühtlasi ka viitamata, võtsin välja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 14:02 (EEST) ---- "Samuti on sõna seostatud Teplogorskiga." Kahtlane väide. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 14:12 (EEST) Võtsin enamuse Kivirähu jutust välja, kuna seda on ebaproportsionaalselt palju. Vabadussõjas kindlasti ei võideldud nende väikeste roosade tiblade vastu, kes aknaklaasi söövad. Ja nii saamatul ja leplikul rahval, nagu eestlased, ei saa mingit "marurahvuslust" olla, see on Kivirähu enda leiutis. --[[Eri:Kaastöö/37.157.109.56|37.157.109.56]] 17. november 2019, kell 18:43 (EET) :Minu meelest ei olnud tarvis välja võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. november 2019, kell 10:39 (EET) :: Liiga palju võeti välja. Vähemalt osa sellest tuleks tagasi panna. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 18. november 2019, kell 11:07 (EET) :Nüüd on kogu vaidlusalune lõik tagasi pandud. Kiviräha ilukirjanduslikud fantaasiad ei puutu absoluutselt asjasse. Varasema redaktsioon on hästi sõnastatud ja täiesti piisav: ::''Andrus Kiviräha teoses "Ivan Orava mälestused" (ilmunud 1995) on tiblasid kujutatud mitte venelaste, vaid väikeste roosade olevustena, kes ilmusid Eestisse esmakordselt 1940. aasta juunis. :::[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. november 2019, kell 18:49 (EET) ---- Tehtud parandus viite all, ja viide ei kinnita seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. august 2023, kell 14:18 (EEST) == Soovituslikud täiendused == Sõnaga „tibla“ peetakse siin silmas mitte inimese rahvust, vaid šovinistlikku mõtteviisi, mis ülistab Vene impeeriumi ja õigustab selle vägivaldset laienemist teiste rahvaste arvelt. Selline hoiak eitab teiste rahvaste õigust iseseisvusele ning mõnitab ja pisendab nende võitlust oma riigi, vabaduse ja enesemääramisõiguse kaitsel. - Sellele juhtis tähelepanu kadunud Victor Vernik, et "tibla" jaoks ei pea olema venelane. Paljud küüditajad olid eestlased ning neid nimetati samuti tibladeks. Samuti oleks hea lisada ka inf ENG lehelt "Tibla was a censored word during the 1944–1991 Soviet occupation of Estonia." Kulasalu, Kaisa (2013), "Ropp ja riigivastane: rahvaluulekogude tsenseerimisest Eestis hilisstalinismi perioodil" [Profane and anti-state: On censoring of folklore collections during the period of late stalinism] (PDF, 6.4 Mb), Master's Degree thesis (in Estonian), University of Tartu, pp. 59, 61, retrieved 2015-12-08 - Algne link on kaduma läinud, töötav peaks olema siin https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/42770 - Sealt ka "Üks keskseid põhjuseid venelastega seotu tsenseerimiseks on olnud solvav pilkenimetus tibla. Sõna etümoloogia pole selge, tõenäoliselt on tegu tuletuslaenuga venekeelsest solvavast väljendist ты, бля (tlk: sina, lits) (Laineste 2008: 13, vrd Must 2000: 408)" [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 23. oktoober 2026, kell 12:34 (EEST) 4giv3p7enbka2smedvzfz3wyliku07w Mate 0 73756 7257287 7256292 2026-10-22T15:19:13Z N1releh 199583 7257287 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Mate 02 calabaza.jpg|pisi|Mate kalebassis]] '''Mate''' on matepuu kuivatatud lehtedest valmistatud jook, mis on levinud [[Lõuna-Ameerika]]s, peamiselt [[Argentina|Argentinas]], [[Uruguay]]s, [[Paraguay]]s, [[Boliivia]]s ning [[Brasiilia]] ja [[Tšiili]] lõunaosades. ==Nimetus== Sõna ''mate'' (hääldatakse ma-tee) tuleb [[ketšua keel|ketšuakeelsest]] sõnast ''mati'', mis tähendab [[pudelkõrvits|pudelkõrvitsat]] (''Lagenaria siceraria''). Selle seest jõid matepiirkonnas elavad guaranii indiaanlased matejooki, mistõttu hakkasid Hispaania vallutajad seda jooki mateks nimetama.<ref name="maailm" /> Guaraniid ise kutsusid matet ''caiguá''<nowiki/>'ks. Joogi nimi tuli guaraniikeelsetest sõnadest ''káa'' ('ürt' või 'taim'), ''y'' ('vesi') ja ''gua'' ('pärit') ehk ''caiguá''<nowiki/>'t võib tõlkida kui 'taimevesi' või 'taimeleotis'. ''Caiguá'' tähendas ka lihtsalt matejoogiga täidetud pudelkõrvitsat.<ref name="maailm" /> ==Matepuu== [[Pilt:Yerba-mate-misiones.JPG|pisi|left|Matepuude istandus]] Matet valmistatakse matepuu kuivatatud lehtedest. Matepuu ehk [[Paraguai iileks]] (''Ilex paraguensis'') on [[igihaljus|igihalja]] [[iileks (perekond)|iileksite]] perekonda kuuluv puu, mis kasvab vaid Lõuna-Ameerikas 10. ja 30. lõunalaiuse vahel. Samasse puude perekonda kuulub [[teravalehine iileks]], millest valmistatakse Inglismaal jõulupärgasid. Matepuu kasvab [[Paraná jõgi|Paraná]] ja Paraguay jõgikonnas ehk Brasiilia lõunaosas Santa Catalina ja [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli]] osariigis, Paraguays Itapua piirkonnas ning Argentinas Misionesis ja Corrientesi kirdeosas.<ref name="maailm">[http://www.matemaailm.eu/content/mis-see-mate Mis see mate on?]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Matepuu vajab kasvamiseks rauarikast mulda, [[lähistroopika|lähistroopilist]] kliimat ning vähemalt 1500 mm sademeid aastas. Matepuu viljad on [[kobar]]ais kasvavad kõva väliskihiga erepunased marjad, mis peavad idanemiseks läbima [[tuukan]]i (''Ramphastidae'') happelise [[seedekulgla]].<ref name="maailm" /> == Ajalugu == [[Pilt:Xamã guarani.jpg|pisi|Guaranii indiaanlane]] Euroopas tegid mate tuntuks [[jesuiidid|jesuiidi]] misjonärid. Hispaania maadeavastaja [[Juan Díaz de Solís]] (1470–1516), kes 1516. aastal avastas ja andis nime [[Rio de la Plata]] jõele, kirjutas guaranii indiaanlastest, kes jõid lehtedest valmistatud jooki, mis aitas väsimuse vastu.<ref name="maailm" /> Guaraniid matet ise ei kasvatanud, vaid korjasid metsast, kus matepuid külluslikult kasvas. Matest sai oluline [[Hispaania]] kuningakojale sissetulekuallikas. Kuna matepuu kasvas inimese sekkumiseta, käsitles Hispaania seadus seda maavarana ning mate korjajaid nimetati seetõttu kaevuriteks (''mineros'').<ref name="maailm" /> Guaraniide piirkonnas elanud jesuiidid hakkasid matepuid kasvatama istandustes, et suurendada misjoni sissetulekuid ning et kohalik elanikkond ei peaks matet metsast korjama. Esimesed teadaovelvad mateistandused Paraguays on 1670. aastatest.<ref name="maailm" /> [[1767]]. aasta 27. veebruaril pagendati jesuiidid Hispaania kuninga dekreediga ning nende õigused ja vara läksid Hispaania kroonile. Kuna jesuiidid lahkusid koos mate kasvatamise oskustega, vähenes mate harimine ja istandused jäeti maha.<ref name="maailm" /> Saaki hakati uuesti korjama metsikult kasvavatelt matepuudelt. Pool sajandit pärast jesuiitide pagendamist hakkas mate kasvatamist ja kasutamist teaduslikult uurima Prantsuse naturalist [[Aimé Bonpland]] (1773–1858).<ref name="maailm" /> Paraguay oli [[19. sajand]]i alguses suurim matetootja. Sajandi lõpuks sai suurimaks tootjaks Brasiilia, kuid [[20. sajand]]i algul keskenduti rohkem [[Kohv|kohviubade]] kasvatamisele, mistõttu sai 1930. aastatel juhtivaks matetootjaks Argentina.<ref name="maailm" /> 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses loodi Argentinas esimesed suuremad mate töötlemise keskused.<ref name="maailm" /> 1910. aastatel asusid immigrandid elama Argentina [[Misiones]]i provintsi. Valitsus andis [[Euroopa]]st tulnutele maad tingimusel, et nad hakkavad seal ka matet kasvatama. Sisserännanutest olid tuntumad mate kasvatajad [[rootslased]], kes andsid oma istandustes tööd [[Ukraina]]st ja [[Poola]]st pärit immigrantidele.<ref name="maailm" /> [[1936]]. aastal keelati uute mateistanduste rajamine ja määrati tootmiskvoodid.<ref name="maailm" /> [[1989]]. aastal lõpetas riik mate tootmise kontrollimise, mistõttu hakkasid saagid kasvama ning [[1995]]. aastal puhkes ületootmise tõttu esimene kriis: matesaagi ülejäägi tõttu hakkasid hinnad langema. Sama trend jätkub tänaseni.<ref name="maailm" /> == Valmistamine == [[Pilt:Tipos de bombillas para mate.jpg|pisi|left|''Bombilla''d]] Matet võib juua nii kuumalt kui ka külmalt, nii kohe pärast vee pealevalamist kui ka hiljem. Hea joogi valmistamiseks ja joomiseks on vaja kalebassi (pudelkõrvitsast valmistatud metalläärega nõud) ja [[bombilla]]t (spetsiaalset metallkõrt). Ühest kalebassitäiest lehepurust piisab umbes viie teejoogi tarbeks. Kõigepealt täidetakse kolmandik kuni pool kalebassist matepuruga, seejärel kallatakse peale külm vesi ja oodatakse kuni vesi imendub. Siis valatakse segule keedetud vesi, mille temperatuur on langenud 60–80 kraadini. Segul astakse enne joomist 2–5 minutit tõmmata. Matet võib teha ka ainult külmast veest, kuid sel juhul peab laskma joogil kauem seista. Kui juua matet külmalt, võib sinna lisada jääd ning [[sidrun]]i- või [[apelsin]]imahla – selline tee kustutab janu ja aitab väsimuse vastu, mistõttu sobib see hästi pärast füüsilist või vaimset pingutust.<ref name="terv" /> Mate joomisel on tähtis ka joomise kiirus. Kiiresti juues mõjub see ergutavalt, kuid päeva jooksul väikeste sõõmudega joomine mõjub rahustavalt. ==Tarbimine== [[Pilt:GuampaParaguay.JPG|pisi|''Guamba'']] Legendi järgi said guaranii indiaanlased matepuud jumalatelt tänutähena ligimesearmastuse ja sõpruse eest. Guaraniid närisid mate lehti pikkadel retkedel, sest sellel oli energiat andev ja näljatunnet peletav toime. Samuti oli mate neile rituaal, ajaviide ja rahvusliku identiteedi sümbol. Matet kasutati valuutana teiste rahvastega ([[inkad]], [[charruad]] ja [[maputšed]]) kaubeldes. <ref name="maailm" /> Põhja-paraguaylased suitsutavad matepuu lehti ning joovad [[tsitrus]]ega maitsestatud matet härjasarvest, mida kutsutakse ''[[guamba]]'''ks. Argentina [[Pampa]]dest pärit [[gaucho]] kauboid jõid matet puidust tassidest. Lõunabrasiillased tarbisid matejooki võimalikult värske ja rohelisena. Rikkad inimesed jõid matet hõbetassidest, vaesed kuivatatud [[pudelkõrvits]]ast, mida kutsutakse [[kalebass]]iks. Sellest juuakse matet ka tänapäeval. Matet imporditakse aina rohkem Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast, kuid suurimad importijad on [[Liibanon]] ja [[Süüria]]. ==Toimeained== Mate sisaldab kolme [[ksantiin]]i: [[teobromiin]]i, [[teofülliin]]i ja [[mateiin]]i.<ref name="maailm" /> Teobromiin on tujutõstev aine, mida leidub ka [[šokolaad]]is ja [[kakao]]s. Mateiin on keemiliselt sama koostisega, mis [[kofeiin]] ning pikka aega väideti ekslikult, et mateiin on kofeiini [[stereoisomeer]]; mateiin (nagu ka [[teiin]]) on kofeiini sünonüüm.<ref>{{netiviide | URL = http://www.erowid.org/plants/yerba_mate/yerba_mate_chemistry1.shtml| Pealkiri =Does Yerba Mate Contain Caffeine or Mateine?}}</ref> [[Kohv]]ist erinevat toimet võivad põhjustada muud mates sisalduvad ained. Väidetakse, et kofeiin stimuleerib närvisüsteemi ja mateiin ainevahetust, mistõttu on mate termogeense ehk rasvapõletava toimega. Põhja-Ameerika teadlased arvavad, et mate stressimaandav toime tuleb [[vitamiinid]]e, [[mineraalid]]e, [[aminohape|aminohappete]] ja [[antioksüdant]]ide sisaldusest:{{lisa viide}} see sisaldab rauda, mineraale, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-]], [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-]], [[C-vitamiin|C-]] ja [[E-vitamiin|E-vitamiine]]i, samuti [[magneesium]]i ja [[kaltsium]]i.<ref name="terv" /> Matejook vähendab isu, olenevalt valmistusviisist kas ergutab või rahustab närve, pikaajalisel tarbimisel parandab [[süda]]me ja seedeelundite tegevust, laiendab [[veresoonkond]]a, parandab [[mälu]] ja tugevdab [[närvisüsteem]]i.<ref name="maailm" /> Erinevalt teistest stimulantidest, millel on ainult kesknärvisüsteemi stimuleeriv toime, lõõgastab matejook lihaseid, sh [[silelihas]]eid. Mate võib kergendada [[astma]] sümptomeid.<ref name="maailm" /> == Viited == {{viited| <ref name="terv"> [http://www.terviklik.ee/Artiklid/mate.htm MATE - selge mõistuse jook]</ref> }} [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Tee]] bwize326onyqfefwyfs9hrre130luq3 7257291 7257287 2026-10-22T15:24:07Z N1releh 199583 7257291 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Mate 02 calabaza.jpg|pisi|Mate kalebassis]] '''Mate''' on matepuu kuivatatud lehtedest valmistatud jook, mis on levinud [[Lõuna-Ameerika]]s, peamiselt [[Argentina|Argentinas]], [[Uruguay]]s, [[Paraguay]]s, [[Boliivia]]s ning [[Brasiilia]] ja [[Tšiili]] lõunaosades. ==Nimetus== Sõna ''mate'' (hääldatakse ma-tee) tuleb [[ketšua keel|ketšuakeelsest]] sõnast ''mati'', mis tähendab [[pudelkõrvits|pudelkõrvitsat]] (''Lagenaria siceraria''). Selle seest jõid matepiirkonnas elavad guaranii indiaanlased matejooki, mistõttu hakkasid Hispaania vallutajad seda jooki mateks nimetama.<ref name="maailm" /> Guaraniid ise kutsusid matet ''caiguá''<nowiki/>'ks. Joogi nimi tuli guaraniikeelsetest sõnadest ''káa'' ('ürt' või 'taim'), ''y'' ('vesi') ja ''gua'' ('pärit') ehk ''caiguá''<nowiki/>'t võib tõlkida kui 'taimevesi' või 'taimeleotis'. ''Caiguá'' tähendas ka lihtsalt matejoogiga täidetud pudelkõrvitsat.<ref name="maailm" /> ==Matepuu== [[Pilt:Yerba-mate-misiones.JPG|pisi|left|Matepuude istandus]] Matet valmistatakse matepuu kuivatatud lehtedest. Matepuu ehk [[Paraguai iileks]] (''Ilex paraguensis'') on [[igihaljus|igihalja]] [[iileks (perekond)|iileksite]] perekonda kuuluv puu, mis kasvab vaid Lõuna-Ameerikas 10. ja 30. lõunalaiuse vahel. Samasse puude perekonda kuulub [[teravalehine iileks]], millest valmistatakse Inglismaal jõulupärgasid. Matepuu kasvab [[Paraná jõgi|Paraná]] ja Paraguay jõgikonnas ehk Brasiilia lõunaosas Santa Catalina ja [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli]] osariigis, Paraguays Itapua piirkonnas ning Argentinas Misionesis ja Corrientesi kirdeosas.<ref name="maailm">[http://www.matemaailm.eu/content/mis-see-mate Mis see mate on?]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Matepuu vajab kasvamiseks rauarikast mulda, [[lähistroopika|lähistroopilist]] kliimat ning vähemalt 1500 mm sademeid aastas. Matepuu viljad on [[kobar]]ais kasvavad kõva väliskihiga erepunased marjad, mis peavad idanemiseks läbima [[tuukan]]i (''Ramphastidae'') happelise [[seedekulgla]].<ref name="maailm" /> == Ajalugu == [[Pilt:Xamã guarani.jpg|pisi|Guaranii indiaanlane]] Euroopas tegid mate tuntuks [[jesuiidid|jesuiidi]] misjonärid. Hispaania maadeavastaja [[Juan Díaz de Solís]] (1470–1516), kes 1516. aastal avastas ja andis nime [[Rio de la Plata]] jõele, kirjutas guaranii indiaanlastest, kes jõid lehtedest valmistatud jooki, mis aitas väsimuse vastu.<ref name="maailm" /> Guaraniid matet ise ei kasvatanud, vaid korjasid metsast, kus matepuid külluslikult kasvas. Matest sai oluline [[Hispaania]] kuningakojale sissetulekuallikas. Kuna matepuu kasvas inimese sekkumiseta, käsitles Hispaania seadus seda maavarana ning mate korjajaid nimetati seetõttu kaevuriteks (''mineros'').<ref name="maailm" /> Guaraniide piirkonnas elanud jesuiidid hakkasid matepuid kasvatama istandustes, et suurendada misjoni sissetulekuid ning et kohalik elanikkond ei peaks matet metsast korjama. Esimesed teadaolevad mateistandused Paraguays on 1670. aastatest.<ref name="maailm" /> [[1767]]. aasta 27. veebruaril pagendati jesuiidid Hispaania kuninga dekreediga ning nende õigused ja vara läksid Hispaania kroonile. Kuna jesuiidid lahkusid koos mate kasvatamise oskustega, vähenes mate harimine ja istandused jäeti maha.<ref name="maailm" /> Saaki hakati uuesti korjama metsikult kasvavatelt matepuudelt. Pool sajandit pärast jesuiitide pagendamist hakkas mate kasvatamist ja kasutamist teaduslikult uurima Prantsuse naturalist [[Aimé Bonpland]] (1773–1858).<ref name="maailm" /> Paraguay oli [[19. sajand]]i alguses suurim matetootja. Sajandi lõpuks sai suurimaks tootjaks Brasiilia, kuid [[20. sajand]]i algul keskenduti rohkem [[Kohv|kohviubade]] kasvatamisele, mistõttu sai 1930. aastatel juhtivaks matetootjaks Argentina.<ref name="maailm" /> 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses loodi Argentinas esimesed suuremad mate töötlemise keskused.<ref name="maailm" /> 1910. aastatel asusid immigrandid elama Argentina [[Misiones]]i provintsi. Valitsus andis [[Euroopa]]st tulnutele maad tingimusel, et nad hakkavad seal ka matet kasvatama. Sisserännanutest olid tuntumad mate kasvatajad [[rootslased]], kes andsid oma istandustes tööd [[Ukraina]]st ja [[Poola]]st pärit immigrantidele.<ref name="maailm" /> [[1936]]. aastal keelati uute mateistanduste rajamine ja määrati tootmiskvoodid.<ref name="maailm" /> [[1989]]. aastal lõpetas riik mate tootmise kontrollimise, mistõttu hakkasid saagid kasvama ning [[1995]]. aastal puhkes ületootmise tõttu esimene kriis: matesaagi ülejäägi tõttu hakkasid hinnad langema. Sama trend jätkub tänaseni.<ref name="maailm" /> == Valmistamine == [[Pilt:Tipos de bombillas para mate.jpg|pisi|left|''Bombilla''d]] Matet võib juua nii kuumalt kui ka külmalt, nii kohe pärast vee pealevalamist kui ka hiljem. Hea joogi valmistamiseks ja joomiseks on vaja kalebassi (pudelkõrvitsast valmistatud metalläärega nõud) ja [[bombilla|''bombilla''']]t (spetsiaalset metallkõrt). Ühest kalebassitäiest lehepurust piisab umbes viie teejoogi tarbeks. Kõigepealt täidetakse kolmandik kuni pool kalebassist matepuruga, seejärel kallatakse peale külm vesi ja oodatakse kuni vesi imendub. Siis valatakse segule keedetud vesi, mille temperatuur on langenud 60–80 kraadini. Segul lastakse enne joomist 2–5 minutit tõmmata. Matet võib teha ka ainult külmast veest, kuid sel juhul peab laskma joogil kauem seista. Kui juua matet külmalt, võib sinna lisada jääd ning [[sidrun]]i- või [[apelsin]]imahla – selline tee kustutab janu ja aitab väsimuse vastu, mistõttu sobib see hästi pärast füüsilist või vaimset pingutust.<ref name="terv" /> Mate joomisel on tähtis ka joomise kiirus. Kiiresti juues mõjub see ergutavalt, kuid päeva jooksul väikeste sõõmudega joomine mõjub rahustavalt. ==Tarbimine== [[Pilt:GuampaParaguay.JPG|pisi|''Guamba'']] Legendi järgi said guaranii indiaanlased matepuud jumalatelt tänutähena ligimesearmastuse ja sõpruse eest. Guaraniid närisid mate lehti pikkadel retkedel, sest sellel oli energiat andev ja näljatunnet peletav toime. Samuti oli mate neile rituaal, ajaviide ja rahvusliku identiteedi sümbol. Matet kasutati valuutana teiste rahvastega ([[inkad]], [[charruad]] ja [[maputšed]]) kaubeldes. <ref name="maailm" /> Põhja-paraguaylased suitsutavad matepuu lehti ning joovad [[tsitrus]]ega maitsestatud matet härjasarvest, mida kutsutakse ''[[guamba]]'''ks. Argentina [[Pampa]]dest pärit [[gaucho]] kauboid jõid matet puidust tassidest. Lõunabrasiillased tarbisid matejooki võimalikult värske ja rohelisena. Rikkad inimesed jõid matet hõbetassidest, vaesed kuivatatud [[pudelkõrvits]]ast, mida kutsutakse [[kalebass]]iks. Sellest juuakse matet ka tänapäeval. Matet imporditakse aina rohkem Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast, kuid suurimad importijad on [[Liibanon]] ja [[Süüria]]. ==Toimeained== Mate sisaldab kolme [[ksantiin]]i: [[teobromiin]]i, [[teofülliin]]i ja [[mateiin]]i.<ref name="maailm" /> Teobromiin on tujutõstev aine, mida leidub ka [[šokolaad]]is ja [[kakao]]s. Mateiin on keemiliselt sama koostisega, mis [[kofeiin]] ning pikka aega väideti ekslikult, et mateiin on kofeiini [[stereoisomeer]]; mateiin (nagu ka [[teiin]]) on kofeiini sünonüüm.<ref>{{netiviide | URL = http://www.erowid.org/plants/yerba_mate/yerba_mate_chemistry1.shtml| Pealkiri =Does Yerba Mate Contain Caffeine or Mateine?}}</ref> [[Kohv]]ist erinevat toimet võivad põhjustada muud mates sisalduvad ained. Väidetakse, et kofeiin stimuleerib närvisüsteemi ja mateiin ainevahetust, mistõttu on mate termogeense ehk rasvapõletava toimega. Põhja-Ameerika teadlased arvavad, et mate stressimaandav toime tuleb [[vitamiinid]]e, [[mineraalid]]e, [[aminohape|aminohapete]] ja [[antioksüdant]]ide sisaldusest:{{lisa viide}} see sisaldab rauda, mineraale, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-]], [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-]], [[C-vitamiin|C-]] ja [[E-vitamiin|E-vitamiine]]i, samuti [[magneesium]]i ja [[kaltsium]]i.<ref name="terv" /> Matejook vähendab isu, olenevalt valmistusviisist kas ergutab või rahustab närve, pikaajalisel tarbimisel parandab [[süda]]me ja seedeelundite tegevust, laiendab [[veresoonkond]]a, parandab [[mälu]] ja tugevdab [[närvisüsteem]]i.<ref name="maailm" /> Erinevalt teistest stimulantidest, millel on ainult kesknärvisüsteemi stimuleeriv toime, lõõgastab matejook lihaseid, sh [[silelihas]]eid. Mate võib kergendada [[astma]] sümptomeid.<ref name="maailm" /> == Viited == {{viited| <ref name="terv"> [http://www.terviklik.ee/Artiklid/mate.htm MATE - selge mõistuse jook]</ref> }} [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Tee]] 5ivf4ogprwj8laiq8bso1va2oxzocmu 7257614 7257291 2026-10-23T10:18:24Z N1releh 199583 7257614 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Mate 02 calabaza.jpg|pisi|Mate kalebassis]] '''Mate''' on matepuu kuivatatud lehtedest valmistatud jook, mis on levinud [[Lõuna-Ameerika]]s, peamiselt [[Argentina|Argentinas]], [[Uruguay]]s, [[Paraguay]]s, [[Boliivia]]s ning [[Brasiilia]] ja [[Tšiili]] lõunaosades. ==Nimetus== Sõna ''mate'' (hääldatakse ma-tee) tuleb [[ketšua keel|ketšuakeelsest]] sõnast ''mati'', mis tähendab [[pudelkõrvits|pudelkõrvitsat]] (''Lagenaria siceraria''), mille seest jõid matepiirkonnas elavad guaranii indiaanlased matejooki. Seetõttu hakkasid Hispaania vallutajad seda jooki mateks nimetama.<ref name="maailm" /> Guaraniid ise kutsusid matet ''caiguá''<nowiki/>'ks. Joogi nimi tuli guaraniikeelsetest sõnadest ''káa'' ('ürt' või 'taim'), ''y'' ('vesi') ja ''gua'' ('pärit') ehk ''caiguá''<nowiki/>'t võib tõlkida kui 'taimevesi' või 'taimeleotis'. ''Caiguá'' tähendas ka lihtsalt matejoogiga täidetud pudelkõrvitsat.<ref name="maailm" /> ==Matepuu== [[Pilt:Yerba-mate-misiones.JPG|pisi|left|Matepuude istandus]] Matet valmistatakse matepuu kuivatatud lehtedest. Matepuu ehk [[Paraguai iileks]] (''Ilex paraguensis'') on [[igihaljus|igihalja]] [[iileks (perekond)|iileksite]] perekonda kuuluv puu, mis kasvab vaid Lõuna-Ameerikas 10. ja 30. lõunalaiuse vahel. Samasse puude perekonda kuulub [[teravalehine iileks]], millest valmistatakse Inglismaal jõulupärgasid. Matepuu kasvab [[Paraná jõgi|Paraná]] ja Paraguay jõgikonnas ehk Brasiilia lõunaosas Santa Catalina ja [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli]] osariigis, Paraguays Itapua piirkonnas ning Argentinas Misionesis ja Corrientesi kirdeosas.<ref name="maailm">[http://www.matemaailm.eu/content/mis-see-mate Mis see mate on?]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Puu vajab kasvamiseks rauarikast mulda, [[lähistroopika|lähistroopilist]] kliimat ning vähemalt 1500 mm sademeid aastas. Matepuu viljad on [[kobar]]ais kasvavad kõva väliskihiga erepunased marjad, mis peavad idanemiseks läbima [[tuukan]]i (''Ramphastidae'') happelise [[seedekulgla]].<ref name="maailm" /> == Ajalugu == [[Pilt:Xamã guarani.jpg|pisi|Guaranii indiaanlane]] Euroopas tegid mate tuntuks [[jesuiidid|jesuiidi]] misjonärid. Hispaania maadeavastaja [[Juan Díaz de Solís]] (1470–1516), kes 1516. aastal avastas ja andis nime [[Rio de la Plata]] jõele, kirjutas guaranii indiaanlastest, kes jõid lehtedest valmistatud jooki, mis aitas väsimuse vastu.<ref name="maailm" /> Guaraniid matet ise ei kasvatanud, vaid korjasid metsast, kus matepuid külluslikult kasvas. Guaraniide piirkonnas elavada jesuiidid hakkasid matepuid kasvatama istandustes, et suurendada misjoni sissetulekuid ning et kohalik elanikkond ei peaks matet metsast korjama. Esimesed teadaolevad mateistandused Paraguays on 1670. aastatest.<ref name="maailm" /> Matest sai oluline [[Hispaania]] kuningakojale sissetulekuallikas. Kuna matepuu kasvas inimese sekkumiseta, käsitles Hispaania seadus seda maavarana ning mate korjajaid nimetati seetõttu kaevuriteks (''mineros'').<ref name="maailm" /> [[1767]]. aasta 27. veebruaril pagendati jesuiidid Hispaania kuninga dekreediga ning nende õigused ja vara läksid Hispaania kroonile. Kuna jesuiidid lahkusid koos mate kasvatamise oskustega, vähenes mate harimine ja istandused jäeti maha.<ref name="maailm" /> Saaki hakati uuesti korjama metsikult kasvavatelt matepuudelt. Pool sajandit pärast jesuiitide pagendamist hakkas mate kasvatamist ja kasutamist teaduslikult uurima Prantsuse naturalist [[Aimé Bonpland]] (1773–1858).<ref name="maailm" /> Paraguay oli [[19. sajand]]i alguses suurim matetootja. Sajandi lõpuks sai suurimaks tootjaks Brasiilia, kuid [[20. sajand]]i algul keskenduti rohkem [[Kohv|kohviubade]] kasvatamisele, mistõttu sai 1930. aastatel juhtivaks matetootjaks Argentina.<ref name="maailm" /> 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses loodi Argentinas esimesed suuremad mate töötlemise keskused.<ref name="maailm" /> 1910. aastatel asusid immigrandid elama Argentina [[Misiones]]i provintsi ning valitsus andis [[Euroopa]]st tulnutele maad tingimusel, et nad hakkavad seal ka matet kasvatama. Sisserännanutest olid tuntumad mate kasvatajad [[rootslased]], kes andsid oma istandustes tööd [[Ukraina]] ja [[Poola]] immigrantidele.<ref name="maailm" /> [[1936]]. aastal keelati uute mateistanduste rajamine ja määrati tootmiskvoodid.<ref name="maailm" /> [[1989]]. aastal lõpetas riik matetoodangu kontrolli, mistõttu hakkasid saagid kasvama ning [[1995]]. aastal puhkes ületootmise tõttu esimene kriis: matesaagi ülejäägi tõttu hakkasid hinnad langema ning sama trend jätkub tänaseni.<ref name="maailm" /> == Valmistamine == [[Pilt:Tipos de bombillas para mate.jpg|pisi|left|''Bombilla''d]] Matet võib juua nii kuumalt kui ka külmalt, nii kohe pärast vee pealevalamist kui ka hiljem. Hea joogi valmistamiseks ja joomiseks on vaja kalebassi (pudelkõrvitsast valmistatud metalläärega nõud) ja [[bombilla|''bombilla''']]t (spetsiaalset metallkõrt). Ühest kalebassitäiest lehepurust piisab umbes viieks teejoogiks. Kõigepealt täidetakse kolmandik kuni pool kalebassist matepuruga, seejärel kallatakse peale külm vesi ja oodatakse kuni vesi imendub. Siis valatakse segule keedetud vesi, mille temperatuur on langenud 60–80 kraadini. Segul lastakse enne joomist 2–5 minutit tõmmata. Matet võib teha ka ainult külmast veest, kuid sel juhul peab laskma joogil kauem seista. Kui juua matet külmalt, võib sinna lisada jääd ning [[sidrun]]i- või [[apelsin]]imahla – selline tee kustutab janu ja aitab väsimuse vastu, mistõttu sobib see hästi pärast füüsilist või vaimset pingutust.<ref name="terv" /> Mate joomisel on tähtis ka joomise kiirus. Kiiresti juues mõjub see ergutavalt, kuid päeva jooksul väikeste sõõmudega joomine mõjub rahustavalt. ==Tarbimine== [[Pilt:GuampaParaguay.JPG|pisi|''Guamba'']] Legendi järgi said guaranii indiaanlased matepuud jumalatelt tänutähena ligimesearmastuse ja sõpruse eest. Guaraniid närisid mate lehti pikkadel retkedel, sest sellel oli energiat andev ja näljatunnet peletav toime. Samuti oli mate neile rituaal, ajaviide ja rahvusliku identiteedi sümbol. Matet kasutati valuutana teiste rahvastega ([[inkad|inkade]], [[charruad|charruade]] ja [[maputšed|maputšedega]]) kaubeldes. <ref name="maailm" /> Põhja-paraguaylased suitsutavad matepuu lehti ning joovad [[tsitrus]]ega maitsestatud matet härjasarvest, mida kutsutakse ''[[guamba]]'''ks. Argentina [[Pampa]]dest pärit [[gaucho]] kauboid jõid matet puidust tassidest. Lõunabrasiillased tarbisid matejooki võimalikult värske ja rohelisena. Rikkad jõid matet hõbetassidest, vaesed kuivatatud [[pudelkõrvits]]ast, mida kutsutakse [[kalebass]]iks. Sellest juuakse matet ka tänapäeval. Matet imporditakse aina rohkem Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast, kuid suurimad importijad on [[Liibanon]] ja [[Süüria]]. ==Toimeained== Mate sisaldab kolme [[ksantiin]]i: [[teobromiin]]i, [[teofülliin]]i ja [[mateiin]]i.<ref name="maailm" /> Teobromiin on tujutõstev aine, mida leidub ka [[šokolaad]]is ja [[kakao]]s. Mateiin on keemiliselt sama koostisega, mis [[kofeiin]]. Pikka aega väideti ekslikult, et mateiin on kofeiini [[stereoisomeer]], kuid tegelikult on mateiin ja [[teiin]] kofeiini sünonüümid.<ref>{{netiviide | URL = http://www.erowid.org/plants/yerba_mate/yerba_mate_chemistry1.shtml| Pealkiri =Does Yerba Mate Contain Caffeine or Mateine?}}</ref> [[Kohv]]ist erinevat toimet võivad põhjustada muud mates sisalduvad ained. Väidetakse, et kohv stimuleerib närvisüsteemi ja mateiin ainevahetust, mistõttu on mate termogeense ehk rasvapõletava toimega. Põhja-Ameerika teadlased arvavad, et mate stressimaandav toime tuleb [[vitamiinid]]e, [[mineraalid]]e, [[aminohape|aminohapete]] ja [[antioksüdant]]ide sisaldusest:{{lisa viide}} jook sisaldab rauda, mineraale, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-]], [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-]], [[C-vitamiin|C-]] ja [[E-vitamiin|E-vitamiine]]i, samuti [[magneesium]]i ja [[kaltsium]]i.<ref name="terv" /> Matejook vähendab isu, olenevalt valmistusviisist kas ergutab või rahustab närve. Pikaajaline tarbimine parandab [[süda]]me ja seedeelundite tegevust, laiendab [[veresoonkond]]a, parandab [[mälu]] ja tugevdab [[närvisüsteem]]i.<ref name="maailm" /> Erinevalt teistest stimulantidest, millel on ainult kesknärvisüsteemi stimuleeriv toime, lõõgastab matejook lihaseid, sh [[silelihas]]eid. Mate võib kergendada [[astma]] sümptomeid.<ref name="maailm" /> == Viited == {{viited| <ref name="terv"> [http://www.terviklik.ee/Artiklid/mate.htm MATE - selge mõistuse jook]</ref> }} [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Tee]] tr4bbi5gt36l7uj0rdibx89w1zeq969 David Schwimmer 0 74749 7257594 6973741 2026-10-23T09:43:09Z Kuriuss 38125 7257594 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Näitleja info | nimi = David Schwimmer | pilt = David Schwimmer 2005 Madagascar.jpg | pildi suurus = | pildi allkiri = Joonisfilmi "[[Madagaskar (film 2005)|Madagaskar]]" Londoni esilinastusel, 2005 | sünninimi = David Lawrence Schwimmer | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1966|11|2}} | sünnikoht = {{nowrap|[[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]]}} | surmaaeg = | surmakoht = | amet = | aktiivne = 1988. aastast | aktiivneaastatel = | abikaasa = | auhinnad = }} '''David Lawrence Schwimmer''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1966]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] näitleja ja lavastaja. Tema tuntuim roll on Ross Geller aastatel [[1994]]–[[2004]] toodetud USA komöödiasarjas "[[Sõbrad]]". Davidi vanemad on [[advokaat|advokaadid]]. Davidil on aasta vanem õde Ellie. Kui David oli kaheaastane, kolis pere [[Los Angeles]]se. Seal töötas ta ema [[lahutus]]tele spetsialiseerunud advokaadina, näiteks esindas ta [[Elizabeth Taylor]]it ja [[Roseanne Barr]]i nende lahutusprotsessis. Pere kolis [[Beverly Hills]]i ja David käis sealses koolis. David hakkas näitlema kümneaastaselt. Tema esimene roll oli [[Tuhkatriinu]] [[ristiema]]. [[1979]]. aastal hakkas ta käima [[Shakespeare]]'i-teemalistel näitekursustel. Kolmel aastal järjest osales ta Lõuna-[[California]] osariigi Shakespeare'i [[festival]]il ja võitis kaks peapreemiat. [[1984]]. aastal lõpetas ta Beverly Hillsi keskkooli ja soovis otsekohe minna [[Chicago]]sse näitlemist õppima, kuid vanemad veensid teda kõigepealt keskkooli minema, et tal oleks elus midagi tagavaraks, kui tema näitlejakarjäär peaks ebaõnnestuma. Schwimmer astus Chicagos keskkooli, õppis kooli kõrvalt näitlemist ning tuli pärast lõpetamist Los Angelesse tagasi ja alustas näitlejakarjääri. [[1991]]. aastast hakkas Schwimmer järjepidevalt näitlema nii [[mängufilm]]ides kui ka telesarjades. Suur läbilöök toimus siis, kui talle pakuti romantilise [[paleontoloogia|paleontoloogi]] Ross Gelleri osa telesarjas "Sõbrad". Produtsent Kevin Brighti sõnul oli see roll kirjutatud Schwimmerit silmas pidades. Juba sarja avaosa vaatas [[22. september|22. septembril]] 1994 22 miljonit ameeriklast. Sari sai kriitikutelt üldiselt kiita ja leidis kiiresti lojaalse fänkonna. [[1995]]. aastal oli ta nomineeritud [[Emmy]] auhinnale parima meeskõrvalosatäitja koomilise rolli eest sarjas "Sõbrad". Schwimmer on [[rassism]]i ja laste väärkohtlemise vastane ning naiste õiguste eest võitlev aktivist. Ta on [[Santa Monica]] [[vägistamine|vägistamisohvrite]] kliiniku tegevdirektor.{{lisa viide}} Ta on korraldanud kampaaniaid Rohypnoli ehk [[flunitrasepaam]]i ja korgijoogi ehk [[GHB]] keelustamise poolt. ==Osaline filmograafia== === Filmirolle === * [[1998]] "[[Andekas õpilane]]" – Edward French * [[2001]] "Hotell" – Jonathan Danderfine * [[2005]] "Duane Hopwood" – Duane Hopwood * 2005 "[[Madagaskar (film)|Madagaskar]]"– Melmani hääl * [[2006]] "[[Suur tühjus]]" – Charlie * [[2008]] "[[Madagaskar 2]]" – Melmani hääl === Telesarjarolle === * "The Wonder Years" (Michael, 4 jagu, 1991–1992) * "L.A. Law" (Dana Romney, 5 jagu, 1992–1993) * "[[Blossom]]" (Sonny Catalano, 2 jagu, 1993) * "NYPD Blue" (Josh Goldstein, 4 jagu, 1993) * "[[Sõbrad]]" (dr Ross Geller, 237 jagu, 1994–2004) * "[[Kiirabihaigla (telesari)|Kiirabihaigla]]" (dr Karubian, 1. jagu, 1996) * "[[Relvavennad]]" (kapten Herbert Sobel, 3 jagu, 2001) * "[[30 Rock]]" (Jared, 2007) ==Välislingid== {{commonscat}} * {{imdb nimi|id=0001710|nimi=David Schwimmer}} * {{filmiveebi nimi|187}} {{DEFAULTSORT:Schwimmer, David}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]] [[Kategooria:Northwesterni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] os6o65xc8jhk6pzds0aolao0ccvxu6z Jüri Luik 0 80359 7257367 7177645 2026-10-22T17:07:58Z ~2026-56410-98 240299 /* Välislingid */ 7257367 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jüri Luik | pilt = Jüri Luik 2017-06-09.jpg | amet = [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] | ametiajaalgus = 12. juuni 2017 | ametiajalõpp = 26. jaanuar 2021 | eelmine = [[Margus Tsahkna]] | järgmine = [[Kalle Laanet]] | amet2 = [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = 1999 | ametiajalõpp2 = 2002 | eelmine2 = [[Andrus Öövel]] | järgmine2 = [[Sven Mikser]] | amet3 = [[Eesti]] [[Eesti välisminister|välisminister]] | ametiajaalgus3 = 1994 | ametiajalõpp3 = 1995 | eelmine3 = [[Trivimi Velliste]] | järgmine3 = [[Riivo Sinijärv]] | amet4 = [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] | ametiajaalgus4 = 1993 | ametiajalõpp4 = 1994 | eelmine4 = [[Hain Rebas]] | järgmine4 = [[Indrek Kannik]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = 17. august 1966 | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] | abikaasa = | vanemad = [[Aleksander Gavrilov]] <small>(isa)</small><br/>[[Lilian Luik]] <small>(ema)</small> | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] <small>(2004)</small> | allkiri = }} [[Fail:Jüri Luik at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jüri Luik 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Jüri Luik, Dennis Kucinich, 2005.jpg|pisi|Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik annab USA Kongressi liikmele [[Dennis Kucinich]]ile üle [[Maarjamaa Rist]]i II klassi teenetemärgi]] '''Jüri Luik''' (sündinud [[17. august]]il [[1966]]) on [[Eesti]] [[ajakirjanik]] <ref name="GmJT9" /><ref name="k13Fx" />, [[diplomaat]] ja [[poliitik]], aastatel [[2021]]–[[2026]] Eesti alaline esindaja [[NATO]]s, 2017–2021 kaitseminister [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsus]]es ja seejärel [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsus]]es. Jüri Luik lõpetas [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal. <ref name="coWyA" /> Ta kuulub [[Isamaa Erakond|Isamaa erakonda]]. <ref name="3HaCZ" /> Ta oli [[ühendus Res Publica|ühenduse Res Publica]] asutajaliige ning kuulus [[Vabariiklaste Koonderakond]]a. ==Töökäik== Luik asus [[1991]]. aastal tööle toona [[Lennart Meri]] juhitud Eesti välisministeeriumi, tõustes juba järgmiseks aastaks selle poliitikaosakonna peadirektoriks. Enne seda jõudis ta lühikest aega olla ka [[Eesti suursaadik Suurbritannias|Eesti saadik Suurbritannia]]s. Sügisel [[1992]] valiti ta [[Riigikogu|Riigikokku]] ning peagi sai temast [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsuse]] portfellita minister, hiljem kaitseminister ja veelgi hiljem välisminister. Viimast ametit pidas ta ka Laari esimesele ametiajale järgnenud [[Andres Tarandi valitsus]]es ([[1994]]–[[1995]]). Aastatel [[1996]]–[[1999]] oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik [[Benelux]]i maade ja [[NATO]] juures, saades 1999. aastal taas kaitseministriks (kuni [[2002]]). Aastal [[2003]] sai temast [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]. Septembris [[2007]] asus ta tööle [[Eesti suursaadik NATO juures|Eesti suursaadikuna NATO juures]]. [[11. juuni]]l [[2012]] kutsus president [[Toomas Hendrik Ilves]] ta sellelt ametikohalt tagasi ja nimetas [[Eesti suursaadik Venemaal|Eesti suursaadikuks Venemaal]]. [[24. jaanuar]]il [[2013]] andis ta [[Venemaa president|Venemaa presidendile]] [[Vladimir Putin]]ile üle oma volikirja. Alates 1. augustist [[2015]] juhtis Luik [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust]]. 2015. aastal kandideeris Luik [[Teabeamet]]i peadirektori ametikohale, kuid ei osutunud valituks.<ref name="Tv6V8" /> [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimiste]] käigus kaaluti [[Riigikogu]]s pärast [[valimiskogu]]s presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i ja [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, kuid [[EKRE]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] <ref name="DAVo6" /> fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha. <ref name="xfOdA" /> 17. mail 2017 asus ta tööle välisministeeriumi asekantslerina. [[2017]]. aasta juunis nimetati ta [[Eesti kaitseminister|EV kaitseministri]] kandidaadiks <ref name="miM66" /> ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017. [[2021]]. aasta 26. jaanuaril lahkus ta seoses peaminister [[Jüri Ratas]]e tagasiastumisega valitsusest ja temast sai Riigikogu liige, hiljem ka riigikogu väliskomisjoni aseesimees. 11. mail 2021 teatas [[ERR]], et juuni algul asub Luik tööle välisministeeriumi juhtkonna nõunikuna, kelle teemavaldkonnaks on NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisega seonduv, ja lahkub seetõttu Riigikogust. 25. augustil 2021 andis Luik üle oma volikirja [[NATO peasekretär]]ile [[Jens Stoltenberg]]ile ja temast sai Eesti alaline esindaja [[Põhja-Atlandi Nõukogu]]s, alliansi Brüsseli peakorteris (vt [https://vm.ee/et/uudised/eesti-alaline-esindaja-pohja-atlandi-noukogus-juri-luik-andis-ule-volikirja välisministeeriumi koduleht]). 30. jaanuaril 2026 kutsus president [[Alar Karis]] Jüri Luige tagasi Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ([[NATO]]) juures ametikohalt. ==Tunnustus== * [[2004]] – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> * [[2024]] – Poola Vabariigi II klassi teenetemärk tähtedega komandöririst (töö eest NATO-s) ==Isiklikku== Tema isa oli [[onkoloog]] [[Aleksander Gavrilov]] <ref name=":0" /><ref name="y4xcG" />. Tema ema oli [[röntgenoloog]] [[Lilian Luik]] <ref name=":0" />, emapoolne vanaisa [[Karl Luik (sõjaväelane)|Karl Luik]] (1891–1942) oli Eesti [[sõjaväelane]] ([[major]]). ==Artikleid== * [http://www.postimees.ee/?id=87042 Jüri Luik: NATO piiril ja piiri taga – Eesti viis aastat NATOs] Postimees.ee, 26. veebruar 2009 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Anneli Ammas|URL=http://epl.delfi.ee/news/melu/kelle-mantli-parib-juri-luik?id=50940713|Pealkiri=Kelle mantli pärib Jüri Luik?|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=30.11.2002|Kasutatud=}}</ref> <ref name="GmJT9">[https://diplomaatia.ee/autor/juri-luik/ | Autor Jüri Luik], Diplomaatia, 5. november 2008</ref> <ref name="k13Fx">[https://web.archive.org/web/20210429145204/https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister | Jüri Luik on Eesti Vabariigi kaitseminister alates 12. juunist 2017], Kaitseministeerium, 5. november 2020</ref> <ref name="coWyA">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://kodu.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2016-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161002041907/http://kodu.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3HaCZ">[https://web.archive.org/web/20161002063745/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=J%C3%BCri+Luik Äriregistri otsing], 28.09.2016.</ref> <ref name="DAVo6">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/reformierakond-astub-sammu-tagasi-ja-presidendikandidaadiks-saab-kersti-kaljulaid?id=75743727 Reformierakond astub sammu tagasi ja presidendikandidaadiks saab Kersti Kaljulaid], epl.ee, 28. september 2016.</ref> <ref name="xfOdA">[http://uudised.err.ee/v/eesti/74b28d51-f507-4462-8d4e-aa8991658483/fraktsioonid-kinnitavad-toetust-kaljulaiule-reformierakond-otsustab-homme Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab homme], ERR, 27. september 2016.</ref> <ref name="miM66">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-kaitseministriks-saav-juri-luik-tulin-poliitikasse-tagasi-kohusetundest?id=78483061 DELFI VIDEO | Kaitseministriks saav Jüri Luik: tulin poliitikasse tagasi kohusetundest], Delfi, 7. juuni 2017</ref> <ref name="y4xcG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ohtuleht.ee/63841/vhitohter-suri|Pealkiri=Vähitohter suri|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=6.10.1999|Kasutatud=}}</ref> <ref name="Tv6V8">{{Netiviide |autor=[[Ülle Harju]] |url=https://www.postimees.ee/7585059/mikk-marran-kindlasti-pole-rmk-seadusest-korgemal |pealkiri=Mikk Marran: kindlasti pole RMK seadusest kõrgemal |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=15. august 2022 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.estemb.org/static/files/096/jyri_luik.pdf Jüri Luige CV] (PDF) {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Hain Rebas]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=[[1993]]–[[1994]]|järgnev=[[Indrek Kannik]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Trivimi Velliste]]|nimi=[[Eesti välisminister]]|aeg=[[1994]]–[[1995]]|järgnev=[[Riivo Sinijärv]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andrus Öövel]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=[[1999]]–[[2002]]|järgnev=[[Sven Mikser]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Margus Tsahkna]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=[[2017]]–2021|järgnev=[[Kalle Laanet]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Luik, Jüri}} [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Belgias]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 04p5vazvdzcl5lf5njam04g97n7h8s8 Charles Augustin de Coulomb 0 82159 7257260 6965967 2026-10-22T14:39:55Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Coulomb.jpg]] → [[File:Charles Augustin de Coulomb.jpg]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] · More precise and not just a meaningless one word name 7257260 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charles Augustin de Coulomb.jpg|pisi|Charles Augustin de Coulomb]] '''Charles Augustin de Coulomb''' ({{IPA-fr|kulɔ̃|lang}}; [[14. juuni]] [[1736]] [[Angoulême]] – [[23. august]] [[1806]] [[Pariis]]) oli prantsuse teadlane, kes on tuntud oma [[elekter|elektri]]- ja [[magnetism]]ialaste töödega. Ta uuris ka [[hõõre]]t ja liugehõõret, mida nimetatakse mõnikord tema nimega Coulombi hõõrdeks, Coulombi sõnastatud liugehõõrde seadusi aga Amontonsi-Coulombi seadusteks. Lisaks [[laetud keha]]de vahelisele vastasmõjule uuris ta ka pikkade [[magnet]]ite [[poolus]]te vastasmõju. Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik [[kulon]] ja [[Coulomb'i seadus|Coulombi seadus]]. Coulomb õppis tolle aja ühes paremas [[Prantsusmaa]] koolis, [[Nelja rahvuse kolledž]]is ehk Mazarini kolledžis. Seejärel astus ta [[Charleville-Mézières]]' sõjainsenerikooli, mis oli üks [[18. sajand]]i paremaist tehnikakoolidest. Selle lõpetas ta [[1761]] [[leitnant|leitnandi]] auastmega. Ta suunati [[Brest (Prantsusmaa)|Bresti]], kus tegeles rohkem kui aasta [[kartograafia]]ga. Seejärel teenis ta mitu aastat [[Martinique]]'il insenerivägedes. Ta oli korduvalt raskelt haige. Tervislikel põhjustel pidi ta emamaale naasma ning teenis [[La Rochelle]]'is ja [[Cherbourg]]is. Alates [[1781]]. aastast elas ta Pariisis. Tema ametinimetus oli [[purskkaev]]uvee järelevaataja, aga jälgima pidi ta teistegi avalike veekogude, sealhulgas [[Seine]]'i jõe vee kvaliteeti. Pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i puhkemist astus ta ametist tagasi ja kolis [[Blois]]'sse, kus tal oli väike [[kinnisvara]]. Prantsusmaa revolutsiooniline valitsus kutsus ta Pariisi tagasi, sest soovis välja töötada uut kaalude ja mõõtude süsteemi. Coulombist sai üks [[Prantsuse Rahvusinstituut|Prantsuse Rahvusinstituudi]] esimesi liikmeid ja ta määrati [[1802]]. aastal avalike juhiste inspektoriks. Neli aastat hiljem ta suri. {{Commons|Charles de Coulomb}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Coulomb, Charles Augustin}} [[Kategooria:Prantsuse füüsikud]] [[Kategooria:Sündinud 1736]] [[Kategooria:Surnud 1806]] ryekemtv84ykdbr514d9xkbexr5n2t0 Justine Henin 0 84476 7257556 6292201 2026-10-23T08:16:18Z Kuriuss 38125 7257556 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Tennisist | mängija = Justine Henin | pilt = [[Pilt:Justine Henin Miami (cropped).jpg|200px|Justine Henin]] | riik = [[Belgia]] | sünniaeg = 1. juuni 1982 | sünnikoht = [[Liège]] | pikkus = 167 cm | kaal = 57 kg | profikarjääri algus = 1996 | profikarjääri lõpp = 2008 | mängustiil = paremakäeline | auhinnarahad = 19 461 375 [[USA dollar|$]] | üksikmängude tulemused = 503:109 | üksikmängu turniirivõidud = 43 WTA | organisatsioon = | kõrgeim koht ränkingus = 1 (20. oktoober 2003) | austraalia parim tulemus = 1 (2004) | prantsusmaa parim tulemus = 1 (2003, 2005, 2006, 2007) | wimbledoni parim tulemus = 2 (2001, 2006) | us openi parim tulemus = 1 (2003, 2007) | paarismängu tulemused = 47:35 | paarismängu turniirivõidud = 2 WTA | kõrgeim koht paarismängu ränkingus = 23 (14. jaanuar 2002) | viimati muudetud = 10. jaanuar 2011 }} '''Justine Henin''' (2002–2007 '''Justine Hardenne''', võistlustel '''Justine Henin-Hardenne'''; sündinud [[1. juuni]]l [[1982]] [[Liège]]'is) on [[Belgia]] [[tennis]]ist, kes alates 2003. aastast oli naiste tennise üksikmängus 117 nädalat maailma esinumber. Ta on võitnud seitse [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniiri]] ning tulnud [[Tennis 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004. aastal olümpiavõitjaks]]. == Elulugu == Kui Justine oli kaheaastane, kolis perekond [[Rochefort]]i. Kodu asus tenniseklubi kõrval ja Justine hakkas seal mõne aasta pärast treeningutel käima. Ema viis teda korduvalt [[Pariis]]i [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtisi meistrivõistlusi]] vaatama. [[1995]], natuke aega pärast ema surma, kohtus Henin [[Carlos Rodríguez]]ega, kellest sai tema treener. Kuni Justine'i loobumiseni tennisest 2008, samuti alates tema tagasitulekust 2010 on Rodríguez tema treener olnud. Henin hakkas [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF]]-i turniiridel osalema [[1997]]. aastal ja teda saatis kiire edu. Juba samal aastal võitis ta 2 ITF-i turniiri ja järgmisel aastal veel 3. Kokku võitis ta 7 ITF-i turniiri, viimase [[30. juuli]]l [[2000]] oma sünnilinnas, kui võitis finaalis [[Barbara Rittner]]i 6:0, 3:1. [[WTA]] turniiril osales Henin esimest korda [[1999]]. aasta mais [[Antwerpen]]is, kuhu pääses ''[[wild card]]''<nowiki>'</nowiki>iga. Ta võitis selle turniiri ja temast sai ajaliis viies inimene, kes oma esimese WTA turniiri võitnud. 1999. aasta Prantsusmaa lahtised olid tema esimene [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniir]]. Ta pääses sinna läbi kvalifikatsiooni ega esinenud kehvasti. Avaringis alistas ta [[USA]] tennisisti Kristina Brandi 6:4, 6:2, teises ringis kaotas 2. asetusega [[Lindsay Davenport]]ile 3:6, 6:2, 5:7. Hooaja lõpetas ta maailma edetabeli 69. numbrina. 2000. aastal jõudis Henin [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtistel]] 4. ringi. Ta alistas [[Alicia Molik]]i ja [[Anna Kurnikova]], enne kui kaotas Davenportile 0:6, 4:6. Hooaja lõpetas ta maailma 45. numbrina. Kuid olümpiamängudele teda veel ei lastud: sinna läksid [[Dominique van Roost]] ja [[Sabine Appelmans]], kellest esimene jõudis veerandfinaali ja teine 3. ringi. [[2001]]. aastal jõudis Henin kõigil suure slämmi turniiridel vähemalt 4. ringi. Sealjuures Prantsusmaal jõudis ta veerandfinaali, kus kaotas [[Kim Clijsters]]ile 6:2, 5:7, 3:6. Enne seda oli ta kõik vastased võitnud kindlalt kahes setis, sealhulgas [[Paola Suárez]]e, [[Virginie Razzano]] ja [[Barbara Schett]]i ühtviisi 6:3, 6:4. [[Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises|Wimbledonis]] jõudis ta finaaligi, alistades enne kolmes setis [[Kirstie Boogert]]i, [[Lisa Raymond]]i, [[Anke Huber]]i ja [[Jennifer Capriati]], aga veerandfinaalis [[Conchita Martinez]]e koguni 6:1, 6:0. Finaalis jäi ta [[Venus Williams]]ile alla 1:6, 6:3, 0:6. Hooaja lõpetas ta WTA 7. numbrina. [[2002]]. aastal jõudis ta [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtistel meistrivõistlustel]] veerandfinaali. Ta alistas kahes setis Anna Kurnikova, [[Nicole Pratt]]i ja [[Jelena Dementjeva]], enne kui kaotas Clijstersile 2:6, 3:6. Prantsusmaal kaotas ta üllatuslikult kohe avaringis Anikó Kaprosile [[Ungari]]st 6:4, 1:6, 0:6. Wimbledonis jõudis ta aga taas poolfinaali, alistades enne Dementjeva kahes kiires lõppmängus ja [[Monica Seles]]i 7:5, 7:6 (7:4). Poolfinaalis jäi ta alla Venus Williamsile 3:6, 2:6. USA lahtistel jõudis Henin 4. ringi ja lõpetas hooaja WTA 5. numbrina. Justine Henin-Hardenne tõusis esimest korda WTA edetabeli tippu [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2003]]. Sel aastal võitis ta Prantsusmaa ja USA lahtised, aga Austraalia lahtistel ja Wimbledonis jõudis poolfinaali. Henin võitis [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el naisüksikmängu. Ta sai turniiril esimese asetuse. Kolmandas ringis alistas ta austraallase Nicole Pratti 6:1, 6:0, veerandfinaalis prantslase [[Mary Pierce]]'i 6:4, 6:4, poolfinaalis kolmandana asetatud venelase [[Anastassija Mõskina]] 7:5, 5:7, 8:6 ja finaalis teisena asetatud prantslase [[Amélie Mauresmo]] 6:3, 6:3. 14. mail [[2008]] teatas ta profikarjääri lõpetamisest. Kokku oli ta 117 nädalat maailma esinumber. Ta võitis üksikmängus 41 WTA-turniiri, sealhulgas seitse suure slämmi turniiri. Detsembris [[2009]] teatas ta, et naaseb tipptennisesse. 2010. aasta lõpetas ta WTA 12. numbrina. ==Isiklikku== Henini ema Françoise Rosière oli prantslannast prantsuse keele ja ajaloo õpetaja. Ta suri, kui Justine oli 12-aastane. Justine'il on vennad David ja Thomas ning õde Sarah. Üks õde hukkus autoõnnetuses enne Justine'i sündimist.{{lisa viide}} Aastatel [[2002]]–[[2007]] oli ta abielus Justine Pierre-Yves Hardenne'iga ja kandis nime Justine Hardenne. Võistlustel esines ta Justine Henin-Hardenne'i nime all. Pärast abielu lahutamist võttis ta oma neiupõlvenime tagasi. == Vaata ka == *[[Tennis 2004. aasta suveolümpiamängudel]] == Välislingid == {{Commons}} *[http://www.justine-henin.be/ Justine Henini koduleht] {{Tennise esireketid}} {{JÄRJESTA:Henin, Justine}} [[Kategooria:Belgia tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] c0j6ens8tbpeefn7nal265gptp7foj8 Mihhail Stalnuhhin 0 84764 7257582 7214894 2026-10-23T09:25:02Z Sillerkiil 58396 /* Tunnustus */ 7257582 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} [[Pilt:KE Mihhail Stalnuhhin.jpg|pisi|Mihhail Stalnuhhin 2011. aastal]] '''Mihhail Stalnuhhin veneokupant''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1961]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], venekeelne kirjanik ja keeleõpikute autor, endine [[Riigikogu]] liige [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioonist. Poliitikuna on ta tegutsenud eelkõige [[Narva]]s ja [[Ida-Virumaa]]l. Tema kirjutisi on korduvalt ilmunud ajakirjas [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] (Радуга), samuti on ta avaldanud üle 500 poliitkolumni ajakirjanduses.<ref name="autobiograafia">[http://www.stalnuhhin.ee/ Mihhail Stalnuhhini autobiograafia] kodulehel (vaadatud 26.11.2024)</ref> == Haridus == Mihhail Stalnuhhin astus 1978. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond|matemaatikateaduskonda]], kuid õpingud katkestas kohustuslik sõjaväeteenistus. 1995. aastal lõpetas ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[eesti keel]]e õpetajana vene koolis (eesti keel võõrkeelena).<ref name="autobiograafia" /> ==Töökäik== Pärast armeeteenistust töötas Stalnuhhin 1989. aastani laadijana [[Kreenholmi Manufaktuur]]is. 1989–1992 õpetas ta eesti keelt Narva 8. kutsekoolis, 1992–1999 Narva Keelekeskuses.<ref name="autobiograafia" /> ==Poliitiline tegevus== Mihhail Stalnuhhin oli 18. detsembrist 1996 kuni väljaheitmiseni 6. septembril 2022 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Ta oli [[Riigikogu]] liige 2011–2023. Mihhail Stalnuhhin on olnud 1994–1995 ja 1999–2003 ning taas alates 2021. aastast [[Narva Linnavolikogu]] liige ning 2003–2011 linnavolikogu esimees. 2025. aasta 2. detsembril valiti ta uuesti Narva linnavolikogu esimeheks. Ta oli [[IX Riigikogu|IX]] ja [[X Riigikogu]] liige. Valiti [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] isikumandaadiga [[XI Riigikogu]]sse, kuid loobus tööst Riigikogus Narva Linnavolikogu kasuks. Ta kandideeris ka [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]], sai 8584 häält ja osutus valituks. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Stalnuhhin Ida-Virumaal kandideerides 3648 häält ja osutus taas valituks. Aastatel 2011–2016 oli ta Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni esimees ja 2016–2019 rahanduskomisjoni esimees. Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] ja sai 11 505 häält, kuid valituks ei osutunud. Ta oli [[Yana Toom]]i ja [[Edgar Savisaar]]e järel häälte arvult kolmas Keskerakonna kandidaat.<ref>http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] üksikkandidaadina [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 4578 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Narvas valimisliidu Mihhail Stalnuhhini rahvanimekiri nimekirjas, kogus 1456 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 26. juuni 2026}}</ref> Stalnuhhin oli üks [[Eesti Antifašistlik Komitee|Eesti Antifašistliku Komitee]] (Антифашистский Комитет Эстонии, uuema nimega Natsivaba Eesti) asutajaid 2005. aastal.<ref name="autobiograafia" /> ==Muu ühiskondlik tegevus== Mihhail Stalnuhhin aitas kaasa [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u registreerimisele Eestis.<ref name="autobiograafia" /> Ta on üks MTÜ "Донорство – каждому!" asutajaid.<ref name="autobiograafia" /> Mõne aasta vältel oli Stalnuhhin [[Narva Linna Kaubandus-Tööstuskoda|Narva Linna Kaubandus-Tööstuskoja]] juhatuse esimees, mis arendas ärisidemeid [[Venemaa]] ja [[Valgevene]]ga.<ref name="autobiograafia" /> == Skandaalid == 2013. aasta alguses sai Stalnuhhin trahvi, kuna jalutas Narvas [[suukorv]]ita koeraga.<ref>Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015.</ref> 29. septembril 2015 kirjutas ajakirjandus, et Stalnuhhin liisib 744 euro eest kuus maasturit [[Honda CRV]], millega sõidab tema abikaasa ja mille kulud ta tasub Riigikogu kuluhüvitisega. Stalnuhhinil endal juhiluba ei ole.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/juhiloata-riigikogu-liige-on-kuluhuvitise-eest-saanud-linnamaasturi-nii-naisele-kui-ka-pojale?id=72523161 Juhiloata riigikogu liige on kuluhüvitise eest saanud linnamaasturi nii naisele kui ka pojale], Eesti Päevaleht, 29. september 2015</ref><ref>[http://www.postimees.ee/3344119/juhiloata-mihhail-stalnuhhin-liisib-kuluhuvitiste-eest-autot-millega-soidab-hoopis-tema-naine Mihhail Stalnuhhin liisib kuluhüvitiste eest autot, millega sõidab hoopis tema naine], Postimees, 29. september 2015</ref> Stalnuhhini käitumise mõistsid hukka mitmed riigikogulased, nende seas Riigikogu esimees [[Eiki Nestor]].<ref>[http://www.postimees.ee/3344671/nestor-nii-ei-peaks-riigikogu-liige-tegema Nestor: nii ei peaks riigikogu liige tegema], Postimees, 29. september 2015</ref> [[Eesti Maksumaksjate Liit]] nimetas Stalnuhhini 2015. aastal [[Maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]]. 2017. aastal ostis Stalnuhhin riigikogu liikmena 4331 euro eest iseenda kirjutatud raamatuid ja laskis need Eesti maksumaksjal riigikogu kuluhüvitisena kinni maksta.<ref>Aleksander Krjukov, Indrek Kuus. [https://www.err.ee/692611/stalnuhhin-ostis-kuluhuvitiste-eest-enda-kirjutatud-lasteraamatuid Stalnuhhin ostis kuluhüvitiste eest enda kirjutatud lasteraamatuid] ERR Uudised, 28.03.2018.</ref> 2022. aastal kulutas ta iseenda kirjutatud raamatute ostmiseks juba 12 222 eurot riigikogu kuluhüvitist.<ref>Peeter Tali. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120176156/paeva-teema-peeter-tali-keskerakond-lohub-riigikogu-mainet-ja-rahva-usaldust-ning-habi-neil-ei-ole Peeter Tali: Keskerakond lõhub riigikogu mainet ja rahva usaldust ning häbi neil ei ole!] Eesti Päevaleht, 20.04.2023.</ref> <ref>Martin Johannes Teder, Eliisa Matsalu. [https://www.aripaev.ee/uudised/2023/04/19/mihhail-stalnuhhin-soetas-maksumaksja-kulul-uuratu-koguse-iseenda-kirjutatud-raamatuid Stalnuhhini tuhat raamatut: riigikogu saadik keerutas kuluhüvitise enda taskusse] Äripäev, 19.04.2023.</ref> Pärast [[Narva tank]]i teisaldamist 2022. aastal rääkis Stalnuhhin sotsiaalmeediasse postitatud venekeelses videos, et peab Nõukogude mälestusmärkide mahavõtjaid [[natsid]]eks ning nimetas valitsuse liikmeid ja peaminister [[Kaja Kallas]]t [[fašist]]ideks. Keskerakonna juhatus heitis ta selle peale parteist välja.<ref>[https://www.err.ee/1608706942/keskerakonna-juhatus-heitis-mihhail-stalnuhhini-erakonnast-valja "Keskerakonna juhatus heitis Mihhail Stalnuhhini erakonnast välja"] ERR, 6. september 2022.</ref> ==Tunnustus== * Mihhail Stalnuhhinit on autasustatud [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Radoneži Sergiuse medal]]i 1. järguga "heategeva abistamise eest" ja seoses [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]]u 110. aastapäevaga.<ref name="autobiograafia" /> * 2015. aastal andis [[Eesti Maksumaksjate Liit]] talle koos [[Priit Toobal|Priit Toobaliga]] nimetuse [[Maksumaksja vaenlane]], kuna nad "sümboliseerivad kõige teravamalt [[Kuluhüvitis|kuluhüvitiste]] kuritarvitusi ja väärkasutusi, lastes hüvitada abikaasale ja pojale kasutamiseks antud auto liisingumaksed või tankides lühikese aja jooksul ebamõistlikult suure koguse autokütust".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-02-18 |pealkiri=2015. aasta maksumaksja vaenlased on Mihhail Stalnuhhin ja Priit Toobal |url=https://www.err.ee/554667/2015-aasta-maksumaksja-vaenlased-on-mihhail-stalnuhhin-ja-priit-toobal |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Teosed == * "33 оттенка зеленого: повести", Нарва: ElMi, 1999 ("33 rohelist varjundit", jutustused) * "Поводырь", Таллинн: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2020 ("Talutaja", romaan) * "Настройщик", Tallinn: Argo, 2021 ("Häälestaja", romaan) ===Keeleõppekirjandus==== * "Eesti keel iseõppijaile. Самоучитель эстонского языка. 1", Narva: Narva Keelekeskus, 1995 * "Eesti keel iseõppijaile. Самоучитель эстонского языка. 2", Narva: Narva Keelekeskus, 1996; 2. trükk 1997 * "Eesti keel iseõppijaile. Самоучитель эстонского языка. 3", Narva: Narva Keelekeskus, 1997 * Mihhail Stalnuhhin, Elle Välja, "Eesti-vene õppesõnastik: 10800 sõna = Эстонско-русский учебный словарь: 10800 слов", Narva: ElMi, 1998 * Mihhail Stalnuhhin, Elle Välja, "Vene-eesti õppesõnastik = Русско-эстонский учебный словарь / Narva: ELMI, 1997; 2., parandatud ja täiendatud trükk 1999 * "Русско-эстонский учебный словарь", Таллинн: Argo, 2013; 2. trükk 2020 * "Самоучитель эстонского языка, или, Скорая грамматическая помощь", Таллинн: Argo, 2012; 2. trükk 2022 * "Eesti keele eksam. помощь в подготовке к экзамену на уровень А2. Tase A2, Kirjutamine", Narva: Kompass Haridusklubi MTÜ, 2024 * "Tere! = Здравствуйте!: киногид по Таллинну", Таллинн: Argo, 2016 (Tiitellehel: "Киногид по местам съемок 49 фильмов. Самоучитель эстонского языка для российского туриста. Разговорник. Словарь. Туристическая схема Таллинна". Reisijuht Vene turistidele 49 filmi võttepaikadesse Tallinnas, lisades eesti keele õppematerjalid ja linnaskeem.) ===Lasteraamatud=== * "Как бояться, если совсем не страшно, или, Чердачные истории", Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2016 ** "Kuidas karta, kui üldse hirmu pole, ehk, Pööningulood", tõlkija [[Helle Tiisväli]], Tallinn: Argo, 2016 * "Как барсучонок пчёл пересчитывал, или, Лесные истории", Таллинн: Арго, 2017 ** "Kuidas mägrapoiss mesilasi üle luges, ehk, Metsalood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo, 2017 * "День охоты на крота, или, Дворовые истории", Tallinn: Argo, 2017 ** "Mutijahi päev, ehk, Õuelood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo, 2017 * "Битва в вороньей роще, или, Деревенские истории", Таллинн: Арго, 2017 ** "Võitlus varesesalus, ehk, Külalood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo TTP, 2017 * "Волшебный колодец, или, Чащобные истории", Tallinn: Argo, 2018 ** "Võlukaev, ehk, Padrikulood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo, 2018 * "Любимые трусы хозяина, или, Уличные истории", Tallinn: Argo, 2019 ** "Peremehe lemmikpüksid, ehk, Tänavalood", tõlkija [[Andres Adamson]], Tallinn: Argo, 2019 * "Зубастый портфель, или, Zoo-истории", Tallinn: Argo, 2019 ** "Hambuline portfell, ehk, Loomaaialood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo, 2019 * "Дельфин и русалка, или, Озёрные истории", Tallinn: Argo, 2020 ** "Delfiin ja näkineid, ehk, Järvelood", tõlkija Andres Adamson, Tallinn: Argo, 2020 * "Как лопаются бабушки, или, Истории отовсюду", Таллинн: Арго, 2021 ** "Kuidas vanaemad lõhki lähevad, ehk, Igaltpooltlood", tõlkija Andres Adamson, Tallinn: Argo, 2021 * "Данька и банановый дракон: Ласнамяэская сказка", Tallinn: Argo, 2021 == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} {{Commons|Category:Mihhail Stalnuhhin}} * [http://www.stalnuhhin.ee/ Mihhail Stalnuhhini koduleht] (vene keeles) * [http://rus.delfi.ee/projects/opinion/article.php?id=15711345 Стальнухин: Сила — не синоним анархии] (29. aprilli 2007 artikkel Delfi portaalis, vene keeles) * [http://www.regnum.ru/pressroom/press-stalnuhin/ Vene linnapea Eesti Vabariigis (vene keeles)] * [http://www.moles.ee/07/Aug/22/4-1.php Maailm ei ole mustvalge, vaid värviline] (''vene keeles'') {{JÄRJESTA:Stalnuhhin, Mihhail}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] sfoj0lqpskvhcd4kmbt8d8p36z2hcue 7257584 7257582 2026-10-23T09:25:45Z Sillerkiil 58396 /* Keeleõppekirjandus= */ 7257584 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} [[Pilt:KE Mihhail Stalnuhhin.jpg|pisi|Mihhail Stalnuhhin 2011. aastal]] '''Mihhail Stalnuhhin veneokupant''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1961]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], venekeelne kirjanik ja keeleõpikute autor, endine [[Riigikogu]] liige [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioonist. Poliitikuna on ta tegutsenud eelkõige [[Narva]]s ja [[Ida-Virumaa]]l. Tema kirjutisi on korduvalt ilmunud ajakirjas [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] (Радуга), samuti on ta avaldanud üle 500 poliitkolumni ajakirjanduses.<ref name="autobiograafia">[http://www.stalnuhhin.ee/ Mihhail Stalnuhhini autobiograafia] kodulehel (vaadatud 26.11.2024)</ref> == Haridus == Mihhail Stalnuhhin astus 1978. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond|matemaatikateaduskonda]], kuid õpingud katkestas kohustuslik sõjaväeteenistus. 1995. aastal lõpetas ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[eesti keel]]e õpetajana vene koolis (eesti keel võõrkeelena).<ref name="autobiograafia" /> ==Töökäik== Pärast armeeteenistust töötas Stalnuhhin 1989. aastani laadijana [[Kreenholmi Manufaktuur]]is. 1989–1992 õpetas ta eesti keelt Narva 8. kutsekoolis, 1992–1999 Narva Keelekeskuses.<ref name="autobiograafia" /> ==Poliitiline tegevus== Mihhail Stalnuhhin oli 18. detsembrist 1996 kuni väljaheitmiseni 6. septembril 2022 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Ta oli [[Riigikogu]] liige 2011–2023. Mihhail Stalnuhhin on olnud 1994–1995 ja 1999–2003 ning taas alates 2021. aastast [[Narva Linnavolikogu]] liige ning 2003–2011 linnavolikogu esimees. 2025. aasta 2. detsembril valiti ta uuesti Narva linnavolikogu esimeheks. Ta oli [[IX Riigikogu|IX]] ja [[X Riigikogu]] liige. Valiti [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] isikumandaadiga [[XI Riigikogu]]sse, kuid loobus tööst Riigikogus Narva Linnavolikogu kasuks. Ta kandideeris ka [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]], sai 8584 häält ja osutus valituks. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Stalnuhhin Ida-Virumaal kandideerides 3648 häält ja osutus taas valituks. Aastatel 2011–2016 oli ta Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni esimees ja 2016–2019 rahanduskomisjoni esimees. Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] ja sai 11 505 häält, kuid valituks ei osutunud. Ta oli [[Yana Toom]]i ja [[Edgar Savisaar]]e järel häälte arvult kolmas Keskerakonna kandidaat.<ref>http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] üksikkandidaadina [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 4578 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Narvas valimisliidu Mihhail Stalnuhhini rahvanimekiri nimekirjas, kogus 1456 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 26. juuni 2026}}</ref> Stalnuhhin oli üks [[Eesti Antifašistlik Komitee|Eesti Antifašistliku Komitee]] (Антифашистский Комитет Эстонии, uuema nimega Natsivaba Eesti) asutajaid 2005. aastal.<ref name="autobiograafia" /> ==Muu ühiskondlik tegevus== Mihhail Stalnuhhin aitas kaasa [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u registreerimisele Eestis.<ref name="autobiograafia" /> Ta on üks MTÜ "Донорство – каждому!" asutajaid.<ref name="autobiograafia" /> Mõne aasta vältel oli Stalnuhhin [[Narva Linna Kaubandus-Tööstuskoda|Narva Linna Kaubandus-Tööstuskoja]] juhatuse esimees, mis arendas ärisidemeid [[Venemaa]] ja [[Valgevene]]ga.<ref name="autobiograafia" /> == Skandaalid == 2013. aasta alguses sai Stalnuhhin trahvi, kuna jalutas Narvas [[suukorv]]ita koeraga.<ref>Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015.</ref> 29. septembril 2015 kirjutas ajakirjandus, et Stalnuhhin liisib 744 euro eest kuus maasturit [[Honda CRV]], millega sõidab tema abikaasa ja mille kulud ta tasub Riigikogu kuluhüvitisega. Stalnuhhinil endal juhiluba ei ole.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/juhiloata-riigikogu-liige-on-kuluhuvitise-eest-saanud-linnamaasturi-nii-naisele-kui-ka-pojale?id=72523161 Juhiloata riigikogu liige on kuluhüvitise eest saanud linnamaasturi nii naisele kui ka pojale], Eesti Päevaleht, 29. september 2015</ref><ref>[http://www.postimees.ee/3344119/juhiloata-mihhail-stalnuhhin-liisib-kuluhuvitiste-eest-autot-millega-soidab-hoopis-tema-naine Mihhail Stalnuhhin liisib kuluhüvitiste eest autot, millega sõidab hoopis tema naine], Postimees, 29. september 2015</ref> Stalnuhhini käitumise mõistsid hukka mitmed riigikogulased, nende seas Riigikogu esimees [[Eiki Nestor]].<ref>[http://www.postimees.ee/3344671/nestor-nii-ei-peaks-riigikogu-liige-tegema Nestor: nii ei peaks riigikogu liige tegema], Postimees, 29. september 2015</ref> [[Eesti Maksumaksjate Liit]] nimetas Stalnuhhini 2015. aastal [[Maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]]. 2017. aastal ostis Stalnuhhin riigikogu liikmena 4331 euro eest iseenda kirjutatud raamatuid ja laskis need Eesti maksumaksjal riigikogu kuluhüvitisena kinni maksta.<ref>Aleksander Krjukov, Indrek Kuus. [https://www.err.ee/692611/stalnuhhin-ostis-kuluhuvitiste-eest-enda-kirjutatud-lasteraamatuid Stalnuhhin ostis kuluhüvitiste eest enda kirjutatud lasteraamatuid] ERR Uudised, 28.03.2018.</ref> 2022. aastal kulutas ta iseenda kirjutatud raamatute ostmiseks juba 12 222 eurot riigikogu kuluhüvitist.<ref>Peeter Tali. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120176156/paeva-teema-peeter-tali-keskerakond-lohub-riigikogu-mainet-ja-rahva-usaldust-ning-habi-neil-ei-ole Peeter Tali: Keskerakond lõhub riigikogu mainet ja rahva usaldust ning häbi neil ei ole!] Eesti Päevaleht, 20.04.2023.</ref> <ref>Martin Johannes Teder, Eliisa Matsalu. [https://www.aripaev.ee/uudised/2023/04/19/mihhail-stalnuhhin-soetas-maksumaksja-kulul-uuratu-koguse-iseenda-kirjutatud-raamatuid Stalnuhhini tuhat raamatut: riigikogu saadik keerutas kuluhüvitise enda taskusse] Äripäev, 19.04.2023.</ref> Pärast [[Narva tank]]i teisaldamist 2022. aastal rääkis Stalnuhhin sotsiaalmeediasse postitatud venekeelses videos, et peab Nõukogude mälestusmärkide mahavõtjaid [[natsid]]eks ning nimetas valitsuse liikmeid ja peaminister [[Kaja Kallas]]t [[fašist]]ideks. Keskerakonna juhatus heitis ta selle peale parteist välja.<ref>[https://www.err.ee/1608706942/keskerakonna-juhatus-heitis-mihhail-stalnuhhini-erakonnast-valja "Keskerakonna juhatus heitis Mihhail Stalnuhhini erakonnast välja"] ERR, 6. september 2022.</ref> ==Tunnustus== * Mihhail Stalnuhhinit on autasustatud [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Radoneži Sergiuse medal]]i 1. järguga "heategeva abistamise eest" ja seoses [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]]u 110. aastapäevaga.<ref name="autobiograafia" /> * 2015. aastal andis [[Eesti Maksumaksjate Liit]] talle koos [[Priit Toobal|Priit Toobaliga]] nimetuse [[Maksumaksja vaenlane]], kuna nad "sümboliseerivad kõige teravamalt [[Kuluhüvitis|kuluhüvitiste]] kuritarvitusi ja väärkasutusi, lastes hüvitada abikaasale ja pojale kasutamiseks antud auto liisingumaksed või tankides lühikese aja jooksul ebamõistlikult suure koguse autokütust".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-02-18 |pealkiri=2015. aasta maksumaksja vaenlased on Mihhail Stalnuhhin ja Priit Toobal |url=https://www.err.ee/554667/2015-aasta-maksumaksja-vaenlased-on-mihhail-stalnuhhin-ja-priit-toobal |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Teosed == * "33 оттенка зеленого: повести", Нарва: ElMi, 1999 ("33 rohelist varjundit", jutustused) * "Поводырь", Таллинн: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2020 ("Talutaja", romaan) * "Настройщик", Tallinn: Argo, 2021 ("Häälestaja", romaan) ===Keeleõppekirjandus=== * "Eesti keel iseõppijaile. Самоучитель эстонского языка. 1", Narva: Narva Keelekeskus, 1995 * "Eesti keel iseõppijaile. Самоучитель эстонского языка. 2", Narva: Narva Keelekeskus, 1996; 2. trükk 1997 * "Eesti keel iseõppijaile. Самоучитель эстонского языка. 3", Narva: Narva Keelekeskus, 1997 * Mihhail Stalnuhhin, Elle Välja, "Eesti-vene õppesõnastik: 10800 sõna = Эстонско-русский учебный словарь: 10800 слов", Narva: ElMi, 1998 * Mihhail Stalnuhhin, Elle Välja, "Vene-eesti õppesõnastik = Русско-эстонский учебный словарь / Narva: ELMI, 1997; 2., parandatud ja täiendatud trükk 1999 * "Русско-эстонский учебный словарь", Таллинн: Argo, 2013; 2. trükk 2020 * "Самоучитель эстонского языка, или, Скорая грамматическая помощь", Таллинн: Argo, 2012; 2. trükk 2022 * "Eesti keele eksam. помощь в подготовке к экзамену на уровень А2. Tase A2, Kirjutamine", Narva: Kompass Haridusklubi MTÜ, 2024 * "Tere! = Здравствуйте!: киногид по Таллинну", Таллинн: Argo, 2016 (Tiitellehel: "Киногид по местам съемок 49 фильмов. Самоучитель эстонского языка для российского туриста. Разговорник. Словарь. Туристическая схема Таллинна". Reisijuht Vene turistidele 49 filmi võttepaikadesse Tallinnas, lisades eesti keele õppematerjalid ja linnaskeem.) ===Lasteraamatud=== * "Как бояться, если совсем не страшно, или, Чердачные истории", Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2016 ** "Kuidas karta, kui üldse hirmu pole, ehk, Pööningulood", tõlkija [[Helle Tiisväli]], Tallinn: Argo, 2016 * "Как барсучонок пчёл пересчитывал, или, Лесные истории", Таллинн: Арго, 2017 ** "Kuidas mägrapoiss mesilasi üle luges, ehk, Metsalood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo, 2017 * "День охоты на крота, или, Дворовые истории", Tallinn: Argo, 2017 ** "Mutijahi päev, ehk, Õuelood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo, 2017 * "Битва в вороньей роще, или, Деревенские истории", Таллинн: Арго, 2017 ** "Võitlus varesesalus, ehk, Külalood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo TTP, 2017 * "Волшебный колодец, или, Чащобные истории", Tallinn: Argo, 2018 ** "Võlukaev, ehk, Padrikulood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo, 2018 * "Любимые трусы хозяина, или, Уличные истории", Tallinn: Argo, 2019 ** "Peremehe lemmikpüksid, ehk, Tänavalood", tõlkija [[Andres Adamson]], Tallinn: Argo, 2019 * "Зубастый портфель, или, Zoo-истории", Tallinn: Argo, 2019 ** "Hambuline portfell, ehk, Loomaaialood", tõlkija Helle Tiisväli, Tallinn: Argo, 2019 * "Дельфин и русалка, или, Озёрные истории", Tallinn: Argo, 2020 ** "Delfiin ja näkineid, ehk, Järvelood", tõlkija Andres Adamson, Tallinn: Argo, 2020 * "Как лопаются бабушки, или, Истории отовсюду", Таллинн: Арго, 2021 ** "Kuidas vanaemad lõhki lähevad, ehk, Igaltpooltlood", tõlkija Andres Adamson, Tallinn: Argo, 2021 * "Данька и банановый дракон: Ласнамяэская сказка", Tallinn: Argo, 2021 == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} {{Commons|Category:Mihhail Stalnuhhin}} * [http://www.stalnuhhin.ee/ Mihhail Stalnuhhini koduleht] (vene keeles) * [http://rus.delfi.ee/projects/opinion/article.php?id=15711345 Стальнухин: Сила — не синоним анархии] (29. aprilli 2007 artikkel Delfi portaalis, vene keeles) * [http://www.regnum.ru/pressroom/press-stalnuhin/ Vene linnapea Eesti Vabariigis (vene keeles)] * [http://www.moles.ee/07/Aug/22/4-1.php Maailm ei ole mustvalge, vaid värviline] (''vene keeles'') {{JÄRJESTA:Stalnuhhin, Mihhail}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] iicpapyeqhfa5a2t2enim2kjza28ze8 Marina Kaljurand 0 86263 7257369 7167195 2026-10-22T17:09:53Z ~2026-56410-98 240299 /* Välislingid */ 7257369 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infobox President | nimi= Marina Kaljurand | pilt= Marina Kaljurand 2011.jpg | amet= [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[Euroopa Parlamendi liige|liige]] | ametiajaalgus= 13. juuli 2019 | ametiajalõpp= | eelmine= | järgmine= | amet2= [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2= 30. märts 2019 | ametiajalõpp2= 13. juuli 2019 | eelmine2= | järgmine2= | amet3= [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus3= [[16. juuli]] [[2015]] | ametiajalõpp3= [[12. september]] [[2016]] | eelmine3= [[Keit Pentus-Rosimannus]] | järgmine3= [[Jürgen Ligi]] | sünniaeg= {{süv|1962|09|06|df=y}} | sünnikoht= [[Tallinn]], Eesti | surmaaeg= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= | partei= [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |}} [[Pilt:Marina Kaljurand 2012.jpg|pisi|Marina Kaljurand koos [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e ja [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Paet]]iga Kadriorus (2012)]] '''Marina Kaljurand''' (neiupõlvenimega '''Marina Rajevskaja'''; sündinud [[6. september|6. septembril]] [[1962]] [[Tallinn]]as) on [[venelased|vene]] rahvusest<ref>[[Rannar Raba]], [[Andres Einmann]]. [https://sakala.postimees.ee/3656159/kaljurand-jah-olen-venelane-olen-eesti-kodanik-ja-eesti-patrioot-ning-olen-selle-ule-uhke Kaljurand: Jah, olen venelane, olen Eesti kodanik ja Eesti patrioot ning olen selle üle uhke], sakala.postimees.ee, 14.4.2016.</ref> [[Eesti]] [[diplomaat]] ja poliitik, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta oli 28. [[Eesti välisminister]] alates [[16. juuli]]st [[2015]] kuni 9. septembrini [[2016]] ning [[XIV Riigikogu]] liige. Aastatel 2004–2006 oli Kaljurand Eesti suursaadik [[Iisrael]]is, 2005–2008 [[Venemaa]]l, 2007–2011 [[Kasahstan]]is, 2011–2013 [[Kanada]]s, 2011–2014 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s. Kaljurand on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna (''cum laude''), [[Eesti Diplomaatide Kool|Eesti Diplomaatide kooli]] ning omandanud magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias [[Tuftsi ülikool]]ist USA-s.{{lisa viide}} Marina Kaljurand kuulub alates 2018. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. == Lapsepõlv ja haridustee == Marina Kaljuranna isa oli [[lätlased|läti]] päritolu bussijuht Imants Uits (sündinud 1922 või 1923 [[Saldus]]es). Tema ema oli [[Eesti venelased|Eesti venelane]] Veera Rajevskaja (sündinud 2. oktoobril{{lisa viide}} 1925 [[Narva]]s, surnud detsembris 2024), endine [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]]e ametnik.<ref name="CGfpy" /><ref name="axEjC" /><ref name="dfwGl" /> Ta õppis [[Tallinna 7. Keskkool]]is ning lõpetas [[1986]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonna ''[[cum laude]]''.<ref name="32b1Z" /> Lisaks on ta lõpetanud [[Eesti Diplomaatide Kool]]i ning saanud magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias Tuftsi ülikoolist [[USA]]-s.<ref>[http://poliitika.postimees.ee/3262827/marina-kaljurand-astus-valisministri-ametisse Marina Kaljurand astus välisministri ametisse] Postimees, 16. juuli 2015</ref> ==Töö enne välisministeeriumisse tööle asumist== Aastatel 1986–1991 töötas Marina Kaljurand [[Tallinna Majandustehnikum]]is juriidiliste ainete õpetajana.<ref name="BMU3A" /> == Töö välisministeeriumis ja diplomaadikarjäär == Marina Kaljurand alustas tööd Eesti Vabariigi välisministeeriumis 1991. aastal pressi- ja infoosakonnas<ref name="Kanadas" /> III sekretärina{{lisa viide}}. Aastatel 1992–1996 oli ta välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktor ning 1996–1999 nõunik [[Eesti saatkond Helsingis|Eesti saatkonnas Helsingis]]. 1999–2001 töötas Kaljurand välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektorina ja 2001–2005 juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantslerina.<ref name="Kanadas" /> Samal ajal oli Marina Kaljurand õigusteaduse lektor [[TTÜ Kõrgem Majanduskool|TTÜ Kõrgemas Majanduskoolis]].{{lisa viide}} Diplomaadina alustas Kaljurand tööd aastatel 2004–2006, mil ta oli mitteresideeriv suursaadik [[Iisrael]]is (resideeris Tallinnas).{{lisa viide}} === Suursaadik Venemaal ja Kasahstanis === [[Pilt:Vladimir Putin with Marina Kaljurand.jpg|pisi|Marina Kaljurand [[Venemaa president|Venemaa presidendile]] [[Vladimir Putin]]ile oma volikirja üle andmas (2006)]] [[3. veebruar]]il [[2006]] nimetas president [[Arnold Rüütel]] Marina Kaljuranna Eesti suursaadikuks [[Venemaa Föderatsioon]]is. [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[2007]] nimetas president [[Toomas Hendrik Ilves]] ta ühtlasi mitteresideerivaks suursaadikuks [[Kasahstan]]is (resideeris algul Moskvas, hiljem Tallinnas).{{lisa viide}} Pärast [[pronkssõdur]]i teisaldamist ja [[Aprillirahutused|aprillirahutusi]] Tallinnas hakkasid liikumise [[Naši]] aktivistid blokeerima Eesti saatkonda [[Moskva]]s ja üritasid rünnata suursaadik Kaljuranda, kuid ihukaitsel õnnestus ründajad peatada.<ref name="4lCEi" /> Saatkonna ees piketeerinud meeleavaldajad nõudsid Kaljuranna lahkumist Moskvast ja saatkonnahoone lammutamist.{{lisa viide}} Venemaa suursaadikuna töötas Kaljurand 2008. aastani, Kasahstani suursaadikuna 2011. aastani. Tema järglaseks Eesti suursaadiku ametikohal Venemaa Föderatsioonis sai [[Simmu Tiik]].{{lisa viide}} === Välisministeeriumi välismajandussuhete ja arenguabi asekantsler === 2008. aasta suve lõpust septembrini [[2011]] töötas Kaljurand [[Eesti välisministeerium]]is asekantslerina välismajanduse ja arengukoostöö küsimuses.{{lisa viide}} === Suursaadik Ameerika Ühendriikides, Mehhikos ja Kanadas === [[Pilt:President Barack Obama and Estonian Ambassador to USA Marina Kaljurand, in the Oval Office, Sept. 9, 2011.jpg|pisi|vasakul|[[USA president]] [[Barack Obama]] ja Marina Kaljurand [[Valge Maja]] Ovaalkabinetis (2011)]] [[Pilt:Eesti suursaadik Kanadas Marina Kaljurand andis Ottawas Kanada kindralkuberner David Johnstonile üle oma volikirja. 1.12.2011 (6440662679).jpg|pisi|Marina Kaljurand pärast volikirja üleandmist Kanada kindralkuberner David Johnstonile, 1. detsember 2011]] Septembris 2011 nimetati Marina Kaljurand Eesti Vabariigi suursaadikuks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s. [[9. september|9. septembril]] [[2011]] andis ta oma volikirjad üle Ameerika Ühendriikide presidendile ja [[13. september|13. septembril]] Mehhiko presidendile. [[7. mai]]l [[2014]] vabastas president [[Toomas Hendrik Ilves]] ta suursaadiku ametikohalt Ameerika Ühendriikides ja sama aasta [[9. september|9. septembril]] ka suursaadiku ametikohalt Mehhikos. 2011–2013 oli Marina Kaljurand ühtlasi ka mitteresideeriv suursaadik [[Kanada]]s (asukohaga [[Washington]]is).<ref name="Kanadas" /> Sel ametikohal vahetas ta välja [[Väino Reinart]]i. Saadikukoha võttis üle [[Gita Kalmet]], kelle president Ilves nimetas ametisse 1. augustil 2013 ja kes asus resideerima [[Ottawa]]s.<ref name="rCmiV" /> {{-}} === Välisministeeriumi justiits- ja konsulaarküsimuste asekantsler (2014–2015) === Pärast suursaadiku ameti lõppemist töötas Kaljurand välisministeeriumis asekantslerina juriidiliste ja konsulaarküsimuste vallas.<ref name="ijg6a" /> == Välisminister (2015–2016) == Pärast [[Keit Pentus-Rosimannus]]e tagasiastumist välisministri ametikohalt tegi [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] juhatus ettepaneku nimetada uueks välisministriks Marina Kaljurand. 15. juulil 2015 nimetas [[Vabariigi President]] Marina Kaljuranna peaministri ettepanekul välisministriks.<ref name="14RFL" /> 16. juulil 2015 andis Kaljurand riigikogu ees ametivande ja astus välisministri ametisse.<ref name="DYFim" /> Marina Kaljurand on välisministrina jätkanud eelnevate välisministrite tööd, rõhutades EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika vajalikkust ning hoides häid suhteid EL-i, Ameerika Ühendriikide ja teiste Eesti liitlastega.{{lisa viide}} 9. septembril 2016 esitas Marina Kaljurand peaminister Taavi Rõivasele lahkumisavalduse ning teatas pressikonverentsil, et ta astub tagasi, et kandideerida presidendiks, ning kuulutas 9. septembri oma viimaseks tööpäevaks. Teda asendas kuni enda kinnitamiseni välisministri ametisse 12. septembril [[Jürgen Ligi]]. === Eston Kohveri vabastamine === [[Eston Kohver]]i vabastamise nimel töötasid enne Kaljuranda ka Urmas Paet ja Keit Pentus-Rosimannus. Kuigi luurajate vahetusprotsessi juhtis peamiselt siseminister Hanno Pevkur, osales salajastel kohtumistel ka välisminister Kaljurand.{{lisa viide}} == Presidendiks kandideerimine 2016. aastal == [[Pilt:Marina Kaljurand teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg|pisi|Marina Kaljurand teisel Narva [eel]arvamusfestivalil 2016. aastal]] 2015. aasta septembris tehtud küsitluse järgi toetanuks iga viies eestimaalane presidendina Kaljuranda. Pärast Toomas H. Ilvese ametiaja lõppemist 2016. aasta augustis näinuks Kaljuranda presidendina 20,3 protsenti küsitletutest. Lisaks Kaljurannale ületasid kümneprotsendilise toetuse veel vaid [[Edgar Savisaar]] (12,6%) ja [[Siim Kallas]] (10,6%).<ref name="Xjwy9" /> 2016. aasta veebruaris avaldatud Turu-uuringute AS-i uuringu kohaselt oli Kaljurand esikohal (23%) Eesti elanike nii esimese kui ka teise eelistusena. Esimese eelistusena järgnes talle Edgar Savisaar, esimese ja teise eelistuse kokkuvõttes jagasid võrdselt teist kohta Savisaar, [[Indrek Tarand]] ja Siim Kallas. Ametlikke kandidaate polnud selleks ajaks veel esitatud.<ref name="VCwVU" /> Aprilli lõpus 2016 ütles Marina Kaljurand Vikerraadio saates "Uudis+" antud intervjuus, et on valmis kandideerima presidendiks, kui tema kandidatuur üles seatakse. Ta rõhutas, et pole kunagi kuulunud ühtegi parteisse, ehkki kannab välisministrina poliitilist vastutust. Kandideerimist ajendaksid Kaljuranna sõnul mitmelt erakonnalt saadud toetus ja arusaam, et tal on eeldusi sidustada eri ühiskonnagruppe: "Ma olen Eestimaa venelane, ma olen naine, ma olen ema." Presidendiks saades lubas Kaljurand intervjuus pöörata tähelepanu kolmele teemale: turva- ja kindlustunde loomisele ja andmisele nii välis- kui ka sisepoliitiliselt, "õiglasele riigile", mille esindajana presidendil on oluline roll inimeste ärakuulajana ja nendega rääkijana ning eesti keele ja kultuuri püsimisele. Tema hinnangul peaks president olema eelkõige kogu rahva ühendaja ning sekkuma sisepoliitikasse vaid juhul, kui see läheb vastuollu põhiseaduse või põhiväärtustega. Kaljurand ei näinud põhjust loobuda presidendivalimiste eel välisministri kohast ning lubas valimistel kõrvale jäädes jätkata ministrina.<ref name="Pbfo3" /> Vaatamata Kaljuranna populaarsusele arvamusküsitlustes, otsustas Reformierakond mitte esitada teda presidendikandidaadiks valimisvoorudes, mis toimusid Riigikogus. Nende järel langetas Reformierakond otsuse, mille kohaselt esitab erakond ka valimiskogus kandidaadiks vaid Siim Kallase. Otsuse avalikustamisele järgnenud intervjuus ütles Marina Kaljurand, et on valmis sellegipoolest kaaluma kandideerimist, kui talle tehakse sellekohane ettepanek, ning jäi seisukohale, et oleks olnud parem kandidaat: "Ma arvan, et erakonnal võib olla mitu kandidaati ja ma tegin kuu aega tagasi ettepaneku, et Siim Kallas kandideeriks riigikogus ja mina valimiskogus. See oli minu ettepanek erakonnale. Eile erakond seda ettepanekut ei toetanud. Otsus on tehtud ja nüüd läheme edasi. ... Ma ise ei saa kuskile kandideerida, selleks tuleb mind esitada. Kui see ettepanek tehakse, siis ma väga tõsiselt kaalun seda." Kaljurand lubas ka kandideerimise korral välisministri ametist tagasi astuda.<ref name="AH7nv" /><ref name="1LMOz" /> Kaljuranna kandidatuuri toetuseks koostasid avaliku ühispöördumise valimiskogu liikmetele ka kümned ühiskonnategelased.<ref name="QTzD9" /> 9. septembril 2016 teatas Kaljurand, et astub välisministri ametikohalt tagasi ning palub oma toetajatel end valimiskogus presidendikandidaadiks üles seada. [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]] sai Kaljurand 24. septembril valimiskogus esimeses voorus 75 häält ning teise vooru edasi ei pääsenud. == Tegevus pärast presidendivalimisi == [[Fail:Marina Kaljurand 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Marina Kaljurand 2021. aasta Arvamusfestivalil]] 2016. aasta oktoobri lõpus alustas Kaljurand osalise koormusega tööd Välisministeeriumis, kus temast sai nõunik küberjulgeoleku küsimustes. Ühtlasi jätkas ta Eesti esindajana tööd ÜRO küberekspertide töörühmas, mille töös on ta osalenud alates 2014. aastast.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/9e0397f4-cfb5-436b-b0d5-5a59c25d029d/kaljurand-alustab-valisministeeriumis-kuberjulgeoleku-nounikuna "Kaljurand alustab välisministeeriumis küberjulgeoleku nõunikuna"] ERR, 19. oktoober 2016</ref> 2017. aastal asus Kaljurand juhtima värskelt moodustatud [[Rahvusvahelise Küberstabiilsuse komisjon|Rahvusvahelist Küberstabiilsuse komisjoni]]. Ettepaneku sellele kohale asumiseks tegi [[Hollandi valitsus]]. Komisjoni eesmärgiks on kolme aastaga koostada põhjalik aruanne, mida tuleks [[küberruum]]i turvalisuse suurendamiseks ette võtta.<ref>[https://www.err.ee/582604/marina-kaljurand-hakkab-juhtima-esinduslikku-rahvusvahelist-komisjoni "Marina Kaljurand hakkab juhtima esinduslikku rahvusvahelist komisjoni"] ERR, 17.02.2017</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 4145 häält ning osutus valituks. == Euroopa Parlamendi liige == 2019. aasta [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Kaljurand [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas ning osutus valituks 65 549 häälega olles nõnda valimiste populaarseim kandidaat ja saades Eesti Euroopa parlamendi valimistel läbi aegade kolmanda tulemuse (temast on rohkem hääli saanud üksnes [[Indrek Tarand]] 2009. aastal (102 460 häält) ja [[Toomas Hendrik Ilves]] 2004. aastal (76 120 häält)).<ref>{{Netiviide|autor=Kook, Urmet|url=https://www.err.ee/946006/euroopa-parlamendi-valimised-eestis-voitis-reformierakond|pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised Eestis võitis Reformierakond|väljaanne=ERR|aeg=26.05.2019|vaadatud=}}</ref> [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] kuulub Kaljurand Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni. Ta on ELi-Armeenia parlamentaarse partnerluskomitee delegatsiooni esimees, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja Euronesti parlamentaarse assamblee liige ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni asendusliige.<ref>http://www.europarl.europa.eu/meps/et/197491/MARINA_KALJURAND/home#mep-card-content</ref> Ta kandideeris ka [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 45 626 häält ning osutus valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> ===ERJK-i ettekirjutis=== Juunis 2025 tegi [[Erakondade rahastamise järelevalvekomisjon]] (ERJK) Kaljurannale ettekirjutise, milles nõudis ligi 13 000 euro tagastamist, kuna komisjoni hinnangul oli enne [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta europarlamendi valimisi]] erinevates Eesti ajalehtedes ilmunud ja Kaljuranna fraktsiooni poolt kinni maksud naistepäevatervitus osa tema kampaaniast. Kaljurand ERJK-i otsusega ei nõustunud.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = ERJK nõuab Jaak Madisonilt ja Marina Kaljurannalt tuhandete eurode tagastamist | perekonnanimi = Einmann, Andres; Paaliste | eesnimi = Margus | autor-link = | leheküljed = | lehekülg = | väljaanne = | aastakäik = | üksiknumber = | kuupäev = 17. juuni 2025 | vaadatud = 18. juuni 2025 | koht = | väljaandja = [[Postimees]] | keel = | tsitaat = | url = https://www.postimees.ee/8270674/erjk-nouab-jaak-madisonilt-ja-marina-kaljurannalt-tuhandete-eurode-tagastamist }}</ref> ==2025. aasta KOV volikogude valimised== Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lasnamäe linnaosa]]s, sai 1643 häält ning osutus valituks. ==Tunnustus== *2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4332}}</ref> *2007 – [[Postimehe aasta inimene]] *2007 – [[Eesti Naiste Koostöökett|Eesti Naiste Koostööketi]] [[teenäitaja]] *2008 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1329}}</ref> *2008 – [[suursaadik]]u auaste (29. oktoober 2008) *2010 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II klassi aumärk]] *2015 – [[aasta naine]]<ref name="4TPqo" /> *2016 – Commander Grand Cross of the Order of the Lion of Finland ==Isiklikku== Marina Kaljuranna abikaasa on [[Kalle Kaljurand]]. Nende tütar Kaisa (1987) on lõpetanud [[Tallinna Inglise Kolledž]]i ja [[Tartu Ülikool]]i psühholoogia erialal. Poeg [[Kristjan Kaljurand|Kristjan]] (1992) on lõpetanud [[Tallinna Reaalkool]]i ja õpib [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikoolis]] inseneriteadust.<ref name="j59Jf" /> Vanim poeg Ken hukkus seitsmeaastaselt õnnetuse tõttu Eesti taasiseseisvumise päeval.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vikerraadio.err.ee/916388/kabi-ei-kuku-kaisa-ja-marina-kaljurand|pealkiri=Saade "Käbi ei kuku..."|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kaljurand tuli [[1991]]. aastal Eesti naisüksikmängus meistriks [[sulgpall]]is.<ref name="pk8jv" /> Ta on [[Eesti meistrivõistlused sulgpallis|Eesti sulgpallimeistrivõistlustel]] võitnud 23 medalit, nendest seitse kuldmedalit. Ta harrastab [[kepikõnd]]i.<ref name=":0" /> Alates juunist 2017 on ta [[Naiskodukaitse]] [[Lääne ringkond|Lääne ringkonna]] Hiiumaa jaoskonna liige<ref>[https://www.naiskodukaitse.ee/Marina_Kaljurand_liitus_Naiskoduka_3407 Marina Kaljurand liitus Naiskodukaitsega]</ref>. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="CGfpy">[[Mikk Salu]]. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestiekspress20141217.2.19.1 MARINA KALJURAND: olen venelane ja Eesti patrioot!], Eesti Ekspress, 17. detsember 2014, lk 21.</ref> <ref name="axEjC">[[BNS]]. [http://www.postimees.ee/3658073/kaljuranna-kinnitusel-on-ta-sunnijargne-eesti-kodanik Kaljuranna kinnitusel on ta sünnijärgne Eesti kodanik], postimees.ee, 15. aprill 2016.</ref> <ref name="dfwGl">[[Karoliina Vasli]]. [http://www.ohtuleht.ee/728498/marina-kaljuranna-taust-ema-eesti-nsv-ministrite-noukogu-ametnik-isa-latlasest-bussijuht MARINA KALJURANNA TAUST: ema Eesti NSV ministrite nõukogu ametnik, isa lätlasest bussijuht], ohtuleht.ee, 20. aprill 2016.</ref> <ref name="32b1Z">{{Netiviide |pealkiri=TÜ lõpetanute nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |vaadatud=2013-12-31 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720013636/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="BMU3A">[http://www.estemb.org/static/files/050/kaljurand_cv__eesti.pdf Marina Kaljuranna CV] Eesti USA-saatkonna kodulehel</ref> <ref name="Kanadas">Berit-Helena Lamp [http://www.postimees.ee/655088/eesti-suursaadik-kanadas-andis-ule-volikirja Eesti suursaadik Kanadas andis üle volikirja] Postimees, 2. detsember 2011</ref> <ref name="4lCEi">[https://www.ohtuleht.ee/227852 Jõhker rünnak Eesti suursaadiku vastu], SL Õhtuleht 3. mai 2007</ref> <ref name="rCmiV">[https://web.archive.org/web/20190402084645/http://eestielu.com/et/uudised/kohalikud-uudised/130-toronto/1917-gita-kalmet-uus-eesti-vabariigi-suursaadik-kanadas-on-kuelaline-toronto-eesti-majas-esto-bbq-suvesaerinal Gita Kalmet, uus Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas on külaline Toronto Eesti Majas ESTO BBQ "Suvesärinal"] Eesti Elu nr. 33, 16. august 2013</ref> <ref name="ijg6a">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e2869ce5-0966-4d33-9de1-dea2fd851f5e "Leht: Rõivas näeb välisministrina Marina Kaljuranda"] ERR, 9. juuli 2015</ref> <ref name="14RFL">[http://uudised.err.ee/v/2ff81db0-337c-4587-a2d6-80b47eed6dae President nimetas Kaljuranna välisministri ametisse], ERR, 15. juuli 2015</ref> <ref name="DYFim">[http://poliitika.postimees.ee/3262827/marina-kaljurand-astus-valisministri-ametisse Marina Kaljurand astus välisministri ametisse], Postimees, 16. juuli 2015</ref> <ref name="Xjwy9">[http://uudised.err.ee/v/ea2d059b-cdd6-4070-8c72-016c717322e4 Presidendikandidaadina meeldib rahvale enim Kaljurand]</ref> <ref name="VCwVU">[[Kärt Anvelt]]. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahva-suurima-toetusega-presidendikandidaat-votan-seda-suure-tunnustusena-oma-toole?id=73603717 Rahva suurima toetusega presidendikandidaat: võtan seda suure tunnustusena oma tööle] Eesti Päevaleht, 8. veebruar 2016</ref> <ref name="Pbfo3">[http://uudised.err.ee/v/eesti/705a2783-5d0e-4eca-aaae-a04bb914bcdd/kaljurand-eesti-vajab-parimat-presidenti-siin-ei-mangi-rolli-ei-rahvus-ega-sugu Kaljurand: Eesti vajab parimat presidenti, siin ei mängi rolli ei rahvus ega sugu] ERR, 27.04.2016</ref> <ref name="AH7nv">[http://uudised.err.ee/v/eesti/84a6ba34-8f6e-4a6f-b240-484490f6c0b3/roivas-palus-kaljurannal-partei-otsust-mitte-isiklikult-votta Rõivas palus Kaljurannal partei otsust mitte isiklikult võtta] ERR, 31.08.2016</ref> <ref name="1LMOz">[http://uudised.err.ee/v/eesti/91e0bc35-a9ef-4b8c-9759-3381b24d9541/kaljurand-arvan-et-mina-oleksin-olnud-parem-kandidaat Kaljurand: arvan, et mina oleksin olnud parem kandidaat] ERR, 31.08.2016</ref> <ref name="QTzD9">[http://uudised.err.ee/v/eesti/4b9c8048-7131-4285-a36e-7bb929bb59e8/kumned-uhiskonnategelased-soovivad-naha-kaljuranda-valimiskogus-kandidaadina Kümned ühiskonnategelased soovivad näha Kaljuranda valimiskogus kandidaadina] ERR, 31.08.2016</ref> <ref name="4TPqo">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tanavuseks-aasta-naiseks-valiti-marina-kaljurand?id=72892433|Pealkiri=Tänavuseks aasta naiseks valiti Marina Kaljurand|Väljaanne=DELFI|Aeg=16.11.2015|Kasutatud=}}</ref> <ref name=":0">[http://digileht.epl.delfi.ee/sport/eesti-presidendid-ja-sport-kultuurne-meri-mangumees-ruutel-ja-jutumees-ilves?id=75700787 Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves] digileht.epl.delfi.ee</ref> <ref name="j59Jf">[http://www.estemb.org/static/files/050/kaljurand_cv__eesti.pdf Marina Kaljuranna CV] Eesti Washingtoni saatkonna kodulehel</ref> <ref name="pk8jv">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/marina-kaljurand-saab-eesti-suursaadikuks-usas?id=47050906 Marina Kaljurand saab Eesti suursaadikuks USAs] Eesti Ekspress, 2. juuni 2011</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Marina Kaljurand}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.europarl.europa.eu/meps/et/197491/MARINA_KALJURAND/home Marina Kaljurand Euroopa Parlamendi kodulehel] * {{ESBL|Marina_Kaljurand}} * Krister Kivi. [http://ekspress.delfi.ee/d?id=69110787 Marina tormi käes]. Eesti Ekspress, 3. mai 2007. * [http://www.echo.msk.ru/programs/opponent/512533-echo/ Marina Kaljurand "Эхо Москвы" saates "Народ против..."], 8. mai 2008 (vene keeles) * Marina Kaljurand saates "[[Kukul külas]]", 16. november 2008, [http://podcast.kuku.ee/2008/11/16/kukul-kulas-2008-11-16/] * [http://www.epl.ee/artikkel/446784 Marina Kaljurand: Kõik oleneb inimestest], EPL, 31. oktoober 2008 * Teet Korsten. [http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=print&sid=9872 Marina Kaljurand: "Soovitan noortele diplomaatidele tööd ida pool"], Pohjarannik, 7. märts 2009 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-ja-fotod-reformierakond-esitab-valisministri-kandidaadiks-marina-kaljuranna?id=71884515 Reformierakond esitab välisministriks Marina Kaljuranna] Delfi, 10. juuli 2015 * Teet Korsten. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=15676 "Välisminister nr 13 tahab olla väga hea ja pikka aega ametis"], Põhjarannik, 10. oktoober 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/705a2783-5d0e-4eca-aaae-a04bb914bcdd/kaljurand-eesti-vajab-parimat-presidenti-siin-ei-mangi-rolli-ei-rahvus-ega-sugu Kaljurand: Eesti vajab parimat presidenti, siin ei mängi rolli ei rahvus ega sugu] ERR, 27.04.2016 *[[Toomas Haug]]. [http://huikajad.blogspot.com.ee/2016/04/toomas-haug-ekrest-kaljurannast-ja.html?m=1 EKREst, Kaljurannast ja siilist] [[Huige]], 16. aprill 2016. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Keit Pentus-Rosimannus]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg= [[2015]]–[[2016]]| järgnev= [[Jürgen Ligi]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Kaljurand, Marina}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Kasahstanis]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Venemaal]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti sulgpallurid]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tuftsi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] gfbo0baaj84vupuk8hok773umlehyb1 Heksaan 0 89355 7257214 6745467 2026-10-22T12:20:04Z Rulakarbes 164113 7257214 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hexane-2D-Skeletal.svg|thumb|Graafiline kujutis]] [[Pilt:Hexane-3D-space-filling.png|thumb]] '''Heksaan''' ehk '''''n''-heksaan''' on [[lineaarsed alkaanid|lineaarne alkaan]], mille [[molekul]]is on kuus [[süsinik]]u[[aatom]]it, valemiga C<sub>6</sub>H<sub>14</sub>. Lisaks esineb veel neli heksaani [[Isomeerid|isomeeri]]. Heksaan on värvitu lenduv mittepolaarne tuleohtlik vedelik, keemistemperatuuriga 69 °C. Heksaani toodetakse [[toornafta]] rafineerimisel. Heksaani kasutatakse peamiselt [[Lahusti|lahustina]], nii tööstuses kui ka keemialaborites. Heksaani kasutatakse sageli isomeeride seguna, kus valdavalt esineb ''n''-heksaan. [[Kategooria:Alkaanid]] [[Kategooria:Lahustid]] owqp454y415lxehnfw2385uyr2995g1 2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 92902 7257492 7173434 2026-10-23T05:42:13Z Kalle 51 7257492 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Saksamaa}}, [[Berliin]] |- | '''<''': '''[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Osaka 2007]]''' | '''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Daegu 2011]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] - [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]] - [[2027. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2027]]- [[2029. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2029]]- [[2031. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2031]] |} [[Pilt:Berliner_Olympiastadion_night.jpg|pisi|[[Berliini Olümpiastaadion]] võistluste ajal]] [[Pilt:Berlino Leichtathletik-WM.jpg|pisi|MM-i maskott oli karu Berlino]] '''XII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[15. august|15.]]–[[23. august]]ini [[2009]] [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. [[IAAF]] valis Berliini MM-võistluste korraldajaks [[6. detsember|6. detsembril]] [[2004]]. Teised kandidaadid olid [[Split]] [[Horvaatia]]st, [[Valencia]] [[Hispaania]]st, [[Brüssel]] [[Belgia]]st, [[Brisbane]] [[Austraalia]]st, [[Delhi]] [[India]]st, [[Casablanca]] [[Maroko]]st ja [[Daegu]] [[Lõuna-Korea]]st. Võistlused peeti [[Berliini Olümpiastaadion|Olümpiastaadionil]], kus toimusid ka [[1936. aasta suveolümpiamängud]]. Aastatel 2000–2004 põhjalikult renoveeritud staadion mahutab 74 228 pealtvaatajat. Maratonid ja käimisvõistlused algasid ja lõppesid [[Brandenburgi väravad|Brandenburgi väravate]] juures. Sportlased olid majutatud kahte hotelli, 950 toaga [[Hotel Estrel]]i ja 650 toaga [[Hotel Berlin]]i. Maailmameistrivõistluste ametlik maskott oli [[Berlino]]. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Enim medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronksmedaleid ka 6. 13 medaliga oli teine Jamaica, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli küll Venemaa 13 medaliga (4-3-6), kuid siiski jäi ta medalitabelis neljandaks Keenia järel, kes sai kokku 11 medalid (4-5-2), kuid edestas Venemaad enim saadud hõbemedalite arvuga. Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 000 [[USA dollar]]it, teine ja kolmas vastavalt 30 000 ja 20 000 dollarit. Teatevõistluses olid preemiasummad 80 000, 40 000 ja 20 000 USA dollarit. Maailmarekordi püstitamise eest maksti 100 000 dollarit. MM-il uuendati kolmel korral maailmarekordit, millest kaks rekordit läksid [[jamaica]]lase [[Usain Bolt]]i nimele vastavalt 100 ja 200 m jooksus. Kolmas rekord tehti naiste vasaraheites ja selle omanikuks on [[Poola]] sportlane [[Anita Włodarczyk]]. ==Maailmameistrivõistluste normid== {| class="wikitable" width=50% |- !Ala !! Mehed A !! Mehed B !! Naised A !! Naised B |- |[[100 m jooks]] || align="center"|10,21 || align="center"|10,28 ||align="center"|11,30 || align="center"|11,40 |- |[[200 m jooks]] || align="center"|20,59 || align="center"|20,75 || align="center"|23,00 || align="center"|23,30 |- |[[400 m jooks]] || align="center"|45,55 || align="center"|45,95 || align="center"|51,50 ||align="center"|52,30 |- |[[800 m jooks]] || align="center"|1.45,40 || align="center"|1.46,60 || align="center"|2.00,00 || align="center"|2.01,30 |- |[[1500 m jooks]] || align="center"|3.36,20 || align="center"|3.39,20 || align="center"|4.06,00 || align="center"|4.09,00 |- |[[5000 m jooks]] || align="center"|13.20,00 || align="center"|13.29,00 || align="center"|15.10,00 || align="center"|15.25,00 |- |[[10 000 m jooks]] || align="center"|27.47,00 || align="center"|28.12,00 || align="center"|31.45,00 || align="center"|32.20,00 |- |[[Maraton]] || align="center"|2:18.00 || align="center"|2:18.00 || align="center"|2:43.00 || align="center"|2:43.00 |- |[[100 m tõkkejooks]] || align="center" |– || align="center" |– || align="center"|12,96 || align="center"|13,11 |- |[[110 m tõkkejooks]] || align="center"|13,55 || align="center"|13,62 || align="center" |– || align="center" |– |- |[[400 m tõkkejooks]] || align="center"|49,25 || align="center"|49,80 || align="center"|55,50 || align="center"|56,55 |- |[[3000 m takistusjooks]] || align="center"|8.23,00 || align="center"|8.33,50 || align="center"|9.40,00 || align="center"|9.48,00 |- |[[Kõrgushüpe]] || align="center"|2.31 || align="center"|2.28 || align="center"|1.95 || align="center"|1.91 |- |[[Teivashüpe]] || align="center"|5.70 || align="center"|5.55 || align="center"|4.45 || align="center"|4.35 |- |[[Kaugushüpe]] || align="center"|8.15 || align="center"|8.05 || align="center"|6.72 || align="center"|6.62 |- |[[Kolmikhüpe]] || align="center"|17.10 || align="center"|16.65 || align="center"|14.20 || align="center"|14.00 |- |[[Kuulitõuge]] || align="center"|20.30 || align="center"|19.90 || align="center"|18.20 || align="center"|17.20 |- |[[Kettaheide]] || align="center"|64.50 || align="center"|62.50 || align="center"|62.00 || align="center"|58.50 |- |[[Vasaraheide]] || align="center"|77.50 || align="center"|74.30 || align="center"|70.00 || align="center"|67.50 |- |[[Odavise]] || align="center"|81.80 || align="center"|78.00 || align="center"|61.00 || align="center"|59.00 |- |[[Seitsmevõistlus]] || align="center" |– || align="center" |– || align="center"|6100 || align="center"|5900 |- |[[Kümnevõistlus]] || align="center"|8000|| align="center"|7730 || align="center" |– || align="center" |– |- |[[20 km käimine]] || align="center"|1:22.30 || align="center"|1:24.20 || align="center"|1:33.30 || align="center"|1:38.00 |- |[[50 km käimine]] || align="center"|3:58.00 || align="center"|4:09.00 || align="center" |– || align="center" |– |- |[[4×100 m teatejooks]] || align="center"| 39,10 || align="center" |– || align="center"|43,90|| align="center" |– |- |[[4×400 m teatejooks]] || align="center"|3.03,30 || align="center" |– || align="center"|3.31,00|| align="center" |– |} ==Võistluste ajakava== {| class="wikitable centre" bgcolor="#F7F8FF" cellpadding="2" cellspacing="0" border="1" style="font-size:95%;border:1px solid #999999;border-collapse:collapse" |- |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;E&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;K&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Kvalifikatsioon |bgcolor=#D9FFB2|&nbsp;&nbsp;&nbsp;1/2&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Poolfinaal |bgcolor=#FFDF80|&nbsp;&nbsp;&nbsp;F&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Finaal |} {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="center" ! august|| width="18px"|15 || 16 || 17 || 18 || 19 || 20 || 21 || 22 || 23 |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|100 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|200 m jooks]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|400 m jooks]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooks]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F |-align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|5000 m jooks]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|10 000 m jooks]] || || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]]|| || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m|4x100 m teatejooks]] || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 400 m|4x400 m teatejooks]] || || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|50 km käimine]] || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || |} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="center" ! august|| width="18px"|15 || 16 || 17 || 18 || 19 || 20 || 21 || 22 || 23 |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|100 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|200 m jooks]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|800 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |-align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|1500 m jooks]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m 2|5000 m jooks]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|10 000 m jooks]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]|| || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m 2|4x100 m teatejooks]] || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 400 m 2|4x400 m teatejooks]] || || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] || ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide2|Vasaraheide]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] ||bgcolor="FFDF80"| F ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |} {{col-end}} ==Eestlaste osalemine== Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast; *[[200 m jooks]]us: [[Marek Niit]] *[[1500 m jooks]]us [[Tiidrek Nurme]] *[[kõrgushüpe|kõrgushüppes]]: [[Anna Iljuštšenko]] *[[kaugushüpe|kaugushüppes]]: [[Ksenija Balta]] ja [[Sirkka-Liisa Kivine]] *[[kolmikhüpe|kolmikhüppes]]: [[Lauri Leis]] *[[kuulitõuge|kuulitõukes]]: [[Taavi Peetre]] *[[kettaheide|kettaheites]]: [[Märt Israel]], [[Gerd Kanter]] ja [[Aleksander Tammert]] *[[odavise|odaviskes]]: [[Moonika Aava]], [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] ja [[Tanel Laanmäe]] *[[seitsmevõistlus]]es: [[Kaie Kand]] *[[kümnevõistlus]]es: [[Andres Raja]], [[Mikk Pahapill]] ja [[Mikk-Mihkel Arro]] ==Tulemused== ==Mehed== ===[[100 m jooks]]=== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Usain Bolt]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||9,58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Tyson Gay]]||{{PisiLipp|USA}}||9,71 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Asafa Powell]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||9,84 |- |4.||[[Daniel Bailey]]||{{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}}||9,93 |- |5.||[[Richard Thompson]]||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||9,93 |- |6.||[[Dwain Chambers]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||10,00 |- |7.||[[Marc Burns]]||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||10,00 |- |8.||[[Darvis Patton]]||{{PisiLipp|USA}}||10,34 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 92 ([http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_100_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,69 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 9,80 [[Maurice Greene]], [[USA]] ([[22. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2007]]: 9,85 [[Tyson Gay]], [[USA]] ([[26. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_100_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=qf/results.html#detM_100_hash_qf Veerandfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-16-2009/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_100_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-16-2009/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_100_hash_f Finaal] {{clear}} === [[200 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Usain Bolt]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||19,19 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Alonso Edward]]||{{PisiLipp|Panama}}||19,81 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Wallace Spearmon]]||{{PisiLipp|USA}}||19,85 |- |4.||[[Shawn Crawford]]||{{PisiLipp|USA}}||19,89 |- |5.||[[Steve Mullings]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||19,98 |- |6.||[[Charles Clark]]||{{PisiLipp|USA}}||20,39 |- |7.||[[Ramil Guliyev]]||{{PisiLipp|Aserbaidžaan}}||20,61 |- |8.||[[David Alerte]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||20,68 |- |colspan="8"|. |- |39.||[[Marek Niit]]||{{PisiLipp|Eesti}}||21,21 |} </div> <br> Finaal: [[20. august]] <br>Osavõtjaid: 67 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=200/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_200_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,30 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 19,76 [[Tyson Gay]], [[USA]] ([[30. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2007]]: 19,76 [[Tyson Gay]], [[USA]] ([[30. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=200/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_200_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=200/combCode=hash/roundCode=qf/results.html#detM_200_hash_qf Veerandfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=200/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_200_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=200/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_200_hash_f Finaal] {{clear}} ===[[400 m jooks]]=== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[LaShawn Merritt]]||{{PisiLipp|USA}}||44,06 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Jeremy Wariner]]||{{PisiLipp|USA}}||44,60 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Renny Quow]]||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||45,02 |- |4.||[[Tabarie Henry]]||[[Pilt:Flag of the United States Virgin Islands.svg|24px]] [[USA Neitsisaared]]||45,42 |- |5.||[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]||{{PisiLipp|Bahama}}||45,47 |- |6.||[[David Gillick]]||{{PisiLipp|Iirimaa}}||45,53 |- |7.||[[Michael Bingham]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||45,56 |- |8.||[[Leslie Djhone]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||45,90 |} </div> <br> Finaal: [[21. august]] <br>Osavõtjaid: 53 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_400_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>MM rekord: 43,18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2007]]: 43,45 [[Jeremy Wariner]] [[USA]], ([[31. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400_hash_f Finaal] {{clear}} === [[800 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Mbulaeni Mulaudzi]]||{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||1.45,29 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Alfred Kirwa Yego]]||{{PisiLipp|Keenia}}||1.45,35 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Yusuf Saad Kamel]]||{{PisiLipp|Bahrein}}||1.45,35 |- |4.||[[Juri Borzakovski]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1.45,57 |- |5.||[[Amine Laalou]]||{{PisiLipp|Maroko}}||1.45,66 |- |6.||[[Nick Symmonds]]||{{PisiLipp|USA}}||1.45,71 |- |7.||[[Bram Som]]||{{PisiLipp|Holland}}||1.45,86 |- |8.||[[Marcin Lewandowski]]||{{PisiLipp|Poola}}||1.46,17 |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 51 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=800/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_800_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>MM rekord: 1.43,06 [[Billy Konchellah]], [[Keenia]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2007]]: 1.47,09 [[Alfred Kirwa Yego]] [[Keenia]] ([[2. september]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=800/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_800_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=800/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_800_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=800/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_800_hash_f Finaal] {{clear}} === [[1500 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Yusuf Saad Kamel]]||{{PisiLipp|Bahrein}}||3.35,93 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Deresse Mekonnen]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||3.36,01 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Bernard Lagat]]||{{PisiLipp|USA}}||3.36,20 |- |4.||[[Asbel Kipruto Kiprop]]||{{PisiLipp|Keenia}}||3.36,47 |- |5.||[[Augustine Kiprono Choge]]||{{PisiLipp|Keenia}}||3.36,53 |- |6.||[[Mohamed Moustaoui]]||{{PisiLipp|Maroko}}||3.36,57 |- |7.||[[Mehdi Baala]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3.36,99 |- |8.||[[Lopez Lomong]]||{{PisiLipp|USA}}||3.37,62 |- |colspan="8"|. |- |28.||[[Tiidrek Nurme]]||{{PisiLipp|Eesti}}||3.43,73 |} </div> <br> Finaal: [[18. august]] <br>Osavõtjaid: 54 ([http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_1500_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>MM rekord: 3.27,65 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 2007]]: 3.34,77 [[Bernard Lagat]] [[USA]] ([[29. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_1500_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_1500_hash_f Finaal] {{clear}} === [[5000 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Kenenisa Bekele]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||13.17,09 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Bernard Lagat]]||{{PisiLipp|USA}}||13.17,33 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[James Kwalia C'Kurui]]||{{PisiLipp|Katar}}||13.17,78 |- |4.||[[Moses Ndiema Kipsiro]]||{{PisiLipp|Uganda}}||13.18,11 |- |5.||[[Eliud Kipchoge]]||{{PisiLipp|Keenia}}||13.18,95 |- |6.||[[Ali Abdosh]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||13.19,11 |- |7.||[[Mohammed Farah]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||13.19,69 |- |8.||[[Matthew Tegenkamp]]||{{PisiLipp|USA}}||13.20,23 |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 39 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_5000_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]] [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>MM rekord: 12.52,79 [[Eliud Kipchoge]], [[Keenia]] ([[31. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2007]]: 13.45,87 [[Bernard Lagat]] [[USA]] ([[2. september]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_5000_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_5000_hash_f Finaal] {{clear}} === [[10 000 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Kenenisa Bekele]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||26,46.31 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Zersenay Tadese]]||{{PisiLipp|Eritrea}}||26,50.12 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Moses Ndiema Masai]]||{{PisiLipp|Keenia}}||26,57.39 |- |4.||[[Imane Merga]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||27.15,94 |- |5.||[[Bernard Kiprop Kipyego]]||{{PisiLipp|Keenia}}||27.18,47 |- |6.||[[Dathan Ritzenhein]]||{{PisiLipp|USA}}||27.22,28 |- |7.||[[Micah Kipkemboi Kogo]]||{{PisiLipp|Keenia}}||27.26,33 |- |8.||[[Galen Kogo]]||{{PisiLipp|USA}}||27.37,99 |} </div> <br> Finaal: [[17. august]] <br>Osavõtjaid: 31 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/startlist.html#detM_10K_hash_f Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. juuli]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>MM rekord: 26.49,57 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[24. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2007]]: 27.05,90 [[Kenenisa Bekele]] [[Etioopia]] ([[27. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_10K_hash_f Finaal]) {{clear}} === [[Maraton]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Abel Kirui]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:06.54 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Emmanuel Kipchirchir Mutai]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:07.48 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Tsegay Kebede]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||2:08.35 |- |4.||[[Yemane Tsegay]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||2:08.42 |- |5.||[[Robert Kipkoech Cheruiyot]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:10.46 |- |6.||[[Atsushi Sato]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||2:12.05 |- |7.||[[Adil Ennani]]||{{PisiLipp|Maroko}}||2:12.12 |- |8.||[[Jose Manuel Martinez]]||{{PisiLipp|Hispaania}}||2:14.04 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 98 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/startlist.html#detM_MAR_hash_f Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>MM rekord: 2:08.31 [[Jaouad Gharib]], [[Maroko]] ([[30. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2007]]: 2:15.58 [[Luke Kibet]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_MAR_hash_f Finaal] {{clear}} === [[4×100 m teatejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||{{PisiLipp|Jamaica}}||[[Steve Mullings]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]||37,31 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||[[Darrel Brown]], [[Marc Burns]], [[Emmanuel Callender]], [[Richard Thompson]]||37,62 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[Simeon Williamson]], [[Tyrone Edgar]], [[Marlon Devonish]], [[Harry Aikines-Aryeetey]]||38,02 |- |4.||{{PisiLipp|Jaapan}}||[[Masashi Eriguchi]], [[Naoki Tsukahara]], [[Shinji Takahira]], [[Kenji Fujimitsu]]||38,30 |- |5.||{{PisiLipp|Kanada}}||[[Sam Effah]], [[Oluseyi Smith]], [[Jared Connaughton]], [[Bryan Barnett]]||38,39 |- |6.||{{PisiLipp|Itaalia}}||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele di Gregorio]], [[Fabio Cerutti]]||38,54 |- |7.||{{PisiLipp|Brasiilia}}||[[Vicente de Lima]], [[Sandro Viana]], [[Basílio de Moraes]], [[José Carlos Moreira]]||38,56 |- |8.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||[[Ronald Pognon]], [[Martial Mbandjock]], [[Eddy de Lepine]], [[Christophe Lemaître]]||39,21 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_4X1_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]] <br>MM rekord: 37,40 [[USA]] ([[21. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m|Maailmameister 2007]]: 37,78 [[USA]] <br> [[Darvis Patton]], [[Wallace Spearmon]], [[Tyson Gay]], [[Leroy Dixon]] <br> <br>Ametlikud tulemused:[http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X1_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X1_hash_f Finaal] {{clear}} === [[4×400 m teatejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||{{PisiLipp|USA}}||[[Angelo Taylor]], [[Jeremy Wariner]], [[Kerron Clement]], [[LaShawn Merritt]]||2.57,86 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[Conrad Williams]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]]||3.00,53 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||{{PisiLipp|Austraalia}}||[[John Steffensen]], [[Ben Offereins]],[[Tristan Thomas]], [[Sean Wroe]]||3.00,90 |- |4.||{{PisiLipp|Belgia}}||[[Antoine Gillet]], [[Kévin Borlée]], [[Nils Duerinck]], [[Cedric van Branteghem]]||3.01,88 |- |5.||{{PisiLipp|Poola}}||[[Marcin Marciniszyn]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozlowski]], [[Jan Ciepiela]]||3.02,23 |- |6.||{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}||[[Arismendy Peguero]], [[Yon Soriano]], [[Yoel Tapia]], [[Felix Sánchez]]||3.02,47 |- |7.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||[[Leslie Djhone]], [[Teddy Venel]], [[Yannick Fonsat]], [[Yoann Décimus]]||3.02,65 |- |8.||{{PisiLipp|Nigeeria}}||[[Saul Welgopwa]], [[Noah Akwu]], [[Amaechi Morton]], [[Bola Gee Lawal]]||3.02,73 |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_4X4_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 USA ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]] <br>MM rekord: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 400 m|Maailmameister 2007]]: 2.55,56 [[USA]] <br>[[LaShawn Merritt]], [[Angelo Taylor]], [[Darold Williamson]], [[Jeremy Wariner]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X4_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X4_hash_f Finaal] {{clear}} === [[110 m tõkkejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Ryan Brathwaite]]||{{PisiLipp|Barbados}}||13,14 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Terrence Trammell]]||{{PisiLipp|USA}}||13,15 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[David Payne]]||{{PisiLipp|USA}}||13,15 |- |4.||[[William Sharman]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||13,30 |- |5.||[[Maurice Wignall]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||13,31 |- |6.||[[Petr Svoboda]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}||13,38 |- |7.||[[Dwight Thomas]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||13,56 |- |8.||[[Ji Wei]]||{{PisiLipp|Hiina}}||13,57 |} </div> <br> Finaal: [[20. august]] <br>Osavõtjaid: 47 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_110H_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>MM rekord: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|Maailmameister 2007]]: 12,95 [[Liu Xiang]], [[Hiina]] <br> <br>Ametlikud tulemused:[http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_110H_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_110H_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_110H_hash_f Finaal] {{clear}} === [[400 m tõkkejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Kerron Clement]]||{{PisiLipp|USA}}||47,91 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Javier Culson]]||{{PisiLipp|Puerto Rico}}||48,09 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Bershawn Jackson]]||{{PisiLipp|USA}}||48,23 |- |4.||[[Jehue Gordon]]||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||48,26 |- |5.||[[Periklis Iakovakis]]||{{PisiLipp|Kreeka}}||48,42 |- |6.||[[Danny McFarlane]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||48,65 |- |7.||[[David Greene]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||48,68 |- |8.||[[Felix Sanchez]]||{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}||50,11 |} </div> <br> Finaal: [[18. august]] <br>Osavõtjaid: 32 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_400H_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>MM rekord:47,18 Kevin Young , USA ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameister 2007]]: 47,61 [[Kerron Clement]], [[USA]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400H_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400H_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400H_hash_f Finaal] {{clear}} === [[3000 m takistusjooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Ezekiel Kemboi]]||{{PisiLipp|Keenia}}||8.00,43 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Richard Kipkemboi Mateelong]]||{{PisiLipp|Keenia}}||8.00,89 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Bouabdellah Tahri]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||8.01,18 |- |4.||[[Paul Kipsiele Koech]]||{{PisiLipp|Keenia}}||8.01,26 |- |5.||[[Yacob Jarso]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||8.12,13 |- |6.||[[Roba Gary]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||8.12,40 |- |7.||[[Brimin Kiprop Kipruto]]||{{PisiLipp|Keenia}}||8.12,61 |- |8.||[[Jukka Keskisalo]]||{{PisiLipp|Soome}}||8.14,47 |} </div> <br> Finaal: [[18. august]] <br>Osavõtjaid: 39 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detM_3KSC_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>MM rekord: 8:04.16 [[Moses Kiptanui]], [[Keenia]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameister 2007]]: 8.13,82 [[Brimin Kiprop Kipruto]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_3KSC_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_3KSC_hash_f Finaal] {{clear}} === [[20 km käimine]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Wang Hao (käija)|Wang Hao]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1:19.06 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Eder Sanchez]]||{{PisiLipp|Mehhiko}}||1:19.22 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Giorgio Rubino]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||1:19.50 |- |4.||[[Luis Lopez]]||{{PisiLipp|Colombia}}||1:20.03 |- |5.||[[Jared Tallent]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||1:20.27 |- |6.||[[Erik Tysse]]||{{PisiLipp|Norra}}||1:20.38 |- |7.||[[Jesus Sanchez]]||{{PisiLipp|Mehhiko}}||1:20.52 |- |8.||[[Matej Tóth]]||{{PisiLipp|Ungari}}||1:21.13 |- |||<s>[[Valeri Bortšin]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>1:18.41</s> |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 50 ([http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/startlist.html#detM_20KR_hash_f Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>MM rekord: 1:17.21 [[Jefferson Perez]], [[Ecuador]] ([[23. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2007]]: 1:22.20 [[Jefferson Pérez]], [[Ecuador]] ([[26. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_20KR_hash_f Finaal] {{clear}} === [[50 km käimine]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Trond Nymark]]||{{PisiLipp|Norra}}||3:41.16 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Jesus Angel Garcia]]||{{PisiLipp|Hispaania}}||3:41.37 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Grzegorz Sudol]]||{{PisiLipp|Poola}}||3:42.34 |- |4.||[[Andre Höhne]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||3:43.19 |- |5.||[[Luke Adams]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||3:43.39 |- |6.||[[Jared Tallent]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||3:44.50 |- |7.||[[Marco de Luca]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||3:46.31 |- |8.||[[Jarkko Kinnunen]]||{{PisiLipp|Soome}}||3:47.36 |- |||<s>[[Sergei Kirdjapkin]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>3:38.35</s> |} </div> <br> Finaal: [[21. august]] <br>Osavõtjaid: 47 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=50KR/combCode=hash/roundCode=f/startlist.html#detM_50KR_hash_f Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Deniss Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>MM rekord: 3:36:03 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[27. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2007]]: 3:43.53 [[Nathan Deakes]], [[Austraalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=50KR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_50KR_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kõrgushüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Jaroslav Rõbakov]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||2.32 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Kyriákos Ioánnou]]||{{PisiLipp|Küpros}}||2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Sylwester Bednarek]]||{{PisiLipp|Poola}}||2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Raul Spank]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||2.32 |- |5.||[[Jaroslav Baba]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}||2.23 |- |5.||[[Mickael Hanany]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2.23 |- |5.||[[Martijn Nuyens]]||{{PisiLipp|Holland}}||2.23 |- |5.||[[Linus Thörnblad]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||2.23 |} </div> <br> Finaal: [[21. august]] <br>Osavõtjaid: 31 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=HJ/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detM_HJ_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>MM rekord: 2.40 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2007]]: 2.35 [[Donald Thomas]], [[Bahama]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=HJ/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detM_HJ_hash_q Kvalifikatsioon]-[http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=HJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_HJ_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Teivashüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Steven Hooker]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||5.90 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Romain Mesnil]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||5.85 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Renaud Lavillenie]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||5.80 |- |4.||[[Maksim Mazurik]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||5.75 |- |5.||[[Aleksandr Gripitš]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||5.75 |- |6.||[[Damiel Dossevi]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||5.75 |- |7.||[[Giuseppe Gibilisco]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||5.65 |- |7.||[[Steven Lewis]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||5.65 |- |7.||[[Alexander Straub]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||5.65 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 35 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=PV/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detM_PV_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergei Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>MM rekord: 6.05 [[Dmitri Markov]], [[Austraalia]] ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2007]]: 5.86 [[Brad Walker]], [[USA]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=PV/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_PV_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=PV/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_PV_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kaugushüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Dwight Phillips]]||{{PisiLipp|USA}}||8.54 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Godfrey Khotso Mokoena]]||{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||8.47 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Mitchell Watt]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||8.37 |- |4.||[[Fabrice Lapierre]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||8.21 |- |5.||[[Greg Rutherford]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||8.17 |- |6.||[[Salim Sdiri]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||8.07 |- |7.||[[Gable Garenamotse]]||{{PisiLipp|Botswana}}||8.06 |- |8.||[[Christopher Tomlinson]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||8.06 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 45 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detM_LJ_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>MM rekord: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2007]]: 8.57 [[Irving Saladino]], [[Panama]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_LJ_hash_q Kvalifikatsioon]-[http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_LJ_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kolmikhüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Phillips Idowu]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||17.73 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Nelson Évora]]||{{PisiLipp|Portugal}}||17.55 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Alexis Copello]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||17.36 |- |4.||[[Leevan Sands]]||{{PisiLipp|Bahama}}||17.32 |- |5.||[[Arnie David Girat]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||17.26 |- |6.||[[Li Yanxi]]||{{PisiLipp|Hiina}}||17.23 |- |7.||[[Igor Spassovhhodski]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||16.91 |- |8.||[[Jadel Gregorio]]||{{PisiLipp|Brasiilia}}||16.89 |- |colspan="8"|. |- |38.||[[Lauri Leis]]||{{PisiLipp|Eesti}}||15.98 |} </div> <br> Finaal: [[18. august]] <br>Osavõtjaid: 46 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=TJ/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detM_TJ_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2007]]: 17.74 [[Nelson Évora]], [[Portugal]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=TJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_TJ_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=TJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_TJ_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kuulitõuge]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Christian Cantwell]]||{{PisiLipp|USA}}||22.03 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Tomasz Majewski]]||{{PisiLipp|Poola}}||21.91 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Ralf Bartels]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||21.37 |- |4.||[[Reese Hoffa]]||{{PisiLipp|USA}}||21.28 |- |5.||[[Adam Nelson]]||{{PisiLipp|USA}}||21.11 |- |6.||[[Miroslav Vodovnik]]||{{PisiLipp|Sloveenia}}||20.50 |- |7.||[[Hamza Alić]]||{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}}||20.00 |- |8.||[[Pavel Sofin]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||19.89 |- |||<s>[[Pavel Lõžin]]</s>||<s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s>||<s>20.98</s> |- |||<s>[[Andrei Mihhnevitš]]</s>||<s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s>||<s>20.74</s> |- |colspan="8"|. |- |13.||[[Taavi Peetre]]||{{PisiLipp|Eesti}}||19.91 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 36 ([http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=SP/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detM_SP_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>MM rekord: 22.04 [[Reese Hoffa]], [[USA]] ([[25. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2007]]: 22.04 [[Reese Hoffa]], [[USA]] ([[25. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=SP/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_SP_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=M/discCode=SP/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_SP_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kettaheide]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal icon.svg]]||[[Robert Harting]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||69,43 |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Silver medal icon.svg]]||[[Piotr Małachowski]]||{{PisiLipp|Poola}}||69,15 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Bronze medal icon.svg]]||[[Gerd Kanter]]||{{PisiLipp|Eesti}}||66,88 |- |4.||[[Virgilijus Alekna]]||{{PisiLipp|Leedu}}||66,36 |- |5.||[[Casey Malone]]||{{PisiLipp|USA}}||66,06 |- |6.||[[Zoltán Kővágó]]||{{PisiLipp|Ungari}}||65,17 |- |7.||[[Bogdan Pištšalnikov]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||65,02 |- |8.||[[Gerhard Mayer]]||{{PisiLipp|Austria}}||63,17 |- |colspan="8"|. |- |13.||[[Aleksander Tammert]]||{{PisiLipp|Eesti}}||62.24 |- |22.||[[Märt Israel]]||{{PisiLipp|Eesti}}||59.58 |} </div> <br> Finaal: [[19. august]] <br>Osavõtjaid: 30 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=DT/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detM_DT_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV|SDV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord: 70.17 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2007]]: 68.94 [[Gerd Kanter]], [[Eesti]] ([[28. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=DT/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_DT_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=DT/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_DT_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Vasaraheide]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Primož Kozmus]]||{{PisiLipp|Sloveenia}}||80.84 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Szymon Ziólkowski]]||{{PisiLipp|Poola}}||79.30 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Aleksei Zagornõi]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||78.09 |- |4.||[[Krisztián Pars]]||{{PisiLipp|Ungari}}||77.45 |- |5.||[[Sergej Litvinov]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||76.58 |- |6.||[[Markus Esser]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||76.27 |- |7.||[[Andras Haklits]]||{{PisiLipp|Horvaatia}}||76.26 |- |8.||[[Pavel Krivitski]]||{{PisiLipp|Valgevene}}||76.00 |} </div> <br> Finaal: [[17. august]] <br>Osavõtjaid: 38 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=HT/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detM_HT_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: 83.89 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[8. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2007]]: 83.63 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=HT/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_HT_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=HT/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_HT_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Odavise]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Andreas Thorkildsen]]||{{PisiLipp|Norra}}||89.59 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Guillermo Martinez]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||86.41 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Yukifumi Murakami]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||82.97 |- |4.||[[Vadims Vasiļevskis]]||{{PisiLipp|Läti}}||82.37 |- |5.||[[Tero Pitkämäki]]||{{PisiLipp|Soome}}||81.90 |- |6.||[[Antti Ruuskanen]]||{{PisiLipp|Soome}}||81.87 |- |7.||[[Ainārs Kovals]]||{{PisiLipp|Läti}}||81.54 |- |8.||[[Mark Frank]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||81.32 |- |colspan="8"|. |- |16.||[[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]||{{PisiLipp|Eesti}}||78.18 |- |.||[[Tanel Laanmäe]]||{{PisiLipp|Eesti}}||– |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 48 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=JT/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detM_JT_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>MM rekord: 92.80 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2007]]: 90.33 [[Tero Pitkämäki]], [[Soome]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=JT/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_JT_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=JT/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_JT_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kümnevõistlus]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Trey Hardee]]||{{PisiLipp|USA}}||8790 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Leonel Suarez]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||8640 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Oleksi Kasjanov]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||8479 |- |4.||[[Aleksei Sõssojev]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||8454 |- |5.||[[Pascal Behrenbruch]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||8439 |- |6.||[[Nicklas Wiberg]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||8406 |- |7.||[[Yordani Garcia]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||8387 |- |8.||[[Yunior Díaz]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||8357 |- |||<s>[[Aleksandr Pogorelov]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>8528</s> |- |colspan="8"|. |- |14.||[[Andres Raja]]||{{PisiLipp|Eesti}}||8119 |- |32.||[[Mikk-Mihkel Arro]]||{{PisiLipp|Eesti}}||7528 |- |.||[[Mikk Pahapill]]||{{PisiLipp|Eesti}}||katkestas |} </div> <br> Finaal: [[19. august|19.]]–[[20. august]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>MM rekord: 8902 [[Tomáš Dvořák]], Tšehhi ([[7. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2007]]: 8676 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=DEC/combCode=DEC/roundCode=10/summary.html#detM_1500_DEC_u Finaal] {{clear}} == Naised == === [[100 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Shelly-Ann Fraser]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||10,73 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Kerron Stewart]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||10,75 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Carmelita Jeter]]||{{PisiLipp|USA}}||10,90 |- |4.||[[Veronica Campbell-Brown]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||10,95 |- |5.||[[Lauryn Williams]]||{{PisiLipp|USA}}||11,01 |- |6.||[[Debbie Ferguson-McKenzie]]||{{PisiLipp|Bahama}}||11,05 |- |7.||[[Chandra Sturrup]]||{{PisiLipp|Bahama}}||11,05 |- |8.||[[Aleen Bailey]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||11,16 |} </div> <br> Finaal: [[17. august]] <br>Osavõtjaid: 63 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_100_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>MM rekord: 10,70 [[Marion Jones]], [[USA]] ([[22. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|Maailmameister 2007]]: 11,01 [[Veronica Campbell]], [[Jamaica]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_100_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100/combCode=hash/roundCode=qf/startlist.html#detW_100_hash_qf Veerandfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detW_100_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_100_hash_f Finaal] {{clear}} === [[200 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Allyson Felix]]||{{PisiLipp|USA}}||22,02 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Veronica Campbell-Brown]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||22,35 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Debbie Ferguson-McKenzie]]||{{PisiLipp|Bahama}}||22,41 |- |4.||[[Muna Lee]]||{{PisiLipp|USA}}||22,48 |- |5.||[[Anneisha McLaughlin]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||22,62 |- |6.||[[Simone Facey]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||22,80 |- |7.||[[Emily Freeman]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||22,98 |- |8.||[[Eleni Artymata]]||{{PisiLipp|Küpros}}||23,05 |} </div> <br> Finaal: [[21. august]] <br>Osavõtjaid: 45 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=200/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_200_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord: 21,74 [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|Maailmameister 2007]]: 21,81 [[Allyson Felix]], [[USA]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=200/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_200_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=200/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detW_200_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=200/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_200_hash_f Finaal] {{clear}} === [[400 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Sanya Richards]]||{{PisiLipp|USA}}||49,00 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Shericka Williams]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||49,32 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Antonina Krivošapka]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||49,71 |- |4.||[[Novlene Williams-Mills]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||49,77 |- |5.||[[Christine Ohuruogu]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||50,21 |- |6.||[[Debbie Dunn]]||{{PisiLipp|USA}}||50,35 |- |7.||[[Amantle Montsho]]||{{PisiLipp|Botswana}}||50,65 |- |||<s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>50,53</s> |} </div> <br> Finaal: [[18. august]] <br>Osavõtjaid: 42 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_400_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord: 47,99 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|Maailmameister 2007]]: 49,61 [[Christine Ohuruogu]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_400_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=400/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detW_400_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=400/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_400_hash_f Finaal] {{clear}} === [[800 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Caster Semenya]]||{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||1.55,45 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Janeth Jepkosgei Busienei]]||{{PisiLipp|Keenia}}||1.57,90 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Jennifer Meadows]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1.57,93 |- |4.||[[Julija Krevsun]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||1.58,00 |- |5.||[[Marija Savinova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1.58,68 |- |6.||[[Elisa Cusma Piccione]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||1.58,81 |- |7.||[[Mayte Martinez]]||{{PisiLipp|Hispaania}}||1.58,81 |- |8.||[[Marilyn Okoro]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||2.00,32 |} </div> <br> Finaal: [[19. august]] <br>Osavõtjaid: 43 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=800/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_800_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>MM rekord: 1.54,68 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|Maailmameister 2007]]: 1.56,04 [[Janeth Jepkosgei]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=800/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_800_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=800/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detW_800_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=800/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_800_hash_f Finaal] {{clear}} === [[1500 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Maryam Yusuf Jamal]]||{{PisiLipp|Bahrein}}||4.03,74 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Lisa Dobriskey]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||4.03,75 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Shannon Rowbury]]||{{PisiLipp|USA}}||4.04,18 |- |4.||[[Nuria Fernandez]]||{{PisiLipp|Hispaania}}||4.04,91 |- |5.||[[Christin Wurth-Thomas]]||{{PisiLipp|USA}}||4.05,21 |- |6.||[[Anna Willard]]||{{PisiLipp|USA}}||4.06,19 |- |7.||[[Lidia Chojecka]]||{{PisiLipp|Poola}}||4.07,17 |- |8.||[[Kalkidan Gezahegne]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||4.08,81 |- |||<s>[[Natalja Jevdokimova]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>4.07,71</s> |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 42 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_1500_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.50,46 [[Yunxia Qu]], [[Hiina]] ([[11. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 3.58,52 [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] ([[31. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|Maailmameister 2007]]: 3.58,75 [[Maryam Yusuf Jamal]], [[Bahrein]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_1500_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detW_1500_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_1500_hash_f Finaal] {{clear}} === [[5000 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Vivian Cheruiyot]]||{{PisiLipp|Keenia}}||14.57,97 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Sylvia Jebiwott Kibet]]||{{PisiLipp|Keenia}}||14.58,33 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Meseret Defar]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||14.58,41 |- |4.||[[Sentayehu Ejigu]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||15.03,38 |- |5.||[[Meselech Melkamu]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||15.03,72 |- |6.||[[Iness Chepkesis Chenonge]]||{{PisiLipp|Keenia}}||15.06,06 |- |7.||[[Silvia Weissteiner]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||15.09,74 |- |8.||[[Genzebe Dibaba]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||15.11,12 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 23 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_5000_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.11,15 [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[6. juuni]] [[2008]] [[Oslo]]) <br>MM rekord: 14.38,59 [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[13. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m 2|Maailmameister 2007]]: 14.57,91 [[Meseret Defar]], [[Etioopia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_5000_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_5000_hash_f Finaal] {{clear}} === [[10 000 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Linet Chepkwemoi Masai]]||{{PisiLipp|Keenia}}||30.51,24 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Meselech Melkamu]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||30.51,34 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Wude Ayalew]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||30.51,95 |- |4.||[[Grace Kwamboka Momanyi]]||{{PisiLipp|Keenia}}||30.52,25 |- |5.||[[Meseret Defar]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||30.52,37 |- |6.||[[Amy Yoder Begley]]||{{PisiLipp|USA}}||31.13,78 |- |7.||[[Yurika Nakamura]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||31.14,39 |- |8.||[[Kimberley Smith]]||{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||31.21,42 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 22 ([http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=W/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/startlist.html#detW_10K_hash_f Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 29.31,78 [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 30.04,18 [[Berhane Adere]], [[Etioopia]] ([[23. august]] [[Pariis]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|Maailmameister 2007]]: 31.55,41 [[Tirunesh Dibaba]] [[Etioopia]] ([[25. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-15-2009/sex=W/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_10K_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Maraton]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Bai Xue]]||{{PisiLipp|Hiina}}||2:25.15 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Yoshimi Ozaki]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||2:25.25 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Aselefech Mergia]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||2:25.32 |- |4.||[[Zhou Chunxiu]]||{{PisiLipp|Hiina}}||2:25.39 |- |5.||[[Zhu Xiaolin]]||{{PisiLipp|Hiina}}||2:26.08 |- |6.||[[Marisa Barros]]||{{PisiLipp|Portugal}}||2:26.50 |- |7.||[[Yuri Kano]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||2:26.57 |- |8.||[[Alevtina Biktimirova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||2:27.39 |- |||<s>[[Nailija Julamanova]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>2:27.08</s> |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 73 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/startlist.html#detW_MAR_hash_f Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.15,25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>MM rekord: 2.20,57 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[14. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2007]]: 2:30.37 [[Catherine Ndereba]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_MAR_hash_f Finaal] {{clear}} === [[4×100 m teatejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||{{PisiLipp|Jamaica}}||[[Simone Facey]], [[Shelly-Ann Fraser]], [[Aleen Bailey]], [[Kerron Stewart]]||42,06 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||{{PisiLipp|Bahama}}||[[Sheniqua Ferguson]], [[Chandra Sturrup]], [[Christine Amertil]], [[Debbie Ferguson-McKenzie]]||42,29 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||{{PisiLipp|Saksamaa}}||[[Marion Wagner]], [[Anne Möllinger]], [[Cathleen Tschirch]], [[Verena Sailer]]||42,87 |- |4.||{{PisiLipp|Brasiilia}}||[[Rosemar Maria Neto]], [[Lucimar Aparecida de Moura]], [[Thaissa Presti]], [[Vanda Gomes]]||43,13 |- |5.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[Laura Turner]], [[Montell Douglas]], [[Emily Freeman]], [[Emma Ania]]||43,16 |- |6.||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||[[Reyare Thomas]], [[Kelly-Ann Baptiste]], [[Ayanna Hutchinson]], [[Semoy Hackett]]||43,43 |- |7.||{{PisiLipp|Colombia}}||[[Yomara Hinestroza]], [[Felipa Palacios]], [[Darlenis Obregón]], [[Norma González]]||43,71 |- |||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>[[Jevgenija Poljakova]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s>||<s>43,00</s> |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 17 võistkonda ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_4X1_hash_h stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch]],[[Sabine Rieger]],[[Ingrid Auerswald]],[[Marlies Göhr]] <br>MM rekord: 41,47 [[USA]] ([[9. august]] [[1997]] [[Ateena]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m 2|Maailmameister 2007]]: 41,98 [[USA]] [[Lauryn Williams]], [[Allyson Felix]], [[Mikele Barber]], [[Torri Edwards]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_4X1_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_4X1_hash_f Finaal] {{clear}} === [[4×400 m teatejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||{{PisiLipp|USA}}||[[Debbie Dunn]], [[Allyson Felix]], [[Lashinda Demus]], [[Sanya Richards]]||3.17,83 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||{{PisiLipp|Jamaica}}||[[Rosemarie Whyte]], [[Novlene Williams-Mills]], [[Shereefa Lloyd]], [[Shericka Williams]]||3.21,15 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[Lee McConnell]], [[Christine Ohuruogu]], [[Vicki Barr]], [[Nicola Sanders]]||3.25,16 |- |4.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||[[Fabienne Kohlmann]], [[Sorina Nwachukwu]], [[Esther Cremer]], [[Claudia Hoffmann]]||3.27,61 |- |5.||{{PisiLipp|Nigeeria}}||[[Endurance Abinuwa]], [[Muizat Ajoke Odumosu]], [[Josephine Ehigie]], [[Folasade Abugan]]||3.28,55 |- |6.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||[[Virginie Michanol]], [[Aurélie Kamga]], [[Symphora Béhi]], [[Solen Désert-Mariller]]||3.30,16 |- |7.||{{PisiLipp|Kuuba}}||[[Diosmely Peña]], [[Daisurami Bonne]], [[Zulia Calatayud]], [[Indira Terrero]]||3.36,99 |- |||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Tatjana Firova]], [[Ljudmila Litvinova]], [[Antonina Krivošapka]]</s>||<s>3.21.64</s> |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_4X4_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],[[Olga Nazarova]],[[Maria Pinigina]],[[Olga Brõzgina]] <br>MM rekord: 3.16,71 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 400 m 2|Maailmameister 2007]]: 3.18,55 [[USA]] <br>[[DeeDee Trotter]], [[Allyson Felix]], [[Mary Wineberg]], [[Sanya Richards]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_4X4_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_4X4_hash_f Finaal] {{clear}} === [[100 m tõkkejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Brigitte Foster-Hylton]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||12,51 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Priscilla Lopes-Schliep]]||{{PisiLipp|Kanada}}||12,53 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Delloreen Ennis-London]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||12,55 |- |4.||[[Derval O'Rourke]]||{{PisiLipp|Iirimaa}}||12,67 |- |5.||[[Sally McLellan]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||12,70 |- |6.||[[Virginia Powell]]||{{PisiLipp|USA}}||12,78 |- |7.||[[Dawn Harper]]||{{PisiLipp|USA}}||12,81 |- |8.||[[Perdita Felicien]]||{{PisiLipp|Kanada}}||15,53 |} </div> <br> Finaal: [[19. august]] <br>Osavõtjaid: 40 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100H/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_100H_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,21 [[Yordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>MM rekord: 12,34 [[Ginka Zagorcheva]], [[Bulgaaria]] ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2007]]: 12,46 [[Michelle Perry]], [[USA]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_100H_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detW_100H_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_100H_hash_f Finaal] {{clear}} === [[400 m tõkkejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Melaine Walker]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||52,42 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Lashinda Demus]]||{{PisiLipp|USA}}||52,96 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Josanne Lucas]]||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||53,20 |- |4.||[[Kaliese Spencer]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||53,56 |- |5.||[[Tiffany Williams]]||{{PisiLipp|USA}}||53,83 |- |6.||[[Natalja Antjuhh]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||54,11 |- |7.||[[Anastassija Rabtšenjuk]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||54,78 |- |8.||[[Angela Morosanu]]||{{PisiLipp|Rumeenia}}||55,04 |} </div> <br> Finaal: [[20. august]] <br>Osavõtjaid: 39 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_400H_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>MM rekord: 52,61 [[Kim Batten]], [[USA]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameister 2007]]: 53,31 [[Jana Rawlinson]], [[Austraalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_400H_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detW_400H_hash_sf Poolfinaal] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_400H_hash_f Finaal] {{clear}} === [[3000 m takistusjooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Julija Zarudneva]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||9.08,39 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Milcah Chemos Cheywa]]||{{PisiLipp|Keenia}}||9.08,57 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Gulnara Galkina]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||9.11,09 |- |4.||[[Jennifer Barringer]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||9.12,50 |- |5.||[[Habiba Ghribi]]||{{PisiLipp|Tuneesia}}||9.12,52 |- |6.||[[Ruth Bisibori Nyangau]]||{{PisiLipp|Keenia}}||9.13,16 |- |7.||[[Gladys Jerotich Kipkemoi]]||{{PisiLipp|Keenia}}||9.14,62 |- |8.||[[Antje Möldner]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||9.18,54 |- |||<s>[[Marta Dominguez]]</s>||<s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s>||<s>9.07,32</s> |} </div> <br> Finaal: [[17. august]] <br>Osavõtjaid: 41 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/startlist.html#detW_3KSC_hash_h Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 9.06,57 [[Jekaterina Volkova]], [[Venemaa]] ([[27. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|Maailmameister 2007]]: 9.06,57 [[Jekaterina Volkova]], [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detW_3KSC_hash_h Eeljooksud] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_3KSC_hash_f Finaal] {{clear}} === [[20 km käimine]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Olive Loughnane]]||{{PisiLipp|Iirimaa}}||1:28.58 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Liu Hong]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1:29.10 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Anisja Kirdjapkina]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1:30.09 |- |4.||[[Vera Santos]]||{{PisiLipp|Portugal}}||1:30.35 |- |5.||[[Beatriz Pascual]]||{{PisiLipp|Hispaania}}||1:30.40 |- |6.||[[Masumi Fuchise]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||1:31.15 |- |7.||[[Kristina Saltanovic]]||{{PisiLipp|Leedu}}||1:31.23 |- |8.||[[Elisa Rigaudo]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||1:31.52 |- |||<s>[[Olga Kaniškina]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>1:28.09</s> |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 48 ([http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-16-2009/sex=W/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/startlist.html#detW_20KR_hash_f Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>MM rekord: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2007]]: 1:30.09 [[Olga Kaniškina]] [[Venemaa]] ([[31. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-16-2009/sex=W/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_20KR_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kõrgushüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Blanka Vlašić]]||{{PisiLipp|Horvaatia}}||2.04 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Ariane Friedrich]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Antonietta di Martino]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||1.99 |- |4.||[[Ruth Beitia]]||{{PisiLipp|Hispaania}}||1.99 |- |5.||[[Svetlana Školina]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1.96 |- |6.||[[Emma Green]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||1.96 |- |6.||[[Chaunte Howard-Lowe]]||{{PisiLipp|USA}}||1.96 |- |8.||[[Melanie Melfort]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1.92 |- |||<s>[[Anna Tšitšerova]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>2.02</s> |- |colspan="8"|. |- |15.||[[Anna Iljuštšenko]]||{{PisiLipp|Eesti}}||1.89 |} </div> <br> Finaal: [[20. august]] <br>Osavõtjaid: 33 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=HJ/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detW_HJ_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>MM rekord: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2007]]: 2.05 [[Blanka Vlašic]], [[Horvaatia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=HJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detW_HJ_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=HJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_HJ_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Teivashüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Anna Rogowska]]||{{PisiLipp|Poola}}||4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Chelsea Johnson]]||{{PisiLipp|USA}}||4.65 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Monika Pyrek]]||{{PisiLipp|Poola}}||4.65 |- |4.||[[Silke Spiegelburg]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||4.65 |- |5.||[[Fabiana Murer]]||{{PisiLipp|Brasiilia}}||4.55 |- |6.||[[Kate Dennison]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||4.55 |- |7.||[[Anna Battke]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||4.40 |- |7.||[[Tatjana Polnova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||4.40 |} </div> <br> Finaal: [[17. august]] <br>Osavõtjaid: 31 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=PV/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detW_PV_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.05 [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] ([[18. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 5.01 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2007]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=PV/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detW_PV_hash_q Kvalifikatsioon]-[http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=PV/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_PV_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kaugushüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Brittney Reese]]||{{PisiLipp|USA}}||7.10 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Karin Mey-Melis]]||{{PisiLipp|Türgi}}||6.80 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Naide Gomes]]||{{PisiLipp|Portugal}}||6.77 |- |4.||[[Olga Kutšerenko]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||6.77 |- |5.||[[Shara Proctor]]||[[Pilt:Flag of Anguilla.svg|24px]] [[Anguilla]]||6.71 |- |6.||[[Maurren Higa Maggi]]||{{PisiLipp|Brasiilia}}||6.68 |- |7.||[[Ksenija Balta]]||{{PisiLipp|Eesti}}||6.62 |- |8.||[[Brianna Glenn]]||{{PisiLipp|USA}}||6.59 |- |||<s>[[Tatjana Lebedeva]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>6.97</s> |- |colspan="8"|. |- |32.||[[Sirkka-Liisa Kivine]]||{{PisiLipp|Eesti}}||6.10 |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 37 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detW_LJ_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>MM rekord: 7.36 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2007]]: 7.03 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detW_LJ_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_LJ_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kolmikhüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Yargeris Savigne]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||14.95 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Mabel Gay]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||14.61 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Anna Pjatõhh]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||14.58 |- |4.||[[Biljana Topić]]||{{PisiLipp|Serbia}}||14.52 |- |5.||[[Trecia Smith]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||14.48 |- |6.||[[Cristina Bujin]]||{{PisiLipp|Rumeenia}}||14.26 |- |7.||[[Dana Veldakova]]||{{PisiLipp|Slovakkia}}||14.25 |- |8.||[[Xie Limei]]||{{PisiLipp|Hiina}}||14.16 |- |||<s>[[Tatjana Lebedeva]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>14.37</s> |} </div> <br> Finaal: [[17. august]] <br>Osavõtjaid: 35 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=TJ/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detW_TJ_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravetš]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord: 15.50 [[Inessa Kravetš]], [[Ukraina]] (10. august 1995 Göteborg) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Maailmameister 2007]]: 15.28 [[Yargelis Savigne]], [[Kuuba]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=TJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detW_TJ_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=TJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_TJ_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kuulitõuge]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Valerie Vili]]||{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||20.44 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Nadine Kleinert]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||20.20 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Gong Lijiao]]||{{PisiLipp|Hiina}}||19.89 |- |4.||[[Anna Avdejeva]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||19.66 |- |5.||[[Michelle Carter]]||{{PisiLipp|USA}}||18.96 |- |6.||[[Li Meiju]]||{{PisiLipp|Hiina}}||18.76 |- |7.||[[Misleydis Gonzalez]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||18.74 |- |8.||[[Mailín Vargas]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||18.67 |- |||<s>[[Natalja Mihnevitš]]</s>||<s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s>||<s>19.66</s> |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 28 ([http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-16-2009/sex=W/discCode=SP/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detW_SP_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>MM rekord: 21.24 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Maailmameister 2007]]: 20.54 [[Valerie Vili]], [[Uus-Meremaa]] ([[26. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-16-2009/sex=W/discCode=SP/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detW_SP_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-16-2009/sex=W/discCode=SP/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_SP_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Kettaheide]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Dani Samuels]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||65.44 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Yarelys Barrios]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||65.31 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Nicoleta Grasu]]||{{PisiLipp|Rumeenia}}||65.20 |- |4.||[[Zaneta Glanc]]||{{PisiLipp|Poola}}||62.66 |- |5.||[[Song Aimin]]||{{PisiLipp|Hiina}}||62.42 |- |6.||[[Nadine Müller]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||62.04 |- |7.||[[Natalja Sadova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||61.78 |- |8.||[[Melina Robert-Michon]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||60.92 |} </div> <br> Finaal: [[21. august]] <br>Osavõtjaid: 40 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=DT/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detW_DT_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord: 71.62 [[Martina Hellmann]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2007]]: 66.61 [[Franka Dietzsch]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=DT/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detW_DT_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=DT/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_DT_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Vasaraheide]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Anita Wlodarczyk]]||{{PisiLipp|Poola}}||77.96 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Betty Heidler]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||77.12 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Martina Hrasnova]]||{{PisiLipp|Slovakkia}}||74.79 |- |4.||[[Kathrin Klaas]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||74.23 |- |5.||[[Zhang Wenxiu]]||{{PisiLipp|Hiina}}||72.57 |- |6.||[[Tatjana Lõssenko]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||72.22 |- |7.||[[Jessica Cosby]]||{{PisiLipp|USA}}||72.17 |- |8.||[[Clarissa Claretti]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||71.56 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 41 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=HT/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detW_HT_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 77.06 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[15. juuli]] [[2005]] [[Moskva]]) <br>MM rekord: 75.20 [[Mihaela Melinte]], [[Rumeenia]] ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2007]]: 74.76 [[Betty Heidler]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=HT/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detW_HT_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=HT/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_HT_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Odavise]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Steffi Nerius]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||67.30 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Barbora Špotáková]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}||66.42 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Monica Stoian]]||{{PisiLipp|Rumeenia}}||64.51 |- |4.||[[Christina Obergföll]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||64.34 |- |5.||[[Linda Stahl]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||63.23 |- |6.||[[Osleidys Menéndez]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||63.11 |- |7.||[[Savva Lika]]||{{PisiLipp|Kreeka}}||60.29 |- |8.||[[Vera Rebrik]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||58.25 |- |||<s>[[Marija Abakumova]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>66.06</s> |- |colspan="8"|. |- |25.||[[Moonika Aava]]||{{PisiLipp|Eesti}}||53.86 |} </div> <br> Finaal: [[18. august]] <br>Osavõtjaid: 31 ([http://berlin.iaaf.org/results/racedate=08-16-2009/sex=W/discCode=JT/combCode=hash/roundCode=q/startlist.html#detW_JT_hash_q Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: 71.70 [[Osleidys Menéndez]], [[Kuuba]] ([[14. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2007]]: 67.07 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[31. august]] [[Osaka]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=JT/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detW_JT_hash_q Kvalifikatsioon] – [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=JT/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detW_JT_hash_f Finaal] {{clear}} === [[Seitsmevõistlus]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Jessica Ennis]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||6731 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Jennifer Oeser]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||6493 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Kamila Chudzik]]||{{PisiLipp|Poola}}||6471 |- |4.||[[Natalja Dobrõnska]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||6444 |- |5.||[[Ljudmila Jossipenko]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||6416 |- |6.||[[Žanna Melnitšenko]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||6414 |- |7.||[[Ida Antoinette Nana Djimou]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||6323 |- |8.||[[Julia Mächtig]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||6265 |- |||<s>[[Tatjana Tšernova]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>6288</s> |- |colspan="8"|. |- |17.||[[Kaie Kand]]||{{PisiLipp|Eesti}}||5760 |} </div> <br> Finaal: [[15. august|15.]]–[[16. august]] <br>Osavõtjaid: 29 ([http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=100H/combCode=HEP/roundCode=u/startlist.html#detW_100H_HEP_u Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ( [[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord: 7128 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2007]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=W/discCode=HEP/combCode=HEP/roundCode=7/summary.html#detW_800_HEP_u Finaal] {{clear}} == Medalid == {|class=wikitable |- ! Koht!! Riik!! {{Kuld}}!! {{Hõbe}}!! {{Pronks}}!! Kokku |- |1.||{{PisiLipp|USA}}||10||6||6||22 |- |2.||{{PisiLipp|Jamaica}}||7||4||2||13 |- |3.||{{PisiLipp|Keenia}}||4||6||1||11 |- |4.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||2||4||3||9 |- |5.||{{PisiLipp|Poola}}||2||4||2||8 |- |6.||{{PisiLipp|Etioopia}}||2||2||4||8 |- |7.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||2||2||2||6 |- |8.||{{PisiLipp|Venemaa}}||2||1||7||10 |- |9.||{{PisiLipp|Hiina}}||2||1||1||4 |- |10.||{{PisiLipp|LAV}}||2||1||0||3 |- |11.||{{PisiLipp|Austraalia}}||2||0||2||4 |- |12.||{{PisiLipp|Bahrein}}||2||0||1||3 |- |13.||{{PisiLipp|Kuuba}}||1||4||1||6 |- |14.||{{PisiLipp|Norra}}||1||1||0||2 |- |15.–19.||{{PisiLipp|Barbados}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Horvaatia}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Iirimaa}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Sloveenia}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||1||0||0||1 |- |20.–21.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||1||2||3 |- |||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||1||2||3 |- |22.–23.||{{PisiLipp|Bahama}}||0||1||1||2 |- |||{{PisiLipp|Jaapan}}||0||1||1||2 |- |24.–30.||{{PisiLipp|Eritrea}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Kanada}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Küpros}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Panama}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Portugal}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Puerto Rico}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Tšehhi}}||0||1||0||1 |- |31.–38.||{{PisiLipp|Eesti}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Hispaania}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Itaalia}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Katar}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Mehhiko}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Rumeenia}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Slovakkia}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Türgi}}||0||0||1||1 |- |||'''Kokku'''||'''47'''||'''47'''||'''47'''||'''141''' |} == Välislingid == {{commonscat|2009 World Championships in Athletics}} * [http://berlin.iaaf.org/ IAAF-i Berliini 2009 MM-i koduleht] * [http://www.berlin2009.org/ Ametlik koduleht] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2009. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2009. aasta kergejõustiku]] [[Kategooria:Berliin]] 3dgrsqtucz1h8d4b78o6ybh680a0l73 Olivia Munn 0 108313 7257601 7003443 2026-10-23T09:59:52Z Kuriuss 38125 7257601 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olivia Munn.JPG|pisi|Olivia Munn (2007)]] [[Pilt:Olivia Munn 2014 WonderCon (cropped).jpg|pisi|Olivia Munn (2014)]] '''Lisa Olivia Munn''' (hääldus [{{IPA|ˈlisə əˈlɪviːə mʌn}}]; sündinud [[2. juuli]]l [[1980]] [[Oklahoma City]]s) on [[USA]] näitleja, modell ja saatejuht. Enne 2006. aastat kasutas ta esinejanime '''Lisa Munn''' ja pärast seda eelistab nime '''Olivia Munn'''. Olivia Munni ema Kimberly Nguyen on [[hiinlane|hiina]] juurtega, kuid kasvas üles [[Vietnam]]is. Isa oli saksa-iiri päritolu ja jättis pere varakult maha. Kui Munn oli kaheaastane, abiellus ta ema [[USA õhujõud]]ude töötajaga. Ta lapsepõlv möödus [[Jaapan]]is [[Tōkyō]] [[Shinjuku]] linnaosas, kus ta kasuisa oli Ameerika Ühendriikide sõjaväe teenistuses. Jaapanis töötas Munn rõivamodellina<ref>{{Netiviide |url=http://www.thelostogle.com/2009/06/22/olivia-munn-is-attractiveand-an-oklahoman/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-01 |arhiivimisaeg=2016-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160405011333/http://www.thelostogle.com/2009/06/22/olivia-munn-is-attractiveand-an-oklahoman/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ja ta valdab vabalt [[jaapani keel]]t.<ref>{{Netiviide |url=http://moviepilot.com/posts/3405706 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-01 |arhiivimisaeg=2016-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160328235252/http://moviepilot.com/posts/3405706 |url-olek=ei tööta }}</ref> Olivia Munn õppis [[Oklahoma ülikool]]is [[ajakirjandus]]t ning kõrvalerialadena jaapani keelt ja näitlemist. Seejärel elas ta [[California]] osariigis ning töötas [[Fox Sport Net]]is [[Ameerika jalgpall]]i ja naiste [[korvpall]]i telekommentaatorina. See töökoht Munnile ei meeldinud, sest enda sõnul püüdis ta olla keegi, kes ta ei olnud, ja see tegi teda otse-eetris väga ebakindlaks. 2004. aastal sai ta esimese filmirolli – episoodilise osa otse-videoväljaandena ilmunud B-kategooria [[õudusfilm]]is. Teine roll oli bändi [[Zebrahead]] [[muusikavideo]]s. Pikapeale hakkas ta saama suuremaid osi paremates filmides. Munn on osalenud [[Nike (ettevõte)|Nike]], [[Pepsi]] ja [[Johnson & Johnson]]i reklaamikampaaniates ning ta on poseerinud mitmetele ajakirjadele. 2007. aasta veebruaris ilmus [[Playboy]]s tema ''[[non-nude]]''-fotosari ([[Babe of the Month]]). Samal aastal poseeris ta ajakirjale [[Men's Health]] ja itaaliakeelsele [[Vanity Fair (ajakiri)|Vanity Fair]]ile. Ta on olnud ajakirjade [[Men's Health Living]] (2009), Playboy (2009) ja [[Maxim]] (2010, 2011) kaanetüdruk. == Filmid == [[Pilt:Olivia Munn Leia.jpg|pisi|Olivia Munn [[printsess Leia]] riietuses (2007)]] {| border=1 style="border-collapse: collapse" ! colspan=3 style="background: LightSteelBlue" | Film |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Pealkiri !! Roll |- | [[2004]] || [[Scarecrow Gone Wild|"Scarecrow Gone Wild"]]|| 1. tüdruk |- | [[2005]] || [[The Road to Canyon Lake|"The Road to Canyon Lake"]]|| tüdruk asiaatide kambas |- | [[2007]] || [[Suur Stan|"Suur Stan"]] || Maria |- | [[2008]] || [[Insanitarium|"Insanitarium"]]|| Nancy |- | rowspan=2 | [[2009]] | [[The Slammin' Salmon|"The Slammin' Salmon"]]|| Samara Dubois |- | [[Freeloaders|"Freeloaders"]]|| Amy |- | rowspan=2 | [[2010]] | [[Date Night|"Date Night"]]|| majaperenaine |- | [[Iron Man 2|"Iron Man 2"]]|| Melina Vostokoff |- ! colspan=3 style="background: LightSteelBlue" | Televisioon |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Pealkiri !! Roll |- | [[2006]] || [[Beyond the Break|"Beyond the Break"]]|| Mily Acuna |- | 2006–2010 || [[Attack of the Show|"Attack of the Show]]" || kaassaatejuht |- ! colspan=3 style="background: LightSteelBlue" | Külalisena |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Pealkiri !! Jagu |- | 2008–2009 || vestlussaade [[Spike Feresten]]iga || 3 episoodi |- | 2009 || [[The Jace Hall Show]] || Olivia Munn & Batman: Arkham Asylum |- | 2009 || [[Loveline]] || [[25. mai|25.]]–[[28. mai]] |} == Raamat == *"Suck It, Wonder Woman: The Misadventures of a Hollywood Geek" (2010) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * http://oliviamunn.org/ {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Munn, Olivia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 56emx1e5j4jjhxhziaju6hai39ivhy1 7257603 7257601 2026-10-23T10:01:41Z Kuriuss 38125 7257603 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Pilt:Olivia Munn.JPG|pisi|Olivia Munn (2007)]] [[Pilt:Olivia Munn 2014 WonderCon (cropped).jpg|pisi|Olivia Munn (2014)]] '''Lisa Olivia Munn''' (hääldus [{{IPA|ˈlisə əˈlɪviːə mʌn}}]; sündinud [[2. juuli]]l [[1980]] [[Oklahoma City]]s) on [[USA]] näitleja, modell ja saatejuht. Enne 2006. aastat kasutas ta esinejanime '''Lisa Munn''' ja pärast seda eelistab nime '''Olivia Munn'''. Olivia Munni ema Kimberly Nguyen on [[hiinlane|hiina]] juurtega, kuid kasvas üles [[Vietnam]]is. Isa oli saksa-iiri päritolu ja jättis pere varakult maha. Kui Munn oli kaheaastane, abiellus ta ema [[USA õhujõud]]ude töötajaga. Ta lapsepõlv möödus [[Jaapan]]is [[Tōkyō]] [[Shinjuku]] linnaosas, kus ta kasuisa oli Ameerika Ühendriikide sõjaväe teenistuses. Jaapanis töötas Munn rõivamodellina<ref>{{Netiviide |url=http://www.thelostogle.com/2009/06/22/olivia-munn-is-attractiveand-an-oklahoman/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-01 |arhiivimisaeg=2016-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160405011333/http://www.thelostogle.com/2009/06/22/olivia-munn-is-attractiveand-an-oklahoman/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ja ta valdab vabalt [[jaapani keel]]t.<ref>{{Netiviide |url=http://moviepilot.com/posts/3405706 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-01 |arhiivimisaeg=2016-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160328235252/http://moviepilot.com/posts/3405706 |url-olek=ei tööta }}</ref> Olivia Munn õppis [[Oklahoma ülikool]]is [[ajakirjandus]]t ning kõrvalerialadena jaapani keelt ja näitlemist. Seejärel elas ta [[California]] osariigis ning töötas [[Fox Sport Net]]is [[Ameerika jalgpall]]i ja naiste [[korvpall]]i telekommentaatorina. See töökoht Munnile ei meeldinud, sest enda sõnul püüdis ta olla keegi, kes ta ei olnud, ja see tegi teda otse-eetris väga ebakindlaks. 2004. aastal sai ta esimese filmirolli – episoodilise osa otse-videoväljaandena ilmunud B-kategooria [[õudusfilm]]is. Teine roll oli bändi [[Zebrahead]] [[muusikavideo]]s. Pikapeale hakkas ta saama suuremaid osi paremates filmides. Munn on osalenud [[Nike (ettevõte)|Nike]], [[Pepsi]] ja [[Johnson & Johnson]]i reklaamikampaaniates ning poseerinud mitmele ajakirjale. 2007. aasta veebruaris ilmus [[Playboy]]s tema ''[[non-nude]]''-fotosari ([[Babe of the Month]]). Samal aastal poseeris ta ajakirjale [[Men's Health]] ja itaaliakeelsele [[Vanity Fair (ajakiri)|Vanity Fair]]ile. Ta on olnud ajakirjade [[Men's Health Living]] (2009), Playboy (2009) ja [[Maxim]] (2010, 2011) kaanetüdruk. == Filmid == [[Pilt:Olivia Munn Leia.jpg|pisi|Olivia Munn [[printsess Leia]] riietuses (2007)]] {| border=1 style="border-collapse: collapse" ! colspan=3 style="background: LightSteelBlue" | Film |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Pealkiri !! Roll |- | [[2004]] || [[Scarecrow Gone Wild|"Scarecrow Gone Wild"]]|| 1. tüdruk |- | [[2005]] || [[The Road to Canyon Lake|"The Road to Canyon Lake"]]|| tüdruk asiaatide kambas |- | [[2007]] || [[Suur Stan|"Suur Stan"]] || Maria |- | [[2008]] || [[Insanitarium|"Insanitarium"]]|| Nancy |- | rowspan=2 | [[2009]] | [[The Slammin' Salmon|"The Slammin' Salmon"]]|| Samara Dubois |- | [[Freeloaders|"Freeloaders"]]|| Amy |- | rowspan=2 | [[2010]] | [[Date Night|"Date Night"]]|| majaperenaine |- | [[Iron Man 2|"Iron Man 2"]]|| Melina Vostokoff |- ! colspan=3 style="background: LightSteelBlue" | Televisioon |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Pealkiri !! Roll |- | [[2006]] || [[Beyond the Break|"Beyond the Break"]]|| Mily Acuna |- | 2006–2010 || [[Attack of the Show|"Attack of the Show]]" || kaassaatejuht |- ! colspan=3 style="background: LightSteelBlue" | Külalisena |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Pealkiri !! Jagu |- | 2008–2009 || vestlussaade [[Spike Feresten]]iga || 3 episoodi |- | 2009 || [[The Jace Hall Show]] || Olivia Munn & Batman: Arkham Asylum |- | 2009 || [[Loveline]] || [[25. mai|25.]]–[[28. mai]] |} == Raamat == *"Suck It, Wonder Woman: The Misadventures of a Hollywood Geek" (2010) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * http://oliviamunn.org/ {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Munn, Olivia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] f56he14psw8zq4us501ud5u2qgfsuo0 Naarits 0 108826 7257407 7096112 2026-10-22T18:06:26Z Iifar 7630 7257407 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Naarits | värvus = loomad | seisund = CR | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>http://www.iucnredlist.org/details/14018/0</ref> | pilt = Europäischer Nerz.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Kärplased]] ''Mustelidae'' | perekond = [[Kärp (perekond)|Kärp]] ''Mustela'' | liik = '''Euroopa naarits''' | binaarne = ''Mustela lutreola'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1761 | levikukaart = MustelaLutreolaIUCN.svg }} {{See artikkel| on loomast; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Naarits (perekonnanimi)]]}} '''Naarits''' ehk '''euroopa naarits''' (''Mustela lutreola'') on [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[kärplased|kärplaste]] (''Mustelidae'') [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]], üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. == Levila == Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri-[[Euroopa]]s Põhja-Hispaaniast läänes kuni [[Uuralid|Uuraliteni]] idas. Levila hakkas vähenema aktiivse küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Tänapäeval on ta peaaegu kõikjalt taandunud Põhja-Ameerikast sisse toodud võõrliigi [[mink|mingi]] ees. Ta on säilinud väikeste asurkondadena [[Baskimaa]]l, [[Rumeenia]]s ([[Doonau]] delta) ja [[Venemaa]]l. Saksamaal nähti naaritsat viimati looduses [[1925]]., Soomes [[1992]]. aastal. === Euroopa naarits Eestis === 19. sajandil oli naarits laialt levinud kogu Eesti mandrialal. 1920. ja 1930. aastatest on olemas kirjalikud allikad naaritsa kohatisest kadumisest. Järsk arvukuse langus toimus 20. sajandi kahel viimasel aastakümnel. 1980. aastate keskel elas naaritsaid rohkesti Põhja- ja Kirde-Eesti jõgedel ning ojadel, kuid 1990. aastate esimese poole jooksul tõrjus mink sealse naaritsaasurkonna kiiresti välja. Viimane teade naaritsa tabamise kohta pärineb 1996. aastast Tallinna lähedalt Arukülast. Seega oli euroopa naarits 1996. aastaks Mandri-Eestis välja surnud ja tema elupaigad olid mingi poolt hõivatud.<ref name="EL2004/10"/> ==== Taasasustamine Hiiumaale ja Saaremaale ==== [[Eesti]]s püüti viimased isendid kinni eelmise sajandi lõpus (viimane [[1996]]. aastal), et neid kunstlikult paljundada. Aastatel 1998–2000 toimus [[Hiiumaa]]l minkide väljapüük, mille käigus tabati kokku 51 isendit. Pärast väljapüügiperioodi püüti kinni veel kaks minki aastatel 2000 ja 2001. Hiljem pole minki enam saarel tabatud.<ref name="EL2004/10"/> Aastatel 2000–2016 taasasustati naaritsat Hiiumaale,<ref name="novaator"/> kus elab looduses alla 100 isendi. 2019. aastast alates on Hiiumaalt seire käigus kõik püütud isendid looduses sündinud.<ref name="skytte"/> Saaremaale tehti esimene katse euroopa naaritsa asustamiseks 2012. aastal, kuid see ebaõnnestus.<ref name="lutreola"/> Uuesti on Saaremaale naaritsat taasasustatud alates 2022. aastast.<ref name="Zoo"/><ref name="Margus_Muld"/> Naaritsa paljundamisega tegeleb [[Tallinna loomaaed]].<ref name="Zoo">[https://tallinnzoo.ee/taasasustamine/ Tallinna loomaaia panus ohustatud liikide taasasustamisse]</ref> ==Välimus== Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi [[saba]]ga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 300–600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits sarnaneb väga [[mink|mingiga]]. Naaritsal on valged nii alalõug kui ka mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. ==Elupaik== Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab puuõõnsusse, mille väljapääs võib viia vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits eemaldub veekogust harva kaugemale kui 200 meetrit. Ühe looma territoorium on 26–32 hektarit. ==Toitumine== Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid [[veeloom]]i: [[kala|kalu]], [[konn]]i, [[vähilaadsed|vähke]], [[limused|limuseid]]. Ära ei ütle aga ka [[lind]]udest ja [[pisiimetajad|pisiimetajatest]]. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. ==Sigimine== [[Jooksuaeg]] on naaritsatel [[märts]]is ja [[aprill]]is. Pojad sünnivad peale 40–43 päeva kestvat [[tiinus]]t [[mai]] lõpus või juunis. [[Pesakond|Pesakonnas]] on tavaliselt 3–4 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt, emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on [[sügis]]eks juba iseseisvad ja järgmisel [[kevad]]el hakkavad nad juba ise sigima. Euroopa naarits võib anda hübriide [[Tuhkur|tuhkruga]]. === Mink – euroopa naaritsa paljunemiskonkurent? === Tehistingimustes on proovitud ristata ka euroopa naaritsat ja [[Mink|minki]], kuid järglasi ei saadud, sest looted hukkusid (embrüod [[Resorbeerumine|resorbeerusid]])<ref>{{Raamatuviide|autor=Терновский, Д.В; Терновская Ю.Г|pealkiri=Экология куницеобразных|aasta=1994|koht=|kirjastus=|lehekülg=122,123}}</ref>. Sellest tulenevalt oletati, et euroopa naaritsa üheks väljasuremise põhjuseks on sigimiskonkurents ameerika naaritsaga (nn Ternovski hüpotees). Sealt pärineb ka praegu laialt levinud väärarvamus, et see on põhiline põhjus, miks mink euroopa naaritsa välja tõrjub. Looduses sellist ristumist siiski täheldatud pole. Pigem on mingi – Euroopa naaritsa suhted agressiivsed sõltumata kummagi osapoole soost ning lõpevad euroopa naaritsa põgenemisega <ref>Sidorovich V 2000: The on-going decline of riparian mustelids (European mink, Mustela lutreola, polecat, Mustela putorius, and stoat, Mustela erminea) in eastern Europe: a review of the results to date and an hypothesis. In: Griffiths HI (ed.), Mustelids in a Modern World. Management and Conservation Aspects of Small Carnivore: Human Interactions. Backhuys Publishers, Leiden, pp. 295–319.</ref><ref>Sidorovich V 2006: The European Mink (Mustela Lutreola in Belarus: Past and Present, the Population Decline, Urgent Questions, Conservation Initiatives and Problems. International Conference on Conservation of European Mink, 5–8, 2003, Logron˜o Spain, Proceedings Book. Gobierno de la Rioja, pp. 231–252</ref>. Seda kinnitavad ka tehistingimustes tehtud käitumisuuringud<ref>Maran, T., MacDonald, D. W., Kruuk, H., Sidorovich, V. & V.V. Rozhnov 1998. The continuing decline of the European mink, Mustela lutreola: evidence for the intra-guild aggression hypothesis. Behaviour and Ecology of Riparian Mammals. Symposia of the Zoological Society of London, Cambridge, 71: 297–32 ''Conservation Biology of the European Mink, Mustela Lutreola (Linnaeus 1761): Decline and Causes of Extinction (PDF Download Available)''. Available from: <nowiki>https://www.researchgate.net/publication/237011401_Conservation_Biology_of_the_European_Mink_Mustela_Lutreola_Linnaeus_1761_Decline_and_Causes_of_Extinction</nowiki> [accessed May 12, 2017]. </ref> Ternovski hüpoteesile räägib vastu ka fakt, et Valgevenes paljunemisperioodi lõpul (mais) püütud ja lahatud üheksa emaslooma looted olid kõik normaalselt arenenud, kuigi nende elupaigas oli minkide asustus juba üsna tihe.<ref>SIDOROVICH V., 2001. Study on the decline in the European mink Mustela lutreola population in connection with the American mink M. vison expansion in Belarus: story of the study, review of the results and research priorities. In: Säugetierkundliche Informationen, 2001, 5(25): 133–154 </ref> == Uurimine == Eestis on naaritsa uurimisega tegelenud [[Tiit Maran]], kes on kaitsnud doktoriväitekirja "Euroopa naarits, ''Mustela lutreola'' (Linnaeus 1761), looduskaitsebioloogia: Liigi väljasuremine ja selle põhjused" (2007). [[Kairi Kiik]] on kaitsnud [[Tartu Ülikool|Tartu ülikoolis]] doktoriväitekirja "Ohustatud Euroopa naaritsa (''Mustela lutreola'') sigimine ja käitumine tehiskeskkonnas" (2018). [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] liigikaitseuuringute keskuses tegeleb euroopa naaritsa uurimisega [[Kristel Nemvalts]], kes on kaitsnud [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikoolis]] magistritöö "Euroopa naaritsa (''Mustela lutreola'') isiksusetüüpid ning nende roll liigi ''ex situ'' kaitses (2018). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EL2004/10">[http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel860_858.html Naarits koju tagasi] <small>(Eesti Loodus 10-2004)</small></ref> <ref name="novaator">[https://novaator.err.ee/599779/esimest-korda-ei-viida-tanavu-hiiumaale-juurde-euroopa-naaritsat Esimest korda ei viida tänavu Hiiumaale juurde Euroopa naaritsat] <small>(Ulvar Käärt 03.06.2017)</small></ref> <ref name="skytte">[https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-05/naaritsa_taasasustamise_uuring.pdf Euroopa naaritsa taasasustamise õppetunnid]</ref> <ref name="lutreola">[https://lutreola.eu/tegevus/luhiprojektid/2012-euroopa-naaritsa-pilootasustamine-saaremaale/ Euroopa naaritsa pilootasustamine Saaremaale]</ref> <ref name="Margus_Muld">[https://www.err.ee/1609497265/saaremaale-asustatakse-tanavu-60-euroopa-naaritsat Saaremaale asustatakse tänavu 60 euroopa naaritsat]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Mustela lutreola|Euroopa naarits}} * {{Elurikkus}} *[http://www.lutreola.eu/ Sihtasutus Lutreola] *[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/naarits2.htm Euroopa naarits] veebiportaalis bio.edu.ee *[http://inferret.ru/page-id-72.html Европейская норка] *[http://ecosystema.ru/08nature/mamm/065.htm Европейская норка] *[http://www.iucnredlist.org/search/details.php/14018/all Mustela lutreola] IUCN * [[Ulvar Käärt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/472250 Hiiumaa naaritsaasurkond vudib suremisohust välja] Eesti Päevaleht, 29. juuni 2009 *[http://www.jt.ee/?id=364411 Kanamurdja osutus haruldaseks loomaks] Järva Teataja, 30. detsember 2010 *[http://www.looduskalender.ee/node/11610 Tiit Maran Euroopa naarits on äärmiselt ohustatud liik]. Looduskalender 10.11.2011 * [http://www.novaator.ee/ET/loodus/miks_on_naaritsatel_loomaaias_probleeme_sigimisega/ Miks on naaritsatel loomaaias probleeme sigimisega?] Novaator, 15. märts 2013 * [http://novaator.err.ee/257642/eesti-ja-viini-teadlased-uurisid-kuidas-paasta-loomaaias-vaevaliselt-sigivat-euroopa-naaritsat Katre Tatrik. Eesti ja Viini teadlased uurisid, kuidas päästa loomaaias vaevaliselt sigivat Euroopa naaritsat] Novaator, 17. september 2015 * [http://www.tuglas.fi/euroopa-naarits Rein Kuresoo. Euroopa naarits elab Hiiumaal] Tuglas-seura, 11. mai 2016 * [http://lemmik.postimees.ee/4087095/euroopa-ohustatuim-kiskja-on-leidnud-eestis-pelgupaiga?_ga=2.15216886.1312548784.1494579334-359499099.1485871217 Euroopa ohustatuim kiskja on leidnud Eestis pelgupaiga] Postimees, 21. aprill 2017 [[Kategooria:Kärplased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:I kaitsekategooria loomaliigid]] 3n5rg6dra9jhmdmlx07c74z1qhppv0j Kategooria:Suvesõda 14 109317 7257520 5586458 2026-10-23T06:24:49Z ~2026-56362-80 240328 7257520 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎]] [[Kategooria:Metsavendlus]] 1zsnekxq77q1tcx3per25d1739v4xhe 7257525 7257520 2026-10-23T07:02:48Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Hummel15|Hummel15]]. 5586458 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎]] [[Kategooria:Metsavendlus]] tqf3wqaqwrbk4ga3zwejxx3do43igcw Proof (räppar) 0 120205 7257483 7063008 2026-10-23T02:07:48Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7257483 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{keeletoimeta}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Proof | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = DeShaun Dupree Holton | alias = Proof | sünniaeg = {{sünniaeg|1973|10|02}} | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2006|4|11|1973|10|02}} | päritolu = ameeriklane | pill = | hääleliik = | stiil = [[räpp]]<br/> [[hiphop]] | amet = [[räppar]] | tegev = [[1998]]–[[2006]] | plaadifirma = [[Iron Fist Records]]<br/>[[Alliance]] | seotud_esitajad = [[D12]], [[Royce Da 5'9]], [[5 Elementz]], [[Fat Killaz]], [[Dogmatic]], [[Journalist 103]], [[Mu]], [[T-Flame]], [[Fatt Father]], [[1st Born]], [[Young Famous]], [[Killa Kaun]], [[50 Cent]], [[B-Real]], [[Method Man]], [[MC Breed]], [[King Gordy]], [[Rude Jude]], [[Obie Trice]], [[J-Hill]], [[Slum Village]], [[Bareda]], [[Marv Won]], [[40 Flame]], [[Darcey]], [[Malibu]], [[Purple Gang]], [[Supa Emcee]], [[Woof Pac]], [[Melanie Rutherford]], [[Ameer]], [[Quest Mcody]], [[Chino XL]], [[Konflict]], [[Hash]], [[Tre Little]], [[CutThroat]], [[Cop]], [[Dy]], [[Arapath]], [[Jewels]], [[Emile]], [[Glass House]], [[Joe Loops]], [[Trick Trick]], [[Sicknotes]], [[The Fire Department]], [[Q45]], [[Dj House Shoes]], [[Siege]], [[Moss]], [[Edge Crusher]], [[J. Dilla]], [[B.R. Gunna]], [[Davo]], [[Ric Riggler]], [[Enix]], [[Kane]], [[Red Spyda]], [[Dj Butter]], [[Livio]], [[Wesley Valintine]], [[Raw Collection]], [[Bugz]], [[Dolo]], [[Horney Mac]], [[Shock Wave]], [[Stan Da Man]], [[Anna Doll]], [[Yo Chick]], [[Big Dogg]], [[C4]], [[Ty Farris]], [[The Young Truth]], [[J Kidd]], [[Moe Dirdee]], [[Rio Data]], [[Phil Pot]], [[Hostile]], [[Tayaunna]], [[Crew Deep]], [[Bakarak]], [[Jus]], [[Big Killaz]], [[Kelly Nobles]], [[Dot]], [[Alisha]], [[Lola Damone]], [[Serious]], [[Strike]], [[Dj Salam Wreck]], [[Dj Thoro]], [[Dj PayperKutt]], [[Guilty Simpson]], [[Kali Farm]], [[Ken]], [[Dj Babe]], [[M Deuce]], [[Dj Exclusive]], [[Da Omen]], [[D.U.]], [[Baatin the Slumlord]], [[Big Mook]], [[Bombshell]], [[Brooklyn]], [[Joe Beast]], [[The Game]], [[Dj Head]], [[Figgkidd]], [[Goon Sqwad]], [[Hæsta Hendin]], [[Helluva]], [[HNT]], [[Ill WaYz]], [[Menacide]], [[Intrinzik]], [[Picket Fence]], [[Poe Whosaine]], [[Mountain Climbaz]], [[Virginia Slim]], [[Snipes]], [[Twiztid]], [[Treece]], | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[File:ProofAug05.jpg|thumb|Proof (2005)]] '''Proof''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''DeShaun Dupree Holton'''; [[2. oktoober]] [[1973]] – [[11. aprill]] [[2006]]) oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[räpp]]ar ja räppansambli [[D12]] üks asutajaliige. Ta kuulus ka räppansamblitesse 5 Elementz, Funky Cowboys, Promatic ja Goon Sqwad. Ta oli räppar [[Eminem]]i lapsepõlvesõber ning osales tihti tema kontsertidel. Algul esines Proof ansamblis D12, eriti oma kodulinnas [[Detroit|Detroitis]]. [[1998]]. aastal jõudis Proof väga lähedale legendaarse räpilahingu Blaze Battle võistluse esikohale, peale selle juhtis ta Detroitis ka ise räpilahinguid. Esimest korda televisioonis ilmus Proof [[Aaliyah]]'i muusikavideos "Age Ain't Nothing But a Number". [[2001]]. aastal osales Proof koos selliste tuntud räpparitega nagu [[Eminem]], [[Snoop Dogg]] ja [[Dr. Dre]] ulatuslikul turneel "[https://en.wikipedia.org/wiki/Up%20in%20Smoke%20Tour Up In Smoke Tour]". Samal aastal andis ta koos D12-ga välja oma esimese albumi, "Devil's Night". Ta osales koos Eminemiga ka filmis "[[8 mile]]", mis esilinastus [[2002]]. aastal. Filmis oli ta tegelaskuju nimi Lil' Tic. Film rääkis räpparist, kes proovis Detroiti räpilahingute keskmes oma kohta leida. Sooloesinejana andis Proof enamiku oma lugudest välja koos [[50 Cent]]i, [[Method Man]]i, [[Nate Dogg]]i, [[B-Real]]i, [[Obie Trice]]'i, [[Royce Da 5'9"]] ja [[D12]]-iga. Tuntuim sooloalbum, mis anti välja 9. augustil [[2005]], kandis pealkirja "[[Searching for Jerry Garcia]]". See album ei toonud aga kuigi palju raha sisse. Viimaseks Proofi salvestatud looks jäi "How I Live", seda esitati koos Detroiti räpparibändiga [[Twiztid]]. Lugu lindistati vaid mõni nädal enne Proofi surma. 11. aprillil 2006 tekkis joobes Proofil Detroiti klubis CCC Keith Benderiga vaidlus, mis kasvas kakluseks.<ref name="BBC" /> Klubi turvamees ja Benderi nõbu Mario Etheridge püüdis olukorda lahendada ja tulistas kaks korda lakke. Kuid kaklus kestis edasi ning kui Proof Benderit näkku tulistas, tulistas Etheridge Proofi suunas kolm lasku, mis tabasid meest pähe ja rindu. Lahkamisel selgus, et Proofi veres oli olnud 0,32 promilli alkoholi. Proof maeti 19. aprillil Woodlawni kalmistule. ===Diskograafia=== * [[Fuckin’ Backstabber/Soul Intent]] ([[1995]]) * [[5 Elementz - Yester Years EP]] ([[1996]]) * [[Anywhere]] ([[1996]]) * [[WEGO Mixtape]] ([[1996]]) * [[5 Elementz - The Album That Time Forgot]] ([[1998]]) * [[Electric Coolaid Acid Testing EP]] ([[2002]]) * [[Promatic - The Adventure Begins]] ([[2002]]) * [[I Miss the Hip Hop Shop]] ([[2004]]) * [[DJ Salam Wreck Presents: Proof - Grown Man Shit]] ([[2005]]) * [[Promatic Misc Songs]] ([[2005]]) * [[Searching for Jerry Garcia]] ([[2005]]) * [[Big Proof & Iron Fist Records Presents - Hand 2 Hand]] ([[2006]]) * [[Big Proof - Mayor of Detroit]] ([[2008]]) * [[23 Dayz Of Hell]] ([[2003]]) * [[Time a Tell]] ([[2010]]) * [[DJ Butter & Proof - Make My Day]] * [[Oil Can Angel Mixtape]] ===Filmograafia=== * "[[Age Ain't Nothing but a Number (laul)|Age Ain't Nothing But a Number]]" (muusikavideo, 1995), lisa * "8 Mile" ("[[8 miili]]", 2002), Lil Tic * "[[The Longest Yard]]" ("[[Kondimurdjad (film 2005)|Kondimurdjad]]", 2005), korvpallurist vang * "[[Like Toy Soldiers]]" (muusikavideo, 2005), lisa ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="BBC">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/5032564.stm No extra charges in rap shooting]</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.mtv.com/news/articles/1528698/20060414/proof_of_d_12.jhtml?headlines=true Proofi surm] * [http://www.rapbasement.com/hip-hop/god-bless-the-dead/proof.html Proofi leht] * [http://www.d12world.com/index.php?s=proof Proofi profiil D12 lehel] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Surnud 2006]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] s0a7o9c502fl23m13e57uqvchtcjdgh Massimõrv Tartu vanglas 0 132052 7257514 7069819 2026-10-23T06:14:35Z ~2026-56362-80 240328 7257514 wikitext text/x-wiki [[Fail:Victims of Soviet NKVD in Tartu, Estonia, 1941 - 001.jpg|pisi|Tartu vangla massimõrva ohvrid ]] [[Fail:Victims of Soviet NKVD in Tartu, Estonia, 1941 - 002.jpg|pisi|Tartu vangla massimõrvas tapetute laibad]] '''Massimõrv Tartu vanglas''' oli [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal [[8. juuli|8.]] ja [[9. juuli]]l [[1941]] [[Jaani tänav|Tartu vanglas]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] toime pandud [[inimsusvastane kuritegu]], mille käigus hukati 193 süütut inimest.<!--Et üks hukatutest (Klompus) oli juut, jäi ametlikuks arvuks 192 tapetut.--> ==Eellugu== [[Pilt:Academia Gustaviana in Tartu.JPG|pisi|[[Jaani tänav]] 8 hoone Tartus]] [[1941]]. aasta suvel [[Lõuna-Eesti]]s ja [[Tartu]]s korraldatud kommunistlike repressioonide ohvreid hoiti kinni ka [[Tartu vana vangla|Tartu vanglas]] (praeguses [[Jaani tänav]] 8 majas. Vanglaülem oli Tartu komsomoliaktivist [[Moissei Sverdlov]] (1917–2015). 1941. aasta juuni viimastel päevadel hoiti Tartu vanglas 619 vangi. Pealetungivate Saksa vägede lähenemisel hakati vanglat tühjendama: vange veeti raudteejaama. Kuna vahistamised jätkusid, hoiti Tartu vanglas 8. juuli õhtul ikka veel 223 kinnipeetavat. [[EK(b)P Tartumaa Komitee]]s toimunud nõupidamisel võeti [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] kohaliku SARK-i Tartumaa linnaosakonna ülema [[Alfred Pressman]]i (1894–1970) nõudmisel ning Tartu osakonna ülema asetäitja [[Pavel Afanasjev]]i (1903–29.08.1941) ja [[EK(b)P Keskkomitee]] sekretäri Abronovi nõusolekul vastu otsus vangid hukata.<ref>[[Enn Tarto]]. [http://kultuur.elu.ee/ke482_punaminevik.htm Antoniuse Õue verine punaminevik]. Kultuur ja Elu 4/2005</ref> ==Tapjad== Vange tapsid teadaolevalt kuus Nõukogude [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljonide]] liiget, sealhulgas mõned kohalikud eestlased ja üks Peipsiääre venelane. Hukkajatena tegutsesid vanglaülema asetäitja, hilisem Narva vangla ja Rakvere NKVD ülem ingerisoomlane [[Juhan Salmolainen]]<ref>(1916–1950; surma põhjus enesetapp)</ref>, aga ka Ivan Baskakov (1907–1968), Aleksandr Stepanov [[Meeksi vald (1939)|Meeksi vallast]] (1911–1954), August Masing (1898–1947), Eduard Salu (1908–1943) ja Aleksander Suuressaar (1905–1971).<ref>[[Tiiu Põld]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=rahvahaal19890714.2.27 "Valgus ja varjud"]. Rahva Hääl nr 162, 14. juuli 1989. Lk 4</ref> ==Ohvrid== Õuel olnud kaevu oli heidetud 18 mehe ja ühe naise laip. Sauna õue vanglapoolse värava (ukse) juures paiknevas kaevises oli 74 mehe ja 19 naise laipa, õue keskele kaevatud augus 80 mehe laibad. Matmiskohad olid pealt kaetud mullakihiga, kuhu oli veel kuhjatud puuhalge, plekitükke, laudu ja latte. 1941. aasta suvel maeti hukatud ühishauda, ümbermatmisel [[25. märts]]ist [[1942]] kuni maikuu alguseni [[Pauluse kalmistu]]l aga maeti kõik ohvrid eraldi haudadesse kuues reas. Hukatute hulgas oli palju töölisi, käsitöölisi, õpilasi, ametnikke, haritlasi ja talupoegi Tartust, Tartu ümbrusest ja kaugemaltki. Tuntumad ohvrid olid [[Jüri Parijõgi]] (kirjanik, [[Tartu Õpetajate Seminar]]i direktor), [[Aksel-Erich Vooremaa]] ([[Tartu Maarja kogudus]]e õpetaja, [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] abipraost ja [[E.E.L.K.]] hooldusnõukogu liige) ja [[August Usai]] ([[Petseri gümnaasium]]i direktor ja [[V Riigikogu]] liige). Ohvritest tuvastati algselt: {{Veergude loend|laius=22em| #[[Osvald Adler]] – põllumees #[[Nikolai Agapov]] #[[Leonhard Andresson]] – apteegitöötaja #[[Ernst Anton]] #[[Karl Bitter]] – mehaanik #E. Blomquist #[[Boris Clompus]] – insener #[[Uno Eelmäe]] #[[Peeter Elterman]] #[[Henn Ennok]] – raudteelane #[[Therese Gengelbach]] #[[Richard Haugas]] #[[Alfred Hiielo]] – raamatupidaja #[[Karl Ilves]] #[[Paula Isala]] #[[Endla Jaaniado|Endla Hugo t. Jaaniado]] – juuksur #[[Karl Jaaniado|Karl Aleksandri p. Jaaniado]] – [[Eesti Pank#algus|Eesti Panga]] Tartu osakonna ametnik #[[Johannes Jakobson (relvameister)|Johannes Jakobson]] – relvameister #[[Loviisa Jakobson]] – taluperenaine #[[Aliide Joonas]] – õmbleja #[[Nikolai Juga]] #[[Hugo Jürgens]] – kangur #[[Olga Kaart]] #[[Natalie Kalamees|Natalie Peetri t. Kalamees]] – käsitööõpetaja #[[Artur Kihu]] – põllumees #[[Aleksander Kiisk]] #[[Karl Kippasto]] – transporditööline #[[Peeter Kivisild]] #[[Arved Koks]] või Kons #[[Gustav Koojärv]] #[[Märt Kukkes]] #[[Leopold Kuld]] #[[Reinhold Kuld]] #[[Marie Kullam]] – põetaja #[[Davit Kurg]] #[[Jaan Käärik]] – endine [[Jõgeva vallavanem]] #[[Johannes Laagus]] – linnaametnik #[[Peeter Lazar]] #[[Eduard Luik]] #[[Aleksander Lummel]] #[[Leida Luusepp]] #[[Adolf Maran]] #[[Vladimir Mattin]] #[[August Mets]] #[[Karl Mutso]] – sõjaväelane #[[Jaan Muuga]] #[[Pjotr Nesterov]] #[[Arved Nolcken]] #[[Eduard Nurk]] – kergejõustiklane #Karl Oja (?) #[[Heino Ojamaa]] #[[Leonhard Osso]] #[[Veigo Otsa]] #[[August Padar]] #[[Ida Suvero|Ida Padari]] – näitlejanimega Suvero #[[Juhan Padari]] – ohvitser #[[Armanda Peitel]] #[[Evald Piirisild]] – Petseri linnavalitsuse arveametnik ja hiljem [[A. Le Coq]]i ekspediitor #K. Pohla #[[Juhan Raamat]] #[[Ülo Raidna]] #[[Evald Rasva]] #[[Leo Raudsepp]] #[[Vello Rutnik]] #Hermann/[[Salman Rosenko]] #[[Bernhard Sermat]] #[[Taso Schulzenberg]] #[[Gustav Sikk]] #[[Robert Silling]] #[[Karl Simson]] #<nowiki>[[Kristjan Schulz]-politseinik</nowiki> #[[Ilmar Talbre]] ([[Ilmar Taube|Taube]]) #[[Karl Tamm (kaupmees)|Karl Tamm]] – kaupmees #[[Hermann Torn]] #[[Julius Voldemar Trall]] – kaupluseomanik #[[Alfred Tsekulit]] #[[Elvi Tõemets]] #Aleksander Tõnisson #[[Erik Tõnisson]] #[[Karl Ulst]] #[[Mihkel Vaher]] #[[Villem Vahi]] #[[Harri Vene]] #[[Alo Viliste]] #Ferdinand Võsu}} Lisaks neile leiti kuus mõrvatut [[Riia tänav|Riia]] ja [[Pepleri tänav]]a nurgal asunud [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Tartu osakonna maja aiast ja keldrist. Nende seas olid insener [[Boris Klompus]], autojuhid [[Arnold Puusik]], [[Teodor Fiskar]] ja V.&nbsp;Lind. Ajapikku õnnestus 150 tapetut tuvastada. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Pilt:Terroriohvrite ühishaud, Tartu pauluse kalmistu 1.JPG|pisi|Kommunistide massimõrvaohvrite mälestusmärk Tartus Pauluse kalmistul]] Esimene mälestustahvel massimõrva ohvritele avati [[25. juuli]]l 1942. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] see purustati. Teine mälestustahvel avati [[10. juuli]]l [[1990]] [[Enn Tarto]] algatusel, mida toetasid [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]], [[Tartu Memento]] ja [[Kaitseliidu Tartu malev]]. Kui endine Tartu vangla hoone remonti läks, viidi tahvel [[Tartu Linnamuuseum]]i, hoone uued omanikud aga ei lubanud mälestustahvlit endisele kohale tagasi panna. Seepärast avati tahvel Enn Tarto eestvedamisel uuesti [[9. juuli]]l [[2005]] [[Lutsu tänav|Lutsu]] 3 ja 5 ning [[Jaani tänav|Jaani]] 8 hoonete vahelisel müüriosal, vaatega [[Antoniuse Õu]]e poole. Uue tahvli kulud kandis ärimees [[Rein Kilk]]. [[Pauluse kalmistu]]l, kuhu ohvrid 1942. aasta märtsis maeti, avati [[8. juuli]]l [[2001]] arhitekt [[Helmut Ajango]] kavandatud mälestusmärk, mustal graniitalusel seisev valge marmorsammas. Monument maksis 900 000 Eesti krooni; 2000 [[USA dollar]]it annetas autor ja ülejäänu tuli Tartu linna eelarvest. ==Vaata ka== *[[Tartu ülestõus]] *[[Kuressaare massimõrv]] *[[Tartu Krediidikassa massimõrv]] *[[Palermo metsa massimõrv]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.epl.ee/artikkel/167674 Tartu avab mälestusmärgi 1941. aasta massimõrva ohvritele], 3. juuli 2001 *[http://www.tartupostimees.ee/?id=139673 Pauluse kalmistul mälestati massimõrva ohvreid], 8. juuli 2009 * Enn Tarto [http://kultuur.elu.ee/ke482_punaminevik.htm "Antoniuse Õue verine punaminevik"] Kultuur ja Elu, 2005 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/50887765 "Tartu avab mälestusmärgi 1941. aasta massimõrva ohvritele"] EPL/ETA, 3. juuli 2001 {{JÄRJESTA:Tartu vanglas, Massimõrv}} [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)‎]] [[Kategooria:1941. aasta Eestis]] [[Kategooria:1941. aasta massimõrvad]] [[Kategooria:Tartu Teises maailmasõjas]] 021vlb7dezuw7558nnwodaknbt8nve1 7257524 7257514 2026-10-23T07:02:37Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Robert Treufeldt|Robert Treufeldt]]. 7069819 wikitext text/x-wiki [[Fail:Victims of Soviet NKVD in Tartu, Estonia, 1941 - 001.jpg|pisi|Tartu vangla massimõrva ohvrid ]] [[Fail:Victims of Soviet NKVD in Tartu, Estonia, 1941 - 002.jpg|pisi|Tartu vangla massimõrvas tapetute laibad]] '''Massimõrv Tartu vanglas''' oli [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal [[8. juuli|8.]] ja [[9. juuli]]l [[1941]] [[Jaani tänav|Tartu vanglas]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] toime pandud [[inimsusvastane kuritegu]], mille käigus hukati 193 süütut inimest.<!--Et üks hukatutest (Klompus) oli juut, jäi ametlikuks arvuks 192 tapetut.--> ==Eellugu== [[Pilt:Academia Gustaviana in Tartu.JPG|pisi|[[Jaani tänav]] 8 hoone Tartus]] [[1941]]. aasta suvel [[Lõuna-Eesti]]s ja [[Tartu]]s korraldatud kommunistlike repressioonide ohvreid hoiti kinni ka [[Tartu vana vangla|Tartu vanglas]] (praeguses [[Jaani tänav]] 8 majas. Vanglaülem oli Tartu komsomoliaktivist [[Moissei Sverdlov]] (1917–2015). 1941. aasta juuni viimastel päevadel hoiti Tartu vanglas 619 vangi. Pealetungivate Saksa vägede lähenemisel hakati vanglat tühjendama: vange veeti raudteejaama. Kuna vahistamised jätkusid, hoiti Tartu vanglas 8. juuli õhtul ikka veel 223 kinnipeetavat. [[EK(b)P Tartumaa Komitee]]s toimunud nõupidamisel võeti [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] kohaliku SARK-i Tartumaa linnaosakonna ülema [[Alfred Pressman]]i (1894–1970) nõudmisel ning Tartu osakonna ülema asetäitja [[Pavel Afanasjev]]i (1903–29.08.1941) ja [[EK(b)P Keskkomitee]] sekretäri Abronovi nõusolekul vastu otsus vangid hukata.<ref>[[Enn Tarto]]. [http://kultuur.elu.ee/ke482_punaminevik.htm Antoniuse Õue verine punaminevik]. Kultuur ja Elu 4/2005</ref> ==Tapjad== Vange tapsid teadaolevalt kuus Nõukogude [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljonide]] liiget, sealhulgas mõned kohalikud eestlased ja üks Peipsiääre venelane. Hukkajatena tegutsesid vanglaülema asetäitja, hilisem Narva vangla ja Rakvere NKVD ülem ingerisoomlane [[Juhan Salmolainen]]<ref>(1916–1950; surma põhjus enesetapp)</ref>, aga ka Ivan Baskakov (1907–1968), Aleksandr Stepanov [[Meeksi vald (1939)|Meeksi vallast]] (1911–1954), August Masing (1898–1947), Eduard Salu (1908–1943) ja Aleksander Suuressaar (1905–1971).<ref>[[Tiiu Põld]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=rahvahaal19890714.2.27 "Valgus ja varjud"]. Rahva Hääl nr 162, 14. juuli 1989. Lk 4</ref> ==Ohvrid== Õuel olnud kaevu oli heidetud 18 mehe ja ühe naise laip. Sauna õue vanglapoolse värava (ukse) juures paiknevas kaevises oli 74 mehe ja 19 naise laipa, õue keskele kaevatud augus 80 mehe laibad. Matmiskohad olid pealt kaetud mullakihiga, kuhu oli veel kuhjatud puuhalge, plekitükke, laudu ja latte. 1941. aasta suvel maeti hukatud ühishauda, ümbermatmisel [[25. märts]]ist [[1942]] kuni maikuu alguseni [[Pauluse kalmistu]]l aga maeti kõik ohvrid eraldi haudadesse kuues reas. Hukatute hulgas oli palju töölisi, käsitöölisi, õpilasi, ametnikke, haritlasi ja talupoegi Tartust, Tartu ümbrusest ja kaugemaltki. Tuntumad ohvrid olid [[Jüri Parijõgi]] (kirjanik, [[Tartu Õpetajate Seminar]]i direktor), [[Aksel-Erich Vooremaa]] ([[Tartu Maarja kogudus]]e õpetaja, [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] abipraost ja [[E.E.L.K.]] hooldusnõukogu liige) ja [[August Usai]] ([[Petseri gümnaasium]]i direktor ja [[V Riigikogu]] liige). Ohvritest tuvastati algselt: {{Veergude loend|laius=22em| #[[Osvald Adler]] – põllumees #[[Nikolai Agapov]] #[[Leonhard Andresson]] – apteegitöötaja #[[Ernst Anton]] #[[Karl Bitter]] – mehaanik #E. Blomquist #[[Boris Clompus]] – insener #[[Uno Eelmäe]] #[[Peeter Elterman]] #[[Henn Ennok]] – raudteelane #[[Therese Gengelbach]] #[[Richard Haugas]] #[[Alfred Hiielo]] – raamatupidaja #[[Karl Ilves]] #[[Paula Isala]] #[[Endla Jaaniado|Endla Hugo t. Jaaniado]] – juuksur #[[Karl Jaaniado|Karl Aleksandri p. Jaaniado]] – [[Eesti Pank#algus|Eesti Panga]] Tartu osakonna ametnik #[[Johannes Jakobson (relvameister)|Johannes Jakobson]] – relvameister #[[Loviisa Jakobson]] – taluperenaine #[[Aliide Joonas]] – õmbleja #[[Nikolai Juga]] #[[Hugo Jürgens]] – kangur #[[Olga Kaart]] #[[Natalie Kalamees|Natalie Peetri t. Kalamees]] – käsitööõpetaja #[[Artur Kihu]] – põllumees #[[Aleksander Kiisk]] #[[Karl Kippasto]] – transporditööline #[[Peeter Kivisild]] #[[Arved Koks]] või Kons #[[Gustav Koojärv]] #[[Märt Kukkes]] #[[Leopold Kuld]] #[[Reinhold Kuld]] #[[Marie Kullam]] – põetaja #[[Davit Kurg]] #[[Jaan Käärik]] – endine [[Jõgeva vallavanem]] #[[Johannes Laagus]] – linnaametnik #[[Peeter Lazar]] #[[Eduard Luik]] #[[Aleksander Lummel]] #[[Leida Luusepp]] #[[Adolf Maran]] #[[Vladimir Mattin]] #[[August Mets]] #[[Karl Mutso]] – sõjaväelane #[[Jaan Muuga]] #[[Pjotr Nesterov]] #[[Arved Nolcken]] #[[Eduard Nurk]] – kergejõustiklane #Karl Oja (?) #[[Heino Ojamaa]] #[[Leonhard Osso]] #[[Veigo Otsa]] #[[August Padar]] #[[Ida Suvero|Ida Padari]] – näitlejanimega Suvero #[[Juhan Padari]] – ohvitser #[[Armanda Peitel]] #[[Evald Piirisild]] – Petseri linnavalitsuse arveametnik ja hiljem [[A. Le Coq]]i ekspediitor #K. Pohla #[[Juhan Raamat]] #[[Ülo Raidna]] #[[Evald Rasva]] #[[Leo Raudsepp]] #[[Vello Rutnik]] #Hermann/[[Salman Rosenko]] #[[Bernhard Sermat]] #[[Taso Schulzenberg]] #[[Gustav Sikk]] #[[Robert Silling]] #[[Karl Simson]] #<nowiki>[[Kristjan Schulz]-politseinik</nowiki> #[[Ilmar Talbre]] ([[Ilmar Taube|Taube]]) #[[Karl Tamm (kaupmees)|Karl Tamm]] – kaupmees #[[Hermann Torn]] #[[Julius Voldemar Trall]] – kaupluseomanik #[[Alfred Tsekulit]] #[[Elvi Tõemets]] #Aleksander Tõnisson #[[Erik Tõnisson]] #[[Karl Ulst]] #[[Mihkel Vaher]] #[[Villem Vahi]] #[[Harri Vene]] #[[Alo Viliste]] #Ferdinand Võsu}} Lisaks neile leiti kuus mõrvatut [[Riia tänav|Riia]] ja [[Pepleri tänav]]a nurgal asunud [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Tartu osakonna maja aiast ja keldrist. Nende seas olid insener [[Boris Klompus]], autojuhid [[Arnold Puusik]], [[Teodor Fiskar]] ja V.&nbsp;Lind. Ajapikku õnnestus 150 tapetut tuvastada. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Pilt:Terroriohvrite ühishaud, Tartu pauluse kalmistu 1.JPG|pisi|Kommunistide massimõrvaohvrite mälestusmärk Tartus Pauluse kalmistul]] Esimene mälestustahvel massimõrva ohvritele avati [[25. juuli]]l 1942. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] see purustati. Teine mälestustahvel avati [[10. juuli]]l [[1990]] [[Enn Tarto]] algatusel, mida toetasid [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]], [[Tartu Memento]] ja [[Kaitseliidu Tartu malev]]. Kui endine Tartu vangla hoone remonti läks, viidi tahvel [[Tartu Linnamuuseum]]i, hoone uued omanikud aga ei lubanud mälestustahvlit endisele kohale tagasi panna. Seepärast avati tahvel Enn Tarto eestvedamisel uuesti [[9. juuli]]l [[2005]] [[Lutsu tänav|Lutsu]] 3 ja 5 ning [[Jaani tänav|Jaani]] 8 hoonete vahelisel müüriosal, vaatega [[Antoniuse Õu]]e poole. Uue tahvli kulud kandis ärimees [[Rein Kilk]]. [[Pauluse kalmistu]]l, kuhu ohvrid 1942. aasta märtsis maeti, avati [[8. juuli]]l [[2001]] arhitekt [[Helmut Ajango]] kavandatud mälestusmärk, mustal graniitalusel seisev valge marmorsammas. Monument maksis 900 000 Eesti krooni; 2000 [[USA dollar]]it annetas autor ja ülejäänu tuli Tartu linna eelarvest. ==Vaata ka== *[[Tartu ülestõus]] *[[Kuressaare massimõrv]] *[[Tartu Krediidikassa massimõrv]] *[[Palermo metsa massimõrv]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.epl.ee/artikkel/167674 Tartu avab mälestusmärgi 1941. aasta massimõrva ohvritele], 3. juuli 2001 *[http://www.tartupostimees.ee/?id=139673 Pauluse kalmistul mälestati massimõrva ohvreid], 8. juuli 2009 * Enn Tarto [http://kultuur.elu.ee/ke482_punaminevik.htm "Antoniuse Õue verine punaminevik"] Kultuur ja Elu, 2005 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/50887765 "Tartu avab mälestusmärgi 1941. aasta massimõrva ohvritele"] EPL/ETA, 3. juuli 2001 {{JÄRJESTA:Tartu vanglas, Massimõrv}} [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)‎]] [[Kategooria:1941. aasta Eestis]] [[Kategooria:1941. aasta massimõrvad]] [[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]] [[Kategooria:Tartu Teises maailmasõjas]] 90sfqzm5qk1u4j5s210gvr7wrpjd44q Holodomor 0 133379 7257502 6960168 2026-10-23T06:02:09Z ~2026-56362-80 240328 7257502 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2014}} {{vikinda}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Nälg NSVLiidus 1933..jpg|pisi|Suurim näljahäda mustaga tähistatud aladel. A – teravilja tarbiv piirkond, B – teravilja tootev piirkond, C ja C1 – endiste kasakate piirkond. 3. Karjala, 7. Moskva oblast, 10. Valgevene, 11. Kesk-Mustmulla oblast, 12. Ukraina, 13. Kesk-Volga oblast, 14. Tatarstan, 15. Baškortostan, 16. Uurali oblast, 17. Alam-Volga oblast, 18. Põhja-Kaukaasia oblast, 19. Gruusia, 20. Aserbaidžaan, 21. Armeenia]] '''Holodomor''' ([[ukraina keel]]es ''Голодомор'' väljendist ''морити голодом'' 'näljaga suretama') oli [[Ukraina NSV]]-s 1930. aastatel riiklikult korraldatud [[näljahäda]], mis põhjustas vähemalt 3,9 miljoni inimese surma.<ref name="Imeline Ajalugu – Imeline Ajalugu on Põhjamaade loetuim ajalooajakiri, mis ilmub ka eesti keeles, nii digitaalselt kui ka paberil. Imeline Ajalugu on üks loetuimaid ajakirju Eestis. 2022">{{cite web|url=https://www.imelineajalugu.ee/kui-palju-elusid-laks-maksma-ukraina-naljahada-ehk-holodomor/|title=Kui palju elusid läks maksma Ukraina näljahäda ehk holodomor? – Imeline Ajalugu|website=Imeline Ajalugu – Imeline Ajalugu on Põhjamaade loetuim ajalooajakiri, mis ilmub ka eesti keeles, nii digitaalselt kui ka paberil. Imeline Ajalugu on üks loetuimaid ajakirju Eestis.|date=11 April 2022|access-date=26 November 2022|language=et|archive-date=2022-11-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20221126140511/https://www.imelineajalugu.ee/kui-palju-elusid-laks-maksma-ukraina-naljahada-ehk-holodomor/|url-status=dead}}</ref><ref name="Applebaum 2019">{{cite web|last=Applebaum|first=Anne|url=https://www.britannica.com/event/Holodomor|title=Holodomor - Facts, Definition, & Death Toll|website=Encyclopedia Britannica|date=25 October 2019|access-date=26 November 2022}}</ref> 2006. aastal tunnistas [[Ukraina Ülemraada]] holodomori [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valitsuse toimepandud genotsiidiks [[Ukraina]] rahva vastu.<ref name="genocide">[https://www.lenta.ru/news/2006/11/28/genocide/ Верховная Рада признала голодомор геноцидом] www.lenta.ru, 28. november 2006 (vaadatud 18.10.2017)</ref> Hiljem on selle hinnanguga liitunud veel 17 riiki, esimesena tunnistas selle genotsiidiks [[Eesti]].<ref name="holodomor">[http://www.holodomoreducation.org/news.php/news/4 International Recognition of the Holodomor as an act of Genocide] www.holodomoreducation.org (vaadatud 18.10.2017)</ref><ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608570901/ukraina-parlamendi-liikmed-eestis-venemaa-tegevus-ukrainas-on-genotsiid|title=Ukraina parlamendi liikmed Eestis: Venemaa tegevus Ukrainas on genotsiid|website=ERR|date=20 April 2022|access-date=26 November 2022|language=et}}</ref><ref name="ERR 20222">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608806656/saksamaa-kuulutas-stalinistide-korraldatud-ukraina-naljahada-genotsiidiks|title=Saksamaa kuulutas stalinistide korraldatud Ukraina näljahäda genotsiidiks|website=ERR|date=1 December 2022|access-date=2 December 2022|language=et}}</ref> Holodomori eesmärk oli "klassivaenuliku elemendi" ("[[kulak]]ute", rahvuslikult meelestatud rahvaosa jms) kahjutuks tegemine, erapõllumajanduse väljasuretamine ning rahva [[kolhoos]]idesse astuma sundimine. Tööliste ja kommunistide relvastatud [[toitlustussalk|toitlussalgad]] korjasid varumisplaanide alusel vilja. 25 000 Ukraina külast suutsid riiklikku teraviljaplaani täita vaid 1500 küla.<ref name="Новости bigmir)net 2013">{{cite web|author=Новости bigmir)net|url=https://news.bigmir.net/ukraine/4603943-bi-bi-si-10-faktov-o-golodomore|title=Би-би-си: 10 фактов о Голодоморе|website=Новости bigmir)net|date=23 November 2013|access-date=26 November 2022|language=ru}}</ref> Täitmata normi katteks lubati karistussalklastel algul võtta lihasaadusi ja kartuleid, hiljem ka teisi säilitamiseks ladustatud toiduaineid. Peredelt võeti ära ka seemnevili. Teravili suunati Ukraina tööstuskeskustesse ([[Donbass]], [[Kiiev]], [[Zaporižžja]]), et toita töölisklassi.<ref name="Home, Encyclopedia of Ukraine 1930">{{cite web|url=http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CF%5CA%5CFamine6Genocideof1932hD73.htm|title=Famine-Genocide of 1932–3|website=Home, Encyclopedia of Ukraine|date=2 March 1930|access-date=26 November 2022}}</ref> Suurlinnadest saadetud [[Tšekaa|tšekistid]] konfiskeerisid 1933. aastal Ukraina küladest kohalike haldusorganite raamatupidamisega seotud dokumendid ning sündide ja surmade registrid. Välismaalastel keelati näljahäda jäädvustada, et maailma ei imbuks materjale, mis võiksid NSV Liitu kompromiteerida. Eluga riskides siiski fotosid tehti. Isegi NKVD-laste hulgas, kes olid tolle aja Ukrainat näinud, oli kõrge enesetappude määr, kuna nähtud ebainimlikkus ületas kõik piirid.<ref name="Applebaum 2019" /> NSV Liit ja tema õigusjärglane [[Venemaa Föderatsioon]] ei ole holodomori tunnistanud riikliku poliitikana, vaid looduslike, majanduslike ja poliitiliste asjaolude kokkusattumisena. Holodomor oli ideoloogiliselt suunatud "rahvusliku" Ukraina ja ukrainlaste vastu, mis toimus mitmes eluvaldkonnas kolme lainena. Esimene oli [[1921.–1923. aasta näljahäda Ukrainas|aastail 1921–1923]], teine laine 1932–1933, milles erinevail andmeil hukkus kuni 7 miljonit inimest. Kolmas näljahäda tuli pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Sõjast laostunud põllumajanduses oli vähenenud teravilja külvipind. Erinevais Ukraina osades oli ebasoodne ilmastik: rahe, üleujutus ja kuivus. Eriti põuane oli 1946. aasta. Aastail 1946–1947 suri Ukraina 16 oblastis ligi 800 000 inimest. Samas said Nõukogude Liidult tasuta abi Prantsusmaa, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Poola ja Rumeenia – kokku 105 000 tonni teravilja. 1947. aasta teraviljakülviks anti Ukrainale 2,3 miljonit tonni seemnevilja.<ref name="Applebaum 2019" /><ref name="Imeline Ajalugu – Imeline Ajalugu on Põhjamaade loetuim ajalooajakiri, mis ilmub ka eesti keeles, nii digitaalselt kui ka paberil. Imeline Ajalugu on üks loetuimaid ajakirju Eestis. 2022" /> ==Näljahäda== [[Proletariaadi diktatuur]]i tingimustes langes põllumajanduse ümberkujundamisel teraviljatoodang. 1913. aasta teravilja kogutoodang 92,3 miljonit tonni ületati esmakordselt alles 1955. aastal – 106,8 miljonit tonni. Teravilja eksport, mis oli NSV Liidule peamine valuuta allikas, vähenes kollektiviseerimise suurenedes aasta-aastalt ja lõppes näljahädaga. Kui Venemaa oli 1913. aastal suurimate teraviljaeksportijate hulgas, siis 1990. aastal jõudis ta maailma suurimate importijate sekka. Pidev eksport taastus pärast NSV Liidu lagunemist. {| class="wikitable" |- '''Teravilja eksport Venemaal ja NSV Liidus, mln tonni''' |- ! 1913 !! 1926 !! 1927!! 1928!! 1929 !! 1930 !! 1931!!1932!!1933 |- |9,1 ||8,8 ||8,8 ||8,1|| 8,3||4,8||5,2||1,8||1,0 |} Ei saa statistiliselt kinnitada, et 1932.–1933. aasta olnuks erakordselt sademetevaene, ent esines enneolematult palju teravilja roostehaigust, mis võis madalama viljasaagi põhjustada.<ref name="Eestis esinevad teravilja roostehaigused">{{cite web|url=http://teraviljaroostehaigused.weebly.com/uumlldine-iseloomustus.html|title=Üldine iseloomustus|website=Eestis esinevad teravilja roostehaigused|access-date=26 November 2022|language=et}}</ref> Põuale viitavad vaid üksikute inimeste meenutused ja parteijuhtide ettekanded. Ebajõukohaste maksude tasumata jätmine andis nõukogude võimule [[kasakad|kasakate]] põlise iseseisvustahte allasurumiseks soodsa võimaluse. [[ÜK(b)P KK]] otsusega 15. detsembrist 1932 keelati varustada toiduainetega külasid, kes ei suutnud täita viljavarumisplaani. Külaelanikele ei jäänud muud, kui süüa koeri ja kasse või võimalusel kodunt lahkuda. Levis inimsöömine: on väidetud, et mitte kunagi inimsoo ajaloos pole inimsöömine jõudnud sellise ulatuseni kui Ukraina NSVs 1930. aastatel. Ukraina Riikliku Julgeoleku poliitosakonna ([[OGPU]]) salastatud aruandest 8.02.1933 nähtub, et 1932. aasta detsembris ja 1933. aasta jaanuaris lahkus kodudest 85 217 inimest (rahvuse tunnus näitamata). Pole teada, kui palju inimesi emigreerus (Poolasse, Ameerika Ühendriikidesse jne), kui palju suri nälga. Inimeste surma põhjustasid kurnatus, alatoitumus, haigestumine surrogaatide söömisel, nakkushaigused ([[tüüfus|plekiline tüüfus]], [[malaaria]]), toiduks kasutatava vilja halb kvaliteet, mille kolhoosidesse mitte astujad olid mulla alla ära peitnud. Avalikku statistikat peeti haigestumiste kohta. 1933. aastal suri Ukrainas malaariasse 100 000–200 000 inimest. 3 miljoni ukrainlase kadumist kinnitab kindlalt NSV Liidu riiklik statistika.<ref name="Home, Encyclopedia of Ukraine 1930" /><ref name="Applebaum 2019" /><ref name="Imeline Ajalugu – Imeline Ajalugu on Põhjamaade loetuim ajalooajakiri, mis ilmub ka eesti keeles, nii digitaalselt kui ka paberil. Imeline Ajalugu on üks loetuimaid ajakirju Eestis. 2022" /> {| class="wikitable" |- '''Rahvastiku arv NSV Liidus 1926–1939''' |- ! NSV Liit !! 1926 !! 1939 !! Muutus, %!! Ukraina !! 1926 !! 1939!! Muutus, % |- |elanikke kokku||146 637 530||170 557 093||+16|| elanikke kokku||28 994 980||30 946 218||+7 |- | venelased || 77 791 124 || 99 591 520 || +28|| venelased ||2 677 166|| 4 175 299|| +56 |- | ukrainlased|| 31 194 976 || 28 111 007 || −10|| ukrainlased|| 23 218 860 || 23 667 509|| +2 |- | valgevenelased|| 4 738 923 || 5 275 393 || +11||valgevenelased||75 842||158 174||+107 |} Üleliidulise rahvaloenduse andmetest selgub, et ajavahemikus 1926–1939 kasvas kogu Nõukogudemaa elanikkond 24 miljoni inimese võrra, millest venelasi 21 miljonit. Samas ajavahemikus vähenes ukrainlaste hulk 10%, ehk '''13 aasta jooksul kadus 3 miljonit inimest'''. Kui NSV Liidus suurenes 1926–1939 rahvastik 16%, siis Ukraina NSV-s kasvas valgevenelasi 107% ja venelasi 56% võrra, seevastu ukrainlaste arvukus vaid 2%. Ukrainas on kuulutatud [[29. oktoober]] [[1933]] [[Rahvusliku leina ja protesti päev]]aks. 28. novembril 2006 kuulutas Ukraina Ülemraada holodomori rahvuslikuks genotsiidiks.<ref name="Home, Encyclopedia of Ukraine 1930" /> [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee]] võttis 3. juulil 2008 vastu resolutsiooni, milles tunnistatakse Ukraina 1932.–1933. aasta näljahäda. Dokumendis austatakse "miljonite süütute ukrainlaste mälestust, kes hukkusid 1932.–1933. aasta näljahäda ajal, mille tekitas totalitaarse stalinistliku režiimi ettekavatsetud tegevus ja poliitika". Rahvusvaheliselt pole Ukrainas toimunut genotsiidiks nimetatud. [[ÜRO]] keeldus 11. juulil 2008 Venemaa nõudel küsimust selles tähenduses arutlusele võtmast.<ref name="Maailm 2008">{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/20228/uro-keeldus-arutamast-ukraina-suurt-naljahada-genotsiidina|title=ÜRO keeldus arutamast Ukraina suurt näljahäda genotsiidina|website=Maailm|date=12 July 2008|access-date=26 November 2022|language=et}}</ref> Põhjendati, et teravilja kasvuks ebasoodus ilmastik oli ka mitmetes teistes Venemaa piirkondades. Mitte ainult Ukraina, vaid ka Venemaa mustmulla aladel Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastis oli näljahäda. Inimesed surid Ukrainas mitte tulenevalt rahvusest vaid elukohast, kus rakendati vägivaldset põllumajanduse kollektiviseerimise poliitikat. Umbes 81% näljahäda läbi surnutest olid ukrainlased, venelasi oli 4,5%.<ref name="Новости bigmir)net 2013" /> Ohvrite hulgas oli ka bulgaarlasi, ungarlasi, juute, poolakaid ja valgevenelasi. Ukraina näljahäda arutelul Euroopa parlamendis oktoobris 2008 tõdesid mitmed parlamendiliikmed, et nälga surid miljonid eri rahvusest inimesed, sh ukrainlased, venelased, kasahhid, juudid, sakslased, valgevenelased, tatarlased ja paljud teised.<ref name="Delfi 2009">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/22688349|title=Europarlamendi juht sai holodomor i eest ordeni|website=Delfi|date=6 April 2009|access-date=26 November 2022|language=et}}</ref> Sel ajal, kui miljonid inimesed nälgisid, pakkus kommunistlik režiim rahvale erikauplusi [[Torgsin]]i ketis, kus pakuti toiduaineid maailmaturu hindadest 3–4 korda kallimalt kulla, hõbeda, vääriskivide ja valuuta eest, mis veel rahval leidus. Torgsini kaubad olid üle hinnatud ja sageli ka ebakvaliteetsed, ent näljahäda ajal aitas see kaubandus rahval ellu jääda.<ref name="National Museum of the Holodomor-Genocide 2022">{{cite web|url=https://holodomormuseum.org.ua/en/film/holodomor-ta-systema-torhsin-tsilkom-taiemno-2/|title=National Museum of the Holodomor-Genocide|website=National Museum of the Holodomor-Genocide|date=26 November 2022|access-date=26 November 2022}}</ref> <gallery> RIAN archive 79113 Seizing grain from kulaks.jpg|Kommunistlikud noored leidsid "[[kulak]]ute" poolt surnuaeda peidetud viljakotte. 1. november 1930, Ukraina. Жертви голоду.jpg|Nälja ohvrid Harkivštšina külas, [[Harkiv]]i oblast, 1933. Селяни здають хліб.jpg|Vilja kogumine talunikelt (1930) HolodomorKharkiv 1933 Wienerberger.jpg|Nälja ohvrid Harkivis (1933) 1930-1934. Понятые во дворе крестьянина при поиске хлеба в одном из сел Гришинского района Донецкой области.jpg| Tunnistajad "kulaku" väljakaevatud viljakoti juures. Grišino küla, Donetski oblast. </gallery> ==Poliitilise hinnangu andmine== {{vaata|1920ndate ja 1930ndate näljahäda NSV Liidus}} [[Pilt:Holodomor_World_Recognition.svg|300px|pisi|Holodomori genotsiidiks tunnistavad riigid]] [[Pilt:Vahejuhtum Golodori ilmutamisel.jpg|300px|pisi|Ukraina 2003. aasta postmargi "Ukraina Holodomor 1932–1933" kujundamisel on kunstnik kasutanud fotot 1921. aasta näljahädast Kaasani kubermangus (nüüd Orenburgi oblast, Venemaa Föderatsioon)]] 1932.–1933. aasta näljahäda käigus surnute arv on käsitlustes varieeruv, oleneb metoodikast ja poliitilistest hoiakutest ("meie kannatused on kõige suuremad"). Endine Ukraina president [[Viktor Juštšenko]] on väitnud, et nälga suri 7–10 miljonit ukrainlast. Neid arve kasutavad omatahtsi – olgugi et Ukraina kohus on tõestanud poole väiksema arvu ehk '''3,9 miljoni''' inimese surma – ka mõned teiste riikide poliitikud ning mitmed meediaväljaanded. Samas tõid Juštšenko poliitilised vastased välja praeguse genotsiidi esinemise, viidates, et Ukraina iseseisvuse ajal on rahva arv vähenenud 6 miljoni inimese võrra ja suurenenud invaliidide arv, mis on 5,2% elanikkonnast, ning soovitasid presidendil sagedase holodomori mälestussammaste avamise asemel enam tähelepanu pöörata rahva tervise parandamisele. Ukraina venevastased ja partei Meie Ukraina (ukraina keeles Наша Україна) poliitikud kavatsesid nõuda Venemaalt 10–13 triljonit dollarit, kui [[ÜRO]] tunnistab holodomori [[genotsiid]]iks. Pärast ÜRO ebasobivat otsust hüvitise nõudest loobuti. Kui [[Euroopa Parlament]] oli vastu võtnud resolutsiooni, millega holodomor tunnustati [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseks kuriteoks]], autasustas Ukraina president Viktor Juštšenko sakslasest Euroopa Parlamendi presidenti [[Hans-Gert Pöttering]]i ordeniga. Ent holodomori ei nimetatud genotsiidiks. Oma hoiakut holodomori väljendas [[Saksamaa liidukantsler]] [[Angela Merkel]], kes keeldus Ukraina-visiidi ajal külastamast 1932.–1933. aasta suure näljahäda holodomori ohvrite memoriaali Kiievis, mis oli tavaliselt kõigi Ukrainat külastavate riigipeade väisangute programmis. Ka Iisraeli suursaadik proua Kalay-Kleitmani on Ukrainas olles nentinud, et Iisrael ei saa tunnistada holodomori etnilise genotsiidi aktiks.<ref name="Сохар Степова Пионтковский Капко 2008">{{cite web|last=Сохар|first=Орест|url=https://www.obozrevatel.com/news/2008/9/27/260275.htm|title=Израиль не намерен признавать Голодомор|website=OBOZREVATEL|date=27 September 2008|access-date=26 November 2022|language=ru|last2=Степова|first2=Олена|last3=Пионтковский|first3=Андрей|last4=Капко|first4=Павел|last5=Портников|first5=Виталий|last6=Кох|first6=Альфред|last7=Кирш|first7=Александр|last8=Коваленко|first8=Александр}}</ref> 2008. aasta aprillis märkis [[Aleksandr Solženitsõn]], et Kubani ja Ukraina 1932.–1933. aasta sündmuste juhtimises osales kommunistliku partei ladvikus ka palju ukrainlasi, kuid kellelgi ei tekkinud arvamust, nagu vägivald olnuks suunatud just nimelt ukrainlaste vastu. 13. jaanuaril 2010 mõistis Kiievi apellatsioonikohus 1932.–1933. aasta kuritegudes süüdi [[NLKP]] peasekretäri [[Jossif Stalin]]i ja hulga teisi kommunistliku partei tippjuhte ([[Vjatšeslav Molotov]], [[Lazar Kaganovitš]], Stanislav Kosior, Vlass Tšubar, Mendel Hatajevitš, Pjotr Postišev). Kohtuekspertiisiga tuvastati, et näljahädas hukkus 3 941 000 inimest. ==Mäletamine== Alates 1998. aastast tähistatakse neljandal laupäeval novembris näljahäda ohvrite mälestuspäeva.<ref name="holodomor_org">{{Cite web |url=http://memorialholodomor.org.ua/eng/holodomor/nacionalnij-pamjatnij-den/ |title=Holodomor Remembrance Day (День пам'яті жертв Голодомору) |access-date=26. november 2018 |archive-date=27. november 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181127121254/http://memorialholodomor.org.ua/eng/holodomor/nacionalnij-pamjatnij-den |url-status=dead }}</ref> <gallery> Fail:Holodomor memorial in the Ukrainian Orthodox Centre, Canberra.jpg|Holodomori mälestusmärk aastast 1985 [[Austraalia]]s [[Canberra]]s. Fail:Gloria Victis Memorial – Holodomor Memorial Stone.jpg|Holodomori mälestusmärk [[Ungari]]s [[Budapest]]is. Püstitatud 2006. aastal. Fail:Pomnik Ofiarom Wielkiego Głodu na Ukrainie.JPG|Monument "Holodomor 1932–1933" [[Poola]]s [[Varssavi]]s aastast 2009. Fail:Курган скорби.jpg|Memoriaal "Holodomor–1933" on esimene näljahäda mälestusmärk Ukrainas. Püstitatud 12. augustil 1990 [[Poltaava]] oblastis, [[Mgar]]is. Fail:HolodomorWindsor.jpg|Memoriaal [[Kanada]]s Windsori linnapargis on pühendatud [[stalinism]]i ohvritele Ukrainas 1932–1933. Fail:Holodomor in Ukraine 1933.jpg|Tornikekell "Holodomor–1933". Poltaava oblast (50°01'51.24" N, 33°03' 0.34" E). Fail:Dmitry Medvedev in Kyiv - 17 May 2010.jpeg|Venemaa president [[Dmitri Medvedev]] ja Ukraina president [[Viktor Janukovõtš]] mälestasid Ukraina näljahäda 17. mail 2010 Kiievis. </gallery> {{kaasajasta}} 2015. aastal avati Washingtonis monument 1932.–1933. aasta ohvritele Ukrainas.<ref name="Atlas Obscura 2017">{{cite web|url=http://www.atlasobscura.com/places/holodomor-memorial|title=D.C.'s Holodomor Memorial to the Ukrainian Forced Famine|website=Atlas Obscura|date=9 June 2017|access-date=26 November 2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Evhen Tsybulenko]], "Kommunistide valitsemisaeg Ukrainas – terrori kroonika". Tõlkinud [[Mait Talts]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2007]], nr 1, lk 83–102; [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104117/162183/page/46 loetav ka digitaalarhiivis] * [[Timothy Snyder]], "Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel". Inglise keelest tõlkinud [[Rein Turu]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2011]], ISBN 9789985324257, I peatükk "Nõukogude näljahädad" lk 41–78 *[[Robert Conquest]], "The Harvest of Sorrow: Soviet Collectivization and the Terror-Famine". Oxford University Press, USA; ISBN 978-0195051803 *Малафеев А.Н, "История ценообразования в СССР (1917–1963)". Moskva, 1964. lk 126–127, 136–137, 173. *[[Aleksander Kaasik]], "Vabaduse mõtteis endisel Nõukogudemaal". ISBN 978-9949-91-997-0, lk 33–38. *[[Aleksandr Solženitsõn]], "Kas ässitatakse vennasrahvaid üksteise vastu üles?". Vene keeles ajalehes Izvestija. Солженицын А." Поссорить родные народы?", Известия. 2 апреля 2008. №58(27583) *Tatjana Žurženko,"Mälu geopoliitika". [http://www.vikerkaar.ee/index1.php?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4736 Vikerkaar, 2008,nr 4-5] ==Vaata ka== *[[1921.–1923. aasta näljahäda Ukrainas]] *[[Torgsin]] *[[Ukraina ajalugu]] *[[Holokaust]] ==Välislingid== {{commonskat|Holodomor}} *Ukraina Ülemraada nimetab Holodomori rahvuslikuks genotsiidiks. [http://www.president.gov.ua/ru/documents/5280.html Ukraina seadus № 376–V, 28. november 2006] (vene keeles) *[[Andres Herkel]], [http://ww3-parnu.postimees.ee/200708/valismaa/10087121.php "Holodomor mõisteti hukka"] Pärnu Postimees 10. juuli 2008, lk 7 *[http://www.postimees.ee./index.php?id=20228&r=123&print=1 ÜRO keeldus arutamast Ukraina suurt näljahäda genotsiidina] Postimees, 12. juuli 2008 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=19411744&l=fplink Kiiev avaldas holodomori süüdlaste nimekirja] Delfi 24. juuli 2008 *[[Aadu Must]], [http://ww3-parnu.postimees.ee/241108/arvamus/10091572.php "Holodomor"] Pärnu Postimees, 22. november 2008, lk 19 *[[Heiki Suurkask]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279499 "Kuidas N Liit suure näljahäda esile kutsus"] Eesti Päevaleht 15. juuli 2010, lk 10–11 *[http://www.sbu.gov.ua/sbu/control/uk/publish/article?art_id=49757&cat_id=53076 Опис колекції документів ГДА СБ України "Голодомор 1932–1933 рр. в Україні"] (ukraina keeles) *[http://www.un.org/News/Press/docs/2008/ga10727.doc.htm The General Committee decided this afternoon not to recommend the inclusion of an item on the seventy-fifth anniversary of the Great Famine (Holodomor) of 1932–1933 in Ukraine] (inglise keeles) *[http://www.newsru.com/world/23jul2008/golod.html Украина обнародовала имена советских политиков и силовиков, причастных к голодомору (СПИСОК)] (vene keeles) *[http://en.beta.rian.ru/exsoviet/20100113/157536602.html Ukraine court in Kiev finds Bolsheviks guilty of Holodomor genocide] (inglise keeles) *[http://news.bigmir.net/ukraine/775983-Bi-bi-si-10-faktov-o-Golodomore Näljahäda ohvrite paljusus (vene keeles)] *[http://demoscope.ru/weekly/ssp/ussr_nac_26.php?reg=1 Rahvaloendus NSV Liidus (vene keeles), seisuga 17.detsember 1926] *[http://demoscope.ru/weekly/ssp/sng_nac_39.php?reg=0 Rahvaloendus NSV Liidus (vene keeles), seisuga 17.jaanuar 1939] *[http://www.stoletie.ru/politika/amerikano-ukrainskij_golodomor_357.htm Rahalise hüvitise nõue genotsiidi eest] *[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2008/09/27/4451431/ Iisrael ei tunnista holodomori genotsiidiks.] [http://obozrevatel.com/news/2008/9/27/260275.htm Venekeelne uudisteportaal, 27. september 2008] *[http://www.uudised.err.ee/index.php?26127930 ÜRO keeldumine tunnistamast genotsiidi] *[http://usenet.su/showthread.php/891891-Про-голод-в-Польше-и-Румынии-в-1932-33?s=2b47cbfc3c8dca379bf2b45af0838e33 Nälg Poola ja Rumeenia külades (vene keeles)] *[http://teraviljaroostehaigused.weebly.com/uumlldine-iseloomustus.html Teravilja roostehaiguste toime] *[http://mk.archives.gov.ua/pubonsite/93-pubgolod4647.html 1946–1947, venekeelne ülevaade näljahädast] *[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+CRE+20081022+ITEM-014+DOC+XML+V0//ET Näljahäda arutelul Euroopa parlamendis, 22.oktoober 2008] *[http://newsukraine.com.ua/news/88653-merkel-naproch-otkazalas-poseschat-memorial-zhertvam-golodomora Saksamaa liidukantsler keeldus külastamast holodomori memuaari.Venekeelne internetiportaal.22.juuli 2008] *[http://ria.ru/society/20100114/204446059.html#ixzz2sY0Mi9ED%20%20 Ülevaade Kiievi apellatsioonikohtu otsusest 13.01.2010 (vene keeles)] *[http://www.russ.ru/pole/Golodomor-nacionalizaciya-tragedii Vili töölisklassi toitmiseks(vene keeles)] *Ordeniga autasustamine Holodomori tunnustamise eest, [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2009/04/6/4479490/ "Украинская Правда", venekeelne infoportaal, 6. aprill 2009] *[http://infodon.org.ua/postal/633 Fotod kulakuks kuulutatu vara konfiskeerimisest, müümisest ja kolhoosi olust Donetski oblastis] *[http://www.rbc.ua/rus/finance/show/reshenie_suda_po_golodomoru_otkryvaet_put_dlya_kompensatsiy_postradavshim_sbu_14012010 Ukraina kohtuotsus genotsiidist 1932–1933(vene keeles)] *Валерий Панов, Американо-украинский голодомор, [http://www.stoletie.ru/politika/amerikano-ukrainskij_golodomor_357.htm Интернет-газета "Столетия" (vene keeles)], 21.10.2013 *Ukraina 1932–1933, [http://tsdkffa.archives.gov.ua/Exhibitions/Golod_32-33/Photo_32-33.php fotoarhiiv] *[http://za.zubr.in.ua/2009/02/21/2511/ Uue genotsiidi oht], [http://ua-banker.com.ua/news/financial/6732/ vaesus] (vene keeles) *[http://www.stoletie.ru/politika/amerikano-ukrainskij_golodomor_357.htm Holodomori projekt Washingtonis] (vene keeles) * [[Anne Applebaum]], [https://www.theatlantic.com/international/archive/2017/10/red-famine-anne-applebaum-ukraine-soviet-union/542610/ How Stalin Hid Ukraine's Famine From the World], [[The Atlantic]], 13. oktoober 2017 [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]] [[Kategooria:Jossif Stalin]] [[Kategooria:Ukraina NSV]] [[Kategooria:Näljahädad]] 3pd65lpg1ps1ghampglxfalbdwwwrfd 7257533 7257502 2026-10-23T07:04:36Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Shkuru Afshar|Shkuru Afshar]]. 6960168 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2014}} {{vikinda}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Nälg NSVLiidus 1933..jpg|pisi|Suurim näljahäda mustaga tähistatud aladel. A – teravilja tarbiv piirkond, B – teravilja tootev piirkond, C ja C1 – endiste kasakate piirkond. 3. Karjala, 7. Moskva oblast, 10. Valgevene, 11. Kesk-Mustmulla oblast, 12. Ukraina, 13. Kesk-Volga oblast, 14. Tatarstan, 15. Baškortostan, 16. Uurali oblast, 17. Alam-Volga oblast, 18. Põhja-Kaukaasia oblast, 19. Gruusia, 20. Aserbaidžaan, 21. Armeenia]] '''Holodomor''' ([[ukraina keel]]es ''Голодомор'' väljendist ''морити голодом'' 'näljaga suretama') oli [[Ukraina NSV]]-s 1930. aastatel riiklikult korraldatud [[näljahäda]], mis põhjustas vähemalt 3,9 miljoni inimese surma.<ref name="Imeline Ajalugu – Imeline Ajalugu on Põhjamaade loetuim ajalooajakiri, mis ilmub ka eesti keeles, nii digitaalselt kui ka paberil. Imeline Ajalugu on üks loetuimaid ajakirju Eestis. 2022">{{cite web|url=https://www.imelineajalugu.ee/kui-palju-elusid-laks-maksma-ukraina-naljahada-ehk-holodomor/|title=Kui palju elusid läks maksma Ukraina näljahäda ehk holodomor? – Imeline Ajalugu|website=Imeline Ajalugu – Imeline Ajalugu on Põhjamaade loetuim ajalooajakiri, mis ilmub ka eesti keeles, nii digitaalselt kui ka paberil. Imeline Ajalugu on üks loetuimaid ajakirju Eestis.|date=11 April 2022|access-date=26 November 2022|language=et|archive-date=2022-11-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20221126140511/https://www.imelineajalugu.ee/kui-palju-elusid-laks-maksma-ukraina-naljahada-ehk-holodomor/|url-status=dead}}</ref><ref name="Applebaum 2019">{{cite web|last=Applebaum|first=Anne|url=https://www.britannica.com/event/Holodomor|title=Holodomor - Facts, Definition, & Death Toll|website=Encyclopedia Britannica|date=25 October 2019|access-date=26 November 2022}}</ref> 2006. aastal tunnistas [[Ukraina Ülemraada]] holodomori [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valitsuse toimepandud genotsiidiks [[Ukraina]] rahva vastu.<ref name="genocide">[https://www.lenta.ru/news/2006/11/28/genocide/ Верховная Рада признала голодомор геноцидом] www.lenta.ru, 28. november 2006 (vaadatud 18.10.2017)</ref> Hiljem on selle hinnanguga liitunud veel 17 riiki, esimesena tunnistas selle genotsiidiks [[Eesti]].<ref name="holodomor">[http://www.holodomoreducation.org/news.php/news/4 International Recognition of the Holodomor as an act of Genocide] www.holodomoreducation.org (vaadatud 18.10.2017)</ref><ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608570901/ukraina-parlamendi-liikmed-eestis-venemaa-tegevus-ukrainas-on-genotsiid|title=Ukraina parlamendi liikmed Eestis: Venemaa tegevus Ukrainas on genotsiid|website=ERR|date=20 April 2022|access-date=26 November 2022|language=et}}</ref><ref name="ERR 20222">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608806656/saksamaa-kuulutas-stalinistide-korraldatud-ukraina-naljahada-genotsiidiks|title=Saksamaa kuulutas stalinistide korraldatud Ukraina näljahäda genotsiidiks|website=ERR|date=1 December 2022|access-date=2 December 2022|language=et}}</ref> Holodomori eesmärk oli "klassivaenuliku elemendi" ("[[kulak]]ute", rahvuslikult meelestatud rahvaosa jms) kahjutuks tegemine, erapõllumajanduse väljasuretamine ning rahva [[kolhoos]]idesse astuma sundimine. Tööliste ja kommunistide relvastatud [[toitlustussalk|toitlussalgad]] korjasid varumisplaanide alusel vilja. 25 000 Ukraina külast suutsid riiklikku teraviljaplaani täita vaid 1500 küla.<ref name="Новости bigmir)net 2013">{{cite web|author=Новости bigmir)net|url=https://news.bigmir.net/ukraine/4603943-bi-bi-si-10-faktov-o-golodomore|title=Би-би-си: 10 фактов о Голодоморе|website=Новости bigmir)net|date=23 November 2013|access-date=26 November 2022|language=ru}}</ref> Täitmata normi katteks lubati karistussalklastel algul võtta lihasaadusi ja kartuleid, hiljem ka teisi säilitamiseks ladustatud toiduaineid. Peredelt võeti ära ka seemnevili. Teravili suunati Ukraina tööstuskeskustesse ([[Donbass]], [[Kiiev]], [[Zaporižžja]]), et toita töölisklassi.<ref name="Home, Encyclopedia of Ukraine 1930">{{cite web|url=http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CF%5CA%5CFamine6Genocideof1932hD73.htm|title=Famine-Genocide of 1932–3|website=Home, Encyclopedia of Ukraine|date=2 March 1930|access-date=26 November 2022}}</ref> Suurlinnadest saadetud [[Tšekaa|tšekistid]] konfiskeerisid 1933. aastal Ukraina küladest kohalike haldusorganite raamatupidamisega seotud dokumendid ning sündide ja surmade registrid. Välismaalastel keelati näljahäda jäädvustada, et maailma ei imbuks materjale, mis võiksid NSV Liitu kompromiteerida. Eluga riskides siiski fotosid tehti. Isegi NKVD-laste hulgas, kes olid tolle aja Ukrainat näinud, oli kõrge enesetappude määr, kuna nähtud ebainimlikkus ületas kõik piirid.<ref name="Applebaum 2019" /> NSV Liit ja tema õigusjärglane [[Venemaa Föderatsioon]] ei ole holodomori tunnistanud riikliku poliitikana, vaid looduslike, majanduslike ja poliitiliste asjaolude kokkusattumisena. Holodomor oli ideoloogiliselt suunatud "rahvusliku" Ukraina ja ukrainlaste vastu, mis toimus mitmes eluvaldkonnas kolme lainena. Esimene oli [[1921.–1923. aasta näljahäda Ukrainas|aastail 1921–1923]], teine laine 1932–1933, milles erinevail andmeil hukkus kuni 7 miljonit inimest. Kolmas näljahäda tuli pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Sõjast laostunud põllumajanduses oli vähenenud teravilja külvipind. Erinevais Ukraina osades oli ebasoodne ilmastik: rahe, üleujutus ja kuivus. Eriti põuane oli 1946. aasta. Aastail 1946–1947 suri Ukraina 16 oblastis ligi 800 000 inimest. Samas said Nõukogude Liidult tasuta abi Prantsusmaa, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Poola ja Rumeenia – kokku 105 000 tonni teravilja. 1947. aasta teraviljakülviks anti Ukrainale 2,3 miljonit tonni seemnevilja.<ref name="Applebaum 2019" /><ref name="Imeline Ajalugu – Imeline Ajalugu on Põhjamaade loetuim ajalooajakiri, mis ilmub ka eesti keeles, nii digitaalselt kui ka paberil. Imeline Ajalugu on üks loetuimaid ajakirju Eestis. 2022" /> ==Näljahäda== [[Proletariaadi diktatuur]]i tingimustes langes põllumajanduse ümberkujundamisel teraviljatoodang. 1913. aasta teravilja kogutoodang 92,3 miljonit tonni ületati esmakordselt alles 1955. aastal – 106,8 miljonit tonni. Teravilja eksport, mis oli NSV Liidule peamine valuuta allikas, vähenes kollektiviseerimise suurenedes aasta-aastalt ja lõppes näljahädaga. Kui Venemaa oli 1913. aastal suurimate teraviljaeksportijate hulgas, siis 1990. aastal jõudis ta maailma suurimate importijate sekka. Pidev eksport taastus pärast NSV Liidu lagunemist. {| class="wikitable" |- '''Teravilja eksport Venemaal ja NSV Liidus, mln tonni''' |- ! 1913 !! 1926 !! 1927!! 1928!! 1929 !! 1930 !! 1931!!1932!!1933 |- |9,1 ||8,8 ||8,8 ||8,1|| 8,3||4,8||5,2||1,8||1,0 |} Ei saa statistiliselt kinnitada, et 1932.–1933. aasta olnuks erakordselt sademetevaene, ent esines enneolematult palju teravilja roostehaigust, mis võis madalama viljasaagi põhjustada.<ref name="Eestis esinevad teravilja roostehaigused">{{cite web|url=http://teraviljaroostehaigused.weebly.com/uumlldine-iseloomustus.html|title=Üldine iseloomustus|website=Eestis esinevad teravilja roostehaigused|access-date=26 November 2022|language=et}}</ref> Põuale viitavad vaid üksikute inimeste meenutused ja parteijuhtide ettekanded. Ebajõukohaste maksude tasumata jätmine andis nõukogude võimule [[kasakad|kasakate]] põlise iseseisvustahte allasurumiseks soodsa võimaluse. [[ÜK(b)P KK]] otsusega 15. detsembrist 1932 keelati varustada toiduainetega külasid, kes ei suutnud täita viljavarumisplaani. Külaelanikele ei jäänud muud, kui süüa koeri ja kasse või võimalusel kodunt lahkuda. Levis inimsöömine: on väidetud, et mitte kunagi inimsoo ajaloos pole inimsöömine jõudnud sellise ulatuseni kui Ukraina NSVs 1930. aastatel. Ukraina Riikliku Julgeoleku poliitosakonna ([[OGPU]]) salastatud aruandest 8.02.1933 nähtub, et 1932. aasta detsembris ja 1933. aasta jaanuaris lahkus kodudest 85 217 inimest (rahvuse tunnus näitamata). Pole teada, kui palju inimesi emigreerus (Poolasse, Ameerika Ühendriikidesse jne), kui palju suri nälga. Inimeste surma põhjustasid kurnatus, alatoitumus, haigestumine surrogaatide söömisel, nakkushaigused ([[tüüfus|plekiline tüüfus]], [[malaaria]]), toiduks kasutatava vilja halb kvaliteet, mille kolhoosidesse mitte astujad olid mulla alla ära peitnud. Avalikku statistikat peeti haigestumiste kohta. 1933. aastal suri Ukrainas malaariasse 100 000–200 000 inimest. 3 miljoni ukrainlase kadumist kinnitab kindlalt NSV Liidu riiklik statistika.<ref name="Home, Encyclopedia of Ukraine 1930" /><ref name="Applebaum 2019" /><ref name="Imeline Ajalugu – Imeline Ajalugu on Põhjamaade loetuim ajalooajakiri, mis ilmub ka eesti keeles, nii digitaalselt kui ka paberil. Imeline Ajalugu on üks loetuimaid ajakirju Eestis. 2022" /> {| class="wikitable" |- '''Rahvastiku arv NSV Liidus 1926–1939''' |- ! NSV Liit !! 1926 !! 1939 !! Muutus, %!! Ukraina !! 1926 !! 1939!! Muutus, % |- |elanikke kokku||146 637 530||170 557 093||+16|| elanikke kokku||28 994 980||30 946 218||+7 |- | venelased || 77 791 124 || 99 591 520 || +28|| venelased ||2 677 166|| 4 175 299|| +56 |- | ukrainlased|| 31 194 976 || 28 111 007 || −10|| ukrainlased|| 23 218 860 || 23 667 509|| +2 |- | valgevenelased|| 4 738 923 || 5 275 393 || +11||valgevenelased||75 842||158 174||+107 |} Üleliidulise rahvaloenduse andmetest selgub, et ajavahemikus 1926–1939 kasvas kogu Nõukogudemaa elanikkond 24 miljoni inimese võrra, millest venelasi 21 miljonit. Samas ajavahemikus vähenes ukrainlaste hulk 10%, ehk '''13 aasta jooksul kadus 3 miljonit inimest'''. Kui NSV Liidus suurenes 1926–1939 rahvastik 16%, siis Ukraina NSV-s kasvas valgevenelasi 107% ja venelasi 56% võrra, seevastu ukrainlaste arvukus vaid 2%. Ukrainas on kuulutatud [[29. oktoober]] [[1933]] [[Rahvusliku leina ja protesti päev]]aks. 28. novembril 2006 kuulutas Ukraina Ülemraada holodomori rahvuslikuks genotsiidiks.<ref name="Home, Encyclopedia of Ukraine 1930" /> [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee]] võttis 3. juulil 2008 vastu resolutsiooni, milles tunnistatakse Ukraina 1932.–1933. aasta näljahäda. Dokumendis austatakse "miljonite süütute ukrainlaste mälestust, kes hukkusid 1932.–1933. aasta näljahäda ajal, mille tekitas totalitaarse stalinistliku režiimi ettekavatsetud tegevus ja poliitika". Rahvusvaheliselt pole Ukrainas toimunut genotsiidiks nimetatud. [[ÜRO]] keeldus 11. juulil 2008 Venemaa nõudel küsimust selles tähenduses arutlusele võtmast.<ref name="Maailm 2008">{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/20228/uro-keeldus-arutamast-ukraina-suurt-naljahada-genotsiidina|title=ÜRO keeldus arutamast Ukraina suurt näljahäda genotsiidina|website=Maailm|date=12 July 2008|access-date=26 November 2022|language=et}}</ref> Põhjendati, et teravilja kasvuks ebasoodus ilmastik oli ka mitmetes teistes Venemaa piirkondades. Mitte ainult Ukraina, vaid ka Venemaa mustmulla aladel Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastis oli näljahäda. Inimesed surid Ukrainas mitte tulenevalt rahvusest vaid elukohast, kus rakendati vägivaldset põllumajanduse kollektiviseerimise poliitikat. Umbes 81% näljahäda läbi surnutest olid ukrainlased, venelasi oli 4,5%.<ref name="Новости bigmir)net 2013" /> Ohvrite hulgas oli ka bulgaarlasi, ungarlasi, juute, poolakaid ja valgevenelasi. Ukraina näljahäda arutelul Euroopa parlamendis oktoobris 2008 tõdesid mitmed parlamendiliikmed, et nälga surid miljonid eri rahvusest inimesed, sh ukrainlased, venelased, kasahhid, juudid, sakslased, valgevenelased, tatarlased ja paljud teised.<ref name="Delfi 2009">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/22688349|title=Europarlamendi juht sai holodomor i eest ordeni|website=Delfi|date=6 April 2009|access-date=26 November 2022|language=et}}</ref> Sel ajal, kui miljonid inimesed nälgisid, pakkus kommunistlik režiim rahvale erikauplusi [[Torgsin]]i ketis, kus pakuti toiduaineid maailmaturu hindadest 3–4 korda kallimalt kulla, hõbeda, vääriskivide ja valuuta eest, mis veel rahval leidus. Torgsini kaubad olid üle hinnatud ja sageli ka ebakvaliteetsed, ent näljahäda ajal aitas see kaubandus rahval ellu jääda.<ref name="National Museum of the Holodomor-Genocide 2022">{{cite web|url=https://holodomormuseum.org.ua/en/film/holodomor-ta-systema-torhsin-tsilkom-taiemno-2/|title=National Museum of the Holodomor-Genocide|website=National Museum of the Holodomor-Genocide|date=26 November 2022|access-date=26 November 2022}}</ref> <gallery> RIAN archive 79113 Seizing grain from kulaks.jpg|Kommunistlikud noored leidsid "[[kulak]]ute" poolt surnuaeda peidetud viljakotte. 1. november 1930, Ukraina. Жертви голоду.jpg|Nälja ohvrid Harkivštšina külas, [[Harkiv]]i oblast, 1933. Селяни здають хліб.jpg|Vilja kogumine talunikelt (1930) HolodomorKharkiv 1933 Wienerberger.jpg|Nälja ohvrid Harkivis (1933) 1930-1934. Понятые во дворе крестьянина при поиске хлеба в одном из сел Гришинского района Донецкой области.jpg| Tunnistajad "kulaku" väljakaevatud viljakoti juures. Grišino küla, Donetski oblast. </gallery> ==Poliitilise hinnangu andmine== {{vaata|1920ndate ja 1930ndate näljahäda NSV Liidus}} [[Pilt:Holodomor_World_Recognition.svg|300px|pisi|Holodomori genotsiidiks tunnistavad riigid]] [[Pilt:Vahejuhtum Golodori ilmutamisel.jpg|300px|pisi|Ukraina 2003. aasta postmargi "Ukraina Holodomor 1932–1933" kujundamisel on kunstnik kasutanud fotot 1921. aasta näljahädast Kaasani kubermangus (nüüd Orenburgi oblast, Venemaa Föderatsioon)]] 1932.–1933. aasta näljahäda käigus surnute arv on käsitlustes varieeruv, oleneb metoodikast ja poliitilistest hoiakutest ("meie kannatused on kõige suuremad"). Endine Ukraina president [[Viktor Juštšenko]] on väitnud, et nälga suri 7–10 miljonit ukrainlast. Neid arve kasutavad omatahtsi – olgugi et Ukraina kohus on tõestanud poole väiksema arvu ehk '''3,9 miljoni''' inimese surma – ka mõned teiste riikide poliitikud ning mitmed meediaväljaanded. Samas tõid Juštšenko poliitilised vastased välja praeguse genotsiidi esinemise, viidates, et Ukraina iseseisvuse ajal on rahva arv vähenenud 6 miljoni inimese võrra ja suurenenud invaliidide arv, mis on 5,2% elanikkonnast, ning soovitasid presidendil sagedase holodomori mälestussammaste avamise asemel enam tähelepanu pöörata rahva tervise parandamisele. Ukraina venevastased ja partei Meie Ukraina (ukraina keeles Наша Україна) poliitikud kavatsesid nõuda Venemaalt 10–13 triljonit dollarit, kui [[ÜRO]] tunnistab holodomori [[genotsiid]]iks. Pärast ÜRO ebasobivat otsust hüvitise nõudest loobuti. Kui [[Euroopa Parlament]] oli vastu võtnud resolutsiooni, millega holodomor tunnustati [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseks kuriteoks]], autasustas Ukraina president Viktor Juštšenko sakslasest Euroopa Parlamendi presidenti [[Hans-Gert Pöttering]]i ordeniga. Ent holodomori ei nimetatud genotsiidiks. Oma hoiakut holodomori väljendas [[Saksamaa liidukantsler]] [[Angela Merkel]], kes keeldus Ukraina-visiidi ajal külastamast 1932.–1933. aasta suure näljahäda holodomori ohvrite memoriaali Kiievis, mis oli tavaliselt kõigi Ukrainat külastavate riigipeade väisangute programmis. Ka Iisraeli suursaadik proua Kalay-Kleitmani on Ukrainas olles nentinud, et Iisrael ei saa tunnistada holodomori etnilise genotsiidi aktiks.<ref name="Сохар Степова Пионтковский Капко 2008">{{cite web|last=Сохар|first=Орест|url=https://www.obozrevatel.com/news/2008/9/27/260275.htm|title=Израиль не намерен признавать Голодомор|website=OBOZREVATEL|date=27 September 2008|access-date=26 November 2022|language=ru|last2=Степова|first2=Олена|last3=Пионтковский|first3=Андрей|last4=Капко|first4=Павел|last5=Портников|first5=Виталий|last6=Кох|first6=Альфред|last7=Кирш|first7=Александр|last8=Коваленко|first8=Александр}}</ref> 2008. aasta aprillis märkis [[Aleksandr Solženitsõn]], et Kubani ja Ukraina 1932.–1933. aasta sündmuste juhtimises osales kommunistliku partei ladvikus ka palju ukrainlasi, kuid kellelgi ei tekkinud arvamust, nagu vägivald olnuks suunatud just nimelt ukrainlaste vastu. 13. jaanuaril 2010 mõistis Kiievi apellatsioonikohus 1932.–1933. aasta kuritegudes süüdi [[NLKP]] peasekretäri [[Jossif Stalin]]i ja hulga teisi kommunistliku partei tippjuhte ([[Vjatšeslav Molotov]], [[Lazar Kaganovitš]], Stanislav Kosior, Vlass Tšubar, Mendel Hatajevitš, Pjotr Postišev). Kohtuekspertiisiga tuvastati, et näljahädas hukkus 3 941 000 inimest. ==Mäletamine== Alates 1998. aastast tähistatakse neljandal laupäeval novembris näljahäda ohvrite mälestuspäeva.<ref name="holodomor_org">{{Cite web |url=http://memorialholodomor.org.ua/eng/holodomor/nacionalnij-pamjatnij-den/ |title=Holodomor Remembrance Day (День пам'яті жертв Голодомору) |access-date=26. november 2018 |archive-date=27. november 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181127121254/http://memorialholodomor.org.ua/eng/holodomor/nacionalnij-pamjatnij-den |url-status=dead }}</ref> <gallery> Fail:Holodomor memorial in the Ukrainian Orthodox Centre, Canberra.jpg|Holodomori mälestusmärk aastast 1985 [[Austraalia]]s [[Canberra]]s. Fail:Gloria Victis Memorial – Holodomor Memorial Stone.jpg|Holodomori mälestusmärk [[Ungari]]s [[Budapest]]is. Püstitatud 2006. aastal. Fail:Pomnik Ofiarom Wielkiego Głodu na Ukrainie.JPG|Monument "Holodomor 1932–1933" [[Poola]]s [[Varssavi]]s aastast 2009. Fail:Курган скорби.jpg|Memoriaal "Holodomor–1933" on esimene näljahäda mälestusmärk Ukrainas. Püstitatud 12. augustil 1990 [[Poltaava]] oblastis, [[Mgar]]is. Fail:HolodomorWindsor.jpg|Memoriaal [[Kanada]]s Windsori linnapargis on pühendatud [[stalinism]]i ohvritele Ukrainas 1932–1933. Fail:Holodomor in Ukraine 1933.jpg|Tornikekell "Holodomor–1933". Poltaava oblast (50°01'51.24" N, 33°03' 0.34" E). Fail:Dmitry Medvedev in Kyiv - 17 May 2010.jpeg|Venemaa president [[Dmitri Medvedev]] ja Ukraina president [[Viktor Janukovõtš]] mälestasid Ukraina näljahäda 17. mail 2010 Kiievis. </gallery> {{kaasajasta}} 2015. aastal avati Washingtonis monument 1932.–1933. aasta ohvritele Ukrainas.<ref name="Atlas Obscura 2017">{{cite web|url=http://www.atlasobscura.com/places/holodomor-memorial|title=D.C.'s Holodomor Memorial to the Ukrainian Forced Famine|website=Atlas Obscura|date=9 June 2017|access-date=26 November 2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Evhen Tsybulenko]], "Kommunistide valitsemisaeg Ukrainas – terrori kroonika". Tõlkinud [[Mait Talts]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2007]], nr 1, lk 83–102; [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104117/162183/page/46 loetav ka digitaalarhiivis] * [[Timothy Snyder]], "Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel". Inglise keelest tõlkinud [[Rein Turu]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2011]], ISBN 9789985324257, I peatükk "Nõukogude näljahädad" lk 41–78 *[[Robert Conquest]], "The Harvest of Sorrow: Soviet Collectivization and the Terror-Famine". Oxford University Press, USA; ISBN 978-0195051803 *Малафеев А.Н, "История ценообразования в СССР (1917–1963)". Moskva, 1964. lk 126–127, 136–137, 173. *[[Aleksander Kaasik]], "Vabaduse mõtteis endisel Nõukogudemaal". ISBN 978-9949-91-997-0, lk 33–38. *[[Aleksandr Solženitsõn]], "Kas ässitatakse vennasrahvaid üksteise vastu üles?". Vene keeles ajalehes Izvestija. Солженицын А." Поссорить родные народы?", Известия. 2 апреля 2008. №58(27583) *Tatjana Žurženko,"Mälu geopoliitika". [http://www.vikerkaar.ee/index1.php?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4736 Vikerkaar, 2008,nr 4-5] ==Vaata ka== *[[1921.–1923. aasta näljahäda Ukrainas]] *[[Torgsin]] *[[Ukraina ajalugu]] *[[Holokaust]] ==Välislingid== {{commonskat|Holodomor}} *Ukraina Ülemraada nimetab Holodomori rahvuslikuks genotsiidiks. [http://www.president.gov.ua/ru/documents/5280.html Ukraina seadus № 376–V, 28. november 2006] (vene keeles) *[[Andres Herkel]], [http://ww3-parnu.postimees.ee/200708/valismaa/10087121.php "Holodomor mõisteti hukka"] Pärnu Postimees 10. juuli 2008, lk 7 *[http://www.postimees.ee./index.php?id=20228&r=123&print=1 ÜRO keeldus arutamast Ukraina suurt näljahäda genotsiidina] Postimees, 12. juuli 2008 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=19411744&l=fplink Kiiev avaldas holodomori süüdlaste nimekirja] Delfi 24. juuli 2008 *[[Aadu Must]], [http://ww3-parnu.postimees.ee/241108/arvamus/10091572.php "Holodomor"] Pärnu Postimees, 22. november 2008, lk 19 *[[Heiki Suurkask]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279499 "Kuidas N Liit suure näljahäda esile kutsus"] Eesti Päevaleht 15. juuli 2010, lk 10–11 *[http://www.sbu.gov.ua/sbu/control/uk/publish/article?art_id=49757&cat_id=53076 Опис колекції документів ГДА СБ України "Голодомор 1932–1933 рр. в Україні"] (ukraina keeles) *[http://www.un.org/News/Press/docs/2008/ga10727.doc.htm The General Committee decided this afternoon not to recommend the inclusion of an item on the seventy-fifth anniversary of the Great Famine (Holodomor) of 1932–1933 in Ukraine] (inglise keeles) *[http://www.newsru.com/world/23jul2008/golod.html Украина обнародовала имена советских политиков и силовиков, причастных к голодомору (СПИСОК)] (vene keeles) *[http://en.beta.rian.ru/exsoviet/20100113/157536602.html Ukraine court in Kiev finds Bolsheviks guilty of Holodomor genocide] (inglise keeles) *[http://news.bigmir.net/ukraine/775983-Bi-bi-si-10-faktov-o-Golodomore Näljahäda ohvrite paljusus (vene keeles)] *[http://demoscope.ru/weekly/ssp/ussr_nac_26.php?reg=1 Rahvaloendus NSV Liidus (vene keeles), seisuga 17.detsember 1926] *[http://demoscope.ru/weekly/ssp/sng_nac_39.php?reg=0 Rahvaloendus NSV Liidus (vene keeles), seisuga 17.jaanuar 1939] *[http://www.stoletie.ru/politika/amerikano-ukrainskij_golodomor_357.htm Rahalise hüvitise nõue genotsiidi eest] *[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2008/09/27/4451431/ Iisrael ei tunnista holodomori genotsiidiks.] [http://obozrevatel.com/news/2008/9/27/260275.htm Venekeelne uudisteportaal, 27. september 2008] *[http://www.uudised.err.ee/index.php?26127930 ÜRO keeldumine tunnistamast genotsiidi] *[http://usenet.su/showthread.php/891891-Про-голод-в-Польше-и-Румынии-в-1932-33?s=2b47cbfc3c8dca379bf2b45af0838e33 Nälg Poola ja Rumeenia külades (vene keeles)] *[http://teraviljaroostehaigused.weebly.com/uumlldine-iseloomustus.html Teravilja roostehaiguste toime] *[http://mk.archives.gov.ua/pubonsite/93-pubgolod4647.html 1946–1947, venekeelne ülevaade näljahädast] *[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+CRE+20081022+ITEM-014+DOC+XML+V0//ET Näljahäda arutelul Euroopa parlamendis, 22.oktoober 2008] *[http://newsukraine.com.ua/news/88653-merkel-naproch-otkazalas-poseschat-memorial-zhertvam-golodomora Saksamaa liidukantsler keeldus külastamast holodomori memuaari.Venekeelne internetiportaal.22.juuli 2008] *[http://ria.ru/society/20100114/204446059.html#ixzz2sY0Mi9ED%20%20 Ülevaade Kiievi apellatsioonikohtu otsusest 13.01.2010 (vene keeles)] *[http://www.russ.ru/pole/Golodomor-nacionalizaciya-tragedii Vili töölisklassi toitmiseks(vene keeles)] *Ordeniga autasustamine Holodomori tunnustamise eest, [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2009/04/6/4479490/ "Украинская Правда", venekeelne infoportaal, 6. aprill 2009] *[http://infodon.org.ua/postal/633 Fotod kulakuks kuulutatu vara konfiskeerimisest, müümisest ja kolhoosi olust Donetski oblastis] *[http://www.rbc.ua/rus/finance/show/reshenie_suda_po_golodomoru_otkryvaet_put_dlya_kompensatsiy_postradavshim_sbu_14012010 Ukraina kohtuotsus genotsiidist 1932–1933(vene keeles)] *Валерий Панов, Американо-украинский голодомор, [http://www.stoletie.ru/politika/amerikano-ukrainskij_golodomor_357.htm Интернет-газета "Столетия" (vene keeles)], 21.10.2013 *Ukraina 1932–1933, [http://tsdkffa.archives.gov.ua/Exhibitions/Golod_32-33/Photo_32-33.php fotoarhiiv] *[http://za.zubr.in.ua/2009/02/21/2511/ Uue genotsiidi oht], [http://ua-banker.com.ua/news/financial/6732/ vaesus] (vene keeles) *[http://www.stoletie.ru/politika/amerikano-ukrainskij_golodomor_357.htm Holodomori projekt Washingtonis] (vene keeles) * [[Anne Applebaum]], [https://www.theatlantic.com/international/archive/2017/10/red-famine-anne-applebaum-ukraine-soviet-union/542610/ How Stalin Hid Ukraine's Famine From the World], [[The Atlantic]], 13. oktoober 2017 [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]] [[Kategooria:Jossif Stalin]] [[Kategooria:Ukraina NSV]] [[Kategooria:Näljahädad]] rwc976so5tntbf858ph5pw4im34fk06 Raido Lilleberg 0 140902 7257642 7235820 2026-10-23T11:29:10Z ~2026-56663-04 240362 /* Looming */ 7257642 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Raido Lilleberg | pilt = Lilleberg, Raido.IMG_8079.JPG | pildiallkiri = Raido Lilleberg ansambli [[Neogeen (ansambel)|Neogeen]] koosseisus ETV saates "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]".<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 3. veebruar 2013</small> | pildi_suurus = 300 px | horisontaalne = | taust = instrumentalist | sünninimi = Raido Lilleberg | alias = | sünniaeg = [[23. mai]] [[1979]] | surmaaeg = | pill = [[trumm]] | stiil = ''[[indie]]'', ''[[heavy metal]]'', [[popmuusika]], [[rokkmuusika]] | plaadifirma =Ideetehas Records | seotud_esitajad = [[Pixels]], [[Pepper Sauce]], [[Player]], [[Päris Anny]], [[Vanaviisi]], [[Skriimsilm]], [[Neogeen (ansambel)|Neogeen]], [[Syne]], [[Kadi Toom bänd]], [[VaSar]] | URL =https://www.youtube.com/channel/UC6CFL6dYMjhM0x1XkChalDg | tähelepanuväärsed_pillid = |sünnikoht=[[Väike-Maarja]], [[Eesti]]}} '''Raido Lilleberg''' (sündinud [[23. mai]]l [[1979]] [[Väike-Maarja]]s) on [[eestlane|eesti]] [[trummar]], [[helilooja]] ja [[laulutekstide autor]]. Ta on õppinud [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] pop-džässiosakonnas trummi erialal, õpetajad [[Toomas Rull]], [[Roland Puusepp]]. Esimen õpetaja Vallo Vildak. Muusikutee algas ansamblis [[The Syne]], kus olid veel [[Veiko Soom]], Tarmo Kopti ja [[Ivo Etti]]. Aastatel 1999–2019 mängis ta trummi ansamblis Vanaviisi. Ta on kirjutanud enamiku laulude sõnad ansamblites Skriimsilm ja Päris Anny. Enda originaalloomingut salvestab ta põhiliselt koos Ahto Nellisega nime all "Hiired & Tihased". Mänginud ansamblites: Vanaviisi, Pixels, Neogeen, Superfantastik, Co. Erarõõm, Spämm, Päris Anny, O3. Abiks: Herald, Jaxy jpt. 2026. aastal mängib ansamblites Player, Frontliners ja Pepper Sauce. ==Looming== ===[[Hiired & Tihased]]=== *Reede 13 – Raido Lilleberg / Vladislav Koržets *Kui sa vaid teaks – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *(V)isa hing – Raido Lilleberg / Vahur Afanasjev *Ei tunne ma süüd – Raido Lilleberg / Vahur Afanasjev *Pühak või pätt – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Tuttav tunne – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Ootamas on tee – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg ===[[Superfantastik]]=== *Ilusad Silmad – Raido Lilleberg, Toomas Vanem, Tarmo Sillaots / Raido Lilleberg, Toomas Vanem *Pooleks Murtud Südamed – Raido Lilleberg, Veljo Muruvee / Raido Lilleberg *Kaunis muinasloos – Raido Lilleberg, Veljo Muruvee / Raido Lilleberg ===[[Westland]]=== *Jälle teel – muusika ja sõnad Raido Lilleberg, Sulev Võrno *Laval sõpradega koos – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg ===[[Syne]]=== *Öös on asju – Raido Lilleberg, Veiko Soom / Raido Lilleberg *Viirus – Raido Lilleberg, Veiko Soom, Ivo Etti, Tarmo Kopti / Veiko Soom *Ületunnid – Raido Lilleberg, Veiko Soom / Veiko Soom *Riviera – Raido Lilleberg, Veiko Soom / Veiko Soom ===[[Skriimsilm]]=== *Alati (2003) – Raido Lilleberg / Aapo Ilves *Virumaa viroloog (2007) – Raido Lilleberg, Martti Nõu / Vahur Afanasjev ===[[VaSar]]=== *Kerkida kõrgele – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Ära jama pangaga – muusika ja sõnad Raido Lilleberg, Sven Varkel ===[[Vanaviisi]]=== *Klassiõde (2010) – Raido Lilleberg, Sulev Võrno / Aapo Ilves *Reede vastu kolmapäeva – muusika ja sõnad Raido Lilleberg *Öö on päev – Raido Lilleberg, Kristjan Bild / Raido Lilleberg *Lenda vabana – Raido Lilleberg / Sulev Võrno *Meri (laulan su silmadest) – muusika ja sõnad Raido Lilleberg *Õllevaht – muusika ja sõnad Raido Lilleberg ===Päris Anny=== *Pane mind – Raido Lilleberg / Olavi Ruitlane *Supermodell – Raido Lilleberg, Endel Lepik / Vahur Afanasjev *Sa oled see kes ei jää – Raido Lilleberg, Martti Nõu / Raido Lilleberg *Ilmasoov – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg, Olavi Ruitlane *Kes ta on? – Raido Lilleberg / Aapo Ilves *Pean olema sinuga – Raido Lilleberg *Kui ütlen ei siis mõtlen jaa – Raido Lilleberg / Vahur Afanasjev ===[[Neogeen (ansambel)|Neogeen]]=== *Väike maailm (2012) – muusika ja sõnad Raido Lilleberg, Kalle Raudmets *Ei lähe pesus välja (2012) – Raido Lilleberg / Vahur Afanasjev *Sa tead mis teed (2012) – muusika ja sõnad Raido Lilleberg, Kalle Raudmets *Lune Sournoise (Öö on ees) (2012) – Raido Lilleberg, Kalle Raudmets / Mare *Sabolotny ("Öö on ees" sõnad Kalle Raudmets) *Taevalikult hea (2013) – Raido Lilleberg, Kalle Raudmets / Raido Lilleberg ===Muusika teistele esitajatele=== *Punkt ees (Pixels) – Raido Lilleberg / [[Olavi Ruitlane]] *Triiksärk mu kaela poob (Lehmakommionud) – Raido Lilleberg, Martti Nõu / Raido Lilleberg *Kell seisma jääb ([[Ly Lumiste]]) – Raido Lilleberg, [[Risto Rebane]] / Raido Lilleberg *All that and so much more ([[Freddy Tomingas]]) – Raido Lilleberg, Martti Nõu / Veiko Soom *Pimestatud ([[Freddy Tomingas]]) – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Tsirkus ([[Freddy Tomingas]]) – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Normaalne ([[Kadi Toom Bänd]]) – Raido Lilleberg, Kadi Toom, Kaido Kodumäe / Raido Lilleberg *Teekond läbi su varjude ([[Kadi Toom Bänd]]) – Raido Lilleberg, Kristjan Bild / Maian Kärmas ===Laulusõnad=== *Sinu jaoks pole kallis ükski juveel (Fantaasia) – Risto Rebane / Raido Lilleberg *Laia ilma (originaal: My Maria – Brooks and Dunn) (Vanaviisi) – B. W. Stevenson, Daniel Moore / Raido Lilleberg *Kõik Skriimsilma laulusõnad on kirjutanud Raido Lilleberg, välja arvatud "Oma tee", "Lööks käed (Eestimaa ja Rootsimaa)", "Mõõku kui taon", "Virumaa viroloog" ja "Alati". *Aeg ja ruum (Spämm) – [[Sulev Võrno]] / Raido Lilleberg *Suvevisioon (Spämm) – [[Risto Rebane]] / Raido Lilleberg ==Trummid== *Ludwig Classic Maple *Zildjian ==Välislingid== * [http://www.myspace.com/theraido Myspace] * [http://web.zone.ee/meielemmikud/raido.htm Intervjuu Spämmi fänniklubi kodulehel] {{JÄRJESTA:Lilleberg, Raido}} [[Kategooria:Eesti trummarid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] tbwyfz3m508h7n1efj5o6r504ec2p6l Reisilennuk Kaleva allatulistamine 0 145051 7257512 7230993 2026-10-23T06:12:14Z ~2026-56362-80 240328 7257512 wikitext text/x-wiki {{Lennuõnnetus | nimi = Aero lend 1631 | pilt = Aero OY Junkers Ju-52 Finnair via Edvardsson.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = "Kaleva" Malmi lennujaamas (1938) | kuupäev = [[14. juuni]] [[1940]] | tüüp = reisilennuki allatulistamine | koht = [[Läänemeri]], [[Keri]] saare lähedal | põhjused = | reisijaid = 7 | meeskond = 2 | vigastatuid = | hukkunuid = 9 | ellujääjaid = 0 | õhusõiduk = [[Junkers Ju 52]] | tõusis = [[Ülemiste lennujaam]] | sihtkoht = [[Helsingi Malmi lennujaam]] | lennufirma = [[Finnair|Aero]] }} '''Kaleva''' (registritunnusega '''OH-ALL''') oli [[Soome]] lennufirma Aero O/Y (praegune [[Finnair]]) [[Ju 52]] tüüpi reisilennuk, mis lendas liinil [[Tallinn]]–[[Helsingi]] ning mille [[NSVL|Nõukogude]] sõjalennukid [[14. juuni]]l [[1940]] [[Läänemeri|Läänemere]] kohal, [[Soome laht|Soome lahes]] asuva [[Keri]] saare lähedal [[Eesti]] [[Territoriaalmeri|territoriaalvete]] kohal alla tulistasid. Kõik merre kukkunud reisilennuki pardal olnud 9 inimest – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat – said surma. Kaleva vrakk leiti 2024. aasta suvel. == Lennukist == [[Pilt:Ülemiste lennujaam (AM N 5631-681); Eesti Ajaloomuuseum.jpg|thumb|Aero O/Y reisilennuk OH-ALL "Kaleva" Tallinnas, [[Tallinna lennujaam|Ülemiste lennujaamas]] (1936)]] [[Pilt:Aero Oy-n Junkers Ju 52-3m "Kaleva" (32764406025).jpg|thumb|"Kaleva" Helsingis, [[Malmi]] lennujaamas (u. 1938)]] [[Pilt:Aero Oy Junkers JU52 OH-ALL "Kavela" und Piloten.jpg|thumb|[[Aero O/Y]] piloodid 1940. aastal (vasakult kolmas Bo von Willebrand)]] Lennuk [[Ju 52|Junkers Ju 52-3m]] ("3m" tähistab kolme mootorit) tehasenumbriga 5494 ehitati teise seda tüüpi lennukina Soome lennufirmale [[Aero O/Y]] (praeguse [[Finnair]]i eelkäija). Valminud lennuk anti Aero O/Y-le üle 3. juulil 1936 ning sai registritunnuseks OH-ALL ja nime Kaleva. Algul oli Kaleva pontoontelikuga vesilennuk, kuid juba 1936. aasta lõpus saadeti lennuk [[Kolmas riik|Saksamaa]]le ümberehitusse tavalise ratasteliku paigaldamiseks, et see saaks maanduda maismaa lennuväljadel, samuti ka moodsal Helsingi [[Malmi]] lennuväljal. Lennuk oli taas kasutusel 25. veebruarist 1937. Samal aasta sügisel sooritas OH-ALL erakorralise maandumise [[Turu]] lennuväljal seoses keskmise, kere ninaosas paikneva mootori rikkega. [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal, kuni 1940. aasta märtsini oli OH-ALL kasutusel [[Soome õhuvägi|Soome õhuväes]]. == Lennuki allatulistamine == [[14. juuni]]l [[1940]] oli Soome reisilennuk Kaleva lennanud plaanilise liinilennu marsruudil Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn. Umbes kell 13.55 startis Kaleva, lennureisi numbriga 1631, Tallinna lennuväljalt tagasiteekonnale Helsingisse. Pardal oli 2 meeskonnaliiget, 7 reisijat ja umbes 270 kg pagasit. Pärast kursi võtmist Soomele, lendasid Kaleva kõrvale 2 Nõukogude keskmaa pommituslennukit [[SB-2]], mis avasid vaheldumisi Kaleva pihta umbes 50 kuni 100 meetri kauguselt [[kuulipilduja]]tule. Kaleva sööstis tabamuse tõttu vasakusse mootorisse ja mitte ainult, umbes kell 14.06, selililennuasendis leekides ja suitsedes mõni kilomeeter [[Keri saar]]est kirde pool, Soome lahe vetesse. Kõik lennuki pardal olnud inimesed said surma. Kaleva vettekukkumist nägid Eesti sõjaväelased vaatluspostist Keri saarel ja mitmed kohalikud kalurid. Eesti kalurid sõitsid kolme paadiga lennuki kukkumiskohale ning korjasid paatidesse veepinnal õlilaigus hulpivaid esemeid ja rahatähti. Kalurite veest üles korjatud raha ja esemed, sealhulgas mereveest leitud diplomaatilise posti konfiskeeris kell 14.47 samas kohas veepinnale tõusnud Nõukogude [[allveelaev]]a [[Štš-301]] (Щ-301) meeskond relva ähvardusel. Kell 14.58 lendas põhja suunast Keri saare kohale Soome [[hävituslennuk]] Brewster (piloot [[Ilmari Juutilainen]]), et otsida kadunuks jäänud reisilennukit. Hävituslennuk lendas kukkumiskohast kolm korda üle. Viimasel ülelennul avati Nõukogude allveelaevalt lennuki pihta kuulipildujatuli. Seejärel lendas hävituslennuk tagasi Soome suunas. Allveelaevale koguti veest korjatult umbes 100 kg diplomaatilist posti ja hulk eri riikide rahatähti. Allveelaevalt anti üleskorjatud saak üle Nõukogude Läänemere-laevastiku Uragan-tüüpi [[valvelaev]]ale [[Sneg]], mis toimetas selle Nõukogude Liitu [[Kroonlinn]]a sadamasse. == Surmasaanute nimekiri == [[Pilt:Henry W Antheil.jpg|thumb|"Kaleva" pardal hukkunud USA diplomaat [[Henry W. Antheil]] (1912–1940)]] Surma said kõik lennuki pardal olnud inimesed – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat: *Bo Hermansson von Willebrand (lennuki kapten) *Tauno Launis (teine piloot) *[[Henry W. Antheil]] ([[diplomaat]], [[USA]] Helsingi saatkonna [[atašee]]) *Frederic Marty ([[Prantsusmaa]] matemaatik, lennuväeohvitser, diplomaat) *Paul Longuet (Prantsusmaa diplomaat) *Rudolf Cöllen (Saksamaa ärimees) *Friedrich-Wilhelm Offermann (Saksamaa ärimees) *Max Hettinger ([[Rootsi]] ärimees) *Gunvor Maria Luts (soomlanna, Eesti kodanik) == Lennuki allatulistamise põhjustest == OH-ALL allatulistamise motiivid pole siiani selged. Väidetavalt püüdis Nõukogude juhtkond nii saada kätte diplomaatidega kaasas olnud olulisi dokumente ja diplomaatilist posti või ka takistada president [[Konstantin Päts]]i võimalikku Eestist lahkumist. Kaleva allatulistamisega näitas NSV Liit, et on kehtestanud Eesti suhtes väljakuulutamata [[blokaad]]i. Selle kuriteo järel lakkas Eesti ja Soome vaheline lennuliiklus paari päeva jooksul täielikult. Soome raadioluure püüdis kinni ja dešifreeris allveelaevalt Štš-301 saadetud raadioteate ning oli lennuki allatulistamise asjaoludega tegelikult kursis. Kuigi tsiviillennuki allatulistamine oli ilmselge [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumine [[Stalin]]i režiimi ja Nõukogude relvajõudude poolt, ei esitanud Eesti ega Soome NSV Liidule pärast lennuõnnetust ühtegi ametlikku protesti. Reisilennuki Kaleva allatulistamise põhjust ei avaldanud kunagi ka NSV Liit. Omapärase kokkusattumusena hukkus allveelaev Štš-301 vaid umbes aasta hiljem (1941) ja mitte kaugel Kaleva hukkumiskohast, Soome laevade paigaldatud miinitõkkes. == Teise maailmasõja järel == [[Pilt:Memorial for Kaleva in Keri.JPG|thumb|[[Kaleva mälestusmärk]] Keri saarel]] 1993. aastal avati reisilennuk Kaleval hukkunute mälestuseks Keri saarel mälestusmärk. 2015. aastal kirjutas [[Helsingin Sanomat]], et Kaleva hukkumiskohas olid hiljem nädal aega Nõukogude laevad ning allveelaevad; seejärel aga püüdsid need ilmselt hävitada kuritöö jälgi [[süvaveepomm]]idega.<ref name="rxQNf" /> Pärast mitmeid põhjalikke, ent ebaõnnestunud otsinguid<ref name="5W6ni" /> leiti Kaleva [[vrakk]] viimaks alles 2024. aastal. Kaleva jäänused asuvad Keri saarest umbes neli [[meremiil]]i põhja poole ja lebavad 71–76 meetri sügavusel vees.<ref name="sonQJ" /> == Popkultuuris == Kaleva allatulistamine on tähtsaks sündmuseks [[Mart Sander]]i ajaloolises romaanis "Litsid"<ref name="OrpKj" />{{lisa lehekülg}} ning selle alusel valminud samanimelises teleseriaalis (2018). Lennundusajalugu jäädvustav soome kunstnik [[Kari Vertanen]] on jäädvustanud Kaleva õlimaalil (1998). ==Vaata ka== *[[Baaside leping]] *[[Eesti okupeerimine 1940. aastal]] *[[Hugin (lennuk)|Hugin]] (lennuk ja selle allatulistamine Läänemere kohal 1952. aastal) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="rxQNf">[[Kaja Kunnas]]. Alasammutun matkustajakone Kalevan mysteeristä uutta tietoa – "täällä oli nostoalus viikon, perään räjäytettiin syvyyspommeja". Helsingin Sanomat, 12. juuli 2015</ref> <ref name="5W6ni">Kaspar Käänik. ""Kaleva" vrakk jäi leidmata". Õhtuleht, 4. juuni 2008</ref> <ref name="sonQJ">{{cite web|title=Keri saarest põhjas leiti üles reisilennuki Kaleva vrakk|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120298228/videod-keri-saarest-pohjas-leiti-ules-reisilennuki-kaleva-vrakk|date=5 June 2024|accessdate=5 June 2024}}</ref> <ref name="OrpKj">Mart Sander. "Litsid. Naiste sõda (I osa)". .Ajakirjade kirjastus. 2015</ref> }} == Kirjandus == * [[Voldemar Kures]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19420408.2.44 "Ühest venelaste mõrvast Soome lahes. Miks punased lendurid 14. juunil 1940. a. Aero reisilennuki alla tulistasid"]. // [[Eesti Sõna]] nr 79, 8. aprill 1942. Lk 6 *[[Toivo Kallas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EBF15CB8F781FCB3C2256EAD003185FD "“Kaleva” viimne lend"]. Eesti Ekspress, 10. juuni 2004 *[[Tarmo Vahter]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/73C716A772E057F8C22570200067AA1D "Tuntud Soome ajaloolase uus versioon: Stalin käskis Pätsi tappa!"] Eesti Ekspress, 16. juuni 2005 * [[Eric A. Johnson]] ja [[Anna Hermann]]. Viimne lend Tallinnast. // [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], 2007, nr 6, lk 1147–1161 *Tarmo Vahter. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/292B20BAFEA51094C2257367006539A7 "67 aasta tagune õhumõrv lahendatud"]. Eesti Ekspress, 11. oktoober 2007 * [[Risto Niku]]. Kaleva surmalend. Tallinn [2008] * [[Jukka Harju]]. [http://www.hs.fi/kotimaa/a1305962982555? Matkustajakone Kalevan mysteeri ei jätä omaisia rauhaan – neuvostopommittaja pudotti koneen 75 vuotta sitten]. Helsingin Sanomat, 14. juuni 2015 * Jukka Harju. [http://www.hs.fi/kotimaa/a1436584136127? Kalevaa tutkinut kirjailija: Ei selitä alasampumista]. Helsingin Sanomat, 12. juuli 2015 *[[Erkki Hautamäki]]. Soome tormi südames. I osa 1931-1940. Kirjastus Penikoorem. Pärnu 2017. Lk 180-182 == Välislingid == {{Commons|Category:OH-ALL (aircraft)}} * [http://estonia.usembassy.gov/viimnelend.php Viimne lend Tallinnast] {{Tsiviillennuõnnetused ja -intsidendid 1940}} [[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] [[Kategooria:1940. aasta Eestis]] [[Kategooria:Reisilennukid]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvajõud Eestis]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas‎]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude Liit Teises maailmasõjas]] i9z21qjc1xx0qxqrvcl651uyrmp3ba5 Sündinud 13. oktoobril 0 145546 7257476 7241949 2026-10-22T23:24:02Z Sjur 66496 7257476 wikitext text/x-wiki {{sündinud oktoobris}} ''Siin artiklis loetletakse [[13. oktoober|13. oktoobril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1474]] – [[Mariotto Albertinelli]], itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik *[[1798]] – [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], baltisaksa vaimulik, eesti kirjamees *[[1821]] – [[Rudolf Virchow]], saksa arstiteadlane ja antropoloog *[[1862]] – [[Mary Kingsley]], inglise maadeavastaja ja kirjanik *[[1863]] – [[Martin Aagaard]], norra maalikunstnik *[[1871]] – [[Jānis Poruks]], läti kirjanik ja ajakirjanik *[[1882]] – [[Heino Anto]], eesti näitekirjanik *[[1885]] – [[Peeter Ruubel]], eesti advokaat * 1885 – [[Paul Weinstein]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1887]] – [[Jozef Tiso]], slovaki poliitik ja katoliku preester *[[1890]] – [[Mari Möldre]], eesti näitleja *[[1891]] – [[Herman Hoogland]], hollandi kabetaja *[[1894]] – [[Välko Tuul]], eesti kunstnik *[[1895]] – [[Carl Oscar Westergren]], Rootsi Kreeka-Rooma maadleja * 1895 – [[Kurt Schumacher]], Saksa poliitik *[[1897]] – [[Edward Czuruk]], Poola sõjaväelane *[[1900]] – [[Helmi Tohvelman]], eesti koreograaf, tantsupedagoog, tantsija ja lavaliikumise õpetaja *[[1902]] – [[Franco Giorgetti]], Itaalia jalgrattur * 1902 – [[Leonhard Pääsuke]], eesti keemik *[[1905]] – [[Yves Allégret]], prantsuse filmirežissöör * 1905 – [[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane *[[1908]] – [[Aleksander Pürgvee]], Eesti sõjaväelane *[[1909]] – [[Arthur Tatum]], USA pianist * 1909 – [[Hardu Toomet]], Eesti sõjaväelane *[[1914]] – [[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksa sõjaväelane *[[1916]] – [[Ismael Huerta]], Tšiili sõjaväelane (viitseadmiral), poliitik, diplomaat ning ülikooliõppejõud ja -rektor *[[1918]] – [[Jevgeni Agranovitš]], vene stsenarist, luuletaja ja bard *[[1921]] – [[Yves Montand]], prantsuse laulja ja näitleja *[[1922]] – [[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja *[[1925]] – [[Margaret Thatcher]], [[Suurbritannia|Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi]] endine peaminister * 1925 – [[Heino Pars]], eesti nukufilmilavastaja * 1925 – [[Valli Helde]], eesti tõlkija *[[1926]] – [[David Kiržnits]], Vene füüsikateoreetik *[[1927]] – [[Ago Russak]], eesti pianist ja muusikapedagoog *[[1928]] – [[Haljand Uuemõis]], eesti tehnikateadlane * 1928 – [[Juuro Kuusik]], eesti kunstnik ja karikaturist *[[1930]] – [[Eevi Remm]], eesti entomoloog *[[1931]] – [[Raymond Kopa]] (sündinud Kopaszewski), Prantsusmaa jalgpallur, ründaja *[[1932]] – [[Uno Ong]], eesti kunstnik *[[1934]] – [[Nana Mouskouri]], kreeka laulja * 1934 – [[Saveli Kramarov]], juudi rahvusest vene näitleja *[[1935]] – [[Enn Nurk]], eesti pedagoogikateadlane *[[1936]] – [[Māra Svīre]], läti kirjanik * 1936 – [[Christine Nöstlinger]], austria lastekirjanik *[[1937]] – [[Arvo Eek]], keeleteadlane *[[1939]] – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], arstiteadlane ja molekulaarbioloog *[[1941]] – [[Paul Simon]], USA muusik *[[1942]] – [[Iivi Lepik]], eesti näitleja * 1942 – [[Frantšeska Jarbussova]], vene animafilmikunstnik *[[1943]] – [[Külli Ehrenbusch]], eesti kujunduskunstnik *[[1945]] – [[Mare Mander]], eesti näitleja *[[1946]] – [[Levon Ananjan]], armeenia ajakirjanik ja tõlkija *[[1948]] – [[Kalle Mälberg]], eesti ajakirjanik ja filmirežissöör * 1948 – [[Tiia Pedastsaar]], eesti pedagoogikateadlane *[[1949]] – [[Jüri Lina]], eesti kirjanik * 1949 – [[Nana Aleksandria]], Gruusia maletaja * 1949 – [[Aldona Nenėnienė-Česaitytė]], Leedu käsipallur * 1949 – [[Raivo Vokk]], eesti keemiateadlane *[[1950]] – [[Peeter Lilje]], eesti dirigent * 1950 – [[Annegret Richter-Irrgang]], Saksamaa kergejõustiklane * 1950 – [[Rolf Rüssmann]], Saksamaa jalgpallur, kaitsja *[[1952]] – [[Elisabeth Charlotte Motschmann]], Saksa poliitik *[[1953]] – [[Paul Mägi]], eesti dirigent *[[1955]] – [[Terje Ojaver]], skulptor * 1955 – [[Detlef Michel]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1957]] – [[Reggie Wayne Theus]], USA korvpallur ja treener *[[1958]] – [[Tuuli Oder]], eesti kasvatusteadlane * 1958 – [[Jamal Khashoggi]], Saudi Araabia ajakirjanik, dissident, kirjanik *[[1959]] – [[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör * 1959 – [[Marie Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja ja nukudisainer *[[1960]] – [[Heikki-Rein Veromann]], eesti näitleja ja muusik *[[1961]] – [[Glenn Anton Rivers]], USA korvpallur * 1961 – [[Derek Ricardo Harper]], USA korvpallur *[[1962]] – [[Marika Vaarik-Soo]], eesti näitleja *[[1963]] – [[Margit Sutrop]], eesti filosoof * 1963 – [[Jussi S. Jauhiainen]], Soome geograaf * 1963 – [[Hanno Tünder]], eesti sõudja *[[1964]] – [[Ahto Oja]], eesti keskkonnakaitsja * 1964 – [[Christopher Judge]], USA näitleja *[[1965]] – [[Johan Museeuw]], Belgia jalgrattur *[[1967]] – [[Javier Sotomayor]], Kuuba endine kergejõustiklane, kõrgushüppaja * 1967 – [[Kate Walsh]], USA näitleja *[[1969]] – [[Elmo Kassin]], eesti suusataja * 1969 – [[Nancy Ann Kerrigan]], USA iluuisutaja * 1969 – [[Raul Ainla]], eesti advokaat *[[1971]] – [[André Bergdølmo]], Norra jalgpallur, kaitsja * 1971 – [[Pyrros Dimas]] (Pirro Dhima), Kreeka tõstja * 1971 – [[Sacha Baron Cohen]], inglise humorist, näitleja ja kirjanik * 1971 – [[Mikael Damberg]], Rootsi poliitik *[[1972]] – [[Summer Elisabeth Sanders]], USA ujuja * 1972 – [[Filiberto Ascuy Aguilera]], Kuuba maadleja * 1972 – [[Priit Pihlik]], eesti mesindusteadlane *[[1973]] – [[Nanako Matsushima]], jaapani filminäitleja ja modell *[[1977]] – [[Paul Anthony Pierce]], USA korvpallur *[[1978]] – [[Jermaine O'Neal]], USA korvpallur *[[1979]] – [[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur, kaitsja * 1979 – [[Mamadou Niang]], Senegali jalgpallur, ründaja * 1979 – [[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist *[[1980]] – [[Scott Parker]], Inglise jalgpallur *[[1982]] – [[Ian Thorpe]], austraalia ujuja *[[1985]] – [[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik *[[1986]] – [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur *[[1988]] – [[Ainar Karlson]], eesti poksija *[[1989]] – [[Alexandria Ocasio-Cortez]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja aktivist * 1989 – [[Aleksandr Jerohhin]], vene jalgpallur * 1989 – [[Monika Reppo]], eesti arheoloog *[[1990]] – [[Filip Kiss]], Slovakkia jalgpallur * 1990 – [[Jakob Silfverberg]], rootsi jäähokimängija *[[1992]] – [[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja * 1992 – [[Igor Ožiganov]], vene jäähokimängija *[[1993]] – [[Nobuharu Matsushita]], jaapani võidusõitja *[[1994]] – [[Geir Suursild]], eesti sõudja * 1994 – [[Cyprien Sarrazin]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[2002]] – [[Zhao Jie]], hiina vasaraheitja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Oktoober, 13.]] jk2dlb2d6jh6bk5j4yw03a81v2tox7b Ehud Barak 0 149588 7257553 7159018 2026-10-23T07:53:02Z Kuriuss 38125 7257553 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Ehud Barak | pilt = Ehud Barak official.jpg | amet = [[Iisraeli peaministrite loend|10.]] [[Iisrael]]i [[Iisraeli peaminister|peaminister]] | ametiajaalgus = 6. juuli 1999 | ametiajalõpp = 7. märts 2001 | eelmine = [[Binyamin Netanyahu]] | järgmine = [[Ari'el Sharon]] | amet2 = [[Iisraeli Kaitseministeerium|Iisraeli kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = 18. juuni 2007 | ametiajalõpp2 = 18. märts 2013 | eelmine2 = [[Amir Peretz]] | järgmine2 = [[Moshe Ya'alon]] | amet3 = [[Iisraeli Kaitseministeerium|Iisraeli kaitseminister]] | ametiajaalgus3 = 6. juuli 1999 | ametiajalõpp3 = 7. märts 2001 | eelmine3 = [[Moshe Arens]] | järgmine3 = [[Binyamin Ben-Eliezer]] | amet4 = [[Iisraeli Välisministeerium|Iisraeli välisminister]] | ametiajaalgus4 = 22. november 1995 | ametiajalõpp4 = 18. juuni 1996 | eelmine4 = [[Shim'on Peres]] | järgmine4 = [[David Levy (Iisraeli poliitik)|David Levy]] | amet5 = [[Iisraeli kaitseväe ülemjuhataja]] | ametiajaalgus5 = 1. aprill 1991 | ametiajalõpp5 = 1. jaanuar 1995 | eelmine5 = [[Dan Shomron]] | järgmine5 = [[Amnon Lipkin-Shahak]] | sünninimi = Ehud Brog | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1942|2|12}} | sünnikoht = [[Mishmar HaSharon]], [[Briti Palestiina mandaatterritoorium]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]] <small>(kuni 2011)</small> <br/> [[Iisraeli Iseseisvuspartei|Iseseisvuspartei]] <small>(2011-)</small> | abikaasa = Nava Cohen <small>(lahutatud)</small> <br/> Nili Priel | vanemad = | lapsed = 3 last | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Jeruusalemma Heebrea Ülikool]] <br/> [[Stanfordi ülikool]] | elukutse = [[Ohvitser|Sõjaväeohvitser]] | autasud = | allkiri = Ehud Barak signature.svg }} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karjäär sõjaväes | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of Israel.svg|25px]] [[Iisrael]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of the Israel Defense Forces.svg|25px]] [[Iisraeli kaitsevägi]] | Teenistusaeg = 1959-1995 | Auaste = [[Pilt:IDF aluf.svg|25px]] [[Aluf]] <small>(kindralleitnant)</small> | Juhitud üksused = [[Iisraeli kaitsevägi]] <br/> [[Iisraeli keskkomando|Keskkomando]] <br/> [[Aman]] <br/> [[Sayeret Matkal]] | Sõjad/lahingud = [[Kuuepäevane sõda]] <br/> [[Yom Kippuri sõda]] <br/> [[Operatsioon Entebbe]] | Autasud = | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} '''Ehud Barak''' ([[heebrea keel|heebrea]] אֵהוּד בָּרָק; sünninimi '''Ehud Brog'''; sündinud [[12. veebruar]]il [[1942]] [[Mishmar HaSharon|Mishmar HaSharoni]] [[kibuts]]is) on [[Iisrael]]i vasaktsentristlik [[poliitik]]. Ta oli aastatel [[1999]]–[[2001]] [[Iisraeli peaminister]], 1997–2001 ja 2007–2011 [[Iisraeli Tööpartei]] esimees ning 1999–2001 ja 2007–2013 [[Iisraeli kaitseminister]]. Barak sündis Israel ja Esther (sündinud Godin) Brogi neljast pojast vanimana. Tema isa vanemad Reuben ja Frieda Brog mõrvati [[Leedu]]s [[1912]], kui Israel oli kaheaastane. Ehudi emapoolsed vanavanemad Shmuel ja Elka Godin surid [[Treblinka]] [[koonduslaager|koonduslaagris]]. [[1959]] muutis Ehud Brog oma nime [[Iisraeli sõjavägi|Iisraeli sõjaväkke]] astumisel Barakiks, mis tähendab [[heebrea keel]]es [[valgustus]]t või hiilgust. [[1968]] lõpetas Barak [[Jeruusalemm]]as [[Heebrea ülikool]]i [[füüsika]]- ja [[matemaatika]][[bakalaureus]]e kraadiga. [[1978]] kaitses ta [[magistrikraad]]i [[majandusökonoomika]] alal [[Stanfordi ülikool]]is. Sõjaväes teenis ta 35 aastat ja sai lõpuks Iisraeli kõrgeima sõjaväelise auastme ''[[Rav Aluf]]'', mis vastab [[kindralleitnant|kindralleitnandile]]. [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõjas]] juhtis ta [[tankirügement]]i ja aitas päästa suuri kaotusi kandnud [[langevarjur]]ite pataljoni, mida juhtis [[Yitzhak Mordechai]]. [[26. november|26. novembril]] [[2012]] teatas Barak, et lahkub pärast 2013. aasta jaanuaris toimuvaid [[2013. aasta Iisraeli parlamendivalimised|parlamendivalimisi]] poliitikast. ==Teenistus eriüksuses ja erioperatsioonid== Teenistuse ajal eliitüksuses [[Sayeret Matkal]] juhtis Barak paljusid õnnestunud operatsioone. [[Operatsioon Isotoop]] oli Sabena 572. lennu [[pantvang]]istatud [[reisija]]te vabastamine [[1972]]. aastal. [[Operatsioon Nooruse allikas]] [[1973]]. aastal [[Beirut]]is lõppes seitsme inimese tapmisega, kellest kolm olid [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i juhid ja ainult üks tsiviilisik (operatsiooni käigus avastati Barak naiseriideid kandmas). [[Operatsioon Entebbe]] toimus [[1976]]. aastal ning ka selle käigus vabastati [[terrorist]]ide hõivatud lennukist pantvangid [[Uganda]]s [[Entebbe]] lennuväljal ja tapeti kõik terroristid. Oletatavasti kavandas Barak ka Palestiina Vabastusorganisatsiooni liidri [[Abū Jihād]]i mõrva [[Tunis]]es [[16. aprill]]il [[1988]].{{lisa viide}} Barak on ekspert Iisraeli sõjaväe võitluskunstis ''[[krav maga]]''. ==Isiklikku== Sõjaväes tutvus Ehud Navaga, kellega abiellus. Neil on 3 tütart. Abielu lahutati augustis [[2003]]. [[2007]]. aastal abiellus ta Nili Pri'eliga. ==Töökohad== *[[1991]]–[[1994]] kindralstaabi ülem *[[1995]] [[Iisraeli siseminister]] *1995–[[1996]] [[Iisraeli välisminister]] *[[1997]]–[[2001]] [[Iisraeli Tööpartei]] esimees *[[1999]]–2001 [[Iisraeli peaminister]] ja ühtlasi [[Iisraeli kaitseminister|kaitseminister]] *[[2007]]–2013 [[Iisraeli kaitseminister]] ning ühtlasi Tööpartei esimees ja peaministri asetäitja {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Binyamin Netanyahu]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=[[1999]]–[[2001]] | järgnev=[[Ari'el Sharon]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Barak, Ehud}} [[Kategooria:Iisraeli peaministrid]] [[Kategooria:Iisraeli sõjaväelased]] [[Kategooria:Iisraeli välisministrid]] [[Kategooria:Jeruusalemma heebrea ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Stanfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] 7zkg65idowkfk17a6rmsxio8t77sxlx Hinrich Möller 0 153701 7257500 7168302 2026-10-23T05:57:09Z ~2026-56362-80 240328 7257500 wikitext text/x-wiki '''Hinrich Johann Möller''' ([[20. aprill]] [[1906]] [[Grevenkoop]] [[Schleswig-Holstein]], [[Saksamaa]] – [[13. oktoober]] [[1974]] [[Neumünster]], Saksamaa<ref>[http://territorial.de/person/persons.htm Territoriale Veränderungen in Deutschland und deutsch verwalteten Gebieten 1874 – 1945]</ref>) oli Saksa politseiametnik ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal Teises maailmasõjas Saksamaa [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadi]] [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kõrgeim politsei ja SS juht (''Höhrer SS- und Polizeiführer Estland''). Hinrich Möller oli kuni 1933. aastani kaupmees [[Neumünster]]is. H. Möller astus [[NSDAP]] liikmeks 1929. aastal ning 1930. aastast oli ta [[SS]]-i liige. Hinrich Möller oli aastatel 1933–1937 politseiülem [[Neumünster]]is ja 1937–1941 [[Flensburg]]is. H. Möller määrati 1941. aasta sügisel [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kõrgeima politsei ja SS juhi ametisse 1941. aastal ja vabastati 1944. aastal. Sellel ametikohal jätkas 1944. aastast [[SS-Brigadeführer]] [[Walther Schröder]]. 1947. aastal mõistis [[Kiel]]i maakohus Mölleri surma, kuid [[1948]]. aastal muudeti karistus 15-aastaseks vangistuseks ning [[1957]]. aastal ta amnesteeriti. ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Möller, Hinrich}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1974]] [[Kategooria:Holokaust Eestis]] k6bssgmngrmovio364n5gvnd61dpcxr Hans Aumeier 0 153736 7257495 7049799 2026-10-23T05:46:47Z ~2026-56362-80 240328 7257495 wikitext text/x-wiki '''Hans Aumeier''' ([[20. august]] [[1906]] [[Amberg]], [[Baierimaa]] – [[24. jaanuar]] [[1948]] [[Kraków]]) oli Saksa [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] sõjaväelane ning [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaag]]ri ja [[Vaivara koonduslaager|Vaivara koonduslaag]]ri ülem. Liitus 1929. aastal [[NSDAP]]ga ja teenis SS-Reichführeri Staabis; 1934. aastast 1. SS-Valvepataljonis Oberbayern. [[16. veebruar]]ist [[1942]] oli ta [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaag]]ri komandant [[15. august]]ini [[1943]]; [[16. august]] [[1943]] [[Vaivara koonduslaager|Vaivara koonduslaag]]ri ülem; Norras Oslo lähedal asuva [[Myseni koonduslaager|Myseni koonduslaag]]ri ülem. Pärast II maailmasõja lõppu vahistati ning anti välja Poola Rahvavabariigile, kus ta mõisteti kohtus inimsusvastaste kuritegude eest surma ja poodi. == Välislingid == * [http://library.fes.de/pdf-files/netzquelle/a03-03780/04-anhang.pdf lk 9] {{JÄRJESTA:Aumeier, Hans}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1948]] [[Kategooria:Holokaust Eestis]] 310dkpiecg4hhnvzjzw4us3kvok3vyd Mirjam Tally 0 156457 7257539 6338726 2026-10-23T07:16:45Z Velirand 67997 + kategooria 7257539 wikitext text/x-wiki '''Mirjam Tally''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1976]] [[Tallinn]]as) on eesti [[helilooja]]. Alates 2006. aasta sügisest elab ja töötab ta [[Visby]]s. *[[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige alates 2000. aastast *[[Rootsi Heliloojate Liit|Rootsi Heliloojate Liidu]] liige alates 2007. aastast ==Haridus== *[[2000]] – lõpetas [[Eesti Muusikaakadeemia]] ([[Lepo Sumera]] õpilasena, täiendas end õpingute ajal [[Rauno Remme]] juures [[elektronmuusika]] alal) *[[2003]] – sai [[magistrikraad]]i Eesti Muusikaakadeemias. ==Töö== *[[1998]]–[[2004]] vabakutseline saatejuht [[Klassikaraadio]]s *2003–[[2006]] ajakirja [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] toimetaja *2007–2010 Visby rahvusvaheline heliloojate keskus (Visby International Centre for Composers), administratsioon *2008–2009 Gotlandi heliloojate kool (Gotland School of Composers), administratsioon ==Meistriklassid ja resideerimine== *[[2005]] ja [[2006]] resideeriv helilooja Visby rahvusvahelises heliloojate keskuses (Visby International Centre for Composers). *[[2008]] Luca Francesconi meistriklass "Stresa EarLab" Stresas (Itaalia) ja Bergenis (Norra). *[[2009]]–[[2010]] resideeriv helilooja Rootsi Raadio P2 juures. ==Tunnustus== * [[2004]] – [[Heino Elleri nimeline muusikapreemia]] * [[2008]] – [[Eesti Muusika Päevade preemia]] ("Turbulence") * [[2008]] – Rootsi Heliloojate Liidu (FST) stipendium * [[2008]] – [[Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia|Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia]] väike Christ-Johnsoni auhind teose "Turbulence" eest <ref>[http://klassikaraadio.err.ee/uudised?news=2225]</ref> * [[2009]] – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (särav loominguline aasta)<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06179427 Muusikanõukogu ja Kultuurkapital jagasid helikunsti auhindu], ERR, 2. oktoober 2009</ref> * [[2010]] – Rootsi Autorite Ühingu (STIM) stipendium ==Vaata ka== * [[Pihlakate meri]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.emic.ee/helilooja/mirjam-tally-est Mirjam Tally biograafia ja teoste loend Eesti muusika infokekuse lehel] *[http://klassikaraadio.err.ee/uudised?news=2225 Mirjam Tally't tunnustati heliloojana Rootsis], [[Klassikaraadio]] uudised, 1. detsember 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06166292 Eestlane valiti Rootsi raadio resideeruvaks heliloojaks] ERR.ee, 29. mai 2009 * [[Priit Kuusk]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06201675 Stockholmis kõlas esmakordselt Mirjam Tally uus teos] ERR.ee, 24. aprill 2010 *[http://www.mirjamtally.com Mirjam Tally koduleht] {{DEFAULTSORT:Tally, Mirjam}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] sjj9cwzwsfxdl8rwi468uremnvwfb64 Pol Pot 0 160222 7257410 7217796 2026-10-22T18:20:20Z ~2026-56573-74 240307 portree 7257410 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Infobox President | nimi = Pol Pot | pilt = Pol Pot in 1978.png | amet = [[Kambodža Kommunistliku Partei peasekretär]] | ametiajaalgus = veebruar 1963 | ametiajalõpp = 1981 | eelmine = [[Tou Samouth]] | järgmine = pole (partei lõpetas eksisteerimise) | amet2 = [[Kambodža peaminister]] | ametiajaalgus2 = 25 oktoober 1976 | ametiajalõpp2 = 7. jaanuar 1979 | eelmine2 = [[Nuon Chea]] | järgmine2 = [[Pen Sovan]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1925|05|19}} | sünnikoht = [[Prek Sbauv]], [[Kampong Thom]], [[Kambodža]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1998|04|15|1925|05|19}} | surmakoht = [[Anlong Veng]], [[Oddar Meanchey]], [[Kambodža]] | allkiri = | alma_mater = [[EFREI|Prantsuse Elektroonika ja Arvutiteaduste Kool]] | partei = [[Kambodža Kommunistlik Partei]]| | abikaasa = [[Khieu Ponnary]] (1956–1979) }} '''Saloth Sar''' (tuntud kui '''Pol Pot'''; [[19. mai]] [[1925]] – [[15. aprill]] [[1998]]) oli [[Kambodža]] [[maoism|ultramaoistliku]] liikumise ([[punased khmeerid]]) juht. Ta oli aastatel [[1976]]–[[1979]] [[Kambodža|Demokraatliku Kambodža]] peaminister. Pol Pot sai ''[[de facto]]'' Kambodža liidriks [[1975]]. aasta keskel, [[Külm sõda|külma sõja]] tingimustes toimunud [[Kambodža kodusõda|Kambodža kodusõja]] tulemusel. Valitsemise ajal tegeles ta [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ekstreemse versiooniga, kus linnainimesed sunniti töötama maal farmides ja teistel töödel. Alatoitluse, halva meditsiinilise abi ja hukkamiste tagajärjel suri tema võimul olemise ajal umbes 750 000 kuni 1,7 miljonit inimest, mis oli umbes 26% Kambodža elanikest.<ref name="yale" />. Pol Pot suri [[1998]]. aastal, kui ta viibis [[koduarest]]is ühe punaste khmeeride juhi [[Ta Mok]]i juures. Pärast surma tehti kindlaks, et ta mürgitati.<ref name="wfxL2" /> == Elulugu == Pol Pot sündis [[Prek Sbauvi]]s kaheksanda lapsena üheksalapselises peres ja tema nimi oli Saloth Sar. Varjunime Pol Pot võttis ta 1976. aastal. Pol Poti isa oli edukas riisikasvataja, kes saatis oma noorima poja kuueaastaselt ühe oma vanema venna juurde [[Phnom Penh]]i [[budism]]i õppima. Hiljem õppis ta veel prantsuskeelsetes koolides ning katoliiklikus kolledžis. Hiljem suundus ta õppima [[Pariis]]i [[raadioelektroonika]]t. Prantsusmaal kohtas ta oma esimest naist Khieu Ponnaryt, kes oli esimene naine Kambodžas, kes sai [[bakalaureus]]e kraadi. Pol Pot ülikoolidiplomit ei saanud. Kuid ta tutvus marksistlike üliõpilasrühmitustega, kuhu kuulus ka teisi kambodžalasi. Pol Poti jaoks oli eeskujuks Khieu Samphan, sest Samphan uskus, et tõelise ühiskondliku [[revolutsioon]]i läbiviimiseks Kambodžas on tarvis kogu riik muuta talupojaühiskonnaks, milles puuduks haridus, tööstus, linnad ja raha. Pariisis viibides sai Pol Potist ka [[Prantsuse Kommunistlik Partei|Prantsuse Kommunistliku Partei]] liige. Koos teiste vasakpoolsete Kambodža sõpradega moodustati khmeeri üliõpilasühendus, mille peamine eesmärk oli võitlus Kambodža printsi [[Norodom Sihanouk]]i ja presidendi [[Lon Nol]]i vastu. Kambodžasse naasnult astus Pol Pot Kambodža kommunistlikku parteisse (toonase nimega Kampuchea Kommunistlik Rahvapartei). 1960. aastal kukutasid tema koos kaaslastega partei juhid ja nimetasid selle ümber Kampuchea Töölisparteiks (KTP). Pol Pot valiti tähtsuselt kolmandaks isikuks parteis ja [[1963]]. aasta alguseks (pärast endise liidri saladuslikku kadumist) sai ta KTP uueks peasekretäriks (mis oli kõrgeim ametikoht parteis). Hiljem samal aastal lahkus ta koos oma lähimate liitlastega Phnom Penhist, minnes Kambodža-[[Vietnam]]i piirile, et oma jõud ümber grupeerida ning rajasid laagri nimega Kontor 100. Et õppida oma Vietnami seltsimeeste kogemustest, läks Pol Pot mööda kuulsat [[Ho Chi Minhi rada]] [[Hanoi]]sse salanõupidamisele Vietnami Kommunistliku Partei tolleaegse peasekretäri [[Le Duan]]iga. Vietnamis toimus samal ajal [[Vietnami sõda|sõda]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] ja Vietnam palus Pol Potilt Kambodža abi Vietnamile. 1966. aastal külastas Pol Pot [[Hiina]]t, kus talle avaldas muljet [[kultuurirevolutsioon]]. Kambodžasse tagasi jõudnud, tahtis ta neid ideid osaliselt ka oma kodumaal rakendada. Ta muutis partei nimetuse Kampuchea Kommunistlikuks Parteiks (KKP), kuigi neid tuntakse pigem punaste khmeeridena. 1967. aastal pidi ta põgenema Kambodža kirdeosa mägihõimude sekka. 1967. aasta lõpus hakkas Pol Pot koos oma poolehoidjatega korraldama valitsusvägedevastaseid meeleavaldusi ning 1968. aasta lõpuks olid ülestõusudest haaratud riigi 18 provintsist 11. Ameeriklased, kes sel ajal aktiivselt Põhja-Vietnami kommunistide vastu sõdisid, otsustasid ühtlasi ka Kambodža mässulistega tegeleda ning [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] saatsid pommirahe ka Kambodža aladele. Ühendriikide rünnakute tulemusel hukkus enam kui 600 000 kambodžalast. Kommunistide vastupanu aga jätkus ja Pol Poti punakhmeeride populaarsus kasvas, parteisse astus palju uusi liikmeid. Punased khmeerid tõmbasid talurahvast ligi eriti sellega, et nad näisid väärtustavat harimatust rohkem kui haridust, külasid rohkem kui linnu ja vaeseid rohkem kui rikkaid. [[1970]]. aastal oli Kambodža väga raskes poliitilises olukorras. Ameeriklaste poolt taganema sunnitud vietnamlased tungisid üha sagedamini Kambodža territooriumile. Prints Sihanouk sõitis abi saamiseks [[Venemaa]]le ja [[Hiina]]sse, et need aitaksid peatada Põhja-Vietnami edasise sissetungi Kambodžasse. Niipea, kui prints oli maalt lahkunud, kuulutasid valitsusvastased ta pagulaseks ning seadsid tema asemel peaministriks [[Lon Nol]]i. Prints Sihanouk moodustas Hiinas [[pagulasvalitsus]]e ning püüdis moodustada liitu punakhmeeridega, mõistes, et ka nemad tahavad Kambodžat Lon Nolist vabastada. Punakhmeerid hakkasid saama Hiinalt rahalist toetust, mis võimaldas Pol Potil oma sõdureid senisest paremini treenida ja relvastada: 5000-meheline partisanirühm kasvas enam kui 100 000-meheliseks hästitreenitud ja efektiivseks sõjajõuks. [[1973]]. aastaks olid punakhmeerid saanud enda valdusse peaaegu 60 protsenti Kambodža territooriumist ning järgmise aasta märtsis vallutasid nad vana pealinna Odongki. Pol Poti sõdurid hävitasid linna, kihutades enam kui 20 000 elanikku nende kodudest välja maakohtadesse. Sajad õpetajad, intellektuaalid ja riigiametnikud eraldati teistest ja hukati lihtsalt seetõttu, et nad olid haritumad kui keskmine kodanik. 1. aprillil [[1975]] astus president [[Lon Nol]] tagasi ning otsis [[asüül]]i välismaalt. Pärast Lon Noli põgenemist ei pidanud linna kaitsjad enam kaua vastu ning 17. aprillil, mis on Kambodžas uue aasta algus, sisenesid sõdurid pealinna. == Pol Pot riigivalitsejana == Pol Pot oli saavutanud oma peaeesmärgi: tema sõdurid olid vallutanud riigi ning temast oli saanud kõrgeim juht. Esimese asjana kuulutas Pol Pot [[1975]]. aasta "null-aastaks", mis tähendas riigi jaoks uut algust, selle puhastamist kõigest, mis siiani oli Kambodžas valesti, ning iseäranis peeti selle all silmas läänelikke mõjusid kultuuris, religioonis jne. Pol Pot sulges välismaised pangad ja teised ettevõtted ja purustas templid, kirikud ja mošeed. Välissaatkondade aknad ja uksed löödi laudadega kinni, koolid ja ajalehetoimetused suleti. Vana Lon Noli valitsuse liikmed, nagu ka politseinikud, kristlikud vaimulikud, sõjaväeohvitserid, moslemijuhid, õpetajad ja riigiametnikud arreteeriti ning hukati ilma kohtuta. Väiksemaid kuritegusid karistati sama julmalt. Näiteks inimesi, kes varjasid oma isiklikku vara, võidi vahi all hoida ning piinata. Kõik kuulus riigile, kaasa arvatud inimesed. Kahe päeva jooksul pärast Phnom Penhi sisenemist olid punakhmeerid „evakueerinud” kogu elanikkonna, ajades neid relvaähvardusel maakohtadesse. Ettekäändeks tõid nad, et linnas ei jätku kõigile toitu. Põhjuseks võis ka olla, et linnades ei ole teisitimõtlemise vastu sugugi nii kerge võidelda kui maal, kus elanikkond koosnes peamiselt harimatutest talupoegadest. Linnapiirkonnad olid aga täis intellektuaale. Õpetajad, arstid, põetajad, advokaadid, poepidajad, santehnikud: kõik asusid ümber maapiirkondadesse, et harida põlde, ehitada tamme, teid või sildu. Massilised evakuatsioonid põhjustasid sadade tuhandete inimeste surma, peamiselt toidu- ja veepuuduse tõttu, aga ka kuumarabandusse. Düsenteeria, nälg, janu ja kohutav palavus niitsid inimesi sadade kaupa. Riisipõllud (mida peagi hakati nimetama "surmaväljadeks") oli täis inimesi, kes töötasid seal iga ilmaga: kes oma päevatööd ära ei teinud, see ei saanud ka süüa. Toidunormid olid väga väikesed. [[Perekond]] kuulutati kodanlikuks ja seetõttu ebaseaduslikuks: naised lahutati meestest, emad poegadest ning lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel ning kandma punakhmeeridele ette igasugustest väärtegudest, ükskõik kui tühised need ka ei olnud. Revolutsiooni huvides pidas Pol Pot vajalikuks igasuguse [[individualism]]i väljajuurimist. Elanikkond jagati kolme eraldi kategooriasse: * Esimene oli ''penh sith'': nendel inimestel olid kõik õigused: õigus täistoidunormidele ning vabadus astuda soovi korral parteisse või sõjaväkke. See rühm koosnes peaaegu tervenisti harimatutest talupoegadest, kelles Pol Pot ei näinud endale mingisugust ohtu. * Teine grupp oli ''triem'', kes kandideerisid penh sithi ning olid toidunormide jagamisel järjekorras teisel kohal. Triem võis töötada vähem tähtsatel poliitilistel ametikohtadel, kuid kõigepealt pidi tõestama, et on seda väärt. * Kolmanda ja viimase grupi moodustasid ''bann-heud'', kellel polnud mingeid õigusi, ka mitte õigust toidule ja värskele joogiveele. Bannheu oli madalamast madalam, suuremalt jaolt kuulusid sellesse klassi need mehed ja naised, keda valitsus tahtis likvideerida või karistada. Bannheu pidi kogu aeg töötama, tal ei olnud peavarju ja ta oli sunnitud sööma toidujäänuseid. Kõik kolm klassi pidid siiski alluma mitmesugustele seadustele, millest üleastumist karistati surmaga. Näiteks oli keelatud astuda seksuaalsuhetesse, kurta elamistingimuste pärast, kanda ehteid, hoida alles perepilte, leinata lähedase surma pärast või väljendada oma usulisi tõekspidamisi. Tuhanded kambodžalased, kes ülalnimetatud „kuritegudes” süüdi mõisteti, toimetati ühte Phnom Penhi endisse koolimajja, mis oli kohandatud kinnipidamiskeskuseks (Tuol Sleng, mida sageli nimetati lihtsalt S-21). Vangidele oli keelatud igasugune isetegevus, isegi ilma loata urineerimine või teise külje keeramine magades, tähendas jõhkrat peksu. Tingimused olid antisanitaarsed ning paljud vangid haigestusid nakkushaigustesse. Võimalus vanglast eluga pääseda puudus (tuhandetest kinnipeetutest lahkus Tuol Slengist elusana vaid seitse). 5. jaanuaril [[1976]] nimetasid punakhmeerid Kambodža ümber Demokraatlikuks Kampucheaks. Samal ajal sai Pol Potist peaminister. Tegelikult oli läänemaailmal üsna vähe aimu Kambodžas toimuvast – kuna ajalehed ja televisioon olid suletud, välismaised diplomaadid riigist välja aetud ning postiteenistus hävitatud, ei jõudnud välismaailma peaaegu mingeid teateid Kambodža olukorrast. Vahel harva ületas keegi Kambodža piiri, kuid jutte piinamistest ei võetud tõsiselt. Pigem vastupidi – ÜRO kutsus Kambodža delegaate oma tippkohtumistele nagu ennegi. Viimaks, 1978. aastal, õnnestus kahel ajakirjanikul, Elizabeth Beckeril [[New York Times]]ist ja Richard Dudmanil, keda saatis Briti akadeemik [[Malcolm Caldwell]], pääseda Pol Poti jutule. Peaaegu 20 aastat hiljem meenutas Elizabeth Becker seda kohtumist nii: ''"Ta [Pol Pot] oli tegelikult elegantne, meeldiva naeratuse ning ilusate, tähelepanelike silmadega... Malbel häälel, ilma käsikirja või paberitükita, pidas Pol Pot meile enam kui tund aega kestnud loengu. Ta avaldas nördimust vietnamlaste ähvardava sissetungi üle, ikka väga vaiksel häälel, olles veendunud, et [[NATO]] ja Euroopa riikide väed sekkuvad sellesse konflikti tema poolel ja sõdivad Vietnami ning nende Nõukogude liitlaste vastu Kambodžas. Ta rääkis vahet pidamata ja ei räägitud midagi Kambodža rahva viletsast olukorrast, hukkamistest ja surmaväljadest.'' Pärast intervjuud toimetati kolm välismaalast hotelli. Hiljem samal õhtul kuulis Elizabeth Becker tulistamist ning jooksis trepist üles Malcolm Caldwelli magamistuppa, kus ta nägi mehe kuulidest puuritud surnukeha põrandal lebamas. Beckerile on jäänud seniajani arusaamatuks, miks oli punakhmeeridel vaja Caldwell tappa ning miks ei tapetud ka teda ja Richard Dudmani. Hukkamistest ei pääsenud ka parteiametnikud, kuna aastatel 1977–1978 hakkas Pol Pot tajuma ohtu oma valitsuse sees. 1975. aastal kuulus kommunistliku partei keskkomiteesse 22 liiget. 1978. aastaks oli neist järel neli, ülejäänud kaheksateist olid hukatud. Tappa võidi igaüht. Kogu riik oli pöördunud iseenda vastu ning kambodžalased tapsid üksteist kõige ebainimlikumatel ja jõhkramatel viisidel, pekstes ja näljutades oma õdesid ja vendi. 25. detsembril [[1978]] ületasid 150 000 Vietnami sõdurit Kambodža piiri ning 6. jaanuariks olid nad jõudnud vaid mõne kilomeetri kaugusele Phnom Penhist. Pol Poti väed ei olnud enam võitlusvõimelised: nad mitte ainult ei kannatanud alatoitumuse käes, vaid olid pädeva juhtkonna puudumise tõttu ka organiseerimata. Kambodža armee ei teadnud, mida teha, keda usaldada, kas põgeneda või kaitsta oma riiki. Kambodža kodanikel seevastu niisuguseid küsimusi ei tekkinud: nad võtsid vietnamlasi avasüli vastu nagu vabastajaid, keda nad olid nii palju aastaid oodanud. == Pol Poti lõpp == Phnom Penh langes 7. jaanuaril [[1979]] ning Pol Pot põgenes koos mõne partei tähtsama tegelastega Kambodža looderegioonidesse ja sealt Kambodža-Tai piirile. Seal moodustas ta uue organisatsiooni, nimetades selle Khmeeri Rahvavabastusrindeks. Pol Pot kadus aegamisi poliitiliselt areenilt, kui mitte arvestada episoodilisi partisanirünnakuid või teateid tema teist korda abiellumisest (tema esimene naine oli hulluks läinud). Temast kuuldi alles 17 aastat hiljem. 1997. aasta juunis teatas Kambodža valitsus (peaminister [[Norodom Ranariddh]] ja teine peaminister [[Hun Sen]]), et oma endises juhis pettunud punakhmeeride salk oli Pol Poti Kambodža põhjaosas Anlong Vengi lähedal kinni võtnud. Vahistamise taga oli [[Ta Mok]] – parteihierarhias viies, keda vihastas, kui Pol Pot lasi hukata punakhmeeride teise tähtsa ministri Song Sengi koos naise ja lastega. Uudis Pol Poti arreteerimisest rõõmustas paljusid ja kuigi valitsuse sõnul loodeti ta anda rahvusvahelise kohtu alla, ei läinud asjad nii. Punakhmeeridest partisanid, eesotsas Ta Mokiga, keeldusid teda Kambodža võimudele üle andmast. Selle asemel hoidsid nad teda sügaval Kambodža džunglis koduarestis, kus ta andis ka intervjuu Nate Thayerile ajakirjast Far Eastern Economic Review: "''Te arvate, et ma olen vägivaldne inimene?''" küsis Pol Pot. "''Ei, ma ei ole selline. Minu südametunnistus on puhas. See küsimus on tarvis selgeks rääkida... Mul olid samasugused kogemused nagu minu liikumiselgi. Me olime selles valdkonnas uued ja vilumatud, ning me pidime lahendama üha tekkivaid probleeme ... Kõik, mida me tegime, tegime me armastusest oma riigi ja rahva vastu. Me võtsime vastu õigeid otsuseid, kuid nende teostamisel tegime me vigu''." Lõpuks jõudsid valitsus ja Ta Mok kokkuleppele Pol Poti viimises Taisse, kus USA võimud saaksid ta arreteerida ning seejärel juba rahvusvahelise tribunali ette toimetada. Seda aga ei juhtunud, kuna 15. aprillil 1998 Pol Pot suri. Pol Poti naise sõnul oli ta surnud une pealt, hiljem teatasid võimud, et tema surma põhjustas [[südamerabandus]]. Hiljem selgus, et ta mürgitati. ==Nimi== Nime "Pol Pot" võttis Saloth Sar tõenäoliselt pärast Phnom Penhi vallutamist 17. aprillil 1975, seda on dateeritud ka 1976. aastaga. Seda on nimetatud tema ''nom de guerre''<nowiki>'</nowiki>iks ehk "sõjanimeks". Nime päritolu kohta on mitu seletust. Neist levinuima järgi tuleneb see prantsuskeelsest fraasist '''''Pol'''itique '''pot'''entielle''. Ajaloolane [[Philip Short]] on aga väitnud, et Saloth Sar võttis endale uue nime juba 1970. aasta juulis ning et ''pol'' selles tähendab kuninga pärismaalastest orje, ''pot'' aga on lihtsalt sellega kokkukõlav silp.<ref name="FhgPQ" /> Teiste väidete kohaselt hakkas ta kasutama pseudonüümi Pol juba 1950. aastatel. Varjunimi oli Saloth Sari jaoks oluline, et peita oma identiteeti vaenlaste eest. Isegi ajal, mil ta oli peaminister, ei teatud avalikkuses tema päritolu. Eesti keeles on Pol Poti varem nimetatud ''Pol Poth''. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="yale">{{cite web|url=http://www.yale.edu/cgp/ |title=The Cambodian Genocide Program |accessdate= 12.05.2008 |date=1994–2008 |work= Genocide Studies Program |publisher= [[Yale University]]}}</ref> <ref name="wfxL2">{{cite news | work = [[Time Magazine]] | title = Putting a Permanent Lid on Pol Pot | last = Horn | first = Robert | date = 25. märts 2002 | url = http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,219924,00.html | accessdate = 3.09.2008 | archive-date = 31.05.2009 | archive-url = https://web.archive.org/web/20090531081654/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,219924,00.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="FhgPQ">Philip Short "Pol Pot: Anatomy of a Nightmare" (1. trükk USA-s) New York: Henry Holt and Company, 2005, p. 212.</ref> }} ==Välislingid== * Marek Laane [http://www.postimees.ee/leht/96/08/21/valis.htm#viies "Kambodžas oodatakse rahupäikest"] Postimees, 21. august 1996 * [http://www.ohtuleht.ee/20087 "Suri Kambodža eksdiktaator Pol Poth"] Õhtuleht, 17. aprill 1998 * Indrek Rebase [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=3607 "Kas sekkuda või pealt vaadata?"] Põhjarannik, 31. märts 2005 * Viktoria Lummo [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/42270185 "Kambodža kihutab ­olevikule järele"] Eesti Ekspress, 20. märts 2011 {{JÄRJESTA:Pol Pot}} [[Kategooria:Kambodža poliitikud]] [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Külm sõda]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1998]] jjlznumdn8ti4m56opeiqscd362l5fo 7257459 7257410 2026-10-22T22:12:38Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7257459 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Infobox President | nimi = Pol Pot | pilt = Pol Pot in 1978.png | amet = [[Kambodža Kommunistliku Partei peasekretär]] | ametiajaalgus = veebruar 1963 | ametiajalõpp = 1981 | eelmine = [[Tou Samouth]] | järgmine = pole (partei lõpetas eksisteerimise) | amet2 = [[Kambodža peaminister]] | ametiajaalgus2 = 25 oktoober 1976 | ametiajalõpp2 = 7. jaanuar 1979 | eelmine2 = [[Nuon Chea]] | järgmine2 = [[Pen Sovan]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1925|05|19}} | sünnikoht = [[Prek Sbauv]], [[Kampong Thom]], [[Kambodža]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1998|04|15|1925|05|19}} | surmakoht = [[Anlong Veng]], [[Oddar Meanchey]], [[Kambodža]] | allkiri = | alma_mater = [[EFREI|Prantsuse Elektroonika ja Arvutiteaduste Kool]] | partei = [[Kambodža Kommunistlik Partei]]| | abikaasa = [[Khieu Ponnary]] (1956–1979) }} [[File:Pol Pot (cropped).jpg|thumb|Pol Pot (1978)]] '''Saloth Sar''' (tuntud kui '''Pol Pot'''; [[19. mai]] [[1925]] – [[15. aprill]] [[1998]]) oli [[Kambodža]] [[maoism|ultramaoistliku]] liikumise ([[punased khmeerid]]) juht. Ta oli aastatel [[1976]]–[[1979]] [[Kambodža|Demokraatliku Kambodža]] peaminister. Pol Pot sai ''[[de facto]]'' Kambodža liidriks [[1975]]. aasta keskel, [[Külm sõda|külma sõja]] tingimustes toimunud [[Kambodža kodusõda|Kambodža kodusõja]] tulemusel. Valitsemise ajal tegeles ta [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ekstreemse versiooniga, kus linnainimesed sunniti töötama maal farmides ja teistel töödel. Alatoitluse, halva meditsiinilise abi ja hukkamiste tagajärjel suri tema võimul olemise ajal umbes 750 000 kuni 1,7 miljonit inimest, mis oli umbes 26% Kambodža elanikest.<ref name="yale" />. Pol Pot suri [[1998]]. aastal, kui ta viibis [[koduarest]]is ühe punaste khmeeride juhi [[Ta Mok]]i juures. Pärast surma tehti kindlaks, et ta mürgitati.<ref name="wfxL2" /> == Elulugu == Pol Pot sündis [[Prek Sbauvi]]s kaheksanda lapsena üheksalapselises peres ja tema nimi oli Saloth Sar. Varjunime Pol Pot võttis ta 1976. aastal. Pol Poti isa oli edukas riisikasvataja, kes saatis oma noorima poja kuueaastaselt ühe oma vanema venna juurde [[Phnom Penh]]i [[budism]]i õppima. Hiljem õppis ta veel prantsuskeelsetes koolides ning katoliiklikus kolledžis. Hiljem suundus ta õppima [[Pariis]]i [[raadioelektroonika]]t. Prantsusmaal kohtas ta oma esimest naist Khieu Ponnaryt, kes oli esimene naine Kambodžas, kes sai [[bakalaureus]]e kraadi. Pol Pot ülikoolidiplomit ei saanud. Kuid ta tutvus marksistlike üliõpilasrühmitustega, kuhu kuulus ka teisi kambodžalasi. Pol Poti jaoks oli eeskujuks Khieu Samphan, sest Samphan uskus, et tõelise ühiskondliku [[revolutsioon]]i läbiviimiseks Kambodžas on tarvis kogu riik muuta talupojaühiskonnaks, milles puuduks haridus, tööstus, linnad ja raha. Pariisis viibides sai Pol Potist ka [[Prantsuse Kommunistlik Partei|Prantsuse Kommunistliku Partei]] liige. Koos teiste vasakpoolsete Kambodža sõpradega moodustati khmeeri üliõpilasühendus, mille peamine eesmärk oli võitlus Kambodža printsi [[Norodom Sihanouk]]i ja presidendi [[Lon Nol]]i vastu. Kambodžasse naasnult astus Pol Pot Kambodža kommunistlikku parteisse (toonase nimega Kampuchea Kommunistlik Rahvapartei). 1960. aastal kukutasid tema koos kaaslastega partei juhid ja nimetasid selle ümber Kampuchea Töölisparteiks (KTP). Pol Pot valiti tähtsuselt kolmandaks isikuks parteis ja [[1963]]. aasta alguseks (pärast endise liidri saladuslikku kadumist) sai ta KTP uueks peasekretäriks (mis oli kõrgeim ametikoht parteis). Hiljem samal aastal lahkus ta koos oma lähimate liitlastega Phnom Penhist, minnes Kambodža-[[Vietnam]]i piirile, et oma jõud ümber grupeerida ning rajasid laagri nimega Kontor 100. Et õppida oma Vietnami seltsimeeste kogemustest, läks Pol Pot mööda kuulsat [[Ho Chi Minhi rada]] [[Hanoi]]sse salanõupidamisele Vietnami Kommunistliku Partei tolleaegse peasekretäri [[Le Duan]]iga. Vietnamis toimus samal ajal [[Vietnami sõda|sõda]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] ja Vietnam palus Pol Potilt Kambodža abi Vietnamile. 1966. aastal külastas Pol Pot [[Hiina]]t, kus talle avaldas muljet [[kultuurirevolutsioon]]. Kambodžasse tagasi jõudnud, tahtis ta neid ideid osaliselt ka oma kodumaal rakendada. Ta muutis partei nimetuse Kampuchea Kommunistlikuks Parteiks (KKP), kuigi neid tuntakse pigem punaste khmeeridena. 1967. aastal pidi ta põgenema Kambodža kirdeosa mägihõimude sekka. 1967. aasta lõpus hakkas Pol Pot koos oma poolehoidjatega korraldama valitsusvägedevastaseid meeleavaldusi ning 1968. aasta lõpuks olid ülestõusudest haaratud riigi 18 provintsist 11. Ameeriklased, kes sel ajal aktiivselt Põhja-Vietnami kommunistide vastu sõdisid, otsustasid ühtlasi ka Kambodža mässulistega tegeleda ning [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] saatsid pommirahe ka Kambodža aladele. Ühendriikide rünnakute tulemusel hukkus enam kui 600 000 kambodžalast. Kommunistide vastupanu aga jätkus ja Pol Poti punakhmeeride populaarsus kasvas, parteisse astus palju uusi liikmeid. Punased khmeerid tõmbasid talurahvast ligi eriti sellega, et nad näisid väärtustavat harimatust rohkem kui haridust, külasid rohkem kui linnu ja vaeseid rohkem kui rikkaid. [[1970]]. aastal oli Kambodža väga raskes poliitilises olukorras. Ameeriklaste poolt taganema sunnitud vietnamlased tungisid üha sagedamini Kambodža territooriumile. Prints Sihanouk sõitis abi saamiseks [[Venemaa]]le ja [[Hiina]]sse, et need aitaksid peatada Põhja-Vietnami edasise sissetungi Kambodžasse. Niipea, kui prints oli maalt lahkunud, kuulutasid valitsusvastased ta pagulaseks ning seadsid tema asemel peaministriks [[Lon Nol]]i. Prints Sihanouk moodustas Hiinas [[pagulasvalitsus]]e ning püüdis moodustada liitu punakhmeeridega, mõistes, et ka nemad tahavad Kambodžat Lon Nolist vabastada. Punakhmeerid hakkasid saama Hiinalt rahalist toetust, mis võimaldas Pol Potil oma sõdureid senisest paremini treenida ja relvastada: 5000-meheline partisanirühm kasvas enam kui 100 000-meheliseks hästitreenitud ja efektiivseks sõjajõuks. [[1973]]. aastaks olid punakhmeerid saanud enda valdusse peaaegu 60 protsenti Kambodža territooriumist ning järgmise aasta märtsis vallutasid nad vana pealinna Odongki. Pol Poti sõdurid hävitasid linna, kihutades enam kui 20 000 elanikku nende kodudest välja maakohtadesse. Sajad õpetajad, intellektuaalid ja riigiametnikud eraldati teistest ja hukati lihtsalt seetõttu, et nad olid haritumad kui keskmine kodanik. 1. aprillil [[1975]] astus president [[Lon Nol]] tagasi ning otsis [[asüül]]i välismaalt. Pärast Lon Noli põgenemist ei pidanud linna kaitsjad enam kaua vastu ning 17. aprillil, mis on Kambodžas uue aasta algus, sisenesid sõdurid pealinna. == Pol Pot riigivalitsejana == Pol Pot oli saavutanud oma peaeesmärgi: tema sõdurid olid vallutanud riigi ning temast oli saanud kõrgeim juht. Esimese asjana kuulutas Pol Pot [[1975]]. aasta "null-aastaks", mis tähendas riigi jaoks uut algust, selle puhastamist kõigest, mis siiani oli Kambodžas valesti, ning iseäranis peeti selle all silmas läänelikke mõjusid kultuuris, religioonis jne. Pol Pot sulges välismaised pangad ja teised ettevõtted ja purustas templid, kirikud ja mošeed. Välissaatkondade aknad ja uksed löödi laudadega kinni, koolid ja ajalehetoimetused suleti. Vana Lon Noli valitsuse liikmed, nagu ka politseinikud, kristlikud vaimulikud, sõjaväeohvitserid, moslemijuhid, õpetajad ja riigiametnikud arreteeriti ning hukati ilma kohtuta. Väiksemaid kuritegusid karistati sama julmalt. Näiteks inimesi, kes varjasid oma isiklikku vara, võidi vahi all hoida ning piinata. Kõik kuulus riigile, kaasa arvatud inimesed. Kahe päeva jooksul pärast Phnom Penhi sisenemist olid punakhmeerid „evakueerinud” kogu elanikkonna, ajades neid relvaähvardusel maakohtadesse. Ettekäändeks tõid nad, et linnas ei jätku kõigile toitu. Põhjuseks võis ka olla, et linnades ei ole teisitimõtlemise vastu sugugi nii kerge võidelda kui maal, kus elanikkond koosnes peamiselt harimatutest talupoegadest. Linnapiirkonnad olid aga täis intellektuaale. Õpetajad, arstid, põetajad, advokaadid, poepidajad, santehnikud: kõik asusid ümber maapiirkondadesse, et harida põlde, ehitada tamme, teid või sildu. Massilised evakuatsioonid põhjustasid sadade tuhandete inimeste surma, peamiselt toidu- ja veepuuduse tõttu, aga ka kuumarabandusse. Düsenteeria, nälg, janu ja kohutav palavus niitsid inimesi sadade kaupa. Riisipõllud (mida peagi hakati nimetama "surmaväljadeks") oli täis inimesi, kes töötasid seal iga ilmaga: kes oma päevatööd ära ei teinud, see ei saanud ka süüa. Toidunormid olid väga väikesed. [[Perekond]] kuulutati kodanlikuks ja seetõttu ebaseaduslikuks: naised lahutati meestest, emad poegadest ning lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel ning kandma punakhmeeridele ette igasugustest väärtegudest, ükskõik kui tühised need ka ei olnud. Revolutsiooni huvides pidas Pol Pot vajalikuks igasuguse [[individualism]]i väljajuurimist. Elanikkond jagati kolme eraldi kategooriasse: * Esimene oli ''penh sith'': nendel inimestel olid kõik õigused: õigus täistoidunormidele ning vabadus astuda soovi korral parteisse või sõjaväkke. See rühm koosnes peaaegu tervenisti harimatutest talupoegadest, kelles Pol Pot ei näinud endale mingisugust ohtu. * Teine grupp oli ''triem'', kes kandideerisid penh sithi ning olid toidunormide jagamisel järjekorras teisel kohal. Triem võis töötada vähem tähtsatel poliitilistel ametikohtadel, kuid kõigepealt pidi tõestama, et on seda väärt. * Kolmanda ja viimase grupi moodustasid ''bann-heud'', kellel polnud mingeid õigusi, ka mitte õigust toidule ja värskele joogiveele. Bannheu oli madalamast madalam, suuremalt jaolt kuulusid sellesse klassi need mehed ja naised, keda valitsus tahtis likvideerida või karistada. Bannheu pidi kogu aeg töötama, tal ei olnud peavarju ja ta oli sunnitud sööma toidujäänuseid. Kõik kolm klassi pidid siiski alluma mitmesugustele seadustele, millest üleastumist karistati surmaga. Näiteks oli keelatud astuda seksuaalsuhetesse, kurta elamistingimuste pärast, kanda ehteid, hoida alles perepilte, leinata lähedase surma pärast või väljendada oma usulisi tõekspidamisi. Tuhanded kambodžalased, kes ülalnimetatud „kuritegudes” süüdi mõisteti, toimetati ühte Phnom Penhi endisse koolimajja, mis oli kohandatud kinnipidamiskeskuseks (Tuol Sleng, mida sageli nimetati lihtsalt S-21). Vangidele oli keelatud igasugune isetegevus, isegi ilma loata urineerimine või teise külje keeramine magades, tähendas jõhkrat peksu. Tingimused olid antisanitaarsed ning paljud vangid haigestusid nakkushaigustesse. Võimalus vanglast eluga pääseda puudus (tuhandetest kinnipeetutest lahkus Tuol Slengist elusana vaid seitse). 5. jaanuaril [[1976]] nimetasid punakhmeerid Kambodža ümber Demokraatlikuks Kampucheaks. Samal ajal sai Pol Potist peaminister. Tegelikult oli läänemaailmal üsna vähe aimu Kambodžas toimuvast – kuna ajalehed ja televisioon olid suletud, välismaised diplomaadid riigist välja aetud ning postiteenistus hävitatud, ei jõudnud välismaailma peaaegu mingeid teateid Kambodža olukorrast. Vahel harva ületas keegi Kambodža piiri, kuid jutte piinamistest ei võetud tõsiselt. Pigem vastupidi – ÜRO kutsus Kambodža delegaate oma tippkohtumistele nagu ennegi. Viimaks, 1978. aastal, õnnestus kahel ajakirjanikul, Elizabeth Beckeril [[New York Times]]ist ja Richard Dudmanil, keda saatis Briti akadeemik [[Malcolm Caldwell]], pääseda Pol Poti jutule. Peaaegu 20 aastat hiljem meenutas Elizabeth Becker seda kohtumist nii: ''"Ta [Pol Pot] oli tegelikult elegantne, meeldiva naeratuse ning ilusate, tähelepanelike silmadega... Malbel häälel, ilma käsikirja või paberitükita, pidas Pol Pot meile enam kui tund aega kestnud loengu. Ta avaldas nördimust vietnamlaste ähvardava sissetungi üle, ikka väga vaiksel häälel, olles veendunud, et [[NATO]] ja Euroopa riikide väed sekkuvad sellesse konflikti tema poolel ja sõdivad Vietnami ning nende Nõukogude liitlaste vastu Kambodžas. Ta rääkis vahet pidamata ja ei räägitud midagi Kambodža rahva viletsast olukorrast, hukkamistest ja surmaväljadest.'' Pärast intervjuud toimetati kolm välismaalast hotelli. Hiljem samal õhtul kuulis Elizabeth Becker tulistamist ning jooksis trepist üles Malcolm Caldwelli magamistuppa, kus ta nägi mehe kuulidest puuritud surnukeha põrandal lebamas. Beckerile on jäänud seniajani arusaamatuks, miks oli punakhmeeridel vaja Caldwell tappa ning miks ei tapetud ka teda ja Richard Dudmani. Hukkamistest ei pääsenud ka parteiametnikud, kuna aastatel 1977–1978 hakkas Pol Pot tajuma ohtu oma valitsuse sees. 1975. aastal kuulus kommunistliku partei keskkomiteesse 22 liiget. 1978. aastaks oli neist järel neli, ülejäänud kaheksateist olid hukatud. Tappa võidi igaüht. Kogu riik oli pöördunud iseenda vastu ning kambodžalased tapsid üksteist kõige ebainimlikumatel ja jõhkramatel viisidel, pekstes ja näljutades oma õdesid ja vendi. 25. detsembril [[1978]] ületasid 150 000 Vietnami sõdurit Kambodža piiri ning 6. jaanuariks olid nad jõudnud vaid mõne kilomeetri kaugusele Phnom Penhist. Pol Poti väed ei olnud enam võitlusvõimelised: nad mitte ainult ei kannatanud alatoitumuse käes, vaid olid pädeva juhtkonna puudumise tõttu ka organiseerimata. Kambodža armee ei teadnud, mida teha, keda usaldada, kas põgeneda või kaitsta oma riiki. Kambodža kodanikel seevastu niisuguseid küsimusi ei tekkinud: nad võtsid vietnamlasi avasüli vastu nagu vabastajaid, keda nad olid nii palju aastaid oodanud. == Pol Poti lõpp == Phnom Penh langes 7. jaanuaril [[1979]] ning Pol Pot põgenes koos mõne partei tähtsama tegelastega Kambodža looderegioonidesse ja sealt Kambodža-Tai piirile. Seal moodustas ta uue organisatsiooni, nimetades selle Khmeeri Rahvavabastusrindeks. Pol Pot kadus aegamisi poliitiliselt areenilt, kui mitte arvestada episoodilisi partisanirünnakuid või teateid tema teist korda abiellumisest (tema esimene naine oli hulluks läinud). Temast kuuldi alles 17 aastat hiljem. 1997. aasta juunis teatas Kambodža valitsus (peaminister [[Norodom Ranariddh]] ja teine peaminister [[Hun Sen]]), et oma endises juhis pettunud punakhmeeride salk oli Pol Poti Kambodža põhjaosas Anlong Vengi lähedal kinni võtnud. Vahistamise taga oli [[Ta Mok]] – parteihierarhias viies, keda vihastas, kui Pol Pot lasi hukata punakhmeeride teise tähtsa ministri Song Sengi koos naise ja lastega. Uudis Pol Poti arreteerimisest rõõmustas paljusid ja kuigi valitsuse sõnul loodeti ta anda rahvusvahelise kohtu alla, ei läinud asjad nii. Punakhmeeridest partisanid, eesotsas Ta Mokiga, keeldusid teda Kambodža võimudele üle andmast. Selle asemel hoidsid nad teda sügaval Kambodža džunglis koduarestis, kus ta andis ka intervjuu Nate Thayerile ajakirjast Far Eastern Economic Review: "''Te arvate, et ma olen vägivaldne inimene?''" küsis Pol Pot. "''Ei, ma ei ole selline. Minu südametunnistus on puhas. See küsimus on tarvis selgeks rääkida... Mul olid samasugused kogemused nagu minu liikumiselgi. Me olime selles valdkonnas uued ja vilumatud, ning me pidime lahendama üha tekkivaid probleeme ... Kõik, mida me tegime, tegime me armastusest oma riigi ja rahva vastu. Me võtsime vastu õigeid otsuseid, kuid nende teostamisel tegime me vigu''." Lõpuks jõudsid valitsus ja Ta Mok kokkuleppele Pol Poti viimises Taisse, kus USA võimud saaksid ta arreteerida ning seejärel juba rahvusvahelise tribunali ette toimetada. Seda aga ei juhtunud, kuna 15. aprillil 1998 Pol Pot suri. Pol Poti naise sõnul oli ta surnud une pealt, hiljem teatasid võimud, et tema surma põhjustas [[südamerabandus]]. Hiljem selgus, et ta mürgitati. ==Nimi== Nime "Pol Pot" võttis Saloth Sar tõenäoliselt pärast Phnom Penhi vallutamist 17. aprillil 1975, seda on dateeritud ka 1976. aastaga. Seda on nimetatud tema ''nom de guerre''<nowiki>'</nowiki>iks ehk "sõjanimeks". Nime päritolu kohta on mitu seletust. Neist levinuima järgi tuleneb see prantsuskeelsest fraasist '''''Pol'''itique '''pot'''entielle''. Ajaloolane [[Philip Short]] on aga väitnud, et Saloth Sar võttis endale uue nime juba 1970. aasta juulis ning et ''pol'' selles tähendab kuninga pärismaalastest orje, ''pot'' aga on lihtsalt sellega kokkukõlav silp.<ref name="FhgPQ" /> Teiste väidete kohaselt hakkas ta kasutama pseudonüümi Pol juba 1950. aastatel. Varjunimi oli Saloth Sari jaoks oluline, et peita oma identiteeti vaenlaste eest. Isegi ajal, mil ta oli peaminister, ei teatud avalikkuses tema päritolu. Eesti keeles on Pol Poti varem nimetatud ''Pol Poth''. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="yale">{{cite web|url=http://www.yale.edu/cgp/ |title=The Cambodian Genocide Program |accessdate= 12.05.2008 |date=1994–2008 |work= Genocide Studies Program |publisher= [[Yale University]]}}</ref> <ref name="wfxL2">{{cite news | work = [[Time Magazine]] | title = Putting a Permanent Lid on Pol Pot | last = Horn | first = Robert | date = 25. märts 2002 | url = http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,219924,00.html | accessdate = 3.09.2008 | archive-date = 31.05.2009 | archive-url = https://web.archive.org/web/20090531081654/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,219924,00.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="FhgPQ">Philip Short "Pol Pot: Anatomy of a Nightmare" (1. trükk USA-s) New York: Henry Holt and Company, 2005, p. 212.</ref> }} ==Välislingid== * Marek Laane [http://www.postimees.ee/leht/96/08/21/valis.htm#viies "Kambodžas oodatakse rahupäikest"] Postimees, 21. august 1996 * [http://www.ohtuleht.ee/20087 "Suri Kambodža eksdiktaator Pol Poth"] Õhtuleht, 17. aprill 1998 * Indrek Rebase [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=3607 "Kas sekkuda või pealt vaadata?"] Põhjarannik, 31. märts 2005 * Viktoria Lummo [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/42270185 "Kambodža kihutab ­olevikule järele"] Eesti Ekspress, 20. märts 2011 {{JÄRJESTA:Pol Pot}} [[Kategooria:Kambodža poliitikud]] [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Külm sõda]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1998]] drr5vprq746r0q1owvt2qnrnhmzxokp Endel Annus 0 165664 7257288 6835297 2026-10-22T15:22:29Z ~2026-55350-48 239867 7257288 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bibliograafist; poksija kohta vaata artiklit [[Endel Annus (poksija)]].}} '''Endel Annus''' ([[16. veebruar]] [[1915]] [[Mõisamaa (Jõgeva)|Mõisamaa küla]], [[Jõgeva vald]], [[Tartumaa]] – [[25. mai]] [[2011]]) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane, raamatukogundusteadlane ja [[bibliograaf]]. Aastatel 1945–1948 oli ta [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i arhiivraamatukogu juhataja ja 1948-1949 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu]] direktor. Alates 1949. aastast töötas Annus Tallinnas tolleaegses ENSV Riiklikus Raamatukogus ning aastatel 1978–1999 [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Ta oli [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsi Liivika]] vilistlane. ==Tunnustus== * 1990 – [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] * 1997 – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema poeg on kunstiajaloolane ja graafik [[Siim-Tanel Annus]]. == Kirjandus == * Personaalraamat XII (Jõgeva, Kurista). [[Eesti Rahvusarhiiv]], RA EAA.2434.1.171; 19s4v-20s1v * [http://uudised.err.ee/index.php?06229361 Suri raamatuteadlane Endel Annus]. err.ee, 25. mai 2011 == Välislingid == * [https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=15694 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=zqLg5891daw9 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Annus, Endel}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti bibliograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 2011]] b3scjco7jfr22qwftcu53s05h28v0fr 7257297 7257288 2026-10-22T15:25:58Z ~2026-55350-48 239867 /* Kirjandus */ 7257297 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bibliograafist; poksija kohta vaata artiklit [[Endel Annus (poksija)]].}} '''Endel Annus''' ([[16. veebruar]] [[1915]] [[Mõisamaa (Jõgeva)|Mõisamaa küla]], [[Jõgeva vald]], [[Tartumaa]] – [[25. mai]] [[2011]]) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane, raamatukogundusteadlane ja [[bibliograaf]]. Aastatel 1945–1948 oli ta [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i arhiivraamatukogu juhataja ja 1948-1949 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu]] direktor. Alates 1949. aastast töötas Annus Tallinnas tolleaegses ENSV Riiklikus Raamatukogus ning aastatel 1978–1999 [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Ta oli [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsi Liivika]] vilistlane. ==Tunnustus== * 1990 – [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] * 1997 – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema poeg on kunstiajaloolane ja graafik [[Siim-Tanel Annus]]. == Kirjandus == * Personaalraamat XII (Jõgeva, Kurista). [[Eesti Rahvusarhiiv]], RA EAA.2434.1.171; 19s4v-20s1v * [https://www.err.ee/378325/suri-raamatuteadlane-endel-annus Suri raamatuteadlane Endel Annus]. ERR uudised, 25. mai 2011 == Välislingid == * [https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=15694 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=zqLg5891daw9 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Annus, Endel}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti bibliograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 2011]] o7lv8njpyv7tcufqpprybi60k4af6ck 7257299 7257297 2026-10-22T15:27:02Z ~2026-55350-48 239867 7257299 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bibliograafist; poksija kohta vaata artiklit [[Endel Annus (poksija)]].}} '''Endel Annus''' ([[16. veebruar]] [[1915]] [[Mõisamaa (Jõgeva)|Mõisamaa küla]], [[Jõgeva vald]], [[Tartumaa]] – [[25. mai]] [[2011]]) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane, raamatukogundusteadlane ja [[bibliograaf]]. Aastatel 1945–1948 oli ta [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i arhiivraamatukogu juhataja ja 1948-1949 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu]] direktor. Alates 1949. aastast töötas Annus Tallinnas tolleaegses ENSV Riiklikus Raamatukogus ning aastatel 1978–1999 peabibliograafina [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Ta oli [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsi Liivika]] vilistlane. ==Tunnustus== * 1990 – [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] * 1997 – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema poeg on kunstiajaloolane ja graafik [[Siim-Tanel Annus]]. == Kirjandus == * Personaalraamat XII (Jõgeva, Kurista). [[Eesti Rahvusarhiiv]], RA EAA.2434.1.171; 19s4v-20s1v * [https://www.err.ee/378325/suri-raamatuteadlane-endel-annus Suri raamatuteadlane Endel Annus]. ERR uudised, 25. mai 2011 == Välislingid == * [https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=15694 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=zqLg5891daw9 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Annus, Endel}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti bibliograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 2011]] brc21aimgkcsr0img8h7lnvqjuqo572 Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes 14 167995 7257517 4792104 2026-10-23T06:18:00Z ~2026-56362-80 240328 7257517 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Saksamaa väeüksused Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] lmuwtywxvkz1drvqqr875noi0488nlk Eesti ettevõtjate loend 0 176046 7257610 7256854 2026-10-23T10:08:21Z Avjoska 1538 /* A */ 7257610 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]] [[ettevõtja]]id.'' __NOTOC__{{tähed}} == A == *[[Raimu Aas]] *[[Hardo Aasmäe]] *[[Raivo Aavisto]] *[[Igor Abarenkov]] *[[Priit Alamäe]] *[[Toomas Annus]] *[[Olavi Antons]] *[[Arti Arakas]] *[[Toivo Asmer]] *[[Andres Asser]] == B == *[[Janek Balõnski]] *[[Andres Bergmann]] *[[Fjodor Berman]] *[[Schoulimi Bespaloff]] *[[Robert Bang]] == C == *[[Isaak Citroën]] == E == *[[Raimond Ellik]] *[[Taavi Einaste]] *[[Andres Erm]] == F == *[[Hans Heinrich Falck]] == G == *[[Sergei Glinka]] *[[Oleg Gross]] == H == *[[Ain Hanschmidt]] *[[Raivo Hein]] *[[Mati Heinsar]] *[[Joakim Johan Helenius]] *[[Taavet Hinrikus]] *[[Peeter Hunt]] *[[Meelis Härms]] == J == *[[Kalev Järvelill]] *[[Karl Jänes]] *[[Märt Jänes]] == K == *[[Tõnis Kaasik]] *[[Mati Kadak]] *[[Väino Kaldoja]] *[[Ain Kaljurand]] *[[Margus Kangro]] *[[Liina Karron]] *[[Armin Karu]] *[[Indrek Kask]] *[[Einar Kelder]] *[[Peeter Kern]] *[[Kristian Kesner]] *[[Rein Kilk]] *[[Raul Kirsel]] *[[Jaak Kissa]] *[[Mats Kissa]] *[[Aivar Kivisiv]] *[[Aleksander Knoop]] *[[Andreas Knoop]] *[[John Knoop]] *[[Ludwig Knoop]] *[[Andres Koern]] *[[Andres Koger]] *[[Taavi Kotka]] *[[Oliver Kruuda]] *[[Nikolai Kultas]] *[[Enn Kunila]] *[[Armin Kõomägi]] *[[Jüri Käo]] *[[Henri Käsper]] *[[Raivo Kütt]] == L == *[[Jaak Laineste]] *[[Nikolai Langebraun]] *[[Meelis Lao]] *[[Vjatšeslav Leedo]] *[[Georg Otto Lellep]] *[[Robert Lepikson]] *[[Mattias Lepp]] *[[Toomas Lepp (ettevõtja)|Toomas Lepp]] *[[Ago Liblik]] *[[Prits Liblik]] *[[Tullio Liblik]] *[[Boris Linde]] *[[Hans H. Luik]] *[[Gerhard Lukk]] *[[Carl Luberg]] *[[Toomas Luman]] *[[Harri Lumi]] *[[Lembit Lump]] *[[Aadu Luukas]] *[[Alexander Martin Luther]] *[[Rain Lõhmus]] == M == *[[Mati Maanas]] *[[Herman Malvet]] *[[Veikko Maripuu]] *[[Heldur Meerits]] *[[August Merits]] *[[Meelis Milder]] *[[Gunnar Muus]] *[[Jüri Mõis]] *[[Tiina Mõis]] *[[Kalev Männe]] *[[Jaan Männik]] *[[Heinrich Müller-Pearse]] == N == *[[Tarmo Noop]] *[[Argo Nurs]] *[[Rainer Nõlvak]] == O == *[[Artur Oksenberg]] *[[Arnold C. Orav]] *[[Hugo Osula]] *[[Oleg Ossinovski]] *[[Andres Ots (ettevõtja)]] == P == *[[Tõnis Palts]] *[[Enn Pant]] *[[Jaan Parker]] *[[Juhan Peedimaa]] *[[Toomas Peek]] *[[Albin Persson]] *[[Sulev Peäske]] *[[Priit Piilmann]] *[[Julius Piirand]] *[[Koit Pindmaa]] *[[Mati Polli]] *[[Joakim Puhk]] *[[Jaan Puusaag]] *[[Ott Pärna]] *[[Guido Pärnits]] *[[Ülo Pärnits]] == R == *[[Indrek Rahumaa]] *[[Andrus Raissar]] *[[Kristiina Raudsepp]] *[[Peeter Rebane]] *[[Marek Reinaas]] *[[Margus Reinsalu]] *[[Arthur C. Rosenfeldt]] *[[Irene Roussakis]] *[[Auris Rätsep]] == S == *[[Guido Sammelselg]] *[[Arvo Sarapuu]] *[[Indrek Sarrap]] *[[Andres Sarri]] *[[Harry Schröder]] *[[Neinar Seli]] *[[Indrek Sepp]] *[[Endel Siff]] *[[Malte Ström]] *[[Hando Sutter]] *[[Urmas Sõõrumaa]] ==Z== *[[Jaan Zimmermann]] == T == *[[Olari Taal]] *[[Hannes Tamjärv]] *[[Albert Tattar]] *[[Hillar Teder]] *[[Indrek Tiido]] *[[Avo Tints]] *[[Heinrich Tofer]] *[[Reinhold Tofer]] *[[Toomas Tool]] *[[Hardi Tooming]] *[[Mati Tusov]] *[[Heldur Tõnisson]] *[[Edvi Tõnisson]] == U == *[[Toomas Uibo]] *[[Richard Uritam]] *[[Aap Uspenski]] *[[Koit Uus]] *[[Priit Uustulnd]] == V == *[[Tiit Veeber]] *[[Valmar Veste]] *[[Georg Vestel]] *[[Marcel Vichmann]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-04-24 |pealkiri=Ärimees Marcel Vichmann läheb 29 päevaks vangi |url=https://www.err.ee/1609673603/arimees-marcel-vichmann-laheb-29-paevaks-vangi |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *[[Väino Villers]] *[[Markus Villig]] *[[Martin Villig]] *[[Vassili Voinoff]] *[[Vladimir Volohhonski]] *[[Märt Vooglaid]] *[[Tiit Vähi]] == W == *[[Konstantin Wachmann]] ==Ä== *[[Margus Ääremaa]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad| Loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Ärimehed]] [[Kategooria:Eesti majanduse loendid]] pld5jesbbtsfleexff6hu3s5jezufqp Vilno sõjakool 0 178246 7257242 6660294 2026-10-22T14:06:41Z Juhan121 25066 /* Lõpetajaid */ 7257242 wikitext text/x-wiki '''Vilno sõjakool''' (kuni 1910 ''Vilno Jalaväe Junkrukool''; [[vene keel]]es Виленское военное училище) oli aastatel 1864–1917 tegutsenud Venemaa Keisririigi sõjaväeline õppeasutus, mis andis militaarharidust jalaväe [[allohvitser]]idele ja nooremohvitseridele. Sõjakoolid [[Vilnius|Vilnos]] ja [[Moskva]]s asutati 29. oktoobril 1864 keiser [[Aleksander II]] käsul. Vilno sõjakool hakkas tööle [[Aleksandri kadetikorpus]]e varasemates ruumides, vastavalt sõjakooli vajadustele neid laiendati. Algul oli sõjakoolis 200 junkrukohta, 1874. aastal suurendati õppekohtade arv 300-ni. Õppetöö toimus nooremas ja vanemas astmes. 1901. aastal reorganiseeriti kool kolmeaastase õppeajaga kooliks ning koolilõpetajad said [[alamporutšik]]u auastme. Aastail 1904–1905 suurendati sõjakooli õppurite arvu 400-ni, kes olid jagatud 4 roodu. 1906. aastal võimaldati kooli astuda ka podporutšikutel ja [[praporštšik]]el, kes olid ülendatud sellele auastmele isikliku vapruse eest sõjategevuses. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust hakkasid koolis toimuma neljakuulised kiirendatud kursused ja kooli isikkoosseis suurendati 500-lt kuni 900 junkruni. Sõjategevuse käigus evakueeriti sõjakool 1915. aastal [[Poltava]]sse, ametlikult lõpetas kool tegevuse 2. jaanuaril 1918. == Lõpetajaid == {{veergude loend|laius=20em| * [[kolonel]] [[Jaan Junkur]] * [[Eesti kaitsejõud]]ude ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] * [[kindralmajor]] [[Andres Larka]] * kindralmajor [[Dimitri Lebedev]] * [[kindralleitnant]] [[Paul Lill]] * kolonel [[Viktor Puskar]] * kindralmajor [[Ernst Põdder]] * kolonel [[Oskar Raudvere]] * kindralmajor [[Rudolf Reimann]] * kolonel [[Jaan Rink]] * kindralmajor [[Tõnis Rotberg]] * kolonel [[Villem Saarsen]] * kindralmajor [[Juhan Tõrvand]] * kindralmajor [[Richard Tomberg]] * kindralmajor [[Aleksander Tõnisson]] * kindralmajor [[Johan Unt]] * kindralmajor [[Jaan Soots]] * kolonel [[Eduard-Alfred Kubbo]] * [[kolonelleitnant]] [[Hans-Karl Ainson]] * kindralmajor [[Aleksei Vandam]] * Läti Vabariigi [[sõjaminister ]][[Jānis Balodis]] * [[Vidzeme]] diviisi komandör [[Kārlis Goppers]] * 2. järgu armeekomandör [[Jukums Vācietis]] * Leedu armee ülemjuhataja [[Silvestras Žukauskas]] * [[kindralleitnant]] [[Kazys Ladiga]] * [[kindralleitnant]] [[Konstantinas Žukas]] * [[kindralleitnant]] [[Pranas Liatukas]] * kolonelleitnant [[Karl Abel]] }} == Välislingid == * [http://www.vrtu-vvkure.com/modules.php?name=Forums&file=viewtopic&t=147&start=0 Виленское пехотное юнкерское военное училище] * [http://www.museums.lt/Biblioteka/Ruzas.htm Vilniuse sõjakooli rinnamärkidest leedu keeles],[http://www.museums.lt/Biblioteka/abstracts.en.htm#INSIGNIA inglise keeles] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjakoolid]] [[Kategooria:Vilno sõjakool| ]] k71qqqhlz87cruhswxvkjgnm7gqtb2f Jüri Pallo 0 187886 7257485 7194560 2026-10-23T03:52:25Z ~2026-56612-82 240324 /* Töökohad */ Estonian Evangelical Lutheran Church E.E.L.K. Toronto Canada Konsistooriumi otsus 19.12.2000 Jüri Pallo kinnitamise kohta Los Angelese koguduse õpetajaks. 7257485 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} '''Jüri Pallo''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1963]] [[Võru]]s) on Eesti matusekõneleja, endine [[EELK]] [[vaimulik]]<ref name="ReferenceA">http://www.eestikirik.ee/otsused-64/</ref> ==Õpingud== Pallo lõpetas Väimela 8-kl. Kooli ([[Parksepa Keskkool]]i eelkäija) 1978 ning [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Võru I Keskkooli]] 1981. Ta õppis 1981–1982 [[ALMAVÜ]] Võru Lahingukoolis [[Meegomäe]]l [[BTR-60]] juhiks. Ta oli ajateenistuses 1982–1984 [[Nõukogude armee]]s [[Kaliningrad]]is [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSV Liidu õhukaitsevägede]] brigaadis nr 52515, kus ta teenindas Ural 375D 2T6 [[autojuht]]-[[elektrik]]una raketikomplekse [[2K11 Krug]].{{lisa viide}} Pallo alustas õpinguid [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] 1986, [[Preester|preestriks]] [[Ordinatsioon|ordineeriti]] 6. juunil 1990 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[peapiiskop]]i [[Kuno Pajula]] poolt. Pallo lõpetas [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] 1995.{{lisa viide}} Pallo on [[Korporatsioon Vironia|korp! Vironia]] vilistlane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjad |url=http://www.vironia.org/kirjad |vaadatud=2010-03-19 |arhiivimisaeg=2016-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160909124936/http://www.vironia.org/kirjad |url-olek=ei tööta }}</ref> == Töökohad == * EPT Võru Rajoonikoondis [[Parksepa]]s 1981–1986 maaparandustööline, autojuht * [[EELK Vastseliina kogudus]] 1987–1989 kiriku heakorratööline, jutlustaja-praktikant * [[EELK Kanepi kogudus]] 1989–2000 [[diakon]], aseõpetaja, [[pastor]] * E.E.L.K. [[New York|New Yorgi]] Lexington Ave. kogudus 1991–1992 stipendiaat, noorsootööõpetaja * E.E.L.K. [[Los Angelese kogudus]] alates 2000–2013 [[pastor]], USA Esimese Praostkonna abi[[praost]] * Aastal 2013 lõpus kandideeris ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajaks, kuid pidas [[Koeru]]s vaid ühe jumalateenistuse ja loobus ametist * Aastal 2015 ennistati ta EELK vaimulike nimekirja * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Tartu praostkonna vikaarõpetaja kuni septembrini 2016; septembris 2016 kustutati ta [[EELK]] vaimulike nimekirjast<ref name="ReferenceA" /> * Ilmalik matusekõneleja == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] Võru Rajoonikomitee I sekretär [[Jaak Kärson]] heitis Pallo 1986. aasta sügisel [[ELKNÜ]]-st välja usuliste veendumuste tõttu. Pallo oli asunud õppima [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Pallo tegi keelatud usulist propagandat töökohal. Võru EPT juhataja, [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] liige Jaan Haga ning [[Võru EPT]] [[parteiorganisaator]] Kalju Torila, ähvardades repressioonidega, sundisid Pallot kirjutama lahkumisavalduse "omal soovil". Pallo vallandati töölt. 1987 liitus ta [[Võru]]s [[Vaba-Sõltumatu Kolonn nr. 1|Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonniga nr. 1]], oli kolonni autojuht ning aitas kolonnil teiste rahvuslike liikumistega üle Eesti sidet pidada. Ta oli 31. mail 1988 [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] asutajaliige ja EKL-i aseesimees, 1990 asus Pallo kohale [[Mart Laar]]. Pallo oli 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i liige. Ta kandideeris [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] nimekirjas. Pallo oli ajavahemikus 22.03.2007–14.04.2015 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige ning 14.04.2015–13.03.2017 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige.<ref>[https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 Äriregister: Erakonnad] Otsingu tulemused: Jüri Pallo</ref> [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liikmena oli ta Võru osakonna juhatuse liige<ref>[https://web.archive.org/web/20160304102951/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=26227 Savisaare toetajate ülekaalukas võit Võrus. Toomas Paur 50, Anneli Ott 22 häält] Kesknädal, 3. veebruar 2016</ref> ja aseesimees.<ref>"Uue Rahvarinde ootel", Kesknädal, 17. veebruar 2016</ref> Heideti erakonnast välja 30. jaanuaril 2017.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakond-heitis-poliskeskerakondlase-juri-pallo-erakonnast-valja?id=77078430 Keskerakond heitis "põliskeskerakondlase" Jüri Pallo erakonnast välja] Delfi, 30.01.2017</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |pealkiri=Erakonda kuuluvuse otsing |vaadatud=2016-01-22 |arhiivimisaeg=2016-01-22 |arhiivimisurl=https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |url-olek=töötab }}</ref> Pallo on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige. Jüri Pallo oli üks valimisliidu [[Põliskeskerakondlased]] initsiaatoreid (hiljem asendati valimisliidu nimi nimega Võru Eest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võru savisaarlaste valimisliit loobus nimest "Põliskeskerakondlased" |url=http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased |vaadatud=2017-03-01 |arhiivimisaeg=2017-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170302112218/http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta valimisliidus Võru Eest. Pallo õnnistas 1998. aasta suvel IPA-Eesti ("International Police Association" Eesti osakonna) lipu<ref>https://ipa-estonia.eu/et/kasulik/hotellikett/92-eesti/uudised/pildigalerii/246-galeriid-pilte-meie-aastatetagustest-uritustest{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Harrastused == * 1972–1986 puhkpilliorkestri Kungla (asutatud 1878) orkestrant (alt, [[kornet]], [[trompet]] )<ref>http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=12613</ref> * 1979–1982 vokaal-instrumentaalansambli [[Spekter (ansambel)]] laulja ja [[basskitarrist]] * 1979–1981 [[Võru Rahvateater|Võru Rahvateatri]] näitleja == Kirjandustegevus == Pallo on avaldanud [[ilukirjandus]]likke kirjutisi [[ajakirjandus]]es<ref>239. Pallo, Jüri. Almanahh. – Tartu : Eesti Kirik, 2004. – 144 lk. : ill. ISBN 9985-9123-8-1, UDK 821.511.113</ref> ja kirjutanud artikleid Välis-Eestist<ref>[http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&view=article&id=364%3Ajueri-pallo-eesti-vabariigi-92-aastapaeevaks&catid=47%3Aarvamus&Itemid=80&lang=en Jüri Pallo jutlus Eesti Vabariigi 92. aastapäevaks]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 2010</ref>.<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/854977188BAFAD3AC2256FC40059FD4A Maailma vanim eestlane] Eesti Ekspress, 31. märts 2005</ref> Ta on raamatu "Almanahh" autor ([[Eesti Kirik]] 2004).<ref>https://lib.werro.ee/soovitame/vorumaa-kirjanike-galerii/6-huvitav/vorumaa-kirjanike-galerii/405-pallo,-jüri-12-iv-1963-võru</ref> == Isiklikku == Jüri Pallo on abielus. Tal on kaks tütart ja kaks poega esimesest abielust. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25397-voru-politseiametnik-rikkus-liiklusseadust-lobisedes-autojuhtimise-ajal-mobiil-korva-aeaeres * https://kuuuurija.postimees.ee/7018466/leevi-kalmistul-leiti-haua-kaevamisel-granaat * [https://lounapostimees.postimees.ee/6696131/voru-mees-tahab-presidendile-e-haali-koguda Võru mees tahab presidendile e-hääli koguda], Lõuna-Eesti Postimees * [http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/3897.html Kandidaat nr.101 Jüri Pallo (tutvustus valimiskomisjoni lehel)] * [[Argo Taal]]. [https://www.ohtuleht.ee/82941 Travolta pesi eestlase selga: Kanepi kirikuõpetaja sattus filmitähega ühte sauna.] – ''[[Õhtuleht]]'', 20. aprill 1999, lk 11. * [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/737EA4D1BDCCD923C2256CC300562056 "Pastor Pallo uus etteaste"]. ''[[Eesti Ekspress]]'', 6. veebruar 2003, lk A14. * [http://www.eestikirik.ee/node/415 "Avasüli Ameerikas, 13"], Eesti Kirik, 26. oktoober 2005 * Jüri Pallo. [http://www.eestikirik.ee/node/7568?page=5&quicktabs_2=0 Sinodil küsiti: kuidas edasi?] – ''Eesti Kirik'', 10. juuni 2009, lk 4. * [[Sirje Semm]]. [http://www.eestikirik.ee/node/8395 Delegaatidel on, millest rääkida.]. – ''Eesti Kirik'', 12. detsember 2009 * [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=27986&lang=et See juhtus Memphises]. Eesti Elu. 30. aprill 2010 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27554 E.E.L.K. Los Angelese kogudus – 60]. Eesti Elu. 19. märts 2010 * [[Ott Tammik]]. [http://news.err.ee/politics/15c00ed4-5c52-4c3b-a2fc-992053cc5e26 Uncertain Fate for Lutherans; 13 Expat Churches Rebel]. – err.ee, 19. aprill 2011 * [https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=171782 Jüri Pallo] [[Kanal 2]] saate "[[Roaldi nädal]]" rubriigis "Tagasi Eestis" * https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=247693 Jüri Pallo "Kuuuurija" nr. 85, 27. september 2021 * https://eestielu.com/lugeja-kirjutab-vorulaste-tahtevaljenduspaevaks/ Eesti Elu 21. oktoober 2022 * https://lounaeestlane.ee/voru-mehe-arvamus-voro-kongress-on-halb-mote/ * https://lounaeestlane.ee/endine-kirikuopetaja-juri-pallo-ma-tahan-ara-raakida-uhte-lugu-lugu-on-oodanud-32-aastat/ * [https://lounaeestlane.ee/mis-meist-saama-nakas-voru-mehe-ettekuulutus-2024-aastaks-see-voib-olla-ullatav/ Mis meist saama nakas? Võru mehe ettekuulutus 2024. aastaks - see võib olla üllatav - Lõunaeestlane] * /https://lounaeestlane.ee/kolm-sunnitunnistust-voru-linnas-11-juunil-2026/ {{JÄRJESTA:Pallo, Jüri}} [[Kategooria:Kanepi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] kq7rnwhzyjzza0qma9ayvhb1mudaqgy Kristjan Mändmaa 0 195441 7257462 7055245 2026-10-22T22:40:33Z Juppi lantteineen 239848 7257462 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kristjan Mändmaa.jpg|pisi|Kristjan Mändmaa (2016)]] '''Kristjan Mändmaa''' (sündinud [[1973]] [[Viljandi]]s) on [[tarbegraafik]] ja kunstipedagoog. == Elulugu == Kristjan Mändmaa on sündinud 1973. aastal [[Viljandi]]s, kus elab ka praegu. Ta on abielus ja tal on kaks last. ==Haridus== Mändmaa on õppinud [[Viljandi Jakobsoni Kool|C. R. Jakobsoni nimelises I Keskkoolis]] (1980–1991), [[Phoenix College]]'is (USA 1991–1992), [[Eesti Kunstiakadeemia]]s (1992–1998), [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaaristituudis]] (1995–1996), [[Tallinna Ülikool]]is (1996–1998), [[Eesti Diplomaatide Kool]]is (1998–1999), Gerrit Rietvieldi Akadeemias (Holland 2000–2001).<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Kristjan Mändmaa|URL=https://www.linkedin.com/in/kristjan-m%C3%A4ndmaa-a100805/|Pealkiri=Linkedin - Kristjan Mändmaa|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Akadeemiline tegevus== Ta on õpetanud mitmes Eesti ülikoolis, kus on käivitanud uusi BA- ja MA-õppekavu graafilise disaini, ettevõtluse ja interaktsioonidisaini vallas. 2011~2016 juhtis ta Viljandi Kunstikooli, 2016~2021 töötas [[Eesti Kunstiakadeemia]] disainiteaduskonna dekaanina. ==Loominguline tegevus== Lisaks raamatute kujundamisele on Kristjan Mändmaa osalenud Eesti kultuuriajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], ajalehe [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] ja kirjandusajakirja [[Estonian Literary Magazine]] kujundamisel. Kristjan on kureerinud näitusi, kuulunud kunsti- ja disainižüriidesse, korraldanud konverentse jt üritusi; näiteks algatanud koostöös Eesti Kunstikoolide Liiduga üle-eestilise laste ja noorte disainikonkursi NODI.<ref>{{Netiviide|Autor=Disainiöö|URL=http://www.disainioo.ee/2017-programm/kristjan-mandmaa|Pealkiri=Disainiöö - Kristjan Mändmaa|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-11-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181115153610/http://www.disainioo.ee/2017-programm/kristjan-mandmaa|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta on mänginud pisirolle filmides "Püha Tõnu kiusamine", "Une instituut" ja "Minu Leninid". <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.imdb.com/name/nm1442212/|Pealkiri=IMDB|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Tähtsamad projektid == * 2016 – “Eesti-Soome 200” visuaalne identiteet Helsingi Eesti Suursaatkonnale. * 2016 – Paavo Matsini romaani “Gogoli disko” kujundus ja kirjastamine. (Kultuurkapitali kirjanduspreemia ja Euroopa Liidu kirjanduspreemia 2016). * 2016 – Eesti eesistumine Euroopa Nõukogus, visuaalne identiteet.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://blog.vm.ee/2016/05/18/kaes-on-18-mai-2016-ja-algab-eesti-eesistumine-euroopa-noukogus/|Pealkiri=KÄES ON 18. MAI 2016 JA ALGAB EESTI EESISTUMINE EUROOPA NÕUKOGUS|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-11-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181115153509/http://blog.vm.ee/2016/05/18/kaes-on-18-mai-2016-ja-algab-eesti-eesistumine-euroopa-noukogus/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2016 – Kogumiku „Mulgi rahvarõivad“ kujundus. (Eesti parim muuseumitrükis 2016)<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ester.ee/record=b4487683*est|Pealkiri=Kogumik "Mulgi rahvarõivad"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * 2014 – "Yaki-Läki"; CD-kujundus (Eesti Muusikaauhinnad 2014, parim albumikujundus)<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://viljandikunstikool.ee/uudised/uks-vaga-muhe-totoro/|Pealkiri=Üks väga muhe Totoro|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-11-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181115154007/http://viljandikunstikool.ee/uudised/uks-vaga-muhe-totoro/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2013 – Pihkva Ülikooli visuaalne identiteet * 2011 – XI Laste ja noorte laulupeo „Maa ja ilm“ visuaalne identiteet.<ref>{{Netiviide|Autor=Kadri Ratt|URL=https://kultuur.postimees.ee/350097/noorte-laulu-ja-tantsupeol-tuleb-ettekandele-ule-20-uue-teose|Pealkiri=Noorte laulu- ja tantsupeol tuleb ettekandele üle 20 uue teose|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ===Artikleid=== * Kristjan Mändmaa. "[https://ekspress.delfi.ee/areen/sajandivahetuse-disainiplahvatus?id=69144669 Sajandivahetuse disainiplahvatus]" * Kristjan Mändmaa. "[https://ekspress.delfi.ee/areen/kuldmuna-2004?id=69011197 Kuldmuna 2004]" * Kristjan Mändmaa. "[https://ekspress.delfi.ee/areen/kunsti-lastekodu?id=69039615 Kunsti lastekodu]" * Kristjan Mändmaa. "[https://ekspress.delfi.ee/areen/miss-euroopa?id=69058629 Miss Euroopa]" * Kristjan Mändmaa. "[https://ekspress.delfi.ee/areen/malestusi-gerardist?id=69014109 Mälestusi Gerardist]" * Kristjan Mändmaa. "[http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/pealelend-64/ Pealelend]" * Kristjan Mändmaa. "[https://sakala.postimees.ee/2845435/kesklinna-kooli-neli-vaheaega?_ga=2.192902313.209226367.1542098397-43409553.1534873941 Kesklinna kooli neli vaheaega]" * Kristjan Mändmaa. "[https://heureka.postimees.ee/4129413/miks-tasuks-valida-loominguline-too-ja-kust-alustada?_ga=2.229666847.209226367.1542098397-43409553.1534873941 Miks tasuks valida loominguline töö ja kust alustada?]" ==Viited== {{viited}} == Allikad == * https://www.artun.ee/inimesed/kristjan-mandmaa/ * https://europeandesign.org/judges/kristjan-mandmaa * http://www.disainioo.ee/2017-programm/kristjan-mandmaa * https://www.linkedin.com/in/kristjan-m%C3%A4ndmaa-a100805/ * https://www.imdb.com/name/nm1442212/ * http://epl.delfi.ee/news/kultuur/luhidalt?id=50793235 ==Välislingid== * Maris Takk. "[https://www.kodus.ee/artikkel/kristjan-m%C3%A4ndmaa-%C2%ABeesti-kunstiakadeemiast-peab-saama-eesti-disainiteadmuskeskus%C2%BB Kristjan Mändmaa: «Eesti Kunstiakadeemiast peab saama Eesti disainiteadmuskeskus!»]" * Margus Haav. "[https://sakala.postimees.ee/3765061/uks-vaga-muhe-totoro Üks väga muhe Totoro]" {{JÄRJESTA:Mändmaa, Kristjan}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 4yl7qfvoz0ca84269keai0n0xcr5c9g Vikipeedia:Kas teadsid 2010 4 196029 7257261 6699798 2026-10-22T14:39:56Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Coulomb.jpg]] → [[File:Charles Augustin de Coulomb.jpg]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] · More precise and not just a meaningless one word name 7257261 wikitext text/x-wiki {{Kas tead}} '''"Kas teadsid, et ..."''' on rubriik [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] [[:et:|esilehel]]. Siin on arhiveeritud [[2010]]. aastal esilehele jõudnud faktid. __NOTOC__ == 1. nädal == [[Pilt:Greenland Vinland satellite lowres.jpg|right|120px|Euroopast Põhja-Ameerikasse: 1–Fääri saared, 2–Island, 3–Idaasundus, 4–Lääneasundus Gröönimaal, 5–Baffini saar, 6–Labrador, 7–L'Anse aux Meadows Newfoundlandil, 8–St. Lawrence'i laht]] :... [[Vinland]] ehk Vínland on piirkond [[Põhja-Ameerika]]s, mille avastas aasta [[1000]] paiku [[Island]]i päritolu meresõitja [[Leifr Eiríksson]]? :... [[Aino Ackté]] ([[1876]]–[[1944]]) oli esimene [[soomlased|soomlasest]] rahvusvaheline [[ooper]]itäht ja soome ooperi teerajaja? :... [[neutronkiirgus]] avastati [[berüllium]]i kiiritamisel [[alfaosake]]stega, mille tulemusena tekkis [[süsinik]] ja eraldus vaba [[neutron]]? :... [[1. jaanuar]]il [[1573]] hukkus [[Paide piiramine (1573)|Paide piiramisel]] [[Ivan IV]] lähikondlane [[Maljuta Skuratov]], kes oli üks [[opritšnina]] juhtidest ja tuntud oma jõhkrate tegude poolest? :... [[Eesti]]s on [[riigisaladus]]el neli taset? :... [[metsastepp]] on [[bioom]], kus jõgedevahelistel aladel [[niit|niidu]]-[[stepp|stepi]] või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega [[mets]]aste piirkondadega? :... Eesti külmarekordiks on [[17. jaanuar]]il [[1940]] [[Jõgeva]]l mõõdetud –43,5 °C? {{Puhasta}} == 2. nädal == [[Pilt:Schachboxen1.jpg|right|160px|Malepoksi võistlus Saksamaal]] :... [[malepoks]] on hollandi kunstniku [[Iepe Rubingh]]i leiutatud [[spordialade loend|spordiala]], kus vahelduvates raundides mängitakse [[Male|malet]] ja [[Poks|poksitakse]]? :... [[Kuressaare rahuleping]] oli [[paavst]]i poolt [[Saare-Lääne piiskop]]iks määratud [[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johannes Creuli]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[kapiitel|kapiitli]] poolt piiskopiks valitud [[Ludolf Grove]] vahel ordu vahendusel [[paast]]uaja teisel [[pühapäev]]al [[9. märts]]il [[1449]] [[Kuressaare]]s sõlmitud rahuleping, mille alusel lõppes Saare-Lääne piiskopkonnas [[kodusõda]]? :... üldtunnustatud meetod [[partii (mäng)|partii]]de ja [[seis]]ude ülesmärkimiseks [[rahvusvaheline kabe|rahvusvahelises kabes]] kannab nime [[Manoury notatsioon]]? :... [[Eestimaa rüütelkond]] oli [[Eestimaa]] seisuslik omavalitsus, mis tegutses [[1584]]. aastast kuni [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt [[9. juuni]]l [[1920]] vastu võetud "[[Seisuste kaotamise seadus]]e" kehtestamiseni? :... [[Rikassaare relvaleid|Eesti suurim relvaleid]] on pärit [[Rikassaare]] külast [[Prandi jõgi|Prandi jõe]] kaldalt? {{Puhasta}} == 3. nädal == [[Pilt:Skyscrapercompare.svg|right|160px|Kõrgeimad pilvelõhkujad]] :... [[Burj Khalīfah]] on maailma läbi aegade kõrgeim [[ehitis]] ja ühtlasi ka maailma läbi aegade suurima korruste arvuga hoone (160 korrust; eelmine rekordiomanik oli [[Maailma Kaubanduskeskus]] 110 korrusega)? Hoones on maailma kõrgeim [[lift]] ja maailma kiireim lift (64 km/h; eelmine rekordiomanik oli [[Taipei 101]] – 60,6 km/h). Hoone ehitamisel pumbati [[betoon]]i 601 m kõrgusele. Eelmine rekordiomanik oli 532 meetriga [[Riva del Garda elektrijaam]]. :... [[1978]]. aastal kaevati [[Olustvere mõis]]as aednikumaja lähistelt välja kaks [[aardeleid]]u, millest esimene sisaldas hõbemünte [[9. sajand|9.]]–[[11. sajand]]ist ja teine ligi 7000 hõbemünti [[14. sajand]]ist? :... [[Maamme|Soome hümnis]] on 11 [[salm]]i, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane? :... [[Paide]] [[saksa keel|saksakeelne]] nimi ''Weissenstein'' (valge kivi) tuleneb ilmselt [[Paide ordulinnus]]e rajamiseks kasutatud [[paekivi]]st? :... [[Soome]] riiklik [[alkohol]]itootja [[Alko]] tootis [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal ligi pool miljonit pudelit [[Molotovi kokteil]]i? {{Puhasta}} == 4. nädal == [[Pilt:Flying-Dutchman.jpg|right|160px|Kunstniku kujutus Lendavast hollandlasest]] :... [[Lendav hollandlane]] on [[mütoloogia|mütoloogiline]] muistsetest aegadest pärit [[kummituslaev]], mis kunagi kodusadamasse ei jõua ning peab igavestest aegadest igavesti maailmameredel ja [[ookean]]idel purjetama? :... ehkki [[Abariringa]] [[atoll]]i [[laguun]]is elab 153 liiki [[kalad|kalu]], kasvab sellel 50 km² suurusel saarel kõigest 12 liiki pärismaiseid [[taimed|taimi]]? :... [[galeoon]]id olid [[16. sajand]]il tekkinud ning kuni [[18. sajand]]ini [[Euroopa]]s levinud relvastatud, kõrge [[vöörikastell]]i ja mitmekorruselise [[ahter|ahtri]]ehitisega [[sõjalaev]]ad? :... [[São Tomé saar]], kus elab umbes 133 600 inimest, on 836 ruutkilomeetri suurune ja seega pindala poolest isegi veidi väiksem kui [[Hiiumaa]]? :... merisaarmas ehk [[kalaan]] kasutab saakloomade [[koorik]]ute ja rüüde avamiseks tööriistu ning kannab neid vahel endaga kaasas? :... kõige suurem [[ristluslaev]] maailmas on praegu [[Oasis of the Seas]]? {{Puhasta}} == 5. nädal == :... [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ja [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] vahel sõlmitud [[Tartu rahu|Tartu rahulepingule]] kirjutasid Eesti Vabariigi poolt alla [[Jaan Poska]], [[Ants Piip]], [[Mait Püümets]], [[Julius Seljamaa]] ja [[Jaan Soots]]? :... esimesed [[trollibuss]]id [[Tallinn]]as olid [[1965]]. aastal saadud 9 trolli [[ZiU-5]] (numbritega 1–9)? Seda tüüpi trolle valmistati [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]is [[1959]]–[[1972]] ja need olid sellel perioodil ühed põhilised [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kasutatavad trollibussid. :... [[Põhjamaad]]e [[barokk]]i esindav [[Kuressaare raekoda]] rajati aastatel [[1653]]–[[1670]] [[Rootsi]] suurniku, [[krahv]] [[Magnus Gabriel De la Gardie]] initsiatiivil? :... [[Muhu]] saare põhjapoolseim [[neem]] kannab nime [[Seanina]]? :... [[12. juuli]]l [[1988]] heiskas [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] [[Eesti lipp|sinimustvalge lipu]] [[Suur Munamägi|Suure Munamäe]] torni? Kui see [[14. juuli]]l maha võeti, viidi [[15. juuli]]l sinna uus lipp, mida enam maha ei võetud. {{Puhasta}} == 6. nädal == [[Pilt:Kristina Šmigun Otepää MK.JPG|right|120px|Murdmaasuusatamine: Kristina Šmigun-Vähi Otepää MK etapil]] :.. esimese suusatajana [[Eesti]]st osales [[taliolümpiamängud]]el [[Vello Kaaristo]] (Vassili Krassikov) [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936]]. aastal ja tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale? :... [[Ameerika Ühendriigid|USA]] koomik [[Bill Maher]] väitis, et igaüks, kellele [[jumal]] on end [[ilmutus|ilmutanud]], peaks minema [[hullumaja|hullumajja]] ravile? :... [[maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises]] on [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon|Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni]] poolt korraldatav iga-aastane võistlussari [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamises]]? Meeste maailmakarikavõistlused korraldati esimest korda hooajal 1973/74, naiste võistlused hooajal 1981/82. Sprindis võisteldakse alates hooajast 1996/97. :... pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] pakkus [[Liechtenstein]] [[asüül]]i 500-le vene sõdurile, kes võitlesid [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poolel? Hiljem nõustus nad vastu võtma [[Argentina]]. :... [[sõna]] "[[filosoof]]" ([[vanakreeka keel]]es ''philosophos'') võttis väidetavalt esimesena kasutusele [[Pythagoras]]? {{Puhasta}} == 7. nädal == [[Pilt:Hans-Rudolf Merz - 2008.jpg|120px|right|Hans-Rudolf Merz, 2008]] :... [[Hans-Rudolf Merz]] valiti [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendiks]] [[2008]]. aastal kolm kuud pärast seda, kui ta oli saanud nii raske [[südamerabandus]]e, et arstid pidid ta viima [[kunstlik kooma|kunstlikku koomasse]]? :... [[Venemaa]] poliitik [[Irina Hakamada]] kirjutas [[2006]] raamatu "Seks suures poliitikas", mis sai [[bestseller]]iks? :... ehkki [[Ford Focus]] oli 9 aastat järjest [[Suurbritannia]]s enim müüdud auto, pole see siiski Suurbritannia rekord? :... [[Prantsusmaa marssal]] on sõjaväeline aunimetus [[Prantsusmaa]]l, mida antakse [[kindral]]itele silmapaistvate saavutuste eest? Esimese sellise tiitli andis [[Philippe II]] juba [[12. sajand]]i lõpus. :... [[Leningradi oblast]]is asuva [[Siverski]] [[alev]]i suurim tööandja on puidutöötlusettevõte "Kangas"? :... eeskätt näitlejana tuntud [[Vesa-Matti Loiri]] esindas [[Soome]]t [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el ja oli [[1968]] [[Helsingi JK]] [[väravavaht]] euroliigas? {{Puhasta}} == 8. nädal == [[Pilt:Tartu raudteejaama perroonid 2010.JPG|180px|right|Tartu raudteejaam]] :... lisaks [[Tartu raudteejaam]]ale asuvad [[Tartu]]s veel [[Kirsi raudteepeatus]] ([[Tartu–Orava raudteeliin]]) ja [[Aardla raudteepeatus]] ([[Tartu–Valga raudteeliin]]) ning seal on asus kuni [[2008]]. aastani ka [[Variku raudteepeatus]]? :... [[Madagaskar]]i rahvuskoera [[Coton de Tuléar]]i aretasid [[piraadid]]? :... [[brainfuck]] on [[programmeerimiskeel]], mille lõi [[Urban Müller]] eesmärgiga kirjutada maailma kõige väiksem [[kompilaator]]? :... [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teatas [[Benito Mussolini]], et [[Itaalia]] lennuvägi hävitas [[Malta]] [[raudtee]], kuigi viimane oli suletud juba 9 aastat enne sõja algust? :... [[Bengal]]i ja [[Bengali laht|Bengali lahe]] nimi tuleneb [[Ganges]]e jõe [[sanskrit]]ikeelsest nimest? :... nii nagu [[Maailma Kaubanduskeskus]]se, on ka [[Empire State Building]]isse [[lennuk]] sisse lennanud? {{Puhasta}} == 9. nädal == [[Pilt:InnocentXI.jpg|130px|right|Innocentius XI]] :... 240. [[paavst]] [[Innocentius XI]] kutsus paavstiks saades oma venna Carlo Odescalchi ainsa poja Livio Odeschalchi enda juurde ja teatas talle, et noormees ei tohi tema valitsemisajal oma teguviise õigustada väitega, et tema onu on paavst? :... ehkki [[Namiibia]] valitsev [[erakond]] [[Edela-Aafrika Rahvaorganisatsioon|SWAPO]] nõudis järjekindlalt väljendi "Edela-Aafrika" asendamist Namiibia nimega, oli tema enese nimesse Edela-Aafrika nii sügavalt juurdunud, et püsib seal tänapäevani? :... [[Kim Clijsters]] on valitud 6 korda [[Belgia]] aasta parimaks naissportlaseks? :... [[puštu keel]]t kõneldakse peamiselt [[Afganistan]]is, kus see on [[dari keel]]e kõrval [[ametlik keel]], ja [[Pakistan]]is? :... [[Patrick Volkerding]] asutas [[Slackware]]'i üksnes iseendale meelelahutuseks, kuid nüüd on see kõige vanem siiani toetatav [[Linuxi distributsioon]]? {{Puhasta}} == 10. nädal == :... siiamaale ei ole täpselt teada, mis on kujutatud [[Ukraina vapp|Ukraina vapil]]? Vähe sellest, Ukraina [[ülemraada]] ei ole kahekümne aasta jooksul suutnud Ukraina suurt vappi (pildil) ametlikult kinnitada? :... [[Braille kiri|pimedate kirja]] leiutaja [[Louis Braille]] oli ise pime, kuid väljapaistev [[tšello|tšellist]] ja [[orel]]imängija? :... [[2004]]. aastal oli [[Eesti]]s [[Apache HTTP Server|Apache]] [[veebiserver]]i turuosa 79% füüsilistest serveritest ning domeenipõhise arvestuse järgi serveeriti 95% kõigist saitidest Apache veebiserveritel? :... mõiste "[[hõimkond]]" võttis kasutusele [[Georges Cuvier]], eraldades kõik loomad 4 hõimkonda? :... [[Programmeerimine|programmeerimises]] nimetatakse [[programmeerimiskeel]]e osa, mis võimaldab otse [[programm]]i [[lähtekood]]i märkmeid kirjutada, [[Kommentaar (programmeerimine)|kommentaariks]]? :... [[Aon Center (Chicago)|Aon Center]], mis valmides oli [[Chicago]] kõrgeim hoone, on 83-korruseline, aga kõrgem kui 100-korruseline [[John Hancock Center]], mis enne teda oli Chicago kõrgeim hoone? {{Puhasta}} == 11. nädal == [[Pilt:StarAnise.jpg|170px|right|Hariliku tähtaniisipuu viljad]] :... [[jaapani tähtaniisipuu]] viljad on mürgised, aga väga sarnased [[harilik tähtaniisipuu|hariliku tähtaniisipuu]] viljadega (pildil), millest [[tee (jook)|teed]] tehakse? :... [[Dunningi-Krugeri efekt]]iks nimetatakse [[kognitiivne nihe|kognitiivset nihet]], kus inimesed jõuavad ekslikele järeldustele ja teevad sobimatuid valikuid, kuid nende ebakompetentsus jätab nad ilma võimest seda mõista? :... [[harilik kukeseen]] võib sisaldada veel täpselt kindlaks määramata [[insektitsiid|putukamürki]], mis on inimestele täiesti ohutu? :... [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e eelarve on 150 miljonit [[Norra kroon]]i (276 miljonit [[Eesti kroon]]i)? :... [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluvad sellised [[perekond (bioloogia)|perekonnad]] nagu [[mänd (perekond)|mänd]], [[kuusk (perekond)|kuusk]], [[lehis]], [[ebatsuuga]], [[nulg]], [[seeder]], [[ebalehis (perekond)|ebalehis]], [[tsuuga]], [[keteleeria]], [[kataia (perekond)|kataia]] ja [[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]]? {{Puhasta}} == 12. nädal == [[Pilt:SaintSaens.jpg|110px|right|Camille Saint-Saëns]] :... [[Camille Saint-Saëns]] (pildil) on tänapäeval tuntud [[helilooja]]na, kuid ta töötas [[orel]]imängijana ja [[Ferenc Liszt]] nimetas teda maailma suurimaks orelikunstnikuks? :... [[27. märts]]il [[1977]] toimus [[Kanaarid]]el lennuõnnetus, tuntud kui [[Tenerife lennukatastroof]], mis on siiani lennundusajaloo suurima ohvrite arvuga õnnetus? :... esimene Venemaa tsaaririigi [[Eestimaa kubermang]]u [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]] [[Rudolph Felix Bauer]] alustas sõjaväelist karjääri [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] vaenlase [[Rootsi]] sõjaväes? :... [[Siberi seedermänd|siberi seedermänni]] esmaste isendite kasvatamist [[Eesti]]s ei ole võimalik selgitada, sest [[alpi seedermänd|alpi]] ja siberi seedermännil ei tehtud vahet? :... [[Tartu]]st pärit teoloog [[Adolf von Harnack]] ei pidanud [[Johannese evangeelium]]i usaldusväärseks? :... [[Rootsi kuningas]] [[Karl XIV Johan]] oli noorpõlves [[Prantsusmaa marssal]]? {{Puhasta}} == 13. nädal == [[Pilt:Mont Blanc - South face.jpg|170px|right|Mont Blanci lõunakülg]] :... [[Mont Blanc]]i (pildil) vallutamist [[1786]]. aastal peetakse [[alpinism]]i alguseks? :... üle [[Iraan]]is asuva [[Urmia järv]]e ehitati 1,5 km pikkune [[sild]], et lühendada [[Lääne-Aserbaidžaan|Lääne-]] ja [[Ida-Aserbaidžaan]]i provintsikeskuste vahelist [[maantee]]d? :... [[Øksfjordjøkelen]] [[Norra]]s on [[Euroopa]] mandri viimane mereni ulatuv [[liustik|jääliustik]]? :... kui [[Holland]]i [[koloonia|kolonisaatorid]] vallutasid [[Bali]] saarel asunud kohalikud riigikesed, ei andnud nende riikide [[radža]]d alla, vaid selle asemel tapsid iseend koos kogu oma pere ja [[õukond|õukonnaga]]? :... [[Arktika saarestik|Kanada Arktika saarestik]]ku kuulub rohkem [[saar]]i kui seal inimesi elab? :... [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1976]] toimunud [[Osmussaare maavärin]] on võimsaim teadaolev [[maavärin]] [[Eesti]]s? {{Puhasta}} == 14. nädal == [[Pilt:Picea glehnii2.JPG|110px|right|Glehni kuusk]] :... [[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), mis on [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuud|okaspuu]] [[Kuusk (perekond)|kuuse]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]], on oma nime saanud [[Eesti]]s sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[botaanik]]u [[Peter von Glehn]]i järgi? :... kõige rohkem on [[Eesti aasta sportlane|Eesti aasta sportlaseks]] valitud jalgrattur [[Erika Salumäe]]d (üheksa korda) ja suusataja [[Kristina Šmigun]]i (seitse korda)? :... [[india pähkel]] ei ole pärit [[India]]st, vaid [[Brasiilia]]st? :... [[Karl Marx]]i ja [[Friedrich Engels]]i teos, "[[Kommunistliku partei manifest]]", ilmus esmakordselt [[21. veebruar]]il [[1848]] [[London]]is ja [[saksa keel]]es? :... õhuke [[pinnakate]] ja lõheline aluspõhi teeb [[Pandivere kõrgustik|Pandiverest]] Eesti suurima [[sademed|sademevee]] [[infiltratsioon]]iga piirkonna? Seetõttu moodustab näiteks [[soo]]de pindala Pandivere kõrgustiku pindalast umbes 2%, mis on aga terve suurusjärk väiksem kui Eesti keskmine (22%). :... [[metadoon-asendusravi]] on [[narkoloogia]]s [[morfinism]]i korral kasutatav [[asendusravi]] meetod, mille puhul kasutatakse [[metadoon]]i? {{Puhasta}} == 15. nädal == [[Pilt:Yuri-Gagarin-1961-Helsinki-crop.jpg|120px|right|Juri Gagarin]] :... [[12. aprill]]il [[1961]] käis [[Juri Gagarin]] (pildil) esimese inimesena [[kosmos]]es? :... [[Lloydminster]] on linn [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]i ja [[Alberta]] provintsi piiril? 2006. aasta rahvaloenduse andmeil elas linna 24 028 elanikust 66% Albertas ja 34% Saskatchewanis. :... kaheksa [[USA president]]i on surnud ametisoleku ajal? :... [[Läti]]l on olemas nii suur [[Läti vapp|vapp]], väike vapp kui ka lisanditega väike vapp? :... kõik [[operatsioonisüsteem]]i [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] versioonid kannavad [[maiustus]]te nimesid, kusjuures iga versiooni nimi algab [[tähestik]]u järjekorras ise tähega? :... eurooplased läbisid [[Torrese väin]]a esimest korda laevaga idast läände juba aastal [[1605]], aga läänest itta alles [[1823]]? :... [[hallõgija]] ja [[punaselg-õgija]] on [[Eesti]] [[2010]]. [[aasta lind|aasta linnud]]? {{Puhasta}} == 16. nädal == [[Pilt:VangelisElGrecopremiereDE2.jpg|180px|right|Vangelis, 2007]] :... kui [[kreeka]] heliloojat [[Vangelis]]t (pildil) [[plagiaat|plagiaadis]] süüdistati, seadis ta kohtusaali üles [[süntesaator]]i ja [[helilooming|komponeeris]] sealsamas uue [[heliteos|helitöö]]? :... [[Tartu õuekohus]] oli [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[1630]]. aastal kuningas [[Gustav II Adolf]]i poolt avatud [[Rootsi|Rootsi Kuningriigi]] kolmas õuekohus [[Svea õuekohus|Svea õuekohtu]] ([[1614]]) ja [[Turu õuekohus|Turu õuekohtu]] ([[1623]]) järel, mis loodi Liivi–, Ingeri– ja Karjala kindralkuberner [[Johan Skytte]] juhtimisel toimunud ulatusliku [[kohtureform]]i tulemusena? :... [[Raymond Radiguet]] oli noorelt surnud [[prantsuskeelne kirjandus|prantsuse]] kirjanik, kelle tuntuim teos on "[[Saatan ihus]]"? :... [[Serbia]]s asuva [[Apatin]]i linna [[sakslased|sakslastest]] elanikud kuulutati pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[rahvavaenlane|rahvavaenlasteks]] ja hukati või saadeti [[Nõukogude Liit]]u? :... erinevalt [[Tuhk|tuhast]] ei ole [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] puhul tegemist millegi [[Põlemine|põlemise]] jäägi, vaid lihtsalt peene kivipuruga? [[Termin]] on pärit ajast, mil usuti, et [[vulkaan]]id on põlevad mäed. {{Puhasta}} == 17. nädal == [[Pilt:Calluna vulgaris 1.jpg|180px|right|Kanarbik]] :... [[Harilik kanarbik|kanarbikku]] (pildil) kasvatatakse ka [[ilutaim]]ena ja sellest on aretatud mitu sorti? :... traadita andmeside tehnoloogia [[Bluetooth]] on saanud oma nime [[Taani kuningas|Taani]] ja [[Norra kuningas|Norra kuninga]] [[Harald Sinihammas|Harald Sinihamba]] järgi? :... [[Váh]] on pikim algusest lõpuni [[Slovakkia]]s voolav jõgi? :... tänapäeval elab [[Uus-Meremaa]] elanikkonnast [[Lõunasaar]]el 24%, aga [[19. sajand]]il üle poole? :... [[merisiilikud]] on [[röövloom]]ad, aga nii aeglased, et mõne eest suudavad isegi [[teod]] "ära joosta"? :... sõjaka riigi [[Iisrael]]i rahvuslind on [[vaenukägu]]? :... [[Punalipu orden]] on [[Nõukogude Venemaa]] esimene sõjaväeline orden, kuid sellegipoolest represseeris [[nõukogude võim]] kõik selle ordeni esimesed laureaadid? {{Puhasta}} == 18. nädal == [[Pilt:Mosin-Nagant.jpg|120px|right|Mossin-Nagant M1891/30.]] :... [[Mossin-Nagant]] ehk kolmeliiniline [[vintpüss]] oli [[Venemaa Keisririik|Vene sõjaväe]] ja [[Nõukogude armee|Punaarmee]] põhirelv [[1940. aastad|1940. aastate]] lõpuni, [[snaiper]]püssina veel kuni [[1960. aastad|1960. aastateni]]? See kuulus ka [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] relvastusse. :... seda, kas [[Kasahhi NSV vapp|Kasahhi NSV vapil]] on [[sirp ja vasar|sirp vasara]] peal või vastupidi, on muudetud kaks korda? :... [[virtuaalreaalsus]] jõudis [[ulme]]sse juba [[1950. aastad|1950. aastatel]], ammu enne kui [[arvuti]]tesse? :... [[Heinrich Schliemann]] avastas [[Agamemnoni kuldmask]]i, kuid kahtlustatakse, et ta võltsis selle ise ja sokutas teiste leidude hulka? :... [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta jalgpalli MM-il]] valiti [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] poolkaitsja [[Andrea Pirlo]] nii poolfinaalis kui finaalis kohtumise parimaks mängijaks? :... [[LG Group]] tootis [[Lõuna-Korea]] esimese [[raadio]], [[telefon]]i, [[külmkapp|külmkapi]], [[televiisor]]i ja [[pesumasin]]a? {{Puhasta}} == 19. nädal == [[Pilt:Haapsalu castle.jpg|170px|right|Haapsalu piiskopilinnus]] :... [[Haapsalu piiskopilinnus]]e vanima osa kavatsesid [[De la Gardie]]d ümber ehitada uhkeks [[renessanss|renessansi]]lossiks? :... soome kirjanik [[Arto Paasilinna]] on alates [[1972]]. aastast igal aastal (kahe erandiga) avaldanud [[romaan]]i? :... [[Intel]]i [[protsessor]]it [[Intel i486]] toodeti 18 aasta jooksul, kuni [[2007]]. aastani? :... aastal [[1973]] [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiinipreemia]] pälvinud [[Konrad Lorenz]] oli 6 aastat [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] [[sõjavang]] ning vangistuses pidas ta [[kuldnokk]]a ja kirjutas [[raamat]]u? :... [[17. mai]] on [[Norra konstitutsioonipäev]], sest sellel kuupäeval [[1814]]. aastal allkirjastati [[Norra põhiseadus]]? :... [[Euro rahatähed|euro rahatähtedel]] kujutatud [[aken|aknad]], [[värav]]ad, [[sild|sillad]] on [[illustratsioon]]id, mitte olemasolevad objektid? {{Puhasta}} == 20. nädal == [[Pilt:Frank Eugene - Adam und Eva 1898.jpg|120px|right|Pitoreskse fotograafia näide. Frank Eugene foto 1898. aastast.]] :... [[Pitoreskne fotograafia|pitoreskset fotograafiat]] iseloomustab esmajoones maalilähedus ja romantilised teemad, mille saavutamiseks kasutati pehmet fookust, põhjalikku järeltöötlust karedal pildipinnal ja kindlate reeglitega [[Kompositsioon (kunst)|kompositsioon]]ivõtteid? :... [[Chrysler Building]] on njuujorklaste lemmik[[pilvelõhkuja]] ja seda on näha paljudes [[mängufilm]]ides? :... [[Zheng Jie]] on esimene [[hiinlased|hiinlane]], kes teeninud oma [[tennis]]ekarjääri jooksul miljon [[USA dollar]]it auhinnaraha? :... [[mikroajalugu]] on üks kaasaegse [[ajalooteadus]]e uurimissuundadest, mille olulisim põhimõte on uurida seni tähelepanuta jäänud sündmusi, isikuid või protsesse, tehes seda äärmiselt detailselt ning interdistsiplinaarselt? :... [[Läti lipp]]u kasutasid esimesena [[Cēsis|Võnnu]] kandi [[latgalid]] juba aastal [[1279]]? {{Puhasta}} == 21. nädal == [[Pilt:Rus-nat-Slutskaya2.jpg|110px|right|Irina Slutskaja, 2005]] :... [[Venemaa]] kõigi aegade edukaim [[iluuisutamine|iluuisutaja]] naiste üksiksõidus on [[Irina Slutskaja]] (pildil)? :... [[Andrei Belõi]] lõi oma sõbralt [[Aleksandr Blok]]ilt üle selle naise, [[Dmitri Mendelejev]]i tütre Ljubovi, aga Belõi enese naine Asja Turgeneva jättis ta maha [[antroposoofia]] rajaja [[Rudolf Steiner]]i pärast? :... [[Tiit Made]] on kahekordne Eesti meister [[võrkpall]]is (1956, 1964)? :... selleks, et päästa [[Habsburgid]]e dünastiat [[Hispaania]]s väljasuremisest, mürgitati lastetu kuninga [[Carlos II]] abikaasa [[arseen]]iga, et kuningas saaks uuesti [[abiellumine|abielluda]], kuid sellest polnud vähimatki kasu, sest kuningas oli [[impotentsus|impotentne]]? :... [[Ukraina jalgpallikoondis]]e ründaja [[Andri Ševtšenko]] poja Jordani [[Ristivanemad|ristiisa]] on [[Itaalia peaminister]] [[Silvio Berlusconi]]? {{Puhasta}} == 22. nädal == [[Pilt:Russian schooner Zarya, 1910.jpg|150px|right|Kuunar "Zarja"]] :... [[kuunar]] [[Zarja (laev)|"Zarja"]] (pildil), millega [[Eduard Gustav von Toll|Eduard von Tolli]] juhtimisel sooritasid reisi [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] polaarekspeditsiooni liikmed aastatel [[1900]]–[[1902]], auks on nimetanud [[Zarja saar|saar]] [[Tšeljuskini neem]]e lähedal, [[Zarja poolsaar|poolsaar]] [[Middendorffi laht|Middendorffi lahest]] ida pool, [[Zarja väin|väin]] [[Belkovski saar|Belkovski]] ja [[Kotelnõi saar]]e vahel, [[Zarja väin (Kara meri)|väin]] Nordenskiöldi saarestikus, [[Zarja madal|madal]] [[Kara meri|Kara meres]] Minini skäärides ja [[Zarja mägi|mägi]] [[Tiksi madal]]as [[Laptevite meri|Laptevite meres]]? :... [[seriaalne meetod]] ehk serialistlik meetod on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], milles [[muusika]] loomiseks kasutatakse üht algset [[Seeria (muusika)|seeria]]t või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest [[muusikaline parameeter|parameetritest]]? :... esimene [[muslim]], kes valiti [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i, [[Keith Maurice Ellison]] ei andnud [[ametivanne]]t [[piibel|piiblil]], vaid [[Thomas Jefferson]]ile kuulunud [[koraan]]il? :... [[Liivi ordu]] täielik eestikeelne nimi oli "Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal"? {{Puhasta}} == 23. nädal == [[Pilt:Vanuatu Provinces.JPG|140px|right|Vanuatu provintsid]] :... [[Vanuatu]] [[provints]]ide (pildil) nimed ei tähenda midagi, vaid on kokku pandud nende koosseisu kuuluvate [[saar]]te nimede esitähtedest? :... [[Kreeka]] [[rahandus]] pole esimest korda raskustes, sest juba [[Geórgios I]] ajal läks Kreeka riik [[pankrot]]ti ja tema [[rahandus]] anti rahvusvahelise komisjoni kontrolli alla? :... [[São Paulo]] elanikud ei tule sageli selle pealegi, et nende linnas asuv [[Mirante do Vale]] on [[Brasiilia]] kõrgeim maja? :... mitte ainult [[Kopenhaagen]]i, vaid ka [[Helsingi]] kõige populaarsem [[skulptuur]] on [[Havis Amanda|merineitsist]]? :... kuni [[1824]] oli [[maksud]]est vabastatud igaüks, kes ehitas [[Greifswald]]i maja? Selline seadus anti välja [[Rootsi]] valitsuse poolt [[1669]] ja uuesti [[1689]], et kiirendada mitmes sõjas kannatada saanud linna taastamist. :... [[Yalu]] on maailma piirijõgede seas eriline sellega, et ta voolab piirijõena kogu ulatuses, [[lähe|allikast]] [[suue|suudmeni]]? {{Puhasta}} == 24. nädal == [[Pilt:Dida 06052007.jpg|right|110px|Dida]] :... [[Brasiilia]] [[jalgpall]]ur [[Dida]] (pildil) püstitas [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli MM-ide]] rekordi sellega, et vaatas oma 14 esimest MM-kohtumist platsi kõrvalt? :... [[J. R. R. Tolkien]] sündis [[Bloemfontein]]is [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]? :... [[Johan Vonlanthen]] lõi [[Šveitsi jalgpallikoondis]]e ainsa värava [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta EM-il]] ja sai kõigi aegade noorimaks mängijaks, kes [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM-il]] skoorinud? :... viimast ühist esivanemat [[Inimene|homo sapiens]]'i emaliinis, kes elas umbes 200 000 aastat tagasi [[Aafrika]]s, nimetatakse [[Mitokondriaalne Eeva|mitokondriaalseks Eevaks]] ehk Aafrika Eevaks? :... [[hispaania]] laulja [[Julio Iglesias]] oli noorena [[Madridi Real]]i [[väravavaht]] ja tal on kahe naisega 8 last? :... kõige vaadatum artikkel [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]] on "[[Eesti]]"? Enimkülastatud lehekülg on aga esileht? {{Puhasta}} == 25. nädal == [[Pilt:Anita Dunn.jpg|right|110px|Anita Dunn, 2009]] :... seda, et [[Barack Obama]] tahab [[USA president|presidendiks]] kandideerida, said paljud aru selle järgi, et ta palkas enda [[suhtekorraldus|avalike suhete nõustajaks]] [[Anita Dunn]]i (pildil)? :... [[Venemaa]] kõigi aegade parim väravavaht [[Lev Jašin]], kes 4 korda osales [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], lasi sisse MM-ide ainsa otse [[nurgalöök|nurgalöögist]] löödud värava? :... sõltumatult sellest, kas [[netikommentaar]]i kirjutaja esineb anonüümselt või on registeerimisel saadud andmete tõttu [[veebileht|veebilehe]] omanikule teada, saab veebilehe omanik kommentaari kirjutaja asukoha ja [[arvuti]] kindlaks teha [[IP-aadress]]i järgi? :... [[Fuji]] mäe jalamil asuv mets, kus [[rahvajutt]]ude ja [[legend]]ide kohaselt elavad [[deemon]]id, [[vaim]]ud ja [[härjapõlvlane|härjapõlvlased]], on väga populaarne [[enesetapp|enesetapmise]] koht? Selles arvestuses ületab seda ainult [[San Francisco]] [[Kuldvärava sild]]. {{Puhasta}} == 26. nädal == [[Pilt:Visingsborg north wall.jpg|right|150px|Lõik linnusemüüri Visingsö saarel]] :... 25 km² pindalaga [[Rootsi]] [[saar]]el [[Visingsö]]l (pildil) on surnud neli [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningat]]? :... [[Port Moresby]] on maailma kõige halvema elukvaliteediga [[pealinn]]: [[mõrv]]u toimub seal kolm korda sagedamini kui [[Moskva]]s ja [[tööpuudus|töötus]] ulatub 60–90 protsendini? :... [[Apurímaci jõgi]] on [[Amazonas]]e lähtejõgi? :... [[Eerik Kumari]], [[eestlased|eesti]] [[ornitoloog]] ja looduskaitsetegelane, kandis kuni aastani [[1938]] perekonnanime Sits? Siis muutis ta oma nime [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargi]] territooriumil paikneva [[Kumari laid|Kumari laiu]] järgi. :... [[Darren Fletcher]] sai just kohtumises [[Eesti jalgpallikoondis]]e vastu [[Šotimaa jalgpallikoondis]]e kõige nooremaks kapteniks viimase 120 aasta jooksul? :... [[Brasiilia]] on [[Eesti]] järel [[põlevkivi]]toodangult maailma teine riik? {{Puhasta}} == 27. nädal == [[Pilt:Khalifa Bin Zayed Al Nahyan-CROPPED.jpg|right|120px|Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān (1997)]] :... [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] president [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] (pildil) käskis [[2005]]. aastal kõigi oma riigi töötajate palku tõsta 2 korda? :... [[Šveits]]i botaanik [[Augustin Pyrame de Candolle]] oli esimene, kes sõnastas [[olelusvõitlus]]e? :... [[Sandra Bullock]] on ainus, kes võitnud samal aastal nii parima näitleja auhinna "[[Oscar]]" kui halvima näitleja auhinna "[[Kuldne Vaarikas]]"? :... [[Eduardo da Silva]], [[Horvaatia jalgpallikoondis]]t esindav brasiillane, on [[Eesti jalgpallikoondis]]e vastu löönud 3 väravat? :... [[Marat Safin]] ja [[Dinara Safina]] on ainsad vend ja õde, kes on mõlemad tõusnud [[tennis]]es maailma esinumbriks? :... [[Carl von Linné]] kodanikunimi kuni [[1761]]. aastani oli Linnaeus? {{Puhasta}} == 28. nädal == [[Pilt:Urushi 01.jpg|right|160px|Värnitsa-mürgipuu]] :... [[värnitsa-mürgipuu]] (pildil) [[mahl]] moodustab kuivades väga vastupidava ja läikiva [[lakk|laki]]? :... [[hallmänsak]]ul, kes toitub [[käbi]][[seeme|seemnetest]], on [[Keel (anatoomia)|keel]]e all paun, mis mahutab kuni 90 seemet? :... [[kärsspealised|kärsspealistel]] ei ole [[kärss]]a, küll aga kolmas [[silm]] lagipeas? :... [[emu]]del haub [[muna|mune]] üksnes isalind, kes sageli ei söö kogu rohkem kui kaks kuud kestva haudeperioodi jooksul mitte midagi? :... elavat fossiilkala [[latimeeria]]t püütakse [[õng]]ega 150–400 meetri sügavuselt, mis ongi õngepüügi sügavusrekord? :... [[kormoran]]ide arvukuse piiramisel on abi [[hallvares]]test, kes nende [[muna|mune]] varastavad? :... [[lehtadru]] söömine on tervislik? {{Puhasta}} == 29. nädal == [[Pilt:John Hancock Center.jpg|right|120px|John Hancock Center Chicagos]] :... [[John Hancock Center]]is (pildil) korraldatud võidujooks näitas, et maapinnalt saab 95. korrusele joosta kiiremini kui 10 minutiga? :... [[2010. aasta Tšiili maavärin]] kergitas mitu linna kuni 3 meetri võrra kõrgemale? :... [[Sigmund Freud]]i tütar [[Anna Freud]] oli samuti [[psühhoanalüüs|psühhoanalüütik]]? :... iluuisutamise [[olümpiavõitja]] [[Robin Szolkowy]] kohtus alles [[2008]]. aastal esimest korda oma isaga, kes oli [[Tansaania]]st pärit [[arst]]? :... [[Pärnu lennujaam]]ast toimuvad hooajalised liinilennud [[Kihnu lennuväli|Kihnusse]], [[Ruhnu lennuväli|Ruhnusse]], [[Kuressaare lennujaam|Kuressaarde]] ning [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]]? :... [[Prantsusmaa peaminister]] [[Édouard Daladier]] astus [[1940]]. aastal tagasi, sest keeldus [[Soome]]t [[Talvesõda|Talvesõjas]] toetamast? :... [[Las Vegas]] on olnud kõige kiiremini kasvava elanike arvuga [[Ameerika Ühendriikide linnade loend|linn]], mis on asutatud [[20. sajand]]il? {{Puhasta}} == 30. nädal == [[Pilt:Dalton John desk.jpg|right|120px|John Dalton]] :... oma aja väljapaistvaim keemik [[John Dalton]] (pildil) keeldus astumast [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks, sest tal polnud [[raha]] sisseastumismaksu maksmiseks? :... [[Vilnius]]e kesklinnas on [[Poola]] kuninganna [[Barbara Radziwiłłówna]] üleelusuurune [[skulptuur]]? :... iga dirigent, kes töötab [[Taani Raadio]] sümfooniaorkestriga, on kohustatud mängima vähemalt ühe [[Carl Nielsen]]i 6 sümfooniast? :... [[17. juuli]]l [[2008]] pani [[piiskop]] [[Diomid (Dzjuban)|Diomid]] [[patriarh]] [[Aleksius II]] ja mitmed [[Vene Õigeusu Kirik]]u piiskopid ning kõik nende eelkäijad alates [[1917]]. aastast [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla? Ühtlasi kuulutas ta [[Moskva]] ja [[Minsk]]i piiskopitoolid oma deklaratsiooniga vakantseks. :... [[Marco Polo]] jutt sellest, et ta käis [[Hiina]]s, võib olla vale? {{Puhasta}} ==31. nädal== [[Pilt:Inflorescence 1.jpg|right|170px|Jõulutäht]] :... [[jõulutäht]] (pildil) ei ole mürgine, hoolimata vastupidist rääkivatest kuulujuttudest? :... [[bakter]]ite [[hõimkond|hõimkonna]] ''[[Gemmatimonadetes]]'' esimene ja seni viimane [[liik (bioloogia)|liik]] ''[[Gemmatimonas aurantiaca|G. aurantiaca]]'' kirjeldati alles [[2003]]. aastal? :... maailma väikseim madu ''[[Leptotyphlops carlae]]'' on 10 cm pikkune ja makaronijämedune? :... kogu [[20. sajand]]i jooksul ei õnnestunud maailma [[loomaaed]]ades saada [[sumatra ninasarvik]]utelt ühtegi vasikat? :... kuna [[13. sajand]]ist saadik [[vesiveski|veskeid]] ja tööstusi tööle pannud [[Härjapea jõgi]] oli lõpuks vägagi reostatud ja kinni kasvamas, kaeti ta [[1914]]. aastal plaatidega ja suunati lõplikult kanalisatsioonitorusse [[1937]]. aastal? :... [[atlandi heeringas|atlandi heeringaid]] [[märgistamine|märgistatakse]] nii, et neile lastakse [[vedrupüstol]]i abil terasplaadike [[kõhuõõs|kõhuõõnde]]? {{Puhasta}} == 32. nädal == [[Pilt:P.L. Travers as Titania in a production with Alan Wilkie - Original.jpg|right|120px|P. L. Travers]] :... [[P. L. Travers]]ile (pildil) ei meeldinud absoluutselt tema raamatusarja "[[Mary Poppins (raamatusari)|Mary Poppins]]" põhjal tehtud film "[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]", mis võitis viis "[[Oscar]]it"? :... [[Napoleon]]i vangistus [[Elba]] saarel kestis täpselt 300 päeva? :... [[Carl Runge]] oli saksa [[matemaatik]], kes pani aluse tänapäeva praktilisele [[matemaatika]]le kui õpetusele matemaatilistest meetoditest [[loodusteadus]]like ja tehniliste ülesannete arvutuslikul lahendamisel? :... 6960 meetri kõrguse [[Aconcagua]] tippu on roninud nii 10-aastasi poisikesi kui ka 87-aastasi vanamehi? :... [[Rootsi]] lauljast [[Jenny Lind]]ist inspireerituna kirjutas [[Hans Christian Andersen]] kolm [[muinasjutt]]u? :... [[Benazir Bhutto]] oli esimene naispeaminister islamimaades? {{Puhasta}} == 33. nädal == [[Pilt:Blackbird 2.jpg|right|180px|Musträstas]] :... kolmveerand [[musträstas]]test (pildil) kannab [[puugid|puuke]]? :... [[Eesti]]s tegutses aastatel 1994 kuni 1999 [[Metsaerakond]]? :... esimesed teadaolevad varrega [[kirves|kirved]] olid kasutusel [[mesoliitikum]]is (umbes 6000 aastat eKr)? :... [[2010. aasta Venemaa maastikupõlengud]] tekitatud rahalist kahju on hinnatud enam kui 15 miljardile [[USA dollar]]ile? :... [[skorpionilised]] võivad olla söömata kuni poolteist aastat? :... [[soo]]de protsentuaalselt pindalalt on Eesti [[Soome]] järel ja [[Kanada]] ees maailmas teisel kohal? :... usutakse, et [[Felli poni]] on aretatud juba [[Vana-Rooma]] ajal? {{Puhasta}} == 34. nädal == [[Pilt:Tsar tank.jpg|right|180px|Tsaar-tank]] :... [[Tsaar-tank]] (pildil) oli kolmerattaline soomustatud sõiduk, mida arendati [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigis]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal aastatel [[1915]]–[[1917]] ning, et tegu oli ilmselt ühe omapäraseima välimusega sõjamasinaga, mida [[tank]]iks on nimetatud? :... saksa [[rüütel|rüütlite]] poolt [[1128]]. aastal [[Jeruusalemm]]as asutatud [[Saksa ordu]], mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud [[rüütliordu]], tegutseb endiselt ja on alates [[1929]]. aastast puhtalt vaimulik? :... [[4221. Eesti Vahikompanii]] oli [[Saksa Riik|Saksa]] sõjaväes teeninud eestlastest [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel moodustatud [[kompanii|vahikompanii]], mis teenis [[Ameerika Ühendriigid|USA]] okupatsiooniarmee koosseisus [[Nürnbergi protsess]]il sõjakurjategijaid valvates? :... [[Muhu lahing]] oli [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] viimane lahing, pärast mida sattusid [[Eesti]] alad võõrvõimu alla? {{Puhasta}} == 35. nädal == [[Pilt:Rene just hauy.jpg|right|110px|René Just Haüy]] :... [[mineraloogia]] rajaja [[René Just Haüy]] (pildil) ja maailma esimese [[pime]]date kooli rajaja [[Valentin Haüy]] olid vennad? :... [[Bryan Adams]] valiti [[Kanada]] aasta parimaks meeslauljaks 5 aastal järjest? :... oletatakse, et [[Vana-Egiptus]]e kuninganna [[Nofretete]] võttis pärast oma abikaasa surma endale mehe nime ja valitses riiki ise edasi, aga kuninganna rolli täitis tema vanim tütar? :... [[Sergi Bubka]] on ainus, kes [[kergejõustik]]us kuuel [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MM-il]] maailmameistriks tulnud? :... tuntud jalgpallitreener [[Carlo Ancelotti]] on ka jalgpallurina tulnud Itaalia meistriks ja karikavõitjaks, Euroopa meistriks ja superkarika võitjaks ning [[Kontinentidevaheline karikas|Kontinentidevahelise karika]] võitjaks? :... [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kauaaegne välisminister [[Andrei Gromõko]] oli sündinud [[aadlik]]una? {{Puhasta}} == 36. nädal == [[Pilt:Port of Heltermaa 4.jpg|right|170px|Heltermaa sadam]] :... [[Heltermaa sadam]] (pildil) rajati [[1860]]. aastal kohalike mõisnike initsiatiivil? :... [[ro-pax-laev]] on [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-tüüpi laev, millel on lubatud peale võtta rohkem kui 12 reisijat? :... [[astelrai]]d on munaspoegijad ja toidavad oma järglasi piimasarnase vedelikuga? :... algul vedas [[Saaremaa Laevakompanii]] kolme [[kaubalaev]]aga paberipuitu ja puistmaterjale ning reisijate vedamiseni jõuti alles [[1994]]. aasta suvel, mil ettevõte võitis [[parvlaev]]aliinide operaatori leidmiseks korraldatud konkursi? :... [[Michael Phelps]] on ainuke sportlane, kes on ühtedelt [[Nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängudelt]] saanud kaheksa kuldmedalit ([[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]])? {{Puhasta}} == 37. nädal == [[Pilt:Coat of arms of Albania.svg|right|110px|Albaania vapp alates 2004. aastast]] :... [[Albaania vapp|Albaania vapil]] (pildil) olev kahe peaga [[kotkad|kotkas]] pärineb Albaania rahvuskangelase [[Skanderbeg]]i pitserist ning kotka kohal on kuldsete kontuuridega Skanderbegi kiiver? :... [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekt kandis kuni [[1999]]. aastani nime "Euroopa kultuurilinn"? :... [[Mosambiik|Mosambiigi]] pealinn [[Maputo]] kandis kuni [[1976]]. aastani nime kaupmees [[Lourenço Marques]]i järgi, kes aastal [[1544]] linna tänapäevasel maa-alal merre suubuvaid [[jõgi|jõgesid]] uuris? :... [[Fairbanks]]is [[Alaska]]s on kõige kõrgema ja kõige madalama mõõdetud temperatuuri erinevus 91 °C? :... [[Zimbabwe lipp|Zimbabwe lipul]] on kujutatud [[Zimbabwe lind]], mis sümboliseerib [[Zimbabwe]] ajaloolist võimsust? {{Puhasta}} == 38. nädal == [[Pilt:Anti Ingel.JPG|right|110px|Anti Ingel pärast uue Eesti rekordi püstitamist Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises]] :... [[Eesti]] rekord [[Rubiku kuubik]]u lahendamises on 12,25 sekundit ja selle püstitas [[Anti Ingel]] (pildil) [[Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises|Eesti meistrivõistlustel]] [[19. september|19. septembril]] [[2010]]? :... kirikukeele uuendajana avaldas [[Eduard Ahrens]] [[1843]]. aastal [[eesti keele grammatika]] ''Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes'' ("Tallinnamurdelise eesti keele grammatika"), mille järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele [[ortograafia]] loojaks? :... kuigi välja jagatavate [[mängukaardid|kaartide]] arv ning reeglid varieeruvad sõltuvalt konkreetsest [[mäng]]ust, moodustavad [[pokker]]is käe viis kaarti ja võitja otsustatab [[Pokkerikäte tugevusjärjestus|nende kaartide tugevus]] teiste mängijate pokkerikäte suhtes? :... ehkki paavst [[Benedictus XIV]] kuulutas [[Colosseum]]i pühaks ja [[kristlus|kristlastest]] [[märter|märtrite]] hukkumispaigaks, pole ainsatki tõendit, et Colosseumis oleks üksainuski kristlik märter hukkunud? {{Puhasta}} == 39. nädal == [[Pilt:Prandi jõgi Veskiarus.jpg|right|180px|Prandi jõgi Veskiaru külas]] :... [[Eesti]] [[siseveekogu]]de olukorda käsitlenud uuringu järgi voolab Eesti kõige puhtam [[vesi]] [[Prandi jõgi|Prandi jõe]] (pildil) [[ülemjooks]]ul? :... [[harilik viinamäetigu|hariliku viinamäeteo]] tõid Eestisse [[munk|mungad]], et neid söögiks kasvatada? :... [[Boliivia]]l pole merepiiri, aga on olemas [[merevägi]], mis tegutseb jõgedel ja järvedel? :... [[kakkpapagoi]]sid on järele jäänud nii vähe, et igaühele neist antakse oma nimi ja nad varustatakse [[raadiosaatja]]tega? :... [[kiudpilved]]e alaliik ''[[Cirrus tractus]]'' ei teki looduslikult, vaid [[lennuk]]ite kondensatsioonijälgedest? :... [[Harilik põisrohi|hariliku põisrohu]] noored [[võrse]]d on söödavad ning neid kasutatakse salatina? :... [[jõehobu]] sünnitab vees, aga [[kääbusjõehobu]] maal? {{Puhasta}} == 40. nädal == [[Pilt:Alex Lebedev.JPG|right|140px|Aleksandr Lebedev 2002. aastal]] :... sellal kui teised [[Venemaa]] ärimehed ostavad [[Inglismaa]]l [[jalgpalliklubi]]sid, ostis endine [[KGB]] ohvitser [[Aleksandr Lebedev]] (pildil) [[ajaleht|ajalehe]] "[[The Independent]]"? :... oma aja tähtsaim [[vabamüürlus|vabamüürlane]] [[Albert Pike]] juhtis [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõjas]] kolme [[indiaanlased|indiaanlaste]] [[rügement|ratsarügementi]]? :... [[laskesuusatamine|laskesuusataja]] [[Tora Berger]] võitis [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010. aastal]] [[Norra]] 100. [[taliolümpiamängud]]e olümpiakulla? :... [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ainus [[bobisõit|bobirada]] asus [[Sigulda]]s [[Läti]]s? Selle ehitamist põhjustas asjaolu, et 1980. aastateni polnud Nõukogude Liit saanud taliolümpiamängudel medaleid vaid kahel alal: 2- ja 4-bobil. :... [[kõrisulghäälik]] on [[võru keel]]e tähtis tunnus ja seda leidub seal väga palju ning peaaegu alati vaid sõna lõpus? See kirjutatakse tähega ''q'' või mõnikord ka ülakomaga. :... [[Henriku Liivimaa kroonika]] originaaltekst pole säilinud? {{Puhasta}} == 41. nädal == [[Pilt:Ecaussinnes-d'Enghien AR1aJPG.jpg|right|110px|Euroopa lehis]] :... [[euroopa lehis]]e (pildil) ja [[jaapani lehis]]e [[hübriid]]id ehk eurojaapani lehised (''Larix × marschlinsii'') kasvavad meil eriti hästi ja on kõige kiirema juurdekasvuga [[okaspuud]] [[Eesti]]s? :... väga raske on otsustada, mitu liiki on [[käbilind|käbilinnu]] [[perekond (bioloogia)|perekonnas]]? :... [[teod]] on mõlemasoolised ja torkavad teineteist sugulise vahekorra ajal [[armunool]]ega? :... [[Itaalia jalgpallikoondis]]e [[väravavaht|väravavahi]] [[Gianluigi Buffon]]i isa oli [[tõstmine|tõstja]], ema [[kettaheide|kettaheitja]], õed [[võrkpall]]urid, onu [[korvpall]]ur ja vanaisa onupoeg samuti Itaalia jalgpallikoondise väravavaht? :... selleks, et saada väljaspool [[Helsingi]]t elavatele [[Soome parlament|Soome parlamendi]] saadikutele ette nähtud eluasemetoetust, nimetas [[Paavo Väyrynen]] oma elukohaks [[Lapimaa]]l asuva mõne ruutmeetri suuruse teisaldatava aiamaja? == 42. nädal == [[Pilt:Fingertier.jpg|right|200px|Aie topis]] :... [[Madagaskar]]i elanikud peavad '''[[aie]]t''' (pildil) [[surm]]a sümboliks? :... '''[[tsentrifuugimine]]''' toimub näiteks [[pesumasin]]as, [[koorelahutaja]]s ja [[meevurr]]is? :... '''[[õhkpihusti]]''' muutus populaarseks pärast seda, kui seda tootev ettevõte hakkas aastal [[1950]] telesarja "What's My Line" (Eestis "[[Kuulus või kummaline]]") peasponsoriks? :... '''[[Ozjorsk]]''', kus toimus maailma kõigi aegade suuruselt teine tuumakatastroof '''[[Kõštõmi plahvatus]]''', sai endale nime alles [[1994]] ning on seniajani [[kinnine linn]]? :... '''[[Apollo 15]]''' tekitas [[1971]] [[Kuu]]l maandudes tohutu tolmupilve, mis veel 2008. aastakski polnud täielikult haihtunud? == 43. nädal == [[Pilt:Fête de la Fraternité 2009 - Ségolène Royal et Najat Belkacem by Mikani-crop.JPG|right|200 px|Ségolène Royal]] :... [[Prantsuse Sotsialistlik Partei|Prantsuse Sotsialistliku Partei]] endine juht '''[[Ségolène Royal]]''' kaebas kohtusse oma isa, sest see ei nõustunud emast lahutama, ja võitis selle protsessi? :... Rootsi filmilavastaja '''[[Ingmar Bergman]]''' elas '''[[Fårö]]''' väikesaarel ja filmis seal ka oma 6 [[film]]i? :... suurim inimtekkeline [[plahvatus]] on seni olnud [[Tsaar-pomm]]i plahvatus '''[[Novaja Zemlja]]l''' [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1961]]? :... kui [[natsionaalsotsialism|natsid]] korraldasid [[1937]] näituse "Degenereerunud kunst", olid seal väljas ka Berliini Akadeemia endise professori '''[[Max Pechstein]]i''' maalid? :... [[Baieri kuningas]] [[Ludwig II (Baieri kuningas)|Ludwig II]] uppus koos oma ihupsühhiaatri '''[[Bernhard von Gudden]]iga''' ja nende surma asjaolud on siiamaale saladuseks jäänud? :... "'''[[Novum Organum]]'''" ("Uus Organon") on [[Francis Bacon]]i [[ladina keel|ladinakeelne]] teos, mis ilmus [[1620]]. aastal [[London]]is? Selles raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus [[meetod]]ist ja [[induktsioon]]iteooria. {{Puhasta}} == 44. nädal == [[Pilt:Eagle(owl)-eye.JPG|200px|right|Kassikaku silm]] :... [[inimene|inimese]] ja [[kaheksajalg|kaheksajala]] '''[[silm]]ad''' (pildil [[kassikakk|kassikaku]] silm) on väga sarnased nii ehituselt kui välimuselt? :... Itaalia tänapäevase kuurortlinna '''[[Viareggio]]''' ümbrus oli kuni [[18. sajand]]ini ebatervislik [[soo]]? :... '''[[merisiga]]''' oli [[inkad]]e peamine lihaloom? :... '''[[havai vares]]''' on looduses välja surnud ja üksnes vangistuses säilinud? :... 19 '''[[araukaaria]]liigist''' kasvab 13 üksnes [[Uus-Kaledoonia]]s? :... '''[[sookail]]u''' kõik osad on mürgised ning sellepärast ei tohi neid korjata ja koju viia? {{Puhasta}} == 45. nädal == [[Pilt:Sark-aerial.jpg|right|200px|Vaade Sarki saarele õhust]] :... viimane koht, kus [[Euroopa]]s kaotati [[feodalism|feodaalkord]], on '''[[Sarki saar]]''' (pildil), aga juhtus see aastal [[2008]]? :... [[riigiõun]] on arenenud '''[[gloobus]]est'''? :... [[surdopedagoogika]] rajaja '''[[Charles-Michel de l'Épée]]''' ei leiutanud [[viipekeel]]t ega õpetanud seda [[kurt]]idele, vaid õppis ise viipekeelt, mille kurdid leiutanud olid? :... muusikariist '''[[ondes Martenot]]''' leiutati [[1928]] [[Prantsusmaa]]l, aga esimest korda kasutati seda [[film]]is [[1931]] [[NSV Liit|NSV Liidus]]? :... '''[[Isabella (eesnimi)|Isabella]]''' oli [[2009]]. aastal [[USA]] populaarseim tüdrukunimi? :... kõikidel '''[[euro]]müntidel''' on samasugune esikülg, kuid iga [[euroala]]ga liitunud riigi müntidel on erinev tagakülg? {{Puhasta}} == 46. nädal == [[Pilt:John III of Sweden.jpg|right|150px|Rootsi kuningas Johan III]] :... [[Rootsi kuningas]] '''[[Johan III]]''' (pildil) oli enne kuningaks saamist 4 aastat oma venna [[Erik XIV]] käsul [[Turu]]s [[vang]]is? :... [[legend]]i kohaselt sooritas '''[[Antoine Lavoisier]]''', prantsuse keemik ja nüüdis[[keemia]] rajaja, viimase teadusliku katse veel pärast oma surma? Ta olevat püüdnud pärast pea maharaiumist silmi pilgutada nii kaua kui suutis ning ta sõber olevat kokku lugenud 15–20 silmapilgutust. :... maadeavastajat '''[[Henry Hudson]]it''' ei nähtud enam kunagi pärast seda, kui [[mäss]]uline meeskond ta [[Hudsoni laht|Hudsoni lahe]] rannikule maha jättis? :... '''[[Alfred von Schlieffen]]i''' intellektuaalsel pärandil põhines [[Saksamaa]]l maailmasõdades rakendatud [[välksõda|välksõja]] doktriin? :... [[Jaapan]] nimetas enda toodetud [[tankett|tanketi]] '''[[Tüüp 92]]''' raske[[soomusauto]]ks, sest kõik [[tank]]id ja tanketid pidid kuuluma [[jalavägi|jalaväe]] koosseisu, aga tüüpi 92 kasutas [[ratsavägi]]? {{Puhasta}} == 47. nädal == [[Pilt:Apollo 15 Lunar Rover final resting place.jpg|right|150px|Kuuauto oma viimases peatuses]] :... '''[[Apollo 16]]''' meeskonnaliikmed John Young ja Charles Duke sõitsid '''[[kuuauto]]l''' (pildil) kiirusega 13 km/h, mis on suurim ratastega sõidukil väljaspool [[Maa (planeet)|Maad]] saavutatud kiirus? :... [[Vormel 1]] meeskond '''[[Red Bull Racing]]''' võitis oma esimese vormelietapi hiljem kui tema duubelmeeskond [[Toro Rosso]]? :... tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mittepuistlastivedudest '''[[konteiner]]ite''' abil? :... '''[[Tour de France]]'il''' on ratturite keskmine kiirus üle 50 km/h üsna tavaline? :... '''[[Blue1]]''' on [[Soome]] suuruselt teine lennukompanii? :... [[Poola]]s toodetav [[sportauto]] "'''[[Leopard (auto)|Leopard]]'''" maksab 130 tuhat [[euro]]t ja seda ei toodeta üle 200 eksemplari? == 48. nädal == :... '''[[Hecki veis]]t''' (pildil) peetakse '''[[tarvas|tarva]]''' tagasiaretiseks? :... [[Suurbritannia saar]]e arhailine [[keldid|keldi]] päritolu nimi '''[[Albion]]''' tulenes arvatavasti [[Dover]]i [[Doveri kriidikaljud|kriidikaljudest]]? [[Ladina keel]]es tähendab ''albus'' '[[valge]]'. :... '''[[Oliwa rahu]]''' sõlmiti [[1660]] alles pärast seda, kui [[Prantsusmaa]] [[kardinal]] [[Jules Mazarin]] ähvardas, et kui rahu ei saa, sekkub ka tema sõtta ja vallutab kogu [[Saksamaa]] ära? :... '''[[Runde]]''' saare lähedal avastati [[Norra]] läbi aegade suurim merepõhja-aare? :... esimene [[Inglismaa]] valitseja, kes '''[[Buckinghami palee]]s''' püsivalt elas, oli kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]]? :... [[Nõukogude Liidu marssal]] '''[[Sergei Sokolov]]''', kes [[Mathias Rust]]i juhtumi tõttu ametist maha võeti, on siiamaale elus, 99 aastat vana ja endiselt töövõimeline? == 49. nädal == [[Pilt:Ponte Vasco da Gama.jpg|right|200px|Vasco da Gama sild]] :... '''[[Vasco da Gama sild]]''' (pildil) on 17,2 km pikk ja pikim [[sild]] Euroopas? :... [[Põhja-Korea]]s asuv '''[[Rŭngrado 1. Mai staadion]]''' on tänapäeva maailma suurim [[staadion]]? :... [[Turu]]s asuv '''[[Hesburger]]i''' kiirtoidurestoran on ühtlasi [[hotell]]? :... vedel '''[[hapnik]]''' on [[sinine|sinakat]] värvi? :... '''[[Kirchhoffi seadused]]''' on [[Ohmi seadus]]e üldistus? :... '''[[rööbits]]''' on [[tööriist]], mida kasutatakse joonte tõmbamiseks detaili pinnale? == 50. nädal == [[Pilt:Daugava Jekabpils.JPG|right|200px|Daugava Jēkabpilsis]] :... '''[[Daugava]]''' (pildil) on [[suue|suudmes]] 1,5 km lai ja 8–9 m sügav? :... '''[[Po]]''' suunati sellesse sängi, kus ta voolab tänapäeval, aastal [[1152]] ning vahepealse ajaga on jõgi jõudnud tekitada 12 km kaugusele merre ulatuva [[delta]]? :... [[Põhjameri]] kannab '''[[Friisi saared|Friisi saari]]''' läänest itta? :... '''[[Penžina laht|Penžina lahes]]''' on [[looded|loodete]] kõrgus 12,9 m, mis on [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] suurim? :... ''[[de jure]]'' kuulub pool '''[[Sahhalin]]ist''' [[Jaapan]]ile? :... '''[[tuulehaug]]''' ja [[haug]] ei kuulu samasse [[perekond (bioloogia)|perekond]]a ega isegi samasse [[selts (bioloogia)|selts]]i, aga maitsevad sarnaselt ja ka toiduks valmistatakse neid umbes ühtemoodi? == 51. nädal == [[Pilt:Umaruyaradua07052007.jpg|right|140px|Umaru Yar'Adua (2007)]] :... [[Nigeeria]] poliitikud ja [[inimõigused|inimõiguslased]] kutsusid aastal [[2010]] üles moodustama komisjoni, mis selgitaks välja, kas president '''[[Umaru Yar'Adua]]''' (pildil) on ikka elus? :... '''[[Helmuth Johannes Ludwig von Moltke]]''' oli [[Saksamaa kindralstaap|Saksamaa kindralstaabi]] ülem nagu ka tema onu [[Helmuth Karl Bernhard von Moltke]]? :... '''[[pommitaja]]''' leiutati [[Bulgaaria]]s? :... [[USA president]] '''[[Herbert Hoover]]''' ja tema abikaasa Louise oskasid mõlemad vabalt [[hiina keel]]t rääkida? :... [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal ei kuulunud '''[[Lääne-Berliin]]''' ametlikult ühegi riigi koosseisu? :... kardetakse, et '''[[Kivu järv]]''' võib [[plahvatus|plahvatada]] ja niimoodi põhjustada umbes miljoni inimese surma? == 52. nädal == [[Pilt:Charles Augustin de Coulomb.jpg|right|150px|Charles Augustin de Coulomb]] :... prantsuse teadlane '''[[Charles Augustin de Coulomb]]''' (pildil) töötas aastaid [[purskkaev]]uvee järelevaatajana? :... [[Victor Hugo]] kirjutas romaani "'''[[Jumalaema kirik Pariisis]]'''" selleks, et päästa [[Notre-Dame]]'i kirik lammutamisest? :... '''[[Helmuth Johannes Ludwig von Moltke]]''' oli [[Saksamaa kindralstaap|Saksamaa kindralstaabi]] ülem nagu ka tema onu [[Helmuth Karl Bernhard von Moltke]]? :... '''[[Aleksandr Matrossov]]''' oli päritolult [[baškiirid|baškiir]] ja tema sünninimi oli Šakirjan Muhhamedjanov? :... '''[[Al-‘Aqabah]]'''<nowiki>'</nowiki> sadamas asub 130 m kõrgune [[lipuvarras]], mis kuni [[2008]]. aastani oli maailma kõrgeim ja mille tipus lehvivat lippu võib näha neljas riigis? :... '''[[Igor Akinfejev]]''' on küll [[Venemaa meistriliiga]] läbi aegade parim [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]], kuid [[Eesti jalgpallikoondis]] on temalegi värava löönud? == Vaata ka == *[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2010]] *[[Vikipeedia:Nädala pildid 2010]] *[[Vikipeedia:Kas teadsid]] [[Kategooria:Kas teadsid|2010]] 2fsojbtphhdsr5kykzwnbsm6u1pl17q Kategooria:Soomepoisid 14 203208 7257501 7016274 2026-10-23T05:59:56Z ~2026-56362-80 240328 7257501 wikitext text/x-wiki ''Siia kategooriasse kuuluvad Talvesõja ja Jätkusõja ajal Soome sõjaväkke kuulunud Eesti kodanike või Soome 47. ja 200. jalaväerügemendi koosseisu ja nende tegevuse kohta käivad artiklid.'' [[Kategooria:Soome sõjaväelased]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] harid7dyrtkzh3w1q9nlmxkpijpw6gn 7257534 7257501 2026-10-23T07:04:45Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2025-28952-12|~2025-28952-12]]. 7016274 wikitext text/x-wiki ''Siia kategooriasse kuuluvad Talvesõja ja Jätkusõja ajal Soome sõjaväkke kuulunud Eesti kodanike või Soome 47. ja 200. jalaväerügemendi koosseisu ja nende tegevuse kohta käivad artiklid.'' [[Kategooria:Soome sõjaväelased]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] fzoprxxj19gqqxycwghujvmosd7v64r Kensingtoni palee 0 206201 7257545 6980381 2026-10-23T07:29:02Z Kuuskinen 33651 7257545 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Kensingtoni palee |omakeelne nimi = Kensington Palace |pilt = Kensington Palace, the South Front - geograph.org.uk - 287402.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = Lossi lõunafassaad |asukoht = [[London]], [[Suurbritannia]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = |juurdeehitus = |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = |aadress = Kensington, London, W8, United Kingdom |kõrgus = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} '''Kensingtoni palee''' on [[London]]is [[Kensington ja Chelsea|Kensingtoni ja Chelsea]] linnaosas [[Kensingtoni aiad|Kensingtoni aedades]] asuv loss, kus alates 17. sajandist on elanud kuninglik perekond. Mõned ruumid lossis on avatud ka külastajatele. 1605. aastal ehitas George Coppin Kensingtoni külla lihtsa kahekorruselise hoone. 1619. aastal ostis selle Nottinghami krahv Heneage Finch, kelle järgi hakati hoonet tundma Nottinghami majana. Kui [[William III]] ja [[Mary II]] 1689. aastal koos troonile tõusid, hakkasid nad Williami astmale mõeldes otsima paremat elukohta kui [[Whitehalli palee]], mis asus liiga lähedal udu ja üleujutusi põhjustavale [[Thames]]i jõele. Sama aasta suvel ostsid nad maja Nottinghami krahvi Daniel Finchi käest 20 000 naela eest ja lasid arhitekt [[Christopher Wren]]il kohe laiendustöid alustada. Lossi ümber kujundati ka park. Aastate jooksul tehti veel ümber- ja juurdeehitusi. Mary ja William surid lossis 1694. ja 1702. aastal. Pärast seda asus paleesse elama kuninganna [[Anne (Suurbritannia)|Anne]]. Tema valitsusaja tähtsamad uuendused tehti palee pargis, näiteks ehitati 1704. aastal talveaed ning rajati 12 ha suurune barokkstiilis peenarde ja jalgradadega aed. Anne suri palees 1714. aastal. {{pooleli}} {{koord}} [[Kategooria:Londoni ehitised]] he1yowhw69a4tpgokd389yis8zuzbny Eerik Marmei 0 208590 7257371 7008355 2026-10-22T17:10:43Z ~2026-56410-98 240299 /* Viited */ 7257371 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marmei Eerik.JPG|thumb|Eerik Marmei 16. aprillil 2010 toimunud NATO päeval]] '''Eerik Marmei''' (sündinud [[6. mai]]l [[1970]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]], aastast 2022 [[Eesti suursaadik Lätis]]. Ta on lõpetanud [[Miina Härma Gümnaasium]]i ja [[1993]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal ning kaitsnud [[1996]]. aastal magistritöö rahvusvaheliste suhete alal Ameerika Ühendriikides [[Notre Dame'i Ülikool]]is. Alates 1993. aastast (väikese vaheajaga) on ta Eesti välisministeeriumi töötaja. Diplomaatilist karjääri alustas ta poliitikaosakonnas Ameerika Ühendriikide lauaülemana. Hiljem on ta töötanud Eesti Washingtoni saatkonnas, Eesti Londoni saatkonnas ja Eesti NATO esinduses. Aastatel [[2008]]–[[2010]] töötas ta [[kaitseministeerium]]is NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhatajana. [[11. juuni]]l [[2013]] nimetati ta erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Poola]]s ning [[1. august]]il [[2013]] ka [[Rumeenia]]s (asukohaga [[Varssavi]]s). [[30. juuni]]l [[2014]] kutsuti ta suursaadiku ametist Poolas tagasi. Rumeeniast kutsuti ta tagasi alles [[15. juuni]]l [[2015]]. [[7. mai]]l [[2014]] nimetas president [[Toomas Hendrik Ilves]] ta Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. [[9. september|9. septembril]] [[2014]] nimetati ta ühtlasi ka erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Mehhiko]]s. Ameerika Ühendriikide presidendile [[Barack Obama]]le andis ta oma volikirja üle [[18. september|18. septembril]]. Alates 2022. aastast on ta [[Eesti suursaadik Lätis]]. ==Tunnustus== * 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i III klass<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54868-eerik-marmei Välisriigi antud teenetemärkide andmebaas], president.ee</ref> ==Publikatsioone== *[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/04/22/valis.htm#neljas Mõtteid USA Venemaa-poliitikast Clintoni Moskva-visiidi taustal] Postimees, 22. aprill 1996 *[http://www.postimees.ee/luup/96/10/vali3.htm Vahepeatustega rännak Valgesse majja] Luup, oktoober 1996 *[http://arhiiv.postimees.ee:8080/leht/96/12/20/arvamus.htm#kiri1 Vabaks pedagoogi suvast] Postimees, 20. detsember 1996 *[http://www.postimees.ee/leht/99/04/19/arvamus.htm#esimene Eesti ja NATO: aeg pingutada] Postimees, 19. aprill 1999 *[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/09/27/arvamus.htm#esimene Kas MAP viib NATOsse?] Postimees, 27. september 1999 *[http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&L=161475d217&tx_ttnews%5Btt_news%5D=699&tx_ttnews%5BbackPid%5D=463&cHash=4c563e3af9 21. sajand kui maailma vabaduse võimalus] [[Diplomaatia (ajaleht)|Diplomaatia]], märts/aprill 2005 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Marmei, Eerik}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Lätis]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Poolas]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Notre Dame'i ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 6dmvpiq41vrpy804j7y0ffne0jhk0nz Sündinud 1962 0 208661 7257265 7219549 2026-10-22T14:47:27Z Raamaturott 56450 /* September */ 7257265 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1962]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1962}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Nikita (Dobronravoff)|Nikita]], iguumen, teoloog, jutlustaja ning publitsist * 1. jaanuar – [[Aarne Leima]], setu kultuuri edendaja *[[3. jaanuar]] – [[Helina Tilk]], eesti kunstnik *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Dugin]], vene filosoof, politoloog ja poliitik *[[10. jaanuar]] – [[Ivar Sakk]], eesti kujundusgraafik * 10. jaanuar – [[Maris Meriste]], eesti tehnoloogiainsener *[[12. jaanuar]] – [[Gunde Svan]], endine rootsi murdmaasuusataja *[[13. jaanuar]] – [[Holger Mölder]], eesti politoloog *[[17. jaanuar]] – [[Jim Carrey]], Kanada-USA koomik * 17. jaanuar – [[Endla Lõhkivi]], eesti teadusfilosoof * 17. jaanuar – [[Nick Land]], Suurbritannia filosoof ja õuduskirjanik *17. jaanuar – [[Sebastian Junger]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik *[[21. jaanuar]] – [[Marie Trintignant]], prantsuse filminäitleja * 21. jaanuar – [[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik *[[23. jaanuar]] – [[Elvira Lindo]], Hispaania kirjanik *[[29. jaanuar]] – [[Ahmed Porkveli]], Eesti endine käsipallur ja praegune treener * 29. jaanuar – [[Olga Tokarczuk]], Poola kirjanik *[[30. jaanuar]] – [[‘Abd Allāh II]], Jordaania kuningas ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Andres Lunge]], eesti arhitekt *[[4. veebruar]] – [[Igor Rostorotski]], Venemaa maadleja *[[6. veebruar]] – [[Axl Rose]], USA laulja *[[7. veebruar]] – [[Garth Brooks]], USA kantrilaulja *[[9. veebruar]] – [[Hillar Vimberg]], eesti muusik ja helilooja *[[10. veebruar]] – [[Cliff Burton]], USA muusik *[[11. veebruar]] – [[Sheryl Crow]], USA muusik *[[15. veebruar]] – [[Elmo Nüganen]], Eesti näitleja ja teatrilavastaja *[[20. veebruar]] – [[Pierre Quinon]], prantsuse teivashüppaja *[[24. veebruar]] – [[Outi Mäenpää]], soome näitleja *[[25. veebruar]] – [[Birgit Fischer]], saksa aerutaja *[[26. veebruar]] – [[Greg Germann]], USA filminäitleja *[[27. veebruar]] – [[Talvo Pabut]], eesti näitleja ja lavastaja ==Märts== *[[2. märts]] – [[Bert Langeler]], Hollandist Eestisse elama asunud puhkpillipedagoog *[[3. märts]] – [[Jackie Joyner-Kersee]], USA kergejõustiklane *[[8. märts]] – [[Paul Maalma]], Eesti poliitik *[[15. märts]] – [[Markus Merk]], Saksa jalgpallikohtunik *15. märts – [[Leopoldo Serantes]], Filipiinide endine poksija *15. märts – [[Saskia Boddeke]], Hollandi multimeediakunstnik, teatri-, ooperi- ja filmilavastaja *[[16. märts]] – [[Ain Pinnonen]], Eesti käsipallur ja käsipallitreener *[[22. märts]] – [[Peep Puis]], eesti laulja *22. märts – [[Karin Suursalu]], eesti tõlkija *[[26. märts]] – [[John Stockton]], USA korvpallur *[[28. märts]] – [[Maire Arm]], eesti vandeadvokaat, pankrotihaldur ja sporditegelane ==Aprill== *[[6. aprill]] – [[Javier Cercas]], hispaania kirjanik ja tõlkija *[[7. aprill]] - [[Ülar Vomm]], endine eesti sõjaväelane (reservohvitser) *[[8. aprill]] - [[Izzy Stradlin]], USA rütmikitarrist, kitarrist ja laulja *[[9. aprill]] – [[Anu Saagim]], eesti seltskonnategelane * 9. aprill – [[Isabel Coixet]], Hispaania filmirežissöör ja -stsenarist *[[12. aprill]] – [[Carlos Sainz]], hispaania rallisõitja *[[16. aprill]] – [[Ian MacKaye]], ameerika muusik * 16. aprill – [[Antony Blinken]], USA poliitik ja riigiametnik *[[20. aprill]] – [[Pille Lill]], laulja (sopran) * 20. aprill – [[Raivo Põldmaa]], eesti teatrijuht *[[25. aprill]] – [[Dorival Júnior]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener *[[27. aprill]] – [[Kersti Markus]], eesti kunstiajaloolane * 27. aprill – [[Edvard Moser]], Norra neuroteadlane *[[29. aprill]] – [[Aini Härm]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik ==Mai== *[[1. mai]] – [[Toomas Hussar]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. mai]] – [[Anu Raudsepp]], eesti ajaloolane * 12. mai – [[Emilio Estévez]], USA filminäitleja ja lavastaja * 12. mai – [[Uwe Rahn]], Saksamaa endine jalgpallur *[[13. mai]] – [[Margus Tabor]], eesti näitleja *[[14. mai]] – [[Ron Heusdens]], hollandi kabetaja *[[16. mai]] – [[Algur Kaerma]], eesti teoloog *[[17. mai]] – [[Taimo Toomast]], eesti ooperilaulja *[[18. mai]] – [[Sandra Cretu]], saksa laulja * 18. mai – [[Nathaniel Parker]], inglise näitleja * 18. mai – [[Batõrhan Šökenov]], kasahhi ja Venemaa muusik ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Lindsay Frost]], Ameerika Ühendriikide näitleja *4. juuni – [[Hakainde Hichilema]], Sambia president *[[5. juuni]] – [[Tõnis Lukas]], Eesti ajaloolane, poliitik ja riigitegelane *[[9. juuni]] – [[Brian Tutt]], Kanada jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Erika Salumäe]], Eesti jalgrattur ja poliitik *[[19. juuni]] – [[Paula Abdul]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[21. juuni]] – [[Andrus Nilk]], eesti spordiajakirjanik *[[22. juuni]] – [[Ain Evard]], eesti kergejõustiklane *[[24. juuni]] – [[Jaanus Teppan]], eesti murdmaasuusataja ja treener * 24. juuni – [[Viktor Saaron]], eesti võimleja ja pedagoog *[[29. juuni]] – [[Enri Pahapill]], eesti kunstnik, õpetaja, vaimulik, luuletaja ja endine kümnevõistleja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Tom Cruise]], ameerika näitleja *[[4. juuli]] – [[Aavo Savitsch]], Eesti poliitikategelane *[[7. juuli]] – [[Raul Vaigla]], eesti muusik *[[15. juuli]] – [[Kuido Merits]], eesti vabakutseline kolumnist ja endine diplomaat *[[17. juuli]] – [[Rita Rätsepp]], eesti näitleja *[[20. juuli]] – [[Carlos Alazraqui]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[22. juuli]] – [[Kaupo Vipp]], eesti publitsist * 22. juuli – [[Cathrine Ferner]], kuningas Olav V tütre printsess Astridi ja Johan Martin Ferneri vanim laps *[[24. juuli]] – [[Federico Franco]], Paraguay poliitik *[[26. juuli]] – [[Galina Tšistjakova]], NSVL kergejõustiklane * 26. juuli – [[Jorge Bom Jesus]], São Tomé ja Príncipe keeleteadlane ja poliitik * 26. juuli – [[Fernando Grande-Marlaska]], Hispaania jurist ja poliitik *[[31. juuli]] – [[Wesley Snipes]], ameerika filminäitleja ==August== *[[1. august]] – [[Toivo Pilli]], eesti baptisti vaimulik, teoloog, filosoofiadoktor *[[3. august]] – [[Doris Bures]], Austria poliitik * 3. august – [[Gudrun Abt]], saksa kergejõustiklane * 3. august – [[Andrea Cozzolino]], Itaalia poliitik * 3. august – [[Mini Bydlinski]], Austria näitleja * 3. august – [[Tyria Moore]], USA näitleja *[[5. august]] – [[Thea Paluoja]], eesti laulja ja muusikapedagoog *[[14. august]] – [[Ikililou Dhoinine]], Komooride poliitik * 14. august – [[Andres Herkel]], Eesti poliitik *[[15. august]] – [[Vilja Savisaar]], Eesti poliitik *[[16. august]] – [[Steve Carell]], USA näitleja, produtsent ja stsenarist *[[25. august]] – [[Vivian Campbell]], iiri meeskitarrist *[[26. august]] – [[Roger Kingdom]], USA kergejõustiklane * 26. august – [[Jouko Salomäki]], soome maadleja *[[27. august]] – [[Sjón]], islandi luuletaja ja proosakirjanik ==September== *[[1. september]] – [[Tony Cascarino]], Iirimaa jalgpallur *[[6. september]] – [[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat *[[9. september]] – [[Liza Marklund]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik *[[10. september]] – [[Hillar Teder]], eesti ettevõtja, kaubandus- ja kinnisvaraärimees * 10. september – [[Nikita Aržakov]], jakuudi filmilavastaja *[[13. september]] – [[Tõnu Õnnepalu]], eesti kirjanik ja tõlkija * 13. september – [[Siiri Sõnajalg]], eesti laulja * 13. september – [[Viivi Sõnajalg]], eesti laulja *[[19. september]] – [[Tõnu Pullerits]], eesti füüsik *[[24. september]] – [[Peep Jahilo]], Eesti diplomaat * 24. september – [[Rita Dolgihh]], eesti balletitantsija ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Mike Conley]], USA kergejõustiklane *[[8. oktoober]] – [[Michael Abels]], Ameerika Ühendriikide helilooja *[[10. oktoober]] – [[Chalermpol Malakham]], tai laulja ja näitleja *[[11. oktoober]] – [[Joan Cusack]], USA filminäitleja * 11. oktoober – [[Alberto Weretilneck]], Río Negro provintsi kuberner *[[12. oktoober]] – [[Tarmo Ain Raadik]], eesti ihtüoloog *[[14. oktoober]] – [[Jaan Ehlvest]], maletaja *[[15. oktoober]] – [[Eduard Brindfeldt]], Eesti haridustegelane *[[16. oktoober]] – [[Raul Jaanson (kitarrist)|Raul Jaanson]], eesti kitarrist *[[19. oktoober]] – [[Aivar Pohlak]], eesti jalgpallitegelane *[[28. oktoober]] – [[Erik Thorstvedt]], Norra jalgpallur, väravavaht * 28. oktoober – [[Ivar Abner]], eesti maadleja * 28. oktoober – [[Marju Lepajõe]], eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija *[[30. oktoober]] – [[Ain Vellak]], eesti geograaf ==November== *[[5. november]] – [[Geir Rönning]], norra laulja * 5. november – [[Ülle Pärl]], eesti majandusteadlane * 5. november – [[Abédi Ayew]], tuntud ka kui Abédi "Pelé", Ghana jalgpallur, ründaja *[[7. november]] – [[Jaanus Harro]], eesti arstiteadlane *[[8. november]] – [[Eha Võrk]], Eesti poliitik *[[13. november]] – [[Toonika Rinken]], eesti keemik *[[16. november]] – [[Indrek Salis]], eesti insener, mälumängur ja sporditegelane * 16. november – [[Gary Mounfield]], inglise basskitarrist *[[18. november]] – [[Kirk Hammett]], USA kitarrist *[[19. november]] – [[Jodie Foster]], USA filminäitleja * 19. november – [[Sean Parnell]], USA poliitik *[[20. november]] – [[Gerardo Martino]], Argentina jalgpallitreener *[[21. november]] – [[Toomas Volmer]], eesti fotoajakirjanik *21. november – [[Sabine Busch]], Saksamaa kergejõustiklane *21. november – [[Mari-Ann Koort]], Eesti ujuja *21. november – [[Alan Smith]], inglise jalgpallur *[[22. november]] – [[Viktor Pelevin]], vene kirjanik *[[23. november]] – [[Andrew Bovell]], Austraalia näitekirjanik, dramaturg ja stsenarist *[[25. november]] – [[Tõnis Kipper]], eesti ajakirjanik, lavastaja ja munitsipaalpoliitik *25. november – [[Alvar Sammal]], eesti ettevõtja, grillimeister ja kokk *[[27. november]] – [[Vaiko Vooremaa]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja *[[30. november]] – [[Jaan Elgula]], eesti muusik ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Galina Grigorjeva]], Ukraina päritolu Eesti helilooja *[[3. detsember]] – [[Andres Skuin]], eesti võrkpallitreener * 3. detsember – [[Jüri Below]], eesti korvpallikohtunik ja treener *[[4. detsember]] – [[Marika Juuse]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[6. detsember]] – [[Janine Turner]], USA näitleja *[[7. detsember]] – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja *[[11. detsember]] – [[Ben Browder]], USA näitleja ja kirjanik * 11. detsember – [[Andri Ksenofontov]], Eesti arhitekt ja kunstikriitik *[[13. detsember]] – [[Jim Fall]], USA filmilavastaja * 13. detsember – [[Ilkka Remes]], soome kirjanik *[[14. detsember]] – [[Redžep Redžepovski]], Makedoonia ja Jugoslaavia endine poksija *[[18. detsember]] – [[Kalju Kisand]], eesti arhitekt * 18. detsember – [[James Sie]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[22. detsember]] – [[Ralph Fiennes]], inglise näitleja *[[30. detsember]] – [[Paavo Järvi]], eesti dirigent *[[30. detsember]] – [[Anne Reemann]], eesti näitleja [[Kategooria:1962]] 58f45z65hgb38we87ibtah8gz1hfsl8 Martin Laine 0 213054 7257570 7217824 2026-10-23T09:09:51Z ~2026-56862-38 240351 /* Töö */ 7257570 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martin Laine 2021. aasta Arvamusfestivali alal "Kas maa tuleb täita lastega?".jpg|pisi|Martin Laine 2021. aasta [[Arvamusfestival]]i alal "Kas maa tuleb täita lastega?"]] '''Martin Laine''' (sündinud [[1993]]) on eesti ajakirjanik. == Haridus == Laine on õppinud Pärnu ühisgümnaasiumis. Kaitses bakalaureusetöö [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis]] ajakirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Bakalaureuseõppe vilistlased |url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220404171938/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased |arhiivimisaeg=2022-04-04 |vaadatud= |väljaanne=}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Laine |eesnimi=Martin |pealkiri=Veebiajakirjanduse žanrite tunnused ja meediumi iseärasused Eesti veebiväljaannetes |kuupäev=2015 |url=https://dspace.ut.ee/items/0f160c0f-3b5c-4b2b-81ef-91c2985cd46e |keel=et |vaadatud=2025-02-21}}</ref> == Töö == Aastatel 2016–2018 oli ta [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] ajakirjanik ja tegevtoimetaja<ref>[https://parnu.postimees.ee/6578741/ajakirjanik-martin-laine-ma-ei-uskunud-et-pean-kontorist-valjudes-ule-ola-vaatama "Ajakirjanik Martin Laine: Ma ei uskunud, et pean kontorist väljudes üle õla vaatama"] Pärnu Postimees, 27. aprill 2019</ref>, pärast seda Postimehe uuriva toimetuse reporter. 2020. aastast töötab [[Ekspress Meedia]] uuriva toimetuse ajakirjanikuna.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekspress-meedias-alustavad-tood-holger-roonemaa-martin-laine-oliver-kund?id=88730947 "Ekspress Meedias alustavad tööd Holger Roonemaa, Martin Laine, Oliver Kund"] Delfi, 23. jaanuar 2020</ref> Kirjutanud ka rahvusvahelistele uurivatele meediaväljaannetele [[OCCRP]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=How a russian mobile app developer recruited phones into a secret ad watching robot army |url=https://www.occrp.org/en/investigation/leaked-documents-reveal-russian-cognitive-strikes-against-the-west-including-islamophobic-pig-head-attacks-in-paris? |väljaanne=OCCRP}}</ref>, [[Uurivate Ajakirjanike Rahvusvaheline Konsortsium|ICIJ]], VSquare ja [[New Lines Magazine]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Writers. Martin Laine |url=https://newlinesmag.com/writers/martin-laine/ |väljaanne=New Lines Magazine}}</ref>. Paljastanud eelkõige Venemaa mõjutustegevust ja trollifarme, mis sihivad lääneriike. == Tunnustus == *2018 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] parima maakonna uudisloo autor ja aasta noore ajakirjaniku preemia nominent<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Uudised |url=http://www.eall.ee/uudised/2019/09_03_2019.html |vaadatud= |väljaanne=EALL}}</ref> *2019 – [[Korruptsioonivaba_Eesti|MTÜ Korruptsioonivaba Eesti]] andis Martin Lainele ning ajakirjanik [[Oliver Kund]]ile aasta korruptsioonivastase teo tunnustuse, sest Postimehe ajakirjanikud andsid Tallinna Tehnikaülikooli väidetava pettuse kajastamisel olulise panuse vihjeandjate kaitse temaatika tõstatamisele Eesti ühiskonnas<ref>[https://www.postimees.ee/6845794/postimehe-ajakirjanikud-palvisid-korruptsioonivastase-teo-tunnustuse "Postimehe ajakirjanikud pälvisid korruptsioonivastase teo tunnustuse"] Postimees, 9. detsember 2019</ref> *2019 – valiti [[Bonnieri preemia]] nominendiks [[Swedbank]]i [[rahapesu]] puudutava artiklisarja eest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.postimees.ee/6879205/zurii-valis-valja-bonnieri-preemia-nominendid|pealkiri=Žürii valis välja Bonnieri preemia nominendid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2020 – nomineeriti Bonnieri preemiale Louis Freeh'd puudutava artikliseeria kaasautorina<ref>{{Netiviide|url=https://meedialiit.ee/bonnieri-preemia-voitis-ohtuleht-mailis-repsi-lugudega/|pealkiri=Bonnieri preemia võitis Õhtuleht Mailis Repsi lugudega}}</ref> *2021 – valiti meedialiidu aasta olemusloo preemia laureaadiks koos [[Levila.ee|Levila]] ja Eesti Päevalehe ajakirjanikega [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti luterlikku kirikut]] puudutava artiklisarja eest ning oli taas aasta noore ajakirjaniku nominent.<ref>{{Netiviide|url=https://meedialiit.ee/meedialiit-avalikustas-eesti-ajakirjandusauhindade-voitjad/|pealkiri=Meedialiit avalikustas Eesti ajakirjandusauhindade võitjad}}</ref> *2023 – [[Bonnieri preemia]] (koos [[Riin Aljas]]e, [[Oliver Kund]]i, [[Holger Roonemaa]], [[Tiina Kaukvere]] ja [[Aleksander Algo]]ga, ühistööna valminud artikliseeria laenuärist)<ref name="Delfi 2023">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/120145276|title=Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat|website=Delfi|date=17. veebruar 2023|access-date=18. veebruaril 2023|language=et}}</ref> *2023 – noor ajakirjanik 2022<ref name="Delfi 2023" /> *2023 – [[Daphne Caruana Galizia]] nimelise rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse auhinna finalist, sest paljastas Venemaa ja Euroopa poliitikute rahalised sidemed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Finalists 2023 – Daphne Caruana Galizia |url=https://daphnejournalismprize.eu/finalists-2023/ |vaadatud=2024-03-27 |keel=en-US}}</ref> *2024 – Bonnieri preemia [[MTÜ Slava Ukraini]] omastamisskandaali paljastamise eest (jagatud koos Delfi ja ERRi ajakirjanikega).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-02-21 |pealkiri=Bonnieri preemia läks jagamisele ERR-i ja Delfi ajakirjanike vahel |url=https://www.err.ee/1609259856/bonnieri-preemia-laks-jagamisele-err-i-ja-delfi-ajakirjanike-vahel#lg=1&slide=5 |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *2024 – [[aasta ajakirjanik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEO ja FOTOD {{!}} Aasta ajakirjanikuks valiti Martin Laine Delfi Meediast |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120358482/video-ja-fotod-aasta-ajakirjanikuks-valiti-martin-laine-delfi-meediast |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> *2026 – "Juhtlammas", preemia tõenduspõhise mõtlemise edendamisel<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604661/delfi-ajakirjanik-martin-laine-palvis-uhhuu-vastu-voitlemise-eest-juhtlamba-tiitli "Delfi ajakirjanik Martin Laine pälvis uhhuu vastu võitlemise eest juhtlamba tiitli"] Delfi, 18. august 2026</ref> == Isiklikku == Martin Laine on muusik, loob ühemehebändiga [[MeMy]] industriaalset gootilikku muusikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uurival ajakirjanikul Martin Lainel aitab masendava gootimuusika tegemine lõõgastuda |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120300646/uurival-ajakirjanikul-martin-lainel-aitab-masendava-gootimuusika-tegemine-loogastuda |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |autor=Andris Tammela |aeg=15.5.2015 |pealkiri=MeMy LÜHIALBUM valmis katse-eksituse meetodil |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20150515.2.12.2 |vaadatud=7.9.2021 |väljaanne=Pärnu Postimees}}</ref> == Vaata ka == * [[uuriv ajakirjandus]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Laine, Martin}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] haassqpvz1ta5704h73kqdvzs898yvb 7257573 7257570 2026-10-23T09:13:08Z ~2026-56862-38 240351 /* Töö */ 7257573 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martin Laine 2021. aasta Arvamusfestivali alal "Kas maa tuleb täita lastega?".jpg|pisi|Martin Laine 2021. aasta [[Arvamusfestival]]i alal "Kas maa tuleb täita lastega?"]] '''Martin Laine''' (sündinud [[1993]]) on eesti ajakirjanik. == Haridus == Laine on õppinud Pärnu ühisgümnaasiumis. Kaitses bakalaureusetöö [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis]] ajakirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Bakalaureuseõppe vilistlased |url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220404171938/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased |arhiivimisaeg=2022-04-04 |vaadatud= |väljaanne=}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Laine |eesnimi=Martin |pealkiri=Veebiajakirjanduse žanrite tunnused ja meediumi iseärasused Eesti veebiväljaannetes |kuupäev=2015 |url=https://dspace.ut.ee/items/0f160c0f-3b5c-4b2b-81ef-91c2985cd46e |keel=et |vaadatud=2025-02-21}}</ref> == Töö == Aastatel 2016–2018 oli ta [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] ajakirjanik ja tegevtoimetaja<ref>[https://parnu.postimees.ee/6578741/ajakirjanik-martin-laine-ma-ei-uskunud-et-pean-kontorist-valjudes-ule-ola-vaatama "Ajakirjanik Martin Laine: Ma ei uskunud, et pean kontorist väljudes üle õla vaatama"] Pärnu Postimees, 27. aprill 2019</ref>, pärast seda Postimehe uuriva toimetuse reporter. 2020. aastast töötab [[Ekspress Meedia]] uuriva toimetuse ajakirjanikuna.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekspress-meedias-alustavad-tood-holger-roonemaa-martin-laine-oliver-kund?id=88730947 "Ekspress Meedias alustavad tööd Holger Roonemaa, Martin Laine, Oliver Kund"] Delfi, 23. jaanuar 2020</ref> Kirjutanud ka rahvusvahelistele uurivatele meediaväljaannetele [[OCCRP]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=How a russian mobile app developer recruited phones into a secret ad watching robot army |url=https://www.occrp.org/en/investigation/leaked-documents-reveal-russian-cognitive-strikes-against-the-west-including-islamophobic-pig-head-attacks-in-paris? |väljaanne=OCCRP}}</ref>, [[Uurivate Ajakirjanike Rahvusvaheline Konsortsium|ICIJ]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-03-13 |pealkiri=Firm related to sanctioned crypto exchange Garantex is a partner of Moscow gang leader and has links to Kremlin-controlled Rosneft - ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/russia-archive/firm-related-to-sanctioned-crypto-exchange-garantex-is-a-partner-of-moscow-gang-leader-and-has-links-to-kremlin-controlled-rosneft/ |vaadatud=2026-10-23 |keel=en-US}}</ref>, VSquare<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Morozova |eesnimi=Anastasiia |kuupäev=2024-09-16 |pealkiri=Leaked Files from Putin's Troll Factory: How Russia Manipulated European Elections |url=https://vsquare.org/leaked-files-putin-troll-factory-russia-european-elections-factory-of-fakes/ |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=VSquare.org |keel=en-US}}</ref> ja [[New Lines Magazine]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Writers. Martin Laine |url=https://newlinesmag.com/writers/martin-laine/ |väljaanne=New Lines Magazine}}</ref>. Paljastanud eelkõige Venemaa mõjutustegevust ja trollifarme, mis sihivad lääneriike.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Organized Crime and Corruption Reporting Project |pealkiri=Exposed: Putin's Secret Propaganda Weapon |kuupäev=2026-09-10 |url=https://www.youtube.com/watch?v=MUfF9jeCbH4 |vaadatud=2026-10-23}}</ref> == Tunnustus == *2018 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] parima maakonna uudisloo autor ja aasta noore ajakirjaniku preemia nominent<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Uudised |url=http://www.eall.ee/uudised/2019/09_03_2019.html |vaadatud= |väljaanne=EALL}}</ref> *2019 – [[Korruptsioonivaba_Eesti|MTÜ Korruptsioonivaba Eesti]] andis Martin Lainele ning ajakirjanik [[Oliver Kund]]ile aasta korruptsioonivastase teo tunnustuse, sest Postimehe ajakirjanikud andsid Tallinna Tehnikaülikooli väidetava pettuse kajastamisel olulise panuse vihjeandjate kaitse temaatika tõstatamisele Eesti ühiskonnas<ref>[https://www.postimees.ee/6845794/postimehe-ajakirjanikud-palvisid-korruptsioonivastase-teo-tunnustuse "Postimehe ajakirjanikud pälvisid korruptsioonivastase teo tunnustuse"] Postimees, 9. detsember 2019</ref> *2019 – valiti [[Bonnieri preemia]] nominendiks [[Swedbank]]i [[rahapesu]] puudutava artiklisarja eest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.postimees.ee/6879205/zurii-valis-valja-bonnieri-preemia-nominendid|pealkiri=Žürii valis välja Bonnieri preemia nominendid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2020 – nomineeriti Bonnieri preemiale Louis Freeh'd puudutava artikliseeria kaasautorina<ref>{{Netiviide|url=https://meedialiit.ee/bonnieri-preemia-voitis-ohtuleht-mailis-repsi-lugudega/|pealkiri=Bonnieri preemia võitis Õhtuleht Mailis Repsi lugudega}}</ref> *2021 – valiti meedialiidu aasta olemusloo preemia laureaadiks koos [[Levila.ee|Levila]] ja Eesti Päevalehe ajakirjanikega [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti luterlikku kirikut]] puudutava artiklisarja eest ning oli taas aasta noore ajakirjaniku nominent.<ref>{{Netiviide|url=https://meedialiit.ee/meedialiit-avalikustas-eesti-ajakirjandusauhindade-voitjad/|pealkiri=Meedialiit avalikustas Eesti ajakirjandusauhindade võitjad}}</ref> *2023 – [[Bonnieri preemia]] (koos [[Riin Aljas]]e, [[Oliver Kund]]i, [[Holger Roonemaa]], [[Tiina Kaukvere]] ja [[Aleksander Algo]]ga, ühistööna valminud artikliseeria laenuärist)<ref name="Delfi 2023">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/120145276|title=Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat|website=Delfi|date=17. veebruar 2023|access-date=18. veebruaril 2023|language=et}}</ref> *2023 – noor ajakirjanik 2022<ref name="Delfi 2023" /> *2023 – [[Daphne Caruana Galizia]] nimelise rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse auhinna finalist, sest paljastas Venemaa ja Euroopa poliitikute rahalised sidemed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Finalists 2023 – Daphne Caruana Galizia |url=https://daphnejournalismprize.eu/finalists-2023/ |vaadatud=2024-03-27 |keel=en-US}}</ref> *2024 – Bonnieri preemia [[MTÜ Slava Ukraini]] omastamisskandaali paljastamise eest (jagatud koos Delfi ja ERRi ajakirjanikega).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-02-21 |pealkiri=Bonnieri preemia läks jagamisele ERR-i ja Delfi ajakirjanike vahel |url=https://www.err.ee/1609259856/bonnieri-preemia-laks-jagamisele-err-i-ja-delfi-ajakirjanike-vahel#lg=1&slide=5 |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *2024 – [[aasta ajakirjanik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEO ja FOTOD {{!}} Aasta ajakirjanikuks valiti Martin Laine Delfi Meediast |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120358482/video-ja-fotod-aasta-ajakirjanikuks-valiti-martin-laine-delfi-meediast |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> *2026 – "Juhtlammas", preemia tõenduspõhise mõtlemise edendamisel<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604661/delfi-ajakirjanik-martin-laine-palvis-uhhuu-vastu-voitlemise-eest-juhtlamba-tiitli "Delfi ajakirjanik Martin Laine pälvis uhhuu vastu võitlemise eest juhtlamba tiitli"] Delfi, 18. august 2026</ref> == Isiklikku == Martin Laine on muusik, loob ühemehebändiga [[MeMy]] industriaalset gootilikku muusikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uurival ajakirjanikul Martin Lainel aitab masendava gootimuusika tegemine lõõgastuda |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120300646/uurival-ajakirjanikul-martin-lainel-aitab-masendava-gootimuusika-tegemine-loogastuda |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |autor=Andris Tammela |aeg=15.5.2015 |pealkiri=MeMy LÜHIALBUM valmis katse-eksituse meetodil |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20150515.2.12.2 |vaadatud=7.9.2021 |väljaanne=Pärnu Postimees}}</ref> == Vaata ka == * [[uuriv ajakirjandus]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Laine, Martin}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] rpnm99snru17b9e33te72tc62l76ang 7257575 7257573 2026-10-23T09:14:28Z ~2026-56862-38 240351 /* Töö */ 7257575 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martin Laine 2021. aasta Arvamusfestivali alal "Kas maa tuleb täita lastega?".jpg|pisi|Martin Laine 2021. aasta [[Arvamusfestival]]i alal "Kas maa tuleb täita lastega?"]] '''Martin Laine''' (sündinud [[1993]]) on eesti ajakirjanik. == Haridus == Laine on õppinud Pärnu ühisgümnaasiumis. Kaitses bakalaureusetöö [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis]] ajakirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Bakalaureuseõppe vilistlased |url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220404171938/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased |arhiivimisaeg=2022-04-04 |vaadatud= |väljaanne=}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Laine |eesnimi=Martin |pealkiri=Veebiajakirjanduse žanrite tunnused ja meediumi iseärasused Eesti veebiväljaannetes |kuupäev=2015 |url=https://dspace.ut.ee/items/0f160c0f-3b5c-4b2b-81ef-91c2985cd46e |keel=et |vaadatud=2025-02-21}}</ref> == Töö == Aastatel 2016–2018 oli ta [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] ajakirjanik ja tegevtoimetaja<ref>[https://parnu.postimees.ee/6578741/ajakirjanik-martin-laine-ma-ei-uskunud-et-pean-kontorist-valjudes-ule-ola-vaatama "Ajakirjanik Martin Laine: Ma ei uskunud, et pean kontorist väljudes üle õla vaatama"] Pärnu Postimees, 27. aprill 2019</ref>, pärast seda Postimehe uuriva toimetuse reporter. 2020. aastast töötab [[Ekspress Meedia|Delfi Meedia]] uuriva toimetuse ajakirjanikuna.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekspress-meedias-alustavad-tood-holger-roonemaa-martin-laine-oliver-kund?id=88730947 "Ekspress Meedias alustavad tööd Holger Roonemaa, Martin Laine, Oliver Kund"] Delfi, 23. jaanuar 2020</ref> Kirjutanud ka rahvusvahelistele uurivatele meediaväljaannetele [[OCCRP]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=How a russian mobile app developer recruited phones into a secret ad watching robot army |url=https://www.occrp.org/en/investigation/leaked-documents-reveal-russian-cognitive-strikes-against-the-west-including-islamophobic-pig-head-attacks-in-paris? |väljaanne=OCCRP}}</ref>, [[Uurivate Ajakirjanike Rahvusvaheline Konsortsium|ICIJ]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-03-13 |pealkiri=Firm related to sanctioned crypto exchange Garantex is a partner of Moscow gang leader and has links to Kremlin-controlled Rosneft - ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/russia-archive/firm-related-to-sanctioned-crypto-exchange-garantex-is-a-partner-of-moscow-gang-leader-and-has-links-to-kremlin-controlled-rosneft/ |vaadatud=2026-10-23 |keel=en-US}}</ref>, VSquare<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Morozova |eesnimi=Anastasiia |kuupäev=2024-09-16 |pealkiri=Leaked Files from Putin's Troll Factory: How Russia Manipulated European Elections |url=https://vsquare.org/leaked-files-putin-troll-factory-russia-european-elections-factory-of-fakes/ |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=VSquare.org |keel=en-US}}</ref> ja [[New Lines Magazine]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Writers. Martin Laine |url=https://newlinesmag.com/writers/martin-laine/ |väljaanne=New Lines Magazine}}</ref>. Paljastanud eelkõige Venemaa mõjutustegevust ja trollifarme, mis sihivad lääneriike.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Organized Crime and Corruption Reporting Project |pealkiri=Exposed: Putin's Secret Propaganda Weapon |kuupäev=2026-09-10 |url=https://www.youtube.com/watch?v=MUfF9jeCbH4 |vaadatud=2026-10-23}}</ref> == Tunnustus == *2018 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] parima maakonna uudisloo autor ja aasta noore ajakirjaniku preemia nominent<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Uudised |url=http://www.eall.ee/uudised/2019/09_03_2019.html |vaadatud= |väljaanne=EALL}}</ref> *2019 – [[Korruptsioonivaba_Eesti|MTÜ Korruptsioonivaba Eesti]] andis Martin Lainele ning ajakirjanik [[Oliver Kund]]ile aasta korruptsioonivastase teo tunnustuse, sest Postimehe ajakirjanikud andsid Tallinna Tehnikaülikooli väidetava pettuse kajastamisel olulise panuse vihjeandjate kaitse temaatika tõstatamisele Eesti ühiskonnas<ref>[https://www.postimees.ee/6845794/postimehe-ajakirjanikud-palvisid-korruptsioonivastase-teo-tunnustuse "Postimehe ajakirjanikud pälvisid korruptsioonivastase teo tunnustuse"] Postimees, 9. detsember 2019</ref> *2019 – valiti [[Bonnieri preemia]] nominendiks [[Swedbank]]i [[rahapesu]] puudutava artiklisarja eest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.postimees.ee/6879205/zurii-valis-valja-bonnieri-preemia-nominendid|pealkiri=Žürii valis välja Bonnieri preemia nominendid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2020 – nomineeriti Bonnieri preemiale Louis Freeh'd puudutava artikliseeria kaasautorina<ref>{{Netiviide|url=https://meedialiit.ee/bonnieri-preemia-voitis-ohtuleht-mailis-repsi-lugudega/|pealkiri=Bonnieri preemia võitis Õhtuleht Mailis Repsi lugudega}}</ref> *2021 – valiti meedialiidu aasta olemusloo preemia laureaadiks koos [[Levila.ee|Levila]] ja Eesti Päevalehe ajakirjanikega [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti luterlikku kirikut]] puudutava artiklisarja eest ning oli taas aasta noore ajakirjaniku nominent.<ref>{{Netiviide|url=https://meedialiit.ee/meedialiit-avalikustas-eesti-ajakirjandusauhindade-voitjad/|pealkiri=Meedialiit avalikustas Eesti ajakirjandusauhindade võitjad}}</ref> *2023 – [[Bonnieri preemia]] (koos [[Riin Aljas]]e, [[Oliver Kund]]i, [[Holger Roonemaa]], [[Tiina Kaukvere]] ja [[Aleksander Algo]]ga, ühistööna valminud artikliseeria laenuärist)<ref name="Delfi 2023">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/120145276|title=Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat|website=Delfi|date=17. veebruar 2023|access-date=18. veebruaril 2023|language=et}}</ref> *2023 – noor ajakirjanik 2022<ref name="Delfi 2023" /> *2023 – [[Daphne Caruana Galizia]] nimelise rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse auhinna finalist, sest paljastas Venemaa ja Euroopa poliitikute rahalised sidemed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Finalists 2023 – Daphne Caruana Galizia |url=https://daphnejournalismprize.eu/finalists-2023/ |vaadatud=2024-03-27 |keel=en-US}}</ref> *2024 – Bonnieri preemia [[MTÜ Slava Ukraini]] omastamisskandaali paljastamise eest (jagatud koos Delfi ja ERRi ajakirjanikega).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-02-21 |pealkiri=Bonnieri preemia läks jagamisele ERR-i ja Delfi ajakirjanike vahel |url=https://www.err.ee/1609259856/bonnieri-preemia-laks-jagamisele-err-i-ja-delfi-ajakirjanike-vahel#lg=1&slide=5 |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *2024 – [[aasta ajakirjanik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEO ja FOTOD {{!}} Aasta ajakirjanikuks valiti Martin Laine Delfi Meediast |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120358482/video-ja-fotod-aasta-ajakirjanikuks-valiti-martin-laine-delfi-meediast |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> *2026 – "Juhtlammas", preemia tõenduspõhise mõtlemise edendamisel<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604661/delfi-ajakirjanik-martin-laine-palvis-uhhuu-vastu-voitlemise-eest-juhtlamba-tiitli "Delfi ajakirjanik Martin Laine pälvis uhhuu vastu võitlemise eest juhtlamba tiitli"] Delfi, 18. august 2026</ref> == Isiklikku == Martin Laine on muusik, loob ühemehebändiga [[MeMy]] industriaalset gootilikku muusikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uurival ajakirjanikul Martin Lainel aitab masendava gootimuusika tegemine lõõgastuda |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120300646/uurival-ajakirjanikul-martin-lainel-aitab-masendava-gootimuusika-tegemine-loogastuda |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |autor=Andris Tammela |aeg=15.5.2015 |pealkiri=MeMy LÜHIALBUM valmis katse-eksituse meetodil |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20150515.2.12.2 |vaadatud=7.9.2021 |väljaanne=Pärnu Postimees}}</ref> == Vaata ka == * [[uuriv ajakirjandus]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Laine, Martin}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] p5m7myr5c7vs8fdvxfgyhgg8wt0fihl Julius Juhkentaal 0 214212 7257616 6680665 2026-10-23T10:25:09Z Kuriuss 38125 7257616 wikitext text/x-wiki '''Julius Juhkentaal''' ([[23. jaanuar]] [[1909]] [[Tallinn]] – [[27. juuli]] [[1998]] [[Seattle]]) oli eesti vaimulik ja [[misjonär]]. Ta õppis Tallinna linna V ja XIII algkoolis aastatel [[1917]]–[[1923]]. [[1928]]. aastal lõpetas ta [[Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium|Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumi]]ist, kus klassi ühe parima õpilasena oli ta olnud õppemaksust vabastatud ja sai paar korda hea õppeedukuse eest koguni rahalist toetust. [[1928]]. aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonda]], kuid katkestas õpingud ja teenis aastatel [[1929]]–[[1930]] kaitseväes sundaega. Aastatel [[1930]]–[[1935]] õppis ta [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]]. Prooviaastal oli ta [[Tallinna Jaani kogudus]]es ja õpetajaametisse ordineeriti [[27. detsember|27. detsembril]] [[1936]]. 17. oktoobril 1933, pärast [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|rahvahääletuse]] tulemuste teatavakssaamist, põletas Julius Juhkentaal Tartu Vanemuise einelauas [[Postimees|Postimehe]] numbri, pidades ühtlasi kõne, kus ta ütles, et suuril hetkeil eesti rahvas on toonud ohvreid ja ka täna on üks selliseid suuri hetki. Täna tuuakse ohvriks "Postimees", milline ohverdamine peab tähendama, et eesti rahvas vabaneb igasugu mustusest.<ref>Tartus põletati "Postimeest". Vaba Maa, 18. oktoober 1933, nr 244, lk 1.</ref> Aastatel [[1936]]–[[1938]] oli ta Tallinna Jaani koguduse noorsootöö õpetaja. Aastatel [[1938]]–[[1940]] oli ta [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e õpetaja [[Aleksander Kapp]]i isiklik adjunkt. Pärast praost Aleksander Kappi surma sai tast Tallinna Toompea Kaarli koguduse 1. pihtkonna õpetaja. Julius Juhkentaal tegutses veel [[1937]]–[[1940]] usuõpetajana mitmes koolis: [[Tallinna Erakolledž]]is, [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]is, [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]is ning [[Kubu Tütarlastegümnaasium]]is. [[1941]]. aasta [[Juuniküüditamine|juuniküüditamisest]] õnnestus Juhkentaalil pääseda, kuid Venemaale pidi ta ikkagi minema. Nimelt mobiliseeriti ta [[29. juuni]]l [[1941]] [[Nõukogude armee]]sse. Talvel oldi metsatöödel, kus nälja ja üle jõu käiva töö tõttu paljud mobiliseeritud hukkusid. Kevadel viidi mehed [[Tšerbakul]]i, kus asus Eesti diviis. Neile anti sõjaväeriided, toit oli mõnevõrra parem ja elu väljakannatatavam. Kuid Juhkentaali hakati kahtlustama ja ta sattus sunnitöölaagrisse, mis asus [[Uural]]i mägedes. Toidunormid langesid kõvasti.{{lisa viide}} Oli selge, et sellistes tingimustes talve üle ei ela. Äärmise saladuskatte all saadi kokku viieliikmeline grupp, kes säästsid leivanormist niipalju kui võimalik, võltsisid puudulike vahenditega dokumendid ja otsustasid põgeneda kas kuhugi Euroopasse, [[Iraan]]i või [[Türgi|Türki]].{{lisa viide}} [[25. september|25. septembril]] [[1942]] hiilitigi valvurist mööda ja seigeldi valdavalt raudteerongidega lõuna suunas, pääsedes keerulistest olukordadest vale, teesklemise, hulljulguse, häbematuse, aga ka hea õnne tõttu. Kuu aega hiljem ületati [[Afganistan]]i piir ning anti end Afganistani politsei kätte. Loata piiriületuse eest järgnes kaheaastane vangistus [[Kabul]]is. Suure vaevaga saadi ühendus Kabulis asuva Inglise saatkonnaga ning mehed anti üle inglise võimudele [[India]]s. [[1945]]. aastal viidigi Juhkentaal koos nelja eestlasest kaaslasega [[Peshawar]]i. Tema kaaslased saadeti Briti sõjaväkke, Juhkentaal aga eraldati grupist. Tema kohta levis info peagi Mardani distrikti – väikesesse Peshawari eeslinna, kus töötas Taani luterlik Pathani Misjon. Kuna seal vajati misjonäriks kõrgema usuteadusliku haridusega vaimulikku, tehti talle ettepanek. Ta õppis ära [[urdu keel]]e ning pidas selles keeles teenistusigi. Mardanis sai ta ka kirja teel kontakti abikaasa ja tütrega ning [[1946]]. aastal saabusid abikaasa ja tütar Indiasse. Misjonäriks jäi Juhkentaal [[1948]]. aastani, mil keeruliste olude tõttu emigreeruti Inglismaale. Inglismaal elas ta [[1948]]–[[1952]], kus teenis eestlastest põgenikke [[Luterlik Maailmaliit|Luterliku Maailmaliidu]] raames.{{lisa viide}} Pere elas [[Bristol]]is, kus [[1949]]. aastal sündis ka poeg. [[1952]]. aastast elas pere USA-s, kus Juhkentaal kuni [[1974]]. aastani (pensionieani) teenis mitut Ameerika kogudust. [[1974]]. aastal kolis ta [[Seattle]]'isse, kus oli kuni [[1976]] E.E.L.K. [[Seattle kogudus]]e õpetaja. [[1976]]–[[1983]] oli ta E.E.L.K. [[USA Chicago praostkond|USA Chicago praostkonna]] vikaarõpetaja ja [[kaplan]]ina Des Moines Good Samaritan Center'is. Julius Juhkentaal suri [[1998]]. aastal ja on maetud Seattle'i Evergreen-Washelli eesti kalmistule.<ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref><ref>Eesti Kirik nr 2/ 1979</ref> ==Isiklikku== [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e õpetaja [[Aleksander Kapp]] oli Julius Juhkentaali [[äi]].{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Külli Keel]] [https://www.kaarlikogudus.ee/wp-content/uploads/2018/04/juhkenthal.pdf "Elu pühendudes jumalale"] Sulane, nr 9 *[[Rita Puidet]] [http://www.eestikirik.ee/node/6664 "Jutlustanud mitmes keeles – Julius Juhkentaal"] Eesti Kirik, 27. jaanuar 2009 *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Juhkentaal&q=1 TÜ üliõpilased] {{JÄRJESTA:Juhkentaal, Julius}} [[Kategooria:Tallinna Toompea Kaarli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti misjonärid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1998]] p181w6h6ai04uwsbr3k7j14uoqmx714 Metüleenkloriid 0 216790 7257208 5647365 2026-10-22T12:15:55Z Rulakarbes 164113 7257208 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Diklorometaan | välimus = värvitu vedelik | dhvedel = –121,4±2,5 | svedel = 174,5 | dhgaas = –95,1±2,5 | sgaas = 270,28 | pilt = Dichloromethane.svg | lahustuvus = mõnevõrra veeslahustuv (13,2 g/l, 25 °C), lahustub pea kõigis orgaanilistes lahustites | molaarmass = 84,93 | keemistemperatuur = 39.75 | sulamistemperatuur = -95 | valem = CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> | tihedus = 1325,5 }}[[Pilt:Dichloromethane-3D-vdW.png|pisi|100px|Diklorometaani [[molekuli mudel]]]] '''Metüleenkloriid''' ehk '''diklorometaan''' on [[orgaaniline ühend]], mida kasutatakse väga laialdaselt [[lahusti]]na. Metüleenkloriidi [[keemiline valem]] on '''CH'''<sub>2</sub>'''Cl'''<sub>2</sub>. Metüleenkloriid kuulub [[alküülkloriidid]]e klassi. See on suurepärane [[lahusti]] tänu võimele lahustada paljusid orgaanilisi ühendeid ja [[lenduvus]]ele (mis võimaldab seda proovist kergesti eemaldada aurustumise teel). Diklorometaani omadused: värvitu lenduv kergelt magusa lõhnaga [[vedelik]]; ei segune veega, kuid seguneb paljude orgaaniliste lahustitega; [[tihedus]] 1,33 g/cm<sup>3</sup>, [[keemistemperatuur]] 39,75&nbsp;°C, [[sulamistäpp]] –95&nbsp;°C. Ühend on tervisele ohtlik eeskätt suure lenduvuse tõttu. Diklorometaani toodetakse [[Metaan|metaani]] [[Kloreerimine|kloreerimisel]]. Metaani kloreerimine annab erinevate klorometaanide segu, millest diklorometaan eraldatakse<ref name=":1">Rossberg, M., Lendle, W., Pfleiderer, G., Tögel, A., Torkelson, T. R. & Beutel, K. K. Chloromethanes. ''Ullmann's Encylopedia of Industrial Chemistry''. Weinhein, Wiley-VCH, 2012.</ref>. CH<sub>4</sub> + Cl<sub>2</sub> → CH<sub>3</sub>Cl + HCl CH<sub>3</sub>Cl + Cl<sub>2</sub> → '''CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>''' + HCl Diklorometaan on [[Kloroform|kloroformi]] turult järk-järgult välja tõrjunud kui peamise kloororgaanilise lahustina, sest diklorometaan on madalama mürgisusega<ref name=":1" />. Lisaks kui keemiatööstus sai ligipääsu odavale metaanile, muutus diklorometaani tootmine ökonoomsemaks (varasemalt oli kloroformi toota ökonoomsem kui diklorometaani. Kloroformi saadi etanooli või atsetooni reageerimisel hüpoklorititega koos järgneva leelistöötlusega, nn Liebigi menetlusega, mida kasutati kuni 1960.ndateni<ref name=":1" />). == Allikad == [[Kategooria:Kloriidid]] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] r5iwi6nmhbjys05embvt8e4geluphx8 7257212 7257208 2026-10-22T12:19:11Z Rulakarbes 164113 7257212 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Diklorometaan | välimus = värvitu vedelik | dhvedel = –121,4±2,5 | svedel = 174,5 | dhgaas = –95,1±2,5 | sgaas = 270,28 | pilt = Dichloromethane.svg | lahustuvus = mõnevõrra veeslahustuv (13,2 g/l, 25 °C), lahustub pea kõigis orgaanilistes lahustites | molaarmass = 84,93 | keemistemperatuur = 39.75 | sulamistemperatuur = -95 | valem = CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> | tihedus = 1325,5 }}[[Pilt:Dichloromethane-3D-vdW.png|pisi|100px|Diklorometaani [[molekuli mudel]]]] '''Metüleenkloriid''' ehk '''diklorometaan''' on [[orgaaniline ühend]], mida kasutatakse väga laialdaselt [[lahusti]]na. Metüleenkloriidi [[keemiline valem]] on '''CH'''<sub>2</sub>'''Cl'''<sub>2</sub>. Metüleenkloriid kuulub [[alküülkloriidid]]e klassi. See on suurepärane [[lahusti]] tänu võimele lahustada paljusid orgaanilisi ühendeid ja [[lenduvus]]ele (mis võimaldab seda proovist kergesti eemaldada aurustumise teel). Diklorometaani omadused: värvitu lenduv kergelt magusa lõhnaga [[vedelik]]; ei segune veega, kuid seguneb paljude orgaaniliste lahustitega; [[tihedus]] 1,33 g/cm<sup>3</sup>, [[keemistemperatuur]] 39,75&nbsp;°C, [[sulamistäpp]] –95&nbsp;°C. Ühend on tervisele ohtlik eeskätt suure lenduvuse tõttu. Diklorometaani toodetakse [[Metaan|metaani]] [[Kloreerimine|kloreerimisel]]. Metaani kloreerimine annab erinevate klorometaanide segu, millest diklorometaan eraldatakse<ref name=":1">Rossberg, M., Lendle, W., Pfleiderer, G., Tögel, A., Torkelson, T. R. & Beutel, K. K. Chloromethanes. ''Ullmann's Encylopedia of Industrial Chemistry''. Weinhein, Wiley-VCH, 2012.</ref>. CH<sub>4</sub> + Cl<sub>2</sub> → CH<sub>3</sub>Cl + HCl CH<sub>3</sub>Cl + Cl<sub>2</sub> → '''CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>''' + HCl Diklorometaan on [[Kloroform|kloroformi]] turult järk-järgult välja tõrjunud kui peamise kloororgaanilise lahustina, sest diklorometaan on madalama mürgisusega<ref name=":1" />. Lisaks kui keemiatööstus sai ligipääsu odavale metaanile, muutus diklorometaani tootmine ökonoomsemaks (varasemalt oli kloroformi toota ökonoomsem kui diklorometaani. Kloroformi saadi etanooli või atsetooni reageerimisel hüpoklorititega koos järgneva leelistöötlusega, nn Liebigi menetlusega, mida kasutati kuni 1960.ndateni<ref name=":1" />). == Allikad == [[Kategooria:Kloriidid]] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] <references /> [[Kategooria:Lahustid]] s6ung3zv1po47bprhoihzziwlp09te2 7257216 7257212 2026-10-22T12:29:23Z Rulakarbes 164113 7257216 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Diklorometaan | välimus = värvitu vedelik | dhvedel = –121,4±2,5 | svedel = 174,5 | dhgaas = –95,1±2,5 | sgaas = 270,28 | pilt = Dichloromethane.svg | lahustuvus = mõnevõrra veeslahustuv (13,2 g/l, 25 °C), lahustub pea kõigis orgaanilistes lahustites | molaarmass = 84,93 | keemistemperatuur = 39.75 | sulamistemperatuur = -95 | valem = CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> | tihedus = 1325,5 }}[[Pilt:Dichloromethane-3D-vdW.png|pisi|100px|Diklorometaani [[molekuli mudel]]]] '''Metüleenkloriid''' ehk '''diklorometaan''' on [[orgaaniline ühend]], mida kasutatakse väga laialdaselt [[lahusti]]na. Metüleenkloriidi [[keemiline valem]] on '''CH'''<sub>2</sub>'''Cl'''<sub>2</sub>. Metüleenkloriid kuulub [[alküülkloriidid]]e klassi. See on suurepärane [[lahusti]] tänu võimele lahustada paljusid orgaanilisi ühendeid ja [[lenduvus]]ele (mis võimaldab seda proovist kergesti eemaldada aurustumise teel). Diklorometaani omadused: värvitu lenduv kergelt magusa lõhnaga [[vedelik]]; ei segune veega, kuid seguneb paljude orgaaniliste lahustitega; [[tihedus]] 1,33 g/cm<sup>3</sup>, [[keemistemperatuur]] 39,75&nbsp;°C, [[sulamistäpp]] –95&nbsp;°C. Ühend on tervisele ohtlik eeskätt suure lenduvuse tõttu. Diklorometaani toodetakse [[Metaan|metaani]] [[Kloreerimine|kloreerimisel]]. Metaani kloreerimine annab erinevate klorometaanide segu, millest diklorometaan eraldatakse<ref name=":1">Rossberg, M., Lendle, W., Pfleiderer, G., Tögel, A., Torkelson, T. R. & Beutel, K. K. Chloromethanes. ''Ullmann's Encylopedia of Industrial Chemistry''. Weinhein, Wiley-VCH, 2012.</ref>. CH<sub>4</sub> + Cl<sub>2</sub> → CH<sub>3</sub>Cl + HCl CH<sub>3</sub>Cl + Cl<sub>2</sub> → '''CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>''' + HCl Diklorometaan on [[Kloroform|kloroformi]] turult järk-järgult välja tõrjunud kui peamise kloororgaanilise lahustina, sest diklorometaan on madalama mürgisusega<ref name=":1" />. Lisaks kui keemiatööstus sai ligipääsu odavale metaanile, muutus diklorometaani tootmine ökonoomsemaks (varasemalt oli kloroformi toota ökonoomsem kui diklorometaani. Kloroformi saadi etanooli või atsetooni reageerimisel hüpoklorititega, nn Liebigi menetlusega, mida kasutati kuni 1960.ndateni<ref name=":1" />). == Allikad == [[Kategooria:Kloriidid]] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] <references /> [[Kategooria:Lahustid]] 9nzvmthcv21bmnb5m6icffx2gnxfzqa 7257632 7257216 2026-10-23T10:48:16Z Kuriuss 38125 7257632 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Diklorometaan | välimus = värvitu vedelik | dhvedel = –121,4±2,5 | svedel = 174,5 | dhgaas = –95,1±2,5 | sgaas = 270,28 | pilt = Dichloromethane.svg | lahustuvus = mõnevõrra veeslahustuv (13,2 g/l, 25 °C), lahustub pea kõigis orgaanilistes lahustites | molaarmass = 84,93 | keemistemperatuur = 39.75 | sulamistemperatuur = -95 | valem = CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> | tihedus = 1325,5 }}[[Pilt:Dichloromethane-3D-vdW.png|pisi|100px|Diklorometaani [[molekuli mudel]]]] '''Metüleenkloriid''' ehk '''diklorometaan''' on [[orgaaniline ühend]], mida kasutatakse väga laialdaselt [[lahusti]]na. Metüleenkloriidi [[keemiline valem]] on '''CH'''<sub>2</sub>'''Cl'''<sub>2</sub>. Metüleenkloriid kuulub [[alküülkloriidid]]e klassi. See on suurepärane [[lahusti]] tänu võimele lahustada paljusid orgaanilisi ühendeid ja [[lenduvus]]ele (mis võimaldab seda proovist kergesti eemaldada aurustumise teel). Diklorometaani omadused: värvitu lenduv kergelt magusa lõhnaga [[vedelik]]; ei segune veega, kuid seguneb paljude orgaaniliste lahustitega; [[tihedus]] 1,33 g/cm<sup>3</sup>, [[keemistemperatuur]] 39,75&nbsp;°C, [[sulamistäpp]] –95&nbsp;°C. Ühend on tervisele ohtlik eeskätt suure lenduvuse tõttu. Diklorometaani toodetakse [[Metaan|metaani]] [[Kloreerimine|kloreerimisel]]. Metaani kloreerimine annab erinevate klorometaanide segu, millest diklorometaan eraldatakse.<ref name=":1">Rossberg, M., Lendle, W., Pfleiderer, G., Tögel, A., Torkelson, T. R. & Beutel, K. K. Chloromethanes. ''Ullmann's Encylopedia of Industrial Chemistry''. Weinhein, Wiley-VCH, 2012.</ref> CH<sub>4</sub> + Cl<sub>2</sub> → CH<sub>3</sub>Cl + HCl CH<sub>3</sub>Cl + Cl<sub>2</sub> → '''CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>''' + HCl Diklorometaan on varem peamise kloororgaanilise lahustina kasutatud [[Kloroform|kloroformi]] turult järk-järgult välja tõrjunud, sest diklorometaan on vähem mürgine.<ref name=":1" /> Teine põhjus on hind: kui keemiatööstus sai hakata kasutama odavat metaani, muutus diklorometaani tootmine ökonoomsemaks (varem oli kloroformi toota ökonoomsem kui diklorometaani. Kloroformi saadi etanooli või atsetooni reageerimisel hüpoklorititega, nn Liebigi menetlusega, mida kasutati kuni 1960. aastateni<ref name=":1" />). == Allikad == [[Kategooria:Kloriidid]] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] <references /> [[Kategooria:Lahustid]] j3quzh8ajnrk2otb4r877282zeg0koo Sven Jürgenson 0 229712 7257366 7167201 2026-10-22T17:07:15Z ~2026-56410-98 240299 /* Viited */ 7257366 wikitext text/x-wiki {{Isik | pilt = Sven Jürgenson (51714526309).jpg | pildiallkiri = Sven Jürgenson Eesti suursaadikuna Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures (2021) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1962|04|02}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = [[eestlane]] | kodakondsus = [[Eesti]] | lapsed = kolm last | organisatsioon = [[Eesti Välisministeerium]] | alma mater = [[Tallinna Polütehniline Instituut]] | abikaasa = [[Kairi Künka]] }} '''Sven Jürgenson''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1962]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. == Elulugu == Sven Jürgenson sündis Tartus, kuid asus 1969. aastal [[Tallinn]]a. 1987. aastal lõpetas ta [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] infotöötluse erialal. 1992. aastal lõpetas ta [[Avaliku Halduse Rahvusvaheline Instituut Pariisis|Avaliku Halduse Rahvusvahelise Instituudi Pariisis]].<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Olesk |eesnimi=Olev |autor-link=Olev Olesk |kuupäev=10.12.1998 |pealkiri=EV esindajate vahetused New Yorgis |leheküljed=5 |väljaanne=[[Vaba Eesti Sõna]] |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1998/12/10/5}}</ref> [[1991]]. aastast töötab Jürgenson [[Eesti Välisministeerium|välisministeeriumis]], mil ta asus tööle [[Eesti saatkond Helsingis|Eesti saatkonnas Helsingis]]. Aastatel [[1993]]–[[1995]] oli ta Eesti saatkonnas [[Viin]]is. [[1996]]. aastani oli ta välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide ja julgeoleku büroo juhataja ning poliitikaosakonna juhataja asetäitja, siis kuni [[1998]]. aastani poliitikaosakonna peadirektor. Samal ajal oli ta ka Tallinnas resideeriv Eesti suursaadik [[Türgi]]s.<ref name=":0" />[[Pilt:Sven Jürgenson 2011.jpg|pisi|Sven Jürgenson suursaadikuna riiklikku teenetemärki üle andmas (2011)|vasakul|180x180px]] Aastatel [[1998]]–[[2000]] oli ta Eesti suursaadik [[ÜRO]] juures ning 2000–[[2003]] Eesti suursaadik [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Pärast seda oli ta kuni [[2006]]. aastani välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler.<ref name=":0" /> Aastatel 2006–2010 oli Sven Jürgenson [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] välisnõunik. Aastatel [[2010]]–[[2015]] oli ta [[Eesti suursaadik Prantsusmaal]], 2011. aastast ka [[Eesti suursaadik Monacos|suursaadik Monacos]] ja 2014. aastast [[Eesti suursaadik Tuneesias|suursaadik Tuneesias]]. Aastatel [[2015]]–[[2022]] oli Jürgenson [[Eesti suursaadik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures]]. Oma volikirja andis ta ÜRO peasekretärile [[Ban Ki-moon]]ile üle [[13. august]]il [[2015]], kus töötas kuni 2022. aasta augustini.<ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=14.08.2015 |pealkiri=Eesti suursaadik ÜRO juures andis Ban Ki-moonile üle volikirja |väljaanne=[[ERR|ERR Uudised]] |url=https://www.err.ee/540163/eesti-suursaadik-uro-juures-andis-ban-ki-moonile-ule-volikirja |vaadatud=17.08.2015}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Einmann |eesnimi=Andres |kuupäev=24.10.2023 |pealkiri=Konsulaate sulgev Eesti maksab ÜRO diplomaadi elukoha eest 30 000 dollarit kuus |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/7883104/konsulaate-sulgev-eesti-maksab-uro-diplomaadi-elukoha-eest-30-000-dollarit-kuus}}</ref> ==== Isiklikku ==== Ta räägib [[Inglise keel|inglise]], [[Saksa keel|saksa]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Soome keel|soome]] ja [[vene keel]]t. Ta on abielus diplomaadi [[Kairi Künka]]ga ja kolme lapse isa.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> ==Tunnustus== * 2001 – [[Riigivapi V klassi teenetemärk]] * 2004 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2008 – [[Suursaadik (auaste)|suursaadiku auaste]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=29.10.2008 |pealkiri=Vabariigi President andis neljale diplomaadile suursaadiku auastme |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/654-vabariigi-president-andis-neljale-diplomaadile-suursaadiku-auastme/index.html }}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2009 – [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe III klassi orden]] * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jürgenson, Sven}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Prantsusmaal]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi alalised esindajad ÜRO juures]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] i6a1ywnpn4xszuq1b0xbeuoyss9bm91 Väino Reinart 0 241832 7257368 7189055 2026-10-22T17:08:49Z ~2026-56410-98 240299 7257368 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{uuenda}} [[Fail:2016 Väino Reinart (cropped).jpg|pisi|Väino Reinart (2016)]] '''Väino Reinart''' (sündinud [[28. detsember|28. detsembril]] [[1962]] [[Kuressaare]]s) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. Ta on lõpetanud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituud]]i raadioelektroonika erialal. Aastal 1992 asus ta tööle [[välisministeerium]]i. Ta on juhtinud Eesti delegatsiooni läbirääkimistel [[Venemaa]]ga, töötanud välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorina ning poliitika- ja pressiküsimuste asekantslerina. Aastatel 1995–1999 oli ta Eesti alaline esindaja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i juures. Aastatel 2002–2007 oli Väino Reinart Eesti suursaadik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures. Alates augustist 2007 oli ta Eesti suursaadik [[USA|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s ning alates 2008. aastast ühtlasi suursaadik [[Kanada]]s. 2012–2019<ref>[https://vm.ee/afganistan Ülevaade kahepoolsetest suhetest Afganistaniga] Välisministeerium</ref> oli ta Eesti suursaadik [[Afganistan]]is ja 2018–2023 Eesti suursaadik [[Jaapan]]is.<ref>[https://www.err.ee/843722/eesti-uueks-suursaadikuks-jaapanis-sai-vaino-reinart Eesti uueks suursaadikuks Jaapanis sai Väino Reinart]. [[ERR]] Uudised, 02.07.2018.</ref> Alates augustist 2023 on Reinart Eesti suursaadik [[Türgi]]s ning alates novembrist 2023 ühtlasi ka suursaadik [[Pakistan]]i Islamivabariigis. Alates 20. augustist 2019 kuni 8. jaanuarini 2024 oli ta ka Eesti suursaadik Filipiini Vabariigis. ==Tunnustus== *2001 – [[Auleegioni ordu]] komandör<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/chiraci-visiidi-ajal-anti-70-ordenit?id=1808358 Chiraci visiidi ajal anti 70 ordenit.] Delfi, 30. juuli 2007.</ref> *2007 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5334}}</ref> *2017 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II klassi aumärk]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://saartehaal.postimees.ee/6599433/vaino-reinart-ma-usun-vaartustepohise-poliitika-olemasolusse Väino Reinart: ma usun väärtustepõhise poliitika olemasolusse], intervjuu Saarte Hääles, 26. oktoober 2007 {{JÄRJESTA:Reinart, Väino}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 0jigacxvbg6mmuip1tixu44xyr18vn0 Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 0 244035 7257286 7021504 2026-10-22T15:18:05Z ~2026-55350-48 239867 /* Viited */ 7257286 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TLU Academic Library.jpg|pisi|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu peahoone Tallinnas]] [[Pilt:Akadeemilise raamatukogu uus fassaad 2012.JPG|pisi|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hooned (kuue- ja kahekorruseline) Rävala puiestee ääres Tallinnas]] {{allikad}} '''Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu''' (ametlik [[lühend]] '''TLÜ AR''') on [[teadusraamatukogu]], mis asutati aprillis 1946 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Keskraamatukoguna. Alates [[2003]]. aastast tegutseb [[ülikooliraamatukogu]]na. Vanimad kogudes leiduvad raamatud pärinevad [[Oleviste kirik]]u raamatukogust, mis asutati 1552. aastal. 2018. aasta alguse seisuga oli raamatukogu kasutuskogu suurus üle 2,6 miljoni eksemplari, lisaks kuulus varu- ja vahetuskogusse veel üle 34 000 teaviku. Registreeritud lugejaid oli ligi 43 000. 2015. aastal avas raamatukogu oma e-teadusraamatukogu [[ETERA]]. Raamatukogu veebilehe vahendusel on võimalik kasutada [[E-kataloog ESTER|e-kataloogi ESTER]]. TLÜ Akadeemiline Raamatukogu haldab isikuloolist andmebaasi [[Ericus]].<ref>"Ericus on isikulooline andmebaas, mis sisaldab andmeid eesti retrospektiivses rahvusbibliograafias registreeritud teoste intellektuaalse või kunstilise sisu ja teostuse eest vastutavate isikute kohta (autor, koostaja, toimetaja jt)." [https://web.archive.org/web/20220420035339/http://isik2.tlulib.ee/index.php?m= TLÜAR rahvusbibliograafia isikud], isik2.tlulib.ee. </ref><ref>[[Aija Sakova-Merivee]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/24999 "Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia – kellele ja miks?"], [[Keel ja Kirjandus]], 11/2014</ref> ==Asukoht== Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu peahooneks on arhitektide [[Uno Tölpus]]e ja [[Paul Madalik]]u projekteeritud ning [[1963]]. aastal valminud kuuekorruseline hoone aadressil [[Rävala puiestee]] 10, kuhu tollane Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu kolis [[1966]]. aastal. Tänapäeval on hoone [[arhitektuurimälestis]]ena kaitse all. Raamatukogu osutab teenuseid kahes asukohas: teadusraamatukogus Rävala puiesteel ning Tallinna Ülikooli linnaku Astra hoone (Narva mnt 29) kolmel korrusel asuvas õppekeskuses. Varem kuulusid filiaalide hulka TLÜ arheoloogiaraamatukogu ([[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli]] 10) ning praeguseks likvideeritud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] raamatukogu, Kunstide Instituudi raamatukogu, Spordiraamatukogu, [[Tallinna Pedagoogiline Seminar|Tallinna Pedagoogilise Seminari]] raamatukogu, [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia]] raamatukogu, [[Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž|Haapsalu Kolledži]] raamatukogu ([[Lihula maantee|Lihula maantee 12]]), [[Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž|Rakvere Kolledži]] raamatukogu ([[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk 40]]) ja [[Balti Filmi- ja Meediakool|Filmi- ja meedia]]raamatukogu (Narva mnt 27). == Ajalugu == 1552. aastal asutati Oleviste kiriku raamatukogu, mis sai aluseks Tallinna esimesele avalikule raamatukogule. Sinna kogutud ja annetatud rariteedid moodustavad vanima osa Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu varamust. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu asutamiskuupäevaks loetakse [[5. aprill]]i [[1946]], mil [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] kinnitas [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] struktuuri ning nägi selles struktuuris ette eraldi allüksusena ka raamatukogu. Uue raamatukogu nimeks sai '''Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu''' ning [[1947]]. aastal eraldati raamatukogule esimesed ruumid – neli tuba aadressil Sakala tänav 35. Raamatukogu alustas tegevust veebruaris 1947.<ref name="lk22"/> Esialgne kogu koosnes 1800 raamatust ja algusest peale hakkas raamatukogu saama Eesti trükistest kaks [[sundeksemplar]]i. Esialgu laenutati raamatuid ainult koju, lugemistuba avati [[1948]]. aastal. Samal aastal pandi alus ka [[raamatukogudevaheline laenutus|raamatukogudevahelise laenutuse]] teenusele ja hakati saama üleliidulist sundeksemplari. Raamatukogu kogud suurenesid märkimisväärselt [[1950]]. aastal, mil Teaduste Akadeemia Keskraamatukoguga ühendati mitmeid rariteetseid ja kultuuriväärtuslikke vanu trükiseid sisaldavad [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]u raamatukogu ja [[Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu|Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu]] kogud. Nende baasil moodustati hiljem Baltika ja haruldaste raamatute osakond. [[1952]]. aastal koliti raamatukogu suurematesse ruumidesse aadressil [[Estonia puiestee|Estonia puiestee 7]] ja [[1966]]. aastal avati spetsiaalselt raamatukogule ehitatud hoone aadressil [[Rävala puiestee|Lenini puiestee 10]]. Juunis 1965 Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu nimetati '''Teaduste Akadeemia Teaduslikuks Raamatukoguks'''.<ref name="lk25"/> [[1978]]. aastal alustati peabibliograaf [[Endel Annus]]e juhtimisel suurprojekti Eesti retrospektiivse [[rahvusbibliograafia]] koostamiseks. Esimesed köited koostatud bibliograafiat ilmusid [[1993]]. aastal. [[1990. aastad|1990. aastatel]] ühines raamatukogu erinevate riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustikega: 1993. aastal liituti rahvusvaheliste organisatsioonidega [[IFLA]] ja [[CERL]], samuti [[Läänemere maad]]e raamatukogude koostöövõrguga [[Bibliotheca Baltica]], [[1995]]. aastal asutajaliikmena Eesti raamatukoguvõrgu konsortsiumiga [[Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium|ELNET]]. Pärast Eesti Teaduste Akadeemia reorganiseerimist [[1994]]. aastal viidi raamatukogu üle kultuuri- ja haridusministeeriumi (hiljem kultuuriministeeriumi) haldusalasse ja hakkas kandma nime '''Eesti Akadeemiline Raamatukogu'''. [[1998]]. aastal võeti kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem [[INNOPAC]], mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel järk-järgult kaartkataloogilt üle elektronkataloogile [[ESTER]]. Kasutusele tulid ka vöötkoodiga lugejapiletid. [[1. jaanuar]]ist [[2002]] viidi raamatukogu üle haridusministeeriumi valitsusalasse. [[8. aprill]]il [[2003]] sõlmisid haridus- ja teadusminister [[Mailis Rand]] ning [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] rektor [[Mati Heidmets]] lepingu, mille kohaselt liideti raamatukogu Tallinna Pedagoogikaülikooliga ja sai uueks nimeks '''Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu'''. Raamatukogu uus põhikiri kinnitati sama aasta [[12. mai]]l. Seoses [[Tallinna Ülikool]]i loomisega [[2005]]. aastal nimetati raamatukogu ümber '''Tallinna Ülikooli Akadeemiliseks Raamatukoguks''' ja kannab seda nime siiani. 2007. aastal loodi [[vanaraamatu keskus]], aasta hiljem [[väliseesti kirjanduse keskus]]. 2009. aastal koliti Tallinna Ülikooli linnakus asunud õpperaamatukogu ülikooli ehitustööde ajaks teadusraamatukokku [[Rävala puiestee]]le, 2013. aasta mais avati taas linnakus raamatukogu osana õpikeskus. 2005. aastal mindi üle ID-kaardi põhisele laenutussüsteemile. 2012 võeti kasutusele UHF [[RFID]] (''Ultra high radio-frequency identification'') tehnoloogial põhinev iseteenindus- ja kogude turvamise süsteem, 2014. aasta lõpus võeti kasutusele sama tehnoloogiat kasutav tagastusautomaat-sorter. 2015. aastal avati teadusraamatukogu VI korrusel digiteerimiskeskus ja e-teadusraamatukogu keskkond [[ETERA]]. Sama aasta sügisel avati teadusraamatukogus öösaal, mis võimaldas II korruse lugemissaali ja avakogusid kasutada ka pärast raamatukogu sulgemisaega. Öösaal pälvis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult auhinna "Aasta tegu teadusraamatukogus 2016". 2023. aasta sügisest on öösaal suletud. 2020. aastal võeti kasutusele raamatute laenutuskapp Raamatutark, mis võimaldab lugejatel ettetellitud raamatuid laenutada ööpäev läbi. ==Juhid== Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu (ja selle eelkäijate) direktorid ja kohusetäitjad läbi aegade on olnud: • 1947–1948: Alma Pulst (kohusetäitja) • 1948–1949: [[Endel Annus]] • 1949–1950: Alma Pulst (kohusetäitja) • 1950–1953: Leo Tiik (kohusetäitja) • 1953–1954: Alma Pulst (kohusetäitja) • 1954–1961: Ksenia Tohver • 1961–1983: Felix Kauba • 1984–1998: Maive Triipan • 1998–2003: [[Anne Valmas]] • 2003–tänaseni: [[Andres Kollist]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="lk22">Margus Maidla. "Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju". Tallinn, 2014, lk 22</ref> <ref name="lk25">Margus Maidla. "Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju". Tallinn, 2014, lk 25</ref> }} == Välislingid == * [http://www.tlulib.ee/ Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu koduleht] * [https://www.facebook.com/TLYAR Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Facebookis] {{koord | NS = 59.43352730938199 | EW = 24.75342754549577 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Tallinna raamatukogud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikool]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] bh7vxel2jeyjp2ulsfbbjw5hlfwhyhe Induse kultuur 0 245072 7257274 7257145 2026-10-22T15:05:50Z Sendrasendra 225202 /* Geograafilised tingimused */ 7257274 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''gabarband''{{'}}id ehk [[Tamm (ehitis)|tamm]]id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Samuti ei tõenda vee ärajuhtimise süsteemid iseenesest niiskemat kliimat, sest osa neist oli mõeldud reovee ärajuhtimiseks. [[Gurdip Singh]] jõudis õietolmuanalüüside põhjal järeldusele, et sademete hulk suurenes umbes 3000. aastal eKr, kuid vähenes seejärel ja oli umbes 1800. aastaks eKr taas väiksem.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> [[Yehouda Enzel]] ja kaasautorid jõudsid teistsugusele järeldusele.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> [[Liviu Giosan]]i ja kaasautorite (2012) uurimuse järgi muutus kliima pärast umbes 3000. aastat eKr kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]] jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr. Sademete edasine vähenemine tegi hiljem ebasoodsaks nii üleujutus- kui ka vihmapõllunduse. Põllumajandus mitmekesistus, linnad kahanesid ning asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese vahelisel alal tõenäoliselt suurt Himaalaja jõge, mida oleks toitnud liustike sulamisveed, (mõned samastavad seda müütilise Sarasvatiga). Seal olid [[holotseen]]is aktiivsed ainult mussoonist toituvad jõed.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud vana-DNA-d (planktoni 18S rRNA geenid) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Autorid oletavad, et läänepoolsete häiringute toodud talvised sademed muutsid [[Himaalaja]] jalamitasandikud atraktiivseks ajal, mil suviste üleujutustega jõeorud kuivasid ja rahvastik hakkas ümber paiknema. Talvise mussooni nõrgenemine 3300–3000 aastat tagasi (1300–1000 eKr) võis mõjutada Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna lõppu Ghaggar-Hakra vahealal. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapnikuisotoopide põhjal. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> Giosan jt peavad enda kasutatud proksisid selle küsimuse jaoks sobivamaks, seega on tulemused omavahel vastuolus. == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] ss6xut35yaktpgkt0nd51p364gfbtih 7257281 7257274 2026-10-22T15:10:31Z Sendrasendra 225202 /* Geograafilised tingimused */ 7257281 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''gabarband''{{'}}id ehk [[Tamm (ehitis)|tamm]]id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Samuti ei tõenda vee ärajuhtimise süsteemid iseenesest niiskemat kliimat, sest osa neist oli mõeldud reovee ärajuhtimiseks. [[Gurdip Singh]] jõudis õietolmuanalüüside põhjal järeldusele, et sademete hulk suurenes umbes 3000. aastal eKr, kuid vähenes seejärel ja oli umbes 1800. aastaks eKr taas väiksem.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> [[Yehouda Enzel]] ja kaasautorid jõudsid teistsugusele järeldusele.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> [[Liviu Giosan]]i ja kaasautorite (2012) uurimuse järgi muutus kliima pärast umbes 3000. aastat eKr kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]] jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr. Sademete edasine vähenemine tegi hiljem ebasoodsaks nii üleujutus- kui ka vihmapõllunduse. Põllumajandus mitmekesistus, linnad kahanesid ning asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese vahelisel alal tõenäoliselt suurt Himaalaja jõge, mida oleks toitnud liustike sulamisveed, (mõned samastavad seda müütilise Sarasvatiga). Seal olid [[holotseen]]is aktiivsed ainult mussoonist toituvad jõed.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud vana-DNA-d (planktoni 18S rRNA geenid) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Autorid oletavad, et läänepoolsete häiringute toodud talvised sademed muutsid [[Himaalaja]] jalamitasandikud atraktiivseks ajal, mil suviste üleujutustega jõeorud kuivasid ja rahvastik hakkas ümber paiknema. Talvise mussooni nõrgenemine 3300–3000 aastat tagasi (1300–1000 eKr) võis mõjutada Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna lõppu Ghaggar-Hakra vahealal. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapnikuisotoopide põhjal. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> Giosan jt peavad enda kasutatud proksisid selle küsimuse jaoks sobivamaks, seega on tulemused omavahel vastuolus. == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 0tgj24hl4gj3dct8bkpxcuccqh2qia6 7257318 7257281 2026-10-22T15:56:14Z Sendrasendra 225202 /* Kliima */ 7257318 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba eneoliitikumis, sealhulgas Nal'i kultuuris. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks. <ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]]i ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]] jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr. Sademete edasine vähenemine tegi hiljem ebasoodsaks nii üleujutus- kui ka vihmapõllunduse. Põllumajandus mitmekesistus, linnad kahanesid ning asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese vahelisel alal tõenäoliselt suurt Himaalaja jõge, mida oleks toitnud liustike sulamisveed, (mõned samastavad seda müütilise Sarasvatiga). Seal olid [[holotseen]]is aktiivsed ainult mussoonist toituvad jõed.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud vana-DNA-d (planktoni 18S rRNA geenid) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Autorid oletavad, et läänepoolsete häiringute toodud talvised sademed muutsid [[Himaalaja]] jalamitasandikud atraktiivseks ajal, mil suviste üleujutustega jõeorud kuivasid ja rahvastik hakkas ümber paiknema. Talvise mussooni nõrgenemine 3300–3000 aastat tagasi (1300–1000 eKr) võis mõjutada Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna lõppu Ghaggar-Hakra vahealal. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapnikuisotoopide põhjal. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> Giosan jt peavad enda kasutatud proksisid selle küsimuse jaoks sobivamaks, seega on tulemused omavahel vastuolus. == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] e5xz41843fsq0sfyxhfnnd5fm2kwbvr 7257319 7257318 2026-10-22T15:57:03Z Sendrasendra 225202 /* Kliima */ 7257319 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba eneoliitikumis, sealhulgas Nal'i kultuuris. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks. <ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]] jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr. Sademete edasine vähenemine tegi hiljem ebasoodsaks nii üleujutus- kui ka vihmapõllunduse. Põllumajandus mitmekesistus, linnad kahanesid ning asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese vahelisel alal tõenäoliselt suurt Himaalaja jõge, mida oleks toitnud liustike sulamisveed, (mõned samastavad seda müütilise Sarasvatiga). Seal olid [[holotseen]]is aktiivsed ainult mussoonist toituvad jõed.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud vana-DNA-d (planktoni 18S rRNA geenid) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Autorid oletavad, et läänepoolsete häiringute toodud talvised sademed muutsid [[Himaalaja]] jalamitasandikud atraktiivseks ajal, mil suviste üleujutustega jõeorud kuivasid ja rahvastik hakkas ümber paiknema. Talvise mussooni nõrgenemine 3300–3000 aastat tagasi (1300–1000 eKr) võis mõjutada Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna lõppu Ghaggar-Hakra vahealal. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapnikuisotoopide põhjal. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> Giosan jt peavad enda kasutatud proksisid selle küsimuse jaoks sobivamaks, seega on tulemused omavahel vastuolus. == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 1d6yuwoo01ef264kcvxxco8jiuipipd 7257414 7257319 2026-10-22T18:35:47Z Sendrasendra 225202 /* Kliima */ 7257414 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba [[eneoliitikum]]is, sealhulgas [[Nal'i kultuur]]is. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]]st vett saavad jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr, sest üleujutused kahjustasid põlde ja asulaid vähem. Sademete edasine vähenemine mõjus hiljem ebasoodsalt nii [[üleujutuspõllundus]]ele kui ka [[vihmapõllundus]]ele. Põllumajandus mitmekesistus: kuivemates piirkondades tuli põlluharimist kohandada, kasvatama hakati eri tingimustele sobivaid kultuure, sealhulgas põuakindlamaid teravilju. Linnad kahanesid (kliima kuivenemine ei olnud selle ainus põhjus). Asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese jõgikonna vahelisel alal holotseenis tõenäoliselt suurt jõge, mida oleks toitnud Himaalaja liustike sulamisvesi. Mõned uurijad on samastanud sellise oletatava jõe müütilise Sarasvatiga. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid järeldasid geoloogiliste tõendite põhjal, et piirkonnas voolasid holotseenis [[mussoonvihm]]adest toituvad jõed, sealhulgas [[Ghaggar-Hakra]] jõesüsteem.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud [[vana-DNA]]-d ([[plankton]]i [[18S rRNA]] [[geen]]id) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Autorid oletavad, et läänepoolsete häiringute toodud talvised sademed muutsid [[Himaalaja]] jalamitasandikud atraktiivseks ajal, mil suviste üleujutustega jõeorud kuivasid ja rahvastik hakkas ümber paiknema. Talvise mussooni nõrgenemine 3300–3000 aastat tagasi (1300–1000 eKr) võis mõjutada Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna lõppu Ghaggar-Hakra vahealal. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapnikuisotoopide põhjal. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> Giosan jt peavad enda kasutatud proksisid selle küsimuse jaoks sobivamaks, seega on tulemused omavahel vastuolus. == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] sv2fxcdwmwhc69sulmq8n9peoiecprm 7257454 7257414 2026-10-22T21:57:47Z Sendrasendra 225202 /* Kliima */ 7257454 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba [[eneoliitikum]]is, sealhulgas [[Nal'i kultuur]]is. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]]st vett saavad jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr, sest üleujutused kahjustasid põlde ja asulaid vähem. Sademete edasine vähenemine mõjus hiljem ebasoodsalt nii [[üleujutuspõllundus]]ele kui ka [[vihmapõllundus]]ele. Põllumajandus mitmekesistus: kuivemates piirkondades tuli põlluharimist kohandada, kasvatama hakati eri tingimustele sobivaid kultuure, sealhulgas põuakindlamaid teravilju. Linnad kahanesid (kliima kuivenemine ei olnud selle ainus põhjus). Asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese jõgikonna vahelisel alal holotseenis tõenäoliselt suurt jõge, mida oleks toitnud Himaalaja liustike sulamisvesi. Mõned uurijad on samastanud sellise oletatava jõe müütilise Sarasvatiga. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid järeldasid geoloogiliste tõendite põhjal, et piirkonnas voolasid holotseenis [[mussoonvihm]]adest toituvad jõed, sealhulgas [[Ghaggar-Hakra]] jõesüsteem.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud [[vana-DNA]]-d ([[plankton]]i [[18S rRNA]] [[geen]]id) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Selle liigi suuremat osakaalu seostatakse talvise mussooni tugevnemisega kaasneva merevee segunemisega. Talvised tuuled jahutavad merepinda. Külmem pinnavesi muutub tihedamaks ja võib soodustada vee vertikaalset segunemist. Araabia mere kirdeosas võivad talvised mussoontuuled põhjustada pinnavee eemaldumist või segunemist, mistõttu jõuab sügavamalt pinnakihti toitaineterikast vett ([[süvaveekerge]]). Pinnakihti jõudvad [[nitraadid]], [[fosfaadid]] ja muud toitained võivad soodustada [[fütoplankton]]i kasvu. See omakorda mõjutab [[toiduahel]]a kaudu ka teisi planktonirühmi, sealhulgas [[foraminifeerid|foraminifeere]]. Planktoni DNA ja mikroskoopiliste organismide jäänused võivad säilida merepõhja setetes. Nende suhtelise osakaalu põhjal saab teha järeldusi mineviku merekeskkonna ja mussooni kohta. Merepinna jahenemine üksi ei tähenda tingimata, et süvavesi tõuseb pinnale. Selleks on tarvis ka sobivaid tuuleolusid ja veeringlust. Sellepärast hindasid Giosan ja kaasautorid talvise mussooni tugevust mitme näitaja põhjal, mitte ainult merevee temperatuuri või ühe planktoniliigi osakaalu järgi. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Sellega kaasnesid muutused tuultes ja sademete jaotuses. Kui suvine mussoon nõrgenes, ei saanud Induse oru põllumajandus enam endisel määral sõltuda jõgede üleujutustest. Lääne poolt saabuvad talvised õhumassid ja tsüklonid võisid tuua Himaalaja jalami tasandikele rohkem talviseid sademeid. See võis muuta põllumajanduse nendes piirkondades soodsamaks ja rahvastik võis sinna ümber paikneda. Autorid oletavad, et osa elanikke lahkus suurtest linnadest ja suviste üleujutustega seotud jõeorgudest ning asus elama väiksematesse maapasulatesse. Umbes 3300–3000 aastat tagasi ehk ligikaudu 1300.–1000. aastal eKr nõrgenes ka talvine mussoon. Autorid oletavad, et see võis kaasa aidata Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna taandumisele Ghaggar-Hakra piirkonnas. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapniku isotoopkoostist. Hapniku isotoopide suhteline sisaldus aitab rekonstrueerida mineviku keskkonnatingimusi, kuigi selle põhjal ei saa sademete hulka vahetult mõõta, vaid see on kaudne kliimanäitaja. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui ka talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 6fi0eod90r5ndampdibhm6otpfvn7wk 7257470 7257454 2026-10-22T23:10:38Z Sendrasendra 225202 /* Vara-Harappa */ 7257470 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba [[eneoliitikum]]is, sealhulgas [[Nal'i kultuur]]is. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]]st vett saavad jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr, sest üleujutused kahjustasid põlde ja asulaid vähem. Sademete edasine vähenemine mõjus hiljem ebasoodsalt nii [[üleujutuspõllundus]]ele kui ka [[vihmapõllundus]]ele. Põllumajandus mitmekesistus: kuivemates piirkondades tuli põlluharimist kohandada, kasvatama hakati eri tingimustele sobivaid kultuure, sealhulgas põuakindlamaid teravilju. Linnad kahanesid (kliima kuivenemine ei olnud selle ainus põhjus). Asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese jõgikonna vahelisel alal holotseenis tõenäoliselt suurt jõge, mida oleks toitnud Himaalaja liustike sulamisvesi. Mõned uurijad on samastanud sellise oletatava jõe müütilise Sarasvatiga. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid järeldasid geoloogiliste tõendite põhjal, et piirkonnas voolasid holotseenis [[mussoonvihm]]adest toituvad jõed, sealhulgas [[Ghaggar-Hakra]] jõesüsteem.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud [[vana-DNA]]-d ([[plankton]]i [[18S rRNA]] [[geen]]id) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Selle liigi suuremat osakaalu seostatakse talvise mussooni tugevnemisega kaasneva merevee segunemisega. Talvised tuuled jahutavad merepinda. Külmem pinnavesi muutub tihedamaks ja võib soodustada vee vertikaalset segunemist. Araabia mere kirdeosas võivad talvised mussoontuuled põhjustada pinnavee eemaldumist või segunemist, mistõttu jõuab sügavamalt pinnakihti toitaineterikast vett ([[süvaveekerge]]). Pinnakihti jõudvad [[nitraadid]], [[fosfaadid]] ja muud toitained võivad soodustada [[fütoplankton]]i kasvu. See omakorda mõjutab [[toiduahel]]a kaudu ka teisi planktonirühmi, sealhulgas [[foraminifeerid|foraminifeere]]. Planktoni DNA ja mikroskoopiliste organismide jäänused võivad säilida merepõhja setetes. Nende suhtelise osakaalu põhjal saab teha järeldusi mineviku merekeskkonna ja mussooni kohta. Merepinna jahenemine üksi ei tähenda tingimata, et süvavesi tõuseb pinnale. Selleks on tarvis ka sobivaid tuuleolusid ja veeringlust. Sellepärast hindasid Giosan ja kaasautorid talvise mussooni tugevust mitme näitaja põhjal, mitte ainult merevee temperatuuri või ühe planktoniliigi osakaalu järgi. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Sellega kaasnesid muutused tuultes ja sademete jaotuses. Kui suvine mussoon nõrgenes, ei saanud Induse oru põllumajandus enam endisel määral sõltuda jõgede üleujutustest. Lääne poolt saabuvad talvised õhumassid ja tsüklonid võisid tuua Himaalaja jalami tasandikele rohkem talviseid sademeid. See võis muuta põllumajanduse nendes piirkondades soodsamaks ja rahvastik võis sinna ümber paikneda. Autorid oletavad, et osa elanikke lahkus suurtest linnadest ja suviste üleujutustega seotud jõeorgudest ning asus elama väiksematesse maapasulatesse. Umbes 3300–3000 aastat tagasi ehk ligikaudu 1300.–1000. aastal eKr nõrgenes ka talvine mussoon. Autorid oletavad, et see võis kaasa aidata Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna taandumisele Ghaggar-Hakra piirkonnas. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapniku isotoopkoostist. Hapniku isotoopide suhteline sisaldus aitab rekonstrueerida mineviku keskkonnatingimusi, kuigi selle põhjal ei saa sademete hulka vahetult mõõta, vaid see on kaudne kliimanäitaja. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui ka talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> ==Ajalugu== ===Harappa-eelne periood=== {{Vaata ka|Iraani kütid-korilased}} [[Kodustamine]] oli pikaajaline protsess, mis ei olnud endast kindla lõppeesmärgiga [[unilineaarne evolutsioon]]. See toimus järkjärguliste korduvate protsesside kaudu ja eriti alguses võis olla tahtmatult põhjustatud nende taimede ja loomade kasvatamisest ja pidamisest, keda tõmbas inimeste elukeskkond. Taimede kodustamine toimus tõenäoliselt esmalt [[Vana-Lähis-Ida]]s, kuid ka India subkontinendil võis olla kohalikke taimede kasvatamise ja kodustamise keskusi. [[Oder]], [[nisu]] ja muud [[põllukultuur]]id jõudsid [[Belutšistan]]i tõenäoliselt mitut teed pidi Vana-Lähis-Idast.<ref>[[Dorian Fuller]]. Finding Plant Domestication in the Indian Subcontinent. ''Current Anthropology'', 2011, kd 52, nr S4, lk S347–S362. [https://www.jstor.org/stable/pdf/10.1086/658900.pdf Veebis.]</ref> (Nisu ja odra mittekohalikku päritolu on vaidlustatud.). Paistab, et loomade puhul toimus rohkem kohalikke kodustamisi, näiteks [[seebu]] kodustamine. Peale Vana-Lähis-Idast pärit kitsede ja lammaste kasutati ka kohalikke loomapopulatsioone.<ref>[[Dorian Fuller]]. Non-human genetics, agricultural origins and historical linguistics in South Asia. – [[Michael Petraglia]], [[Bridget Allchin]] (toim). ''The Evolution and History of Human Populations in South Asia. Inter-disciplinary Studies in Archaeology, Biological Anthropology, Linguistics and Genetics'', Springer 2007, lk 393–443.</ref> Varajased kodustatud taimed ja loomad ei olnud ainult paikse eluviisiga rühmade majanduse osa nagu Vana-Lähis-Idas, vaid neid kasutasid ka [[nomaad]]rühmad.<ref>[[Charlene Murphy]], [[Dorian Fuller]]. Plant Domestication in India. – [[Helaine Selin]] (toim). ''Encyclopaedia of the History of Science, Technology, and Medicine in Non-Western Cultures'', Springer 2016. </ref> [[Mehrgarh]] [[Belutšistan]]is on üks varasemaid asulaid, mille leiud viitavad [[paikne eluviis|paiksele eluviisile]] ja põllumajandusele. Oletatavasti voolas [[Indus]] [[pleistotseen]]is läbi praeguse [[Kachi tasandik]]u ehk [[Kacchi tasandik]]u, kus asub Mehrgarh.<ref>Possehl 2002: 25.</ref> Mehrgarhi I perioodil keraamikat veel ei valmistatud. [[Põllumajandus]] hakkas selles [[keraamikata neoliitikum]]is arenema umbes 7000. aastal eKr poolrändava eluviisiga inimeste seas. Leitud loomajäänused pärinesid siiski peamiselt [[uluk]]itelt, nii et jahipidamine oli endiselt väga oluline elatusallikas. Mehrgarhi neoliitilisel kalmistul leiti üheksa 7500–9000 aasta eest elanud täiskasvanu hammastelt kokku 11 puuritud õõnsust 9 inimesel umbes 225 maetu seast. Hilisematest kihtidest sarnaseid leide ei ole, kuigi hammaste halb seisund püsis.<ref>Alfredo Coppa, Luca Bondioli, Andrea Cucina, David W. Frayer, Catherine Jarrige, Jean-François Jarrige, Gregory Quivron, Massimo Rossi, Massimo Vidale, Roberto Macchiarelli. Gregory Quivron. Palaeontology: Early Neolithic tradition of dentistry. – ''Nature'', 2006. kd 440, lk 755–756. [https://www.researchgate.net/publication/7182014_Palaeontology_Early_Neolithic_tradition_of_dentistry Veebis.]</ref> === Vara-Harappa === Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] enyip5ev8pwcco5gnfm76jhvho7o2cl 7257478 7257470 2026-10-22T23:49:44Z Sendrasendra 225202 /* Harappa-eelne periood */ 7257478 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba [[eneoliitikum]]is, sealhulgas [[Nal'i kultuur]]is. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]]st vett saavad jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr, sest üleujutused kahjustasid põlde ja asulaid vähem. Sademete edasine vähenemine mõjus hiljem ebasoodsalt nii [[üleujutuspõllundus]]ele kui ka [[vihmapõllundus]]ele. Põllumajandus mitmekesistus: kuivemates piirkondades tuli põlluharimist kohandada, kasvatama hakati eri tingimustele sobivaid kultuure, sealhulgas põuakindlamaid teravilju. Linnad kahanesid (kliima kuivenemine ei olnud selle ainus põhjus). Asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese jõgikonna vahelisel alal holotseenis tõenäoliselt suurt jõge, mida oleks toitnud Himaalaja liustike sulamisvesi. Mõned uurijad on samastanud sellise oletatava jõe müütilise Sarasvatiga. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid järeldasid geoloogiliste tõendite põhjal, et piirkonnas voolasid holotseenis [[mussoonvihm]]adest toituvad jõed, sealhulgas [[Ghaggar-Hakra]] jõesüsteem.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud [[vana-DNA]]-d ([[plankton]]i [[18S rRNA]] [[geen]]id) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Selle liigi suuremat osakaalu seostatakse talvise mussooni tugevnemisega kaasneva merevee segunemisega. Talvised tuuled jahutavad merepinda. Külmem pinnavesi muutub tihedamaks ja võib soodustada vee vertikaalset segunemist. Araabia mere kirdeosas võivad talvised mussoontuuled põhjustada pinnavee eemaldumist või segunemist, mistõttu jõuab sügavamalt pinnakihti toitaineterikast vett ([[süvaveekerge]]). Pinnakihti jõudvad [[nitraadid]], [[fosfaadid]] ja muud toitained võivad soodustada [[fütoplankton]]i kasvu. See omakorda mõjutab [[toiduahel]]a kaudu ka teisi planktonirühmi, sealhulgas [[foraminifeerid|foraminifeere]]. Planktoni DNA ja mikroskoopiliste organismide jäänused võivad säilida merepõhja setetes. Nende suhtelise osakaalu põhjal saab teha järeldusi mineviku merekeskkonna ja mussooni kohta. Merepinna jahenemine üksi ei tähenda tingimata, et süvavesi tõuseb pinnale. Selleks on tarvis ka sobivaid tuuleolusid ja veeringlust. Sellepärast hindasid Giosan ja kaasautorid talvise mussooni tugevust mitme näitaja põhjal, mitte ainult merevee temperatuuri või ühe planktoniliigi osakaalu järgi. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Sellega kaasnesid muutused tuultes ja sademete jaotuses. Kui suvine mussoon nõrgenes, ei saanud Induse oru põllumajandus enam endisel määral sõltuda jõgede üleujutustest. Lääne poolt saabuvad talvised õhumassid ja tsüklonid võisid tuua Himaalaja jalami tasandikele rohkem talviseid sademeid. See võis muuta põllumajanduse nendes piirkondades soodsamaks ja rahvastik võis sinna ümber paikneda. Autorid oletavad, et osa elanikke lahkus suurtest linnadest ja suviste üleujutustega seotud jõeorgudest ning asus elama väiksematesse maapasulatesse. Umbes 3300–3000 aastat tagasi ehk ligikaudu 1300.–1000. aastal eKr nõrgenes ka talvine mussoon. Autorid oletavad, et see võis kaasa aidata Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna taandumisele Ghaggar-Hakra piirkonnas. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapniku isotoopkoostist. Hapniku isotoopide suhteline sisaldus aitab rekonstrueerida mineviku keskkonnatingimusi, kuigi selle põhjal ei saa sademete hulka vahetult mõõta, vaid see on kaudne kliimanäitaja. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui ka talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> ==Ajalugu== ===Harappa-eelne periood=== {{Vaata ka|Iraani kütid-korilased}} [[Kodustamine]] oli pikaajaline protsess, mis ei olnud endast kindla lõppeesmärgiga [[unilineaarne evolutsioon]]. See toimus järkjärguliste korduvate protsesside kaudu ja eriti alguses võis olla tahtmatult põhjustatud nende taimede ja loomade kasvatamisest ja pidamisest, keda tõmbas inimeste elukeskkond. Taimede kodustamine toimus tõenäoliselt esmalt [[Vana-Lähis-Ida]]s, kuid ka India subkontinendil võis olla kohalikke taimede kasvatamise ja kodustamise keskusi. [[Oder]], [[nisu]] ja muud [[põllukultuur]]id jõudsid [[Belutšistan]]i tõenäoliselt mitut teed pidi Vana-Lähis-Idast.<ref>[[Dorian Fuller]]. Finding Plant Domestication in the Indian Subcontinent. ''Current Anthropology'', 2011, kd 52, nr S4, lk S347–S362. [https://www.jstor.org/stable/pdf/10.1086/658900.pdf Veebis.]</ref> (Nisu ja odra mittekohalikku päritolu on vaidlustatud.) Paistab, et loomade puhul toimus rohkem kohalikke kodustamisi, näiteks [[seebu]] kodustamine Induse oru piirkonnas.<ref>Marta Pereira Verdugo jt. Ancient cattle genomics, origins, and rapid turnover in the Fertile Crescent. – ''Science'', 2019, kd 365, lk 173–176.</ref><ref>Chen, Ningbo; Xia, Xiaoting; Hanif, Quratulain; Zhang, Fengwei; Dang, Ruihua; Huang, Bizhi; Lyu, Yang; Luo, Xiaoyu; Zhang, Hucai; Yan, Huixuan; Wang, Shikang; Wang, Fuwen; Chen, Jialei; Guan, Xiwen; Liu, Yangkai; Li, Shuang; Jin, Liangliang; Wang, Pengfei; Sun, Luyang; Zhang, Jicai; Liu, Jianyong; Qu, Kaixing; Cao, Yanhong; Sun, Junli; Liao, Yuying; Xiao, Zhengzhong; Cai, Ming; Mu, Lan; Siddiki, Amam Zonaed; Asif, Muhammad; Mansoor, Shahid; Babar, Masroor Ellahi; Hussain, Tanveer; Silva, Gamamada Liyanage Lalanie Pradeepa; Gorkhali, Neena Amatya; Terefe, Endashaw; Belay, Gurja; Tijjani, Abdulfatai; Zegeye, Tsadkan; Gebre, Mebrate Genet; Ma, Yun; Wang, Yu; Huang, Yongzhen; Lan, Xianyong; Chen, Hong; Migliore, Nicola Rambaldi; Colombo, Giulia; Semino, Ornella; Achilli, Alessandro; Sinding, Mikkel-Holger S.; Lenstra, Johannes A.; Cheng, Haijian; Lu, Wenfa; Hanotte, Olivier; Han, Jianlin; Jiang, Yu; Lei, Chuzhao. Global genetic diversity, introgression, and evolutionary adaptation of indicine cattle revealed by whole genome sequencing. – ''Nature Communications'', ,2023 14, artikkel 7803. [ Veebis.]</ref> Peale Vana-Lähis-Idast pärit kitsede ja lammaste kasutati ka kohalikke loomapopulatsioone.<ref>[[Dorian Fuller]]. Non-human genetics, agricultural origins and historical linguistics in South Asia. – [[Michael Petraglia]], [[Bridget Allchin]] (toim). ''The Evolution and History of Human Populations in South Asia. Inter-disciplinary Studies in Archaeology, Biological Anthropology, Linguistics and Genetics'', Springer 2007, lk 393–443.</ref> Varajased kodustatud taimed ja loomad ei olnud ainult paikse eluviisiga rühmade majanduse osa nagu Vana-Lähis-Idas, vaid neid kasutasid ka [[nomaad]]rühmad.<ref>[[Charlene Murphy]], [[Dorian Fuller]]. Plant Domestication in India. – [[Helaine Selin]] (toim). ''Encyclopaedia of the History of Science, Technology, and Medicine in Non-Western Cultures'', Springer 2016. </ref> [[Mehrgarh]] [[Belutšistan]]is on üks varasemaid asulaid, mille leiud viitavad [[paikne eluviis|paiksele eluviisile]] ja põllumajandusele. Oletatavasti voolas [[Indus]] [[pleistotseen]]is läbi praeguse [[Kachi tasandik]]u ehk [[Kacchi tasandik]]u, kus asub Mehrgarh.<ref>Possehl 2002: 25.</ref> Mehrgarhi I perioodil keraamikat veel ei valmistatud. [[Põllumajandus]] hakkas selles [[keraamikata neoliitikum]]is arenema umbes 7000. aastal eKr poolrändava eluviisiga inimeste seas. Leitud loomajäänused pärinesid siiski peamiselt [[uluk]]itelt, nii et jahipidamine oli endiselt väga oluline elatusallikas. Mehrgarhi neoliitilisel kalmistul leiti üheksa 7500–9000 aasta eest elanud täiskasvanu hammastelt kokku 11 puuritud õõnsust 9 inimesel umbes 225 maetu seast. Hilisematest kihtidest sarnaseid leide ei ole, kuigi hammaste halb seisund püsis.<ref>Alfredo Coppa, Luca Bondioli, Andrea Cucina, David W. Frayer, Catherine Jarrige, Jean-François Jarrige, Gregory Quivron, Massimo Rossi, Massimo Vidale, Roberto Macchiarelli. Gregory Quivron. Palaeontology: Early Neolithic tradition of dentistry. – ''Nature'', 2006. kd 440, lk 755–756. [https://www.researchgate.net/publication/7182014_Palaeontology_Early_Neolithic_tradition_of_dentistry Veebis.]</ref> === Vara-Harappa === Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] di5i2xjoezwlyaqfshd86stexrfcpdm 7257479 7257478 2026-10-23T00:25:38Z Sendrasendra 225202 /* Vara-Harappa */ 7257479 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba [[eneoliitikum]]is, sealhulgas [[Nal'i kultuur]]is. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]]st vett saavad jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr, sest üleujutused kahjustasid põlde ja asulaid vähem. Sademete edasine vähenemine mõjus hiljem ebasoodsalt nii [[üleujutuspõllundus]]ele kui ka [[vihmapõllundus]]ele. Põllumajandus mitmekesistus: kuivemates piirkondades tuli põlluharimist kohandada, kasvatama hakati eri tingimustele sobivaid kultuure, sealhulgas põuakindlamaid teravilju. Linnad kahanesid (kliima kuivenemine ei olnud selle ainus põhjus). Asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese jõgikonna vahelisel alal holotseenis tõenäoliselt suurt jõge, mida oleks toitnud Himaalaja liustike sulamisvesi. Mõned uurijad on samastanud sellise oletatava jõe müütilise Sarasvatiga. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid järeldasid geoloogiliste tõendite põhjal, et piirkonnas voolasid holotseenis [[mussoonvihm]]adest toituvad jõed, sealhulgas [[Ghaggar-Hakra]] jõesüsteem.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud [[vana-DNA]]-d ([[plankton]]i [[18S rRNA]] [[geen]]id) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Selle liigi suuremat osakaalu seostatakse talvise mussooni tugevnemisega kaasneva merevee segunemisega. Talvised tuuled jahutavad merepinda. Külmem pinnavesi muutub tihedamaks ja võib soodustada vee vertikaalset segunemist. Araabia mere kirdeosas võivad talvised mussoontuuled põhjustada pinnavee eemaldumist või segunemist, mistõttu jõuab sügavamalt pinnakihti toitaineterikast vett ([[süvaveekerge]]). Pinnakihti jõudvad [[nitraadid]], [[fosfaadid]] ja muud toitained võivad soodustada [[fütoplankton]]i kasvu. See omakorda mõjutab [[toiduahel]]a kaudu ka teisi planktonirühmi, sealhulgas [[foraminifeerid|foraminifeere]]. Planktoni DNA ja mikroskoopiliste organismide jäänused võivad säilida merepõhja setetes. Nende suhtelise osakaalu põhjal saab teha järeldusi mineviku merekeskkonna ja mussooni kohta. Merepinna jahenemine üksi ei tähenda tingimata, et süvavesi tõuseb pinnale. Selleks on tarvis ka sobivaid tuuleolusid ja veeringlust. Sellepärast hindasid Giosan ja kaasautorid talvise mussooni tugevust mitme näitaja põhjal, mitte ainult merevee temperatuuri või ühe planktoniliigi osakaalu järgi. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Sellega kaasnesid muutused tuultes ja sademete jaotuses. Kui suvine mussoon nõrgenes, ei saanud Induse oru põllumajandus enam endisel määral sõltuda jõgede üleujutustest. Lääne poolt saabuvad talvised õhumassid ja tsüklonid võisid tuua Himaalaja jalami tasandikele rohkem talviseid sademeid. See võis muuta põllumajanduse nendes piirkondades soodsamaks ja rahvastik võis sinna ümber paikneda. Autorid oletavad, et osa elanikke lahkus suurtest linnadest ja suviste üleujutustega seotud jõeorgudest ning asus elama väiksematesse maapasulatesse. Umbes 3300–3000 aastat tagasi ehk ligikaudu 1300.–1000. aastal eKr nõrgenes ka talvine mussoon. Autorid oletavad, et see võis kaasa aidata Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna taandumisele Ghaggar-Hakra piirkonnas. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapniku isotoopkoostist. Hapniku isotoopide suhteline sisaldus aitab rekonstrueerida mineviku keskkonnatingimusi, kuigi selle põhjal ei saa sademete hulka vahetult mõõta, vaid see on kaudne kliimanäitaja. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui ka talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> ==Ajalugu== ===Harappa-eelne periood=== {{Vaata ka|Iraani kütid-korilased}} [[Kodustamine]] oli pikaajaline protsess, mis ei olnud endast kindla lõppeesmärgiga [[unilineaarne evolutsioon]]. See toimus järkjärguliste korduvate protsesside kaudu ja eriti alguses võis olla tahtmatult põhjustatud nende taimede ja loomade kasvatamisest ja pidamisest, keda tõmbas inimeste elukeskkond. Taimede kodustamine toimus tõenäoliselt esmalt [[Vana-Lähis-Ida]]s, kuid ka India subkontinendil võis olla kohalikke taimede kasvatamise ja kodustamise keskusi. [[Oder]], [[nisu]] ja muud [[põllukultuur]]id jõudsid [[Belutšistan]]i tõenäoliselt mitut teed pidi Vana-Lähis-Idast.<ref>[[Dorian Fuller]]. Finding Plant Domestication in the Indian Subcontinent. ''Current Anthropology'', 2011, kd 52, nr S4, lk S347–S362. [https://www.jstor.org/stable/pdf/10.1086/658900.pdf Veebis.]</ref> (Nisu ja odra mittekohalikku päritolu on vaidlustatud.) Paistab, et loomade puhul toimus rohkem kohalikke kodustamisi, näiteks [[seebu]] kodustamine Induse oru piirkonnas.<ref>Marta Pereira Verdugo jt. Ancient cattle genomics, origins, and rapid turnover in the Fertile Crescent. – ''Science'', 2019, kd 365, lk 173–176.</ref><ref>Chen, Ningbo; Xia, Xiaoting; Hanif, Quratulain; Zhang, Fengwei; Dang, Ruihua; Huang, Bizhi; Lyu, Yang; Luo, Xiaoyu; Zhang, Hucai; Yan, Huixuan; Wang, Shikang; Wang, Fuwen; Chen, Jialei; Guan, Xiwen; Liu, Yangkai; Li, Shuang; Jin, Liangliang; Wang, Pengfei; Sun, Luyang; Zhang, Jicai; Liu, Jianyong; Qu, Kaixing; Cao, Yanhong; Sun, Junli; Liao, Yuying; Xiao, Zhengzhong; Cai, Ming; Mu, Lan; Siddiki, Amam Zonaed; Asif, Muhammad; Mansoor, Shahid; Babar, Masroor Ellahi; Hussain, Tanveer; Silva, Gamamada Liyanage Lalanie Pradeepa; Gorkhali, Neena Amatya; Terefe, Endashaw; Belay, Gurja; Tijjani, Abdulfatai; Zegeye, Tsadkan; Gebre, Mebrate Genet; Ma, Yun; Wang, Yu; Huang, Yongzhen; Lan, Xianyong; Chen, Hong; Migliore, Nicola Rambaldi; Colombo, Giulia; Semino, Ornella; Achilli, Alessandro; Sinding, Mikkel-Holger S.; Lenstra, Johannes A.; Cheng, Haijian; Lu, Wenfa; Hanotte, Olivier; Han, Jianlin; Jiang, Yu; Lei, Chuzhao. Global genetic diversity, introgression, and evolutionary adaptation of indicine cattle revealed by whole genome sequencing. – ''Nature Communications'', ,2023 14, artikkel 7803. [ Veebis.]</ref> Peale Vana-Lähis-Idast pärit kitsede ja lammaste kasutati ka kohalikke loomapopulatsioone.<ref>[[Dorian Fuller]]. Non-human genetics, agricultural origins and historical linguistics in South Asia. – [[Michael Petraglia]], [[Bridget Allchin]] (toim). ''The Evolution and History of Human Populations in South Asia. Inter-disciplinary Studies in Archaeology, Biological Anthropology, Linguistics and Genetics'', Springer 2007, lk 393–443.</ref> Varajased kodustatud taimed ja loomad ei olnud ainult paikse eluviisiga rühmade majanduse osa nagu Vana-Lähis-Idas, vaid neid kasutasid ka [[nomaad]]rühmad.<ref>[[Charlene Murphy]], [[Dorian Fuller]]. Plant Domestication in India. – [[Helaine Selin]] (toim). ''Encyclopaedia of the History of Science, Technology, and Medicine in Non-Western Cultures'', Springer 2016. </ref> [[Mehrgarh]] [[Belutšistan]]is on üks varasemaid asulaid, mille leiud viitavad [[paikne eluviis|paiksele eluviisile]] ja põllumajandusele. Oletatavasti voolas [[Indus]] [[pleistotseen]]is läbi praeguse [[Kachi tasandik]]u ehk [[Kacchi tasandik]]u, kus asub Mehrgarh.<ref>Possehl 2002: 25.</ref> Mehrgarhi I perioodil keraamikat veel ei valmistatud. [[Põllumajandus]] hakkas selles [[keraamikata neoliitikum]]is arenema umbes 7000. aastal eKr poolrändava eluviisiga inimeste seas. Leitud loomajäänused pärinesid siiski peamiselt [[uluk]]itelt, nii et jahipidamine oli endiselt väga oluline elatusallikas. Mehrgarhi neoliitilisel kalmistul leiti üheksa 7500–9000 aasta eest elanud täiskasvanu hammastelt kokku 11 puuritud õõnsust 9 inimesel umbes 225 maetu seast. Hilisematest kihtidest sarnaseid leide ei ole, kuigi hammaste halb seisund püsis.<ref>Alfredo Coppa, Luca Bondioli, Andrea Cucina, David W. Frayer, Catherine Jarrige, Jean-François Jarrige, Gregory Quivron, Massimo Rossi, Massimo Vidale, Roberto Macchiarelli. Gregory Quivron. Palaeontology: Early Neolithic tradition of dentistry. – ''Nature'', 2006. kd 440, lk 755–756. [https://www.researchgate.net/publication/7182014_Palaeontology_Early_Neolithic_tradition_of_dentistry Veebis.]</ref> ===Vara-Harappa=== Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr ja on seotud [[Hakra keraamika]]ga, mis on tuvastatud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] orus. Sellele järgnes [[Kot Diji]] faas (2800–2600&nbsp;eKr). Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> [[Bhirrana]] külast [[Haryana]]s leitud Hakra keraamika vanimad kihid on radiosüsiniku dateeringute põhjal dateeritud 8.–7. aastatuhandesse eKr, kuid [[Gregory Possehl]] on nendes dateeringutes kahelnud.<ref name="sDzYh" /> [[Bolani kuru]] kaudu kulgeb ühendustee [[Induse org|Induse orust]] [[Mehrgarh]]i kaudu [[Quetta org]]u. Quetta orus asuv [[Kili Ghul Mohammad]] on Kili Ghul Mohammadi faasi [[tüüpasula]]. Possehl dateerib selle faasi aastatesse 7000–5000&nbsp;eKr, [[Robin Coningham]] ja [[Ruth Young]] aga aastatesse 4300–3500&nbsp;eKr. Selle perioodi asulaid oli vähe ja need olid väikesed. Possehli periodiseeringus järgnes sellele Togau faas (4300–3800&nbsp;eKr), mida iseloomustab [[Togau keraamika]], ja seejärel Kechi Begi faas (3800–3200&nbsp;eKr). Coningham ja Young dateerivad Kechi Begi faasi aastatesse 3500–3000&nbsp;eKr ja eristavad sellele järgnevat [[Damb Sadaat]]i faasi (3000–2600&nbsp;eKr). Viimases faasis asulate arv suurenes, kuid nende suurus ei kasvanud. See periood langes kokku Mehrgarhi VI perioodiga, kust on leitud rohkesti ahje ja keraamikajäänuseid, mis viitavad pooltööstuslikule tootmisele. Kultuurilisi arenguid saab eristada nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. [[Induse madalik]]u rannikualal algas umbes 4000. aastal eKr [[Balakot]]i faas, mis kestis ligikaudu 3500. aastani eKr. Punaseks põletatud keraamikal on sarnasusi Belutšistani kvaliteetse [[Sohr Damb]]i ehk [[Nal'i keraamika]]ga ning faasi lõpuks ka [[Amri]] faasi keraamikaga. [[Amri kultuur]], mis paiknes sisemaal, kestis aastatel 3600–3000&nbsp;eKr. Induse ülemjooksu pool [[Pandžab]]is kujunesid umbes aastatel 3500–2700&nbsp;eKr [[Hakra jõgi|Hakra]] ja sellest põhja pool asuva Ravi jõe ääres [[Hakra keraamikakultuur]] ja [[Ravi kultuur]]. Nende vastastikmõju tõttu nimetatakse seda arengujärku mõnikord Hakra–Ravi faasiks. Osa asulaid olid ajutised laagrid, kuid paljud olid püsivalt asustatud, näiteks Ravi jõe ääres paiknev [[Harappa]]. Varasemat külakultuuri esindavad [[Rehman Dheri]] Pakistanis ja Amri. Kot Diji faasis (2800–2600&nbsp;eKr) muutus kultuuriline lõimumine selgemaks. Kot Diji keraamikat on leitud Sindhist Belutšistanini, [[Burzahom]]ist [[Kashmiri org|Kashmiri orus]] ning Lõuna-Afganistanist. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale: tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Linnaplaneerimise tunnuseid võib näha ka [[Rehman Dheri]]s, [[Kalibangan]]is Hakra jõe ääres Indias, Harappas ja ida pool asuvas [[Rakhigarhi]]s.<ref name="rHChg" /> Samal perioodil vähenes ajutiste laagrite arv märgatavalt ja tekkis mitu suuremat asulat, näiteks [[Jalwali]] ja [[Gamanwala]]. Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Mehrgarhi VII perioodil annab kaugkaubandusest tunnistust India lääneosast pärit [[karneool]]i ja Afganistanist pärit [[lasuriit|lasuriidi]] leidumine. Külaelanikud olid selleks ajaks kodustanud mitu põllukultuuri, näiteks [[hernes|herne]], [[seesam]]i, [[datlipalm]]i ja [[puuvillapõõsas|puuvillapõõsa,]] ja loomi, näiteks [[vesipühvel|vesipühvli.]] Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millest kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. Selle perioodi lõpuks toimus eri kultuuride vahel [[kultuuriline konvergents]].<ref name="Allchin1997">Bridget Allchin, Raymond Allchin. ''Origins of a Civilization. The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', Viking 1997.</ref> Näiteks on mitmest leiukohast leitud sarvilise jumaluse kujutisi. Suurenevale spetsialiseerumisele osutavad eriotstarbelisemad tööriistad ja see viitab omakorda kaubanduse kasvule. Linnaplaneerimine viitab teatud bürokraatiale, [[Kunal]]ist leitud ehtepeitleiud [[sotsiaalne kihistumine|sotsiaalsele kihistumisele]]. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] pra43dfhx0ny1b3gtvywkah0k18fo2u 7257481 7257479 2026-10-23T00:28:40Z Sendrasendra 225202 /* Kõrg-Harappa */ 7257481 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba [[eneoliitikum]]is, sealhulgas [[Nal'i kultuur]]is. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]]st vett saavad jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr, sest üleujutused kahjustasid põlde ja asulaid vähem. Sademete edasine vähenemine mõjus hiljem ebasoodsalt nii [[üleujutuspõllundus]]ele kui ka [[vihmapõllundus]]ele. Põllumajandus mitmekesistus: kuivemates piirkondades tuli põlluharimist kohandada, kasvatama hakati eri tingimustele sobivaid kultuure, sealhulgas põuakindlamaid teravilju. Linnad kahanesid (kliima kuivenemine ei olnud selle ainus põhjus). Asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese jõgikonna vahelisel alal holotseenis tõenäoliselt suurt jõge, mida oleks toitnud Himaalaja liustike sulamisvesi. Mõned uurijad on samastanud sellise oletatava jõe müütilise Sarasvatiga. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid järeldasid geoloogiliste tõendite põhjal, et piirkonnas voolasid holotseenis [[mussoonvihm]]adest toituvad jõed, sealhulgas [[Ghaggar-Hakra]] jõesüsteem.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud [[vana-DNA]]-d ([[plankton]]i [[18S rRNA]] [[geen]]id) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Selle liigi suuremat osakaalu seostatakse talvise mussooni tugevnemisega kaasneva merevee segunemisega. Talvised tuuled jahutavad merepinda. Külmem pinnavesi muutub tihedamaks ja võib soodustada vee vertikaalset segunemist. Araabia mere kirdeosas võivad talvised mussoontuuled põhjustada pinnavee eemaldumist või segunemist, mistõttu jõuab sügavamalt pinnakihti toitaineterikast vett ([[süvaveekerge]]). Pinnakihti jõudvad [[nitraadid]], [[fosfaadid]] ja muud toitained võivad soodustada [[fütoplankton]]i kasvu. See omakorda mõjutab [[toiduahel]]a kaudu ka teisi planktonirühmi, sealhulgas [[foraminifeerid|foraminifeere]]. Planktoni DNA ja mikroskoopiliste organismide jäänused võivad säilida merepõhja setetes. Nende suhtelise osakaalu põhjal saab teha järeldusi mineviku merekeskkonna ja mussooni kohta. Merepinna jahenemine üksi ei tähenda tingimata, et süvavesi tõuseb pinnale. Selleks on tarvis ka sobivaid tuuleolusid ja veeringlust. Sellepärast hindasid Giosan ja kaasautorid talvise mussooni tugevust mitme näitaja põhjal, mitte ainult merevee temperatuuri või ühe planktoniliigi osakaalu järgi. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Sellega kaasnesid muutused tuultes ja sademete jaotuses. Kui suvine mussoon nõrgenes, ei saanud Induse oru põllumajandus enam endisel määral sõltuda jõgede üleujutustest. Lääne poolt saabuvad talvised õhumassid ja tsüklonid võisid tuua Himaalaja jalami tasandikele rohkem talviseid sademeid. See võis muuta põllumajanduse nendes piirkondades soodsamaks ja rahvastik võis sinna ümber paikneda. Autorid oletavad, et osa elanikke lahkus suurtest linnadest ja suviste üleujutustega seotud jõeorgudest ning asus elama väiksematesse maapasulatesse. Umbes 3300–3000 aastat tagasi ehk ligikaudu 1300.–1000. aastal eKr nõrgenes ka talvine mussoon. Autorid oletavad, et see võis kaasa aidata Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna taandumisele Ghaggar-Hakra piirkonnas. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapniku isotoopkoostist. Hapniku isotoopide suhteline sisaldus aitab rekonstrueerida mineviku keskkonnatingimusi, kuigi selle põhjal ei saa sademete hulka vahetult mõõta, vaid see on kaudne kliimanäitaja. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui ka talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> ==Ajalugu== ===Harappa-eelne periood=== {{Vaata ka|Iraani kütid-korilased}} [[Kodustamine]] oli pikaajaline protsess, mis ei olnud endast kindla lõppeesmärgiga [[unilineaarne evolutsioon]]. See toimus järkjärguliste korduvate protsesside kaudu ja eriti alguses võis olla tahtmatult põhjustatud nende taimede ja loomade kasvatamisest ja pidamisest, keda tõmbas inimeste elukeskkond. Taimede kodustamine toimus tõenäoliselt esmalt [[Vana-Lähis-Ida]]s, kuid ka India subkontinendil võis olla kohalikke taimede kasvatamise ja kodustamise keskusi. [[Oder]], [[nisu]] ja muud [[põllukultuur]]id jõudsid [[Belutšistan]]i tõenäoliselt mitut teed pidi Vana-Lähis-Idast.<ref>[[Dorian Fuller]]. Finding Plant Domestication in the Indian Subcontinent. ''Current Anthropology'', 2011, kd 52, nr S4, lk S347–S362. [https://www.jstor.org/stable/pdf/10.1086/658900.pdf Veebis.]</ref> (Nisu ja odra mittekohalikku päritolu on vaidlustatud.) Paistab, et loomade puhul toimus rohkem kohalikke kodustamisi, näiteks [[seebu]] kodustamine Induse oru piirkonnas.<ref>Marta Pereira Verdugo jt. Ancient cattle genomics, origins, and rapid turnover in the Fertile Crescent. – ''Science'', 2019, kd 365, lk 173–176.</ref><ref>Chen, Ningbo; Xia, Xiaoting; Hanif, Quratulain; Zhang, Fengwei; Dang, Ruihua; Huang, Bizhi; Lyu, Yang; Luo, Xiaoyu; Zhang, Hucai; Yan, Huixuan; Wang, Shikang; Wang, Fuwen; Chen, Jialei; Guan, Xiwen; Liu, Yangkai; Li, Shuang; Jin, Liangliang; Wang, Pengfei; Sun, Luyang; Zhang, Jicai; Liu, Jianyong; Qu, Kaixing; Cao, Yanhong; Sun, Junli; Liao, Yuying; Xiao, Zhengzhong; Cai, Ming; Mu, Lan; Siddiki, Amam Zonaed; Asif, Muhammad; Mansoor, Shahid; Babar, Masroor Ellahi; Hussain, Tanveer; Silva, Gamamada Liyanage Lalanie Pradeepa; Gorkhali, Neena Amatya; Terefe, Endashaw; Belay, Gurja; Tijjani, Abdulfatai; Zegeye, Tsadkan; Gebre, Mebrate Genet; Ma, Yun; Wang, Yu; Huang, Yongzhen; Lan, Xianyong; Chen, Hong; Migliore, Nicola Rambaldi; Colombo, Giulia; Semino, Ornella; Achilli, Alessandro; Sinding, Mikkel-Holger S.; Lenstra, Johannes A.; Cheng, Haijian; Lu, Wenfa; Hanotte, Olivier; Han, Jianlin; Jiang, Yu; Lei, Chuzhao. Global genetic diversity, introgression, and evolutionary adaptation of indicine cattle revealed by whole genome sequencing. – ''Nature Communications'', ,2023 14, artikkel 7803. [ Veebis.]</ref> Peale Vana-Lähis-Idast pärit kitsede ja lammaste kasutati ka kohalikke loomapopulatsioone.<ref>[[Dorian Fuller]]. Non-human genetics, agricultural origins and historical linguistics in South Asia. – [[Michael Petraglia]], [[Bridget Allchin]] (toim). ''The Evolution and History of Human Populations in South Asia. Inter-disciplinary Studies in Archaeology, Biological Anthropology, Linguistics and Genetics'', Springer 2007, lk 393–443.</ref> Varajased kodustatud taimed ja loomad ei olnud ainult paikse eluviisiga rühmade majanduse osa nagu Vana-Lähis-Idas, vaid neid kasutasid ka [[nomaad]]rühmad.<ref>[[Charlene Murphy]], [[Dorian Fuller]]. Plant Domestication in India. – [[Helaine Selin]] (toim). ''Encyclopaedia of the History of Science, Technology, and Medicine in Non-Western Cultures'', Springer 2016. </ref> [[Mehrgarh]] [[Belutšistan]]is on üks varasemaid asulaid, mille leiud viitavad [[paikne eluviis|paiksele eluviisile]] ja põllumajandusele. Oletatavasti voolas [[Indus]] [[pleistotseen]]is läbi praeguse [[Kachi tasandik]]u ehk [[Kacchi tasandik]]u, kus asub Mehrgarh.<ref>Possehl 2002: 25.</ref> Mehrgarhi I perioodil keraamikat veel ei valmistatud. [[Põllumajandus]] hakkas selles [[keraamikata neoliitikum]]is arenema umbes 7000. aastal eKr poolrändava eluviisiga inimeste seas. Leitud loomajäänused pärinesid siiski peamiselt [[uluk]]itelt, nii et jahipidamine oli endiselt väga oluline elatusallikas. Mehrgarhi neoliitilisel kalmistul leiti üheksa 7500–9000 aasta eest elanud täiskasvanu hammastelt kokku 11 puuritud õõnsust 9 inimesel umbes 225 maetu seast. Hilisematest kihtidest sarnaseid leide ei ole, kuigi hammaste halb seisund püsis.<ref>Alfredo Coppa, Luca Bondioli, Andrea Cucina, David W. Frayer, Catherine Jarrige, Jean-François Jarrige, Gregory Quivron, Massimo Rossi, Massimo Vidale, Roberto Macchiarelli. Gregory Quivron. Palaeontology: Early Neolithic tradition of dentistry. – ''Nature'', 2006. kd 440, lk 755–756. [https://www.researchgate.net/publication/7182014_Palaeontology_Early_Neolithic_tradition_of_dentistry Veebis.]</ref> ===Vara-Harappa=== Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr ja on seotud [[Hakra keraamika]]ga, mis on tuvastatud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] orus. Sellele järgnes [[Kot Diji]] faas (2800–2600&nbsp;eKr). Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> [[Bhirrana]] külast [[Haryana]]s leitud Hakra keraamika vanimad kihid on radiosüsiniku dateeringute põhjal dateeritud 8.–7. aastatuhandesse eKr, kuid [[Gregory Possehl]] on nendes dateeringutes kahelnud.<ref name="sDzYh" /> [[Bolani kuru]] kaudu kulgeb ühendustee [[Induse org|Induse orust]] [[Mehrgarh]]i kaudu [[Quetta org]]u. Quetta orus asuv [[Kili Ghul Mohammad]] on Kili Ghul Mohammadi faasi [[tüüpasula]]. Possehl dateerib selle faasi aastatesse 7000–5000&nbsp;eKr, [[Robin Coningham]] ja [[Ruth Young]] aga aastatesse 4300–3500&nbsp;eKr. Selle perioodi asulaid oli vähe ja need olid väikesed. Possehli periodiseeringus järgnes sellele Togau faas (4300–3800&nbsp;eKr), mida iseloomustab [[Togau keraamika]], ja seejärel Kechi Begi faas (3800–3200&nbsp;eKr). Coningham ja Young dateerivad Kechi Begi faasi aastatesse 3500–3000&nbsp;eKr ja eristavad sellele järgnevat [[Damb Sadaat]]i faasi (3000–2600&nbsp;eKr). Viimases faasis asulate arv suurenes, kuid nende suurus ei kasvanud. See periood langes kokku Mehrgarhi VI perioodiga, kust on leitud rohkesti ahje ja keraamikajäänuseid, mis viitavad pooltööstuslikule tootmisele. Kultuurilisi arenguid saab eristada nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. [[Induse madalik]]u rannikualal algas umbes 4000. aastal eKr [[Balakot]]i faas, mis kestis ligikaudu 3500. aastani eKr. Punaseks põletatud keraamikal on sarnasusi Belutšistani kvaliteetse [[Sohr Damb]]i ehk [[Nal'i keraamika]]ga ning faasi lõpuks ka [[Amri]] faasi keraamikaga. [[Amri kultuur]], mis paiknes sisemaal, kestis aastatel 3600–3000&nbsp;eKr. Induse ülemjooksu pool [[Pandžab]]is kujunesid umbes aastatel 3500–2700&nbsp;eKr [[Hakra jõgi|Hakra]] ja sellest põhja pool asuva Ravi jõe ääres [[Hakra keraamikakultuur]] ja [[Ravi kultuur]]. Nende vastastikmõju tõttu nimetatakse seda arengujärku mõnikord Hakra–Ravi faasiks. Osa asulaid olid ajutised laagrid, kuid paljud olid püsivalt asustatud, näiteks Ravi jõe ääres paiknev [[Harappa]]. Varasemat külakultuuri esindavad [[Rehman Dheri]] Pakistanis ja Amri. Kot Diji faasis (2800–2600&nbsp;eKr) muutus kultuuriline lõimumine selgemaks. Kot Diji keraamikat on leitud Sindhist Belutšistanini, [[Burzahom]]ist [[Kashmiri org|Kashmiri orus]] ning Lõuna-Afganistanist. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale: tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Linnaplaneerimise tunnuseid võib näha ka [[Rehman Dheri]]s, [[Kalibangan]]is Hakra jõe ääres Indias, Harappas ja ida pool asuvas [[Rakhigarhi]]s.<ref name="rHChg" /> Samal perioodil vähenes ajutiste laagrite arv märgatavalt ja tekkis mitu suuremat asulat, näiteks [[Jalwali]] ja [[Gamanwala]]. Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Mehrgarhi VII perioodil annab kaugkaubandusest tunnistust India lääneosast pärit [[karneool]]i ja Afganistanist pärit [[lasuriit|lasuriidi]] leidumine. Külaelanikud olid selleks ajaks kodustanud mitu põllukultuuri, näiteks [[hernes|herne]], [[seesam]]i, [[datlipalm]]i ja [[puuvillapõõsas|puuvillapõõsa,]] ja loomi, näiteks [[vesipühvel|vesipühvli.]] Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millest kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. Selle perioodi lõpuks toimus eri kultuuride vahel [[kultuuriline konvergents]].<ref name="Allchin1997">Bridget Allchin, Raymond Allchin. ''Origins of a Civilization. The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', Viking 1997.</ref> Näiteks on mitmest leiukohast leitud sarvilise jumaluse kujutisi. Suurenevale spetsialiseerumisele osutavad eriotstarbelisemad tööriistad ja see viitab omakorda kaubanduse kasvule. Linnaplaneerimine viitab teatud bürokraatiale, [[Kunal]]ist leitud ehtepeitleiud [[sotsiaalne kihistumine|sotsiaalsele kihistumisele]]. == Kõrg-Harappa === Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 Kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] hhzcjuqkjutvdrdu8po9z1u6pbaqlnz 7257499 7257481 2026-10-23T05:55:16Z Sendrasendra 225202 /* Kõrg-Harappa = */ 7257499 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba [[eneoliitikum]]is, sealhulgas [[Nal'i kultuur]]is. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]]st vett saavad jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr, sest üleujutused kahjustasid põlde ja asulaid vähem. Sademete edasine vähenemine mõjus hiljem ebasoodsalt nii [[üleujutuspõllundus]]ele kui ka [[vihmapõllundus]]ele. Põllumajandus mitmekesistus: kuivemates piirkondades tuli põlluharimist kohandada, kasvatama hakati eri tingimustele sobivaid kultuure, sealhulgas põuakindlamaid teravilju. Linnad kahanesid (kliima kuivenemine ei olnud selle ainus põhjus). Asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese jõgikonna vahelisel alal holotseenis tõenäoliselt suurt jõge, mida oleks toitnud Himaalaja liustike sulamisvesi. Mõned uurijad on samastanud sellise oletatava jõe müütilise Sarasvatiga. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid järeldasid geoloogiliste tõendite põhjal, et piirkonnas voolasid holotseenis [[mussoonvihm]]adest toituvad jõed, sealhulgas [[Ghaggar-Hakra]] jõesüsteem.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud [[vana-DNA]]-d ([[plankton]]i [[18S rRNA]] [[geen]]id) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Selle liigi suuremat osakaalu seostatakse talvise mussooni tugevnemisega kaasneva merevee segunemisega. Talvised tuuled jahutavad merepinda. Külmem pinnavesi muutub tihedamaks ja võib soodustada vee vertikaalset segunemist. Araabia mere kirdeosas võivad talvised mussoontuuled põhjustada pinnavee eemaldumist või segunemist, mistõttu jõuab sügavamalt pinnakihti toitaineterikast vett ([[süvaveekerge]]). Pinnakihti jõudvad [[nitraadid]], [[fosfaadid]] ja muud toitained võivad soodustada [[fütoplankton]]i kasvu. See omakorda mõjutab [[toiduahel]]a kaudu ka teisi planktonirühmi, sealhulgas [[foraminifeerid|foraminifeere]]. Planktoni DNA ja mikroskoopiliste organismide jäänused võivad säilida merepõhja setetes. Nende suhtelise osakaalu põhjal saab teha järeldusi mineviku merekeskkonna ja mussooni kohta. Merepinna jahenemine üksi ei tähenda tingimata, et süvavesi tõuseb pinnale. Selleks on tarvis ka sobivaid tuuleolusid ja veeringlust. Sellepärast hindasid Giosan ja kaasautorid talvise mussooni tugevust mitme näitaja põhjal, mitte ainult merevee temperatuuri või ühe planktoniliigi osakaalu järgi. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Sellega kaasnesid muutused tuultes ja sademete jaotuses. Kui suvine mussoon nõrgenes, ei saanud Induse oru põllumajandus enam endisel määral sõltuda jõgede üleujutustest. Lääne poolt saabuvad talvised õhumassid ja tsüklonid võisid tuua Himaalaja jalami tasandikele rohkem talviseid sademeid. See võis muuta põllumajanduse nendes piirkondades soodsamaks ja rahvastik võis sinna ümber paikneda. Autorid oletavad, et osa elanikke lahkus suurtest linnadest ja suviste üleujutustega seotud jõeorgudest ning asus elama väiksematesse maapasulatesse. Umbes 3300–3000 aastat tagasi ehk ligikaudu 1300.–1000. aastal eKr nõrgenes ka talvine mussoon. Autorid oletavad, et see võis kaasa aidata Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna taandumisele Ghaggar-Hakra piirkonnas. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapniku isotoopkoostist. Hapniku isotoopide suhteline sisaldus aitab rekonstrueerida mineviku keskkonnatingimusi, kuigi selle põhjal ei saa sademete hulka vahetult mõõta, vaid see on kaudne kliimanäitaja. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui ka talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> ==Ajalugu== ===Harappa-eelne periood=== {{Vaata ka|Iraani kütid-korilased}} [[Kodustamine]] oli pikaajaline protsess, mis ei olnud endast kindla lõppeesmärgiga [[unilineaarne evolutsioon]]. See toimus järkjärguliste korduvate protsesside kaudu ja eriti alguses võis olla tahtmatult põhjustatud nende taimede ja loomade kasvatamisest ja pidamisest, keda tõmbas inimeste elukeskkond. Taimede kodustamine toimus tõenäoliselt esmalt [[Vana-Lähis-Ida]]s, kuid ka India subkontinendil võis olla kohalikke taimede kasvatamise ja kodustamise keskusi. [[Oder]], [[nisu]] ja muud [[põllukultuur]]id jõudsid [[Belutšistan]]i tõenäoliselt mitut teed pidi Vana-Lähis-Idast.<ref>[[Dorian Fuller]]. Finding Plant Domestication in the Indian Subcontinent. ''Current Anthropology'', 2011, kd 52, nr S4, lk S347–S362. [https://www.jstor.org/stable/pdf/10.1086/658900.pdf Veebis.]</ref> (Nisu ja odra mittekohalikku päritolu on vaidlustatud.) Paistab, et loomade puhul toimus rohkem kohalikke kodustamisi, näiteks [[seebu]] kodustamine Induse oru piirkonnas.<ref>Marta Pereira Verdugo jt. Ancient cattle genomics, origins, and rapid turnover in the Fertile Crescent. – ''Science'', 2019, kd 365, lk 173–176.</ref><ref>Chen, Ningbo; Xia, Xiaoting; Hanif, Quratulain; Zhang, Fengwei; Dang, Ruihua; Huang, Bizhi; Lyu, Yang; Luo, Xiaoyu; Zhang, Hucai; Yan, Huixuan; Wang, Shikang; Wang, Fuwen; Chen, Jialei; Guan, Xiwen; Liu, Yangkai; Li, Shuang; Jin, Liangliang; Wang, Pengfei; Sun, Luyang; Zhang, Jicai; Liu, Jianyong; Qu, Kaixing; Cao, Yanhong; Sun, Junli; Liao, Yuying; Xiao, Zhengzhong; Cai, Ming; Mu, Lan; Siddiki, Amam Zonaed; Asif, Muhammad; Mansoor, Shahid; Babar, Masroor Ellahi; Hussain, Tanveer; Silva, Gamamada Liyanage Lalanie Pradeepa; Gorkhali, Neena Amatya; Terefe, Endashaw; Belay, Gurja; Tijjani, Abdulfatai; Zegeye, Tsadkan; Gebre, Mebrate Genet; Ma, Yun; Wang, Yu; Huang, Yongzhen; Lan, Xianyong; Chen, Hong; Migliore, Nicola Rambaldi; Colombo, Giulia; Semino, Ornella; Achilli, Alessandro; Sinding, Mikkel-Holger S.; Lenstra, Johannes A.; Cheng, Haijian; Lu, Wenfa; Hanotte, Olivier; Han, Jianlin; Jiang, Yu; Lei, Chuzhao. Global genetic diversity, introgression, and evolutionary adaptation of indicine cattle revealed by whole genome sequencing. – ''Nature Communications'', ,2023 14, artikkel 7803. [ Veebis.]</ref> Peale Vana-Lähis-Idast pärit kitsede ja lammaste kasutati ka kohalikke loomapopulatsioone.<ref>[[Dorian Fuller]]. Non-human genetics, agricultural origins and historical linguistics in South Asia. – [[Michael Petraglia]], [[Bridget Allchin]] (toim). ''The Evolution and History of Human Populations in South Asia. Inter-disciplinary Studies in Archaeology, Biological Anthropology, Linguistics and Genetics'', Springer 2007, lk 393–443.</ref> Varajased kodustatud taimed ja loomad ei olnud ainult paikse eluviisiga rühmade majanduse osa nagu Vana-Lähis-Idas, vaid neid kasutasid ka [[nomaad]]rühmad.<ref>[[Charlene Murphy]], [[Dorian Fuller]]. Plant Domestication in India. – [[Helaine Selin]] (toim). ''Encyclopaedia of the History of Science, Technology, and Medicine in Non-Western Cultures'', Springer 2016. </ref> [[Mehrgarh]] [[Belutšistan]]is on üks varasemaid asulaid, mille leiud viitavad [[paikne eluviis|paiksele eluviisile]] ja põllumajandusele. Oletatavasti voolas [[Indus]] [[pleistotseen]]is läbi praeguse [[Kachi tasandik]]u ehk [[Kacchi tasandik]]u, kus asub Mehrgarh.<ref>Possehl 2002: 25.</ref> Mehrgarhi I perioodil keraamikat veel ei valmistatud. [[Põllumajandus]] hakkas selles [[keraamikata neoliitikum]]is arenema umbes 7000. aastal eKr poolrändava eluviisiga inimeste seas. Leitud loomajäänused pärinesid siiski peamiselt [[uluk]]itelt, nii et jahipidamine oli endiselt väga oluline elatusallikas. Mehrgarhi neoliitilisel kalmistul leiti üheksa 7500–9000 aasta eest elanud täiskasvanu hammastelt kokku 11 puuritud õõnsust 9 inimesel umbes 225 maetu seast. Hilisematest kihtidest sarnaseid leide ei ole, kuigi hammaste halb seisund püsis.<ref>Alfredo Coppa, Luca Bondioli, Andrea Cucina, David W. Frayer, Catherine Jarrige, Jean-François Jarrige, Gregory Quivron, Massimo Rossi, Massimo Vidale, Roberto Macchiarelli. Gregory Quivron. Palaeontology: Early Neolithic tradition of dentistry. – ''Nature'', 2006. kd 440, lk 755–756. [https://www.researchgate.net/publication/7182014_Palaeontology_Early_Neolithic_tradition_of_dentistry Veebis.]</ref> ===Vara-Harappa=== Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr ja on seotud [[Hakra keraamika]]ga, mis on tuvastatud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] orus. Sellele järgnes [[Kot Diji]] faas (2800–2600&nbsp;eKr). Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> [[Bhirrana]] külast [[Haryana]]s leitud Hakra keraamika vanimad kihid on radiosüsiniku dateeringute põhjal dateeritud 8.–7. aastatuhandesse eKr, kuid [[Gregory Possehl]] on nendes dateeringutes kahelnud.<ref name="sDzYh" /> [[Bolani kuru]] kaudu kulgeb ühendustee [[Induse org|Induse orust]] [[Mehrgarh]]i kaudu [[Quetta org]]u. Quetta orus asuv [[Kili Ghul Mohammad]] on Kili Ghul Mohammadi faasi [[tüüpasula]]. Possehl dateerib selle faasi aastatesse 7000–5000&nbsp;eKr, [[Robin Coningham]] ja [[Ruth Young]] aga aastatesse 4300–3500&nbsp;eKr. Selle perioodi asulaid oli vähe ja need olid väikesed. Possehli periodiseeringus järgnes sellele Togau faas (4300–3800&nbsp;eKr), mida iseloomustab [[Togau keraamika]], ja seejärel Kechi Begi faas (3800–3200&nbsp;eKr). Coningham ja Young dateerivad Kechi Begi faasi aastatesse 3500–3000&nbsp;eKr ja eristavad sellele järgnevat [[Damb Sadaat]]i faasi (3000–2600&nbsp;eKr). Viimases faasis asulate arv suurenes, kuid nende suurus ei kasvanud. See periood langes kokku Mehrgarhi VI perioodiga, kust on leitud rohkesti ahje ja keraamikajäänuseid, mis viitavad pooltööstuslikule tootmisele. Kultuurilisi arenguid saab eristada nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. [[Induse madalik]]u rannikualal algas umbes 4000. aastal eKr [[Balakot]]i faas, mis kestis ligikaudu 3500. aastani eKr. Punaseks põletatud keraamikal on sarnasusi Belutšistani kvaliteetse [[Sohr Damb]]i ehk [[Nal'i keraamika]]ga ning faasi lõpuks ka [[Amri]] faasi keraamikaga. [[Amri kultuur]], mis paiknes sisemaal, kestis aastatel 3600–3000&nbsp;eKr. Induse ülemjooksu pool [[Pandžab]]is kujunesid umbes aastatel 3500–2700&nbsp;eKr [[Hakra jõgi|Hakra]] ja sellest põhja pool asuva Ravi jõe ääres [[Hakra keraamikakultuur]] ja [[Ravi kultuur]]. Nende vastastikmõju tõttu nimetatakse seda arengujärku mõnikord Hakra–Ravi faasiks. Osa asulaid olid ajutised laagrid, kuid paljud olid püsivalt asustatud, näiteks Ravi jõe ääres paiknev [[Harappa]]. Varasemat külakultuuri esindavad [[Rehman Dheri]] Pakistanis ja Amri. Kot Diji faasis (2800–2600&nbsp;eKr) muutus kultuuriline lõimumine selgemaks. Kot Diji keraamikat on leitud Sindhist Belutšistanini, [[Burzahom]]ist [[Kashmiri org|Kashmiri orus]] ning Lõuna-Afganistanist. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale: tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Linnaplaneerimise tunnuseid võib näha ka [[Rehman Dheri]]s, [[Kalibangan]]is Hakra jõe ääres Indias, Harappas ja ida pool asuvas [[Rakhigarhi]]s.<ref name="rHChg" /> Samal perioodil vähenes ajutiste laagrite arv märgatavalt ja tekkis mitu suuremat asulat, näiteks [[Jalwali]] ja [[Gamanwala]]. Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Mehrgarhi VII perioodil annab kaugkaubandusest tunnistust India lääneosast pärit [[karneool]]i ja Afganistanist pärit [[lasuriit|lasuriidi]] leidumine. Külaelanikud olid selleks ajaks kodustanud mitu põllukultuuri, näiteks [[hernes|herne]], [[seesam]]i, [[datlipalm]]i ja [[puuvillapõõsas|puuvillapõõsa,]] ja loomi, näiteks [[vesipühvel|vesipühvli.]] Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millest kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. Selle perioodi lõpuks toimus eri kultuuride vahel [[kultuuriline konvergents]].<ref name="Allchin1997">Bridget Allchin, Raymond Allchin. ''Origins of a Civilization. The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', Viking 1997.</ref> Näiteks on mitmest leiukohast leitud sarvilise jumaluse kujutisi. Suurenevale spetsialiseerumisele osutavad eriotstarbelisemad tööriistad ja see viitab omakorda kaubanduse kasvule. Linnaplaneerimine viitab teatud bürokraatiale, [[Kunal]]ist leitud ehtepeitleiud [[sotsiaalne kihistumine|sotsiaalsele kihistumisele]]. Induse ja selle lisajõgede ümbrusest on teatatud rohkem kui tuhandest Kõrg-Harappa asulast, kuid suuri linnu oli ainult viis: MohenjoD aro ja Harappa Pakistanis, [[Ganeriwala]] Cholistani kõrbes ning [[Dholavira]] ja [[Rākhīgaṛhī]] Indias. Nende kõrval olid keskmise suurusega asulad, näiteks [[Kalibangan]], [[Rupar]] ja [[Lothal]]. ==== Üleminek Vara-Harappalt Kõrg-Harappale ==== Kultuurilise konvergentsi põhjused ei ole selged. Vara-Harappa perioodi leiukohtade seas on selliseid, kus puuduvad Kõrg-Harappa perioodi jäljed, ja ümberpöördult. Mõnest [[Pothohari platoo]] asulast on leitud Vara-, kuid mitte Kõrg-Harappa perioodi jälgi. Cholistani kõrbes aga säilis asustus läbi mõlema perioodi ainult kolmes asulas: [[Chak 76]]-s, Gamanwalas ja [[Sandhanawala Ther]]is. [[Desalpur]]ist, [[Chanhudaro]]st, [[Mitathal]]ist, [[Alamgirpur]]ist, Lothalist ja Ruparist ei ole leitud tõendeid Vara-Harappa perioodi asustuse kohta. {| class="wikitable" style="float:right; margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align:left;" |+ Asustusajalugu<ref name="Possehl1998">[[Gregory Possehl]]. Sociocultural complexity without the state: the Indus Civilization. – Gary M. Feinman, Joyce Marcus (toim). ''Archaic States'', Santa Fe: School of American Research Press, 1998, lk 261–291.</ref> ! ! Leiukohti [[Sindh]]is ! Leiukohti [[Cholistani kõrb]]es |- | Vara-Harappa perioodi leiukohti | 54 | 40 |- | Vara-Harappa perioodi hüljatud leiukohti | 27 | 38 |- | Vara- ja Kõrg-Harappa perioodi leiukohti | 23 | 2 |- | Kõrg-Harappa perioodi uusi asulaid | 63 | 170 |- | Kõrg-Harappa perioodi uusi leiukohti | 86 | 176 |} Leiukohtades, kus asustus oli mõlemal perioodil, ei ole üleminek alati selge. Näiteks paistab, et [[Balakot]]is oli mitmesaja-aastane asustuskatkestus. Kot Diji kogu asula hävis varajase perioodi lõpus suures tulekahjus, kuid ehitati Kõrg-Harappa perioodil uuesti üles. Ka [[Gumla]]s on kahe perioodi vahelt leitud [[tulekiht]] ja paistab, et asula ülesehitamine algas kohe pärast tulekahju. Suuri tulekahju jälgi on leitud ka Amrist ja Nausharost. Kalibangani [[hävingukiht|hävingukihist]] on leitud võimalikke maavärina jälgi ja pärast seda sündmust jäi asula lühikeseks ajaks asustamata. Endiselt pole selge, mis põhjustas selle rahutuse üleminekuperioodil. Paistab, et üleminek toimus suhteliselt kiiresti, kolme kuni nelja põlvkonna jooksul.<ref name="Possehl1998" /> === Linnad === Induse kultuuri linnad olid ehitatud keerulise tehnikaga ja nende planeering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsusest või usuliste rituaalide vajadustest, kuid ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem, mis oli üks maailma vanimaid. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Induse kultuur erines kaasaegsest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kindluse otstarve pole teada: kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, ei ole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud ka üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik, sest kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. Isiklike ehete erinevused viitavad siiski teatud sotsiaalsele kihistumisele ja ühiskonna korralduse iseloomu üle on vaieldud: mõne uurija arvates oli tegu riiklikul tasandil korraldatud ühiskonnaga, mis erines siiski Mesopotaamia ja Egiptuse riikidest. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] drvwgcv4fuc3qcfgcx6ursut55zomoy 7257551 7257499 2026-10-23T07:43:45Z Sendrasendra 225202 /* Linnad */ 7257551 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba [[eneoliitikum]]is, sealhulgas [[Nal'i kultuur]]is. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]]st vett saavad jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr, sest üleujutused kahjustasid põlde ja asulaid vähem. Sademete edasine vähenemine mõjus hiljem ebasoodsalt nii [[üleujutuspõllundus]]ele kui ka [[vihmapõllundus]]ele. Põllumajandus mitmekesistus: kuivemates piirkondades tuli põlluharimist kohandada, kasvatama hakati eri tingimustele sobivaid kultuure, sealhulgas põuakindlamaid teravilju. Linnad kahanesid (kliima kuivenemine ei olnud selle ainus põhjus). Asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese jõgikonna vahelisel alal holotseenis tõenäoliselt suurt jõge, mida oleks toitnud Himaalaja liustike sulamisvesi. Mõned uurijad on samastanud sellise oletatava jõe müütilise Sarasvatiga. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid järeldasid geoloogiliste tõendite põhjal, et piirkonnas voolasid holotseenis [[mussoonvihm]]adest toituvad jõed, sealhulgas [[Ghaggar-Hakra]] jõesüsteem.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud [[vana-DNA]]-d ([[plankton]]i [[18S rRNA]] [[geen]]id) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Selle liigi suuremat osakaalu seostatakse talvise mussooni tugevnemisega kaasneva merevee segunemisega. Talvised tuuled jahutavad merepinda. Külmem pinnavesi muutub tihedamaks ja võib soodustada vee vertikaalset segunemist. Araabia mere kirdeosas võivad talvised mussoontuuled põhjustada pinnavee eemaldumist või segunemist, mistõttu jõuab sügavamalt pinnakihti toitaineterikast vett ([[süvaveekerge]]). Pinnakihti jõudvad [[nitraadid]], [[fosfaadid]] ja muud toitained võivad soodustada [[fütoplankton]]i kasvu. See omakorda mõjutab [[toiduahel]]a kaudu ka teisi planktonirühmi, sealhulgas [[foraminifeerid|foraminifeere]]. Planktoni DNA ja mikroskoopiliste organismide jäänused võivad säilida merepõhja setetes. Nende suhtelise osakaalu põhjal saab teha järeldusi mineviku merekeskkonna ja mussooni kohta. Merepinna jahenemine üksi ei tähenda tingimata, et süvavesi tõuseb pinnale. Selleks on tarvis ka sobivaid tuuleolusid ja veeringlust. Sellepärast hindasid Giosan ja kaasautorid talvise mussooni tugevust mitme näitaja põhjal, mitte ainult merevee temperatuuri või ühe planktoniliigi osakaalu järgi. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Sellega kaasnesid muutused tuultes ja sademete jaotuses. Kui suvine mussoon nõrgenes, ei saanud Induse oru põllumajandus enam endisel määral sõltuda jõgede üleujutustest. Lääne poolt saabuvad talvised õhumassid ja tsüklonid võisid tuua Himaalaja jalami tasandikele rohkem talviseid sademeid. See võis muuta põllumajanduse nendes piirkondades soodsamaks ja rahvastik võis sinna ümber paikneda. Autorid oletavad, et osa elanikke lahkus suurtest linnadest ja suviste üleujutustega seotud jõeorgudest ning asus elama väiksematesse maapasulatesse. Umbes 3300–3000 aastat tagasi ehk ligikaudu 1300.–1000. aastal eKr nõrgenes ka talvine mussoon. Autorid oletavad, et see võis kaasa aidata Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna taandumisele Ghaggar-Hakra piirkonnas. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapniku isotoopkoostist. Hapniku isotoopide suhteline sisaldus aitab rekonstrueerida mineviku keskkonnatingimusi, kuigi selle põhjal ei saa sademete hulka vahetult mõõta, vaid see on kaudne kliimanäitaja. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui ka talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> ==Ajalugu== ===Harappa-eelne periood=== {{Vaata ka|Iraani kütid-korilased}} [[Kodustamine]] oli pikaajaline protsess, mis ei olnud endast kindla lõppeesmärgiga [[unilineaarne evolutsioon]]. See toimus järkjärguliste korduvate protsesside kaudu ja eriti alguses võis olla tahtmatult põhjustatud nende taimede ja loomade kasvatamisest ja pidamisest, keda tõmbas inimeste elukeskkond. Taimede kodustamine toimus tõenäoliselt esmalt [[Vana-Lähis-Ida]]s, kuid ka India subkontinendil võis olla kohalikke taimede kasvatamise ja kodustamise keskusi. [[Oder]], [[nisu]] ja muud [[põllukultuur]]id jõudsid [[Belutšistan]]i tõenäoliselt mitut teed pidi Vana-Lähis-Idast.<ref>[[Dorian Fuller]]. Finding Plant Domestication in the Indian Subcontinent. ''Current Anthropology'', 2011, kd 52, nr S4, lk S347–S362. [https://www.jstor.org/stable/pdf/10.1086/658900.pdf Veebis.]</ref> (Nisu ja odra mittekohalikku päritolu on vaidlustatud.) Paistab, et loomade puhul toimus rohkem kohalikke kodustamisi, näiteks [[seebu]] kodustamine Induse oru piirkonnas.<ref>Marta Pereira Verdugo jt. Ancient cattle genomics, origins, and rapid turnover in the Fertile Crescent. – ''Science'', 2019, kd 365, lk 173–176.</ref><ref>Chen, Ningbo; Xia, Xiaoting; Hanif, Quratulain; Zhang, Fengwei; Dang, Ruihua; Huang, Bizhi; Lyu, Yang; Luo, Xiaoyu; Zhang, Hucai; Yan, Huixuan; Wang, Shikang; Wang, Fuwen; Chen, Jialei; Guan, Xiwen; Liu, Yangkai; Li, Shuang; Jin, Liangliang; Wang, Pengfei; Sun, Luyang; Zhang, Jicai; Liu, Jianyong; Qu, Kaixing; Cao, Yanhong; Sun, Junli; Liao, Yuying; Xiao, Zhengzhong; Cai, Ming; Mu, Lan; Siddiki, Amam Zonaed; Asif, Muhammad; Mansoor, Shahid; Babar, Masroor Ellahi; Hussain, Tanveer; Silva, Gamamada Liyanage Lalanie Pradeepa; Gorkhali, Neena Amatya; Terefe, Endashaw; Belay, Gurja; Tijjani, Abdulfatai; Zegeye, Tsadkan; Gebre, Mebrate Genet; Ma, Yun; Wang, Yu; Huang, Yongzhen; Lan, Xianyong; Chen, Hong; Migliore, Nicola Rambaldi; Colombo, Giulia; Semino, Ornella; Achilli, Alessandro; Sinding, Mikkel-Holger S.; Lenstra, Johannes A.; Cheng, Haijian; Lu, Wenfa; Hanotte, Olivier; Han, Jianlin; Jiang, Yu; Lei, Chuzhao. Global genetic diversity, introgression, and evolutionary adaptation of indicine cattle revealed by whole genome sequencing. – ''Nature Communications'', ,2023 14, artikkel 7803. [ Veebis.]</ref> Peale Vana-Lähis-Idast pärit kitsede ja lammaste kasutati ka kohalikke loomapopulatsioone.<ref>[[Dorian Fuller]]. Non-human genetics, agricultural origins and historical linguistics in South Asia. – [[Michael Petraglia]], [[Bridget Allchin]] (toim). ''The Evolution and History of Human Populations in South Asia. Inter-disciplinary Studies in Archaeology, Biological Anthropology, Linguistics and Genetics'', Springer 2007, lk 393–443.</ref> Varajased kodustatud taimed ja loomad ei olnud ainult paikse eluviisiga rühmade majanduse osa nagu Vana-Lähis-Idas, vaid neid kasutasid ka [[nomaad]]rühmad.<ref>[[Charlene Murphy]], [[Dorian Fuller]]. Plant Domestication in India. – [[Helaine Selin]] (toim). ''Encyclopaedia of the History of Science, Technology, and Medicine in Non-Western Cultures'', Springer 2016. </ref> [[Mehrgarh]] [[Belutšistan]]is on üks varasemaid asulaid, mille leiud viitavad [[paikne eluviis|paiksele eluviisile]] ja põllumajandusele. Oletatavasti voolas [[Indus]] [[pleistotseen]]is läbi praeguse [[Kachi tasandik]]u ehk [[Kacchi tasandik]]u, kus asub Mehrgarh.<ref>Possehl 2002: 25.</ref> Mehrgarhi I perioodil keraamikat veel ei valmistatud. [[Põllumajandus]] hakkas selles [[keraamikata neoliitikum]]is arenema umbes 7000. aastal eKr poolrändava eluviisiga inimeste seas. Leitud loomajäänused pärinesid siiski peamiselt [[uluk]]itelt, nii et jahipidamine oli endiselt väga oluline elatusallikas. Mehrgarhi neoliitilisel kalmistul leiti üheksa 7500–9000 aasta eest elanud täiskasvanu hammastelt kokku 11 puuritud õõnsust 9 inimesel umbes 225 maetu seast. Hilisematest kihtidest sarnaseid leide ei ole, kuigi hammaste halb seisund püsis.<ref>Alfredo Coppa, Luca Bondioli, Andrea Cucina, David W. Frayer, Catherine Jarrige, Jean-François Jarrige, Gregory Quivron, Massimo Rossi, Massimo Vidale, Roberto Macchiarelli. Gregory Quivron. Palaeontology: Early Neolithic tradition of dentistry. – ''Nature'', 2006. kd 440, lk 755–756. [https://www.researchgate.net/publication/7182014_Palaeontology_Early_Neolithic_tradition_of_dentistry Veebis.]</ref> ===Vara-Harappa=== Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr ja on seotud [[Hakra keraamika]]ga, mis on tuvastatud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] orus. Sellele järgnes [[Kot Diji]] faas (2800–2600&nbsp;eKr). Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> [[Bhirrana]] külast [[Haryana]]s leitud Hakra keraamika vanimad kihid on radiosüsiniku dateeringute põhjal dateeritud 8.–7. aastatuhandesse eKr, kuid [[Gregory Possehl]] on nendes dateeringutes kahelnud.<ref name="sDzYh" /> [[Bolani kuru]] kaudu kulgeb ühendustee [[Induse org|Induse orust]] [[Mehrgarh]]i kaudu [[Quetta org]]u. Quetta orus asuv [[Kili Ghul Mohammad]] on Kili Ghul Mohammadi faasi [[tüüpasula]]. Possehl dateerib selle faasi aastatesse 7000–5000&nbsp;eKr, [[Robin Coningham]] ja [[Ruth Young]] aga aastatesse 4300–3500&nbsp;eKr. Selle perioodi asulaid oli vähe ja need olid väikesed. Possehli periodiseeringus järgnes sellele Togau faas (4300–3800&nbsp;eKr), mida iseloomustab [[Togau keraamika]], ja seejärel Kechi Begi faas (3800–3200&nbsp;eKr). Coningham ja Young dateerivad Kechi Begi faasi aastatesse 3500–3000&nbsp;eKr ja eristavad sellele järgnevat [[Damb Sadaat]]i faasi (3000–2600&nbsp;eKr). Viimases faasis asulate arv suurenes, kuid nende suurus ei kasvanud. See periood langes kokku Mehrgarhi VI perioodiga, kust on leitud rohkesti ahje ja keraamikajäänuseid, mis viitavad pooltööstuslikule tootmisele. Kultuurilisi arenguid saab eristada nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. [[Induse madalik]]u rannikualal algas umbes 4000. aastal eKr [[Balakot]]i faas, mis kestis ligikaudu 3500. aastani eKr. Punaseks põletatud keraamikal on sarnasusi Belutšistani kvaliteetse [[Sohr Damb]]i ehk [[Nal'i keraamika]]ga ning faasi lõpuks ka [[Amri]] faasi keraamikaga. [[Amri kultuur]], mis paiknes sisemaal, kestis aastatel 3600–3000&nbsp;eKr. Induse ülemjooksu pool [[Pandžab]]is kujunesid umbes aastatel 3500–2700&nbsp;eKr [[Hakra jõgi|Hakra]] ja sellest põhja pool asuva Ravi jõe ääres [[Hakra keraamikakultuur]] ja [[Ravi kultuur]]. Nende vastastikmõju tõttu nimetatakse seda arengujärku mõnikord Hakra–Ravi faasiks. Osa asulaid olid ajutised laagrid, kuid paljud olid püsivalt asustatud, näiteks Ravi jõe ääres paiknev [[Harappa]]. Varasemat külakultuuri esindavad [[Rehman Dheri]] Pakistanis ja Amri. Kot Diji faasis (2800–2600&nbsp;eKr) muutus kultuuriline lõimumine selgemaks. Kot Diji keraamikat on leitud Sindhist Belutšistanini, [[Burzahom]]ist [[Kashmiri org|Kashmiri orus]] ning Lõuna-Afganistanist. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale: tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Linnaplaneerimise tunnuseid võib näha ka [[Rehman Dheri]]s, [[Kalibangan]]is Hakra jõe ääres Indias, Harappas ja ida pool asuvas [[Rakhigarhi]]s.<ref name="rHChg" /> Samal perioodil vähenes ajutiste laagrite arv märgatavalt ja tekkis mitu suuremat asulat, näiteks [[Jalwali]] ja [[Gamanwala]]. Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Mehrgarhi VII perioodil annab kaugkaubandusest tunnistust India lääneosast pärit [[karneool]]i ja Afganistanist pärit [[lasuriit|lasuriidi]] leidumine. Külaelanikud olid selleks ajaks kodustanud mitu põllukultuuri, näiteks [[hernes|herne]], [[seesam]]i, [[datlipalm]]i ja [[puuvillapõõsas|puuvillapõõsa,]] ja loomi, näiteks [[vesipühvel|vesipühvli.]] Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millest kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. Selle perioodi lõpuks toimus eri kultuuride vahel [[kultuuriline konvergents]].<ref name="Allchin1997">Bridget Allchin, Raymond Allchin. ''Origins of a Civilization. The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', Viking 1997.</ref> Näiteks on mitmest leiukohast leitud sarvilise jumaluse kujutisi. Suurenevale spetsialiseerumisele osutavad eriotstarbelisemad tööriistad ja see viitab omakorda kaubanduse kasvule. Linnaplaneerimine viitab teatud bürokraatiale, [[Kunal]]ist leitud ehtepeitleiud [[sotsiaalne kihistumine|sotsiaalsele kihistumisele]]. Induse ja selle lisajõgede ümbrusest on teatatud rohkem kui tuhandest Kõrg-Harappa asulast, kuid suuri linnu oli ainult viis: MohenjoD aro ja Harappa Pakistanis, [[Ganeriwala]] Cholistani kõrbes ning [[Dholavira]] ja [[Rākhīgaṛhī]] Indias. Nende kõrval olid keskmise suurusega asulad, näiteks [[Kalibangan]], [[Rupar]] ja [[Lothal]]. ==== Üleminek Vara-Harappalt Kõrg-Harappale ==== Kultuurilise konvergentsi põhjused ei ole selged. Vara-Harappa perioodi leiukohtade seas on selliseid, kus puuduvad Kõrg-Harappa perioodi jäljed, ja ümberpöördult. Mõnest [[Pothohari platoo]] asulast on leitud Vara-, kuid mitte Kõrg-Harappa perioodi jälgi. Cholistani kõrbes aga säilis asustus läbi mõlema perioodi ainult kolmes asulas: [[Chak 76]]-s, Gamanwalas ja [[Sandhanawala Ther]]is. [[Desalpur]]ist, [[Chanhudaro]]st, [[Mitathal]]ist, [[Alamgirpur]]ist, Lothalist ja Ruparist ei ole leitud tõendeid Vara-Harappa perioodi asustuse kohta. {| class="wikitable" style="float:right; margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align:left;" |+ Asustusajalugu<ref name="Possehl1998">[[Gregory Possehl]]. Sociocultural complexity without the state: the Indus Civilization. – Gary M. Feinman, Joyce Marcus (toim). ''Archaic States'', Santa Fe: School of American Research Press, 1998, lk 261–291.</ref> ! ! Leiukohti [[Sindh]]is ! Leiukohti [[Cholistani kõrb]]es |- | Vara-Harappa perioodi leiukohti | 54 | 40 |- | Vara-Harappa perioodi hüljatud leiukohti | 27 | 38 |- | Vara- ja Kõrg-Harappa perioodi leiukohti | 23 | 2 |- | Kõrg-Harappa perioodi uusi asulaid | 63 | 170 |- | Kõrg-Harappa perioodi uusi leiukohti | 86 | 176 |} Leiukohtades, kus asustus oli mõlemal perioodil, ei ole üleminek alati selge. Näiteks paistab, et [[Balakot]]is oli mitmesaja-aastane asustuskatkestus. Kot Diji kogu asula hävis varajase perioodi lõpus suures tulekahjus, kuid ehitati Kõrg-Harappa perioodil uuesti üles. Ka [[Gumla]]s on kahe perioodi vahelt leitud [[tulekiht]] ja paistab, et asula ülesehitamine algas kohe pärast tulekahju. Suuri tulekahju jälgi on leitud ka Amrist ja Nausharost. Kalibangani [[hävingukiht|hävingukihist]] on leitud võimalikke maavärina jälgi ja pärast seda sündmust jäi asula lühikeseks ajaks asustamata. Endiselt pole selge, mis põhjustas selle rahutuse üleminekuperioodil. Paistab, et üleminek toimus suhteliselt kiiresti, kolme kuni nelja põlvkonna jooksul.<ref name="Possehl1998" /> ==Kultuur== === Linnad === Induse kultuuri linnad olid ehitatud keerulise tehnikaga ja nende planeering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsusest või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappa tsivilisatsiooni hulka arvatavatest leiukohtadest on välja kaevatud väike osa ja nendegi puhul on kaevamised hõlmanud ainult osa leiukohast. Sellest hoolimata on võimalik tuvastada seaduspärasusi. Kuigi [[korrapärane tänavavõrk]] ei olnud täpselt ida-lääne ja põhja-lõuna suunaline ega täisnurkne, nagu algul arvatud, ilmneb selge linnaplaneerimine. See ei olnud igal pool ühesugune. Harappas, Mohenjo Daros ja Kalibanganis olid kõrgemal paiknev tsitadell ja all-linn, Dholaviras oli lisaks ka kesklinn, Lothalis ja [[Surkotada]]s aga moodustas osa linnast tsitadell. Väike Lothal oli palju korrapärasema planeeringuga kui suurem Kalibangan, nii et paistab, et linna suurus ei olnud planeeringu põhjalikkusega otseselt seotud. Väiksemates asulates ehitati hooned peamiselt savitellistest, mudast ja õlgedest, suuremates asulates kasutati palju [[telliskivi]], sealhulgas [[Inglise seotis]]es. Iseloomulikud olid telliste standardmõõtmed ja mõõtmete [[proportsioon]] 1 : 2 : 4. Elamute telliste mõõtmed olid 7 × 14 × 28 cm ja linnamüüride tellistel 10 × 20 × 40 cm. Kaljuses piirkonnas, näiteks [[Kutch]]is ja [[Saurashtra]]s, kasutati palju ka [[looduskivi]]. Elamutesse pääses tavaliselt siseõue või kitsaste tänavate kaudu, mitte otse peatänavatelt. Võib-olla püüti niiviisi takistada lõhnade ja müra levikut ning hoida eemal sissetungijaid. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Paljudes majades oli vannituba, kust heitvesi juhiti kaetud äravoolukanalite kaudu hoonest välja tänavate kanalisatsiooni, ning [[käimla]]. Kanalisatsioon oli [[vihmavee äravool]]ust eraldatud. Harappas, Mohenjo Daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem, mis oli üks maailma vanimaid, ning Harappas ja Mohenjo Daros kulgesid äravoolukanalid mööda peatänavaid väljaspool linnamüüre asuvate põldudeni. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Erinevalt samaaegsetest [[Mesopotaamia]] ja [[Vana-Egiptus|Egiptuse]] tsivilisatsioonidest ei ehitatud monumentaalmõõtmetes ehitisi ja miski ei viita templi või palee olemasolule. Seetõttu puuduvad ka veenvad materiaalsed tõendid kuninga, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda suurt hoonet on varem peetud viljaaidaks, kuid seda tõlgendust ei peeta enam usutavaks. Tsitadelli otstarve on endiselt vaidluse all: kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, ei ole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud ka üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Mohenjo Daros leitud suur ja hoolikalt ehitatud bassein võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. ==== Käsitöö ja ühiskond ==== Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ja neil kasutati Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik, sest kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. Isiklike ehete erinevused viitavad siiski teatud sotsiaalsele kihistumisele. Ühiskonna korralduse iseloomu üle on vaieldud: mõne uurija arvates oli tegu riiklikul tasandil korraldatud ühiskonnaga, mis erines siiski Mesopotaamia ja Egiptuse riikidest. [[Pilt:The drainage system at Lothal 2.JPG|pisi|[[Lothal]]i pesuruumi äravoolusüsteemi arheoloogilised jäänused]] Kuigi selle perioodi [[rahvaarv]]u hinnangud on väga spekulatiivsed, võis Induse tsivilisatsiooni õitseajal kogu India subkontinendi rahvaarv ulatuda 4–6 miljonini ja Induse tsivilisatsioon oli tõenäoliselt vanaaja suurima rahvaarvuga ühiskond.<ref>"Esimese asjana tuleb märkida, et oma õitseajal – oletame, et umbes 4000 aastat tagasi – oli Induse oru tsivilisatsiooni rahvaarv tõenäoliselt vanaaja suurim. See järeldus põhineb peamiselt sellel, et tsivilisatsioon hõlmas väga suurt territooriumi ja selle piires oli mitu suhteliselt tihedalt asustatud piirkonda." [...]<br />"Induse oru tsivilisatsiooni õitseajal võis India subkontinendi rahvaarv olla 4–6 miljonit." Tim Dyson. ''A Population History of India. From the First Modern People to the Present Day'', Oxford University Press 2018, lk 8 ja 2.</ref> ==== Mohenjo Daro ==== {{Vaata|Mohenjo Daro}} Mohenjo Daro pole mitte ainult Harappa tsivilisatsiooni kõige paremini säilinud leiukoht, vaid võib-olla ka kogu [[pronksiaeg|pronksiaja]] kõige paremini säilinud leiukoht. Tõenäoliselt rajati linn varem hoonestamata alale kahele ''daro''{{'}}le ehk tehiskünkale. Need künkad jäävad väljakaevatud alale, kuid puurimised ja muud uuringud on näidanud, et leiukoht on märksa suurem kui ainult need kaks ''daro''{{'}}t. Läänepoolset ''daro''{{'}}t nimetas Wheeler [[tsitadell]]iks. Selle künka ühte osa katab [[Kušaani riik|Kušaani]]-aegne [[stuupa]], mistõttu seda ei ole kaevatud. Idas paikneb teisel ''daro''{{'}}l all-linn, küngastevaheline ala oli hoonestamata. [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro suur bassein]] Tsitadell on ligikaudu 400 × 200 m suurune ja seda ümbritseb 6 m paksune [[müür]], mis võis olla kaitsemüür, kuid mida on peetud ka lihtsalt pinnast paigal hoidvaks tugimüüriks. Wheeleri väidet tsitadelli ümbritseva müüri ja värava kohta enamik uurijaid ei toeta.<ref>Gregory L. Possehl. ''The Indus Civilization: A Contemporary Perspective'', Walnut Creek: AltaMira Press, 2002, lk 185.</ref><ref>Upinder Singh. ''A History of Ancient and Early Medieval India: From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education, 2008, lk 149.</ref> Põhjaosas paikneb ristkülikukujuline suurbassein mõõtmetega 12 × 7 × 2,4 m, mida ümbritsevad [[sammasgalerii]]d. Kaks sümmeetrilist treppi viivad basseini, mille veekindlaks muutmiseks kasutati [[bituumen]]it. Basseini lähedal asus suur hoone mõõtmetega 69 × 23,4 m, mis Mackay arvates võis olla mõeldud [[preestrite kolleegium]]ile. Suure basseini lääneküljel paiknes veel üks suur hoone mõõtmetega 50 × 27 m. Marshall ja Mackay arvasid, et see võis olla [[Türgi saun]], Wheeler pidas seda viljaaidaks. Kenoyer eelistas "suure saali" tõlgendust, sest viljajäänuste puudumine ei toetanud aidahüpoteesi. Hoone tegelik otstarve on selgusetu.<ref>Jonathan Mark Kenoyer. ''Ancient Cities of the Indus Valley Civilization''. Oxford University Press, 1998, lk 65.</ref> All-linn oli tsitadellist ligikaudu kümme korda suurem. Mackay ei leidnud selle ümbert müüri, mistõttu on arvatud, et all-linn koosnes mitmest müüriga ümbritsetud naabruskonnast. Selle tänavavõrgus oli kaks põhja-lõuna sihilist peatänavat ja kaks veidi väiksemat ida-lääne sihilist peatänavat. Need jagasid linna kvartaliteks, mis omakorda jaotusid väiksemate tänavate ja kitsaste alleede abil. Elamud võib pindala järgi jagada kolmeks rühmaks: 20–80 m², 80–180 m² ja 200–300 m². Mõne maja pindala ületas 380 m². Mõnes majas olid sisetreppide jäänused, kuid see ei tähenda tingimata, et hoonetel oli mitu korrust: trepid võisid viia ka katusele.<ref>Edward Cork. Rethinking the Indus myths. A comparative re-evaluation of the Indus Civilisation as an alternative paradigm in the organisation and structure of early complex societies. Durhami ülikool, 2006. [http://etheses.dur.ac.uk/2665/1/2665_677_-_vol_1.pdf Veebis.]</ref> Linnas võis olla üle 700 kaevu, mis tähendaks keskmiselt ühte kaevu kolme maja kohta. ==== Harappa ==== {{Vaata|Harappa}} Harappa rajati kaheksale künkale. Seal oli samuti müüriga ümbritsetud tsitadell väravate ja tornidega ning ehitis, mida peeti viljaaidaks. See järeldus põhines võrdlustel Rooma ehitistega. Harappast, nagu ka Mohenjo Darost, pole vilja leitud. Pealegi ei asunud see ehitis tsitadelli sees, vaid sellest põhja pool paiknevas linnaosas ehk künkal F, mida nähtavasti kasutasid käsitöölised. Ka künkal E paiknev all-linn oli müüriga ümbritsetud ja seal oli käsitöökodasid. Selle leiukoha asustus algas hiljemalt 4. aastatuhandel eKr künkal AB. Seal järgnesid [[Hakra keraamikakultuur|Hakra]]–[[Ravi kultuur]]i faas ja [[Kot Diji kultuur]]i faas. ==== Teised linnad ==== Ka [[Kalibangan]] rajati küngastele ja seal olid tsitadell ja all-linn. Selle keskmise suurusega linna eripära on tulealtarid. Neid on leitud ka [[Banawali]]st, [[Lothal]]ist, [[Amri]]st, [[Nageshwar]]ist, [[Vagad]]ist ja [[Rakhigarhi]]st, kuid paistab, et ainult Kalibanganis ja Banawalis olid need ühised. Teistes linnades kasutati neid ilmselt kodustes rituaalides. Banawalis paiknes tsitadell vahetult linna kõrval, kuid oli sellest müüriga eraldatud. Ümbritseva müüri idaküljel oli ka [[vallikraav]]. [[Lothal]] ei olnud suur linn, kuid selle tähtsus tulenes asukohast [[Khambhati laht|Khambhati lahe]] ääres, mille kaudu oli ühendus [[Araabia meri|Araabia merega]]. Tänapäeval asub rannik linnast ligi 20 km kaugusel, kuid oma õitseajal ühendas Lothal Harappa tsivilisatsiooni [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] piirkonnaga. Eripäraks oli [[dokk|dokiks]]iks tõlgendatud ehitis, milles sai hoida veetaset muutumatuna sõltumata [[looded|loodetest]]. Dokina tõlgendamine on siiski vaieldav ja ehitist on peetud ka niisutusveehoidlaks. [[Dholavira]] oli üks Induse kultuuri suurimaid linnu ja selles olid kindlus, kesklinn ja all-linn. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 8oom51qvs72fh4jwniok63r62iqf4d6 7257650 7257551 2026-10-23T11:56:49Z Sendrasendra 225202 /* Kultuur */ 7257650 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafilised tingimused== Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast ja Afganistani kirdeosa.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend tekitas sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja osalt [[Peruu]] muistsete kultuuridega: põllumajandus koondus jõgede (enamasti [[Indus]] ja selle lisajõed, Egiptuses [[Niilus]]) või mere (Peruus [[Vaikne ookean]]) lähedal paiknevatele viljakatele aladele, mida ümbritsesid põlluharimiseks vähem sobivad kuivad alad (Egiptuses [[Liibüa kõrb]]) või mäed (Peruus [[Andid]]). Sellised geograafilised tingimused mõjutasid asustuse paiknemist ja põllumajanduse arengut. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, kuid ka muistsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks [[Balakot]]i<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus Indias [[Gujarat]]i osariigis [[Kutch]]is ([[Kachchh]]), soolatasandikul [[Kutchi Rann]]il asuval kõrgemal alal [[Khadir Bet]]il, mis [[mussoonvihm]]ade ajal võib olla saar. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud [[Ghaggar-Hakra]] jõesängi ääres.<ref name="ofpLM" /> Nende seas on [[Rupar]], [[Rakhigarhi]], [[Sothi]], [[Kalibangan]] ja [[Ganweriwala]]. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge on seadnud need arvud kahtluse alla, sest kõiki loendatud leiukohti ei pruugi olla põhjendatud käsitada Harappa kultuuri asulatena ja eri piirkondade arheoloogilised leiud ei pruugi olla samadel alustel võrreldavad.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid on hävitanud [[jõeerosioon]], mistõttu ei ole kõiki muistseid asulaid võimalik enam kindlaks teha. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakra ja selle lisajõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuri asula,<ref name="8vVUH" /> [[Indus]]e ja selle lisajõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> Induse jõe kallastel paiknenud asulaid võis hävitada [[jõeerosioon]], mistõttu ei pruugi kõigi kunagiste asulate jäljed olla säilinud. Sellepärast võib Ghaggar-Hakra piirkonna teadaolevate asulate paiknemine anda muistsete asulate tegelikust levikust täielikuma pildi kui Induse jõe piirkonna arheoloogilised leiud.<ref name="Giosan2018" /><ref name="Giosan2018" /> == Kliima == Harappa kultuuri aegse kliima üle vaieldakse. [[Mortimer Wheeler]] ja [[Stuart Piggott]] eeldasid, et kliima oli praegusest niiskem. Nad põhjendasid seda järgmiste asjaoludega: * Suure hulga [[tellis]]te valmistamiseks pidi kuluma palju kütust. See eeldab tiheda metsaga kaetud alasid, mille kasvamiseks oli tarvis rohkesti sademeid. * Arvukad ''[[gabarband]]''{{'}}id [[Belutšistan]]is viitavad sademeterohkusele. ''Gabarband'' on kividest ja mullast rajatud tõke või tamm, mille abil juhiti ja koguti vihmavett, et kasutada seda põllumajanduses. * Tiigrite, elevantide ja ninasarvikute kujutised pitseritel viitavad metsadele ja rohumaadele, mille säilimiseks oli tarvis piisavalt sademeid. * Asulates olid suured vee ärajuhtimise süsteemid. Neid järeldusi on vaidlustatud. Näiteks on raske hinnata, kui palju kütust telliste valmistamiseks tegelikult kulus. Puitu võidi hankida suurelt alalt ja kütusena võidi kasutada ka muud taimset materjali. Vee kogumiseks mõeldud tammide olemasolu võib viidata ka sellele, et vett oli vähe või sedae saabus ebaregulaarselt. Kõik vanad ''gabarband'''id ei pruugi pärineda Induse kultuuri ajast. Niisuguseid tamme kasutati juba [[eneoliitikum]]is, sealhulgas [[Nal'i kultuur]]is. Pitseritel kujutatud loomad võisid elada ka ainult jõeäärsetes taimestikurikastes vööndites ja kujutatud loomad ei pruukinud olla kohalikud. Vee äravoolusüsteeme võidi kasutada ka majapidamisvee ja muude heitvete eemaldamiseks ning üleujutuste ohjeldamiseks. [[Gurdip Singh]] järeldas [[Rajasthan]]i järvede setetes säilinud [[õietolm]]u analüüsi põhjal, et sademete hulk suurenes piirkonnas umbes 3000. aastal eKr. Tema rekonstruktsiooni järgi püsis kliima seejärel mõnda aega niiskemana, kuid muutus umbes 1800. aastal eKr kuivemaks.<ref>Gurdip Singh. The Indus Valley Culture Seen in the Context of Post-Glacial Climatic and Ecological Studies in North-West India. – ''Archaeology and Physical Anthropology in Oceania'', 1971, kd 6, nr 2, lk 177–189.</ref> Neid järeldusi ja nende dateeringut on hilisemates uurimustes vaidlustatud. [[Yehouda Enzel]] ja tema kaasautorid jõudsideelkõige [[Lunkaran­sari järv]]e setete uurimise põhjal teistsugusele järeldusele. Nad leidsid, et järve veetase hakkas langema umbes 4000. aastal eKr ning järv kuivas umbes 3500. aastaks eKr. See viitab Loode-India kuivemaks muutumisele juba enne Harappa kultuuri küpset linnalist perioodi, mitte alles selle lõpus.<ref>Yehouda Enzel, Lisa Ely, Sheila Mishra, Rengaswamy Ramesh, Rivka Amit, Boaz Lazar, Sharad Narhar Rajaguru, Victor Baker, Amir Sandler. High-Resolution Holocene Environmental Changes in the Thar Desert, Northwestern India. – ''Science'', 1999, kd 284, nr 5411, lk 125–128.</ref> Järve veetase sõltub peale sademete ka aurumisest, äravoolust ja järve veetasakaalust. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid (2012) uurisid jõesängide, setete ja maastikuvormide kujunemist. Nad jõudsid järeldusele, et pärast umbes 3000. aastat eKr mussoon nõrgenes ja piirkond muutus järk-järgult kuivemaks. Pandžabi suured [[Himaalaja]]st vett saavad jõed lõpetasid sängi sissekaevamise ja Sindhis Induse ladestatud setteharjal aeglustus setete kuhjumine, mis viitab üleujutuste intensiivsuse järkjärgulisele vähenemisele. Autorite arvates soodustas see esialgu intensiivset põllumajandust ja linnastumist umbes 2500. aastal eKr, sest üleujutused kahjustasid põlde ja asulaid vähem. Sademete edasine vähenemine mõjus hiljem ebasoodsalt nii [[üleujutuspõllundus]]ele kui ka [[vihmapõllundus]]ele. Põllumajandus mitmekesistus: kuivemates piirkondades tuli põlluharimist kohandada, kasvatama hakati eri tingimustele sobivaid kultuure, sealhulgas põuakindlamaid teravilju. Linnad kahanesid (kliima kuivenemine ei olnud selle ainus põhjus). Asulate arv kasvas järsult [[Pandžab]]i, [[Haryana]] ja [[Uttar Pradesh]]i mussoonisademetega piirkondades. Vastupidiselt varasemale arusaamale ei voolanud Induse ja Gangese jõgikonna vahelisel alal holotseenis tõenäoliselt suurt jõge, mida oleks toitnud Himaalaja liustike sulamisvesi. Mõned uurijad on samastanud sellise oletatava jõe müütilise Sarasvatiga. [[Liviu Giosan]] ja kaasautorid järeldasid geoloogiliste tõendite põhjal, et piirkonnas voolasid holotseenis [[mussoonvihm]]adest toituvad jõed, sealhulgas [[Ghaggar-Hakra]] jõesüsteem.<ref>Liviu Giosan, Peter D. Clift, Mark G. Macklin, Dorian Fuller, Stefan Constantinescu, Julie Durcan, Thomas Stevens, Geoff Duller, Ali Tabrez, Kavita Gangal, Ronojoy Adhikari, Anwar Alizai, Florin Filip, Sam VanLaningham, James Syvitski. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012, kd 109, nr 26, lk E1688–E1694. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3387054/ Veebis.]</ref> Ka Araabia mere kirdeosast, Pakistani mandrinõlvalt võetud settesüdamiku põhjal rekonstrueerisid Giosan ja kaasautorid (2018) India talvise mussooni viimase 6000 aasta jooksul. Nad kasutasid settest eraldatud [[vana-DNA]]-d ([[plankton]]i [[18S rRNA]] [[geen]]id) ja [[foraminifeer]]i ''[[Globigerina falconensis]]'' osakaalu. Selle liigi suuremat osakaalu seostatakse talvise mussooni tugevnemisega kaasneva merevee segunemisega. Talvised tuuled jahutavad merepinda. Külmem pinnavesi muutub tihedamaks ja võib soodustada vee vertikaalset segunemist. Araabia mere kirdeosas võivad talvised mussoontuuled põhjustada pinnavee eemaldumist või segunemist, mistõttu jõuab sügavamalt pinnakihti toitaineterikast vett ([[süvaveekerge]]). Pinnakihti jõudvad [[nitraadid]], [[fosfaadid]] ja muud toitained võivad soodustada [[fütoplankton]]i kasvu. See omakorda mõjutab [[toiduahel]]a kaudu ka teisi planktonirühmi, sealhulgas [[foraminifeerid|foraminifeere]]. Planktoni DNA ja mikroskoopiliste organismide jäänused võivad säilida merepõhja setetes. Nende suhtelise osakaalu põhjal saab teha järeldusi mineviku merekeskkonna ja mussooni kohta. Merepinna jahenemine üksi ei tähenda tingimata, et süvavesi tõuseb pinnale. Selleks on tarvis ka sobivaid tuuleolusid ja veeringlust. Sellepärast hindasid Giosan ja kaasautorid talvise mussooni tugevust mitme näitaja põhjal, mitte ainult merevee temperatuuri või ühe planktoniliigi osakaalu järgi. Nende tõlgenduse järgi oli talvine mussoon tugev umbes 4500–3000 aastat tagasi (umbes 2500–1000 eKr). Sellega kaasnesid muutused tuultes ja sademete jaotuses. Kui suvine mussoon nõrgenes, ei saanud Induse oru põllumajandus enam endisel määral sõltuda jõgede üleujutustest. Lääne poolt saabuvad talvised õhumassid ja tsüklonid võisid tuua Himaalaja jalami tasandikele rohkem talviseid sademeid. See võis muuta põllumajanduse nendes piirkondades soodsamaks ja rahvastik võis sinna ümber paikneda. Autorid oletavad, et osa elanikke lahkus suurtest linnadest ja suviste üleujutustega seotud jõeorgudest ning asus elama väiksematesse maapasulatesse. Umbes 3300–3000 aastat tagasi ehk ligikaudu 1300.–1000. aastal eKr nõrgenes ka talvine mussoon. Autorid oletavad, et see võis kaasa aidata Hilis-Harappa kultuuri maaühiskonna taandumisele Ghaggar-Hakra piirkonnas. Need seosed on esitatud võimalike seletustena, mitte kindlalt tõestatud põhjuslike seostena.<ref name="Giosan2018">Liviu Giosan, William D. Orsi, Marco Coolen, Cornelia Wuchter, Ann Dunlea, Kaustubh Thirumalai, Samuel Munoz, Peter Clift, Jeffrey Donnelly, Valier Galy, Dorian Fuller. Neoglacial Climate Anomalies and the Harappan Metamorphosis. – ''Climate of the Past'', 2018, kd 14, nr 11, lk 1669–1686. [https://cp.copernicus.org/articles/14/1669/2018/cp-14-1669-2018.pdf Veebis.]</ref> [[Alena Giesche]] ja kaasautorid (2019) uurisid samast piirkonnast teist südamikku foraminifeeride hapniku isotoopkoostist. Hapniku isotoopide suhteline sisaldus aitab rekonstrueerida mineviku keskkonnatingimusi, kuigi selle põhjal ei saa sademete hulka vahetult mõõta, vaid see on kaudne kliimanäitaja. Nende järgi oli talvine mussoon tugevam umbes 4500–4300 aastat tagasi (umbes 2500–2300 eKr), mis langes kokku Kõrg-Harappa perioodi algusega, ja nii suvine kui ka talvine mussoon nõrgenesid umbes 4100 aastat tagasi (ombes 2100 eKr).<ref>Alena Giesche, Michael Staubwasser, Cameron A. Petrie, David A. Hodell. Indian Winter and Summer Monsoon Strength over the 4.2 ka BP Event in Foraminifer Isotope Records from the Indus River Delta in the Arabian Sea. – ''Climate of the Past'', 2019, kd 15, nr 1, lk 73–90.</ref> ==Ajalugu== ===Harappa-eelne periood=== {{Vaata ka|Iraani kütid-korilased}} [[Kodustamine]] oli pikaajaline protsess, mis ei olnud endast kindla lõppeesmärgiga [[unilineaarne evolutsioon]]. See toimus järkjärguliste korduvate protsesside kaudu ja eriti alguses võis olla tahtmatult põhjustatud nende taimede ja loomade kasvatamisest ja pidamisest, keda tõmbas inimeste elukeskkond. Taimede kodustamine toimus tõenäoliselt esmalt [[Vana-Lähis-Ida]]s, kuid ka India subkontinendil võis olla kohalikke taimede kasvatamise ja kodustamise keskusi. [[Oder]], [[nisu]] ja muud [[põllukultuur]]id jõudsid [[Belutšistan]]i tõenäoliselt mitut teed pidi Vana-Lähis-Idast.<ref>[[Dorian Fuller]]. Finding Plant Domestication in the Indian Subcontinent. ''Current Anthropology'', 2011, kd 52, nr S4, lk S347–S362. [https://www.jstor.org/stable/pdf/10.1086/658900.pdf Veebis.]</ref> (Nisu ja odra mittekohalikku päritolu on vaidlustatud.) Paistab, et loomade puhul toimus rohkem kohalikke kodustamisi, näiteks [[seebu]] kodustamine Induse oru piirkonnas.<ref>Marta Pereira Verdugo jt. Ancient cattle genomics, origins, and rapid turnover in the Fertile Crescent. – ''Science'', 2019, kd 365, lk 173–176.</ref><ref>Chen, Ningbo; Xia, Xiaoting; Hanif, Quratulain; Zhang, Fengwei; Dang, Ruihua; Huang, Bizhi; Lyu, Yang; Luo, Xiaoyu; Zhang, Hucai; Yan, Huixuan; Wang, Shikang; Wang, Fuwen; Chen, Jialei; Guan, Xiwen; Liu, Yangkai; Li, Shuang; Jin, Liangliang; Wang, Pengfei; Sun, Luyang; Zhang, Jicai; Liu, Jianyong; Qu, Kaixing; Cao, Yanhong; Sun, Junli; Liao, Yuying; Xiao, Zhengzhong; Cai, Ming; Mu, Lan; Siddiki, Amam Zonaed; Asif, Muhammad; Mansoor, Shahid; Babar, Masroor Ellahi; Hussain, Tanveer; Silva, Gamamada Liyanage Lalanie Pradeepa; Gorkhali, Neena Amatya; Terefe, Endashaw; Belay, Gurja; Tijjani, Abdulfatai; Zegeye, Tsadkan; Gebre, Mebrate Genet; Ma, Yun; Wang, Yu; Huang, Yongzhen; Lan, Xianyong; Chen, Hong; Migliore, Nicola Rambaldi; Colombo, Giulia; Semino, Ornella; Achilli, Alessandro; Sinding, Mikkel-Holger S.; Lenstra, Johannes A.; Cheng, Haijian; Lu, Wenfa; Hanotte, Olivier; Han, Jianlin; Jiang, Yu; Lei, Chuzhao. Global genetic diversity, introgression, and evolutionary adaptation of indicine cattle revealed by whole genome sequencing. – ''Nature Communications'', ,2023 14, artikkel 7803. [ Veebis.]</ref> Peale Vana-Lähis-Idast pärit kitsede ja lammaste kasutati ka kohalikke loomapopulatsioone.<ref>[[Dorian Fuller]]. Non-human genetics, agricultural origins and historical linguistics in South Asia. – [[Michael Petraglia]], [[Bridget Allchin]] (toim). ''The Evolution and History of Human Populations in South Asia. Inter-disciplinary Studies in Archaeology, Biological Anthropology, Linguistics and Genetics'', Springer 2007, lk 393–443.</ref> Varajased kodustatud taimed ja loomad ei olnud ainult paikse eluviisiga rühmade majanduse osa nagu Vana-Lähis-Idas, vaid neid kasutasid ka [[nomaad]]rühmad.<ref>[[Charlene Murphy]], [[Dorian Fuller]]. Plant Domestication in India. – [[Helaine Selin]] (toim). ''Encyclopaedia of the History of Science, Technology, and Medicine in Non-Western Cultures'', Springer 2016. </ref> [[Mehrgarh]] [[Belutšistan]]is on üks varasemaid asulaid, mille leiud viitavad [[paikne eluviis|paiksele eluviisile]] ja põllumajandusele. Oletatavasti voolas [[Indus]] [[pleistotseen]]is läbi praeguse [[Kachi tasandik]]u ehk [[Kacchi tasandik]]u, kus asub Mehrgarh.<ref>Possehl 2002: 25.</ref> Mehrgarhi I perioodil keraamikat veel ei valmistatud. [[Põllumajandus]] hakkas selles [[keraamikata neoliitikum]]is arenema umbes 7000. aastal eKr poolrändava eluviisiga inimeste seas. Leitud loomajäänused pärinesid siiski peamiselt [[uluk]]itelt, nii et jahipidamine oli endiselt väga oluline elatusallikas. Mehrgarhi neoliitilisel kalmistul leiti üheksa 7500–9000 aasta eest elanud täiskasvanu hammastelt kokku 11 puuritud õõnsust 9 inimesel umbes 225 maetu seast. Hilisematest kihtidest sarnaseid leide ei ole, kuigi hammaste halb seisund püsis.<ref>Alfredo Coppa, Luca Bondioli, Andrea Cucina, David W. Frayer, Catherine Jarrige, Jean-François Jarrige, Gregory Quivron, Massimo Rossi, Massimo Vidale, Roberto Macchiarelli. Gregory Quivron. Palaeontology: Early Neolithic tradition of dentistry. – ''Nature'', 2006. kd 440, lk 755–756. [https://www.researchgate.net/publication/7182014_Palaeontology_Early_Neolithic_tradition_of_dentistry Veebis.]</ref> ===Vara-Harappa=== Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr ja on seotud [[Hakra keraamika]]ga, mis on tuvastatud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] orus. Sellele järgnes [[Kot Diji]] faas (2800–2600&nbsp;eKr). Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> [[Bhirrana]] külast [[Haryana]]s leitud Hakra keraamika vanimad kihid on radiosüsiniku dateeringute põhjal dateeritud 8.–7. aastatuhandesse eKr, kuid [[Gregory Possehl]] on nendes dateeringutes kahelnud.<ref name="sDzYh" /> [[Bolani kuru]] kaudu kulgeb ühendustee [[Induse org|Induse orust]] [[Mehrgarh]]i kaudu [[Quetta org]]u. Quetta orus asuv [[Kili Ghul Mohammad]] on Kili Ghul Mohammadi faasi [[tüüpasula]]. Possehl dateerib selle faasi aastatesse 7000–5000&nbsp;eKr, [[Robin Coningham]] ja [[Ruth Young]] aga aastatesse 4300–3500&nbsp;eKr. Selle perioodi asulaid oli vähe ja need olid väikesed. Possehli periodiseeringus järgnes sellele Togau faas (4300–3800&nbsp;eKr), mida iseloomustab [[Togau keraamika]], ja seejärel Kechi Begi faas (3800–3200&nbsp;eKr). Coningham ja Young dateerivad Kechi Begi faasi aastatesse 3500–3000&nbsp;eKr ja eristavad sellele järgnevat [[Damb Sadaat]]i faasi (3000–2600&nbsp;eKr). Viimases faasis asulate arv suurenes, kuid nende suurus ei kasvanud. See periood langes kokku Mehrgarhi VI perioodiga, kust on leitud rohkesti ahje ja keraamikajäänuseid, mis viitavad pooltööstuslikule tootmisele. Kultuurilisi arenguid saab eristada nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. [[Induse madalik]]u rannikualal algas umbes 4000. aastal eKr [[Balakot]]i faas, mis kestis ligikaudu 3500. aastani eKr. Punaseks põletatud keraamikal on sarnasusi Belutšistani kvaliteetse [[Sohr Damb]]i ehk [[Nal'i keraamika]]ga ning faasi lõpuks ka [[Amri]] faasi keraamikaga. [[Amri kultuur]], mis paiknes sisemaal, kestis aastatel 3600–3000&nbsp;eKr. Induse ülemjooksu pool [[Pandžab]]is kujunesid umbes aastatel 3500–2700&nbsp;eKr [[Hakra jõgi|Hakra]] ja sellest põhja pool asuva Ravi jõe ääres [[Hakra keraamikakultuur]] ja [[Ravi kultuur]]. Nende vastastikmõju tõttu nimetatakse seda arengujärku mõnikord Hakra–Ravi faasiks. Osa asulaid olid ajutised laagrid, kuid paljud olid püsivalt asustatud, näiteks Ravi jõe ääres paiknev [[Harappa]]. Varasemat külakultuuri esindavad [[Rehman Dheri]] Pakistanis ja Amri. Kot Diji faasis (2800–2600&nbsp;eKr) muutus kultuuriline lõimumine selgemaks. Kot Diji keraamikat on leitud Sindhist Belutšistanini, [[Burzahom]]ist [[Kashmiri org|Kashmiri orus]] ning Lõuna-Afganistanist. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale: tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Linnaplaneerimise tunnuseid võib näha ka [[Rehman Dheri]]s, [[Kalibangan]]is Hakra jõe ääres Indias, Harappas ja ida pool asuvas [[Rakhigarhi]]s.<ref name="rHChg" /> Samal perioodil vähenes ajutiste laagrite arv märgatavalt ja tekkis mitu suuremat asulat, näiteks [[Jalwali]] ja [[Gamanwala]]. Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Mehrgarhi VII perioodil annab kaugkaubandusest tunnistust India lääneosast pärit [[karneool]]i ja Afganistanist pärit [[lasuriit|lasuriidi]] leidumine. Külaelanikud olid selleks ajaks kodustanud mitu põllukultuuri, näiteks [[hernes|herne]], [[seesam]]i, [[datlipalm]]i ja [[puuvillapõõsas|puuvillapõõsa,]] ja loomi, näiteks [[vesipühvel|vesipühvli.]] Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millest kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. Selle perioodi lõpuks toimus eri kultuuride vahel [[kultuuriline konvergents]].<ref name="Allchin1997">Bridget Allchin, Raymond Allchin. ''Origins of a Civilization. The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', Viking 1997.</ref> Näiteks on mitmest leiukohast leitud sarvilise jumaluse kujutisi. Suurenevale spetsialiseerumisele osutavad eriotstarbelisemad tööriistad ja see viitab omakorda kaubanduse kasvule. Linnaplaneerimine viitab teatud bürokraatiale, [[Kunal]]ist leitud ehtepeitleiud [[sotsiaalne kihistumine|sotsiaalsele kihistumisele]]. Induse ja selle lisajõgede ümbrusest on teatatud rohkem kui tuhandest Kõrg-Harappa asulast, kuid suuri linnu oli ainult viis: MohenjoD aro ja Harappa Pakistanis, [[Ganeriwala]] Cholistani kõrbes ning [[Dholavira]] ja [[Rākhīgaṛhī]] Indias. Nende kõrval olid keskmise suurusega asulad, näiteks [[Kalibangan]], [[Rupar]] ja [[Lothal]]. ==== Üleminek Vara-Harappalt Kõrg-Harappale ==== Kultuurilise konvergentsi põhjused ei ole selged. Vara-Harappa perioodi leiukohtade seas on selliseid, kus puuduvad Kõrg-Harappa perioodi jäljed, ja ümberpöördult. Mõnest [[Pothohari platoo]] asulast on leitud Vara-, kuid mitte Kõrg-Harappa perioodi jälgi. Cholistani kõrbes aga säilis asustus läbi mõlema perioodi ainult kolmes asulas: [[Chak 76]]-s, Gamanwalas ja [[Sandhanawala Ther]]is. [[Desalpur]]ist, [[Chanhudaro]]st, [[Mitathal]]ist, [[Alamgirpur]]ist, Lothalist ja Ruparist ei ole leitud tõendeid Vara-Harappa perioodi asustuse kohta. {| class="wikitable" style="float:right; margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align:left;" |+ Asustusajalugu<ref name="Possehl1998">[[Gregory Possehl]]. Sociocultural complexity without the state: the Indus Civilization. – Gary M. Feinman, Joyce Marcus (toim). ''Archaic States'', Santa Fe: School of American Research Press, 1998, lk 261–291.</ref> ! ! Leiukohti [[Sindh]]is ! Leiukohti [[Cholistani kõrb]]es |- | Vara-Harappa perioodi leiukohti | 54 | 40 |- | Vara-Harappa perioodi hüljatud leiukohti | 27 | 38 |- | Vara- ja Kõrg-Harappa perioodi leiukohti | 23 | 2 |- | Kõrg-Harappa perioodi uusi asulaid | 63 | 170 |- | Kõrg-Harappa perioodi uusi leiukohti | 86 | 176 |} Leiukohtades, kus asustus oli mõlemal perioodil, ei ole üleminek alati selge. Näiteks paistab, et [[Balakot]]is oli mitmesaja-aastane asustuskatkestus. Kot Diji kogu asula hävis varajase perioodi lõpus suures tulekahjus, kuid ehitati Kõrg-Harappa perioodil uuesti üles. Ka [[Gumla]]s on kahe perioodi vahelt leitud [[tulekiht]] ja paistab, et asula ülesehitamine algas kohe pärast tulekahju. Suuri tulekahju jälgi on leitud ka Amrist ja Nausharost. Kalibangani [[hävingukiht|hävingukihist]] on leitud võimalikke maavärina jälgi ja pärast seda sündmust jäi asula lühikeseks ajaks asustamata. Endiselt pole selge, mis põhjustas selle rahutuse üleminekuperioodil. Paistab, et üleminek toimus suhteliselt kiiresti, kolme kuni nelja põlvkonna jooksul.<ref name="Possehl1998" /> === Hilis-Harappa === Kuigi Induse piirkonnas valitses sajandeid ühine kultuur ja majanduslik ühtsus, algas piirkonniti erineva kuluga allakäik. Mohenjo Daros algas järkjärguline taandareng umbes 2200. aastal eKr ja linn jäeti maha 2000. aastaks eKr. Ka Dholaviras toimus allakäik järk-järgult. Paistab, et Kalibanganis ja Banawalis lõppes asustus järsult. Harappa oli asustatud veel [[H-kalmistukultuur]]i (ühe Induse tsivilisatsioonile järgnenud kultuuri) ajal, kuid asula ei olnud enam linna mõõtu. Induse tsivilisatsiooni allakäigu põhjuste ja kulgemise kohta on esitatud mitu hüpoteesi. ==== Indoaarjalaste sissetungi ja rände teooriad ==== [[Pilt:Painting of the skeletons found during the digging.jpg|pisi|Wheeleri arvates olid Mohenjo Daro HR-piirkonna maja V ruumist 74 leitud luustikud aarjalaste korraldatud suure tapatalgu ohvrid]] Ühe esimese hüpoteesi Induse tsivilisatsiooni allakäigu kohta esitas 1926. aastal [[Ramaprasad Chanda]]. Ta lähtus [[Max Müller]]i populariseeritud [[indoaarjalaste ränded|indoaarjalaste rännete]] teooriast, mille järgi osa [[aarjalased|aarjalastest]] rändas Euroopa suunas, teine osa aga vallutas tsiviliseerimata rahvastelt India.<ref>Max Müller. ''A History of Ancient Sanskrit Literature So Far as it Illustrates the Primitive Religion of the Brahmans'', London: Williams and Norgate, 1859.</ref> Seda käsitlust pidid toetama ka [[Rigveeda]] tekstid.<ref>Ramaprasad Chanda. ''The Indus Valley in the Vedic Period'', Calcutta: Central Publication Branch, 1926.</ref> Juba 1929. aastaks oli Chanda siiski loobunud seisukohast, et aarjalased hävitasid Induse tsivilisatsiooni, ja pidas tõenäolisemaks rahumeelset [[akulturatsioon]]i. Nagu Marshall märkis, näitas Induse tsivilisatsiooni avastamine, et põliselanikud ei olnud selline tsiviliseerimata rahvas, nagu varem oli arvatud. Täpsemate dateeringute puudumise tõttu nägi ta samal ajal kahe tsivilisatsiooni vahel enam kui aastatuhande pikkust ajavahemikku.<ref name="Marshall1931">John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', London: Arthur Probsthain, 1931.</ref> See vähendas sissetungiteooria usutavust. Üha enam hakati Induse tsivilisatsiooni nägema rahumeelse ühiskonnana. Sõjaväelise taustaga Wheeler avastas aga juba esimesel päeval Harappas paksud müürid, mida ta tõlgendas kaitserajatiste osana. Ebaloomulikus asendis leitud luustikes nägi ta suure tapatalgu ohvreid. Oma kuulsa hüüatusega ''J'accuse'' süüdistas ta kaudsete tõendite põhjal Induse tsivilisatsiooni kokkuvarisemises indoaarjalaste sõjajumalat ja kindluste hävitajat [[Indra]]t ning sellega ka aarjalasi. Wheeler püüdis kahe tsivilisatsiooni vahelist ajavahemikku seletada oletusega, et indoaarjalastest sissetungijad võisid kokku puutuda H-kalmistukultuuriga.<ref>Mortimer Wheeler. Harappa 1946: The defences and cemetery R37. – ''Ancient India'', 1947, nr 3, lk 58–130. [https://web.archive.org/web/20221017023112/https://asi.nic.in/Ancient_India/Ancient_India_Volume_3/article_3.pdf Veebis.]</ref> Ta kordas seda süüdistust 1953. aastal ilmunud raamatu "The Indus Civilization" 1. trükis.<ref>Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press, 1953.</ref> 1968. aastal ilmunud 3. trükis möönis ta siiski, et tsivilisatsiooni sõjaline külg oli vähem tähtis, kui ta varem oli arvanud, kuigi pidas endiselt kõige tõenäolisemaks seletuseks indoaarjalaste sissetungi. Sissetungiteooriat kordas oma 1950. aasta teoses<ref>Stuart Piggott. ''Prehistoric India to 1000 B.C.'', Penguin Books, 1950.</ref> ka Piggott ja 1965. aastal [[Damodar Dharmananda Kosambi]] raamatus "The Culture and Civilisation of Ancient India in Historical Outline".<ref>Damodar Dharmananda Kosambi. ''The Culture and Civilisation of Ancient India in Historical Outline'', Routledge & Kegan Paul, 1965.</ref> Sissetungiteooriat on kritiseerinud ka India uurijad ja rahvuslikud ringkonnad. Juba 1953. aastal märkis [[Pandurang Vaman Kane]], et mõne luustiku leidmine sellisest suurlinnast nagu Mohenjo Daro ei anna alust väita, et toimus suur sissetung. Sissetungi korral oleks ka ohvreid pidanud olema palju rohkem.<ref>[[Pandurang Vaman Kane]]. The Supposed Carnage of the City People by the Aryans. – ''Proceedings of the Indian History Congress'', kd 16, Indian History Congress 1955, lk 12–17; viidatud teoses Lahiri 2000.</ref><ref>[[Nayanjot Lahiri]] (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', New Delhi: Permanent Black, 2000.</ref> 1964. aastal osutas ka [[George F. Dales]] sellele, et Mohenjo Darost leitud luustikurühmad pärinevad eri ajajärkudest. Peale selle ei leitud linna viimase perioodi puhul märke võitlusest ega hävitustööst, mistõttu Dales pidas Indrat süütuks.<ref>[[George F. Dales]]. The mythical massacre at Mohenjo Daro. – ''Expedition'', 1964, kd 6, nr 3, lk 36–43. [https://web.archive.org/web/20230202212943/https://www.penn.museum/documents/publications/expedition/PDFs/6-3/The%20Mythical.pdf Veebis.]</ref> [[Kenneth A. R. Kennedy]] näitas, et enamiku luustike puhul olid luuvigastused paranenud juba tükk aega enne surma.<ref>Kenneth A. R. Kennedy. Skulls, Aryans and flowing drains: the interface of archaeology and skeletal biology in the study of the Harappan civilization. – Gregory L. Possehl (toim). ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', New Delhi: Oxford & IBH 1982.</ref> Täpsemate dateeringute järgi lõppes Kõrg-Harappa periood umbes 1900. aastal eKr ja veedade periood algas umbes 1500. aastal eKr. Sellepärast on sissetungiteooria muutunud väga ebatõenäoliseks. Sellest hoolimata leidub endiselt uurijaid, kes peavad võimalikuks, et sissetungidel oli vähemalt teatav mõju. Nende seas on [[Romila Thapar]]. Thapari viidatud tõendid pärinevad aga Vara- ja Kõrg-Harappa perioodi üleminekuajast. Nende põhjal on oletatud, et umbes 1500. aastal eKr ei toimunud küll sissetungi, kuid leidis aset rahvaränne, mille käigus saabus rahvas, kes tõi kaasa oma [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keele]]. Selline ränne oleks pidanud jätma ka jälgi. Võimaliku kandidaadina käsitleti H-kalmistukultuuri, kuid see sai alguse umbes 1900. aastal eKr ja oli seega indoaarjalaste rände jaoks liiga varajane. Pealegi on Kõrg-Harappa perioodi ja H-kalmistukultuuri vahel rohkem kultuurilist järjepidevust, kui varem arvati. Sama kehtib ka [[halliks maalitud keraamika kultuur]]i kohta, mis on pealegi dateeritud väidetavast rändest mitu sajandit hilisemaks. Aarja rassi otsingud ei ole tulemusi andnud. [[Franz Boas]] hoiatas juba varem, et indoaarja keelt ei ole alust siduda kindla kultuuri ega bioloogilise liigitusega.<ref>"Keele ja kultuuri alusel tehtud liigitused ei pruugi kokku langeda bioloogilise liigitusega." Franz Boas. ''The Mind of Primitive Man'', Macmillan 1938, lk 151.</ref> Tollastest luustikest tehtud uuringud ei ole indoaarjalaste sissetungi kohta tõendeid leidnud.<ref>"Harappa kultuuri allakäiguga seostatud ajajärkudel toimunud "võõraste" rahvaste sissetunge ei saa tõendada luustikuandmetega [...]. Füüsilise antropoloogia andmed lükkavad "aarjalaste sissetungi" hüpoteesi ümber." Subhash Walimbe. Human skeletal biology. – Dilip Kumar Chakrabarti, Makkhan Lal (toim). ''History of Ancient India'', kd 2, ''Protohistoric foundations'', New Delhi: Aryan Books International, 2014.</ref> [[Arheogeneetika|Arheogeneetilised]] ja [[populatsioonigeneetika|populatsioonigeneetilised]] uuringud on andnud vastakaid tulemusi. Tänapäeva inimeste DNA-l põhinevates uuringutes on tulemused olnud erinevad: [[mtDNA]]-l põhinevas uuringus ei leitud tõendeid indoaarjalaste rände kohta, mis oleks toimunud umbes 1500. aastal eKr.<ref>Rene J. Herrera, Ralph Garcia-Bertrand. ''Ancestral DNA, Human Origins, and Migrations'', Academic Press 2018, lk 207–255.</ref> Kui aga ühendada naisliini mtDNA andmed meesliini [[Y-kromosoom]]i [[DNA]] andmetega, ilmneb tõendeid Kesk-Aasiast lähtunud rände kohta, mis toimus tõenäoliselt mitmes laines. Rändes ilmnes selge sooline erinevus: rändasid peamiselt mehed. Toimusid keerulised ränded loodest alates [[viimane jäätumise maksimum]]ist ja hiljem ka väiksemad ränded idast.<ref>Marina Soares da Silva, Marisa Oliveira, Daniel Vieira, Andreia Brandão, Teresa Rito, Joana B. Pereira, Ross M. Fraser, Bob Hudson, Francesca Gandini, Ceiridwen Edwards, Maria Pala, John T. Koch, James F. Wilson, Luísa Pereira, Martin B. Richards, Pedro Soares. A genetic chronology for the Indian Subcontinent points to heavily sex-biased dispersals. – ''BMC Evolutionary Biology'', 2017, kd 17, artikkel 88. [https://bmcevolbiol.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12862-017-0936-9 Veebis.]</ref> Otsesemat teavet annavad [[iidne DNA|iidse DNA]] uuringud. 2019. aastal avaldatud Narasimhani jt töös leiti, et [[stepp|stepi]]päritolu hakkas Lõuna-Aasiasse jõudma 2. aastatuhande esimesel poolel eKr ja andis tänapäeva Lõuna-Aasia rühmadele kuni 30% päritolust. Autorid pidasid seda tõenäoliseks osaks teest, mille kaudu indoeuroopa keeled Lõuna-Aasiasse levisid.<ref>Vagheesh M. Narasimhan jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, kd 365, nr 6457, eaat7487. doi:10.1126/science.aat7487</ref> Samal aastal ilmus [[Vasant Shinde]] jt uuring ühe Rakhigarhi Harappa kalmistust pärit inimese genoomist. Selles ei leitud stepikarjuste päritolu, kuid leiti Iraaniga seotud päritolu ja Lõuna-Aasia jahimeeste-korilaste päritolu.<ref>Vasant Shinde jt. An ancient Harappan genome lacks ancestry from steppe pastoralists or Iranian farmers. – ''Cell'', 2019, kd 179, nr 3, lk 729–735.</ref> Tulemuse tõlgendamise üle on vaieldud. Shinde tõlgendas seda aarjalaste sisserände teooria ümberlükkamisena, Narasimhan ja [[David Reich]] seostavad stepipäritolu hilisema levikut indoeuroopa keelte levikuga. [[Michel Danino]] arvates põhinevad rännet toetavad uuringud osaliselt [[ringtõestus]]el, sest neis eeldatakse juba algusest peale rände toimumist ja ka seda, et keel ja [[haplogrupp]] on omavahel seotud. Danino peab tõenäolisemaks vastupidist teooriat – [[Indiast-välja-teooria]]t.<ref>Michel Danino. Aryans and the Indus Civilization: Archaeological, Skeletal, and Molecular Evidence. – Gwen Robbins Schug, Subhash Walimbe (toim). ''A Companion to South Asia in the Past'', Wiley Blackwell 2016, lk 205–224. [https://www.researchgate.net/publication/301336677_Aryans_and_the_Indus_Civilization_Archaeological_Skeletal_and_Molecular_Evidence Veebis.]</ref> ``` ==Kultuur== === Linnad === Induse kultuuri linnad olid ehitatud keerulise tehnikaga ja nende planeering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsusest või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappa tsivilisatsiooni hulka arvatavatest leiukohtadest on välja kaevatud väike osa ja nendegi puhul on kaevamised hõlmanud ainult osa leiukohast. Sellest hoolimata on võimalik tuvastada seaduspärasusi. Kuigi [[korrapärane tänavavõrk]] ei olnud täpselt ida-lääne ja põhja-lõuna suunaline ega täisnurkne, nagu algul arvatud, ilmneb selge linnaplaneerimine. See ei olnud igal pool ühesugune. Harappas, Mohenjo Daros ja Kalibanganis olid kõrgemal paiknev tsitadell ja all-linn, Dholaviras oli lisaks ka kesklinn, Lothalis ja [[Surkotada]]s aga moodustas osa linnast tsitadell. Väike Lothal oli palju korrapärasema planeeringuga kui suurem Kalibangan, nii et paistab, et linna suurus ei olnud planeeringu põhjalikkusega otseselt seotud. Väiksemates asulates ehitati hooned peamiselt savitellistest, mudast ja õlgedest, suuremates asulates kasutati palju [[telliskivi]], sealhulgas [[Inglise seotis]]es. Iseloomulikud olid telliste standardmõõtmed ja mõõtmete [[proportsioon]] 1 : 2 : 4. Elamute telliste mõõtmed olid 7 × 14 × 28 cm ja linnamüüride tellistel 10 × 20 × 40 cm. Kaljuses piirkonnas, näiteks [[Kutch]]is ja [[Saurashtra]]s, kasutati palju ka [[looduskivi]]. Elamutesse pääses tavaliselt siseõue või kitsaste tänavate kaudu, mitte otse peatänavatelt. Võib-olla püüti niiviisi takistada lõhnade ja müra levikut ning hoida eemal sissetungijaid. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Paljudes majades oli vannituba, kust heitvesi juhiti kaetud äravoolukanalite kaudu hoonest välja tänavate kanalisatsiooni, ning [[käimla]]. Kanalisatsioon oli [[vihmavee äravool]]ust eraldatud. Harappas, Mohenjo Daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem, mis oli üks maailma vanimaid, ning Harappas ja Mohenjo Daros kulgesid äravoolukanalid mööda peatänavaid väljaspool linnamüüre asuvate põldudeni. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Erinevalt samaaegsetest [[Mesopotaamia]] ja [[Vana-Egiptus|Egiptuse]] tsivilisatsioonidest ei ehitatud monumentaalmõõtmetes ehitisi ja miski ei viita templi või palee olemasolule. Seetõttu puuduvad ka veenvad materiaalsed tõendid kuninga, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda suurt hoonet on varem peetud viljaaidaks, kuid seda tõlgendust ei peeta enam usutavaks. Tsitadelli otstarve on endiselt vaidluse all: kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, ei ole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud ka üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Mohenjo Daros leitud suur ja hoolikalt ehitatud bassein võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. ==== Käsitöö ja ühiskond ==== Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ja neil kasutati Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik, sest kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. Isiklike ehete erinevused viitavad siiski teatud sotsiaalsele kihistumisele. Ühiskonna korralduse iseloomu üle on vaieldud: mõne uurija arvates oli tegu riiklikul tasandil korraldatud ühiskonnaga, mis erines siiski Mesopotaamia ja Egiptuse riikidest. [[Pilt:The drainage system at Lothal 2.JPG|pisi|[[Lothal]]i pesuruumi äravoolusüsteemi arheoloogilised jäänused]] Kuigi selle perioodi [[rahvaarv]]u hinnangud on väga spekulatiivsed, võis Induse tsivilisatsiooni õitseajal kogu India subkontinendi rahvaarv ulatuda 4–6 miljonini ja Induse tsivilisatsioon oli tõenäoliselt vanaaja suurima rahvaarvuga ühiskond.<ref>"Esimese asjana tuleb märkida, et oma õitseajal – oletame, et umbes 4000 aastat tagasi – oli Induse oru tsivilisatsiooni rahvaarv tõenäoliselt vanaaja suurim. See järeldus põhineb peamiselt sellel, et tsivilisatsioon hõlmas väga suurt territooriumi ja selle piires oli mitu suhteliselt tihedalt asustatud piirkonda." [...]<br />"Induse oru tsivilisatsiooni õitseajal võis India subkontinendi rahvaarv olla 4–6 miljonit." Tim Dyson. ''A Population History of India. From the First Modern People to the Present Day'', Oxford University Press 2018, lk 8 ja 2.</ref> ==== Mohenjo Daro ==== {{Vaata|Mohenjo Daro}} Mohenjo Daro pole mitte ainult Harappa tsivilisatsiooni kõige paremini säilinud leiukoht, vaid võib-olla ka kogu [[pronksiaeg|pronksiaja]] kõige paremini säilinud leiukoht. Tõenäoliselt rajati linn varem hoonestamata alale kahele ''daro''{{'}}le ehk tehiskünkale. Need künkad jäävad väljakaevatud alale, kuid puurimised ja muud uuringud on näidanud, et leiukoht on märksa suurem kui ainult need kaks ''daro''{{'}}t. Läänepoolset ''daro''{{'}}t nimetas Wheeler [[tsitadell]]iks. Selle künka ühte osa katab [[Kušaani riik|Kušaani]]-aegne [[stuupa]], mistõttu seda ei ole kaevatud. Idas paikneb teisel ''daro''{{'}}l all-linn, küngastevaheline ala oli hoonestamata. [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro suur bassein]] Tsitadell on ligikaudu 400 × 200 m suurune ja seda ümbritseb 6 m paksune [[müür]], mis võis olla kaitsemüür, kuid mida on peetud ka lihtsalt pinnast paigal hoidvaks tugimüüriks. Wheeleri väidet tsitadelli ümbritseva müüri ja värava kohta enamik uurijaid ei toeta.<ref>Gregory L. Possehl. ''The Indus Civilization: A Contemporary Perspective'', Walnut Creek: AltaMira Press, 2002, lk 185.</ref><ref>Upinder Singh. ''A History of Ancient and Early Medieval India: From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education, 2008, lk 149.</ref> Põhjaosas paikneb ristkülikukujuline suurbassein mõõtmetega 12 × 7 × 2,4 m, mida ümbritsevad [[sammasgalerii]]d. Kaks sümmeetrilist treppi viivad basseini, mille veekindlaks muutmiseks kasutati [[bituumen]]it. Basseini lähedal asus suur hoone mõõtmetega 69 × 23,4 m, mis Mackay arvates võis olla mõeldud [[preestrite kolleegium]]ile. Suure basseini lääneküljel paiknes veel üks suur hoone mõõtmetega 50 × 27 m. Marshall ja Mackay arvasid, et see võis olla [[Türgi saun]], Wheeler pidas seda viljaaidaks. Kenoyer eelistas "suure saali" tõlgendust, sest viljajäänuste puudumine ei toetanud aidahüpoteesi. Hoone tegelik otstarve on selgusetu.<ref>Jonathan Mark Kenoyer. ''Ancient Cities of the Indus Valley Civilization''. Oxford University Press, 1998, lk 65.</ref> All-linn oli tsitadellist ligikaudu kümme korda suurem. Mackay ei leidnud selle ümbert müüri, mistõttu on arvatud, et all-linn koosnes mitmest müüriga ümbritsetud naabruskonnast. Selle tänavavõrgus oli kaks põhja-lõuna sihilist peatänavat ja kaks veidi väiksemat ida-lääne sihilist peatänavat. Need jagasid linna kvartaliteks, mis omakorda jaotusid väiksemate tänavate ja kitsaste alleede abil. Elamud võib pindala järgi jagada kolmeks rühmaks: 20–80 m², 80–180 m² ja 200–300 m². Mõne maja pindala ületas 380 m². Mõnes majas olid sisetreppide jäänused, kuid see ei tähenda tingimata, et hoonetel oli mitu korrust: trepid võisid viia ka katusele.<ref>Edward Cork. Rethinking the Indus myths. A comparative re-evaluation of the Indus Civilisation as an alternative paradigm in the organisation and structure of early complex societies. Durhami ülikool, 2006. [http://etheses.dur.ac.uk/2665/1/2665_677_-_vol_1.pdf Veebis.]</ref> Linnas võis olla üle 700 kaevu, mis tähendaks keskmiselt ühte kaevu kolme maja kohta. ==== Harappa ==== {{Vaata|Harappa}} Harappa rajati kaheksale künkale. Seal oli samuti müüriga ümbritsetud tsitadell väravate ja tornidega ning ehitis, mida peeti viljaaidaks. See järeldus põhines võrdlustel Rooma ehitistega. Harappast, nagu ka Mohenjo Darost, pole vilja leitud. Pealegi ei asunud see ehitis tsitadelli sees, vaid sellest põhja pool paiknevas linnaosas ehk künkal F, mida nähtavasti kasutasid käsitöölised. Ka künkal E paiknev all-linn oli müüriga ümbritsetud ja seal oli käsitöökodasid. Selle leiukoha asustus algas hiljemalt 4. aastatuhandel eKr künkal AB. Seal järgnesid [[Hakra keraamikakultuur|Hakra]]–[[Ravi kultuur]]i faas ja [[Kot Diji kultuur]]i faas. ==== Teised linnad ==== Ka [[Kalibangan]] rajati küngastele ja seal olid tsitadell ja all-linn. Selle keskmise suurusega linna eripära on tulealtarid. Neid on leitud ka [[Banawali]]st, [[Lothal]]ist, [[Amri]]st, [[Nageshwar]]ist, [[Vagad]]ist ja [[Rakhigarhi]]st, kuid paistab, et ainult Kalibanganis ja Banawalis olid need ühised. Teistes linnades kasutati neid ilmselt kodustes rituaalides. Banawalis paiknes tsitadell vahetult linna kõrval, kuid oli sellest müüriga eraldatud. Ümbritseva müüri idaküljel oli ka [[vallikraav]]. [[Lothal]] ei olnud suur linn, kuid selle tähtsus tulenes asukohast [[Khambhati laht|Khambhati lahe]] ääres, mille kaudu oli ühendus [[Araabia meri|Araabia merega]]. Tänapäeval asub rannik linnast ligi 20 km kaugusel, kuid oma õitseajal ühendas Lothal Harappa tsivilisatsiooni [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] piirkonnaga. Eripäraks oli [[dokk|dokiks]]iks tõlgendatud ehitis, milles sai hoida veetaset muutumatuna sõltumata [[looded|loodetest]]. Dokina tõlgendamine on siiski vaieldav ja ehitist on peetud ka niisutusveehoidlaks. [[Dholavira]] oli üks Induse kultuuri suurimaid linnu ja selles olid kindlus, kesklinn ja all-linn. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse kultuuri majandus sõltus arvatavasti suurel määral [[kaubandus]]est, mida soodustas arenenud transporditehnika. Induse kultuur võis olla esimene, kus kasutati ratastega sõidukeid. Harappalaste tehnilised saavutused võisid aidata kaasa [[härjavanker|härjavankrite]] kasutuselevõtule transpordivahendina. Need sarnanevad tänapäeval Lõuna-Aasias kasutatavate härjavankritega. Transpordiks kasutati ka paate. Enamik neist olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, millel võis olla puri, nagu tänapäevalgi Induse jõel kasutatavatel paatidel. Meresõiduks mõeldud aluste olemasolu kohta leidub ka kaudseid tõendeid. Arheoloogid on avastanud [[Lothal]]i rannikulinna juures Indias [[Gujarat]]i osariigis suure süvendatud kanali ja sadamaks peetava rajatise. H.-P. Francfort on avastanud ka suure kanalivõrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajal, ajavahemikus 4300–3200 eKr, sarnanes Induse kultuuri keraamika Lõuna-[[Türkmenistan]]i ja Põhja-[[Iraan]]i keraamikaga. See viitab inimeste, kaupade ja ideede ulatuslikule liikumisele ning kaubandusele. Vara-Harappa perioodi (3200–2600 eKr) savinõude, pitserite, kujukeste ja ehete sarnasused annavad tunnistust tihedatest kaubandussidemetest [[Kesk-Aasia]] ja Iraani lavamaaga. Induse tsivilisatsioonis valmistatud esemeid ja nende eeskujul mujal tehtud esemeid levitati suure kaubandusvõrgustiku kaudu. See hõlmas suuri alasid Afganistanis, Pärsia ranniku aladel, India põhja- ja lääneosas ning Mesopotaamias. Harappasse maetud inimeste hambaemaili uuringud viitavad sellele, et osa elanikke oli rännanud linna väljastpoolt Induse orgu. On tõendeid selle kohta, et kaubanduskontaktid ulatusid Kreetale ja võib-olla ka Egiptusse. Harappa kultuuri kõrgajal toimis Harappa ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel ulatuslik merekaubandusvõrgustik. Suur osa kaubavahetusest toimus vahendajate kaudu. Need tegutsesid Dilmunis (tänapäeva Bahrein ja Failaka saar Pärsia lahes). Pika vahemaa taha ulatuvat merekaubandust võimaldasid muu hulgas uuenduslikud palkidest ehitatud alused, millel oli üks mast ja kootud kangast puri. Harappa kaubanduspunktideks peetakse mitut rannikul asunud asulat. Nende hulka kuuluvad [[Sotkagen-dor]] (Dashti jõe ääres, Jiwanist põhja pool), [[Sokhta Koh]] (Shadi jõe ääres, Pasnist põhja pool) ja [[Balakot]] (Sonmiani lähedal) Pakistanis ning [[Lothal]] Indias. Madalad sadamad merega ühendatud jõesuudmetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] ozanyapcsaohm5140rmjwlg1dsesm3t Toomas Järveoja 0 248124 7257237 7232282 2026-10-22T13:59:05Z ~2026-55350-48 239867 7257237 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 27. jaanuar 2021 | partei = [[NLKP]] <br/> (–1988) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2002–) | alma_mater = [[Tallinna Polütehniline Instituut]] }} '''Toomas Järveoja''' (sündinud [[23. aprill]]il [[1961]] [[Elva]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. ==Haridus== Aastal [[1979]] lõpetas ta [[Elva Keskkool]]. 1984. aastal lõpetas ta [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]].<ref name="pea">[http://www.tartupostimees.ee/?id=454178 "Elva uueks linnapeaks valiti Toomas Järveoja"], Postimees 30. mai 2011</ref> ==Poliitiline tegevus== Aastatel 1999–2002 oli ta Elva linnavolikogu esimees. 2005. aastast oli ta Elva spordijuht ning 2007–2011 abilinnapea.<ref name="pea" /> 30. mail 2011 valiti Toomas Järveoja [[Elva linnapea]]ks, sest senine linnapea [[Reno Laidre]] nimetati 1. juunist 2011 [[Tartu maavanem]]aks.<ref name="pea" /> 6. mail 2015 avaldas Elva linnavolikogu talle umbusaldust ja valis uueks linnapeaks Järveoja erakonnakaaslase [[Eva Kams]]i.<ref>[http://tartu.postimees.ee/3181489/mannilinnas-vahetus-voim Männilinnas vahetus võim] Tartu Postimees, 6. mai 2015 (vaadatud 6. mai 2015)</ref> Novembrist 2017 oli Toomas Järveoja Elva vallavanem.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4302955/elva-vallavanemaks-valiti-toomas-jarveoja Elva vallavanemaks valiti Toomas Järveoja]</ref> Märtsis 2019 kandideeris ta [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks. 27. jaanuaril 2021 asus ta [[Eesti maaeluminister|Eesti maaeluministriks]] siirdunud [[Urmas Kruuse]] asendusliikmena Riigikogu liikmeks. Alates maist 2023 on ta Kambja abivallavanem. 22. oktoobril selgus, et presidendi majandusnõunikuks kutsutud [[Maris Lauri]] asendusliikmena pääseb ta novembrist riigikogusse. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])) 1688 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Elva vald|Elva vallas]], kogus 122 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 4. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ===Poliitiline kuuluvus=== Aastast 1988 oli ta [[NLKP]] liige.<ref>EKP Tartu rajoonikomitee. Parteiliikmete vastuvõtu toimikud. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.2643.83.90</ref> Toomas Järveoja on 6. märtsist 2002 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]. (kasutatud 31. mail 2011)</ref> ==Ühiskondlik tegevus== Järveoja on sportlane ja terviseliikumise eestvedaja.<ref name="pea" /> Ta osaleb rattamaratonidel<ref name="tervis">[https://web.archive.org/web/20051109042335/http://www.terviseleht.ee/200021/21_eesm.php "Eesmärgiks pole rattasõit, vaid tervis"], Postimees 30. mai 2011</ref> ja sõidab rallit koos oma poja [[Martin Järveoja]]ga.<ref name="vuntsid">[https://web.archive.org/web/20071030134620/http://www.postimees.ee/301007/esileht/sport/292380.php "Rallisõitjast judoka kannab endas olümpiaunistust"], Postimees 30. oktoober 2007</ref> Ta on ka [[Eesti Judoliit|Eesti Judoliidu]] asepresident.<ref name="judo">[http://www.judo.ee/et/judoliit/juhatus]</ref> ==Tunnustus== 2009. aastal pälvis ta Jõgeval toimunud Eesti linnade 40. suvemängudel Eesti sportlikuima linnajuhi auhinna.<ref name="jõgeva">[http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24265509 "Eesti sportlikuim linnapea – Toomas Järveoja"], Maaleht 28. juuni 2009</ref> ==Isiklikku== Ta on abielus ja kolme lapse isa ning üheksa lapselapse vanaisa. Tema poeg on endine judoka ja 2017. aastast [[Ott Tänak]]u kaardilugeja [[Martin Järveoja]]. Tema vend on [[Nõo Reaalgümnaasium]]i direktor [[Jaanus Järveoja]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tartupostimees.ee/?id=454178 "Elva uueks linnapeaks valiti Toomas Järveoja"]. Postimees, 30. mai 2011 *[[Sulev Oll]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24265509 "Eesti sportlikuim linnapea – Toomas Järveoja" (artiklis on Järveoja ennatlikult nimetatud linnapeaks)]. Maaleht, 28. juuni 2009 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Järveoja, Toomas}} [[Kategooria:Elva linnapead]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] ia3ywhcieknk20imh33oqdhbcfs9fds 7257239 7257237 2026-10-22T13:59:46Z ~2026-55350-48 239867 /* Poliitiline tegevus */ 7257239 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 27. jaanuar 2021 | partei = [[NLKP]] <br/> (–1988) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2002–) | alma_mater = [[Tallinna Polütehniline Instituut]] }} '''Toomas Järveoja''' (sündinud [[23. aprill]]il [[1961]] [[Elva]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. ==Haridus== Aastal [[1979]] lõpetas ta [[Elva Keskkool]]. 1984. aastal lõpetas ta [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]].<ref name="pea">[http://www.tartupostimees.ee/?id=454178 "Elva uueks linnapeaks valiti Toomas Järveoja"], Postimees 30. mai 2011</ref> ==Poliitiline tegevus== Aastatel 1999–2002 oli ta Elva linnavolikogu esimees. 2005. aastast oli ta Elva spordijuht ning 2007–2011 abilinnapea.<ref name="pea" /> 30. mail 2011 valiti Toomas Järveoja [[Elva linnapea]]ks, sest senine linnapea [[Reno Laidre]] nimetati 1. juunist 2011 [[Tartu maavanem]]aks.<ref name="pea" /> 6. mail 2015 avaldas Elva linnavolikogu talle umbusaldust ja valis uueks linnapeaks Järveoja erakonnakaaslase [[Eva Kams]]i.<ref>[http://tartu.postimees.ee/3181489/mannilinnas-vahetus-voim Männilinnas vahetus võim] Tartu Postimees, 6. mai 2015 (vaadatud 6. mai 2015)</ref> Novembrist 2017 oli Toomas Järveoja Elva vallavanem.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4302955/elva-vallavanemaks-valiti-toomas-jarveoja Elva vallavanemaks valiti Toomas Järveoja]</ref> Märtsis 2019 kandideeris ta [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks. 27. jaanuaril 2021 asus ta [[Eesti maaeluminister|Eesti maaeluministriks]] siirdunud [[Urmas Kruuse]] asendusliikmena Riigikogu liikmeks. Alates maist 2023 on ta Kambja abivallavanem. 22. oktoobril 2026 selgus, et presidendi majandusnõunikuks kutsutud [[Maris Lauri]] asendusliikmena pääseb Järveoja novembrist riigikogusse. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])) 1688 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Elva vald|Elva vallas]], kogus 122 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 4. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ===Poliitiline kuuluvus=== Aastast 1988 oli ta [[NLKP]] liige.<ref>EKP Tartu rajoonikomitee. Parteiliikmete vastuvõtu toimikud. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.2643.83.90</ref> Toomas Järveoja on 6. märtsist 2002 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]. (kasutatud 31. mail 2011)</ref> ==Ühiskondlik tegevus== Järveoja on sportlane ja terviseliikumise eestvedaja.<ref name="pea" /> Ta osaleb rattamaratonidel<ref name="tervis">[https://web.archive.org/web/20051109042335/http://www.terviseleht.ee/200021/21_eesm.php "Eesmärgiks pole rattasõit, vaid tervis"], Postimees 30. mai 2011</ref> ja sõidab rallit koos oma poja [[Martin Järveoja]]ga.<ref name="vuntsid">[https://web.archive.org/web/20071030134620/http://www.postimees.ee/301007/esileht/sport/292380.php "Rallisõitjast judoka kannab endas olümpiaunistust"], Postimees 30. oktoober 2007</ref> Ta on ka [[Eesti Judoliit|Eesti Judoliidu]] asepresident.<ref name="judo">[http://www.judo.ee/et/judoliit/juhatus]</ref> ==Tunnustus== 2009. aastal pälvis ta Jõgeval toimunud Eesti linnade 40. suvemängudel Eesti sportlikuima linnajuhi auhinna.<ref name="jõgeva">[http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24265509 "Eesti sportlikuim linnapea – Toomas Järveoja"], Maaleht 28. juuni 2009</ref> ==Isiklikku== Ta on abielus ja kolme lapse isa ning üheksa lapselapse vanaisa. Tema poeg on endine judoka ja 2017. aastast [[Ott Tänak]]u kaardilugeja [[Martin Järveoja]]. Tema vend on [[Nõo Reaalgümnaasium]]i direktor [[Jaanus Järveoja]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tartupostimees.ee/?id=454178 "Elva uueks linnapeaks valiti Toomas Järveoja"]. Postimees, 30. mai 2011 *[[Sulev Oll]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24265509 "Eesti sportlikuim linnapea – Toomas Järveoja" (artiklis on Järveoja ennatlikult nimetatud linnapeaks)]. Maaleht, 28. juuni 2009 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Järveoja, Toomas}} [[Kategooria:Elva linnapead]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] kj4uylxmbo907x8te1em3oo9i2aqn5k Sortside saladused 0 252615 7257513 6935980 2026-10-23T06:13:20Z ~2026-56362-80 240328 7257513 wikitext text/x-wiki '''"Sortside saladused"''', alates 5. köitest '''"Sortside saladusi"''' on [[raamatusari]] (allikapublikatsioon), mis tutvustab [[kommunist]]ide kuritegusid okupeeritud [[Eesti]]s 1941. aastal [[Venemaa]]l toimunud ülekuulamiste protokollide põhjal. Raamatute autor/koostaja on [[Mart Arold]], kirjanikunimega ka Leo Levala. Raamatud on kirjastatud Tartu kirjastuses [[Tungal (kirjastus)|Tungal]] ja ilmunud aastatel 1993–2001. == Köited == *I [[Kautla]] koletiste pihtimusi *II [[Valgamaa]] punased tapatööl *III [[Tartu]] punased kutsetööl *IV [[Pärnumaa]] kommunistid kutsetööl *V [[Tartumaa]] kommunistid kutsetööl *VI [[Võrumaa]] ja [[Setumaa]] kommunistid kutsetööl *VII [[Viljandimaa]] kommunistid kutsetööl *VIII [[Järvamaa]] kommunistid kutsetööl *IX [[Virumaa]] kommunistid kutsetööl I *X [[Virumaa]] kommunistid kutsetööl II *XI [[Tallinn]]-[[Harju]] kommunistid kutsetööl *XII [[Läänemaa]] ja saarte kommunistid kutsetööl == Välislingid == * [https://erb.nlib.ee/?kid=10652395 Eesti Rahvusbibliograafia: Sortside saladused. I, Kautla koletiste pihtimusi / allikpublikatsiooni koostanud L. Levala; eessõna: H. Lindmäe] [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] gzs3j7pzack0olyby2uum8d11uzf7b0 7257531 7257513 2026-10-23T07:04:12Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Amherst99|Amherst99]]. 6935980 wikitext text/x-wiki '''"Sortside saladused"''', alates 5. köitest '''"Sortside saladusi"''' on [[raamatusari]] (allikapublikatsioon), mis tutvustab [[kommunist]]ide kuritegusid okupeeritud [[Eesti]]s 1941. aastal [[Venemaa]]l toimunud ülekuulamiste protokollide põhjal. Raamatute autor/koostaja on [[Mart Arold]], kirjanikunimega ka Leo Levala. Raamatud on kirjastatud Tartu kirjastuses [[Tungal (kirjastus)|Tungal]] ja ilmunud aastatel 1993–2001. == Köited == *I [[Kautla]] koletiste pihtimusi *II [[Valgamaa]] punased tapatööl *III [[Tartu]] punased kutsetööl *IV [[Pärnumaa]] kommunistid kutsetööl *V [[Tartumaa]] kommunistid kutsetööl *VI [[Võrumaa]] ja [[Setumaa]] kommunistid kutsetööl *VII [[Viljandimaa]] kommunistid kutsetööl *VIII [[Järvamaa]] kommunistid kutsetööl *IX [[Virumaa]] kommunistid kutsetööl I *X [[Virumaa]] kommunistid kutsetööl II *XI [[Tallinn]]-[[Harju]] kommunistid kutsetööl *XII [[Läänemaa]] ja saarte kommunistid kutsetööl == Välislingid == * [https://erb.nlib.ee/?kid=10652395 Eesti Rahvusbibliograafia: Sortside saladused. I, Kautla koletiste pihtimusi / allikpublikatsiooni koostanud L. Levala; eessõna: H. Lindmäe] [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] t0yvofo23ep4f8feh4t0ht8yqdo56vc Sündinud 1987 0 254231 7257266 7255648 2026-10-22T14:48:06Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7257266 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1987]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1987}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Meryl Davis]], USA jäätantsija *[[2. jaanuar]] – [[Lauren Storm]], USA filminäitleja *[[3. jaanuar]] – [[Edgar Bruno da Silva]], Brasiilia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Przemysław Tytoń]], Poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja *[[8. jaanuar]] – [[Kaisa Selde]], Eesti näitleja *[[9. jaanuar]] – [[Paolo Nutini]], Šotimaalt pärit laulja * 9. jaanuar – [[Mao Inoue]], jaapani näitlejanna * 9. jaanuar – [[Lucas Pezzini Leiva]], Brasiilia jalgpallur * 9. jaanuar – [[Pablo Santos]], Mehhiko näitleja * 9. jaanuar – [[Olena Pidrušna]], Ukraina laskesuusataja *[[10. jaanuar]] – [[César Cielo Filho]], Brasiilia ujuja * 10. jaanuar – [[Mai Kangro]], eesti laulja ja teleajakirjanik *[[11. jaanuar]] – [[Mikk Jürjens]], eesti näitleja *[[18. jaanuar]] – [[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur * 18. jaanuar – [[Stefan Filipović]], Montenegro laulja *[[21. jaanuar]] – [[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija * 21. jaanuar – [[Joosep Tikk]], eesti ettevõtja ja ratsasportlane *[[22. jaanuar]] – [[Astrid Jacobsen]], norra suusataja *[[24. jaanuar]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur *[[25. jaanuar]] – [[Marija Kirilenko]], vene tennisist * 25. jaanuar – [[Ken Ird]], eesti ajaloolane *[[26. jaanuar]] – [[Helen Adamson]], eesti laulja *26. jaanuar – [[Ants Mängel]], Eesti sulgpallur *26. jaanuar – [[Sebastian Giovinco]], Itaalia jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Andrea Consigli]], Itaalia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Arda Turan]], türgi jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja *[[4. veebruar]] – [[Lucie Šafářová]], Tšehhi tennisist *[[5. veebruar]] – [[Linus Omark]], rootsi jäähokimängija * 5. veebruar – [[Maria Fessai-Olennikov]], eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Luisa Värk]], eesti laulja *[[7. veebruar]] – [[Kerli Kõiv]], eesti laulja *[[8. veebruar]] – [[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja *[[9. veebruar]] – [[Rose Leslie]], šoti näitleja *9. veebruar – [[Michael B. Jordan]], Ameerika näitleja *[[11. veebruar]] – [[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja *11. veebruar – [[Kristjan Pütsep]], eesti filmiprodutsent ja muusik *11. veebruar – [[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja *11. veebruar – [[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Meghan Agosta]], kanada jäähokimängija *[[14. veebruar]] – [[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[Mikk Dede]], eesti laulja *[[17. veebruar]] – [[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja *[[21. veebruar]] – [[Ashley Greene]], USA näitleja *21. veebruar – [[Ellen Page]], Kanada näitleja *[[22. veebruar]] – [[Sergio Romero]], Argentina jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Jonah Nilsson]], Rootsi laulja, helilooja, produtsent ja klahvpillimängija ==Märts== *[[1. märts]] – [[Kesha Sebert]], USA laulja ja laulukirjutaja * 1. märts – [[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur *[[4. märts]] – [[Hatem Ben Arfa]], Prantsusmaa jalgpallur * 4. märts – [[Tamzin Merchant]], inglise näitleja *[[5. märts]] – [[Anna Tšakvetadze]], Venemaa tennisist *[[6. märts]] – [[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik * 6. märts – [[Kevin-Prince Boateng]], Saksamaal sündinud Ghana jalgpallur *[[7. märts]] – [[Eléni Fouréira]], Kreeka laulja *[[10. märts]] – [[Kaarel Kümnik]], eesti jalgpallur * 10. märts – [[Māris Štrombergs]], läti BMX-rattur * 10. märts – [[Jaanus Tepomees]], eesti näitleja *[[11. märts]] – [[Tanel Kangert]], Eesti jalgrattur * 11. märts – [[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[12. märts]] – [[Teymur Rəcəbov]], aserbaidžaani maletaja *[[15. märts]] – [[Maris Sild]], Eesti poliitik ja noorsooaktivist *[[17. märts]] - [[Sander Mölder]], Eesti helilooja, muusikaprodutsent *[[18. märts]] – [[Arnd Peiffer]], saksa laskesuusataja *[[20. märts]] – [[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija * 20. märts – [[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja *[[23. märts]] – [[Andrus Muld]], eesti laulja ja helilooja *[[24. märts]] – [[Ramires]], Brasiilia jalgpallur *[[26. märts]] – [[Mariliis Jõgeva]], eesti laulja *[[27. märts]] – [[Buster Posey]], Ameerika Ühendriikide pesapallur *27. märts – [[Polina Gagarina]], Venemaa laulja *[[29. märts]] – [[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kuldar Schüts]], eesti koorijuht * 1. aprill – [[José Ortigoza]], Paraguay jalgpallur *[[3. aprill]] – [[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja *[[4. aprill]] – [[Sami Khedira]], Saksamaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane *[[8. aprill]] – [[Jerry Bengtson]], Hondurase jalgpallur *8. aprill – [[Royston Drenthe]], Hollandi jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur * 9. aprill – [[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja *[[10. aprill]] – [[Vladimir Ivanov]], eesti tennisist * 10. aprill – [[Jorma Kiigemägi]], eesti jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Joss Stone]] (Joscelyn Eve Stoker), inglise laulja *[[12. aprill]] – [[Shawna Leneé]], USA pornonäitleja ja modell * 12. aprill – [[Brendon Urie]], USA laulja ja muusik *[[13. aprill]] – [[Brandon Hardesty]], USA koomik ja näitleja *[[14. aprill]] – [[Joe Hart]], inglise jalgpallur * 14. aprill – [[Liis Ilula-Niinemets]], eesti tantsuõpetaja ja koreograaf *[[15. aprill]] – [[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja *[[16. aprill]] – [[Aaron Lennon]], Inglismaa jalgpallur * 16. aprill – [[Aleksandra Ševoldajeva]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik *[[19. aprill]] – [[Marija Šarapova]], vene tennisist *[[20. aprill]] – [[Ryan Lovette]], USA modell *[[21. aprill]] – [[Anastassija Prõhhodko]], ukraina levilaulja * 21. aprill – [[Jaanika Arum]], eesti näitleja *[[22. aprill]] – [[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur *[[23. aprill]] – [[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht ja bibliofiil *[[24. aprill]] – [[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur *[[27. aprill]] – [[Valentina Gribova]], Eesti vehkleja *[[29. aprill]] – [[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja * 29. aprill – [[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja * 29. aprill – [[Dan Sexton]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[30. aprill]] – [[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja * 30. aprill – [[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli naistennisist * 1. mai – [[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur *[[2. mai]] – [[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja * 2. mai – [[Saara Aalto]], soome laulja * 2. mai – [[Sandra Ashilevi]], eesti laulja ja näitleja * 2. mai – [[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur *[[3. mai]] – [[Kaarel Piho]], Eesti suusakahevõistleja *[[4. mai]] – [[Cesc Fàbregas]], hispaania jalgpallur * 4. mai – [[Jorge Lorenzo]], Hispaania endine Mootorrataste Grand Prix' võidusõitja *[[5. mai]] – [[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur * 5. mai – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja * 5. mai – [[Marija Šestić]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja *[[6. mai]] – [[Joonas Laks]], Eesti poliitik *[[7. mai]] – [[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. mai]] – [[Arsen Dzhulfalakjan]], Armeenia maadleja *8. mai – [[Matías Dituro]], Argentina jalgpallur *[[10. mai]] – [[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur *[[11. mai]] – [[Johanna Tammsalu]], eesti disainer *[[12. mai]] – [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. mai]] – [[Carrie Prejean]], Ameerika Ühendriikide modell * 13. mai – [[Hunter Parrish]], USA näitleja * 13. mai – [[Li Andersson]], Soome poliitik * 13. mai – [[Sandro Mareco]], Argentina maletaja * 13. mai – [[Candice King]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja *[[15. mai]] – [[Andy Murray]], Šoti tennisist * 15. mai – [[Lucia Yar]], Slovakkia poliitikaanalüütik *15. mai – [[Garath McCleary]], Jamaica jalgpallur *[[16. mai]] – [[Can Bonomo]], Türgi laulja *[[17. mai]] – [[Ott Lepland]], eesti laulja *[[19. mai]] – [[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane *[[21. mai]] – [[Erik Aaslav-Kaasik]], Eesti veemotosportlane *[[22. mai]] – [[Novak Đoković]], serbia tennisist * 22. mai – [[Raido Värik]], eesti kabetaja *[[25. mai]] – [[Kamil Stoch]], poola suusahüppaja *25. mai – [[Hélder Barbosa]], Portugali jalgpallur *[[27. mai]] – [[Gervinho]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[29. mai]] – [[Luís Leal]], São Tomé ja Príncipe jalgpallur ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur *[[9. juuni]] – [[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja *[[10. juuni]] – [[Martin Harnik]], saksa jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja *[[12. juuni]] – [[Kristjan Rand]], eesti iluuisutaja *[[13. juuni]] – [[Marcin Lewandowski]], poola jooksja *[[17. juuni]] – [[Kendrick Lamar]], USA räppar *[[18. juuni]] – [[Madara Palameika]], läti odaviskaja * 18. juuni – [[Sevgil Musajeva]], tatari naisajakirjanik Krimmis *[[24. juuni]] – [[Lionel Messi]], argentina jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Samir Nasri]], Prantsusmaa jalgpallur * 26. juuni – [[Ana Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane *[[27. juuni]] – [[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist *[[28. juuni]] – [[Bogdan Stancu]], Rumeenia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Ilja Šesterkov]], Venemaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Mikk Granström]], eesti režissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Esteban Granero]], hispaania jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur * 3. juuli – [[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1-sõitja * 3. juuli – [[Rainer Olbri]] (Metsakutsu), eesti räppar *[[6. juuli]] – [[Matt O'Leary]], USA filminäitleja *[[13. juuli]] – [[Vladimir Kunitsõn]], Eesti allveesportlane *[[14. juuli]] – [[Adam Johnson]], inglise jalgpallur * 14. juuli – [[Margus Hunt]], eesti kettaheitja *[[15. juuli]] – [[Vadim Koževnikov]], Eesti karateka * 15. juuli – [[Eduard Svarval]], Eesti taekwondo-sportlane *[[16. juuli]] – [[AnnaLynne McCord]], USA näitleja *[[19. juuli]] – [[Hugh Harris]], Briti kitarrist *[[22. juuli]] – [[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja * 22. juuli – [[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja *[[23. juuli]] – [[Luiz Gustavo]], Brasiilia jalgpallur * 23. juuli – [[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane *[[26. juuli]] – [[Taavi Peterson]], eesti laulja *[[27. juuli]] – [[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur *[[28. juuli]] – [[Taavi Nassar]], Eesti motosportlane ==August== *[[1. august]] – [[Jakov Fak]], horvaadi päritolu Sloveenia laskesuusataja * 1. august – [[Iago Aspas]], hispaania jalgpallur *[[3. august]] – [[Brooklyn Decker]], USA modell * 3. august – [[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja *[[5. august]] – [[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja *[[9. august]] – [[Marek Niit]], Eesti kergejõustiklane *[[11. august]] – [[Maris Mägi]], eesti sprinter *[[18. august]] – [[Mika Boorem]], USA filminäitleja *[[19. august]] – [[Nico Hülkenberg]], saksa Vormel 1 sõitja * 19. august – [[Ott Joala]], eesti veemootorisportlane ja jalgpallur *[[21. august]] – [[Mitchell Allan]], Austraalia lumelaudur * 21. august – [[Anton Šipulin]], vene laskesuusataja * 21. august – [[Raigo Jahu]], Eesti poliitik *[[23. august]] – [[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist *[[25. august]] – [[Blake Lively]], Ameerika näitleja *[[30. august]] – [[Amelia Andersdotter]], Rootsi poliitik * 30. august – [[Veera Rumjantseva]], Eesti laskur ==September== *[[2. september]] – [[Spencer Smith]], USA muusik *[[3. september]] – [[Miramii Maarja Vaher]], eesti kunstnik ja luuletaja * 3. september – [[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[6. september]] – [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja *[[7. september]] – [[Evan Rachel Wood]], ameerika näitleja *[[8. september]] – [[Wiz Khalifa]], USA räppar *[[9. september]] – [[Markus Jürgenson]], eesti jalgpallur *9. september – [[Milan Stanković]], serbia laulja *9. september – [[Alex Song]], Kameruni jalgpallur *[[13. september]] – [[Tsvetana Pironkova]], Bulgaaria naistennisist *[[16. september]] — [[Anthony Padilla]], Smosh'i liige *[[19. september]] – [[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[21. september]] – [[Raivo Tammus]], Eesti poliitik *[[22. september]] – [[Tom Felton]], inglise näitleja *22. september – [[Tom Hilde]], norra suusahüppaja *[[23. september]] – [[Andzei Matsukevits]] *[[26. september]] – [[Whitney Thompson]], Ameerika Ühendriikide modell *[[27. september]] – [[Marta Vaarik]], eesti näitleja *[[28. september]] – [[Hilary Duff]], USA filminäitleja ja laulja *28. september – [[Viktoria Leks]], Eesti kergejõustiklane *[[30. september]] – [[Kristina Petina]], Eesti modell * 30. september – [[Aida Garifullina]], Venemaa tatari ooperilaulja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Phil Kessel]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 2. oktoober – [[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik *[[6. oktoober]] – [[Sten-Hans Vihmar]], Eesti poliitik *[[10. oktoober]] – [[Tõnis Niinemets]], eesti näitleja *[[11. oktoober]] – [[Mads Østberg]], norra rallisõitja *[[15. oktoober]] – [[Ott Tänak]], eesti rallisõitja *[[18. oktoober]] – [[Zac Efron]], USA näitleja ja laulja *[[22. oktoober]] – [[Donny Montell]], leedu laulja *22. oktoober – [[Tiki Gelana]], Etioopia maratonijooksja *[[24. oktoober]] – [[Indrek Galetin]], eesti fotograaf * 24. oktoober – [[Charlie White]], USA jäätantsija *[[27. oktoober]] – [[Juha Hakola]], soome jalgpallur *[[28. oktoober]] – [[Karina Cyfka]], poola maletaja * 28. oktoober – [[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija * 28. oktoober – [[Frank Ocean]], Ameerika laulja *[[29. oktoober]] – [[Liis Haab]], eesti näitleja * 29. oktoober – [[Tove Lo]], Rootsi laulja ja laulukirjutaja * 29. oktoober – [[Maksim Vilde]], Eesti poksija * 29. oktoober – [[Manuel Medrano]], Colombia laulja jalaulukirjutaja ==November== *[[5. november]] – [[Kevin Jonas]], USA muusik ja näitleja *[[6. november]] – [[Ana Ivanović]], serbia tennisist * 6. november – [[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[9. november]] – [[Raul Must]], eesti sulgpallur *[[10. november]] – [[Mason Aguirre]], USA lumelaudur *[[11. november]] – [[Anthony Enden]], eesti korvpallur *[[17. november]] – [[Kat DeLuna]], USA laulja *[[18. november]] – [[Walter Leandro Capeloza Artune]], Brasiilia jalgpallur *[[20. november]] – [[Ben Hamer]], Inglismaa jalgpallur *[[22. november]] – [[Martti Aljand]], eesti ujuja * 22. november – [[Raido Roman]], eesti jalgpallur *[[23. november]] – [[Vallo Kirs]], eesti näitleja ja lavastaja * 23. november – [[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[25. november]] – [[Roland Tiiroja]], eesti trummar *[[27. november]] – [[Lena Belkina]], Ukraina ooperilaulja *[[30. november]] – [[Dougie Poynter]], inglise basskitarrist ja taustalaulja *[[30. november]] — [[Ian Andrew Hecox]], Smoshi liige ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja *[[7. detsember]] – [[Aaron Carter]], ameerika laulja *[[10. detsember]] – [[Gonzalo Higuaín]], Argentina jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Miki Ando]], Jaapani iluuisutaja (üksikksõit) *[[19. detsember]] – [[Karim Benzema]], Prantsusmaa jalgpallur *19. detsember – [[Kait Kall]], Eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja * 22. detsember – [[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija * 22. detsember – [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur *[[28. detsember]] – [[Liina Tšernov]], Eesti kergejõustiklane [[Kategooria:1987]] trzv69wx5dtje1ow36s4e9nkyqg8ew0 Kalev Stoicescu 0 255945 7257364 7249907 2026-10-22T17:06:14Z ~2026-56410-98 240299 7257364 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pilt = 27.05.2026 Grigore-Kalev Stoicescu.jpg | pildiallkiri = Grigore-Kalev Stoicescu (2026) | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 1. aprill 2023 | sünnikoht = [[Constanţa]], [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|Rumeenia]] | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Erakond Parempoolsed]]<br>[[Eesti 200]] (2022–2026) | lapsed = kolm last | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] }} '''Grigore-Kalev Stoicescu''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1965]] [[Constanța]]s) on [[Eesti]] riigiametnik ja endine [[diplomaat]], [[XV Riigikogu]] liige. == Elulugu == Stoicescu kasvas suure osa lapsepõlvest [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|Rumeenias]]. Tema isa oli [[rumeenlane]], ema [[eestlane]]. Kalevil oli seitse aastat vanem õde. Pere plaanis Eestisse kolida juba varem, kuid võimudelt said selleks loa alles 1981. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Timo |kuupäev=2023-06-14 |pealkiri=Rumeenia. Kuidas varisevad režiimid |url=https://reisiajakiri.gotravel.ee/ajakiri/rumeenia-kuidas-varisevad-reziimid/ |väljaanne=Go Traveli reisiajakiri}}</ref> === Haridus === Ta lõpetas aastal 1983 [[Tallinna 1. Keskkool]]i ja 1990. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]] matemaatika erialal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.math.ut.ee/et/vilistlaselu/1990-1994 |pealkiri=Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonna vilistlaste nimekiri |vaadatud=2014-11-27 |arhiivimisaeg=2014-10-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141008051807/http://www.math.ut.ee/et/vilistlaselu/1990-1994 |url-olek=ei tööta }}</ref> Õppetöö kõrvalt õpetas ta aastatel 1989–1991 matemaatikat [[Tartu 1. keskkool]]is ja [[Elva 2. Keskkool|Elva 2. keskkoolis]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1997-10-12 |pealkiri=Grigore-Kalev Stoicescu andis üle volikirja |lehekülg=1 |väljaanne=[[Vaba Eestlane]] |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1997/10/21/1}}</ref> 1991. aastal lõpetas ta [[Eesti Diplomaatide Kool]]i.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Grupid aastatel 1991-2000 |url=https://edk.edu.ee/et/vilistlased/classes-of-1991-2000/ |vaadatud=2026-09-05 |väljaanne=[[Eesti Diplomaatide Kool]]}}</ref> 2002. aastal sai ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist magistrikraadi ärijuhtimises.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-17 |pealkiri=Grigore-Kalev Stoicescu: CV |url=https://www.riigikogu.ee/en/parliament-of-estonia/composition/members-riigikogu/saadik/987e47c7-929b-4437-9385-fab4f4fd7824/Grigore-Kalev-Stoicescu/ |vaadatud=2026-09-05 |väljaanne=[[Riigikogu]]|url-olek=ei tööta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260905110700/https://www.riigikogu.ee/en/parliament-of-estonia/composition/members-riigikogu/saadik/987e47c7-929b-4437-9385-fab4f4fd7824/Grigore-Kalev-Stoicescu/|arhiivimisaeg=2026-09-05}}</ref> === Diplomaadina ja analüütikuna === Aastatel 1991–2000 töötas Stoicescu [[Eesti välisministeerium]]is. Aastatel 1991­–1992 oli ta nõunik [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents]]i küsimustes.<ref name=":1" /> Aastatel 1993–1995 oli Stoicescu Eesti esimene suursaadik [[OSCE]] juures [[Viin]]is.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-19 |pealkiri=Eesti OSCEs |url=https://vm.ee/suhted-teiste-riikide-ja-organisatsioonidega/eesti-teistes-rahvusvahelistes-organisatsioonides-0 |vaadatud=2026-09-05 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> [[Pilt:Kalev Stoicescu 8. Lennart Meri konverentsil.jpg|pisi|Kalev Stoicescu 8. [[Lennart Meri konverents]]il<br><small>Foto: [[Ave Maria Mõistlik]], 25. aprill 2015</small>|vasakul]] Aastatel 1995–1997 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise peadirektor. 1996. aastal oli ta [[Eesti-Vene piirilepe|Eesti–Venemaa piiriläbirääkimistel]] Eesti delegatsioonijuhi kohusetäitja.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Liik |eesnimi=Kadri |kuupäev=2005 |pealkiri=Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu |url=https://diplomaatia.ee/eesti-vene-piirilabiraakimiste-lugu/ |ajakiri=[[Diplomaatia (ajakiri)]] |aastakäik=21}}</ref> Ta oli ka Eesti-Läti merepiiri läbirääkimiste delegatsiooni liige.<ref name=":1" /> 1997. aastal sai ta Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Eesti suursaadik Kanadas|Kanadas]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997 |pealkiri=G.-K. Stoicescu nimetamine |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/12948070 |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> hiljem ka [[Eesti suursaadik Mehhikos|Mehhikos]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997 |pealkiri=G.-K. Stoicescu nimetamine |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/73684 |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> [[2000]]. aastal kutsuti ta tagasi.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1999-10-18 |pealkiri=Kuidas mõõta suursaadikut? |väljaanne=[[Luup (ajakiri)|Luup]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2000 |pealkiri=G.-K. Stoicescu tagasikutsumine |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/81247 |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> Aastatel 2002–2014 töötas ta [[kaitseministeerium]]is. Aastatel 2002–2005 oli ta tsiviil-militaarkoostöö osakonna juhataja, aastatel 2005–2007 ministeeriumi nõunik. Aastatel 2007–2010 ja 2012–2014 oli ta [[Eesti Suursaatkond Pariisis|Eesti suursaatkonnas Pariisis]] kaitsenõunik, kahe perioodi vahel oli ta 2011. aastal kaitsenõunik NATO alalise esinduse juures Brüsselis.<ref name=":1" /> Sellel ajal oli ta ka [[Eesti NATO Ühing]]u nõukogus julgeoleku- ja kaitsepoliitika eksperdina.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009 |pealkiri=Nõukogu |url=http://www.eata.ee/yhingust/noukogu |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100909155621/http://www.eata.ee/yhingust/noukogu |arhiivimisaeg=2010-09-09 |väljaanne=[[Eesti NATO Ühing]]}}</ref> Aastatel 2014–2023 oli ta [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus]]e teadur, kes keskendus regionaalsele julgeolekule ja [[Venemaa]] välis-, julgeoleku- ning kaitsepoliitikale.<ref name=":1" /> [[Fail:27.05.2026 - Întrevederea deputatului Andrian Cheptonar cu Grigore-Kalev Stoicescu, președintele Comitetului pentru apărare națională al Riigikogu Estonia - 55297142324.jpg|pisi|Kalev Stoicescu kohtumas [[Moldova]] parlamendiliikme [[Andrian Cheptonar]]iga (2026)]] === Poliitiline karjäär === [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Stoicescu [[Eesti 200]] ridades ja sai 395 häält. Ta liitus erakonna endaga 2022. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mooste |eesnimi=Kertu |kuupäev=2022-09-30 |pealkiri=Julgeolekuekspert Kalev Stoicescu liitub erakonnaga Eesti 200: tegin otsuse hiljuti |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120075378/julgeolekuekspert-kalev-stoicescu-liitub-erakonnaga-eesti-200-tegin-otsuse-hiljuti}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ([[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]) 3663 häält ning osutus valituks. Ta oli riigikogus [[Riigikogu riigikaitsekomisjon|riigikaitsekomisjoni]] esimees.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kook |eesnimi=Urmet |autor-link=Urmet Kook |kuupäev=2026-08-10 |pealkiri=Stoicescu ja Kiili lahkumised jätavad võimuliidu vähemusse |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1610106349/stoicescu-ja-kiili-lahkumised-jatavad-voimuliidu-vahemusse}}</ref> Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 1678 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-11 |pealkiri=Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-06-12 |väljaanne=valimised.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-11 |pealkiri=Hääletamis- ja valimistulemus |url=https://ep2024.valimised.ee/et/election-result |vaadatud=2026-09-05 |väljaanne=valimised.ee}}</ref> 9. augustil 2026 lahkus Stoicescu erakonnast Eesti 200.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-08-09 |pealkiri=Kalev Stoicescu lahkub erakonnast Eesti 200 |url=https://www.err.ee/1610106145/kalev-stoicescu-lahkub-erakonnast-eesti-200 |vaadatud=2026-08-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Seepeale eemaldas erakond ta riigikaitsekomisjonist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2026-08-10 |pealkiri=Eesti 200 vahetab Kalev Stoicescu riigikaitsekomisjonis Toomas Uibo vastu |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1610106856/eesti-200-vahetab-kalev-stoicescu-riigikaitsekomisjonis-toomas-uibo-vastu}}</ref> 19. augustil 2026 teatas ta, et liitub [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsetega]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2026-08-19 |pealkiri=Kalev Stoicescu liitub erakonnaga Parempoolsed |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1610114476/kalev-stoicescu-liitub-erakonnaga-parempoolsed}}</ref> === Isiklikku === Ta on lahutatud, kolme lapse isa.<ref name=":1" /> == Publikatsioone == * [http://www.maailmavaade.ee/nr-23/prantsusmaa-ja-uleatlandiline-side Prantsusmaa ja üleatlandiline side], [[Maailma Vaade]] nr 23 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/76976334/kalev-stoicescu-trump-raakis-uhendriikide-ulesehitamisest-nagu-oleks-keegi-selle-vahepeal-ara-lammutanud Trump rääkis Ühendriikide "ülesehitamisest", nagu oleks keegi selle vahepeal ära lammutanud], 20. jaanuar 2017 == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Stoicescu, Kalev}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Kanadas]] [[Kategooria:Erakond Parempoolsed poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 2no5iwdlg2g8usp96vltbd9ts4joa9i Peeter Müürsepp juunior 0 256119 7257270 7061793 2026-10-22T14:57:00Z Ehitaja 63547 7257270 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peeter Müürsepp esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011.jpg|pisi|Peeter Müürsepp esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011]] [[Pilt:Peeter Müürsepp juunior Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse koosolekul 25. mail 2018.jpg|pisi|Peeter Müürsepp juunior Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse koosolekul 25. mail 2018]] '''Peeter Müürsepp''' (sündinud [[21. juuni]]l [[1961]]) on eesti [[teadusfilosoofia|teadusfilosoof]]. Ta on mehaanikateadlase ja teadusajaloolase [[Peeter Müürsepp|Peeter Müürsepa]] poeg. ==Haridus== Peeter Müürsepp lõpetas [[1984]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] matemaatika alal. Aastal [[1992]] sai ta [[Tartu Ülikool]]ist teadusmagistri kraadi filosoofia alal ja [[2002]] [[Vilniuse Ülikool]]ist doktorikraadi filosoofia alal. ==Töökäik== Eesti Teaduste Akadeemia nooremteadur 1991–1992; Tallinna Ülikooli dotsent 1992–1999; Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor prorektor (1,00) 1999–2002; Audentes AS Rahvusvaheline Ülikool Audentes / International University Audentes dotsent, teadus- ja arendusprorektor (1,00) 2002–2005, professor, rektori kt (1,00) 2005–2008. Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent 2017–2018. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor 2008–2009; Rahvusvaheliste suhete instituudi Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetooli professor 2009–2016; Rahvusvaheliste suhete instituudi direktor 2010–2016; Õigusinstituudi dotsent 2017–2021. ===Teadustöö mujal=== Lõuna-Taiwani Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool, külalisprofessor 2013; Shanghai University, külalisprofessor 2015; Peeter I nimeline Peterburi Polütehniline Ülikool, külalisprofessor 2015–2018; Bamenda University of Science and Technology, külalisprofessor 2016; Al-Farabi Kazakh National University, külalisprofessor 2019; Peeter I nimeline Peterburi Polütehniline Ülikool, professor 2019–2020. ===Teaduskorralduslik tegevus=== Rahvusvahelise Teaduse Ajaloo Akadeemia korrespondentliige; Ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum peatoimetaja; Soome Teadusajaloo Ühenduse liige; Helsinki Centre for Advanced Studies vilistlane: Teadusliku ja Kultuurilise Diversiteedi Rahvusvahelise Ühenduse nõukogu liige (assessor); alates 2011. aastast on ta [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e esimees. ==Vaated ja ideed== Peeter Müürsepp on uurinud [[René Thom]]i loomingut. ===Teadmine=== [[Nicholas Maxwell]]ile toetudes arvustab Müürsepp [[teadmine|teadmise]] mõistmist [[õigustus|õigustatud]] tõese uskumusena. "Me võime ikka veel nimetada küsimust "Mis on teadmine" võtmeküsimuseks. Ent klassikaline definitsioon ei rahulda meid enam. See on oma tähenduse kaotanud. Formaal-analüütiline õigustus pole see, mida meil tuleb uskuda. See on hoopis teise inimese lootuste ja kartuste, rõõmude ja kannatuste, tunnete ja soovide, kogu elu, ajaloo ja maailma teadmine. Formaalset õigustust pole siin tarvis."<ref>Müürsepp 2001:72</ref> "Kas me oleme õigustatud uskuma, et suurem [[seletusjõud]] tähendab tingimata teadmise kõrgemat kvaliteeti, jääb lahtiseks küsimuseks. Miks me ei või öelda, et teadmise kvaliteedi tegelik mõõt on selle tähtsus inimesele igapäevaelus?"<ref>Müürsepp 2001:68</ref> ===Filosoofia õpetamisest=== Iga eriala [[magistriõpe]] peaks sisaldama selle valdkonnaga seotud filosoofiliste probleemidega tutvumist.<ref>Peeter Müürsepp, [https://web.archive.org/web/20110926215930/http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6039 "Filosoofia rollist ülikoolis"], [[Õpetajate Leht]], 23. september 2011 (arhiivikoopia Internet Archive'is; vaadatud 22.10.2026)</ref> ==Publikatsioone== * Peeter Müürsepp, 2011. "Knowledge in Science and Non-Science". – [[Baltic Journal of European Studies]], 1(1 (9)), lk 61–73 * Peeter Müürsepp, [https://web.archive.org/web/20110926215930/http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6039 "Filosoofia rollist ülikoolis"], [[Õpetajate Leht]], 23. september 2011 (arhiivikoopia Internet Archive'is) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Müürsepp, Peeter}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] h8mejq4whju2xb2pk2hkjxro2b8s5mx 7257276 7257270 2026-10-22T15:08:18Z Ehitaja 63547 /* Publikatsioone */ 7257276 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peeter Müürsepp esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011.jpg|pisi|Peeter Müürsepp esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011]] [[Pilt:Peeter Müürsepp juunior Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse koosolekul 25. mail 2018.jpg|pisi|Peeter Müürsepp juunior Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse koosolekul 25. mail 2018]] '''Peeter Müürsepp''' (sündinud [[21. juuni]]l [[1961]]) on eesti [[teadusfilosoofia|teadusfilosoof]]. Ta on mehaanikateadlase ja teadusajaloolase [[Peeter Müürsepp|Peeter Müürsepa]] poeg. ==Haridus== Peeter Müürsepp lõpetas [[1984]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] matemaatika alal. Aastal [[1992]] sai ta [[Tartu Ülikool]]ist teadusmagistri kraadi filosoofia alal ja [[2002]] [[Vilniuse Ülikool]]ist doktorikraadi filosoofia alal. ==Töökäik== Eesti Teaduste Akadeemia nooremteadur 1991–1992; Tallinna Ülikooli dotsent 1992–1999; Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor prorektor (1,00) 1999–2002; Audentes AS Rahvusvaheline Ülikool Audentes / International University Audentes dotsent, teadus- ja arendusprorektor (1,00) 2002–2005, professor, rektori kt (1,00) 2005–2008. Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent 2017–2018. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor 2008–2009; Rahvusvaheliste suhete instituudi Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetooli professor 2009–2016; Rahvusvaheliste suhete instituudi direktor 2010–2016; Õigusinstituudi dotsent 2017–2021. ===Teadustöö mujal=== Lõuna-Taiwani Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool, külalisprofessor 2013; Shanghai University, külalisprofessor 2015; Peeter I nimeline Peterburi Polütehniline Ülikool, külalisprofessor 2015–2018; Bamenda University of Science and Technology, külalisprofessor 2016; Al-Farabi Kazakh National University, külalisprofessor 2019; Peeter I nimeline Peterburi Polütehniline Ülikool, professor 2019–2020. ===Teaduskorralduslik tegevus=== Rahvusvahelise Teaduse Ajaloo Akadeemia korrespondentliige; Ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum peatoimetaja; Soome Teadusajaloo Ühenduse liige; Helsinki Centre for Advanced Studies vilistlane: Teadusliku ja Kultuurilise Diversiteedi Rahvusvahelise Ühenduse nõukogu liige (assessor); alates 2011. aastast on ta [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e esimees. ==Vaated ja ideed== Peeter Müürsepp on uurinud [[René Thom]]i loomingut. ===Teadmine=== [[Nicholas Maxwell]]ile toetudes arvustab Müürsepp [[teadmine|teadmise]] mõistmist [[õigustus|õigustatud]] tõese uskumusena. "Me võime ikka veel nimetada küsimust "Mis on teadmine" võtmeküsimuseks. Ent klassikaline definitsioon ei rahulda meid enam. See on oma tähenduse kaotanud. Formaal-analüütiline õigustus pole see, mida meil tuleb uskuda. See on hoopis teise inimese lootuste ja kartuste, rõõmude ja kannatuste, tunnete ja soovide, kogu elu, ajaloo ja maailma teadmine. Formaalset õigustust pole siin tarvis."<ref>Müürsepp 2001:72</ref> "Kas me oleme õigustatud uskuma, et suurem [[seletusjõud]] tähendab tingimata teadmise kõrgemat kvaliteeti, jääb lahtiseks küsimuseks. Miks me ei või öelda, et teadmise kvaliteedi tegelik mõõt on selle tähtsus inimesele igapäevaelus?"<ref>Müürsepp 2001:68</ref> ===Filosoofia õpetamisest=== Iga eriala [[magistriõpe]] peaks sisaldama selle valdkonnaga seotud filosoofiliste probleemidega tutvumist.<ref>Peeter Müürsepp, [https://web.archive.org/web/20110926215930/http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6039 "Filosoofia rollist ülikoolis"], [[Õpetajate Leht]], 23. september 2011 (arhiivikoopia Internet Archive'is; vaadatud 22.10.2026)</ref> ==Publikatsioone== * Peeter Müürsepp, "Katastroofid ja dialektika", kogumikus "Teaduslugu ja nüüdisaeg" VI, Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Teaduse ning Tehnika Filosoofia ja Ajaloo Nõukogude Rahvusliku Ühenduse Eesti Osakond, 1989, lk 74–79 * Peeter Müürsepp, "Some Methodological Problems of the Applications of Catastrophe Theory", Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Social Sciences, 40 (4), Tallinn, 1991, lk 356–363 * Peeter Müürsepp, "Katastroofiteooria – alasti kuningas või uus kvaliteet objektiivse reaalsuse kirjeldamisel", Proceedings of Tartu University. [[Studia Philosophica Estonica|Studia Philosophica]] I (37), Tartu, 1993, lk 109–122 * Peeter Müürsepp, "Catastrophe Theory and Social Science", Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Social Sciences, 42 (4), Tallinn, 1993, lk 391–399 * Peeter Müürsepp, "Katastroofiteooria hiilgus ja viletsus", "Teaduslugu ja nüüdisaeg" IX, Tallinn, 1994, lk 144–157 * Peeter Müürsepp, "Making Sense of the Applications of Catastrophe Theory", Proceedings of Tartu University, [[Studia Philosophica Estonica|Studia Philosophica]] II, Tartu, 1995, lk 35–57 * Peeter Müürsepp, "René Thom – matemaatik, filosoof või teadlane", kogumikus "Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid", sari "Teaduslugu ja nüüdisaeg" XI, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, lk 93–103 * Peeter Müürsepp, "The Concept of Structural Stability as the Core of René Thom’s Philosophy From Aristotle to Contemporary Science", Saarbrücken: Lambert Academic Publishing, 2010 * Peeter Müürsepp, 2011, "Knowledge in Science and Non-Science", [[Baltic Journal of European Studies]], 1(1 (9)), lk 61–73 * Peeter Müürsepp, [https://web.archive.org/web/20110926215930/http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6039 "Filosoofia rollist ülikoolis"], [[Õpetajate Leht]], 23. september 2011 (arhiivikoopia Internet Archive'is) * [[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], 2016, "Teadusfilosoofia humaniora ja realia vahel. Mõtisklus Tartu Ülikooli juhtiva teadusfilosoofi elutöö kuuluvusega seonduvast", sarjas "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" XLIV, lk 141-149 * [[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVtyajalkys201812.2.5.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Katastroofiteooria matemaatikas – meenutuskilde retseptsioonist Eestis"], kogumikus "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" XLVI (2018), lk 78–88 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Müürsepp, Peeter}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 1rxwxk25gz16jacb3c18fng2nes8bi3 7257277 7257276 2026-10-22T15:08:37Z Ehitaja 63547 /* Publikatsioone */ 7257277 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peeter Müürsepp esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011.jpg|pisi|Peeter Müürsepp esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011]] [[Pilt:Peeter Müürsepp juunior Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse koosolekul 25. mail 2018.jpg|pisi|Peeter Müürsepp juunior Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse koosolekul 25. mail 2018]] '''Peeter Müürsepp''' (sündinud [[21. juuni]]l [[1961]]) on eesti [[teadusfilosoofia|teadusfilosoof]]. Ta on mehaanikateadlase ja teadusajaloolase [[Peeter Müürsepp|Peeter Müürsepa]] poeg. ==Haridus== Peeter Müürsepp lõpetas [[1984]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] matemaatika alal. Aastal [[1992]] sai ta [[Tartu Ülikool]]ist teadusmagistri kraadi filosoofia alal ja [[2002]] [[Vilniuse Ülikool]]ist doktorikraadi filosoofia alal. ==Töökäik== Eesti Teaduste Akadeemia nooremteadur 1991–1992; Tallinna Ülikooli dotsent 1992–1999; Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor prorektor (1,00) 1999–2002; Audentes AS Rahvusvaheline Ülikool Audentes / International University Audentes dotsent, teadus- ja arendusprorektor (1,00) 2002–2005, professor, rektori kt (1,00) 2005–2008. Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent 2017–2018. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor 2008–2009; Rahvusvaheliste suhete instituudi Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetooli professor 2009–2016; Rahvusvaheliste suhete instituudi direktor 2010–2016; Õigusinstituudi dotsent 2017–2021. ===Teadustöö mujal=== Lõuna-Taiwani Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool, külalisprofessor 2013; Shanghai University, külalisprofessor 2015; Peeter I nimeline Peterburi Polütehniline Ülikool, külalisprofessor 2015–2018; Bamenda University of Science and Technology, külalisprofessor 2016; Al-Farabi Kazakh National University, külalisprofessor 2019; Peeter I nimeline Peterburi Polütehniline Ülikool, professor 2019–2020. ===Teaduskorralduslik tegevus=== Rahvusvahelise Teaduse Ajaloo Akadeemia korrespondentliige; Ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum peatoimetaja; Soome Teadusajaloo Ühenduse liige; Helsinki Centre for Advanced Studies vilistlane: Teadusliku ja Kultuurilise Diversiteedi Rahvusvahelise Ühenduse nõukogu liige (assessor); alates 2011. aastast on ta [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e esimees. ==Vaated ja ideed== Peeter Müürsepp on uurinud [[René Thom]]i loomingut. ===Teadmine=== [[Nicholas Maxwell]]ile toetudes arvustab Müürsepp [[teadmine|teadmise]] mõistmist [[õigustus|õigustatud]] tõese uskumusena. "Me võime ikka veel nimetada küsimust "Mis on teadmine" võtmeküsimuseks. Ent klassikaline definitsioon ei rahulda meid enam. See on oma tähenduse kaotanud. Formaal-analüütiline õigustus pole see, mida meil tuleb uskuda. See on hoopis teise inimese lootuste ja kartuste, rõõmude ja kannatuste, tunnete ja soovide, kogu elu, ajaloo ja maailma teadmine. Formaalset õigustust pole siin tarvis."<ref>Müürsepp 2001:72</ref> "Kas me oleme õigustatud uskuma, et suurem [[seletusjõud]] tähendab tingimata teadmise kõrgemat kvaliteeti, jääb lahtiseks küsimuseks. Miks me ei või öelda, et teadmise kvaliteedi tegelik mõõt on selle tähtsus inimesele igapäevaelus?"<ref>Müürsepp 2001:68</ref> ===Filosoofia õpetamisest=== Iga eriala [[magistriõpe]] peaks sisaldama selle valdkonnaga seotud filosoofiliste probleemidega tutvumist.<ref>Peeter Müürsepp, [https://web.archive.org/web/20110926215930/http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6039 "Filosoofia rollist ülikoolis"], [[Õpetajate Leht]], 23. september 2011 (arhiivikoopia Internet Archive'is; vaadatud 22.10.2026)</ref> ==Publikatsioone== * Peeter Müürsepp, "Katastroofid ja dialektika", kogumikus "Teaduslugu ja nüüdisaeg" VI, Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Teaduse ning Tehnika Filosoofia ja Ajaloo Nõukogude Rahvusliku Ühenduse Eesti Osakond, 1989, lk 74–79 * Peeter Müürsepp, "Some Methodological Problems of the Applications of Catastrophe Theory", Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Social Sciences, 40 (4), Tallinn, 1991, lk 356–363 * Peeter Müürsepp, "Katastroofiteooria – alasti kuningas või uus kvaliteet objektiivse reaalsuse kirjeldamisel", Proceedings of Tartu University. [[Studia Philosophica Estonica|Studia Philosophica]] I (37), Tartu, 1993, lk 109–122 * Peeter Müürsepp, "Catastrophe Theory and Social Science", Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Social Sciences, 42 (4), Tallinn, 1993, lk 391–399 * Peeter Müürsepp, "Katastroofiteooria hiilgus ja viletsus", "Teaduslugu ja nüüdisaeg" IX, Tallinn, 1994, lk 144–157 * Peeter Müürsepp, "Making Sense of the Applications of Catastrophe Theory", Proceedings of Tartu University, [[Studia Philosophica Estonica|Studia Philosophica]] II, Tartu, 1995, lk 35–57 * Peeter Müürsepp, "René Thom – matemaatik, filosoof või teadlane", kogumikus "Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid", sari "Teaduslugu ja nüüdisaeg" XI, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, lk 93–103 * Peeter Müürsepp, "The Concept of Structural Stability as the Core of René Thom’s Philosophy From Aristotle to Contemporary Science", Saarbrücken: Lambert Academic Publishing, 2010 * Peeter Müürsepp, 2011, "Knowledge in Science and Non-Science", [[Baltic Journal of European Studies]], 1(1 (9)), lk 61–73 * Peeter Müürsepp, [https://web.archive.org/web/20110926215930/http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6039 "Filosoofia rollist ülikoolis"], [[Õpetajate Leht]], 23. september 2011 (arhiivikoopia Internet Archive'is) * Peeter Müürsepp, 2016, "Teadusfilosoofia humaniora ja realia vahel. Mõtisklus Tartu Ülikooli juhtiva teadusfilosoofi elutöö kuuluvusega seonduvast", sarjas "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" XLIV, lk 141-149 * Peeter Müürsepp, [https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVtyajalkys201812.2.5.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Katastroofiteooria matemaatikas – meenutuskilde retseptsioonist Eestis"], kogumikus "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" XLVI (2018), lk 78–88 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Müürsepp, Peeter}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 66e4ot9n27amma6mjtniot2cm0belj3 Janika Päll 0 262576 7257452 7207805 2026-10-22T21:44:50Z Morel 26171 pilt 7257452 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Janika Päll 2025.jpg|pisi|Janika Päll 2025. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Janika Päll''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1965]]) on [[eestlased|eesti]] [[klassikaline filoloog]] ja tõlkija. Tema eelistatud uurimisteemad on [[vanakreeka keel]] ja [[antiikkirjandus]], [[retoorika]]ajalugu, tõlkeküsimused, antiikaja traditsioon [[Renessanss|renessansis]] ja [[Varauusaeg|varauusajal]] ning [[raamatulugu]]. ==Haridus== Ta õppis aastail [[1973]]–[[1982]] [[Tartu 2. Keskkool]]is, omandades seal põhihariduse. Seejärel õppis ta 1982–[[1986]] [[Tartu Muusikakool]]is, saades klaveriõpetaja kutse ja keskerihariduse. Aastatel 1986–[[1991]] õppis ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]], lõpetades selle klaveriõpetaja ja kontsertmeistri kvalifikatsiooniga. 1991. aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i, mille lõpetas [[1995]] bakalaureusekraadiga [[klassikaline filoloogia|klassikalises filoloogias]]. Samal aastal jätkas ta õpinguid magistriõppes ning kaitses aastal [[2000]] teadusmagistri (MA) kraadi klassikalises filoloogias tööga "Stroofipiir ja selle ületamine Sappho ja Alkaiose luules".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.fl.ut.ee/332771 |vaadatud=2011-12-21 |arhiivimisaeg=2010-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100111070142/http://www.fl.ut.ee/332771 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta kaitses 2007. a. doktorikraadi klassikalises filoloogias väitekirjaga "''Form, style and syntax: towards a method of description and analysis of Greek prose rhythm: on the example of "Helen's encomium" by Gorgias''".<ref>[http://hdl.handle.net/10062/4308 Doktoritöö täistekst]</ref> ==Töökäik== 1991–1996 oli ta [[Ülenurme Muusikakool|Ülenurme Muusikakooli]] klaveriõpetaja. Alates 1995 töötas ta Tartu Ülikoolis, alguses klassikalise filoloogia assistendina, 2003–2013 [[Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakond|klassikalise filoloogia osakonna]] lektorina. 2013. aastast töötab teadurina [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]s. 1996. aastal õpetas ta ka [[kirikuladina keel]]t [[Viljandi Kultuurikolledž]]is. Alates 2018. aastast Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor<ref>{{Netiviide |url=https://www.ut.ee/et/uritused/tu-klassikalise-filoloogia-professori-janika-palli-inauguratsiooniloeng-sona-joud-vana |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-16 |arhiivimisaeg=2018-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180916201928/https://www.ut.ee/et/uritused/tu-klassikalise-filoloogia-professori-janika-palli-inauguratsiooniloeng-sona-joud-vana |url-olek=ei tööta }}</ref>. Janika Päll kuulub humanitaarteadusliku veebiajakirja [[Studia Humaniora Tartuensia]] toimetuskolleegiumisse.<ref>[http://www.sht.ut.ee/index.php/sht/about/editorialTeam Studia Humaniora Tartuensia − Editorial Team]</ref> Ta on tegev mitmes rahvusvahelises erialaorganisatsioonis, kuulub ülemaailmse retoorikaajaloo ühingu ISHR juhatusse (2015–2019)<ref>http://ishr-web.org/aws/ISHR/pt/sp/board</ref>.<br>Samuti on ta osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisrühmas, näiteks antiigi meetrika ja rütmika uurimisrühmas DAMON (aastast 2000)<ref>{{Netiviide |url=https://www.eris.ee/user.cv.preview.php?id=3949 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-16 |arhiivimisaeg=2021-06-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210621182229/https://www.eris.ee/user.cv.preview.php?id=3949 |url-olek=ei tööta }}</ref>, ning juhib praegu [[Lundi Ülikool|Lundi]], [[Helsingi Ülikool|Helsingi]] ja [[Tartu Ülikool]]i Helleno-Nordica uurimisrühma [[Humgraeca andmebaas]]i töörühma<ref>http://portal.research.lu.se/portal/en/projects/hellenonordica-the-humanist-greek-heritage-of-the-swedish-empire%287a415562-3287-4f96-8231-2de06f518c92%29.html</ref><ref>{{Netiviide |url=https://utlib.ut.ee/humgraeca |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-16 |arhiivimisaeg=2018-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180916201928/https://utlib.ut.ee/humgraeca |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Tunnustus== *1995 ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastapreemia artikli "Muusika tee kirjandusse. Vaateid J. Joyce'i loomingule" eest *2007 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (koos [[Kristi Viiding|Kristi Viidingu]] ja [[Jana Orion|Jana Orioniga]], antoloogia "O DORPAT, URBS ADDICTISSIMA MUSIS …, Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet" koostamise eest) *2025 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärk |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://humanitaarteadused.ut.ee/en/dr-janika-pall Janika Päll TÜ klassikalise filoloogia osakonna kodulehel] *{{ETIS}} *[https://kultuur.err.ee/981184/janika-pall-vanakreeka-autorid-opetavad-kuidas-valtida-tulisid-ja-sodu Janika Päll: vanakreeka autorid õpetavad, kuidas vältida tülisid ja sõdu]. ERR {{JÄRJESTA:Päll, Janika}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 0nojpn0eikv9a75z1oxdm6liifs2dvn René Thom 0 264340 7257254 7149737 2026-10-22T14:30:19Z Ehitaja 63547 7257254 wikitext text/x-wiki [[Pilt:René Thom.jpeg|pisi|René Thom (1970)]] '''René Frédéric Thom''' ([[2. september]] [[1923]] [[Montbéliard]] – [[25. oktoober]] [[2002]] [[Bures-sur-Yvette]]) oli prantsuse matemaatik, [[katastroofiteooria]] looja. Thomil on ka olulisi töid [[teoreetiline bioloogia|teoreetilise bioloogia]] ja [[arengubioloogia]] vallas ning katastroofiteooria rakendamisest [[semiootika]]s. Eestis on tema töödega tegelenud ka teadusfilosoofid.<ref>[[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVtyajalkys201812.2.5.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Katastroofiteooria matemaatikas – meenutuskilde retseptsioonist Eestis"], kogumikus "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" XLVI (2018), lk 78–88 ()</ref> Tema tütar on sovetoloog [[Françoise Thom]]. ==Eesti keeles== * René Thom, 1994. "Lühiülevaade Waddingtoni kontseptsioonidest". Tlk [[Toomas Trapido]]. Kogumikus "Eluteaduse metodoloogia", sari "[[Schola Biotheoretica]]" 20, lk 47–51 ==Tema kohta== * [[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], 2007. "René Thom – matemaatik, filosoof või teadlane". Kogumikus "Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid". Sari "Teaduslugu ja nüüdisaeg" 11. Tartu: Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, lk 93–103 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Thom, René}} [[Kategooria:Prantsuse matemaatikud]] [[Kategooria:Prantsuse semiootikud]] [[Kategooria:Prantsuse bioloogid]] [[Kategooria:Bioloogiateoreetikud]] [[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2002]] qkqe2v6zxzi212rnb13soqqx7am1sl4 Eesti võrkpallikoondis 0 268948 7257607 7256723 2026-10-23T10:06:46Z Angmar Brekker 94578 7257607 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''Eesti võrkpallikoondis''' |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" text-align:center; |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi|keskel]] |- | style="text-align:left;" |'''Eesti alaliit''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti Võrkpalli Liit]] |- | style="text-align:left;" |'''Konföderatsioon''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[CEV]] <small>(Euroopa tasand)</small> <br> [[FIVB]] <small>(maailma tasand)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Rainer Vassiljev]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Andri Aganits]] |- | style="text-align:left;" |'''Enim mänge''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Kert Toobal]] <small>(308)</small> |- | style="text-align:left;" |'''FIVB edetabelikoht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |30. <small>(21.09.2026)</small> |- | style="text-align:left;"|'''Parim''' | colspan="3"style="text-align:left;"|26. <small>(01.10.2018)</small> |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi =56A5EC | kere =56A5EC | paremkäsi =56A5EC | püksid =56A5EC | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =EEEEEE | kere =EEEEEE | paremkäsi =EEEEEE | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 1 }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _shoulder_blue_gradient | muster_b = _blacktopgradient | muster_ra = _shoulder_blue_gradient | vasakkäsi =0066CC | kere =0066CC | paremkäsi =0066CC | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 2 }} | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |8 <small>(2009 esmakordselt)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |'''11.''' <small>(2015)</small> |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|Maailmameistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |1 <small>(2027)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |TBD |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht:''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |} {{commonscat}} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusvõistkond [[võrkpall]]is. Koondist haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]] ning selle liikmed valib peatreener. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kaheksal korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]], [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]], [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] ja [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] finaalturniiri debüüdi teeb koondis [[2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2027. aastal]].<ref>[https://www.fivb.com/32-teams-bound-for-the-2027-fivb-mens-volleyball-world-cup-in-poland/ 32 teams bound for the 2027 FIVB Men’s Volleyball World Cup in Poland] FIVB, 19.10.2026.</ref> [[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängudele]] Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim koht FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Kahel korral on võidetud [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] (2016 ja 2018). ==Ajalugu== ===Eesti Vabariik (1919–1940)=== [[Võrkpall]] (algselt tuntud kui ''mintonett'') pärineb [[1895]]. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ning hakkas [[Eesti]]s populaarsust koguma [[Vabadussõda|Vabadussõja]] (1918–1920) järel.<ref name="lugemik">[[Valeri Maksimov|Maksimov, Valeri]] 2009. Võrkpalli lugemik.</ref> Võrk- ja [[korvpall]]i koondav [[Eesti Käsipalli Liit (1923)|Eesti Käsipalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1923]] [[Toompea]]l.<ref name=lugemik/> Esimesed rahvusvahelised võistlused pidas koondis [[Läti meeste võrkpallikoondis|Lätiga]] 1923. aastal [[Tartu]]s ja [[Tallinn]]as, mis geimigi loovutamata võideti.<ref name="ajaloost">Raul Rähni. [https://www.arhiiv.volley.ee/vorkpalli-ajaloost?l=est 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 04.06.2024).</ref> Aastatel 1919–1940 maavõistlusi oluliselt ei korraldatud (k.a [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa-]] ja [[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|maailmameistrivõistluseid]]) ning koondise enamus kohtumisi toimusid Lätiga. Sel ajal olid Eestis võrkpalluriteks lisaks üliõpilastele põhiliselt kergejõustiklased ja korvpallurid, kelle jaoks võrkpall oli kõrvalala. Koondisel treenerit ei olnud, vaid koondisele valiti kapten, kes valis koondislased, kellega enne maavõistlusi mõned korrad kokku harjutati. Selle aja üks nimekamaid Eesti võrkpallureid oli [[Erich Altosaar]].<ref name=lugemik/> ===Okupatsiooniaastad (1940–1991)=== [[1940]]. aastal liideti Eesti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu ning iseseisva riigiga koos kadus ka rahvuskoondis. [[Eesti NSV]]-l oli oma koondis, kuid sellega osaleti vaid liidusisestel võistlustel ja spartakiaadidel.<ref name=lugemik/> Esimese [[eestlane|eestlasest]] meesvõrkpallurina sai Nõukogude Liidu A-koondisse [[1970]]. aastal [[Peet Raig]]. Hiljem tuli koondisega olümpiavõitjaks (1980), viiekordseks Euroopa (1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983) ja kahekordseks maailmameistriks (1978 ja 1982) [[Viljar Loor]]. Korra tuli Euroopa meistriks (1987) [[Jaanus Lillepuu]].<ref name=lugemik/> ===Taasiseseisvunud Eesti "fantoomkoondis" (1991–1999)=== Eesti Vabariik taastati [[20. august]]il [[1991]] ning taasiseseisvunud Eesti koondise peatreeneriks määrati [[Urmas Saar]]. Samal ajal alustas tegevust Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglasena [[Eesti Võrkpalli Liit]] (EVF). 1992. aastast kuulub Eesti [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|Rahvusvahelisse Võrkpalliföderatsiooni]] (FIVB) ja [[Euroopa Võrkpalli Konföderatsioon]]i (CEV).<ref name=lugemik/> Pärast iseseisvumist käis Eesti võrkpallikoondis koos vähe. Koondislaste sõnul puudus järjepidevus, ühine eesmärk ja arusaamad. Aastatel 1991–1999 pidas koondis 41 ametlikku mängu (nendest 6 tiitlivõistluste valikmängud). Juhendajad vahetusid pidevalt.<ref name="keelega">[[Märt Roosna|Roosna, Märt]] 2017. Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu.</ref> 1992. aastal täitis koondise treeneri rolli [[Laimons Raudsepp]] ning osaleti esmakordselt Euroopa meistrivõistluste eelvalikturniiril, kus valikringis mängiti [[Ukraina meeste võrkpallikoondis]]ega. Esimene mäng kaotati 0:3 ning vaatamata korduskohtumise 3:1 võidule edasi ei pääsetud. 1993. aastal loodi Eestis mängivatest mängijatest Eesti klubide koondis. Selle koondisega saadi [[Andrei Ojamets]]a juhendamisel samal aastal [[Türgi]]s toimunud [[Spring Cup]]il kolmas koht. 1995. aasta lõpus Ojamets loobus peatreeneri positsioonist ning uuteks treeneriteks määrati [[Urmas Saar]] ja [[Mati Merirand]], kuid võistlusväljundit koondisele ei olnud (1996. aastal ei pidanud koondis ühtegi ametlikku mängu).<ref name=keelega/><ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/EST-Rahvusmeeskonna-kohtumised-16.08.25.pdf Rahvusmeeskonna kohtumised (16.08.2025 seisuga)] Eesti Võrkpalli Liit.</ref> 1996. aasta lõpus naasis koondise etteotsa [[Laimons Raudsepp]]. Samal aastal osaleti maailmameistrivõistluste eelvalikmängudel, kus ühtegi mängu ei võidetud. Rahalistel kaalutlustel otsustas EVF esinduskoondisi 1995.–1999. aastatel Euroopa meistrivõistluste valikturniiridele mitte saata. Veel kahel korral osaleti Spring Cupil, kus esimese turniiri edu korrata ei suudetud.<ref name=lugemik/> ===Tõus 20 Euroopa parema koondise sekka (2000–2004)=== Eesti võrkpallimeeskond otsustati EVF-i poolt taas Euroopa meistrivõistluste valikturniirile saata 2001. aasta võistlustel. [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] klubide juhid polnud aga rahul senise peatreeneri tegemistega ning 2000. aastal Raudsepp tagandati ja uueks peatreeneriks määrati [[Andres Toode]]. 2000. ja 2001. aastal toimunud EM-eelvalikturniiril saadi 4 võidu ja 2 kaotusega alagrupis teine koht, kuid A-gruppi pääsemiseks sellest ei piisanud. 2001. aasta alguses pärast esimesi sõpruskohtumisi loobus Toode peatreeneri ametist ning uueks peatreeneriks sai endine abitreener [[Andres Skuin]]. Tema juhendamisel osaleti samal aastal 2002. aasta MM-eelvalikturniiril, kus kolmest mängust ei saadud ühtegi mängu ega geimivõitu.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> Skuin suri 2003. aasta alguses ning koondise uueks peatreeneriks määrati [[Pärnu VK]] peatreener, [[soomlane|soomlane,]] [[Pasi Sakari Rautio]]. 2002. ja 2003. aastal mängitud 2003-EM eelvalikturniir võideti ühtegi mängu kaotamata ning sellega tõusis koondis [[Euroopa]] "mudaliigast" A-gruppi (20 parema hulka). 2003. aastal osales koondis 2004-OM eelkvalifikatsioonis, kus tänu paremale punktide vahele [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] vastu pääseti teisele kvalifikatsiooniturniirile. Seal kaotati kõik kolm mängu ning järgmisse faasi ei jõutud. 2004. aastal toimunud 2005-EM valikturniiril jäädi ühe võidu ja viie kaotusega kolmandaks ning finaalturniirile ei pääsetud.<ref name=lugemik/><ref name=keelega/> ===Koondise võtab üle treeneri kogemuseta Keel (2004–2007)=== [[Pilt:Avo Keel.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Avo Keel]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2004–2014]] 2004. aasta sügisel lõppes Rautiol leping ning uue peatreeneri otsingul tehti ettepanek kandideerida treeneri kogemuseta hiljuti erru läinud pikaajalisel koondise kaptenil ja sidemängijal [[Avo Keel]]el, kes osutus valituks. 2005. aastal osaleti 2006-MM valikturniiril, kus kaks esimest valikturniiri läbiti ühe kaotusega ning esmakordselt koondise ajaloos jõuti otsustavale kolmandale valikturniirile. Seal jäädi alla sel ajal Euroopa tipus olnud [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poolale]], [[Venemaa meeste võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaariale]] ning pilet MM-finaalturniirile jäi kahe mänguvõidu kaugusele. Esmakordselt osaleti [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]], kus võideti 12 alagrupimängust kaks ning lõpetati kaheksa koondise konkurentsis viimasena.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> 2006. aasta kevadel võideti esimest korda Spring Cup, kus Eesti koondis oli vahepealsetel aastatel ka osalenud, kuid mille osalejate tase (edetabelite järgi) oli aastatega aina langenud. Osaleti 2007-EM valikturniiril, kus nelja võidu ja kahe kaotusega saadi alagrupis teine koht, mis viis koondise EM-pileti eest võitlema [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soomega]]. Kaks omavahelist kohtumist kaotati ning sellega jäädi ilma ka kohast EM-finaalturniiril. Euroopa Liigas saadi 11 kaotuse ja 1 võiduga taas kaheksa koondise seas viimane koht.<ref name=lugemik/> 2007. aastal otsustas Eesti loobuda Euroopa Liigas osalemisest pärast alagruppide loosimise põhjendamatuid korrigeerimisi. Novembris toimus 2008-OM eelkvalifikatsioon, kus kaotati kaks peetud mängu ning järgmisesse ringi ei jõutud.<ref name=keelega/> ===Esimest korda EM-finaalturniiril (2008–2009)=== 2008. aastal toimunud 2009-EM valikturniir oli koondisele läbimurdeline. Eesti oli alagrupis koos [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]], [[Ungari meeste võrkpallikoondis|Ungari]] ja [[Montenegro meeste võrkpallikoondis|Montenegroga]]. Esimesel alagrupiturniiril [[Poola]]s kaotati vaid kodumeeskonnale. [[Tallinn]]as toimunud turniiril võideti kahes esimeses mängus taas Ungarit ja Montenegrot ning alagrupi teine koht tundus olevat kindel. Poola kaotus Montenegrole jättis aga võimaluse viimases mängus Poolaga (2006-MM finalist) võidelda alagrupi võidu eest (alagrupi võitja pääses otse EM-finaalturniirile, teine koht mängis ''play-off''{{'}}is). 25. mail 2008 toimunud kohtumine võideti kodus 3:2 ning pääseti koondise ajaloos esimest korda EM-finaalturniirile. Otsustavas mängus üllatati koosseisuga: tavapärase kapteni ja sidemängija [[Veiko Lember|Lemberi]] aset täitis põhiliselt [[Kert Toobal]], lisaks mängisid [[Argo Meresaar]], [[Ardo Kreek]], [[Sten Esna]], [[Martti Rosenblatt]], [[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Janis Sirelpuu]], [[Jaanus Nõmmsalu]] ja [[Kristjan Sikaste]] (koondisse kuulus ka vigastatud [[Eerik Jago]] ja Poola turniiril osalenud [[Aivar Silm]]).<ref name=keelega/> 2009. aastal osaleti 2010-MM valikturniiridel, kus teises ringis saadi kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teine koht (2.-4. kohal tekkis surnud ring, kus Eestil oli parim geimipunktide suhe), mis andis pääsu MM-valiksarja kolmandasse ringi. Eesti vormi tipp oli suunatud mõned nädalad hiljem toimunud EM-finaalturniirile ning kolme kaotusega jäädi MM-valikturniiri kolmanda ringi alagrupis viimaseks.<ref name=keelega/> Septembris 2009 osales Eesti esimest korda [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril ([[Türgi]]s). Alagrupis kaotati mängud [[Venemaa meeste võrkpallikoondis|Venemaale]] (1:3), [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandile]] (1:3) ja [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soomele]] (0:3), millega jäädi alagrupis viimaseks ja võistlustel 16 koondise seas 14ndaks.<ref name=keelega/> ===Teist korda EM-finaalturniiril (2010–2011)=== 2010. aastal osaleti koondisega 2011-EM valikturniiril. Alagrupis jäädi kahe kaotuse ja nelja võiduga [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] järel teiseks, mis viis otsustavateks ''play-off'' mängudeks kokku [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandiga]]. Mõlemad kohtumised võideti (3:1 ja 3:0) ning tagati teist korda pääs EM-finaalturniirile.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis paiknes Eesti 48. kohal.<ref>Liis Velsker. [https://sport.postimees.ee/295008/eesti-meeskond-on-fivb-edetabelis-48-kohal Eesti meeskond on FIVB edetabelis 48. kohal] Postimees arhiiv, 03.08.2010.</ref> Peatreener [[Avo Keel]] valiti Eesti 2010. [[aasta treener|spordiaasta treeneriks]] ja koondis [[aasta võistkond|spordiaasta võistkonnaks]].<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/67220226/aasta-treener-edu-toi-jalad-maas-kaimine Aasta treener: edu tõi jalad maas käimine] Delfi, 26.12.2010.</ref><ref>Kristi Vahemaa. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51289278/aasta-voistkond-valge-mustlane-vaga-vesi-jutupaunik-ja-toomees Aasta võistkond: valge mustlane, vaga vesi, jutupaunik ja töömees] 29.12.2010.</ref> 2011. aasta tippsündmuseks oli septembris [[Tšehhi]]s (ja [[Austria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupiturniiri alustati 0:3 kaotustega [[Venemaa meeste võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhile]]. Otsustav mäng [[Portugali võrkpallikoondis|Portugaliga]] võideti 3:0, mis andis alagrupis kolmanda koha ja edasipääsu 12. parema hulka. ''Play-off''{{'}}is oli Eesti vastaseks [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]], kellele kaotati kindlalt 0:3. Kokkuvõttes saadi võistlustel 16 koondise konkurentsis 12. koht.<ref name=keelega/> Novembris 2011 osaleti ka 2012-OM eelkvalifikatsioonis, kus alagrupp võideti ühe võidu ja ühe kaotusega.<ref>[https://sport.err.ee/7877/vorkpallikoondis-alistas-turklased-kuivalt-ja-voitis-alagrupi Võrkpallikoondis alistas türklased kuivalt ja võitis alagrupi] ERR arhiiv, 24.11.2011.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Hispaania meeste võrkpallikoondis|Hispaaniale]] ja kvalifikatsiooni ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/7913/eesti-kaotas-eduseisust-1-3-hispaaniale-ja-olumpiale-ei-paase Eesti kaotas eduseisust 1:3 Hispaaniale ja olümpiale ei pääse] ERR arhiiv, 25.11.2011.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti 36. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/8424/vorkpallikoondis-maailma-edetabelis-36-kohal-juhib-brasiilia Võrkpallikoondis maailma edetabelis 36. kohal, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 07.12.2011.</ref> ===Keele aeg koondise ees saab läbi (2012–2014)=== 2012. aastal vaatamata peatreeneri soovile ei osaletud jätkuvalt Euroopa Liigas, samuti loobusid tugevamad vastased planeeritud sõpruskohtumistest. Septembris toimunud 2013-EM valikturniiri eel oli koondis saanud mängupraktikat soovitust vähem. Alagrupis võideti kaks mängu ning kaotati neli, millega saadi kolmas koht ja jäädi EM-finaalturniirilt välja. Kusjuures esimesed kolm kaotust olid 2:3, mis andis viimase mängu eel [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandiga]] veel võimaluse võidu korral edasi pääseda, kuid seda realiseerida ei suudetud.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis langeti kaks kohta ning oldi 38. kohal.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/488863/eesti-vorkpallikoondis-kukkus-maailma-edetabelis-suurbritannia-tousis-skandaalsel-moel Eesti võrkpallikoondis kukkus maailma edetabelis, Suurbritannia tõusis skandaalsel moel] Õhtuleht, 16.08.2012.</ref> EM-finaalturniirilt kõrvale jäämise tõttu oli 2013. aasta koondisesuvi lühike, võisteldi vaid kevadel. Mais osaleti [[Rakvere]]s toimunud 2014-MM esimesel valikturniiril, kus osade osalejate suureks pahameeleks alagrupid mitte ei loositud vaid jagati vastavalt küsimusi tekitavale "geograafilise printsiibile". Oma alagrupp võideti ning pääseti teise valikturniiri, mis toimus 2014. aasta jaanuaris [[Ludwigsburg]]is. Kaotati [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgile]] (0:3) ja [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), võideti küll [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiat]] (3:1), kuid kolmanda kohaga kolmandale valikturniirile ei pääsetud. See turniir jäi viimaseks ka peatreener Avo Keelele.<ref name=keelega/> ===Creţuga tagasi Euroopa Liigas ja EM-finaalturniiril (2014–2015)=== Uueks peatreeneriks valiti Rumeenia ja Austria kodakondsusega [[Gheorghe Creţu]].<ref>[https://sport.err.ee/52857/eesti-vorkpallikoondise-peatreeneriks-sai-endine-rumeenia-koondise-juhendaja Eesti võrkpallikoondise peatreeneriks sai endine Rumeenia koondise juhendaja] ERR arhiiv, 09.04.2014.</ref> Uue peatreeneri all mängiti pärast kahte sõpruskohtumist 2014. aasta mais 2015-EM valikturniir. Alagrupis saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning pileti eest EM-finaalturniirile tuli mängida [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsiga]] ''play-off''{{'}}i.<ref>[https://sport.err.ee/55331/eesti-vorkpallikoondis-mangib-em-finaalturniiri-koha-eest-rootsiga Eesti võrkpallikoondis mängib EM-finaalturniiri koha eest Rootsiga] ERR arhiiv, 01.06.2014.</ref> 2014. aasta septembris paiknes Eesti koondis FIVB maailma edetabelis 41. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/60386/eesti-vorkpallikoondis-kerkis-maailma-edetabelis-juhib-brasiilia Eesti võrkpallikoondis kerkis maailma edetabelis, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 24.09.2014.</ref> 2015. aasta mais toimusid 2015-EM valikturniiri ''play-off'' mängud Rootsiga, mille Eesti kindlalt võitis (3:1 ja 3:0) ning tagas sellega kolmandat korda koha EM-finaalturniiril.<ref>[https://sport.err.ee/71005/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis tagas koha EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 31.05.2015.</ref> Pärast 2006. aastat osaleti esimest korda taas [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]]. Alagrupiturniir läbiti ühegi kaotuseta (10 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/73931/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-euroopa-liiga-alagrupi-kumne-voiduga-kumnest Eesti võrkpallikoondis lõpetas Euroopa liiga alagrupi kümne võiduga kümnest] ERR arhiiv, 09.08.2015.</ref> Poolfinaalis kaotati 0:3 [[Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Makedooniale]] ning kolmanda koha mängus sama tulemusega [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poolale]], kokkuvõttes saadi neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/74108/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-euroopa-liiga-poolfinaalis Eesti võrkpallikoondis kaotas Euroopa liiga poolfinaalis] ERR arhiiv, 13.08.2015.</ref><ref>[https://sport.err.ee/74170/fotod-vorkpallikoondis-pidi-pronksimangus-poola-paremust-tunnistama FOTOD | Võrkpallikoondis pidi pronksimängus Poola paremust tunnistama] ERR arhiiv, 14.08.2015.</ref> Eesti koondise keskblokeerija [[Ardo Kreek]] valiti teise keskblokeerijana turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionNews.aspx?NewsID=21056&ID=814 Slovenia win European League title!] CEV arhiiv, 14.08.2015.</ref> 2015. aasta koondisesuvi kulmineerus oktoobris [[Itaalia]]s (ja [[Bulgaaria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriga. Alagrupis saadi ühe võidu ja kahe kaotusega kolmas koht, millega pääseti ''play-off''{{'}}i, kus oli vastaseks [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]].<ref>[https://sport.err.ee/76772/eesti-vorkpallikoondis-purustas-horvaatia-ja-paases-edasi Eesti võrkpallikoondis purustas Horvaatia ja pääses edasi] ERR arhiiv, 11.10.2015.</ref> Pingelises mängus kaotati Serbiale 2:3 (viies geim minimaalse vahega 13:15) ning langeti konkurentsist (Serbia sai lõpuks võistlustel teise koha).<ref>[https://sport.err.ee/76879/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kahegeimilisest-eduseisust-serbiale Eesti võrkpallikoondis kaotas kahegeimilisest eduseisust Serbiale] ERR arhiiv, 13.10.2015.</ref> Eesti sai seni parima tulemuse EM-il ning lõpetas 16 koondise konkurentsis 11. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/76930/gheorghe-cretu-ma-olen-koondise-ule-vaga-uhke Gheorghe Cretu: ma olen koondise üle väga uhke] ERR arhiiv, 14.10.2015.</ref> Vaatamata edukale koondisesuvele langes Eesti FIVB maailma edetabelis 45.–46. kohale.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/72745359/misasja-vorkpallikoondis-hoopis-langes-eduka-emi-jarel-maailma-edetabelis Misasja?! Võrkpallikoondis hoopis langes eduka EMi järel maailma edetabelis!] Delfi, 20.10.2015.</ref> ===Euroopa Liiga võit ja pääs Maailmaliigasse (2016–2017)=== 2016. aasta suve esimeses pooles osaleti taas Euroopa Liigas. Sarnaselt eelmise aastaga võideti alagrupiturniiril kõik mängud (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>Lembitu Kuuse. [https://sport.err.ee/87748/vassiljev-3-2-voidu-pealt-poolfinaali-minna-on-kergem-kui-3-0-pealt Vassiljev: 3:2 võidu pealt poolfinaali minna on kergem kui 3:0 pealt] ERR arhiiv, 21.06.2016.</ref> Poolfinaalis võideti 3:2 [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria B-koondist]] ning finaalis 3:0 [[Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Makedoonia]]. Turniiri sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest libero [[Rait Rikberg]], sidemängija [[Kert Toobal]] ja nurgaründaja [[Robert Täht]] (kellele omistati ka kõige väärtuslikuma mängija auhind). Liiga võit tagas koondisele koha [[Võrkpalli Maailmaliiga|Maailmaliigas]].<ref>[https://sport.err.ee/88188/eesti-vorkpallikoondis-joudis-euroopa-liigas-finaali Eesti võrkpallikoondis jõudis Euroopa liigas finaali] ERR arhiiv, 01.07.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/88230/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-liiga-ja-paases-maailmaliigasse Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa liiga ja pääses Maailmaliigasse] ERR arhiiv, 02.07.2016.</ref> Eduka turniiriga tehti hüpe ka FIVB maailma edetabelis ning tõusti 38. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/91210/eesti-meeste-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-38-kohal Eesti meeste võrkpallikoondis on maailma edetabelis 38. kohal] ERR arhiiv, 01.09.2016.</ref> Sügisel võeti osa 2017-EM valikturniirist, kus alagrupis saadi 3 võidu ja 3 kaotusega teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/92206/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-tsehhi-ja-jatkab-em-pileti-puudmist Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Tšehhi ja jätkab EM-pileti püüdmist] ERR arhiiv, 25.09.2016.</ref> Piletile EM-finaalturniirile mängiti [[Läti meeste võrkpallikoondis|Lätiga]], kus mõlemad mängud võideti (3:2 ja 3:0) ning tagati neljandat korda pääs EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/92820/latist-kindlalt-jagu-saanud-eesti-vorkpallikoondis-paases-em-finaalturniirile Lätist kindlalt jagu saanud Eesti võrkpallikoondis pääses EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 09.10.2016.</ref> 2017. aasta kevadel osaleti 2018-MM valikturniiri teises ringis [[Tallinn]]as. Nelja võidu ja ühe kaotusega saadi [[Venemaa meeste võrkpallikoondis|Venemaa]] järel alagrupis teine koht ning pääseti kolmandasse ringi.<ref>Kristjan Kalkun. [https://sport.err.ee/598797/toobal-vottis-valikturniiri-kokku-numbrites-oli-asi-lihtsam-kui-valjakul Toobal võttis valikturniiri kokku: numbrites oli asi lihtsam kui väljakul] ERR arhiiv, 29.05.2017.</ref> Juunis osaleti esimest korda Maailmaliigas (3. tugevusgrupis). Alagrupiturniirilt pääseti viie võidu ja ühe kaotusega kolmandatena (12 koondisest) finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/601442/eesti-koondis-alistas-kreeka-ja-paases-maailmaliiga-finaalturniirile Eesti koondis alistas Kreeka ja pääses Maailmaliiga finaalturniirile] ERR arhiiv, 11.06.2017.</ref> Poolfinaalis alistati 3:0 [[Mehhiko meeste võrkpallikoondis|Mehhiko]] ning finaalis sama tulemusega [[Hispaania meeste võrkpallikoondis|Hispaania]].<ref>[https://sport.err.ee/602756/eesti-vorkpallikoondis-alistas-mehhiko-ja-kohtub-finaalis-hispaaniaga Eesti võrkpallikoondis alistas Mehhiko ja kohtub finaalis Hispaaniaga] ERR arhiiv, 18.06.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/602850/eesti-vorkpallikoondis-ei-andnud-maailmaliiga-finaalis-hispaaniale-geimigi Eesti võrkpallikoondis ei andnud Maailmaliiga finaalis Hispaaniale geimigi] ERR arhiiv, 19.06.2017.</ref> Kokkuvõttes andis see maailma tugevaimas liigas 36 koondise hulgas 25. koha. Juulis toimus 2018-MM valikturniiri kolmas ring, kus kolme võidu ja kahe kaotusega saadi [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] järel alagrupis teine koht. Kusjuures jäi koondis MM-finaalturniirile pääsust vaid ühe mänguvõidu kaugusele.<ref>[https://sport.err.ee/608934/belgia-vastu-avageimi-voitnud-eesti-vorkpallikoondis-jai-mm-i-ukse-taha Belgia vastu avageimi võitnud Eesti võrkpallikoondis jäi MM-i ukse taha] ERR arhiiv, 23.07.2017.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti augusti alguseks 32. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/611921/eesti-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-32-kohal Eesti võrkpallikoondis on maailma edetabelis 32. kohal] ERR arhiiv, 09.08.2017.</ref> 2017 koondisesuve lõpetas augusti lõpus [[Poola]]s toimunud [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soomele]] (2:3), [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbiale]] (2:3) ja [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poolale]] (0:3) ning jäädi oma alagrupis ühegi võiduta viimasele kohale. Koguarvestuses andis see 16 koondise konkurentsis 13. koha.<ref>[https://sport.err.ee/615185/eesti-koondis-kaotas-poolale-kolmes-geimis Eesti koondis kaotas Poolale kolmes geimis] ERR arhiiv, 28.08.2017.</ref> A-alagrupi parimaks nurgaründajaks valiti [[Robert Täht]] ning keskblokeerijaks [[Ardo Kreek]].<ref>[https://sport.err.ee/615568/video-taht-ja-kreek-valiti-a-grupi-parimate-hulka VIDEO | Täht ja Kreek valiti A-grupi parimate hulka] ERR arhiiv, 30.08.2017.</ref> Peatreener [[Gheorghe Creţu]]t tunnustati Eesti 2017. [[aasta treener|spordiaasta parima treeneri]] auhinnaga.<ref>[https://sport.err.ee/650946/aasta-treeneriks-valiti-gheorghe-cretu Aasta treeneriks valiti Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2017.</ref> ===Õnnestumised, pettumused ja Creţu lahkumine (2018–2019)=== 2018. aasta eel reformiti 36 koondisega Maailmaliiga 16 koondisega [[Võrkpalli Rahvuste liiga|Rahvuste liigaks]]. Euroopa Liiga jagati kahte tugevusgruppi (12 parema koondisega Euroopa Kuldliiga ja Euroopa Hõbeliiga). Euroopa Liigast Rahvuste liigasse üleminekuturniiriks loodi [[Meeste FIVB Challenger Cup|Challenger Cup]].<ref>[https://sport.err.ee/648315/eesti-vorkpallikoondised-osalevad-uuenenud-euroopa-liigas Eesti võrkpallikoondised osalevad uuenenud Euroopa liigas] ERR arhiiv, 12.12.2017.</ref> Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsevate koondiste arvu tõsteti kuueteistkümnelt kahekümne neljale. 2018. aasta koondisesuvi algas Euroopa Kuldliigaga, kus võideti oma alagrupp viie võidu ja ühe kaotusega ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/837548/eesti-vorkpallikoondis-alistas-slovakkia-ja-teenis-koha-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Slovakkia ja teenis koha finaalturniirile] ERR arhiiv, 06.06.2018.</ref> Poolfinaalis võideti 3:0 [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugali]] ning finaalis sama tulemusega [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] ning kvalifitseeruti sellega Challenger Cupile.<ref>[https://sport.err.ee/839261/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-kuldliiga-finaalis Eesti võrkpallikoondis tagas koha Kuldliiga finaalis] ERR arhiiv, 13.06.2018.</ref> Euroopa Kuldliiga sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest nurgaründaja [[Oliver Venno]], keskblokeerija [[Andri Aganits]] ja sidemängija [[Kert Toobal]], turniiri kõige väärtuslikuma mängija auhinna pälvis [[Renee Teppan]].<ref>[https://sport.err.ee/839561/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-kuldliiga Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa Kuldliiga] ERR arhiiv, 14.06.2018.</ref> Challenger Cupil saadi kuue koondise konkurentsis kolmas koht ning Rahvuste liigasse ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/841911/eesti-vorkpallikoondis-teenis-challenger-cupil-pronksmedalid Eesti võrkpallikoondis teenis Challenger Cupil pronksmedalid] ERR arhiiv, 24.06.2018.</ref> 2019-EM valikturniiril võideti alagrupis kõik neli mängu ning pääseti viiendat korda EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/856341/eesti-vorkpallikoondis-alistas-iisraeli-ja-joudis-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Iisraeli ja jõudis EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 26.08.2018.</ref> Novembris oldi FIVB maailma edetabelis 26. kohal, mis oli küll koondise seni parim koht, kuid 2020-OM valikturniirist jäi Eestit lahutama üks koht ja üks punkt.<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-koondis-paases-ule-noatera-tokyo-om-i-kvalifikatsiooniturniirile/ Esialgne info osutus valeks: Eesti tõusis maailma edetabelis 12 kohta, kuid OM-kvalifikatsiooniturniirile ilmselt ei pääse] Võrkpall24, 16.11.2018.</ref> Creţu valiti teist aastat järjest Eesti spordiaasta parimaks treeneriks.<ref>[https://sport.err.ee/887800/aasta-treeneriks-nimetati-teist-aastat-jarjest-gheorghe-cretu Aasta treeneriks nimetati teist aastat järjest Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2018.</ref> 2019. aastal sai [[Eesti]] õiguse korraldada Euroopa Kuldliiga finaalturniiri (tähistamaks Eesti võrkpalli 100. juubeliaastat).<ref>[https://sport.err.ee/918221/eesti-vorkpalli-100-aasta-juubelit-tahistatakse-kuldliiga-finaalturniiriga Eesti võrkpalli 100 aasta juubelit tähistatakse Kuldliiga finaalturniiriga] ERR arhiiv, 08.03.2019.</ref> Kuna korraldajatena oli Eestil koht ''final four''<nowiki/>'is tagatud, anti mitmetele kogenud mängijatele pikemalt aega puhkamiseks ning mängiti suuremalt jaolt noorendatud koosseisuga.<ref>[https://sport.err.ee/926096/vorkpallikoondis-alustab-koondisesuve-noorendatud-koosseisuga Võrkpallikoondis alustab koondisesuve noorendatud koosseisuga] ERR arhiiv, 02.04.2019.</ref><ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20231129015242/https://vorkpall24.ee/eesti-koondise-vangerdused-neli-meest-saadeti-puhkusele-raskekahurvagi-votab-ohjad-ule/ Eesti koondise vangerdused: neli meest saadeti puhkusele, raskekahurvägi võtab ohjad üle] Võrkpall24, 05.06.2019.</ref> Alagrupis saadi kahe võidu ja nelja kaotusega viimane (neljas) koht.<ref>[https://sport.err.ee/952787/eesti-meeste-vorkpallikoondis-pidi-tunnistama-hispaania-paremust Eesti meeste võrkpallikoondis pidi tunnistama Hispaania paremust] ERR, 15.06.2019.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgile]] 1:3 ja pronksimäng [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandile]] 0:3 ning saadi liigas neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/954959/eesti-kaotas-turgile-ja-kuldliiga-finaali-ei-joudnud Eesti kaotas Türgile ja Kuldliiga finaali ei jõudnud] ERR, 21.06.2019.</ref><ref>[https://sport.err.ee/955109/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kuldliiga-pronksimangu-kuivalt Eesti võrkpallikoondis kaotas Kuldliiga pronksimängu kuivalt] ERR, 22.06.2019.</ref> Septembris toimus [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati kõik viis mängu, jäädi alagrupis viimasele (kuuendale) kohale ning kogu arvestuses saadi 24 koondise seas viimane koht.<ref>[https://sport.err.ee/981602/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-i-kindla-kaotusega-ukrainale Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-i kindla kaotusega Ukrainale] ERR, 18.09.2019.</ref> Pärast EM-i lõppu teatas Creţu, et loobub edasisest peatreeneritööst, ehkki alaliit oli valmis temaga koostööd jätkama.<ref>[https://sport.err.ee/981910/cretu-teatas-ametist-lahkumisest Cretu teatas ametist lahkumisest] ERR, 19.09.2019.</ref> ===Eesti langeb FIVB maailma edetabelis 42 kohta ja korraldab EM-finaalturniiri (2020–2021)=== [[Pilt:2020047144121 2020-02-16 DVV Pokalfinale - 0429 - B70I7390.jpg|pisi|[[Cédric Énard]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2020–2021]] 2019. aasta juunis tegi CEV teatavaks, et [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021. aasta EM-finaalturniiri]] üheks alagrupiturniiri korraldajaks on [[Eesti]].<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-kinnitati-2021-aasta-em-finaalturniiri-uheks-korraldajaks/ Eesti kinnitati 2021. aasta EM-finaalturniiri üheks korraldajaks!] Võrkpall24, 21.06.2019.</ref> Sama aasta viimastel päevadel tehti teatavaks, et koondise uueks peatreeneriks saab [[prantslane]] [[Cédric Énard]].<ref>[https://sport.err.ee/1018669/meeste-vorkpallikoondist-asub-juhendama-prantslane-naiste-koondist-itaallane Meeste võrkpallikoondist asub juhendama prantslane, naiste koondist itaallane] ERR, 29.12.2019.</ref> 2020. aasta veebruaris avaldati uue süsteemiga FIVB maailma edetabel, kus Eesti koondis oli langenud 26. kohalt 68. kohale (uues edetabelis võeti arvesse vaid 2019. aasta tulemusi).<ref>[https://sport.postimees.ee/6887112/meeste-vorkpallikoondis-tegi-maailma-edetabelis-vabalanguse Meeste võrkpallikoondis tegi maailma edetabelis vabalanguse] Postimees, 01.02.2020.</ref> FIVB otsustas 2020. aasta lõpus edaspidi mitte korralda MM-valiksarju ning nende asemel täita kohad maailma edetabeli alusel.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/91888415/nonsenss-ajuvaba-eesti-vorkpallikoondis-sai-halva-uudise „Nonsenss, ajuvaba.” Eesti võrkpallikoondis sai halva uudise] Delfi, 07.12.2020.</ref> 2020. aasta alguses levis [[koroonapandeemia]]. Selle tõttu jäeti ära Euroopa Liiga, samuti ei pidanud Eesti osalema korraldajatena EM-valiksarjas. Koondis küll kogunes, kuid mängiti vaid mõned sõpruskohtumised Soome ja Lätiga.<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1094610/eesti-vorkpallikoondist-ootab-luhike-suvi Eesti võrkpallikoondist ootab lühike suvi] ERR, 26.05.2020.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1116889/eesti-vorkpallimeeskond-ei-soida-poola-kontrollmangudele Eesti võrkpallimeeskond ei sõida Poola kontrollmängudele] ERR, 25.07.2020.</ref> 2021. aastal korraldati taas Euroopa Kuldliiga, kus osales ka Eesti. Alagrupiturniir läbiti kaotuseta (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608237690/eduka-turniiri-lopetanud-eesti-vorkpallikoondis-alistas-lati Eduka turniiri lõpetanud Eesti võrkpallikoondis alistas Läti] ERR, 06.06.2021.</ref> Poolfinaali [[Türgi meeste võrkpalliklubi|Türgi]] vastu asuti 2:0 juhtima, kuid kaotati mäng lõpuks 2:3.<ref>[https://sport.err.ee/1608252627/eesti-vorkpallikoondis-mangis-eduseisu-maha-ja-kaotas-kuldliigas-turgile Eesti võrkpallikoondis mängis eduseisu maha ja kaotas Kuldliigas Türgile] ERR, 19.06.2021.</ref> Kolmanda koha mängus võideti kindlalt 3:0 [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgiat]] ning saadi pronksmedal.<ref>[https://sport.err.ee/1608253113/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-belgia-ja-teenis-kuldliigas-pronksi Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Belgia ja teenis Kuldliigas pronksi] ERR, 20.06.2021.</ref> 2021. aasta septembris toimus ajaloo esimene kodune EM-finaalturniir ([[Saku Suurhall]]is, [[Tallinn]]as). Eesti kaotas esimese mängu [[Läti meeste võrkpallikoondis|Lätile]] (1:3) ning samuti said vigastada nurgaründajad [[Karli Allik]], [[Robert Täht]] ja [[Märt Tammearu]], esimese asemel toodi meditsiinilise jokkerina koondise juurde [[Stefan Kaibald]].<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94477681/kogu-tode-mangust-eesti-mang-karises-nurgarundajate-pealt-keele-uljas-ennustus-lakski-taide KOGU TÕDE MÄNGUST | Eesti mäng kärises nurgaründajate pealt, Keele uljas ennustus läkski täide] Delfi, 01.09.2021.</ref><ref>Madis Kalvet. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94496719/eesti-vorkpallikoondis-sai-vigastud-karli-alliku-asemele-em-ile-tuua-jokkerina-uue-mangija Eesti võrkpallikoondis sai vigastud Karli Alliku asemele EM-ile tuua jokkerina uue mängija] Delfi, 03.09.2021.</ref> Järgmine mäng [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] vastu võideti (3:2), kuid kaotati ka [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiale]] (2:3) ja [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaale]] (0:3), mis andis alagrupis viimase (kuuenda) koha ning üldarvestuses 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608332705/eesti-em-finaalturniir-loppes-kindla-kaotusega-prantsusmaale Eesti EM-finaalturniir lõppes kindla kaotusega Prantsusmaale] ERR, 09.09.2021.</ref> Jaanuaris 2022 teatati, et peatreener Énard enam selles ametis ei jätka.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/95580545/otsus-kups-eesti-vorkpallikoondis-saab-enardi-asemel-uue-juhendaja-taas-valismaalt Otsus küps. Eesti võrkpallikoondis saab Énardi asemel uue juhendaja, taas välismaalt] Delfi, 06.01.2022.</ref> ===Seitsmendat korda EM-finaalturniiril (2022–2023)=== [[Pilt:Eesti võrkpallikoondis 2022.jpg|pisi|Eesti võrkpallikoondis 2022. aasta kevadel]] [[Pilt:Alar Rikberg 2022.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Alar Rikberg]] oli Eesti võrkpallikoondise peatreener aastatel 2023–2026.]] 2022. aastal sai koondise peatreeneriks [[itaallane]] [[Fabio Soli]].<ref>[https://sport.err.ee/1608461372/meeste-vorkpallikoondise-uueks-peatreeneriks-sai-itaallane-fabio-soli Meeste võrkpallikoondise uueks peatreeneriks sai itaallane Fabio Soli] ERR, 10.01.2022.</ref> 2022. aasta [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiril saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning jäädi finaalturniirilt välja.<ref>[https://sport.err.ee/1608626416/vorkpallikoondise-kohtumine-tsehhiga-jaab-koroonaviiruse-tottu-ara Võrkpallikoondise kohtumine Tšehhiga jääb koroonaviiruse tõttu ära] ERR, 10.06.2022.</ref> Augustis toimus 2023. aasta EM-i valikturniir, kus Eesti sai kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teise koha ning tagas kuuendat korda pääsu EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608687439/eesti-vorkpallikoondis-ei-voitnud-belgia-vastu-geimigi-kuid-paases-em-ile Eesti võrkpallikoondis ei võitnud Belgia vastu geimigi, kuid pääses EM-ile] ERR, 17.08.2022.</ref> 2023. aasta alguses teatati Soli lahkumisest koondise peatreeneri positsioonilt, kuna Itaalia meistriliiga kehtestas reegli, et sealsed peatreenerid ei tohi paralleelselt tegutseda rahvuskoondise peatreenerina.<ref>[https://sport.err.ee/1608866039/meeste-vorkpallikoondise-peatreener-lahkub-ametist Meeste võrkpallikoondise peatreener lahkub ametist] ERR, 27.01.2023.</ref> 2023. aastal sai koondise peatreeneriks koondise pikaajaline (18. aastat koondise juures olnud) statistik ja abitreener [[Alar Rikberg]].<ref>[https://sport.err.ee/1608906968/meeste-vorkpallikoondis-saab-eestlasest-peatreeneri Meeste võrkpallikoondis saab eestlasest peatreeneri] ERR, 07.03.2023.</ref> Suve esimeses pooles osaleti [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliigas]], kus oma alagrupis saadi kolme võidu ja kolme kaotusega kolmas koht ning ''final four'' turniirile taas ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1609010294/meeste-vorkpallikoondis-jai-taas-soomele-alla Meeste võrkpallikoondis jäi taas Soomele alla] ERR, 17.06.2023.</ref> Suve teises pooles osaleti [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|EM-finaalturniiril]]. Alagrupiturniiril võideti [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveitsi]] (3:2) ning kaotati [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaaliale]] (0:3), [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbiale]] (0:3) ja [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgiale]] (1:3), millega jäädi alagrupis viiendale (eelviimasele kohale) ning ''play-off''{{'}}i ei pääsetud. Kokkuvõttes andis see Eestile 24 koondise konkurentsis 20. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1609089923/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-em-il-belgiale-ja-langes-konkurentsist Eesti võrkpallikoondis kaotas EM-il Belgiale ja langes konkurentsist] ERR, 05.09.2023.</ref> ===2026. aasta Euroopa meistrivõistluste tsükkel (2024–2026)=== 2024. aastal muudeti [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiri. Kõik 12 võrkpallikoondist olid ühes alagrupis ning kohad alagrupis mängiti välja miniturniiridega, kust neli paremad pääsesid ''final four'' turniirile. Eesti lõpetas alagrupis nelja võidu ja kahe kaotusega neljandana ning kvalifitseerus ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1609359707/eesti-pani-luksemburgi-kindlalt-paika-ja-paases-finaalturniirile Eesti pani Luksemburgi kindlalt paika ja pääses finaalturniirile] ERR, 02.06.2024.</ref> Poolfinaalis kaotati 2:3 [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiale]].<ref>[https://sport.err.ee/1609372205/eesti-pidi-otsustavas-geimis-horvaatia-paremust-tunnistama Eesti pidi otsustavas geimis Horvaatia paremust tunnistama] ERR, 15.06.2024.</ref> Kolmanda koha mängus ei suudetud kolme matšpalli realiseerida ja kaotati 2:3 [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhile]] ning saadi kokkuvõttes neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609372787/kolm-matspalli-raisanud-eesti-kaotas-kuldliiga-pronksimangus-tsehhile Kolm matšpalli raisanud Eesti kaotas Kuldliiga pronksimängus Tšehhile] ERR, 16.06.2024.</ref> Suve teises pooles toimusid esimesed mängud [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiril, kus Eesti võitis [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisraeli]] ja [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiat]].<ref>[https://sport.err.ee/1609427548/eesti-vorkpallikoondis-alustas-em-pileti-jahti-kohustusliku-voiduga Eesti võrkpallikoondis alustas EM-pileti jahti kohustusliku võiduga] ERR, 17.08.2024.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609434163/rikberg-see-oli-see-eesti-koondis-keda-kogu-eestimaa-tahab-naha Rikberg: see oli see Eesti koondis, keda kogu Eestimaa tahab näha] ERR, 24.08.2024.</ref> 2025. aastal otsustas [[Eesti Võrkpalli Liit|EVF]] rahalistel kaalutlustel [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] esinduskoondisi mitte välja panna.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120338265/eesti-koondistel-pole-turniiridel-osalemiseks-raha-renee-teppan-see-on-katastroof Eesti koondistel pole turniiridel osalemiseks raha. Renee Teppan: see on katastroof] Delfi, 21.11.2024.</ref> Koondis kogunes suve teises pooles [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiriks valmistumiseks, kus võideti [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiat]] ja kaotati [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisraelile]], millest piisas alagrupi võitmiseks ja EM-finaalturniirile kvalifitseerumiseks.<ref>Ken Thor Aabrams. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120375097/eesti-vorkpallikoondises-on-eesoleval-suvel-mitu-olulist-puudujat Eesti võrkpallikoondises on eesoleval suvel mitu olulist puudujat] Delfi, 05.05.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397140/delfi-osijekis-em-ile-paasenud-vorkpallikoondis-poolel-teel-hobuseid-vahetama-ei-hakka-kuidas-kaib-mm-ile-kvalifitseerumine DELFI OSIJEKIS | EM-ile pääsenud võrkpallikoondis poolel teel hobuseid vahetama ei hakka. Kuidas käib MM-ile kvalifitseerumine?] Delfi, 14.08.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397015/blogi-strumicast-eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-valiksarja-tuhjade-tribuunide-ees-otsustava-geimi-kaotusega-iisraelile BLOGI STRUMICAST | Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-valiksarja tühjade tribüünide ees otsustava geimi kaotusega Iisraelile] Delfi, 16.08.2025.</ref> 2025. aasta novembris teatas CEV, et [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile]] pääsemiseks ei korraldata eraldi valikturniire ning koondised, kes Maailmaliigas ei osale, saavad finaalturniirile pääsme kindlustada [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] kaudu. Lisaks on võimalik Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile kvalifitseeruda eelmiste Euroopa meistrivõistluste tulemuste, maailma edetabeli, korraldajariigi staatuse ning Maailmaliiga kaudu. Euroopa Liigas kaotati Kuld- ja Hõbeliiga ning kõik osalevad võistkonnad paigutatakse ühte alagruppi.<ref>Federico Ferraro. [https://www.cev.eu/articles/volleyball/revamped-european-league-to-provide-pathway-to-qualify-for-eurovolley-2028/ Revamped European League to provide pathway to qualify for EuroVolley 2028] CEV, 12.11.2025.</ref> 2026. aasta suve esimeses pooles osaleti [[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliigas]], kus alagrupiturniiril saadi viie võidu ja ühe kaotusega 6. koht. Sellega ei tagatud pääsu ''final-four'' turniirile ja üheti [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028 EM-finaalturniirile]].<ref>[https://sport.err.ee/1610060518/eesti-lopetas-euroopa-liiga-voiduga-kolmes-geimis Eesti lõpetas Euroopa liiga võiduga kolmes geimis] ERR, 21.06.2026.</ref> Suve teises pooles osaleti [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|EM-finaalturniiril]]. Alagrupiturniiril võideti [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandit]] (3:1) ja [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soomet]] (3:2) ning kaotati [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbiale]] (1:3), [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taanile]] (0:3) ja [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgiale]] (1:3), millega jäädi alagrupis viiendale (eelviimasele kohale) ning ''play-off''{{'}}i ei pääsetud. Kokkuvõttes andis see Eestile 24 koondise konkurentsis 17. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1610140384/eesti-lopetas-em-i-hiilgava-voiduga-soome-ule-ja-tagas-sisuliselt-mm-pileti Eesti lõpetas EM-i hiilgava võiduga Soome üle ja tagas sisuliselt MM-pileti] ERR, 17.09.2026.</ref> Kuigi alagrupist edasi ei pääsetud, teenis koondis EM-finaalturniiril saadud võitudega piisavalt punkte FIVB maailma edetabelis, et tagada pääs FIVB maailmaedetabeli alusel [[2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2027. aasta maailmameistrivõistlustele]]. Tegemist oli koondise ajaloos esmakordselt [[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|maailmameistrivõistlustele]] pääsuga.<ref>[https://sport.err.ee/1610143609/eesti-meeste-vorkpallikoondis-on-kindlustanud-koha-mm-il Eesti meeste võrkpallikoondis on kindlustanud koha MM-il] ERR, 21.09.2026.</ref> 2026. aasta oktoobris teatas EVF, et koostöö [[Alar Rikberg|Rikbergiga]] lõpetatakse ja koondise uueks peatreeneriks saab [[Rainer Vassiljev]].<ref>[https://volley.ee/eesti-vorkpallikoondise-uueks-peatreeneriks-saab-rainer-vassiljev/ Eesti võrkpallikoondise uueks peatreeneriks saab Rainer Vassiljev] Eesti Võrkpalli Liit, 23.10.2026.</ref> ==Peatreenerid== {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Avo Keel võrkpallur 99.jpg | pilt2 = Trening slovenske reprezentance - 9. avgust 2022 (52277501389) (cropped).jpg | jalus = [[Avo Keel]] (vasakul) ja [[Gheorghe Creţu]] (paremal) on olnud koondise pikima staažiga peatreenerid }} {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Tööaastad |- |align=left|erinevad treenerid||1991–1996 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2001–2003 |- |align=left nowrap|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2020–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]]||2023–2026 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]]||2027– |} ==Tulemused== ===Maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|Maailmameistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Poola}} [[2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2027]] | | | | | | | |- !Kokku||0||0 MM-i võitu||0||0||0||0||0 |} ===Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |- | colspan="9" | |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 |- | {{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | Alagrupp | 20. koht | 5 | 1 | 4 | 4 | 14 |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]] | Alagrupp | 17. koht | 5 | 2 | 3 | 8 | 12 |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Montenegro}} [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] | | | | | | | |- !Kokku||8||0 EM-i võitu||34||6||28||35||91 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 liigavõitu||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 karikavõitu||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |colspan="8"| |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2023]] | Alagrupp | 8. koht | 6 | 3 | 3 | 11 | 11 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2024]] |''Final four'' |4. koht |8 |4 |4 |17 |15 |- |colspan="8"| |- |[[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2026]] |Alagrupp |6. koht |6 |5 |1 |17 |4 |- |[[2027. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2027]] | | | | | | | |- !Kokku||11||2 liigavõitu||94||53||41||185||162 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid Eestit 2026. aastal [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]].<ref name="meeste-koo">[https://sport.err.ee/1610132350/robert-taht-jaab-vigastuse-tottu-em-ilt-eemale-koosseisu-lisati-varblane Robert Täht jääb vigastuse tõttu EM-ilt eemale, koosseisu lisati Varblane] ERR, 08.09.2026.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 2 || [[Renet Vanker]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[AONS Milon]] ||nowrap| {{sünniaeg ja vanus|1998|09|22}} || 195 || 78 || 345 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 6 || [[Andres Jefanov]] || nowrap|{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] || {{sünniaeg ja vanus|2008|5|17}} || 207 || || || || Diagonaalründaja |- align="left" | 7 || [[Renee Teppan]] || {{riigi ikoon|Türgi}} [[İBB Spor Kulübü]]|| {{sünniaeg ja vanus|1993|09|26}} || 197 || 89 || 352 || 337 || Diagonaalründaja |- align="left" | 8 || nowrap|[[Märt Tammearu]] || {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hokkaido Voreas]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 198 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Alari Saar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|03|28}}|| 177 || || 305 || 270 || Libero |- align="left" | 15 || [[Tristan Täht]] || {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|06|13}} || 193 || 87 || 350 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 18 || [[Alex Saaremaa]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nippon Steel Sakai Blazers]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|12|18}} || 208 || 95 || 362 || 350 || Keskblokeerija |- align="left" | 19 || [[Andri Aganits]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|09|07}} || 207 || 96 || 350 || 340 || Keskblokeerija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[SCM Zalau]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 28 || [[Timo Lõhmus]] || {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[CSA Bucuresti Steaua]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|05|30}} || 188 || 85 || 355 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 30 || [[Marx Aru]] || {{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|11|08}} || 203 || 80 || 330 || 320 || Keskblokeerija |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Libereci Dukla]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |- align="left" | 34 || [[Kusti Nõlvak]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|6}} || 190 || || || || Sidemängija |} ===Hiljutised koondislased=== Järgnevad mängijad on olnud koondises viimase aasta jooksul (2026. aasta seisuga):<ref>Andres Vaher. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1137230/analuus-ja-galerii-olulise-vollenadala-ootel-kust-eesti-koondise-king-valusalt-pigistab-ja-millega-voib-rahul-olla ANALÜÜS ja GALERII | Olulise vollenädala ootel! Kust Eesti koondise king valusalt pigistab ja millega võib rahul olla?] Õhtuleht, 09.08.2025.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1610040868/vorkpallikoondise-debutant-kerkis-voidumangus-lati-vastu-resultatiivseimaks Võrkpallikoondise debütant kerkis võidumängus Läti vastu resultatiivseimaks] ERR, 28.05.2026.</ref><ref name="meeste-koo">[https://volley.ee/meeste-koondis-mangib-euroopa-liiga-esimesel-turniiril-slovakkia-ja-albaaniaga/ Meeste koondis mängib Euroopa liiga esimesel turniiril Slovakkia ja Albaaniaga]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 04.06.2026.</ref><ref>[https://volley.ee/eesti-sai-ka-kosovost-jagu-30-ja-jatkab-euroopa-liigas-taiseduga/ Eesti sai ka Kosovost jagu 3:0 ja jätkab Euroopa liigas täiseduga]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 12.06.2026.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 3 || [[Karli Allik]] || {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Belluno Volley]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|09|25}} || 192 || 82 || 340 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Al Jazira]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 192 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 14 || [[Cris Karlis Lepp]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|07|25}} || 187 || || 320 || 300 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] ||nowrap| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 204 || 96 || 345 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 23 ||nowrap| [[Aleksander Eerma]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|03}} || 193 || 80 || 335 || 310 || Sidemängija |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 33 || [[Sten Perillus]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|07|11}} || 202 || 92 || 349 || 335 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Eesti võrkpallikoondise personal 2026. aastal [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]].<ref name="meeste-koo"/> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Lauris Iecelnieks]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |Statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karlo-Remy Kallend]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mihkel Sagar]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gardo Maruste]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |ÜKE-treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ott-Erik Kalmus]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} ==Rekordkoondislased== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" !Nimi !Hooajad !Mänge |- |align=left|[[Kert Toobal]]||2001–2019||align=center|308 |- |align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–2021||align=center|244 |- |align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–2023||align=center|210 |- |align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|205 |- |align=left|[[Rait Rikberg]]||2002–2021||align=center|183 |- |align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|182 |- |align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |align=left|'''[[Robert Täht]]'''||2013–||align=center|172 |- |align=left|[[Keith Pupart]]||2004–2016||align=center|170 |- |align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |-class="sortbottom" |colspan="3"|<small>''Tabel seisuga 16. august 2025.''<ref name=mängud>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-16.08.25.-M.pdf Mängud koondises (mehed).] Eesti Võrkpalli Liit.</ref></small> |-class="sortbottom" |colspan="4"|<small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.</small> |} Eesti võrkpallikoondises on (seisuga 24.08.2024) pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist mänginud 110 mängijat. Vähemalt 100. mängus on osalenud 22 koondislast, vähemalt 50. mängus 43 koondislast. Vähem kui kümnes kohtumises on osalenud 27 koondislast.<ref name=mängud/> *[[Janis Sirelpuu]] (154 koondisemängu) jõudis 2006. aastal esimese eestlasena saja koondisemänguni.<ref name=keelega/> *Rekordinternatsionaal [[Kert Toobal]] (308 koondisemängu) on seda tiitlit hoidnud enda käes aastast 2011.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/442833/asko-esnal-parim-saldo-kert-toobal-hoiab-rekordit Asko Esnal parim saldo, Kert Toobal hoiab rekordit] Õhtuleht, 09.09.2011.</ref> Ta oli Eesti koondises pikka aega sidemängija ja kapten.<ref>[https://web.archive.org/web/20240227033727/https://volley.ee/kert-toobali-ja-rait-rikbergi-lahkumismang-vanameistrid-tulevad-koos-sopradega-eesti-u17-koondise-vastu-viimast-korda-valjakule/ Kert Toobali ja Rait Rikbergi lahkumismäng: vanameistrid tulevad koos sõpradega Eesti U17 koondise vastu viimast korda väljakule] Eesti Võrkpalli Liit, 18.05.2023.</ref> *[[Ardo Kreek]] (244 koondisemängu), [[Oliver Venno]] (210 koondisemängu), [[Andri Aganits]] ja [[Renee Teppan]] on esindanud Eestit enim (kuuel korral) [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril. ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] ERR arhiiv, 31.08.2013.</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Eesti meeskond pääses 1999. aastal Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile. Valikturniiril edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus Taid (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref name="ajaloost"/> Jagama jäädi 16. meeskonna konkurentsis 13.–16. kohta.<ref name=lugemik/> *: Koosseisu kuulusid: [[Pavel Kružajev]], [[Priit Luik]], [[Argo Meresaar]], [[Jarmo Neuhaus]], [[Kert Toobal]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Mait Pärg]], [[Veiko Soll]], [[Rivo Vesik]], [[Rain Värton]], [[Mihkel Roosme]]. Peatreener [[Villi Vantsi]], abitreener [[Oleg Lazarev]].<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus2&id=36965&tul=173361 10. MEESJUUNIORIDE (U-21) MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED] Sporditulemused (vaadatud 01.05.2024).</ref> ===U21 maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[U21 maailmameistrivõistlused võrkpallis|U21 maailmameistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Tai}} [[1999. aasta U21 noormeeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|1999]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 1 | 2 | 4 | 7 |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[2013. aasta U21 noormeeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2013]] | Alagrupp | 17. koht | 7 | 4 | 3 | 15 | 13 |- !Kokku||2||0 MM-i võitu||10||5||5||19||20 |} ===U18 Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[U17 Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|U18 Euroopa meistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Läti}} [[2005. aasta U18 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] | Alagrupp | 11. koht | 4 | 0 | 4 | 3 | 12 |- |{{Riigi ikoon|Austria}} [[2007. aasta U18 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] | Alagrupp | 12. koht | 4 | 0 | 4 | 6 | 12 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2024. aasta U18 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2024]] | Alagrupp | 13. koht | 7 | 1 | 6 | 7 | 19 |- !Kokku||3||0 EM-i võitu||15||1||14||16||43 |} ===U17 Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[U17 Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|U17 Euroopa meistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Montenegro}} [[2023. aasta U17 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | Alagrupp | 11. koht | 7 | 3 | 4 | 12 | 14 |- !Kokku||1||0 EM-i võitu||7||3||4||12||14 |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2009 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2011 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2026 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2016 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}} }} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] 1wodj0dojxbmzcidbz2jwh51dqfpsuc Hävituspataljonid Eestis 0 269311 7257506 7203999 2026-10-23T06:06:57Z ~2026-56362-80 240328 7257506 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Victims of Soviet repressions in Kuressaare, Estonia, 1941.jpg|pisi|[[NKVD]], Nõukogude [[hävituspataljonid]]e ja [[Balti laevastik|sõjalaevastiku]] üksuste poolt sooritatud [[Kuressaare massimõrv|massimõrva]] ohvrid ([[Kuressaare]] [[Kuressaare piiskopilinnus|linnuse]] hoovis, septembris 1941)]] [[Hävituspataljonid]] olid 1941. aastal [[NSVL|Nõukogude Liidu]] Siseasjade Rahvakomissariaadi ([[NKVD]]) ja nn [[Eesti NSV]] [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee|Kaitsekomitee]] otsustega moodustatud NKVD-le alluvad relvastatud [[sisejulgeolek]]u üksused, mis tegutsesid NSV Liidu poolt okupeeritud [[Eesti]]s aastatel 1941 ja 1944–1946. ==Hävituspataljonide moodustamine ja koosseis== === Struktuuride moodustamine === Eestis moodustati alates 1941. aasta [[25. juuni]]st [[Saksa Riik|Saksa]] [[langevarjur]]ite ja [[diversant]]ide ning [[metsavend]]ade vastu võitlemiseks maakondades 13 hävituspataljoni ja Tallinnas loodi töölispataljoni nime all arvukam üksus, mis hiljem jaotati neljaks hävituspataljoniks. Hävituspataljonidesse kaasati enamasti Nõukogude võimu toetajaid ning lojaalseid isikuid vabatahtlikkuse alusel. [[26. juuni]]l moodustati vastavalt NSV Liidu SARKi korraldusele Eesti [[hävituspataljonide operatiivgrupp]], mille juhtkonna moodustasid: *Balti Piirivalveringkonna ülem [[personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kindralmajor]] [[:en:Konstantin_Rakutin|Konstantin Rakutin]], ülema asetäitjad: *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant [[Aleksei Škurin]], *[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku polkovnik [[Lobanovitš]]<ref name="kj7zQ" /> Rakutin siirdus oma grupiga aga Riias asuvasse [[Looderinne|Looderinde]] (endise [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] staapi, kust ta taganes varsti koos Nõukogude vägedega [[Pihkva oblast]]isse) ning Põhja-Eestis puudus reaalne koordineeritud hävituspataljonide tegevuse juhtimine. Segadust tekitas ka asjaolu, et vastavalt Nõukogude väejuhatuse sõjaplaanidele kuulus [[Põhja-Eesti]]maa [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] alluvusse, [[Lõuna-Eesti]] ja [[Läti]]maa aga [[Looderinne|Looderinde]] alluvusse. [[29. juuni]]l kuulutas [[EKP Keskkomitee|EK(b)P Keskkomitee]] välja parteilise mobilisatsiooni. Kõik partei liikmed ja kandidaadid, samuti suur osa [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|ELKNÜ]] liikmetest kutsuti hävituspataljonidesse. Nendesse formeeringutesse iga meest ei võetud. Kui soovitaja ei olnud kommunist või vähemalt kommunistlik noor, pidi tal olema NKVD usaldus või soovitus.<ref name="1js9b" /> === Pataljonide koosseisust === Hävituspataljonide koosseisus oli 1941. aasta juuni lõpus umbes 6000 meest, kellest kolmandik kuulus Tallinna pataljonidesse. Rahvusliku koosseisu järgi moodustasid venelased hävituspataljonide koosseisust kohati üle 50%, eriti arvukalt oli venelasi Tallinnas värvatud hävitajate seas.<ref>[https://okupatsioon.weebly.com/koosseis.html Eesti rahva kannatuste aasta. NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis. Koosseis], I köide. [[Eesti Omavalitsus]] / [[Eesti Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1943]], 360 lk</ref> Pataljonidesse kuulus palju põhjakihi esindajaid, isikuid, kes varem olid Eesti kohtute poolt kriminaalkorras karistatud: vargad, pussitajad, röövlid, kaklejad ja sarnased isikud. Et hävituspataljonide ridu täiendada, võeti sinna suurel arvul 1941. aasta juunis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i poolt rehabiliteeritud ja vanglaist vabastatud kriminaalkurjategijaid.{{lisa viide}}. Hävituspataljonide koosseisus oli palju kommuniste ja okupatsiooniaasta jooksul esilekerkinud "töölisaktiviste". Näiteks 1. Tallinna hävituspataljon koosnes vaid kommunistidest ja partei liikmekandidaatidest, seetõttu loeti seda üksust hävituspataljonide hulgas eliitpataljoniks. Teistes hävituspataljonides kõikus kommunistide osa 20–30% vahel.{{lisa viide}} Põhiliselt [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]], miilitsatöötajatest ja [[komsomol]]i liikmetest ning kohalikest vabatahtlikest moodustatuna ja juhituna [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] venelastest ja eesti kommunistidest ohvitseride poolt tegutsesid hävituspataljonid [[Punaarmee]] tagalas, mitteregulaarvägede vastu. == Struktuur == ===Juhtimine=== Hävituspataljonide loomisele eelnes 5. juulil 1940 [[Rahva Omakaitse]] loomine, millesse koondati ligi 8 000 liiget, mis oli esialgselt ettenähtud [[Eesti NSV]] võimude poolt natsionaliseeritud vara kaitsmiseks.{{lisa viide}} [[ENSV Hävituspataljonide operatiivgrupp]]. *Operatiivgrupi nominaalne ülem oli NSV Liidu SARKi Balti ringkonna piirivalvevägede ja piirivalveringkonna valitsuse ülem riikliku julgeoleku kindralmajor Konstantin Rakutin (1902–1941); Hävituspataljonide üldjuht oli eemal viibiva Rakutini asemel surmasaamiseni [[Audru lahing]]us 19. juulil 1941 Pärnumaal [[Audru]] lähedal SARKi alampolkovnik [[Grigori Okojev]] ([[Окоев, Григорий Иванович]]). *Operatiivgrupi staabiülem major [[Luskatov]]. [[ENSV Hävituspataljonide Staap]], asus Tallinnas [[Toom-Kuninga tänav|Toomkuninga]] 11, endises [[Saksamaa Suursaatkond Tallinnas|Saksa saatkonna]] (algses) hoones *Staabi ülem [[Mihhail Pasternak]] *Staabi komissar [[Feodor Okk]] *Kapten Vladimirov. ===Hävitus- ja töölispataljonid=== Sõja alguses moodustati ligi 27 rahvakaitsepataljoni (igas linnas), millest 17 hävituspataljoni (5000 inimest), pataljonide koosseisus oli normaalselt kavatsetud: 3 roodu, millest igaühes 3 rühma. Pataljonidele määrati [[3. juuli]]l 1941 konspiratsiooni eesmärgil järjekorranumbrid. '''Pataljonid:''' {| class="wikitable" ! Hävituspataljon ! Ülemad ! Struktuur |- | '''1. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-1'') |(piirivalve) kapten [[Pavel Tokarev]]/major [[Sergei Gorbatenko]],<br> komissar [[Tööjõureservide Valitsus]]e ülem major [[Vladimir Kinn|Vladimir Kin]]<br> | formeeriti 6. juulil, moodustati RP-4-st iseseisva pataljonina. Pataljon asus [[Wismari tänav]] 15, 1941. aasta juuli alguseks oli pataljonis 350 meest. 1. (Tallinna) hävituspataljon, ühendati 25. juulil 1941 Pärnu hävituspataljoni riismetega, sest mõlemad pataljonid olid kaotanud palju mehi. Pataljoni nimeks jäi 1. hävituspataljon. |- | '''2. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-2'') |venelane [[Andrei Jakimov]]<br><br> |formeeriti 6. juulil, moodustati RP-4-st iseseisva pataljonina. HP kujunes välja 1941.aasta juuli alguses Harku mõisas, koosnes sel ajal peamiselt Tallinna kommunistlikest noortest ning "töölisaktiivist". Enne Pärnumaale lahingutesse saatmist oli pataljonis olnud 550 meest |- | '''3. Tallinna hävituspataljon''' |major Sergei Gorbatenko<br><br> |formeeriti 25. juulil 1941 Viljandi, Võru ja Paide HP-de riismetest, millele lisati isikkoosseisu HP-7-st) |- | '''4. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-4'') |kapten [[Rudolf Stokberg]]/[[Vladimir Kin]]/kapten [[Trofim Košelev]],<br> politruk [[Ivan Solomin]]/komissar [[Valfried Saar]]/[[Vassili Ferberg]], <br>staabiülem vanemleitnant [[Jakov Pospelov]]/vanemleitnant [[Edgar Kostabi]],<br> tagalaülem [[Sergei Generalov]] |formeeriti 4.juulil 1941, Pataljon paigutati [[Endla tänav]] 50. |- | '''5. Narva hävituspataljon''' (''ИБ-5'') |kapten [[Fjodor Lissitsõn]], <br>komissar Igor Tšernov<br> |moodustati 1941. aasta juuni lõpus |- | '''6. Rakvere hävituspataljon''' (''ИБ-6'') |[[Jaan Kurn]]/vanemleitnant [[Mihhail Rogozin]], <br>komissar eesti kommunist [[Albert Must]]<ref>[[Peeter Larin]], [https://estmark.org/wp-content/uploads/2021/11/KV-havituspataljonid.pdf Kuidas eesti rahvakaitseväe üksused võitlesid 1941. aastal?]. Eesti Kommunist, 1966 - [[Küsimused ja Vastused]], Nr 6 (81) lk 14</ref>/[[Albert Stamm]],<br> staabiülem vanemleitnant [[Pavel Vinogradov]] | HP koondati 200 meest ning lisaks oli veel tööstuskeskuste kaitserühmades liikmeid järgmiselt: Kohtla-Järvel 70 meest, Kiviõlis 70 meest ja Küttejõus 30 meest. |- | '''7. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-7'') |[[Aksel Annuk]]/kapten [[Aleksei Grigorjev]]/kapten [[Lev Rubinov]], <br>komissar [[Karl Toming]]/ vanempolitruk [[Sergei Russanov]], politruk [[Boris Korolev]], P. [[Pravilov]]<br>staabiülem leitnant V. [[Starodumov]] |HP asus algselt Tallinnas [[Veetorni tänav]] 7 |- | '''10. Harjumaa hävituspataljon''' (''ИБ-10'') |komandör [[Aksel Annuk]], Harju maakonna [[OSOAVIAHIM]]i komitee esimees, komandör abi OSOAVIAHIMi komitee esimehe asetäitja [[Jaanus Ollep]]<br>komissar [[EK(b)P Harju maakonnakomitee]] esimees [[Karl Toming]] |Moodustati Harjumaa [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|komsomol]]itöötajatest<ref name="oXoI8" /> |- | '''11. Haapsalu hävituspataljon''' (''ИБ-11'') |major [[Sergei Gorbatenko]], <br>komissar oli [[Karl Hanson]], kes oli osa võtnud Hispaania kodusõjast. Hiljem sai komissariks [[Dimitri Navrotski]]. | HP asuti formeerima 28. juunil 1941 kapten Volohhovi juhtimisel. Sinna suudeti koondada umbes 250 meest |- | '''12. Saaremaa hävituspataljon''' (''ИБ-12'') |venelane kapten [[Lošmanov]],<br>[[Mihhail Pavlovski]], [[Ivan Gorjunov]] |hävituspataljoni formeerija ja staabiülema asetäitja [[Mihhail Mikk]], endine Kaitseliidu Kuressaare malevkonna pealik, HP kokku umbes 200 meest. |- | '''15. Paide hävituspataljon''' (''ИБ-15'') |venelane vanemleitnant Jakov Pospelov, <br>komissar: Johann Tamm, [[Vladimir Tonto]], noorempolitruk [[Demjan Štanko]], <br>staabiülem vanemleitnant [[Ivan Kožuhhovski]]. | 1941. aasta juuli alguseks oli HP 150 meest, kellest umbes pooled olid [[Türi Paberivabrik]]u töölisedH |- | '''16. Pärnu hävituspataljon''' (''ИБ-16'') |ülem venelasest major Ivan Smirnov/major Sergei Gorbatenko (vahetusid 29.06.1941), <br>komissar [[Arnold Raud]] ja Johann Heinrich Tamm <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=EKP Keskkomitee|pealkiri=Ajakirja "Eesti Kommunist" väljaanne 1966 - Küsimused ja vastused Nr 6 (81)|aasta=1966|koht=Tallinn|kirjastus=EKP Keskkomitee Kirjastus|lehekülg=13-17}}</ref>, <br>staabiülem kapten [[Makar Starõhh]] |Pärnumaa HP asus organiseerima Tallinnast kohale saadetud grupp kapten E. Laasi juhtimisel |- | '''17. Viljandi hävituspataljon'''<ref>Ühises rivis ühise vaenlase vastu. Mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941. aastal. Eesti Raamat, 1969, 352 lk</ref> (''ИБ-17'')<br>'''''Вильяндиский истребительный батальон''''' |kapten [[Mihhail Pasternak]] (määrati 21. juulil 1941 hävituspataljonide üldjuhiks), <br>komissar EK(b)P Viljandimaa Komitee sekretär [[August Müürsepp]]<ref>[[Hannes Walter]], [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus]. Kultuur ja Elu, 2/2017 </ref>, <br>pataljoni ülem [[Andrei Jakimov]]/vanemleitnant [[Semjon Timoš]], staabiülem Ilmar Paul |<br>1. [[rood]] – ltn. Sule<br>2. rood – ltn. Kolobajev<br>3. rood – vanemleitnant [[Ilmar Paul]].<ref name="E69iZ" />. Kokku ligi 400 meest. |- | '''20. Võru hävituspataljon''' (''ИБ-20'') |venelane vanemleitnant Fjodorov<br>hävituspataljoni komissar [[August Kuhlberg]]<br> |25. juuniks 1941 oli HP 250 meest |- | '''21. Petseri hävituspataljon''' (''ИБ-21'') |ülem oli kapten Belov <br>komissar piirivalvekapten Bardukov/Burdakov<br> |5. juuli 1941 seisuga HP 500 meest |- | '''22. Tartu hävituspataljon''' (''ИБ-22'')<br>1. Tartu Maakonna Hävituspataljon |piirivalve vanemleitnant I. [[Zagarjev]]<br><br>, komissar [[Jeršov]] | HP kokku 470 meest |- | Mustvee hävituspataljon <br>(2. Tartu maakonna hävituspataljon) |[[Nikolai Kussov]]<br>komissar [[Max Laosson]]<br> |moodustati 4. juulil 1941 |- | Torma hävituspataljon <br>(3. Tartu maakonna hävituspataljon) |ülem A. Kukk<br>komissar <br> |moodustati 10. juulil 1941 |- | '''23. Valga hävituspataljon''' (''ИБ-23'') | [[Rein Loim]], hiljem piirivalvevanemleitnant [[Ivan Knõš]], <br>komissar [[EK(b)P Valgamaa komitee]] II sekretär [[Kristjan Kukk]] | Valgamaa HP organiseeriti moodustati 1941. aasta juuni lõpus kohalikest kutsealustest, kommunistlikest noortest ning Nõukogude aktiivist, koosseisus alguses 180 meest. |- | '''Tallinna töölispataljon'''/ [[1. Eesti Laskurpolk]] (''РП-4, [[:ru:1-й эстонский рабочий стрелковый полк|1-й эстонский рабочий стрелковый полк]]'') | venelane vanemleitnant [[Pavel Tokarev]], <br>komissar [[Vladimir Kin]]<br>SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]] | 6. juulil moodustati Tallinna töölispataljonist kaks iseseisvat hävituspataljoni, nr 1 ja 2. Mõlemad paigutati korterisse [[Imanta tänav]] 6. |- |} Lisaks eelnevale moodustati *2 miilitsasalka, *2 raudteelaste salka, *2 soomusrongide salka, *Tartu jõe ja järve laevanduse töötajate salk, *3 töölispolku Kokku 10 000 inimest<ref name="0hQ0R" />. "Esimest vabatahtlikke kaitsesalka asuti Eesti NSV-s omaalgatuslikult looma Tartus juba 23. juunil 1941. Nagu mujalgi, nii oli ka meie vabariigis hävituspataljonidesse astuvate vabatahtlike arv palju suurem, kui ette arvati [...] partei-, komsomoli-, nõukogude ja ametiühinguaktivistid, miilitsatöötajad ning teised nõukogude aktivistid [...] Eesti NSV vabatahtlike võitlusüksuste juhtkonda kuulusid varasemates klassilahingutes karastunud kommunistid. Nii võitlesid hävituspataljonides komissaridena A. Must (6. Virumaa pataljon, J. Tamm (16. Pärnumaa pataljon), [[Karl Hansson|K. Hansson]] ja H. Roog. Komandöride hulgas oli palju veterane, nagu alampolkovnikud V. Ferberg ja [[Karl Kanger|K. Kanger]], kaptenid [[Aleksander Balta|Aleksandr Balta]] ja R. Punn, vanempoliitjuhid A. Golub ja R. Lutus. Paljud partei ja nõukogude asutuste juhtivad töötajad – [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Feodor Okk|F. Okk]], EKP Keskkomitee osakonnajuhatajad [[Martin Kitsing|M. Kitsing]] ja [[Arnold Raud|A. Raud]], Tallinna raudteesõlme parteiorganisatsiooni sekretär, [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik H. Ansip, [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] esimees L. Jürgens, partei maakonnakomiteede sekretärid [[Oskar Abori|O. Abori]] ja E. Säremat ning Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi osakonnajuhataja Sergei Generalov – astusid samuti väkke, Pärnu EKP I sekretär Jan Ganzen (Gansen)<ref>hilisem A.Sommerlingi nim.sovh.dir. 1978-1988.dets</ref>. Endise kodanliku sõjaväe ohvitseridest võitlesid väe ridades kaptenid [[Evald Heinrich Laasi|E. Laasi]] ja [[Nikolai Trankmann|N. Trankmann]], leitnandid E. Kostabi ning I. Paul jt. <ref name=":0" /> ==Tegevus ja kuriteod== {{tsitaat|Hävituspataljon ei tunne halastust meie vaenlaste – bandiitide ja teiste fašistlike röövikute vastu. Need tehakse mitte üksnes maatasa, vaid saadetakse otsemat teed maa sisse, kus on nende õige koht. ''Igas külas ja asulas on hävituspataljonil peale vastase otsese purustamise ka rida muid ülesandeid. Bolševistliku valjusega tuleb teha kindlaks provokatsiooniliste kuulujuttude levitajad ja paanika tekitajad. Tuleb selgitada ja kahjutuks teha kõik, kes otseselt või kaudselt aitavad kaasa vaenlasele''.|''Mis on hävituspataljon ja missugused on ta ülesanded''. Tartu Kommunist, 22. juuli 1941}} Kui toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]], piisas hävituspataljoni kuulumisest, et selle eest määrata Saksa okupatsioonivõimude poolt karistuseks surmanuhtlus, kui sõjakuritegudes osalenud aktiivsele Nõukogude võimu toetajale.{{lisa viide}} 15. märtsiks 1943 oli kokku loetud 1850 hävituspataljonide ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] tapetud Eesti inimest, peaaegu kõik neist tsiviilelanikud, kes mõrvati ilma kohtuotsuseta.{{lisa viide}} === Tallinna Töölispolk === [[EK(b)P Tallinna Linnakomitee]] ja [[Ametiühingute Kesknõukogu]] otsusel moodustati 24. juulil Tallinna töölistest [[Tallinna Töölispolk]]. Väeosa eripära oli, et sinna „registreeritud jäid oma tööpostidele edasi ja käisid allüksustena koos ainult õppuste ajal”. Seda väeosa juhatas Venemaa-eestlastest [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]] ja relvad said see väeosa alles 26. augustil 1941. Ilmselt ei osalenud Töölispolk (täpsemalt vist Tallinna 1. töölispolk) üldse mingites muudes lahingutes peale ühe lahingu Kadriorus 27. augustil 1941. Tuntud tegelastest olid selles väeosas kirjas näiteks [[August Alle]], [[Paul Rummo]], [[Erni Hiir]] ja [[Hans Kruus]], Johannes Mihkelson.{{lisa viide}} Polku registreerus umbes 1000 (lahingute alguseks oli 1500). [[Harku]]s loodi neile õppekeskus. Ülem oli [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]], [[EK(b)P KK]] sõjalise osakonna juhataja, komissar vanempolitruk [[Richard Lutus]], staabiülem kapten Antipov. Pataljoniülemad Eesti NSV [[ALMAVÜ]] orgbüroo juhataja ja esimees vanempolitruk A. Golub, Tallinna linna TRS Nõukogu Täitevkomitee esimehe asetäitja vanemleitnant R. Punn ja EK (b)K Keskkomitee töötaja kapten Aleksandr Balta. Komissarid olid [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] esimees L. Jürgens ja EK(b)P KK vastutavad töötajad M. Kitsing ja K. Johanson. Liikmed olid Tallinna ettevõtete töölised. Ettevalmistus väljaspool tööaega. Lahinguis osales neist u 1000. Relvad said alles lõpus, mida õppisid kasutama alles lahingus.{{lisa viide}} 1941. aasta juulis-augustis asusid [[Jaama (Illuka)|Jaama]]-[[Vasknarva]] joonel 6. Rakvere hävituspataljon ja põhja pool 5. Narva hävituspataljon. 19. juulist kuni 14. augustini asusid nad Narva jõe joonel, kust taganeti Narva.<ref name="2Ojuw" /> === Narva Töölispolk === Augustis 1941 moodustati Eesti NSV kaitset organiseeriva [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] korraldusel järelejäänud kokku 2800 hävituspataljonide mehest, sh [[Narva hävituspataljon]]ist – [[Narva Töölispolk]] (''Нарвский рабочий полк''), (koosseisus 1000 liiget, 76&nbsp;mm kahurite patarei ja kuulipildujarood), mis 20. augustil 1941 liideti [[20. laskurdiviis (NSV Liit)|20. laskurdiviis]]iga{{lisa viide}}. Narva töölispolgu ülemaks sai kapten K. Gontšarov ja komissariks Igor Tšernov. Pataljone juhtisid endised hävituspataljonlased [[kapten]] [[Nikolai Trankmann]], vanemleitnant M. Rogozin ja [[Oskar Abori]]. Allüksusi juhtisid venelased A. Vinogradov ja I. Glazõtšev, ukrainlane G. Potapenko, lätlased M. Pauper ja K. Prieže ning eestlased K. Reimer, A. Must ja A. Raidma.{{lisa viide}} === Eesti Kütipolk === 18. augustil 1941 koondati Tallinna hävituspataljonid Tallinna, kus nendest moodustati [[20. august]]il [[1941]] [[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti Kütipolk]] (''1-й эстонский рабочий стрелковый полк''), mille juhiks määrati SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]] ja komissariks oli [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Fjodor Okk]]<ref name="SBym2" />. Mõlemad langesid 22. augustil 1941 [[Kiviloo lahing|Kiviloo]] all.<ref name="NgiDZ" /> [[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti kütipolk]] asus [[20. august]]il [[1941]] Tallinna kaitsele Saksa vägede pealetungi vastu, polk koosnes 3 pataljonist – 1500 võitlejast ning kuulipilduja- ja miinipilduja roodust. Need väeosa tegutsesid kuni septembrini 1941.{{lisa viide}} === Teiste hävituspataljonide tegevusest === [[11. Läänemaa hävituspataljon]] osales [[Kiviloo lahing|Kiviloo]], [[Perila lahing|Perila]], [[Kose-Risti lahing|Kose-Risti]] ja [[Peningi lahing]]utes.{{lisa viide}} === Läti hävituspataljonide tegevusest Eestis === Koos Nõukogude vägedega ([[10. Laskurdiviis]]) taganesid Lätist juunis-juulis 1941 Eestisse ka Lätis (Riia linnas ja Loode-Lätis) moodustatud hävituspataljonid ([[1. Läti vabatahtlik hävituspolk]] – (''1-й латышский добровольческий истребительный полк''), kelle taganemistee NSV Liitu viis läbi Lõuna-Eesti, 26.–28. augustil kaitselahingutes Tallinnas ja [[28. august]]il lahkusid koos Balti Laevastikuga Kroonlinna. [[2. Läti vabatahtlik töölislaskurpolk]] – (''2-й латышский добровольческий рабочий стрелковый полк''), kelle taganemistee NSV Liitu lõppes taganemisega läbi Narva Leningradi alla.<ref name="AxqsF" /> Hävituspataljoni liikmed osalesid koos NKVD Eriosakonna liikmetega Põhja-Eestis 31. juulil 1941 [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[ERNA (luuregrupp)|ERNA luuregrupi]] vastu peetud [[Kautla lahing]]us. Pärast lahingut mõrvati Kautla talus julmalt seitse inimest, kellest osa heideti elusalt tulle. Mõrvatute hulgas tunti riideräbalate järgi hiljem ära neli isikut: Kautla talu perepoeg Johannes Lindeman, sama talu teenija Ida Hallorav ning samal päeval talus viibinud Oskar Mallani ja Johannes Ummus. Ülejäänute söestunud säilmeid ei suudetud identifitseerida. Tapmise põhjuseks oli kahtlus, et pererahvas pidas sidet Kautla rabas paiknevate metsavendadega<ref name="p8HBV" />; ilmselt olid mõned mõrvatuist Kautla rabalaagris paiknevad metsavennad.{{lisa viide}} == Hiiumaa hävituspataljon == Hiiumaal loodud hävituspataljon, pataljoni ülem oli ohvitser Aleksandrov, komissar [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik [[Johannes Oinas]], parteiorganisaator Albert Tuur<ref>[https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1981/04/02/12 PILGUHEIT MINEVIKKU 30]. Nõukogude Hiiumaa nr 39, 2. aprill 1981</ref>, [[Paul Soesoo]], Artemi Üksik, Edgar Kärner, Valter Uusniit ja paljud teised<ref>[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Heroilised võitluspäevad], Hiiumaa 1941, lk 271. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014</ref><ref>[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Hiiumaa kaitsmise lahingutest osavõtjad kirjutavad. Mälestus seltsimeestest ei kustu]. Hiiumaa 1941, lk 272. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014</ref> ==Hävituspataljonid pärast taasokupeerimist== === Taasasutamine === Juba enne Eesti okupeerimist otsustati EK(b)P Keskkomitee büroo otsusega 20. aprillil 1944 taasasutada hävituspataljonid ja formeerida need kõigis maakondades kohalikest elanikest vabatahtlike üksustena. Hävituspataljonid allusid [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i, [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ja hiljem [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i haldusalasse ning kasutati koos NSV Liidu ja Eesti NSV SARKi üksuste ja [[Siseväed|Siseväge]]dega [[metsavennad|metsaven]]dade vastastes relvaoperatsioonides ja Nõukogude võimu eest varjajate tabamiseks ning nõukogude ja kohalike omavalitsuste (Täitevkomiteed jne.) asutuste valveteenistuses.{{lisa viide}} ===Juhid ja struktuur=== Vastavalt EK(b)P KK ja ENSV RKNi 26. detsembri 1945. a. määrusele nr 140 ja [[EK(b)P Keskkomitee büroo]] 29. detsembri 1945. a. otsusele nr KB/140-46 ning 14. jaanuari 1946. aastal Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaabi käskkirja nr 1 oli [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|ENSV SARK]]i Hävituspataljonide Keskstaabi ülem [[Nikolai Karotamm]] ([[EK(b)P KK I sekretär]]), Keskstaabi operatiivosakonna ülem [[Aleksander Resev]] ([[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar), hävituspataljonide materiaalse ja majandusliku varustamise eest vastutas [[Arnold Veimer]] ([[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees) ja poliitilise kasvatustöö eest hävituspataljonides [[Arnold Meri]] ([[ELKNÜ Keskkomitee]] esimese sekretär). Maakondlike staapide ülemateks olid EK(b)P maakonnakomitee sekretärid: Virumaal - sm Jaanson; Tartumaal - sm Eiche; Võrumaal - sm Tamm; Valgamaal - sm Ovsjannikov; Viljandimaal - sm Ivanov-Jaanus; Järvamaal - sm Zucker; Harjumaal - sm Ristmägi; Läänemaal - sm Minne; Saaremaal - sm Bersin; Pärnumaal - sm Jakobson.<ref>DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 835, ENSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 1</ref> 31. jaanuarist 1946. aastal kehtestas [[EK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja ühtlasi [[Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaap|hävituspataljonide keskstaabi]] ülem [[Nikolai Karotamm]] ENSV SARKi hävituspataljonid ümber rahvakaitsepataljonideks.<ref>DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 844, EESTI NSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 3</ref> Kuid pataljonide endi, julgeoleku ja parteistruktuuride dokumentatsioonis jäi endiselt käibele termin „hävitajad”. Seda ei muutnud ka [[1949]]. aastal pataljonidele antud järjekordne nimi: „[[Bandiitide hävitajate pataljonid]]”.{{lisa viide}} Hävituspataljone oli [[1951]]. aastal kokku 39. Rahvakaitsepataljone juhendas ja koordineeris tööd teiste Nõukogude asutusega [[ENSV Rahvakaitsepataljonide Keskstaap]]<ref>DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 845, EESTI NSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 3</ref>, kuhu kuulusid: * staabiülem [[Nikolai Karotamm]], [[EK(b)P KK I sekretär]] *liikmed: [[Aleksander Resev]], [[Eesti NSV Siseministeerium]]i minister; ** [[Boris Kumm]], [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i minister; ** [[Arnold Veimer]]<ref name="YLUYG" />, [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]; ** [[Arnold Meri]], Eesti NSV [[ELKNÜ Keskkomitee]] esimene sekretär, kelle ülesandeks oli poliitkasvatuse läbiviimine, ka hävituspataljonide isikkoosseisu hulgas.{{lisa viide}} === Tegevusest === Pärast sõda jäi hävituspataljonide ülesannete hulka julgeolekuorganite ja -vägede abistamine ning objektide valve.{{lisa viide}} Maapiirkondades elavad pataljonlased elasid oma kodudes, maakonnakeskustes eksisteerisid aga ka kasarmeeritud pataljonid, mille liikmed kandsid sõjaväevormi ja said palka. Tipphetkel kuulus pataljonidesse 7000 võitlejat.{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] *[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] *[[Sortside saladused]] *[[Rahva Omakaitse]] *[[Suvesõda]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kj7zQ">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10108/1/Pungaolavi.pdf NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal]</ref> <ref name="1js9b">[[Ester Spriit]], [[Valdur Timusk]]. ''Tigeduse poliitika''. // ''Edasi'', 25. veebruar 1989.</ref> <ref name="oXoI8">Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi", Tallinn "Eesti Raamat" 1988</ref> <ref name="E69iZ">Анатолия Никифорова "В боях за Эстонию", http://www.pogranec.ru/showthread.php?t=3306</ref> <ref name="0hQ0R">Этнические движения в СССР и вторая мировая война, http://his.1september.ru/2002/06/2.htm</ref> <ref name="AxqsF">[http://www.jewniverse.ru/RED/Shneyer/glava6kr_ar%5B2%5D.htm Арон Шнеер. Плен]</ref> <ref name="p8HBV">[[Vello Helk]]. [http://kultuur.elu.ee/ke501_suvesoda.htm 1941. aasta Suvesõja ajalugu]. [[Kultuur ja Elu]], 3/2010</ref> <ref name="2Ojuw">[[Odette Kirss]], [[Leili Pajos]]. Peipsi põhjarannikul. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 46</ref> <ref name="SBym2">[http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются. М.: Воениздат, 1985]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="NgiDZ">Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi". Eesti Raamat. Tallinn 1988. lk 64</ref> <ref name="YLUYG">"Pane raisale nii et aitab!". Pekka Erelt, [[Eesti Ekspress]] (20.02.2007), [https://web.archive.org/web/20070820194445/http://www.ekspress.ee/viewdoc/304AE4B2767CF59EC22572880032D17F www.ekspress.ee]</ref> }} == Kirjandus == * [[Ilmar Paul]]. Hävituspataljonid ja töölispolgud Eesti NSV kaitsel 1941. aasta suvel. Tallinn 1971 * Hävitajad: Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954. Dokumentide kogumik. Koostanud [[Tiit Noormets]] ja [[Valdur Ohmann]]. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv, 2006. ISBN 9789985951040 *Koostanud: [[August Pähklimägi]], Ühises rivis ühise vaenlase vastu. Mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941. aastal. Eesti Raamat. Tallinn 1969. 352 lk == Välislingid == * [http://web.archive.org/20030930113034/warmech.narod.ru/smersh/nem_desant.html ÜK(b)P Keskkomitee määrus 24. juuni 1941 Hävituspataljonide loomise kohta (''Постановление Политбюро ЦК ВКП(б)о мероприятиях по борьбе с парашютными десантами и диверсантами противника в прифронтовой полосе''), vene keeles] *[[Peeter Larin]]. [https://estmark.org/wp-content/uploads/2021/11/KV-havituspataljonid.pdf Kuidas eesti rahvakaitseväe üksused võitlesid 1941. aastal?]. Eesti Kommunist, 1966 - [[Küsimused ja Vastused]], Nr 6 (81) * [http://www.virtsu.ee/artiklid/1969_ilves.html Kilde Läänemaa hävituspataljoni võitlusteelt &#91;1941&#93;] * [[Hannes Walter]]. [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm "Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus. Hävituspataljonlased tuleb kuulutada sõjaroimareiks"]. [[Kultuur ja Elu]], 2/2017 * [http://lood.wordpress.com/havituspataljonid-ja-nkvd-sojajargses-eesti-kulas/ Hävituspataljonlased külvasid sõjajärgses Eesti külas hirmu ja õudu] * [http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17631956/kuuskp.pdf Pearu Kuusk:Eesti NSV Siseministeeriumi/Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Banditismivastase Võitluse Osakond (1944–1947]) * [http://www.postimees.ee/110207/esileht/ak/244137.php Hävituspataljonlase Leonhard Trummi seletuskiri ühest operatsioonist Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi eriinspektsioonile märtsis 1951] *[http://www.nommevalitsus.org/?p=7881 Hävituspataljonide tegevus 1941. aastal Saksa rindeväeosadega] *[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/488-489.pdf Leadership of destruction batallions and worker's regiments, formed in Estonia in 1941] *[[Pekka Erelt]]. [http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163 Kultuuritegelased hävituspataljonides]. Eesti Ekspress, 23. jaanuar 2018] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased| ]] [[Kategooria:Suvesõda]] [[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas NSV Liidu sõjaväes]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] psv9k0paegixgjnj8d6ad5ldpo5k4aa 7257527 7257506 2026-10-23T07:03:21Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-41987-47|~2026-41987-47]]. 7203999 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Victims of Soviet repressions in Kuressaare, Estonia, 1941.jpg|pisi|[[NKVD]], Nõukogude [[hävituspataljonid]]e ja [[Balti laevastik|sõjalaevastiku]] üksuste poolt sooritatud [[Kuressaare massimõrv|massimõrva]] ohvrid ([[Kuressaare]] [[Kuressaare piiskopilinnus|linnuse]] hoovis, septembris 1941)]] [[Hävituspataljonid]] olid 1941. aastal [[NSVL|Nõukogude Liidu]] Siseasjade Rahvakomissariaadi ([[NKVD]]) ja nn [[Eesti NSV]] [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee|Kaitsekomitee]] otsustega moodustatud NKVD-le alluvad relvastatud [[sisejulgeolek]]u üksused, mis tegutsesid NSV Liidu poolt okupeeritud [[Eesti]]s aastatel 1941 ja 1944–1946. ==Hävituspataljonide moodustamine ja koosseis== === Struktuuride moodustamine === Eestis moodustati alates 1941. aasta [[25. juuni]]st [[Saksa Riik|Saksa]] [[langevarjur]]ite ja [[diversant]]ide ning [[metsavend]]ade vastu võitlemiseks maakondades 13 hävituspataljoni ja Tallinnas loodi töölispataljoni nime all arvukam üksus, mis hiljem jaotati neljaks hävituspataljoniks. Hävituspataljonidesse kaasati enamasti Nõukogude võimu toetajaid ning lojaalseid isikuid vabatahtlikkuse alusel. [[26. juuni]]l moodustati vastavalt NSV Liidu SARKi korraldusele Eesti [[hävituspataljonide operatiivgrupp]], mille juhtkonna moodustasid: *Balti Piirivalveringkonna ülem [[personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kindralmajor]] [[:en:Konstantin_Rakutin|Konstantin Rakutin]], ülema asetäitjad: *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant [[Aleksei Škurin]], *[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku polkovnik [[Lobanovitš]]<ref name="kj7zQ" /> Rakutin siirdus oma grupiga aga Riias asuvasse [[Looderinne|Looderinde]] (endise [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] staapi, kust ta taganes varsti koos Nõukogude vägedega [[Pihkva oblast]]isse) ning Põhja-Eestis puudus reaalne koordineeritud hävituspataljonide tegevuse juhtimine. Segadust tekitas ka asjaolu, et vastavalt Nõukogude väejuhatuse sõjaplaanidele kuulus [[Põhja-Eesti]]maa [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] alluvusse, [[Lõuna-Eesti]] ja [[Läti]]maa aga [[Looderinne|Looderinde]] alluvusse. [[29. juuni]]l kuulutas [[EKP Keskkomitee|EK(b)P Keskkomitee]] välja parteilise mobilisatsiooni. Kõik partei liikmed ja kandidaadid, samuti suur osa [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|ELKNÜ]] liikmetest kutsuti hävituspataljonidesse. Nendesse formeeringutesse iga meest ei võetud. Kui soovitaja ei olnud kommunist või vähemalt kommunistlik noor, pidi tal olema NKVD usaldus või soovitus.<ref name="1js9b" /> === Pataljonide koosseisust === Hävituspataljonide koosseisus oli 1941. aasta juuni lõpus umbes 6000 meest, kellest kolmandik kuulus Tallinna pataljonidesse. Rahvusliku koosseisu järgi moodustasid venelased hävituspataljonide koosseisust kohati üle 50%, eriti arvukalt oli venelasi Tallinnas värvatud hävitajate seas.<ref>[https://okupatsioon.weebly.com/koosseis.html Eesti rahva kannatuste aasta. NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis. Koosseis], I köide. [[Eesti Omavalitsus]] / [[Eesti Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1943]], 360 lk</ref> Pataljonidesse kuulus palju põhjakihi esindajaid, isikuid, kes varem olid Eesti kohtute poolt kriminaalkorras karistatud: vargad, pussitajad, röövlid, kaklejad ja sarnased isikud. Et hävituspataljonide ridu täiendada, võeti sinna suurel arvul 1941. aasta juunis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i poolt rehabiliteeritud ja vanglaist vabastatud kriminaalkurjategijaid.{{lisa viide}}. Hävituspataljonide koosseisus oli palju kommuniste ja okupatsiooniaasta jooksul esilekerkinud "töölisaktiviste". Näiteks 1. Tallinna hävituspataljon koosnes vaid kommunistidest ja partei liikmekandidaatidest, seetõttu loeti seda üksust hävituspataljonide hulgas eliitpataljoniks. Teistes hävituspataljonides kõikus kommunistide osa 20–30% vahel.{{lisa viide}} Põhiliselt [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]], miilitsatöötajatest ja [[komsomol]]i liikmetest ning kohalikest vabatahtlikest moodustatuna ja juhituna [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] venelastest ja eesti kommunistidest ohvitseride poolt tegutsesid hävituspataljonid [[Punaarmee]] tagalas, mitteregulaarvägede vastu. == Struktuur == ===Juhtimine=== Hävituspataljonide loomisele eelnes 5. juulil 1940 [[Rahva Omakaitse]] loomine, millesse koondati ligi 8 000 liiget, mis oli esialgselt ettenähtud [[Eesti NSV]] võimude poolt natsionaliseeritud vara kaitsmiseks.{{lisa viide}} [[ENSV Hävituspataljonide operatiivgrupp]]. *Operatiivgrupi nominaalne ülem oli NSV Liidu SARKi Balti ringkonna piirivalvevägede ja piirivalveringkonna valitsuse ülem riikliku julgeoleku kindralmajor Konstantin Rakutin (1902–1941); Hävituspataljonide üldjuht oli eemal viibiva Rakutini asemel surmasaamiseni [[Audru lahing]]us 19. juulil 1941 Pärnumaal [[Audru]] lähedal SARKi alampolkovnik [[Grigori Okojev]] ([[Окоев, Григорий Иванович]]). *Operatiivgrupi staabiülem major [[Luskatov]]. [[ENSV Hävituspataljonide Staap]], asus Tallinnas [[Toom-Kuninga tänav|Toomkuninga]] 11, endises [[Saksamaa Suursaatkond Tallinnas|Saksa saatkonna]] (algses) hoones *Staabi ülem [[Mihhail Pasternak]] *Staabi komissar [[Feodor Okk]] *Kapten Vladimirov. ===Hävitus- ja töölispataljonid=== Sõja alguses moodustati ligi 27 rahvakaitsepataljoni (igas linnas), millest 17 hävituspataljoni (5000 inimest), pataljonide koosseisus oli normaalselt kavatsetud: 3 roodu, millest igaühes 3 rühma. Pataljonidele määrati [[3. juuli]]l 1941 konspiratsiooni eesmärgil järjekorranumbrid. '''Pataljonid:''' {| class="wikitable" ! Hävituspataljon ! Ülemad ! Struktuur |- | '''1. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-1'') |(piirivalve) kapten [[Pavel Tokarev]]/major [[Sergei Gorbatenko]],<br> komissar [[Tööjõureservide Valitsus]]e ülem major [[Vladimir Kinn|Vladimir Kin]]<br> | formeeriti 6. juulil, moodustati RP-4-st iseseisva pataljonina. Pataljon asus [[Wismari tänav]] 15, 1941. aasta juuli alguseks oli pataljonis 350 meest. 1. (Tallinna) hävituspataljon, ühendati 25. juulil 1941 Pärnu hävituspataljoni riismetega, sest mõlemad pataljonid olid kaotanud palju mehi. Pataljoni nimeks jäi 1. hävituspataljon. |- | '''2. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-2'') |venelane [[Andrei Jakimov]]<br><br> |formeeriti 6. juulil, moodustati RP-4-st iseseisva pataljonina. HP kujunes välja 1941.aasta juuli alguses Harku mõisas, koosnes sel ajal peamiselt Tallinna kommunistlikest noortest ning "töölisaktiivist". Enne Pärnumaale lahingutesse saatmist oli pataljonis olnud 550 meest |- | '''3. Tallinna hävituspataljon''' |major Sergei Gorbatenko<br><br> |formeeriti 25. juulil 1941 Viljandi, Võru ja Paide HP-de riismetest, millele lisati isikkoosseisu HP-7-st) |- | '''4. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-4'') |kapten [[Rudolf Stokberg]]/[[Vladimir Kin]]/kapten [[Trofim Košelev]],<br> politruk [[Ivan Solomin]]/komissar [[Valfried Saar]]/[[Vassili Ferberg]], <br>staabiülem vanemleitnant [[Jakov Pospelov]]/vanemleitnant [[Edgar Kostabi]],<br> tagalaülem [[Sergei Generalov]] |formeeriti 4.juulil 1941, Pataljon paigutati [[Endla tänav]] 50. |- | '''5. Narva hävituspataljon''' (''ИБ-5'') |kapten [[Fjodor Lissitsõn]], <br>komissar Igor Tšernov<br> |moodustati 1941. aasta juuni lõpus |- | '''6. Rakvere hävituspataljon''' (''ИБ-6'') |[[Jaan Kurn]]/vanemleitnant [[Mihhail Rogozin]], <br>komissar eesti kommunist [[Albert Must]]<ref>[[Peeter Larin]], [https://estmark.org/wp-content/uploads/2021/11/KV-havituspataljonid.pdf Kuidas eesti rahvakaitseväe üksused võitlesid 1941. aastal?]. Eesti Kommunist, 1966 - [[Küsimused ja Vastused]], Nr 6 (81) lk 14</ref>/[[Albert Stamm]],<br> staabiülem vanemleitnant [[Pavel Vinogradov]] | HP koondati 200 meest ning lisaks oli veel tööstuskeskuste kaitserühmades liikmeid järgmiselt: Kohtla-Järvel 70 meest, Kiviõlis 70 meest ja Küttejõus 30 meest. |- | '''7. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-7'') |[[Aksel Annuk]]/kapten [[Aleksei Grigorjev]]/kapten [[Lev Rubinov]], <br>komissar [[Karl Toming]]/ vanempolitruk [[Sergei Russanov]], politruk [[Boris Korolev]], P. [[Pravilov]]<br>staabiülem leitnant V. [[Starodumov]] |HP asus algselt Tallinnas [[Veetorni tänav]] 7 |- | '''10. Harjumaa hävituspataljon''' (''ИБ-10'') |komandör [[Aksel Annuk]], Harju maakonna [[OSOAVIAHIM]]i komitee esimees, komandör abi OSOAVIAHIMi komitee esimehe asetäitja [[Jaanus Ollep]]<br>komissar [[EK(b)P Harju maakonnakomitee]] esimees [[Karl Toming]] |Moodustati Harjumaa [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|komsomol]]itöötajatest<ref name="oXoI8" /> |- | '''11. Haapsalu hävituspataljon''' (''ИБ-11'') |major [[Sergei Gorbatenko]], <br>komissar oli [[Karl Hanson]], kes oli osa võtnud Hispaania kodusõjast. Hiljem sai komissariks [[Dimitri Navrotski]]. | HP asuti formeerima 28. juunil 1941 kapten Volohhovi juhtimisel. Sinna suudeti koondada umbes 250 meest |- | '''12. Saaremaa hävituspataljon''' (''ИБ-12'') |venelane kapten [[Lošmanov]],<br>[[Mihhail Pavlovski]], [[Ivan Gorjunov]] |hävituspataljoni formeerija ja staabiülema asetäitja [[Mihhail Mikk]], endine Kaitseliidu Kuressaare malevkonna pealik, HP kokku umbes 200 meest. |- | '''15. Paide hävituspataljon''' (''ИБ-15'') |venelane vanemleitnant Jakov Pospelov, <br>komissar: Johann Tamm, [[Vladimir Tonto]], noorempolitruk [[Demjan Štanko]], <br>staabiülem vanemleitnant [[Ivan Kožuhhovski]]. | 1941. aasta juuli alguseks oli HP 150 meest, kellest umbes pooled olid [[Türi Paberivabrik]]u töölisedH |- | '''16. Pärnu hävituspataljon''' (''ИБ-16'') |ülem venelasest major Ivan Smirnov/major Sergei Gorbatenko (vahetusid 29.06.1941), <br>komissar [[Arnold Raud]] ja Johann Heinrich Tamm <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=EKP Keskkomitee|pealkiri=Ajakirja "Eesti Kommunist" väljaanne 1966 - Küsimused ja vastused Nr 6 (81)|aasta=1966|koht=Tallinn|kirjastus=EKP Keskkomitee Kirjastus|lehekülg=13-17}}</ref>, <br>staabiülem kapten [[Makar Starõhh]] |Pärnumaa HP asus organiseerima Tallinnast kohale saadetud grupp kapten E. Laasi juhtimisel |- | '''17. Viljandi hävituspataljon'''<ref>Ühises rivis ühise vaenlase vastu. Mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941. aastal. Eesti Raamat, 1969, 352 lk</ref> (''ИБ-17'')<br>'''''Вильяндиский истребительный батальон''''' |kapten [[Mihhail Pasternak]] (määrati 21. juulil 1941 hävituspataljonide üldjuhiks), <br>komissar EK(b)P Viljandimaa Komitee sekretär [[August Müürsepp]]<ref>[[Hannes Walter]], [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus]. Kultuur ja Elu, 2/2017 </ref>, <br>pataljoni ülem [[Andrei Jakimov]]/vanemleitnant [[Semjon Timoš]], staabiülem Ilmar Paul |<br>1. [[rood]] – ltn. Sule<br>2. rood – ltn. Kolobajev<br>3. rood – vanemleitnant [[Ilmar Paul]].<ref name="E69iZ" />. Kokku ligi 400 meest. |- | '''20. Võru hävituspataljon''' (''ИБ-20'') |venelane vanemleitnant Fjodorov<br>hävituspataljoni komissar [[August Kuhlberg]]<br> |25. juuniks 1941 oli HP 250 meest |- | '''21. Petseri hävituspataljon''' (''ИБ-21'') |ülem oli kapten Belov <br>komissar piirivalvekapten Bardukov/Burdakov<br> |5. juuli 1941 seisuga HP 500 meest |- | '''22. Tartu hävituspataljon''' (''ИБ-22'')<br>1. Tartu Maakonna Hävituspataljon |piirivalve vanemleitnant I. [[Zagarjev]]<br><br>, komissar [[Jeršov]] | HP kokku 470 meest |- | Mustvee hävituspataljon <br>(2. Tartu maakonna hävituspataljon) |[[Nikolai Kussov]]<br>komissar [[Max Laosson]]<br> |moodustati 4. juulil 1941 |- | Torma hävituspataljon <br>(3. Tartu maakonna hävituspataljon) |ülem A. Kukk<br>komissar <br> |moodustati 10. juulil 1941 |- | '''23. Valga hävituspataljon''' (''ИБ-23'') | [[Rein Loim]], hiljem piirivalvevanemleitnant [[Ivan Knõš]], <br>komissar [[EK(b)P Valgamaa komitee]] II sekretär [[Kristjan Kukk]] | Valgamaa HP organiseeriti moodustati 1941. aasta juuni lõpus kohalikest kutsealustest, kommunistlikest noortest ning Nõukogude aktiivist, koosseisus alguses 180 meest. |- | '''Tallinna töölispataljon'''/ [[1. Eesti Laskurpolk]] (''РП-4, [[:ru:1-й эстонский рабочий стрелковый полк|1-й эстонский рабочий стрелковый полк]]'') | venelane vanemleitnant [[Pavel Tokarev]], <br>komissar [[Vladimir Kin]]<br>SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]] | 6. juulil moodustati Tallinna töölispataljonist kaks iseseisvat hävituspataljoni, nr 1 ja 2. Mõlemad paigutati korterisse [[Imanta tänav]] 6. |- |} Lisaks eelnevale moodustati *2 miilitsasalka, *2 raudteelaste salka, *2 soomusrongide salka, *Tartu jõe ja järve laevanduse töötajate salk, *3 töölispolku Kokku 10 000 inimest<ref name="0hQ0R" />. "Esimest vabatahtlikke kaitsesalka asuti Eesti NSV-s omaalgatuslikult looma Tartus juba 23. juunil 1941. Nagu mujalgi, nii oli ka meie vabariigis hävituspataljonidesse astuvate vabatahtlike arv palju suurem, kui ette arvati [...] partei-, komsomoli-, nõukogude ja ametiühinguaktivistid, miilitsatöötajad ning teised nõukogude aktivistid [...] Eesti NSV vabatahtlike võitlusüksuste juhtkonda kuulusid varasemates klassilahingutes karastunud kommunistid. Nii võitlesid hävituspataljonides komissaridena A. Must (6. Virumaa pataljon, J. Tamm (16. Pärnumaa pataljon), [[Karl Hansson|K. Hansson]] ja H. Roog. Komandöride hulgas oli palju veterane, nagu alampolkovnikud V. Ferberg ja [[Karl Kanger|K. Kanger]], kaptenid [[Aleksander Balta|Aleksandr Balta]] ja R. Punn, vanempoliitjuhid A. Golub ja R. Lutus. Paljud partei ja nõukogude asutuste juhtivad töötajad – [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Feodor Okk|F. Okk]], EKP Keskkomitee osakonnajuhatajad [[Martin Kitsing|M. Kitsing]] ja [[Arnold Raud|A. Raud]], Tallinna raudteesõlme parteiorganisatsiooni sekretär, [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik H. Ansip, [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] esimees L. Jürgens, partei maakonnakomiteede sekretärid [[Oskar Abori|O. Abori]] ja E. Säremat ning Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi osakonnajuhataja Sergei Generalov – astusid samuti väkke, Pärnu EKP I sekretär Jan Ganzen (Gansen)<ref>hilisem A.Sommerlingi nim.sovh.dir. 1978-1988.dets</ref>. Endise kodanliku sõjaväe ohvitseridest võitlesid väe ridades kaptenid [[Evald Heinrich Laasi|E. Laasi]] ja [[Nikolai Trankmann|N. Trankmann]], leitnandid E. Kostabi ning I. Paul jt. <ref name=":0" /> ==Tegevus ja kuriteod== {{tsitaat|Hävituspataljon ei tunne halastust meie vaenlaste – bandiitide ja teiste fašistlike röövikute vastu. Need tehakse mitte üksnes maatasa, vaid saadetakse otsemat teed maa sisse, kus on nende õige koht. ''Igas külas ja asulas on hävituspataljonil peale vastase otsese purustamise ka rida muid ülesandeid. Bolševistliku valjusega tuleb teha kindlaks provokatsiooniliste kuulujuttude levitajad ja paanika tekitajad. Tuleb selgitada ja kahjutuks teha kõik, kes otseselt või kaudselt aitavad kaasa vaenlasele''.|''Mis on hävituspataljon ja missugused on ta ülesanded''. Tartu Kommunist, 22. juuli 1941}} Kui toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]], piisas hävituspataljoni kuulumisest, et selle eest määrata Saksa okupatsioonivõimude poolt karistuseks surmanuhtlus, kui sõjakuritegudes osalenud aktiivsele Nõukogude võimu toetajale.{{lisa viide}} 15. märtsiks 1943 oli kokku loetud 1850 hävituspataljonide ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] tapetud Eesti inimest, peaaegu kõik neist tsiviilelanikud, kes mõrvati ilma kohtuotsuseta.{{lisa viide}} === Tallinna Töölispolk === [[EK(b)P Tallinna Linnakomitee]] ja [[Ametiühingute Kesknõukogu]] otsusel moodustati 24. juulil Tallinna töölistest [[Tallinna Töölispolk]]. Väeosa eripära oli, et sinna „registreeritud jäid oma tööpostidele edasi ja käisid allüksustena koos ainult õppuste ajal”. Seda väeosa juhatas Venemaa-eestlastest [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]] ja relvad said see väeosa alles 26. augustil 1941. Ilmselt ei osalenud Töölispolk (täpsemalt vist Tallinna 1. töölispolk) üldse mingites muudes lahingutes peale ühe lahingu Kadriorus 27. augustil 1941. Tuntud tegelastest olid selles väeosas kirjas näiteks [[August Alle]], [[Paul Rummo]], [[Erni Hiir]] ja [[Hans Kruus]], Johannes Mihkelson.{{lisa viide}} Polku registreerus umbes 1000 (lahingute alguseks oli 1500). [[Harku]]s loodi neile õppekeskus. Ülem oli [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]], [[EK(b)P KK]] sõjalise osakonna juhataja, komissar vanempolitruk [[Richard Lutus]], staabiülem kapten Antipov. Pataljoniülemad Eesti NSV [[ALMAVÜ]] orgbüroo juhataja ja esimees vanempolitruk A. Golub, Tallinna linna TRS Nõukogu Täitevkomitee esimehe asetäitja vanemleitnant R. Punn ja EK (b)K Keskkomitee töötaja kapten Aleksandr Balta. Komissarid olid [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] esimees L. Jürgens ja EK(b)P KK vastutavad töötajad M. Kitsing ja K. Johanson. Liikmed olid Tallinna ettevõtete töölised. Ettevalmistus väljaspool tööaega. Lahinguis osales neist u 1000. Relvad said alles lõpus, mida õppisid kasutama alles lahingus.{{lisa viide}} 1941. aasta juulis-augustis asusid [[Jaama (Illuka)|Jaama]]-[[Vasknarva]] joonel 6. Rakvere hävituspataljon ja põhja pool 5. Narva hävituspataljon. 19. juulist kuni 14. augustini asusid nad Narva jõe joonel, kust taganeti Narva.<ref name="2Ojuw" /> === Narva Töölispolk === Augustis 1941 moodustati Eesti NSV kaitset organiseeriva [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] korraldusel järelejäänud kokku 2800 hävituspataljonide mehest, sh [[Narva hävituspataljon]]ist – [[Narva Töölispolk]] (''Нарвский рабочий полк''), (koosseisus 1000 liiget, 76&nbsp;mm kahurite patarei ja kuulipildujarood), mis 20. augustil 1941 liideti [[20. laskurdiviis (NSV Liit)|20. laskurdiviis]]iga{{lisa viide}}. Narva töölispolgu ülemaks sai kapten K. Gontšarov ja komissariks Igor Tšernov. Pataljone juhtisid endised hävituspataljonlased [[kapten]] [[Nikolai Trankmann]], vanemleitnant M. Rogozin ja [[Oskar Abori]]. Allüksusi juhtisid venelased A. Vinogradov ja I. Glazõtšev, ukrainlane G. Potapenko, lätlased M. Pauper ja K. Prieže ning eestlased K. Reimer, A. Must ja A. Raidma.{{lisa viide}} === Eesti Kütipolk === 18. augustil 1941 koondati Tallinna hävituspataljonid Tallinna, kus nendest moodustati [[20. august]]il [[1941]] [[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti Kütipolk]] (''1-й эстонский рабочий стрелковый полк''), mille juhiks määrati SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]] ja komissariks oli [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Fjodor Okk]]<ref name="SBym2" />. Mõlemad langesid 22. augustil 1941 [[Kiviloo lahing|Kiviloo]] all.<ref name="NgiDZ" /> [[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti kütipolk]] asus [[20. august]]il [[1941]] Tallinna kaitsele Saksa vägede pealetungi vastu, polk koosnes 3 pataljonist – 1500 võitlejast ning kuulipilduja- ja miinipilduja roodust. Need väeosa tegutsesid kuni septembrini 1941.{{lisa viide}} === Teiste hävituspataljonide tegevusest === [[11. Läänemaa hävituspataljon]] osales [[Kiviloo lahing|Kiviloo]], [[Perila lahing|Perila]], [[Kose-Risti lahing|Kose-Risti]] ja [[Peningi lahing]]utes.{{lisa viide}} === Läti hävituspataljonide tegevusest Eestis === Koos Nõukogude vägedega ([[10. Laskurdiviis]]) taganesid Lätist juunis-juulis 1941 Eestisse ka Lätis (Riia linnas ja Loode-Lätis) moodustatud hävituspataljonid ([[1. Läti vabatahtlik hävituspolk]] – (''1-й латышский добровольческий истребительный полк''), kelle taganemistee NSV Liitu viis läbi Lõuna-Eesti, 26.–28. augustil kaitselahingutes Tallinnas ja [[28. august]]il lahkusid koos Balti Laevastikuga Kroonlinna. [[2. Läti vabatahtlik töölislaskurpolk]] – (''2-й латышский добровольческий рабочий стрелковый полк''), kelle taganemistee NSV Liitu lõppes taganemisega läbi Narva Leningradi alla.<ref name="AxqsF" /> Hävituspataljoni liikmed osalesid koos NKVD Eriosakonna liikmetega Põhja-Eestis 31. juulil 1941 [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[ERNA (luuregrupp)|ERNA luuregrupi]] vastu peetud [[Kautla lahing]]us. Pärast lahingut mõrvati Kautla talus julmalt seitse inimest, kellest osa heideti elusalt tulle. Mõrvatute hulgas tunti riideräbalate järgi hiljem ära neli isikut: Kautla talu perepoeg Johannes Lindeman, sama talu teenija Ida Hallorav ning samal päeval talus viibinud Oskar Mallani ja Johannes Ummus. Ülejäänute söestunud säilmeid ei suudetud identifitseerida. Tapmise põhjuseks oli kahtlus, et pererahvas pidas sidet Kautla rabas paiknevate metsavendadega<ref name="p8HBV" />; ilmselt olid mõned mõrvatuist Kautla rabalaagris paiknevad metsavennad.{{lisa viide}} == Hiiumaa hävituspataljon == Hiiumaal loodud hävituspataljon, pataljoni ülem oli ohvitser Aleksandrov, komissar [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik [[Johannes Oinas]], parteiorganisaator Albert Tuur<ref>[https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1981/04/02/12 PILGUHEIT MINEVIKKU 30]. Nõukogude Hiiumaa nr 39, 2. aprill 1981</ref>, [[Paul Soesoo]], Artemi Üksik, Edgar Kärner, Valter Uusniit ja paljud teised<ref>[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Heroilised võitluspäevad], Hiiumaa 1941, lk 271. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014</ref><ref>[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Hiiumaa kaitsmise lahingutest osavõtjad kirjutavad. Mälestus seltsimeestest ei kustu]. Hiiumaa 1941, lk 272. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014</ref> ==Hävituspataljonid pärast taasokupeerimist== === Taasasutamine === Juba enne Eesti okupeerimist otsustati EK(b)P Keskkomitee büroo otsusega 20. aprillil 1944 taasasutada hävituspataljonid ja formeerida need kõigis maakondades kohalikest elanikest vabatahtlike üksustena. Hävituspataljonid allusid [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i, [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ja hiljem [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i haldusalasse ning kasutati koos NSV Liidu ja Eesti NSV SARKi üksuste ja [[Siseväed|Siseväge]]dega [[metsavennad|metsaven]]dade vastastes relvaoperatsioonides ja Nõukogude võimu eest varjajate tabamiseks ning nõukogude ja kohalike omavalitsuste (Täitevkomiteed jne.) asutuste valveteenistuses.{{lisa viide}} ===Juhid ja struktuur=== Vastavalt EK(b)P KK ja ENSV RKNi 26. detsembri 1945. a. määrusele nr 140 ja [[EK(b)P Keskkomitee büroo]] 29. detsembri 1945. a. otsusele nr KB/140-46 ning 14. jaanuari 1946. aastal Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaabi käskkirja nr 1 oli [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|ENSV SARK]]i Hävituspataljonide Keskstaabi ülem [[Nikolai Karotamm]] ([[EK(b)P KK I sekretär]]), Keskstaabi operatiivosakonna ülem [[Aleksander Resev]] ([[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar), hävituspataljonide materiaalse ja majandusliku varustamise eest vastutas [[Arnold Veimer]] ([[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees) ja poliitilise kasvatustöö eest hävituspataljonides [[Arnold Meri]] ([[ELKNÜ Keskkomitee]] esimese sekretär). Maakondlike staapide ülemateks olid EK(b)P maakonnakomitee sekretärid: Virumaal - sm Jaanson; Tartumaal - sm Eiche; Võrumaal - sm Tamm; Valgamaal - sm Ovsjannikov; Viljandimaal - sm Ivanov-Jaanus; Järvamaal - sm Zucker; Harjumaal - sm Ristmägi; Läänemaal - sm Minne; Saaremaal - sm Bersin; Pärnumaal - sm Jakobson.<ref>DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 835, ENSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 1</ref> 31. jaanuarist 1946. aastal kehtestas [[EK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja ühtlasi [[Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaap|hävituspataljonide keskstaabi]] ülem [[Nikolai Karotamm]] ENSV SARKi hävituspataljonid ümber rahvakaitsepataljonideks.<ref>DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 844, EESTI NSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 3</ref> Kuid pataljonide endi, julgeoleku ja parteistruktuuride dokumentatsioonis jäi endiselt käibele termin „hävitajad”. Seda ei muutnud ka [[1949]]. aastal pataljonidele antud järjekordne nimi: „[[Bandiitide hävitajate pataljonid]]”.{{lisa viide}} Hävituspataljone oli [[1951]]. aastal kokku 39. Rahvakaitsepataljone juhendas ja koordineeris tööd teiste Nõukogude asutusega [[ENSV Rahvakaitsepataljonide Keskstaap]]<ref>DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 845, EESTI NSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 3</ref>, kuhu kuulusid: * staabiülem [[Nikolai Karotamm]], [[EK(b)P KK I sekretär]] *liikmed: [[Aleksander Resev]], [[Eesti NSV Siseministeerium]]i minister; ** [[Boris Kumm]], [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i minister; ** [[Arnold Veimer]]<ref name="YLUYG" />, [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]; ** [[Arnold Meri]], Eesti NSV [[ELKNÜ Keskkomitee]] esimene sekretär, kelle ülesandeks oli poliitkasvatuse läbiviimine, ka hävituspataljonide isikkoosseisu hulgas.{{lisa viide}} === Tegevusest === Pärast sõda jäi hävituspataljonide ülesannete hulka julgeolekuorganite ja -vägede abistamine ning objektide valve.{{lisa viide}} Maapiirkondades elavad pataljonlased elasid oma kodudes, maakonnakeskustes eksisteerisid aga ka kasarmeeritud pataljonid, mille liikmed kandsid sõjaväevormi ja said palka. Tipphetkel kuulus pataljonidesse 7000 võitlejat.{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] *[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] *[[Sortside saladused]] *[[Rahva Omakaitse]] *[[Suvesõda]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kj7zQ">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10108/1/Pungaolavi.pdf NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal]</ref> <ref name="1js9b">[[Ester Spriit]], [[Valdur Timusk]]. ''Tigeduse poliitika''. // ''Edasi'', 25. veebruar 1989.</ref> <ref name="oXoI8">Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi", Tallinn "Eesti Raamat" 1988</ref> <ref name="E69iZ">Анатолия Никифорова "В боях за Эстонию", http://www.pogranec.ru/showthread.php?t=3306</ref> <ref name="0hQ0R">Этнические движения в СССР и вторая мировая война, http://his.1september.ru/2002/06/2.htm</ref> <ref name="AxqsF">[http://www.jewniverse.ru/RED/Shneyer/glava6kr_ar%5B2%5D.htm Арон Шнеер. Плен]</ref> <ref name="p8HBV">[[Vello Helk]]. [http://kultuur.elu.ee/ke501_suvesoda.htm 1941. aasta Suvesõja ajalugu]. [[Kultuur ja Elu]], 3/2010</ref> <ref name="2Ojuw">[[Odette Kirss]], [[Leili Pajos]]. Peipsi põhjarannikul. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 46</ref> <ref name="SBym2">[http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются. М.: Воениздат, 1985]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="NgiDZ">Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi". Eesti Raamat. Tallinn 1988. lk 64</ref> <ref name="YLUYG">"Pane raisale nii et aitab!". Pekka Erelt, [[Eesti Ekspress]] (20.02.2007), [https://web.archive.org/web/20070820194445/http://www.ekspress.ee/viewdoc/304AE4B2767CF59EC22572880032D17F www.ekspress.ee]</ref> }} == Kirjandus == * [[Ilmar Paul]]. Hävituspataljonid ja töölispolgud Eesti NSV kaitsel 1941. aasta suvel. Tallinn 1971 * Hävitajad: Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954. Dokumentide kogumik. Koostanud [[Tiit Noormets]] ja [[Valdur Ohmann]]. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv, 2006. ISBN 9789985951040 *Koostanud: [[August Pähklimägi]], Ühises rivis ühise vaenlase vastu. Mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941. aastal. Eesti Raamat. Tallinn 1969. 352 lk == Välislingid == * [http://web.archive.org/20030930113034/warmech.narod.ru/smersh/nem_desant.html ÜK(b)P Keskkomitee määrus 24. juuni 1941 Hävituspataljonide loomise kohta (''Постановление Политбюро ЦК ВКП(б)о мероприятиях по борьбе с парашютными десантами и диверсантами противника в прифронтовой полосе''), vene keeles] *[[Peeter Larin]]. [https://estmark.org/wp-content/uploads/2021/11/KV-havituspataljonid.pdf Kuidas eesti rahvakaitseväe üksused võitlesid 1941. aastal?]. Eesti Kommunist, 1966 - [[Küsimused ja Vastused]], Nr 6 (81) * [http://www.virtsu.ee/artiklid/1969_ilves.html Kilde Läänemaa hävituspataljoni võitlusteelt &#91;1941&#93;] * [[Hannes Walter]]. [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm "Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus. Hävituspataljonlased tuleb kuulutada sõjaroimareiks"]. [[Kultuur ja Elu]], 2/2017 * [http://lood.wordpress.com/havituspataljonid-ja-nkvd-sojajargses-eesti-kulas/ Hävituspataljonlased külvasid sõjajärgses Eesti külas hirmu ja õudu] * [http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17631956/kuuskp.pdf Pearu Kuusk:Eesti NSV Siseministeeriumi/Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Banditismivastase Võitluse Osakond (1944–1947]) * [http://www.postimees.ee/110207/esileht/ak/244137.php Hävituspataljonlase Leonhard Trummi seletuskiri ühest operatsioonist Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi eriinspektsioonile märtsis 1951] *[http://www.nommevalitsus.org/?p=7881 Hävituspataljonide tegevus 1941. aastal Saksa rindeväeosadega] *[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/488-489.pdf Leadership of destruction batallions and worker's regiments, formed in Estonia in 1941] *[[Pekka Erelt]]. [http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163 Kultuuritegelased hävituspataljonides]. Eesti Ekspress, 23. jaanuar 2018] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased| ]] [[Kategooria:Suvesõda]] [[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas NSV Liidu sõjaväes]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]] 0oekxu934o6uft4ht2ahuz1a3nayl5k Priit Toobal 0 270172 7257583 6958567 2026-10-23T09:25:30Z Sillerkiil 58396 7257583 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} [[Pilt:KE Priit Toobal.jpg|pisi|Priit Toobal 2011. aastal]] '''Priit Toobal''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1983]] [[Suure-Jaani]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[Keskerakond|Keskerakonna]] peasekretär [[2007]]–[[2015]], erakonna büroojuht 2015. aastast ning [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige aastatel 2011–2015. == Haridus ja töö == Priit Toobal lõpetas aastal [[2002]] [[Suure-Jaani Gümnaasium]]i. Aastatel 2003–2004 töötas Toobal Suure-Jaani Gümnaasiumi huvijuhina, 2004–2007 Eesti Keskerakonna koordinaatorina ning 2006–2007 [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani vallavalitsuse]] kultuurinõunikuna. Aastatel 2007–2016 töötas Toobal Keskerakonna peasekretärina.{{lisa viide}} 2026. aasta sügisel [[Põhja-Sakala]] vallavanem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Olev Kenk {{!}} |kuupäev=2026-10-23 |pealkiri=Priit Toobal sai Põhja-Sakala vallavanemaks |url=https://www.err.ee/1610174533/priit-toobal-sai-pohja-sakala-vallavanemaks |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Kohtujuhtum == 2015. aastal mõistis [[Riigikohus]] Toobali lõplikult süüdi [[eraviisilisele jälitustegevusele kihutamine|eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises]] ja [[ametialane võltsimine|ametialases võltsimises]].<ref name="PM">[http://www.postimees.ee/3406785/keskerakond-viskas-toobali-ja-laasi-erakonnast-valja Keskerakond viskas Toobali ja Laasi erakonnast välja] Postimees, 20. november 2015.</ref><ref name="ERR">[http://uudised.err.ee/v/eesti/93c3fbfd-8ab1-4b50-b3ed-31070ae960b1/riigikohtu-otsuses-pettunud-toobal-ja-laasi-soovivad-aja-maha-votta Riigikohtu otsuses pettunud Toobal ja Laasi soovivad aja maha võtta] ERR, 20. november 2015.</ref> Keskerakonna põhikirja kohaselt on erakonna liikme kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus väljaarvamise aluseks. Erakond üritas põhikirja muuta, kuid tegi seda nõutava kahekolmandikulise hääleenamuseta, mistõttu Tartu maakohtu registriosakond Keskerakonna põhikirjamuudatusi ei kinnitanud<ref name="no on see kohus vast alles jonnakas suslik" />. Siiski pole äriregistri andmetel Toobalit Keskerakonnast välja arvatud<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=priit+toobal|pealkiri=Äriregistri teabesüsteem|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.06.2020|arhiivimisaeg=29.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200629175329/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=priit+toobal|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Tiitlid == 2015. aastal andis [[Eesti Maksumaksjate Liit]] talle koos [[Mihhail Stalnuhhin|Mihhail Stalnuhhiniga]] nimetuse [[Maksumaksja vaenlane]], kuna nad "sümboliseerivad kõige teravamalt [[Kuluhüvitis|kuluhüvitiste]] kuritarvitusi ja väärkasutusi, lastes hüvitada abikaasale ja pojale kasutamiseks antud auto liisingumaksed või tankides lühikese aja jooksul ebamõistlikult suure koguse autokütust".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-02-18 |pealkiri=2015. aasta maksumaksja vaenlased on Mihhail Stalnuhhin ja Priit Toobal |url=https://www.err.ee/554667/2015-aasta-maksumaksja-vaenlased-on-mihhail-stalnuhhin-ja-priit-toobal |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Poliitiline tegevus == Priit Toobal kuulub 18.12.2001 Keskerakonda. * [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002. aastal kandideeri]]s Toobal Keskerakonna nimekirjas Suure-Jaani linnavolikokku ning osutus 23 häälega valituks. * 9. veebruaril 2005 toimus Suure-Jaani linnavolikogu istung, kus ootamatult surnud linnapea [[Rein Valdmaa]] asemele valiti linnapeaks senine volikogu esimees [[Ülo Köst]]. Kösti kohta volikogu esimehena valiti täitma 21-aastane Priit Toobal, mis tegi temast Eesti noorima linnavolikogu esimehe. * [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohalike valimiste]] ajal toimus Suure-Jaani linna ja valla ühinemine ning Toobal osutus 63 häälega valituks Suure-Jaani vallavolikokku. * [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aastal kandideeris]] Toobal Järva- ja Viljandimaa piirkonnas Riigikokku ning sai 441 häält, kuid ei osutunud valituks. * [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aastal kandideeris]] Toobal Suure-Jaani vallavolikokku ning osutus 97 häälega valituks. * [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aastal kandideeris]] Toobal Järva- ja Viljandimaa piirkonnas Riigikokku ning osutus 796 häälega valituks. * 2011. ja 2013. aastal valiti Priit Toobal Eesti Keskerakonna juhatuse liikmeks. * Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] ja sai 271 häält (11. tulemus Keskerakonna 12-liikmelises nimekirjas). * 18. novembril 2015 astus ta Riigikogu liikme kohalt tagasi, põhjendades seda sooviga kaitsta Riigikogu ja Eesti rahvusvahelist mainet pärast süüdimõistmise jõustumist ka Riigikohtus.<ref>[http://www.postimees.ee/3404529/toobal-astub-riigikogu-liikme-kohalt-tagasi Toobal astub riigikogu liikme kohalt tagasi] Postimees, 18. november 2015.</ref> *2021. aastal kandideeris Toobal [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogu valimistel]] Põhja-Sakala vallas Keskerakonna nimekirjas ja sai 254 häält, mis oli oma ringkonna parim tulemus. *Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 516 häält ning ei osutunud valituks. == Keskerakonna kirjaskandaal == 2012. aastal leidis [[Kaitsepolitsei]] Priit Toobali kodu ja parteikontori töökohta läbi otsides üle 400 lehekülje väljatrükitud kirjavahetust, mis kuulub [[Hannes Rumm]]ile. Kirjavahetus oli üle aasta vana ja järjehoidjatega varustatud.<ref>[http://www.postimees.ee/706376/keskerakonnast-leiti-nuhkimise-jalgi/ Keskerakonnast leiti nuhkimise jälgi] Postimees (vaadatud 19.01.2012)</ref> Keskerakonna teatel sattus Rummi erakirjavahetus nende büroosse, kuna need tõi sinna endine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige [[Ivor Onksion]].<ref>[http://www.postimees.ee/706838/keskerakond-tunnistab-voora-kirjavahetuse-olemasolu-erakonna-buroos/ Keskerakond tunnistab võõra kirjavahetuse olemasolu erakonna büroos] Postimees (vaadatud 19.01.2012)</ref> [[Riigiprokuratuur]] esitas mais 2012 Toobalile kahtlustuse partei [[kassa sissetulekuorder]]ite võltsimises ja teadmata päritolu raha vormistamises erakonna annetusena.<ref>[http://www.postimees.ee/854092/ Toobal sai kahtlustuse teadmata päritolu raha annetusena vormistamises]</ref> 29. mail toimunud pressikonverentsil teatas Toobal, et ametist tuleks tagandada [[kaitsepolitsei]] juht [[Raivo Aeg]] ja peaprokurör [[Norman Aas]], kes vastutavad telefonikõnede laialdase pealtkuulamise eest.<ref>[http://www.postimees.ee/857632/ Toobal: pealtkuulamiste tõttu peavad ametist lahkuma Aas ja Aeg]</ref> 27. märtsil [[2014]] võttis Riigikogu talt [[saadikupuutumatus]]e, et koostada süüdistusakt ja alustada kohtumenetlust.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/215ce27d-bec3-4cf2-9f35-7f6090a5af97 Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt võeti saadikupuutumatus], ERR uudised</ref> 17. oktoobril 2014 mõistis Harju maakohus Toobali süüdi [[eraviisiline jälitustegevus|eraviisilisele jälitustegevusele]] ja [[sõnumisaladus]]e rikkumisele kihutamises ning dokumendi võltsimises ja karistas teda tingimisi üheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga. Toobal lubas kaevata otsuse edasi ringkonnakohtusse.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/e6127bfc-a4cf-4a29-bec4-8909d139a5aa Kohus mõistis keskerakondlastest nuhkimisskandaali osalised Toobali ja Laasi süüdi], ERR uudised</ref> 31. märtsil 2015 otsustas [[Tallinna Ringkonnakohus]] mitte rahuldada Keskerakonna ning Toobali ja Laasi kaitsjate apellatsioonkaebusi ning jättis Harju maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/e7519b86-c8ba-4186-98c8-02f788b0a844 Keskerakond ning tuntud keskerakondlased Toobal ja Laasi jäid nuhkimisskandaalis süüdi], 31. märts 2015</ref> 20. novembril 2015 otsustas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Priit Toobal ja [[Lauri Laasi]] on süüdi [[Ivor Onksion]]i eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises, samuti et Toobal ja Keskerakond panid toime ametialase võltsimise. Sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises mõistis Riigikohus Toobali ja Laasi õigeks.<ref name="ERR"/> Priit Toobalile, Lauri Laasile ja Ivor Onksionile mõistetud karistusi Riigikohus – vaatamata nende osalisele õigeksmõistmisele – ei muutnud. Toobal võltsis Keskerakonna huvides kokku viis kassa sissetuleku orderit, näitamaks, et teadmata allikast pärinev sularaha, mille Toobal Keskerakonna kassasse maksis, on füüsilistelt isikutelt saadud annetus, mida erakond tohib vastu võtta. Kuna Toobal pani dokumendi võltsimise toime Keskerakonna peasekretärina Keskerakonna huvides, tunnistati selles kuriteos süüdi ka Keskerakond kui juriidiline isik.<ref name="ERR" /> Süüdimõistmise järel puhkesid vaidlused seoses Toobali võimaliku väljaarvamisega erakonnast. Erakonna pressiesindaja Taavi Puki sõnul ei olnud väljaarvamine automaatne, jõustumiseks pidi selle kinnitama erakonna juhatus.<ref name="PM" /> Novembris 2015 toimunud kongressil võeti aga vastu uus põhikiri, mis ei näinud enam ette kriminaalkurjategijate väljaarvamist erakonnast.<ref>[http://www.postimees.ee/3417321/keskerakond-kiitis-heaks-pohikirja-muutmise Keskerakond kiitis heaks põhikirja muutmise] Postimees, 29. november 2015</ref> [[Tartu maakohus|Tartu maakohtu]] registriosakond on keeldunud uut põhikirja kinnitamast,<ref name="no on see kohus vast alles jonnakas suslik">Rain Kooli [http://etv.err.ee/v/eesti/027bd804-4c69-4337-9631-2a8918ccae2e/kohus-ei-kinnitanud-keskerakonna-pohikirjamuudatusi-endiselt-kehtiv-pohikiri-naeb-ette-laasi-ja-toobali-erakonnast-lahkumise Kohus ei kinnitanud Keskerakonna põhikirjamuudatusi, endiselt kehtiv põhikiri näeb ette Laasi ja Toobali erakonnast lahkumise] ERR, 13.01.2016</ref> kuid juhatus kinnitas Toobali detsembris büroojuhiks<ref>Maris Meiessaar [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaanus-karilaid-keskerakond-taotleb-kooseluseaduse-tuhistamist?id=73242257 Jaanus Karilaid: Keskerakond taotleb kooseluseaduse tühistamist] EPL 18. detsember 2015</ref> ning esitas ta 2016. aasta märtsis [[erakondade rahastamise järelevalve komisjon]]i liikmeks. Viimast põhjendas erakonna aseesimees [[Jaanus Karilaid]] "tugeva mandaadiga" Keskerakonna kongressilt ning asjaoluga, et "Priit Toobal tunneb erakondade rahaasjade köögipoolt peensusteni."<ref>Karin Kangro [https://web.archive.org/web/20160602081659/http://www.transparency.ee/cm/artiklid/karilaid-toobal-tunneb-erakondade-rahaasjade-koogipoolt-peensusteni Karilaid: Toobal tunneb erakondade rahaasjade köögipoolt peensusteni] Korruptsioonivaba Eesti/Postimees, 31.03.2016</ref> == Artikleid == * [https://epl.delfi.ee/artikkel/67957491 Priit Toobal: kas Reformierakond võib president Ilvesele kindel olla?] Eesti Päevaleht / Delfi, 16. veebruar 2014. * [https://www.delfi.ee/artikkel/67676759 Priit Toobal: ei saa nõus olla, et kõikide komisjonide töö 30 aastaks salastatakse] Delfi, 25. jaanuar 2014. * [https://www.delfi.ee/artikkel/67373462 Priit Toobal "Küsimus pole Langis"] Delfi, 3. detsember 2013. * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:132271 Priit Toobal "Rahvaalgatus Riigikokku"] Sakala, 26. november 2013 * [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=21722 Priit Toobal "Valimiste põhiküsimused: töö, hinnad, väljaränne"] Kesknädal, 9. oktoober 2013. * [http://www.ohtuleht.ee/536774/kas-ossinovski-sai-kuumarabanduse Priit Toobal: kas Ossinovski sai kuumarabanduse?] Õhtuleht, 12. august 2013. * [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=21283 Priit Toobal "Müüt Savisaare uuest raamatust"] Kesknädal, 24. juuli 2013. * [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=21247 Priit Toobal "Silmiavav Snowden"] Kesknädal, 17. juuli 2013. * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:121475 Priit Toobal "Mittevajalik portaal"] Sakala, 16. mai 2013. * [http://pealinn.ee/?pid=157&nid=11350&lang=5 Priit Toobal: kes maksis sotside reklaamiarveid?] Pealinn, 6. mai 2013. * [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=20803 Priit Toobal "Eestlase galaxyphone'i otsingul"] Kesknädal, 1. mai 2013. * [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=20765 Priit Toobal: kes rahastab ülejooksikuid demokraate?] Kesknädal, 24. aprill 2013. * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116054 Priit Toobal "Las rahvas valib presidendi"] Sakala, 28. veebruar 2013. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Priit Toobal}} * [http://priittoobal.blogspot.com/ Priit Toobali blogi] * [http://uudised.err.ee/v/eesti/02f4e70f-be86-4972-9a17-d1eeed119361 Riigi peaprokurör taotleb Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt saadikukaitse äravõtmist] ERR, 26. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/92c9bab2-1e37-4f2c-8f56-72661d014642 Teder tegi riigikogule ettepaneku Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt saadikukaitse ära võtta] ERR, 20. märts 2014 * Maris Meiessaar [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaanus-karilaid-keskerakond-taotleb-kooseluseaduse-tuhistamist?id=73242257 Jaanus Karilaid: Keskerakond taotleb kooseluseaduse tühistamist] Delfi, 18. detsember 2015 * [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/seks-ja-santaaz-keskerakonna-ladvikus-suhe-teismelisega-sundis-priit-toobali-poliitikast-lahkuma?id=74807713 Seks ja šantaaž Keskerakonna ladvikus: suhe teismelisega sundis Priit Toobali poliitikast lahkuma] Eesti Ekspress / Delfi, 15. juuni 2016 * [http://kroonika.delfi.ee/news/kino/priit-toobal-kuuuurija-pantvangidraamast-kogu-see-lugu-oligi-algselt-kavandatud-ja-lavastatud-et-selle-alusel-raha-valja-pressima-hakata?id=83495769 Priit Toobal "Kuuuurija" pantvangidraamast: kogu see lugu oligi algselt kavandatud ja lavastatud, et selle alusel raha välja pressima hakata] Kroonika/Delfi, 28. august 2018 * [http://kroonika.delfi.ee/news/kino/olukord-kisub-tuliseks-priit-toobali-vend-ahvardab-katrin-lusti-ara-tappa?id=83496307 Olukord kisub tuliseks! Priit Toobali vend ähvardab Katrin Lusti ära tappa] Kroonika/Delfi, 29. august 2018 *[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0084-0615.html 2021. aasta KOV valimistulemused] kov2021.valimised.ee, 17. oktoober 2021 {{JÄRJESTA:Toobal, Priit}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] mg6l446l3xfjv8z0a9gklbbi50i4om4 Andres Kollist 0 276480 7257271 7172715 2026-10-22T14:58:36Z ~2026-55350-48 239867 /* Töö raamatukogunduse alal */ 7257271 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Kollist.IMG 20190823 130546.jpg|pisi|Andres Kollist esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019</small>]] [[Pilt:Public Domain Manifesto signing and exhibition in Estonian National Library, Oct 19, 2017 02.jpg|pisi|Andres Kollist kõnelemas avaliku omandi manifesti allakirjutamisel Rahvusraamatukogus, 19. oktoober 2017]] '''Andres Kollist''' (sündinud [[30. jaanuar]]il [[1948]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] keemik ja ühiskonnategelane. == Elukäik == Kollist on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsika-keemiateaduskonna orgaanilise keemia erialal [[1971]]. aastal. Pärast seda on ta töötanud [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Eksperimentaalbioloogia Instituut|Eksperimentaalbioloogia Instituudis]] ja hiljem [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]], kus tegeles peamiselt merebioloogia uurimisega.<ref name="OMLpK"/> [[1981]]. aastal kaitses ta väitekirja ja sai keemiateaduste kandidaadi kraadi. Ta on saanud [[ELKNÜ|ELKNÜ teaduspreemia]] (1980. aastal, retsensendid [[Endel Lippmaa]] ja [[Viktor Palm]]) ja [[Eesti NSV teaduspreemia]] ([[1985]]. aastal, kollektiivi koosseisus) <ref name="p7RC4" />. Andres Kollist on avaldanud üle 50 teadusartikli, põhiliselt punavetikatest geelistuvate polügalaktaanide eraldamise, uurimise ja kasutamise kohta. Tema juhtimisel loodi Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis geelistuvate polügalaktaanide uurimise töörühm, organiseeriti agaroosi katsetootmine ning töötati välja terve rida biosorbente valkude, nukleiinhapete ja polüsahhariidide uurimiseks ja fraktsioneerimiseks. <ref name="WlV0D" /> Ta on olnud Barentsi, Valge, Tšuktši, Ohhoota, Jaapani, Araali, Kaspia ja Musta mere, Läänemere ning Vaikse ookeani äärde teadusekspeditsioonide organiseerijaid. <ref name="Qsa35" /> Kollist oli 1980. aastal Tšuktšimaale toimunud VI noorteadlaste kompleksekspeditsiooni ülem. 2000. aastatest alates on Kollist olnud kaasautor geelistuvate polügalaktaanide struktuuri käsitlevatele artiklitele.<ref name="dpMVL" /> Alates [[2003]]. aastast töötab ta [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] direktorina. Ühtlasi on ta alates [[2011]]. aastast Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi ühe objekti, Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaali [[E-varamu]]<ref name="KJeu6" /> eestvedaja. == Ühiskondlik tegevus == [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] algusaegadel alustas Kollist aktiivset ühiskondlikku tegevust. 1990. aastatel tegeles rahvastiku ja rände küsimustega. 2000. aastate teisel poolel on tema eestvedamisel välja arendatud ja avatud Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaal E-varamu (www.e-varamu.ee). Varasemast on Kollistil kogemused selliste suurte infosüsteemide kujundamisel ja arendamisel nagu Eesti passi register, ID-kaart, X-tee. Ta osales [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarinde]], selle poliitiliste reformide toimkonna ja poliitilise analüüsi keskuse tegevuses. [[1991]]. aastast kuulub Kollist [[Eesti Keskerakond]]a, olles selle asutajaliige. Ta on algatanud 1989. aastal immigratsiooniseaduse väljatöötamise <ref name="bO9ma" />. Aastatel 1989–1993 oli Kollist [[Tallinna Linnavolikogu]] liige, volikogu migratsioonikomitee esimees ja eestseisuse liige. [[1990]]–[[1994]] oli ta [[Migratsiooniamet]]i ning [[1995]]–[[2000]] [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i peadirektor, ühtlasi ka [[Eesti Migratsioonifond]]i esimees. Alates septembrist [[2008]] on ta taas [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. 2008–2013 juhtis ta volikogu keskkonnakomisjoni, alates 2013. aastast juhib volikogu innovatsioonikomisjoni. 2009. aastast Sihtasutuse [[Tallinna Televisioon]] nõukogu liige.<ref name="Wieut" /><ref name="IUNQ4" /> 1992. aastal juhtis ta Abhaasia eestlaste päästeoperatsioone. <ref name="wccM0" /> Aastatel 1990–1993 osales ta Eesti – Nõukogude Liidu ja Eesti-Vene ning 1997–2000 Eesti – Euroopa Liidu läbirääkimistel.<ref name="Rd1jA" /> 1990–2000 oli Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee Migratsioonikomitee (CDMG) liige, 1996–2000 CDMG büroo liige. 1999. aasta lõpul esitas ta siseminister Jüri Mõisale Eesti ID-kaardi kontseptsiooni. 1974. aastast on A. Kollist Tallinna Teadlaste Maja liige, selle noortekomisjoni esimees 1974–1980 ja nõukogu aseesimees alates 2006. aastast. Ta oli üks Polaarklubi asutajaid aastal 1988 ja alates 2023. aasta oktoobrist on klubi president. Ta oli 12.–13. aprillil 1996 toimunud Kolmanda Rahvusliku Kasvatuse Kongressi korraldajaid <ref name="tYRHj" />. A. Kollist on avaldanud ajakirjanduses (Postimees, Looming, Õpetajate Leht, Tegelikkuse Keskus, Eesti Päevaleht, Lennuk, Arvutid ja Andmetöötlus, Luup) artikleid migratsiooni, rahvastikuprobleemide ja eestluse kohta, aga ka raamatukogunduse teemadel<ref name="sp0zD" />. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 12 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s, kogus 79 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Vastuolu == [[2000]]. aasta jaanuaris vabastas siseminister [[Tarmo Loodus]] Kollisti [[Migratsiooniamet]]i peadirektori ametikohalt. Kollist ennistati [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtu]] otsusega ametisse, kuid ta lahkus omal soovil peadirektori ametikohalt ja samuti [[Migratsioonifond]]i juhi ametist. [[2001]]. aastal selgus, et Kollist oli sõlminud ebaseadusliku deposiitlepingu, mille kohaselt oli Migratsioonifondile jäänud laekumata 1,8 miljonit krooni. Ta tunnistas ennast süüdi ja vastavalt Tallinna Linnakohtu otsusele mõisteti talle karistuseks trahv 29 930 krooni <ref name="BPn2V" />. 28. jaanuaril [[2002]] asendus [[Mart Laari teine valitsus]] [[Siim Kallase valitsus]]ega. Vahetus ka Migratsioonifondi juhtkond. Koostöös fondi uute juhtidega saavutas Andres Kollist kahe kuuga deposiitlepinguga laenatud 1,8 miljoni krooni suuruse laenusumma tagastamise koos intressidega Migratsioonifondile. == Töö raamatukogunduse alal == [[20. november|20. novembril]] [[2003]] valiti Andres Kollist [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] direktoriks. [[2008]]. aastal valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Ta valiti uuesti samasse ametisse veel ka 2013., 2018. ja 2023. aastal. Raamatukogu direktorina kuulub ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i juures tegutseva [[Teadusraamatukogude Nõukogu]] koosseisu ja [[8. september|8. septembril]] [[2009]] valiti ta nõukogu esimeheks. Samuti kuulub ta mittetulundusühingu [[Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium]] (ELNET) juhatusse. Tema osavõtul on saavutatud Eesti teadusraamatukogusid edendava meetme "Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)" kandmine Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardile. 2016. aastal avati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogu [[ETERA]] (www.etera.ee) ja Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaal [[E-varamu]] (www.e-varamu.ee). == Muud töökohad == Aastatel 2000–2001 oli Andres Kollist [[Audentes]]e Kõrgema Ärikooli rektor, 2001. aastal professor. 2002–2003 oli ta [[Eesti Informaatikakeskus]]e direktori asetäitja ja tegeles andmevahetuskihi X-tee arendamisega. 2004. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli senat]]i liige, 2006. aastast senati majanduskomisjoni esimees. 2006. aastal kandideeris ta kõrvuti Rein Rauaga [[Tallinna Ülikooli rektor]]iks. == Tunnustus == * 1980 ELKNÜ teaduspreemia * 1986 [[Eesti NSV teaduspreemiad|Eesti NSV teaduspreemia]] (kollektiivi liikmena) * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] <ref name="tgdMq" /> * [[Piirivalve teeneterist|Eesti Piirivalve II klassi teeneterist]] * 2018 [[Tallinna teenetemärk]] * 2019 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] ulatusliku panuse eest akadeemia nähtavuse suurendamisel * 2021 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] pikaajalise töö ja panuse eest [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|TLÜ Akadeemilise Raamatukogu]] juhtimisel ning arendamisel == Isiklikku == Elektriinsener ja õppejõud [[Johannes Theodor Kollist]] on Andres Kollisti isapoolne vanaisa; zooloog ja hüdrobioloog [[Heinrich Riikoja]] on tema emapoolne vanaisa; metsateadlane [[Peeter Kollist]] isa; biokeemik [[Hannes Kollist]] poeg, bioloog [[Triin Vahisalu]] tütar ja bioloog [[Katri Ling]] õde <ref name="Qsa35" />. Kollisti vanaisad Johannes Theodor Kollist ja [[Hendrik Riikoja]] osalesid Vabadussõjas. Kollist on ka kunstikollektsionäär.<ref name="OMLpK" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="OMLpK">{{Netiviide |url=http://www.elukiri.ee/1007/harrastus/10074759.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-01 |arhiivimisaeg=2008-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081013022242/http://www.elukiri.ee/1007/harrastus/10074759.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OMLpK"/> <ref name="p7RC4">{{ETIS}}</ref> <ref name="WlV0D">Truus, K; Vaher, M. (2003). Research of algal polysaccarides and related natural compounds in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Scienves. Chemistry, 52(1), 20–37.</ref> <ref name="Qsa35">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005</ref> <ref name="dpMVL">[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=K&PersonVID=64006&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx]</ref> <ref name="KJeu6">http://www.e-varamu.ee</ref> <ref name="bO9ma">"Aeg on luua Eesti NSV Migratsioonitalitus", Rahva Hääl, 30. aprill 1989</ref> <ref name="Wieut">[https://web.archive.org/web/20160305020126/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=114487 Sihtasutuse Tallinna Televisioon asutamine ja selle põhikirja kinnitamine] 28.05.2009. Tallinna Õigusaktide andmebaas.</ref> <ref name="IUNQ4">[https://web.archive.org/web/20160305012931/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=123587 Sihtasutuse Tallinna Televisioon nõukogu liikmete määramine] 28.06.2012. Tallinna Õigusaktide andmebaas.</ref> <ref name="wccM0">"Kodakondsus- ja Migratsiooniameti aastaraamat: institutsiooni ajalugu aastail 1989–2008", Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, 2008</ref> <ref name="Rd1jA">"Teine tulemine II. Välisministeeriumi taasloomise lugu", Välisministeerium, 2008</ref> <ref name="tYRHj">"Kolmas rahvusliku kasvatuse kongress. XXI sajandi rahvuslik Eesti. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik", toimetanud Sven Maanso, 1996</ref> <ref name="sp0zD">"Majata maja lugu", koostanud Elsa Pajumaa, Tallinna Teadlaste Maja, 2006.</ref> <ref name="BPn2V">[http://www.epl.ee/news/eesti/kohus-karistas-ametiseisundit-kuritarvitanud-kollistit-trahviga.d?id=50810869]</ref> <ref name="tgdMq">[https://www.riigiteataja.ee/akt/84532.txt]</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=64006 Andres Kollist Eesti Teadusinfosüsteemis] *[http://andreskollist.blogspot.com/ Andres Kollisti blogi] {{JÄRJESTA:Kollist, Andres}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud‎]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] qf6spfo5jxjz50f7hyfw1iez7kiwao5 7257272 7257271 2026-10-22T15:00:21Z ~2026-55350-48 239867 7257272 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Kollist.IMG 20190823 130546.jpg|pisi|Andres Kollist esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019</small>]] [[Pilt:Public Domain Manifesto signing and exhibition in Estonian National Library, Oct 19, 2017 02.jpg|pisi|Andres Kollist kõnelemas avaliku omandi manifesti allakirjutamisel Rahvusraamatukogus, 19. oktoober 2017]] '''Andres Kollist''' (sündinud [[30. jaanuar]]il [[1948]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] keemik ja ühiskonnategelane, aastast 2003 [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] direktor, ta on olnud ka [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i peadirektor. == Elukäik == Kollist on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsika-keemiateaduskonna orgaanilise keemia erialal [[1971]]. aastal. Pärast seda on ta töötanud [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Eksperimentaalbioloogia Instituut|Eksperimentaalbioloogia Instituudis]] ja hiljem [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]], kus tegeles peamiselt merebioloogia uurimisega.<ref name="OMLpK"/> [[1981]]. aastal kaitses ta väitekirja ja sai keemiateaduste kandidaadi kraadi. Ta on saanud [[ELKNÜ|ELKNÜ teaduspreemia]] (1980. aastal, retsensendid [[Endel Lippmaa]] ja [[Viktor Palm]]) ja [[Eesti NSV teaduspreemia]] ([[1985]]. aastal, kollektiivi koosseisus) <ref name="p7RC4" />. Andres Kollist on avaldanud üle 50 teadusartikli, põhiliselt punavetikatest geelistuvate polügalaktaanide eraldamise, uurimise ja kasutamise kohta. Tema juhtimisel loodi Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis geelistuvate polügalaktaanide uurimise töörühm, organiseeriti agaroosi katsetootmine ning töötati välja terve rida biosorbente valkude, nukleiinhapete ja polüsahhariidide uurimiseks ja fraktsioneerimiseks. <ref name="WlV0D" /> Ta on olnud Barentsi, Valge, Tšuktši, Ohhoota, Jaapani, Araali, Kaspia ja Musta mere, Läänemere ning Vaikse ookeani äärde teadusekspeditsioonide organiseerijaid. <ref name="Qsa35" /> Kollist oli 1980. aastal Tšuktšimaale toimunud VI noorteadlaste kompleksekspeditsiooni ülem. 2000. aastatest alates on Kollist olnud kaasautor geelistuvate polügalaktaanide struktuuri käsitlevatele artiklitele.<ref name="dpMVL" /> Alates [[2003]]. aastast töötab ta [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] direktorina. Ühtlasi on ta alates [[2011]]. aastast Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi ühe objekti, Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaali [[E-varamu]]<ref name="KJeu6" /> eestvedaja. == Ühiskondlik tegevus == [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] algusaegadel alustas Kollist aktiivset ühiskondlikku tegevust. 1990. aastatel tegeles rahvastiku ja rände küsimustega. 2000. aastate teisel poolel on tema eestvedamisel välja arendatud ja avatud Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaal E-varamu (www.e-varamu.ee). Varasemast on Kollistil kogemused selliste suurte infosüsteemide kujundamisel ja arendamisel nagu Eesti passi register, ID-kaart, X-tee. Ta osales [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarinde]], selle poliitiliste reformide toimkonna ja poliitilise analüüsi keskuse tegevuses. [[1991]]. aastast kuulub Kollist [[Eesti Keskerakond]]a, olles selle asutajaliige. Ta on algatanud 1989. aastal immigratsiooniseaduse väljatöötamise <ref name="bO9ma" />. Aastatel 1989–1993 oli Kollist [[Tallinna Linnavolikogu]] liige, volikogu migratsioonikomitee esimees ja eestseisuse liige. [[1990]]–[[1994]] oli ta [[Migratsiooniamet]]i ning [[1995]]–[[2000]] [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i peadirektor, ühtlasi ka [[Eesti Migratsioonifond]]i esimees. Alates septembrist [[2008]] on ta taas [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. 2008–2013 juhtis ta volikogu keskkonnakomisjoni, alates 2013. aastast juhib volikogu innovatsioonikomisjoni. 2009. aastast Sihtasutuse [[Tallinna Televisioon]] nõukogu liige.<ref name="Wieut" /><ref name="IUNQ4" /> 1992. aastal juhtis ta Abhaasia eestlaste päästeoperatsioone. <ref name="wccM0" /> Aastatel 1990–1993 osales ta Eesti – Nõukogude Liidu ja Eesti-Vene ning 1997–2000 Eesti – Euroopa Liidu läbirääkimistel.<ref name="Rd1jA" /> 1990–2000 oli Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee Migratsioonikomitee (CDMG) liige, 1996–2000 CDMG büroo liige. 1999. aasta lõpul esitas ta siseminister Jüri Mõisale Eesti ID-kaardi kontseptsiooni. 1974. aastast on A. Kollist Tallinna Teadlaste Maja liige, selle noortekomisjoni esimees 1974–1980 ja nõukogu aseesimees alates 2006. aastast. Ta oli üks Polaarklubi asutajaid aastal 1988 ja alates 2023. aasta oktoobrist on klubi president. Ta oli 12.–13. aprillil 1996 toimunud Kolmanda Rahvusliku Kasvatuse Kongressi korraldajaid <ref name="tYRHj" />. A. Kollist on avaldanud ajakirjanduses (Postimees, Looming, Õpetajate Leht, Tegelikkuse Keskus, Eesti Päevaleht, Lennuk, Arvutid ja Andmetöötlus, Luup) artikleid migratsiooni, rahvastikuprobleemide ja eestluse kohta, aga ka raamatukogunduse teemadel<ref name="sp0zD" />. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 12 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s, kogus 79 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Vastuolu == [[2000]]. aasta jaanuaris vabastas siseminister [[Tarmo Loodus]] Kollisti [[Migratsiooniamet]]i peadirektori ametikohalt. Kollist ennistati [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtu]] otsusega ametisse, kuid ta lahkus omal soovil peadirektori ametikohalt ja samuti [[Migratsioonifond]]i juhi ametist. [[2001]]. aastal selgus, et Kollist oli sõlminud ebaseadusliku deposiitlepingu, mille kohaselt oli Migratsioonifondile jäänud laekumata 1,8 miljonit krooni. Ta tunnistas ennast süüdi ja vastavalt Tallinna Linnakohtu otsusele mõisteti talle karistuseks trahv 29 930 krooni <ref name="BPn2V" />. 28. jaanuaril [[2002]] asendus [[Mart Laari teine valitsus]] [[Siim Kallase valitsus]]ega. Vahetus ka Migratsioonifondi juhtkond. Koostöös fondi uute juhtidega saavutas Andres Kollist kahe kuuga deposiitlepinguga laenatud 1,8 miljoni krooni suuruse laenusumma tagastamise koos intressidega Migratsioonifondile. == Töö raamatukogunduse alal == [[20. november|20. novembril]] [[2003]] valiti Andres Kollist [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] direktoriks. [[2008]]. aastal valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Ta valiti uuesti samasse ametisse veel ka 2013., 2018. ja 2023. aastal. Raamatukogu direktorina kuulub ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i juures tegutseva [[Teadusraamatukogude Nõukogu]] koosseisu ja [[8. september|8. septembril]] [[2009]] valiti ta nõukogu esimeheks. Samuti kuulub ta mittetulundusühingu [[Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium]] (ELNET) juhatusse. Tema osavõtul on saavutatud Eesti teadusraamatukogusid edendava meetme "Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)" kandmine Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardile. 2016. aastal avati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogu [[ETERA]] (www.etera.ee) ja Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaal [[E-varamu]] (www.e-varamu.ee). == Muud töökohad == Aastatel 2000–2001 oli Andres Kollist [[Audentes]]e Kõrgema Ärikooli rektor, 2001. aastal professor. 2002–2003 oli ta [[Eesti Informaatikakeskus]]e direktori asetäitja ja tegeles andmevahetuskihi X-tee arendamisega. 2004. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli senat]]i liige, 2006. aastast senati majanduskomisjoni esimees. 2006. aastal kandideeris ta kõrvuti Rein Rauaga [[Tallinna Ülikooli rektor]]iks. == Tunnustus == * 1980 ELKNÜ teaduspreemia * 1986 [[Eesti NSV teaduspreemiad|Eesti NSV teaduspreemia]] (kollektiivi liikmena) * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] <ref name="tgdMq" /> * [[Piirivalve teeneterist|Eesti Piirivalve II klassi teeneterist]] * 2018 [[Tallinna teenetemärk]] * 2019 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] ulatusliku panuse eest akadeemia nähtavuse suurendamisel * 2021 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] pikaajalise töö ja panuse eest [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|TLÜ Akadeemilise Raamatukogu]] juhtimisel ning arendamisel == Isiklikku == Elektriinsener ja õppejõud [[Johannes Theodor Kollist]] on Andres Kollisti isapoolne vanaisa; zooloog ja hüdrobioloog [[Heinrich Riikoja]] on tema emapoolne vanaisa; metsateadlane [[Peeter Kollist]] isa; biokeemik [[Hannes Kollist]] poeg, bioloog [[Triin Vahisalu]] tütar ja bioloog [[Katri Ling]] õde <ref name="Qsa35" />. Kollisti vanaisad Johannes Theodor Kollist ja [[Hendrik Riikoja]] osalesid Vabadussõjas. Kollist on ka kunstikollektsionäär.<ref name="OMLpK" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="OMLpK">{{Netiviide |url=http://www.elukiri.ee/1007/harrastus/10074759.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-01 |arhiivimisaeg=2008-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081013022242/http://www.elukiri.ee/1007/harrastus/10074759.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OMLpK"/> <ref name="p7RC4">{{ETIS}}</ref> <ref name="WlV0D">Truus, K; Vaher, M. (2003). Research of algal polysaccarides and related natural compounds in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Scienves. Chemistry, 52(1), 20–37.</ref> <ref name="Qsa35">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005</ref> <ref name="dpMVL">[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=K&PersonVID=64006&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx]</ref> <ref name="KJeu6">http://www.e-varamu.ee</ref> <ref name="bO9ma">"Aeg on luua Eesti NSV Migratsioonitalitus", Rahva Hääl, 30. aprill 1989</ref> <ref name="Wieut">[https://web.archive.org/web/20160305020126/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=114487 Sihtasutuse Tallinna Televisioon asutamine ja selle põhikirja kinnitamine] 28.05.2009. Tallinna Õigusaktide andmebaas.</ref> <ref name="IUNQ4">[https://web.archive.org/web/20160305012931/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=123587 Sihtasutuse Tallinna Televisioon nõukogu liikmete määramine] 28.06.2012. Tallinna Õigusaktide andmebaas.</ref> <ref name="wccM0">"Kodakondsus- ja Migratsiooniameti aastaraamat: institutsiooni ajalugu aastail 1989–2008", Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, 2008</ref> <ref name="Rd1jA">"Teine tulemine II. Välisministeeriumi taasloomise lugu", Välisministeerium, 2008</ref> <ref name="tYRHj">"Kolmas rahvusliku kasvatuse kongress. XXI sajandi rahvuslik Eesti. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik", toimetanud Sven Maanso, 1996</ref> <ref name="sp0zD">"Majata maja lugu", koostanud Elsa Pajumaa, Tallinna Teadlaste Maja, 2006.</ref> <ref name="BPn2V">[http://www.epl.ee/news/eesti/kohus-karistas-ametiseisundit-kuritarvitanud-kollistit-trahviga.d?id=50810869]</ref> <ref name="tgdMq">[https://www.riigiteataja.ee/akt/84532.txt]</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=64006 Andres Kollist Eesti Teadusinfosüsteemis] *[http://andreskollist.blogspot.com/ Andres Kollisti blogi] {{JÄRJESTA:Kollist, Andres}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud‎]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 5wof95fkzgar9yo5azj8i62vuhlnlr3 7257317 7257272 2026-10-22T15:56:09Z ~2026-55350-48 239867 /* Töö raamatukogunduse alal */ 7257317 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Kollist.IMG 20190823 130546.jpg|pisi|Andres Kollist esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019</small>]] [[Pilt:Public Domain Manifesto signing and exhibition in Estonian National Library, Oct 19, 2017 02.jpg|pisi|Andres Kollist kõnelemas avaliku omandi manifesti allakirjutamisel Rahvusraamatukogus, 19. oktoober 2017]] '''Andres Kollist''' (sündinud [[30. jaanuar]]il [[1948]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] keemik ja ühiskonnategelane, aastast 2003 [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] direktor, ta on olnud ka [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i peadirektor. == Elukäik == Kollist on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsika-keemiateaduskonna orgaanilise keemia erialal [[1971]]. aastal. Pärast seda on ta töötanud [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Eksperimentaalbioloogia Instituut|Eksperimentaalbioloogia Instituudis]] ja hiljem [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]], kus tegeles peamiselt merebioloogia uurimisega.<ref name="OMLpK"/> [[1981]]. aastal kaitses ta väitekirja ja sai keemiateaduste kandidaadi kraadi. Ta on saanud [[ELKNÜ|ELKNÜ teaduspreemia]] (1980. aastal, retsensendid [[Endel Lippmaa]] ja [[Viktor Palm]]) ja [[Eesti NSV teaduspreemia]] ([[1985]]. aastal, kollektiivi koosseisus) <ref name="p7RC4" />. Andres Kollist on avaldanud üle 50 teadusartikli, põhiliselt punavetikatest geelistuvate polügalaktaanide eraldamise, uurimise ja kasutamise kohta. Tema juhtimisel loodi Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis geelistuvate polügalaktaanide uurimise töörühm, organiseeriti agaroosi katsetootmine ning töötati välja terve rida biosorbente valkude, nukleiinhapete ja polüsahhariidide uurimiseks ja fraktsioneerimiseks. <ref name="WlV0D" /> Ta on olnud Barentsi, Valge, Tšuktši, Ohhoota, Jaapani, Araali, Kaspia ja Musta mere, Läänemere ning Vaikse ookeani äärde teadusekspeditsioonide organiseerijaid. <ref name="Qsa35" /> Kollist oli 1980. aastal Tšuktšimaale toimunud VI noorteadlaste kompleksekspeditsiooni ülem. 2000. aastatest alates on Kollist olnud kaasautor geelistuvate polügalaktaanide struktuuri käsitlevatele artiklitele.<ref name="dpMVL" /> Alates [[2003]]. aastast töötab ta [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] direktorina. Ühtlasi on ta alates [[2011]]. aastast Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi ühe objekti, Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaali [[E-varamu]]<ref name="KJeu6" /> eestvedaja. == Ühiskondlik tegevus == [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] algusaegadel alustas Kollist aktiivset ühiskondlikku tegevust. 1990. aastatel tegeles rahvastiku ja rände küsimustega. 2000. aastate teisel poolel on tema eestvedamisel välja arendatud ja avatud Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaal E-varamu (www.e-varamu.ee). Varasemast on Kollistil kogemused selliste suurte infosüsteemide kujundamisel ja arendamisel nagu Eesti passi register, ID-kaart, X-tee. Ta osales [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarinde]], selle poliitiliste reformide toimkonna ja poliitilise analüüsi keskuse tegevuses. [[1991]]. aastast kuulub Kollist [[Eesti Keskerakond]]a, olles selle asutajaliige. Ta on algatanud 1989. aastal immigratsiooniseaduse väljatöötamise <ref name="bO9ma" />. Aastatel 1989–1993 oli Kollist [[Tallinna Linnavolikogu]] liige, volikogu migratsioonikomitee esimees ja eestseisuse liige. [[1990]]–[[1994]] oli ta [[Migratsiooniamet]]i ning [[1995]]–[[2000]] [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i peadirektor, ühtlasi ka [[Eesti Migratsioonifond]]i esimees. Alates septembrist [[2008]] on ta taas [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. 2008–2013 juhtis ta volikogu keskkonnakomisjoni, alates 2013. aastast juhib volikogu innovatsioonikomisjoni. 2009. aastast Sihtasutuse [[Tallinna Televisioon]] nõukogu liige.<ref name="Wieut" /><ref name="IUNQ4" /> 1992. aastal juhtis ta Abhaasia eestlaste päästeoperatsioone. <ref name="wccM0" /> Aastatel 1990–1993 osales ta Eesti – Nõukogude Liidu ja Eesti-Vene ning 1997–2000 Eesti – Euroopa Liidu läbirääkimistel.<ref name="Rd1jA" /> 1990–2000 oli Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee Migratsioonikomitee (CDMG) liige, 1996–2000 CDMG büroo liige. 1999. aasta lõpul esitas ta siseminister Jüri Mõisale Eesti ID-kaardi kontseptsiooni. 1974. aastast on A. Kollist Tallinna Teadlaste Maja liige, selle noortekomisjoni esimees 1974–1980 ja nõukogu aseesimees alates 2006. aastast. Ta oli üks Polaarklubi asutajaid aastal 1988 ja alates 2023. aasta oktoobrist on klubi president. Ta oli 12.–13. aprillil 1996 toimunud Kolmanda Rahvusliku Kasvatuse Kongressi korraldajaid <ref name="tYRHj" />. A. Kollist on avaldanud ajakirjanduses (Postimees, Looming, Õpetajate Leht, Tegelikkuse Keskus, Eesti Päevaleht, Lennuk, Arvutid ja Andmetöötlus, Luup) artikleid migratsiooni, rahvastikuprobleemide ja eestluse kohta, aga ka raamatukogunduse teemadel<ref name="sp0zD" />. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 12 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s, kogus 79 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Vastuolu == [[2000]]. aasta jaanuaris vabastas siseminister [[Tarmo Loodus]] Kollisti [[Migratsiooniamet]]i peadirektori ametikohalt. Kollist ennistati [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtu]] otsusega ametisse, kuid ta lahkus omal soovil peadirektori ametikohalt ja samuti [[Migratsioonifond]]i juhi ametist. [[2001]]. aastal selgus, et Kollist oli sõlminud ebaseadusliku deposiitlepingu, mille kohaselt oli Migratsioonifondile jäänud laekumata 1,8 miljonit krooni. Ta tunnistas ennast süüdi ja vastavalt Tallinna Linnakohtu otsusele mõisteti talle karistuseks trahv 29 930 krooni <ref name="BPn2V" />. 28. jaanuaril [[2002]] asendus [[Mart Laari teine valitsus]] [[Siim Kallase valitsus]]ega. Vahetus ka Migratsioonifondi juhtkond. Koostöös fondi uute juhtidega saavutas Andres Kollist kahe kuuga deposiitlepinguga laenatud 1,8 miljoni krooni suuruse laenusumma tagastamise koos intressidega Migratsioonifondile. == Töö raamatukogunduse alal == [[20. november|20. novembril]] [[2003]] valiti Andres Kollist [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] direktoriks. [[2008]]. aastal valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Ta valiti uuesti samasse ametisse veel ka 2013., 2018. ja 2021. aastal. Raamatukogu direktorina kuulub ta [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i juures tegutseva [[Teadusraamatukogude Nõukogu]] koosseisu ja [[8. september|8. septembril]] [[2009]] valiti ta nõukogu esimeheks. Samuti kuulub ta mittetulundusühingu [[Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium]] (ELNET) juhatusse. Tema osavõtul on saavutatud Eesti teadusraamatukogusid edendava meetme "Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)" kandmine Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardile. 2016. aastal avati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogu [[ETERA]] (www.etera.ee) ja Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaal [[E-varamu]] (www.e-varamu.ee). == Muud töökohad == Aastatel 2000–2001 oli Andres Kollist [[Audentes]]e Kõrgema Ärikooli rektor, 2001. aastal professor. 2002–2003 oli ta [[Eesti Informaatikakeskus]]e direktori asetäitja ja tegeles andmevahetuskihi X-tee arendamisega. 2004. aastast on ta [[Tallinna Ülikooli senat]]i liige, 2006. aastast senati majanduskomisjoni esimees. 2006. aastal kandideeris ta kõrvuti Rein Rauaga [[Tallinna Ülikooli rektor]]iks. == Tunnustus == * 1980 ELKNÜ teaduspreemia * 1986 [[Eesti NSV teaduspreemiad|Eesti NSV teaduspreemia]] (kollektiivi liikmena) * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] <ref name="tgdMq" /> * [[Piirivalve teeneterist|Eesti Piirivalve II klassi teeneterist]] * 2018 [[Tallinna teenetemärk]] * 2019 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] ulatusliku panuse eest akadeemia nähtavuse suurendamisel * 2021 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] pikaajalise töö ja panuse eest [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|TLÜ Akadeemilise Raamatukogu]] juhtimisel ning arendamisel == Isiklikku == Elektriinsener ja õppejõud [[Johannes Theodor Kollist]] on Andres Kollisti isapoolne vanaisa; zooloog ja hüdrobioloog [[Heinrich Riikoja]] on tema emapoolne vanaisa; metsateadlane [[Peeter Kollist]] isa; biokeemik [[Hannes Kollist]] poeg, bioloog [[Triin Vahisalu]] tütar ja bioloog [[Katri Ling]] õde <ref name="Qsa35" />. Kollisti vanaisad Johannes Theodor Kollist ja [[Hendrik Riikoja]] osalesid Vabadussõjas. Kollist on ka kunstikollektsionäär.<ref name="OMLpK" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="OMLpK">{{Netiviide |url=http://www.elukiri.ee/1007/harrastus/10074759.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-01 |arhiivimisaeg=2008-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081013022242/http://www.elukiri.ee/1007/harrastus/10074759.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OMLpK"/> <ref name="p7RC4">{{ETIS}}</ref> <ref name="WlV0D">Truus, K; Vaher, M. (2003). Research of algal polysaccarides and related natural compounds in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Scienves. Chemistry, 52(1), 20–37.</ref> <ref name="Qsa35">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005</ref> <ref name="dpMVL">[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=K&PersonVID=64006&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx]</ref> <ref name="KJeu6">http://www.e-varamu.ee</ref> <ref name="bO9ma">"Aeg on luua Eesti NSV Migratsioonitalitus", Rahva Hääl, 30. aprill 1989</ref> <ref name="Wieut">[https://web.archive.org/web/20160305020126/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=114487 Sihtasutuse Tallinna Televisioon asutamine ja selle põhikirja kinnitamine] 28.05.2009. Tallinna Õigusaktide andmebaas.</ref> <ref name="IUNQ4">[https://web.archive.org/web/20160305012931/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=123587 Sihtasutuse Tallinna Televisioon nõukogu liikmete määramine] 28.06.2012. Tallinna Õigusaktide andmebaas.</ref> <ref name="wccM0">"Kodakondsus- ja Migratsiooniameti aastaraamat: institutsiooni ajalugu aastail 1989–2008", Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, 2008</ref> <ref name="Rd1jA">"Teine tulemine II. Välisministeeriumi taasloomise lugu", Välisministeerium, 2008</ref> <ref name="tYRHj">"Kolmas rahvusliku kasvatuse kongress. XXI sajandi rahvuslik Eesti. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik", toimetanud Sven Maanso, 1996</ref> <ref name="sp0zD">"Majata maja lugu", koostanud Elsa Pajumaa, Tallinna Teadlaste Maja, 2006.</ref> <ref name="BPn2V">[http://www.epl.ee/news/eesti/kohus-karistas-ametiseisundit-kuritarvitanud-kollistit-trahviga.d?id=50810869]</ref> <ref name="tgdMq">[https://www.riigiteataja.ee/akt/84532.txt]</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=64006 Andres Kollist Eesti Teadusinfosüsteemis] *[http://andreskollist.blogspot.com/ Andres Kollisti blogi] {{JÄRJESTA:Kollist, Andres}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud‎]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 75moz8k8xt6uk8jk3o0m0s017zzzypo Igor Abarenkov 0 305368 7257604 7108270 2026-10-23T10:05:32Z Avjoska 1538 7257604 wikitext text/x-wiki '''Igor Abarenkov''' ([[26. august]] [[1963]] – [[22. oktoober]] [[2026]]) oli Eesti ettevõtja ja poliitik. Kuulus [[Eesti Keskerakond]]a. Abarenkov oli OÜ Medway juhataja. <ref>http://www.vvk.ee/arhiiv/kov09/kandidaadid/?id=12449&code=0795&cid=9337</ref> Ta oli [[Tartu Linnavolikogu]] liige alates 2005. aastast.<ref>http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=97</ref> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta KOV valimistel]] sai ta 224 häält ja osutus taas valituks.<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0795.html</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]]. Ta sai 507 häält ning valituks ei osutunud.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-10.html</ref> Ta kulutas kampaaniaks 9467,62 eurot isiklikku raha.<ref>[http://poliitika.postimees.ee/3158853/vaata-kes-pani-valimiskampaaniaks-hakkama-koige-rohkem-isiklikku-raha Vaata, kes pani valimiskampaaniaks hakkama kõige rohkem isiklikku raha], Postimees, 16. aprill 2015</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta KOV valimistel]] sai ta 102 häält ning valituks ei osutunud.<ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0793</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Tartu]]s, kogus 74 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. märts 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://tartu.postimees.ee/210506/tartu_postimees/uudised/202215.php Valesti hääletamine maksis koha] *[http://f3.pmo.ee/o/2014/01/07/2737966t1hb235.jpg Foto] {{JÄRJESTA:Abarenkov, Igor}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Surnud 2026]] r0nu16cmrv3c6nwoxcknhm9pluq5tsz Sündinud 1985 0 306629 7257267 7250731 2026-10-22T14:48:40Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7257267 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1985]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1985}} == Jaanuar == *[[7. jaanuar]] – [[Maria Albert]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Mairis Briedis]], läti poksija *[[14. jaanuar]] – [[Nadežda Kossintseva]], Vene maletaja *[[15. jaanuar]] – [[Harri Olli]], soome suusahüppaja * 15. jaanuar – [[Elo Ellermaa]], eesti teleajakirjanik *[[19. jaanuar]] – [[Maria Murumaa-Mengel]], eesti sotsiaalteadlane, sotsiaalmeedia uurija *[[20. jaanuar]] – [[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja *20. jaanuar – [[Tanel Sokk]], Eesti korvpallur *[[22. jaanuar]] – [[Jaanus Koort]], eesti teleajakirjanik ja ettevõtja *[[22. jaanuar]] – [[Mohamed Lamine Sissoko Gillan]], Mali jalgpallur (poolkaitsja) *22. jaanuar – [[Karl Siim]], Eesti mäesuusataja *22. jaanuar – [[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit *[[23. jaanuar]] – [[Dong Fangzhuo]], Hiina jalgpallur *[[25. jaanuar]] – [[Tina Karol]], ukraina laulja *[[27. jaanuar]] – [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Lisbeth Constance Lenton]], Austraalia ujuja * 28. jaanuar – [[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija * 28. jaanuar – [[Eduardo Aranda]], Paraguay jalgpallur == Veebruar == *[[5. veebruar]] – [[Cristiano Ronaldo]], portugali jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Philippe Senderos]], šveitsi jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Haylie Duff]], USA näitleja ja laulja *[[20. veebruar]] – [[Tamara Sky]], Puerto Rico modell * 20. veebruar – [[Julia Volkova]], Vene laulja, [[t.A.T.u.]] liige * 20. veebruar – [[Aleksei Vdovin]], vene filoloog *[[21. veebruar]] – [[Dame N'Doye]], Senegali jalgpallur *[[22. veebruar]] – [[Kein Einaste]], Eesti murdmaasuusataja *[[23. veebruar]] – [[Vasilis Kostakis]], kreeka teadlane * 23. veebruar – [[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija *[[25. veebruar]] – [[Anatoli Tafitšuk]], ukraina päritolu Eesti näitleja ning telesaatejuht *[[26. veebruar]] – [[Sanya Richards-Ross]], USA jooksja * 26. veebruar – [[Aare Külama]], eesti laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Janković]], Serbia tennisist == Märts == *[[11. märts]] – [[Paul Bissonnette]], Kanada jäähokimängija *[[14. märts]] – [[Ana Vasconcelos Martins]], Portugali jurist, politoloog ja poliitik *[[15. märts]] – [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane *[[19. märts]] – [[Sean Wroe]], Austraalia sprinter *[[20. märts]] – [[Martin Sildos]], eesti dirigent *[[22. märts]] – [[Berit Petolai]], eesti kirjanik *[[25. märts]] – [[Diana Rennik]], Eesti iluuisutaja *[[26. märts]] – [[Keira Knightley]], Briti näitleja * 26. märts – [[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija *[[28. märts]] – [[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur * 28. märts – [[Nele Trepp]], Eesti ujuja == Aprill == *[[3. aprill]] – [[Tomi Nybäck]], Soome maletaja * 3. aprill – [[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja *[[5. aprill]] – [[Margit Lõhmus]], eesti kunstnik ja kirjanik * 5. aprill – [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], eesti veemootorisportlane *[[17. aprill]] – [[Urmas Põldma]], Eesti motosportlane *[[18. aprill]] – [[Liisa Lilleste]], eesti endine jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Andrus Niit]], Eesti kergejõustiklane * 20. aprill – [[Robert Vaigla]], Eesti kitarrist * 20. aprill – [[John Francis Daley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja stsenarist *[[23. aprill]] – [[Rachel Skarsten]], Kanada näitleja *[[24. aprill]] – [[Erko Aabrams]], Eesti veemotosportlane * 24. aprill – [[Flo Kasearu]], Tallinnas tegutsev kunstnik *25. aprill – [[Lewis Baker]], Inglismaa jalgpallur *[[25. aprill]] – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur *[[27. aprill]] – [[Argo Vooremaa]], Eesti purjetaja ja jääpurjetaja *[[28. aprill]] – [[Nadežda Tšernobai]], Eesti kunstnik *28. aprill – [[Joffre Guerrón]], Ecuadori jalgpallur *[[30. aprill]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitleja ja modell * 30. aprill – [[Michael Mørkøv]], taani jalgrattur == Mai == *[[1. mai]] – [[Maris Jõeveer]], Eesti kikkpoksija *[[3. mai]] – [[Kadri Lehtla]], Eesti laskesuusataja *3. mai – [[Miko Mälberg]], Eesti ujuja *[[4. mai]] – [[Marcin Przybyłowicz]], poola helilooja *[[6. mai]] – [[Aleksandr Smirnov (lauatennisist)|Aleksandr Smirnov]], Eesti lauatennisist * 6. mai – [[Chris Paul]], USA korvpallur *[[7. mai]] – [[Erge Nugis]], Eesti sumomaadleja *[[10. mai]] – [[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur *[[11. mai]] – [[Breann McGregor]], USA modell * 11. mai – [[Dana Bjorka]], Läti teatri- ja filminäitleja *[[16. mai]] – [[Piret Pormeister]], Eesti murdmaasuusataja *[[17. mai]] – [[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf *[[20. mai]] – [[Marta Laan]], Eesti näitleja *[[22. mai]] – [[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur *[[23. mai]] – [[Jaan Laos]], Eesti sõudja * 23. mai – [[Sander Vaher]], Eesti orienteeruja *[[28. mai]] – [[Colbie Caillat]], USA laulja ja muusik *[[29. mai]] – [[Ignacio Scocco]], Argentina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Vladimir Latin]], Eesti sõudja * 30. mai – [[Sergei Rumjantsev]], Eesti tõstja *[[31. mai]] – [[Uku Vainik]], eesti psühholoog == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tirunesh Dibaba]], Etioopia kergejõustiklane * 1. juuni – [[Tanel Leok]], Eesti mootorrattasportlane *[[3. juuni]] – [[Łukasz Piszczek]], Poola jalgpallur *3. juuni – [[Johannes Tralla]], Eesti ajakirjanik *[[4. juuni]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur *[[10. juuni]] – [[Kaia Kanepi]], Eesti tennisist *[[12. juuni]] – [[Liisa Pulk]], eesti näitleja *[[13. juuni]] – [[Züleyxa Izmailova]], Eesti keskkonnaaktivist ja poliitik * 13. juuni – [[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor) *[[20. juuni]] – [[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija *[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[23. juuni]] – [[Kristo Aab]], Eesti korvpallur *23. juuni – [[Kristina Kask]], Eesti laskur *[[27. juuni]] – [[Svetlana Kuznetsova]], Vene tennisist *[[30. juuni]] – [[Michael Phelps]], USA ujuja == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Léa Seydoux]], Prantsuse näitleja * 1. juuli – [[Mait Joorits]], eesti näitleja *[[2. juuli]] – [[Ashley Tisdale]], USA laulja ja näitleja *[[8. juuli]] – [[Berit Aljand]], Eesti ujuja * 8. juuli – [[Triin Aljand]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Piret Laos]], Eesti saatejuht *[[15. juuli]] – [[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur * 15. juuli – [[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija *15. juuli – [[Sif Atladóttir]], Islandi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Allan Kasuk]], eesti muusik, laulukirjutaja, laulja ja produtsent *[[25. juuli]] – [[Salomėja Zaksaitė]], leedu maletaja *[[26. juuli]] – [[Gaël Clichy]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane == August == *[[2. august]] – [[Marjaliisa Umb]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja * 2. august – [[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur *[[3. august]] – [[Ats Purje]], eesti jalgpallur *[[9. august]] – [[Aigar Leok]], eesti mootorrattasportlane * 9. august – [[Anna Kendrick]], USA filminäitleja *[[13. august]] – [[Marija Farnosova]], Venemaa jooksja *[[14. august]] – [[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija *[[15. august]] – [[Emil Jönsson]], rootsi murdmaasuusataja * 15. august – [[Nipsey Hussle]], Ameerika räppar *[[18. august]] – [[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik *[[23. august]] – [[Juss Haasma]], eesti näitleja ja muusik *[[25. august]] – [[Igor Burzanović]], Montenegro jalgpallur *[[27. august]] – [[Nikica Jelavić]], Horvaatia jalgpallur ja jalgpallitreener *[[30. august]] – [[Leisel Jones]], Austraalia ujuja == September == *[[3. september]] – [[Tagne Tähe]], Eesti laskesuusataja *[[4. september]] – [[Raúl Albiol]], Hispaania jalgpallur * 4. september – [[Jekaterina Novosjolova]], Eesti näitleja * [[9. september]] – [[Luka Modrić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. september]] – [[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija *[[15. september]] – [[Loore Aaslav-Kaasik]], eesti lavastaja ja näitleja *[[19. september]] – [[Sofia Rubina]], eesti laulja *[[26. september]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]]) *[[28. september]] – [[Melody Thornton]], USA laulja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane *[[8. oktoober]] – [[Bruno Mars]], ameerika laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[9. oktoober]] – [[Anita Włodarczyk]], poola vasaraheitja *[[11. oktoober]] – [[Michelle Trachtenberg]], ameerika näitleja * 11. oktoober – [[Margaret Berger]], Norra laulja * 11. oktoober – [[Wang Mingjuan]], Hiina tõstja *[[12. oktoober]] – [[Anna Iljuštšenko]], Eesti kergejõustiklane * 12. oktoober – [[Michelle Carter]], USA kuulitõukaja *[[14. oktoober]] – [[Andrea Fischbacher]], Austria mäesuusataja * 14. oktoober – [[Martial Mbandjock]], Prantsusmaa sprinter * 14. oktoober – [[Liina Luik]], eesti jooksja * 14. oktoober – [[Lily Luik]], eesti jooksja *[[15. oktoober]] – [[Denõss Bigus]], Ukraina ajakirjanik ja saatejuht *[[21. oktoober]] – [[Dean Lewis]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[22. oktoober]] – [[Silver Laas]], eesti laulja *[[24. oktoober]] – [[Wayne Rooney]], Inglise jalgpallur *24. oktoober – [[John Ruddy]], Inglise jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Andrea Bargnani]], itaallasest elukutseline korvpallur * 26. oktoober – [[Tauri Tuvikene]], eesti linnageograaf *[[30. oktoober]] – [[Ragnar Klavan]], Eesti jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Kerron Clement]], USA kergejõustiklane == November == *[[17. november]] – [[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur *[[18. november]] – [[Tiidrek Nurme]], Eesti kergejõustiklane * 18. november – [[Allyson Felix]], USA kergejõustiklane *[[21. november]] – [[Jesús Navas]], Hispaania jalgpallur *21. november – [[Carly Rae Jepsen]], Kanada laulja ja laulukirjutaja *[[23. november]] – [[Hyun-Soo Ahn]], Lõuna-Korea kiiruisutaja (lühidistantsid) *[[30. november]] – [[Kaley Cuoco]], USA näitleja *30. november – [[Chrissy Teigen]], USA fotomodell == Detsember == *[[3. detsember]] – [[Amanda Seyfried]], USA filminäitleja *[[4. detsember]] – [[Krista Siegfrids]], Soome laulja *[[5. detsember]] – [[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur *[[10. detsember]] – [[Vincent Bueno]], filipiini päritolu Austria laulja *[[13. detsember]] – [[Frida Hansdotter]], Rootsi mäesuusataja * 13. detsember – [[Vassili Titarenko]], Eesti jäähokimängija * 13. detsember – [[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik *[[19. detsember]] – [[Lady Sovereign]], Inglise räppar *[[21. detsember]] – [[Kairit Olenko]], eesti kergejõustiklane *[[22. detsember]] – [[Edurne]], hispaania laulja ja näitleja *[[27. detsember]] – [[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur *[[30. detsember]] – [[Madis Arro]], eesti laulja <!-- ==Teadmata kuupäev== --> [[Kategooria:Sündinud 1985| ]] loqd7sqtxivgo8onwpza01idro9863t Kaarina Rein 0 311372 7257450 7026264 2026-10-22T21:35:06Z Morel 26171 pilt 7257450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kaarina Rein 2017.jpg|pisi|Kaarina Rein 2017. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Kaarina Rein''' (kuni 1999 '''Kaarina Krull'''; sündinud [[17. märts]]il [[1973]] [[Tartu]]s) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref> ==Haridus== Ta lõpetas 1991. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ja 1995 [[Tartu Ülikool]]i [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] erialal. 2000. aastal sai ta Tartu Ülikoolist magistrikraadi klassikalises filoloogias tööga "Dramatic Effects in Herodotus' Historical Narrative: Hdt. VII 44–57".<ref name="ETBL" /> 2011. aastal sai ta Tartu Ülikoolist doktorikraadi [[religiooniantropoloogia]] alal tööga "Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinilised disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid". Ta on end täiendanud [[Uppsala Ülikool|Uppsala Ülikoolis]], [[Ateena Ülikool]]is, [[Thessaloníki Ülikool]]is, [[Göttingeni Ülikool]]is, [[Konstanzi Ülikool]]is, [[Wolfenbüttel]]i [[Hertsog Augusti raamatukogu]]s ja [[Läti Ülikool]]is. Kaarina Rein on [[EYS Veljesto]] vilistlane. ==Töö== Aastatel 1995–1996 oli ta Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli õppeülesande täitja, 1997–1998 [[Tartu meditsiinikool]]i [[Ladina keel|ladina keele]] õpetaja, 1998–1999 [[TÜ keelekeskus|Tartu Ülikooli keelekeskus]]es õppeülesande täitja, 1999–2003 keelekeskuse ladina ja uuskreeka keele õpetaja, 2003–2014 keelekeskuse lektor,<ref name="ETBL" /> 2015–2016 Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia osakonna lektor, 2017. aastast Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskuse teadur. Tartu Ülikoolis on ta õpetanud ladina keele kursusi arstiteaduskonna, usuteaduskonna ja filosoofiateaduskonna üliõpilastele, samuti vanakreeka ja uuskreeka keele, antiikkirjanduse ja meditsiiniajaloo kursusi. ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: meditsiiniajalugu, meditsiiniline ladina keel, varauusaegsed disputatsioonid, dissertatsioonid ja oratsioonid, [[uuskreeka keel]]e ja kirjanduse retseptsioon Eestis, [[Herodotos]]e ajalooteos [[Historia]]. Koostanud kõrgkooliõpikuid, avaldanud kommenteeritud tõlkeid [[Vanakreeka keel|vanakreeka]], uuskreeka ning ladina keelest. ==Teoseid== *"Ladina keel meditsiinierialadele". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 2008 *"Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinialased disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011 *"Lingua Latina in theologia". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015 ==Tõlkeid== *[[Herodotos]], katkendid pärslaste kohta „Historiai᾽s“: „Pärslaste kombed“ I rmt, ptk 131–140, „Kyrose lapsepõlv“ I rmt, ptk 107–122, „Intaphrenese naine" III rmt, ptk 118–119, „Zopyrose sõjakavalus" III rmt, ptk 150–160, „Masistese naine" IX rmt, ptk 108–113; järelsõna „Herodotos pärslastest“ [[Jaan Unt]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 1995, nr 3, lk 2–16 *[[Plutarchos]] „Theseus“ („Paralleelsed elulood“), Vikerkaar 1996 nr 8–9, 1996, lk 70–97 *[[Andonis Samarakis]] „Viga". [[Loomingu Raamatukogu]] 21–23, 2003 *[[Aisopos]] "Aisopose valmid". Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein, värsid tõlkinud [[Janika Päll]], illustreerinud [[Urmas Nemvalts]]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 (sisaldab 358 valmi) *[[Nikos Kazantzakis]] "Askees. Salvatores Dei". Tõlge ja järelsõna: Kaarina Rein. Loomingu Raamatukogu 2, 2008 *Gaius Iulius Caesar ([[Julius Caesar]]) „Märkmeid Gallia sõjast“, 2.16–28, 6.21–26, Rooma kirjanduse antoloogia, Tallinn, 2009, lk 182–190; eessõna [[Kaspar Kolk]] (lk 179–182) *Marcus Tullius [[Cicero]] „Kirjad lähedastele“ – Rooma kirjanduse antoloogia, Tallinn, 2009, lk 159–167 *[[Thukydides]] „Ateenlaste ja meloslaste dialoog“ („Peloponnesose sõja ajalugu“ V rmt, ptk 84–116); järelsõna [[Mait Kõiv]] – [[Akadeemia]] 2009, nr 9, lk 1635–1646 *[[Friedrich Robert Faehlmann]] "Vaatlusi varjatumatest põletikest". ([[Doktoriväitekiri]] [[hdl:10062/3190|Observationes inflammationum occultiorum]], 1827; ladina keelest tõlkinud Kaarina Rein ja [[Marju Lepajõe]], ilmunud Fr. R. Faehlmanni teoste III köites). Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011 *[[Epikuros]] „Peamised arvamused. Ütlused“; järelsõna [[Toomas Lott]] – [[Akadeemia]] 2013, nr 5, lk 771–781 *[[Johannes Raicus]]; [[Petrus Turdinus]] „Füüsikalis-meditsiiniline pühendusdisputatsioon pühenduseks Tartu juba sirguvale uuele kuninglikule kolleegiumile“ Riia, 1631. – [[Akadeemia]] 2016, nr 2, lk 210–224 *[[Hippokrates]] „Inimese olemusest“ – Akadeemia 2016, nr 12, lk 2099–2111 *[[Jorgos Seferis]] „Müütiline jutustus". "Logiraamat III". Tõlge ja järelsõna: Kaarina Rein. Loomingu Raamatukogu 19–20, 2019 *Johannes Erici Stregnensis ([[Johan Stiernstråle]]); [[Andreas Arvidi]] „Loodusteaduslik disputatsioon taimedest“ Tartu, 1647. – Vikerkaar 2020, nr 7–8, lk 4–26 *[[Jannis Ritsos]] „Kuupaistesonaat“ – [[Looming]] 2021, nr 3, lk 348−355 *[[Pierre Abélard]] ja [[Héloїse]] "Isiklikud kirjad". Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein. – TLÜ kirjastus, sari [[Bibliotheca Mediaevalis]]. Tallinn, 2023. *[[Evi Jerokosta]] "Krõpsud" – Tallinn: [[Päike ja Pilv]], 2024. *[[Ménis Koumantaréas]] "Mäletan Mariat" kogumikus "Maailma novell". – Tallinn: Eesti Jutt: 2024, lk 161–176. *[[Erasmus Rotterdamist]] "Usalduslikud kõnelused: Laevahukk; Kosilane ja tütarlaps". – [[Vikerkaar]] nr 10–11/2024, lk 83–108. *[[Kikí Dimoulá]] "Rasked valikud", "Polütoonia" jt. luuletusi. – [[Looming]] nr 8/2025, lk 1039–1045. ==Tunnustus== * 2007 diplom Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil doktoriõppe üliõpilaste kategoorias ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas *2009 Ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] aastapreemia (parima tõlke eest) *2009 III preemia Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil doktoriõppe üliõpilaste kategoorias ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas (artikli „Meditsiinitopograafia Tartu linna kohta aastast 1631“ eest) *2011 [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e [[Raefondi preemia]] (doktoritöö "Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinialased disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid" eest) *2017 [[Carl Schmidti teaduspreemia]] (aastatel 2016–2017 ilmunud meditsiiniajaloo teemaliste artiklite eest) *2021 tunnustus [[Friedrich Puksoo]] auhinna konkursil (aastatel 2019–2020 ilmunud varauusaegse meditsiini- ja loodusteaduste alaste kirjutiste eest) *2023 Ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] hõbeauhind ''humaniora'' valdkonnas *2024 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent ilukirjanduse kategoorias ==Isiklikku== Kaarina Rein on [[Edgar Krull]]i tütar.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *{{ETBL|3}} *[http://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-antiikaja-keeltest-eelkoige-kreeka-keelest "Ajalootund. Antiikaja keeltest. Eelkõige kreeka keelest"], Vikerraadio, 6. veebruar 2006 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Rein, Kaarina}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti meditsiiniajaloolased]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] fk5sgjpd4x72e60ik2gz6e1qgej5zst Maris Lauri 0 312815 7257241 7257128 2026-10-22T14:03:09Z ~2026-55350-48 239867 7257241 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2018}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Infokast ametiisik | nimi = Maris Lauri | pilt = RK Maris Lauri.jpg | amet = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp = 18. juuli 2022 | eelmine = [[Raivo Aeg]] | järgmine = [[Lea Danilson-Järg]] | amet2 = [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp2 = 26. jaanuar 2021 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus3 = 12. september 2016 | ametiajalõpp3 = 23. november 2016 | eelmine3 = [[Jürgen Ligi]] | järgmine3 = [[Mailis Reps]] | amet4 = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus4 = 3. november 2014 | ametiajalõpp4 = 8. aprill 2015 | eelmine4 = [[Jürgen Ligi]] | järgmine4 = [[Sven Sester]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1966|1|1}} | sünnikoht = [[Kiviõli]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (majandusküberneetika, 1989; majandus, 1994) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]] (2008) | allkiri = }} [[Fail:Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Maris Lauri''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1966]] [[Kiviõli]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates 2. novembrist 2026 president Ülle Madise majandusnõunik, alates 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti justiitsminister]]. Maris Lauri on olnud [[Riigikogu]] liige, rahandusminister ning haridus- ja teadusminister. Kuulub [[Eesti Reformierakond]]a. Maris Lauri lõpetas [[1984]]. aastal [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i ja [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[majandusküberneetika]] erialal, 1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö ja sai magistrikraadi. Ta töötas aastatel [[1993]]–[[1994]] [[majandusministeerium]]is, seejärel analüütikuna [[Eesti Pank|Eesti Pangas]], alates [[1996]]. aastast [[Tallinna Pank|Tallinna Pangas]] ja 1998–2011 Hansapangas ([[Swedbank]]is). Aastal [[2011]] asutas ta ettevõtte OÜ Oeconomia. [[2. aprill|2. aprillist]] [[2014]] töötas Maris Lauri peaminister [[Taavi Rõivas]]e nõunikuna.<ref>[https://web.archive.org/web/20140328230315/http://e24.postimees.ee/2743908/majandusanaluutik-maris-laurist-saab-taavi-roivase-nounik Majandusanalüütik Maris Laurist saab Taavi Rõivase nõunik] Postimees E24, 28.03.2014.</ref> Pärast [[Jürgen Ligi]] tagasiastumist rahandusministri ametist esitas Reformierakonna juhatus nädal varem erakonna liikmeks astunud Maris Lauri rahandusministri kandidaadiks.<ref>[http://www.postimees.ee/2969189/reformierakond-esitab-rahandusministri-kandidaadiks-maris-lauri Reformierakond esitab rahandusministri kandidaadiks Maris Lauri]</ref> [[3. november|3. novembrist]] [[2014]] [[8. aprill]]ini [[2015]] oli Lauri [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase esimese valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. [[Fail:Viljar Lubi, Maris Lauri, Ahti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Viljar Lubi, Maris Lauri, Anti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.]] Ta valiti [[XIII Riigikogu]]sse. 12. septembril 2016 kinnitati ta välisministri kohale asuva [[Jürgen Ligi]] asemele [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusministriks]]. Maris Lauri oli [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] 23. novembrini 2016 (ministrina oli liikmesus [[XIII Riigikogu]]s peatatud).<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180915121855/https://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/ministrid Varasemad valitsused: ministrid]. Riigikantselei koduleht, vaadatud 15.09.2018.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 4084 häält ning osutus valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 1435 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 22. oktoobril 2026 selgus, et Maris Lauri saab alates 2. novembrist president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks. ==Tunnustus== *2008 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=5555</ref> *2022 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-3 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ap3.ee/?PublicationId=80ada247-9a67-4938-853a-e487ab11794c&ref=rss Palgatööst prii Maris Lauri] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | aeg=[[3. november]] [[2014]] – [[8. aprill]] [[2015]] | järgnev=[[Sven Sester]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg= [[12. september]] – [[23. november]] [[2016]] | järgnev=[[Mailis Reps]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Aeg]] | nimi=[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | aeg= 2021–2022 | järgnev=[[Lea Danilson-Järg]]}} {{lõpp}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Lauri, Maris}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 6raefsbf8iwozxdm5d35fh9rahwbknw 7257247 7257241 2026-10-22T14:12:40Z ~2026-55350-48 239867 7257247 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Maris Lauri | pilt = RK Maris Lauri.jpg | amet = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp = 18. juuli 2022 | eelmine = [[Raivo Aeg]] | järgmine = [[Lea Danilson-Järg]] | amet2 = [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp2 = 26. jaanuar 2021 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus3 = 12. september 2016 | ametiajalõpp3 = 23. november 2016 | eelmine3 = [[Jürgen Ligi]] | järgmine3 = [[Mailis Reps]] | amet4 = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus4 = 3. november 2014 | ametiajalõpp4 = 8. aprill 2015 | eelmine4 = [[Jürgen Ligi]] | järgmine4 = [[Sven Sester]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1966|1|1}} | sünnikoht = [[Kiviõli]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (majandusküberneetika, 1989; majandus, 1994) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]] (2008) | allkiri = }} [[Fail:Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Maris Lauri''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1966]] [[Kiviõli]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates 2. novembrist 2026 president Ülle Madise majandusnõunik, alates 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti justiitsminister]]. Maris Lauri on olnud [[Riigikogu]] liige (2015–2026), rahandusminister ning haridus- ja teadusminister. Kuulub [[Eesti Reformierakond]]a. Maris Lauri lõpetas [[1984]]. aastal [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i ja [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[majandusküberneetika]] erialal, 1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö ja sai magistrikraadi. Ta töötas aastatel [[1993]]–[[1994]] [[majandusministeerium]]is, seejärel analüütikuna [[Eesti Pank|Eesti Pangas]], alates [[1996]]. aastast [[Tallinna Pank|Tallinna Pangas]] ja 1998–2011 Hansapangas ([[Swedbank]]is). Aastal [[2011]] asutas ta ettevõtte OÜ Oeconomia. [[2. aprill|2. aprillist]] [[2014]] töötas Maris Lauri peaminister [[Taavi Rõivas]]e nõunikuna.<ref>[https://web.archive.org/web/20140328230315/http://e24.postimees.ee/2743908/majandusanaluutik-maris-laurist-saab-taavi-roivase-nounik Majandusanalüütik Maris Laurist saab Taavi Rõivase nõunik] Postimees E24, 28.03.2014.</ref> Pärast [[Jürgen Ligi]] tagasiastumist rahandusministri ametist esitas Reformierakonna juhatus nädal varem erakonna liikmeks astunud Maris Lauri rahandusministri kandidaadiks.<ref>[http://www.postimees.ee/2969189/reformierakond-esitab-rahandusministri-kandidaadiks-maris-lauri Reformierakond esitab rahandusministri kandidaadiks Maris Lauri]</ref> [[3. november|3. novembrist]] [[2014]] [[8. aprill]]ini [[2015]] oli Lauri [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase esimese valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. [[Fail:Viljar Lubi, Maris Lauri, Ahti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Viljar Lubi, Maris Lauri, Anti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.]] Ta valiti [[XIII Riigikogu]]sse. 12. septembril 2016 kinnitati ta välisministri kohale asuva [[Jürgen Ligi]] asemele [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusministriks]]. Maris Lauri oli [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] 23. novembrini 2016 (ministrina oli liikmesus [[XIII Riigikogu]]s peatatud).<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180915121855/https://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/ministrid Varasemad valitsused: ministrid]. Riigikantselei koduleht, vaadatud 15.09.2018.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 4084 häält ning osutus valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 1435 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 22. oktoobril 2026 selgus, et Maris Lauri saab alates 2. novembrist president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks. ==Tunnustus== *2008 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=5555</ref> *2022 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-3 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ap3.ee/?PublicationId=80ada247-9a67-4938-853a-e487ab11794c&ref=rss Palgatööst prii Maris Lauri] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | aeg=[[3. november]] [[2014]] – [[8. aprill]] [[2015]] | järgnev=[[Sven Sester]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg= [[12. september]] – [[23. november]] [[2016]] | järgnev=[[Mailis Reps]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Aeg]] | nimi=[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | aeg= 2021–2022 | järgnev=[[Lea Danilson-Järg]]}} {{lõpp}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Lauri, Maris}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 1mrw82w0j341bzcgblfnh49hkfbs333 7257248 7257247 2026-10-22T14:15:32Z ~2026-55350-48 239867 7257248 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Maris Lauri | pilt = RK Maris Lauri.jpg | amet = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp = 18. juuli 2022 | eelmine = [[Raivo Aeg]] | järgmine = [[Lea Danilson-Järg]] | amet2 = [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp2 = 26. jaanuar 2021 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus3 = 12. september 2016 | ametiajalõpp3 = 23. november 2016 | eelmine3 = [[Jürgen Ligi]] | järgmine3 = [[Mailis Reps]] | amet4 = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus4 = 3. november 2014 | ametiajalõpp4 = 8. aprill 2015 | eelmine4 = [[Jürgen Ligi]] | järgmine4 = [[Sven Sester]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1966|1|1}} | sünnikoht = [[Kiviõli]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (majandusküberneetika, 1989; majandus, 1994) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]] (2008) | allkiri = }} [[Fail:Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Maris Lauri''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1966]] [[Kiviõli]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates 2. novembrist 2026 president Ülle Madise majandusnõunik, alates 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti justiitsminister]]. Maris Lauri on olnud [[Riigikogu]] liige (2015–2026), rahandusminister ning haridus- ja teadusminister. Kuulub aastast 2014 [[Eesti Reformierakond]]a. Maris Lauri lõpetas [[1984]]. aastal [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i ja [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[majandusküberneetika]] erialal, 1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö ja sai magistrikraadi. Ta töötas aastatel [[1993]]–[[1994]] [[majandusministeerium]]is, seejärel analüütikuna [[Eesti Pank|Eesti Pangas]], alates [[1996]]. aastast [[Tallinna Pank|Tallinna Pangas]] ja 1998–2011 Hansapangas ([[Swedbank]]is). Aastal [[2011]] asutas ta ettevõtte OÜ Oeconomia. [[2. aprill|2. aprillist]] [[2014]] töötas Maris Lauri peaminister [[Taavi Rõivas]]e nõunikuna.<ref>[https://web.archive.org/web/20140328230315/http://e24.postimees.ee/2743908/majandusanaluutik-maris-laurist-saab-taavi-roivase-nounik Majandusanalüütik Maris Laurist saab Taavi Rõivase nõunik] Postimees E24, 28.03.2014.</ref> Pärast [[Jürgen Ligi]] tagasiastumist rahandusministri ametist esitas Reformierakonna juhatus nädal varem erakonna liikmeks astunud Maris Lauri rahandusministri kandidaadiks.<ref>[http://www.postimees.ee/2969189/reformierakond-esitab-rahandusministri-kandidaadiks-maris-lauri Reformierakond esitab rahandusministri kandidaadiks Maris Lauri]</ref> [[3. november|3. novembrist]] [[2014]] [[8. aprill]]ini [[2015]] oli Lauri [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase esimese valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. [[Fail:Viljar Lubi, Maris Lauri, Ahti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Viljar Lubi, Maris Lauri, Anti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.]] Ta valiti [[XIII Riigikogu]]sse. 12. septembril 2016 kinnitati ta välisministri kohale asuva [[Jürgen Ligi]] asemele [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusministriks]]. Maris Lauri oli [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] 23. novembrini 2016 (ministrina oli liikmesus [[XIII Riigikogu]]s peatatud).<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180915121855/https://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/ministrid Varasemad valitsused: ministrid]. Riigikantselei koduleht, vaadatud 15.09.2018.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 4084 häält ning osutus valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 1435 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 22. oktoobril 2026 selgus, et Maris Lauri saab alates 2. novembrist president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks. ==Tunnustus== *2008 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=5555</ref> *2022 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-3 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ap3.ee/?PublicationId=80ada247-9a67-4938-853a-e487ab11794c&ref=rss Palgatööst prii Maris Lauri] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | aeg=[[3. november]] [[2014]] – [[8. aprill]] [[2015]] | järgnev=[[Sven Sester]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg= [[12. september]] – [[23. november]] [[2016]] | järgnev=[[Mailis Reps]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Aeg]] | nimi=[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | aeg= 2021–2022 | järgnev=[[Lea Danilson-Järg]]}} {{lõpp}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Lauri, Maris}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] fr5twto9d43cndttueeo6cm8ag3l2wc Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 0 315385 7257329 7184911 2026-10-22T16:19:11Z ~2026-55350-48 239867 7257329 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Kodakondsus- ja Migratsiooniamet | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1993 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2010 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Endla tänav]] 13, Tallinn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Kodakondsus- ja Migratsiooniamet''' (lühend KMA) oli [[Eesti Siseministeerium]]i halduses töötanud [[asutus]]. KMA haldushoone asus Tallinnas [[Endla tänav]] 13. == Ajalugu == === Migratsiooniamet === 1990. aastal asutati Eesti NSV Riiklik Migratsiooniamet<ref name="EE"/>.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28881 Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta], Vabariigi Valitsuse määrus 16.01.1990</ref> === Kodakondsusamet === 1991. aastal moodustati ENSV Migratsiooniametist Eesti Vabariigi Riiklik [[Kodakondsusamet]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13072051 Eesti Vabariigi Riikliku Kodakondsusameti moodustamise kohta], RT 1991, 30, 370</ref>.<ref>[https://web.archive.org/web/20210606125759/https://www.riigiteataja.ee/akt/29617 "Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti põhimääruse" kinnitamise kohta], Vabariigi Valitsuse määrus 24.09.1990</ref> 1992. aastal eraldati Kodakondsusametist ning moodustati Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riikliku Kodakondsusameti ja Eesti Vabariigi [[Riiklik Politseiamet|Riikliku Politseiameti]] Passibüroo baasil Eesti Vabariigi [[Passiamet]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28926 Eesti Vabariigi Passiameti moodustamise kohta], RT 1992, 10, 151</ref> [[28. detsember|28. detsembril]] 1993 vastu võetud EV Valitsuse määruse alusel liitis [[Siseministeerium]] Kodakondsusameti ja [[Migratsiooniamet]]i ühiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametiks.<ref>https://web.archive.org/web/20150402224609/https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/ajalugu/kma-ajalugu/ (vaadatud 23.07.2013)</ref> Aastal 2010 liideti viis eraldi asutust – [[Politseiamet]], [[Keskkriminaalpolitsei]], [[Julgestuspolitsei]], [[Piirivalveamet]] ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet – ühiseks [[Politsei- ja Piirivalveamet]]iks.<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249880 POLITSEI JA PIIRIVALVE SEADUS]</ref> KMA peadirektorid on olnud *[[Andres Kollist]] (1990–1994, 1995–2000), *[[Mari Pedak]] (2000<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2000/10/19/kma-peadirektor-on-mari-pedak KMA peadirektor on Mari Pedak], www.aripaev.ee, 19. oktoober 2000</ref>–2008) ja *[[Ene Rebane]] (2008<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51121334/kma-peadirektori-ulesannetesse-astub-ene-rebane?url=%2Fnews%2Feesti%2Farticle.php KMA peadirektori ülesannetesse astub Ene Rebane], epl.delfi.ee, 29.02.2008</ref>–2010). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 229.</ref>}} [[Kategooria:Eesti endised riigiametid]] [[Kategooria:Siseministeerium]] ijchx2xye094sw88o5kuubvbku16n5j Tallinna trammiliiklus 0 341529 7257562 7253098 2026-10-23T08:35:43Z Vaoinas 178456 Parandatud foto allkirjas asukohaviga. 7257562 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trammiliiklus | tüüp = [[tramm]] | pilt = Trams, Tallinn - 20250626 - 06.jpg | pildi allkiri = Trammid Vanasadama peatuses | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1888 | suleti = | pikkus = 16,5 | peatused = 33 | liinid = 5 | rööpmelaius = 1067 | elektrifitseeritud = 600 V DC | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem =Tallinn tram schematic map.svg | skeemi allkiri = Trammiliinid Tallinnas<br/>[[1 (Tallinna trammiliin)|1. Kopli–Kadriorg]]<br/>[[2 (Tallinna trammiliin)|2. Kopli – Lennujaam]]<br/>[[3 (Tallinna trammiliin)|3. Tondi–Kadriorg]]<br/>[[4 (Tallinna trammiliin)|4. Tondi–Lennujaam]]<br/>[[5 (Tallinna trammiliin)|5. Kopli–Vana-Lõuna]]<br/>[[6 (Tallinna trammiliin)|6. Kopli–Suur-Paala]]<br/>[[7 (Tallinna trammiliin)|7. Kopli–Lennujaam]] }} '''Trammiliiklus on Tallinnas''' [[1888]]. aastast, kui kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hakkasid sõitma [[hobutramm]]id [[Vanaturu kael]]ast mööda [[Viru tänav]]at ja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]d [[Kadriorg]]u, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus|pealkiri=Trammiliiklus|väljaanne=|aeg=8. juuli 2008|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-10-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022215130/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Tallinna trammiliinid== 2026. aasta seisuga on Tallinnas kuus trammiliini: *[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]]. [[Kopli]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]] *[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]]. [[Kopli]]<nowiki/> [[2 (Tallinna trammiliin)|–]] [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] *[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]] *[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] *[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]]. [[Kopli]] – [[Kitseküla|Vana-Lõuna]] *[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]]. [[Kopli]] – [[Ülemiste|Suur-Paala]] Varem on eri aegadel käigus olnud ka trammiliin 7: *[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]]. [[Kopli]] – [[Lennujaam]] ==Ajalugu== ===Hobutrammiliiklus=== [[Pilt:Viru tänav. Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal 1888.a., AM 8612-1 F 11194.jpg|pisi|left|Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal, 1888]] [[File:TLA 1465 1 4092 02 estonia pst hobutramm.jpg|pisi|left|Hobutramm Tallinnas ja taamal [[Uus turg]] ja Jaani tänav]] [[Pilt:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|thumb|Hobutrammiliinid (punasega) 1910. aasta linna kaardil]] 25. septembril / 7. oktoobril 1878 palus [[Christian Rotermann]] kontsessiooni hoburaudtee ehitamiseks Tallinna, kuid loa said [[Nikolai Fersen]], [[John Girard de Soucanton]] ja [[Arved Rosen]]. [[24. august]]il [[1888]] avati Tallinnas<ref>{{Netiviide |url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus |pealkiri=Trammiliiklus |vaadatud=2013-08-14 |arhiivimisaeg=2013-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022215130/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus |url-olek=ei tööta }}</ref> hobutrammi- ehk [[konka]]liiklus [[Vanaturu kael]]ast [[Kadriorg]]u, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=51326 Kadrioru kiire areng tuli linnaossa trammiga. Robert Nerman]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Algul kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust [[tilisang]], mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal. 1888. aasta 22. septembrist pandi käiku hobutrammiliin [[Vene turg]] – [[Tartu maantee]], mis kulges mööda Tartu maanteed [[Heeringa tänav|Heeringa]] (Turu) tänavani. 1899. aastal müüsid endised omanikud ettevõtte Belgia aktsiaseltsile [[Tramways de Réval]]. 1899. aastal avati hoburaudtee pikendus [[Kadriorg|Kadrioru]] [[Luigetiik|Luigetiigi]] juurest mööda [[Jaan Poska tänav]]at [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]le ning sealt edasi kuni [[Emil Fahle]] majani [[Pirita tee]] ja Narva maantee ristumise piirkonnas. Tramways de Révali ettevõtmisel avati 28. märtsil [[1901]] hobutrammiliin [[Vene turg]] – [[Pärnu maantee]]. [[Vene turg|Vene turu]]lt mööda [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]]at üle [[Vabaduse väljak|Peetri plats]]i, sealt edasi piki [[Roosikrantsi tänav]]at ja [[Tõnismägi|Tõnismä]]elt lõuna suunas suunduval Suur-Pärnu maanteel kuni laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani. Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna linna läbivail pea[[magistraal]]idel – [[Narva maantee (Tallinn)|Narva]], [[Tartu maantee|Tartu]] ja [[Pärnu maantee]]l – ning hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7,24 km. Trammiliin suleti ajutiselt seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] [[1914]]. aastal ning lõplikult 14. novembril [[1918]]. [[Hoburaudtee]]d pärast seda enam ei taastatud. 1926. aastal kirjutati [[Rahvaleht|Rahvalehes]]: "Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi – nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuina."<ref>Tramm. Rahvaleht, 8. mai 1926, nr. 54, lk. 4.</ref>. Aktsiaseltsi likvideerimiskomisjoni viimane koosolek peeti Brüsselis 27. novembril 1927. ===Mootortrammiliiklus=== [[Pilt:Kopli tram depot.jpg|pisi|[[Kopli trammidepoo]]]] 1915. aasta sügisel algas liiklus [[Vene-Balti tehas]]e ja [[Bekkeri tehas]]te ehitatud trammiliinil mööda [[Kopli tänav]]at marsruudil Vene-Balti Tehas – Telliskivi tänav. Liinil sõitsid [[auruvedur]]id ja automootoriga töötavad mootorvagunid. Kopli liin ehitati laiarööpmelisena (1524 mm). Kopli aurutramm koosnes auruvedurist ja kolmest vagunist. Aastal 1926 anti Kopli tramm üle [[Tallinna linnavalitsus]]ele ning viis aastat hiljem ehitati see 1067 mm rajalaiusele ja Kopli liinil algas mootortrammi liiklus<ref>Leonid Mihhailov, [https://web.archive.org/web/20190624184652/http://www.pealinn.ee/poliitika/esimesed-trammid-soitsid-puust-roobastel-ja-viisid-praeguselt-viru-n226092 Esimesed trammid sõitsid puust rööbastel ja viisid praeguselt Viru väljakult Kadriorgu], [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 13. august 2018.</ref>. Kui hobutrammi liiklus 1918. aastal täielikult katkes, töötas Kopli trammiliin edasi ja [[Eesti Esimeses maailmasõjas|sõja-aastail]] oli siiski põhiliseks liiklusvahendiks, mis ühendas [[Kopli poolsaar]]t [[Tallinna kesklinn]]aga. [[File:Kalevi spordiplatsi asukoht 1928 kaardil.png|pisi|Trammiliinid 1928. aasta Tallinna kaardil]] Pärast hobutrammi liikluse katkemist 1918. aastal seiskus trammiliiklus Tallinna südalinnas kuni 13. maini 1921. [[13. mai]]l [[1921]] avati taas trammiliiklus liinil Vene turg – Kadriorg, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] liinil. Liikumist alustasid hobutrammi vagunitest ümber ehitatud bensiinimootoriga trammid. Esimestel päevadel sõitis liinil kaks [[mootorvagun]]it koos haakevagunitega. Esialgu sõitis mootortramm Kadriorust Vene turuni. [[1921]]. aasta juulis pikendati liini [[Peetri plats]]ini. 1923. aastal hakati Narva maanteele rajama üherealise trammiliini asemele kaheliinilist uut trammiteed, samal ajal rajati ka Kadrioru ringtee, mis on kasutusel tänapäevalgi. 1921. aasta novembris avati mootortrammiliiklus Peetri platsilt mööda [[Pärnu maantee]]d kuni [[Tallinna–Narva raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]] ülesõidukohani. 1922. aasta augustis algas bussiühendus liinil [[Kopli trammidepoo|Kopli]] aurutrammi jaam – Vene turg ([[Graniidi tänav|Graniidi]], [[Soo tänav|Soo]] ja [[Uus-Kalamaja tänav]]a ning [[Mere puiestee]] kaudu). 1924. aasta detsembris avati taas ka liin mööda Tartu maanteed (kuni [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänavani]]). {{puhasta}} ===Elektritrammiliiklus=== 1925. aasta jooksul ehitati ja 28. oktoobril 1925 avati esimene elektritrammiliin [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maan­tee]]l Kadriorust Vabaduse platsini. Elektritammiliinidel kasutamiseks kõlbulike üheksa elektritrammivaguni ehitamisega sai vaguniehitustehas [[Dvigatel]] hakkama alles sama aasta detsembris. 1927. aastal hakkas ka Tartu maantee liinil liikuma elektritramm. Aastail 1925–1936 hakkas kõigil kolmel linnaliinil liikuma elektritramm, bensiinimootorvagunid aga viidi üle Kopli liinile, mis alates 1932. aastast ulatus linna pool kuni [[Balti jaam]]ani. 1931. aastal aga naelutati Kopli algne laiarajaline (1524 mm) rööbastee ümber rajalaiusele 1067 mm ja ka seal hakkasid sõitma ainult bensiinimootortrammid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tlt.ee/ettevottest/veerem-ja-ajalugu/trammid/trammiliikluse-ajalugu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-10-27 |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027182235/https://www.tlt.ee/ettevottest/veerem-ja-ajalugu/trammid/trammiliikluse-ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[File:AM N06029.jpg|thumb|Elektritramm [[Pärnu maantee]]l 1930. aastatel]] [[File:AM N06048.jpg|pisi|left|Elektritramm [[Vabaduse väljak]]ul (1932)]] [[File:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|left|Trammiliinid 1942]] [[File:Tram station in Tallinn2.JPG|pisi|1936. aastal valminud Tallinna trammidepoo, [[Vana-Lõuna tänav]] 41]] [[File:TLA 1465 1 6139 Trammid Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurgal 1955.jpg|pisi|Trammid Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurgal 1955. aastal]] 1930. aastate viimane suurem töö oli [[3 (Tallinna trammiliin)|Pärnu maantee liini]] elektrifitseerimine ja pikendamine [[Tondi raudteepeatus|Tondi jaam]]ani veebruaris 1936. 1936. aastal valmis [[Tallinna trammidepoo]]. 1940. aastaks ulatus Tallinna trammiliinide kogupikkus 13,4 km-ni, sealhulgas Kopli üherajaline trammiliin [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist [[Balti jaam]]ani 5,1 km. Kopli liin ei olnud veel elektrifitseeritud. Tallinna trammiliinidel oli vaguneid kokku 54, nendest 20 elektrimootorvagunit, 9 bensiinimootorvagunit ja 25 haakevagunit. Pärast [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] 1945. aastal võeti kesklinna trammiliinilt maha liininumbrid ning paar aastat sõitis ringtramm ühes suunas [[Tondi]]lt [[Kesklinna linnaosa|kesklinn]]a, sealt [[Kadriorg]]u ja Tondile. 1948. aastal pandi maha trammirööpad [[Ants Laikmaa tänav|Laikmaa tänav]]a sihile ning 1954 avati sealtkaudu ühendus [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Tartu maantee]] vahel, kust alles 1970 viidi see suund üle [[Maneeži tänav]]ale. 1949. aastal lühendati Kadrioru trammiliin Tondi asemel Pärnu maanteeni ja praeguse [[Kosmos (kino)|Kino Kosmos]]e alale tehti trammide ümberpööramisring. [[File:LOWA ET54.jpg|pisi|left|LOWA ET54]] 1951. aastal ehitati Kopli liin kaherajaliseks ja elektrifitseeriti ning [[1951]]. aasta lõpus alustas elektritramm sõitmist Kopli liinil. Novembris [[1953]] ühendati Kopli liin mööda [[Põhja puiestee]]d ja [[Mere puiestee]]d [[Viru väljak|Stalini väljak]]ul südalinna liinidega, juulis [[1955]] pikendati Tartu maantee liin [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]]ast edasi üles [[Lasnamägi|Lasnamäele]], [[Ülemiste]] lõppringini. 1954. aastal eraldati Tallinnale NSV Liidu Väliskaubandusministeeriumi Velomašimpordist teiseks poolaastaks, 30 LOWA T54 mootor- ja 20 LOWA B54 järelvagunit, esimesed uued trammid [[Saksa DV]]-s Gotha linna tehasest Lokomotiv- und Waggonbau ehk LOWA laaditi Tallinna sadamas laevalt maha jaanuaris 1955. Uued trammid olid helepunast värvi, täismetallist kerega vagunitega, suurte akende all sinine triip, madalad trepiastmed, mootorvagunitel suruõhuga avanevad uksed ning lakitud puuistmed asusid mitte mööda seinaääri, nii et sai aknast välja vaadata. LOWA järelvagunite uksed olid sõitjate poolt avatavad-suletavad. LOWA trammid hakkasid sõitma [[3. liin|3.]] ja [[4. liin]]il ([[Tõnismäe]] kolmnurgalt nüüdse [[kino Kosmos]] juurest vastavalt [[Kadriorg]]u ja [[Ülemiste]]le). Aastatel 1961–1967 ehitati kõik LOWA trammid ümber ühesuunalisteks. Uute Gotha G4 liigendtrammide saabudes (1965–1966) viidi kõik LOWA koosseisud üle Kopli depoosse [[1. liin|1]] ja [[2. liin|2]]. LOWA trammide mahakandmine algas kevadel 1975, viimane kanti [[bilanss|bilans]]ist maha märtsis 1977. aastal. [[File:Gotha T59E-001.jpg|pisi|left|Gotha Gotha T59E]] Aastail 1960–1980 oli Tallinnas sõidus 5 Gotha T59E+B59E trammikoosseisu. T59E+B59E mudel oli ühe juhikabiiniga ja ustega vaid vaguni ühel küljel, istmed aga olid paigutatud nägudega vastamisi. T59E+B59E trammikoosseisud sõitsid 3. liinil, kuni üleviimiseni Kopli depoosse. [[File:Gotha G4-65 tram nr 205, Linie 2 , with MA Mitteldeutsche Allgemeine werbung, August 1991. - Flickr - sludgegulper.jpg|pisi|[[Gotha G4]] tramm]] [[File:Frankfurt an der Oder. Tatra- Gotha T2D tram nr 23. Linie 3 Aug 1990.jpg|pisi|left|Gotha T2]] Septembris 1962 jõudsid Tallinna Gotha T2-62 mootorvagunid, T2-62+B2-62 koosseisud sõitsid kuni 1975. aastani enamjaolt [[3. liin]]il ning viidi siis üle Kopli depoosse 1. ja 2. liinile. Aastatel 1963–1981 sõitis Tallinnas 14 koosseisu T2-62+B2-62. [[Fail:Gotha G4-61 Pauliine at Vana-Lõuna depot, October 2026.jpg|pisi|[[Gotha G4-61]]]] Gotha G4 oli kolmest sektsioonist koosnev tramm, mille esi- ja tagasektsioon olid senistel Gotha trammidel kasutatud alusvankritel, keskmine lühike sektsioon aga oli ühendatud esi- ja tagaosaga liigendite ning kummeeritud riidest lõõtsühendustega. Tallinna linn sai detsembrist 1964 kuni juulini 1967 50 Gotha G4 liigendtrammi. 1976. aasta sügiseni oli Gotha G4 trammidega komplekteeritud 4. liin, samuti Pärnu maantee depoo teenindatavad 1. ja 2. liin. Sealtpeale viidi nad järk-järgult üle Kopli depoosse, kus 1981. aastal algas ka nende mahakandmine. Viimane liigendtramm sisustati algul muuseumiks, praegu on aga kasutusel kohviktrammina Pauliine.<ref>[https://www.postimees.ee/3422407/kohviktramm-pauliine-on-tagasi Kohviktramm Pauliine on tagasi], Postimees, ee, 3. detsember 2015</ref> Pauliine seisab 2020. aasta seisuga trammidepoos ja ootab renoveerimist, et taas Tallinna tänavatel sõita.<ref>https://palliponn.edu.ee/index.php/meie-tegemised/732-2020-02-04-18-28-48</ref> [[File:Tatra T4SU 869 (2).jpg|pisi|[[Tatra T4SU]]]] Märtsis 1973 jõudsid Tallinna Praha [[ČKD Tatra]] [[Tatra T4SU]] trammid, 1981. aastani anti käiku kokku 60 vagunit T4 ehk 30 koosseisu. Algul komplekteeriti nendega 3. liin, seejärel suuremalt osalt ka 4. T4 trammid sõitsid Tallinnas reeglina kahekaupa paaris. Viimased T4 koosseisud võeti liinilt maha mais 2005. [[File:Tram T18 Sitsi Tallinn 24 August 2013.JPG|pisi|Tramm T18]] 1980. aastail likvideeriti 3. trammiliinilt Paide trammipeatus ning kesklinnast väljuval suunal viidi Viru trammipeatus [[Viru tänav]]a nurgalt [[Valli tänav]]a nurgale. Tatra KT4SU trammid jõudsid Tallinna märtsis 1981, KT4-d hakkasid sõitma Pärnu maantee depoo 1. ja 2. liinil, asendades Koplisse viidud vanu Gotha liigendtramme. Järgmised KT4 partiid asendasid 1. ja 2. liinil juba vanemaid KT4 tramme, mis omakorda Kopli depoosse üle viidi. Tatra KT4D vagunid saabusid Tallinna 1996. aastal ja juba juunis läksid liinile, detsembris 1997 soetati veel 5 Tatra KT4D trammi.<ref>{{Netiviide |url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem |pealkiri=Tallinna trammiliinide veerem |vaadatud=2020-02-27 |arhiivimisaeg=2020-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227193515/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem |url-olek=ei tööta }}</ref> 2003. aasta suvel seoti kõik liinid kokku uues Hobujaama peatuses, mis paigutati endistviisi kitsale ribale keset mitmerealist sõiduteed. Pronksi ja Maneeži peatused likvideeriti.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/narva-maanteele-rajatakse-uks-trammipeatus-koigile-liinidele?id=50954349 Narva maanteele rajatakse üks trammipeatus kõigile liinidele]</ref> Alates 2018. aastast on 12 ümberehitatud Tatra [[KTNF6]] (KT6TM) trammi nimetatud ja kujundatud [[Nimelised muusikatrammid|mõjukate Eesti muusikute auks]]. Igal trammil on esivaguni välisküljel kultuuritegelase nimi ja foto ning esiosas on paigutatud infopaneel. Tallinnas kuus renoveeritud KT4TMR retrotrammi, mis kannavad riigi ajaloo oluliste tegelaste nimesid. Nagu KTNF6-delgi, on ka neil esivagunis infopaneel. Erinevalt ülejäänud trammidest Tallinnas kasutavad need trammid pikisuunas paigutatud puidust pinke. Uue põlvkonna trammid saabusid Tallinna, kui Eesti müüs osa oma süsinikukvootidest Hispaaniale, kes vastutasuks seadis kohustuse osta uusi ja tõhusaid tramme. Mitmepoolses tehingus osales Hispaania trammitehase ettevõte [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF]] ning see nõudis 20 uue madalapõhjalise trammi tarnimist 2016. aastaks. Esimene tramm jõudis Tallinna 2014. aasta lõpus. CAF-i trammidel on teadaolevad konstruktsiooniprobleemid, mida pole pärast trammide kasutuselevõttu lahendatud: elektrimootorite müratase on erakordselt vali ja trammid kalduvad pidurdamise ajal märgatavalt küljelt küljele.[[File:Tram - Kadriorg.jpg|pisi|left|Tatra KT4SU|236x236px]][[Fail:TLT Tatra KT4TM 182 03-12-2022.jpg|pisi|292x292px|Tatra KT4TM Põhja puiestee lähedal]] [[Fail:TLT Tatra KT6TM 109 03-12-2022.jpg|pisi|Tatra KT6TM J. Poska peatusel]] [[Fail:TLT Tatra KT4D 180 17-01-2023.jpg|vasakul|pisi|273x273px|Tatra KT4D]] [[Fail:At Tallinn 2024 487.jpg|pisi|243x243px|[[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF Urbos AXL]] trammid Paberi peatuse lähedal]] [[Fail:TLT Tatra KT4TMR 138 03-12-2022.jpg|vasakul|pisi|292x292px|Retrotramm Tatra KT4TMR [[Kadriorg|Kadriorus]]]] [[Fail:Tram, Tallinn, 20250205 - 14.jpg|pisi|274x274px|PESA Twisti trammid [[Vanasadam]]as]] 2023. aasta suvel ajutine trammiliin 6 muudeti püsivaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-03 |pealkiri=Tallinna ajutine trammiliin 6 Koplist Tondile muutub püsivaks |url=https://www.err.ee/1609023938/tallinna-ajutine-trammiliin-6-koplist-tondile-muutub-pusivaks |vaadatud=2023-07-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sama aasta sügisel aga trammiliin 6 pandi kinni ja avati selle asemel taas trammiliin 5.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Kopli-Tondi trammi asemel asub liinile Kopli-Vana-Lõuna tramm |url=https://www.err.ee/1609129754/kopli-tondi-trammi-asemel-asub-liinile-kopli-vana-louna-tramm |vaadatud=2023-10-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Alates 2024. aastast sõidavad Tallinnas ka Poolast toodud [[Pesa Twist|PESA Twisti]] trammid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-23 |pealkiri=GALERII: Esimene PESA tramm saadeti pidulikult liini teenindama |url=https://tlt.ee/galerii-esimene-pesa-tramm-saadeti-pidulikult-liini-teenindama/ |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> 1. detsembril 2024 alustas liin 2 Vanasadama marsruudil sõitmist, mis läbib A. Laikmaa tänava ja sadamaala, ühendudes seejärel taas vana Kopli liiniga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-29 |pealkiri=Täna avati Vanasadama trammitee {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tana-avati-vanasadama-trammitee |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatub 39 kilomeetrini. 2021. aasta detsembris oli Tallinnas kokku 65 trammi. Tallinnas on kasutusel seitset tüüpi tramme: [[ČKD Tatra|Tatra KT4SU, Tatra KT4D, Tatra KT4TMR, Tatra KT4TM/KT6TM]] (KT6TM'il on 3 vagunit 2 asemel), [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF Urbos AXL]] ja Pesa Twist. ==Rööpmelaius== Trammitee [[rööpmelaius]] on 1067 mm (ehk pool [[süld]]a<ref name="2019_08_15_05_07_ERR">15. august 2019 kell 05:07, [[Marko_Tooming]], [https://www.err.ee/970428? Omapärase laiusega trammitee pärsib Tallinna trammihankeid], err.ee</ref> või kolm [[jalg]]a ja kuus [[toll (pikkusühik)|toll]]i – 3'6"). == Täitmata plaanid == Veebruaris [[1948]] otsustas [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]], et trammiliiklus Tallinnas ei ole perspektiivne ning tuleb asendada trammiliinid trollidega 15 aasta jooksul. See otsus on jäänud täitmata, kuna vajalikud trolliliinid polnud tähtajaks ehitatud. 1960. aastail kaaluti trammiühenduse võimalust [[Mustamäe]] ja [[Kesklinn]]a linnaosa vahel. Plaan on jäänud täitmata: Balti Raudtee nõudis liiga kallist viadukti [[Lilleküla raudteepeatus]]e lähedal, milleks projektis polnud raha kavandatud. 1967. aastal hakkas selle trammiliini asemel sõitma Mustamäele troll.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1358362/aare-olander-125-aastat-tramme-51-aastat-muutumatult Aare Olander: 125 aastat tramme 51 aastat muutumatult]</ref> === Kiirtrammivõrgustik === [[File:The road to Lasnamäe - panoramio.jpg|pisi|Poolelijäänud Majaka trammipeatus Laagna teel]] 1970. aastail plaaniti ühendada Tallinna eri linnaosad omavahel kiirtrammiliinidega. Täpsemad detailid pidid selguma pärast Lasnamäe 11. mikrorajooni ehitamist. 1980. aastail oli välja töötatud projekt kiirtrammivõrgustikuga, mille järgi pidi Tallinna tulema kolm laiarööpmelist trammiliini: kaks pidid ühendama Lasnamäed teiste linnaosadega, kolmas liin pidi kulgema [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] ja [[Peetriküla]] vahel. Trammidepoo koos dispetšeripunktiga pidi rajatama [[Varraku tänav]]a ja [[Laagna tee]] nurgale. Veeremiks nähti liinidel A ja C trammirongi kolmest Tatra T5C5 vagunitest ning liinil B Tatra KT8D5 vaguneid. Nähti ette, et pärast viimase trammiliini ehitamist Tallinnas likvideeritakse kitsarööpmelise trammi liiklus. Kvartalisiseseks veoks nähti ette radiaalselt sõitvad toitebussid trammipeatuste vahel (näiteks, [[39 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 39]] pidi ühendama Tiigiveski, Mäekalda, Majaka ja Maarjamäe trammipeatust kõigil kolmel trammiliinil). Projektis nähti ette ka järgmised suured tunnelid: *[[Bussijaam]]a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] vahele; * [[Juhkentali]] asumi ja [[Kolde puiestee]] vahele; * [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi]] ja [[Volta tänav]]a vahele. Projekteerimise aegu selgus, et kõigi kolme planeeritava trammiliini teekonnal voolab [[Härjapea jõgi]] ning Kesklinna linnaosas pole võimalik kaevata tunnelit. Näiteks planeeritava trammiliini C teekond langes kokku Härjapea jõega Juhkentali asumis. Lõpuks otsustati ehitada trammitee [[Gonsiori tänav]]ale ning kaevata tunnel ainult Viru hotelli ja [[Vabaduse väljak]]u vahele. [[File:Lasnamäe tram depot 001.JPG|thumb|Poolelijäänud trammitunnel]] * [[1984]]. aastal reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel oli 15 000 inimest tunnis ning linnavõimule anti luba Laagna tee kaevamiseks trammiliini A teekonnal. * [[1988]]. aasta alguses hakkas trammitee ehitus ning trammirööpad olid paigaldatud [[Seli (Tallinn)|Seli]] asumi ja Väo trammipeatuse vahel (tänapäeval Raadikusilla), kuid märtsis oli trammitee ehitus peatunud. Põhjuseks nimetati [[Laulev revolutsioon|ebasõbralikud meeled Moskva vastu]] ning vajalike trammivagunite puudumist. * 1990. aastail kaeti Laagna tee asfaldiga ning korraldati autode liiklust maksimaalse lubatud kiirusega 70 kilomeetrit tunnis. * 2000. aastail olid Tallinna munitsipaalvõimud mitu korda kaalunud trammitee ehitamise võimalust Laagna teel, kuid [[2008]]. aastal majandusminister [[Juhan Parts]] ütles, et Lasnamäe tramm ei ole õigustatud. [[File:Ave Marechal Floriano Curitiba BRT 05 2013 6665.JPG|thumb|Metroobussile nõutav transpordikoridori laius]] * 2010. aastail lubas Tallinna linnavalitsuse valitsev [[Eesti Keskerakond]] rajada 2017. aastaks Lasnamäe ja Kesklinna vahele trammitee. Sellest kavast loobuti 2013. aastal, kui majandusministeerium pidas Lasnamäe trammi ebaratsionaalseks. Kui paar aastat hiljem sai majandus- ja taristuministriks keskerakondlane [[Kadri Simson]], ütlesid Tallinnas valitsevad Eesti Keskerakonna liikmed meedias, et [[Laagna tee|Laagna teel]] puudub vajadus trammi järele ja trammi asemel kavandatakse metroobussi (BRT) kasutuselevõttu.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/taavi-aas-buss-voi-tramm-on-veel-parem-lahendus-metroobuss?id=78531801 Taavi Aas: buss või tramm? On veel parem lahendus – metroobuss!]</ref> Seda väidet kritiseeris transpordianalüütik [[Hannes Luts]], kes leidis, et BRT jaoks oleks vaja samu tingimusi nagu rööbastranspordile ja paljudel Tallinna tänavatel pole piisavalt ruumi eraldatud radade ehitamiseks (autodele ja muule tavatranspordile on pääs bussiradadele keelatud, mistõttu tänavakoridori laius suureneb). Hannes Lutsu sõnul oli BRT sobilik ainult nendesse paikadesse, kus ühistransport arendamata ning rööbastranspordi ehitamiseks pole aega.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-tallinn-loobugu-diisliarmastusest-tulevik-kuulub-elektritranspordile?id=78608924 Hannes Luts: Tallinn loobugu diisliarmastusest. Tulevik kuulub elektritranspordile]</ref> * [[2017]]. aasta kevadel kritiseeris [[Keit Pentus-Rosimannus]] Tallinna linnavalitsuse otsust Lasnamäe trammist loobumise kohta.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/807703/keit-pentus-rosimannus-taavi-aasal-on-legendaarse-minevikuburokraadi-hoiak Keit Pentus-Rosimannus: Taavi Aasal on legendaarse minevikubürokraadi hoiak]</ref> Sama aasta augustis enne [[Kohalik omavalitsus|KOV]] valimisi lubas [[Rainer Vakra]] Tallinna trammivõrgustiku laiendamist.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rainer-vakra-tallinnasse-tuleb-ehitada-uued-trammiliinid-sinna-kus-trammiliinid-end-ara-ei-tasu-tuleb-panna-soitma-uued-trollid?id=79019074 Rainer Vakra: Tallinnasse tuleb ehitada uued trammiliinid.]</ref> Samal ajal [[Edgar Savisaar]]e valimisliit lubas ehitada trammiliinid kõikidel Tallinna linnaosadel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/f.php?f=17937&_ga=2.59865573.991074706.1503930030-1254443667.1503930029 |pealkiri=Savisaare valimisliidu lubadused |vaadatud=2017-08-28 |arhiivimisaeg=2017-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170828183950/http://www.postimees.ee/f.php?f=17937&_ga=2.59865573.991074706.1503930030-1254443667.1503930029 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[File:EU-EE-TLN-Kesklinn-Rävala.JPG|thumb|Tihehoonestus Tallinna Kesklinnas]] * 10. augustil 2017 ütles Tallinna kiirtrammi võrgustiku projektijuht Eduard Šergalin intervjuus, et alates 1991. aastast Kesklinna linnaossa kiirtrammi planeeritaval teekonnal oli teostatud tihe hoonestus ning Tartu maantee alla olid ehitatud maa-alused parklad. Tema sõnul pole sügav kaevamine Tartu maantee parklate all majanduslikult õigustatud ning viimase võimalusena näeb ta tavalise trammi kasutamist Laagna teel kiirtrammi asemel.<ref>{{Netiviide |url=https://ru.sputnik-news.ee/economy/20170810/6754213/ekspert-ideja-skorostnoj-tramvaj-pohoronili-estonskije-vlasti.html |pealkiri=Kiirtrammi idee oli maetud Eesti võimudega (vene keeles) |vaadatud=2017-08-28 |arhiivimisaeg=2017-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170828192435/https://ru.sputnik-news.ee/economy/20170810/6754213/ekspert-ideja-skorostnoj-tramvaj-pohoronili-estonskije-vlasti.html |url-olek=ei tööta }}</ref> * 22. augustil 2017 küsis [[Delfi (portaal)|Delfi]] reporter Ellina Katšan viielt Lasnamäe elanikult ([[Uuslinn]]a, [[Pae (Tallinn)|Pae]] ja [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis) trammivajaduse kohta Laagna teel. Neli nendest vastasid, et Laagna teel on vaja trammi, ning viies vastas, et Laagna teel on trammi asemel vaja metrood.<ref>[http://tv.delfi.ee/rus/novosti/opros-delfi-legenda-o-lasnamyaeskom-tramvae-zhivet-no-nuzhen-li-on-gorozhanam?id=79250946 Delfi küsitlus: Lasnamäe trammi legend elab, aga kas see on vaja linnaelanikele?]</ref> Paar nädalat hiljem [[Tallinna Linnatranspordi AS|AS TLT]] juhataja [[Enno Tamm]] kirjutas oma blogis, et ükski Tallinna elanik ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl.<ref>[http://ennotamm.blogspot.in/2017/09/tltas-jatkab-edukalt-alates-1999.html TLT AS jätkab edukalt]</ref> ==Vaata ka== * [[Tallinna kiirtramm]] * [[Vanasadama trammitee]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Trollibussiliiklus Tallinnas]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Trams in Tallinn|Trammid Tallinnas}} * [http://tramway.ertas.eu/?lng=est Tallinna tramm] Eesti Raudteeajaloo Selts * [https://www.err.ee/873754/tallinn-plaanib-koos-naabervaldadega-laiendada-trammiliine-pealinnast-valjapoole Tallinn plaanib koos naabervaldadega laiendada trammiliine pealinnast väljapoole] * [https://www.err.ee/1608628129/tallinn-saab-uued-trammid-oodatust-paarikumne-miljoni-vorra-odavamalt "Tallinn saab uued trammid oodatust paarikümne miljoni võrra odavamalt"] ERR, 13. juuni 2022 * [https://www.postimees.ee/7842087/ Tallinna tramm tähistas 135. aastapäeva vanatrammide paraadiga] (1936. eritramm T-11, hobutrammi vagun, 1951. harjamistramm T-4, 1963. manöövertramm, 1965. harjamis-lihvimistramm jne). [[Postimees]], 26. august 2023 * [https://public-transport.net/tram/Tallinn/ Tallinna tramm] @ public-transport.net (en, dt) {{Tallinna Ühistransport}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti trammiliiklus]] nwexdwshlnbnjore5k23ncuijuvs95d Helveetsia vabariik 0 350692 7257441 7128396 2026-10-22T20:12:15Z SpinnerLaserzthe2nd 144348 ([[c:GR|GR]]) [[File:Wappen Gotteshausbund.svg]] → [[File:CHE Gotteshausbund COA.svg]] 7257441 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} {{viita}} {{Endine riik |nimi = Helveetsia vabariik<br>''Helvetische Republik''<br>''République helvétique''<br>''Repubblica Elvetica'' |lipp = Republiquehelv.svg |lipp-tekst = Šveitsi lipp |vapp = Siegel Helvetische Republik Kleiner Rath.svg |vapp-tekst = Šveitsi vapp |asendikaart = Karte Helvetik 4.png |asendikaart-tekst = Helveetsia vabariik, piirid teise põhiseaduse järgi 25. maist 1802. |algusaasta = [[1798]] |lõppaasta = [[1803]] |valitsusvorm = vasallvabariik |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = prantsuse, saksa, itaalia, retoromaani |peamised-keeled = |pealinn = [[Aarau]], hiljem [[Luzern]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = Vana Šveitsi Konföderatsioon |järgnes = Šveitsi Konföderatsioon (Napoleoni) |hümn = |deviis = }} [[Šveitsi ajalugu|Šveitsi ajaloos]] esindab '''Helveetsia vabariik''' (1798–1803) varajast püüet kehtestada keskvõim [[Šveits]]is, mis senini koosnes peamiselt ennast valitsevatest [[Šveitsi kantonid|kantonitest]], keda ühendas lõtv sõjaline liit, ja vallutatud territooriumidest, nagu [[Vaud' kanton|Vaud]]. Selle nimi võeti [[Helveedid|helveetidelt]]. Põhiseaduslik korraldus kehtestati [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|prantslaste]] sõjalisel jõul, vabariik eksisteeris riigina ainult viis aastat ja sel ei õnnestunud saavutada laialdast toetust oma kodanike seas. Siiski on mõned selle aspektid tänapäeva [[Šveits]]is säilinud. == Ajalugu == [[Pilt:Strategic Situation of Europe 1796.jpg|pisi|vasakul|Strateegiline olukord Euroopas aastal 1796]] 1790. aastate [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdade]] ajal edenesid Prantsuse vabariiklikud armeed idasuunas. Prantsuse vabariiklikud armeed katsid [[Šveits]]i ettekäändega "vabastada" Šveitsi rahvas, kelle oma valitsussüsteemi peeti [[Feodalism|feodaalseks]], eriti annekteeritud territooriumidel nagu [[Vaud' kanton|Vaud]]. Mõned Šveitsi kodanikud, sealhulgas [[Frédéric-César de La Harpe]], kutsusid prantslased oma maale tungima. Sissetung toimus suuresti rahumeelselt, kuna Šveitsi rahvas ei vastanud oma poliitikute kutsele haarata relvad. 5. märtsil 1798 vallutasid Prantsuse väed täielikult [[Prantsuse revolutsioonisõdade kampaaniad aastal 1798|Šveitsi]] ja [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]] varises kokku. 12. aprillil 1798 kuulutasid 121 kantonisaadikut välja Helveetsia vabariigi, "ühe ja jagamatu". 14. aprillil 1798 kutsuti [[Zürichi kanton]]is kokku kantonite nõukogu, kuid enamus poliitikuid eelmisest nõukogust valiti tagasi. Uus režiim kaotas [[Kanton (Šveits)|kantonite]] suveräänsuse ja [[Feodalism|feodaal]]õigused. Okupatsiooniväed rajasid tsentraliseeritud riigi [[Prantsuse revolutsioon]]i ideede põhjal. Paljud Šveitsi kodanikud seisid vastu nendele "[[Progressivism|progressiivsetele]]" ideedele, eriti riigi keskosas. Mõned kõige vastuolulisemad uue režiimi aspektid piirasid [[usuvabadus]]t, mis pani paljud pühendunud kodanikud nördima. [[Pilt:Alois von Reding.jpg|pisi|vasakul|Alois von Reding viis Kesk-Šveitsi väed prantslaste vastu]] Vastuseks tõstsid [[Uri kanton|Uri]], [[Schwyzi kanton|Schwyz]]i ja [[Nidwalden]]i kantonid prantslastega võitlemiseks relvile umbes 10 000-mehelise armee, mida juhtis [[Alois von Reding]]. See armee asetati piki kaitseliini [[Napf]]ist [[Rapperswil]]ini. Reding piiras prantslaste kontrollitud [[Luzern]]i ja marssis üle [[Brünigi mäekuru]] [[Berni mägismaa]]le toetama Berni armeed. Samal ajal marssis Prantsuse kindral [[Balthasar Alexis Henri Antoine von Schauenburg]] välja okupeeritud [[Zürich]]ist, et rünnata [[Zug]]i, Luzerni ja [[Satteli mäekuru]]. Isegi kui Redingi armee võttis võidud Rothenthurmis ja [[Morgarten]]is, võimaldas Schauenburgi võit [[Sattel]]i juures ohustada [[Schwyz]]i linna. 4. mail 1798 Schwyzi linnanõukogu alistus. 13. mail leppisid Reding ja Schauenburg kokku relvarahus, mille tingimuste hulka kuulus mässuliste kantonite ühendamine üheks, piirates seega nende tõhusust keskvalitsuses. Siiski ei suutnud prantslased hoida oma lubadusi usuküsimustest kinnipidamisel ja enne aasta lõppu toimus veel üks ülestõus [[Nidwalden]]is, mille võimud purustasid, põletades Prantsuse vägede abil maha linnad ja külad. Šveitsi tuleviku kohta üldist kokkulepet ei saavutatud. Juhtivad kildkonnad jagunesid ''Unitaires'', kes tahtsid ühtset vabariiki, ja ''Federalists'', kes esindasid vana [[aristokraatia]]t ja nõudsid naasmist kantonite suveräänsuse juurde. [[Riigipööre|Riigipöörde]]katsed said sagedasteks ja uus režiim pidi ellujäämiseks toetuma prantslastele. Veelgi enam, okupatsiooniväed nõudsid, et sõdurite majutuse ja toitmise maksaks kinni kohalik rahvas, mis laostas majanduse. Liiduleping Prantsusmaaga rikkus samuti Konföderatsiooni loodud neutraliteeditraditsiooni. Kõik see tegi raskeks uue töötava riigi loomise. Aastal 1799 sai Šveits lahingutandriks Prantsuse, [[Austria]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] armeedele, kus kohalikud toetasid peamiselt kahte viimast, lükates tagasi kutse võidelda koos Prantsuse armeega Helveetsia vabariigi nimel. Ebastabiilsus vabariigis tipnes aastatel 1802–1803 – sealhulgas ''[[Bourla-papey]]'' ülestõusu ja ''[[Stecklikrieg]]''i kodusõjaga aastal 1802. Selleks ajaks oli 12 miljonit franki võlgu, kui alguses oli varakambris 6 miljonit franki. See koos kohaliku vastupanuga põhjustas Helveetsia vabariigi [[Läbikukkunud riik|kokkuvarisemise]] ja selle valitsus varjus [[Lausanne]]'i. Siis kutsus [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte]], Prantsusmaa [[Konsulaat (Prantsusmaa)|esimene konsul]], mõlema poole esindajad [[Pariis]]i, et lahendust leida. Kuigi ''Federalistsi'' esindajad moodustasid lepituskonverentsil vähemuse, iseloomustas Bonaparte Šveitsi kui "olemuselt" föderaalset ja pidas rumalaks sundida riiki muudesse põhiseaduslikesse raamidesse. 19. veebruaril 1803 taastas [[Vahendusakt (Šveits)|Vahendusakt]] kantonid. Tsentraliseeritud riigi kaotamisega sai Šveits taas konföderatsiooniks. == Põhiseadus == Enne Helveetsia vabariigi saabumist kasutas iga üksik kanton täielikku suveräänsust oma territooriumil või territooriumidel. Väike keskvõim oli olemas küsimustes, mis puudutasid riiki tervikuna, piiratud peamiselt kantonite juhtivate esindajate kohtumiste, [[Tagsatzung|Maapäevadega]]. Helveetsia vabariigi põhiseadus tuli peamiselt [[Basel]]i [[magistraat|magistraadi]] [[Peter Ochs]]i sulest. See rajas keskse kahekojalise [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]], mis koosnes Suurest Nõukogust (8 liiget kantoni kohta) ja Senatist (4 liiget kantoni kohta). [[Täidesaatev võim]], tuntud kui [[Helveetsia vabariigi Direktoorium|direktoorium]], koosnes 5 liikmest. Põhiseadus lõi ka tegeliku Šveitsi [[kodanik]]u, vastukaaluks vaid ühe kantoni kodanikule. [[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Vanas Šveitsi Konföderatsioonis]] sai kodanikuks vaid iga linna ja küla elanik. Need kodanikud nautisid ligipääsu ühisvarale ja mõnel juhul seaduse lisakaitsele. Lisaks olid linnadel ja küladel erinevad õigused ja seadused. Ühtse Šveitsi kodaniku loomine, mida kohaldati võrdselt vanadele linnakodanikele ning nende üürnikele ja teenijatele, viis konfliktini. Rikkamad küla- ja linnakodanikud säilitasid õiguse metsadele, [[Ühisvara|ühismaale]] ja muule munitsipaalvarale, mida nad ei tahtnud jagada "uute kodanikega", kes olid üldiselt vaesed. Kompromisslahendus, mis oli sisse kirjutatud Helveetsia vabariigi kohalikesse seadustesse, on veel praegugi kehtiv. Loodi kaks poliitiliselt eraldi, kuid sageli geograafiliselt sarnast organisatsiooni. Esimene, niinimetatud munitsipaliteet, oli valimistega moodustunud poliitiline kogukond ja selle hääletav kogu koosnes kõigist kohalikest kodanikest. Siiski jäi ühismaa ja -vara endistele kohalikele kodanikele, kes kogunesid ''[[Bürgergemeinde]]''sse. Pärast [[Alois von Reding]]i juhitud ülestõusu aastal 1798 mõned kantonid ühendati, vähendades nii nende keskvõimuvastast tõhusust seadusandlikule võimule. [[Uri kanton|Uri]], [[Schwyz]], [[Zug]] ja [[Unterwalden]] muutusid [[Waldstätteni kanton]]iks; [[Glarus]] ja [[Sarganserland]] muutusid [[Linthi kanton]]iks ning [[Appenzell]] ja [[Sankt Galleni kanton|Sankt Gallen]] muutusid [[Säntise kanton]]iks. Olukorra ebastabiilsuse tõttu oli Helveetsia vabariigil 4 aasta jooksul üle 6 põhiseaduse. == Pärand == Helveetsia vabariik tõi esile keskvõimu loomise soovi riigi kui terviku küsimuste lahendamiseks (mille vastu olid üksikud kantonid, kes käsitlesid küsimusi kohalikul tasemel). Napoleoni-järgsel ajastul kantonitevahelised erinevused (erinevad vääringud ning kaalu- ja mõõdusüsteemid) ja tajutud vajadus nendevaheliseks paremaks koostööks küpsesid ja kulmineerusid [[Šveitsi föderaalne põhiseadus|Šveitsi föderaalse põhiseadusega]] aastal 1848. Vabariigi viieliikmeline direktoorium meenutab seitsmeliikmelist [[Šveitsi Liidunõukogu]], Šveitsi tänapäevast täitevvõimu. Helveetsia vabariigi periood on Šveitsis ikka veel väga vastuoluline. See oli esimene kord, kui Šveits eksisteeris ühtse riigina, ja samm tänapäevase föderaalse riigi suunas. Esmakordselt kutsuti rahvast šveitslasteks, mitte kindla kantoni järgi. Kantonitele, nagu Vaud, Thurgau ja Ticino, oli vabariik poliitilise vabaduse aeg teistest kantonitest. Siiski tähistas vabariik ka välisvõimu ja revolutsiooni aega. Berni, Schwyzi ja Nidwaldeni kantonitele oli see sõjalise kaotuse aeg, millele järgnes okupatsioon ja sõjaline survestamine. Aastal 1995 otsustas Liiduparlament mitte tähistada Helveetsia vabariigi 200. aastapäeva, kuid lubas üksikutel kantonitel soovi korral tähistada. == Haldusjaotus == [[Pilt:Karte Helvetik 1.png|pisi|Ajutine põhiseadus, 15. jaanuar 1798]] [[Pilt:Karte Helvetik 3.png|pisi|Põhiseadus, 12. aprill 1798]] [[Pilt:Karte Helvetik 4.png|pisi|Põhiseadus, 25. mai 1802]] Helveetsia vabariik kahandas endised suveräänsed kantonid pelgalt halduspiirkondadeks ja vanade võimustruktuuride nõrgestamiseks kehtestas see mõnele kantonile uued piirid. 1798. aasta akt ja järgnenud arengud tekitasid järgmised kantonid: {{div col}} * [[Aargau kanton|Aargau]] (ilma [[Badeni kanton|Baden]]i ja [[Fricktali kanton|Fricktal]]ita) * [[Badeni kanton|Baden]] * [[Baseli kanton|Basel]] * [[Bellinzona kanton|Bellinzona]] * [[Berni kanton|Bern]] (ilma [[Oberlandi kanton|Oberland]]ita) * [[Fribourgi kanton|Fribourg]] * [[Fricktali kanton|Fricktal]], lisati aastal 1802 * [[Lémani kanton|Léman]] (vastab [[Vaud' kanton|Vaud]]'le) * [[Linthi kanton|Linth]] * [[Lugano kanton|Lugano]] * [[Luzerni kanton|Luzern]] * [[Oberlandi kanton|Oberland]] * [[Reetia kanton|Reetia]] (vastab [[Graubündeni kanton|Graubünden]]/Grisons'ile) * [[Säntise kanton|Säntis]] * [[Schaffhauseni kanton|Schaffhausen]] * [[Solothurni kanton|Solothurn]] * [[Thurgau kanton|Thurgau]] * [[Waldstätteni kanton|Waldstätten]] * [[Valais' kanton|Valais]] * [[Zürichi kanton|Zürich]] {{div col end}} == Eelkäijad riigid == Nii nagu [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]], olid järgmised territooriumid Helveetsia vabariigi osad: === Assotsieerunud riigid === {{Multicol}} * [[Pilt:Valais-coat of arms old.svg|20px]] [[République des Sept-Dizains]] * [[Pilt:Coa Abbey Saint Gall.svg|20px]] [[Sankt Galleni klooster]] * [[Pilt:CHE St. Gallen COA.svg|20px]] [[Sankt Galleni riigilinn]] {{Multicol-break}} * [[Kolm Liigat]] ** [[Pilt:CHE Gotteshausbund COA.svg|20px]] [[Jumala Koja Liiga]] ** [[Pilt:Wappen Grauer Bund1.svg|20px]] [[Hall Liiga]] ** [[Pilt:CHE Davos COA.svg|20px]] [[Kümne Alluvusala Liiga]] {{Multicol-end}} === Kondomiiniumid === {{div col}} * [[Pilt:CHE Baden AG COA.svg|20px]] [[Badeni krahvkond]] * [[Pilt:CHE Bellinzona COA.svg|20px]] [[Bellinzona foogtkond]] * [[Pilt:Blenio-coat of arms.svg|20px]] [[Blenio foogtkond]] * [[Pilt:Freiamt blason.png|20px]] [[Freie Ämter]] * [[Pilt:Gams-blazon.svg|20px]] [[Gamsi foogtkond]] / [[Hohensax]] * [[Pilt:CHE Grandson COA.svg|20px]] [[Grandson]] * [[Pilt:CHE Leventina COA.svg|20px]] [[Leventina foogtkond]] * [[Pilt:CHE Locarno COA.svg|20px]] [[Locarno maafoogtkond]] * [[Pilt:CHE Lugano COA.svg|20px]] [[Lugano maafoogtkond]] * [[Pilt:CHE Mendrisio COA.svg|20px]] [[Mendrisio maafoogtkond]] * [[Pilt:CHE Murten FR COA.svg|20px]] [[Murten]] * [[Pilt:CHE Orbe COA.svg|20px]] [[Pilt:CHE Echallens COA.svg|20px]] [[Orbe]]-[[Échallens]] foogtkond * [[Pilt:Pfäfers-blazon.svg|20px]] [[Pfäfersi riigiklooster]] * [[Pilt:Wappen Vogtei Rheintal.svg|20px]] [[Rheintali foogtkond]] * [[Pilt:Vogtei Riviera wappen.svg|20px|]] [[Rivera foogtkond]] * [[Pilt:Wappen Grafschaft Sargans.svg|20px]] [[Sargansi krahvkond]] * [[Pilt:Wappen Grasburg.svg|20px]] [[Schwarzenburg]] / [[Grasburg]] * [[Pilt:Wappen Vogtei Thurgau.svg|20px]] [[Thurgau maakrahvkond]] * [[Pilt:CHE Uznach COA.svg|20px]] [[Uznachi krahvkond]] * [[Pilt:Vallemaggia-coat of arms.svg|20px]] [[Valmaggia maafoogtkond]] * [[Pilt:Wappen Vogtei Windegg.svg|20px]] [[Windeggi foogtkond]] {{div col end}} === Protektoraadid === {{div col}} * [[Pilt:CHE Engelberg COA.svg|20px]] [[Engelbergi klooster]] * [[Pilt:Wappen Gersau.svg|20px]] [[Gersau]] * [[Pilt:Rapperswil CoA.svg|20px]] [[Rapperswil]] * [[Pilt:CHE Sennwald COA.svg|20px]] [[Sax-Forsteggi parunkond]] * [[Pilt:Wappen Werdenberger1.svg|20px]] [[Werdenbergi krahvkond]] {{div col end}} === Mitteassotsieerunud territooriumid === Helveetsia vabariik annekteeris ka kaks territooriumit, mis ei olnud varem Šveitsi osad: * [[Pilt:Coat of arms of the archduchy of Austria.svg|20px]] [[Fricktal]], [[Breisgau]] osa, [[Habsburgid]]e [[Kaugem Austria|Kaugemas Austrias]], jäi [[Aargau]]le * [[Pilt:Konstanz Bischofswappen.jpg|20px]] [[Konstanz]], [[Konstanzi piiskopkond|Konstanzi piiskopkonna]] osa, hiljem läks [[Badeni suurhertsogiriik|Badeni suurhertsogiriigile]] == Vaata ka == * [[Šveits Napoleoni ajastul]] [[Kategooria:Šveitsi ajalugu]] hzhfpq1f0g0oijp3qgu5mbsglrl4ifa Laeva jõuseadmed 0 354367 7257566 7007746 2026-10-23T08:45:12Z Estopedist1 278 liita per arutelu? 7257566 wikitext text/x-wiki {{Liita|Laevamehaanik}} {{See artikkel| räägib seadmetest; mehaaniku eriala kohta vaata artiklit [[Mootorlaeva mehaanik]]}} {{Viitamata}} '''Laeva jõuseadmed''' on [[laev]]adel käitamise abivahendid, näiteks [[sisepõlemismootor]]id pea- või abimasinana, [[aurumasin]]ad, [[elektrimootor]]id jne. Laeva jõuseade on mehhanism, mille eesmärk on muuta laeva asukohta või suunda vees. ==Peamasin== Peamasin on kõige olulisem jõuseade laevas, mille eesmärk enamjaolt on laeva liikuma panemine ja peatamine tagurpidikäiguga, aga kui laeva [[sõukruvi]] on pööratavate labadega, siis sama peamasina jõul laev ka muudab liikumise suunda. Mootoreid kategoriseeritakse järgnevalt: kujupõhiselt (A-kujuline-, lamav-, ridamootor), pöörete arvu põhiselt (aeglane (kuni 300 p/min), keskmine (301–900 p/min) ja kiire mootor (üle 900 p/min)), taktide põhiselt (nelja- ja kahetaktiline) ja energiaallika põhiselt ([[Diislikütus|diisel]] (ka [[Kütteõlid|masuut]]), [[gaas]], [[kivisüsi]], [[tuumaenergia]] ja [[elekter]]). Kui laeva peamootor töötab elektriga, siis energia toodetakse laevas kohapeal diiselgeneraatoritega. Elektrimootorite plusside hulka kuuluvad võimalus ehitada väga hea manööverdamisvõimalusega laevu, millel sõukruvid pöörlevad 360° ümber oma telje ja mille labasid on võimalik veel omakorda seadistada vastavalt vajadusele. Energiat on võimalik vastavalt vajadusele mujale suunata. Tuumaenergiat kasutavad laevad, mille varustamine muu energiaallikaga on probleemne nagu [[Allveetõrjelaev|allveelaevad]], [[lennukikandja]]d ja [[Jäämurdja|jäälõhkujad]], mis töötavad suurematest sadamatest kaugel ([[Antarktika]]). Kõige suuremad ja võimsamad mootorid on aeglaste pööretega, A-kujulised, kahetaktilised diiselmootorid. Nende mootorite keskmine kiirus on 120 pööret minutis ja sõuvõll ühendatakse otse ilma käigukastita mootori külge. ==Vööripõtkur== Vööripõtkur on laeva [[vöör]]is asuv keskteljega risti olev veealune sõukruvi(d), mis parandab laeva manööverdamisvõimet vööri ühele või teisele poole lükates. Kuna tegu on väga kalli lisavarustusega laevade juures, siis varustatakse neid ainult laevadega, mis silduvad väga tihti, näiteks [[Tallink]]i reisiparvlaevad. Kaubalaevade puhul ostetakse sadamas opereerivalt ettevõttelt sisse puksiiriteenust, mis vajadusel laeva kai äärde lükkab. ==Välislingid== * [http://www.ttu.ee/asutused/mereakadeemia/sisseastujale-18/erialad-20/?id=84215 Laeva jõuseadmed] [[Kategooria:Laevade ehitus]] jy4h23qe32rl2jck82s0g3zv5zh6qag Tallinna Niguliste kogudus 0 361666 7257391 7244834 2026-10-22T17:38:52Z NOSSER 8097 /* Niguliste saksa koguduse pastorid */ 7257391 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Niguliste kogudus''' tegutses [[Tallinna Niguliste kirik]]us ja oli traditsiooniliselt [[Tallinna Toompea saksa kogudus|saksakeelne]]. Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) asutamist 1919. aastal rajati [[Saksa praostkond]]. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]], Niguliste ja [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Toomkogudus]]. [[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg|pisi|[[Tallinna Niguliste kirik]]]] Viimasel jumalateenistusel 16. mail 1940 ütles Curt Hausen: "Jumal on kõikjal ja tema viimne tahe ja olemus on rahu. Rahu olgu siia jääjaile ja [[Umsiedlung|sinna asujaile]]." Niguliste kirik taastamist, pärast 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitami]]s alustati 1953. aastal. Pärast ligi 30 aastat kestnud restaureerimist avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone 1984. aastal [[Eesti Kunstimuuseum]]i filiaalina, mitte tegevkirikuna. ===Niguliste saksa koguduse pastorid=== *1509<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 43</ref>, Arnoldus Honinkhusen (Arnd Hunninckhußen) (1440–1514<ref>[https://web.archive.org/web/20230604010617/http://www.hennighausen.org/treemaker2017/index.php?route=%2Ftreemaker2017%2Ftree%2Ftree2%2Findividual%2FI34%2FArnd-Hunninckhussen Arnd Hunninckhußen, 1440–1514. Hennighausen Estland Ostpreußen Litauen], www.hennighausen.org</ref>), [[toomhärra]] *1523– , [[Johann Lange (superintendent)|Johann Lange]], Tallinna Niguliste koguduse [[kirikuõpetaja]]<ref>[[Max Emil Saar|Max Saar]], [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1967/10/19/4 Kuidas saabus usupuhastus Eestisse], Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 19 oktoober 1967, lk 4</ref> *1532– [[Joachim Walter]], Niguliste koguduse pastor<ref name=":0" /> *1532–1536{{lisa viide}}, [[Simon Wanradt]], Tallinna Niguliste kiriku jutlustaja **1552, [[Heinrich Hellwig]], Niguliste koguduse abipastor<ref name=":0">[[Georg Adelheim]], Die grosse Stadtschule oder Trivialschule in Reval. [[Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen]], [https://pbc.gda.pl/dlibra/publication/15142/edition/11740/content? 1931, nr 2], seite 19-21</ref> *1556, Nicolaus Tegelmeister (Ziegelmeister) (surn. 1566), Niguliste koguduse pastor<ref name=":0" /> *1556–1558{{lisa viide}}, [[Johann Hobbing]], Niguliste koguduse pastor *1582<ref>Böthführ, Heinrich Julius, [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker., seite 67</ref>, Theodoricus Sondag (surn. 1590) *1600–1603<ref>Marten Seppel, [https://www.ra.ee/tuna/1603-aasta-katk-tallinnas-georg-mulleri-tuluraamatu-pohjal/ 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal], TUNA 3 / 2017, lk 30–44</ref>, [[Lambert Kemmerling]] (surn. 1603<ref>{{BBLD|0000000012700937|Kemmerling, Lambert (-1603)}}</ref> Tallinnas katku<<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 213], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Niguliste koguduse pastor<ref>Hugo Richard Paucker. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge, Reval 1849</ref> **1601, Bartolmeus Berner/Barner, Niguliste koguduse [[diakon]]<ref>[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen, {{BSB|10691494,00511|seite 265}}</ref> **1603, [[Heinrich Vestring]], Niguliste koguduse [[diakon]] *1604–1614, Franciscus Illiricus, Niguliste abipastor 1602, Niguliste pastor 1604–1614<ref>[[Kyra Robert]], Ühest huvitavast kultuuriloolisest dokumendist. [[Keel ja Kirjandus]], 1970, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193431/142725/page/45 lk 627]</ref> **1612, Joh. Temme (surn. 1616), Niguliste koguduse diakon<ref name=":0" /> * [[Johann Knopius]] (Johannes Cnopius (1579–1632), Tallinna Niguliste pastor *1632– , [[Erich von Beeck]], Niguliste koguduse pastor *Heinrich [[Arning]]k (1610 [[Osnabrück]] –1662), Tallinna Niguliste kiriku ülempastor<ref>[[Johann Friedrich von Recke|Recke, Johann Friedrich von]] / [[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl Eduard]] / [[Theodor Beise|Beise, Theodor]], Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=58 seite 42, Arninck oder Arning (Heinrich)]</ref> ja [[Tallinna gümnaasium]]i rektor<ref>[[Georg Adelheim]], „[http://hdl.handle.net/10062/65249 Die Genealogie der alten Familien Revals]" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3</ref> **1642–1650/1651, [[Nicolaus Specht]] (1605–1657), diakon **1650–1657, [[Matthäus Willebrand]] (ca. 1620–1657<ref>{{BBLD|GND1202437850|Wilbrant (Willebrand), Matthäus (-1657)}}</ref>), Tallinna Niguliste kiriku diakon<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=18756&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJWNjJevaWgADiBv%252B Matthäus Willebrand, Tallinna Niguliste kiriku diakon 1650-1657 pitser], Rahvusarhiiv</ref> *1651–1657<ref>[[Kyra Robert]], Nikolaus Specht ja tema raamatupärand Eesti Akadeemilises Raamatukogus. Keel ja Kirjandus, 1997, nr 9, lk 615</ref>, [[Nicolaus Specht]] (1605–1657), Tallinna Niguliste kiriku pastor *1671– , [[Gottfried Stecher]], Tallinna Niguliste koguduse pastor *1663–1680<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/30/oeh-wahta-tallinna/ Vanim eestikeelne Tallinna-teemaline juhuluuletus „Oeh wahta Tallinna! Kuy sinnul Silmad ommat“], linnaarhiiv.wordpress.com, 30 mai 2017</ref>, [[Gotthard von Renteln]], Niguliste koguduse pastor * 1710, [[Christian Kelch]], Tallinna Niguliste koguduse pastor ** 1710, [[Joachim Salemann noorem]] (surn. 1710), Tallinna Niguliste koguduse abipastor * 1710, [[Christian Kelch]] (surn. 1710), Tallinna Niguliste koguduse ülempastor * 1710–1721, [[Arnold von Husen (noorem)|Arnold von Husen]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja *1721–1734, [[Georg Günther Tunzelmann]], Tallinna Niguliste koguduse pastor *[[Joachim Christopher Salemann]] (1724–1772), Tallinna Niguliste koguduse pastor<ref name="bbld-gnd13">{{BBLD|GND1342525515|Salemann, Joachim Christoph (1724-1772)}}</ref> **Thomas Pfützner (surn. 1756<ref>[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref>) **1742—1753, [[Peter Sixtus Christian Krause]] (surn. 1764), Tallinna Niguliste kiriku arhidiakon<ref>Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&pg=PA277#v=onepage&q&f=false seite 277]</ref> *1754..., [[Johann David Gebauer]] (1729–1792), Tallinna Niguliste koguduse pastor<ref>[https://bbld.de/GND1314771302 Gebauer, Johann David (1729-1792)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, [[Tallinna linnakonsistoorium]]i assessor *[[Joachim Christopher Salemann]] (1724–1772), Tallinna Niguliste koguduse pastor<ref name="bbld-gnd13" /> **1773– , [[Heinrich Wilhelm Wigand]] (surn. 1810), diakon<ref name=":0" /> **1775– , [[Joachim Friedrich Hartmann]], diakon **Johann Sverdsjö noorem, diakon *1792{{lisa viide}}–1809, [[Johann Sverdsjö noorem|Johann Sverdsjö (Sverdsjoe) noorem]] (1759–1809), Niguliste kiriku ülempastor<ref>Liivi Aarma, Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885, Tallinn, 2007, lk 262</ref><ref>{{BBLD|GND1227973624|Sverdsjoe/Sverdsjö/Sverdsioe, Johann (1759-1809)}}</ref> **Carl Johann Korb (1792–1832), adjunkt<ref>[https://web.archive.org/web/20241216015437/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b6d59a24-7a22-49d9-b9e2-e1d8bbbf4032/content Die Amtsträger der St. Olai-Kirche. A. Die Pastoren und Diakone], Aus dem Leben der St. Olai-Gemeinde, 1. Jahrgang Tallinn, 21. November 1938 Nr. 3, seite 3</ref> *1809–1842{{lisa viide}}, [[Johann Bernhard von Gebhardt]], Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja **1834–1853, [[Johann Christian Luther]], Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja *1843–1862, [[Carl Christian Friedrich Rein]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse ülempastor<ref name=":1" /> ja [[Eestimaa superintendent]] **Wilhelm Bräunlich (surn. 1845) *1863– , [[Ernst Wilhelm Woldemar Schultz]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse ülempastor<ref name=":1">[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 6</ref> ja [[Eestimaa superintendent]] * 1855–1885, [[Justus Nicolaus Ripke]], Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja **..1865.., Hugo Reumann, Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja (adjunkt) **1875–1877, [[Daniel Burchard von Lemm|Daniel Burchard van Lemm]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse diakonpastor **1879–1880, [[Oskar Friedrich Hasselblatt|Oskar Hasselblatt]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse diakonpastor **1880–1890, [[Joseph von Lemm]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse diakonpastor *1885–1909, [[Ferdinand Justius Luther]], Tallinna Niguliste koguduse ülempastor **1893, [[Oskar von Wirén]] (1866–1950), ordineeritud adjunktpastoriks **1896–1932, [[Adolf Oskar Undritz]], Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja *[[1909]]–[[1939]], [[Konrad von zur Mühlen]], [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|VELK]] ja [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|E.E.L.K.]] Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja E.E.L.K. [[Saksa praostkond|Saksa praostkon]]na [[praost]] 1921–1939 **1933–1939, [[Robert Walter]], Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja === Tallinna Niguliste kogudus === *1940–1941, [[Hans Kubu]], E.E.L.K. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja, 1935–1941 [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkon]]na [[praost]] Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|E.E.L.K.]] [[Saksa praostkond|saksa praostkon]]na ja koguduste likvideerimist moodustati endisest [[Tallinna Jaani kogudus]]e III pihtkonnast 1940. aastal, [[EELK Konsistoorium]]i 17. juuli 1940 otsusega uus [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkon]]na, EELK Tallinna Niguliste kogudus<ref>[https://dea.digar.ee/page/kirikuteataja/1940/09/17/5 Teadaanne koguduse asutamise kohta.], [[Kiriku Teataja]], 17 september 1940</ref>, Tallinna Niguliste koguduse õpetajaks nimetati [[Hans Kubu]], vabastades ta Tallinna Jaani koguduse 3. pihtkonna õpetaja ametist. Pärast 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitami]]st kasutas kogudus [[Tallinna toomkirik]]ut<ref>Niguliste kogudusele ajutine kirik. Eesti Sõna. 24. mai 1944, nr. 119, lk. 3.</ref>. == Vaata ka == *[[:Kategooria:Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud|Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tallinna kogudused]] [[Kategooria:Tallinna linnakonsistoorium]] [[Kategooria:EELK Saksa praostkond‎]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] [[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]] 2eh8w3hf2p0wou50k01uz480jcv0pio 7257392 7257391 2026-10-22T17:39:42Z NOSSER 8097 /* Niguliste saksa koguduse pastorid */ 7257392 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Niguliste kogudus''' tegutses [[Tallinna Niguliste kirik]]us ja oli traditsiooniliselt [[Tallinna Toompea saksa kogudus|saksakeelne]]. Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) asutamist 1919. aastal rajati [[Saksa praostkond]]. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]], Niguliste ja [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Toomkogudus]]. [[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg|pisi|[[Tallinna Niguliste kirik]]]] Viimasel jumalateenistusel 16. mail 1940 ütles Curt Hausen: "Jumal on kõikjal ja tema viimne tahe ja olemus on rahu. Rahu olgu siia jääjaile ja [[Umsiedlung|sinna asujaile]]." Niguliste kirik taastamist, pärast 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitami]]s alustati 1953. aastal. Pärast ligi 30 aastat kestnud restaureerimist avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone 1984. aastal [[Eesti Kunstimuuseum]]i filiaalina, mitte tegevkirikuna. ===Niguliste saksa koguduse pastorid=== *1509<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 43</ref>, Arnoldus Honinkhusen (Arnd Hunninckhußen) (1440–1514<ref>[https://web.archive.org/web/20230604010617/http://www.hennighausen.org/treemaker2017/index.php?route=%2Ftreemaker2017%2Ftree%2Ftree2%2Findividual%2FI34%2FArnd-Hunninckhussen Arnd Hunninckhußen, 1440–1514. Hennighausen Estland Ostpreußen Litauen], www.hennighausen.org</ref>), [[toomhärra]] *1523– , [[Johann Lange (superintendent)|Johann Lange]], Tallinna Niguliste koguduse [[kirikuõpetaja]]<ref>[[Max Emil Saar|Max Saar]], [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1967/10/19/4 Kuidas saabus usupuhastus Eestisse], Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 19 oktoober 1967, lk 4</ref> *1532– [[Joachim Walter]], Niguliste koguduse pastor<ref name=":0" /> *1532–1536{{lisa viide}}, [[Simon Wanradt]], Tallinna Niguliste kiriku jutlustaja **1552, [[Heinrich Hellwig]], Niguliste koguduse abipastor<ref name=":0">[[Georg Adelheim]], Die grosse Stadtschule oder Trivialschule in Reval. [[Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen]], [https://pbc.gda.pl/dlibra/publication/15142/edition/11740/content? 1931, nr 2], seite 19-21</ref> *1556, Nicolaus Tegelmeister (Ziegelmeister) (surn. 1566), Niguliste koguduse pastor<ref name=":0" /> *1556–1558{{lisa viide}}, [[Johann Hobbing]], Niguliste koguduse pastor *1582<ref>Böthführ, Heinrich Julius, [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker., seite 67</ref>, Theodoricus Sondag (surn. 1590) *1600–1603<ref>Marten Seppel, [https://www.ra.ee/tuna/1603-aasta-katk-tallinnas-georg-mulleri-tuluraamatu-pohjal/ 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal], TUNA 3 / 2017, lk 30–44</ref>, [[Lambert Kemmerling]] (surn. 1603<ref>{{BBLD|0000000012700937|Kemmerling, Lambert (-1603)}}</ref> Tallinnas katku, maetud [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirik]]us<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 213], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Niguliste koguduse pastor<ref>Hugo Richard Paucker. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge, Reval 1849</ref> **1601, Bartolmeus Berner/Barner, Niguliste koguduse [[diakon]]<ref>[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen, {{BSB|10691494,00511|seite 265}}</ref> **1603, [[Heinrich Vestring]], Niguliste koguduse [[diakon]] *1604–1614, Franciscus Illiricus, Niguliste abipastor 1602, Niguliste pastor 1604–1614<ref>[[Kyra Robert]], Ühest huvitavast kultuuriloolisest dokumendist. [[Keel ja Kirjandus]], 1970, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193431/142725/page/45 lk 627]</ref> **1612, Joh. Temme (surn. 1616), Niguliste koguduse diakon<ref name=":0" /> * [[Johann Knopius]] (Johannes Cnopius (1579–1632), Tallinna Niguliste pastor *1632– , [[Erich von Beeck]], Niguliste koguduse pastor *Heinrich [[Arning]]k (1610 [[Osnabrück]] –1662), Tallinna Niguliste kiriku ülempastor<ref>[[Johann Friedrich von Recke|Recke, Johann Friedrich von]] / [[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl Eduard]] / [[Theodor Beise|Beise, Theodor]], Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=58 seite 42, Arninck oder Arning (Heinrich)]</ref> ja [[Tallinna gümnaasium]]i rektor<ref>[[Georg Adelheim]], „[http://hdl.handle.net/10062/65249 Die Genealogie der alten Familien Revals]" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3</ref> **1642–1650/1651, [[Nicolaus Specht]] (1605–1657), diakon **1650–1657, [[Matthäus Willebrand]] (ca. 1620–1657<ref>{{BBLD|GND1202437850|Wilbrant (Willebrand), Matthäus (-1657)}}</ref>), Tallinna Niguliste kiriku diakon<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=18756&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJWNjJevaWgADiBv%252B Matthäus Willebrand, Tallinna Niguliste kiriku diakon 1650-1657 pitser], Rahvusarhiiv</ref> *1651–1657<ref>[[Kyra Robert]], Nikolaus Specht ja tema raamatupärand Eesti Akadeemilises Raamatukogus. Keel ja Kirjandus, 1997, nr 9, lk 615</ref>, [[Nicolaus Specht]] (1605–1657), Tallinna Niguliste kiriku pastor *1671– , [[Gottfried Stecher]], Tallinna Niguliste koguduse pastor *1663–1680<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/30/oeh-wahta-tallinna/ Vanim eestikeelne Tallinna-teemaline juhuluuletus „Oeh wahta Tallinna! Kuy sinnul Silmad ommat“], linnaarhiiv.wordpress.com, 30 mai 2017</ref>, [[Gotthard von Renteln]], Niguliste koguduse pastor * 1710, [[Christian Kelch]], Tallinna Niguliste koguduse pastor ** 1710, [[Joachim Salemann noorem]] (surn. 1710), Tallinna Niguliste koguduse abipastor * 1710, [[Christian Kelch]] (surn. 1710), Tallinna Niguliste koguduse ülempastor * 1710–1721, [[Arnold von Husen (noorem)|Arnold von Husen]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja *1721–1734, [[Georg Günther Tunzelmann]], Tallinna Niguliste koguduse pastor *[[Joachim Christopher Salemann]] (1724–1772), Tallinna Niguliste koguduse pastor<ref name="bbld-gnd13">{{BBLD|GND1342525515|Salemann, Joachim Christoph (1724-1772)}}</ref> **Thomas Pfützner (surn. 1756<ref>[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref>) **1742—1753, [[Peter Sixtus Christian Krause]] (surn. 1764), Tallinna Niguliste kiriku arhidiakon<ref>Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&pg=PA277#v=onepage&q&f=false seite 277]</ref> *1754..., [[Johann David Gebauer]] (1729–1792), Tallinna Niguliste koguduse pastor<ref>[https://bbld.de/GND1314771302 Gebauer, Johann David (1729-1792)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, [[Tallinna linnakonsistoorium]]i assessor *[[Joachim Christopher Salemann]] (1724–1772), Tallinna Niguliste koguduse pastor<ref name="bbld-gnd13" /> **1773– , [[Heinrich Wilhelm Wigand]] (surn. 1810), diakon<ref name=":0" /> **1775– , [[Joachim Friedrich Hartmann]], diakon **Johann Sverdsjö noorem, diakon *1792{{lisa viide}}–1809, [[Johann Sverdsjö noorem|Johann Sverdsjö (Sverdsjoe) noorem]] (1759–1809), Niguliste kiriku ülempastor<ref>Liivi Aarma, Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885, Tallinn, 2007, lk 262</ref><ref>{{BBLD|GND1227973624|Sverdsjoe/Sverdsjö/Sverdsioe, Johann (1759-1809)}}</ref> **Carl Johann Korb (1792–1832), adjunkt<ref>[https://web.archive.org/web/20241216015437/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b6d59a24-7a22-49d9-b9e2-e1d8bbbf4032/content Die Amtsträger der St. Olai-Kirche. A. Die Pastoren und Diakone], Aus dem Leben der St. Olai-Gemeinde, 1. Jahrgang Tallinn, 21. November 1938 Nr. 3, seite 3</ref> *1809–1842{{lisa viide}}, [[Johann Bernhard von Gebhardt]], Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja **1834–1853, [[Johann Christian Luther]], Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja *1843–1862, [[Carl Christian Friedrich Rein]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse ülempastor<ref name=":1" /> ja [[Eestimaa superintendent]] **Wilhelm Bräunlich (surn. 1845) *1863– , [[Ernst Wilhelm Woldemar Schultz]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse ülempastor<ref name=":1">[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 6</ref> ja [[Eestimaa superintendent]] * 1855–1885, [[Justus Nicolaus Ripke]], Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja **..1865.., Hugo Reumann, Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja (adjunkt) **1875–1877, [[Daniel Burchard von Lemm|Daniel Burchard van Lemm]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse diakonpastor **1879–1880, [[Oskar Friedrich Hasselblatt|Oskar Hasselblatt]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse diakonpastor **1880–1890, [[Joseph von Lemm]], Tallinna Rüütli- ja Toomkoguduse diakonpastor *1885–1909, [[Ferdinand Justius Luther]], Tallinna Niguliste koguduse ülempastor **1893, [[Oskar von Wirén]] (1866–1950), ordineeritud adjunktpastoriks **1896–1932, [[Adolf Oskar Undritz]], Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja *[[1909]]–[[1939]], [[Konrad von zur Mühlen]], [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|VELK]] ja [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|E.E.L.K.]] Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja E.E.L.K. [[Saksa praostkond|Saksa praostkon]]na [[praost]] 1921–1939 **1933–1939, [[Robert Walter]], Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja === Tallinna Niguliste kogudus === *1940–1941, [[Hans Kubu]], E.E.L.K. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja, 1935–1941 [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkon]]na [[praost]] Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|E.E.L.K.]] [[Saksa praostkond|saksa praostkon]]na ja koguduste likvideerimist moodustati endisest [[Tallinna Jaani kogudus]]e III pihtkonnast 1940. aastal, [[EELK Konsistoorium]]i 17. juuli 1940 otsusega uus [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkon]]na, EELK Tallinna Niguliste kogudus<ref>[https://dea.digar.ee/page/kirikuteataja/1940/09/17/5 Teadaanne koguduse asutamise kohta.], [[Kiriku Teataja]], 17 september 1940</ref>, Tallinna Niguliste koguduse õpetajaks nimetati [[Hans Kubu]], vabastades ta Tallinna Jaani koguduse 3. pihtkonna õpetaja ametist. Pärast 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitami]]st kasutas kogudus [[Tallinna toomkirik]]ut<ref>Niguliste kogudusele ajutine kirik. Eesti Sõna. 24. mai 1944, nr. 119, lk. 3.</ref>. == Vaata ka == *[[:Kategooria:Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud|Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tallinna kogudused]] [[Kategooria:Tallinna linnakonsistoorium]] [[Kategooria:EELK Saksa praostkond‎]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] [[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]] pnlzsia1pi8v6lmbr2gpduxjwfpfaax Professor Lillepooli kroonika 0 363750 7257332 5361430 2026-10-22T16:22:13Z Estopedist1 278 viitamata, tähelepanuväärne? 7257332 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''"Professor Lillepooli kroonika"''' on eesti kirjaniku [[Herta Laipaik|Herta Laipaiga]] ulmelugu. Raamat ilmus kirjastuse [[Eesti Raamat]] väljaandes 1982. aastal. [[Kategooria:Eesti lasteraamatud‎]] [[Kategooria:1982. aasta Eestis]] [[Kategooria:1982. aasta kirjandusteosed]] amlo0n3qp6peako9paoulrvpg1yixyj Keere 0 363917 7257480 6397698 2026-10-23T00:27:15Z ~2026-56615-23 240319 Kirjaviga "on peaaegu alation" -> alati 7257480 wikitext text/x-wiki [[Pilt:BOLT SCREW UBT 198.JPG|pisi|Väliskeermed [[polt|poldil]] ja [[kruvi]]l ning sisekeere [[mutter|mutri]] sisepinnal]] [[Keere]] on detaili silindrilise või koonilise kujuga sise- või välispinnale mööda [[kruvijoon]]t moodustatud kindla profiiliga soon. Välis- ja sisekeerme koos kasutamine võimaldab [[masinaelement]]e lahtivõetavalt ühendada ([[keermesliide]]), muuta pöördliikumist sirgliikumiseks ([[käigukruvi]]) või üle kanda jõudu ([[kruvipress]]).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 4. köide, 1989</ref> [[Keermesliide |Keermesliite]] [[kruvi]]del ja [[mutter |mutritel]] on peaaegu alati paremakäelised keermed. == Mõõtmine == Levinud keermete õigsust saab hinnata väliste parameetrite järgi: keerme diameeter, keerme samm ja keerme profiili nurk. ISO üldtarbelised meeterkeermed on enamjaolt 60-kraadise profiilinurgaga ja peamiselt on torukeermed 55-kraadise profiilinurgaga. Keerme õigsust hinnatakse keermekammiga, mille abil on võimalik hinnata keermesammu ja keermenurka. Keerme sammu tuvastamiseks peab sobima nii keermeprofiil kui ka samm. Keermete täpsemaks mõõtmiseks mõõdetakse keerme keskmist. Üks võimalus keerme keskmise mõõtmiseks on keermemikromeeter, mis võimaldab keerme keskmist mõõta täpsusega 0,01–0,05. Mõõteriista täpsus sõltub tootjast ja mõõteriista täpsusklassist. Keermetraatidega mõõtmist kasutatakse juhul, kui on vaja saada võimalikult täpne tulemus. Keermetraadiga mõõtmist saab teha ühe, kahe või kolme traadi meetodil. Väliskeerme keskmise läbimõõdu täpseks määramiseks kasutatakse kolme traadi meetodit. Keermetraat valitakse vastavalt keerme sammule. Keerme süvenditesse asetatakse ühele poole kaks traati, teisele poole üks traat, mõõdetakse suurust M ning arvutatakse keerme keskläbimõõt toodud valemite abil. Keerme keskläbimõõdu mõõtmisel on eriline tähtsus, et selle summaarne tolerants arvestab keerme sammu, profiili nurga ja keskläbimõõdu enese tolerantsi. <gallery> Fail: Keerme_mõõtmine_keermemikromeetriga.jpg |Keerme mõõtmine keermemikromeetriga Fail: Keermemikromeeter.jpg |Keermemikromeeter Fail: Keermekamm.jpg |Keermekamm Fail: Keermekammiga_mõõtmine.jpg |Keermekammiga mõõtmine </gallery> ==Vaata ka== *[[täisnurkkeere]] *[[ümarkeere]]mine_keermemikromeetriga.jpg *[[meeterkeere]] *[[tollkeere]] *[[torukeere]] *[[koonuskeere]] *[[koonus-torukeere]] *[[tugikeere]] *[[trapetskeere]] *[[keermesliide]] *[[keermesülekanne]] *[[keermetamine]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Masinaehitus]] iycfjly7x0k0x5gz35w0kpwwc0k3vi5 Lennuväli 0 371240 7257315 7247177 2026-10-22T15:52:00Z ~2026-55633-23 239861 7257315 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cotswold airport at kemble from helicopter arp.jpg|pisi|Lennuväli [[Suurbritannia]]s (2009)]] [[Pilt:Planes in Chicago - 16.JPG|pisi|Tsiviillennuväli]] [[Pilt:Stealth Fighters 37Tac.jpg|pisi|Sõjaväelennuväli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]]] '''Lennuväli''' (ka ''aerodroom'', [[kreeka keel]]es ''aer'' 'õhk' + ''dromos'' 'jooks') on lennukite õhkutõusmiseks ja maandumiseks kohandatud maa-ala või ala veekogul, koos vajalike [[rajatis]]te ja märgistustega, millega tagatakse [[lennuk]]ite, [[kopter]]ite ja [[purilennuk]]ite ohutu liiklemine kogu alal.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.icao.int/safety/airnavigation/NationalityMarks/annexes_booklet_en.pdf|pealkiri=The Convention on International Civil Aviation|väljaanne=ICAO|aeg=|vaadatud=|täpsustus=Peatükk 14|arhiivimisaeg=2020-11-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201127005959/https://www.icao.int/safety/airnavigation/nationalitymarks/annexes_booklet_en.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Suurematel lennuväljadel juhitakse liiklemist [[lennujuhtimistorn]]ist, sellistel lennuväljadel on üks või mitu kõvakattega [[rada (lennundus)|rada]]. Murukattega lennuväljal on rajad märgistatud rajatähistega.<ref name=":0" /> == Lennuväljaliigid == [[Pilt:EDMB Flugplatz Biberach a.d. Riss 01.jpg|pisi|Mittekontrollitava õhuruumi lennuväli]]Õhuruumi alusel<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_ohuruumipoliitika.pdf|pealkiri=Eesti õhuruumipoliitika1.0|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=|täpsustus=ptk 2, lk 4|arhiivimisaeg=2020-02-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200223181413/https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_ohuruumipoliitika.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>: *'''kontrollitav õhuruum''' ehk piiritletud õhuruum, kus lennujuhtimisteenust osutatakse vastavalt õhuruumi klassifikatsioonile; *'''mittekontrollitav õhuruum''' ehk õhuruum mis on Eestis kõrguseni FL 95 (milleks on kuni 3000 meetrit maapinnast), välja arvatud Tallinna ja Tartu lennujaama lähenemisalad ning Tallinna, Tartu ja Ämari lähialad. Lennuväljad võivad olla: *'''põhilennuväljad''' ehk lennuväljad, mis on ette nähtud püsivaks kasutuseks rahuajal, ent sobib ka sõjaaegseks kasutuseks ja on varustatud piisava hulga operatiivrajatistega, võimaldamaks tema lahingupotentsiaali täielikku ärakasutamist;<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://termin.eki.ee/militerm/get.php?i=et&v=p%C3%B5hilennuv%C3%A4li|pealkiri=Põhilennuväli|väljaanne=Eesti Keele Instituut|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200812094502/http://termin.eki.ee/militerm/get.php?i=et&v=p%C3%B5hilennuv%C3%A4li|url-olek=ei tööta}}</ref> *'''varulennuväljad''' ehk lennuväljad, kus on olemas hädavajalikud rajatised ja mida võib kasutada avariilennuväljana või kui põhi- või lähetuslennuväli on kasutuskõlbmatu või vajaduse korral ka lahingutegevuse hõlbustamiseks;<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://termin.eki.ee/militerm/get.php?i=et&v=varulennuv%C3%A4li|pealkiri=Varulennuväli|väljaanne=Eesti Keele Instituut|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200812090305/http://termin.eki.ee/militerm/get.php?i=et&v=varulennuv%C3%A4li|url-olek=ei tööta}}</ref> * operatiivlennuväljad. Otstarbe järgi<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://skybrary.aero/bookshelf/books/1869.pdf|pealkiri=Guidance for joint use civil/military aerodromes|väljaanne=European Action Plan for the Prevention of Runway Incursions - Edition 2.0|aeg=|vaadatud=}}</ref>: * [[sõjavägelennuväli|sõjaväelennuväljad]] ja [[lennubaas]]id – sõjaväe kasutuses olevad; * tsiviillennuväljad (reisilennuväljad) – tsiviilotstarbelise transpordi (reisijad ja kaubad) jaoks; *[[ühiskasutatav lennuväli|ühiskasutatavad lennuväljad]] - nii sõjaväe kui ka tsiviilotstarbelise transpordi jaoks. == Lennuväljatüübid == Omandivormi järgi<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.faa.gov/airports/planning_capacity/passenger_allcargo_stats/categories/|pealkiri=Airport Categories Airports|väljaanne=Federal Aviation Administration|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/tel221.html|pealkiri=Kohalike lennuväljade majandamine|väljaanne=|aeg=28. september 1998|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200223181412/https://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/tel221.html|arhiivimisaeg=2020-02-23|url-olek=ei tööta}}</ref>: * riiklikud: kõik [[sõjavägi|sõjaväe]]lennuväljad ja riigi omanduses olevad lennuväljad; * eralennuväljad: väikelennukitele, [[helikopter]]itele, [[deltaplaan]]idele, [[purilennuk|purilennuväljad]], [[langevari|langevarjuhüpeteks]] jne; * munitsipaallennuväljad. ==Vaata ka== *[[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend]] *[[Lennujaamade ja lennuväljade loendid riigiti]] * [[Ajutine lennuväli]] * [[Murukattega lennuväli]] *[[Lennukikandja]] *[[Lennujaam]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Lennundus]] [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Lennuväljad| ]] 67li1gei9ioee12j7gq3f3n7vrrv0kh Limiit (muusika) 0 371359 7257395 6974807 2026-10-22T17:51:12Z Andrus Kallastu 1157 7257395 wikitext text/x-wiki '''Limiit''' ehk '''harmoonia limiit''' on [[muusika]]s [[helisüsteemi]] [[intervall (muusika)|intervall]] suurim [[algarvuline limiit|algarvuline]] või [[paarituarvuline limiit|paarituarvuline]] [[algtegur]]. Limiidi mõiste võttis kasutusele [[Harry Partch]], et kirjeldada [[helisüsteem]]i aluseks oleva [[häälestus]]e keerukust. Partch leidis, "mida suurem on limiit, seda harmooniliselt keerukamana ja potentsiaalselt dissonantsematena on võimalik häälestussüsteemi intervalle tajuda".<ref>Bart Hopkin, ''Musical Instrument Design: Practical Information for Instrument Design'' (Tucson, Ariz.: See Sharp Press. 1996), p. 160. ISBN 1-884365-08-6.</ref> Harry Partch, [[Ivor Darreg]], [[Ralph David Hill]] ja teised mikrotonaalset muusikat loonud heliloojad on leidnud, et muusika arengu käigus on harmoonia limiit järjest suurenenud, kuna teadlikult on võetud kasutusele järjest kõrgemaid [[osaheli]]sid. See on [[dissonantsi emantsipatsioon]]i tõestuseks. Euroopa keskaja muusika põhines [[konsonants]]eteks peetavatel oktavil (2/1) ja puhtal kvindil (3/2), jäädes nii limiit-3 piiridesse. Renessansiajal muutusid järjest olulisemaks suur terts (5/4), mis tähendas konsonantsete osahelide piiri nihutamist viienda osahelini ning limiidi-5. 20. sajandi alguses muutus afroameerika muusika mõjul järjest konsonantsemaks septakord kui tertsidest ehitatud konstruktsioon. Näiteks dominatseptakordi võiks võrdtemepereeritud häälestuses redutseerida intervallisuhetele 4:5:6:7 ja suurt septakordi suhetele 8:10:12:15. See omakorda tõi kaasa konsonantsena aktsepteeritud osahelide piiri nihkumise kuni limiit-7. ==Paarituarvuline ja algarvuline limiit== [[Puhas häälestus|Puhta häälestuse]] puhul on helisageduste suhteid võimalik väljendada täisarvudega. Paarituarvulise limiidi (''odd-limit'') mõistet kasutab Partch üheaegselt kõlavate helide intervallide ning algarvulise limiidi (''prime-limit'') mõistet heliridade analüüsimisel. Paarituarvuline limiit ja algarvuline limiit ''n'' ei pruugi sisaldada samu intervalle, isegi kui ''n'' on paarituarvuline algarv. Positiivse paaritu arvu ''n'' paarituarvuline limiit-n (''n-odd-limit'') hõlmab kõiki ratsionaalarve nii, et suurim paaritu arv, mis jagub kas lugeja või nimetajaga, ei ole suurem kui ''n''. Oma raamatus "[[Genesis of a Music]]" arvestab Harry Partch puhta häälestuse puhul arvudega, mille lugejad ja nimetajad on redutseeritud modulo oktav. <ref>Harry Partch, ''Genesis of a Music: An Account of a Creative Work, Its Roots, and Its Fulfillments'', second edition, enlarged (New York: Da Capo Press, 1974), p. 73. ISBN 0-306-71597-X; ISBN 0-306-80106-X (pbk reprint, 1979).</ref> Kuna oktavid vastavad arvu 2 kordsetele, võib iga intervalli keerukust mõõta selle suhte suurima paaritu tegurina. Partchi esitatud teoreetiline eeldus sarnaneb [[Hermann von Helmholtz]]i, [[William Sethares]]e ja [[Paul Erlich]]i intervallide sensoorse dissonantsi (mida Partch nimetab ''"One-Footed Bride"'') kontseptsiooniga.<ref name="Erlich">Paul Erlich, "[http://lumma.org/tuning/erlich/erlich-tFoT.pdf The Forms of Tonality: A Preview]". ''[http://lumma.org/tuning/erlich/ Some Music Theory from Paul Erlich]'' (2001), pp. 1–3. Vaadatud 29.05.2010.</ref> Positiivne [[ratsionaalarv]] ''q'' kuulub algarvulisse limiiti ''p'' (''prime limit'', ''p harmonic'') [[parajasti siis, kui]] algarvu ''p'' [[tegur]]id (kas positiivsete või negatiivsete täisarvuliste eksponentidega) on väiksemad või võrdsed kui ''p''. Iga algarvu ''p'' puhul moodustab limiit-p poolt määratud ratsionaalarvude hulk [[lõplikult tekitatud Abeli rühm]]a. Selle rühma [[Abeli rühma astak|astak]] võrdub π (''p''), st ''p''-st väiksemate või sellega võrdsete algarvude arvuga. Seega näiteks limiit-7 Abeli rühma astak on 4, kuna selle moodustavad 2, 3, 5 ja 7. Teine viis limiit-p väljendamiseks on see, et see koosneb ''p''-siledate arvude (''smooth number'') suhetest, kus ''p''-sile arv on [[täisarv]], mille algtegurid ei ole suuremad kui ''p''. Algarvulise limiidi limiit-''p'' näideteks on: :[[limiit-2]], millesse kuuluvad ainult priim (1/1) ja oktav (2/1) :[[limiit-3]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas kvint (3/2) ja puhas kvart (4/3) :[[limiit-5]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas suur terts (5/4), puhas väike terts (6/5) ja puhas väike sekst (8/5) :[[limiit-7]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka harmooniline septim ehk limiit-7 kitsas väike septim (7/4) :[[limiit-11]], millesse kuulub lisaks eelmistele ka limiit-11 trotoon ehk "alpisarve-Fa" (11/8, the undecimal tritone or "Alphorn-Fa" :[[limiit-13]] :[[limiit-17]] :[[limiit-19]] :[[limiit-23]] :[[limiit-29]] :[[limiit-31]] :[[limiit-41]] :[[limiit-47]] :[[limiit-61]] Intervalli paarituarvuline ja algarvuline limiit: {| class="wikitable sortable" |- ! Suhe || Intervall || Paarituarvuline limiit || Algarvuline limiit || Helinäide |- | 3/2 || [[puhas kvint]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fifth on C.mid|Esita}} |- | 4/3 || [[puhas kvart]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fourth on C.mid|Esita}} |- | 5/4 || [[suur terts]] || 5 || 5 || {{audio|Just major third on C.mid|Esita}} |- | 5/2 || [[suur deetsim]] || 5 || 5 || {{audio|Just major tenth on C.mid|Esita}} |- | 5/3 || [[suur sekst]] || 5 || 5 || {{audio|Just major sixth on C.mid|Esita}} |- | 7/5 || [[väike septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Lesser septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 10/7 || [[suur septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Greater septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 9/8 || [[suur sekund]] || 9 || 3 || {{audio|Major tone on C.mid|Esita}} |- | 27/16 || [[Pythagorase suur sekst]] || 27 || 3 || {{audio|Pythagorean major sixth on C.mid|Esita}} |- | 81/64 || [[ditoon]] || 81 || 3 || {{audio|Pythagorean major third on C.mid|Esita}} |- | 243/128 || [[Pythagorase suur septim]] || 243 || 3 || {{audio|Pythagorean major seventh on C.mid|Esita}} |} ===Identiteet=== Identiteediks (''identity'') nimetab Partch iga paaritut arvu, kaasa arvatud paarituarvuline limiit. Näiteks limiit-3 häälestuse identiteedid on 1, 3 ja 5. Iga paaritu arv esindab uut helikõrgust osahelireas, määrates nii ka häälestuse identiteedi: <u>C</u> C <u>G</u> C <u>E</u> G <u>B</u> C <u>D</u> E <u>F</u> G ... <u>1</u> 2 <u>3</u> 4 <u>5</u> 6 <u>7</u> 8 <u>9</u> 10 <u>11</u> 12 ... Samas näiteks arv 9, kuna tegu ei ole algarvuga, ei saa olla muusika samaseks arvuks vaid seetõttu, et ta on paaritu arv.<ref>Partch, Harry (1979). ''Genesis Of A Music: An Account Of A Creative Work, Its Roots, And Its Fulfillments'', p.93. ISBN 0-306-80106-X.</ref> Partch määratleb tonaalsuse puhul samasusena korrelatiive (''"identity" as "one of the correlatives'') O-tonaalsus (''Otonality'') ja U-tonaalsus (U-tonality) või mažoor ja minoor.<ref>Partch (1979), p.71.</ref> Vastavalt on Partch tuletanud ka mõisted "ülemine identiteet" (''Over-Identity'' ehk ''odentity'') ja "alumine identiteet" (''Under-Identity'' ehk ''udentity'').<ref>Dunn, David, ed. (2000). ''Harry Partch: An Anthology of Critical Perspectives'', p.28. ISBN 9789057550652.</ref> "Alumine identiteet on U-toaalsuse identiteet (''An udentity is an identity of an utonality'')".<ref>[http://www.tonalsoft.com/enc/u/udentity.aspx Udentity]. Tonalsoft. Vaadatud 23.10.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] gfnko59yds3qc5y4esd04ezu0ysxfaq 7257398 7257395 2026-10-22T17:52:23Z Andrus Kallastu 1157 7257398 wikitext text/x-wiki '''Limiit''' ehk '''harmoonia limiit''' on [[muusika]]s [[helisüsteemi]] [[intervall (muusika)|intervall]] suurim [[algarvuline limiit|algarvuline]] või [[paarituarvuline limiit|paarituarvuline]] [[algteguroteks lahutus|algtegur]]. Limiidi mõiste võttis kasutusele [[Harry Partch]], et kirjeldada [[helisüsteem]]i aluseks oleva [[häälestus]]e keerukust. Partch leidis, "mida suurem on limiit, seda harmooniliselt keerukamana ja potentsiaalselt dissonantsematena on võimalik häälestussüsteemi intervalle tajuda".<ref>Bart Hopkin, ''Musical Instrument Design: Practical Information for Instrument Design'' (Tucson, Ariz.: See Sharp Press. 1996), p. 160. ISBN 1-884365-08-6.</ref> Harry Partch, [[Ivor Darreg]], [[Ralph David Hill]] ja teised mikrotonaalset muusikat loonud heliloojad on leidnud, et muusika arengu käigus on harmoonia limiit järjest suurenenud, kuna teadlikult on võetud kasutusele järjest kõrgemaid [[osaheli]]sid. See on [[dissonantsi emantsipatsioon]]i tõestuseks. Euroopa keskaja muusika põhines [[konsonants]]eteks peetavatel oktavil (2/1) ja puhtal kvindil (3/2), jäädes nii limiit-3 piiridesse. Renessansiajal muutusid järjest olulisemaks suur terts (5/4), mis tähendas konsonantsete osahelide piiri nihutamist viienda osahelini ning limiidi-5. 20. sajandi alguses muutus afroameerika muusika mõjul järjest konsonantsemaks septakord kui tertsidest ehitatud konstruktsioon. Näiteks dominatseptakordi võiks võrdtemepereeritud häälestuses redutseerida intervallisuhetele 4:5:6:7 ja suurt septakordi suhetele 8:10:12:15. See omakorda tõi kaasa konsonantsena aktsepteeritud osahelide piiri nihkumise kuni limiit-7. ==Paarituarvuline ja algarvuline limiit== [[Puhas häälestus|Puhta häälestuse]] puhul on helisageduste suhteid võimalik väljendada täisarvudega. Paarituarvulise limiidi (''odd-limit'') mõistet kasutab Partch üheaegselt kõlavate helide intervallide ning algarvulise limiidi (''prime-limit'') mõistet heliridade analüüsimisel. Paarituarvuline limiit ja algarvuline limiit ''n'' ei pruugi sisaldada samu intervalle, isegi kui ''n'' on paarituarvuline algarv. Positiivse paaritu arvu ''n'' paarituarvuline limiit-n (''n-odd-limit'') hõlmab kõiki ratsionaalarve nii, et suurim paaritu arv, mis jagub kas lugeja või nimetajaga, ei ole suurem kui ''n''. Oma raamatus "[[Genesis of a Music]]" arvestab Harry Partch puhta häälestuse puhul arvudega, mille lugejad ja nimetajad on redutseeritud modulo oktav. <ref>Harry Partch, ''Genesis of a Music: An Account of a Creative Work, Its Roots, and Its Fulfillments'', second edition, enlarged (New York: Da Capo Press, 1974), p. 73. ISBN 0-306-71597-X; ISBN 0-306-80106-X (pbk reprint, 1979).</ref> Kuna oktavid vastavad arvu 2 kordsetele, võib iga intervalli keerukust mõõta selle suhte suurima paaritu tegurina. Partchi esitatud teoreetiline eeldus sarnaneb [[Hermann von Helmholtz]]i, [[William Sethares]]e ja [[Paul Erlich]]i intervallide sensoorse dissonantsi (mida Partch nimetab ''"One-Footed Bride"'') kontseptsiooniga.<ref name="Erlich">Paul Erlich, "[http://lumma.org/tuning/erlich/erlich-tFoT.pdf The Forms of Tonality: A Preview]". ''[http://lumma.org/tuning/erlich/ Some Music Theory from Paul Erlich]'' (2001), pp. 1–3. Vaadatud 29.05.2010.</ref> Positiivne [[ratsionaalarv]] ''q'' kuulub algarvulisse limiiti ''p'' (''prime limit'', ''p harmonic'') [[parajasti siis, kui]] algarvu ''p'' [[tegur]]id (kas positiivsete või negatiivsete täisarvuliste eksponentidega) on väiksemad või võrdsed kui ''p''. Iga algarvu ''p'' puhul moodustab limiit-p poolt määratud ratsionaalarvude hulk [[lõplikult tekitatud Abeli rühm]]a. Selle rühma [[Abeli rühma astak|astak]] võrdub π (''p''), st ''p''-st väiksemate või sellega võrdsete algarvude arvuga. Seega näiteks limiit-7 Abeli rühma astak on 4, kuna selle moodustavad 2, 3, 5 ja 7. Teine viis limiit-p väljendamiseks on see, et see koosneb ''p''-siledate arvude (''smooth number'') suhetest, kus ''p''-sile arv on [[täisarv]], mille algtegurid ei ole suuremad kui ''p''. Algarvulise limiidi limiit-''p'' näideteks on: :[[limiit-2]], millesse kuuluvad ainult priim (1/1) ja oktav (2/1) :[[limiit-3]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas kvint (3/2) ja puhas kvart (4/3) :[[limiit-5]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas suur terts (5/4), puhas väike terts (6/5) ja puhas väike sekst (8/5) :[[limiit-7]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka harmooniline septim ehk limiit-7 kitsas väike septim (7/4) :[[limiit-11]], millesse kuulub lisaks eelmistele ka limiit-11 trotoon ehk "alpisarve-Fa" (11/8, the undecimal tritone or "Alphorn-Fa" :[[limiit-13]] :[[limiit-17]] :[[limiit-19]] :[[limiit-23]] :[[limiit-29]] :[[limiit-31]] :[[limiit-41]] :[[limiit-47]] :[[limiit-61]] Intervalli paarituarvuline ja algarvuline limiit: {| class="wikitable sortable" |- ! Suhe || Intervall || Paarituarvuline limiit || Algarvuline limiit || Helinäide |- | 3/2 || [[puhas kvint]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fifth on C.mid|Esita}} |- | 4/3 || [[puhas kvart]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fourth on C.mid|Esita}} |- | 5/4 || [[suur terts]] || 5 || 5 || {{audio|Just major third on C.mid|Esita}} |- | 5/2 || [[suur deetsim]] || 5 || 5 || {{audio|Just major tenth on C.mid|Esita}} |- | 5/3 || [[suur sekst]] || 5 || 5 || {{audio|Just major sixth on C.mid|Esita}} |- | 7/5 || [[väike septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Lesser septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 10/7 || [[suur septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Greater septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 9/8 || [[suur sekund]] || 9 || 3 || {{audio|Major tone on C.mid|Esita}} |- | 27/16 || [[Pythagorase suur sekst]] || 27 || 3 || {{audio|Pythagorean major sixth on C.mid|Esita}} |- | 81/64 || [[ditoon]] || 81 || 3 || {{audio|Pythagorean major third on C.mid|Esita}} |- | 243/128 || [[Pythagorase suur septim]] || 243 || 3 || {{audio|Pythagorean major seventh on C.mid|Esita}} |} ===Identiteet=== Identiteediks (''identity'') nimetab Partch iga paaritut arvu, kaasa arvatud paarituarvuline limiit. Näiteks limiit-3 häälestuse identiteedid on 1, 3 ja 5. Iga paaritu arv esindab uut helikõrgust osahelireas, määrates nii ka häälestuse identiteedi: <u>C</u> C <u>G</u> C <u>E</u> G <u>B</u> C <u>D</u> E <u>F</u> G ... <u>1</u> 2 <u>3</u> 4 <u>5</u> 6 <u>7</u> 8 <u>9</u> 10 <u>11</u> 12 ... Samas näiteks arv 9, kuna tegu ei ole algarvuga, ei saa olla muusika samaseks arvuks vaid seetõttu, et ta on paaritu arv.<ref>Partch, Harry (1979). ''Genesis Of A Music: An Account Of A Creative Work, Its Roots, And Its Fulfillments'', p.93. ISBN 0-306-80106-X.</ref> Partch määratleb tonaalsuse puhul samasusena korrelatiive (''"identity" as "one of the correlatives'') O-tonaalsus (''Otonality'') ja U-tonaalsus (U-tonality) või mažoor ja minoor.<ref>Partch (1979), p.71.</ref> Vastavalt on Partch tuletanud ka mõisted "ülemine identiteet" (''Over-Identity'' ehk ''odentity'') ja "alumine identiteet" (''Under-Identity'' ehk ''udentity'').<ref>Dunn, David, ed. (2000). ''Harry Partch: An Anthology of Critical Perspectives'', p.28. ISBN 9789057550652.</ref> "Alumine identiteet on U-toaalsuse identiteet (''An udentity is an identity of an utonality'')".<ref>[http://www.tonalsoft.com/enc/u/udentity.aspx Udentity]. Tonalsoft. Vaadatud 23.10.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] pp88h45bxtgkjtvzs304c51gy6feu2d 7257399 7257398 2026-10-22T17:52:43Z Andrus Kallastu 1157 7257399 wikitext text/x-wiki '''Limiit''' ehk '''harmoonia limiit''' on [[muusika]]s [[helisüsteemi]] [[intervall (muusika)|intervall]] suurim [[algarvuline limiit|algarvuline]] või [[paarituarvuline limiit|paarituarvuline]] [[algteguriteks lahutus|algtegur]]. Limiidi mõiste võttis kasutusele [[Harry Partch]], et kirjeldada [[helisüsteem]]i aluseks oleva [[häälestus]]e keerukust. Partch leidis, "mida suurem on limiit, seda harmooniliselt keerukamana ja potentsiaalselt dissonantsematena on võimalik häälestussüsteemi intervalle tajuda".<ref>Bart Hopkin, ''Musical Instrument Design: Practical Information for Instrument Design'' (Tucson, Ariz.: See Sharp Press. 1996), p. 160. ISBN 1-884365-08-6.</ref> Harry Partch, [[Ivor Darreg]], [[Ralph David Hill]] ja teised mikrotonaalset muusikat loonud heliloojad on leidnud, et muusika arengu käigus on harmoonia limiit järjest suurenenud, kuna teadlikult on võetud kasutusele järjest kõrgemaid [[osaheli]]sid. See on [[dissonantsi emantsipatsioon]]i tõestuseks. Euroopa keskaja muusika põhines [[konsonants]]eteks peetavatel oktavil (2/1) ja puhtal kvindil (3/2), jäädes nii limiit-3 piiridesse. Renessansiajal muutusid järjest olulisemaks suur terts (5/4), mis tähendas konsonantsete osahelide piiri nihutamist viienda osahelini ning limiidi-5. 20. sajandi alguses muutus afroameerika muusika mõjul järjest konsonantsemaks septakord kui tertsidest ehitatud konstruktsioon. Näiteks dominatseptakordi võiks võrdtemepereeritud häälestuses redutseerida intervallisuhetele 4:5:6:7 ja suurt septakordi suhetele 8:10:12:15. See omakorda tõi kaasa konsonantsena aktsepteeritud osahelide piiri nihkumise kuni limiit-7. ==Paarituarvuline ja algarvuline limiit== [[Puhas häälestus|Puhta häälestuse]] puhul on helisageduste suhteid võimalik väljendada täisarvudega. Paarituarvulise limiidi (''odd-limit'') mõistet kasutab Partch üheaegselt kõlavate helide intervallide ning algarvulise limiidi (''prime-limit'') mõistet heliridade analüüsimisel. Paarituarvuline limiit ja algarvuline limiit ''n'' ei pruugi sisaldada samu intervalle, isegi kui ''n'' on paarituarvuline algarv. Positiivse paaritu arvu ''n'' paarituarvuline limiit-n (''n-odd-limit'') hõlmab kõiki ratsionaalarve nii, et suurim paaritu arv, mis jagub kas lugeja või nimetajaga, ei ole suurem kui ''n''. Oma raamatus "[[Genesis of a Music]]" arvestab Harry Partch puhta häälestuse puhul arvudega, mille lugejad ja nimetajad on redutseeritud modulo oktav. <ref>Harry Partch, ''Genesis of a Music: An Account of a Creative Work, Its Roots, and Its Fulfillments'', second edition, enlarged (New York: Da Capo Press, 1974), p. 73. ISBN 0-306-71597-X; ISBN 0-306-80106-X (pbk reprint, 1979).</ref> Kuna oktavid vastavad arvu 2 kordsetele, võib iga intervalli keerukust mõõta selle suhte suurima paaritu tegurina. Partchi esitatud teoreetiline eeldus sarnaneb [[Hermann von Helmholtz]]i, [[William Sethares]]e ja [[Paul Erlich]]i intervallide sensoorse dissonantsi (mida Partch nimetab ''"One-Footed Bride"'') kontseptsiooniga.<ref name="Erlich">Paul Erlich, "[http://lumma.org/tuning/erlich/erlich-tFoT.pdf The Forms of Tonality: A Preview]". ''[http://lumma.org/tuning/erlich/ Some Music Theory from Paul Erlich]'' (2001), pp. 1–3. Vaadatud 29.05.2010.</ref> Positiivne [[ratsionaalarv]] ''q'' kuulub algarvulisse limiiti ''p'' (''prime limit'', ''p harmonic'') [[parajasti siis, kui]] algarvu ''p'' [[tegur]]id (kas positiivsete või negatiivsete täisarvuliste eksponentidega) on väiksemad või võrdsed kui ''p''. Iga algarvu ''p'' puhul moodustab limiit-p poolt määratud ratsionaalarvude hulk [[lõplikult tekitatud Abeli rühm]]a. Selle rühma [[Abeli rühma astak|astak]] võrdub π (''p''), st ''p''-st väiksemate või sellega võrdsete algarvude arvuga. Seega näiteks limiit-7 Abeli rühma astak on 4, kuna selle moodustavad 2, 3, 5 ja 7. Teine viis limiit-p väljendamiseks on see, et see koosneb ''p''-siledate arvude (''smooth number'') suhetest, kus ''p''-sile arv on [[täisarv]], mille algtegurid ei ole suuremad kui ''p''. Algarvulise limiidi limiit-''p'' näideteks on: :[[limiit-2]], millesse kuuluvad ainult priim (1/1) ja oktav (2/1) :[[limiit-3]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas kvint (3/2) ja puhas kvart (4/3) :[[limiit-5]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas suur terts (5/4), puhas väike terts (6/5) ja puhas väike sekst (8/5) :[[limiit-7]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka harmooniline septim ehk limiit-7 kitsas väike septim (7/4) :[[limiit-11]], millesse kuulub lisaks eelmistele ka limiit-11 trotoon ehk "alpisarve-Fa" (11/8, the undecimal tritone or "Alphorn-Fa" :[[limiit-13]] :[[limiit-17]] :[[limiit-19]] :[[limiit-23]] :[[limiit-29]] :[[limiit-31]] :[[limiit-41]] :[[limiit-47]] :[[limiit-61]] Intervalli paarituarvuline ja algarvuline limiit: {| class="wikitable sortable" |- ! Suhe || Intervall || Paarituarvuline limiit || Algarvuline limiit || Helinäide |- | 3/2 || [[puhas kvint]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fifth on C.mid|Esita}} |- | 4/3 || [[puhas kvart]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fourth on C.mid|Esita}} |- | 5/4 || [[suur terts]] || 5 || 5 || {{audio|Just major third on C.mid|Esita}} |- | 5/2 || [[suur deetsim]] || 5 || 5 || {{audio|Just major tenth on C.mid|Esita}} |- | 5/3 || [[suur sekst]] || 5 || 5 || {{audio|Just major sixth on C.mid|Esita}} |- | 7/5 || [[väike septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Lesser septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 10/7 || [[suur septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Greater septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 9/8 || [[suur sekund]] || 9 || 3 || {{audio|Major tone on C.mid|Esita}} |- | 27/16 || [[Pythagorase suur sekst]] || 27 || 3 || {{audio|Pythagorean major sixth on C.mid|Esita}} |- | 81/64 || [[ditoon]] || 81 || 3 || {{audio|Pythagorean major third on C.mid|Esita}} |- | 243/128 || [[Pythagorase suur septim]] || 243 || 3 || {{audio|Pythagorean major seventh on C.mid|Esita}} |} ===Identiteet=== Identiteediks (''identity'') nimetab Partch iga paaritut arvu, kaasa arvatud paarituarvuline limiit. Näiteks limiit-3 häälestuse identiteedid on 1, 3 ja 5. Iga paaritu arv esindab uut helikõrgust osahelireas, määrates nii ka häälestuse identiteedi: <u>C</u> C <u>G</u> C <u>E</u> G <u>B</u> C <u>D</u> E <u>F</u> G ... <u>1</u> 2 <u>3</u> 4 <u>5</u> 6 <u>7</u> 8 <u>9</u> 10 <u>11</u> 12 ... Samas näiteks arv 9, kuna tegu ei ole algarvuga, ei saa olla muusika samaseks arvuks vaid seetõttu, et ta on paaritu arv.<ref>Partch, Harry (1979). ''Genesis Of A Music: An Account Of A Creative Work, Its Roots, And Its Fulfillments'', p.93. ISBN 0-306-80106-X.</ref> Partch määratleb tonaalsuse puhul samasusena korrelatiive (''"identity" as "one of the correlatives'') O-tonaalsus (''Otonality'') ja U-tonaalsus (U-tonality) või mažoor ja minoor.<ref>Partch (1979), p.71.</ref> Vastavalt on Partch tuletanud ka mõisted "ülemine identiteet" (''Over-Identity'' ehk ''odentity'') ja "alumine identiteet" (''Under-Identity'' ehk ''udentity'').<ref>Dunn, David, ed. (2000). ''Harry Partch: An Anthology of Critical Perspectives'', p.28. ISBN 9789057550652.</ref> "Alumine identiteet on U-toaalsuse identiteet (''An udentity is an identity of an utonality'')".<ref>[http://www.tonalsoft.com/enc/u/udentity.aspx Udentity]. Tonalsoft. Vaadatud 23.10.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] l5zqcwx8kurormhj2v6u8ed55hz3ldx 7257401 7257399 2026-10-22T17:56:54Z Andrus Kallastu 1157 7257401 wikitext text/x-wiki '''Limiit''' ehk '''harmoonia limiit''' on [[muusika]]s [[helisüsteemi]] [[intervall (muusika)|intervall]] suurim [[algarvuline limiit|algarvuline]] või [[paarituarvuline limiit|paarituarvuline]] [[algteguriteks lahutus|algtegur]]. Limiidi mõiste võttis kasutusele [[Harry Partch]], et kirjeldada [[helisüsteem]]i aluseks oleva [[häälestus]]e keerukust. Partch leidis, "mida suurem on limiit, seda harmooniliselt keerukamana ja potentsiaalselt dissonantsematena on võimalik häälestussüsteemi intervalle tajuda".<ref>Bart Hopkin, ''Musical Instrument Design: Practical Information for Instrument Design'' (Tucson, Ariz.: See Sharp Press. 1996), p. 160. ISBN 1-884365-08-6.</ref> Harry Partch, [[Ivor Darreg]], [[Ralph David Hill]] ja teised mikrotonaalset muusikat loonud heliloojad on leidnud, et muusika arengu käigus on harmoonia limiit järjest suurenenud, kuna teadlikult on võetud kasutusele järjest kõrgemaid [[osaheli]]sid. See on [[dissonantsi emantsipatsioon]]i tõestuseks. Euroopa keskaja muusika põhines [[konsonants]]eteks peetavatel oktavil (2/1) ja puhtal kvindil (3/2), jäädes nii [[limiit-3]] piiridesse. Renessansiajal muutusid järjest olulisemaks suur terts (5/4), mis tähendas konsonantsete osahelide piiri nihutamist viienda osahelini ning [[limiit-5]]-ni. 20. sajandi alguses muutus afroameerika muusika mõjul järjest konsonantsemaks septakord kui tertsidest ehitatud konstruktsioon. Näiteks dominatseptakordi võiks võrdtemepereeritud häälestuses redutseerida intervallisuhetele 4:5:6:7 ja suurt septakordi suhetele 8:10:12:15. See omakorda tõi kaasa konsonantsena aktsepteeritud osahelide piiri nihkumise kuni [[limiit-7]]. ==Paarituarvuline ja algarvuline limiit== [[Puhas häälestus|Puhta häälestuse]] puhul on helisageduste suhteid võimalik väljendada täisarvudega. Paarituarvulise limiidi (''odd-limit'') mõistet kasutab Partch üheaegselt kõlavate helide intervallide ning algarvulise limiidi (''prime-limit'') mõistet heliridade analüüsimisel. Paarituarvuline limiit ja algarvuline limiit ''n'' ei pruugi sisaldada samu intervalle, isegi kui ''n'' on paarituarvuline algarv. Positiivse paaritu arvu ''n'' paarituarvuline limiit-n (''n-odd-limit'') hõlmab kõiki ratsionaalarve nii, et suurim paaritu arv, mis jagub kas lugeja või nimetajaga, ei ole suurem kui ''n''. Oma raamatus "[[Genesis of a Music]]" arvestab Harry Partch puhta häälestuse puhul arvudega, mille lugejad ja nimetajad on redutseeritud modulo oktav. <ref>Harry Partch, ''Genesis of a Music: An Account of a Creative Work, Its Roots, and Its Fulfillments'', second edition, enlarged (New York: Da Capo Press, 1974), p. 73. ISBN 0-306-71597-X; ISBN 0-306-80106-X (pbk reprint, 1979).</ref> Kuna oktavid vastavad arvu 2 kordsetele, võib iga intervalli keerukust mõõta selle suhte suurima paaritu tegurina. Partchi esitatud teoreetiline eeldus sarnaneb [[Hermann von Helmholtz]]i, [[William Sethares]]e ja [[Paul Erlich]]i intervallide sensoorse dissonantsi (mida Partch nimetab ''"One-Footed Bride"'') kontseptsiooniga.<ref name="Erlich">Paul Erlich, "[http://lumma.org/tuning/erlich/erlich-tFoT.pdf The Forms of Tonality: A Preview]". ''[http://lumma.org/tuning/erlich/ Some Music Theory from Paul Erlich]'' (2001), pp. 1–3. Vaadatud 29.05.2010.</ref> Positiivne [[ratsionaalarv]] ''q'' kuulub algarvulisse limiiti ''p'' (''prime limit'', ''p harmonic'') [[parajasti siis, kui]] algarvu ''p'' [[tegur]]id (kas positiivsete või negatiivsete täisarvuliste eksponentidega) on väiksemad või võrdsed kui ''p''. Iga algarvu ''p'' puhul moodustab limiit-p poolt määratud ratsionaalarvude hulk [[lõplikult tekitatud Abeli rühm]]a. Selle rühma [[Abeli rühma astak|astak]] võrdub π (''p''), st ''p''-st väiksemate või sellega võrdsete algarvude arvuga. Seega näiteks limiit-7 Abeli rühma astak on 4, kuna selle moodustavad 2, 3, 5 ja 7. Teine viis limiit-p väljendamiseks on see, et see koosneb ''p''-siledate arvude (''smooth number'') suhetest, kus ''p''-sile arv on [[täisarv]], mille algtegurid ei ole suuremad kui ''p''. Algarvulise limiidi limiit-''p'' näideteks on: :[[limiit-2]], millesse kuuluvad ainult priim (1/1) ja oktav (2/1) :[[limiit-3]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas kvint (3/2) ja puhas kvart (4/3) :[[limiit-5]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas suur terts (5/4), puhas väike terts (6/5) ja puhas väike sekst (8/5) :[[limiit-7]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka harmooniline septim ehk limiit-7 kitsas väike septim (7/4) :[[limiit-11]], millesse kuulub lisaks eelmistele ka limiit-11 trotoon ehk "alpisarve-Fa" (11/8, the undecimal tritone or "Alphorn-Fa" :[[limiit-13]] :[[limiit-17]] :[[limiit-19]] :[[limiit-23]] :[[limiit-29]] :[[limiit-31]] :[[limiit-41]] :[[limiit-47]] :[[limiit-61]] Intervalli paarituarvuline ja algarvuline limiit: {| class="wikitable sortable" |- ! Suhe || Intervall || Paarituarvuline limiit || Algarvuline limiit || Helinäide |- | 3/2 || [[puhas kvint]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fifth on C.mid|Esita}} |- | 4/3 || [[puhas kvart]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fourth on C.mid|Esita}} |- | 5/4 || [[suur terts]] || 5 || 5 || {{audio|Just major third on C.mid|Esita}} |- | 5/2 || [[suur deetsim]] || 5 || 5 || {{audio|Just major tenth on C.mid|Esita}} |- | 5/3 || [[suur sekst]] || 5 || 5 || {{audio|Just major sixth on C.mid|Esita}} |- | 7/5 || [[väike septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Lesser septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 10/7 || [[suur septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Greater septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 9/8 || [[suur sekund]] || 9 || 3 || {{audio|Major tone on C.mid|Esita}} |- | 27/16 || [[Pythagorase suur sekst]] || 27 || 3 || {{audio|Pythagorean major sixth on C.mid|Esita}} |- | 81/64 || [[ditoon]] || 81 || 3 || {{audio|Pythagorean major third on C.mid|Esita}} |- | 243/128 || [[Pythagorase suur septim]] || 243 || 3 || {{audio|Pythagorean major seventh on C.mid|Esita}} |} ===Identiteet=== Identiteediks (''identity'') nimetab Partch iga paaritut arvu, kaasa arvatud paarituarvuline limiit. Näiteks limiit-3 häälestuse identiteedid on 1, 3 ja 5. Iga paaritu arv esindab uut helikõrgust osahelireas, määrates nii ka häälestuse identiteedi: <u>C</u> C <u>G</u> C <u>E</u> G <u>B</u> C <u>D</u> E <u>F</u> G ... <u>1</u> 2 <u>3</u> 4 <u>5</u> 6 <u>7</u> 8 <u>9</u> 10 <u>11</u> 12 ... Samas näiteks arv 9, kuna tegu ei ole algarvuga, ei saa olla muusika samaseks arvuks vaid seetõttu, et ta on paaritu arv.<ref>Partch, Harry (1979). ''Genesis Of A Music: An Account Of A Creative Work, Its Roots, And Its Fulfillments'', p.93. ISBN 0-306-80106-X.</ref> Partch määratleb tonaalsuse puhul samasusena korrelatiive (''"identity" as "one of the correlatives'') O-tonaalsus (''Otonality'') ja U-tonaalsus (U-tonality) või mažoor ja minoor.<ref>Partch (1979), p.71.</ref> Vastavalt on Partch tuletanud ka mõisted "ülemine identiteet" (''Over-Identity'' ehk ''odentity'') ja "alumine identiteet" (''Under-Identity'' ehk ''udentity'').<ref>Dunn, David, ed. (2000). ''Harry Partch: An Anthology of Critical Perspectives'', p.28. ISBN 9789057550652.</ref> "Alumine identiteet on U-toaalsuse identiteet (''An udentity is an identity of an utonality'')".<ref>[http://www.tonalsoft.com/enc/u/udentity.aspx Udentity]. Tonalsoft. Vaadatud 23.10.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] iumh5387h8xhuydhzau0vnznfgt0cm1 7257417 7257401 2026-10-22T18:42:04Z Andrus Kallastu 1157 7257417 wikitext text/x-wiki '''Limiit''' ehk '''harmoonia limiit''' on [[muusika]]s [[helisüsteemi]] [[intervall (muusika)|intervall]] suurim [[algarvuline limiit|algarvuline]] [[algteguriteks lahutus|algtegur]] või [[paarituarvuline limiit|paarituarvuline]] [[tegur]]. Limiidi mõiste võttis kasutusele [[Harry Partch]], et kirjeldada [[helisüsteem]]i aluseks oleva [[häälestus]]e keerukust. Partch leidis, "mida suurem on limiit, seda harmooniliselt keerukamana ja potentsiaalselt dissonantsematena on võimalik häälestussüsteemi intervalle tajuda".<ref>Bart Hopkin, ''Musical Instrument Design: Practical Information for Instrument Design'' (Tucson, Ariz.: See Sharp Press. 1996), p. 160. ISBN 1-884365-08-6.</ref> Harry Partch, [[Ivor Darreg]], [[Ralph David Hill]] ja teised mikrotonaalset muusikat loonud heliloojad on leidnud, et muusika arengu käigus on harmoonia limiit järjest suurenenud, kuna teadlikult on võetud kasutusele järjest kõrgemaid [[osaheli]]sid. See on [[dissonantsi emantsipatsioon]]i tõestuseks. Euroopa keskaja muusika põhines [[konsonants]]eteks peetavatel oktavil (2/1) ja puhtal kvindil (3/2), jäädes nii [[limiit-3]] piiridesse. Renessansiajal muutusid järjest olulisemaks suur terts (5/4), mis tähendas konsonantsete osahelide piiri nihutamist viienda osahelini ning [[limiit-5]]-ni. 20. sajandi alguses muutus afroameerika muusika mõjul järjest konsonantsemaks septakord kui tertsidest ehitatud konstruktsioon. Näiteks dominatseptakordi võiks võrdtemepereeritud häälestuses redutseerida intervallisuhetele 4:5:6:7 ja suurt septakordi suhetele 8:10:12:15. See omakorda tõi kaasa konsonantsena aktsepteeritud osahelide piiri nihkumise kuni [[limiit-7]]. ==Paarituarvuline ja algarvuline limiit== [[Puhas häälestus|Puhta häälestuse]] puhul on helisageduste suhteid võimalik väljendada täisarvudega. Paarituarvulise limiidi (''odd-limit'') mõistet kasutab Partch üheaegselt kõlavate helide intervallide ning algarvulise limiidi (''prime-limit'') mõistet heliridade analüüsimisel. Paarituarvuline limiit ja algarvuline limiit ''n'' ei pruugi sisaldada samu intervalle, isegi kui ''n'' on paarituarvuline algarv. Positiivse paaritu arvu ''n'' paarituarvuline limiit-n (''n-odd-limit'') hõlmab kõiki ratsionaalarve nii, et suurim paaritu arv, mis jagub kas lugeja või nimetajaga, ei ole suurem kui ''n''. Oma raamatus "[[Genesis of a Music]]" arvestab Harry Partch puhta häälestuse puhul arvudega, mille lugejad ja nimetajad on redutseeritud modulo oktav. <ref>Harry Partch, ''Genesis of a Music: An Account of a Creative Work, Its Roots, and Its Fulfillments'', second edition, enlarged (New York: Da Capo Press, 1974), p. 73. ISBN 0-306-71597-X; ISBN 0-306-80106-X (pbk reprint, 1979).</ref> Kuna oktavid vastavad arvu 2 kordsetele, võib iga intervalli keerukust mõõta selle suhte suurima paaritu tegurina. Partchi esitatud teoreetiline eeldus sarnaneb [[Hermann von Helmholtz]]i, [[William Sethares]]e ja [[Paul Erlich]]i intervallide sensoorse dissonantsi (mida Partch nimetab ''"One-Footed Bride"'') kontseptsiooniga.<ref name="Erlich">Paul Erlich, "[http://lumma.org/tuning/erlich/erlich-tFoT.pdf The Forms of Tonality: A Preview]". ''[http://lumma.org/tuning/erlich/ Some Music Theory from Paul Erlich]'' (2001), pp. 1–3. Vaadatud 29.05.2010.</ref> Positiivne [[ratsionaalarv]] ''q'' kuulub algarvulisse limiiti ''p'' (''prime limit'', ''p harmonic'') [[parajasti siis, kui]] algarvu ''p'' [[tegur]]id (kas positiivsete või negatiivsete täisarvuliste eksponentidega) on väiksemad või võrdsed kui ''p''. Iga algarvu ''p'' puhul moodustab limiit-p poolt määratud ratsionaalarvude hulk [[lõplikult tekitatud Abeli rühm]]a. Selle rühma [[Abeli rühma astak|astak]] võrdub π (''p''), st ''p''-st väiksemate või sellega võrdsete algarvude arvuga. Seega näiteks limiit-7 Abeli rühma astak on 4, kuna selle moodustavad 2, 3, 5 ja 7. Teine viis limiit-p väljendamiseks on see, et see koosneb ''p''-siledate arvude (''smooth number'') suhetest, kus ''p''-sile arv on [[täisarv]], mille algtegurid ei ole suuremad kui ''p''. Algarvulise limiidi limiit-''p'' näideteks on: :[[limiit-2]], millesse kuuluvad ainult priim (1/1) ja oktav (2/1) :[[limiit-3]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas kvint (3/2) ja puhas kvart (4/3) :[[limiit-5]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas suur terts (5/4), puhas väike terts (6/5) ja puhas väike sekst (8/5) :[[limiit-7]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka harmooniline septim ehk limiit-7 kitsas väike septim (7/4) :[[limiit-11]], millesse kuulub lisaks eelmistele ka limiit-11 trotoon ehk "alpisarve-Fa" (11/8, the undecimal tritone or "Alphorn-Fa" :[[limiit-13]] :[[limiit-17]] :[[limiit-19]] :[[limiit-23]] :[[limiit-29]] :[[limiit-31]] :[[limiit-41]] :[[limiit-47]] :[[limiit-61]] Intervalli paarituarvuline ja algarvuline limiit: {| class="wikitable sortable" |- ! Suhe || Intervall || Paarituarvuline limiit || Algarvuline limiit || Helinäide |- | 3/2 || [[puhas kvint]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fifth on C.mid|Esita}} |- | 4/3 || [[puhas kvart]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fourth on C.mid|Esita}} |- | 5/4 || [[suur terts]] || 5 || 5 || {{audio|Just major third on C.mid|Esita}} |- | 5/2 || [[suur deetsim]] || 5 || 5 || {{audio|Just major tenth on C.mid|Esita}} |- | 5/3 || [[suur sekst]] || 5 || 5 || {{audio|Just major sixth on C.mid|Esita}} |- | 7/5 || [[väike septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Lesser septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 10/7 || [[suur septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Greater septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 9/8 || [[suur sekund]] || 9 || 3 || {{audio|Major tone on C.mid|Esita}} |- | 27/16 || [[Pythagorase suur sekst]] || 27 || 3 || {{audio|Pythagorean major sixth on C.mid|Esita}} |- | 81/64 || [[ditoon]] || 81 || 3 || {{audio|Pythagorean major third on C.mid|Esita}} |- | 243/128 || [[Pythagorase suur septim]] || 243 || 3 || {{audio|Pythagorean major seventh on C.mid|Esita}} |} ===Identiteet=== Identiteediks (''identity'') nimetab Partch iga paaritut arvu, kaasa arvatud paarituarvuline limiit. Näiteks limiit-3 häälestuse identiteedid on 1, 3 ja 5. Iga paaritu arv esindab uut helikõrgust osahelireas, määrates nii ka häälestuse identiteedi: <u>C</u> C <u>G</u> C <u>E</u> G <u>B</u> C <u>D</u> E <u>F</u> G ... <u>1</u> 2 <u>3</u> 4 <u>5</u> 6 <u>7</u> 8 <u>9</u> 10 <u>11</u> 12 ... Samas näiteks arv 9, kuna tegu ei ole algarvuga, ei saa olla muusika samaseks arvuks vaid seetõttu, et ta on paaritu arv.<ref>Partch, Harry (1979). ''Genesis Of A Music: An Account Of A Creative Work, Its Roots, And Its Fulfillments'', p.93. ISBN 0-306-80106-X.</ref> Partch määratleb tonaalsuse puhul samasusena korrelatiive (''"identity" as "one of the correlatives'') O-tonaalsus (''Otonality'') ja U-tonaalsus (U-tonality) või mažoor ja minoor.<ref>Partch (1979), p.71.</ref> Vastavalt on Partch tuletanud ka mõisted "ülemine identiteet" (''Over-Identity'' ehk ''odentity'') ja "alumine identiteet" (''Under-Identity'' ehk ''udentity'').<ref>Dunn, David, ed. (2000). ''Harry Partch: An Anthology of Critical Perspectives'', p.28. ISBN 9789057550652.</ref> "Alumine identiteet on U-toaalsuse identiteet (''An udentity is an identity of an utonality'')".<ref>[http://www.tonalsoft.com/enc/u/udentity.aspx Udentity]. Tonalsoft. Vaadatud 23.10.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] sdy6czy6a0w84219nepuorme5wy89pq 7257419 7257417 2026-10-22T18:42:45Z Andrus Kallastu 1157 7257419 wikitext text/x-wiki '''Limiit''' ehk '''harmoonia limiit''' on [[muusika]]s [[helisüsteemi]] [[intervall (muusika)|intervalli]] suurim [[algarvuline limiit|algarvuline]] [[algteguriteks lahutus|algtegur]] või [[paarituarvuline limiit|paarituarvuline]] [[tegur]]. Limiidi mõiste võttis kasutusele [[Harry Partch]], et kirjeldada [[helisüsteem]]i aluseks oleva [[häälestus]]e keerukust. Partch leidis, "mida suurem on limiit, seda harmooniliselt keerukamana ja potentsiaalselt dissonantsematena on võimalik häälestussüsteemi intervalle tajuda".<ref>Bart Hopkin, ''Musical Instrument Design: Practical Information for Instrument Design'' (Tucson, Ariz.: See Sharp Press. 1996), p. 160. ISBN 1-884365-08-6.</ref> Harry Partch, [[Ivor Darreg]], [[Ralph David Hill]] ja teised mikrotonaalset muusikat loonud heliloojad on leidnud, et muusika arengu käigus on harmoonia limiit järjest suurenenud, kuna teadlikult on võetud kasutusele järjest kõrgemaid [[osaheli]]sid. See on [[dissonantsi emantsipatsioon]]i tõestuseks. Euroopa keskaja muusika põhines [[konsonants]]eteks peetavatel oktavil (2/1) ja puhtal kvindil (3/2), jäädes nii [[limiit-3]] piiridesse. Renessansiajal muutusid järjest olulisemaks suur terts (5/4), mis tähendas konsonantsete osahelide piiri nihutamist viienda osahelini ning [[limiit-5]]-ni. 20. sajandi alguses muutus afroameerika muusika mõjul järjest konsonantsemaks septakord kui tertsidest ehitatud konstruktsioon. Näiteks dominatseptakordi võiks võrdtemepereeritud häälestuses redutseerida intervallisuhetele 4:5:6:7 ja suurt septakordi suhetele 8:10:12:15. See omakorda tõi kaasa konsonantsena aktsepteeritud osahelide piiri nihkumise kuni [[limiit-7]]. ==Paarituarvuline ja algarvuline limiit== [[Puhas häälestus|Puhta häälestuse]] puhul on helisageduste suhteid võimalik väljendada täisarvudega. Paarituarvulise limiidi (''odd-limit'') mõistet kasutab Partch üheaegselt kõlavate helide intervallide ning algarvulise limiidi (''prime-limit'') mõistet heliridade analüüsimisel. Paarituarvuline limiit ja algarvuline limiit ''n'' ei pruugi sisaldada samu intervalle, isegi kui ''n'' on paarituarvuline algarv. Positiivse paaritu arvu ''n'' paarituarvuline limiit-n (''n-odd-limit'') hõlmab kõiki ratsionaalarve nii, et suurim paaritu arv, mis jagub kas lugeja või nimetajaga, ei ole suurem kui ''n''. Oma raamatus "[[Genesis of a Music]]" arvestab Harry Partch puhta häälestuse puhul arvudega, mille lugejad ja nimetajad on redutseeritud modulo oktav. <ref>Harry Partch, ''Genesis of a Music: An Account of a Creative Work, Its Roots, and Its Fulfillments'', second edition, enlarged (New York: Da Capo Press, 1974), p. 73. ISBN 0-306-71597-X; ISBN 0-306-80106-X (pbk reprint, 1979).</ref> Kuna oktavid vastavad arvu 2 kordsetele, võib iga intervalli keerukust mõõta selle suhte suurima paaritu tegurina. Partchi esitatud teoreetiline eeldus sarnaneb [[Hermann von Helmholtz]]i, [[William Sethares]]e ja [[Paul Erlich]]i intervallide sensoorse dissonantsi (mida Partch nimetab ''"One-Footed Bride"'') kontseptsiooniga.<ref name="Erlich">Paul Erlich, "[http://lumma.org/tuning/erlich/erlich-tFoT.pdf The Forms of Tonality: A Preview]". ''[http://lumma.org/tuning/erlich/ Some Music Theory from Paul Erlich]'' (2001), pp. 1–3. Vaadatud 29.05.2010.</ref> Positiivne [[ratsionaalarv]] ''q'' kuulub algarvulisse limiiti ''p'' (''prime limit'', ''p harmonic'') [[parajasti siis, kui]] algarvu ''p'' [[tegur]]id (kas positiivsete või negatiivsete täisarvuliste eksponentidega) on väiksemad või võrdsed kui ''p''. Iga algarvu ''p'' puhul moodustab limiit-p poolt määratud ratsionaalarvude hulk [[lõplikult tekitatud Abeli rühm]]a. Selle rühma [[Abeli rühma astak|astak]] võrdub π (''p''), st ''p''-st väiksemate või sellega võrdsete algarvude arvuga. Seega näiteks limiit-7 Abeli rühma astak on 4, kuna selle moodustavad 2, 3, 5 ja 7. Teine viis limiit-p väljendamiseks on see, et see koosneb ''p''-siledate arvude (''smooth number'') suhetest, kus ''p''-sile arv on [[täisarv]], mille algtegurid ei ole suuremad kui ''p''. Algarvulise limiidi limiit-''p'' näideteks on: :[[limiit-2]], millesse kuuluvad ainult priim (1/1) ja oktav (2/1) :[[limiit-3]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas kvint (3/2) ja puhas kvart (4/3) :[[limiit-5]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas suur terts (5/4), puhas väike terts (6/5) ja puhas väike sekst (8/5) :[[limiit-7]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka harmooniline septim ehk limiit-7 kitsas väike septim (7/4) :[[limiit-11]], millesse kuulub lisaks eelmistele ka limiit-11 trotoon ehk "alpisarve-Fa" (11/8, the undecimal tritone or "Alphorn-Fa" :[[limiit-13]] :[[limiit-17]] :[[limiit-19]] :[[limiit-23]] :[[limiit-29]] :[[limiit-31]] :[[limiit-41]] :[[limiit-47]] :[[limiit-61]] Intervalli paarituarvuline ja algarvuline limiit: {| class="wikitable sortable" |- ! Suhe || Intervall || Paarituarvuline limiit || Algarvuline limiit || Helinäide |- | 3/2 || [[puhas kvint]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fifth on C.mid|Esita}} |- | 4/3 || [[puhas kvart]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fourth on C.mid|Esita}} |- | 5/4 || [[suur terts]] || 5 || 5 || {{audio|Just major third on C.mid|Esita}} |- | 5/2 || [[suur deetsim]] || 5 || 5 || {{audio|Just major tenth on C.mid|Esita}} |- | 5/3 || [[suur sekst]] || 5 || 5 || {{audio|Just major sixth on C.mid|Esita}} |- | 7/5 || [[väike septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Lesser septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 10/7 || [[suur septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Greater septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 9/8 || [[suur sekund]] || 9 || 3 || {{audio|Major tone on C.mid|Esita}} |- | 27/16 || [[Pythagorase suur sekst]] || 27 || 3 || {{audio|Pythagorean major sixth on C.mid|Esita}} |- | 81/64 || [[ditoon]] || 81 || 3 || {{audio|Pythagorean major third on C.mid|Esita}} |- | 243/128 || [[Pythagorase suur septim]] || 243 || 3 || {{audio|Pythagorean major seventh on C.mid|Esita}} |} ===Identiteet=== Identiteediks (''identity'') nimetab Partch iga paaritut arvu, kaasa arvatud paarituarvuline limiit. Näiteks limiit-3 häälestuse identiteedid on 1, 3 ja 5. Iga paaritu arv esindab uut helikõrgust osahelireas, määrates nii ka häälestuse identiteedi: <u>C</u> C <u>G</u> C <u>E</u> G <u>B</u> C <u>D</u> E <u>F</u> G ... <u>1</u> 2 <u>3</u> 4 <u>5</u> 6 <u>7</u> 8 <u>9</u> 10 <u>11</u> 12 ... Samas näiteks arv 9, kuna tegu ei ole algarvuga, ei saa olla muusika samaseks arvuks vaid seetõttu, et ta on paaritu arv.<ref>Partch, Harry (1979). ''Genesis Of A Music: An Account Of A Creative Work, Its Roots, And Its Fulfillments'', p.93. ISBN 0-306-80106-X.</ref> Partch määratleb tonaalsuse puhul samasusena korrelatiive (''"identity" as "one of the correlatives'') O-tonaalsus (''Otonality'') ja U-tonaalsus (U-tonality) või mažoor ja minoor.<ref>Partch (1979), p.71.</ref> Vastavalt on Partch tuletanud ka mõisted "ülemine identiteet" (''Over-Identity'' ehk ''odentity'') ja "alumine identiteet" (''Under-Identity'' ehk ''udentity'').<ref>Dunn, David, ed. (2000). ''Harry Partch: An Anthology of Critical Perspectives'', p.28. ISBN 9789057550652.</ref> "Alumine identiteet on U-toaalsuse identiteet (''An udentity is an identity of an utonality'')".<ref>[http://www.tonalsoft.com/enc/u/udentity.aspx Udentity]. Tonalsoft. Vaadatud 23.10.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] obscwn7mi2kyvffx1tpbz0vog3bke32 7257420 7257419 2026-10-22T18:43:19Z Andrus Kallastu 1157 7257420 wikitext text/x-wiki '''Limiit''' ehk '''harmoonia limiit''' on [[muusika]]s [[helisüsteem]]i [[intervall (muusika)|intervalli]] suurim [[algarvuline limiit|algarvuline]] [[algteguriteks lahutus|algtegur]] või [[paarituarvuline limiit|paarituarvuline]] [[tegur]]. Limiidi mõiste võttis kasutusele [[Harry Partch]], et kirjeldada [[helisüsteem]]i aluseks oleva [[häälestus]]e keerukust. Partch leidis, "mida suurem on limiit, seda harmooniliselt keerukamana ja potentsiaalselt dissonantsematena on võimalik häälestussüsteemi intervalle tajuda".<ref>Bart Hopkin, ''Musical Instrument Design: Practical Information for Instrument Design'' (Tucson, Ariz.: See Sharp Press. 1996), p. 160. ISBN 1-884365-08-6.</ref> Harry Partch, [[Ivor Darreg]], [[Ralph David Hill]] ja teised mikrotonaalset muusikat loonud heliloojad on leidnud, et muusika arengu käigus on harmoonia limiit järjest suurenenud, kuna teadlikult on võetud kasutusele järjest kõrgemaid [[osaheli]]sid. See on [[dissonantsi emantsipatsioon]]i tõestuseks. Euroopa keskaja muusika põhines [[konsonants]]eteks peetavatel oktavil (2/1) ja puhtal kvindil (3/2), jäädes nii [[limiit-3]] piiridesse. Renessansiajal muutusid järjest olulisemaks suur terts (5/4), mis tähendas konsonantsete osahelide piiri nihutamist viienda osahelini ning [[limiit-5]]-ni. 20. sajandi alguses muutus afroameerika muusika mõjul järjest konsonantsemaks septakord kui tertsidest ehitatud konstruktsioon. Näiteks dominatseptakordi võiks võrdtemepereeritud häälestuses redutseerida intervallisuhetele 4:5:6:7 ja suurt septakordi suhetele 8:10:12:15. See omakorda tõi kaasa konsonantsena aktsepteeritud osahelide piiri nihkumise kuni [[limiit-7]]. ==Paarituarvuline ja algarvuline limiit== [[Puhas häälestus|Puhta häälestuse]] puhul on helisageduste suhteid võimalik väljendada täisarvudega. Paarituarvulise limiidi (''odd-limit'') mõistet kasutab Partch üheaegselt kõlavate helide intervallide ning algarvulise limiidi (''prime-limit'') mõistet heliridade analüüsimisel. Paarituarvuline limiit ja algarvuline limiit ''n'' ei pruugi sisaldada samu intervalle, isegi kui ''n'' on paarituarvuline algarv. Positiivse paaritu arvu ''n'' paarituarvuline limiit-n (''n-odd-limit'') hõlmab kõiki ratsionaalarve nii, et suurim paaritu arv, mis jagub kas lugeja või nimetajaga, ei ole suurem kui ''n''. Oma raamatus "[[Genesis of a Music]]" arvestab Harry Partch puhta häälestuse puhul arvudega, mille lugejad ja nimetajad on redutseeritud modulo oktav. <ref>Harry Partch, ''Genesis of a Music: An Account of a Creative Work, Its Roots, and Its Fulfillments'', second edition, enlarged (New York: Da Capo Press, 1974), p. 73. ISBN 0-306-71597-X; ISBN 0-306-80106-X (pbk reprint, 1979).</ref> Kuna oktavid vastavad arvu 2 kordsetele, võib iga intervalli keerukust mõõta selle suhte suurima paaritu tegurina. Partchi esitatud teoreetiline eeldus sarnaneb [[Hermann von Helmholtz]]i, [[William Sethares]]e ja [[Paul Erlich]]i intervallide sensoorse dissonantsi (mida Partch nimetab ''"One-Footed Bride"'') kontseptsiooniga.<ref name="Erlich">Paul Erlich, "[http://lumma.org/tuning/erlich/erlich-tFoT.pdf The Forms of Tonality: A Preview]". ''[http://lumma.org/tuning/erlich/ Some Music Theory from Paul Erlich]'' (2001), pp. 1–3. Vaadatud 29.05.2010.</ref> Positiivne [[ratsionaalarv]] ''q'' kuulub algarvulisse limiiti ''p'' (''prime limit'', ''p harmonic'') [[parajasti siis, kui]] algarvu ''p'' [[tegur]]id (kas positiivsete või negatiivsete täisarvuliste eksponentidega) on väiksemad või võrdsed kui ''p''. Iga algarvu ''p'' puhul moodustab limiit-p poolt määratud ratsionaalarvude hulk [[lõplikult tekitatud Abeli rühm]]a. Selle rühma [[Abeli rühma astak|astak]] võrdub π (''p''), st ''p''-st väiksemate või sellega võrdsete algarvude arvuga. Seega näiteks limiit-7 Abeli rühma astak on 4, kuna selle moodustavad 2, 3, 5 ja 7. Teine viis limiit-p väljendamiseks on see, et see koosneb ''p''-siledate arvude (''smooth number'') suhetest, kus ''p''-sile arv on [[täisarv]], mille algtegurid ei ole suuremad kui ''p''. Algarvulise limiidi limiit-''p'' näideteks on: :[[limiit-2]], millesse kuuluvad ainult priim (1/1) ja oktav (2/1) :[[limiit-3]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas kvint (3/2) ja puhas kvart (4/3) :[[limiit-5]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka puhas suur terts (5/4), puhas väike terts (6/5) ja puhas väike sekst (8/5) :[[limiit-7]], millesse kuuluvad lisaks eelmistele ka harmooniline septim ehk limiit-7 kitsas väike septim (7/4) :[[limiit-11]], millesse kuulub lisaks eelmistele ka limiit-11 trotoon ehk "alpisarve-Fa" (11/8, the undecimal tritone or "Alphorn-Fa" :[[limiit-13]] :[[limiit-17]] :[[limiit-19]] :[[limiit-23]] :[[limiit-29]] :[[limiit-31]] :[[limiit-41]] :[[limiit-47]] :[[limiit-61]] Intervalli paarituarvuline ja algarvuline limiit: {| class="wikitable sortable" |- ! Suhe || Intervall || Paarituarvuline limiit || Algarvuline limiit || Helinäide |- | 3/2 || [[puhas kvint]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fifth on C.mid|Esita}} |- | 4/3 || [[puhas kvart]] || 3 || 3 || {{audio|Just perfect fourth on C.mid|Esita}} |- | 5/4 || [[suur terts]] || 5 || 5 || {{audio|Just major third on C.mid|Esita}} |- | 5/2 || [[suur deetsim]] || 5 || 5 || {{audio|Just major tenth on C.mid|Esita}} |- | 5/3 || [[suur sekst]] || 5 || 5 || {{audio|Just major sixth on C.mid|Esita}} |- | 7/5 || [[väike septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Lesser septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 10/7 || [[suur septimaalne tritoon]] || 7 || 7 || {{audio|Greater septimal tritone on C.mid|Esita}} |- | 9/8 || [[suur sekund]] || 9 || 3 || {{audio|Major tone on C.mid|Esita}} |- | 27/16 || [[Pythagorase suur sekst]] || 27 || 3 || {{audio|Pythagorean major sixth on C.mid|Esita}} |- | 81/64 || [[ditoon]] || 81 || 3 || {{audio|Pythagorean major third on C.mid|Esita}} |- | 243/128 || [[Pythagorase suur septim]] || 243 || 3 || {{audio|Pythagorean major seventh on C.mid|Esita}} |} ===Identiteet=== Identiteediks (''identity'') nimetab Partch iga paaritut arvu, kaasa arvatud paarituarvuline limiit. Näiteks limiit-3 häälestuse identiteedid on 1, 3 ja 5. Iga paaritu arv esindab uut helikõrgust osahelireas, määrates nii ka häälestuse identiteedi: <u>C</u> C <u>G</u> C <u>E</u> G <u>B</u> C <u>D</u> E <u>F</u> G ... <u>1</u> 2 <u>3</u> 4 <u>5</u> 6 <u>7</u> 8 <u>9</u> 10 <u>11</u> 12 ... Samas näiteks arv 9, kuna tegu ei ole algarvuga, ei saa olla muusika samaseks arvuks vaid seetõttu, et ta on paaritu arv.<ref>Partch, Harry (1979). ''Genesis Of A Music: An Account Of A Creative Work, Its Roots, And Its Fulfillments'', p.93. ISBN 0-306-80106-X.</ref> Partch määratleb tonaalsuse puhul samasusena korrelatiive (''"identity" as "one of the correlatives'') O-tonaalsus (''Otonality'') ja U-tonaalsus (U-tonality) või mažoor ja minoor.<ref>Partch (1979), p.71.</ref> Vastavalt on Partch tuletanud ka mõisted "ülemine identiteet" (''Over-Identity'' ehk ''odentity'') ja "alumine identiteet" (''Under-Identity'' ehk ''udentity'').<ref>Dunn, David, ed. (2000). ''Harry Partch: An Anthology of Critical Perspectives'', p.28. ISBN 9789057550652.</ref> "Alumine identiteet on U-toaalsuse identiteet (''An udentity is an identity of an utonality'')".<ref>[http://www.tonalsoft.com/enc/u/udentity.aspx Udentity]. Tonalsoft. Vaadatud 23.10.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] f4fydui30hs0ln31iyikh9g4lcal338 Kristel Mägedi 0 372978 7257320 7231409 2026-10-22T15:58:43Z Etkvl 208341 Lisasin näituse 7257320 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Kristel Mägedi | pilt = Kristel Mägedi.jpg | pildiallkiri = Kristel Mägedi | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|12|07}} | surmaaeg = | päritolu = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | amet = näitleja | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[Ansambel Rajoon |Rajoon]], [[Ööviiul (ansambel)|Ööviiul]], [[Pärimootor]], [[Faasinihe (ansambel)|Faasinihe]], [[Lillevaas (ansambel)|Lillevaas]], [[Die Moritz]], [[Alfonsis]], [[Lendav Madrats]], [[Korduma kippuvad vastused]] | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = | Kunst = ETNOFUTURIST }} {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Kristel Mägedi''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1981]] [[Viljandi]]s) on eesti vabakutseline kirjanik, muusik ja maalikunstnik.<ref>[https://sakala.postimees.ee/4159865/kordamooda-ja-korraga Kordamööda ja korraga] Sakala, 28. juuni 2017</ref> Ta on lõpetanud 2005. aastal [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] näitleja (5. lend, kursuse juhendaja [[Kalju Komissarov]])<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> ja 2025. aastal [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] luterliku teoloogia erialal. Omandamisel usuteaduse magistrikraad EELK Usuteaduse Instituudis. Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]], [[Eesti Autorite Ühing]]u, [[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]], [[Tartu Noorte Autorite Koondis]]e ja Kunstirühmitus Vedelik liige.{{lisa viide}} ==Looming== === Kunst === Mägedi viljeleb peamiselt värvikirevat suurte kontrastidega [[maalikunst]]i, samas on ta loomingus ka täiesti mustvalgeid teoseid. Peamisteks motiivideks on fantaasialoomad ja -maailmad seotuna etniliselt mõjuvate abstraktsete ornamentide ja mandalatega. Lisaks eestipärasusele leiab tema teostest sarnaseid jooni nii Lõuna-Ameerika põlisrahvaste kui ka Aafrika stiilidega. Viimastel aastatel{{millal}} on lisandunud vaimuliku sisuga maalid, mis meenutavad vitraaže.{{lisa viide}} ====Isikunäitused==== {{veergude loend|laius=36em| * 2008 Viljandi Kondase keskus * 2009 Tallinna Keskraamatukogu näitusesaal * 2009 Viljandi Pärimusmuusika keskuse kohvik * 2011 "Tegelasi veel loomata maailmadest" Pärnu Keskraamatukogu * 2016 Tartu Physicum, kuraator Jaak Kikas * 2016 "Loomata maailmad ja loomad" Tammelinna raamatukogu * 2017 Amrita Cafe, Viljandi * 2017 Pala kultuurimaja * 2017 "Mandalad ja muud loomad" Abja kultuurimaja * 2017 Kalevipoja Muuseum * 2018 Hõbekala kalakohvik, Hiiumaa * 2018 "Mandalad ja muud loomad" Luunja galeriis Meie Aja Kangelane * 2020 "Üks etnofutu maailma lugu" Tammelinna raamatukogu * 2020 Von Glehni teater, Tallinn * 2020 Solstitium festival * 2022 "Ignoramus et ignorabimus", Tallinna Jaani kiriku galerii, kuraator Erkki Juhandi * 2022 Mustamäe kirikupäevad 2022, Tallinna Mustamäe Maarja Magdaleena kirik * 2023 "Ignoramus et ignorabimus", Rakvere Kolmainu kirik * 2023 "Mitmeilmne", Tartu Physicumi galerii, kuraator Jaak Kikas{{lisa viide}} *2026 "Ilmakaarekoondaja", Rakvere Galerii }} ====Ühisnäitused==== {{veergude loend|laius=36em| *2008 "Kiriküüt 15". Viljandi Linnagalerii *2009 Viljandi kunstiklubi kunstioksjon. Pärimusmuusika Aida kohvik *2010 Haapsalu Jaani galerii *2017 Näitusmüük. Viljandi Hansapäevad, kunsttükkide tänav *2018 Kostipäeva väljapanek. Seto ateljee-galerii aed *2019 "Tartu Kunsti Aastanäitus 2019" * 2019 "Promenäär 2019" Promenaadiviis, Tartu *2021 Kunstirühmitus VEDELIK sügisnäitus. Tallinna vanalinna Kullo galerii * 2021 Kunstirühmitus VEDELIK kevadnäitus. Galeriis Metropol, Tallinn *2022 Kunstirühmitus VEDELIK ühisnäitus “52”, Galeriis Metropol, Tallinn * 2022 Kunstirühmitus VEDELIK ja Kesk-Eesti kunstnike liidu ühisnäitus "Lõbude aed", kuraatorid Margus Tiitsmaa ja Ulvi Oro, Paide Muusika- ja teatrimaja * 2022 Kunstirühmitus VEDELIK "Talihari". Kohvikus Tuum, Tallinn *2023 Ajavaim / Uued tuuled Eesti maalikunstis, Kadrioru galerii, Kadrioru Plaza, kuraator Vilen Künnapu * 2023 "Hullunud Tartu 14. "Eesliin", Armastuse saal, Aparaaditehas, Tartu *2024 Näitus/ettekanne sümpoosionil ”Maailma geomeetria – geomeetriline maailm” Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaal, kuraator Jaak Kikas *2025 Kunstirühmitus VEDELIK ühisnäitus "Hingevihm", Öpiku maja galerii, Tallinn * 2025 Lääne-Virumaa kunstnike 27. sügisnäitus "PALJAS”, Rakvere Galerii * 2025 ”55 スヴェン友達“ Galerii Metropol 6 m² ja Metropol Kapp, kuraator Sven-Erik Stamberg * 2025 Kunsti-, luule ja muusikafestival TÕGE. Palalinna järve ääres, kuraator Jaan Malin *2026 Kunstirühmitus VEDELIK Taliharjanäitus, Rae Kultuurikeskus{{lisa viide}} *2026 Kunstirühmitus VEDELIK Eksperiment. Vedelik. Omicumi galerii, Tartu. *2026 Lääne-Virumaa kunstnike kevadnäitus "Põlvest põlve", Rakvere Galerii. Kuraator Riho Hütt. *2026 Kunstirühmitus VEDELIK "Vedeliku jõed", GÜ Galerii. *2026 Rakvere Galerii kunstikogu näitus "Kuldaväärt kunst", Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas "Ukuaru". *2026 Kunstirühmitus VEDELIK ”Kevadnäitus” Kodulinna maja/Kuldjala torn, Tallinn. *2026 Kunstirühmitus VEDELIK ”Kalevipoeg kosmoses” Köster Gööcki maja, Rakvere. *2026 ARTEST+ ühisnäitus "Hüüdke mu poole", Tallinna Metodisti kirik. *2026 Rakvere Galerii näitus-oksjon.}} ==== Muu ==== *2018 Kristel Mägedi autorialbumi ”Mitmeilmne” kaanekujundus *2022 Kesk-Eesti Kunstnike Liidu ja Kunstirühmitus VEDELIK ühinäituse kataloog, kuraatorid Margus Tiitsmaa ja Ulvi Oro *2024 Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku altari kujundus. 12 apostli + Maarja Magdaleena sümboolika *2024 Tartu Ülikooli raamatukogus sarja "Kord ja kaos“ kolmas sümpoosion "Maailma geomeetria – geomeetriline maailm“. Kristel Mägedi "Mitmeilmne. Pilte ja viise“, kuraator Jaak Kikas === Kirjandus === Ta on esitanud oma luulet ja jutustava sisuga laule kirjandusfestivalidel [[HeadRead]], [[Prima Vista]], [[Hullunud Tartu]], üritustesarjas "[[Cabaret Interruptus]]", luule- ja kirjandusõhtutel Pärnus, Viljandi Kultuuritagalas, raamatukogudes, koolides jm.{{lisa viide}} 2014. aastal jõudis ta [[Vikerraadio]] saate "Luulelahing" finaali, kus võistles [[Aapo Ilves]]ega ja saavutas 2. koha.{{lisa viide}} ====Luule==== * 2014 "[[Orgaaniline hallutsinoos]]" (Ebastabiilne Element, Omaväljaanne) * 2015 "[[Mitteelamise kunst]]" ([[Jumalikud Ilmutused]]) * 2018 "[[Teadetetahvlite informatsioonid galaktilistel vahemaandumistel]]" (Paljasjalg) * 2022 "Kognitiivne nihe" ==== Kogumikud ==== *2013 "[[Elavate surnute antoloogia]]", Sven Kivisildnik, Jumalikud Ilmutused *2014 "Seeneriik on lähedal", ;paranoia publishing group ltd *2015 "See õige luuleõpik" – õpik/kogumik, [[Kivisildnik|Sven Kivisildnik]], Jumalikud Ilmutused *2020 "Pilt ja sõna. Hullunud Tartu kolmas. 2016–2018", kirjastus Luul *2021 "Eesti kalaluule antoloogia" koostanud Vladislav Koržets, kirjastus Sõnavald *2026 Kunstirühmitus Vedelik DADA kogumik. Koostaja: Jaan Malin ==== Novell ==== * 2022 "Edasi novell. 33 lühijuttu." Novellikogumik (Rahva Raamat AS ja Edasi.org) === Muusika === *2005–2007 punkbänd "Die Moritz" bass/laul{{lisa viide}} *2007 debiilalternatiiv "Lendav Madrats" *2007– punkbänd "Faasinihe" bass/laul *2008–2009 psühhedeelne teatraalne hüsteeriline letargiline proge-kantrirokk bänd "Alfonsis" bass *2012 muusika, mis ajab nutma "Lillevaas" (Kersti Astel ja Kristel Mägedi, kitarr/ukulele/jembe/laul) *2016–2019 punkbänd "Ööviiul" trumm *2021 kirjanike projekt [[Ansambel Rajoon |Rajoon]] (Kristel Mägedi-Vaik ja [[Mait Vaik]]) *2026 Kristel Mägedi poeetilismuusikaline projekt "Korduma kippuvad vastused" ====Heliplaadid==== * 2018 Ööviiul "[[Minu majas kummitab]]" trumm * 2018 Kristel Mägedi "[[Mitmeilmne]]" – autoriplaat, karmoška{{lisa viide}} ===Näitlejatöö=== {{veergude loend|laius=36em| * 2003 diplomilavastus U. Lennuki "Ellumõistetud", Rakvere teater (lavastaja Kalju Komissarov) * 2004 diplomilavastus H. Ibseni "Metspart" (lavastaja Ingomar Vihmar) * 2004 diplomilavastus W. Shakespeare "Macbeth" (lavastaja Peeter Raudsepp) * 2004 diplomilavastus L. Pirandello "Kuus tegelast autorit otsimas" (lavastaja Katri Aaslav-Tepandi) * 2005 jõuluetendus Perrault’ ja Lennuki "Okasroosike", Rakvere teater (lavastaja Väino Uibo) * 2006 videot, tantsu ja teatrit ühendav lavastus Ottfried Preussleri "Krabati" ainetel "Krabattabark", Teatrilabor/Kultuuritehase katlamaja (lavastaja [[Jaanika Juhanson]]) * 2006 keskaegsete materjalide põhjal "Tristan ja Isolde", Teatrilabori Assauwe Teatris (lavastaja Jaanika Juhanson) * 2006 lastelavastus Erki Aule "Külmapühad", Salong-Teater (lavastaja Erki Aule) * 2007 monolavastus Liina Reimanni elust "Peidus pool", EMTA/Assauwe Teater (lavastaja [[Helen Rekkor]]) * 2007 ajalooliste materjalide põhjal "Tallinna meistrid", Teatrilabori ja East Expressi koostööprojekt (lavastaja Jaanika Juhanson){{lisa viide}} }} Tegutsenud lasteteatrites: [[Lasteteater Trumm]], [[Tallinna Lasteteater Lepatriinu]] ja [[Eesti Lasteteater]].{{lisa viide}} ==Isiklikku== Tema vanaisa oli näitleja [[Lembit Mägedi]], ema on kunstnik [[Kai Mägedi]].{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://virumaateataja.postimees.ee/8439270/rakvere-galerii-on-muutunud-omamoodi-katedraaliks * https://virumaateataja.postimees.ee/7823853/kulluslikult-kirjud-vitraaze-meenutavad-maalid-ehivad-jumalakoda * https://kultuur.err.ee/1608363996/mait-vaik-ja-kristel-magedi-alustasid-muusikaprojekti-rajoon * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/hadaoru-kaheksateist-halli-varjundit/ Veiko Märka arvustus raamatu "Mitteelamise kunst" kohta] * https://kultuur.postimees.ee/1602319/noiaopilase-laboratoorium-keset-katlamaja * https://sakala.postimees.ee/4159865/kordamooda-ja-korraga * https://sakala.postimees.ee/2176233/kristel-magedi-armastab-maalida-ja-regilaule-kuulata * [https://www.youtube.com/watch?v=9sAOmnDYOjM&ab_channel=KristelM%C3%A4gedi Eesti Kirjanike Liidu kirjanduslik kolmpäev 10. veebruar 2021] * [https://www.youtube.com/watch?v=RcgHPOii4GA&ab_channel=KristelM%C3%A4gedi Eesti Kirjanike Liidu kirjanduslik kolmapäev 22. juuli 2020] * https://eestikirik.ee/teele * [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/m%C3%A4gedi_kristel1 Kristel Mägedi Eesti teatri biograafiline leksikoni veebiversioonis] * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84368291/tajo-kadajas-tartu-vaim-oleks-nagu-parnusse-kolimas * https://eestielu.goodnews.ee/vikerraadio-luulelahingu-voitis-aapo-ilves/ * https://luuleleid.wordpress.com/tag/kristel-magedi/ * [https://www.elab.ee/lend/5-lend-2001-2005/ Kristel Mägedi Eesti Lavastuste Andmebaasis] * https://n2dalaautor.wordpress.com/2016/07/05/kristel-magedi/ * https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Kristel%20M%C3%A4gedi * [https://kristelmagedi.blogspot.com/ Kristel Mägedi maalide fotoblogi] * [http://kirikudkristelmagedi.blogspot.com.ee/ Kristel Mägedi kirikute fotoblogi] * [https://www.youtube.com/watch?v=XPeOsVSwxZY&list=PLRgT9_9Bz40LJoJ8HHak3THRzwfazIq6q&index=2 Kristel Mägedi keskkonnas YouTube] * [https://www.instagram.com/kristelmaegedi/ Kristel Mägedi Instagram] {{JÄRJESTA:Mägedi, Kristel}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 5v42gcsad3z04hm1agz63ttlj3q53fm Markus Robam 0 374323 7257346 7256798 2026-10-22T16:46:25Z ~2026-56556-94 240297 /* Haridus */ 7257346 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | pilt = MID_(10)_Markus_Robam_2011_June.jpg | sünniaeg = {{süv|1991|2|11}} [[Viljandi]], [[Eesti]] | pill = [[klaver]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]] | amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent | plaadifirma = [[Raster-Noton]], [[Glitch Please]], [[Bedroom Community]] }}'''Markus Robam''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1991]] [[Viljandi]]s) on eesti helilooja, muusik ja produtsent. ==Haridus== Aastatel 2012–2015 õppis Robam Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset kompositsiooni (bakalaureuseõpe).<ref>https://www.helilooja.ee/liikmed/markus-robam/</ref> Ta on täiendanud end meistriklassides filmihelilooja Maurizio Gabrieli (Itaalia)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maurizio Gabrieli |url=https://www.universaledition.com/en/Contacts/Maurizio-Gabrieli/ |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=Universal Edition |keel=en-GB}}</ref>, Fausto Sebastiani (Itaalia heliloojate liidu juhataja), helilooja [[François Rossé|Francois Rossé]], tele- ja teatrihelilooja Pascal Le Penneci (Prantsusmaa), helilooja Bryan Christian (USA), filmihelilooja Gonzalo Diaz Yerro (Hispaania), filmitegija [[Olivier Masset-Depasse]] ja filmihelilooja [[Frederic Vercheval]] (Belgia) juures.<ref>{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/biograafia |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-03-23 |arhiivimisaeg=2021-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211031100516/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/biograafia |url-olek=ei tööta }}</ref> == Töökäik == Markus Robam töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias interpreteerimis- ja loometeaduskonna ning heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonnas filmimuusika õppejõuna.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Markus Robam |url=https://eamt.ee/inimesed/markus-robam/ |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> ==Loominguline tegevus== ===Helilooja ja muusikalise kujundajana=== Robam on kirjutanud algupärast muusikat teatrilavastustele, telesaadetele<ref>{{Netiviide|autor=Eesti filmi andmebaas|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/filmograafia|pealkiri=Markus Robami filmograafia|väljaanne=Eesti filmi andmebaas|aeg=2008|vaadatud=2021-10-31|arhiivimisaeg=2021-10-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211031061826/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/filmograafia|url-olek=ei tööta}}</ref>, lühi- ja mängufilmidele<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-02 |pealkiri=Tõnis Pilli debüütmängufilm "Fränk" jõuab vaatajateni 2025. aasta kevadel |url=https://kultuur.err.ee/1609441460/tonis-pilli-debuutmangufilm-frank-jouab-vaatajateni-2025-aasta-kevadel |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Ta oli [[Eesti Rahva Muuseum]]i avaürituse helilooja ja muusikaline kujundaja.<ref>http://www.erm.ee</ref> Ta oli ansambli [[MID (ansambel)|MID]] solist<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://publik.delfi.ee/news/muusika/mid-annab-oma-esimese-kontserdi.d?id=43264419 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714234542/http://publik.delfi.ee/news/muusika/mid-annab-oma-esimese-kontserdi.d?id=43264419 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |vaadatud=2014-07-13}}</ref> ning osales konkursil [[Eesti Laul 2011]] lauluga Smile.<ref><nowiki>http://eurovisioon.postimees.ee/390649/mid-smile</nowiki></ref> Robami “Angle to Angle”, kompositsiooni kaheksale kõlarile ja klaverile, mängiti 2013. aastal Roomas toimunud festivalil “Fundamento”, Tallinn Music Week’il ja Eesti Muusika Päevadel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-04-27 |pealkiri=Markus Robam otsib rahu müra sees |url=https://www.postimees.ee/6960226/markus-robam-otsib-rahu-mura-sees |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> 2017. saavutas Robam Tartu Raekoja kariljoni kompositsioonide võistlusel esimese koha teosega “Raekoja tants”.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-06-22 |pealkiri=Lõppes üle Tartu kesklinna kajanud Eestis enneolematu konkurss |url=https://tartu.postimees.ee/4155729/loppes-ule-tartu-kesklinna-kajanud-eestis-enneolematu-konkurss |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> 2019. ja 2022. aastal oli [[Eesti Teatriliit]] nomineerinud ta lavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale lavastuste "Loodusjõud" ([[Von Krahli Teater|Von Krahl)]], "Üksi ja Esmeralda" ([[Theatrum]]), "Noored hinged" (NUKU), "Südames sündinud" ([[Tervise Arengu Instituut]]), "Elias maa pealt" (NUKU) ja "Miks me varastasime auto" ([[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteater)]] eest. <ref>http://www.teatriliit.ee/uudised/eesti-teatri-aastaauhindade-nominendid-on-selgunud-1</ref><ref>http://www.teatriliit.ee/uudised/selgunud-on-eesti-teatri-auhindade-nominendid-1</ref> Robamit on tunnustatud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] kolleegipreemiate laureaadina kuuel korral: 65. hooajal (2016/2017) heliloomingu eest lavastusele „Väike prints.“ 67. hooajal (2018/2019) originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest lavastusele „Elias maa pealt,“ 69. hooajal (2020/2021) kui parim loomemeeskonna liige ja parim etendust teenindav töötaja lavastuse „Miks me varastasime auto“ heliloomingu ja helitehnilise lahenduse eest. 70. hooajal (2021/2022) preemiaga „Loov jõud“ ehk parima loomemeeskonna liikmena heliloomingu eest lavastusele „Sinel,“ 71. hooajal (2022/2023) heliloomingu eest lavastusele „Plekktrumm“.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-17 |pealkiri=Kolleegipreemiate jagamisel võidutses „Plekktrumm” - Eesti Noorsooteater |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/uudised/noorsooteatri-kolleegipreemiad/ |vaadatud=2026-03-19 |keel=et}}</ref> 2023. aastal oli Eesti Teatriliit Markus Robami nomineerinud lavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale lavastuste „Sihtisid pole sel sillal“ (Eesti Noorsooteater ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA lavakunstikool]]) ning „Sinel“ ja „Hommikuvalgus“ (mõlemad Eesti Noorsooteater) eest<ref>http://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2023</ref>. 2023. aastal oli Markus Robam nomineeritud [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] auhinnale parima filmihelilooja kategoorias filmi „Pätt või pühak“ originaalmuusika eest.<ref>https://menu.err.ee/1608914669/eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid-on-selgunud</ref> Robam on kahekordne [[Kuldmuna]] auhinna laureaat kampaaniate [[Muusikapäev]] (2020) ja „Südames sündinud“ (Taevas Ogilvy, 2019) muusika eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Markus Robam |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/person/music-and-sound/markus-robam |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}</ref>. 2026. aastal pälvis Markus Robam Eesti Teatriliidu lavastuste originaalmuusika auhinna muusikalise kujunduse ja originaalmuusika eest lavastustele „1984“ ning „Hingelind.“<ref>{{Netiviide |pealkiri=On selgunud Eesti teatri auhindade nominendid 2026 |url=https://www.teatriliit.ee/uudised/selgusid-eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026 |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=Eesti Teatriliit |keel=et}}</ref> ===Näitlejana=== Markus Robam oli Nukuteatri muusikali „Kevadine ärkamine“ üks peaosatäitjatest.<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kevadise-arkamise-paastab-nooruslik-vagi.d?id=65133286</ref> Ta oli [[Elo Selirand|Elo Seliranna]] lühifilmi „[[Kutsar koputab kolm korda]]“<ref><nowiki>https://et.wikipedia.org/wiki/Kutsar_koputab_kolm_korda</nowiki></ref> ja telesarja [[Klass: elu pärast|"Klass: elu pärast"]]<ref>http://www.imdb.com/name/nm2892644/</ref> näitleja. ==Liikmesus== Alates 2015. aastast kuulub ta [[Eesti Heliloojate Liit]]u.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-02-13 |pealkiri=Markus Robam |url=https://www.helilooja.ee/liikmed/markus-robam/ |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=Eesti Heliloojate Liit |keel=et}}</ref> ==Looming== '''Albumid''' '''Albumid''' * Astir ''(2016)'' * Monogram ''(2018)'' *Upside Down ''(2019)'' *In Crowds ''(2020)'' *Whitewash ''(2020)'' *Spring Prints ''(2022)'' *Uneversum ''(2023)'' *Homestage ''(2023)'' *The Ghost in My Frog ''(2025)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=KUULA {{!}} Elektroonikamuusika artist Markus Robam avaldas lühialbumi "The Ghost in My Frog" |url=https://sky.ee/ru/elektroonikamuusika-artist-markus-robam-avaldas-luhialbumi-ghost-my-frog |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=Sky.ee |keel=ru }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> '''Singlid''' * Angle to angle ''(2012)'' * Lacuna ''(2016)'' '''Teatrilavastuste kujundus- ja originaalmuusika''' * Pruutide kool ''(2011)'' * Gamaheh valem ''(2013)'' * Tsepeliin ''(2014)'' * Lemuel Pitkini demonteerimine ''(2015)'' * Must Prints ''(2015)'' * Skvottimine võhikutele ''(2015)'' * Karlsonson ''(2016)'' * Tõeajastu lõpp ''(2017)'' * Väike Prints ''(2017)'' * Chagall: eraldikoos ''(2017)'' * Üksi ja Esmeralda (2017) * Mehed ''(2017)'' * Loodusjõud ''(2018)'' * Teatripäev ''(2018)'' * Noored hinged ''(2018)'' * Elias maa pealt ''(2018)'' * Südames sündinud ''(2018)'' * Naised ''(2018)'' * Alice imedemaal ''(2018)'' * Mulla all ''(2019)'' * Ööpiltnikud ''(2019)'' * Õnnelik tund ''(2019)'' *Kas te käite siin tihti ''(2019)'' *Whitewash ''(2020)'' *Vapruse värinad ''(2020)'' *Sirli, Siim ja saladused ''(2020)'' *Jääpüük ''(2021)'' *Miks me varastasime auto ''(2021)'' *Rock'arella ''(2021)'' *Mäletan/Ei mäleta ''(2021)'' *Ninasarvik ''(2021)'' *Sihtisid pole sel sillal ''(2022)'' *Sinel ''(2022)'' *Divide et Impera ''(2022)'' *Hommikuvalgus ''(2022)'' *Plekktrumm ''(2023)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-10 |pealkiri=Plekktrumm |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/plekktrumm |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *Sõda ja rahu ''(2023)''<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Esietendus |url=https://linnateater.ee/lavastused/esietendus/ |vaadatud=2023-11-14 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> *Esietendus ''(2023)''<ref name=":0" /> *Kodupeatus ''(2023)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home Stage |url=https://www.homestage.ee/ |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=www.homestage.ee}}</ref> *Tistou, roheliste sõrmedega poiss ''(2024)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Tistou, roheliste sõrmedega poiss |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/tistou-roheliste-s%C3%B5rmedega-poiss |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *Raev ''(2024)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raev |url=https://vatteater.ee/lavastused/raev/ |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=VAT Teater |keel=et}}</ref> *Kes kardab Virginia Woolfi ''(2024)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} „Kes kardab Virginia Woolfi?“ on lähisuhteprobleemide kõrgem pilotaaž ja tõepoolest hea lavastus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120303598/arvustus-kes-kardab-virginia-woolfi-on-lahisuhteprobleemide-korgem-pilotaaz-ja-toepoolest-hea-lavastus |vaadatud=2024-09-21 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> *Arabella, mereröövli tütar ''(2024)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Arabella, mereröövli tütar |url=https://noorsooteater.ee/et/arabella-merer%C3%B6%C3%B6vli-t%C3%BCtar |vaadatud=2024-09-21 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *1984 ''(2025)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-10 |pealkiri=1984 |url=https://eestinoorsooteater.ee/et/1984 |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *Hingelind ''(2025)''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-29 |pealkiri=Hingelind |url=https://noorsooteater.ee/et/hingelind |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> *Koletis kutsub ''(2026)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koletis kutsub - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/koletis-kutsub/ |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}</ref> *Don Quijote''(2026)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=DON QUIJOTE (Autor: Miguel de Cervantes Saavedra) |url=https://www.sudalinnateater.ee/et/repertuaar/don-quijote/866 |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=www.sudalinnateater.ee |keel=et}}</ref> *Kinoteatri lühkarid''(2026)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 06. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://www.kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-06 |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=www.kinoteater.ee |keel=et}}</ref> '''Mängufilmide kujundus- ja originaalmuusika''' * Väljakutse ''(2012)'' *Vandenõu ''(2013)'' *Meeleseisund ''(2016)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Markus Robam - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/9891/ |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> *Mehed ''(2019)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mehed (2019) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19902/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> *Omakohus ''(2019)''<ref name="jupiter">{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> *Sinine ''(2020)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sinine (2020) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20374/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> *A Call Above the Clouds ''(2020)''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Awards |eesnimi=Independent Shorts |kuupäev=2020-12-16 |pealkiri=A Call Above the Clouds |url=https://independentshortsawards.com/2020/12/16/a-call-above-the-clouds/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=Independent Shorts Awards |keel=en-US}}</ref> *Raul Vaiksoo: Pätt või pühak ''(2021)''<ref name="jupiter" /> *Öine vahetus ''(2023)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Öine vahetus (2023) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/21325 |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> *Fränk ''(2024)''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-07-25 |toimetaja-perekonnanimi=Rebane |toimetaja-eesnimi=Karmen |toimetaja-link=Karmen Rebane |pealkiri=Pildid: algasid uue noortefilmi "Frank" võtted |url=https://kultuur.err.ee/1609043303/pildid-algasid-uue-noortefilmi-frank-votted |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *KARP ''(2026)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stellar Film |url=https://www.stellar.ee/documentaries/karp |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.stellar.ee}}</ref> '''Telesaadete kujundus- ja originaalmuusika''' * Kahekõne ''(2013)'' * Rula ja ratas ''(2013)'' * Suud puhtaks ''(2016)'' * Pöörijoon ''(2016)'' * Kontakt ''(2017)'' * Eesti mustrid ''(2017)'' * Reis ümber Eesti ''(2018)'' * Mina olengi protokoll. Lennart Meri ''(2019)'' *Suud puhtaks ''(2020)'' *Spordisangarid ''(2021)'' *UV faktor ''(2021)'' *OP ''(2022)'' *Laske mind lavale ''(2022)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2023-11-17 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> *Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures ''(2022)''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2023-11-14 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> *Epitsenter (2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> '''Telesarjade kujundus- ja originaalmuusika''' * Siberi võmm ''(2017–2018)''<ref>{{Viide |pealkiri=Siberi võmm |kuupäev=2016-10-04 |url=https://www.imdb.com/title/tt6264232/?ref_=nv_sr_srsg_0_tt_1_nm_0_q_siberi%2520v%25C3%25B5mm |tüüp=Comedy, Crime |teised=Veikko Täär, Robert Annus, Velvo Väli |väljaandja=BEC |vaadatud=2023-09-28}}</ref> * Zett ''(2018)''<ref>{{Viide |perekonnanimi=Ploberger |eesnimi=Paul |pealkiri=Zett |kuupäev=2018-07-15 |url=https://www.imdb.com/title/tt8692498/ |tüüp=Comedy, Drama |teised=Benjamin Baumgartner, Christopher Brenner, Maria Hrivatakis |vaadatud=2023-09-28 |perekonnanimi2=Reiter |eesnimi2=Julia}}</ref> ==Viited== {{Viited}} {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Robam, Markus}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ?action=purge 1np6233dexx7guffywquss1c89v2re3 Troye Sivan 0 375638 7257612 6683864 2026-10-23T10:13:41Z Kuriuss 38125 7257612 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Troye Sivan Mellet | pilt = 2018.06.10 Troye Sivan at Capital Pride w Sony A7III, Washington, DC USA 03462 (42690655572) (cropped).jpg | pildiallkiri = Troye Sivan (2018) | pildi_suurus = 250px | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = Troye Sivan | sünniaeg = [[5. juuni]] 1995 | sünnikoht = [[Johannesburg]], [[Lõuna-Aafrika]] | surmaaeg = | pill = | stiil = | amet = [[laulja]]-[[laulukirjutaja]], [[näitleja]] | tegev = [[2006]]. aastast | plaadifirma = [[EMI Music Australia]] | seotud_esitajad = | URL = [http://www.troyesivan.com www.troyesivan.com] }} '''Troye Sivan Mellet''' (sündinud 5. juunil 1995 [[Johannesburg]]is [[Lõuna-Aafrika]]s), esinejanimega '''Troye Sivan''', on [[Lõuna-Aafrika]] päritolu [[Austraallased|austraallasest]] [[YouTube|juutuuber]], näitleja, laulja ja laulukirjutaja. Ta on mänginud noort James Howletti 2009. aasta filmis "[[X-Meeste algus: Wolverine]]" ning olnud peategelane filmitriloogias "[[Spud]]". Ta teeb regulaarselt YouTube'i videoid; 2015. aasta septembri seisuga oli ta YouTube'i kanalil üle 3,9 miljoni tellija ja üle 205 miljoni vaatamise. Tema pere kolis Austraaliasse Perthi linna, kui Sivan oli kaheaastane. Sivan hakkas laulma ja näitlema juba lapsena. 2007. aastal hakkas Sivan tegema videoid, kus ta laulis, ning laadis neid üles sotsiaalmeediasse, millega ta kogus 2 miljonit tellijat. Sivan on ise produtseeritud kaks EP-d: "Dare to Dream" (2007) ja "June Harvely" (2012). 2014. aastal sõlmis ta plaadilepingu Universal Musicuga. 2014. aasta augustis avaldas ta EP – "TRXYE" – EMI Music Australia kaudu ja 2015. aasta septembris EP "Wuld", mis tutvustas kuulajatele Sivani uut muusikat 14. oktoobril avaldas Sivan oma kanalil treileri, millega reklaamis debüütalbumit "Blue Neighbourhood". Album koosnes kümnest laulust (''deluxe-''väljaandel oli 16 laulu). {{JÄRJESTA:Sivan, Troye}} [[Kategooria:Austraalia lauljad]] [[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 1gdlzvnpeyjrqrz0ieolezcooslbhep Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon 0 379414 7257518 6120894 2026-10-23T06:21:02Z ~2026-56362-80 240328 7257518 wikitext text/x-wiki '''Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon''' (lühend '''ORURK''') on 1992. aastal Tallinnas moodustatud [[komisjon]], mis uurib 20. sajandil [[okupatsioon]]ivõimude kohaldatud [[vägivald]]a Eesti territooriumil ja [[Eesti kodanik]]e suhtes teistes riikides<ref name="Okupatsioonide muuseum">https://web.archive.org/web/20140928124317/http://www.okupatsioon.ee/et/kes-me-oleme/155-orurk (vaadatud 28.09.2014)</ref>. == Tegevusest == {{kaasajasta}} ORURKi koosseis ja põhikiri kinnitati [[Riigikogu]] otsusega 17. juunil 1993<ref name="Okupatsioonide muuseum"/>. ORURKi esimene esimees oli [[Jaan Kross]]. {{kas|Praegu on esimees [[Vello Salo]]}}<ref name="Okupatsioonide muuseum"/>. Komisjon uurib kolme okupatsiooni tagajärgi<ref name="Okupatsioonide muuseum"/>: *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Esimene Nõukogude okupatsioon aastatel 1940–1941]]; *[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon aastatel 1941–1944]]; *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Teine Nõukogude okupatsioon aastatel 1944–1990?]]. ==Vaata ka== *[[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti poliitilise eliidi saatusest. Peep Varju. Tallinn, 1994. *Eesti laste küüditamine 14.juunil 1941 kui genotsiidikuritegu. Peep Varju. Tallinn, 1994. *Eesti kunstielu ja okupatsioonide repressiivpoliitika. Jaak Kangilaski ja Ene Lamp. Tallinn, 1994. *Eesti arstkond ja okupatsioonid. Helbe Merila-Lattik. Tallinn, 1995. *Eesti raamatute hävitamine nõukogude võimu poolt. Piret Lotman ja Avo Lõhmus. Tallinn, 1995. *Saaremaa inimkaotused esimese Nõukogude okupatsiooni tagajärjel. Juta Vessik ja Peep Varju. Tallinn, 1995. (Inglise keeles 1997; teine trükk eesti keeles, 6A, 1997). *Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejatele. (Lühinimestik). Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe. Tartu, 1996. *E.V. kaadriohvitseride saatus 1938 – 1996. Vello Salo. Tartu, 1996. *”Soomepoiste” langenud. Uno Tõnnus. Tartu, 1996. *Eesti rahva inimohvrid Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal 1940 – 1953. Peep Varju. Tartu, 1997. *Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. Enn Sarv. Tartu, 1997. *Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaile. Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe. Tartu, 1998. *Pro Patria II. Auraamat langenud ja hukkunud metsavendadele 1944 – 1978. (Lühinimestik). Eerik-Niiles Kross. Tartu, 1998. *Nõukogude Kaug-Põhja vangilaagrid ja Eesti Poliitvangid Kolõmal. Aadu Oll. Tartu, 1999. *Nõukogudeaegne Narva. Elanikkonna kujunemine 1944–1970. David Vseviov. Tartu, 2001. *Sakalamaa ei unusta. Nimede Register. Tartu, 2001. *2005 ilmus Valge Raamat- eesti rahva kaotustest okupatsioonide labi 1940–1991 ==Välislingid== <!-- 22. jaanuar 2022, seda veebilehte pole enam, kas uuel vabamu.ee lehel on ? *[http://www.okupatsioon.ee/et/kes-me-oleme/155-orurk ORURKist Okupatsioonide Muuseumi kodulehel] --> * Nr 25 • Oktoober 2005, [[Toomas Hiio]], [https://diplomaatia.ee/kahjude-ja-kaotuste-kokkuvote/ Kahjude ja kaotuste kokkuvõte], [[Diplomaatia (ajakiri)|ajakiri Diplomaatia]] * [https://mnemosyne.ee/publikatsioonid/ Eesti Mälu Instituut, Publikatsioonid, Toimetised] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] 0h8tqlqunl7dodrcih3hcc8fi3ug81s 7257530 7257518 2026-10-23T07:03:57Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. 6120894 wikitext text/x-wiki '''Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon''' (lühend '''ORURK''') on 1992. aastal Tallinnas moodustatud [[komisjon]], mis uurib 20. sajandil [[okupatsioon]]ivõimude kohaldatud [[vägivald]]a Eesti territooriumil ja [[Eesti kodanik]]e suhtes teistes riikides<ref name="Okupatsioonide muuseum">https://web.archive.org/web/20140928124317/http://www.okupatsioon.ee/et/kes-me-oleme/155-orurk (vaadatud 28.09.2014)</ref>. == Tegevusest == {{kaasajasta}} ORURKi koosseis ja põhikiri kinnitati [[Riigikogu]] otsusega 17. juunil 1993<ref name="Okupatsioonide muuseum"/>. ORURKi esimene esimees oli [[Jaan Kross]]. {{kas|Praegu on esimees [[Vello Salo]]}}<ref name="Okupatsioonide muuseum"/>. Komisjon uurib kolme okupatsiooni tagajärgi<ref name="Okupatsioonide muuseum"/>: *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Esimene Nõukogude okupatsioon aastatel 1940–1941]]; *[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon aastatel 1941–1944]]; *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Teine Nõukogude okupatsioon aastatel 1944–1990?]]. ==Vaata ka== *[[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti poliitilise eliidi saatusest. Peep Varju. Tallinn, 1994. *Eesti laste küüditamine 14.juunil 1941 kui genotsiidikuritegu. Peep Varju. Tallinn, 1994. *Eesti kunstielu ja okupatsioonide repressiivpoliitika. Jaak Kangilaski ja Ene Lamp. Tallinn, 1994. *Eesti arstkond ja okupatsioonid. Helbe Merila-Lattik. Tallinn, 1995. *Eesti raamatute hävitamine nõukogude võimu poolt. Piret Lotman ja Avo Lõhmus. Tallinn, 1995. *Saaremaa inimkaotused esimese Nõukogude okupatsiooni tagajärjel. Juta Vessik ja Peep Varju. Tallinn, 1995. (Inglise keeles 1997; teine trükk eesti keeles, 6A, 1997). *Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejatele. (Lühinimestik). Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe. Tartu, 1996. *E.V. kaadriohvitseride saatus 1938 – 1996. Vello Salo. Tartu, 1996. *”Soomepoiste” langenud. Uno Tõnnus. Tartu, 1996. *Eesti rahva inimohvrid Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal 1940 – 1953. Peep Varju. Tartu, 1997. *Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. Enn Sarv. Tartu, 1997. *Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaile. Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe. Tartu, 1998. *Pro Patria II. Auraamat langenud ja hukkunud metsavendadele 1944 – 1978. (Lühinimestik). Eerik-Niiles Kross. Tartu, 1998. *Nõukogude Kaug-Põhja vangilaagrid ja Eesti Poliitvangid Kolõmal. Aadu Oll. Tartu, 1999. *Nõukogudeaegne Narva. Elanikkonna kujunemine 1944–1970. David Vseviov. Tartu, 2001. *Sakalamaa ei unusta. Nimede Register. Tartu, 2001. *2005 ilmus Valge Raamat- eesti rahva kaotustest okupatsioonide labi 1940–1991 ==Välislingid== <!-- 22. jaanuar 2022, seda veebilehte pole enam, kas uuel vabamu.ee lehel on ? *[http://www.okupatsioon.ee/et/kes-me-oleme/155-orurk ORURKist Okupatsioonide Muuseumi kodulehel] --> * Nr 25 • Oktoober 2005, [[Toomas Hiio]], [https://diplomaatia.ee/kahjude-ja-kaotuste-kokkuvote/ Kahjude ja kaotuste kokkuvõte], [[Diplomaatia (ajakiri)|ajakiri Diplomaatia]] * [https://mnemosyne.ee/publikatsioonid/ Eesti Mälu Instituut, Publikatsioonid, Toimetised] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] cmmzhrt0x898bzlbo1zvas0d5ssn447 Vitraaž 0 379777 7257552 7001404 2026-10-23T07:44:55Z Kuriuss 38125 7257552 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Toomkirik-vitraaž aken käärkambris.JPG|pisi|[[Tallinna Toomkirik]]u aknavitraaž (2014)]] '''Vitraaž''' ([[prantsuse keel]]es ''vitrage'' < [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''vitrum'' – 'klaas') on värvilistest või värvitutest klaasitükkidest tehtud [[kunstiteos]], mis on asetatud näiteks aknaavasse ('''aknavitraaž'''){{lisa viide}}. == Ajalooline vitraaž == Üks levinumaid vitraažmaali võtteid on näiteks ''[[grisaille]]'' ehk hallitoonitehnika ([[12. sajand]]) [[Hõbedakollane|hõbedakollaste]] laikudega, kuid ajapikku lisandusid muudki värvid ja maalingud. G''risaille''<nowiki/>'i tehnika puhul on tegu hallides toonides [[Raudoksiidid|raudoksiidvärviga]] tõmmatud piirjoontega, mis on erineva heleduse-tumedusega. Hõbedakollane saadi hõbedasoolasid põletades.<ref>Reppo 2022, 148-150</ref> == Arheoloogilised leiud Eestist == Eestis on [[Pärnu|Pärnust]] leitud ohtralt värvitud aknaklaasi näiteid. Kujutatud on loomi ([[lõvi]] ja [[Hirv|emahirv]]), inimesi, [[Floora|floorat]], taevast, [[Rist|riste]], jooni, [[Ingel|inglit]] ja muud. [[Tallinn|Tallinna]] [[Jahu tänav|Jahu tänava]] keskaegse prügimäe leidudest oli kõige uhkemal aknaruudul kujutatud muusikut või [[Narr|narri]] flöödiga.<ref>Russow et al. 2019, 200</ref> [[Haapsalu|Haapsalust]] on [[18. sajand|18. sajandist]] teada komme, et uue hoone ehitusel pühendati vapimaalinguga aken rikastele ja mõjukatele sugulastele või sõpradele, kes siis selle pühendatud akna omast taskust kinni maksma pidid.<ref>Reppo 2019, 18</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == * Russow, E., Randoja, K., Bernotas, R., Tvauri, A., Rammo, R., Reppo, M., Ratas, J., Kreem, J., Lõugas, L. (2019.) "A late medieval treasure trove of Tallinn. Salvage excavations of the 15th-century landfill between the Jahu and Väike-Patarei streets." ''Archaeological Fieldwork in Estonia 2018'', 185−218. * Reppo, M. (2019). ''"''Kümme liitrit klaasikilde Haapsalu piiskopilinnuse käimlast ehk De la Gardie’d kui oletatav lüli Haapsalu ja Hüti vahel". ''Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat'', 7–28. * Reppo, M. (2022). "Lääne-Eesti ja muu maailm: võrdlevalt Haapsalu ja Pärnu klaasileidudest". ''Läänemaa Muuseumi Toimetised'', XXIV, 140–170. [[Kategooria:Klaasikunst]] [[Kategooria:Dekoratiivkunst]] ocrn8hzzr7pw4f74ak3yg5jnodnp4kr Riia Püha Jakobi kirik 0 384346 7257413 7251719 2026-10-22T18:34:52Z NOSSER 8097 /* Riia Jakobi rootsi kogudus */ 7257413 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Riia Püha Jakobi kirik |pilt = Riga - Sv. Jēkaba Katedrāles - panoramio.jpg |pildiallkiri = Riia Püha Jakobi kirik |riik = [[Läti]] |asukoht = [[Riia]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = |esmamainimine = [[1225]] |kuuluvus = |laiuskoord = 56/57/3 |pikkuskoord = 24/6/16 }} [[Pilt:Church entrance anno 1225 (8532887682).jpg|pisi|püsti|Kiriku sissepääs]] '''Riia Püha Jakobi kirik''' ([[läti keel]]es ''Rīgas Svētā Jēkaba Romas katoļu katedrāle'') on [[katedraal]] [[Läti]]s [[Riia]] linnas [[Vecrīga]] asumis aadressil Mazajā pils ielā 4. [[Katedraal]] on alates 1923. aastast Läti [[Rooma-katoliku kirik]]u [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] katedraaliks. == Kirikuhoone == Jakobi kirik ehitati algse [[Tsistertslaste ordu|tsistertslas]]te [[klooster|kloostr]]i varemetele. Püha Jakobi kiriku pikkus on 20 meetrit, laius aga 24 meetrit. Kiriku kõrgus on 86 meetrit. Torni tipus on kukke kujutav tuulelipp, mis pandi sinna aastal [[1736]]. Koori osa on ilma [[apsiid]]ita. Interjööris on kasutatud gooti stiilis kirikute juures haruldast taimornamenti, mis ehib sammaste [[kapiteel]]e. == Ajalugu == [[File:План Рыгі 1400 года (рэканструкцыя В. Ноймана).jpg|pisi|Riia linn ja linna kirikud 15. sajandil]] Kirikut on esimest korda mainitud aastal [[1225]], mil hoone sisse pühitseti. Toona oli tegemist tavalise kirikuga, katedraali funktsioone täitis aga [[Riia toomkirik]]. Ehitus ise algas ilmselt aastal [[1212]]. 15. sajandil asuti kirikule ehitama kivist torni, samuti ehitati selle juurde Püha Risti kabel. [[File:Riga - Cosmographiae uniuersalis 1550 (87682073).jpg|pisi|Vaade Riiale, 1547]] Aastal 1522 algas Riias jutlustega Püha Jakobi kirikus ja [[Riia Püha Peetri kirik]]uis [[reformatsioon Liivimaal]], mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. Püha Jakobi kirikust sai luterlik kirik, kus jutlusi peeti [[läti keel]]es (tõenäoliselt ka [[liivi keel]]es). [[File:Riga 1650.jpg|pisi|Vaade [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegsele]] Riiale (1650): [[Riia loss]], Riia Jakobi kirik, [[Riia toomkirik]], [[Riia raekoda]], [[Riia Püha Peetri kirik|Riia Peetri kirik]], [[Riia Jaani kirik]]]] Rzeczpospolita ja katoliku kiriku [[Vastureformatsioon|ülemvõimu taastamise]] järel tugevnes [[Rooma paavst]]ile alluva poola katoliku kiriku mõju usupuhastusega luteri usku läinud Läti ja Liivimaa elanikkonnale. Riias tõi see kaasa selle, et Püha Jakobi kirik anti üle katoliiklastele. [[1582]]. aastal kehtestas Rooma paavst [[Gregorius XIII]] uue ehk [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] järgse ajaarvamissüsteemi, mis Poola kuninga [[Stefan Batory]] korraldusega viidi sisse ka 1582. aastal [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkon]]nas ja Riia linnas. Korraldus uuele ajaarvamisele üleminekust täideti Riia rae poolt alles [[1584]]. aastal, pärast suure rahatrahviga ähvardamist. [[Riia raad|Riia ra]]e allumine Poola keskvõimu nõudmistele, kutsus esile 1584. aasta jõulude ajal rahvarahutused Riias, nn 1584.–1589. aasta [[Kalendrirahutused]]. Uue kalendri järgi peetava jõulumissa ajal tungisid Riia linnakodanikud Püha Jakobi kirikusse ning rüüstasid selle. Rahutuste käigus hukati<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Vellingk_nr_72#TAB1 Gotthard Vellingk. Borgmästare i Riga 1576-03-02. Fick stadfästelse på sitt adelskap 1580-01-04 av konung Stefan Bathory. Utvald jämte andra av staden Riga att 1579–1580 underhandla med konungen av Polen. Överlämnade S:t Jakobs kyrka i Riga till katolsk gudstjänst och uppväckte därigenom folkets förtrytelse, fängslad av stadens borgerskap 1586], www.adelsvapen.com</ref> [[Stefan Batory|Stefan Bathory]] poolt aadeldatud ja Poola kuninga kirikule üleandmise käsku täitnud [[Riia bürgermeister]] [[Gotthard Vellingk]] (1546–1586).<ref>{{BBLD|GND120255456|Welling, Gotthard (1546-1586)}}</ref> [[File:METTIG(1897) p389 BALAGERUNG DER STADT RIGA DURCH POLNISCH-SÄCHSISCHE TRUPPEN (1700).jpg|pisi|Vaade Riiale, [[Riia piiramine (1710)|Riia piiramise]] ajal, 1700]] 1621. aastal läks [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625. aasta sõjategevuse]] tagajärjel Riia nagu kogu Liivimaa [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] koosseisu ja [[protestantism]] taaskehtestati [[Rootsi-Liivimaa]]l usundina. Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] muutis Püha Jakobi kiriku Rootsi [[garnison]]i luteri kirikuks, kus peeti jutlusi ka [[saksa keel|saksa]] ja [[eesti keel]]es. 1621. aastal moodustati rootsi kogudus. Kiriku kõrval kabelis hakkas aastal [[1675]] tegutsema kool, mis kasvas välja endisest [[jesuiidid|jesuiitide]] kolleegiumist. See kandis nime ''Schola Carolina''. Pärast 1710. aastat sai Jakobi kirik Vene kroonu (nimetatud ka saksa k. ''Krons-Kirche zu S. Jakob in Riga'') protestantlikuks kirikuks, kus tegutsesid saksa ja rootsi (rootsi-soome-eesti) kogudus. 1736. aasta septembris alustas Riias jutlustusi Riia Jakobi kirikus vendade koguduse ehk [[Hernhuutlus|hernhuutl]]aste liikumise rajaja krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]. [[1765]]. aastal restaureeriti tornikiiver, ühtlasi muudeti see [[barokk|barokseks]]. Aastal [[1782]] ehitati ümber peasissekäik. Kirikutorni asetati neli kella, aga [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal viidi need Venemaale ning need läksid kaotsi. Riia Jaani kiriku altarit ehib [[Johann Köler]]i maal "Halastus". [[1901]]. aastal asendati senine vana [[altar]] uuega. [[File:Riga1900Jacobkirche.jpg|pisi|Riia Püha Jakobi kirik, u 1900]] [[1777]]. aastast pidas Riia Jakobi kirikus eestikeelseid jumalateenistusi Eesti kogudus. [[Riia Jakobi eesti kogudus]]e kellamees ja koguduse eeslaulja oli Viljandimaalt pärit [[Kikka Jaak]], kelle Riias sündinud poega [[Kristjan Jaak Peterson]]i (1801–1822) peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks. [[File:Rigas centrs - panoramio (5).jpg|pisi|Jakobi ja [[Riia toomkirik]]]] Riia Püha Jakobi kiriku Vemaa keisririigi [[Patronaadiõigus|patronaadiõigus]]ega kogudused olid Liivimaa konsistooriumi, mitte [[VELK Riia konsistooriumiringkond|Riia linnakonsistoorium]]i ja [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond|VELK Liivimaa konsistooriumiringkonna]] haldusalas. 1859. aastal oli Riia Püha Jakobi kiriku saksa koguduse hingekirjas 4400 ja rootsi-eesti koguduses 975 inimest<ref name=":0">[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00535|seite 495}}–496</ref>. [[1923]]. aastal toimus [[referendum]], kus rahvas otsustas, kellele kirik kuuluma peaks. Referendumi tulemusel sai kirik katoliiklastele, kes võtsid selle kasutusele [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] katedraalina. *[[Andreas Knopken]], [[Sylvester Tegetmeyer]], luterlikud jutlustajad [[Reformatsioon Liivimaal|reformatsioon]]iaja Riias == Riia Jakobi läti kogudus == *1527–1541, Nicolaus Ramme<ref>{{BBLD|GND1202394469|Ramm/Ramme, Nicolaus (-1532)}}</ref>, Jakobi kirik läti [[Luterlus|luterius]]u pastor (Limbaži kloostri endine katoliku preester)<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl E]].: Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. 1, Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel, Riga 1843, {{BSB|10450229,00033|seite 21}}</ref> *~1527–1540, Stephan Krämer, diakon *~1543, Johann Eeck, *Lorenz von Scheden (surn. u 1536), diakon *Thomas Meier, diakon *Johann Ring *Matthias Tredop * Johann Bruns (surn. 1571) *1575, Johannes thom Dal (surn. 1612)<ref name="die-livlan">Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 64</ref> *Auervinus thor Auest (surn. 1589) *Wilhelm Donat (surn. 1582)<ref name="die-livlan" /> *1582<ref>Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 66</ref>, Werner Foltelius *1582, Gerhard zum Brook ehk Paludanius (1545–1590<ref>Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 62</ref>) *Caspar Timm<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 70</ref> *Johann Reckmann == Riia Jakobi rootsi kogudus == {{vaata|Riia Jakobi rootsi kogudus}} Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] muutis Püha Jakobi kiriku Rootsi garnisoni luteri kirikuks, kus peeti jutlusi ka [[saksa keel|saksa]] ja [[eesti keel]]es. 1621. aastal moodustati rootsi kogudus. Riia Püha Jakobi kirikus tegutsesid luteriusu vaimulikena: *1621<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl E]].: Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. 1, Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel, [https://digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10450229?page=33 seite 21-23]</ref>– Petrus Jonæ Gutheim (Petrus Arvidi Guthemius) (1596–1644), Riia Jakobi rootsi koguduse pastor ja [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]i assessor, [[Riia superintendent|Riia viitsesuperintendent]]<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 [https://runeberg.org/schkling/0104.html s. 96]</ref> [[Riia praostkond|Riia praostkonnas]] *1650, Jeremias [[Agricola]]<ref>Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, Helsingfors. Förlagsaktiebolaget Söderström & C:o 1909–1916, [https://runeberg.org/frfinl/0109.html s. 104]</ref>, diakonpastor *1661–1664, [[Johannes Gezelius vanem]], pastor<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU76/table Gezelius, Johan (1615-1690)], akatemiasampo.fi</ref>, kes oli ka 1662–1672, [[Liivimaa superintendent]] *1662–1672, Jeremias Raumstadius (1628–1673)<ref>[https://kansallisbiografia.fi/paimenmuisto/henkilo/2067 Raumstadius, Jeremias Gregorii (1628–1673)], kansallisbiografia.fi</ref>, *1664–1665, Gustaf Schilling, rootsi koguduse pastor *1665–1667, Herlacus Buthelius, rootsi koguduse pastor ** 1674, [[Johan Ericus Albogius]] († 1693), Riia rootsi koguduse abipastor (compastor) ja Savo ([[Otto Reinhold Taube]]) jalaväerügemendi rügemendipastor 1673–1679<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1609 Johan Albogius Johannes Erici, Savon jalkaväkirykmentin (Otto Reinhold Tauben rykm.) rykmentinpastori 1673–79, samalla Riian ruots. seurak. apulaiskirkkoherra (compastor) 1674 († Porvoossa 1693)], (vaadatud 28.9.2026)</ref> *1694–1696, Andreas Georg Nothmann, Riia Jakobi kiriku ülempastor *1688–1710, Olof Fontin<ref>[https://sukututkijanloppuvuosi.blogspot.com/2015/12/riian-ruotsalais-suomalaisesta.html Riian ruotsalais-suomalaisesta seurakunnasta], sukututkijanloppuvuosi.blogspot.com, 12. joulukuuta 2015</ref> (surn. 1710<ref>[https://sukututkijanloppuvuosi.blogspot.com/2024/06/riian-ruotsalais-suomalaiset-papit.html?m=1 Riian ruotsalais-suomalaiset papit], sukututkijanloppuvuosi.blogspot.com, 14. kesäkuuta 2024</ref><ref>[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], TARTU 1939, seite 26</ref>), Riia Jakobi kiriku pastor **1704–1709 Gudmund Krook (surn. 1709<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=224&ocr=true s. 218]-219, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Riia P. Jakobi rootsi koguduse abipastor (compastor) **1709, Erich Not(h)mann, adjunktpastor :Riia vene võimu alla minekuga ühendati rootsi ja soome kogudused (ja sh [[Riia Jakobi eesti kogudus|eestlased]]), kus pastoritena tegutsesid: *1711, Petrus Brenner (1677–1720)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4306 Brenner, Petter (1677-1720)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1726–1754<ref>[https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4010 Johan Forsman], Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852 (vaadatud 08.06.2025)</ref> [[Johan Forsman]] (1672–1754)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=196&ocr=true s. 190]-191, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, *1759–1760<ref>[https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6771 Karl Hodeen], Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852 (vaadatud 08.06.2025)</ref> [[Karl Hodeen]] (1723–1760), *1760–1776, Karl Norrmann *1777–1805<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8459/table Ytter, Johan (1743-1805)], akatemiasampo.fi</ref> [[Johan Ytter]] (1743–1805), *1805–1814<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU895/table Ytter, Johan Adolf (1771-1814)], akatemiasampo.fi</ref> [[Johan Adolf Ytter]] (1771–1814). *1835/1837<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA22&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA21#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 22-23 </ref>–1865 [[Otto August von Jannau]], Riia Jakobi rootsi-eesti koguduse<ref name=":0" /> [[Riia Jakobi eesti kogudus|Jakobi kiriku eesti pihtkonna]] pastor [[Pilt:Catedral de Santiago, Riga, Letonia, 2012-08-07, DD 04.JPG|thumb|Kiriku sisevaade]] [[File:Cathedral of Saint James Interior 2, Riga, Latvia - Diliff.jpg|thumb|Kiriku sisevaade]] == Riia Jakobi saksa kogudus == {{vaata|Riia Jakobi saksa kogudus}} *1704– [[Andreas Willebrand]] (1652–1737), Jakobi kiriku saksa koguduse vaimulik<ref>[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], seite 99-102</ref> Pärast 1710. aastat sai Jakobi kirik Vene kroonu protestantlikuks kirikuks, kus teenisid saksa koguduse luteriusu pastoritena: *1713–1726<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl E]].: Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. 1, Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel, [https://digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10450229?page=34,35 seite 22-23]</ref>, Wendelin Steuding<ref>{{BBLD|GND1052215041|Steuding, Wendelin}}</ref>, Jakobi kiriku ülempastor *–1734, Christian Haumann (1692–1734), Jakobi kiriku ülempastor *–1738, Georg Ernst Heling, Jakobi kiriku ülempastor *1739–1749, [[Friedrich Bernhard Blaufuss]] (1697–1756<ref>{{BBLD|0000000417066620|Blaufuss, Friedrich Bernhard (1697-1756)}}</ref>), Riia Jakobi kiriku ülempastor<ref>[[Olaf Sild]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/a5b841e4-e016-4f76-968a-ccde472405d1/content August Hermann Francke' mõjud meie maal.], [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusline Ajakiri]], Detsember 1927 Nr 2, lk 130, 131</ref>, **1749–1756, Heinrich Friedrich Heerwagen, adjunkpastor *1756–1772, [[Heinrich Friedrich Heerwagen]] (1717–1773), pastor **1769–1770, [[Heinrich Ernst Schröder]], vikaarpastor *1773–1775, [[Johann Jacob Harder]] (1734–1775)<ref>[https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=676 Johann Jacob Harder (1734–1775)], [[EEVA]]</ref>, adjunkt ja pastor<ref>{{BBLD|GND133374289|Harder, Johann Jacob (1734-1775)}}</ref> *1776–1791, [[Christian Adolf Ludwig Dingelstädt]], Riia kiriku ülempastor *1791–1811, [[Karl Gottlob Sonntag]], Riia kiriku ülempastor ** 1792–1832, Otto Karl Jacob Müller (1752<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=249 seite 37]-38</ref>/55–1832), adjunkpastor **1804–1807, [[Christian Gottlieb Mayer]], adjunkpastor **1809–1811, [[Karl Ludwig Grave]], adjunkpastor *1811–1840, [[Karl Ludwig Grave]] (1784–1840) ([[:de:Karl Ludwig Grave|de]]), Riia Jakobi kiriku ülempastor<ref>{{BBLD|0000000382828372|Grave, Karl Ludwig (1784-1840)}}</ref><ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=299 seite 87]-90</ref> [[VELK Riia konsistooriumiringkond|Riia konsistooriumiringkonnas]] *1840–1877, [[Christian August Berkholz]] (1805–1889<ref>[https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=201 Christian Berkholz (1805–1889)], [[EEVA]]</ref>), Riia Jakobi kiriku ülempastor<ref>{{BBLD|0000000403381638|Berkholz, Christian* August (1805-1889)}}</ref> **1832–1836, [[Georg Hermann Josephi]] (1799–1836), adjunktpastor<ref>{{BBLD|GND122962922X|Josephi, Georg Hermann* (1799-1836)}}</ref> **1871–1876, Leonhard Johann Girgensohn (1837–1917), pastoradjunkt<ref>{{BBLD|GND1229544038|Girgensohn, Leonhard Johann (1837-1917)}}</ref> * 1877<ref>Holst, Leopold von, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/47efc59d-593e-466f-b8f7-945a0fc95a4f/content Chronik und Stammbaum der Familie von Holst], Freiburg im Breisgau : Druck- und Verlags-Gesellschaft vormals Dölter, Emmendingen 1909, seite 74</ref>– [[Johann von Holst|Johann Ernst von Holst]] (1828–1898<ref>{{BBLD|GND1218813059|Holst, Johann* Ernst v. (1828-1898)}}</ref>), Riia Jakobi kiriku ülempastor, **1883– [[Heinrich Hermann Louis Eisenschmidt]] (1855–1918<ref>{{BBLD|GND1229666729|Eisenschmidt, Heinrich* Hermann Louis (1855-1918)}}</ref>) koguduse vikaarpastor. * 1890–1914, [[Thomas Girgensohn|Paul Julius ''Thomas Girgensohn'']] (1851–1914), Riia Jakobi kiriku ülempastor, [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond|Liivimaa konsistooriumiringkonnas]] == Riia Jakobi eesti kogudus == {{vaata|Riia Jakobi eesti kogudus}} Riia eesti kogudust on mainitud ajalooürikutes [[1777]]. aastal{{lisa viide}}, kuid kuni [[1870]]. aastani tegutses kogudus koos Riia Püha Jakobi kiriku saksa, rootsi ja soome kogudustega, seejärel aga kogudus iseseisvus. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00535|seite 495}}–496 *[[Christian Berkholz|Christian August Berkholz]], [http://hdl.handle.net/10062/16844 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern], Riga, 1867, seite 65-107 *Haralds Biezais, Das Kirchenbuch der St. Jakobskirche in Riga, 1582-1621. 1957, Otto Harrassowitz GmbH & Co, Wiesbaden *[[Tõnu Karma]], KRISTIAN JAAK PETERSON ehk see, kus ta elas ja käis, mida nägi ja kellega kokku sai oma lühikese elu sees, Keel ja Kirjandus, nr 8, 1972, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193442/142741/page/34 lk 478–487] == Välislingid == {{commonskat|St. James's Cathedral, Riga}} * [http://www.makslasvesture.lv/index.php/Sv._J%C4%93kaba_bazn%C4%ABca_R%C4%ABg%C4%81 Artikkel kiriku ajaloo kohta], www.makslasvesture.lv (läti keeles) [[Kategooria:Riia kirikud]] [[Kategooria:Tellisgootika ehitised]] [[Kategooria:Kristlus Lätis]] [[Kategooria:Riia linnakonsistoorium]] [[Kategooria:Katoliiklus Lätis]] [[Kategooria:Riia vanalinn]] i1gkags5ec8cc90eqeozxhtea5tt342 Kursell 0 385165 7257643 7007660 2026-10-23T11:31:57Z Trebors 57925 7257643 wikitext text/x-wiki [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Kurselli suguvõsa aadlivapp]] '''Kursell''' oli [[baltisaksa]] [[aadlisuguvõsa]]. Aadlisuguvõsa esiisa on teadmata. Aastast [[1442]] on teada Georg (Jörg, Jürgen) von Kursell, kes oli [[Kuramaa]]l [[Saksa ordu]] [[vasall]]<ref>{{BBLD|GND1342250958}}</ref> ja [[lääniisand]]. Kuramaalt liikusid suguvõsa liikmed [[Liivimaa]]le, [[Eestimaa]]le ja [[Saaremaa]]le. Suguvõsa kanti 1746. aastal [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] ja 1878. aastal [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]]. Suguvõsale kuulusid eri aegadel Eesti alal [[Haeska mõis|Haeska]], [[Sinalepa mõis|Sinalepa]], [[Erra mõis|Erra]], [[Tõstamaa mõis]]. [[File:Örebro, Sankt Nicolai kyrka - KMB - 16000200049759.jpg|pisi|[[Jost Kursell]]i (1575–1606) vappepitaaf Rootsi [[Örebro]] kirikus]] ==Suguvõsa liikmeid== *[[Jürgen Kursell]] (surn. 1539)<ref name=":3">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=136 seite 339]</ref> 1545−1549, [[Tartu stift]]i [[Tartu stiftifoogtide loend|foogt]], mõisaomanik *[[Reinhold Kursell]] (suri pärast 1552), [[Tartu toomkapiitel|Tartu toom]]härra *[[Jürgen Kursell (1558)|Jürgen Kursell]] (suri 1558), Tartu stiftifoogt<ref name=":3" />, [[Sõmerpalu mõis|Sõmerpalu]], [[Kärgula mõis|Kärgula]], [[Rõuge mõis|Rõuge]] ja [[Nursi mõis]]aomanik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, [https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000345/images/index.html?fip=193.174.98.30&id=00000345&seite=524 seite 524]</ref> *[[Klaus Kursell]] (hukatud 1570 Tallinnas), Rootsi sõjaväelane (väliooberst) *[[Christopher Kursell]] (surnud 1577 [[Võnnu piiramine (1577)|Võnnu]])<ref name=":3" />, Saare-Lääne toomhärra, kuningas [[Magnus]]e õuejunkur *[[Jost Kursell]] (1575–1606), Rootsi [[Örebro]] ja [[Nerike]] asehaldur<ref name=":3" /> *[[Wolter Kursell]] (surn. 1604), [[Haapsalu asehaldurite loend|Haapsalu asehaldur]], [[Sõmerpalu mõis]]a ja [[Sõmerpalu vasallilinnus|Sõmerpalu linnuse]]valdaja, [[Haeska mõis]]nik<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16755 Haeska mõis (Martna khk)], Eesti Ajalooarhiiv, Kinnistute register</ref><ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16819&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Kiideva&_xr=eNotjEsKgDAQQ%252B8yF9CKoMQjuPQAMthSB7V%252BWt2Id7d%252BVgnJSxgKpyCtGPlnPLIMNIhz4sOuE2946%252FpGpmU0FFulQKP0oZ2DF2efqADVItoc%252FAKg9Vf1aBl5dnZn%252B%252B7juQlUXdcNgvMmtw%253D%253D Kiideva mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> *Hinrick<ref>[https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=15273&_xr=eNolil0OQDAQBu%252ByByhLinyeHMAhNqyS%252BEvxJO6u5W1mMgLGPSGtBfkPB7gA7eK7cdH1TA6NSKGXIK9Dt%252FUajTNQ0xpma9hwamOrQLOs7hL3LeHQk%252BrneQEtAh5W Hinrick Kursell'i kviitung Remmerth Scharenberch'ile 20000 marga kohta 30.04.1573], Rahvusarhiiv, Pärgamendid AM.115.1.105</ref>/Heinrich von Kursell (surn. 1608), [[Haapsalu asehaldurite loend|Haapsalu asehaldur]]<ref name=":4" /> (1603), [[Jägala mõis|Jägala]], [[Mäemõisa mõis|Mäemõisa]], [[Parila mõis|Parila]], [[Sinalepa mõis]]nik, *Heinrich Christopher von Kursell (1650–1679), [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkon]]na [[Parila mõis]]nik *Christopher von Kursell (surn. 1656 [[Riia piiramine (1656)|Riia]]), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Sinalepa, [[Parila mõis]]nik<ref name=":4" /> === Ehmja suguvõsaliin === *A Christopher Heinrich von Kursell (surn. 1697), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Martna kihelkond|Martna kihelkon]]na [[Ehmja mõis]]nik.[[File:Christopher Heinrich von Kursell.jpg|thumb|Christoph Heinrich von Kursell (1722–1795)]] **B1 [[Christopher Engelbrecht von Kursell]] (1685–1756), Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), [[1737]]–[[1740]] oli ta [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik ja [[Eestimaa konsistoorium]]i president, [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Väike-Rõude mõis|Väike-Rõude]] ja [[Kurevere mõis]]nik. Suguvõsa Ehmja (saksa k. ''Haus Echmes'')<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00144|seite 122}}</ref> liin. ***C1 ''Christoph'' Heinrich ''von Kursell'' (1722–1795 Haapsalu), sõjaväelane, Preisi leitnant, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), [[Seliküla mõis|Seliküla]] ja [[Ohtu mõis]]nik, [[Haanja mõis|Haanja riigimõis]]a rentnik<ref>{{BBLD|GND1173665080|Kursell, Christopher Heinrich v. (1722-1795)}}</ref> ****D1 Christoph Reinhold von Kursell (sünd. 1775), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Hardu mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1200901495|Kursell, Christoph* Reinhold v. (1775-1840)}}</ref> *****E Konstantin von Kursell (1806–1880), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)<ref>{{BBLD|GND1194312063|Kursell, Konstantin (Christoforovič) v. (1806-1880)}}</ref> ******F1 Paul Johann Alexander von Kursell (1839–1915), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ******G Konstantin Moritz von Kursell (1840–1885), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik) ******F2 ''Woldemar'' Jacob von Kursell (1849–1915), Venemaa keisririigi aktsiisiametnik *******G [[Otto Konstantin Gottlieb von Kursell]] (1884–1967), baltisaksa kunstnik, Saksamaa Riigipäeva liige, Berliini riikliku kujutavate kunstide kooli direktor, Orduasutajate Liidu ja [[Balti Vendlus]]e liikumise aktivist<ref>{{BBLD|0000000081943625|Kursell, Otto Konstantin Gottlieb v. (1884-1967)}}</ref> ****D2 Moritz Gustav von Kursell (1776 – pärast 1834), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Leedi mõis ja Mõisamaa mõisnik ***C2 Berend Johann von Kursell (u. 1727 – 1759), sõjaväelane (kapten), [[Koila mõis|Koila]], [[Kurevere mõis|Kurevere]], [[Väike-Rõude mõis]]nik, meeskohtunik ***C3 [[Moritz Engelbrecht von Kursell]] (1744–1799), [[Eestimaa rüütelkonna sekretär|Eestimaa rüütelkonna kantselei majandussekretär]], [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peame]]es ja [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend#Kubermangu aadlimarssalid (1783–1796)|Eestimaa kubermangu]] [[aadlimarssal]], [[Esna mõis]]nik **B2 Heinrich Adolf von Kursell (1693–1758) ([[:de:Heinrich Adolf von Kurssel|de]]), [[Preisi kuningriik|Preisi]] sõjaväelane (kindralmajor)<ref>{{BBLD|GND136602118|Kursell, Heinrich Adolf v. (1693-1758)}}</ref>. Preisi suguvõsaliin<ref name=":4">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00137|seite 120}}</ref>. Preisi sõjaväelase kindralleitnant Karl Heinrich Adolf von Kursseli ([[:de:Karl Heinrich Adolf von Kurssel|de]]) (1780–1853) vanaisa. === Sinalepa suguvõsaliin === [[File:Kurselli vapp.jpg|pisi|Christoffer von Kurselli (1650–1679) vappepitaaf [[Ridala kirikus]]]] *A Johann Friedrich von Kursell (1678–1758), [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] sõjaväelane ([[oberst]]), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Sinalepa mõis]]nik<ref name="von-kursel">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=525&fip=193.174.98.30 von Kursell], Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971</ref>. Suguvõsa Sinalepa (saksa k. ''Haus Sinnalep'')<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00140|seite 123}}</ref> liin **B Johann Friedrich von Kursell (1726–1813), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[Sinalepa mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/image_525 von Kursell], Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971</ref><ref>{{BBLD|GND1224388526|Kursell, Johann Friedrich v. (1726-1813)}}</ref> ***C1 Heinrich Wilhelm Friedrich von Kursell (1760–1806), Venemaa keisririigi sõjaväelane, [[Sargvere mõis|Sargvere]] mõisnik, [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]], [[Vatla mõis|Vatla]] ja [[Kiska mõis]]a pandihärra<ref>{{BBLD|GND1224388887|Kursell, Heinrich Wilhelm Friedrich* (Fritz) v. (1760-1806)}}</ref> ****D1 Magnus Heinrich von Kursell (1785–1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant)<ref>[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00142.html?prozent= von Kursell], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> ****D2 Alexander Christoph von Kursell (1801–1857), Venemaa keisririigi sõjaväelane ulaanipolgu komandör (kindralmajor)<ref name="von-kursel" /> *****E1 [[Alexander Andreas von Kursell]] (1854–1918), [[Erra mõis]]nik *****E2 Johann (Iwo) Heinrich Christoph von Kursell (1856–1893), [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonna]] [[Kingli mõis]]nik ***C2 [[Otto von Kursell|Otto Gotthard Ferdinand von Kursell]] (1763–1825), [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Sinalepa mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1224388879|Kursell, Otto* Gotthard Ferdinand v. (1763-1825)}}</ref> ****D1 Otto Friedrich Wilhelm von Kursell (1805–1885), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe staabikapten), [[Läänemaa]] [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], [[Sinalepa mõis]]nik<ref name="ReferenceA">[http://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/image_142 von Kursell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, (1931)</ref> *****E Otto Karl Heinrich von Kursell (1845–1912), [[Läänemaa]] [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], [[Sinalepa mõis]]nik<ref name="ReferenceA" /> ****D2 [[August von Kursell|Christopher August von Kursell]] (1807–1879), [[Koigi mõis]]nik<ref name="kursell">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=143von Kursell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, (1931)</ref> *****E [[Oskar von Kursell|Oskar Johann Otto von Kursell]] (1840–1907), [[Järvamaa]] [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] ja [[Koigi mõis]]nik<ref name="kursell" /> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 115-131 [https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00132.html?prozent==]. *''Jahrbuch des Deutschen Adels''. Dritter Band. Berlin: Verlag von W. T. Bruer, 1899. Lk 195-198 [https://viewer.rusneb.ru/ru/rsl01004431111?page=211&rotate=0&theme=white]. *Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00524|seite 524}}-526 {{commonskat|}} ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=232&nimi=kursell&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Kurselli aadlivapp] saidil Aadlivapid Ajalooarhiivis [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kursellid| ]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] 05bty3zogpbv0yt9fi1ssz10v7fjrgs 7257644 7257643 2026-10-23T11:32:17Z Trebors 57925 7257644 wikitext text/x-wiki [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Kurselli suguvõsa aadlivapp]] '''Kursell''' oli [[baltisaksa]] [[aadlisuguvõsa]]. Aadlisuguvõsa esiisa on teadmata. Aastast [[1442]] on teada Georg (Jörg, Jürgen) von Kursell, kes oli [[Kuramaa]]l [[Saksa ordu]] [[vasall]]<ref>{{BBLD|GND1342250958}}</ref> ja [[lääniisand]]. Kuramaalt liikusid suguvõsa liikmed [[Liivimaa]]le, [[Eestimaa]]le ja [[Saaremaa]]le. Suguvõsa kanti 1746. aastal [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] ja 1878. aastal [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]]. Suguvõsale kuulusid eri aegadel Eesti alal [[Haeska mõis|Haeska]], [[Sinalepa mõis|Sinalepa]], [[Erra mõis|Erra]], [[Tõstamaa mõis]]. [[File:Örebro, Sankt Nicolai kyrka - KMB - 16000200049759.jpg|pisi|[[Jost Kursell]]i (1575–1606) vappepitaaf Rootsi [[Örebro]] kirikus]] ==Suguvõsa liikmeid== *[[Jürgen Kursell]] (surn. 1539)<ref name=":3">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=136 seite 339]</ref> 1545−1549, [[Tartu stift]]i [[Tartu stiftifoogtide loend|foogt]], mõisaomanik *[[Reinhold Kursell]] (suri pärast 1552), [[Tartu toomkapiitel|Tartu toom]]härra *[[Jürgen Kursell (1558)|Jürgen Kursell]] (suri 1558), Tartu stiftifoogt<ref name=":3" />, [[Sõmerpalu mõis|Sõmerpalu]], [[Kärgula mõis|Kärgula]], [[Rõuge mõis|Rõuge]] ja [[Nursi mõis]]aomanik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, [https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000345/images/index.html?fip=193.174.98.30&id=00000345&seite=524 seite 524]</ref> *[[Klaus Kursell]] (hukatud 1570 Tallinnas), Rootsi sõjaväelane (väliooberst) *[[Christopher Kursell]] (surnud 1577 [[Võnnu piiramine (1577)|Võnnu]])<ref name=":3" />, Saare-Lääne toomhärra, kuningas [[Magnus]]e õuejunkur *[[Jost Kursell]] (1575–1606), Rootsi [[Örebro]] ja [[Nerike]] asehaldur<ref name=":3" /> *[[Wolter Kursell]] (surn. 1604), [[Haapsalu asehaldurite loend|Haapsalu asehaldur]], [[Sõmerpalu mõis]]a ja [[Sõmerpalu vasallilinnus|Sõmerpalu linnuse]]valdaja, [[Haeska mõis]]nik<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16755 Haeska mõis (Martna khk)], Eesti Ajalooarhiiv, Kinnistute register</ref><ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16819&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Kiideva&_xr=eNotjEsKgDAQQ%252B8yF9CKoMQjuPQAMthSB7V%252BWt2Id7d%252BVgnJSxgKpyCtGPlnPLIMNIhz4sOuE2946%252FpGpmU0FFulQKP0oZ2DF2efqADVItoc%252FAKg9Vf1aBl5dnZn%252B%252B7juQlUXdcNgvMmtw%253D%253D Kiideva mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> *Hinrick<ref>[https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=15273&_xr=eNolil0OQDAQBu%252ByByhLinyeHMAhNqyS%252BEvxJO6u5W1mMgLGPSGtBfkPB7gA7eK7cdH1TA6NSKGXIK9Dt%252FUajTNQ0xpma9hwamOrQLOs7hL3LeHQk%252BrneQEtAh5W Hinrick Kursell'i kviitung Remmerth Scharenberch'ile 20000 marga kohta 30.04.1573], Rahvusarhiiv, Pärgamendid AM.115.1.105</ref>/Heinrich von Kursell (surn. 1608), [[Haapsalu asehaldurite loend|Haapsalu asehaldur]]<ref name=":4" /> (1603), [[Jägala mõis|Jägala]], [[Mäemõisa mõis|Mäemõisa]], [[Parila mõis|Parila]], [[Sinalepa mõis]]nik, *Heinrich Christopher von Kursell (1650–1679), [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkon]]na [[Parila mõis]]nik *Christopher von Kursell (surn. 1656 [[Riia piiramine (1656)|Riia]]), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Sinalepa, [[Parila mõis]]nik<ref name=":4" /> === Ehmja suguvõsaliin === *A Christopher Heinrich von Kursell (surn. 1697), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Martna kihelkond|Martna kihelkon]]na [[Ehmja mõis]]nik.[[File:Christopher Heinrich von Kursell.jpg|thumb|Christoph Heinrich von Kursell (1722–1795)]] **B1 [[Christopher Engelbrecht von Kursell]] (1685–1756), Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), [[1737]]–[[1740]] oli ta [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik ja [[Eestimaa konsistoorium]]i president, [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Väike-Rõude mõis|Väike-Rõude]] ja [[Kurevere mõis]]nik. Suguvõsa Ehmja (saksa k. ''Haus Echmes'')<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00144|seite 122}}</ref> liin. ***C1 ''Christoph'' Heinrich ''von Kursell'' (1722–1795 Haapsalu), sõjaväelane, Preisi leitnant, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), [[Seliküla mõis|Seliküla]] ja [[Ohtu mõis]]nik, [[Haanja mõis|Haanja riigimõis]]a rentnik<ref>{{BBLD|GND1173665080|Kursell, Christopher Heinrich v. (1722-1795)}}</ref> ****D1 Christoph Reinhold von Kursell (sünd. 1775), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Hardu mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1200901495|Kursell, Christoph* Reinhold v. (1775-1840)}}</ref> *****E Konstantin von Kursell (1806–1880), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)<ref>{{BBLD|GND1194312063|Kursell, Konstantin (Christoforovič) v. (1806-1880)}}</ref> ******F1 Paul Johann Alexander von Kursell (1839–1915), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ******G Konstantin Moritz von Kursell (1840–1885), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik) ******F2 ''Woldemar'' Jacob von Kursell (1849–1915), Venemaa keisririigi aktsiisiametnik *******G [[Otto Konstantin Gottlieb von Kursell]] (1884–1967), baltisaksa kunstnik, Saksamaa Riigipäeva liige, Berliini riikliku kujutavate kunstide kooli direktor, Orduasutajate Liidu ja [[Balti Vendlus]]e liikumise aktivist<ref>{{BBLD|0000000081943625|Kursell, Otto Konstantin Gottlieb v. (1884-1967)}}</ref> ****D2 Moritz Gustav von Kursell (1776 – pärast 1834), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Leedi mõis ja Mõisamaa mõisnik ***C2 Berend Johann von Kursell (u. 1727 – 1759), sõjaväelane (kapten), [[Koila mõis|Koila]], [[Kurevere mõis|Kurevere]], [[Väike-Rõude mõis]]nik, meeskohtunik ***C3 [[Moritz Engelbrecht von Kursell]] (1744–1799), [[Eestimaa rüütelkonna sekretär|Eestimaa rüütelkonna kantselei majandussekretär]], [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peame]]es ja [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend#Kubermangu aadlimarssalid (1783–1796)|Eestimaa kubermangu]] [[aadlimarssal]], [[Esna mõis]]nik **B2 Heinrich Adolf von Kursell (1693–1758) ([[:de:Heinrich Adolf von Kurssel|de]]), [[Preisi kuningriik|Preisi]] sõjaväelane (kindralmajor)<ref>{{BBLD|GND136602118|Kursell, Heinrich Adolf v. (1693-1758)}}</ref>. Preisi suguvõsaliin<ref name=":4">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00137|seite 120}}</ref>. Preisi sõjaväelase kindralleitnant Karl Heinrich Adolf von Kursseli ([[:de:Karl Heinrich Adolf von Kurssel|de]]) (1780–1853) vanaisa. === Sinalepa suguvõsaliin === [[File:Kurselli vapp.jpg|pisi|Christoffer von Kurselli (1650–1679) vappepitaaf [[Ridala kirikus]]]] *A Johann Friedrich von Kursell (1678–1758), [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] sõjaväelane ([[oberst]]), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Sinalepa mõis]]nik<ref name="von-kursel">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=525&fip=193.174.98.30 von Kursell], Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971</ref>. Suguvõsa Sinalepa (saksa k. ''Haus Sinnalep'')<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00140|seite 123}}</ref> liin **B Johann Friedrich von Kursell (1726–1813), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[Sinalepa mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/image_525 von Kursell], Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971</ref><ref>{{BBLD|GND1224388526|Kursell, Johann Friedrich v. (1726-1813)}}</ref> ***C1 Heinrich Wilhelm Friedrich von Kursell (1760–1806), Venemaa keisririigi sõjaväelane, [[Sargvere mõis|Sargvere]] mõisnik, [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]], [[Vatla mõis|Vatla]] ja [[Kiska mõis]]a pandihärra<ref>{{BBLD|GND1224388887|Kursell, Heinrich Wilhelm Friedrich* (Fritz) v. (1760-1806)}}</ref> ****D1 Magnus Heinrich von Kursell (1785–1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant)<ref>[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00142.html?prozent= von Kursell], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> ****D2 Alexander Christoph von Kursell (1801–1857), Venemaa keisririigi sõjaväelane ulaanipolgu komandör (kindralmajor)<ref name="von-kursel" /> *****E1 [[Alexander Andreas von Kursell]] (1854–1918), [[Erra mõis]]nik *****E2 Johann (Iwo) Heinrich Christoph von Kursell (1856–1893), [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonna]] [[Kingli mõis]]nik ***C2 [[Otto Gotthard Ferdinand von Kursell]] (1763–1825), [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Sinalepa mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1224388879|Kursell, Otto* Gotthard Ferdinand v. (1763-1825)}}</ref> ****D1 Otto Friedrich Wilhelm von Kursell (1805–1885), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe staabikapten), [[Läänemaa]] [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], [[Sinalepa mõis]]nik<ref name="ReferenceA">[http://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/image_142 von Kursell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, (1931)</ref> *****E Otto Karl Heinrich von Kursell (1845–1912), [[Läänemaa]] [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], [[Sinalepa mõis]]nik<ref name="ReferenceA" /> ****D2 [[August von Kursell|Christopher August von Kursell]] (1807–1879), [[Koigi mõis]]nik<ref name="kursell">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=143von Kursell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, (1931)</ref> *****E [[Oskar von Kursell|Oskar Johann Otto von Kursell]] (1840–1907), [[Järvamaa]] [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] ja [[Koigi mõis]]nik<ref name="kursell" /> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 115-131 [https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00132.html?prozent==]. *''Jahrbuch des Deutschen Adels''. Dritter Band. Berlin: Verlag von W. T. Bruer, 1899. Lk 195-198 [https://viewer.rusneb.ru/ru/rsl01004431111?page=211&rotate=0&theme=white]. *Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00524|seite 524}}-526 {{commonskat|}} ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=232&nimi=kursell&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Kurselli aadlivapp] saidil Aadlivapid Ajalooarhiivis [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kursellid| ]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] 8e6fwer2d2hmq8szg6k4bshlyym3t3i Narva Johannese kogudus 0 385247 7257388 7253049 2026-10-22T17:37:11Z NOSSER 8097 /* Narva Johannese koguduse vaimulikud */ 7257388 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Narva 0003-050 800x600.jpg|pisi|[[Narva Jaani kirik]]]] '''Narva Johannese kogudus''' (ka '''Narva Jaani kogudus''') oli [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]], mis enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõd]]a kasutas [[Narva Johannese kirik]]ut (hävis [[1944]]). Narva Johannese kogudusele kuulus hoone [[Helsingi tänav]] 9. [[Reformatsioon Liivimaal|Reformatsioon]]ist saadik eristati [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]]us eesti ja saksa kogudust, kummalgi olid oma pastorid. Pärast [[Narva piiramine (1581)|Narva vallutamist]] rootslaste poolt 1581. aastal loodi Narvas ka rootsi ja soome kogudused<ref name=":4">[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-jaani/ Koguduse lugu: Narva Jaani], e-kirik.eelk.ee, 2. nov. 2022</ref>. Tõenäoliselt juba 16. sajandil ehitas eesti kogudus endale eraldi kiriku. Kui Narva linn 1610. aastal peaaegu täielikult põles maha, hävines ka eesti koguduse kirik, mis asetses [[Pikk tänav (Narva)|Pikal tänav]]al, umbes hilisemal [[Suur tänav (Narva)|Suurel tänav]]al. Uus puitkirik eesti kogudusele ei ehitatud enam vanale kohale, vaid umbes hilisemale [[Rahu tänav (Narva)|Rahu tänav]]a ja [[Kooli tänav (Narva)|Kooli tänav]]a nurga ligidale. Peale eesti koguduse kasutas seda samuti kui endist kirikutki, ka [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus|Narva soome kogudus]], mille moodustasid osalt linna soomlastest garnisoniväe perekonnad ja Soomest sisserännanud<ref>[[Helle Kalervo Erviö]], [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1933_V_vihik_2.pdf Narva eesti kogudus Rootsi valitsuse ajal.], [[Usuteaduslik Ajakiri]], 1933, nr 1, lk 51 </ref>. Soome ja eesti kogudused ühendati 1655. aastal<ref> Helle Kalervo Erviö, Narva eesti kogudus Rootsi valitsuse ajal., Usuteaduslik Ajakiri, 1933, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f1477a6b-bb24-4ba9-83a6-14d4d04e29e3/content nr 3], lk 87</ref>. Johannese kirik oli algul rootsi [[Luteriusuline|luteriusu]] riigikiriku peakirik ja [[Narva ja Ingerimaa superintendent|Narvas ja Ingerimaa superintendendi]] ja Narva Johannese kiriku ülempastori kirik Narvas ja [[Ingerimaa kubermang]]us. [[1645]]. aastal kinnitas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valitsus Narva Jaani kiriku Narva [[toomkirik]]uks ja rootsi kogudus kasutas [[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]ut jumalateenistuseks kuni [[1704]]. aastani. 1691. aastal avati Narva saksa Püha Johannese koguduse [[vaestemaja]] ehk [[seek]] (pansionaat) 18-le elatunud koguduseliikmele.<ref>Heiki Raudla, [https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2020-12/2002_kodaniku_raamat.pdf 9.2. Hoolekande varasem ajalugu Eestis], KODANIKU RAAMAT, Tallinn 2002, lk 85</ref> Narva elanike [[Narva küüditamine (1708)|küüditamise järel Narvast 1708]], oli Narva Johannese kirik vene [[õigeusu kirik]], kuni [[Narva Issanda Muutmise peakirik|Narva Jeruusalemma Johannese kirik]]u 29. juunil 1708 pühitseti vene õigeusu Issanda Muutmise [[peakirik]]uks<ref name=":4" />. [[1718]]. aastal lubati [[1708]]. aastal küüditatud sakslastel ja rootslastel Narva naasta. Kuna saksa kogudusel puudus kirik, anti [[1733]]. aastal kirik Venemaa keisrikojas mõjuvõimu omavate saksa päritolu [[Münnich]]i, [[Ernst Johann von Biron|Bironi]], [[Heinrich Johann Friedrich Ostermann|Ostermanni]] ja [[Novgorodi piiskop]]i Theofani kaasabil üle luterlikule saksa kogudusele. Pärast remonti pühitses pastor [[Caspar Matthias Rodde]] selle [[1734]]. aastal '''[[Ristija Johannes]]e kirikuks''' ehk saksa '''Jaani kirikuks'''<ref name=":4" />. [[1727]]. aastal kui oli valminud [[Narva uuslinn]]as [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]], liitusid soome kogudusega asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja samal aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus. 1823. aastal asutati Narva Johannese koguduse Jamburgi filiaalkogudus.<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 87</ref> [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Narva linnakogudused ([[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus]] ja ka filiaalkogudused ning Narva Johannese kogudus ja ka filiaalkogudused [[Oudova]]s ja Jamburgis<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0139.html Jamburg], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>) kui [[Peterburi kubermang]]u piires asuvad luteriusulised kogudused allusid [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]i [[VELK Peterburi konsistoriaalringkond]]a. 1939. aastast oli [[Narva Jaani kirik]] eesti Narva Jaani koguduse kirik, 1939. aastal pidas esimese eestikeelse jumalateenistuse, 26. novembril [[Narva Aleksandri kogudus]]e abiõpetaja [[Eduard Niggol]]<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1939/11/23/28 Eestikeelne jutlus Narva saksa kirikus.], Uus Eesti, nr. 320, 23 november 1939</ref>, kogudus kuulus EELK [[Narva-Alutaguse praostkond]]a. Koguduse õigusjärglane oli 2000. aastast [[Narva Aleksandri kogudus]]. ==Narva Johannese koguduse vaimulikud== *1533... [[Luterlus|luterius]]u koguduse pastor, [[Narva Issanda Muutmise peakirik|Narva Jeruusalemma Johannese kirik]]us *1539–1542, [[Hermann Gronau]], Narva Johannese koguduse pastor<ref name=":4" /><ref>[[Liivi Aarma]], 2007. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. 2. raamat. Tallinn: [[G. ja T. Aarma Maja OÜ]], lk 91</ref> *1558, Simon Melis<ref name="s-29">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=35&ocr=true s. 29], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * Joachim Balck<ref name=":4" /> *1561–1569?, [[Timann Brakel]], Narva Johannese saksa koguduse pastor ** 15.., Johan Povinius, rootsi-soome kiriku pastor<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=18716&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjESqkgMT0VxDSyUjIzgooV5xeVgJimVkr55XmpRUrWtbUA6U8YjA%253D%253D Johan Povinius Rootsi-Soome kiriku pastor ja assessor], Pitserid, www.ra.ee</ref> ** 1584–1638, [[Johannes Petri Walwich-Gestricius]], <ref name=":3">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0077.html lk 67]</ref>, Narva rootsi koguduse pastor *1570– Brictius Thor Norde, [[Vestfaal]]ist<ref name="s-29" /> * enne 1581. aastat – umbes 1599<ref name=":8" />, [[Lambert Kemmerling]]h (surn. 1603<ref>{{BBLD|0000000012700937|Kemmerling, Lambert (-1603)}}</ref> Tallinnas katku), Narva Johannese saksa koguduse pastor<ref name=":7">[[Jaak Naber]], [https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:77904/FULLTEXT01.pdf Motsättningarnas Narva Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704], Opuscula Historica Upsaliensia 15, lk 25</ref><ref>Hugo Richard Paucker. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge, Reval 1849</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 213], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * Friedericus Winning (surn. ca 1603), saksa koguduse jutlustaja või pastor<ref name=":8" /> *1608<ref name=":8" />, Martin(us) Rauthan(us) (surn. ~1610), saksa koguduse pastor<ref name=":7" /> *1609–1610<ref name=":8" /> Georgius Quinter, saksa koguduse pastor<ref name=":4" /> * ..1610..., Gabriel Westhoff, Narva Johannese rootsi<ref name=":9">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=128&ocr=true s. 122]-123, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> koguduse pastor<ref name=":7" /> *1612<ref name=":8" /> Martinus Beer, saksa koguduse pastor<ref name=":7" /> *1615, Jonas (Johannes?) Petri Walwich, rootsi koguduse pastor<ref name=":9" /> *1627/1628–1646<ref name=":5">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0079.html lk 69]</ref>, [[Martinus Beer]]/Martinus Bär (surn. 1646/1648<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=161&ocr=true s. 155], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>) ([[:ru:Бер, Мартин|ru]]), saksa koguduse pastor<ref>[[Das Inland]] 1836 nr 36, [https://books.google.ee/books?id=gTxbAAAAcAAJ&pg=PA593&lpg=PA593&dq=Martinus+Beer+narva&source=bl&ots=5ZT0K2NUsp&sig=ACfU3U0aL9lhgOTClaDMOnklc2y7e4F25g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwix_OXE1LOGAxU5QlUIHXjjIh84ChDoAXoECAMQAw#v=onepage&q=Martinus%20Beer%20narva&f=false seite 593]</ref>, ülempastor, [[Alutaguse praostkond|Alutaguse]] praost 1634– <ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=113&ocr=true s. 107], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> **1643–1656 [[Michael Scholbach]], [[Komminister|komminister]]<ref name=":8" /> ** 1648- ~1653 Daniel Brockhausen<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=168&ocr=true s. 162]-163, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, diakon<ref name=":8" /> *Heinrich Vogelmann, pastor<ref>Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&pg=PA277#v=onepage&q&f=false seite 277]</ref> * 1650–1655, [[Salomon Matthiae]], Narva Johannese saksa koguduse pastor<ref name=":5" /> ja pastor primario *1657, [[Michael Scholbach]], Narva Johannese saksa koguduse pastor<ref>[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29</ref> **1654–1665 Simon Blanckenhagen (maeti 1681<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=164&ocr=true s. 158], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), diakon<ref name=":8" /> * 1660–1665, [[Salomon Matthiae]], saksa koguduse pastor/''Narva Johannese kiriku ülempastor''<ref name=":1">[https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1932_lisavihik_3.pdf Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus] 7. Salomo Matthiae, [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusline Ajakiri]] nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 60-61</ref> *1665<ref name=":8" /> Herbert(us) Ulrich (u 1629−1682), Narva Johannese kiriku ülempastor, pastor primarius, ülempastor oli 1665. aastast pastor primarius<ref name=":8">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=126&ocr=true s. 120]-121, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> **1665, Simon Blanckenhagen (maeti 1681), kiriku [[Kompastor|kompastor]] (pastor adjunctus, [[Adjunktpastor|adjunktpastor]])<ref name=":8" /> **1665–1671 Joachimus Meincke, saksa koguduse diakon<ref name=":8" /> *1671, Simon Blanckenhagen<ref name=":4" /> (maeti 1681<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/pU403_1/table Blanckenhagen, Simon (-1681)], Akademiasampo</ref>), Narva Johannese kiriku (ülem)pastor<ref name=":5" /> * 1674, Herbert(us) [[Ulrichen|Ulrich]]<ref name=":5" /> (u 1629−1682), Narva Johannese kiriku ülempastor, pastor primarius **1681–1682 Georg Gnospelius (1641–1691<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=203&ocr=true s. 197], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), kiriku kompastor<ref name=":8" /> ja ülempastori kohusetäitja<ref name=":8" /> ** 1682–1685, Jacob Gnospelius (1647–1703<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=203&ocr=true s. 197]-198, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), saksa koguduse diakon<ref>[https://sok.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=13098&forceOrdinarySite=true Gnospelius, släkt], Svenskt Biografiskt Lexikon</ref><ref name=":8" /> **1686/1687– ~1688 Ulrich Poorten (surn. 1692), saksa koguduse diakon<ref name=":8" /> *1688–1691, [[Georg Gnospelius]] (1641–1691)<ref name=":5" /><ref>[https://bbld.de/0000000013239660 Gnospelius, Georg (-1691)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[[Georg Adelheim]], "[https://web.archive.org/web/20240716201146/https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/65250/est%20a%203299%201929%20ocr.pdf Revaler Ahnentafeln. 56. V. Arpshoven]" Eine Fortsetzung der Laurenty’schen „Genealogie der alten Familien Revals“ I, 1929, seite 2</ref> noorem, Narva Johannese kiriku ülempastor ja pastor primarius, [[Narva linnakonsistoorium]]i assessor ja kooliinspektor. **1688–1691 Ulrich Poorten (surn. 1692), kiriku kompastor<ref name=":8" /> **1689–1691 [[Johann Andreas Dorsche]], saksa koguduse diakon<ref name=":8" /> *1691–1692, Ulrich Poorten (surn. 1692), Narva Johannese kiriku ülempastor<ref name=":5" />, pastor primarius **1692 Jacob Eberhard Rolfinck (surn. 1696), kiriku diakon<ref name=":8" /> ja kompastor<ref name=":8" /> *1692–1696, Jacob Eberhard Rolfinck (surn. 1696), Narva Johannese kiriku ülempastor<ref name=":5" />, pastor primarius **1692–1696 Hermann Herbers (surn. 1701<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U472 Herbers, Hermann (-1701)], (vaadatud 07.07.2025)</ref>), kiriku kaplan/diakon, kompastor<ref name=":8" /> *1696–1699, Hermann Herbers (surn. 1701<ref name=":8" />), Narva Johannese kiriku ülempastor<ref name=":5" />, pastor primarius, [[Narva linnakonsistoorium]]i erakorraline assessor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=211&ocr=true s. 205], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> **1697–1701 Johannes Andreas Helwig, kiriku kompastor<ref name=":8" /> *1699–1708, [[Johannes Andreas Helwig]], Narva Johannese kiriku ülempastor (1699–1708)<ref name=":5" />, pastor primarius ja Narva konsistooriumi assessor **1699–1701 Heinrich Bruiningk (surn. 1736), saksa koguduse diakon<ref name=":8" /> ** 1701–1710, [[Heinrich Bruiningk]] (surn. 1736), koguduse pastor ja Narva konsistooriumi assessor * 1711–1723, [[Johann Justin Schmalenberg]], Narva saksa koguduse<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0137.html Narwa, St. Johannis tyska forsamling.], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref> pastor, **1720–1723, [[Caspar Matthias Rodde]], Narva Johannese koguduse adjunktpastor * 1723–1743, [[Caspar Matthias Rodde]], Narva Johannese koguduse pastor * 1743–1755, [[Johann Andreas Hartkop]], Narva Johannese saksa koguduse pastor * 1755–1775, [[Johann Govinius]], Narva Johannese saksa koguduse pastor, [[Narva linnakonsistoorium]]i eesistuja/president<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1775, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1775.pdf&page=137 стр. 249]</ref> * 1777–1788, [[Johann Heinrich Lange]], Narva Johannese saksa koguduse pastor ja [[Narva linnakonsistoorium]]i juhataja * 1788–1798, [[Friedrich Ludolf Treufurt]], Narva Johannese saksa koguduse pastor * 1799, [[Samuel Traugott Andreae]] (1768–1823)<ref>[https://bbld.de/GND10417109XAndreae, Samuel Traugott* (1768-1823)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, Narva Johannese koguduse pastor<ref>[https://www.ester.ee/record=b5208866*est~S95 Von Traugott Andrae, Pastor an der Lutherischen St. Johanniskirche in Narva], www.ester.ee</ref> ja vanempastor (1810), [[superintendent]] Narvas, [[Narva linnakonsistoorium]]i president<ref>[[Johann Friedrich von Recke|Recke, Johann Friedrich von]] / [[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl Eduard]] / [[Theodor Beise|Beise, Theodor]], Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=55 seite 55, Andreae (Samuel Traugott)]</ref> * 1800–1805, [[Friedrich Knorre]], Narva Johannese saksa koguduse pastor * 1807–1820, [[Jacob Andreas Makowski]], Narva Johannese saksa koguduse pastor *''1820–1826, [[Heinrich Friedrich Dieckhoff]], Narva Johannese kiriku ülempastor<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2944 Perekond Dieckhoff], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.2474</ref>'' **1820–1826, Johann Friedrich Radecker<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 86</ref> ** 1827–1862, [[August Wilhelm Ernst]], Narva Johannese saksa koguduse pastor<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 80-81</ref> **1831–1868, [[Konstantin Hunnius]], Narva Johannese koguduse abipastor (kompastor), teenis ka filiaalkogudustes Oudovas (alates 1856) ja Jamburgis ** 1863–1885, [[Ferdinand Gottlieb Tannenberg]], Narva Johannese koguduse pastor, alates 1866. aastast teenis Narva Johannese koguduse juurde moodustatud [[Narva Johannese eesti kogudus]]e pastorina<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [http://runeberg.org/aminkeri/0137.html lk. 127-128]</ref> ** 1868–1887, [[Georg Karl Christian Hoffmeister]], Narva Johannese koguduse pastor, ka Peterburi kubermangu Jamburgi ja Oudova pastor ** 1888–1913, [[Johannes Eduard Robert Hörschelmann]], Narva Johannese koguduse pastor, 1888–1893 ka Jamburgis ** 1913–1918, [[Johannes Heinrich Luther]], Narva Johannese saksa koguduse pastor ** 1919–1939, [[Wilfried Kraack]], Narva Johannese saksa koguduse õpetaja 1939. aastal lõpetas eksistentsi [[Saksa praostkond|Saksa praostkonna]] [[Narva Püha Johannese saksa kogudus]] == Narva Jaani kogudus == 1940. aastal moodustati Johannese saksa koguduse asemel [[EELK Narva Jaani kogudus]]. ==Narva Jaani kiriku õpetajad== *[[Oskar Pastik]], 1939–1940 [[Narva Jaani kogudus]]e õpetaja *[[Elmar Tõldsepp]], 1940–1941, Narva Jaani koguduse õpetaja ==Vaata ka== *[[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]] *[[Narva Aleksandri kogudus]], [[Narva Aleksandri Suurkirik]] *[[Narva Peetri kogudus]], [[Narva Peetri kirik]] *[[Narva Mihkli kogudus]], [[Narva Mihkli kirik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0077.html lk 67-72] *E. H. von Busch. Ergänzungen der Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen und Schulwesens der Ev-Luth: Gemeinden in Russland, Band 1, 1867, Haessel, [https://books.google.ee/books?id=V9IMAQAAMAAJ&pg=PA73&lpg=PA73&dq=Lars+Elfdal&source=bl&ots=g_CNsMzTEf&sig=ACfU3U3AnPypNwUqroklh8p-3BWksnb66Q&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjAptKJ0bOGAxUsFhAIHedYAAg4FBDoAXoECAUQAw#v=onepage&q=Lars%20Elfdal&f=false seite 73-74] *Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 86 *Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=126&ocr=true s. 120]-121 "Narva saksa kogudus (Püha Johannise kogudus),", Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987 [[Kategooria:Narva Jaani kirik]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]] [[Kategooria:EELK Saksa praostkond]] [[Kategooria:Narva kogudused]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] [[Kategooria:Narva linnakonsistoorium]] mrzk9fhr7m1fpmxhy5y1kyyfwqt0s0b 65 (Tallinna bussiliin) 0 386420 7257327 7236651 2026-10-22T16:14:35Z MorsMe 217455 7257327 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Ussimäe tee|lõpppeatus=Lennujaam|number=65|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=64|järgmine liin=66|järgmine=66 (Tallinna bussiliin)|eelmine=64 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=65 bussi esimene tööpäev, august 2026.jpg|läbi=Lasnamäe|avati=*2002 *2026|suleti=2024|logo=Solaris Urbino IV 12 at route 65 at Keevise street, September 2026.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 3429 16-09-2022.jpg|pisi|Seli suunal]] [[Fail:OmniLink TLT 3025 Tallinnassa.jpg|pisi|Lennujaamas]] [[Fail:MRP 043.JPG|thumb|Buss 65 [[Linnamäe tee|Linnamäe]] – [[Mustakivi tee]] ristmikul]] [[Fail:MRP Mercedes-Benz Conecto in Tallinn.JPG|pisi|Õhtul]] [[Fail:MRP168.JPG|pisi|Lasnamäe Centrumi suunas]] [[Fail:MRP bus №65 on Liikuri street.JPG|pisi|Liikuri tänaval]] '''Tallinna bussiliin 65''' on [[Lasnamäe]] siseliin, mis ühendab Priisle ja põhjaasumeid lõunaasumitega ja Lennujaamaga. Bussiliin avati algselt [[2002]]. aasta novembris, kuna [[Kuristiku]] ja [[Katleri]] asumi elanikel polnud võimalust sõita otse [[Ülemiste]]le ning selleks tuli teha ebamugavaid ümberistumisi (bussiga [[60 (Tallinna bussiliin)|60]] või [[63 (Tallinna bussiliin)|63]] [[Kärberi tänav]]ani, seal tuli ümber istuda bussile [[58 (Tallinna bussiliin)|58]] ja lõpuks [[Majaka tänav]]al tuli istuda ümber liiniile [[7 (Tallinna bussiliin)|7]]). Bussiliini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin töötab iga päev: tööpäeviti on väljumisi 2-3 korda tunnis, puhkepäevadel ja riigipühadel on väljumisi 1-2 korda tunnus. Kuna liin läbib [[Ülemiste liiklussõlm|Ülemiste ristmikku]], siis võib sõiduaeg tipptundidel sõltuda [[Liiklusummik|liiklusummikutest]], kuid graafiku järgi on sõit mõlemas suunas lõpp-peatusest lõpp-peatuseni arvestuslikult 33 minutit. Alates liini käikuminekust on marsruuti muudetud seitse korda, viimane muudatus oli pärast Tallinna ühistranspordivõrgustriku ümberkorraldamist 01. augustil 2026. Bussiliiniga 65 on võimalik sõita [[Lasnamäe Centrum]]isse, [[Priisle turg|Priisle turule]], [[Tondiraba jäähall]]i, [[Lasnamäe Muusikakool]]i, [[Põhja_Politseiprefektuur#Ida_politseiosakond|Põhja Politseiprefektuur]]i, [[AS Eolane Tallinn|Elcoteq-Ericcson tehasesse]], [[Suur-Sõjamäe tänav]]ale, [[Ülemiste City|Ülemiste Citysse]], [[Ülemiste keskus|Ülemiste kaubanduskeskus]]se ja [[Tallinna Lennujaam|lennujaama]]. Bussiliin suleti 21. oktoobril 2024 ja alustas uuesti tööd 1. augustil 2026 senisest lühema marsruudi alusel. Alates 14.08.2026 kuni 15.08.2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Priisle - Sõjamäe ja Priisle - Lennujaam (ilma [[Ülemiste City|Ülemiste Cityta]] ja Lennujaama teed) Alates 21.09.2026 kuni 25.09.2026 seoses ehitustöödega Vana-Kuuli tänaval sõidas ilma seda tänava == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2002 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Peterburi tee | | |- |2007 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2020 |Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2024 | |21.10 | |- |2026 |Priisle - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/65/a-b Bussi nr 65 sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 3lz4b45pw4dqk5w1e2x1v9umfsu6952 Austria ringkond 0 387810 7257442 6400215 2026-10-22T20:12:16Z SpinnerLaserzthe2nd 144348 ([[c:GR|GR]]) [[File:Wappen Gotteshausbund.svg]] → [[File:CHE Gotteshausbund COA.svg]] 7257442 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Locator Austrian Circle.svg|thumb|300px|Austria ringkond 16. sajandi alguses]] '''Austria ringkond''' ([[Saksa keel|saksa]] ''Österreichischer Reichskreis'') oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Keisririigi ringkonnad|ringkond]]. See oli üks neljast 1512. aastal loodud ringkonnast, 12 aastat pärast esimest [[Riigireform (Saksa-Rooma riik)|riigireformi]], millega loodi kuus ringkonda. Austria ringkond kattus laias laastus niinimetatud [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] perekonna pärusvaldustega (''Erblande'') ja vastab suuresti tänapäeva [[Austria]]le (välja arvatud [[Salzburgi liidumaa|Salzburg]]), [[Sloveenia]]le ja [[Põhja-Itaalia]] [[Trentino-Alto Adige]] piirkonnale. == Koosseis == [[Pilt:Oostr1477.png|thumb|300px|Austria Habsburgide valdused (oranž) 1477. aasta paiku,<br>[[William Robert Shepherd]], 1911]] Ringkond koosnes järgmistest riikidest: {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" ! scope="col" style="text-align: left; width: 7em;" | Nimi ! scope="col" style="text-align: left;" | Üksuse tüüp ! scope="col" style="text-align: left;" | Märkused |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|25px|alt=|link=]] [[An der Etsch]] | [[foogtkond]] | rajati 1260. aasta paiku, maadegrupp [[Saksa ordu]] valduses Tiroolis |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Coat of arms of the archduchy of Austria.svg|25px|alt=|link=]] [[Austria ertshertsogkond|Austria]] | [[ertshertsog|ertshertsogkond]] | aastal 976 rajati keiser [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] poolt [[Idamark]], aastal 1156 ülendati see keiser [[Friedrich I Barbarossa]] poolt hertsogkonnaks, aastal [[Marchfeldi lahing|1278]] [[Habsburgid]]ele, aastast 1358 endale kingitud "ertshertsogkond" |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Den tyske ordens skjold.svg|25px|alt=|link=]] [[Austria foogtkond|Austria]] | foogtkond | maadegrupp Saksa ordu valduses Austrias |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:CoA Brixen Diocese.svg|25px|alt=|link=]] [[Brixeni piiskopkond|Brixen]] | [[vürstlik piiskop]]kond | rajati aastal 1027 keiser [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] poolt, aastast 1179 vürstlik piiskopkond |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Carinthia Arms.svg|25px|alt=|link=]] [[Kärnteni hertsogkond|Kärnten]] | [[hertsogkond]] | rajati aastal 976 keiser Otto II poolt, aastast 1457 Austria ertshertsogite valduses, 1564–1619 [[Sise-Austria]] osa |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Carniola Arms.svg|25px|alt=|link=]] [[Kraini hertsogkond|Krain]] | hertsogkond | [[Kraini mark]] rajati aastal 1040 [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|keiser Heinrich III]] poolt, aastal 1364 ülendati hertsogkonnaks, aastast 1457 Austria ertshertsogite valduses, 1564–1619 Sise-Austria osa |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:CHE Gotteshausbund COA.svg|25px|alt=|link=]] [[Churi piiskopkond|Chur]] | vürstlik piiskopkond | rajati 4. sajandil, aastast 1170 vürstlik piiskopkond, aastast 1367 territoorium [[Jumalakoja Liit|Jumalakoja Liidu]] valduses |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Grafschaft Görz.svg|25px|alt=|link=]] [[Görzi krahvkond|Görz]] | [[krahvkond]] | eraldati Aquileia patriarhaadist 1127. aasta paiku, aastast 1500 Austria ertshertsogite valduses, 1564–1619 Sise-Austria osa, aastal 1747 liideti Görziks ja Gradiscaks |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Grb Istarske županije.svg|25px|alt=|link=]] [[Istria mark|Istria]] | [[Mark (territoorium)|mark]] | rajati aastal 1040 keiser Heinrich III poolt, aastal 1291 lõviosa Veneziale, ülejäänud territoorium ümber [[Pazin]]i ''(Mitterburg)'' Görzile, aastast 1374 Austria ertshertsogite valduses |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Blason Ducs de Styrie.svg|25px|alt=|link=]] [[Steiermargi hertsogkond|Steiermark]] | hertsogkond | [[Steiermark (mark)|Steiermark]] rajati 970. aasta paiku [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|keiser Otto I]] poolt, aastal 1180 ülendati hertsogkonnaks, aastast 1192 Austria hertsogite valduses, 1564–1619 Sise-Austria osa |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Coat of arms of the archduchy of Austria.svg|25px|alt=|link=]] [[Kaugem Austria]] | [[maakrahv|maakrahvkond]] | ülejäänud [[Habsburgid]]e koduterritooriumid [[Švaabimaa]]l aastast 1386, sealhulgas [[Breisgau]], [[Burgau]], [[Sundgau]] (aastani 1648) ja [[Vorarlberg]]i osad, Austria ertshertsogite valduses |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Tarasp wappen.svg|25px|alt=|link=]] [[Tarasp]] | isandkond | aastast 1464 Austria ertshertsogite valduses |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Trient.JPG|25px|alt=|link=]] [[Trento piiskopkond|Trento]] | vürstlik piiskopkond | rajati aastal 1027 keiser Konrad II poolt |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Blason Trieste ancien.svg|25px|alt=|link=]] [[Trieste]] | linn | aastast 1382 Austria ertshertsogite valduses |- ! scope="row" style="text-align: left;" | [[Pilt:Tyrol Arms.svg|25px|alt=|link=]] [[Tirooli krahvkond|Tirool]] | krahvkond | rajati 1140. aasta paiku, aastast 1363 Austria ertshertsogite valduses, aastal 1504 ülendati "vürstlikuks krahvkonnaks", 1564–1665 [[Kaugem Austria|Kaugemas Austrias]] |} [[Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused]] [[Kategooria:Austria keskaeg]] [[Kategooria:Austria ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] hnxn2tt7dla2z16gf8a6d24ff7umtjz Adramadrus 0 388399 7257521 6811939 2026-10-23T06:48:04Z Estopedist1 278 tähelepanuväärsus? 7257521 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Adramadrus''' (ka ''maarott, maamees, mullatuhnija'') on metafoorne väljend inimese kohta, kes pole merel [[seilamine|seilanud]] ega tunne mereasjandust.<ref name="TEA"/> Sõna "adramadrus" kasutasid Eestis 1920.–1930. aastatel ka [[meremees|meremehed]], pidades nende all silmas [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] ajateenijaid, kes teenisid ja tegid tööd peamiselt maismaal.<ref name="Mereviki" /> Tollal oli levinud ütlus "Mets madruseid täis, ükski ujuda ei oska!".<ref name="Mereviki" /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Mereviki">{{Mereviki|Adramadrus}} (vaadatud 07.01.2015)</ref> <ref name="TEA">{{TEAveebis|4905}} (vaadatud 07.01.2015)</ref>}} [[Kategooria:Merendus]] [[Kategooria:Inimesed]] [[Kategooria:Eesti merevägi]] 2e72xnypviwoo4zvvfbw1mso788ang0 Hinrich Lohse 0 392631 7257498 7056583 2026-10-23T05:54:02Z ~2026-56362-80 240328 7257498 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Hinrich Lohse''' ([[2. september]] [[1896]] [[Mühlenbarbek]] – [[25. veebruar]] [[1964]] Mühlenbarbek) oli Saksamaa riigitegelane ja [[Natsi-Saksamaa]] ajal [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadi]] (Ostlandi) [[riigikomissar]] [[1941]]. aasta juulist kuni [[1944]]. aasta detsembrini. {{JÄRJESTA:Lohse, Hinrich}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1964]] [[Kategooria:Holokaust Eestis]] r07o4yi1pandqgy4qu85jh9fudjqakg Laokohaõigus 0 399437 7257567 6745738 2026-10-23T08:45:52Z Estopedist1 278 üldmõiste: [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Tallinna keskaeg]] 7257567 wikitext text/x-wiki '''Laokohaõigus''' (saksa keeles ''Stapelrecht'') on [[keskaeg|keskajal]] mõnel [[linn]]al olnud õigus nõuda mingis kindlas suunas sõitvatelt [[kaupmees]]telt, et need oma kaupu selles linnas [[müük|müügiks]] pakuksid või linna veovahenditele ümber laadiksid.<ref name=EE>{{EE|12|279}}</ref> Laokohaõiguse andis harilikult maaisand, kuid näiteks [[Tallinn]], [[Riia]] ja [[Pärnu]] said [[Novgorod]]i laokohaõiguse [[Hansa liit|Hansa Liidult]].<ref name=EE/> [[1561]] kinnitas [[Rootsi]] Tallinna privileegid, sealhulgas laokohaõiguse. Peale selle andis Rootsi [[Narva]]le kogu Venemaa-suunalise kaubanduse laokohaõiguse, mis kehtis [[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõpuaastatel [[1581]]–[[1584|84]] ja aastast [[1643]]. [[1588]] sai [[Tartu]] [[Poola kuningas|Poola kuningalt]] [[Zygmunt III]]-lt [[Pihkva]] laokohaõiguse.<ref name=EE/> Laokohaõigus minetas tähtsuse [[18. sajand]]il<ref name=EE/>. Tallinna laokohaõigus kinnitati uuesti [[1826]]<ref name=EE/>, aga see jäi sümboolseks teoks, mida rakendama ei hakatud. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] aeiwugga5ihaea1923kzyb3wdoney0r Friedrich Jeckeln 0 401094 7257496 7050315 2026-10-23T05:48:39Z ~2026-56362-80 240328 7257496 wikitext text/x-wiki [[Pilt:FriedrichJeckeln.jpg|pisi|right|Friedrich Jeckeln]] '''Friedrich August Jeckeln''' ([[2. veebruar]] [[1895]] [[Hornberg]] – [[3. veebruar]] [[1946]] [[Riia]]) oli saksa sõjaväelane, [[Obergruppenführer|SS-kindral]] ja [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] kõrge politseiametnik. Ta sündis [[Hornberg]]is [[Ortenau kreis]]is [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] [[Baden-Württembergi liidumaa]]l. Ta lõpetas reaalkooli ja seejärel aastal [[1913]] [[Köthen (Anhalt)|Köthenis]] polütehnikumi. [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] võttis ta osa suurtükiväelasena läänerindel. Aastal [[1915]] sai ta [[leitnant|leitnandiks]]. {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Jeckeln, Friedrich}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1946]] [[Kategooria:Holokaust Eestis]] jkuw3uyrw6myplvs6366f8li5a3qn36 Kristallpalee 0 401964 7257546 6888293 2026-10-23T07:34:15Z Kuuskinen 33651 7257546 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Kristallpalee |omakeelne nimi = The Crystal Palace |pilt = Crystal Palace General view from Water Temple.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[London]], [[Suurbritannia]] |stiil = [[Viktoriaanlik arhitektuur|viktoriaanlik]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = 1851 |maksumus = [[Briti nael|£]]80 000 |purustatud = 1936 |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = |vundamendi pindala = |arhitekt = [[Joseph Paxton]] |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Pilt:Crystal Palace from the northeast from Dickinson's Comprehensive Pictures of the Great Exhibition of 1851. 1854.jpg|thumb|Kristallpalee [[Hyde Park]]is, 1851. Pilt väljaandest Dickinson's Comprehensive Pictures of the Great Exhibition of 1851]] '''Kristallpalee''' oli suur klaasist näitusehoone, mis püstitati [[London]]isse [[Hyde Park]]i [[1851. aasta maailmanäitus]]e ajaks. Näitusehalli, kus eksponeeriti [[tööstuslik pööre|tööstusrevolutsioon]]i viimaseid tehnikasaavutusi, üldpindala oli 92 000 m². Näitusel osales üle 14 000 eksponendi. Kristallpalee projekteeris aednikuna tuntud [[Joseph Paxton]]. Malmtorudest ja klaasplaatidest monteeritud näitusehoone pikkus oli 564, laius 124 ja kõrgus 33 meetrit. See oli oma aja suurim klaashoone, hämmastades külastajaid oma klaasist seinte ja lagedega. Siit tuleneb ka hoone nimi – Kristallpalee.<ref name="oregon" /> Kristallpalee nimi pärines õigupoolest näitekirjanikult [[Douglas William Jerrold|Douglas Jerroldilt]]. 13. juulil 1850 avaldas ta satiiriajakirjas [[Punch]] missis Amelia Mouseri (tõlkes 'metskass', 'kass') varjunime all loo eelseisvast 1851. aasta maailmanäitusest, viidates sealjuures kristallpaleele, mis nimena otsekui kulutuli rahvasuus levis ja millest räägiti alatasa, kuigi klaashoone ise polnud veel püsti pandudki.<ref name="oregon" /> Pärast maailmanäituse lõppemist võeti klaashoone tükkhaaval lahti ning pandi pisut muudetud ja suuremal kujul üles [[Sydenham Hill]]i naabruses Penge Commonis, kus see seisis 1854. aastast kuni tulekahjus hävimiseni 1936. aastal. Kristallpalee kui kohanimi on praegugi kasutuses, tähistades Lõuna-Londoni piirkonda ning pargiala, kus hiiglaslik klaaspalee kunagi paiknes. Nüüd asetseb selles paigas spordikeskus [[Crystal Palace National Sports Centre]] ja jalgpalliklubi [[Crystal Palace F.C.]] 2013. aastal esitati ettepanek ajalooline Kristallpalee uuesti üles ehitada,<ref name="V2GWq" /> kuid see plaan lükati 2015. aasta alguses tagasi.<ref name="PVOp3" /> ==Projekteerimine== [[Pilt:Crystal Palace.PNG|thumb|Kristallpalee esifassaad, 1851]] [[Pilt:Gtexhib.jpg|thumb|left|Joseph Paxtoni esimene visand näitusehoonest, 1850. Hoiul [[Victoria ja Alberti Muuseum]]is]] Maailmanäituse hoone ehitamisküsimustega tegeles eraldi komisjon, kes kuulutas 15. märtsil 1850 välja avaliku konkursi näitusehalli projekti saamiseks. Nõue oli, et näitusehoone peab olema teisaldatav, lihtne, võimalikult odav ja ökonoomne ning võimalik valmis ehitada lühikese ajaga. 3 nädala jooksul laekus konkursile ligi 245 võistlustööd, sealjuures 38 välismaalt, ent komisjon lükkas kõik esitatud tööd tagasi. Esitatud projektid nägid ette väga mahukaid müüritöid, mistõttu poleks olnud võimalik saada hoone valmis näituse avamise ajaks 1. mail 1851. Seal nägi oma võimalust tuntud aednik John Paxton, keda see konkurss huvitas ja kes otsustas esitada oma variandi. J. Paxton oli varem konstrueerinud suuri klaaskasvuhooneid, kombineerides omavahel standardsuurusega klaaspaneele, lamineeritud puitu ja omavahel ühendatud malmposte. Devonshire'i hertsogi aednikuna Chatsworth House'is oli ta projekteerinud suure Chatsworthi klaaskasvuhoone (ehitatud 1836, pindala 2600 m²), mis oli sel ajal suurim klaashoone maailmas.<ref name="FYcA9" /> 10 aastat hiljem valmis tema projekti järgi uut tüüpi kasvuhoone Chatsworth Lily House, mis oli mõeldud spetsiaalselt [[Amasoonase viktooria]] veetaime jaoks. 9. juulil 1850 käis J. Paxton Hyde Parkis, tutvumaks kohapeal näitusehallile mõeldud paigaga. Kaks päeva hiljem joonistas ta valmis oma esialgse kavandi (praegu hoiul Victoria ja Alberti Muuseumis) ning vähem kui kahe nädalaga joonistas valmis hoone detailse plaani, tehes vajalikud kalkulatsioonid ja arvutades välja maksumuse. Juulis 1850 kiitis komisjon J. Paxtoni esitatud näitusehoone projekti heaks. ==Ehitamine== [[Pilt:Delamotte-Crystal.png|thumb|Klaasist purskkaev Kristallpalees, 1851. Foto Philip Henry Delamotte (1820–1889)]] Ehitusel töötas rohkem kui 5000 töölist ja ehituse lõppjärgus kuni 2000 töötajat. Tänu lihtsale konstruktsioonile ja ehituseks vajaminevate materjalide õigeaegsele kohaletoomisele püstitati kogu hoone erakordselt kiiresti. Näiteks rohkem kui 18 000 klaaspaneeli paigaldasid 80 klaasijat kõigest nädalaga. Kogu hoone ehitati lõplikult valmis 5 kuuga. Samas näitas Kristallpalee ehitamine londonlastele ka vabrikutootmise efektiivsust, sest vabrikutes toodeti detaile kiiresti, suurel hulgal ja kvaliteetselt. Ehituse territooriumil kasvanud kõrge [[jalakas (perekond)|jalakapuu]] jäi valminud klaashoone sisse; selle puu juurde püstitati 8 meetri kõrgune klaasist purskkaev – Chrystal Fountain. J. Paxtoni töö uue näitusehoone projekteerimisel ja püstitamisel leidis ülemaailmset tunnustust. Autasuna silmapaistva töö eest lõi kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]] ta [[rüütlikslöömine|rüütliks]]. ==Maailmanäitus 1851== [[Pilt:Crystal Palace - Queen Victoria opens the Great Exhibition.jpg|thumb|left|Kristallpalee Hyde Parkis – kuninganna Victoria avab maailmanäituse. 1. mai 1851]] [[1851. aasta maailmanäitus]] oli esimene omataoline kultuuri- ja tööstusteemasid hõlmav maailmanäitus, kus eksponeeriti ligikaudu 100 000 eset ja mille toimumisele aitas kaasa üle 15 000 abilise.<ref name="british library" /> Pool näitusepinnast oli brittide käes ja seal näidati esemeid nii kodusaarelt kui ka kogu Briti impeeriumi aladelt. Prantsusmaa väljapanek oli suurim välismaine väljapanek. Näituse eksponaadid olid jaotatud 4 peakategooriasse: toormaterjalid; masinad; vabrikutooted; kujutava kunsti teosed. Esemete valik oli lai – alustades teemandist [[Koh-i-Noor]] ja [[Sèvres'i portselanivabrik]]u toodetest kuni raskete hüdrauliliste pressideni välja. Näituse avamise ajal maksis pilet härradele 3 naela ja prouadele 2 naela. Et huvi näituse vastu oli tohutu, siis alandati peagi näitusepileti hinda 1 šillingile. Maailmanäitust külastas 6 miljonit inimest – see vastab ligi 1/3-le kogu tolleaegsest Suurbritannia elanikkonnast. Näitus tõi sisse 186 000 naela (2015. a hindade juures – 17 770 000 naela)<ref name="british library" /> ning selle raha eest loodi Londonis Lõuna-Kensingtoni piirkonnas uued muuseumid: Victoria ja Alberti Muuseum ([[Victoria and Albert Museum]]), teadusmuuseum ([[Science Museum]]), loodusmuuseum ([[Natural History Museum]]). Esmakordselt olid üldsusele mõeldud hoonesse paigaldatud nn puhkeruumid, kus olid olemas [[vesiklosett|vesiklosetid]]<ref name="TvwrH" />. Esialgu olid sellised puhkeruumid mõeldud ainult meestele, kuid peagi avati need ka naistele. Tualettruumi kasutamine maksis ühe penni ning sellest ajast pärineb piltlik väljend "penni kulutama".<ref name="n5n8y" /> Maailmanäitus, mille avas kuninganna Victoria, oli avatud 1. maist kuni 11. oktoobrini 1851. ==Kristallpalee Sydenham Hillis== [[Pilt:Crystal Palace General view from Water Temple.jpg|pisi|Kristallpalee Sydenham Hillis, 1854]] Sydenham Hillis taas püsti pandud Kristallpalee leidis tihedat kasutamist. Seal toimus arvukalt mitmesuguseid üritusi: kontserte, näitusi, etendusi jms.<ref name="sw4VD" /> 7. oktoobril 1857 pidas seal tuntud inglise baptistijutlustaja Charles Spurgeon ühe oma kuulsatest jutlustest, mis tõi kokku ligi 23 654 kuulajat.<ref name="2831P" /> 1868. aastal peeti Kristallpalees maailma esimene aeronautikanäitus, 1871. aastal maailma esimene kassinäitus. Ka mitmed muud etendused ja näitused nagu näiteks koerte, sigade, mesindus- ja lillenäitused kui ka esimene rahvalik motoetendus peeti just nimelt Kristallpalees.<ref name="sw4VD" /> Paljude aastate kestel toimusid sealses ligi 4000-kohalises kontserdisaalis, kus paiknes suur 4500 vilega orel, menukad [[Georg Friedrich Händel|Händeli]] festivalid.<ref name="8O8VE" /> I maailmasõja ajal leidis Kristallpalee kasutamist mereväelaevastiku õppebaasina. 1917. aastal loodi seal sõjamuuseum Imperial War Museum, mis avati publikule 1920. aastal. Kristallpalee hävis tulekahjus 30. novembril 1936. ==Pildigalerii== <gallery> Pilt:Crystal Palace interior.jpg|Kristallpalee sisevaade. 1851 Pilt:1851 Medal Crystal Palace World Expo London, obverse.jpg|Mälestusmedal “Kristallpalee Londonis” (autor Allen & Moore), 1851. Medali esikülg Pilt:1851 Medal Crystal Palace World Expo London, reverse.jpg|Mälestusmedal “Kristallpalee Londonis” (autor Allen & Moore), 1851. Medali tagumine külg Pilt:Handel festival QE4 99.jpg|Händeli festival Kristallpalees. 1887–1889 Pilt:Festival of Empire 1911 Canadian Building.jpg|Briti impeeriumi rahvaste festival Kristallpalees; esiplaanil Kanada maja. 1911 Pilt:Crystal Palace fire 1936.jpg|Kristallpalee häving tulekahjus. 30.11.1936 Pilt:Crystal Palace Destoyed 1936.jpg|Tulekahjus hävinud Kristallpalee ase. 1936 </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="oregon">http://darkwing.uoregon.edu/~struct/resources/case_studies/case_studies_simplebeams/paxton_palace/paxton_palace.html|The{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Crystal Palace of Hyde Park. 4 April 2008</ref> <ref name="british library">{{cite web |url=http://www.bl.uk/learning/histcitizen/victorians/exhibition/greatexhibition.html |title=The Great Exhibition |work=The British Library}}</ref> <ref name="V2GWq">http://www.bbc.co.uk/ BBC News: Plans for Crystal Palace replica. 27 July 2013</ref> <ref name="PVOp3">https://web.archive.org/web/20151117120001/http://www.nce.co.uk/ Shattered: £500M Crystal Palace rebuild plan. 25 March 2015</ref> <ref name="FYcA9">http://www.victorianweb.org/victorian/art/architecture/iron/21b.html|The{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Great Stove, Chatsworth.</ref> <ref name="TvwrH">Hart-Davis (3 October 2005). "Where does "spend a penny" come from?" Why does a ball bounce?: 101 questions you never thought of asking. Firefly Books, p. 59. ISBN 978-1-55407-113-5.</ref> <ref name="n5n8y">Hart-Davis, A. (28 February 2007). Thunder, flush, and Thomas Crapper: an encycloopedia. Trafalgar Square. ISBN 978-1-57076-081-5.</ref> <ref name="sw4VD">{{cite web |url=http://www.victorianstation.com/palace.html |title=The Great Exhibition at the Crystal Palace |work=The Victorian Station |access-date=2015-04-17 |archive-date=2017-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170414235432/http://victorianstation.com/palace.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="2831P">[http://www.charlesspurgeon.net/page5.html "The Prince of Preachers" Live!] at charlesspurgeon.net (Dave Richards evangelical site)</ref> <ref name="8O8VE">{{cite web |url=http://www.crystalpalacefoundation.org.uk/history/open-again-1854-2 |title=Open Again, 1854 |work=The Crystal Palace Foundation}}</ref> }} [[Kategooria:Londoni ehitised]] silncm2541ar9v9fdzjsnydhc9kv7kx Jaanika Anderson 0 403290 7257453 7238085 2026-10-22T21:49:35Z Morel 26171 pilt 7257453 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaanika Anderson 2025.jpg|pisi|Jaanika Anderson 2025. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Jaanika Anderson''' (aastani 2008 '''Jaanika Tiisvend'''; sündinud [[28. juuni]]l [[1978]]) on eesti [[klassikaline filoloog]] ja muuseumitöötaja, aastast 2024 [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] [[direktor]]. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1996. aastal [[Tartu]] [[Miina Härma Gümnaasium]]i. Aastatel 1997–2001 õppis [[klassikaline filoloogia|klassikalist filoloogiat]] [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] bakalaureuseõppes. Aastail 2001–2002 läbis ta Tartu Ülikoolis õpetajakoolituse [[ladina keel]]e õpetaja erialal, 2002. aastal astus klassikalise filoloogia magistriõppesse. 2002. aasta sügisel viibis ta 2,5 kuud stipendiaadina [[Göttingeni Ülikool]]i klassikalise filoloogia seminaris.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> 2005. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi klassikalise filoloogia alal tööga "Rooma poeedid [[Aulus Gellius]]e teoses ''Noctes Atticae'': filoloogia ja kirjanduskriitika" (juhendaja [[Ivo Volt]]), 2015. aastal doktorikraadi väitekirjaga "Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)" (juhendajad [[Kristi Viiding]] ja [[Epi Tohvri]]).<ref name="ETIS" /> ==Töökäik== Aastail 2001–2004 töötas Jaanika Anderson [[Põlva Talurahvamuuseum]]is muuseumipedagoogina. 2004. aastal siirdus ta tööle [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]]isse, aastatel 2014–2018 oli ta kunstimuuseumi juhataja. Aastail 2018–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli muuseum]]i teadusdirektor, 2021–2023 direktori kohusetäitja. 31. mail 2024 valis [[Tartu Ülikooli senat]] Andersoni viieks aastaks [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] direktoriks ametiaja algusega 15. augustil 2024.<ref>[https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-raamatukogu-direktoriks-saab-jaanika-anderson Tartu Ülikooli raamatukogu direktoriks saab Jaanika Anderson]</ref> ==Tunnustus== 2015. aastal määrati talle auhind [[Aasta Tullio]] 2015. aastal pälvis ta [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee stipendiumi.<ref>[http://sihtasutus.ut.ee/grant/2015-aasta-voorkeelse-vaitekirja-eestikeelse-resumee-stipendium/ 2015. aasta Võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee stipendium]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2016. aastal pälvis ta [[Tartu Ülikooli aumärk|Tartu Ülikooli aumärgi]].<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} *Jaanika Anderson, [http://hdl.handle.net/10062/45430 "Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)"] (doktoritöö täistekst) *Jaanika Anderson. [https://dea.digar.ee/article/meievald/2016/06/01/5 "Vastse-Kuustest maailma avastama: Otto Friedrich von Richter"]. Meie Vald, 1 juuni 2016 {{JÄRJESTA:Anderson, Jaanika}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] pv1je6bvfi3hmtwe4trhwhsiq5et2ig Professor Talis Bachmanni labor 0 409534 7257330 6743715 2026-10-22T16:19:53Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti laborid]] 7257330 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} '''Professor Talis Bachmanni labor''', ka '''Talis Bachmanni laboratoorium''', ka '''BachmannLab''', oli [[Kognitiivne neuroteadus|kognitiivse neuroteaduse]] valdkonnas tegutsenud teadlaste töörühm [[Tallinn]]as. Talis Bachmanni labor loodi 1990. aastate keskel ja seda juhtis professor [[Talis Bachmann]].<ref name="history"/> Esialgu asus labor TLÜ (siis TPÜ) ruumides, asudes 2007. aastal ümber [[Tartu Ülikool]]i[[Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituut| õigusteaduskonna]] ruumidesse Tallinnas, [[Teatri väljak]] 3 II korrusel.<ref name="labor"/> Talis Bachmann oli kuni 2021. aastani Tartu Ülikooli [[kognitiivpsühholoogia|kognitiiv-]] ja [[õiguspsühholoogia]] professor, kuuludes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna Tallinna haru koosseisu ning oli ühtlasi õppeülesannete täitja ja kraadiõppurite juhendaja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis. Pärast Bachmanni valimist TÜ emeriitprofessoriks ja kutsumist osakoormusega külalisprofessoriks TÜ psühholoogia instituuti kuulub labor endiselt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduse valdkonda. Labori teadusaparatuur on toodud üle [[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi]] [[eksperimentaalpsühholoogia]] osakonna teaduslaborisse TÜ Chemicumi hoones.<ref name="eksperim" /> Bachmanni labor on keskendunud [[teadvus]]e, [[tähelepanu]] ja [[taju]] mehhanismide ja tajufenomenide uurimisele, samuti [[kohtupsühholoogia]] ja [[Kohtupsühhofüsioloogia|-psühhofüsioloogiale]].<ref name="welcome" /> Kõrvalteemana on esinenud reklaamipsühholoogia. Uurimisalast tulemuslikku koostööd on labor muuhulgas teinud Tartu Ülikooli neuroloogidega (Toomas Asser, Pille Taba jt) 1990. aastatel ja Tartu Ülikooli neuropsühhofarmakoloogia professori Jaanus Harro uurimisrühmaga (Jaanus Harro, Mariliis Vaht, Marika Paaver) ning Kairi Kreegipuuga 2000. aastatel. Laboris tehtud uurimused on aluseks kaheksale kaitstud doktoritööle ja osale kaitstud magistri- ja bakalaureusetöödest. (Vt "Talis Bachmanni publikatsioonide loend".) ==Koosseis== Bachmanni labori koosseisu on kuulunud liikmete ja assotsieerunud liikmetena [[Endel Põder]], Mari Sarv, [[Iiris Tuvi|Iiris Tuvi (Luiga)]], [[Carolina Murd]], [[Jaan Aru]], [[Inga Karton]], [[Annika Tallinn]], Karita Hommuk, [[Toomas Kirt]], [[Rene Randver|René Randver]], [[Jaan Tulviste]], [[Renate Rutiku]], [[Anu Einberg]], [[Merle Nurmoja|Merle Nurmoja, Kadi Tulver,]] [[Mihkel Stamm|Mihkel Stamm,]] Madis Bachmann, Sandra Vetik ja Triin Taal. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="welcome">[http://www.bachmannlab.com/ Welcome to the Bachmannlab]. BachmannLab</ref> <ref name="history">[http://www.bachmannlab.com/?page_id=18 History]. BachmannLab</ref> <ref name="labor">[http://www.epl.org.ee/files/epl_konverents_2009.pdf Eesti Psühholoogide Liidu konverents]. </ref> <ref name="eksperim">[https://web.archive.org/web/20150611184256/http://www.psychology.ut.ee/et/eksperimentaal-psuhholoogia Eksperimentaalpsühholoogia]. psychology.ut.ee</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.bachmannlab.com/ Welcome to the Bachmannlab]. Koduleht<small> (inglise keeles)</small> kajastab tegevust kuni Bachmanni emerituuri minekuni. [[Kategooria:Tartu Ülikool]] [[Kategooria:Eesti psühholoogia]] [[Kategooria:Eesti laborid]] 338kslhmqm22lv1ml3g57erb27iovq9 Tartu Ülikooli toimetised 0 410304 7257244 6805032 2026-10-22T14:10:23Z ~2026-56276-70 240285 7257244 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} '''"Tartu Ülikooli toimetised"''' ([[ladina keel|ladina]] ''Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis''; [[inglise keel|inglise]] ''Proceedings of Tartu University'', varem ''Transactions of the Tartu State University''), varem ka '''TRÜ toimetised''' ehk [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu Riikliku Ülikool]]i toimetised, oli [[Tartu Ülikooli kirjastus]]e välja antud [[jätkväljaanne]] [[teadusajakiri]]. "Tartu Riikliku Ülikooli toimetised" vihikud 1-34 (1946–1950) (1948?) ja "Tartu Ülikooli toimetised" (1954–1987) ilmusid aastail 1946–{{kas|1995}}. See oli jätk aastail 1921–1943 ilmunud ajakirjale "[[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused]]", ent algas uue numeratsiooniga. T"RÜ toimetised" koosnesid paljudest erialaseeriatest (sh "[[Eesti NSV ajaloo küsimusi]]", "Töid NLKP ajaloo alalt"<ref>Tartu Ülikooli toimetised, VIHIK 109 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС I</ref><ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/6f2f23cd-e10c-4342-b0db-5e5bc061d4cb/content VIHIK 173 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС III]</ref><ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/44f7c7d7-b76b-4a3e-86f7-ec4ff071acd5/content VIHIK 202 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС IV. Tartu, 1968]</ref><ref>[https://www.etera.ee/zoom/18282/view?page=5&p=separate&tool=info&view=0,0,2000,1199 VIHIK 203 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС V, TARTU 1970]</ref><ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5018f178-4d90-4edd-8c0a-acbd8bd1e6cc/content VIHIK 233 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС VI, TARTU 1969]</ref><ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/080d12c9-651c-4a8a-b2fd-7b66799207bf/content VIHIK 238 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС VII, TARTU 1970]</ref><ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/a94e9143-fef0-4c70-bf47-72e2f8af3a20/content VIHIK 261 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС VIII, TARTU 1970]</ref><ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/11289229-46c9-4811-8fae-07efaa4437af/content VIHIK 299 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС X, TARTU 1972]</ref><ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8139e2d9-ff8c-46d8-9cc1-a340af829919/content VIHIK 351 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС XII, ТАРТУ 1975]</ref><ref>[https://www.etera.ee/zoom/18413/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,120,2036,3140 VIHIK 367 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС XIII, ТАРТУ 1975]</ref><ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8889df4d-bc2b-461d-8108-c620a57c1e7d/content VIHIK 547 TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС XVIII]</ref>, Ajaloo-keeleteaduskonna töid, Uurimusi Läänemeremaade ajaloost, Töid orientalistika alalt, Töid geoloogia alalt, Botaanika-alased tööd, Matemaatika- ja mehaanikaalaseid töid jt.<ref>[https://www.ester.ee/record=b1545083*est~S95 Tartu Ülikooli toimetised. Allseeriad], ESTER</ref>), ent neil oli üldnumeratsioon. Ilmumine ei olnud rangelt regulaarne. Vihikud nr 1–34 ilmusid 8 seerias ilma üldnumeratsioonita valdkondades: Ajalugu, Bioloogilised teadused, Filoloogilised teadused, Füüsika ja keemia, Geoloogia ja geograafia, Matemaatilised teadused, Meditsiinilised teadused, Põllundus ja metsandus. Vihikud aastatel 1954–1995 ilmusid väikeste eranditega üldnumeratsioonis: vihikud nr 35–976<ref>[https://www.ester.ee/record=b1545083*est~S95 ESTER]</ref>. ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused]] *Tartu Riikliku Ülikooli Üldajaloo kateedri Скандинавский сборник = [[Skandinaavia Kogumik]] = Skrifter om Skandinavien I-XXXIII ([[:en:Skandinavskii sbornik|en]])<!-- ([https://www.etera.ee/zoom/22675/view?page=11&p=separate&tool=info&view=0,331,2090,3041 I], II, IV, [https://www.etera.ee/zoom/23241/view?page=1&p=separate VII] [http://hdl.handle.net/10062/54471 XX]/[https://core.ac.uk/reader/79116831 XX], [https://www.etera.ee/zoom/22782/view?page=1&p=separate&tool=info XXI], XXIII, XXVI jt), [http://annales.info/sbo/contens/skand.htm Скандинавский сборник. Вып. 1.], [https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1959/06/03/20 „Skandinaavia kogumik”], Kodumaa : nädalaleht, nr. 23, 3 juuni 1959!--> *TRÜ Üldajaloo kateedri töid. Tartu Riiklik Ülikool. Üldajaloo kateeder, Tartu Riiklik Ülikool[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/237301] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti teadusajakirjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikool]] mxwqcg40az6vt2cn3z9ycf6rub5bhlu Biograafiad (Ab) 0 417552 7257608 7225908 2026-10-23T10:07:42Z Avjoska 1538 /* Aba */ 7257608 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ab)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ab". ==Aba== *[[Aba Kaškarist]], süüria õpetlane (6.–7. sajand) *[[Maya Ababadjani]], Taani filminäitleja (1984–) *[[Sani Abacha]], Nigeeria poliitik (1943–1998) *[[Abachum]], kristlik märter (suri 3. sajandil) *[[Evaristo Abaco]], itaalia helilooja ja viiuldaja (1675–1742) *[[Liel Abada]], Iisraeli jalgpallur (2001–) *[[Jean Marie Charles Abadie]], prantsuse silmaarst (1842–1932) *[[Paul Abadie]], prantsuse arhitekt (1812–1884) *[[Marwan Abado]], palestiina päritolu muusik (1967–) *[[Robert Abadžjan]], Mägi-Karabahhi sõjaväelane (1996–2016) *[[Abaginski]], jakuudi kirjanik (1907–1960) *[[Frank Abagnale]], USA pettur *[[Abahai]], mandžude riigi valitseja (1592–1643) *[[Abaj]] Kunanbajev, kasahhi luuletaja (1845–1904) *[[Vassili Abajev]], keeleteadlane (1900–2001) *[[Magdalena Abakanowicz]], poola tekstiilikunstnik (1930–2017) *[[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur (1981–) *[[Gleb Abakumov]], vene keemik (1937–) *[[Mihhail Abakumov]], vene maalikunstnik (1948–) *[[Viktor Abakumov]], Nõukogude riigitegelane (1908–1954) *[[Vitali Abakumov]], vene maalikunstnik (1923–) *[[Marija Abakumova]], Venemaa odaviskaja (1986–) *[[Jevgeni Abalakov]], alpinist *[[Vitali Abalakov]], alpinist *[[Leonid Abalkin]], vene majandusteadlane (1930–) *[[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur (1984–) *[[José Luis Ábalos]], Hispaania poliitik (1959–) *[[Charles d'Abancourt]], Prantsuse riigimees (1758–1792) *[[Françoise Abanda]], Kanada tennisist (1997–) *[[Patrice Abanda]], Kameruni jalgpallur (1978–) *[[Vilmos Aba-Novák]], ungari maalikunstnik ja graafik (1894–1941) *[[Abaoji]], kitanite hõimupealik ja keiser (872‒926) *[[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1963–2026) *[[Ivan Abarenkov]], Tartu Linna Avaliku Raamatukogu esimene juhataja (1889–1924) *[[Kessy Abarenkov]], eesti mükoloog ja informaatik (1980–) *[[Linor Abargil]], Iisraeli modell (1980–) *[[Abaris]] (umbes 8. sajand eKr), Apolloni preester *[[Sait Faik Abasıyanık]], türgi kirjanik (1906–1954) *[[Alekhsandre Abašeli]], gruusia kirjanik (1884–1954) *[[Aslan Abašidze]], Adžaaria ja Gruusia poliitik *[[Davith Abašidze]], gruusia filminäitleja ja -lavastaja (1924–1990) *[[Grigol Abašidze]], gruusia kirjanik *[[Irakli Abašidze]], gruusia luuletaja *[[Leila Abašidze]], gruusia filminäitleja (1929–2018) *[[Levan Abašidze]] *[[Ruslan Abašidze]], Gruusia diplomaat *[[Zurab Abašidze]] *[[Vaso Abašidze]], gruusia näitleja ja lavastaja *[[Aleksandr Abašin]], Eesti vene kirjastaja *[[Nelli Abašina-Melts]], Eesti tõlkija (1944–) *[[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja (1985–) *[[Ignazio Abate]], Itaalia jalgpallur (1986–) *[[Abati]], itaalia kunstnik (1512–1571) *[[Joaquín Abati]], hispaania näitekirjanik (1865–1936) *[[Justo Abaunza]], Nicaragua ülemdirektor (1778–1872) *[[Firmin Abauzit]], prantsuse teadlane (1679–1767) ==Abb== *[[Abba Mari]], Prantsuse rabi (umbes 14. sajand) *[[Giuseppe Abba]], itaalia kirjanik (1838–1910) *[[Antoine Thomson d'Abbadie]], iiri rändur (1810–1897) *[[Arnaud Michel d'Abbadie]], iiri rändur (1815–1893) *[[Jacques Abbadie]], prantsuse protestantlik teoloog ja apologeet (1654–1727) *[[Jean-Jacques Blaise d'Abbadie]] *[[Adriano Abbado]], itaalia kunstnik (1958–) *[[Claudio Abbado]], itaalia dirigent (1933–2014) *[[Daniele Abbado]], itaalia lavastaja (1958–) *[[Marcello Abbado]], itaalia helilooja (1926–2020) *[[Roberto Abbado]], itaalia dirigent (1954–) *[[Nicola Abbagnano]], itaalia filosoof (1901–1990) *[[Frank Abbandando]], USA gängster (1910–1942) *[[‘Abbās I Suur]], Iraani šahh (1557–1629) *[[‘Abbās I (Egiptus)|‘Abbās I]], Egiptuse kediiv (1813–1854) *[[‘Abbās II (Pärsia)|‘Abbās II]], Iraani šahh (1632–1666) *[[‘Abbās II (Egiptus)|‘Abbās II]] (1874–1944), Egiptuse kediiv *[[Athar Abbas]], Pakistani sõjaväelane *[[Ferhat Abbas]], Alžeeria poliitik (1899–1985) *[[Khwaja Ahmad Abbas]], India filmirežissöör, stsenarist, kirjanik, ja ajakirjanik (1914–1987) *[[Maḩmūd ‘Abbās]] (1935–), Palestiina poliitik *[[Nancy Abbate]], USA näitleja (1942–) *[[Niccolò dell'Abbate]], itaalia kunstnik (suri 1571) *[[Cleveland Abbe]], USA meteoroloog (1838–1916) *[[Ernst Abbe]] (1840–1905), saksa füüsik *[[Edwin Austin Abbey]] (1852–1911), USA maalikunstnik *[[Lynn Abbey]], USA kirjanik (1948–) *[[Frank Abbinanti]], USA helilooja (1949–) *[[Amanda Abbington]], Suurbritannia näitleja *[[Abbo Fleuryst]], õpetlane (umbes 940–1004) *[[Abbo I Goericus]], Metzi piiskop, pühak (suri arvatavasti 643) *[[Shuhrat Abbosov]], usbeki filmirežissöör (1931–2018) *[[Charles Greeley Abbot]], astrofüüsik (1872–1973) *[[Ezra Abbot]] (1819–1884), USA teoloog *[[George Abbot (vaimulik)|George Abbot]], inglise vaimulik, Canterbury peapiiskop (1562–1633) *[[George Abbot (kirjanik)|George Abbot]] (1603?–1648), inglise kirjanik *[[John Abbott]], kolmas Kanada peaminister (1821–1893) *[[Robert Abbot (anglikaan)|Robert Abbot]], inglise anglikaani vaimulik (1560–1617) *[[Robert Abbot (puritaan)|Robert Abbot]], inglise puritaanlik teoloog (1588?–1662?) *[[William Abbott]] (1798–1843), inglise näitleja *[[Berenice Abbott]] (1898–1991), USA fotograaf *[[Bud Abbott]] (1895–1974), USA näitleja ja produtsent *[[Diane Abbott]] (1953–), Suurbritannia poliitik *[[Edith Abbott]] (1876–1957), USA sotsiaalteadlane *[[Edwin Abbott Abbott]] (1838–1926), inglise koolijuht ja teoloog *[[Emma Abbott]] (1849–1891), USA ooperilaulja *[[George Abbott]] (1887–1995), USA dramaturg, produtsent ja lavastaja *[[Jacob Abbott]] (1803–1879), USA lastekirjanik *[[Jim Abbott]] (James A. Abbott), USA pesapallur (1967–) *[[John Stevens Cabot Abbott]] (1805–1877), USA kirjanik *[[Lyman Abbott]] (1835–1922), USA vaimulik ja kirjanik *[[Russ Abbott]] (1947–), Suurbritannia koomik *[[Tony Abbott]], Austraalia poliitik (1957–) *[[Tyshawn Abbott]] (1988–), USA korvpallur *[[Wilbur Cortez Abbott]] (1869–1947), ajaloolane *[[William Edward Abbott]] (1844–1924) *[[Thomas Abbt]] (1738–1766), saksa kirjamees ja filosoof *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]], Sudaani sõjaväelane ja poliitik (1900–1983) ==Abd== *[[‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1880–1953) *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]], Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi poliitik *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]], Liibüa poliitik (1952–) *[[‘Abd Allāh I]], Jordaania kuningas (1881–1951) *[[‘Abd Allāh II]], Jordaania kuningas (1962–) *[[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1924–2015) *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]], Katari poliitik (1959–) *[[‘Abd Allāh ibn Sayyid Muḩammad Khalīfah]], mahdistide ülestõusu väejuht, Umm Durmāni kaliif (1846–1889) *[[‘Abd Allāh ibn Yāsīn]], islami teoloog (suri 1059) *[[‘Abd al-Mālik ibn Marwān]], Omaijaadide kaliif (646–705) *[[‘Abd ar-Raḩmān I]], Córdoba emiir (731–788) *[[Abd-ar-Rahman II]], Córdoba emiir 822–852 *[[‘Abd ar-Raḩmān III]] (891–961), Córdoba emiir 912–929, Córdoba kaliif 929–961 *[[Abd-ar-Rahman IV]] Mortada, Córdoba kaliif 1017 *[[Abd-ar-Rahman V]] Mostadir, Córdoba kaliif 1023–1024 *[[Abd-el-Aziz IV]], Maroko sultan (1880–1943) *[[Nadja Abd el Farrag]], saksa lauljatar (1965–) *[[Ignace Pierre VIII Abdel-Ahad]], süüria-katoliku kiriku patriarh (1930–) *[[Abd el-Kader]], Alžeeria emiir (Mascara emiir) (1808–1883) *[[Abd el-Krim]], Maroko vabadusvõitleja (suri 1963) *[[Abd-el-latif]], arst ja rändur *[[Pir Sultan Abdal]], türkmeeni päritolu Türgi ašuug (suri 1550) *[[Giorgi Abdaladze]], gruusia fotograaf *[[Khalid Abdalla]], briti näitleja (1980–) *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]], Mauritaania poliitik (1938–2020) *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1956–) *[[Yassmin Abdel-Magied]], Sudaani päritolu Austraalia insener, autor, meediakommentaator ja kodanikuaktivist (1991–) *[[Serhane Ben Abdelmajid]], terrorist (1968–2004) *[[Omar Abdel-Rahman]], egiptuse terrorist (1938–) *[[Manal Abdel Samad]], Liibanoni naispoliitik (1975–) *[[Himad Abdelli]], Alžeeria jalgpallur (1999–) *[[Emil Abderhalden]], Šveitsi biokeemik (1877–1950) *[[Ali Abdi]], Tuneesia jalgpallur (1993–) *[[Abdišo (munk)|Abdišo]], süüria munk, kirikukirjanik (10. sajand) *[[Abdišo I bar Aqre]], süüria kirikukirjanik, apostliku idakiriku katolikoss-patriarh (10. sajand) *[[Abdišo bar Johannan]], Mosuli uniaatide patriarh (16. sajand) *[[Hussam Abdo]], palestiina terrorist (1989–) *[[Mario Abdo Benítez]], Paraguay poliitik (1971–) *[[Ali Abdollahi]], Iraani sõjaväelane ja poliitik (1959–) *[[Kairat Abdrahmanov]], Kasahstani diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Mukaš Abdrajev]], kirgiisi helilooja (1920–1979) *[[Vadim Abdrašitov]], tatari päritolu filmirežissöör (1945–2023) *[[Ildar Abdrazakov]], Venemaa ooperilaulja (1976–) *[[Muḩammad ‘Abduh]], Egiptuse islami mõtleja (1849–1905) *[[Uzak Abdukaimov]], kirgiisi kirjanik *[[Abdul Halim]], Malaisia kuningas (1927–2017) *[[Paula Abdul|Paula Julie Abdul]], USA tantsija, koreograaf ja laulja (1962–) *[[Humayun Abdulali]] (1914–2001), India ornitoloog *[[Abdu'l-Bahá]], Bahá'í usujuht (1844–1921) *[[Ābdul Hāmid]], Bangladeshi poliitik (1944–) *[[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur ja näitleja (1947–) *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]], Kõrgõzstani poliitik (1968–) *[[Rosa Mustafa Abdulkhaleq]], Jeemeni lendur (1976–) *[[Abdulla II]], Buhhaara valitseja (1533–1598) *[[Zahra Abdulla]], somaali päritolu Soome poliitik (1965–) *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]], Afganistani poliitik (1960–) *[[Abdullah bin Abdulkadir Munshi]], malai kirjanik (1796–1854) *[[Abdullah bin Ahmad Badawi]], Malaisia poliitik (1939–2025) *[[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika džässmuusik *[[Abdullah Suriosubroto]], Indoneesia kunstnik (1878–1941) *[[Mahhamadžan Abdullajev]], kirgiisi tarbekunstnik (1935) *[[Abdulhak Abdullayev]], usbeki maalikunstnik (1918–2001) *[[Lutfulla Abdullayev]], usbeki kunstnik (1912–2000) *[[Mikayıl Abdullayev]], aserbaidžaani kunstnik (1921–2002) *[[Olesja Abdullina]], kabetaja (1988–) *[[Iman Abdulmajid]], Somaalia modell ja näitlejatar (1955–) *[[Aleksandr Abdulov]], vene näitleja (1953–2008) *[[Toktobolot Abdumomunov]], kirgiisi kirjanik (1922–1989) *[[‘Abdur Raḩmān]], Afganistani emiir (suri 1901) *[[Besart Abdurahimi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1990–) *[[Ilja Abdurahmanov]], maalikunstnik *[[Tumso Abdurahmanov]], tšetšeeni blogija *[[Rašid Abdurašitov]], tadžiki maalikunstnik (1935) *[[Abdusamet Yigit]], kurdi kirjanik (1978–) *[[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja (2004–) *[[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani kergejõustiklane (1966–) *[[Mõkdõbek Abdõldajev]], Kõrgõzstani poliitik (1953–) *[[Abdülaziz]], Türgi sultan (1830–1876) *[[Abdülhak Hâmit]], türgi kirjanik (1852–1937) *[[Abdülhamit I]], Türgi sultan (1725–1789) *[[Abdülhamit II]], Türgi sultan (1842–1918) *[[Abdülmecit]] I, Türgi sultan (1823–1861) *[[Abdülmecit II]], kaliif (1868–1944) ==Abe== *[[Anton Abe]], eesti põllumajandustöötaja (1921–2015) *[[Hiroyuki Abe]], Jaapani jalgpallur (1989–) *[[Keiko Abe]], jaapani helilooja (1937–) *[[Kōbō Abe]], jaapani kirjanik (1924–1993) *[[Kōmei Abe]], jaapani helilooja (1911–2006) *[[Abe Masahiro]], Jaapani riigitegelane (1819–1857) *[[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (1954–2022) *[[Teruo Abe]], Jaapani jalgpallur *[[Yūki Abe]], Jaapani jalgpallur (1981–) *[[Abeba Aregawi]], Etioopia päritolu Rootsi jooksja (1990–) *[[Manuk Abeghjan]], armeenia kirjandusteadlane, folklorist, kirjanduskriitik ja keeleteadlane (1865–1944) *[[Mher Abeghjan]], armeenia kunstnik (1909–1978) *[[Johann Christian Ludwig Abeille]], saksa helilooja (1731–1838) *[[Rosalina Abejo]], dirigent ja helilooja (1922–1991) *[[Heinrich Abeken]], saksa teoloog (1809–1872) *[[Abel (Taani)|Abel]], Taani kuningas *[[Aleksander Abel]], eesti treener (1953–) *[[Aleksander Johannes Abel]], eesti vaimulik (1905–1971) *[[Antoine Abel]], Seišellide kirjanik (1934–2004) *[[August Abel]], sõjaväelane *[[Aveli Abel]], eesti seltskonnategelane *[[Carl Abel]], saksa keeleteadlane (1837–1906) *[[Clarke Abel]], Briti kirurg ja loodusuurija (1780–1826) *[[Elts Abel]], eesti matemaatik (1947–) *[[Enno Abel]], eesti insener ja tehnikateadlane (1935–) *[[Erna Abel]], eesti suusataja ja treener (1915–1999) *[[Ervin Abel]], eesti näitleja (1929–1984) *[[Harry Abel]], eesti humorist (1920–1996) *[[Heinrich Abel]], Austria vaimulik (1843–1926) *[[Herbert Abel]], eesti suusatreener (1916–1991) *[[Jakob Friedrich von Abel]], saksa filosoof, psühholoog ja pedagoog (1751–1829) *[[John Jacob Abel]], USA farmakoloog ja biokeemik (1857–1938) *[[Karl Abel]], Eesti sõjaväelane ja leidur (1885–1977) *[[Karl Friedrich Abel]], saksa helilooja (1723–1787) *[[Lionel Abel]], USA kirjanik ja teatrikriitik (1910–2001) *[[Margus Abel]], eesti näitleja (1967–) *[[Mari Abel]], eesti näitleja (1975–) *[[Mart Abel]], eesti matemaatik (1977–) *[[Mati Abel]], eesti matemaatik (1942–) *[[Niels Henrik Abel]], norra matemaatik (1802–1829) *[[Othenio Abel]], Austria paleontoloog ja evolutsioonibioloog (1875–1946) *[[Peter Abel]], eesti õpetaja (1847–1920) *[[Søren Georg Abel]], Norra vaimulik ja poliitik (1772–1820) *[[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (1938–2024) *[[Tiina Abel]], eesti kunstiajaloolane (1951) *[[Wilhelm Abel]], saksa ajaloolane (1904–1985) *[[Carmelo Abela]], Malta poliitik (1972–) *[[Eduardo Abela]], Kuuba maalikunstnik ja graafik (1889–1965) *[[George Abela]], Malta poliitik (1948–) *[[Robert Abela]], Malta advokaat ja poliitik (1977–) *[[Claudette Abela Baldacchino]], Malta poliitik ja ajakirjanik (1973–) *[[Pierre Abélard]], prantsuse teoloog ja filosoof (1079–1142) *[[Ādolfs Ābele]], läti helilooja, koorijuht, organist ja muusikapedagoog (1889–1967) *[[Arthur Abele]], saksa sportlane (1986–) *[[Inga Ābele]], läti kirjanik (1972–) *[[Garri Abelev]], Venemaa immunoloog (1928–) *[[Lev Abeliovitš]], Poola juudi päritolu Valgevene helilooja (1912–1985) *[[Oļģerts Ābelīte]], läti graafik *[[Hovhannes Abeljan]], armeenia näitleja (1865–1936) *[[Rašid Abeljanov]], Eesti korvpallur (1954–) *[[Kjeld Abell]], taani kirjanik (1901–1961) *[[Raymond Abellio]], prantsuse kirjanik ja mõtleja (1907–1986) *[[Georg Abels]], eesti revolutsionäär (1898–1967) *[[Michael Abels]], USA helilooja (1962–) *[[Maliina Abelsen]], Gröönimaa poliitik (1976–) *[[Philip Hauge Abelson]], USA füüsik ja keemik (1913–2004) *[[Konrad Abeltshauser]], Saksamaa jäähokimängija (1992–) *[[Aili Aben]], eesti õpetaja ja parteitöötaja (1935–) *[[Aleksander Aben]], Eesti poliitik (1918–1991) *[[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane (1929–2024) *[[Karl Aben]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1896–1975) *[[Virve Aben]], eesti tekstiilikunstnik (1930–) *[[Hermann Abendroth]], dirigent (1883–1956) *[[John Abercrombie]], USA kitarrist (1944–2017) *[[Lascelles Abercrombie]], inglise kirjanik ja kirjandusteadlane (1881–1938) *[[Leslie Patrick Abercrombie]], inglise arhitekt ja linnaplaneerija (1879–1957) *[[Michael Abercrombie]], inglise bioloog (1912–1979) *[[Joe Abercrombie]], inglise kirjanik (1974–) *[[Neil Abercrombie]], USA poliitik (1936–) *[[Patrick Abercromby]], šoti arst (sündis 1656) *[[George Hamilton-Gordon, neljas Aberdeeni krahv]], Suurbritannia poliitik (1784–1860) *[[Aleksander Aberg]] (1881–1920), eesti maadleja *[[Jon Olof Åberg]] (1843–1898) *[[Lasse Åberg]], rootsi näitleja, muusik, filmirežissöör ja kunstnik (1940–) *[[Nils Åberg|Nils Fritiof Åberg]], rootsi arheoloog *[[Sivi Aberg]] (Siv Marta Aberg), rootsi modell (1944) *[[Gösta Åbergh]], rootsi arhitekt *[[Todd Abernethy]], ameerika korvpallur (1984–) *[[George Robert Aberigh-Mackay]] (1848–1881), India ingliskeelne kirjanik *[[Hermann Abert]], saksa muusikateadlane (1871–1927) *[[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (1948–2024) *[[Elvan Abeylegesse]], Etioopia päritolu Türgi jooksja (1982–) ==Abg== *[[Diana Abgar]], Armeenia diplomaat (1859–1937) *[[Narine Abgarjan]], vene keeles kirjutav armeenia kirjanik (1971–) ==Abh== *[[Abhedananda]], bengali päritolu vaimne õpetaja (1866–1939) *[[Abhisit Vejjajiva]], Tai poliitik (1964–) ==Abi== *[[Otto Wilhelm Hermann von Abich]], saksa geoloog (1806–1886) *[[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur (1979–) *[[Abigail]] *[[Abihuud]] *[[Abija]] *[[Dzintars Ābiķis]], Läti poliitik (1952–) *[[Iolu Abil]], Vanuatu poliitik (1942–) *[[Nicolai Abildgaard]], taani maalikunstnik ja arhitekt (1743–1809) *[[Ove Abildgaard]], taani luuletaja, tõlkija ja kriitik (1916–1990) *[[Toomas Abiline]], eesti kirikuloolane (1964–) *[[Luis Abinader]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1967–) *[[Cyril Abiteboul]], prantsuse insener ja mootorispordi meeskonna pealik (1977–) ==Abn== *[[Ahto Abner]], eesti trummar (1979–) *[[Erik Abner]], eesti geneetik (1986–) *[[Ivar Abner]], eesti maadleja (1962–) *[[Siim Abner]], eesti maadleja (1990–) ==Abo== *[[Helgi Abo]], eesti kirjastustöötaja (1927–) *[[Lembit Abo]], eesti toimetaja ja käsiraamatute autor (1930–) *[[Robert Abolin]], läti päritolu geobotaanik, mullateadlane ja loodusgeograaf (1886–1938) *[[Valdis Āboliņš]], Läti kunstnik, kunstiteadlane ja näituste kuraator, kes tegutses Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis (1939–1984) *[[Ojārs Ābols]], läti maalikunstnik ja kunstiteadlane (1922–1983) *[[Rodrigo Ābols]], Läti jäähokimängija (1996–) *[[Solvita Āboltiņa]], Läti jurist ja poliitik (1963–) *[[Oskar Abori]], eesti kommunist (1907–1958) *[[Abdelhamid Abou Zeid]], Alžeeria islamiäärmuslane, mässuline ja salakaubitseja (1965–2013) *[[Vincent Aboubakar]], Kameruni jalgpallur (1992–) *[[James George Abourezk]], USA poliitik (1931–) *[[Hatšhatur Abovjan]], armeenia kirjanik (1805–1848) ==Abr== *[[Abraham]], eesti räppar (1988–) *[[Abraham a Sancta Clara]], Austria katoliiklik vaimulik, jutlustaja ja kirjanik (1644–1709) *[[Andy Abraham]], Suurbritannia laulja (1964–) *[[Abraham ibn Daud]], juudi ajaloolane ja filosoof (12. sajand) *[[Edward Abraham]], USA keemik (1913–1999) *[[F. Murray Abraham]], USA näitleja (1939–) *[[Pál Ábrahám]], ungari juudi päritolu helilooja (1892–1960) *[[Patoo Abraham]], Nigeeria prostituut ja seksitöötajate õiguste eest võitlev aktivist (1966–) *[[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Ara Abrahamian]], Rootsi maadleja (1975–) *[[Hovik Abrahamjan]], Armeenia poliitik (1958–) *[[Medea Abrahamjan]], armeenia tšellist (1932–2021) *[[Jim Abrahams]], USA filmiparodist (1944–) *[[Mick Abrahams]], inglise kitarrist ja laulja (1943–2025) *[[Peter Henry Abrahams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi päritolu ingliskeelne kirjanik (1919–2017) *[[Alar Abram]], eesti lastearst ja orienteeruja (1972–) *[[David Abram]], USA kultuuriökoloog, filosoof ja kunstnik (1957–) *[[Luis Abram]], Peruu jalgpallur (1996–) *[[Fjodor Abramov]], vene kirjanik (1920–1983) *[[Kuzma Abramov]], ersa kirjanik (1914–2008) *[[Lev Abramov]], Nõukogude Liidu maletegelane (1911–2004) *[[Nikolai Abramov (kirjanik)|Nikolai Abramov]], vepsa kirjanik (1961–2016) *[[Nikolai Abramov (etnograaf)]], vene etnograaf *[[Nikolai Abramov (kunstnik)]], vene maalikunstnik *[[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]], Nõukogude Liidu jalgpallur *[[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]], Venemaa jalgpallur *[[Viktor Abramov]], Eesti matemaatik (1956–) *[[Natalja Abramova]], Eesti kunstnik (1981–) *[[Ivana Abramović]], horvaadi tennisist (1983–) *[[Konstantin Abramovitš]], Eesti arst (1913–1996) *[[Roman Abramovitš]], Venemaa ärimees (1966–) *[[Bernhard Abrams]], Eesti sõjaväelane (1891–1945) *[[Bryan Abrams]], laulja (1969–) *[[J. J. Abrams]], USA filminäitleja (1966–) *[[Muhal Richard Abrams]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1930–2017) *[[Gabriel Abramson]], Eesti tööstustöötaja (1928–2018) *[[Joosep Abramson]], Eesti arst (1874–1941) *[[Lyn Yvonne Abramson]], USA psühholoog (1950–) *[[Paul Abramson]], Eesti poliitik (1889–1976) *[[Pjotr Abrassimov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat (1912–2009) *[[Aleksandr Abrosimov]], Eesti fotograaf (1980–) *[[Anna Abreu]], Soome laulja (1990–) *[[Aleksei Aleksejevitš Abrikossov]], vene füüsik (1928–2017) *[[Aleksei Ivanovitš Abrikossov]], vene patoloog-anatoom (1875–1955) *[[Victoria Abril]] (Victoria Mérida Rojas), hispaania filminäitleja (1959–) *[[Benito Martinez Abrogan]], pikaealine (1880–) *[[Aivaras Abromavičius]], endine leedu ettevõtja ja leedu rahvusest Ukraina poliitik ka majandustegelane (1976–) *[[Svetlana Abrossimova]], vene korvpallur (1980–) ==Abs== *[[Absalom]], Taaveti poeg (11.–10. sajand eKr) *[[Absalon]], Taani vaimulik ja poliitik (1128–1201) *[[Martin Absalon]], eesti sõudja (1986–) *[[Jean Absil]], Belgia helilooja, organist ja muusikapedagoog (1893–1974) ==Abt== *[[Franz Abt]], saksa helilooja ja dirigent (1819–1885) *[[Roman Abt]], Šveitsi masinaehitusinsener, leiutaja ja ettevõtja (1850–1933) ==Abu== *[[Abu Abbas]], palestiina terrorist (1948–2004) *[[Abū Bakr]], kaliif *[[Abū Bakr al-Baghdādī]]; Iraagi päritolu terrorist (1971–2019) *[[Hosams Abu Meri]], Liibanoni päritolu Läti arst ja poliitik (1974–) *[[Abū Nuwās]], pärsia- ja araabiakeelne luuletaja (750–810) *[[Nūrī Abū Sahmīn]], Liibüa poliitik *[[Mumia Abu-Jamal]] (Wesley Cook) (1954–) *[[Thengiz Abuladze]], gruusia filmirežissöör (1924–1994) *[[Alexander Abusch]], Saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1902–1982) *[[Ḩamīd Abūţālebī]], Iraani diplomaat (1957–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ab, Biograafiad]] cmvgm90fkvzux8gn36judxqjv0pu1ad Alan Altraja 0 437760 7257613 6910527 2026-10-23T10:14:51Z Morel 26171 pilt 7257613 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alan Altraja 2021.jpg|pisi|Alan Altraja 2021. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Alan Altraja''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1965]]) on eesti [[arst]] ja [[arstiteadlane]], [[Tartu Ülikool]]i kopsukliiniku juhataja, [[pulmonoloogia]] professor. ==Tunnustus== * 2020 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> ==Viited== <references /> ==Välislingid== * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Altraja, Alan}} [[Kategooria:Eesti pulmonoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] dtsbww5fce4o1dsf8kj60ppncy4w1tm Jaan Eha 0 437764 7257624 7250996 2026-10-23T10:38:20Z Morel 26171 pilt 7257624 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Eha 2020.jpg|pisi|Jaan Eha 2020. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Jaan Eha''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1950]] [[Viljandi]]s) on eesti [[kardioloog]], [[Tartu Ülikool]]i [[kardioloogia]] professor, Tartu Ülikooli südamekliiniku juhataja ja [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige alates 2016. aastast. ==Elukäik== 1968. aastal lõpetas ta [[Viljandi Jakobsoni Kool|C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli]]. 1974. aastal lõpetas [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna ravi eriala. 1979. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi kraadi, milles uuris vasaku südamevatsakese pumbafunktsiooni dünaamilise hindamise võimalusi, 1990. aastal kaitses doktoritöö ägeda südamelihase infarkti revaskulariseerimise teemal.<ref>[http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1462 Jaan Eha – 65]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Töötanud kardioloogina Tartu Kliinilises Haiglas, osakonnajuhatajana Tallinna Kiirabihaiglas ning teaduri, vanemteaduri ning laboratooriumi juhatajana Tartu Ülikooli üldise- ja molekulaarpatoloogia instituudi Eesti südamekeskuses. 1995-1997 oli Mustamäe haigla kardioangiograafia osakonna juhataja ja 1997-2002 samas sisehaiguste kliiniku juhataja. Alates 2002. aastast on ta [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i südamekliiniku juhataja, 2004. aastast [[Tartu Ülikool]]i kardioloogiaprofessor. Aastatel 1989-1997 oli Eesti Kardioloogide Seltsi president, 1991. a valiti ta esimese eestlasena Euroopa Kardioloogide Seltsi Fellow´ks ( FESC ). 2016. aastal valiti Jaan Eha [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikuks loodusteaduste ja meditsiini alal. Ta kuulub bioloogia-, geoloogia ja keema osakonda. ==Teadustöö== Jaan Eha on tegelenud [[südameinfarkt]]i põhjuse-tagajärje seoste väljaselgitamise ning nendest tulenevate ravimeetodite väljatöötamisega. Üks esimesi arste ja teadlasi maailmas, kes alustas 1981. aastal südameinfarkti reperfusioonravi meetodite (trombolüüsi ja mehaaniline rekanaliseerimise) süstemaatilist uurimist ja kliinikus rakendamist.<ref>[http://novaator.err.ee/v/akadeemia2016/18d74378-9533-4cfb-a784-7aa2866b83ab/teaduste-akadeemia-valis-kolm-uut-liiget "Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget"] ERR Novaator, 7. detsember 2016</ref> Üks interventsionaalkardioloogia eriala rajajatest. on andnud hindamatu panuse nii kliinilise kardiologia kui kardioloogiateadustöö arendamisse Eestis. Ta on moodsa invasiivkardioloogia rajaja, edasiarendaja ja levitaja Eestis. 15. detsembril 1982 tegi ta Eestis esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni [[Tallinna Kiirabihaigla|Tallinna Kiirabihaiglas]] (praegune [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]]) ja pani aluse haigla invasiivkardioloogia osakonnale.<ref name=":0">https://eestiarst.ee/professor-jaan-eha-70/</ref> Tema juhtimisel loodi 1991.a. Eestis Euroopas aktsepteeritud kardioloogia õppekava ja väljaõppesüsteem (residentuur).<ref name=":0" /> J. Eha käe all on õppinud arvukalt silmapaistvaid teadlasi ja arste, tänu temale on tekkinud uus põlvkond kardiolooge. Avaldanud üle 400 teaduspublikatsiooni. ==Tunnustus== * 1985 [[Eesti NSV teaduspreemiad|Eesti NSV teaduspreemia]] * 1991 Fellow of the European Society of Cardiology * 2005 [[Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1745}}</ref> * 2007 [[Eesti Kardioloogide Selts]]i auliige * 2010 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2013 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond |url=http://www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/eha/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170414000308/http://www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/eha/ |arhiivimisaeg=2017-04-14 |vaadatud=2017-04-13}}</ref> * 2015 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suur medal|vaadatud=3.12.2022}}</ref> * 2016 [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler<ref>[https://www.tartu.ee/sites/default/files/2016-07/suurtahed.jpg Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler] </ref><ref>[https://tartu.postimees.ee/3595419/jaan-eha-roomus-meel-on-sudamele-hea Jaan Eha: rõõmus meel on südamele hea]</ref> *2020 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna medal ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== [https://eestiarst.ee/professor-jaan-eha-70/ Professor Jaan Eha - 70. - Eesti Arst, 2020, 99(6), 394.] ==Välislingid== *{{ETIS}} * [https://www.akadeemia.ee/member/eha Jaan Eha Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel] * [https://www.tartu.ee/en/node/5077 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler Jaan Eha] {{JÄRJESTA:Eha, Jaan}} [[Kategooria:Eesti kardioloogid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti meditsiiniajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] c7thx4fbannl3ce5mg1v7cew4xi5882 Ruth Kalda 0 437770 7257648 6414988 2026-10-23T11:52:07Z Morel 26171 pilt 7257648 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ruth Kalda 2018.jpg|pisi|Ruth Kalda 2018. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Ruth Kalda''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1965]]) on eesti [[arstiteadlane]], [[Tartu Ülikool]]i [[peremeditsiin]]i professor. Ta lõpetas [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]] ravi erialal. Ta on olnud Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2019}} ==Tunnustus== *2020 [[Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20022}}</ref> * 2021 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS|Ruth_Kalda}} *Ruth Kalda. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120088016/paeva-teema-ruth-kalda-emo-de-ulekoormus-voib-laheneda-kogu-tervishoiususteemi-uuestisunniga PÄEVA TEEMA | Ruth Kalda: EMO-de ülekoormus võib laheneda kogu tervishoiusüsteemi uuestisünniga]. Eesti Päevaleht, 24.10.2022. {{JÄRJESTA:Kalda, Ruth}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 7jy89vlzcm803u64ifgnklhb52wzdiv 7257649 7257648 2026-10-23T11:54:36Z Morel 26171 7257649 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ruth Kalda 2018.jpg|pisi|Ruth Kalda 2018. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Ruth Kalda''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1965]]) on eesti [[arstiteadlane]], [[Tartu Ülikool]]i [[peremeditsiin]]i professor. Ta lõpetas [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]] ravi erialal. Ta on olnud [[Eesti Perearstide Selts]]i juhatuse esimees. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2019}} ==Tunnustus== *2020 [[Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20022}}</ref> * 2021 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS|Ruth_Kalda}} *Ruth Kalda. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120088016/paeva-teema-ruth-kalda-emo-de-ulekoormus-voib-laheneda-kogu-tervishoiususteemi-uuestisunniga PÄEVA TEEMA | Ruth Kalda: EMO-de ülekoormus võib laheneda kogu tervishoiusüsteemi uuestisünniga]. Eesti Päevaleht, 24.10.2022. {{JÄRJESTA:Kalda, Ruth}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] aps1f7zoedxcnqr5j1b2bcqtx4s1e8h Anti Kalda 0 437771 7257615 5926545 2026-10-23T10:24:18Z Morel 26171 pilt 7257615 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anti Kalda 2016.jpg|pisi|Anti Kalda 2016. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Anti Kalda''' (sündinud [[23. juuli]]l [[1965]]) on eesti [[farmakoloog]], [[Tartu Ülikool]]i kliinilise [[farmakoloogia]] professor. ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Kalda, Anti}} [[Kategooria:Eesti farmakoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 25cnn48juch99xrs1jpad71bu7u092f Riina Kallikorm 0 437772 7257633 6264688 2026-10-23T10:50:28Z Morel 26171 pilt 7257633 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Riina Kallikorm 2018.jpg|pisi|Riina Kallikorm 2018. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Riina Kallikorm''' (sündinud [[7. juuni]]l [[1948]]) on eesti [[reumatoloog]], aastast 2013 [[Tartu Ülikool]]i [[reumatoloogia]] professor. ==Tunnustus== * 2009 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * 2018 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> * 2019 Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu poolt valitud aasta parim arst-õppejõud * 2020 [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2022 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna medal ==Viited== <references /> ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Kallikorm, Riina}} [[Kategooria:Eesti reumatoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] md8p1uizlxi98tzfgx2cn6tt3tw00yo Helle Karro 0 437776 7257618 7156538 2026-10-23T10:28:58Z Morel 26171 pilt 7257618 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helle Karro 2016.jpg|pisi|Helle Karro 2016. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Helle Karro''' (sündinud [[14. detsember|14. detsembril]] [[1957]]) on eesti [[arstiteadlane]]. Ta on [[TÜ Kliinikum|Tartu Ülikooli Kliinikum]]i naistekliiniku juhataja (alates 1999). Aastatel 1982–1998 oli ta [[Tallinna Pelgulinna Haigla]] sünnitusmaja günekoloog ning 1988–1992 EV [[Tervishoiuministeerium]]i peagünekoloog. 1999. aastast kuni 31. augustini 2023 oli ta [[TÜ Kliinikum|Tartu Ülikooli Kliinikum]]i naistekliiniku juhataja, 1. septembrist 2023 samas ülemarst. Alates 2007. aastast on Karro ka [[Tartu Ülikool]]i [[sünnitusabi]] ja [[günekoloogia]] [[professor]]. ==Tunnustus== * 2018 – [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> * 2019 – [[Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19866}}</ref> * 2026 – [[Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia]] (pikaajalise ja silmapaistva panuse eest sünnitusabi ja günekoloogia eriala ravitegevusse, samuti õppe- ja teadustöösse). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karro, Helle}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] sf29n0c0to259vdrq10k41v5yd0rsqq Külli Kingo 0 437779 7257629 7096895 2026-10-23T10:45:00Z Morel 26171 pilt 7257629 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Külli Kingo 2024.jpg|pisi|Külli Kingo 2024. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Külli Kingo''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1972]]) on eesti [[arstiteadlane]]. Ta õppis aastatel 1978–1990 [[Tartu 10. Keskkool]]is ning 1990–1996 [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]], ülikooli lõpetas ''cum laude''. Oli 1997–2001 residentuuris [[dermatoveneroloogia]] erialal ning õppis 2001–2005 sama eriala doktorantuuris. Kaitses 2005. aastal Tartu Ülikooli juures doktoritöö "The interleukin-10 family cytokines gene polymorphisms in plaque psoriasis" ([[Interleukiin-10]] perekonna [[tsütokiniinid]]e [[geneetiline polümorfism|geenide polümorfism]]id [[naastuline psoriaas|naastulise psoriaasi]] puhul; juhendajad [[Eero Vasar]], [[Sulev Kõks]] ja [[Helgi Silm]]). Ta on alates 2012. aastast [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahakliinik|Tartu Ülikooli Kliinikumi nahakliinik]]u juhataja ning 2021. aastast ka ülemarst. Aastatel 2012–2019 oli ta ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan. Ta on [[Tartu Ülikool]]i dermatoveneroloogia professor, 2024. aastast on ta Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan. Alates 2017. aastast on Külli Kingo ka [[Tartu Ülikooli senat]]i liige. 2021. aastast on ta ühtlasi Tartu Ülikooli Kliinikumi 2. kliinilise valdkonna juht, mille koosseisu kuuluvad sisekliinik, nahahaiguste kliinik, hematoloogia-onkoloogia kliinik ja lastekliinik. ==Tunnustus== * 2016 – Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu (EANÜ) aasta naisteadlane<ref>[https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/sisu/professor-kulli-kingo-valiti-aasta-akadeemiliseks-naisteadlaseks Professor Külli Kingo valiti aasta akadeemiliseks naisteadlaseks] Tartu Ülikooli koduleht. 10.10.2016.</ref> * 2021 – [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> * 2021 – Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna aasta õppejõud<ref>[https://tervis.ut.ee/et/sisu/meditsiiniteaduste-valdkonna-aasta-oppejoud-kulli-kingo Meditsiiniteaduste valdkonna aasta õppejõud on Külli Kingo] Tartu Ülikooli koduleht. 22.02.2022.</ref> ==Isiklikku== Tema ema on [[Helgi Silm]]. ==Viited== <references /> ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Kingo, Külli}} [[Kategooria:Eesti dermatoloogid]] [[Kategooria:Eesti veneroloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] eb61kbh3u4vmq7l7nkgkatj8j38mlvr Marju Luts-Sootak 0 437795 7257449 7117221 2026-10-22T21:24:37Z Morel 26171 Pilt 7257449 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marju Luts-Sootak 2015.jpg|pisi|Marju Luts-Sootak 2015. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Marju Luts-Sootak''' (kuni 2007 '''Marju Luts'''; sündinud [[3. märts]]il [[1966]] [[Rakvere]]s) on eesti [[õigusajaloolane]], [[Tartu Ülikool]]i õiguse ajaloo õppetooli juhataja, professor. Alates 2014. aastast on ta [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees. ==Tunnustus== * [[Roman Herzog]]i stipendium 1998–2000 (1998) * [[Rektor von Ewersi auhind]] (Rektor von Ewers-Preis; 2005) * [[Tartu Ülikooli aumärk]] (2010)<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * [[Tartu Ülikooli medal]] (2016)<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (2026)<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/58095-662-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=662. Riiklike autasude andmine |aeg=30. jaanuar 2026 |kasutatud=30. jaanuar 2026 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]]}}</ref> ==Isiklikku== Tema abikaasa on õigusteadlane [[Jaan Sootak]]. ==Viited== <references /> ==Kirjandus== *2005 – "Luts, Marju". // [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]]. II kd, Kj-M. Tallinn 2005. Lk 478 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tiit Rosenberg]]|nimi=[[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees|aeg=[[2014]]–[[2019]]|järgnev=[[Taavi Pae]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Luts-Sootak, Marju}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 9ppg420fv35gc8sy7qtnwncmvp0ppyh Reet Mändar 0 437797 7257602 6264213 2026-10-23T10:01:02Z Morel 26171 foto 7257602 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reet Mändar 2019.jpg|pisi|Reet Mändar 2019. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Reet Mändar''' (sündinud [[10. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[mikrobioloog]], [[Tartu Ülikool]]i meditsiinilise [[mikroobiökoloogia]] professor. ==Tunnustus== *1994 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] *2004, 2005, 2011 USA Prostatiidi Fondi aastapreemia väljapaistva teadussaavutuse eest *2014 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== <references /> ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Mändar, Reet}} [[Kategooria:Eesti mikrobioloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] blfkhg3nvcv6ctn0h8nf3k8eu5aa8y9 Karin Sein 0 437869 7257599 6980154 2026-10-23T09:54:53Z Morel 26171 pilt 7257599 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karin Sein 2015.jpg|pisi|Karin Sein 2015. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Karin Sein''' (sündinud [[27. juuni]]l [[1974]]) on eesti [[õigusteadlane]], [[Tartu Ülikool]]i [[tsiviilõigus]]e professor. Tema peamised uurimissuunad on [[tsiviilõigus]], tarbijaõigus ja IT-õigus. == Haridustee == Sein lõpetas 1997. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]], 1999. aastal sai [[Freiburgi Ülikool|Freiburgi Ülikoolis]] [[Õigusteadus|õigusteaduse]] magistrikraadi ning 2007. aastal kaitses Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal "Ettenähtavus ja rikutud kohustuse eesmärk kui lepingulise kahjuhüvitise piiramise alused" (juhendaja [[Paul Varul]]). <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Karin_Sein/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Karin Sein.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Karin Sein oli aastatel 1996–2001 [[Justiitsministeerium|Eesti Justiitsministeeriumi]] nõunik ning 2001–2004 [[Sisekaitseakadeemia]] eraõiguse õppetooli juhataja. <ref name=":0" /> Ta oli aastatel 2005–2006 ja 2008–2009 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi rahvusvahelise eraõiguse lektor. 2009–2014 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi tsiviilõiguse dotsent ning alates 2015. aastast sealsamas tsiviilõiguse professor. <ref name=":0" /> Lisaks tööle Tartu Ülikoolis töötas ta 2015-2016 [[Riigikohus|Riigikohtu]] nõunikuna ning 2017. aastal [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti eesistumise]] ajal [[Euroopa Liidu Nõukogu]] lepinguõiguse töögrupi juhina. == Tunnustus == [[1999]] - Saksamaa Büchneri nimelise Fondi preemia <ref name=":0" /> == Teadusorganisatsiooniline tegevus == Karin Sein oli aastatel 2005–2006 eraõiguse koordinaator Tartu Ülikooli Õigusinstituudis, alates 2009. aastast on ta tsiviilõiguse õppetooli juhataja asetäitja ning 2011. aastast eraõiguse instituudi juhataja kohusetäitja.   Ta on 2010. aastast Eesti esindaja [https://www.unidroit.org/ UNIDROITis], 2012. aastast Euroopa Õiguse Instituudi liige, 2013. aastast ajakirjade [[Juridica]] ja Juridica International toimetuskolleegiumi liige ning 2017. aastast ajakirja [https://www.jipitec.eu/ Journal of Intellectual Property, Information Technology and E-Commerce Law] toimetuskolleegiumi liige. <ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{ETIS}} [https://scholar.google.com/citations?user=EGfyMpsAAAAJ&hl=en Karin Sein Google Scholar lehekülg] [https://www.researchgate.net/profile/Karin_Sein Karin Sein ResearchGate lehekülg] [https://www.academia-net.org/profil/prof-karin-sein/1717998 Karin Sein AcademiaNet lehekülg] {{JÄRJESTA:Sein, Karin}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Freiburgi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 6woobj5hi9z2ltkbwhsqnipd9sn4gby Agu Tamm 0 437899 7257458 6633707 2026-10-22T22:10:59Z Morel 26171 pilt 7257458 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Agu Tamm 2019.jpg|pisi|Agu Tamm 2019. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Agu Tamm''' (sündinud [[25. märts]]il [[1942]]) on eesti [[arstiteadlane]], Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta sai Tartu Ülikoolist meditsiinikandidaadi kraadi 1972. aastal väitekirjaga "Uriini lenduvad fenoolid ja nende diagnostiline tähendus" ning meditsiinidoktori kraadi 1993. aastal väitekirjaga "On metabolic action of intestinal microflora: clinical aspects". Ta oli [[Tartu Ülikool]]i laboratoorse meditsiini professor. ==Tunnustus== * 1994 [[Eesti Perearstide Selts]]i auliige * 1994 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (koos [[Kaljo Villako]]ga) * 2009 Soome Kliinilise Keemia Seltsi auliige * 2012 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * 2012 Balti Laborimeditsiini Ühingu auliige * 2017 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== <references /> ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Tamm, Agu}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] b2n3xoemfmkoa6by8xvz7hcxz1g7i5w Vallo Tillmann 0 437915 7257611 7254514 2026-10-23T10:09:32Z Morel 26171 pilt 7257611 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vallo Tillmann 2011.jpg|pisi|Vallo Tillmann 2011. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Vallo Tillmann''' (sündinud [[28. august]]il [[1963]]) on eesti [[arst]] (pediaater) ja [[arstiteadlane]]. Ta lõpetas [[1988]]. aastal ''[[cum laude]]'' Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ning sai [[1989]]. aastal internatuuridiplomi pediaatrias. [[2000]]. aastal kaitses ta [[Manchesteri Ülikool]]is väitekirja "Methodological, biochemical and clinical aspects of short-term growth in children" ning sai meditsiinidoktori kraadi. Ta on alates [[2003]]. aastast [[Tartu Ülikool]]i [[pediaatria]]professor ja [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i [[Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik|lastekliiniku]] juhataja. ==Tunnustus== *2013 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * [[2015]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] ==Viited== <references /> ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Tillmann, Vallo}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti lastearstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Manchesteri Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] bjj8npe0qcmkiszggrv0wcpbfsx1y5b Kadri Ukrainski 0 437923 7257592 6896837 2026-10-23T09:38:18Z Morel 26171 foto 7257592 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kadri Ukrainski 2017.jpg|pisi|Kadri Ukrainski 2017. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Kadri Ukrainski''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1974]]) on eesti [[majandusteadlane]]. Tema peamised uurimisteemad on teadus- ja innovatsioonipoliitika. Ta on toetanud oma uuringutega teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides.{{lisa viide}} Ukrainski on avaldanud üle 80 teaduspublikatsiooni ja uuringuraporti. == Haridustee == Kadri Ukrainski lõpetas 1996. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, 1998. aastal kaitses sealsamas magistritöö "Varjatud tööpuudus Eestis" ning 2008. aastal kaitses Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja "Sources of Knowledge Used in Innovation: An Example of Estonian Wood Industries" ("Innovatsiooniteadmuse allikad Eesti puidusektori näitel"), juhendajad prof George Nicholas von Tunzelmann ja prof Janno Reiljan. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Kadri_Ukrainski/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Kadri Ukrainski.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Alates 2001. aastast on Kadri Ukrainski töötanud [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas]] erinevatel ametikohtadel. 2008. aastal, pärast doktorikraadi saamist, töötas ta vanemteadurina, 2015. aastal valiti Ukrainski teadus- ja innovatsioonipoliitika professoriks. Alates 2013. aastast on Kadri Ukrainski majandusteaduskonna riigimajanduse ja [[majanduspoliitika]] õppetooli juhataja. Aastatel 2014–2016 on ta töötanud majandusteadukskonna teadusprodekaanina ja asejuhatajana teaduse alal ning alates 2019. aastast on ta majandusteaduskonna juhataja. Ta on majandusteaduskonna (aastast 2013) ja Johan Skytte instituudi (aastast 2018) nõukogu liige. <ref name=":0" /> === Teadusorganisatsiooniline tegevus === Ukrainski on 2003. aastast [[Eesti Majandusteaduse Selts|Eesti Majandusteaduse Seltsi]] liige ning 2014. aastast Horizon 2020 programmikomitee ekspert. <ref name=":0" /> Aastatel 2015–2019 oli ta Eesti teaduspoliitika komisjoni liige ning 2020. aastal valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu ning [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i ning [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i poolt kokku kutsutud nutika spetsialiseerumise eksperdikogu liige. ==Tunnustus== * 2021 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://scholar.google.com/citations?user=D8CWyAwAAAAJ&hl=en Kadri Ukrainski] Google Scholaris * [https://www.researchgate.net/profile/Kadri_Ukrainski Kadri Ukrainski] ResearchGate'is {{JÄRJESTA:Ukrainski, Kadri}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] tuqt5x3qege4t3gcf9krsvj6vskyedd Paju ravimtaimena 0 440476 7257541 7209278 2026-10-23T07:19:42Z Sillerkiil 58396 /* Keskaeg ja varauusaeg */ 7257541 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}}{{Keeletoimeta}}{{viita}} ''See artikkel räägib [[paju]] kasutamisest [[ravimtaim]]ena. {{ravi}} == Ajalugu == ===Rahvameditsiinis=== Paju valu vaigistav toime on olnud teada paljude maade rahvameditsiinis. Hiinas kasutati [[babüloni paju]] noorte võrsete [[droogikeedis|keedis]]t reumaatilise palaviku, külmetuste, verevalumit ja [[struuma]] raviks ja üldise [[antiseptikum]]ina haavade ja mädanike korral.<ref name="Rainsford:2" /> [[Birma]]s kasutati [[punapaju]] koort [[reuma]] raviks.<ref name="Rainsford:2" /> [[Tšerokiid]] kasutasid pajukooreleotist palaviku vastu.{{lisa viide}} Ameerika põlisrahvad on kasutanud pajukoort, -lehti ja -juuri kohaliku valuvaigistina ja põletikualandajana.{{lisa viide}} Eriti [[pueblod]] ja [[Suur tasandik|Suure tasandiku]] põlisrahvad on teinud paju juurte ja sisekoore leotisi ja valu vaigistavaid kompresse. [[Šaieenid]] kasutavad pajukoort kas teena koos lehtedega või nad teevad koore keevas vees pehmeks ning närivad seda [[hambavalu]] korral. [[Colorado]]st leitud 7. sajandist pärit potikildudelt on avastatud salitsüülhappe jälgi.<ref name="ajB8Q" /> ===Vanaaeg=== [[Sumer]]is kasutati [[pajulehtede ekstrakt]]i [[reuma]]atiliste [[muskuloskeletaalsed valud|muskuloskeletaalsete valude]] korral ja [[palavikuvastane preparaat|palavikuvastase vahendina]]<ref name="mahdi" /><ref name="Jack" /><ref name="VaneBotting2003" />. Ka hiljem [[Babüloonia]]s kasutati paju palaviku, valu ja põletiku korral<ref name="mahdi" /><ref name="Chevallier" />. Umbes 1300 eKr kasutati [[Vana-Egiptus]]es pajulehtede (või [[mürdilehed|mürdilehtede]]) [[dekokt]]i liigesepõletiku korral ning haavadega seotud põletiku ja valu leevendamiseks ja palavikuvastase vahendina<ref name="mahdi" /><ref name="Jack" /><ref name="nunn" />. [[Ebersi papüürus]]es öeldakse: "Kui te vaatate läbi ebakorrapärase haavaga inimest (...) ja see haav on põletikus (...) soojuse koondumine; selle haava huuled punetavad ja inimene on seetõttu kuum (...) siis peate talle tegema jahutavaid aineid, et soojust välja tõmmata ... pajulehtedest."<ref name="Jack" /> [[Vana-Hiina]]s oli paju mitmeotstarbeline ravivahend.<ref name="mahdi" /><ref name="Riddle" /> Hippokrates soovitas pajulehtede leent valu vaigistava vahendina sünnitavatele naistele ja kasutas paju palaviku korral.<ref name="mahdi" /><ref name="Riddle" /><ref name="wells" /> [[Dioskorides]] (teoses "[[De materia medica]]", 135, Περί Ίτέας) kirjutas: "Paju on tuntud puu, mille viljal, lehtedel, koorel ja mahlal on kootav toime. Peeneks hõõrutud lehed jooduna koos väikese koguse pipra ja veiniga on sobivad [[soolekeerd|soolekeeru]] korral, omaette koos veega võetuna takistavad need eostumist. Vilja söömine aitab [[veriokse]] korral, aga ka koorel on sama toime. Põletatuna ja äädikaga segatuna kõrvaldab koor plaastrina [[kõvanahksus]]ed ja [[mõhnus]]ed. Aga lehtede ja koore mahl granaatõunapeekris ravib koos [[roosiõli]]ga segades soojendatuna kõrvahaigusi. Nende [[droogikeedis|keedis]] on parim kuum mähis [[podagra]] korral, samuti puhastab kõõmast. Pajust saadakse aga ka mahla, lõigates selle koort õitsemise ajal, sest siis on see taimes kalgendunud. Tal on võime kõrvaldada seda, mis pupille ähmastab."<ref name="berendes" /><ref name="YU9G6" /> Berendese järgi on jutt [[hõberemmelgas]]t,<ref name="buecher" /> Guntheri järgi pajust või [[sõrmrohi|sõrmrohust]], Salamanca väljaande järgi [[punapaju]]st.<ref name="berendes" /> Paju kui ravimtaime on maininud ka [[Plinius Vanem]] (soovitas pajukooretuhast tehtud pastat naha mõhnade ja kõvendite raviks) ja [[Galenos]] (kasutas naha haavade, haavandite ja [[erüsiipel|erüsiiplite]] raviks).<ref name="Rainsford:1" /> ===Keskaeg ja varauusaeg=== Šveitsi ravimtaimeraamatus "[[Herbarius zu Deutsch]]" (u 1486) viidatakse "meister Serapiole", kes soovitas äädikaga segatud põletatud pajukoort ja -lehti haavade ja haavandite raviks. Pulbristatud või peenestatud pajulehtede ning pipraterade ja "põletatud vee" (tõenäoliselt midagi viinataolist) segu soovitati [[kõhulahtisus]]e vastu. Veega segatud pajumahla soovitatakse menstruatsiooniaegse vereerituse ja [[düsenteeria]] korral. Viidatakse [[Galenos]]ele, kelle järgi roosiõliga segatud pajuõite plaaster teeb kuumad ja märjad koed kuivadeks ja külmadeks. ({{kas|Rainsfield 1984:2}}){{lisa viide}} ===Uusaeg=== Inglismaal tegi [[Oxfordshire]]'i krahvkonna vaimulik [[Edward Stone]] esimese kliinilise katse [[pajukoor]]ega ning kasutas pajupulbrit palaviku raviks. Kui ta kord kõndis [[Chipping Norton]]i lähedal aasal, kannatades mitmesuguste vahelduvate palavikkude käes (need olid tollal Inglismaal levinud), rebis ta pajupuu küljest tükikese koort ning näksis seda. See osutus väga kibedaks. Teades, et ka [[kollakooreline kiinapuu|kollakoorelise kiinapuu]] koor, millega ravitakse [[malaaria]]palavikku, on sarnase kibeda maitsega, oletas Stone, et ka pajul on raviomadused. Ta lähtus ka antiikaegsest [[signatuuride õpetus]]est, mille järgi haiguse põhjus annab vihje ravi kohta: paju armastab niisket või märga mulda, mis on malaariakolletele iseloomulik. Stone kogus ja kuivatas naela pajukoort ning valmistas naela pajupulbrit, mida ta andis umbes 50 inimesele. Viis aastat kestnud katse näitas, et sellel on tugev [[kootav toime]] ning see ravib väga tõhusalt mitmesuguseid palavikke. Pajukoor toimis kõigi puhul, välja arvatud mõned kõige raskemad juhtumid, mille puhul oli tõhusaks raviks tarvis lisada üks viiendik osa kiinapuukoort. Stone oletas, et teises mullas võivad kasvada tugevama ravitoimega pajud. 25. aprillil 1763 teatas ta oma avastusest [[Kuninglik Selts|Kuningliku Seltsi]] presidendile [[George Parker, teine Macclesfieldi krahv|George Parkerile, teisele Macclesfieldi krahvile]]. See kiri avaldati ajakirjas [[Philosophical Transactions]].<ref name="Stone" />(Rainsfield 1984:2–3) Kiinapuukoore asendamine pajukoorega oli nii edukas, et 1798. aastal võis [[Bath]]i apteeker William White öelda, et see võimaldas tal aastas vähemalt 20 naela kokku hoida heategevuse jaoks. Pajukoore raviomadusi kinnitas ka G. Wilkinson (1803) [[Sunderland]]ist. (Rainsfield 1984:3) 19. sajandi alguseni jäi põletiku- ja palavikuvastase vahendina populaarsemaks kiinapuukoor ning valuvaigistina [[oopium]]. Kui raamatu "[[Confessions of an English Opium Eater]]" ("Inglise oopiumisööja pihtimused") ilmumine 1822 tegi ilmseks oopiumisõltuvuse ohud ning [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]]-aegsest [[kontinentaalblokaad]]ist tingitud kiinapuukoore kallidus panid apteekrid tundma suuremat huvi paju vastu.<ref name="Jourdier" /> ====Toimeaine avastamine ja kasutuselevõtt==== 1826. aastal said [[Luigi Valentino Brugnatelli]] ja [[Francesco Fontana]] väga ebapuhtal kujul paju toimeainet [[salitsiin]]i.<ref name="Jourdier" /> [[1828]]. aastal ekstraheeris ja eraldas [[pajukoor]]est (puhastades välja [[tanniinid]] jt lisandid) [[toimeaine]] salitsiini [[Müncheni ülikool]]i farmakoloogiaprofessor [[Johann Andreas Buchner]]. Ta sai selle vähese hulga okkakujuliste kollaste kibedamaitseliste kristallidena. Buchner pani ainele nime paju (''Salix'') järgi.<ref name="Jourdier" /><ref name="vanebotting1992" /> Aastaks 1829 täiustas prantsuse [[farmatseut]] [[Henri Leroux]] salitsiini eraldamise protseduuri ja sai 1,5 kilogrammist pajukoorest umbes 30&nbsp;g salitsiini.<ref name="Jourdier" /> Aastal 1830 näitasid [[Joseph Louis Gay-Lussac]] ja [[François Magendie]], et salitsiin ei ole [[lämmastikuühend]]<ref name="vanebotting1992" />. Itaalia keemik [[Raffaele Piria]] (1838) tegi kindlaks, et salitsiin on [[glükosiidid|glükosiid]]. Ta lahutas selle [[hüdrolüüs]]i teel [[D-glükoos]]iks ja [[saligeniin]]iks, mida oksüdeerides ta sai esimesena [[salitsüülhape]]t. (Nicolaou, Montagnon 2008:21) Ta tegi kindlaks, et salitsüülhappel on samad raviomadused mis salitsiinil, ning sünteesis 1845 salitsüülhapet. Ka H. Gerland (1852) sünteesis salitsüülhapet. * [[1876]] katsetas Šoti arst [[Thomas John MacLagan|Thomas MacLagan]] paju pulberekstrakti esmalt enda peal, enne kui manustas seda akuutse reumatsimiga patsiendile;<ref name="vanebotting1992" /> * [[1893]] sünteesis Felix Hoffman [[aspiriin]]i<ref name="mahdi" /> (Sneader 2000). ===Antiikmeditsiinis=== Tõenäoliselt kasutasid enne kreeklasi paju palavikku alandava ja valu vaigistava vahendina [[Põhja-Ameerika]]s mitmed [[indiaanlased|indiaanihõimud]].<ref name="sVFFD" /> ===Varauusajal=== {{kas|Itaalia arst ja botaanik [[Pietro Andrea Mattioli]] (1501–1577) lisaks rasestumisvastasele toimele ka [[sugutung]]i alandava toime, pidades paju tõhusaks vahendiks [[soolatüügas]]te, [[konnasilmad]]e ja [[kõrvavalu]] korral.}} Saksa loodusteadlane, arst ja botaanik [[Adam Lonitzer]] (1528–1586) kirjeldas paju ravitoimet kootava ja verd mõjutavana, mis ühtlasi toimib [[podagra]] korral.{{lisa viide}} Osiander (pole teada, kas Andreas, saksa reformist ja astronoom, Lucas, teoloog, või hoopis keegi muu) pidas paju rahvapäraseks vahendiks [[palavik]]u ja [[lamatis]]te vastu.<ref name="o7TFW" /><ref name="qeI3A" /> Nicholas Culpeper (1616–1654) kirjutas oma 1652. aastal ilmunud taimekäsiraamatus, et äädikaga segatud pajutuhk on hea vahend soolatüügaste, konnasilmade ja [[liigliha]] korral.{{lisa viide}} Saksa arst ja makrobiootik [[Christoph Wilhelm Hufeland]] (1762–1836) kirjeldas pajukoort kui kootava toimega vahendi kasutamist [[kiinapuu]] koore asendajana.{{lisa viide}} Palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama juba 19. sajandi alguses. 1838. aastal eraldas [[Rafael Piria]] sellest salitsüülhappe, mida aga tugeva kõrvaltoime tõttu palavikku alandava vahendina kasutada ei saanud.{{lisa viide}} ===Aasia meditsiinis=== Hiina meditsiinis kasutatakse [[babüloni remmelgas|babüloni remmelgat]] (''Salix babylonica''), [[Matsuda remmelgas|Matsuda remmelgat]] (''Salix matsudana'' Koidz.) ja ''[[Salix babylonica]]''{{'}}t, kuid peamiselt siiski [[hõberemmelgas|hõberemmelgat]]. [[Hiina meditsiin]]is ja India [[ajurveeda]]s peetakse teda maitselt tugevaks ja mõruks, omadustelt jahedaks ja kuivaks. Aasia meditsiinis on taim arvatud mõjutavat [[kusepõis|kusepõie]], [[neerud]]e ja [[süda]]me meridiaani. Pikki oksi on kasutatud reumatismi ja [[gonorröa]] korral.<ref name="IdsXR" /> ===Rahvameditsiinis=== Eri rahvaste meditsiinis teatakse paju palavikku alandava, [[haav]]u parandava ning reuma- ja podagravastase vahendina. Lisaks leevendab paju põletiku tekitatud valu ja toimib [[kõhulahtisus]]e vastu. Eesti rahvameditsiini andmebaasis HERBA seostatakse paju ja remmelgaga märksõnu haav, haiguste profülaktika, juuste hooldamine, koeranael, kõhuhaigused, kõhulahtisus, käsn, köha, muljumine, nikastus, rinnahaigus, [[roos]], sammaspool, seedehäired, tiisikus, tuulerõuged, ussihaigus, [[maohammustus|ussihammustus]], verine kõhulahtisus. Pajukoor {{kas|olevat käiku läinud}} ka [[rästikuhammustus]]e korral. Ka kaasaegne {{kas|teadusmeditsiin usub}}, et pajus leiduvad [[tanniinid]] seovad [[maomürk|maomürgis]] leiduvaid [[polüpeptiid]]e.{{lisa viide}} ===Teadusmeditsiin=== ====Koor==== {{vaata|Pajukoor}} Koort kogutakse eri liiki pajudelt (vt [[pajuliikide loend]]) sealhulgas Eestis kasvavatelt puna- ja härmapajult ning rabedalt remmelgalt. Droogi kogutakse kevadel 2–5 aasta vanustelt okstelt puu mahlade {{kas|'tulvava'}} liikumise ajal, mil koor on lahti. Droog on 25–30&nbsp;cm pikkused torukesed või pooltorukesed, mis võetud pajuokstelt ringlõigete ja neid ühendava pikilõigete abil. Koor kuivatatakse hea tuuletõmbusega ruumis või temperatuuril 20&nbsp;°C umbes 10 päeva. [[Euroopa farmakopöa]] järgi koosneb [[droog]] [[pajukoor]] (''Salicis cortex'') noorte okste peenestatud või peenestamata ja kuivatatud koorest või selle aasta peenestamata ja kuivatatud võrsetükikestest, kelle salitsülaatide derivaatide sisaldus on vähemat 1,5%. Kvaliteetne Euroopa farmakopöa droog sisaldab kuni 3% võrseid (läbimõõduga üle 10&nbsp;mm), kuni 2% muid võõrlisandeid, kuni 11% niiskust ning tuhastamisel ei tohi üldtuhasisaldus ületada 10%. Pajukoor on kantud [[Poola farmakopöa]]sse kui mitmete droogide koostisosa, toidulisand ja kaalulangetusvahend. Pajukoore preparaate taluvad patsiendid paremini kui sünteetilisi derivaate ja neid võib kasutada palaviku, infektsioonide, kerge reumaatlise valu, peavalu ja [[kroonilise valu sündroom]]i korral. Pajukoore preparaatidel on antioksüdantsed omadused ja mitmed inimesed on hakanud neid aspiriini asemel tarvitama. Poolas kasutatakse taimravi eesmärgil järgmisi pajuliike [[punapaju]], [[halapaju]], ja [[hõbepaju]].<ref name="Agata" /> =====Keemiline koostis===== Pajukoore keemiline koostis varieerub, olenedes nii paju liigist, vanusest, kasvukoha [[mullastik]]ust kui ka [[kliima]]st. Koor sisaldab [[fenoolglükosiidid|fenoolglükosiide]] (alates 1,5%-st), sealhulgas [[salitsiin]] (1–12%), [[salikortiin]] (0,01–9%), [[2'-atsetüülkortiin]], [[temulatsiin]] (harva üle 1%), [[populiin]], [[salireposiid]] ([[punapaju]]s 0,1–1,2%), [[purpureiin]], [[pitseiin]], [[vimaliin]] ja [[triandiin]], [[salitsiin]], [[salikortiin]], [[salireposiidi atsetüleeritud derivaadid]], [[salitsüülhappe estrid]] ja [[salitsüülalkohol]]. Veel on droogis [[flavonoid]]e, D- ja L-naringeniin-5-glükosiidi, [[isosalipurposiid]]i (0,2–1,5%) , tanniine (8–20%, kondenseerunud [[tanniinid]] ja [[gallotanniinid]]) ja polüfenoole (5%). Noorte võrsete koor ja puit sisaldavad samu toimeaineid mis okste koor, aga madalamas kontsentratsioonis. ======Toime loomadele====== Loomkatsete ja ''in vitro'' laboriuuringute tulemused näitavad pajukoore põletikuvastast toimet, mida seostatakse temas leiduvate [[salitsülaadid|salitsülaatidega]]. Pajukoores leiduvate ainete farmakoloogiline toimemehhanism pole päris selge. Pajukoore tugevaim põletikuvastane toimeaine on tõenäoliselt salitsiin. [[Saligeniin]], mis on [[salitsiin]]i aglükoon, muutub organismis [[salitsüülhape|salitsüülhappeks]]. Sellel baseerub pajukoore kasutamine palaviku-, reuma- ja valuvastase vahendina ja sellest tuleneb tema tugev [[mao limaskest]]a ärritav toime. Pajukoore ekstraktide põletikuvastane ja valu vaigistav toime ei baseeru ainuüksi salitsüülhappel ja selle [[derivaat]]idel, vaid ka teistel ühenditel nagu [[flavonoidid]], [[proantotsüanidiinid]] ja [[fenoolhapped]], millel on [[antioksüdant]]sed omadused ja võime vabu radikaale neutraliseerida.<ref name="Agata" /> Saligeniini, salitsiini ja salitsüülhappe toimeid uuriti rottidel farmkokineetiliste ja farmakoloogiliste uuringute raames. Salitsüülhape imendus kiirelt pärast naatriumsalitsülaadi ja saligeniini manustamist plasmasse, kuid mitte pärast salitsiini manustamist. Salitsiin, manustatuna rottidele 5&nbsp;mmol/kg kohta, ei põhjustanud maos koldeid, kuid naatrium salitsülaat ja saligeniin põhjustasid doosist sõltuvalt maos raskeid haavandeid. Uuringu põhjal arvatakse, et salitsiin on eelravim, mis soolestiku bakterite poolt muudetakse palavikku alandavaiks ühendeiks {{kas|(Akao 2002)}}. Potentsiaalsed kasutusvaldkonnad [[veterinaaria]]s: põletikuvastane, palavikku alandav, osteoartriit, [[anküloseeriv spondüliit]], [[müosiit]]. AHPA, klass 1. ohutus on tõestatud [[kassid]]el: oletusega, et hõberemmelgas sisaldab 0,5% kuni 1% salitsiini, 1:2 ekstrakt sisaldab seega 500&nbsp;mg paju 1 ml, 1% on 5000 mikrogrammi või 5&nbsp;mg. 1 ml doosiga saaks kass 5&nbsp;mg salitsiini, mis oleks 10% normaalsest aspiriindoosist (50&nbsp;mg). Risk toksiliste koguste manustamiseni on väike {{kas|(Fougere 2005)}}, kuid ei saa mainimata jätta üksikuid isendeid, kellel võib esineda ülitundlikkus salitsülaatide suhtes.<ref name="jytao" /> =====Sünergia teiste ainetega===== Pajukooreekstraktide bioaktiivsete komponentide ja teiste inimese poolt tarvitatud ainete sünergistiliste toimete kohta teatakse vähe. Ühes uuringus kasutati [[kohv]]iekstakti ja ''S. myrsinifolia'' ning kohviekstrakti ja ''S. purpurea'' ekstrakti uurimaks nende ''in vitro'' sünergilisi toimeid. Selgus, et kohviekstrakti antiradikaalide vastane toime oli väikseim, suurim vabade radikaalide neutraliseerimise võime oli ''S. myrsinifolia''<nowiki/>'l (EC50 = 5.65&nbsp;mg/mL), järgnes punapaju.<ref name="Agata" /> =====Koostoime teiste ravimitega===== Pajukoore salitsülaatide sisalduse tõttu võib koostoime teiste manustatud [[ravim]]itega toimida nii inhibeerivalt kui ka tugevdavalt. Pajukoor võib koos * [[antikoagulant]]idega (verd vedeldavad ravimid) tugevdada nende toimet ja suurendada verejooksu riski; * [[Beetablokaatorid|beetablokaatoritega]] [[atenolool]] (''Tenormin''), [[metoprolool]] (''Lopressor, Toprol-XL''), [[propranolool]] (''Inderal, Inderal LA'') inhibeerida nimetatud ravimite mõju; * diureetikumidega vähendada nende toimet; * [[Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid|mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega]], sh [[ibuprofeen]] (''Advil, Motrin'') ja [[naprokseen]] (''Aleve'') võib suureneda risk maoverejooksu tekkeks. * [[metotreksaat|metotreksaadi]] ja [[epilepsia]]vastase ravimiga [[fenütoiin]]iga (''Dilantin'') suurendada viimaste taset toksiliste kogusteni.<ref name="OaUJL" /> ===Euroopa Ravimiameti heakskiidetud näidustused=== Euroopa Ravimiamet jagab pajukoore inimkasutuse näidustused kaheks: teaduslikult tõestatuteks ja traditsioonilisel kasutusel põhinevateks. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Rainsford:2">Rainsford 1984:2</ref> <ref name="ajB8Q">[https://web.archive.org/web/20140813231049/http://westerndigs.org/prehistoric-pottery-found-in-colorado-contains-ancient-natural-aspirin/ 1,300-Year-Old Pottery Found in Colorado Contains Ancient ‘Natural Aspirin’], westerndigs.org, 12. august 2014</ref> <ref name="mahdi">[[Jassem Mahdi|Jassem G. Mahdi]]. Medicinal potential of willow: A chemical perspective of aspirin discovery. – ''Journal of Saudi Chemical Society'', [[2010]], kd 14, nr 3, lk 317–322. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1319610310000578 Veebiversioon]</ref> <ref name="Jack">[[David Jack|D. B. Jack]]. One hundred years of aspirin. – ''Lancet'', [[1997]], 350, lk 437–439.</ref> <ref name="VaneBotting2003">[[John Vane|J. R. Vane]], [[Regina Botting|R. M. Botting]]. The mechanism of action of aspirin. – ''Thromb. Res.'', [[2003]], 110, lk 255–258.</ref> <ref name="Chevallier">A. Chevallier. ''The Encyclopedia of Medicinal Plants'', kd 96, Dorling Kindersley: London [[1996]], lk 128.</ref> <ref name="nunn">J. F. Nunn. ''Ancient Egyptian Medicine'', British Museum Press, London [[1996]].</ref> <ref name="Riddle">[[John Riddle|J. M. Riddle]]. Historical data as an aid in pharmaceutical prospecting and drug safety determination. – ''Journal of Alternative and Complementary Medicine'', [[1999]], 5 (2), lk 195–201.</ref> <ref name="wells">J. C. D. Wells. Poppy Juice and Willow Bark: Advances in their Use for the 21st Century. – [https://web.archive.org/web/20160709111105/http://www.thepainweb.com/doclib/topics/000009.htm ''The Pain Web for Health Professionals'']</ref> <ref name="berendes">[https://en.wikisource.org/wiki/De_Materia_Medica/Book_1#135 Julius Berendes. "De materia medica" tõlge, 1902, rmt 1, ptk 135]</ref> <ref name="YU9G6">[http://dioscorides.usal.es/p2.php?numero=138 Salamanca väljaanne]</ref> <ref name="buecher">[http://buecher.heilpflanzen-welt.de/Dioskurides-Arzneimittellehre/121.htm Arzneimittellehre des Dioskurides]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Rainsford:1">Rainsford 1984:1</ref> <ref name="Stone">[[Edward Stone]]. An Account of the Success of the Bark of the Willow in the Cure of Agues. In a Letter to the Right Honourable George Earl of Macclesfield, President of R. S. from the Rev. Mr. Edmund Stone, of Chipping-Norton in Oxfordshire. – ''Philosophical Transactions'', [[1763]], kd 53, lk 195–200. [https://books.google.ee/books?id=j0JFAAAAcAAJ&pg=PA195&redir_esc=y#v=onepage&q&f=true Veebiversioon.]</ref> <ref name="Jourdier">[[Sophie Jourdier]]. A Miracle Drug. – ''Chemistry in Britain'', [[1999]], 53 (2), lk 33–35. [https://web.archive.org/web/20000125020533/http://www.chemsoc.org/gateway/chembyte/cib/jourdier.htm Veebiversioon.]</ref> <ref name="vanebotting1992">[[John Vane|J. R. Vane]], [[Regina Botting|R. M. Botting]]. ''Aspirin and Other Salicylates'', Chapman and Hall, London [[1992]].</ref> <ref name="sVFFD">[https://web.archive.org/web/20160627204722/http://www.botgard.ucla.edu/html/botanytextbooks/economicbotany/Salix/ OH WILLOW, DON'T WEEP Willow (Salix spp.)], (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="6paVM">Chevallier, Andrew 2000. "Encyclopedia of Herbal Medicine". A Dorling Kindersley Book, London</ref> <ref name="Agata">Agata Durak ja Urszula Gawlik-Dziki, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4071790/#B16 The Study of Interactions between Active Compounds of Coffee and Willow (Salix sp.) Bark Water Extract, Biomed Res Int. 2014; 2014: 386953., doi: 10.1155/2014/386953, PMCID: PMC4071790, (vaadatud 3. juuli 2016)</ref> <ref name="o7TFW">Ain Raal, [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1446_1443.html Paju kui aspiriini vanaisa], Aasta puu EL 2006/4</ref> <ref name="qeI3A">Herb CD4: Herbal Remedies, 2001. CD-Rom. Medpharm Scientific Publishers, Stuttgart.</ref> <ref name="IdsXR">Medicinal Plants, Physician Lee Song Cheong & Bro. Ooi Chooi Seng, [https://web.archive.org/web/20170625085954/http://thanhsiang.org/kl/articles/mp/mp-02willow.htm The Willow], (vaadatud 21.06.2016) <small> inglise keeles</small></ref> <ref name="jytao">Susan G. Wynn, Barbara Fougère, [https://books.google.ee/books?id=iLbZDzumqt0C&pg=PA664&lpg=PA664&dq=Hippocrates+about+Salix&source=bl&ots=qRSrSK_33N&sig=F0d076wQQjaobgzgpM3dvCKpjjA&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj7nOSAlrnNAhXGJZoKHevSB204ChDoAQhAMAU#v=onepage&q=Hippocrates%20about%20Salix&f=false Veterinary Herbal Medicine], lk 664–665, 2007, (vaadatud 21.06.2016)</ref> <ref name="OaUJL">University of Maryland Medical Center, [http://umm.edu/health/medical/altmed/herb/willow-bark Willow bark], (vaadatud 19.06.2016)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Edward Stone]]. An Account of the Success of the Bark of the Willow in the Cure of Agues. In a Letter to the Right Honourable George Earl of Macclesfield, President of R. S. from the Rev. Mr. Edmund Stone, of Chipping-Norton in Oxfordshire. – ''Philosophical Transactions'', [[1763]], kd 53, lk 195–200. [https://books.google.ee/books?id=j0JFAAAAcAAJ&pg=PA195&redir_esc=y#v=onepage&q&f=true Veebiversioon.] *G. Wilkinson. ''Experiments on the cortex salicis latifoliæ, or broad-leaved willow bark'', [[Newcastle-upon-Tyne]] [[1803]]. *[[Raffaele Piria]]. ''Sur des nouveaux produits extraits de la salicin''. – ''C. R. Acad. Sci. Paris'', [[1838]], 6, lk 620–624. *H. Gerland. New formation of salicylic acid. – ''J. Chem. Soc.'', [[1852]], 5, lk 133. *[[Kim Rainsford|K. D. Rainsford]]. ''Aspirin and the Salicylates'', Butterworth: London [[1984]]. *J. Mann. ''Murder, magic, and medicine'', Oxford: Oxford University Press [[1992]]. *J. F. Nunn. ''Ancient Egyptian Medicine'', British Museum Press, London [[1996]]. *K. C. Nicolaou, [[Tamsyn Montagnon]]. ''Molecules that changed the world: A Brief History of the Art and Science of Synthesis and its Impact Society'', Weinheim: Wiley VCH, lk 23. ISBN 978-3-527-30983-2. ==Välislingid== *[http://umm.edu/health/medical/altmed/herb/willow-bark Willow Bark], University of Maryland Medical Center *J. C. D. Wells. Poppy Juice and Willow Bark: Advances in their Use for the 21st Century. – [http://www.thepainweb.com/doclib/topics/000009.htm ''The Pain Web for Health Professionals''] [[Kategooria:Ravimtaimed]] [[Kategooria:Rahvameditsiin]] i0vo6uwhxf0fuh67txhlm31c6pz97nb 7257542 7257541 2026-10-23T07:20:06Z Sillerkiil 58396 7257542 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}}{{Keeletoimeta}}{{viita}} ''See artikkel räägib [[paju]] kasutamisest [[ravimtaim]]ena.'' {{ravi}} == Ajalugu == ===Rahvameditsiinis=== Paju valu vaigistav toime on olnud teada paljude maade rahvameditsiinis. Hiinas kasutati [[babüloni paju]] noorte võrsete [[droogikeedis|keedis]]t reumaatilise palaviku, külmetuste, verevalumit ja [[struuma]] raviks ja üldise [[antiseptikum]]ina haavade ja mädanike korral.<ref name="Rainsford:2" /> [[Birma]]s kasutati [[punapaju]] koort [[reuma]] raviks.<ref name="Rainsford:2" /> [[Tšerokiid]] kasutasid pajukooreleotist palaviku vastu.{{lisa viide}} Ameerika põlisrahvad on kasutanud pajukoort, -lehti ja -juuri kohaliku valuvaigistina ja põletikualandajana.{{lisa viide}} Eriti [[pueblod]] ja [[Suur tasandik|Suure tasandiku]] põlisrahvad on teinud paju juurte ja sisekoore leotisi ja valu vaigistavaid kompresse. [[Šaieenid]] kasutavad pajukoort kas teena koos lehtedega või nad teevad koore keevas vees pehmeks ning närivad seda [[hambavalu]] korral. [[Colorado]]st leitud 7. sajandist pärit potikildudelt on avastatud salitsüülhappe jälgi.<ref name="ajB8Q" /> ===Vanaaeg=== [[Sumer]]is kasutati [[pajulehtede ekstrakt]]i [[reuma]]atiliste [[muskuloskeletaalsed valud|muskuloskeletaalsete valude]] korral ja [[palavikuvastane preparaat|palavikuvastase vahendina]]<ref name="mahdi" /><ref name="Jack" /><ref name="VaneBotting2003" />. Ka hiljem [[Babüloonia]]s kasutati paju palaviku, valu ja põletiku korral<ref name="mahdi" /><ref name="Chevallier" />. Umbes 1300 eKr kasutati [[Vana-Egiptus]]es pajulehtede (või [[mürdilehed|mürdilehtede]]) [[dekokt]]i liigesepõletiku korral ning haavadega seotud põletiku ja valu leevendamiseks ja palavikuvastase vahendina<ref name="mahdi" /><ref name="Jack" /><ref name="nunn" />. [[Ebersi papüürus]]es öeldakse: "Kui te vaatate läbi ebakorrapärase haavaga inimest (...) ja see haav on põletikus (...) soojuse koondumine; selle haava huuled punetavad ja inimene on seetõttu kuum (...) siis peate talle tegema jahutavaid aineid, et soojust välja tõmmata ... pajulehtedest."<ref name="Jack" /> [[Vana-Hiina]]s oli paju mitmeotstarbeline ravivahend.<ref name="mahdi" /><ref name="Riddle" /> Hippokrates soovitas pajulehtede leent valu vaigistava vahendina sünnitavatele naistele ja kasutas paju palaviku korral.<ref name="mahdi" /><ref name="Riddle" /><ref name="wells" /> [[Dioskorides]] (teoses "[[De materia medica]]", 135, Περί Ίτέας) kirjutas: "Paju on tuntud puu, mille viljal, lehtedel, koorel ja mahlal on kootav toime. Peeneks hõõrutud lehed jooduna koos väikese koguse pipra ja veiniga on sobivad [[soolekeerd|soolekeeru]] korral, omaette koos veega võetuna takistavad need eostumist. Vilja söömine aitab [[veriokse]] korral, aga ka koorel on sama toime. Põletatuna ja äädikaga segatuna kõrvaldab koor plaastrina [[kõvanahksus]]ed ja [[mõhnus]]ed. Aga lehtede ja koore mahl granaatõunapeekris ravib koos [[roosiõli]]ga segades soojendatuna kõrvahaigusi. Nende [[droogikeedis|keedis]] on parim kuum mähis [[podagra]] korral, samuti puhastab kõõmast. Pajust saadakse aga ka mahla, lõigates selle koort õitsemise ajal, sest siis on see taimes kalgendunud. Tal on võime kõrvaldada seda, mis pupille ähmastab."<ref name="berendes" /><ref name="YU9G6" /> Berendese järgi on jutt [[hõberemmelgas]]t,<ref name="buecher" /> Guntheri järgi pajust või [[sõrmrohi|sõrmrohust]], Salamanca väljaande järgi [[punapaju]]st.<ref name="berendes" /> Paju kui ravimtaime on maininud ka [[Plinius Vanem]] (soovitas pajukooretuhast tehtud pastat naha mõhnade ja kõvendite raviks) ja [[Galenos]] (kasutas naha haavade, haavandite ja [[erüsiipel|erüsiiplite]] raviks).<ref name="Rainsford:1" /> ===Keskaeg ja varauusaeg=== Šveitsi ravimtaimeraamatus "[[Herbarius zu Deutsch]]" (u 1486) viidatakse "meister Serapiole", kes soovitas äädikaga segatud põletatud pajukoort ja -lehti haavade ja haavandite raviks. Pulbristatud või peenestatud pajulehtede ning pipraterade ja "põletatud vee" (tõenäoliselt midagi viinataolist) segu soovitati [[kõhulahtisus]]e vastu. Veega segatud pajumahla soovitatakse menstruatsiooniaegse vereerituse ja [[düsenteeria]] korral. Viidatakse [[Galenos]]ele, kelle järgi roosiõliga segatud pajuõite plaaster teeb kuumad ja märjad koed kuivadeks ja külmadeks. ({{kas|Rainsfield 1984:2}}){{lisa viide}} ===Uusaeg=== Inglismaal tegi [[Oxfordshire]]'i krahvkonna vaimulik [[Edward Stone]] esimese kliinilise katse [[pajukoor]]ega ning kasutas pajupulbrit palaviku raviks. Kui ta kord kõndis [[Chipping Norton]]i lähedal aasal, kannatades mitmesuguste vahelduvate palavikkude käes (need olid tollal Inglismaal levinud), rebis ta pajupuu küljest tükikese koort ning näksis seda. See osutus väga kibedaks. Teades, et ka [[kollakooreline kiinapuu|kollakoorelise kiinapuu]] koor, millega ravitakse [[malaaria]]palavikku, on sarnase kibeda maitsega, oletas Stone, et ka pajul on raviomadused. Ta lähtus ka antiikaegsest [[signatuuride õpetus]]est, mille järgi haiguse põhjus annab vihje ravi kohta: paju armastab niisket või märga mulda, mis on malaariakolletele iseloomulik. Stone kogus ja kuivatas naela pajukoort ning valmistas naela pajupulbrit, mida ta andis umbes 50 inimesele. Viis aastat kestnud katse näitas, et sellel on tugev [[kootav toime]] ning see ravib väga tõhusalt mitmesuguseid palavikke. Pajukoor toimis kõigi puhul, välja arvatud mõned kõige raskemad juhtumid, mille puhul oli tõhusaks raviks tarvis lisada üks viiendik osa kiinapuukoort. Stone oletas, et teises mullas võivad kasvada tugevama ravitoimega pajud. 25. aprillil 1763 teatas ta oma avastusest [[Kuninglik Selts|Kuningliku Seltsi]] presidendile [[George Parker, teine Macclesfieldi krahv|George Parkerile, teisele Macclesfieldi krahvile]]. See kiri avaldati ajakirjas [[Philosophical Transactions]].<ref name="Stone" />(Rainsfield 1984:2–3) Kiinapuukoore asendamine pajukoorega oli nii edukas, et 1798. aastal võis [[Bath]]i apteeker William White öelda, et see võimaldas tal aastas vähemalt 20 naela kokku hoida heategevuse jaoks. Pajukoore raviomadusi kinnitas ka G. Wilkinson (1803) [[Sunderland]]ist. (Rainsfield 1984:3) 19. sajandi alguseni jäi põletiku- ja palavikuvastase vahendina populaarsemaks kiinapuukoor ning valuvaigistina [[oopium]]. Kui raamatu "[[Confessions of an English Opium Eater]]" ("Inglise oopiumisööja pihtimused") ilmumine 1822 tegi ilmseks oopiumisõltuvuse ohud ning [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]]-aegsest [[kontinentaalblokaad]]ist tingitud kiinapuukoore kallidus panid apteekrid tundma suuremat huvi paju vastu.<ref name="Jourdier" /> ====Toimeaine avastamine ja kasutuselevõtt==== 1826. aastal said [[Luigi Valentino Brugnatelli]] ja [[Francesco Fontana]] väga ebapuhtal kujul paju toimeainet [[salitsiin]]i.<ref name="Jourdier" /> [[1828]]. aastal ekstraheeris ja eraldas [[pajukoor]]est (puhastades välja [[tanniinid]] jt lisandid) [[toimeaine]] salitsiini [[Müncheni ülikool]]i farmakoloogiaprofessor [[Johann Andreas Buchner]]. Ta sai selle vähese hulga okkakujuliste kollaste kibedamaitseliste kristallidena. Buchner pani ainele nime paju (''Salix'') järgi.<ref name="Jourdier" /><ref name="vanebotting1992" /> Aastaks 1829 täiustas prantsuse [[farmatseut]] [[Henri Leroux]] salitsiini eraldamise protseduuri ja sai 1,5 kilogrammist pajukoorest umbes 30&nbsp;g salitsiini.<ref name="Jourdier" /> Aastal 1830 näitasid [[Joseph Louis Gay-Lussac]] ja [[François Magendie]], et salitsiin ei ole [[lämmastikuühend]]<ref name="vanebotting1992" />. Itaalia keemik [[Raffaele Piria]] (1838) tegi kindlaks, et salitsiin on [[glükosiidid|glükosiid]]. Ta lahutas selle [[hüdrolüüs]]i teel [[D-glükoos]]iks ja [[saligeniin]]iks, mida oksüdeerides ta sai esimesena [[salitsüülhape]]t. (Nicolaou, Montagnon 2008:21) Ta tegi kindlaks, et salitsüülhappel on samad raviomadused mis salitsiinil, ning sünteesis 1845 salitsüülhapet. Ka H. Gerland (1852) sünteesis salitsüülhapet. * [[1876]] katsetas Šoti arst [[Thomas John MacLagan|Thomas MacLagan]] paju pulberekstrakti esmalt enda peal, enne kui manustas seda akuutse reumatsimiga patsiendile;<ref name="vanebotting1992" /> * [[1893]] sünteesis Felix Hoffman [[aspiriin]]i<ref name="mahdi" /> (Sneader 2000). ===Antiikmeditsiinis=== Tõenäoliselt kasutasid enne kreeklasi paju palavikku alandava ja valu vaigistava vahendina [[Põhja-Ameerika]]s mitmed [[indiaanlased|indiaanihõimud]].<ref name="sVFFD" /> ===Varauusajal=== {{kas|Itaalia arst ja botaanik [[Pietro Andrea Mattioli]] (1501–1577) lisaks rasestumisvastasele toimele ka [[sugutung]]i alandava toime, pidades paju tõhusaks vahendiks [[soolatüügas]]te, [[konnasilmad]]e ja [[kõrvavalu]] korral.}} Saksa loodusteadlane, arst ja botaanik [[Adam Lonitzer]] (1528–1586) kirjeldas paju ravitoimet kootava ja verd mõjutavana, mis ühtlasi toimib [[podagra]] korral.{{lisa viide}} Osiander (pole teada, kas Andreas, saksa reformist ja astronoom, Lucas, teoloog, või hoopis keegi muu) pidas paju rahvapäraseks vahendiks [[palavik]]u ja [[lamatis]]te vastu.<ref name="o7TFW" /><ref name="qeI3A" /> Nicholas Culpeper (1616–1654) kirjutas oma 1652. aastal ilmunud taimekäsiraamatus, et äädikaga segatud pajutuhk on hea vahend soolatüügaste, konnasilmade ja [[liigliha]] korral.{{lisa viide}} Saksa arst ja makrobiootik [[Christoph Wilhelm Hufeland]] (1762–1836) kirjeldas pajukoort kui kootava toimega vahendi kasutamist [[kiinapuu]] koore asendajana.{{lisa viide}} Palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama juba 19. sajandi alguses. 1838. aastal eraldas [[Rafael Piria]] sellest salitsüülhappe, mida aga tugeva kõrvaltoime tõttu palavikku alandava vahendina kasutada ei saanud.{{lisa viide}} ===Aasia meditsiinis=== Hiina meditsiinis kasutatakse [[babüloni remmelgas|babüloni remmelgat]] (''Salix babylonica''), [[Matsuda remmelgas|Matsuda remmelgat]] (''Salix matsudana'' Koidz.) ja ''[[Salix babylonica]]''{{'}}t, kuid peamiselt siiski [[hõberemmelgas|hõberemmelgat]]. [[Hiina meditsiin]]is ja India [[ajurveeda]]s peetakse teda maitselt tugevaks ja mõruks, omadustelt jahedaks ja kuivaks. Aasia meditsiinis on taim arvatud mõjutavat [[kusepõis|kusepõie]], [[neerud]]e ja [[süda]]me meridiaani. Pikki oksi on kasutatud reumatismi ja [[gonorröa]] korral.<ref name="IdsXR" /> ===Rahvameditsiinis=== Eri rahvaste meditsiinis teatakse paju palavikku alandava, [[haav]]u parandava ning reuma- ja podagravastase vahendina. Lisaks leevendab paju põletiku tekitatud valu ja toimib [[kõhulahtisus]]e vastu. Eesti rahvameditsiini andmebaasis HERBA seostatakse paju ja remmelgaga märksõnu haav, haiguste profülaktika, juuste hooldamine, koeranael, kõhuhaigused, kõhulahtisus, käsn, köha, muljumine, nikastus, rinnahaigus, [[roos]], sammaspool, seedehäired, tiisikus, tuulerõuged, ussihaigus, [[maohammustus|ussihammustus]], verine kõhulahtisus. Pajukoor {{kas|olevat käiku läinud}} ka [[rästikuhammustus]]e korral. Ka kaasaegne {{kas|teadusmeditsiin usub}}, et pajus leiduvad [[tanniinid]] seovad [[maomürk|maomürgis]] leiduvaid [[polüpeptiid]]e.{{lisa viide}} ===Teadusmeditsiin=== ====Koor==== {{vaata|Pajukoor}} Koort kogutakse eri liiki pajudelt (vt [[pajuliikide loend]]) sealhulgas Eestis kasvavatelt puna- ja härmapajult ning rabedalt remmelgalt. Droogi kogutakse kevadel 2–5 aasta vanustelt okstelt puu mahlade {{kas|'tulvava'}} liikumise ajal, mil koor on lahti. Droog on 25–30&nbsp;cm pikkused torukesed või pooltorukesed, mis võetud pajuokstelt ringlõigete ja neid ühendava pikilõigete abil. Koor kuivatatakse hea tuuletõmbusega ruumis või temperatuuril 20&nbsp;°C umbes 10 päeva. [[Euroopa farmakopöa]] järgi koosneb [[droog]] [[pajukoor]] (''Salicis cortex'') noorte okste peenestatud või peenestamata ja kuivatatud koorest või selle aasta peenestamata ja kuivatatud võrsetükikestest, kelle salitsülaatide derivaatide sisaldus on vähemat 1,5%. Kvaliteetne Euroopa farmakopöa droog sisaldab kuni 3% võrseid (läbimõõduga üle 10&nbsp;mm), kuni 2% muid võõrlisandeid, kuni 11% niiskust ning tuhastamisel ei tohi üldtuhasisaldus ületada 10%. Pajukoor on kantud [[Poola farmakopöa]]sse kui mitmete droogide koostisosa, toidulisand ja kaalulangetusvahend. Pajukoore preparaate taluvad patsiendid paremini kui sünteetilisi derivaate ja neid võib kasutada palaviku, infektsioonide, kerge reumaatlise valu, peavalu ja [[kroonilise valu sündroom]]i korral. Pajukoore preparaatidel on antioksüdantsed omadused ja mitmed inimesed on hakanud neid aspiriini asemel tarvitama. Poolas kasutatakse taimravi eesmärgil järgmisi pajuliike [[punapaju]], [[halapaju]], ja [[hõbepaju]].<ref name="Agata" /> =====Keemiline koostis===== Pajukoore keemiline koostis varieerub, olenedes nii paju liigist, vanusest, kasvukoha [[mullastik]]ust kui ka [[kliima]]st. Koor sisaldab [[fenoolglükosiidid|fenoolglükosiide]] (alates 1,5%-st), sealhulgas [[salitsiin]] (1–12%), [[salikortiin]] (0,01–9%), [[2'-atsetüülkortiin]], [[temulatsiin]] (harva üle 1%), [[populiin]], [[salireposiid]] ([[punapaju]]s 0,1–1,2%), [[purpureiin]], [[pitseiin]], [[vimaliin]] ja [[triandiin]], [[salitsiin]], [[salikortiin]], [[salireposiidi atsetüleeritud derivaadid]], [[salitsüülhappe estrid]] ja [[salitsüülalkohol]]. Veel on droogis [[flavonoid]]e, D- ja L-naringeniin-5-glükosiidi, [[isosalipurposiid]]i (0,2–1,5%) , tanniine (8–20%, kondenseerunud [[tanniinid]] ja [[gallotanniinid]]) ja polüfenoole (5%). Noorte võrsete koor ja puit sisaldavad samu toimeaineid mis okste koor, aga madalamas kontsentratsioonis. ======Toime loomadele====== Loomkatsete ja ''in vitro'' laboriuuringute tulemused näitavad pajukoore põletikuvastast toimet, mida seostatakse temas leiduvate [[salitsülaadid|salitsülaatidega]]. Pajukoores leiduvate ainete farmakoloogiline toimemehhanism pole päris selge. Pajukoore tugevaim põletikuvastane toimeaine on tõenäoliselt salitsiin. [[Saligeniin]], mis on [[salitsiin]]i aglükoon, muutub organismis [[salitsüülhape|salitsüülhappeks]]. Sellel baseerub pajukoore kasutamine palaviku-, reuma- ja valuvastase vahendina ja sellest tuleneb tema tugev [[mao limaskest]]a ärritav toime. Pajukoore ekstraktide põletikuvastane ja valu vaigistav toime ei baseeru ainuüksi salitsüülhappel ja selle [[derivaat]]idel, vaid ka teistel ühenditel nagu [[flavonoidid]], [[proantotsüanidiinid]] ja [[fenoolhapped]], millel on [[antioksüdant]]sed omadused ja võime vabu radikaale neutraliseerida.<ref name="Agata" /> Saligeniini, salitsiini ja salitsüülhappe toimeid uuriti rottidel farmkokineetiliste ja farmakoloogiliste uuringute raames. Salitsüülhape imendus kiirelt pärast naatriumsalitsülaadi ja saligeniini manustamist plasmasse, kuid mitte pärast salitsiini manustamist. Salitsiin, manustatuna rottidele 5&nbsp;mmol/kg kohta, ei põhjustanud maos koldeid, kuid naatrium salitsülaat ja saligeniin põhjustasid doosist sõltuvalt maos raskeid haavandeid. Uuringu põhjal arvatakse, et salitsiin on eelravim, mis soolestiku bakterite poolt muudetakse palavikku alandavaiks ühendeiks {{kas|(Akao 2002)}}. Potentsiaalsed kasutusvaldkonnad [[veterinaaria]]s: põletikuvastane, palavikku alandav, osteoartriit, [[anküloseeriv spondüliit]], [[müosiit]]. AHPA, klass 1. ohutus on tõestatud [[kassid]]el: oletusega, et hõberemmelgas sisaldab 0,5% kuni 1% salitsiini, 1:2 ekstrakt sisaldab seega 500&nbsp;mg paju 1 ml, 1% on 5000 mikrogrammi või 5&nbsp;mg. 1 ml doosiga saaks kass 5&nbsp;mg salitsiini, mis oleks 10% normaalsest aspiriindoosist (50&nbsp;mg). Risk toksiliste koguste manustamiseni on väike {{kas|(Fougere 2005)}}, kuid ei saa mainimata jätta üksikuid isendeid, kellel võib esineda ülitundlikkus salitsülaatide suhtes.<ref name="jytao" /> =====Sünergia teiste ainetega===== Pajukooreekstraktide bioaktiivsete komponentide ja teiste inimese poolt tarvitatud ainete sünergistiliste toimete kohta teatakse vähe. Ühes uuringus kasutati [[kohv]]iekstakti ja ''S. myrsinifolia'' ning kohviekstrakti ja ''S. purpurea'' ekstrakti uurimaks nende ''in vitro'' sünergilisi toimeid. Selgus, et kohviekstrakti antiradikaalide vastane toime oli väikseim, suurim vabade radikaalide neutraliseerimise võime oli ''S. myrsinifolia''<nowiki/>'l (EC50 = 5.65&nbsp;mg/mL), järgnes punapaju.<ref name="Agata" /> =====Koostoime teiste ravimitega===== Pajukoore salitsülaatide sisalduse tõttu võib koostoime teiste manustatud [[ravim]]itega toimida nii inhibeerivalt kui ka tugevdavalt. Pajukoor võib koos * [[antikoagulant]]idega (verd vedeldavad ravimid) tugevdada nende toimet ja suurendada verejooksu riski; * [[Beetablokaatorid|beetablokaatoritega]] [[atenolool]] (''Tenormin''), [[metoprolool]] (''Lopressor, Toprol-XL''), [[propranolool]] (''Inderal, Inderal LA'') inhibeerida nimetatud ravimite mõju; * diureetikumidega vähendada nende toimet; * [[Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid|mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega]], sh [[ibuprofeen]] (''Advil, Motrin'') ja [[naprokseen]] (''Aleve'') võib suureneda risk maoverejooksu tekkeks. * [[metotreksaat|metotreksaadi]] ja [[epilepsia]]vastase ravimiga [[fenütoiin]]iga (''Dilantin'') suurendada viimaste taset toksiliste kogusteni.<ref name="OaUJL" /> ===Euroopa Ravimiameti heakskiidetud näidustused=== Euroopa Ravimiamet jagab pajukoore inimkasutuse näidustused kaheks: teaduslikult tõestatuteks ja traditsioonilisel kasutusel põhinevateks. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Rainsford:2">Rainsford 1984:2</ref> <ref name="ajB8Q">[https://web.archive.org/web/20140813231049/http://westerndigs.org/prehistoric-pottery-found-in-colorado-contains-ancient-natural-aspirin/ 1,300-Year-Old Pottery Found in Colorado Contains Ancient ‘Natural Aspirin’], westerndigs.org, 12. august 2014</ref> <ref name="mahdi">[[Jassem Mahdi|Jassem G. Mahdi]]. Medicinal potential of willow: A chemical perspective of aspirin discovery. – ''Journal of Saudi Chemical Society'', [[2010]], kd 14, nr 3, lk 317–322. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1319610310000578 Veebiversioon]</ref> <ref name="Jack">[[David Jack|D. B. Jack]]. One hundred years of aspirin. – ''Lancet'', [[1997]], 350, lk 437–439.</ref> <ref name="VaneBotting2003">[[John Vane|J. R. Vane]], [[Regina Botting|R. M. Botting]]. The mechanism of action of aspirin. – ''Thromb. Res.'', [[2003]], 110, lk 255–258.</ref> <ref name="Chevallier">A. Chevallier. ''The Encyclopedia of Medicinal Plants'', kd 96, Dorling Kindersley: London [[1996]], lk 128.</ref> <ref name="nunn">J. F. Nunn. ''Ancient Egyptian Medicine'', British Museum Press, London [[1996]].</ref> <ref name="Riddle">[[John Riddle|J. M. Riddle]]. Historical data as an aid in pharmaceutical prospecting and drug safety determination. – ''Journal of Alternative and Complementary Medicine'', [[1999]], 5 (2), lk 195–201.</ref> <ref name="wells">J. C. D. Wells. Poppy Juice and Willow Bark: Advances in their Use for the 21st Century. – [https://web.archive.org/web/20160709111105/http://www.thepainweb.com/doclib/topics/000009.htm ''The Pain Web for Health Professionals'']</ref> <ref name="berendes">[https://en.wikisource.org/wiki/De_Materia_Medica/Book_1#135 Julius Berendes. "De materia medica" tõlge, 1902, rmt 1, ptk 135]</ref> <ref name="YU9G6">[http://dioscorides.usal.es/p2.php?numero=138 Salamanca väljaanne]</ref> <ref name="buecher">[http://buecher.heilpflanzen-welt.de/Dioskurides-Arzneimittellehre/121.htm Arzneimittellehre des Dioskurides]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Rainsford:1">Rainsford 1984:1</ref> <ref name="Stone">[[Edward Stone]]. An Account of the Success of the Bark of the Willow in the Cure of Agues. In a Letter to the Right Honourable George Earl of Macclesfield, President of R. S. from the Rev. Mr. Edmund Stone, of Chipping-Norton in Oxfordshire. – ''Philosophical Transactions'', [[1763]], kd 53, lk 195–200. [https://books.google.ee/books?id=j0JFAAAAcAAJ&pg=PA195&redir_esc=y#v=onepage&q&f=true Veebiversioon.]</ref> <ref name="Jourdier">[[Sophie Jourdier]]. A Miracle Drug. – ''Chemistry in Britain'', [[1999]], 53 (2), lk 33–35. [https://web.archive.org/web/20000125020533/http://www.chemsoc.org/gateway/chembyte/cib/jourdier.htm Veebiversioon.]</ref> <ref name="vanebotting1992">[[John Vane|J. R. Vane]], [[Regina Botting|R. M. Botting]]. ''Aspirin and Other Salicylates'', Chapman and Hall, London [[1992]].</ref> <ref name="sVFFD">[https://web.archive.org/web/20160627204722/http://www.botgard.ucla.edu/html/botanytextbooks/economicbotany/Salix/ OH WILLOW, DON'T WEEP Willow (Salix spp.)], (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="6paVM">Chevallier, Andrew 2000. "Encyclopedia of Herbal Medicine". A Dorling Kindersley Book, London</ref> <ref name="Agata">Agata Durak ja Urszula Gawlik-Dziki, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4071790/#B16 The Study of Interactions between Active Compounds of Coffee and Willow (Salix sp.) Bark Water Extract, Biomed Res Int. 2014; 2014: 386953., doi: 10.1155/2014/386953, PMCID: PMC4071790, (vaadatud 3. juuli 2016)</ref> <ref name="o7TFW">Ain Raal, [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1446_1443.html Paju kui aspiriini vanaisa], Aasta puu EL 2006/4</ref> <ref name="qeI3A">Herb CD4: Herbal Remedies, 2001. CD-Rom. Medpharm Scientific Publishers, Stuttgart.</ref> <ref name="IdsXR">Medicinal Plants, Physician Lee Song Cheong & Bro. Ooi Chooi Seng, [https://web.archive.org/web/20170625085954/http://thanhsiang.org/kl/articles/mp/mp-02willow.htm The Willow], (vaadatud 21.06.2016) <small> inglise keeles</small></ref> <ref name="jytao">Susan G. Wynn, Barbara Fougère, [https://books.google.ee/books?id=iLbZDzumqt0C&pg=PA664&lpg=PA664&dq=Hippocrates+about+Salix&source=bl&ots=qRSrSK_33N&sig=F0d076wQQjaobgzgpM3dvCKpjjA&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj7nOSAlrnNAhXGJZoKHevSB204ChDoAQhAMAU#v=onepage&q=Hippocrates%20about%20Salix&f=false Veterinary Herbal Medicine], lk 664–665, 2007, (vaadatud 21.06.2016)</ref> <ref name="OaUJL">University of Maryland Medical Center, [http://umm.edu/health/medical/altmed/herb/willow-bark Willow bark], (vaadatud 19.06.2016)</ref> }} ==Kirjandus== *[[Edward Stone]]. An Account of the Success of the Bark of the Willow in the Cure of Agues. In a Letter to the Right Honourable George Earl of Macclesfield, President of R. S. from the Rev. Mr. Edmund Stone, of Chipping-Norton in Oxfordshire. – ''Philosophical Transactions'', [[1763]], kd 53, lk 195–200. [https://books.google.ee/books?id=j0JFAAAAcAAJ&pg=PA195&redir_esc=y#v=onepage&q&f=true Veebiversioon.] *G. Wilkinson. ''Experiments on the cortex salicis latifoliæ, or broad-leaved willow bark'', [[Newcastle-upon-Tyne]] [[1803]]. *[[Raffaele Piria]]. ''Sur des nouveaux produits extraits de la salicin''. – ''C. R. Acad. Sci. Paris'', [[1838]], 6, lk 620–624. *H. Gerland. New formation of salicylic acid. – ''J. Chem. Soc.'', [[1852]], 5, lk 133. *[[Kim Rainsford|K. D. Rainsford]]. ''Aspirin and the Salicylates'', Butterworth: London [[1984]]. *J. Mann. ''Murder, magic, and medicine'', Oxford: Oxford University Press [[1992]]. *J. F. Nunn. ''Ancient Egyptian Medicine'', British Museum Press, London [[1996]]. *K. C. Nicolaou, [[Tamsyn Montagnon]]. ''Molecules that changed the world: A Brief History of the Art and Science of Synthesis and its Impact Society'', Weinheim: Wiley VCH, lk 23. ISBN 978-3-527-30983-2. ==Välislingid== *[http://umm.edu/health/medical/altmed/herb/willow-bark Willow Bark], University of Maryland Medical Center *J. C. D. Wells. Poppy Juice and Willow Bark: Advances in their Use for the 21st Century. – [http://www.thepainweb.com/doclib/topics/000009.htm ''The Pain Web for Health Professionals''] [[Kategooria:Ravimtaimed]] [[Kategooria:Rahvameditsiin]] 9ok2g3bj79y20fof0i5om9hqwwwaxv5 42 (Tallinna bussiliin) 0 448119 7257293 7236666 2026-10-22T15:24:17Z Edtreeynyrb 200138 Parandatud kirjavigu ja muid vigu. Eemaldatud aegunud informatsioon(maratoni ja ironmani tõttu on see liin suunatud ümber iga aasta) ja ka üks viitamata lause(jah sellega sõidab tõesti palju inimesi aga peamiselt ainult tipptundidel). Vahetatud trammiliinid(ajaloo tabelis) ,,T2" ja ,,T4" liinide ,,2" ja ,,4" vastu kuna 2014 ja 2015 aastatel polnud veel olemas T2 ja T4 liine. 7257293 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1976 *2007 *2014 *2015 *2016 *2023 (tänasel kujul)|number=42|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=41B|järgmine liin=43|järgmine=43 (Tallinna bussiliin)|eelmine=41B (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b]|uuendus=25. august 2026|läbi=Estonia|eelkäija=*[[6 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 6]] (Väike-Õismäe ja Kaubajaama vahel) *[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] (Priisle ja Estonia vahel)|suleti=*1994 *2007 *2014 *2015|pilt=Solaris Urbino IV 18 CNG liinil 42 Priisle.jpg}} [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7900 Hybrid n°2723.jpg|pisi|Estonia puiesteel]] [[Fail:Tallinn autobus 2731.jpg|pisi|Kaubamaja peatuses]] [[File:1169,Paldiski mnt-Endla tn-Mustamäe tee rist.jpg|thumb|Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristil]] [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-145.jpg|pisi|Aastal 2014 marsruudil Kopli - Vesse]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-029.jpg|pisi|Hobujaamas, Kopli suunal]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 42''' sõidab Väike-Õismäe ja Priisle vahel. [[1. august]]il [[2023]] liideti bussiliin 42 bussiliiniga [[68 (Tallinna bussiliin)|68]]. Liin on käigus kõigil päevil. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Kadaka - Pirita |1994 | |- |aprill 2007 |Akadeemia tee - Vambola |juuli 2007 |asendas trolliliine |- |august 2014 |Kopli - Vesse |august 2014 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|trammiliini nr 2]] |- |märts 2015 |A. Laikmaa - Vesse |september 2015 |asendas trammiliine [[2 (Tallinna trammiliin)|2]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |- |jaanuar 2016 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Kaubamaja | | |- |august 2023 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Estonia - Laagna tee - Priisle | |Liideti [[68 (Tallinna bussiliin)|liiniga 68]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2023 !Väike-Õismäe - Estonia - Priisle !Priisle - Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Ringhäälingu ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Ringhäälingu ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2016 kuni 31.07.2023 !Väike-Õismäe - Kaubamaja !Kaubamaja - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2.03.2015 kuni 31.08.2015 !A. Laikmaa - Vesse !Vesse - A. Laikmaa |- | ; A. Laikmaa ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse PR ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 4.08.2014 kuni 24.08.2014 !Kopli - Vesse !Vesse - Kopli |- | ; Kopli ; Sepa ; Sirbi ; Maleva ; Sitsi ; Angerja ; Volta ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Linnahall ; Mere puiestee ; Hobujaama ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse PR ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Telliskivi ; Volta ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Kopli |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.05.2007 kuni 29.07.2007 !Akadeemia tee - Vambola !Vambola - Akadeemia tee |- | ; Akadeemia tee ; Kaja ; E. Vilde tee ; Männi ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola | ; Vambola ; Liivaku ; Keskuse ; Männi ; E. Vilde tee ; Kaja ; Akadeemia tee |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * Bussiliin [[68 (Tallinna bussiliin)|68]] * Trolliliin [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b/ 42. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9htgns6z9dt6g5oskf0kug3oximkes0 7257303 7257293 2026-10-22T15:31:17Z Kruusamägi 1530 7257303 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1976 *2007 *2014 *2015 *2016 *2023 (tänasel kujul)|number=42|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=41B|järgmine liin=43|järgmine=43 (Tallinna bussiliin)|eelmine=41B (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b]|uuendus=25. august 2026|läbi=Estonia|eelkäija=*[[6 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 6]] (Väike-Õismäe ja Kaubajaama vahel) *[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] (Priisle ja Estonia vahel)|suleti=*1994 *2007 *2014 *2015|pilt=Solaris Urbino IV 18 CNG liinil 42 Priisle.jpg}} [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7900 Hybrid n°2723.jpg|pisi|Estonia puiesteel]] [[Fail:Tallinn autobus 2731.jpg|pisi|Kaubamaja peatuses]] [[File:1169,Paldiski mnt-Endla tn-Mustamäe tee rist.jpg|thumb|Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristil]] [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-145.jpg|pisi|Aastal 2014 marsruudil Kopli – Vesse]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-029.jpg|pisi|Hobujaamas, Kopli suunal]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 42''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. 1. augustil 2023 liideti bussiliin 42 bussiliiniga [[68 (Tallinna bussiliin)|68]]. Liin on käigus kõigil päevil. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Kadaka – Pirita |1994 | |- |aprill 2007 |Akadeemia tee – Vambola |juuli 2007 |asendas trolliliine |- |august 2014 |Kopli – Vesse |august 2014 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|trammiliini nr 2]] |- |märts 2015 |A. Laikmaa – Vesse |september 2015 |asendas trammiliine [[2 (Tallinna trammiliin)|2]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |- |jaanuar 2016 |Väike-Õismäe – Nurmenuku – Paldiski maantee – Kaubamaja | | |- |august 2023 |Väike-Õismäe – Nurmenuku – Paldiski maantee – Estonia – Laagna tee – Priisle | |Liideti [[68 (Tallinna bussiliin)|liiniga 68]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2023 !Väike-Õismäe – Estonia – Priisle !Priisle – Estonia – Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Ringhäälingu ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Ringhäälingu ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2016 kuni 31.07.2023 !Väike-Õismäe – Kaubamaja !Kaubamaja – Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2.03.2015 kuni 31.08.2015 !A. Laikmaa – Vesse !Vesse – A. Laikmaa |- | ; A. Laikmaa ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse PR ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 4.08.2014 kuni 24.08.2014 !Kopli – Vesse !Vesse – Kopli |- | ; Kopli ; Sepa ; Sirbi ; Maleva ; Sitsi ; Angerja ; Volta ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Linnahall ; Mere puiestee ; Hobujaama ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse PR ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Telliskivi ; Volta ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Kopli |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.05.2007 kuni 29.07.2007 !Akadeemia tee – Vambola !Vambola – Akadeemia tee |- | ; Akadeemia tee ; Kaja ; E. Vilde tee ; Männi ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola | ; Vambola ; Liivaku ; Keskuse ; Männi ; E. Vilde tee ; Kaja ; Akadeemia tee |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[68 (Tallinna bussiliin)|Bussiliin 68]] * [[6 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 6]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b/ 42. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] hmco5ajdnng952h127f7fz1j4wpp7kt 41 (Tallinna bussiliin) 0 448131 7257278 7236668 2026-10-22T15:08:53Z Edtreeynyrb 200138 Parandatud kirjavead, eemaldatud aegunud info 7257278 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam 6|lõpppeatus=Kakumäe|avati=2015|number=41|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/41/a-b/21213-1/map|eelmine liin=40|järgmine liin=41B|järgmine=41B (Tallinna bussiliin)|eelmine=40 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/41/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=Solaris Urbino IV 12 CNG liinil 41 Balti jaam.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:41. bussiliin sõitmas mööda Kaarli puiesteed.jpg|thumb|Kaarli puiesteel]] [[Fail:MRP 110,Paldiski mnt.jpg|pisi|Paldiski maanteel]] [[Fail:41busskaku.jpg|pisi|Rocca al Mare peatuses]] [[Fail:41kakumäekadaka.png|pisi|[[Kadaka (Tallinn)|Kadakal]] ümbersuunamise tõttu 23. augustil 2026]] [[Fail:41hobujaama.jpg|pisi|Ahtri peatuses ümbersuunamise tõttu 12. septembril 2026]] '''41''' on Tallinna bussiliin, mis sõidab marsruudil Balti jaam – Kakumäe. Liini teenindas kuni 31. oktoobrini 2017 [[MRP Linna Liinid]]. Alates 1. novembrist 2017 läks liin Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi kätte. Väljumised 30-80 minuti tagant. Alates 1. augustist 2026 liin ei sõida enam mööda Vana-Rannamõisa teed, vaid sõidab ainult mööda Vabaõhumuuseumi teed, pikenedes 41B marsruudile Kakumäe poolsaare tippu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Balti jaam - Kakumäe !Kakumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Lesta ; Merirahu ; Paljandi ; Õismäe raba ; Hälli ; Rocca al Mare ; Rocca al Mare kool ; Mõisa ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2015 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Landi !Haabersti - Landi !Landi - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Haabersti ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Lesta ; Merirahu ; Paljandi ; Õismäe raba ; Hälli ; Rocca al Mare ; Rocca al Mare kool ; Mõisa ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[41B]] * [[21 (Tallinna bussiliin)|21]] * [[21A]] * [[21B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/41/a-b/ 41. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] fns28ixe0608ajsun83d9ccgsryqcp2 Sass (aadlisuguvõsa) 0 459155 7257376 7098246 2026-10-22T17:12:48Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ 7257376 wikitext text/x-wiki [[File:Sassi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|thumb|Sassi suguvõsa aadli- ja parunivapp]] [[File:Sassi suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|Sassi suguvõsa vabahärravapp]] '''Sass''' ehk '''Saß''' (harvem ka Sasse, Sachse) on [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]], [[Liivimaa]] ja [[Kuramaa]] [[aadlisuguvõsa]]. [[File:Friedrich von Sassi vappepitaaf Valjala kirikust.jpg|thumb|[[Friedrich von Sass]]i vappepitaaf [[Valjala kirik]]ust. Asub nüüdisajal [[Saaremaa Muuseum]]i püsiekspositsioonis [[Kuressaare linnus]]es]] Saaremaa Saßidest on teateid alates [[1453]], kui [[Hinrick Saß]] omandas pandina Kappeli küla<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=318 seite 318]</ref> (hilisem pärusvaldus [[Sassi mõis]]). [[File:Портреты к статье «Зассы». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|thumb|right|220px|Sasside suguvõsast Venemaa keisririigi ohvitserid: Andreas Burchard Friedrich von Sass (1753–1815), Cornelius Heinrich Johann von Sass (1793–1857), Christoph Alexander von Sass (1782–1843)]] 16. sajandil liikusid suguvõsa esindajad ka [[Liivimaa]]le ja alates 17. sajandist on neid mainitud ka [[Kuramaa]]l. Tänapäeva [[Riia]] aladel kuulus neile [[Zasa mõis (Riia)|Zasa mõis]], [[Zasa mõis|samanimeline mõis]] kuulus neile ka [[Jēkabpils]]i lähistel. Sassi suguvõsa liikmed olid [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud]] 1650. aastast [[Rootsi rüütelkond]]a tituleerimata aadlisuguvõsana nr 382 all<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Sass_nr_382 Sass nr 382], www.adelsvapen.com</ref> ja kantud [[1741]]. aastal [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]] [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 81 all, [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] 1747. aastal nr 11 all ning 1853. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse, paruni tiitliga Ferdinand Alexander von Sass (1794–1873) järglastega nr 399 all. == Suguvõsa liikmeid == *[[Reinhold Sachse]] (ka Reinolt Sasse, Sachs, Sass; surnud 1560), Liivimaa aadlik ja väejuht Saaremaa [[Valjala kihelkond|Valjala kihelkonna]] [[Sassi mõis]]nik (saksa k. ''Cabbil''). *Heinrich von Sass (surnud 1660), Rootsi sõjaväelane (oberst), [[Rootsi kaitsevägi|Rootsi armee]] [[Turu lääni jalaväerügement|Turu lääni jalaväerügemendi]] ülem, [[Riia loss]]i ja [[Riia kindlus|kindlus]]e komandant (1649), [[Nöteborgi lään|Nöteborgi]] asehaldur (1655), Liivimaa Riia kreisi [[Zasa mõis (Riia)|Zasa mõisnik]], [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud]] 1650. aastast [[Rootsi rüütelkond]]a nr 382<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Sass_nr_382 Sass nr 382. Henrik von Sass, natural. Sass, arvherre till Sassenhof. Natural. svensk adelsman 1645 (introd. 1650 under nr 382). Överste för Åbo och Björneborgs läns infanteriregemente 1648. Kommendant på Riga slott och fästning 1649-05-11. Ståthållare på Nöteborg 1655-05-30. Död 1660], www.adelsvapen.com</ref> *[[Friedrich von Sass]] (surnud 1689), [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkon]]na peamees 1655–1661, [[Saaremaa maanõunik|Saaremaa]] [[maanõunik]], [[Sassi mõis|Sassi]] ja [[Loode mõis]]nik (saksa k. ''Lodenhof'') *Otto Jürgen von Sass (surn. 1693), Sassi, Loode mõisnik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=321 seite 321]</ref> *Otto Friedrich von Sass (surn. 1730), Saaremaa maanõunik, maakohtu assessor, Loode mõisnik<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=322 seite 322]</ref> *Jürgen (Georg) Friedrich von Sass (1715–1783), Saaremaa maamarssal ja Saaremaa maanõunik, Kuressaare [[Alammaakohus|alammaakoh]]tu assessor, [[Kasti mõis|Kasti]], [[Kaarma mõis (Kaarma)|Kaarma]] ja [[Jööri mõis]]nik *Gideon Heinrich von Sass (1736–1808), [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkon]]na [[maamarssal]] (1775–1786) * [[Georg Friedrich von Sass]]/Saß (1751–1810), [[Saaremaa maamarssal]] 1800–1806 ja [[Saaremaa maanõunik]], [[Tõlluste mõis|Tõlluste]], [[Kasti mõis|Kasti]], [[Nurme mõis (Karja)|Nurme]], [[Kaunivere mõis|Kaunivere]], [[Anijala mõis]]nik ja [[Ilpla mõis]]a rentnik<ref>{{BBLD|GND1055212159|Saß, Georg Friedrich v. (1751-1810)}}</ref><ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=323 seite 323]</ref> *Andreas Burchard Friedrich von Sass (1753–1815), (''[[:ru:Засс, Андрей Павлович|Засс, Андрей Павлович]]''), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) *Gideon Heinrich von Sass (1770–1830), (''[[:ru:Засс, Андрей Андреевич|Засс, Андрей Андреевич]]''), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) *Otto Johann von Sass (1776–1831), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Kareda mõis]]nik *Friedrich August von Sass (1775–1857), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindral), kaubanduskomissar, [[tõeline riiginõunik]] *Georg ''Reinhold'' von Sass (1778–1838), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväepolkovnik), [[Muratsi mõis]]nik * [[Peer von Sass|Peer (Peter) Anton von Sass]] (1782–1832), Saaremaa maamarssal 1816–1818, [[Saaremaa maanõunik]], [[Kasti mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND119574241X|Saß, Peer (Peter) Anton v. (1782-1832)}}</ref> *Christoph Alexander von Sass (1782–1843), (''[[:ru:Засс, Александр Павлович|Засс, Александр Павлович]]''), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) *Balthasar Heinrich von Sass (1789–1848), maakohtu assessor, [[Kihelkonnakohus|kihelkonnakoh]]tuniku asendaja, [[Käesla mõis|Käesla]], [[Kärla mõis]]nik *Cornelius Heinrich Johann von Sass (1793–1857) (''[[:ru:Засс, Корнилий Корнилиевич|Засс, Корнилий Корнилиевич]]''), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindraladjutant) *[[Parun]] ''Ferdinand'' Alexander von Sass (1794–1873), Saaremaa maanõunik, [[Tõlluste mõis|Tõlluste]], [[Pihtla mõis]]nik. 1853. aastast [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklis]], järglastega nr 399 all<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=325 seite 325]</ref>. *[[Grigori Zass|Georg Otto Ewald von Sass]] (1797–1883) (''[[:ru:Засс, Григорий Христофорович|Засс, Григорий Христофорович]]''), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral) *''Karl'' Georg von Sass (1817–1902), Saaremaa maanõunik ja Saaremaa rüütelkonna konvendisaadik, [[Sandla mõis|Sandla]], [[Järumetsa mõis]]nik *Ferdinand ''Arthur'' von Sass (1837–1871), filosoofiadoktor, looduseuurija, [[Eikla mõis]]nik<ref>[https://bbld.de/GND116973137 Saß, Ferdinand Arthur* Bar. v. (1837-1871)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> *''Robert'' Reinhold Ferdinand von Sass (1843–1911), Saaremaa kreisikohtu sekretär, Saaremaa rüütelkonna konvendisaadik, Tõlluste ja [[Rootsiküla mõis]]nik *Georg August ''Ewald'' von Sass (1849–1930), jurist, [[Liivimaa Maakrediitselts]]i ülemsekretär, direktor ja 2. sekretär Riias *[[Oswald Heinrich von Sass]] (1856–1913), Saaremaa [[kunstnik]] ja [[mõisnik]] *[[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]] (1857–1909), ajakirjanik Saaremaal, ajalehe [[Arensburger Wochenblatt]] ja [[Saarlane]] väljaandja ning [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] [[Aadlikonvent|konvend]]isaadik, [[Laimjala mõis]]nik *Parun [[Albert Saß|Karl Albert Saß]], (1860–1931), [[Kasti mõis]]nik, Saaremaa rüütelkonna konvendisaadik, [[Saaremaa Üldkasulik Ühing|Saaremaa Üldkasuliku Ühingu]] president aastail 1926–1929 *Parun Karl Georg ''Friedrich'' von Sass (1898–1931), [[Vabadussõda|Vabadussõ]]jas [[Balti rügement|Balti rügemendi]] koosseisus vabatahtlik *vabahärra [[Eduard von Sass|Eduard Heinrich Hartwig Reinhold von Sass]] (1900–1946), Saksa sõjaväelane ([[ooberstleitnant]]), [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Velikije Luki operatsioon|lahingute]] ajal oli ta Saksa vägede okupeeritud [[Velikije Luki]] linna garnisoni ülem. *Joachim von Sass (1902–1990), filmikunstnik == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00315.html Sass] *Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 2 [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000559,00222.html Sass] *[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Sass_nr_382 Sass nr 382], www.adelsvapen.com [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Kuramaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Sassid| ]] [[Kategooria:Soome rüütelkond]] su5n5dutxbenjveo5fsi55ed84js6dj 2026 0 462381 7257236 7256691 2026-10-22T13:55:29Z ~2026-55350-48 239867 /* Poliitika, sport ja ühiskond */ 7257236 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – [[Tallinna vanalinn]]as kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] vallandati seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti [[vangla]]tesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval avasid riigipead Tallinnas [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav [[Tallinna tehnikaülikool]]i rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja [[Niguliste muuseum]]iga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida [[Stenbocki maja]]s peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus * 19. september – valitud presidendi Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] * 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust * 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]] * 25. september – tulevase presidendi Ülle Madise sisepoliitika nõunikuks saab [[Vladimir Svet]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutati välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astus ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise, kes esimese otsusena määras kantselei direktori Paavo Nõgene kuupalgaks 8000 eurot, samas kui eelmise direktori Krista Zibo palk oli 6000 eurot * 22. oktoober – president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks saab riigikogu liige [[Maris Lauri]], kes asub nõunikuna tööle 2. novembril, Maris Lauri asendusliikmena pääseb riigikogusse [[Toomas Järveoja]] * ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime Maaelu Uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist * 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused * 8. oktoober – [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu esimees [[Ivari Ilja]] teatas, et astub seoses ooperisolistide etteheidetega rahvusooperi juhtimise suhtes esimehe kohalt tagasi * 13. oktoober – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Anu Kivilo]], kes alustab oma viieaastast ametiaega 2. novembril, viimased 14 aastat on Kivilo juhtinud [[Arvo Pärdi keskus]]t * 16. oktoober – TKM Grupi tütarettevõtte Selver AS nõukogu valis ettevõtte uueks juhiks [[Jaanus Vihand]]i, kelle volitused algavad 26. oktoobril * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – PPA teatas, et ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustas ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 11. september – Magasini 5 majas [[Genialistide klubi]]s kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 * 19. september – toimus 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimus 15. [[Tartu Linnamaraton]] * 20. oktoober – pea neli kuud tagasi [[Tartu kultuurkapital]]i juhiks valitud [[Katriin Fisch-Uibopuu]] teatas, et lahkub ametist ja tema viimane tööpäev on 15. novembril * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör *[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja *[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik *[[21. september]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane *[[4. oktoober]] – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst *[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija *[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik *[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja *[[3. oktoober]] – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] h5pgyoo9wr7ywojpxwy2m63361y5yr5 7257256 7257236 2026-10-22T14:31:52Z ~2026-55350-48 239867 /* Poliitika, sport ja ühiskond */ 7257256 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – [[Tallinna vanalinn]]as kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] vallandati seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti [[vangla]]tesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval avasid riigipead Tallinnas [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav [[Tallinna tehnikaülikool]]i rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja [[Niguliste muuseum]]iga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida [[Stenbocki maja]]s peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus * 19. september – valitud presidendi Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] * 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust * 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]] * 25. september – tulevase presidendi Ülle Madise sisepoliitika nõunikuks saab [[Vladimir Svet]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutati välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astus ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise, kes esimese otsusena määras kantselei direktori Paavo Nõgene kuupalgaks 8000 eurot, samas kui eelmise direktori Krista Zibo palk oli 6000 eurot * 22. oktoober – välisministeeriumi kantsler [[Jonatan Vseviov]] teatas, et liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideerib 2027. aasta kevadel riigikogu valimistel erakonna peaministrikandidaadina * 22. oktoober – president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks saab riigikogu liige [[Maris Lauri]], kes asub nõunikuna tööle 2. novembril, Maris Lauri asendusliikmena pääseb riigikogusse [[Toomas Järveoja]] * ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime Maaelu Uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist * 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused * 8. oktoober – [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu esimees [[Ivari Ilja]] teatas, et astub seoses ooperisolistide etteheidetega rahvusooperi juhtimise suhtes esimehe kohalt tagasi * 13. oktoober – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Anu Kivilo]], kes alustab oma viieaastast ametiaega 2. novembril, viimased 14 aastat on Kivilo juhtinud [[Arvo Pärdi keskus]]t * 16. oktoober – TKM Grupi tütarettevõtte Selver AS nõukogu valis ettevõtte uueks juhiks [[Jaanus Vihand]]i, kelle volitused algavad 26. oktoobril * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – PPA teatas, et ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustas ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 11. september – Magasini 5 majas [[Genialistide klubi]]s kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 * 19. september – toimus 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimus 15. [[Tartu Linnamaraton]] * 20. oktoober – pea neli kuud tagasi [[Tartu kultuurkapital]]i juhiks valitud [[Katriin Fisch-Uibopuu]] teatas, et lahkub ametist ja tema viimane tööpäev on 15. novembril * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör *[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja *[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik *[[21. september]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane *[[4. oktoober]] – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst *[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija *[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik *[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja *[[3. oktoober]] – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] jetgbh6ptielu14uk69svv1ibiw3ovv Kategooria:Narva konsistooriumi vaimulikud assessorid 14 466000 7257356 6638604 2026-10-22T16:55:27Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Narva linnakonsistoorium]] 7257356 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti luteri vaimulikud]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Narva linnakonsistoorium]] c3zhn9bra8f3f9iblh9sy4v43xomt3q Rakvere (koor) 0 467794 7257638 7240221 2026-10-23T11:05:09Z Jaanus Betlem 166526 lisasin, kes on praegu dirigent 7257638 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2026}} [[Fail:Meeskoor Rakvere 50.pdf|pisi|Brošüür Meeskoor Rakvere ajaloost, trükitud koori asutamise 50. juubeli puhul 1999. aastal. Digiteerija Jaanus Nurmoja]] '''Meeskoor Rakvere''' on Eesti [[meeskoor]], mis tegutseb [[Rakvere]]s. 1926. aastal asutati Rakvere Laulumeeste Selts ja selle meeskoor. 1926–1932 oli koori dirigendiks [[Gustav-Evert Mesiäinen]]. 1932–1935 tegevus soikus, kuna suleti [[Rakvere Õpetajate Seminar]], kus Evert Mesiäinen oli muusikaõpetajana töötanud, misjärel ta asus tööle Tallinna. 1935. aastal taaselustas seltsi ja koori tegevuse koorijuht [[Jaan Pakk]], kes oli dirigendiks 1938. aastani. 1938–1940 juhtis koori [[Harald Lindjärv]]. 24. veebruar 1940 esineti [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 22. aastapäeva ja [[Rakvere Teatrimaja]] avamise kontsert-ballil kolme lauluga: [[Miina Härma]] "Meeste laul", [[Enn Võrk]] "Meeste laul" ja J. Allmere "Ei iial, ei!". Teise maailmasõja ajal 1940–1943 oli tegevus sõja ja poliitiliste olude tõttu seisakus. Koori tegevus taastati 1943. aasta sügisel. Dirigendina asus uuesti tegutsema Harald Lindjärv. Kuid rinde lähenemise tõttu 1944. aastal tegevus katkes. Meeskoor sai Rakveres taas tuule tiibadesse 1949. aastal.<ref name="rahvakultuur.ee">https://web.archive.org/web/20170610153320/http://www.rahvakultuur.ee/Meeskoor-Rakvere_147?t=156&f=41&k=1284 (vaadatud 10.06.2017)</ref> 1949–2012 juhtis koori [[Olaf Leps]]. Tema kõrval oli koori algusaastatel tegev Aleksander Veevo ja 1964–2000 Vilma Nõmmaru. 2000–2012 tegutses koori juures dirigendina ja hiljem (kuni 2014) klaverisaatjana Aime Rahula. 2012. võttis koori juhtimise üle [[Jaanus Nurmoja]], abidirigent oli 2014. aastast [[Ahti Bachblum]].<ref name="rakverekultuurikeskus.ee">https://web.archive.org/web/20170613043134/http://rakverekultuurikeskus.ee/huvitegevus2/meeskoor-rakvere/ (vaadatud 10.06.2017)</ref> 2020-2026 oli tegevdirigendiks Anu Korsar. Alates 20. oktoobrist 2026 dirigeerib koori Mareks Lobe. Praegune koorivanem (aastast 2020) on [[Jaanus Betlem]] ja abidirigent (aastast 2024) Jaanus Nurmoja. Enne seda oli koorivanem Arvo Roosipuu; veel varem Rein Toode. 1960. aastate algul oli kooris ligi 80 lauljat.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/6844330/meeskoor-rakvere-juubeldab-ja-taaselustab-unustatud-laulu "Meeskoor Rakvere juubeldab ja taaselustab unustatud laulu"] Virumaa Teataja, 7. detsember 2019</ref> Hiljem on koori lauljate arv vähenenud. 13. juunil 2026 tähistas Meeskoor Rakvere kontserdiga Ukuaru muusikamajas 100. juubelit - sajandi möödumist organiseeritud meeskoorilaulu algusest Rakveres.{{Lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://rakverekultuurikeskus.ee/kollektiivid/ Koorist Rakvere Kultuurikeskuse kodulehel] [[Kategooria:Eesti meeskoorid]] [[Kategooria:Rakvere organisatsioonid]] 3eahqvu6m6es0irorya3sz5c41aq5kp Lauri Lepik 0 475411 7257372 6904944 2026-10-22T17:11:24Z ~2026-56410-98 240299 7257372 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lauri Lepik in 2017.jpg|pisi|püsti|Lauri Lepik (2017)]] '''Lauri Lepik''' (sündinud [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1960]]) on eesti [[diplomaat]] ja riigiametnik. Ta on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i. 1985. aastal lõpetas ta [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] raamatukogunduse ja bibliograafia eriala diplomitööga "Andmebaaside kasutamine keskkonnakaitsealases infoteeninduses".<ref>[http://www.ester.ee/record=b1698233*est E-kataloog ESTER]</ref> 2003. aastal sai poliitikateaduste magistrikraadi [[Humboldti Ülikool]]is Saksamaal. Aastatel 1987–1992 oli ta [[Eesti Rahvusraamatukogu]] teadusdirektor.<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/222205 Raamatukogu 4/1991]</ref> Oli taasloodud [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u juhatuse liige. Aastatel 1992–1995 töötas [[Riigikantselei]]s.<ref>[http://www.nato.int/cps/en/natohq/who_is_who_89605.htm NATO. Who is who. Lauri Lepik]</ref> 1995. aastal asus tööle [[Välisministeerium]]isse nõunikuna. Aastatel 1996–2000 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]]. Aastatel 2000–2004 oli ta [[Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] uurija, 2004–2005 oli [[Kaitseministeerium]]i Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika büroo juht. Aastatel 2005–2008 oli ta [[Eesti Alaline Esindus NATO juures|Eesti Alalise Esinduse NATO juures]] kaitsetalituse vanemnõunik, 2008–2011 esinduse asejuht. Aastatel 2011–2012 oli ta Eesti suursaadik Ukrainas ja Moldovas, 2012–2017 [[Eesti suursaadik NATO juures]]. 2017. aasta septembrist 2018. aasta juunini oli ta [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]].<ref>[http://vm.ee/et/uudised/eesti-suursaadik-president-trumpile-volikirjade-uleandmisel-eesti-ja-usa-sidemed-murdmatud Välisministeeriumi pressiteade, 10. september 2017]</ref> ==Isiklikku== Ta on abielus [[Riina Kionka]]ga. Tal on kaks last: Tasuja Juhan Lepik ja Krõõt Lea Lepik. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lepik, Lauri}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ukrainas]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] l9pwl1s2rx5h6mhdh52dz6h2zl0gpi6 Saeveski metsaonn 0 478229 7257568 7249806 2026-10-23T08:56:00Z Estopedist1 278 liita? 7257568 wikitext text/x-wiki {{Liita|Rassi}} '''Saeveski metsaonn''' on matkamaja, mis asub [[Järvamaa]]l [[Rassi]] külas, Tõrvaaugult 5 kilomeetri kaugusel [[Saarjõe maastikukaitseala]]l. Metsamajast on võimalik edasi liikuda [[Saarjõe õpperada|Saarjõe õpperajale]], [[Sakala tee matkarada|Sakala tee matkarajale]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=RMK|url=https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/sakala-puhkeala/1538|pealkiri=Saeveski metsaonn|väljaanne=|aeg=|vaadatud=8. oktoobril 2017}}</ref> ning ka [[Kurgja]]le, [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum]]i<ref name=":1">{{Netiviide|autor=RMK - Tõnu Jürgenson|url=https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/sakala-puhkeala/1538#description|pealkiri=Matkamees soovitab metsaonni|väljaanne=|aeg=|vaadatud=8. oktoobril 2017}}</ref>. [[Fail:Saarjõe MKA.png|pisi|Saarjõe maastikukaitseala kaardil]] == Iseloomustus == [[Fail:Saarjõgi Tagametsa kohal.JPG|pisi|Saarjõgi voolamas]] Metsaonn on kahe korrusega elektrita matkamaja, mis asub [[Saarjõgi|Saarjõe]] läheduses.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Türi vald]] [[Kategooria:Eesti turism]] fqsfr1zv9y9ejsouol1071arsery6i2 Saku Gümnaasium 0 486746 7257412 7016374 2026-10-22T18:33:13Z Trisz1020 194102 7257412 wikitext text/x-wiki '''Saku Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] [[Saku]] alevikus. Kool asutati [[1869]].<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 53</ref> ==Kooli nimed== *1869 Saku vallakool *1920 Saku 4-klassiline algkool *1931 Saku 6-klassiline algkool *1956 Saku 7-klassiline kool *1960 Saku 8-klassiline kool *1977 Saku Keskkool, kandis 1978. aastast [[Artur Vader|Artur Vaderi]] nime. *1997 Saku Gümnaasium ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.saku.edu.ee Saku Gümnaasiumi koduleht] [[Kategooria:Keila kihelkond]] [[Kategooria:Saku vald]] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] aj2lbt5tz6odwlqbata0ooldha59vig Maaritsa raamatukogu 0 490843 7257617 7234769 2026-10-23T10:26:28Z ~2026-56676-73 240355 7257617 wikitext text/x-wiki '''Maaritsa raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] [[Maaritsa]] külas. Maaritsa küla tekkis 1873. aastal Vene valitsuse ehitatud [[Õigeusk|õigeusu]] kiriku juurde. Õigeusukogudus tekkis Maaritsa e Prangli (Wrangelshofi) külas 1848. aastal. Veerandsada aastat hiljem ehitati viie kupliga kivikirik, mis pühitseti 17. jaanuaril 1874 ja oli kasutusel 1951. aastani. Kiriku juurde kuulusid omal ajal ka kirikumõis ja apostliku õigeusu kihelkonnakool, kus on kooliharidust saanud kirjanikud [[Friedebert Tuglas]], [[Gustav Wulff-Õis]] ja [[Villem Buk|Willem Buk]]. Raamatukogu asutati 1945. aastal Maaritsa Rahvamajja, hilisemasse Maaritsa Kultuurimajja, mis samal aastal loodi Maaritsa apostliku õigeusu kihelkonnakooli vanasse hoonesse. Raamatukogu tegutses seal 1969. aastani, mil hoone hävis täielikult tulekahjus. Peale tulekahju oli raamatukogu kolm kuus suletud, kuni uute ruumide leidmiseni vana sidejaoskonna kõrval ühetoalises korteris, kus praegu asub Maaritsa sotsiaalmaja. 1972. aastal hakati ehitama praegust Maaritsa kultuurimaja, kus raamatukogu 1976. aastal uued ruumid sai. Need asusid Kultuurimaja esimesel korrusel 39 m³ pinnal. Alates 21. novembrist 2002 asub raamatukogu Maaritsa Kultuurimaja teisel korrusel veel suuremates ruumides.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.valgjarve.ee/files/documents/arengukava/maaritsavissijakruudnerikulaarengukava2011-2021.pdf|Pealkiri=Maaritsa, Vissi ja Krüüdneri külade arengukava 2011-2021|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-03-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180316214406/http://www.valgjarve.ee/files/documents/arengukava/maaritsavissijakruudnerikulaarengukava2011-2021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Maaritsa raamatukogu 50 aastat juhtinud Niine Rattik kirjutab raamatukogu kroonikas 1969. aasta tulekahjust: 3. augustil toimunud tulekahju tagajärjel hävines raamatukogu ruum ja fond täielikult. Esialgu puudusid ruumid ja raamatukogu ei saanud uut fondi komplekteerima hakata. Fondi hakati komplekteerima rajooni vahetusfondi ja Rajooniraamatukogu baasil. Komplekteerimisega olid tõsised raskused, kuna vahetusfondis olid põhiliselt vanemad, seisma jäänud raamatud. [[Niine Rattik]] töötas raamatukogus 2002. aasta alguseni. Tema tööajal toimus raamatukogus ja ka koostöös Kultuurimajaga põnevaid ja traditsioonilisi üritusi, näiteks Kirjanduslik Kohus ja Raamatuball, ning raamatukogu külastas mitu tuntud kirjanikku, näiteks [[Leelo Tungal]].<ref>Maaritsa raamatukogu Kroonika 1965 - 2001</ref> 2002. aastal kolis raamatukogu uutesse ruumidesse Maaritsa Kultuurimaja teisel korrusel. Seda seoses interneti punkti avamise ja arvuti kasutamisega raamatukogutöös. Raamatukogu sai ka uue juhataja, kelleks oli Marje Sado. Tema töötas raamatukogu 2007. aasta veebruarini. 2007. aastal oli raamatukogujuhataja lühikest aega ka Egle Sõmer ning 2007. aasta lõpust Anneli Siilbek. 2012. aasta lõpust alustas raamatukogujuhataja ametis Jaanika Tappo.<ref name="raamat.polva.ee">https://web.archive.org/web/20171220222742/http://www.raamat.polva.ee/rk-maakond.shtml (vaadatud 21.12.2017)</ref>. Raamatukogus toimus regulaarselt laste lauamängu- ja meisterdamisring. Tegeldi kogude ümberkorraldamisega, vahetati riiulid ning külastajate ja laenutuste arv kasvas stabiilselt. 2020. aasta sügisel alustas raamatukogus tööd Kaja Romulus. 2025. aasta algusest tegutseb majas Maaritsa Raamatukogu - Külakeskus. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://valgjarve.kovtp.ee/raamatukogud Raamatukogust Valgjärve valla kodulehel] * [https://www.facebook.com/Maaritsa-raamatukogu-301487246643360/ Maaritsa raamatukogu Facebookis] [[Kategooria:Põlva maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Kanepi vald]] efh2b4wzik8ei3zpugo9javtcdpq7p1 7257622 7257617 2026-10-23T10:35:33Z ~2026-56676-73 240355 7257622 wikitext text/x-wiki '''Maaritsa raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] [[Maaritsa]] külas. Maaritsa küla tekkis 1873. aastal Vene valitsuse ehitatud [[Õigeusk|õigeusu]] kiriku juurde. Õigeusukogudus tekkis Maaritsa e Prangli (Wrangelshofi) külas 1848. aastal. Veerandsada aastat hiljem ehitati viie kupliga kivikirik, mis pühitseti 17. jaanuaril 1874 ja oli kasutusel 1951. aastani. Kiriku juurde kuulusid omal ajal ka kirikumõis ja apostliku õigeusu kihelkonnakool, kus on kooliharidust saanud kirjanikud [[Friedebert Tuglas]], [[Gustav Wulff-Õis]] ja [[Villem Buk|Willem Buk]]. Raamatukogu asutati 1945. aastal Maaritsa Rahvamajja, hilisemasse Maaritsa Kultuurimajja, mis samal aastal loodi Maaritsa apostliku õigeusu kihelkonnakooli vanasse hoonesse. Raamatukogu tegutses seal 1969. aastani, mil hoone hävis täielikult tulekahjus. Peale tulekahju oli raamatukogu kolm kuus suletud, kuni uute ruumide leidmiseni vana sidejaoskonna kõrval ühetoalises korteris, kus praegu asub Maaritsa sotsiaalmaja. 1972. aastal hakati ehitama praegust Maaritsa kultuurimaja, kus raamatukogu 1976. aastal uued ruumid sai. Need asusid Kultuurimaja esimesel korrusel 39 m³ pinnal. Alates 21. novembrist 2002 asub raamatukogu Maaritsa Kultuurimaja teisel korrusel veel suuremates ruumides.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.valgjarve.ee/files/documents/arengukava/maaritsavissijakruudnerikulaarengukava2011-2021.pdf|Pealkiri=Maaritsa, Vissi ja Krüüdneri külade arengukava 2011-2021|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-03-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180316214406/http://www.valgjarve.ee/files/documents/arengukava/maaritsavissijakruudnerikulaarengukava2011-2021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Maaritsa raamatukogu 50 aastat juhtinud Niine Rattik kirjutab raamatukogu kroonikas 1969. aasta tulekahjust: 3. augustil toimunud tulekahju tagajärjel hävines raamatukogu ruum ja fond täielikult. Esialgu puudusid ruumid ja raamatukogu ei saanud uut fondi komplekteerima hakata. Fondi hakati komplekteerima rajooni vahetusfondi ja Rajooniraamatukogu baasil. Komplekteerimisega olid tõsised raskused, kuna vahetusfondis olid põhiliselt vanemad, seisma jäänud raamatud. [[Niine Rattik]] töötas raamatukogus 2002. aasta alguseni. Tema tööajal toimus raamatukogus ja ka koostöös Kultuurimajaga põnevaid ja traditsioonilisi üritusi, näiteks Kirjanduslik Kohus ja Raamatuball, ning raamatukogu külastas mitu tuntud kirjanikku, näiteks [[Leelo Tungal]].<ref>Maaritsa raamatukogu Kroonika 1965 - 2001</ref> 2002. aastal kolis raamatukogu uutesse ruumidesse Maaritsa Kultuurimaja teisel korrusel. Seda seoses interneti punkti avamise ja arvuti kasutamisega raamatukogutöös. Raamatukogu sai ka uue juhataja, kelleks oli Marje Sado. Tema töötas raamatukogu 2007. aasta veebruarini. 2007. aastal oli raamatukogujuhataja lühikest aega ka Egle Sõmer ning 2007. aasta lõpust Anneli Siilbek. 2012. aasta lõpust alustas raamatukogujuhataja ametis Jaanika Tappo.<ref name="raamat.polva.ee">https://web.archive.org/web/20171220222742/http://www.raamat.polva.ee/rk-maakond.shtml (vaadatud 21.12.2017)</ref>. Raamatukogus toimus regulaarselt laste lauamängu- ja meisterdamisring. Tegeldi kogude ümberkorraldamisega, vahetati riiulid ning külastajate ja laenutuste arv kasvas stabiilselt. 2020. aasta sügisel alustas raamatukogus tööd Kaja Romulus. 2025. aasta algusest tegutseb majas Maaritsa Raamatukogu-Külakeskus. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://valgjarve.kovtp.ee/raamatukogud Raamatukogust Valgjärve valla kodulehel] * [https://www.facebook.com/Maaritsa-raamatukogu-301487246643360/ Maaritsa raamatukogu Facebookis] [[Kategooria:Põlva maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Kanepi vald]] t2cf5t05x7mlaf231n7iiuil94zhs3f Elof Holstenius 0 492071 7257349 5216231 2026-10-22T16:51:13Z NOSSER 8097 7257349 wikitext text/x-wiki '''Elof Holstenius''' (eesnime kirjaviisina kasutatud ka Elaus, Elavus, Olaus; [[2. oktoober]] [[1677]] [[Västerås]] – [[18. juuli]] [[1736]] [[Husby]]) oli teoreetilise filosoofia professor ja [[Academia Gustavo-Carolina]] viimane rektor (aastail 1709–1710) Pärnus.<ref>{{BBLD}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Holstenius, Elof}} [[Kategooria:Rootsi inimesed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1677]] [[Kategooria:Surnud 1736]] amlb17szrr1hnvxo4zomqxmgsdhem7d 19 (Tallinna bussiliin) 0 493470 7257325 7226983 2026-10-22T16:10:43Z MorsMe 217455 7257325 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Laagri alevik|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=2. august 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_19_Laagri_alevik.jpg|suleti=2019|avati=*1976 *2026|eelkäija=[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] (Viru keskuse ja Laagri aleviku vahel)|logo=Solaris Urbino IV 12 CNG liinil 19 Reisisadama D-Terminal.jpg}} [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|pisi|Hobujaamas]] [[Fail:Bus 1468 Scania CL94 UBEB OmniLink Licence Plate 468 TAK Hobujaama Tallinn 19 September 2016.jpg|pisi|Bussid 8 ja 19 Viru keskuse puhkepeatuses Ahtri-Hobujaama ristmikul]] '''Tallinna ja Saue valla bussiliin 19''' sõidab [[Vanasadam|Reisisadama D-terminali]] ja [[Laagri|Laagri aleviku]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Estonia - Narva mnt | |- |1996 |Hobujaama - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Hobujaama | |- |2004 |Viru keskus - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Viru keskus | |- |2019 | - |Suleti 1.02 |- |2026 |D-terminal – Liivalaia – Pärnu mnt – Tondi – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Varem liin oli [[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |} == Peatuste loend == [[Fail:244TAK bus in Tallinn.JPG|pisi|J. Poska peatuses]] {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Reisisadama D-terminal - Laagri alevik !Laagri alevik - Reisisadama D-terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Raua ; Paberi ; Lennuki ; Keskhaigla ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Retke tee ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Retke tee ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Võllamägi ; Liivalaia ; Lennuki ; Paberi ; Raua ; Reisisadama D-terminal |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.01.2019 !Viru keskus - P. Pinna !P. Pinna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Oru ; Lasnamägi ; Liikuri ; Kalevipoja ; P. Pinna | ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[20A]] * [[44 (Tallinna bussiliin)|44]] == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Saue vald]] 9oov1dvn2551fqk8ot0t4cfbm6e7dq2 8 (Tallinna bussiliin) 0 493474 7257282 7253628 2026-10-22T15:11:24Z Edtreeynyrb 200138 Parandatud kirjavead, eemaldatud aegunud info(maratoni ja ironmani tõttu suunatakse see liin ümber iga aasta) 7257282 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=8 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Väike-Õismäe parkla |lõpppeatus=Äigrumäe |avati=*1954 *2023 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=7 |järgmine liin=8A |järgmine=8A (Tallinna bussiliin) |eelmine=7 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b sõiduplaan] |uuendus=14. juuli 2026 |läbi=Balti jaam |eelkäija=*[[7 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 7]] (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel) *[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel) |pilt=Pirita Bus Station in 2025.jpg}} [[Fail:Bus 1468 Scania CL94 UBEB OmniLink Licence Plate 468 TAK Hobujaama Tallinn 19 September 2016.jpg|pisi|Viru keskuse puhkepeatuses]] [[File:TAK1456.JPG|thumb|Pirita linnaosas]] [[Fail:TAK 1125.JPG|pisi|J. Poska peatuses]] [[Fail:Busudstillingshallen - TAK 1167.jpg|pisi|Vana 8. liini buss muuseumis]] [[Fail:8buss.png|pisi|Väike-Õismäel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 8''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Äigrumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 11-25 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 8 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Tisleri - Stalini väljak - Leivatehas | |- |1956 |Tisleri - Stalini väljak - Tallinn-Väike | |- |detsember 1956 |Tisleri - Stalini väljak - Mähe | |- |september 1960 |Rocca al Mare - Viru - Pirita - Mähe - Muuga Aedlinn | |- |jaanuar 1964 |Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |november 1970 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |september 2002 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |oktoober 2005 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |veebruar 2021 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |aprill 2021 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |august 2023 |Väike-Õismäe - Rocca al Mare - Paldiski mnt - Balti jaam - Pirita - Mähe - Äigrumäe |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 8A !Avati !Marsruut !Märkused |- |september 2025 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |} 8. veebruar 2021 - 16. aprill 2021 sõitis teetööde tõttu liin nr 8 taas marsruudil Balti Jaam - Äigrumäe. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2023 !Väike-Õismäe - Balti jaam - Äigrumäe !Äigrumäe - Balti jaam - Väike-Õismäe !Balti jaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Toompark ; Balti jaam ; Linnahall ; Ahtri ; Siimeoni ; Uus-Sadama ; Pikksilma ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe | ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; Pikksilma ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Linnahall ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2005 kuni 31.07.2023 !Viru keskus - Äigrumäe !Äigrumäe - Viru keskus |- | ; Viru keskus 6 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe | ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwald ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2002 kuni 30.09.2005 !Balti jaam - Äigrumäe !Äigrumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Kauplus Tallinn ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Lillepi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe | ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwald ; Pronksi ; Viru väljak ; Mere puiestee ; Linnahall ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.08.2002 !Balti jaam - Mähe aedlinn !Mähe aedlinn - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Kauplus Tallinn ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Lillepi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn | ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwald ; Pronksi ; Viru väljak ; Mere puiestee ; Linnahall ; Balti jaam |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/16502-1 8. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] q4cqugomg7id6ieojtm7uc1ksdouc1o Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased 14 496171 7257515 7070828 2026-10-23T06:16:07Z ~2026-56362-80 240328 7257515 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti aktivistid| ]] [[Kategooria:Eesti NSV inimesed]] 8eygt2yo114afw68aj42l9bm0465v52 7257536 7257515 2026-10-23T07:13:24Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Estopedist1|Estopedist1]]. 7070828 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti aktivistid| ]] [[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]] [[Kategooria:Eesti NSV inimesed]] by99zwu9biyd3kd1dcay8wup3cwnbtf Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas 14 496551 7257519 6338155 2026-10-23T06:22:35Z ~2026-56362-80 240328 7257519 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] 9g7tx2ehucsecujmt6rn85ldqa2zlyl Nuno Resende 0 498474 7257484 5970148 2026-10-23T02:12:35Z Juppi lantteineen 239848 7257484 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nuno Resende à Avignon en juillet 2013 au Théâtre du Rouge Gorge.jpg|pisi|Nuno Resende (2013)]] '''Nuno Resende''' (täisnimi '''Nuno Guilherme de Figueiredo Resende'''; sündinud [[25. juuni]]l [[1973]] [[Porto]]s) on Portugali [[laulja]]. [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Belgiat lauluga "Le grand soir". {{Belgia esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Resende, Nuno}} [[Kategooria:Portugali lauljad]] [[Kategooria:Belgia esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 8juipu0vobcn7xoolgo8hgdncyty6i3 Oleksandr Ponomarjov 0 498790 7257469 4926291 2026-10-22T22:59:19Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7257469 wikitext text/x-wiki [[File:Ponomarev oleksandr 2017 nazipov.jpg|thumb|Oleksandr Ponomariov (2017)]] '''Oleksandr Ponomariov''' (Олександр Пономарьов; sündinud 9. augustil [[1973]] [[Hmelnõtskõi]]s) on [[Ukraina]] laulja. [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Ukrainat lauluga "Hasta la vista". {{Ukraina esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Ponomarjov, Oleksandr}} [[Kategooria:Ukraina lauljad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] enr443bh6vnhqhaqchatydgym2ej8bg Wiedemanni fond 0 501323 7257574 5787756 2026-10-23T09:13:58Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Fondid]]; lisatud [[Kategooria:Eesti fondid]] 7257574 wikitext text/x-wiki '''Wiedemanni fond''' on [[Eesti Rahvuskultuuri Fond|Eesti Rahvuskultuuri Fondi]] (ERKF) allfond, mille asutasid [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind|Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna]] laureaadid eesmärgiga toetada eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust.<ref name=":10">[https://opleht.ee/2015/12/wiedemanni-fond-10/ Valge, Jüri. Wiedemanni fond 10.] Õpetajate Leht, 4. detsember 2015.</ref> Wiedemanni fond asutati 4. detsembril 2005, mil Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees [[Eri Klas]] ja tollal elus olnud [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind|Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna]] laureaatide nimel [[Tiiu Erelt]] allkirjastasid Wiedemanni fondi asutamise lepingu. Hiljem on fondiga liitunud kõik edasised auhinnasaajad.<ref>[http://www.erkf.ee/allfondid/wiedemanni-fond Wiedemanni fond. Eesti Rahvuskultuuri Fond.]</ref><ref name=":10" /> Fondi asutajad olid [[Nikolai Baturin]], [[Tiiu Erelt]], [[Mati Hint]], [[Rudolf Karelson]], [[Eduard Leppik]], [[Uno Liivaku]], [[Viivi Maanso]], [[Uno Mereste]], [[Lennart Meri]], [[Mari Must]], [[Valdek Pall]], [[Juhan Peegel]], [[Huno Rätsep]], [[Ellen Uuspõld]], [[Helju Vals]], [[Ülle Viks]] ja [[Haldur Õim]].<ref name=":10" /> Hiljem on fondiga liitunud [[Mati Erelt]], [[Ain Kaalep]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Ilse Lehiste]], [[Heldur Niit]], [[Kristiina Ross]], [[Mari Tarand]], [[Tiit-Rein Viitso]], [[Arvo Krikmann]], [[Leelo Tungal]], [[Uno Laur]], [[Marja Kallasmaa]], [[Reet Kasik]], [[Krista Kerge]] ja [[Helle Metslang]]. Wiedemanni fond on stipendiumiga toetanud rahvapärimust, noorte kirjandustegevust, eesti keele õpinguid kõrgkoolis, eesti keele uurijaid, eesti keele riigieksami arendust ja emakeeleõpetajaid. Stipendiumi saamise taotlused vaatab üle halduskogu.<ref name=":10" /> ==Viited== <references /> [[Kategooria:Eesti fondid]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] hs7jawfki2t8or6b4mn5ojdqfqu1dd4 EstSum 0 506970 7257486 6522746 2026-10-23T05:11:30Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti keel]] 7257486 wikitext text/x-wiki '''EstSum''' on eestikeelsete tekstide sisukokkuvõtja, mis on loodud rootsi keele sisukokkuvõtja SWESUM eeskujul. EstSumi autor on [[Kaili Müürisep]]. EstSum kasutab kokkuvõtte genereerimiseks väljavalimismeetodit, kuid on orienteeritud veebis avaldatud uudiste ja ajaleheartiklite indikatiivsele sisukokkuvõttele.<ref name=":0" /> Selle algset versiooni on võimalik katsetada vanade artiklitega (2007–2008) veebis. == Kirjeldus == EstSum koosneb kolmest moodulist: [[HTML]]-konverter, lausestaja ja väljavõtete tegija. HTML-konverter eemaldab sisukokkuvõtte jaoks ebaolulised HTML-märgendid, normaliseerib ristuvad märgendid, eemaldab tabelid ja teisendab sisendi [[SGML]]-vormingusse. Uues vormingus märgendatakse tekstis oluline šriftiinformatsioon, autorid, pildiallkirjad ja eri pealkirjad.<ref name=":0" /> EstSum genereerib sisukokkuvõtteid, kasutades [[H. P. Edmundson]]i lausetele kaalu arvutamise meetodi omaga sarnast valemit: <math>W(s) = \alpha P(s) + \beta F(s) + \gamma K(s)</math>, kus <math>W(s)</math> on lause <math>s</math> kaal, <math>P(s)</math> on positsioonipõhine skoorifunktsioon, <math>F(s)</math> on vormingupõhine skoorifunktsioon, <math>K(s)</math> on sõnasageduste põhine skoorifunktsioon ja <math>\alpha</math>, <math>\beta</math> ja <math>\gamma</math> on konstandid. Tunnuste kaalud ja konstantide väärtused on määratud väikese testkorpuse (20 ajalehe [[Postimees]] artikli käsitsi koostatud sisukokkuvõtet) alusel. Testkorpus näitas, et kõige tähtsam on positsioonipõhine kaal ja kõige ebaolulisem on sõnasagedust arvestav kaal. Samas vormingupõhine kaal oli oluline ainult üksikutes lausetes, sest see arvestas lause kirjatüüpi ja lauses olevaid kirjavahemärke.<ref name=":0" /> EstSum kasutab ära asjaolu, et kokkuvõtte jaoks vajalikud laused asuvad enamasti lõigu alguses ning suurendab seeläbi ka lõikude esimeste lausete kaalu. Samuti eelistab see lauseid, mis on kirjutatud kald- või paksus kirjas. Samas jutu-, hüüu- ja küsimärgid alandavad lause kaalu. Lisaks arvestatakse lause kaalu leidmisel ka võtmesõnu, eriti sõnu, mis leiduvad pealkirjades. Samas võtmesõnadest eemaldatakse sõnad, mis on üldiselt sagedased. Selleks kasutatakse sõnaloendit, kus on märgitud kõige sagedasemad sõnad eesti keeles, mis saadi 400 000 ajaleheartikli läbitöötamisel.<ref name=":1" /> EstSum kasutab väljavalimismeetodit, mis tähendab, et see valib lauseid lähtetekstist, et genereerida kokkuvõte. Sellise meetodi kasutamise tagajärjel võib aga juhtuda, et genereeritud kokkuvõte ei ole sidus. See tähendab, et lausetes võivad esineda asesõnad, mis kokkuvõtte sisust lähtudes ei viita millelegi. == Tulemuslikkus == Kui Müürisep hindas oma algoritmi tulemuslikkust, siis leidis ta, et algoritmi valitud laused kattuvad ~60% ulatuses tema valitud lausetega. Samuti on EstSumi tulemuslikkust analüüsinud [[Keili Sellik]] enda bakalaureusetöös, kus ta leidis, et EstSumi genereeritud kokkuvõtted kattusid keskmiselt 65,29% ulatuses tema enda tehtud kokkuvõtetega. Lisaks hindas Sellik EstSumi tulemuslikkust ka [[ROUGE (metric)|ROUGE]] programmiga, mis andis tulemuseks, et lausete kattuvus on keskmiselt 68,96%.<ref name="vzTa8" /> == Tulevikuplaanid == EstSumi autori esmane soov on lisada programmile lingvistiline moodul. Selle mooduli lisamine võimaldaks programmil arvestada sõnade algvormidega. See aga võimaldaks teha võtmesõnadest parema statistika ning seeläbi ka tõsta sõnasageduste kaalu mõju. Samuti soovib autor rakendada programmile asesõnade lahutamise algoritme, et suurendad genereeritud kokkuvõtete siduvust.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">Müürisep, Kaili. Eestikeelsete tekstide sisukokkuvõtjast ''EstSum''. Keel ja arvuti. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 6.(Toim. M. Koit, R. Pajusalu, H. Õim) lk 115-125 Tartu 2006</ref> <ref name=":1">Müürisep, Kaili, Mutso, Pilleriin. ESTSUM - Estonian newspaper texts summerizer. ''Proceedings of The Second Baltic Conference on Human Language Technologies.'' Tallinn 2005. Kättesaadav: https://web.archive.org/web/20220331125334/https://www.e-varamu.ee/item/HQTHG5K675XVZW36DYGYJ5LLYWSJLPOD</ref> <ref name="vzTa8">Sellik, Keili. Automaatse sisukokkivõtja töö hindamine. Bakalaureusetöö. Tartu 2008. Kättesaadav: http://lepo.it.da.ut.ee/~kaili/juhendamised/Baka_Sellik.pdf</ref> }} == Välislingid == # [http://swesum.nada.kth.se/index-eng.html Loe SWESUMi kohta]. # [http://kodu.ut.ee/~kaili/estsum/2009/estsumframe.cgi Katseta EstSumi siin]. [[Kategooria:Tarkvara]] [[Kategooria:Eesti keel]] oigyifc42c0gm09x40dbcpp8ibalasj Rainer Vassiljev 0 513148 7257609 7110011 2026-10-23T10:07:50Z Angmar Brekker 94578 7257609 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Rainer Vassiljev | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|7|19}} | sünnikoht = [[Rakvere]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = | kaal = | treenitavtiim = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti mehed]] | treeneriaastad = 2006–2009<br>2009–2013<br>2013–2014<br>2014–2017<br>2017–2018<br>2012–2019<br>2018–2020<br>2020–2021<br>2020–2021<br>2021–2022<br>2022–2023<br>2023–2024<br>2024–2025<br>2024–<br>2027– | treenitudtiimid = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Pere Leib]] <small>(abi.)</small><br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Pere Leib]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere VK]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]]<br>{{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti mehed]] <small>(abi.)</small><br>{{riigi ikoon|Poola}} [[Cuprum Lubin]] <small>(abi.)</small><br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti naiste võrkpallikoondis|Eesti naised]] <small>(abi.)</small><br>{{riigi ikoon|Poola}} [[Wroclawi Chemeko-System Gwardia|Wroclawi Gwardia]]<br>{{riigi ikoon|Küpros}} [[Paphose Pafiakos]]<br>{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[SCM Zalau]]<br>{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti võrkpallikoondis|Läti mehed]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti mehed]] | uuendatud = 23.10.2026 }} '''Rainer Vassiljev''' (sündinud [[19. juuli]]l [[1983]] [[Rakvere]]s) on Eesti võrkpallitreener.<ref name=cv /> Ta on lõpetanud [[2002]]. aastal [[Rakvere Gümnaasium]]i. [[2006]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i kehalise kasvatuse ja spordi erialal ([[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]]<nowiki/>s) bakalaureuseõppes ning [[2006]]. aastal terviseteaduste magistriõppes. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=cv>{{cite web|url=http://www.cev.lu/CoachDetail.aspx?TeamID=9943&SeasonID=0&SeasonType=&G=&CoachID=9242|title=Rainer Vassiljev|publisher=CEV|accessdate=30. juunil 2018}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.esbl.ee/biograafia/Rainer_Vassiljev Biograafia] ESBL * [https://women.volleybox.net/rainer-vassiljev-p49083 Rainer Vassiljev] Volleybox {{JÄRJESTA:Vassiljev, Rainer}} [[Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid]] [[Kategooria:Rakverest pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] k4c55l30xgexc5d5nfuy6m5qfo3g66u August Kook (politseinik) 0 517059 7257605 6849342 2026-10-23T10:05:59Z Kuriuss 38125 7257605 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Neptuunium|aasta=2018|kuu=august}} {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2018}} '''August Kook''' ([[8. juuni]] [[1907]] [[Alatskivi vald (Kodavere kihelkond)|Alatskivi vald]], Tartumaa – [[16. detsember]] [[1941]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]]) oli Eesti jurist ja politseikomissar. Ta töötas Tartus ja Narvas politseikomissarina ning 1940. aastast Narvas kaevurina. [[14. juuni]]l [[1941]] kell kolm öösel tungis nende koju [[NKVD]] koos manukatega. Algas läbiotsimine. Perekond (abikaasa Valli Gerta Kook, nelja-aastane tütar Malle Kook ja kaheaastane poeg Jüri Kook) deporteeriti oma kodust Kiviõlis ja viidi Narva kogumispunkti. Seal laaditi ema lastega ühte ja isa teise vagunisse ning küüditati Siberisse. Veel sama aasta lõpus suri August Kook [[südamepuudulikkus]]e tagajärjel Uraali vangilaagris.{{lisa viide}} == Välislingid == *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Kook+august&f=all Eesti kommunismiohvrid 1940-1991] *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=10308 Album Academicum Universitatis Tartuensis] {{JÄRJESTA:Kook, August}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1941]] kwils2ko591a7kwiliuvyke65y8o12a Kristjan Prikk 0 518667 7257285 7195021 2026-10-22T15:16:06Z ~2026-55350-48 239867 7257285 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kristjan Prikk.jpg|pisi|Kristjan Prikk (2024)]] [[Fail:Kristjan Prikk 2022.jpg|pisi|Kristjan Prikk (2022)]] [[Fail:Kristjan Prikk in 2019.jpg|pisi|Kristjan Prikk (2019)]] '''Kristjan Prikk''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1977]]) on [[Eesti]] [[riigiametnik]] ja [[diplomaat]], aastast 2026 Eesti alaline esindaja [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]i (NATO) juures, juulist 2021 juunini 2026 [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]. ==Haridus== Kristjan Prikk on lõpetanud [[Viimsi Keskkool]]i<ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=78249 Kaitseministeeriumi asekantsler 12. klassi tunnis] (kasutatud 14.08.2018)</ref> ja [[Tartu ülikool]]i [[politoloogia]] erialal ning magistrikraadiga strateegiaõpingud USA maaväe sõjakolledžis.<ref name="9JQCs">[https://web.archive.org/web/20180814232758/http://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitsepoliitika-asekantsleriks-saab-kristjan-prikk Kaitsepoliitika asekantsleriks saab Kristjan Prikk] 16.06.2017 (kasutatud 14.08.2018)</ref> ==Töökäik== Ta on töötanud [[Kaitseministeerium]]i kaitsepoliitika asekantslerina, [[välisministeerium]]is, juhtinud kaitseministeeriumis rahvusvahelist koostööd ning olnud [[riigikantselei]] julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor.<ref name="9JQCs" /> Aastatel 2010–2013 töötas Prikk Eesti suursaatkonnas Washingtonis kaitsenõunikuna.<ref name="TECf3"> [https://www.postimees.ee/4508318/jonatan-vseviovi-asemel-saab-kaitseministeeriumi-kantsleriks-kristjan-prikk Jonatan Vseviovi asemel saab kaitseministeeriumi kantsleriks Kristjan Prikk], Postimees, 22.06.2018</ref> [[5. juuli]]l [[2018]] nimetas [[Vabariigi Valitsus]] Kristjan Priki [[Kaitseministeeriumi kantsler]]i ametikohale 17. augustist 2018 – 16. augustini 2023.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/310072018002?leiaKehtiv Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine], [[Riigi Teataja]], 02.08.2018</ref> 8. aprillil 2021 otsustas [[Kaja Kallase valitsus]] vabastada Kristjan Priki Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohalt 14. mail 2021 tema enda algatusel.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/309042021002 Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohalt vabastamine], [[Riigi Teataja]], 08.04.2021, </ref> Alates 18. juulist [[2021]] oli ta [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadik USA-s]]. 2. juunil 2026 vabastas president Prikki sellest ametist. 30. jaanuaril 2026 nimetas president [[Alar Karis]] Kristjan Priki Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures, asukohaga Brüsselis. ==Tunnustus== * [[2018]] [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Riiklike autasude andmine]. Riigi Teataja, 05.02.2018</ref> * [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i I ja III järk * Eesti kaitseväe teenetemärk * [[Kaitseväe eriteenete rist]] * Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk ==Isiklikku== Kristjan Prikk on reservohvitser ja [[Kaitseliit|kaitseliidu]] liige.<ref name="9JQCs" /> Ta on abielus, peres kasvab kaks tütart ja poeg.<ref name="TECf3" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/styles/1024x/public/news-cover-images/kristjanprikk-3322v.jpg?itok=ZyzsiPSY Foto: Kristjan Prikk] {{JÄRJESTA:Prikk, Kristjan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 1cnty1rgjplwy98ez6oh8pnufv4nvuz 7257378 7257285 2026-10-22T17:15:31Z ~2026-56410-98 240299 /* Välislingid */ 7257378 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kristjan Prikk.jpg|pisi|Kristjan Prikk (2024)]] [[Fail:Kristjan Prikk 2022.jpg|pisi|Kristjan Prikk (2022)]] [[Fail:Kristjan Prikk in 2019.jpg|pisi|Kristjan Prikk (2019)]] '''Kristjan Prikk''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1977]]) on [[Eesti]] [[riigiametnik]] ja [[diplomaat]], aastast 2026 Eesti alaline esindaja [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]i (NATO) juures, juulist 2021 juunini 2026 [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]. ==Haridus== Kristjan Prikk on lõpetanud [[Viimsi Keskkool]]i<ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=78249 Kaitseministeeriumi asekantsler 12. klassi tunnis] (kasutatud 14.08.2018)</ref> ja [[Tartu ülikool]]i [[politoloogia]] erialal ning magistrikraadiga strateegiaõpingud USA maaväe sõjakolledžis.<ref name="9JQCs">[https://web.archive.org/web/20180814232758/http://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitsepoliitika-asekantsleriks-saab-kristjan-prikk Kaitsepoliitika asekantsleriks saab Kristjan Prikk] 16.06.2017 (kasutatud 14.08.2018)</ref> ==Töökäik== Ta on töötanud [[Kaitseministeerium]]i kaitsepoliitika asekantslerina, [[välisministeerium]]is, juhtinud kaitseministeeriumis rahvusvahelist koostööd ning olnud [[riigikantselei]] julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor.<ref name="9JQCs" /> Aastatel 2010–2013 töötas Prikk Eesti suursaatkonnas Washingtonis kaitsenõunikuna.<ref name="TECf3"> [https://www.postimees.ee/4508318/jonatan-vseviovi-asemel-saab-kaitseministeeriumi-kantsleriks-kristjan-prikk Jonatan Vseviovi asemel saab kaitseministeeriumi kantsleriks Kristjan Prikk], Postimees, 22.06.2018</ref> [[5. juuli]]l [[2018]] nimetas [[Vabariigi Valitsus]] Kristjan Priki [[Kaitseministeeriumi kantsler]]i ametikohale 17. augustist 2018 – 16. augustini 2023.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/310072018002?leiaKehtiv Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine], [[Riigi Teataja]], 02.08.2018</ref> 8. aprillil 2021 otsustas [[Kaja Kallase valitsus]] vabastada Kristjan Priki Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohalt 14. mail 2021 tema enda algatusel.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/309042021002 Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohalt vabastamine], [[Riigi Teataja]], 08.04.2021, </ref> Alates 18. juulist [[2021]] oli ta [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadik USA-s]]. 2. juunil 2026 vabastas president Prikki sellest ametist. 30. jaanuaril 2026 nimetas president [[Alar Karis]] Kristjan Priki Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures, asukohaga Brüsselis. ==Tunnustus== * [[2018]] [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Riiklike autasude andmine]. Riigi Teataja, 05.02.2018</ref> * [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i I ja III järk * Eesti kaitseväe teenetemärk * [[Kaitseväe eriteenete rist]] * Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk ==Isiklikku== Kristjan Prikk on reservohvitser ja [[Kaitseliit|kaitseliidu]] liige.<ref name="9JQCs" /> Ta on abielus, peres kasvab kaks tütart ja poeg.<ref name="TECf3" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/styles/1024x/public/news-cover-images/kristjanprikk-3322v.jpg?itok=ZyzsiPSY Foto: Kristjan Prikk] {{JÄRJESTA:Prikk, Kristjan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] cdmk7eyuenuvj3car0qjplsturn6k4q 21 (Tallinna bussiliin) 0 522558 7257269 7254893 2026-10-22T14:53:15Z Edtreeynyrb 200138 Tehtud mõned pisiparandused. Eemaldatud tekst Ironmani kohta kuna liin on ümber suunatud iga aasta selle tõttu 7257269 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Landi|avati=*1961 *2026 (tänasel kujul)|number=21|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20A|järgmine liin=21A|järgmine=21A (Tallinna bussiliin)|eelmine=20A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=BMC Procity II 12LF at route 21 at Paldiski roadway, October 2026.jpg|logo=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_21_Viru_keskus.jpg}} [[Fail:21buss.png|pisi|Räime peatuses]] [[Fail:21virukeskus.jpg|pisi|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminalis]]]] [[Fail:21viruväljak.jpg|pisi|Postimaja juures]] {{teekaart}} '''21''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab marsruudil [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Landi tänav|Landi.]] Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised toimuvad iga 20-65 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 21 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Rocca al Mare - Kakumäe | |- |1974 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Kakumäe tee - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Mere pst - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 |Viru keskus - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Vismeistri - Kakumäe tee - Landi<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 21A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Rocca Al Mare - Kakumäe - Haabersti - Ehitajate tee - Nõmme | |- |1974 |Autobussikoondis - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Kakumäe tee - Vana-Rannamõisa tee - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2005 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2007 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2026 | - |Muudeti nr [[22 (Tallinna bussiliin)|22-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 21B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Vababuse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 | - |Suleti ja liideti liiniga 21 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Landi !Landi - Viru keskus |- | ; Viru keskus 4 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2015 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Landi !Landi - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2015 !Balti jaam - Landi !Landi - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[21A]] * [[21B]] * [[41 (Tallinna bussiliin)|41]] * [[41B]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/ 21. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4saiqd8gqcd6vi7rn8k5swpef4jnolm 24 (Tallinna bussiliin) 0 522617 7257645 7227287 2026-10-23T11:37:16Z MorsMe 217455 7257645 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*1976 *2012 *2022 *2026 (tänasel kujul)|number=24|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b/21213-1/map|eelmine liin=23A|järgmine liin=24A|järgmine=24A (Tallinna bussiliin)|eelmine=23A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b|uuendus=9. august 2026|pilt=24buss.jpg|suleti=*1995 *2022|eelkäija=*[[2 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 2]] (Mustamäe ja Estonia vahel) *[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] (2022)}} {{teekaart}} [[Fail:VOLVO 7900 in Tallinn.JPG|pisi|Mustamäe suunas]] [[Fail:Volvo 7900 in Tallinn.JPG|pisi|Aastal 2014]] [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 1226 21-09-2022.jpg|pisi|Vabaduse väljakul]] [[Fail:TLT bus line 24 at Vabaduse väljak.jpg|pisi]] [[Fail:281TAK.JPG|pisi|Aastal 2013]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 24.png|pisi|Kristiines]] '''Tallinna bussiliin 24''' sõidab [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum|Kadaka asumi]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati pärast trolliliini 2 sulgemist. Veebruaris 2022 suleti bussiliin ning liideti bussiliiniga [[24A]]. Juulis 2022 muudeti liin ümber liiniks 24. Väljumised 6–12 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 24 !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Balti jaam - Mõigu |juuni 1995 |samal marsruudil sõidab [[2 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 2]] |- |detsember 2012 |Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |veebruar 2022 | |- | colspan="4" |Veebruar 2022 - Juuli 2022 bussiliin [[24A]] |- |juuli 2022 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Vanasti [[24A (Tallinna bussiliin)|bussiliin 24A]] |- |august 2026 |Kadaka - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 24A !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |detsember 2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |september 2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |juuli 2022 |Muudeti liiniks 24 |- |august 2026 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Kadaka - Estonia !Estonia - Kadaka |- | ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.07.2022 kuni 31.07.2026 !Kadaka - Estonia !Estonia - Kadaka |- | ; Kadaka ; Rehe ; Kassi ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Mustamäe ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe ; Raja ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Rehe ; Kassi ; Kadaka |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.2012 kuni 31.01.2022 !Mustamäe - Estonia !Estonia - Mustamäe |- | ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[24A]] * [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b/ 24. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] hplz01ir7olhatspgqkclrxk0il3hbo 26 (Tallinna bussiliin) 0 527607 7257641 7253641 2026-10-23T11:27:34Z MorsMe 217455 7257641 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Paljassaare|avati=*1967 *2024 (tänasel kujul)|number=26|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=25|järgmine liin=26A|järgmine=26A (Tallinna bussiliin)|eelmine=25 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=9. august 2026|pilt=Volvo 7900 Hybrid at route 26 at Sõle street, October 2026.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:26buss.jpg|pisi|Haaberstil]] '''Tallinna bussiliin 26''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Paljassaare]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-30 minutit tagant. Marsruut Paljassaare suunal: [[Õismäe tee]], [[Ehitajate tee]], [[Paldiski maantee]], [[Sõle tänav]], [[Sitsi tänav]], [[Paljassaare tee]]. Marsruut Väike-Õismäe suunal: [[Paljassaare tee]], [[Sitsi tänav]], [[Sõle tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Ehitajate tee]], [[Õismäe tee]]. Seoses Ironman võistlusega sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Paljassaare 22.-23. augustil 2026. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 26 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Viru - Tehnika - Ristiku tn - Kaera | |- |1968 |Kaubamaja - Tehnika - Sõle tn - Niidi - Paljassaare | |- |1970 |Kadaka - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare | |- |1977 |Väike-Õismäe - Sinilille - Szolnok - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare Paljassaare - Sõle tn - Mustamäe tee - Laki - Sinilille - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi ehk Väike-Õismäe - Laki - Paljassaare | Paljassaare - Szolnok - Väike-Õismäe |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Paldiski mnt - Sõle tn - Paljassaare |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 26A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1990 |Väike-Õismäe - Laki - Lille - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik Paljassaare põik - Paljassaare - Sitsi - Sõle tn - Lille - Szolnok - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi (v.t üldinformatsiooni) |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Zoo - Paldiski mnt - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[26A]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/a-b/ 26. bussiliini sõiduplaan (Paljassaare suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/b-a/ 26. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] rb7hbbgjmmmelqb2cxo0zrmmk2s9o1c 2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 528610 7257494 7180713 2026-10-23T05:43:50Z Kalle 51 7257494 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Katar}}, [[Doha]] |- | '''<''': '''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|London 2017]]''' | '''[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Oregon 2022]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] - [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]] - [[2027. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2027]] - [[2029. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2029]]- [[2031. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2031]] |} [[Pilt:Khalifa Stadium, Doha, Brazil vs Argentina (2010).jpg|pisi|250px|[[Khalīfah' staadion]]]] '''XVII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[2019]]. aasta [[27. september|27. septembrist]] kuni [[6. oktoober|6. oktoobrini]] [[Doha]]s [[Katar]]is. Võistlused toimusid renoveeritud mitmeotstarbelises [[Khalīfah' staadion]]il ning esimest korda peeti maailmameistrivõistlusi Kataris. Ligikaudu 2000 sportlast 209 riigist võistlesid kümnepäevase võistluse jooksul kokku 49 kergejõustiku alal, mis koosnesid 24 võistlusest meestele ja naistele ning segateatevõistlusest. See oli esimene kord, kui võistlused toimusid [[Lähis-Ida]]s, ja ka esimene kord, kui need toimusid oktoobris. Kuuma kliima tõttu ei toimunud hommikusi võistlusi ja võistlused korraldati alles hilisõhtul. Pikamaajooksude võistlused algasid kohaliku aja järgi kesköö paiku. Esmakordselt lubati sportlased võistlema rahvusmeeskondade sponsorite logodega spordiriietel. [[IAAF|Rahvusvaheline kergejõustikuliit]] (IAAF) teatas 23. septembril 2019, et [[Venemaa]] koondis eemaldati rahvusvahelistelt võistlustelt pea neljaks aastaks ja Venemaa koondis ei osalenud ka nendel maailmameistrivõistlustel. Neutraalse lipu all osales aga 29 Venemaa sportlast. ==Maailmameistrivõistluste normid== {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10.10 || 48 || 11.24 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20.40 || 56 || 23.02 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 45.30 || 48 || 51.80 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1:45.80 || 48 || 2:00.60 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3:36.00 (3:53.10) || 45 || 4:06.50 (4:25.20) || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13:22.50 || 42 || 15:22.00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27:40.00 || 27 || 31:50.00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:16:00 || 100 || 2:37:00 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8:29.00 || 45 || 9:40.00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13.46 || 40 || 12.98 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 49.30 || 40 || 56.00 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.30 || 32 || 1.94 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.71 || 32 || 4.56 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.17 || 32 || 6.72 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 16.95 || 32 || 14.20 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 20.70 || 32 || 18.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 62.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 76.00 || 32 || 71.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 83.00 || 32 || 61.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8200 || 24 || 6300 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:22:30 || 30 || 1:33:30 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[50 km käimine]] | 3:59:00 || 50 || 4:30:00 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[4 x 100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- |} == Eestlaste osalemine == 2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindas Eestit 9 sportlast: * 400 meetri tõkkejooksus [[Rasmus Mägi]] * 3000 m takistusjooksus [[Kaur Kivistik]] * maratonis [[Roman Fosti]] ja [[Tiidrek Nurme]] * kettaheites [[Martin Kupper]] * kuulitõukes [[Kristo Galeta]] * odaviskes [[Magnus Kirt]] (hõbemedal) * kümnevõistluses [[Maicel Uibo]] (hõbemedal) ja [[Janek Õiglane]] ==Tulemused== ===Mehed=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.76 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Justin Gatlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 9.90 |- | 4.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 9.93 |- | 5.|| [[Yohan Blake]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9.97 |- | 6.|| [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||10.03 |- | 7.|| [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||10.07 |- | 8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||10.08 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 72 <br>Riike: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''9,92''' [[Justin Gatlin]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,82''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-pr----.RS4.pdf Eelvoor]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,83 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 19,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Quiñónez]] || {{PisiLipp|Ecuador}} || 19,98 |- | 4.|| [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,03 |- | 5.|| [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 20,07 |- | 6.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,10 |- | 7.|| [[Xie Zhenye]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 20,14 |- | 8.|| [[Kyle Greaux]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,39 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 37 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks|Maailmameister 2017]]''': '''20,09''' [[Ramil Guliyev]], {{PisiLipp|Türgi}} <br>'''2019. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,50''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Steven Gardiner]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 43,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anthony Zambrano]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 44,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,17 |- | 4.|| [[Demish Gaye]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,46 |- | 5.|| [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 44,54 |- | 6.|| [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 44,94 |- | 7.|| [[Machel Cedenio]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 45,30 |- | 8.|| [[Akeem Bloomfield]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,36 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' ([[2016]]) [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' ([[1999]]) [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks|Maailmameister 2017]]''': '''43,98''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.45''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Donavan Brazier]] || {{PisiLipp|USA}} || '''1.42.34 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Amel Tuka]] || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 1.43,47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ferguson Cheruiyot Rotich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.43,82 |- | 4.|| [[Bryce Hoppel]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.44,25 |- | 5.|| [[Wesley Vázquez]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 1.44,48 |- | 6.|| [[Adrián Ben]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.45,58 |- | 7.|| [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.45,78 |- | 8.|| [[Clayton Murphy]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.47,84 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' ([[2012]]) [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.43,06''' ([[1987]]) [[Billy Konchellah]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''1.44,67''' [[Pierre-Ambroise Bosse]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.41,89''' [[Nijel Amos]], {{PisiLipp|Botswana}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.29,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Taoufik Makhloufi]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 3.31,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.31,46 |- | 4.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.31,70 |- | 5.|| [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.31,87 |- | 6.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.32,52 |- | 7.|| [[Ronald Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.32,72 |- | 8.|| [[Matthew Centrowitz ]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.32,81 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' ([[1998]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' ([[1999]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''3.33,61''' [[Elijah Manangoi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.28,77''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Muktar Edris]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.59,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.01,11 |- | 4.|| [[Telahun Haile Bekele]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.02,29 |- | 5.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.02,93 |- | 6.|| [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.03,08 |- | 7.|| [[Paul Chelimo]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.04,60 |- | 8.|| [[Nicholas Kipkorir Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.05,27 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.37,35''' ([[2004]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' ([[2003]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''13.32,79''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.52,98''' [[Telahun Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 26.48,36 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.49,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rhonex Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.50,32 |- | 4.|| [[Rodgers Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.55,36 |- | 5.|| [[Andamlak Belihu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.56,71 |- | 6.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 26.59,35 |- | 7.|| [[Lopez Lomong]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.04,72 |- | 8.|| [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 27.10,76 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 21 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.17,53''' ([[2005]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' ([[2009]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''26.49,51''' [[Mo Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.48,95''' [[Hagos Gebrhiwet]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====110 meetri tõkkejooks==== [[Orlando Ortega]] lõpetas jooksu viiendana, kuid peale protesti anti talle pronksmedal. Tema kõrvalrajal jooksnud McLeod kukkus ning aeglustas Ortegat.<ref>https://sport.err.ee/988458/dramaatilises-finaalis-viiendaks-jaanud-jooksja-saab-tagantjarele-pronksi</ref> {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 13.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.30 |- | 5.|| [[Wenjun Xie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 13.29 |- | 6.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 13.61 |- | 7.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.70 |- | 8.|| [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 13.87 |- | -|| [[Omar McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' ([[2012]]) [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' ([[1993]]) [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''13,04''' [[Omar McLeod]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2019. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,98''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-h----.RS6.pdf?v=-1706721944 Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf?v=-402193428 Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-f----.RS6.pdf?v=1859936500 Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abderrahman Samba]] || {{PisiLipp|Katar}} || 48,03 |- | 4.|| [[Kyron McMaster]] || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} ||48,10 |- | 5.|| [[TJ Holmes]] || {{PisiLipp|USA}} ||48,20 |- | 6.|| [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} ||48,25 |- | 7.|| [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||48,28 |- | 8.|| [[Abdelmalik Lahoulou]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} ||49,46 |- |colspan="4"|... |- | 9. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''46,78''' ([[1992]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' ([[1993]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''48,35''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,92''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.01,35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.01,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.03,76 |- | 4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.05,21 |- | 5.|| [[Djilali Bedrani]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.05,23 |- | 6.|| [[Benjamin Kigen]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.06,95 |- | 7.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.08,52 |- | 8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.09,33 |- |colspan="4"|... |- | 39. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.39,26 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' ([[2004]]) [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' ([[2009]]) [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2017]]''': '''8.14,12''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.04,82''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Justin Gatlin]],<br>[[Michael Rodgers]],<br>[[Noah Lyles]] || 37,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Adam Gemili]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Richard Kilty]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] || 37,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shuhei Tada]],<br>[[Kirara Shiraishi]],<br>[[Yoshihide Kiryu]],<br>[[Abdul Hakim Sani Brown]] || 37,43 |- | 4. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Vitor Hugo Dos Santos]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Paulo André Camilo de Oliveira]] || 37,72 |- | 5. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| [[Thando Dlodlo]],<br>[[Simon Magakwe]],<br>[[Clarence Munyai]],<br>[[Akani Simbine]] || 37,73 |- | 6. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Bingtian Su]],<br>[[ Zhouzheng Xu]],<br>[[Zhiqiang Wu]],<br>[[Ge Bie]] || 38.07 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Joris van Gool]],<br>[[Taymir Burnet]],<br>[[Hensley Paulina]],<br>[[Churandy Martina]] ||Diskvalifitseeriti |- | 8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Amaury Golitin]],<br>[[Jimmy Vicaut]],<br>[[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Christophe Lemaitre]] || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' ([[2012]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' ([[2011]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2017]]''': '''37,47''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Adam Gemili]], <br>[[Danny Talbot]], <br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,60''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Zharnel Hughes]], <br>[[Richard Kilty]],<br> [[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Fred Kerley]],<br>[[Michael Cherry]],<br>[[Wil London]],<br>[[Rai Benjamin]] || 2.56.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Terry Thomas]],<br>[[Demish Gaye]] || 2.57,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Jonathan Sacoor]],<br>[[Robin Vanderbemden]],<br>[[Dylan Borlée]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,78 |- | 4. || {{PisiLipp|Colombia}} || [[Jhon Perlaza]],<br>[[Diego Palomeque]],<br>[[Jhon Solís]],<br>[[Anthony Zambrano]] || 2.59,50 |- | 5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Asa Guevara]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Deon Lendore]],<br>[[Machel Cedenio]] || 3.00,74 |- | 6. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Davide Re]],<br>[[Vladimir Aceti]],<br>[[Matteo Galvan]],<br>[[Edoardo Scotti]] || 3.02,78 |- | 7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Ludvy Vaillant]],<br>[[Christopher Naliali]],<br>[[Thomas Jordier]],<br>[[Mame-Ibra Anne]] || 3.03,06 |- | 8. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Cameron Chalmers]],<br>[[Toby Harries]],<br>[[Rabah Yousif]],<br>[[Lee Thompson]]|| Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''2.58,12''' {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} <br>[[Jarrin Solomon]], <br>[[Jereem Richards]], <br>[[Machel Cedenio]], <br>[[Lalonde Gordon]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.59,05''' [[Texase A&M Ülikool|Texas A&M University]] <br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Robert Grant]],<br>[[Kyree Johnson]],<br>[[Devin Dixon]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lelisa Desisa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.40 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amos Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.51 |- | 4.|| [[Callum Hawkins]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:10.57 |- | 5.|| [[Stephen Mokoka]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 2:11.09 |- | 6.|| [[Zersenay Tadese]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 2:11.29 |- | 7.|| [[El-Hassan El-Abbassi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:11.44 |- | 8.|| [[Hamza Sahli]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2:11.49 |- |colspan="4"|... |- | 26. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:17.38 |- | 33. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:18.30 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 73 <br>Riike: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' ([[2018]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' ([[2009]]) [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2017]]''': '''2:08.27''' [[Geoffrey Kipkorir Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:01.41''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-MAR-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:26.34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Vasili Mizinov]] ||[[Neutraalne sportlane]] || 1:26.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:27.00 |- | 4.|| [[Christopher Linke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:27.19 |- | 5.|| [[Salih Korkmaz]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 1:27.35 |- | 6.|| [[Koki Ikeda]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.02 |- | 7.|| [[Tom Bosworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1:29.34 |- | 8.|| [[Wang Kaihua]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||1:29.52 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' ([[2015]]) [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' ([[2003]]) [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''1:18.53''' [[Éider Arévalo]], {{PisiLipp|Colombia}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.15''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yusuke Suzuki]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 4:04:20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4:04.59 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4:05.02 |- | 4.|| [[Niu Wenbin]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:05.36 |- | 5.|| [[Luo Yadong]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:06.49 |- | 6.|| [[Brendan Boyce]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||4:07.46 |- | 7.|| [[Carl Dohmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||4:10.22 |- | 8.|| [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:11.28 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:32.33''' ([[2014]]) [[Yohann Diniz]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3:33.12''' ([[2017]]) Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''3:33.12''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:37.43''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tajay Gayle]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 8.46||X||X|| 8.69||-||-||8.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jeff Henderson]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.28||8.18||8.39||7.03||8.13||8.17||8.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Juan Miguel Echevarría]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.25||8.14||8.34||8.30||7.91||x||8.34 |- | 4.|| [[Luvo Manyonga]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.16||8.05||8.18||8.10||8.24||8.28||8.28 |- | 5.|| [[Ruswahl Samaai]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.11||8.15||8.23||X||X||8.06||8.23 |- | 6.|| [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||X||7.89||8.05||X||X||8.20||8.20 |- | 7.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||8.01||6.31||X||X||7.95|| X||8.01 |- | 8.|| [[Yuki Hashioka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} ||7.88||7.89||7.97||7.82||X||7.70||7.97 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kaugushüpe |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''8.48''' [[Luvo Manyonga]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.65 ''' [[Juan Miguel Echevarría]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Taylor ]] || {{PisiLipp|USA}} || X|| X||17.42 || 17.86|| 17.92|| 17.54|| 17.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Will Claye]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.61||17.72 ||17.53 ||17.74 || 17.74|| 17.66||17.74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||17.46 || 17.29||X ||17.56 ||17.66 || ||17.66 |- | 4.|| [[Pedro Pablo Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.49 || 17.28|| 17.49|| 17.62|| 17.60|| 17.00||17.62 |- | 5.|| [[Cristian Nápoles]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||17.36 ||17.38 || X|| X||- || -||17.38 |- | 6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || X||16.57 ||17.05 ||X || 15.08||17.17 ||17.17 |- | 7.|| [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || X||X ||17.10 || X|| X||- ||17.10 |- | 8.|| [[Jordan Díaz]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 15.88|| 16.86||17.01 || 16.86||17.06 ||16.69 ||17.06 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''17.68''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''18.14''' [[Will Claye]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || 2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mihhail Akimenko]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- | 4.|| [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- | 5.|| [[Luis Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2.30 |- | 6.|| [[Brandon Starc]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.30 |- | 7.|| [[Michael Mason]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.30 |- | 8.|| [[Lee Hup Wei]] || {{PisiLipp|Malaisia}} || 2.27 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' ([[1993]]) [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' ([[2013]]) [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2017]]''': '''2.35''' [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.35 ''' [[Maksim Nedasekau ]], {{PisiLipp|Valgevene}} <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sam Kendricks]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.97 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||5.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.87 |- | 4.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 5.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 5.70 |- | 6.|| [[Raphael Holzdeppe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 6.|| [[Valentin Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 8.|| [[Claudio Stecchi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.70 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.16''' ([[2014]]) [[Renaud Lavillenie]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' ([[2001]]) [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2017]]''': '''5.95''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.06''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.90 ||21.63 || 21.24||21.95 || 21.94||22.91 ||22.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} ||22.36 || X|| 22.36||22.71 || X|| 22.90|| 22.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||22.90 || X|| X||X || X|| X|| 22.90 |- | 4.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||21.61 ||22.53 || 22.03||22.13 ||X || X|| 22.53 |- | 5.|| [[Darrell Hill]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.58 ||21.38 ||21.65 || X|| 21.23||X || 21.65 |- | 6.|| [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||20.73 ||21.46 ||X ||20.36 || X||X || 21.46 |- | 7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.41||21.27 ||20.74 ||X ||21.01 ||21.45 || 21.45 |- | 8.|| [[Chukwuebuka Enekwechi]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 21.18|| X||20.90 || 20.98||20.59 ||21.01 || 21.18 |- |colspan="4"|... |- | . || [[Kristo Galeta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || || || || || || ||Ei startinud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.12''' ([[1990]]) [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.23''' ([[1987]]) [[Werner Günthör]], {{PisiLipp|Šveits}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2017]]''': '''22.03''' [[Tomas Walsh]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''22.74''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||66.59 ||67.18 ||67.59 || 65.83||align=center|X ||67.05 ||align=center|67.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Fedrick Dacres]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||64.97 ||66.94 ||64.67 ||63.50 ||62.85 ||align=center|X || align=center|66.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lukas Weisshaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} ||66.74 ||align=center|X ||66.82 ||align=center|X ||63.74 || 66.35|| align=center|66.82 |- | align=center|4.|| [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.94|| align=center|X||66.46 ||65.19 ||63.95 ||64.16 || align=center|66.46 |- | align=center|5.|| [[Apostolos Parellis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 64.76||66.32 || 64.56||align=center|X ||64.86 ||65.66 || align=center|66.32 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 65.43|| 63.03||align=center|X ||64.38 || align=center|X||align=center|X || align=center|65.43 |- | align=center|7.|| [[Ehsan Haddadi]] || {{PisiLipp|Iraan}} ||63.80 ||63.80 ||62.51 ||64.29 ||65.16 ||63.32 || align=center|65.16 |- | align=center|8.|| [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||64.31 || align=center|X|| 62.70||align=center|X ||align=center|X ||64.98 || align=center|64.98 |- |colspan="4"|... |- | align=center|19. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||align=center|X|| 62.10|| 61.71|| || || ||align=center|62.10 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' ([[1986]]) [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|MM-i rekord]]''': '''70.17''' ([[2005]]) [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2017]]''': '''69.21''' [[Andrius Gudžius]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''2019. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.86''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} ||'''86.69''' ||81.26 ||79.82 ||86.89 ||84.59 ||83.63 ||86.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || '''[[Magnus Kirt]]''' || {{PisiLipp|Eesti}} ||83.95 ||'''86.21''' ||85.17 || 85.90||X || -||86.21 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||'''85.37''' ||82.51 || X|| 82.29|| X|| 85.37 |- | 4.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 72.00|| 77.92||'''82.49''' ||74.62 ||X || 74.63|| 82.49 |- | 5.|| [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||77.32 ||81.98 || '''82.19'''||77.36 ||X ||X || 82.19 |- | 6.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||81.20 || '''81.26'''|| 80.80||79.43 ||79.46 || 73.58|| 81.26 |- | 7.|| [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''80.56''' ||79.91 ||X || X||X || X|| 80.56 |- | 8.|| [[Kim Amb]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||78.93 ||'''80.42''' || 78.51||75.71 || X||X || 80.42 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' ([[1996]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' ([[2001]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2017]]''': '''89.89''' [[Johannes Vetter]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''90.61''' [[Magnus Kirt]], {{PisiLipp|Eesti}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== Wojciech Nowicki lõpetas üldarvestuses neljandana, tulemusega 77,69 m. Seejärel esitas Poola meeskond protesti, väites, et Halasz puudutas esimesel katsel ringist väljaspool <br>asuvat maad. Apellatsioonikohtu žürii jõudis järeldusele, et eeskirjade eiramine võistluse läbiviimisel <br>seadis Nowicki ebasoodsasse olukorda ning otsustas pronksmedalid anda nii Nowickile kui ka Halaszile. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||79.34 ||80.16 ||79.37 ||80.50 ||X ||X || 80.50 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||76.34 ||78.06 ||77.89 || 78.19||X ||74.87 || 78.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|{{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||78.18 || X||X ||X || 73.76||X || 78.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||76.25 ||76.50 || X||77.42 ||X ||77.69 ||77.69 |- | 5.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||74.52 ||72.58 ||75.83 ||76.21 ||77.39 || 76.50||77.39 |- | 6.|| [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.03|| X|| 77.38|| X||75.36 || 77.07|| 77.38 |- | 7.|| [[Javier Cienfuegos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||73.25 ||74.73 ||76.00 || 76.57||76.01 ||74.64 || 76.57 |- | 8.|| [[Hleb Dudaru]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||75.45 ||74.36 ||76.00 ||74.30 ||74.46 || 75.34|| 76.00 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' ([[1986]]) [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.38''' ([[2001]]) [[Szymon Ziółkowski]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameister 2017]]''': '''79.81''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.74''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} <br style="clear:both;" /> ====Kümnevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8691 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8604 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Damian Warner]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8529 |- | 4.|| [[Ilja Škurenjov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 8494 |- | 5.|| [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8445 |- | 6.|| [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8297 |- | 7.|| [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8222 |- | 8.|| [[Solomon Simmons]] || {{PisiLipp|USA}} || 8151 |} <br>Finaal: [[3. oktoober|3.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' ([[2018]]) [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''Maailmameistrivõistluste rekord''': '''9045''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2015]]) [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''8765''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8711''' [[Damian Warner]], {{PisiLipp|Kanada}} <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,71 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 10,90 |- | 4.|| [[Elaine Thompson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||10,93 |- | 5.|| [[Murielle Ahouré]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 11,02 |- | 6.|| [[Jonielle Smith]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||11,06 |- | 7.|| [[Teahna Daniels]] || {{PisiLipp|USA}} ||11,19 |- | 8.|| [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || ei startinud |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' ([[1999]]) [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''10,85''' [[Tori Bowie]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,73''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>------------------------------ '''10,73''' [[Elaine Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Brittany Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,51 |- | 4.|| [[Anglerne Annelus]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,59 |- | 5.|| [[Dezerea Bryant]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,63 |- | 6.|| [[Gina Bass]] || {{PisiLipp|Gambia}} || 22,71 |- | 7.|| [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,77 |- | 8.|| [[Tynia Gaither]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,90 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' ([[1988]]) [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' ([[2015]]) [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''22,05''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2019. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,74''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Salwa Eid Naser]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 48,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 48,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,47 |- | 4.|| [[Wadeline Jonathas]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,60 |- | 5.|| [[Phyllis Francis]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,61 |- | 6.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,89 |- | 7.|| [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,95 |- | 8.|| [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,29 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' ([[1985]]) [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''49,92''' [[Phyllis Francis]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,05''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Halimah Nakaayi]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.58,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,84 |- | 4.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.59,18 |- | 5.|| [[Eunice Jepkoech Sum]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.59,71 |- | 6.|| [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 2.00,11 |- | 7.|| [[Rababe Arafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2.00,48 |- | 8.|| [[Ce'Aira Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02,97 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.53,28''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.54,68''' ([[1983]]) Jarmila Kratochvílová, {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 800 meetri edetabeli juht''': '''1.54,98''' Caster Semenya, {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.51,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.54,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,38 |- | 4.|| [[Shelby Houlihan]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.54,99 |- | 5.|| [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,76 |- | 6.|| [[Gabriela Debues-Stafford]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 3:56.12 |- | 7.|| [[Winny Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.58,20 |- | 8.|| [[Jenny Simpson]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.58,42 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' ([[2015]]) [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.58,52''' ([[2003]]) [[Tatjana Tomašova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''4.02,59''' [[Faith Chepngetich Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.55,30''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.26,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.27,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.28,43 |- | 4.|| [[Tsehay Gemechu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.29,60 |- | 5.|| [[Lilian Kasait Rengeruk]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.36,05 |- | 6.|| [[Fantu Worku]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.40,47 |- | 7.|| [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.44,57 |- | 8.|| [[Hawi Feysa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.44,92 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.11,15''' ([[2008]]) [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,83''' ([[2015]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''14.34,86''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.20,36''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.17,62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.21,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Agnes Jebet Tirop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.25,20 |- | 4.|| [[Rosemary Monica Wanjiru]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,75 |- | 5.|| [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,82 |- | 6.|| [[Senbere Teferi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} ||30.44,23 |- | 7.|| [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} ||31.05,40 |- | 8.|| [[Marielle Hall]] || {{PisiLipp|USA}} ||31.05,71 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 11 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.17,45''' ([[2016]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30:04.18''' ([[2003]]) [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''30.16,32''' [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.37,89''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====100 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nia Ali]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,47 |- | 4.|| [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 12,49 |- | 5.|| [[Andrea Carolina Vargas]] || {{PisiLipp|Costa Rica}} || 12,64 |- | 6.|| [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,66 |- | 7.|| [[Janeek Brown]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,88 |- | 8.|| [[Megan Tapper]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' ([[2016]]) [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' ([[2011]]) [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''12,59''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2019. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,32''' [[Danielle Williams]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || '''52,16 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 52,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,74 |- | 4.|| [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,06 |- | 5.|| [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,23 |- | 6.|| [[Ashley Spencer]] || {{PisiLipp|USA}} || 54,45 |- | 7.|| [[Anna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,45 |- | 8.|| [[Sage Watson]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 54,82 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''52,20''' ([[2019]]) [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''52,42''' ([[2009]]) [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''53,07''' [[Kori Carter]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''52,20''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Beatrice Chepkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.57,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.02,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.03,30 |- | 4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 9.05,68 |- | 5.|| [[Peruth Chemutai]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 9.11,08 |- | 6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.11,27 |- | 7.|| [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.13,46 |- | 8.|| [[Hyvin Kiyeng]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.13,53 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' ([[2018]]) [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' ([[2017]]) [[Emma Coburn]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''9.02,58''' Emma Coburn, {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.55,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Natalliah Whyte]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Jonielle Smith]],<br>[[Shericka Jackson]] || 41,44 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Ashleigh Nelson]],<br>[[Daryll Neita]] || 41,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Dezerea Bryant]],<br>[[Teahna Daniels]],<br>[[Morolake Akinosun]],<br>[[Kiara Parker]] || 42,10 |- | 4. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Ajla Del Ponte]],<br>[[Sarah Atcho]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]] || 42,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| [[Lisa Marie Kwayie]],<br>[[Yasmin Kwadwo]],<br>[[Jessica-Bianca Wessolly]],<br>[[Gina Lückenkemper]] || 42,48 |- | 6. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Semoy Hackett]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Mauricia Prieto]],<br>[[Kamaria Durant]] || 42,71 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Johanelis Herrera Abreu]],<br>[[Gloria Hooper]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Irene Siragusa]] || 42,98 |- | 8. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Xiaojing Liang]],<br>[[Yongli Wei]],<br>[[Lingwei Kong]],<br>[[Manqi Ge]] || Diskvslifitseeriti |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' ([[2012]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]], <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' ([[2015]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''41,82''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Aaliyah Brown]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Morolake Akinosun]], <br>[[Tori Bowie]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''41,67''' {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>[[Lisa-Marie Kwayie]], <br>[[Yasmin Kwadwo]], <br>[[Tatjana Pinto]], <br>[[Gina Lückenkemper]], <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Phyllis Francis]],<br>[[Sydney McLaughlin]],<br>[[Dalilah Muhammad]],<br>[[Wadeline Jonathas]] || 3.18,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Iga Baumgart-Witan]],<br>[[Patrycja Wyciszkiewicz]],<br>[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.21,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]],<br>[[Jodie Williams]],<br>[[Emily Diamond]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.23,02 |- | 4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Alicia Brown]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Madeline Price]],<br>[[Sage Watson]] || 3.25,91 |- | 5. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Hanne Claes]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.27,15 |- | 6. || {{PisiLipp|Ukraina}}|| [[Kateryna Klymiuk]],<br>[[Olha Ljakhova]],<br>[[Tetyana Melnyk]],<br>[[Hanna Ryzhykova]] || 3.27,48 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Lieke Klaver]],<br>[[Lisanne de Witte]],<br>[[Bianca Baak]],<br>[[Femke Bol]] || 3.27,89 |- | 8. || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Anastasia Le-Roy]],<br>[[Tiffany James]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Shericka Jackson]] ||Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' ([[1988]]) {{PisiLipp|NSVL}} <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.19,02''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Quanera Hayes]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Shakima Wimbley]], <br>[[Phyllis Francis]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.24,04''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Alexis Holmes]],<br>[[Kimberley Harris]],<br>[[Ziyah Holman]],<br>[[Kayla Davis]] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ruth Chepngetich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:32.43 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rose Chelimo]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:33.46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Helalia Johannes]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 2:34.15 |- | 4.|| [[Edna Kiplagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:35.36 |- | 5.|| [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:36.21 |- | 6.|| [[Roberta Groner]] || {{PisiLipp|USA}} || 2:38.44 |- | 7.|| [[Mizuki Tanimoto]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:39.09 |- | 8.|| [[Kim Ji-hyang]] || {{PisiLipp|Põhja-Korea}} || 2:41.24 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 68 <br>Riike: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:15.25''' ([[2003]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' ([[2005]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2017]]''': '''2:27.11''' [[Rose Chelimo]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2019. aasta tipptulemus''': '''2:17.08''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:32.53 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Qieyang Shenjie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.10 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yang Liujing]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.17 |- | 4.|| [[Érica de Sena]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:33.36 |- | 5.|| [[Sandra Arenas]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:34.16 |- | 6.|| [[Kumiko Okada]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.36 |- | 7.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.50 |- | 8.|| [[María Pérez (käija)|María Pérez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:35.:43 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:24.38''' ([[2015]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' ([[2005]]) [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2017]]''': '''1:26.18''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:24.31''' [[Elena Lashmanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liang Rui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:23.26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:26.40 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eleonora Giorgi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4:29.13 |- | 4.|| [[Olena Sobchuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:33.38 |- | 5.|| [[Ma Faying]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:34.56 |- | 6.|| [[Khristina Judkina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:36.00 |- | 7.|| [[Magaly Bonilla]] || {{PisiLipp|Ecuador}} ||4:37.03 |- | 8.|| [[Júlia Takács]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:38.20 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:59.15''' ([[2017]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''4:05.56''' ([[2017]]) [[Inês Henriques]], {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''4:05.56''' Inês Henriques, {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:57.08''' [[Klavdija Afanasjeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||6.52 ||X ||'''7.30''' ||- ||7.09 ||7.16 || 7.30 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.81 ||X ||6.77 || X||''' 6.92'''||6.72 || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 6.83||'''6.91''' ||6.90 ||6.87 ||6.84 ||6.45 || 6.91 |- | 4.|| [[Tori Bowie]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.61 || 6.49||X ||6.81 ||6.65 ||6.57 || 6.81 |- | 5.|| [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||6.53 || X||'''6.76''' ||6.70 ||6.55 ||6.71 || 6.76 |- | 6.|| [[Alina Rotaru]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||6.59 ||6.66 || 6.67||X ||'''6.71''' ||X || 6.71 |- | 7.|| [[Abigail Irozuru]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||'''6.64''' ||X ||6.59 ||6.59 ||6.60 ||X || 6.64 |- | 8.|| [[Chanice Porter]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||6.30 ||6.44 ||'''6.56''' ||6.44 ||6.24 || 6.47|| 6.56 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' ([[1988]]) [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''7.02''' [[Brittney Reese]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe? edetabeli juht''': '''7.16''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.87||15.37 || x||15.18 || 14.77|| x||15.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||14.81 || 14.76||14.92 ||14.72 ||14.85 || x||14.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Caterine Ibargüen]] || {{PisiLipp|Colombia}} ||14.16 || x||14.40 || 14.46|| 14.73|| 14.47||14.73 |- | 4.|| [[Kimberly Williams]] ||{{PisiLipp|Jamaica}} || 14.64||14.64 ||14.53 ||x ||x || 14.17|| 14.64 |- | 5.|| [[Olga Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||14.52 || 14.40||x || 12.34||14.25 ||14.05 || 14.52 |- | 6.|| [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||14.47 ||13.41 ||x || 14.27||14.20 ||14.20 || 14.47 |- | 7.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || x||14.46 ||x ||14.37 ||14.24 ||14.45 || 14.46 |- | 8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.40||14.34 ||14.30 || 14.17||x ||x || 14.40 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''14.91''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''15.41''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marija Lasitskene]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vashti Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02 |- | 4.|| [[Julia Levtšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.02 |- | 5.|| [[Kamila Lićwinko]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.98 |- | 6.|| [[Karyna Demidik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 1.96 |- | 7.|| [[Ana Šimić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1.93 |- | 8.|| [[Tynita Butts]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) Stefka Kostadinova, {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''2.03''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.06''' [[Marija Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anželika Sidorova]] || [[Neutraalne sportlane]] || 4.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ekaterini Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 |- | 4.|| [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||4.80 |- | 5.|| [[Alysha Newman]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||4.80 |- | 6.|| [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||4.80 |- | rowspan=4|7.|| [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Robeilys Peinado]] || {{PisiLipp|Venezuela}} ||4.70 |- | [[Jenn Suhr]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||4.70 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' ([[2009]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#teivashüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' ([[2005]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''4.91''' [[Ekateríni Stefanídi]], {{PisiLipp|Kreeka}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.91''' [[Jennifer Suhr]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Danniel Thomas-Dodd]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 19.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.17 |- | 4.|| [[Magdalyn Ewen]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.93 |- | 5.|| [[Anita Márton]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 18.86 |- | 6.|| [[Aliona Dubitskaya]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.86 |- | 7.|| [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.82 |- | 8.|| [[Brittany Crew]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||18.55 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[2011]]) [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2017]]''': '''19.94''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.31''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yaime Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 68.10||65.01 || 65.76|| 68.01||69.17 ||64.61 || 69.17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Denia Caballero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || X ||66.80 || 67.32||68.44 ||X ||65.64 || 68.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 66.72 ||62.30 ||66.19 ||X ||X ||X || 66.72 |- | 4.|| [[Yang Chen]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 59.54 ||61.50 || 63.38||X ||61.31 || X|| 63.38 |- | 5.|| [[Bin Feng]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||62.48 || X|| X||61.31 ||X ||61.00 || 62.48 |- | 6.|| [[Fernanda Martins]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 60.47||62.44 ||61.11 ||X ||X || 62.24|| 62.44 |- | 7.|| [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} ||X || 61.82||59.40 ||X || X||X || 61.82 |- | 8.|| [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||59.88 || 60.98||61.55 ||X ||60.35 || 61.55 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' ([[1988]]) [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kettaheide 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' ([[1987]]) [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2017]]''': '''70.31''' [[Sandra Perković]], {{PisiLipp|Horvaatia}} <br>'''2019. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''69.39''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||62.95 ||61.40 ||58.34 || 60.90||63.65 || 66.56||66.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.81 ||62.61 ||64.82 ||61.82 ||65.88 ||65.75 ||65.88 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lü Huihui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.93 ||65.06 || 65.00||62.31 ||65.49 ||62.61 ||65.49 |- | 4.|| [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||60.58 ||65.05 || 60.26||60.84 || 62.25||65.21 ||65.21 |- | 5.|| [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} ||57.96 || 61.77|| 62.88||x ||63.23 || 62.40||63.23 |- | 6.|| [[Tatjana Kholodovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || x ||60.84 ||62.54 ||62.23 || 60.51||61.98 ||62.54 |- | 7.|| [[Sara Kolak]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 58.22 ||62.22 ||60.93 ||57.09 ||62.28 || 56.21||62.28 |- | 8.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 59.25 || 61.12||60.20 ||60.40||58.49 ||57.93 ||61.12 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' ([[2008]]) [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' ([[2005]]) [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2017]]''': '''66.76''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''67.98''' [[Lü Huihui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. voor ! 2. voor ! 3. voor ! 4. voor ! 5. voor ! 6. voor !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[DeAnna Price]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.87|| X || 77.54 || 74.56 || 73.77 || 75.68 || 77.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 76.35 ||74.77 || 72.78||| 74.69 || X || X || 76.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Wang Zheng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 72.94|| X||X|| 73.75|| 74.76|| X||74.76 |- | 4.|| [[Zalina Petrivskaja]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||73.73 || 73.60 || 74.33|| 70.49 ||74.27|| 72.94 ||74.33 |- | 5.|| [[Irina Klimets]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||73.17|| 73.56 || X || 70.26|| 72.59||71.95|| 73.56 |- | 6.|| [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||71.50|| 70.48||73.31||72.24||73.33||X||73.33 |- | 7.|| [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||70.69||71.99||72.80||72.83|| 71.44||70.99||72.83 |- | 8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||71.33 ||72.04|| 70.83 || 70.41 || 71.03||X||72.04 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' ([[2016]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2 |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' ([[2015]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''77.90''' Anita Włodarczyk, {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''78.24''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Seitsmevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6981 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6677 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6560 |- | 4.|| [[Erica Bougard]] || {{PisiLipp|USA}} || 6470 |- | 5.|| [[Kendell Williams]] || {{PisiLipp|USA}} || 6415 |- | 6.|| [[Nadine Broersen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6392 |- | 7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6250 |- | 8.|| [[Odile Ahouanwanou]] || {{PisiLipp|Benin}} || 6210 |} <br>Finaal: [[2. oktoober|2.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' ([[1988]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''6784''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''2019. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6819''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br style="clear:both;" /> ===4x400 meetri segateatejooks=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Wil London]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Courtney Okolo]] (N),<br>[[Michael Cherry]] (M) || 3.09,34 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nathon Allen]] (M),<br>[[Roneisha McGregor]] (N),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Javon Francis]] (M) || 3.11,78 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Bahrein}} || [[Musa Isah]](M),<br>[[Aminat Yusuf Jamal]](N),<br>[[Salwa Eid Naser]](N),<br>[[Abbas Abubakar Abbas]](M) || 3.11,82 |- | 4. || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Rabah Yousif]] (M),<br>[[Zoey Clark]] (N),<br>[[Emily Diamond]] (N),<br>[[Martyn Rooney]] (M)|| 3.12,27 |- | 5. || {{PisiLipp|Poola}}|| [[Wiktor Suwara]] (M),<br>[[Rafał Omelko]] (M),<br>[[Iga Baumgart-Witan]] (N),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N) || 3.12,33 |- | 6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Dylan Borlée]] (M),<br>[[Hanne Claes]] (N),<br>[[Camille Laus]] (N),<br>[[Kevin Borlée]] (M) || 3.14,22 |- | 7. || {{PisiLipp|India}}|| [[Muhammed Anas]] (M),<br>[[V. K. Vismaya]] (N),<br>[[Jisna Mathew]] (N),<br>[[Noah Nirmal Tom]] (M) || 3.15,77 |- | 8. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Lucas Carvalho]] (M),<br>[[Tiffani Marinho]] (N),<br>[[Geisa Coutinho]] (N),<br>[[Alexander Russo]] (M)|| 3.16,22 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}}||14||11||4||29 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||5||2||4||11 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||3||5||4||12 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||3||3||3||9 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||2||5||1||8 |- |.||align=left |[[Neutraalne sportlane|Neutraalsed sportlased]] ||2||3||1||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||2||3||0||5 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||0||4||6 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||2||0||1||3 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||2||0||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||2||0||0||2 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||1||2||4 |- |rowspan=3|12.||align=left |{{PisiLipp|Bahrein}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Kuuba}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||1||1||3 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||1||0||2 |- |16.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|Katar}}* ||1||0||1||2 |- |rowspan=4|17.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |rowspan=2|21.||align=left style="background:#cef;"|'''{{PisiLipp|Eesti}}''' ||0||style="background:#cef;"|'''2'''||0||style="background:#cef;"|'''2''' |- | align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||2||0||2 |- |23. ||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||4||5 |- |rowspan=3|24. ||align=left |{{PisiLipp|Colombia}} ||0||1||1||2 |- | align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=3|27. ||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||0||1||0||1 |- |30. ||align=left | {{PisiLipp|Austria}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=13|31. ||align=left | {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ecuador}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Elevandiluurannik}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Namiibia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 44 riiki || '''49''' || '''49''' || '''51''' || '''149''' |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[https://iaafworldathleticschamps.com/doha2019/ IAAF World Athletics Champs Doha2019] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2019. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] [[Kategooria:Doha]] 8e5tarsg44x1wxneptcbpd3ky8jdkhq T1 kaubanduskeskus 0 529115 7257647 7241767 2026-10-23T11:51:42Z MorsMe 217455 7257647 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2018|kuu=november}} {{Infokast hoone | nimi = T1 keskus | ehituse algus = 2015 | ehituse lõpp = 2018 | pilt = T1-Kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn.Okt.2022 2.jpg | avamine = 9. oktoober.2018 | maksumus = ligikaudu 90 miljonit eurot | korruseid = 5 | Lifte = 11 | kõrgus = 33,9 | töövõtja = AS Merko Eesti Ehitus. | arhitekt = Antonio Lavieri, Inge Sirkel-Suviste | pildiallkiri = Kaubanduskeskuse vaate Peterburi teest, oktoober 2022 }} [[Fail:T1 mall view from Ülemiste train station, October 2026.jpg|pisi|Kaubanduskeskuse vaate Ülemiste rongijaamast, oktoober 2026]] [[Fail:Mall of Tallinn.jpg|pisi|Kaubanduskeskuse vaate Ülemiste keskuse parklast, märts 2019]] '''T1 keskus''' või '''T1''' (varem '''T1 Mall of Tallinn''') on [[2018]]. aasta oktoobris [[Tallinn]]as [[Ülemiste]]l [[Peterburi tee]] 2 avatud [[kaubanduskeskus]]. T1 paikneb [[Ülemiste kaubanduskeskus|Ülemiste]] ja [[Sikupilli kaubanduskeskus|Sikupilli]] kaubanduskeskuse vahel. Hoone katusel on merepinnast 120 meetri kõrgusele ulatuv [[T1 vaateratas]].<ref name="põlvkonna">[https://web.archive.org/web/20181113142923/http://kasulik.delfi.ee/archive/uue-polvkonna-kaubanduskeskus-t1-mall-of-tallinn-avab-uksed-oktoobris?id=81834807 Uue põlvkonna kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn avab uksed oktoobris] Delfi, 23.04.2018 (sisuturundus)</ref> Kaubanduskeskuse turunduses on rõhutatud keskusega Eestisse jõudnud uute kaubamärkide arvukust: ligi 60 seas on parfümeeria- ja kosmeetikakaubamaja Douglas, rõivapoed Piazza Italia, Dixie, Intimissimi, Calzedonia, Brums ja Yamamay, Eesti rõivatootja [[Baltika]] uus poekett Verenni, aksessuaaribränd Mandarina Duck, kodukaupade ketid Miniso, Debenhams jt.<ref>[http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/07/10/vaata-millised-kaubamargid-toob-t1-eestisse Vaata, millised kaubamärgid toob T1 Eestisse] ÄP/Kaubandus.ee, 10. juuli 2018</ref><ref>[https://mood.ee/rubriik/t1-blogi/need-10-asja-jouavad-esimest-korda-eestisse-kui-kaubanduskeskus-t1-avab-sel-sugisel-uksed/ Need 10 asja jõuavad esimest korda Eestisse, kui kaubanduskeskus T1 avab oktoobris uksed] Mood.ee, 11. september 2018</ref> Neljakorruselise keskuse pindala on ligikaudu 80 000 m², millest 55 000 m² on ostupind. Selles asub peaaegu 150 kauplust ja teeninduspunkti, üle 30 toitlustuskoha ning [[tänavatoit|tänavatoidualad]].<ref name="põlvkonna"/> == Ajalugu == [[Fail:T1 Kaubanduskeskus.jpg|pisi|Kaubanduskeskuse ehitus]] {{commonskat|T1 Shopping Centre}}Keskuse rajas AS [[Pro Kapital Grupp]], investeeringu maht oli 70 miljonit eurot.<ref name="põlvkonna" /> Ehitamist alustati 2015,<ref>[https://web.archive.org/web/20181127152025/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/09/17/t1-kaubanduskeskuse-valmimine-voib-edasi-lukkuda T1 kaubanduskeskuse valmimine võib edasi lükkuda] TV3, 17. september 2018</ref> hoone ehitas [[Merko|AS Merko Eesti Ehitus]].<ref>[https://web.archive.org/web/20181127194939/https://city24.postimees.ee/et/kinnisvarauudised/8283/pro-kapital-laenas-t1-kaubanduskeskuse-ehitamiseks-65-miljonit Pro Kapital laenas T1 kaubanduskeskuse ehitamiseks 65 miljonit] BNS/Postimees, 21.11.2016</ref> Kaubanduskeskuse omanikfirmal AS Tallinna Moekombinaat tekkisid üsna pea rahalised raskused ja 2020. aastal läks firma [[Saneerimine|saneerimisele]].<ref>{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/92433603/t1-suurim-volausaldaja-tervitab-reedest-kohtuotsust-nuud-on-asjade-loomulik-kaik-pankrotimenetlus|pealkiri=T1 suurim võlausaldaja tervitab reedest kohtuotsust: nüüd on asjade loomulik käik pankrotimenetlus|väljaanne=Delfi Ärileht|aeg=1. veebruar 2021|vaadatud=26.02.2021}}</ref> 2. juunil 2021 läks AS Tallinna Moekombinaat [[Harju maakohus|Harju maakohtu]] otsusega [[pankrot]]ti ja AS Pro Kapital Grupp kaotas kontrolli tütarettevõtte üle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608233040/maakohus-kuulutas-valja-t1-keskuse-emafirma-pankroti|pealkiri=Maakohus kuulutas välja T1 keskuse emafirma pankroti|väljaanne=ERR.ee|aeg=2. juuni 2021|vaadatud=25. juulil 2021}}</ref> 28. juunil 2021 pani pankrotihaldur T1 kaubanduskeskuse [[oksjon|enampakkumisele]] alghinnaga 85 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/1039832/pankrotihaldur-pani-t1-keskuse-85-miljoniga-oksjonile |pealkiri=Pankrotihaldur pani T1 keskuse 85 miljoniga oksjonile |väljaanne=Õhtuleht |aeg=28. juuli 2021 |vaadatud=30. juulil 2021}}</ref> Keskust püüti müüa ka 65-miljonilise alghinnaga, kuid ostja leiti lõpuks kolmandal katsel ja 55-miljonilise alghinnaga.<ref>[https://www.err.ee/1608429242/kolmas-oksjon-toi-t1-ostja "Kolmas oksjon tõi T1 ostja"] ERR, 8. detsember 2021</ref> Keskuse uus omanik teatas plaanist investeerida 16 miljonit eurot ning uuendada keskuse välisilmet ja avada raudteepoolsel küljel lisasissepääs.<ref>[https://www.err.ee/1608626272/t1-uus-omanik-ehitab-kaubanduskeskusele-lisasissepaasu "T1 uus omanik ehitab kaubanduskeskusele lisasissepääsu"] ERR, 10. juuni 2022</ref> Teisele korrusele koondati ''outlet''-poode ja kolmandale korrusele huviringe. Esimesel korrusel hakkas aga 2025. aasta märtsist tegutsema [[Lidl]]i supermarket.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2025/09/16/paarkummend-miljonit-ja-ulemiste-konkurent-votab-jalgu-alla-eksperdi-arvates-on-t1-oigel-teel "Paarkümmend miljonit ja Ülemiste konkurent võtab jalgu alla. Eksperdi arvates on T1 õigel teel"] Äripäev, 16. september 2025</ref> Ööl vastu 23. septembrit 2026 varastati T1 kaubanduskeskuse juveelipoest ehteid, esialgne kahju on 500 000 eurot.<ref>[https://www.postimees.ee/8552156/fotod-tallinnas-varastati-juveelipoest-poole-miljoni-euro-vaartuses-ehteid FOTOD ⟩ Tallinnas varastati juveelipoest poole miljoni euro väärtuses ehteid], Postimees, 24. september 2026</ref> ==Vaata ka== *[[Ülemiste keskus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.t1tallinn.com/ www.T1Tallinn.com] — ametlik koduleht *[https://www.ehr.ee/xteeservice/viewer.aspx?xteeid=0&ehr=120648468 Hoone nr.120648468 ehr.ee] *https://novarc.ee/projekt/peterburi-tee-kaubanduskeskus/ *[https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/11/22/t1-kaasas-ehituseks-65-mln-eurot T1 kaasas ehituseks 65 miljont] ;Artiklid * [https://city24.postimees.ee/et/kinnisvarauudised/8283/pro-kapital-laenas-t1-kaubanduskeskuse-ehitamiseks-65-miljonit Pro Kapital laenas T1 kaubanduskeskuse ehitamiseks 65 miljonit] BNS/Postimees, 21.11.2016 * [[Kristel Härma]] [https://www.aripaev.ee/uudised/2017/03/13/t1-kaubanduskeskus-surub-end-jouga-turule T1 kaubanduskeskus surub end jõuga turule] Äripäev, 13. märts 2017 * [[Lennart Käämer]] [https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/09/galerii-kaubamajade-uus-ajastu-algas-kokkuporkega Kaubamajade uus ajastu algas kokkupõrkega] Äripäev, 10. juuli 2018 * [https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/09/17/t1-kaubanduskeskuse-valmimine-voib-edasi-lukkuda T1 kaubanduskeskuse valmimine võib edasi lükkuda] TV3, 17. september 2018 * [https://www.err.ee/865832/kaubanduskeskus-t1-avatakse-8-novembril Kaubanduskeskus T1 avatakse 8. novembril] ERR, 02.10.2018 * [[Siim Männik]] [https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/pildid-t1-keskus-on-avatud-aga-heal-juhul-poolvalmis/ PILDID: T1 keskus on avatud, aga heal juhul poolvalmis] Geenius, 9. november 2018 * [https://www.err.ee/1072819/harju-maakohus-algatas-t1-omaniku-saneerimismenetluse "Harju maakohus algatas T1 omaniku saneerimismenetluse"] ERR, 3. aprill 2020 * [https://www.err.ee/1087530/volgades-t1-plaanib-keskusesse-buroopindade-lisamist "Võlgades T1 plaanib keskusesse büroopindade lisamist"] ERR, 8. mai 2020 * [https://www.err.ee/1124844/t1-emafirma-vaidlustab-saneerimismenetluse-lopetamise T1 emafirma vaidlustab saneerimismenetluse lõpetamise] ERR, 17.08.2020 * [https://www.adaur.ee/pro-kapital-grupp-as-tallinna-moekombinaat-vaidlustab-maakohtu-maaruse-saneerimiskava-osas/ Pro Kapital Grupp: AS Tallinna Moekombinaat vaidlustab Maakohtu määruse saneerimiskava osas] Adaur, 18.08.2020 * [https://www.err.ee/1608110644/t1-kaubanduskeskuse-omanik-viib-saneerimisvaidluse-riigikohtusse T1 kaubanduskeskuse omanik viib saneerimisvaidluse riigikohtusse] ERR, 15.02.2021 [[Kategooria:Tallinna kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tallinna ettevõtted]] [[Kategooria:2018. aasta Eestis]] sk4cm6p64mfxjag3gr2ckby5z70nluw John Bercow 0 535707 7257544 6635197 2026-10-23T07:25:39Z Kuuskinen 33651 7257544 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}} {{Infokast ametiisik | nimi = John Bercow | pilt = Apvienotās Karalistes parlamenta Pārstāvju palātas priekšsēdētāja oficiālā vizīte Latvijā (39361466915) (cropped) (cropped).jpg | pildiallkiri = John Bercow (2018) | amet = House of Commonsi spiiker | ametiajaalgus = 22. juuni 2009 | ametiajalõpp = 31. oktoober 2019 | eelmine = [[Michael Martin]] | järgmine = [[Lindsay Hoyle]] | amet2 = Rahvusvahelise arengu eest vastutav variriigisekretär | ametiajaalgus2 = 10. november 2003 | ametiajalõpp2 = 8. september 2004 | eelmine2 = [[Caroline Spelman]] | järgmine2 = [[Alan Duncan]] | amet3 = Riigikassa varipeasekretär | ametiajaalgus3 = 18. september 2001 | ametiajalõpp3 = 23. juuli 2002 | eelmine3 = [[Oliver Letwin]] | järgmine3 = [[Howard Flight]] | amet4 = Briti parlamendi liige (Buckingham) | ametiajaalgus4 = 1. mai 1997 | ametiajalõpp4 = 4. november 2019 | eelmine4 = [[George Walden]] | järgmine4 = [[Greg Smith]] | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Edgware]], [[Inglismaa]], [[Suurbritannia]] | surmaaeg = | surmakoht = | partei = [[Konservatiivne Partei]] (1980–2009) | abikaasa = [[Sally Illman]] | lapsed = 3 | alma_mater = [[Essexi Ülikool]] | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''John Simon Bercow''' (sündinud 19. jaanuaril 1963) on Briti poliitik, kes oli [[House of Commons|House of Commonsi]] spiiker 2009. aasta juunist 2019. aasta oktoobri lõpuni. Ta oli ka samaaegselt [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] (House of Commons) liige Buckinghami jaoks. Enne House of Commonsi spiikriks valimist oli ta Briti [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] liige. 2009. aasta oktoobris juhatas Bercow Suurbritannia noorte parlamendi esimest iga-aastast istungit House of Commonsis, muutes nad ainsaks grupiks, kes saavad läbi viia debatte, välja arvatud parlamendiliikmed. Ta on juhatanud iga järgnevat istungit ja osalenud igal aastakonverentsil, käsitledes ja toetades noorte parlamendi liikmeid kogu [[Suurbritannia]]st. {{JÄRJESTA:Bercow, John}} [[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] jond1veo549bu7v7om6wr844fxs43ul Westminsteri palee 0 538550 7257538 7154486 2026-10-23T07:15:58Z Kuuskinen 33651 7257538 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Infokast hoone |nimi = Westminsteri palee |omakeelne nimi = Palace of Westminster |pilt = Westminster palace.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[London]], [[Suurbritannia]] |stiil = [[perpendikulaarstiil]]is [[Uusgootika|uusgooti]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = |vundamendi pindala = |arhitekt = [[Charles Barry]] ja [[Augustus Pugin]] |omanik = [[Briti Kroon]] |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = {{UNESCO |tütar = jah |nimi = Westminsteri palee, Westminster Abbey ja St Margaret's |tüüp = kultuuriline |id = |piirkond = |kriteerium = i, ii, iv |aasta = 1987 }} }} '''Westminsteri palee''' on [[Thames]]i jõe põhjakaldal [[Westminster]]is [[London]]i kesklinnas [[Suurbritannia]]s asuv hoonekompleks, kus asuvad [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] kaks koda: [[House of Commons]] ja [[House of Lords]]. Algne Westminsteri palee ehitati 1016. aastal ja see hävis 1834. aastal [[Westminsteri palee tulekahju|tulekahjus]]. Palee ehitati uuesti üles aastatel 1840–1870. Palee sisepindala on 112 476 ruutmeetrit. Palee omanik on [[Briti Kroon]] (praegu [[Charles III]]). Palee on ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimistus]]. {{koord}} [[Kategooria:Londoni ehitised]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Suurbritannias]] 30n3xmhapkuzb9835ng3oetzwebgf6h Doonau kanal 0 540812 7257357 7128166 2026-10-22T16:56:44Z Heakeel 122460 7257357 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kanalist, jõe kohta vaata artiklit [[Doonau]]}} {{Jõgi | jõe_nimi = Doonau kanal | pildi_nimi = Donaukanal vom Ringturm sued.jpg |pildi_link = Doonau kanal Viini vanalinnas, vaade Ringturmist Schwedenplatzi suunas | jõe_lähe = | suue = | valgla_maad = | pikkus = | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Doonau kanal''' ([[saksa keel]]es ''Donaukanal'') on [[Doonau|Doonau jõe]] haru, mis voolab läbi [[Viin]]i kesklinna. Algupäraselt oli see Doonau ürgne jõeharu, kuid alates [[1598]]. aastast on seda järk-järgult reguleeritud ja välja kujundatud [[kanal]]ina. [[Kanal]] on ligikaudu 17,3 kilomeetrit pikk ning moodustab osa Viini linna põhjapiirist. See algab [[Nussdorf]]i juures Viini loodeosas, kus see hargneb Doonau peajõest, ning suubub uuesti peajõkke [[Simmering]]i linnaosas linna kaguküljel. Erinevalt Doonau peajõest kulgeb Doonau kanal otse linna südame lähedal: selle paremkallas piirneb vanalinnaga ([[Innere Stadt]]), samas kui vasakkaldal asuvad [[Leopoldstadt]] ja [[Landstraße]] ringkonnad. Doonau kanalisse suubub [[Viini jõgi]] (Wienfluss), mis siseneb kanalisse linna lõunaosas ja on mõlemalt poolt müüritisega kindlustatud. Tänapäeval on Doonau kanal lisaks veeteele ka populaarne puhke- ja kultuuriala. Selle kallastel kulgevad jalgratta- ja jalgteed, ning eriti suvekuudel on see tuntud oma vabaõhubaaride, tänavakunsti ja kontsertide poolest. [[Fail:Canal del Danubio, Viena, Austria, 2020-02-01, DD 02.jpg|pisi|vasakul|Salztorbrücke (2020)]] [[Fail:Ludwig Hans Fischer Fischerboote am Donaukanal Wien 1855.jpg|pisi|vasakul|Viini vanalinn [[Innere Stadt]] Doonau kanali ääres (1855. aasta akvarell)]] ==Vaata ka== *[[Schwimmtor]] *[[Uus-Doonau]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{koord}} [[Kategooria:Kanalid]] [[Kategooria:Viin]] 64p7ft1athfc48bmfsvwrqj6obvzkvy Eesti suursaadik Mehhikos 0 542711 7257377 6522658 2026-10-22T17:13:04Z ~2026-56410-98 240299 7257377 wikitext text/x-wiki '''Eesti suursaadik Mehhikos''' on [[Eesti]] volitatud [[suursaadik]] [[Mehhiko]]s. Suursaadik resideerib [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is.<ref name="vm.ee">{{Netiviide |kuupäev=24.03.2017 |pealkiri=Mehhiko |url=https://vm.ee/et/riigid/Mehhiko?display=relations |vaadatud=29.03.2019 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=1.04.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190401042716/https://vm.ee/et/riigid/Mehhiko?display=relations |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Suursaadikud== *1994–1997 [[Toomas Hendrik Ilves]] *1997–2000 [[Grigore-Kalev Stoicescu]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=19 juuni 1997 |pealkiri=Stoicescust sai Eesti suursaadik Mehhikos |leheküljed=4 |väljaanne=[[Sõnumileht]] |url=https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1997/06/19/4.12}}</ref> *2000–2003 [[Sven Jürgenson]] *2004–2007 [[Jüri Luik]] *2007–2011 [[Väino Reinart]] *2011–2014 [[Marina Kaljurand]] *2016–2017 [[Eerik Marmei]]<ref name="vm.ee"/> *2017–2018 [[Lauri Lepik]] *2018–2021 [[Jonatan Vseviov]] *Alates 2022 [[Kristjan Prikk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=18.10.2022 |pealkiri=Välisministeeriumi eelinfo 17.10.22–23.10.22 |url=https://vm.ee/ru/node/23240 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> ==Vaata ka== *[[Mehhiko suursaadik Eestis]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos| ]] [[Kategooria:Mehhiko]] lhyjxvwmfg7y8rke4u6onrqlx88jdag Cluj-Napoca Püha Miikaeli kirik 0 545128 7257621 7122211 2026-10-23T10:35:29Z Kuuskinen 33651 7257621 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirik |nimi = Cluj-Napoca Püha Miikaeli kirik |omakeelne nimi = Biserica Sfântul Mihail |pilt = Biserica romano-catolica sf. Mihai.jpg |pildiallkiri = |riik = [[Rumeenia]] |asukoht = [[Cluj-Napoca]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = |esmamainimine = |laiendatud = |laiuskoord = |pikkuskoord = |asendikaart = Rumeenia |kaart = pind |veel = }} [[File:Kolozsvár főtere 1840-ben.jpg|thumb|Kirik veel ilma praeguse tornita.<br>[[Josef Hofreit]]. 1840]] [[Pilt:Cluj-Napoca Mihkli kirik.jpg|pisi|Kaguvaade üle väljaku kirikule. Ees paremal on kuningas Mátyás I kuju.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 19. mai 2011]] '''Cluj-Napoca Püha Miikaeli kirik''' ([[ungari keel|ungari]] ''Szent Mihály-templom''; [[rumeenia keel|rumeenia]] ''Biserica Sfântul Mihail'') on [[Katoliiklus|rooma-katoliku]] [[kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.biserici.org/index.php?menu=BI&code=118 Cluj-Napoca Mihkli kirik lehel ''Biserici.org''. Rumeenia keeles]</ref> [[Transilvaania]]s, tänapäeva haldusjaotuse järgi [[Rumeenia]]s [[Cluji maakond|Cluji maakonna]] [[Cluj-Napoca]] linnas. Algselt oli see rooma-katoliku kirik. Aastatel 1545–1566 oli see [[reformatsioon]]i tagajärjel [[kalvinism|kalvinistlik]] kirik, aastatel 1566–1716 oli kirik [[Unitarism|unitaarlaste]] valduses. Pärast seda muudeti see [[vastureformatsioon]]i käigus taas rooma-katoliku kirikuks. Kirikust on esimene teade 1349. aastast, ehitus lõpetati aastatel 1442–1447. See on suuruselt teine kirik Transilvaanias. Pealöövi pikkus on 50 m ja laius 24 m. [[Kellatorn]] ehitati aastatel 1511–1545, praegune torn aastatel 1837–1862. Selle kõrgus on 76 m (80 m koos ristiga) ja kirik on Transilvaania üks kõrgemaid. Kiriku vanim osa on [[altar]], mis pühitseti 1390. aastal. Kirik on Rumeenia kultuurimälestis nr CJ-II-m-A-07469.<ref>{{Netiviide |url=http://patrimoniu.gov.ro/images/lmi-2015/LMI-CJ.pdf |pealkiri=Cluji maakonna kultuurimälestised. Rumeenia keeles |vaadatud=2019-04-19 |arhiivimisaeg=2026-01-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260128131027/http://patrimoniu.gov.ro/images/lmi-2015/LMI-CJ.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Cluj-Napoca Saint Michael Church}} {{koord|NS = 46.77000|EW = 23.58970}} [[Kategooria:Cluj-Napoca|Mihkli]] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Cluji maakond]] [[Kategooria:Rumeenia kirikud]] [[Kategooria:Rumeenia kultuurimälestised]] 8rjipmvx283rwv6he3nk7xepbgc92ui 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus 0 550429 7257200 6797435 2026-10-22T12:00:06Z ~2026-56537-79 240281 7257200 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus |nimi=Eurovisiooni lauluvõistlus 2020 |tunnuslause= "Open Up" | pilt = |finaali_toimumise_kuupäev= |esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev= |teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev= |toimumiskoht=[[Rotterdam Ahoy]], [[Rotterdam]], [[Holland]] |õhtujuhid={{plainlist| * [[Chantal Janzen]] * [[Edsilia Rombley]] * [[Jan Smit]] * [[Nikkie de Jager]] (internetis) }} |korraldaja={{Riigi ikoon|Holland}} [[AVROTROS]]<br>[[Nederlandse Publieke Omroep]] (NPO)<br>{{Riigi ikoon|Holland}} [[Nederlandse Omroep Stichting]] (NOS) |osalejate_arv=41 |osalejate_arv_poolfinaalis=35 |osalejate_arv_finaalis= |debüteerijad= |naasvad_riigid={{elv|Bulgaaria}}<br>{{elv|Ukraina}} | katkestajad ={{elv|Ungari}}<br>{{elv|Montenegro}} |hindamissüsteem=Žürii ja telefonihääletuse punktid eraldi nii poolfinaalides kui ka finaalis. |võitja= |null punkti= |eesti_esindaja= [[Uku Suviste]] - "[[What Love Is (Uku Suviste laul)|What Love Is]]" |märkused= |eelmine=[[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] |järgmine=[[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] }} [[File:ESC 2020 Map.svg|pisi| {{Legend|#22b14c|Riigid, mis osalevad 2020. aastal}}{{Legend|#ffc20e|Riigid, mis on varem osalenud, kuid ei osale 2020. aastal}}]] '''2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus''' pidi olema 65. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]. Võistlus pidi toimuma [[Holland]]is [[Rotterdam]]is<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Louise LaFleur|url=https://eurovision.tv/story/rotterdam-to-host-eurovision-2020|pealkiri=Rotterdam to host Eurovision 2020!|väljaanne=Eurovision.tv|aeg=30. august 2019|vaadatud=30.08.2019|keel=inglise keeles}}</ref> pärast riigi võitu [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aasta konkursil]] [[Iisrael]]is [[Tel Aviv]]is lauluga "[[Arcade]]", mida esitas [[Duncan Laurence]]. See oleks olnud viies kord, kui Holland võõrustanuks Eurovisiooni lauluvõistlust. Viimati toimus lauluvõistlus seal [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]. aastal. Eurovisioon on toimunud Hollandis veel aastatel [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]], [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] ja [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]]. 65. Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalid pidid toimuma 12. ja 14. mail ning finaal 16. mail 2020. Võistlusel pidi osalema 41 riiki, sealhulgas [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] ja [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], kes eelmisel lauluvõistlusel ei osalenud. Võistluselt pidid 2020. aastal ära jääma [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] ja [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/41-countries-eurovision-2020-rotterdam|pealkiri=41 countries will 'Open Up' at Eurovision 2020 in Rotterdam|väljaanne=eurovision.tv|aeg=13. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Üritus jäi ära [[Koroonapandeemia|2019.–2020. aasta koroonapandeemia]] tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/esc/eurovision-2020-is-cancelled|pealkiri=Eurovision 2020 is cancelled|väljaanne=Eurovisionworld|aeg=18. märts 2020|vaadatud=18.03.2020}}</ref> == Asukoht == [[Pilt:Rotterdam Ahoy 2016.jpg|pisi|[[Rotterdam Ahoy]], 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse toimumiskoht Rotterdamis]] 2020. aasta konkursi korraldamise ettevalmistused algasid [[19. mai]]l [[2019]] kohe pärast seda, kui Holland võitis 2019. aasta konkursi Tel Avivis. Konkursil osalenud [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidu]] (EBU) tegevjuht [[Jon Ola Sand]] andis Hollandi ringhäälinguorganisatsioonile [[AVROTROS]]ile vajalikud dokumendid ja [[USB]] [[Mälupulk|mälupulga]], mille abil saab alustada järgmise võistluse ettevalmistusi. AVROTROS on valmis üritust tootma koos tütarorganisatsiooni [[Nederlandse Omroep Stichting]]iga (NOS) ja ringhäälinguorganisatsiooni [[Nederlandse Publieke Omroep]]iga (NPO). === Toimumiskoht === [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]] sõnul olid mitmed [[linnapea]]d juba oma kohalike [[omavalitsus]]te nimel pakkumisi teinud, edastades talle tekstsõnumeid mõne [[Tund|tunni]] jooksul pärast Laurence'i võitu. Ülejäänud kandideerivad linnad olid [[Rotterdam]] ja [[Maastricht]]. 30. augustil 2019 teatati, et võistlus toimub [[Rotterdam]]is.<ref name=":0" /> == Formaat == === Visuaalne kujundus === 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse [[tunnuslause]] on "Open Up" ('avane').<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/open-up-slogan-eurovision-2020|pealkiri=Slogan revealed: ‘Open Up' to Eurovision 2020|väljaanne=eurovision.tv|aeg=24. oktoober 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Logo avaldati 28. novembril 2019 ja selle on kujundanud [[CLEVER°FRANKE]]. Logo on abstraktne kujutis 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleva 41 riigi lipuvärvidest, mis on järjestatud debüüdiaasta järgi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/rotterdam-2020-design-celebrates-65-years-of-eurovision-song-contest|pealkiri=Rotterdam 2020 design celebrates 65 years of Eurovision Song Contest|väljaanne=eurovision.tv|aeg=28. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> === Lavakujundus === 2020. aasta Eurovisioon lauluvõistluse lavakujundus avaldati 2. detsembril 2019. See on inspireeritud võistluse tunnuslausest "Open Up" ja tüüpilisest [[Holland]]i tasasest maastikust. Lavakujunduse autor on Saksa lavakujundaja [[Florian Wieder]], kes on kujundanud ka [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011.]], [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012.]], [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015.]], [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017.]], [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018.]] ja [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e lavad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/esc/eurovision-2020-stage-design-revealed-for-rotterdam|pealkiri=Eurovision 2020: Stage design revealed for Rotterdam|väljaanne=eurovisionworld.com|aeg=2. detsember 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> === Õhtujuhid === [[Fail:Eurovision-2020-hosts.png|250px|thumb|[[Chantal Janzen]], [[Jan Smit]] ja [[Edsilia Rombley]]]] Eurovisiooni lauluvõistluse õhtujuhid pidid olema näitleja ja saatejuht [[Chantal Janzen]], laulja [[Edsilia Rombley]] ning laulja [[Jan Smit]]. [[Edsilia Rombley]] esindas Hollandit [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998.]] ja [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2020-presenters-chantal-janzen-edsilia-rombley-jan-smit|pealkiri=Introducing the Eurovision 2020 presenters!|väljaanne=eurovsion.tv|aeg=4. detsember 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> 10. veebruaril 2020 avaldati, et lisaks otsesaadete õhtujuhtidele juhitakse õhtut ka Eurovisiooni veebipõhiste kanalite kaudu ning et õhtujuht internetis on üks Hollandi tuntumaid juutuubereid ja meigikunstnikke [[NikkieTutorials]], kodanikunimega Nikkie de Jager.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/nikkietutorials-online-presenter-of-eurovision-2020|pealkiri=NikkieTutorials online presenter of Eurovision 2020|väljaanne=Eurovision.tv|aeg=10. veebruar 2020|vaadatud=11.02.2020}}</ref> === Grupid === 28. jaanuaril 2020 toimus loosimine, millega selgitati välja, millised riigid osalevad esimeses ja millised teises poolfinaalis ning kas vastavate poolfinaalide esimeses või teises pooles. Samuti loositi välja, millises poolfinaalis hääletavad suure viisiku riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia ja Itaalia) ning korraldaja. Riigid jaotati gruppidesse kümne eelneva aasta hääletamistavade põhjal, et ennetada olukorda, kus poolfinaalis osaleb väga palju ühe piirkonna riike, mille tavaks on üksteise poolt hääletada. {| class="wikitable" !Grupp 1 !Grupp 2 !Grupp 3 !Grupp 4 !Grupp 5 |- | valign="top" | * {{elv|Albaania}} * {{elv|Austria}} * {{elv|Horvaatia}} * {{elv|Põhja-Makedoonia}} * {{elv|Serbia}} * {{elv|Sloveenia}} * {{elv|Šveits}} | valign="top" | * {{elv|Austraalia}} * {{elv|Eesti}} * {{elv|Island}} * {{elv|Norra}} * {{elv|Rootsi}} * {{elv|Soome}} * {{elv|Taani}} | valign="top" | * {{elv|Armeenia}} * {{elv|Aserbaidžaan}} * {{elv|Gruusia}} * {{elv|Moldova}} * {{elv|Ukraina}} * {{elv|Valgevene}} * {{elv|Venemaa}} | valign="top" | * {{elv|Bulgaaria}} * {{elv|Kreeka}} * {{elv|Küpros}} * {{elv|Malta}} * {{elv|Portugal}} * {{elv|Rumeenia}} * {{elv|San Marino}} | valign="top" | * {{elv|Belgia}} * {{elv|Iirimaa}} * {{elv|Iisrael}} * {{elv|Leedu}} * {{elv|Läti}} * {{elv|Poola}} * {{elv|Tšehhi}} |} == Osalevad riigid == [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) teatas 13. novembril 2019, et 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleb 41 riiki. [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] ja [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] naasevad pärast [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]elt puudumist. [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] ja [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] eemaldusid 2020. aasta lauluvõistluselt.<ref name=":1" /> * {{Elv|Montenegro}} – Montenegro ringhääling [[RTCG|Radio i Televizija Crne Gore]] (RTCG) kinnitas septembris 2019 riigi osalemist 65. Eurovisiooni lauluvõistlusel.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176988/montenegro-rtcg-confirms-preliminary-participation-in-eurovision-2020/|pealkiri=Montenegro: RTCG confirms preliminary participation in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=24. september 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Novembris teatas RTCG aga, et nende osalemine pole võimalik,<ref>{{Netiviide|autor=Angelos Noutsos|url=https://escxtra.com/2019/11/08/%f0%9f%87%b2%f0%9f%87%aa-montenegro-withdraws-from-eurovision-song-contest-2020/|pealkiri=🇲🇪 Montenegro withdraws from Eurovision Song Contest 2020|väljaanne=ESCXTRA|aeg=8. november 2020|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=23.01.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200123060913/https://escxtra.com/2019/11/08/%F0%9F%87%B2%F0%9F%87%AA-montenegro-withdraws-from-eurovision-song-contest-2020/|url-olek=ei tööta}}</ref> kuid RTCG peadirektor Božidar Šundić lükkas väite ümber.<ref>{{Netiviide|autor=Gallagher, Robyn|url=https://wiwibloggs.com/2019/11/09/montenegro-director-general-no-decision-eurovision-2020/245069/|pealkiri=Montenegro: In or out? RTCG Director-General says no decision has been made yet on Eurovision 2020|väljaanne=wiwibloggs|aeg=9. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Montenegrot ei olnud siiski lõplikus osalejate nimekirjas ja RTCG avaldas hiljem, et Montenegro eemaldus tagasihoidlike tulemuste ja finantsprobleemide tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/177952/montenegro-rtcg-releases-a-statement-regarding-its-eurovision-withdrawal|pealkiri=Montenegro: RTCG releases a statement regarding its Eurovision withdrawal|väljaanne=ESCToday|aeg=15. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Rahaga, mis oli algselt mõeldud lauluvõistluse osavõtutasuks, osteti RTCG töötajatele uued autod.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.rtcg.me/magazin/muzika/259215/cg-ne-ide-na-eurosong-2020.html|pealkiri=CG ne ide na Eurosong 2020.|väljaanne=RTCG|aeg=15. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=montenegro keeles}}</ref> * {{Elv|Ungari}} – Ungari ringhääling [[Médiaszolgáltatás-támogató és Vagyonkezelő Alap]] (MTVA) teatas oktoobris 2019, et "A Dali", Ungari Eurovisiooni eelvooru alates aastast [[2012]], ei kasutata Ungari esindaja valimiseks 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele ning et "A Dal" peaks keskenduma rohkem [[Ungari muusika]]maailma toetamisele.<ref>{{Netiviide|autor=Deakin, Samuel|url=https://eurovoix.com/2019/10/25/hungary-withdraws-from-the-eurovision-song-contest/|pealkiri=Hungary: A Dal Dropped As Eurovision Selection Process, Withdrawal Possible?|väljaanne=Eurovoix|aeg=25. oktoober 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Ametlikku põhjendust küll ei antud, aga Ungari eemaldus võistlusest [[LGBT]] vastase mõtteviisi tõusu ajal [[Ungarlased|ungarlaste]] ja MTVA juhtkonna seas; võistlust on nimetatud Ungari [[Paremäärmuslus|paremäärmusliku]] valitsuse jaoks "liiga geiks" – üks [[Viktor Orbán]]i pooldajast teleajakirjanik nimetas lauluvõistlust "homoseksuaalseks flotilliks" ning väitis, et lauluvõistlusel mitteosalemine teeks [[Ungarlased|ungarlaste]] vaimsele tervisele head.<ref>{{Netiviide|autor=Walker, Shaun; Garamvolgyi, Flora|url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2019/nov/27/hungary-pulls-out-of-eurovision-amid-rise-in-anti-lgbt-rhetoric|pealkiri=Hungary pulls out of Eurovision amid rise in anti-LGBTQ+ rhetoric|väljaanne=The Guardian|aeg=27. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Ungarit ei olnud lõplikus osalejate nimekirjas. === Teised riigid === ==== EBU tegevliikmed ==== * {{Elv|Andorra}} – Andorra ringhääling [[Ràdio i Televisió d'Andorra]] (RTVA) teatas märtsis 2019, et nad on valmis [[Kataloonia]] ringhäälinguga [[Televisió de Catalunya]] (TVC) Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemisel koostööd tegema. Need ringhäälingud tegid koostööd ka aastal [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]], kui Andorra debüteeris.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/03/18/andorra-rtva-open-to-co-operation-with-catalan-broadcaster-regarding-eurovision-participation/|pealkiri=Andorra: RTVA Open To Co-operation With Catalan Broadcaster Regarding Eurovision Participation|väljaanne=Eurovoix|aeg=18. märts 2019|vaadatud=01.02.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Mais 2019 kinnitas RTVA 2020. aasta lauluvõistlusel mitteosalemist.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176523/andorra-rtva-will-not-return-to-eurovision-in-2020/|pealkiri=Andorra: RTVA will not return to Eurovision in 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=26. juuni 2019|vaadatud=01.02.2020|arhiivimisaeg=|keel=inglise keeles}}</ref> Andorra valitsev erakond [[Demokraadid Andorra eest|Demokraadid Andorra Eest]] (Demòcrates per Andorra) teatas novembris 2019, et RTVA plaanib Eurovisiooni lauluvõistlusele naasta, kuid enne tuleb teha kulude hindamine. Andorra naasmist Eurovisiooni lauluvõistlusele on toetanud Andorra turismiministeerium ja paljud endised Andorra esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/11/20/andorra-rtva-to-return-to-the-eurovision-song-contest/|pealkiri=Andorra: Government Plans For RTVA's Return to Eurovision Song Contest|väljaanne=Eurovoix|aeg=20. november 2019|vaadatud=01.02.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Bosnia ja Hertsegoviina}} – detsembris 2018 teatas Bosnia ringhäälingu [[Bosanskohercegovačka radiotelevizija]] (BHRT) juhataja Lejla Babović, et BHRT peamine eesmärk on lauluvõistlusele naasta, kuid 250 000–300 000 eurone osavõtutasu ja halb finantsjuhtimine teeb riigi osavõtu 2020. aasta võistlusel keeruliseks.<ref>{{Netiviide|autor=Cobb, Ryan|url=https://escxtra.com/2018/12/29/bosnia-2020-eurovision-difficult/|pealkiri=Bosnia & Herzegovina's "primary goal" is Eurovision comeback but 2020 return "difficult"|väljaanne=ESCXTRA|aeg=29. detsember 2018|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=7.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190407182417/https://escxtra.com/2018/12/29/bosnia-2020-eurovision-difficult/|url-olek=ei tööta}}</ref> Juulis 2019 kinnitas BHRT oma mitteosalemist. Põhjuseks nimetati EBU poolt ringhäälingu suure võla tõttu kehtestatud sanktsioonid.<ref>{{Netiviide|autor=Herbert, Emily|url=https://eurovoix.com/2019/07/09/bosnia-herzegovina-eurovision-2020/|pealkiri=Bosnia & Herzegovina: No Eurovision Return in 2020|väljaanne=Eurovoix|aeg=9. juuli 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Luksemburg}} – kuna Luksemburg polnud lauluvõistlusel osalenud aastast [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]], oli 2019. aasta lauluvõistlusele naasmisele kasvav nõudlus. [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973. aastal]] Luksemburgi esindanud ja lauluvõistluse võitnud laulja [[Anne-Marie David]] ütles mais 2019, et ta toetab Luksemburgi naasmist 2020. aasta võistlusele. Samuti esitati fännide petitsioon võistlusel osalemiseks nii Luksemburgi ringhäälingule [[RTL Télé Lëtzebuerg]]ile (RTL), kui ka [[Luksemburgi Saadikutekoda|Luksemburgi Saadikutekotta]]. Petitsioonis väidetakse, et Luksemburgi mitteosalemise põhjenduseks toodud finantsprobleeme ja 150 000 euro suuruse osavõtutasu puudumist on raske uskuda, tuues võrdluseks väikeriigi [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]], mis on alates [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011. aastast]] igal aastal lauluvõistlusel osalenud. Varasematel aastatel on RTL mitteosalemist põhjendanud finantsprobleemidega. Samuti väideti, et pärast [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e suurenemist ja uue hääletussüsteemi kasutuselevõtmist oleks Luksemburgi edu ebatõenäoline.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/05/29/luxembourg-anne-marie-david-pushing-for-nations-eurovision-return/|pealkiri=Luxembourg: Anne-Marie David Pushing For Nation's Eurovision Return|väljaanne=Eurovoix|aeg=29. mai 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> Juulis 2019 teatas RTL, et Luksemburg ei osale 2020. aasta lauluvõistlusel, kuna see tekitaks ringhäälingule rahalise pinge, ja et nad keskenduvad muusika ja meelelahutuse asemel pigem uudissisule.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176967/luxembourg-rtl-confirms-non-participation-in-eurovision-2020/|pealkiri=Luxembourg: RTL confirms non participation in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=23. juuli 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Monaco}} – Monaco ringhääling [[TMC (telekanal)|TMC]] kinnitas augustis 2019, et nad ei osale 2020. aasta lauluvõistlusel.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176986/monaco-tmc-confirms-non-participation-in-eurovision-2020/|pealkiri=Monaco: TMC confirms non participation in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=6. august 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Slovakkia}} – Slovakkia ringhääling [[Rozhlas a televízia Slovenska]] (RTVS) teatas juunis 2019, et nad ei osale 2020. aasta lauluvõistlusel [[Slovakid|slovakkide]] huvi puudumise tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=Herbert, Emily|url=https://eurovoix.com/2019/06/05/slovakia-eurovision-song-contest-2020/|pealkiri=Slovakia: No Return to the Eurovision Song Contest in 2020|väljaanne=Eurovoix|aeg=5. juuni 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> * {{Elv|Türgi}} – EBU teatas septembris 2019, et Türgi ringhääling [[Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu]] (TRT) ei ole esitanud lauluvõistlusel osalemiseks vajalikke dokumente.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/09/22/turkey-trt-will-not-compete-in-eurovision-2020/|pealkiri=Turkey: TRT Will Not Compete in Eurovision 2020|väljaanne=Eurovoix|aeg=22. september 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> ==== EBU assotsieerunud liikmed ==== * {{Elv|Kasahstan}} – novembris 2018 teatas lauluvõistluse tegevjuht [[Jon Ola Sand]], et Kasahstani osavõttu lauluvõistlusel tuleb arutada võistluse referendirühmaga. Kasahstani ringhäälingut [[Habar|"Хабар" Агенттігі]]-t (Habar Agenttigi) on varem kutsutud [[laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele, kuid see ei mõjuta nende osavõttu emavõistlusel.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2018/11/22/kazakhstan-eurovision-participation-needs-to-be-discussed/|pealkiri=Kazakhstan: Eurovision Participation 'Needs To Be Discussed'|väljaanne=Eurovoix|aeg=22. november 2018|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> EBU teatas septembris 2019, et neil ei olnud kavatsust Kasahstani 2020. aasta lauluvõistlusele kutsuda.<ref>{{Netiviide|autor=Cobb, Ryan|url=https://escxtra.com/2019/09/06/ebu-no-plans-to-invite-kazakhstan-to-participate-in-eurovision-2020/|pealkiri=EBU: "No plans" to invite Kazakhstan to participate in Eurovision 2020|väljaanne=ESCXTRA|aeg=6. september 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=16.02.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220216024859/https://escxtra.com/2019/09/06/ebu-no-plans-to-invite-kazakhstan-to-participate-in-eurovision-2020/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== EBU mitteliikmed ==== * {{Elv|Kosovo}} – Kosovo ringhäälingu [[Radio Televizioni i Kosovës]] (RTK) tolleaegne peadirektor Mentor Shala teatas juunis 2018, et RTK veel taotleb täielikku EBU liikmesust ja loodab 2020. aasta lauluvõistlusel debüteerida.<ref>{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2018/06/22/kosovo-rtk-to-push-for-full-ebu-membership-next-week/|pealkiri=Kosovo: RTK To Push for Full EBU Membership Next Week|väljaanne=Eurovoix|aeg=22. juuni 2018|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> EBU 82. Peaassambleel juunis 2019 hääletasid EBU liikmed [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu]] (ITU) liikmesuse tühistamise vastu EBU-ga liitumise tingimusena, mistõttu RTK ei jõuaks 2020. aasta lauluvõistluse ajaks EBU-ga liituda.<ref>{{Netiviide|autor=Bird, Lisa|url=https://escxtra.com/2019/06/28/no-changes-approved-in-ebu-statutes-kosovo-cannot-apply-for-full-membership/|pealkiri=No changes approved in EBU statutes: Kosovo cannot apply for full membership|väljaanne=ESCXTRA|aeg=28. juuni 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=29.06.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190629120354/https://escxtra.com/2019/06/28/no-changes-approved-in-ebu-statutes-kosovo-cannot-apply-for-full-membership/|url-olek=ei tööta}}</ref> * {{Elv|Liechtenstein}} – Liechtensteini ringhääling [[1 FL TV]] teatas augustis 2019, et nad on välistanud 2020. aasta lauluvõistlusel debüteerimise. Ringhääling on ka varem proovinud EBU liikmeks saada, kuid plaanid katkesid, kui ringhäälingu juhataja Peter Kölbel ootamatult suri. Samuti oleks ringhäälingul vaja EBU liikmeks saamise kulude katmiseks ja lauluvõistluse osavõtutasu maksmiseks Liechtensteini valitsuse toetust.<ref>{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/177028/liechtenstein-1-fl-tv-will-not-debut-in-eurovision-2020/|pealkiri=Liechtenstein: 1 FL TV will not debut in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=7. august 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}</ref> == Varem Eurovisioonil esinenud artistid == [[Pilt:Senhit.jpg|pisi|left|140px|Senhit]] [[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austria]] esindaja [[Vincent Bueno]] oli [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017. aastal]] [[Nathan Trent]]i taustalaulja. [[Põhja-Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] esindaja [[Vasil Garvanliev|Vasil]] oli [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] [[Tamara Todevska]] taustalaulja. [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsit]] esindava ansambli [[The Mamas]] liikmed Loulou Lamotte, Ashley Haynes ja Dinah Yonas Manna olid [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] [[John Lundvik]]i taustalauljad. [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]] esindaja [[Stefania Liberakakis|Stefania]] esindas [[2016. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Holland]]it ansambli [[Kisses]] liikmena. [[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]] esindaja [[Destiny Chukunyere]] oli [[2015. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitja ning [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] oli ta [[Michela Pace]] taustalaulja. [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] esindaja [[Natalia Gordienco|Natalia Gordienko]] esines [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el koos [[Connect-R]]-i ja [[Arsenium]]iga, esitades laulu "Loca". [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] ansambli [[Hurricane (Serbia ansambel)|Hurricane]] liige [[Sanja Vučić]] esindas oma riiki [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga "Goodbye (Shelter)". [[Ksenija Knežević]], samuti ansambli [[Hurricane (Serbia ansambel)|Hurricane]] liige, oli [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aastal]] oma isa, [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] esindaja [[Knez]]i taustalaulja. [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] esindaja [[Senit|Senhit]] esindas oma riiki [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga "Stand By". == Poolfinaalid == [[File:ESC 2020 Semi-Finals.svg|pisi|{{legend|#D40000|Esimeses poolfinaalis osalevad riigid}} {{legend|#FFAAAA|Otse finaali pääsevad riigid, kes hääletavad esimeses poolfinaalis}} {{legend|#000080|Teises poolfinaalis osalevad riigid}} {{legend|#99CCFF|Otse finaali pääsevad riigid, kes hääletavad teises poolfinaalis}}]] === Esimene poolfinaal === * Pidi toimuma 12. mail 2020 [[Holland]]is [[Rotterdam]]is. * Pidi osalema 17 riiki.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/esc/eurovision-2020-whos-in-which-semi-final|pealkiri=Eurovision 2020: Who's in which Semi-final?|väljaanne=eurovisionworld.com|aeg=28. jaanuar 2020|vaadatud=28.01.2020}}</ref> * Pidi hääletama 20 riiki: osalevad riigid, Holland, Saksamaa ja Itaalia.<ref name=":2" /> {| class="wikitable sortable" !Jrk{{efn|Järjekord määrati võistluse produtsentide poolt poolfinaale asendava saate "Eurovision Song Celebration 2020" raames.}} !Riik !Keel !Esitaja !Laulu pealkiri !Tõlge |- |1. |{{elv|Rootsi}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[The Mamas]] |"Move" |"Liiguta" |- |2. |{{elv|Valgevene}} |[[Valgevene keel|valgevene]] |[[VAL]] |"Da vidna" ("Да відна") |"Koiduni" |- |3. |{{elv|Austraalia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Montaigne (laulja)|Montaigne]] |"Don't Break Me" |"Ära murra mind" |- |4. |{{elv|Põhja-Makedoonia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Vasil Garvanliev|Vasil]] |"You" |"Sina" |- |5. |{{elv|Sloveenia}} |[[Sloveeni keel|sloveeni]] |[[Ana Soklič]] |"Voda" |"Vesi" |- |6. |{{elv|Leedu}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[The Roop]] |"On Fire" |"Põleb" |- |7. |{{elv|Iirimaa}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Lesley Roy]] |"Story of My Life" |"Minu elu lugu" |- |8. |{{elv|Venemaa}} |[[Inglise keel|inglise]]{{efn|Laulus on väljendeid [[hispaania keel]]es.}} |[[Little Big]] |"Uno" |"Üks" |- |9. |{{elv|Belgia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Hooverphonic]] |"Release Me" |"Vabasta mind" |- |10. |{{elv|Malta}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Destiny Chukunyere]] |"All of My Love" |"Kõik minu armastus" |- |11. |{{elv|Horvaatia}} |[[Horvaadi keel|horvaadi]] |[[Damir Kedžo]] |"Divlji vjetre" |"Metsikud tuuled" |- |12. |{{elv|Aserbaidžaan}} |[[Inglise keel|inglise]], [[Jaapani keel|jaapani]]{{efn|Laulus korrutatakse jaapanikeelset rida "[[Daimoku|南無妙法蓮華経]]" (''Namu Myōhō Renge Kyō''), tõlkes "Pühendan end [[Lootossuutra]]le".}} |[[Samira Efendi|Efendi]] |"Cleopatra" |"Kleopatra" |- |13. |{{elv|Küpros}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Sandro Nicolas]] |"Running" |"Jooksmine" |- |14. |{{elv|Norra}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Ulrikke Brandstorp]] |"Attention" |"Tähelepanu" |- |15. |{{elv|Iisrael}} |[[Inglise keel|inglise]], [[Amhara keel|amhara]]{{efn|Laulus on ridu [[Heebrea keel|heebrea]], [[Araabia keel|araabia]] ja ka väljamõeldud keeles.}} |[[Eden Alene]] |"Feker Libi" ("ፍቅር ልቤ") |"Armastan südant" |- |16. |{{elv|Rumeenia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Roxen]] |"Alcohol You" |"Alkoholi sa" |- |17. |{{elv|Ukraina}} |[[Ukraina keel|ukraina]] |[[Go_A]] |"Solovey" ("Соловей") |"Ööbik" |} === Teine poolfinaal === * Pidi toimuma 14. mail 2020 [[Holland]]is [[Rotterdam]]is. * Pidi osalema 18 riiki.<ref name=":2" /> * Pidi hääletama 21 riiki: osalevad riigid, Prantsusmaa, Hispaania ja Suurbritannia.<ref name=":2" /> {| class="wikitable sortable" !Jrk{{efn|Järjekord määrati võistluse produtsentide poolt poolfinaale asendava saate "Eurovision Song Celebration 2020" raames.}} !Riik !Keel !Esitaja !Laulu pealkiri !Tõlge |- |1. |{{elv|Kreeka}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Stefania Liberakakis|Stefania]] |"Superg!rl" |"Supertüdruk" |- |2. |{{elv|Eesti}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Uku Suviste]] |"What Love Is" |"Mis on armastus" |- |3. |{{elv|Austria}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Vincent Bueno]] |"Alive" |"Elus" |- |4. |{{elv|Moldova}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Natalia Gordienco|Natalia Gordienko]] |"Prison" |"Vangla" |- |5. |{{elv|San Marino}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Senit|Senhit]] |"Freaky!" |"Freaky!" |- |6. |{{elv|Tšehhi}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Benny Cristo]] |"Kemama" |"Kemama" |- |7. |{{elv|Serbia}} |[[Serbia keel|serbia]]{{efn|Laulus on väljendeid [[Inglise keel|inglise]] ja [[Hispaania keel|hispaania]] keeles.}} |[[Hurricane (Serbia ansambel)|Hurricane]] |"Hasta la vista" |"Nii kaua" |- |8. |{{elv|Poola}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Alicja Szemplińska]] |"Empires" |"Impeeriumid" |- |9. |{{elv|Island}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Gagnamagnið|Daði og Gagnamagnið]] |"Think About Things" |"Mõelge asjadele" |- |10. |{{elv|Šveits}} |[[Prantsuse keel|prantsuse]] |[[Gjon's Tears]] |"Répondez-moi" |"Vasta mulle" |- |11. |{{elv|Taani}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Ben & Tan]] |"Yes" |"Jah" |- |12. |{{elv|Albaania}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Arilena Ara]] |"Fall from the Sky" |"Kukkuda taevast" |- |13. |{{elv|Soome}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Aksel Kankaanranta|Aksel]] |"Looking Back" |"Tagasi vaatama" |- |14. |{{elv|Armeenia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Athena Manoukian]] |"Chains on You" |"Ketid sinu peal" |- |15. |{{elv|Portugal}} |[[Portugali keel|portugali]] |[[Elisa Silva|Elisa]] |"Medo de sentir" |"Hirm tunde ees" |- |16. |{{elv|Gruusia}} |[[Inglise keel|inglise]]{{efn|Laulus on väljendeid [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Saksa keel|saksa]], [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[Hispaania keel|hispaania]] keeles.}} |[[Thornike Kiphiani]] |"Take Me As I Am" |"Võtke mind sellisena nagu ma olen" |- |17. |{{elv|Bulgaaria}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Viktoria Georgieva|Victoria]] |"Tears Getting Sober" |"Pisarad lähevad kaineks" |- |18. |{{elv|Läti}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Samanta Tīna]] |"Still Breathing" |"Hingab endiselt" |} == Finaal == * Pidi toimuma 16. mail 2020 [[Holland]]is [[Rotterdam]]is. * Pidi osalema 26 riiki.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/eurovision/2020|pealkiri=Eurovision 2020 Results: Voting & Points|väljaanne=eurovisionworld.com|aeg=|vaadatud=28.01.2020}}</ref> * Pidi hääletama kõik riigid.<ref name=":3" /> {| class="wikitable sortable" !Jrk !Riik !Keel !Esitaja !Laulu pealkiri !Tõlge |- |— |{{elv|Hispaania}} |[[Hispaania keel|hispaania]] |[[Blas Cantó]] |"Universo" |"Universum" |- |23 |{{elv|Holland}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Jeangu Macrooy]] |"Grow" |"Kasvada" |- |— |{{elv|Itaalia}} |[[Itaalia keel|itaalia]] |[[Diodato]] |"Fai rumore" |"Teha müra" |- |— |{{elv|Prantsusmaa}} |[[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Inglise keel|inglise]] |[[Tom Leeb]] |"The Best in Me" |"Parim minus" |- |— |{{elv|Saksamaa}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[Ben Dolic]] |"Violent Thing" |"Vägivaldne asi" |- |— |{{elv|Suurbritannia}} |[[Inglise keel|inglise]] |[[James Newman]] |"My Last Breath" |"Minu viimane hingetõmme" |} == Viited == {{viited}} == Märkused == {{märkused}} == Välislingid == {{commonskat|Eurovision Song Contest 2020|2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus}} * [http://www.eurovision.tv/ Ametlik koduleht] * [http://www.eurovisioon.ee/ Eurovisioon.ee] * [http://menu.err.ee/k/eurovisioon ERR-i Eurovisiooni-teemaline veebileht] {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:Rotterdam]] [[Kategooria:2020. aasta muusikas]] dykj5pwfnkf5b06oa5clg4xootl8ipm Royal Albert Hall 0 552001 7257548 5356499 2026-10-23T07:39:08Z Kuuskinen 33651 7257548 wikitext text/x-wiki {{koord}} {{Infokast hoone |nimi = Royal Albert Hall |omakeelne nimi = |pilt = Royal Albert Hall, London - Nov 2012.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[London]], [[Suurbritannia]] |stiil = |ehituse algus = 1867 |ehituse lõpp = 1871 |sissepühitsemine = 29. märts 1871 |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = 1996–2004 |aadress = |kõrgus = 41 m |arhitekt = [[George Gilbert Scott]] |peatöövõtja = Lucas Brothers |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} '''Royal Albert Hall''' on [[London]]i esinduslik [[kontserdimaja]], mis asub [[South Kensington|South Kensington]]i linnaosas. [[George Gilbert Scott]]i projekteeritud ehitis on pühendatud prints [[Albert (Saksi-Coburg-Gotha)|Albert]]ile ja selle avas tema lesk [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] kuninganna [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|Victoria]] kümme aastat pärast mehe surma aastal [[1871]]. ==Ajalugu== [[Fail:RAH Opening 1871 ILN.jpg|pisi|Kontserdimaja pidulik avamine 29. märtsil 1871 (''The Illustrated London News'', 8. aprill 1871)]] {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Albertopolis]] *[[Albert Memorial]] [[Kategooria:Londoni ehitised]] [[Kategooria:Kontserdimajad]] 6j1li4m7ju0seym97fy9j3i30qt9hb9 Albert (Saksi-Coburg-Gotha) 0 552090 7257550 6924011 2026-10-23T07:42:54Z Kuuskinen 33651 7257550 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Albert | pilt = Prince Albert of Saxe-Coburg-Gotha (cropped).png | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = Schloss Rosenau, [[Saksi-Coburg]] | surmaaeg = | surmakoht = [[Windsori loss]], [[Suurbritannia]] | abikaasa = [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|Victoria]] | lapsed = | sugulased = | autogramm = Queen Victoria Signature.svg | moodul = }} [[Fail:Prince Albert of Saxe-Coburg-Gotha by Franz Xaver Winterhalter.jpg|pisi|Prints Albert]] '''Prints Albert''' (Francis Albert Augustus Charles Emmanuel; 26. august [[1819]] [[Rosenau loss]] – 14. detsember [[1861]] [[Windsori loss]]) oli [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] kuninganna [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|Victoria]] abikaasa ning nende üheksa lapse isa. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Fail:Albert Hall and Albert Memorial Postcard c1903.png|pisi|[[Royal Albert Hall]]i ja [[Alberti memoriaal|Alberti memoriaali]] kujutav postkaart aastast 1903]] Prints Alberti nime kannavad [[London]]i esinduslik kontserdimaja [[Royal Albert Hall]] ja [[Alberti memoriaal]] linna esinduspargis [[Hyde Park]]is. [[Kategooria:Briti kuninglik perekond]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1819]] [[Kategooria:Surnud 1861]] oaaebbyq7qkt70gybvmo3iw3fxil8td Karvane unilook 0 562262 7257353 6763534 2026-10-22T16:54:49Z Svencapoeira 67038 7257353 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Karvane unilook | värvus = taimed | pilt = Karvane unilook1.jpg | pildi_seletus = Karvane unilook ''Sisymbrium loeselii'' | pildi_laius = 250px | pilt2 = Karvane unilook2.jpg | pildi2_seletus = Karvane unilook ''Sisymbrium loeselii'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Unilook]] ''Sisymbrium'' | liik = '''Karvane unilook''' | binaarne = ''Sisymbrium loeselii'' }} '''Karvane unilook''' (''Sisymbrium loeselii'') on [[Ristõielised|ristõieliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Ristõielised]] r3lsfq31xqo94c08f4nehptat9qfxwm 7257354 7257353 2026-10-22T16:55:00Z Svencapoeira 67038 7257354 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Karvane unilook | värvus = taimed | pilt = Karvane unilook1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Karvane unilook2.jpg | pildi2_seletus = Karvane unilook ''Sisymbrium loeselii'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Unilook]] ''Sisymbrium'' | liik = '''Karvane unilook''' | binaarne = ''Sisymbrium loeselii'' }} '''Karvane unilook''' (''Sisymbrium loeselii'') on [[Ristõielised|ristõieliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Ristõielised]] i27dm7dmsio0m3hvwhuzqd6rftjbmgj Andu Rämmer 0 562726 7257460 7060007 2026-10-22T22:16:58Z Morel 26171 pilt 7257460 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=august|aasta=2021}} [[Pilt:Andu Rämmer saamas doktoridiplomit rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel, 1. detsember 2018.jpg|pisi|Andu Rämmer saamas doktoridiplomit rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel, 1. detsembril 2018. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Andu Rämmer''' (sündinud [[27. märts]]il [[1964]]<ref>[https://www.inforegister.ee/746815-ID/ Andu Rämmer] Päring andmebaasis inforegister.ee. Vaadatud 22. juunil 2024</ref>) on eesti [[psühholoog]] ja [[sotsioloog]]. Ta lõpetas [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna sotsiaalpsühholoogia erialal.<ref>[https://lopetanud.ut.ee/LP_1994TY.html TARTU ÜLIKOOL. Põhiõppe lõpetanud 1994.aastal] TARTU ÜLIKOOL. Kõrghariduse esimese astme ja integreeritud õppe lõpetanud (alates 1985)</ref> [[1998]]. aastal sai ta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas teadusmagistri kraadi psühholoogia erialal.<ref>[https://lopetanud.ut.ee/MG_SO_00.html Sotsiaalteaduskond. Magistriõppe lõpetanutele antud kraadid] TARTU ÜLIKOOL. Magistriõppe lõpetamine. Vaadatud 22. juunil 2024</ref> Tema esimesed uurimused puudutasid muutusi sotsiaalses tunnetuses. Hiljem on ta põhjalikumalt uurinud väärtuste ja üldlevinud arusaamade kujunemist, innovatiivsete ideede levikut ja uute tehnoloogiate omaksvõttu avalikkuses. Suure osa tema teadustegevusest moodustavad noorsoouuringud – lisaks haridus- ja tööväärtustele ka noorsootöö problemaatika. Lisaks on ta õpetanud ainekursusi Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis sotsiaalpsühholoogiast, avalikust arvamusest, mitmekultuurilistest ühiskondadest ja sotsiaalse analüüsi meetoditest. Oma psühholoogiat ja sotsioloogiat ühendavas teadustegevuses on ta lähtunud enamasti [[Sotsiaalsete_representatsioonide_teooria|sotsiaalsete representatsioonide]] teooriast. Ta on uurinud ka väärtuste kujunemist. Tema doktoritöö teema oli "Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis"<ref>[https://dspace.ut.ee/handle/10062/58658], Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis.</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS|Andu_Rämmer}} {{JÄRJESTA:Rämmer, Andu}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] rvjk6s0yj4wvpuawn00hc3dxklfc688 Kuressaare massimõrv 0 569671 7257509 7000872 2026-10-23T06:09:47Z ~2026-56362-80 240328 7257509 wikitext text/x-wiki [[Fail:Victims of Soviet repressions in Kuressaare, Estonia, 1941.jpg|pisi|Nõukogude võimude poolt Kuressaares 1941. aasta juulis-septembris hukatud [[Kuressaare piiskopilinnus]]e hoovis.]] '''Kuressaare massimõrv (1941)''' oli [[NKVD]] jt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimuesindajate poolt [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|okupeeritud]] [[Eesti]]s juulis-septembris [[1941]] [[Saaremaa]]l [[Kuressaare]]s toime pandud [[inimsusvastane kuritegu]], kus mõrvati vähemalt 90 inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/pusinaitused/massimorva-malestusnaitus/|pealkiri=1941. aasta Kuressaare kommunistliku massimõrva mälestusnäitus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102204430/http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/pusinaitused/massimorva-malestusnaitus/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Läbiviimine == Süütute inimeste arreteerimise ja tapmise panid toime Nõukogude Liidu [[Balti laevastik|Läänemere sõjalaevastiku]] [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|rannakaitse eriosakond]] ja [[sõjatribunal]] koostöös [[Eesti NSV]] [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] ([[NKVD]]) Saaremaa osakonna, miilitsaosakonna ja [[hävituspataljon]]iga.<ref name=":0" /> == Avastamine == 21. septembril 1941, vahetult pärast seda, kui viimased Nõukogude väeüksused olid Kuressaarest lahkunud, algas [[Kuressaare piiskopilinnus|piiskopilinnuse]] hoovis arvatava kuritöö jälgede otsimine. 25. septembril avastati püssirohukeldri põranda alt mõnekümne sentimeetrise mullakihi alt 31 surnukehaga ühishaud. Inimkehad, käed [[okastraat|okastraadiga]] selja taha seotud, olid visatud läbisegi üksteise peale, kihtide vahele oli puistatud [[lubi|lupja]]. Kokku kümnest ühis- ja üksikhauast välja kaevatud surnukehad tuvastati, tehti meditsiiniline ekspertiis ning maeti seejärel kas linna- või mõrvatute kodukalmistutele.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:1941. aasta massimõrvad]] [[Kategooria:Kuressaare ajalugu]] eufpgio0ocizb3cy8j272en1wbp2eqj 7257529 7257509 2026-10-23T07:03:27Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2025-29448-51|~2025-29448-51]]. 7000872 wikitext text/x-wiki [[Fail:Victims of Soviet repressions in Kuressaare, Estonia, 1941.jpg|pisi|Nõukogude võimude poolt Kuressaares 1941. aasta juulis-septembris hukatud [[Kuressaare piiskopilinnus]]e hoovis.]] '''Kuressaare massimõrv (1941)''' oli [[NKVD]] jt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimuesindajate poolt [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|okupeeritud]] [[Eesti]]s juulis-septembris [[1941]] [[Saaremaa]]l [[Kuressaare]]s toime pandud [[inimsusvastane kuritegu]], kus mõrvati vähemalt 90 inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/pusinaitused/massimorva-malestusnaitus/|pealkiri=1941. aasta Kuressaare kommunistliku massimõrva mälestusnäitus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102204430/http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/pusinaitused/massimorva-malestusnaitus/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Läbiviimine == Süütute inimeste arreteerimise ja tapmise panid toime Nõukogude Liidu [[Balti laevastik|Läänemere sõjalaevastiku]] [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|rannakaitse eriosakond]] ja [[sõjatribunal]] koostöös [[Eesti NSV]] [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] ([[NKVD]]) Saaremaa osakonna, miilitsaosakonna ja [[hävituspataljon]]iga.<ref name=":0" /> == Avastamine == 21. septembril 1941, vahetult pärast seda, kui viimased Nõukogude väeüksused olid Kuressaarest lahkunud, algas [[Kuressaare piiskopilinnus|piiskopilinnuse]] hoovis arvatava kuritöö jälgede otsimine. 25. septembril avastati püssirohukeldri põranda alt mõnekümne sentimeetrise mullakihi alt 31 surnukehaga ühishaud. Inimkehad, käed [[okastraat|okastraadiga]] selja taha seotud, olid visatud läbisegi üksteise peale, kihtide vahele oli puistatud [[lubi|lupja]]. Kokku kümnest ühis- ja üksikhauast välja kaevatud surnukehad tuvastati, tehti meditsiiniline ekspertiis ning maeti seejärel kas linna- või mõrvatute kodukalmistutele.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]] [[Kategooria:1941. aasta massimõrvad]] [[Kategooria:Kuressaare ajalugu]] 3hhgdmcpwmchd4n5wwa5aomi11q58jy 66 (Tallinna bussiliin) 0 571201 7257640 7236657 2026-10-23T11:26:00Z MorsMe 217455 7257640 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Randla|lõpppeatus=Priisle|number=66|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/66/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=65|järgmine liin=67|järgmine=67 (Tallinna bussiliin)|eelmine=65 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/66/a-b]|uuendus=20. august 2026|pilt=Liin 66 Laagna teel.jpg|läbi=Reidi tee|avati=*2002 *2019|suleti=2003|logo=Solaris Urbino IV 12 CNG at route 66 at Toompuiestee avenue, October 2026.jpg}} [[Fail:TAK_buses_in_Priisle.JPG|pisi|Priisle]] '''66''' on [[Tallinn]]a [[Buss|bussiliin]], mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. [[Tallinna ühistranspordiliinid|Bussiliin]] ühendab [[Priisle]] asumit [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] [[Pelguranna]] asumiga [[Põhja-Tallinn|Põhja-Tallinnas]], läbides mõlemal suunal nii Tallinna sadama piirkonna kui [[Balti jaam|Balti jaama]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tallinna Linnavalitsus|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Reidi-tee-toob-uue-bussiliini-nr-66-2?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35|pealkiri=Reidi tee toob uue bussiliini nr 66|väljaanne=Tallinna Linnavalitsus|aeg=22. november 2019|vaadatud=27.11.2019|arhiivimisaeg=4.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211204132049/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Reidi-tee-toob-uue-bussiliini-nr-66-2?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35|url-olek=ei tööta}}</ref> Liini teenindavad madala sisenemisega kolmeukselised bussid ja see töötab iga päev kella 5–24. Tipptunnil on busside intervall keskmiselt 20 minutit, väljaspool tipptundi 25–30 minutit.<ref name=":0" /> Tööpäeviti teenindab liini kuus bussi, neist neli hommikust õhtuni ja kaks tipptundide ajal, nädalavahetusel sõidab liinil viis bussi, neist neli hommikust õhtuni ja üks ainult päevasel ajal. Tegemist on esimese otseliiniga Lasnamäe ja Põhja-Tallinna vahel. Liini loomist põhjendati vajadusega suunata reisijate voogu kesklinnast väljapoole.<ref name=":0" /> 66. liin alustas opereerimist [[Reidi tee]] avamisel 29. novembril 2019. Enne 2003. aastat on samanumbriline buss sõitnud Peterburi tee ja Lasnamäe vahet. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |2002 |mai 2003 |Peterburi tee - Priisle - Seli - Peterburi tee | |- |november 2019 | |Pelguranna - Helme - Uus-Sadama - Priisle | |- |mai 2023 | |Pelguranna - Helme - D-Terminal - Priisle | |} Alates 12.09.2026 kuni 13.09.2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõidab marsruudil Priisle - Sõle - Viru - D-Terminal - Pelguranna (ilma Kolde puiesteel) == Peatused == Liini avamine tõi Tallinna ka mitu uut bussipeatust: Mustakivisilla ja Taevapuna peatuse [[Punane tänav|Punasel tänaval]], Reidi tee, Pikksilma ja Uus-Sadama peatuse [[Reidi tee|Reidi teel]], Siimeoni ja Ahtri peatuse Ahtri tänaval, Supelranna peatuse [[Pelguranna tänav|Pelguranna tänaval]] ja Rannapargi ja Helme peatuse [[Kolde puiestee|Kolde puiesteel]]. Tulenevalt asjaolust, et Reidi tee ja Uus-Sadama tänava ristmiku piirkonna peatus otsustati nimetada Uus-Sadama peatuseks, muudeti Narva maanteel asuv Uus-Sadama peatus liini avamise järel L. Koidula peatuseks.<ref>{{Netiviide|autor=Gnadenteich, Uwe|url=https://leht.postimees.ee/6835856/tallinnas-hakkavad-toole-uued-bussiliinid|pealkiri=Tallinnas hakkavad tööle uued bussiliinid|väljaanne=Postimees|aeg=27.11.2019|vaadatud=27.11.2019}}</ref> '''Priisle-Pelguranna''' Priisle, Rauna, Kiviku, Mustakivi, Mustakivisilla, Taevapuna, Pikri, P. Pinna, J. Smuuli tee, Kalevipoja, Liikuri, Lasnamägi, Oruvärava, Oru, Reidi tee, Pikksilma, Reisisadama D-terminal, Siimeoni, Linnahall, Balti jaam, Kelmiküla, Ristiku, Sõle, Ädala, Kolde puiestee, Nisu, Ehte, Kari, Randla '''Pelguranna-Priisle''' Randla, Pelguranna, Supelranna, Rannapargi, Helme, Kolde puiestee, Ädala, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam, Linnahall, Ahtri, Siimeoni, Reisisadama D-terminal, Uus-Sadama, Pikksilma, Reidi tee, Oru, Lasnamägi, Liikuri, Kalevipoja, P. Pinna, Lasnamäe turg, Pikri, Taevapuna, Mustakivisilla, Mustakivi, Kiviku, Rauna, Priisle.{{teekaart}} == Liini planeerimine == Marsruuti planeerides kaaluti võimalust, et bussiliin hakkaks läbima Kotzebue, Telliskivi ja Kalaranna tänavat ning selle tarbeks loodi ka bussipeatus Kotzebue tänavale Kalamaja muuseumi ette. Hilisema analüüsi ja proovisõitude järel otsustati aga siiski Suurtüki tänava, Toompuiestee, Tehnika tänava ja Paldiski maantee kasuks. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo põhjendas otsust suure liikluskoormusega Telliskivi tänaval, kuhu ei ole mõistlik bussi käima panna.<ref>{{Netiviide|autor=Gnadenteich, Uwe|url=https://leht.postimees.ee/6828479/kalamaja-sai-bussiliini-asemel-kasutu-peatuse|pealkiri=Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse|väljaanne=Postimees|aeg=18. november 2019|vaadatud=27.11.2019}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/66/a-b Tallinna 66 liini sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ocoujol9haxx6a08ktezn2hf3lj2vgk Professor Peeter Tulviste mälestusfond 0 577110 7257331 6849164 2026-10-22T16:21:07Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti fondid]] 7257331 wikitext text/x-wiki '''Professor Peeter Tulviste mälestusfond''' on professor [[Peeter Tulviste]] mälestuse jäädvustamiseks [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[2017]] Tartus asutatud [[stipendium]]ifond, mille eesmärk on toetada ja tunnustada üliõpilasi ja noorteadlasi, kes on ühiskondlikult aktiivsed ning panustavad silmapaistva õppe- ja teadustööga Eesti ühiskonna edendamisse. Fondi asutasid [[Tartu Ülikool]], [[Tartu Linnavalitsus]], [[Tartu Rotary Klubi]], [[Eesti Psühholoogide Liit]] ja [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]. Stipendiumi suurus on 5000 eurot.<ref name="SAUT1" /> ==Stipendiumi laureaadid== * 2017./2018. õppeaasta – [[Ester Oras]], Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia vanemteadur <ref name="SAUT1" /> * 2018./2019. õppeaasta – [[Vladimir Sazonov]], Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kultuuriteaduste instituudi Lähis-Ida uuringute vanemteadur <ref name="laureaat2019" /> * 2019./2020. õppeaasta – [[Andra Siibak]], Tartu Ülikooli meediauuringute professor <ref name="laureaat2020" /> * 2020./2021. õppeaasta – stipendiumi välja ei antud * 2021./2022. õppeaasta – [[Mari-Liis Madisson]], Tartu Ülikooli semiootika teadur <ref name="laureaat2022" /> * 2022./2023. õppeaasta – [[Dmitri Rozgonjuk]], Tartu Ülikooli teadlane, kes on uurinud nutiseadmete kasutamise mõju mõtlemisele, meeleolule ja käitumisele <ref name="laureaat2023" /> * 2023./2024. õppeaasta – [[Mari Tõrv]], Tartu Ülikooli teadlane, kes tegeleb arheoloogilise kultuuripärandi mõtestamise ja kaitsmisega <ref name="laureaat2024" /> * 2024./2025. õppeaasta – [[Uku Tooming]], Tartu Ülikooli teadlane, kes tegeleb teoreetilises filosoofias [[vaimufilosoofia]], [[esteetika]] ja [[epistemoloogia]]ga <ref name="laureaat2025" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SAUT1">{{Netiviide |autor=Tartu Ülikooli sihtasutus |url=https://sihtasutus.ut.ee/fondid/statuut-professor-peeter-tulviste-malestusfond |pealkiri=Professor Peeter Tulviste mälestusfond |vaadatud=21.02.2020}}</ref> <ref name="laureaat2019">{{Netiviide |autor=Tartu Ülikooli sihtasutus |url=https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2018-2019-aasta-peeter-tulviste-malestusfondi-stipendium |pealkiri=2018./2019. aasta professor Peeter Tulviste mälestusfondi stipendium |vaadatud=21.02.2020}}</ref> <ref name="laureaat2020">{{Netiviide |autor=Tartu Ülikool |url=https://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-kuulutas-vabariigi-aastapaeva-aktusel-valja-kaks-stipendiaati |pealkiri=Tartu Ülikool kuulutas vabariigi aastapäeva aktusel välja kaks stipendiaati |aeg=21.02.2020 |vaadatud=21.02.2020}}</ref> <ref name="laureaat2022">{{Netiviide |autor=Tartu Ülikool |url=https://sihtasutus.ut.ee/uudised/professor-peeter-tulviste-selleaastane-malestusfondi-preemia-laureaat-on-mari-liis-madisson |pealkiri=Professor Peeter Tulviste selleaastane mälestusfondi preemia laureaat on Mari-Liis Madisson |aeg=22.02.2022 |vaadatud=09.01.2023}}</ref> <ref name="laureaat2023">{{Netiviide |autor=Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/sisu/professor-peeter-tulviste-malestusfondi-preemia-selleaastane-laureaat-dmitri-rozgonjuk |pealkiri=Professor Peeter Tulviste mälestusfondi preemia selleaastane laureaat on Dmitri Rozgonjuk |aeg=23.02.2023 |vaadatud=13.03.2023}}</ref> <ref name="laureaat2024">{{Netiviide |autor=Tartu Ülikool |url=https://sihtasutus.ut.ee/uudised/professor-peeter-tulviste-malestusfondi-preemia-laureaat-on-mari-torv |pealkiri=Professor Peeter Tulviste mälestusfondi preemia laureaat on Mari Tõrv |aeg=24.02.2024 |vaadatud=05.09.2024}}</ref> <ref name="laureaat2025">{{Netiviide |autor=Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/uudis/professor-peeter-tulviste-malestusfondi-preemia-laureaat-uku-tooming |pealkiri=Professor Peeter Tulviste mälestusfondi preemia laureaat on Uku Tooming |aeg=21.02.2024 |vaadatud=25.02.2025}}</ref> }} ==Välislingid== *[[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/4291999/tegevust-alustas-professor-peeter-tulviste-malestusfond Tegevust alustas professor Peeter Tulviste mälestusfond]. Tartu Postimees, 28. oktoober 2017 [[Kategooria:Eesti auhinnad]] [[Kategooria:Eesti fondid]] eiid5re1ys2eo7uhpde3fmxn8lau383 Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 0 579079 7257510 7064717 2026-10-23T06:10:59Z ~2026-56362-80 240328 7257510 wikitext text/x-wiki {{liita|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}} ''See on ülevaade okupeeritud Eestis [[NSVL|Nõukogude okupatsioonivõimude]] repressiivpoliitikat teostanud ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]] toime pannud asutustest ning nende tegevusest aastatel 1940–1941. {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Victims of Soviet repressions in Kuressaare, Estonia, 1941.jpg|pisi|[[NKVD]] ja Nõukogude relvaüksuste poolt [[Kuressaare]]s 1941. aasta juulis-septembris hukatud [[Kuressaare piiskopilinnus]]e hoovis]] [[17. juuni]]l [[1940]] okupeeris NSV Liidu sõjavägi kogu Eesti territooriumi. Selle toel korraldati [[juunipööre|21. juuni 1940 riigipööre]] ning seati ametisse nukuvalitsus ([[Johannes Varese valitsus]]). [[6. august]]il 1940 annekteeriti Eesti [[NSV Liit]]u. 1940. aastal vangistasid Nõukogude võimuorganid Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati. Teadaolevatel andmetel hukati 1940. aastal vangistatutest vähemalt 250 ja vangistuses suri ligi 500; 1941. aastal vangistatutest hukati üle 1600 ja vangistuses suri ligi 4000{{lisa viide}}. Okupatsioonivõimud moodustasid Eesti NSV-s repressiivorganite võrgustiku, kuhu kuulusid [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] (NKVD) [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e operatiivgrupp Eestis, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat#Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsus (1940-1941)|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Valitsus]], [[vastuluure]]osakonnad, salajas-poliitilised osakonnad, [[Punaarmee]] [[eriosakond|eriosakonnad ja 3. osakonnad]] ning [[Erinõupidamine|Erinõupidami]]sed – "troikad" ning [[sõjatribunal]]id. Eestis rajati 1940. aasta sügisest 1941. aasta varakevadeni 21 mitmesugust sõjaväeosade ja ettevõtete eriosakonda<ref name="Majad täis mälestusi" />. ==Repressiivasutused Tallinnas ja Eestis== * Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi [[Erinõupidamine]], mille asukoht oli Tallinnas endises Eesti [[Sõjaministeerium]]i hoones [[Pagari tänav]]a majas nr 1<ref name="Majad täis mälestusi" />; * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi siseväed|NSV Liidu SARKi sisevägede]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi vägede 2. Raudteeehitiste valve diviis|Raudteeehitiste valve vägede]] [[Erinõupidamine]], mis asus Tallinnas [[Nunne tänav]]a ja [[Suur-Kloostri tänav]]a nurgal<ref name="Majad täis mälestusi" />, Nunne tänav maja nr 18; * [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti Laevastiku]] [[eriosakond|3. osakond]] asus Tallinnas [[Poska tänav]] majas nr 10, aastail 1940–1941 ja [[Raua tänav]]a majas nr 14, aastail 1940–1941 ja 1944– <ref name="Majad täis mälestusi" />. Ülem diviisikomissar [[Aleksei Lebedev]]. [[Punalipulise Balti Laevastiku Sõjatribunal]] asus Tallinnas aadressil [[Roosikrantsi tänav]] 4B, kus mõisteti kinnipeetuile [[kõrgeim karistusmäär]] ning viidi ka sama maja keldris täide. * Nõukogude [[Sõjatribunal]] tegutses, [[Wismari tänav]] majas nr 17 ja ka [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] majas nr 11, nn [[Lloydi maja]]s<ref name="Majad täis mälestusi" />; {{vaata|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse operatiivgrupp Eestis}} {{vaata|Eestimaa Kommunistlik Partei}}, [[EK(b)P Keskkomitee]], [[EK(b)P KK büroo]], [[NLKP]] {{vaata|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat}} {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat}} {{vaata|Eesti NSV Prokuratuur}} (Peaprokurör [[Kaarel Paas]], Virumaa maakonna prokuröri kohusetäitja [[Karl Rossi]] (−31.12.1942 Velikije Luki), Läänemaa maakonna prokurör [[Harald Kareva]]<ref name="O0Id4" />) {{vaata|Balti Erisõjaväeringkonna SARKi vägede Sõjaväeprokuratuur}} {{vaata|Balti Erisõjaväeringkonna Sõjatribunal}} {{vaata|Balti Erisõjaväeringkonna SARKi vägede Sõjatribunal}} {{vaata|8. armee Sõjatribunal}} {{vaata|Punalipulise Balti laevastiku Staabi 3. osakond}} {{vaata|Punalipulise Balti Laevastiku Sõjatribunal}} Vaata ka repressioonide läbiviimist toetanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi siseväed Eestis|NSV Liidu SARKi sisevägede loetelu]] ja Eesti välispiiri ja väljasõitu Eestist kontrollinud [[NSV Liidu piirivalve Eestis#NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941|NSV Liidu piirivalveüksused Eestis]]. ;'''Täiendavad repressiivorganid pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust''' *[[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] tagalavalve, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kindralleitnant]] [[Nikolai Golovko]]; *Põhjarinde tagalavalve, ülema asetäitja, Põhjarinde eriosakonna ülem 3. järgu komissar [[Pavel Kuprin]]; *[[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] tagalavalve, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik [[Leonid Golovkin]], millele allus piirivalvuritest moodustatud laskur[[rood]]. Saabi asukoht oli [[Tapa]]l, Kooli tänav 13. majas, hiljem [[Vohnja]]s ja [[Oru (Aseri)|Oru]]l; *8. armee Staabi 3. osakond (alates 17. juulist 1941. aastast – [[Eriosakond]]), *Punalipulise Balti laevastiku Staabi 3. osakond (alates 17. juulist 41. aastast – [[Eriosakond]]), ülem diviisikomissar [[Aleksei Lebedev]] *PBL rannakaitse Saaremaa staabi 3. osakond, ülem vanempoliitjuht [[Mihhail Pavlovski]]; *PBL rannakaitse Hiiumaa staabi 3. osakond, Hiiumaal, ülem [[Mihhail Mihhailov]]; *[[Hävituspataljonid Eestis|Eesti NSV hävituspataljonide operatiivgrupp]], ülem [[Grigori Okojev]]; [[Mihhail Pasternak]] ==Repressiivasutuste tegevus Tallinnas ja Eestis== Esialgsed arreteeritavate nimekirjad koostasid [[NKVD]] ja NKGB töötajad maakonna- ja linnaosakondades, mille kinnitasid NKVD ja NKGB osakondade ülemad. Nimekirjad kinnitasid vabariiklikul tasemel ENSV NKVD (hiljem NKGB) ülem Boris Kumm või tema asetäitja Aleksei Škurin. *Arreteerimised viidi läbi [[Eesti NSV prokurör]]i [[Kaarel Paas]]i või tema asetäitja Eriasjades [[Sergei Nikiforov]] või Eriasjade osakonna prokuröride sanktsiooni alusel või nn sõjalistes süütegudes Balti ringkonna NKVD vägede [[Sõjatribunal]]i prokuröri Palkini – loal, kes kinnitasid ka süüdistuskokkuvõtte. Kohtuotsused vormistasid peale NKVD vägede [[Sõjatribunal]]i ka veel SARKi Raudteevägede Sõjatribunalid, [[Balti Sõjaväeringkond|Balti Sõjaväeringkonna]] [[Sõjatribunal]], NSV Liidu [[Punaarmee]] [[8. Armee (NSV Liit)|8. Armee]] Sõjatribunal, [[Punalipuline Balti Laevastik|Balti Laevastik]]u Sõjatribunal ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine]]. Vaata ka 1941. aasta ''[[Juuniküüditamine]]'', 1949. aasta ''[[Märtsiküüditamine]]'' {{kas|Aastatel [[1940]] – [[1941]] mõisteti [[Eesti]]s tegutsenud [[Erinõupidamine|Erinõupidamiste]] ja eriliigiliste [[Sõjatribunal]]ide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas}}{{lisa viide}}. * 1941. aasta juunist oktoobrini hukati 2199 tuvastatud isikut. * ([[massimõrv Tartu vanglas]], kus [[8. juuli|8.]]/[[9. juuli]] öösel lasti maha 192/{{kas|198}} inimest: 172 meest ja 20 naist. Ohvritele tulistati püstolist pähe, enamasti näkku. Laibad heideti kaevu või maeti vanglaõuele. * Tallinnas Pirital, [[Klaus Scheel|Sheeli krundil]], kus ühes hauas avastati 1942. aastal 14 mehe ja ühe naise laibad, kes olid sinna maetud elusalt. Ohvrite käed olid selja taha kinni seotud ja selleks, et ohvrid ei saaks karjuda, suhu topitud suur riidetropp. Kuna mahalaskmisel relvade paugud võinuks äratada ümbruskonnas tähelepanu, maeti inimesed hauda elusalt. Haudade avamisel laipade ülevaatamisel ja lahkas, leiti nende hingetorudes ja kopsus liiva. Mõrvatuil peale lämbumise teisi surmapõhjusi ei olnud. Laipadel oli küll peksmise ja piinamise jälgi, kuid need ei põhjustanud nende surma. Seal mõrvatutest on teada 78 inimest<ref name="Majad täis mälestusi" />. * [[Saaremaa]]l [[Kuressaare]]s vanglana kasutatud keskaegse [[Kuressaare piiskopilinnus]]e territooriumil mõrvati 18. september 1941. aastal Balti rajooni Rannakaitse Staabi [[Sõjatribunal]]i otsusega (Staabi eriosakonna, mille asukoht oli [[Lossi tänav(Kuressaare)|Lossi tänav]] majas nr 27 ja mille ülem oli vanempolitruk [[Mihhail Pavlovski|Mihhail P. Pavlovski]]<ref name="QyoRl" />) <ref name="lSBQH" /> 90 inimest, 87 meest ja 3 naist<ref name="QyoRl" />. * [[Saaremaa]]lt [[Iide]] külast leiti 20 ja [[Salme vald|Salme vallast]] 25 mõrvatut. * [[Viljandi]] vanglas hukati 8. juulil 1941 ja maeti samas õue kaevatud auku 10 meest ja üks 14-aastane poiss, ühel haavatul õnnestus august välja ronida ja põgeneda. *[[Läänemaa]]l, [[Lihula]]s – [[9. juuli]]l toime pandud 6 inimese ja [[Haapsalu]]s 11 inimese hukkamised. [[Tallinn]]as [[23. juuni]]l 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari [[Boris Kumm]]i või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa [[Üldvangla nr 1|üldvanglast nr 1]] (nn [[Patarei vangla]]) [[Pagari tänav]]a sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 1., 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant [[Arnold Brenner]] ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|RJRK]] 3. osakonna ülem [[Sergei Kingissepp]]<ref name="sfvoa" />. Kinnipidamiskohtadena kasutati ka [[Keskvangla]]t ja [[Kawe kelder|Kawe keldrit]] Pärnu maanteel – Tallinna Miilitsavalitsuse nn. miilitsa arestimaja. Punaarmeelaste ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]]/[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NKGB]] ja [[hävituspataljonid]]e poolt mõrvati tsiviilisikud. Nende hulgas oli ka mõnikümmend isikut, kes võitlesid metsavendadena Punaarmee ja hävituspataljonide vastu. 1940. aastal vangistati Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti [[NSV Liit|NSV Liidu]] vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati. Olemasolevatel andmetel hukati 1940. aastal vangistatutest vähemalt 250 ja vangistuses suri ligi 500; 1941. aastal vangistatutest hukati üle 1600 ja vangistuses suri ligi 4000{{lisa viide}}. == Vaata ka == *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] *[[Hävituspataljonid Eestis]] *[[Juuniküüditamine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Majad täis mälestusi">[http://kultuur.elu.ee/ke490_majad.htm Majad täis mälestusi]</ref> <ref name="O0Id4">Mati Mandel, [https://web.archive.org/web/20140222055736/http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=415:maapealne-porgu-lihula-mail&catid=102:lihula-1941-a&Itemid=276 Maapealne põrgu Lihula mail], Lääne Elu, 7. juulil 2001.</ref> <ref name="QyoRl">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=134&Itemid=162&lang=et Kuressaare veretöö]</ref> <ref name="lSBQH">Max Jakobsoni Inimsusevastaste tegude uurimise komisjon https://web.archive.org/web/20070609223111/http://www.historycommission.ee/temp/pdf/conclusions_ee.pdf</ref> <ref name="sfvoa">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/uelevaated-okupatsiooniajast/23-rahva-haevitamine |pealkiri=RAHVA HÄVITAMINE. Arreteerimised 1940–1941 |vaadatud=2013-08-01 |arhiivimisaeg=2013-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131005185230/http://www.okupatsioon.ee/et/uelevaated-okupatsiooniajast/23-rahva-haevitamine |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == *"Kuressaare kalmistul leiti uus kommunistide terrori ohvrite ühishaud". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 64, 4. juuni 1942, lk 1. *"Punaste teine suurem haarang Eesti rahva hävitamiseks". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 75, 30. juuni 1942, lk 3. * Sortside saladused. I–III, Koostaja [[Leo Levala]]. Tartu, Tungal, 1993–1994. * Sortside saladused IV. [[Tungal]], 1996 * Sortside saladused IX. Virumaa kommunistid kutsetööl. [[Mart Arold]]. Kirjastus: Tungal, Tartu, 1999: ISBN 9986905059 * Sortside saladused XI, Tallinn-Harju kommunistid kutsetööl. Tartu, Tungal, * Sortside saladused XII. Tungal, 2001 * "Hävitajad. Nõukogude hävituspataljonlased Eestis 1944 – 1945", [[Valdur Ohman]] ja [[Tiit Noormets]]. ==Välislingid== *[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/332-360.pdf INDIVIDUALS SENTENCED TO DEATH AND EXECUTED IN ESTONIA IN 1940–1941 BY DIFFERENT WAR TRIBUNALS.] *[[Viktor Niitsoo]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/4/2001-4-Viktor_Niitsoo_lk32-37.pdf Relvastamata vastupanu Eestis aastail 1940.41], Tuna 2001/4 lk 32–37 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis|aeg= 1940–1941|järgnev=[[Holokaust Eestis]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)]]|aeg=|järgnev=[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]]}} {{lõpp}} {{Nõukogude okupatsioon Eestis}} [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] mt5czdlmy96nsxupzqibdewlb44ujhp 7257535 7257510 2026-10-23T07:05:17Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. 7064717 wikitext text/x-wiki {{liita|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}} ''See on ülevaade okupeeritud Eestis [[NSVL|Nõukogude okupatsioonivõimude]] repressiivpoliitikat teostanud ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]] toime pannud asutustest ning nende tegevusest aastatel 1940–1941. {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Victims of Soviet repressions in Kuressaare, Estonia, 1941.jpg|pisi|[[NKVD]] ja Nõukogude relvaüksuste poolt [[Kuressaare]]s 1941. aasta juulis-septembris hukatud [[Kuressaare piiskopilinnus]]e hoovis]] [[17. juuni]]l [[1940]] okupeeris NSV Liidu sõjavägi kogu Eesti territooriumi. Selle toel korraldati [[juunipööre|21. juuni 1940 riigipööre]] ning seati ametisse nukuvalitsus ([[Johannes Varese valitsus]]). [[6. august]]il 1940 annekteeriti Eesti [[NSV Liit]]u. 1940. aastal vangistasid Nõukogude võimuorganid Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati. Teadaolevatel andmetel hukati 1940. aastal vangistatutest vähemalt 250 ja vangistuses suri ligi 500; 1941. aastal vangistatutest hukati üle 1600 ja vangistuses suri ligi 4000{{lisa viide}}. Okupatsioonivõimud moodustasid Eesti NSV-s repressiivorganite võrgustiku, kuhu kuulusid [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] (NKVD) [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e operatiivgrupp Eestis, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat#Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsus (1940-1941)|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Valitsus]], [[vastuluure]]osakonnad, salajas-poliitilised osakonnad, [[Punaarmee]] [[eriosakond|eriosakonnad ja 3. osakonnad]] ning [[Erinõupidamine|Erinõupidami]]sed – "troikad" ning [[sõjatribunal]]id. Eestis rajati 1940. aasta sügisest 1941. aasta varakevadeni 21 mitmesugust sõjaväeosade ja ettevõtete eriosakonda<ref name="Majad täis mälestusi" />. ==Repressiivasutused Tallinnas ja Eestis== * Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi [[Erinõupidamine]], mille asukoht oli Tallinnas endises Eesti [[Sõjaministeerium]]i hoones [[Pagari tänav]]a majas nr 1<ref name="Majad täis mälestusi" />; * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi siseväed|NSV Liidu SARKi sisevägede]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi vägede 2. Raudteeehitiste valve diviis|Raudteeehitiste valve vägede]] [[Erinõupidamine]], mis asus Tallinnas [[Nunne tänav]]a ja [[Suur-Kloostri tänav]]a nurgal<ref name="Majad täis mälestusi" />, Nunne tänav maja nr 18; * [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti Laevastiku]] [[eriosakond|3. osakond]] asus Tallinnas [[Poska tänav]] majas nr 10, aastail 1940–1941 ja [[Raua tänav]]a majas nr 14, aastail 1940–1941 ja 1944– <ref name="Majad täis mälestusi" />. Ülem diviisikomissar [[Aleksei Lebedev]]. [[Punalipulise Balti Laevastiku Sõjatribunal]] asus Tallinnas aadressil [[Roosikrantsi tänav]] 4B, kus mõisteti kinnipeetuile [[kõrgeim karistusmäär]] ning viidi ka sama maja keldris täide. * Nõukogude [[Sõjatribunal]] tegutses, [[Wismari tänav]] majas nr 17 ja ka [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] majas nr 11, nn [[Lloydi maja]]s<ref name="Majad täis mälestusi" />; {{vaata|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse operatiivgrupp Eestis}} {{vaata|Eestimaa Kommunistlik Partei}}, [[EK(b)P Keskkomitee]], [[EK(b)P KK büroo]], [[NLKP]] {{vaata|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat}} {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat}} {{vaata|Eesti NSV Prokuratuur}} (Peaprokurör [[Kaarel Paas]], Virumaa maakonna prokuröri kohusetäitja [[Karl Rossi]] (−31.12.1942 Velikije Luki), Läänemaa maakonna prokurör [[Harald Kareva]]<ref name="O0Id4" />) {{vaata|Balti Erisõjaväeringkonna SARKi vägede Sõjaväeprokuratuur}} {{vaata|Balti Erisõjaväeringkonna Sõjatribunal}} {{vaata|Balti Erisõjaväeringkonna SARKi vägede Sõjatribunal}} {{vaata|8. armee Sõjatribunal}} {{vaata|Punalipulise Balti laevastiku Staabi 3. osakond}} {{vaata|Punalipulise Balti Laevastiku Sõjatribunal}} Vaata ka repressioonide läbiviimist toetanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi siseväed Eestis|NSV Liidu SARKi sisevägede loetelu]] ja Eesti välispiiri ja väljasõitu Eestist kontrollinud [[NSV Liidu piirivalve Eestis#NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941|NSV Liidu piirivalveüksused Eestis]]. ;'''Täiendavad repressiivorganid pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust''' *[[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] tagalavalve, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kindralleitnant]] [[Nikolai Golovko]]; *Põhjarinde tagalavalve, ülema asetäitja, Põhjarinde eriosakonna ülem 3. järgu komissar [[Pavel Kuprin]]; *[[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] tagalavalve, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik [[Leonid Golovkin]], millele allus piirivalvuritest moodustatud laskur[[rood]]. Saabi asukoht oli [[Tapa]]l, Kooli tänav 13. majas, hiljem [[Vohnja]]s ja [[Oru (Aseri)|Oru]]l; *8. armee Staabi 3. osakond (alates 17. juulist 1941. aastast – [[Eriosakond]]), *Punalipulise Balti laevastiku Staabi 3. osakond (alates 17. juulist 41. aastast – [[Eriosakond]]), ülem diviisikomissar [[Aleksei Lebedev]] *PBL rannakaitse Saaremaa staabi 3. osakond, ülem vanempoliitjuht [[Mihhail Pavlovski]]; *PBL rannakaitse Hiiumaa staabi 3. osakond, Hiiumaal, ülem [[Mihhail Mihhailov]]; *[[Hävituspataljonid Eestis|Eesti NSV hävituspataljonide operatiivgrupp]], ülem [[Grigori Okojev]]; [[Mihhail Pasternak]] ==Repressiivasutuste tegevus Tallinnas ja Eestis== Esialgsed arreteeritavate nimekirjad koostasid [[NKVD]] ja NKGB töötajad maakonna- ja linnaosakondades, mille kinnitasid NKVD ja NKGB osakondade ülemad. Nimekirjad kinnitasid vabariiklikul tasemel ENSV NKVD (hiljem NKGB) ülem Boris Kumm või tema asetäitja Aleksei Škurin. *Arreteerimised viidi läbi [[Eesti NSV prokurör]]i [[Kaarel Paas]]i või tema asetäitja Eriasjades [[Sergei Nikiforov]] või Eriasjade osakonna prokuröride sanktsiooni alusel või nn sõjalistes süütegudes Balti ringkonna NKVD vägede [[Sõjatribunal]]i prokuröri Palkini – loal, kes kinnitasid ka süüdistuskokkuvõtte. Kohtuotsused vormistasid peale NKVD vägede [[Sõjatribunal]]i ka veel SARKi Raudteevägede Sõjatribunalid, [[Balti Sõjaväeringkond|Balti Sõjaväeringkonna]] [[Sõjatribunal]], NSV Liidu [[Punaarmee]] [[8. Armee (NSV Liit)|8. Armee]] Sõjatribunal, [[Punalipuline Balti Laevastik|Balti Laevastik]]u Sõjatribunal ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine]]. Vaata ka 1941. aasta ''[[Juuniküüditamine]]'', 1949. aasta ''[[Märtsiküüditamine]]'' {{kas|Aastatel [[1940]] – [[1941]] mõisteti [[Eesti]]s tegutsenud [[Erinõupidamine|Erinõupidamiste]] ja eriliigiliste [[Sõjatribunal]]ide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas}}{{lisa viide}}. * 1941. aasta juunist oktoobrini hukati 2199 tuvastatud isikut. * ([[massimõrv Tartu vanglas]], kus [[8. juuli|8.]]/[[9. juuli]] öösel lasti maha 192/{{kas|198}} inimest: 172 meest ja 20 naist. Ohvritele tulistati püstolist pähe, enamasti näkku. Laibad heideti kaevu või maeti vanglaõuele. * Tallinnas Pirital, [[Klaus Scheel|Sheeli krundil]], kus ühes hauas avastati 1942. aastal 14 mehe ja ühe naise laibad, kes olid sinna maetud elusalt. Ohvrite käed olid selja taha kinni seotud ja selleks, et ohvrid ei saaks karjuda, suhu topitud suur riidetropp. Kuna mahalaskmisel relvade paugud võinuks äratada ümbruskonnas tähelepanu, maeti inimesed hauda elusalt. Haudade avamisel laipade ülevaatamisel ja lahkas, leiti nende hingetorudes ja kopsus liiva. Mõrvatuil peale lämbumise teisi surmapõhjusi ei olnud. Laipadel oli küll peksmise ja piinamise jälgi, kuid need ei põhjustanud nende surma. Seal mõrvatutest on teada 78 inimest<ref name="Majad täis mälestusi" />. * [[Saaremaa]]l [[Kuressaare]]s vanglana kasutatud keskaegse [[Kuressaare piiskopilinnus]]e territooriumil mõrvati 18. september 1941. aastal Balti rajooni Rannakaitse Staabi [[Sõjatribunal]]i otsusega (Staabi eriosakonna, mille asukoht oli [[Lossi tänav(Kuressaare)|Lossi tänav]] majas nr 27 ja mille ülem oli vanempolitruk [[Mihhail Pavlovski|Mihhail P. Pavlovski]]<ref name="QyoRl" />) <ref name="lSBQH" /> 90 inimest, 87 meest ja 3 naist<ref name="QyoRl" />. * [[Saaremaa]]lt [[Iide]] külast leiti 20 ja [[Salme vald|Salme vallast]] 25 mõrvatut. * [[Viljandi]] vanglas hukati 8. juulil 1941 ja maeti samas õue kaevatud auku 10 meest ja üks 14-aastane poiss, ühel haavatul õnnestus august välja ronida ja põgeneda. *[[Läänemaa]]l, [[Lihula]]s – [[9. juuli]]l toime pandud 6 inimese ja [[Haapsalu]]s 11 inimese hukkamised. [[Tallinn]]as [[23. juuni]]l 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari [[Boris Kumm]]i või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa [[Üldvangla nr 1|üldvanglast nr 1]] (nn [[Patarei vangla]]) [[Pagari tänav]]a sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 1., 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant [[Arnold Brenner]] ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|RJRK]] 3. osakonna ülem [[Sergei Kingissepp]]<ref name="sfvoa" />. Kinnipidamiskohtadena kasutati ka [[Keskvangla]]t ja [[Kawe kelder|Kawe keldrit]] Pärnu maanteel – Tallinna Miilitsavalitsuse nn. miilitsa arestimaja. Punaarmeelaste ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]]/[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NKGB]] ja [[hävituspataljonid]]e poolt mõrvati tsiviilisikud. Nende hulgas oli ka mõnikümmend isikut, kes võitlesid metsavendadena Punaarmee ja hävituspataljonide vastu. 1940. aastal vangistati Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti [[NSV Liit|NSV Liidu]] vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati. Olemasolevatel andmetel hukati 1940. aastal vangistatutest vähemalt 250 ja vangistuses suri ligi 500; 1941. aastal vangistatutest hukati üle 1600 ja vangistuses suri ligi 4000{{lisa viide}}. == Vaata ka == *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] *[[Hävituspataljonid Eestis]] *[[Juuniküüditamine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Majad täis mälestusi">[http://kultuur.elu.ee/ke490_majad.htm Majad täis mälestusi]</ref> <ref name="O0Id4">Mati Mandel, [https://web.archive.org/web/20140222055736/http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=415:maapealne-porgu-lihula-mail&catid=102:lihula-1941-a&Itemid=276 Maapealne põrgu Lihula mail], Lääne Elu, 7. juulil 2001.</ref> <ref name="QyoRl">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=134&Itemid=162&lang=et Kuressaare veretöö]</ref> <ref name="lSBQH">Max Jakobsoni Inimsusevastaste tegude uurimise komisjon https://web.archive.org/web/20070609223111/http://www.historycommission.ee/temp/pdf/conclusions_ee.pdf</ref> <ref name="sfvoa">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/uelevaated-okupatsiooniajast/23-rahva-haevitamine |pealkiri=RAHVA HÄVITAMINE. Arreteerimised 1940–1941 |vaadatud=2013-08-01 |arhiivimisaeg=2013-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131005185230/http://www.okupatsioon.ee/et/uelevaated-okupatsiooniajast/23-rahva-haevitamine |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == *"Kuressaare kalmistul leiti uus kommunistide terrori ohvrite ühishaud". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 64, 4. juuni 1942, lk 1. *"Punaste teine suurem haarang Eesti rahva hävitamiseks". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 75, 30. juuni 1942, lk 3. * Sortside saladused. I–III, Koostaja [[Leo Levala]]. Tartu, Tungal, 1993–1994. * Sortside saladused IV. [[Tungal]], 1996 * Sortside saladused IX. Virumaa kommunistid kutsetööl. [[Mart Arold]]. Kirjastus: Tungal, Tartu, 1999: ISBN 9986905059 * Sortside saladused XI, Tallinn-Harju kommunistid kutsetööl. Tartu, Tungal, * Sortside saladused XII. Tungal, 2001 * "Hävitajad. Nõukogude hävituspataljonlased Eestis 1944 – 1945", [[Valdur Ohman]] ja [[Tiit Noormets]]. ==Välislingid== *[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/332-360.pdf INDIVIDUALS SENTENCED TO DEATH AND EXECUTED IN ESTONIA IN 1940–1941 BY DIFFERENT WAR TRIBUNALS.] *[[Viktor Niitsoo]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/4/2001-4-Viktor_Niitsoo_lk32-37.pdf Relvastamata vastupanu Eestis aastail 1940.41], Tuna 2001/4 lk 32–37 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis|aeg= 1940–1941|järgnev=[[Holokaust Eestis]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)]]|aeg=|järgnev=[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]]}} {{lõpp}} {{Nõukogude okupatsioon Eestis}} [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]] 8mi5d0bb8a1v33drrh4kowpwp3bh001 Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 14 579093 7257504 5587225 2026-10-23T06:05:35Z ~2026-56362-80 240328 7257504 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] r6odtykaw4zd2fz6419lo0jodfmbit9 7257526 7257504 2026-10-23T07:03:08Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Hummel15|Hummel15]]. 5587225 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] 2w1et1sbe306ihgiq7q11e30xk2hkic Jonatan Vseviov 0 595801 7257205 7257197 2026-10-22T12:12:51Z Neptuunium 58653 parandused ja täiendused 7257205 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti diplomaat ja riigiametnik, kes on alates 2021. aastast [[Eesti väliministeerium]]i kantsler. == Haridus ja varasem elukäik == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis ja diplomaadina === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]. 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]], olles SDE peaministri kandinaat.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Roootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] fn6yn3uo5azrr5d7yofnghjsxoas0fh 7257206 7257205 2026-10-22T12:13:46Z Neptuunium 58653 7257206 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti diplomaat ja riigiametnik, kes on alates 2021. aastast [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja varasem elukäik == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis ja diplomaadina === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]. 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]], olles SDE peaministri kandinaat.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 7vfdftr3jezfqw2bqohuwtd02p9qyf9 7257207 7257206 2026-10-22T12:14:56Z Neptuunium 58653 /* Poliitiline karjäär */ 7257207 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti diplomaat ja riigiametnik, kes on alates 2021. aastast [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja varasem elukäik == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis ja diplomaadina === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]. 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]], olles SDE peaministri kandidaat.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] oa96m9yt5rzdob8d8fiqwl0jn7hr73h 7257213 7257207 2026-10-22T12:19:47Z Neptuunium 58653 7257213 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti diplomaat ja riigiametnik, kes on alates 2021. aastast [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja varasem elukäik == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]. 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]], olles SDE peaministri kandidaat.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 86x72fesl3wmbnnu2l2mpe2ovlwcw4e 7257249 7257213 2026-10-22T14:18:22Z Sendrasendra 225202 /* Poliitiline karjäär */ 7257249 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti diplomaat ja riigiametnik, kes on alates 2021. aastast [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja varasem elukäik == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]. 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks .<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] c1d6pesrjjfo1rq06v4ggi5xmdgpoy6 7257250 7257249 2026-10-22T14:18:46Z Sendrasendra 225202 /* Poliitiline karjäär */ 7257250 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti diplomaat ja riigiametnik, kes on alates 2021. aastast [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja varasem elukäik == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]. 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] oqhokdjw1c80wcvseqdzdyz82k98h1w 7257251 7257250 2026-10-22T14:22:16Z Sendrasendra 225202 /* Haridus ja varasem elukäik */ 7257251 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti diplomaat ja riigiametnik, kes on alates 2021. aastast [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]. 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] bbpdns5oy4lyt7yu144luusvdkia3kp 7257253 7257251 2026-10-22T14:24:46Z Sendrasendra 225202 /* Kaitseministeeriumis */ 7257253 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti diplomaat ja riigiametnik, kes on alates 2021. aastast [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 2n5089z1jpekemj3zuij169n7h60mkl 7257257 7257253 2026-10-22T14:34:07Z ~2026-55350-48 239867 7257257 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021-2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] faxbm2d8ntykxvh5vhjw2yt3goei9mz 7257263 7257257 2026-10-22T14:42:15Z ~2026-55350-48 239867 7257263 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] d9dhrvisc3q2gcqgfn5uncj7xn44f7w 7257279 7257263 2026-10-22T15:09:39Z ~2026-55350-48 239867 /* Poliitiline karjäär */ 7257279 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == AAstatel 1999–2005 oli ta Reformierakonna liige. 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 827czxxbp9izwgaagu1p6azk91yq8m2 7257280 7257279 2026-10-22T15:09:58Z ~2026-55350-48 239867 /* Poliitiline karjäär */ 7257280 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2021 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == Aastatel 1999–2005 oli ta Reformierakonna liige. 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] hl33ov0utjfnsx2pllkut39xw1nd5u2 7257283 7257280 2026-10-22T15:11:42Z ~2026-55350-48 239867 7257283 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 3. august 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 6. november 2018 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == Aastatel 1999–2005 oli ta Reformierakonna liige. 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 456e4fxjiusupuwoph9pcslkwz1z0f0 7257284 7257283 2026-10-22T15:12:37Z ~2026-55350-48 239867 7257284 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 6. november 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 3. august 2018 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == Aastatel 1999–2005 oli ta Reformierakonna liige. 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja= [ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] q6b5qera3ja15ivhjjogz364u7k8ft7 7257352 7257284 2026-10-22T16:54:47Z Neptuunium 58653 7257352 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 6. november 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 3. august 2018 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == Aastatel 1999–2005 oli ta Reformierakonna liige.<ref name="Delfi">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120619397/jonatan-vseviov-astub-poliitikasse-ja-liitub-sotsidega |pealkiri=Jonatan Vseviov astub poliitikasse ja liitub sotsidega |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> [[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimistega]] peeti Vseviovit üheks võimalikuks kandidaadiks,<ref name="Delfi" /> kuid ametlikuks kandidaadiks teda kokkuvõttes Riigikogus ei seatud. 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=[[ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] fo3djhjeiecbb7pbq72kojax6btpd9l 7257355 7257352 2026-10-22T16:55:01Z Neptuunium 58653 /* Poliitiline karjäär */ 7257355 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 6. november 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 3. august 2018 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == Aastatel 1999–2005 oli ta Reformierakonna liige.<ref name="Delfi">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120619397/jonatan-vseviov-astub-poliitikasse-ja-liitub-sotsidega |pealkiri=Jonatan Vseviov astub poliitikasse ja liitub sotsidega |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> [[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimiste]] aegu peeti Vseviovit üheks võimalikuks kandidaadiks,<ref name="Delfi" /> kuid ametlikuks kandidaadiks teda kokkuvõttes Riigikogus ei seatud. 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=[[ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 35jolgrtlwtiobp6boatyivym85us9d 7257361 7257355 2026-10-22T17:04:13Z Neptuunium 58653 7257361 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 6. november 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 3. august 2018 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == Aastatel 1999–2005 oli ta Reformierakonna liige.<ref name="Delfi">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120619397/jonatan-vseviov-astub-poliitikasse-ja-liitub-sotsidega |pealkiri=Jonatan Vseviov astub poliitikasse ja liitub sotsidega |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> [[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimiste]] aegu peeti Vseviovit üheks võimalikuks kandidaadiks,<ref name="Delfi" /> kuid ametlikuks kandidaadiks teda kokkuvõttes Riigikogus ei seatud. 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ning neil on poeg ja tütar. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=[[ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. * Kelly Kipper. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120590950/suur-lugu-i-kas-jonatan-vseviovist-voib-saada-jargmine-eesti-president-kui-soidan-mooda-pikka-maanteed-kaib-pea-ara-igasugu-kohtades "SUUR LUGU I Kantsler Jonatan Vseviovi ootamatu hobi: paari kuu jooksul saame teada, kas see oli dramaatiline viga või mitte"]. [[Anne & Stiil]], 4. juuli 2026. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] rv7wapd1y0za9ivogkbwzof94100qf1 7257375 7257361 2026-10-22T17:12:02Z ~2026-56410-98 240299 7257375 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 6. november 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 3. august 2018 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Gerogetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja riigiametnik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == Aastatel 1999–2005 oli ta Reformierakonna liige.<ref name="Delfi">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120619397/jonatan-vseviov-astub-poliitikasse-ja-liitub-sotsidega |pealkiri=Jonatan Vseviov astub poliitikasse ja liitub sotsidega |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> [[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimiste]] aegu peeti Vseviovit üheks võimalikuks kandidaadiks,<ref name="Delfi" /> kuid ametlikuks kandidaadiks teda kokkuvõttes Riigikogus ei seatud. 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ning neil on poeg ja tütar. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=[[ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. * Kelly Kipper. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120590950/suur-lugu-i-kas-jonatan-vseviovist-voib-saada-jargmine-eesti-president-kui-soidan-mooda-pikka-maanteed-kaib-pea-ara-igasugu-kohtades "SUUR LUGU I Kantsler Jonatan Vseviovi ootamatu hobi: paari kuu jooksul saame teada, kas see oli dramaatiline viga või mitte"]. [[Anne & Stiil]], 4. juuli 2026. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] doj32z68m5iu6xtedbjq8f0r2v1wnh2 7257437 7257375 2026-10-22T19:58:00Z FluffyElephant 147519 1. Lisasin elukutsete loendisse, et Vseviov on poliitik. Kui inimene teeb koos erakonnaga pressikonverentsi ja saab õhtustesse uudistesse ning isegi peaminister kommenteerib tema otsust, siis ma arvan, et võib öelda, et tegemist on juba poliitikuga, isegi kui Vseviov pole veel valimistel osalenud. 2. Parandasin ühe kirjavea. 7257437 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jonatan Vseviov | omakeelne_nimi = | pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg | pildiallkiri = Jonatan Vseviov (2023) | amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus = 8. veebruar 2021 | ametiajalõpp = 1. november 2026 | eelmine = [[Rainer Saks]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]] | ametiajaalgus2 = 6. november 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Lauri Lepik]] | järgmine2 = [[Kristjan Prikk]] | amet3 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]] | ametiajaalgus3 = 3. august 2018 | ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Kristjan Prikk]] | amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]] | ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp4 = 16. august 2018 | eelmine4 = [[Mikk Marran]] | järgmine4 = [[Kristjan Prikk]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[David Vseviov]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Georgetowni Ülikool]] | elukutse = diplomaat, riigiametnik, poliitik | tegevusala = | tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = }} '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]], riigiametnik ja poliitik, aastatel 2021–2026 [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. == Haridus ja ajateenistus == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal. 2005. aastal läbis Vseviov ajateenistuse. 2008. aastal kaitses ta [[Georgetowni Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi. == Diplomaadi ja riigiametnikuna == [[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] === Välisministeeriumis === Aastatel 2004–2005 oli ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašee. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. === Kaitseministeeriumis === Oktoobrist 2008 kuni 2009. aastani oli ta [[Eesti kaitseministeerium]]i analüüsibüroo juhataja, seejärel aastatel 2009–2011 poliitika planeerimise osakonna direktor, aastatel 2011-2012 kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ning aastatel 2012–2013 nõunik.{{Lisa viide}} 2009. aastal koostas ta [[lai riigikaitse|laia riigikaitse]] kontseptsiooni. 2010. aastal kontseptsioonile tugineva esimese "[[Riigikaitse strateegia]]". 2012. aastal juhtis Vseviov "[[Riigikaitse arengukava]] 2013–2022", mida ERR on nimetanud Eesti sõjalise kaitse arengu vaatepunktist murranguliseks, kuivõrd arengukavaga loodi alus "ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele".<ref name="ERR1" /> Aastatel 2013-2014 oli ta kaitseministeeriumi esindajana diplomaat Eesti suursaatkonnas Washingtonis.<ref name="ERR3" /> Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler. 12. novembril 2015 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta viieks aastaks [[Kaitseministeerium]]i kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="RT-2015"/> Vseviov on osalenud NATO Baltikumiga seotud kaitsetegevuste, sh eelpaigutatud liitlasüksuste Balti riikidesse toomise, väljatöötamises ja rakendamises.<ref name="ERR1" /> Ta on olnud ka Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. === Suursaadiku ja välisministeeriumi kantslerina === 3. augustil 2018 nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-298"/> 6. novembrist sai temast ka [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides]].<ref name="RT-2018-320"/> 29. jaanuaril [[2021]] kutsus president [[Kersti Kaljulaid]] ta mõlemast ametist tagasi. Alates 8. veebruarist 2021 on ta välisministeeriumi kantsler.<ref name="RT-2020"/><ref name="ERR4" /> == Poliitiline karjäär == Aastatel 1999–2005 oli ta Reformierakonna liige.<ref name="Delfi">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120619397/jonatan-vseviov-astub-poliitikasse-ja-liitub-sotsidega |pealkiri=Jonatan Vseviov astub poliitikasse ja liitub sotsidega |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> [[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimiste]] aegu peeti Vseviovit üheks võimalikuks kandidaadiks,<ref name="Delfi" /> kuid ametlikuks kandidaadiks teda kokkuvõttes Riigikogus ei seatud. 22. oktoobril 2026 teatas Vseviov koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimehe [[Lauri Läänemets]]aga antud pressikonverentsil, et lahkub 1. novembril kantsleriametist, astub SDE liikmeks ja kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Läänemets ütles, et teeb 1. novembril toimuval erakonna volikogul ettepaneku kinnitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.<ref name="ERR2" /> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klassi ** [[Teabeameti teeneterist]]i I klassi ** [[Kaitseväe teeneterist]]i I klass (2018)<ref name="ERR5" /> ja III klass ** [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klass (2018)<ref name="r7yxF" /><ref name="teenetem2rk" /><ref name="RT-2018-221"/> * {{Pisilipp|Läti}}: [[Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal]] (2018) * {{Pisilipp|Rootsi}}: [[Kuninglik Põhjatähe orden|Kuningliku Põhjatähe ordeni]] I klassi komandöririst (2023) * {{Pisilipp|Soome}}: [[Soome Lõvi orden]]i I järgu komandöririst (2024) * {{Pisilipp|Poola}}: [[Poola Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst tähega (2025) * {{Pisilipp|Taani}}: [[Dannebrogi orden]]i II klass (2026) === Muu === * [[Aasta eurooplane]] (2026).<ref name="NOOTZ" /> == Isiklikku == [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ning neil on poeg ja tütar. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=[[ERR]] |kuupäev=16. august 2018 |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat |pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat |aeg=22. oktoober 2026 |kasutatud=22. oktoober 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/837970/jonatan-vseviov-on-tousmas-eesti-suursaadikuks-usa-s |autor=Urmet Kook |pealkiri=Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |väljaandja=ERR |kuupäev=8.06.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="ERR4">[https://www.err.ee/1609731975/vseviov-jatkab-veel-viis-aastat-valisministeeriumi-kantslerina "Vseviov jätkab veel viis aastat välisministeeriumi kantslerina"] ERR, 28. juuni 2025</ref> <ref name="NOOTZ">{{Cite web |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et |title=Aasta eurooplane 2026: Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov |website=Euroopa Komisjoni Esindus Eestis |date=2026-05-09 |access-date=2026-10-21}}</ref> <ref name="ERR5">{{Veebiviide |url=https://www.err.ee/854277/kantsler-vseviov-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |pealkiri=Kantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |väljaandja=ERR |kuupäev=16.08.2018 |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="r7yxF">{{Veebiviide |url=https://president.ee/teenetemargid/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid-ja-valisriigi-antud-teenetemargid?sort=score&page=1&query=vseviov |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid ja Välisriigi antud teenetemärgid |väljaandja=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=21.10.2026}}</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. * Kelly Kipper. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120590950/suur-lugu-i-kas-jonatan-vseviovist-voib-saada-jargmine-eesti-president-kui-soidan-mooda-pikka-maanteed-kaib-pea-ara-igasugu-kohtades "SUUR LUGU I Kantsler Jonatan Vseviovi ootamatu hobi: paari kuu jooksul saame teada, kas see oli dramaatiline viga või mitte"]. [[Anne & Stiil]], 4. juuli 2026. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] pd1yoyja0myo87tygvdm93mm6lymo8i Väändevedru 0 597530 7257268 5948015 2026-10-22T14:49:43Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Bcoulomb.png]] → [[File:Balance de Charles Augustin de Coulomb.png]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] · More precise and not just a meaningless one word name 7257268 wikitext text/x-wiki [[Fail:Victor-Mousetrap.jpg|paremal|pisi|[[Hiirelõks]], mis töötab tänu spiraalsele väändevedrule]] [[Fail:Torsion-pendulum.ogv|pisi|Video: väändependli võnkumine]] '''Väändevedru''' (mõnikord ka '''torsioonvedru''') on [[vedru]], mis töötab tema telje [[Vääne|väändele]] vastu ehk [[elastne keha]], mis salvestab väändel [[Mehaaniline energia|mehaanilist energiat]]. Väänamise korral avaldab väändevedru antud väänamise nurgaga võrdelist väändemomenti. Väändevedrude tüüpe: * '''Väändevarras''' või '''väändevõll''' on metallist või kummist sirge varras, milles mõjub väändemoment (puhas [[Nihkepinge|nihe]]). * '''Väändeniidiks''' nimetatakse väändevarda tundlikumat versiooni, kus varda ristlõige on väikese läbimõõduga niit ja tema materjaliks on siidi-, klaasi-, või kvartsi kiud. * '''Spiraalne väändevedru''' moodustab spiraali keeratud metallist varras või traat. * Mehaanilistes kellades kasutatakse spiraalseid väändevedrusid, milles keerud on kõik ühes tasapinnas. Taolist vedru nimetatakse tema peamise ajaloolise kasutuskoha tõttu '''kellavedruks'''. == Väändetegur == Väändevedru, mille [[Proportsionaalsuspiir|proportsionaalsuspiiri]] ei ole ületatud väänamine allub [[Hooke'i seadus|Hooke'i seadusele]] kujul: : <math> \tau = -\kappa\theta\,</math> kus <math>\tau\,</math> mõjuv väändemoment ühikutes [[njuutonmeeter]] ja <math>\theta\,</math> on väänamise nurk tema tasakaaluasendist [[Radiaan|radiaanides]]. <math>\kappa\,</math> on konstant nimega väändetegur ühikutes njuutonmeeter / radiaanid, mis on võrdne 1 radiaani suuruse väändenurga tekitava väändemomendiga. ==Väändekaal== [[File:Balance de Charles Augustin de Coulomb.png|thumb|right|Coulomb'i väändekaalu joonis, mis on võetud tema 1785. aastal ilmunud memuaaridest]] '''Väändekaal''' või '''väändependel''' on teatud tüüpi teaduslik seade, mille abil saab mõõta väga väikese suurusega jõude. Väändekaalu leiutajaks peetakse aastal 1777 [[Charles-Augustin de Coulomb|Charles-Augustin de Coulomb'i]]. Väändekaalu kasutas Coulomb elektrilaengute vahelise [[Elektrostaatiline vastastikmõju|elektrostaatilise vastastikmõju]] mõõtmiseks. Coulombist sõltumatult leiutas sarnase seadme enne 1783. aastat [[John Michell]].<ref>{{Citation|last2=McCormmach|first2=R.|author2-link=Russell McCormmach|last1=Jungnickel|first1=C.|author1-link=Christa Jungnickel|title=Cavendish|year=1996|publisher=American Philosophical Society|url=https://books.google.com/books?id=EUoLAAAAIAAJ|isbn=0-87169-220-1|pages=335–344}}</ref> Michelli väändekaalu kasutas aastal 1798 [[Henry Cavendish]] oma kuulsas [[Cavendishi eksperiment|Cavendishi eksperimendis]]<ref>{{Citation|last=Cavendish|first=H.|year=1798|chapter=Experiments to determine the Density of the Earth|editor-last=MacKenzie|editor-first=A.S.|publication-date=1900|title=Scientific Memoirs, Vol.9: The Laws of Gravitation|url=https://books.google.com/books?id=O58mAAAAMAAJ|publisher=American Book Co.|pages=59–105}}</ref>, milles määrati kahe massi vahelist [[Gravitatsioonijõud|gravitatsioonilist vastasmõju]], arvutamaks Maa tihedust. Maa tihedust kasutati hiljem [[Gravitatsioonikonstant|gravitatsioonikonstandi]] määramiseks. Väändekaal koosneb õhukesest niidist ja horisontaalsest vardast, mis ripub keskelt ühendatuna niidi otsas. Rakendades horisontaalse varda tasandis varda otstesse mõjuva jõu hakkab varras pöörduma ja niit väänduma. Niit väändub kuni tema poolt väändele vastu mõjuv moment ja mõjuva jõu poolt tekitatud moment võrdsustuvad ja süsteem on tasakaalus. Seeläbi on vardale mõjuva jõu suurus võrdeline varda pöördenurgaga. Väändekaalu suur tundlikkus tuleneb niidi väikese väärtusega väändetegurist. Väikese väärtusega väändeteguri tõttu tekitab juba väga nõrk jõud suure varda pöördumise. Coulomb'i eksperimendis oli väändekaalu niit siidist ja vardaks oli isoleeritud pulk mille otsas paiknes metalliga kaetud kera. Metall kera laeti määratava suuruse staatilise elektrilaenguga ja teine sama polaarsusega laetud kera asetati varda otsas olevast kerast määratud kaugusele. Kaks laetud kera tõukusid üksteisest ja varras pöördus mõõdetava nurga võrra. Teades vastava pöördenurga tekitamiseks vajaminevat jõu suurust määras Coulomb kerade vahel mõjuva jõu suuruse. Mõõtes antud jõu suurust erinevate laengute korral ja erinevate kerade vahelise kauguse korral oli võimalik näidata tõukava jõu ja kerade kauguse pöördruutsõltuvust, mida tänapäeval teatakse [[Coulomb'i seadus|Coulomb'i seadusena]]. Mõõtmaks väändekaaluga tundmatu suurusega jõudu peab täpselt teadma kasutatava niidi väändetegurit. Väändeteguri otsene mõõtmine on niidi puhul üldiselt tema väiksuse tõttu suhteliselt raske teostada. Cavendish määras oma eksperimendis väändeteguri meetodiga, kus mõõdetakse kaalu [[Vabavõnkumine|vabavõnkumise]] [[sagedus|sagedust]]. Kaalu tema tasakaaluasendist pöörates ja vabastades võngub ta [[Harmooniline võnkumine|harmooniliselt]] aeglaselt pöördudes päri- ja vastupäeva. Seejuures sõltub kaalu vabavõnkumise sagedus varda [[Inertsimoment|inertsimomendist]] ja niidi väändetegurist. Arvutades varda inertsimomendi saab võnkesageduse abil määrata ka niidi väändeteguri. Coulomb pani niitide väänet ja väändekaalu puudutavad uurimused kirja oma 1785 aasta memuaari, ''Recherches theoriques et experimentales sur la force de torsion et sur l'elasticite des fils de metal &c''. Antud kaalu hakati kasutama ka teistes teaduslikes seadmetes. Sellised seadmed on näiteks [[galvanomeeter]] ja Nicholsi radiatsiooni mõõtur, millega mõõdeti valguse [[Kiirgusrõhk|kiirgusrõhku]]. Gravitatsiooni mõõtvaid väändekaalusid kasutati 1900. aastate alguses nafta leiukohtade otsimiseks. Väändekaalusid kasutatakse füüsika eksperimentides laialdaselt veel tänapäevani. Gravitatsiooni uurija A. H. Cook kirjutas seejuures aastal 1987:<blockquote>Tähtsaim saavutus gravitatsiooni ja teiste täpsete mõõtmiste tegemisel oli väändekaalu kasutuselevõtt Michelli poolt ja väändekaaluga mõõtmiste läbiviimine Cavendishi poolt. Sellest ajast saati on väändekaal olnud kõikide kõige olulisemate gravitatsiooni käsitlevate eksperimentide aluseks.<ref>{{Citation|last=Cook|first=A.H.|chapter=Experiments in Gravitation|editor-last=Hawking|editor-first=S.W. and Israel, W.|title=Three Hundred Years of Gravitation|publication-date=1987|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-34312-7|page=52|year=1987}}</ref></blockquote> == Vaata ka == * [[Cavendishi eksperiment]] * [[Coulomb'i seadus]] * [[Vedru]] * [[Vääne]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Mehaanika]] [[Kategooria:Masinaehitus]] [[Kategooria:Pendlid]] n8ntl56qbgvs5me7hed0hm0f0i481qh Kristjan Vassil 0 598885 7257587 7003578 2026-10-23T09:29:40Z Sillerkiil 58396 7257587 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{vikinda}} [[Fail:Kristjan Vassil 2017. aastal teadusprorektorina oma kabinetis Tartu ülikooli peahoones..jpg|pisi|Kristjan Vassil 2017. aastal teadusprorektorina oma kabinetis Tartu ülikooli peahoones.]] '''Kristjan Vassil''' (sündinud [[6. märts]]il [[1977]]) on eesti [[riigiteadlane]]. == Haridus == Oma doktoritöö poliitika- ja sotsiaalteadustes kaitses ta 2012. aastal Euroopa Ülikooli Instituudis (Firenze, Itaalia).<ref>[https://www.etis.ee/CV/Kristjan_Vassil/est Kristjan Vassil] ETIS</ref> == Töö == Vassil oli ajavahemikus 1.07.2017–31.07.2023 [[Tartu Ülikool]]i teadusprorektor<ref name="ut">[https://web.archive.org/web/20210509174628/https://www.ut.ee/et/teadusprorektor-kristjan-vassil Teadusprorektor Kristjan Vassil] Tartu Ülikool</ref>. Ta on alates 2012. aastal töötanud Tartu Ülikoolis [[Teadur|teaduri]] ja [[Vanemteadur|vanemteadurina]], alates 2024. aastast on rakenduslike tehnoloogiauuringute [[professor]]. 2026. aasta sügisest haridus- ja teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-23 |pealkiri=Haridusministeeriumi asekantsleriks saab Kristjan Vassil |url=https://www.err.ee/1610174476/haridusministeeriumi-asekantsleriks-saab-kristjan-vassil |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Teadustegevus == [[Johan Skytte poliitikauuringute instituut|Johan Skytte poliitikauuringute instituudi]] vanemteadurina on ta uurinud ja tulemusi publitseerinud [[Elektrooniline hääletamine Eestis|Eesti e-valimiste]] kohta, samuti muid politoloogilisi uuringuid. Tema peamised uuringusuunad on [[tehnoloogiauuringud]], [[E-riik|e-riigi]] majanduslikud ja käitumuslikud mõjud, [[Masinõpe|masinõppe]] ja [[tehisaru]] kasutamine avalike [[E-teenus|e-teenuste]] [[Prototüüpimine|prototüüpimisel]], [[valijakäitumine]], [[Riigiteadus|riigiteadused]], [[Politoloogia|poliitikateadused]].<ref name="ut" /> Lisaks on Kristjan Vassil osalenud mitme [[Valijakompass|valijakompassi]] väljatöötamisel ja arendamisel. == Ühiskondlik ja teadusorganisatsiooniline tegevus == 2009 Robert Schuman Centre for Advanced Studies, e-valijate uuringu asedirektor 2009 üleeuroopalise valimiskompassi the EUProfiler Eesti meeskonna juht 2010 [[e-Riigi Akadeemia]], akadeemiline nõunik 2011, 2015 Riigikogu valimiste "Valijakompassi" väljatöötamine 2013 kohalike valimiste valijakompassi väljatöötamise projektijuht 2014 üleeuroopalise valimiskompassi EUandI Eesti meeskonna juht 2016 valijakompass USA presidendivalimisteks tehnilise arenduse juht www.societly.com Arvamusblogi [[Memokraat]] toimetuse liige Midwest Political Science Association (MPSA) liige American Political Science Association (APSA) liige European Consortium of Political Research (ECPR) liige [https://www.ut.ee/et/teadusprorektor-kristjan-vassil][https://www.etis.ee/CV/Kristjan_Vassil/est] ==Tunnustus== * 2023 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *{{ETIS|Kristjan_Vassil}} {{JÄRJESTA:Vassil, Kristjan}} [[Kategooria:Eesti teadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli prorektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti politoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] r1obtn903g45ltjl4c9xbtwx2b572fu Mihkel Truman 0 604982 7257560 7251804 2026-10-23T08:29:31Z ~2026-56637-56 240347 7257560 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Tihend''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1984]] [[Rakvere]]s) on eesti ajaloolane, kultuurikriitik ja produtsent. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i üldkeeleteaduse erialal (BA 2006, MA 2008) ja üldajaloo erialal (BA 2017, MA ''cum laude'' 2019). 2019. aastast õpib Tartu Ülikooli doktorantuuris ning uurib Soome humanitaarteadlaste tegevust Tartu Ülikoolis 1920. aastail.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mihkel Truman CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Mihkel_Truman/est/ |vaadatud=2025-06-26 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> 2017. aastast juhib eesti väärtmuusikat avaldavat plaadifirmat Vaiguviiul ning on produtseerinud üle 20 heliplaadi – nt [[Ruja]] "Põhi, lõuna, ida, lääs..." (2017), [[Kaseke]] "Põletussõnum" (2018), [[Gunnar Graps]] & Ornament (2018), [[In Spe]] (2019) jpt. 2013. aastast kirjutanud teatri- ja muusikakriitikat, mis on ilmunud peaasjalikult ERR-i kultuuriportaalis.{{lisa viide}} == Raamatud == * Mihkel Truman. Rock-Hotel 30: kas aeg meid muutnud on? M. Truman 2008 (116 lk) * Mihkel Truman. Hull Teadlane. Vastused laste igasugustele küsimustele. Tammerraamat 2016, 2017 (75 lk) * Mihkel Truman ja Jaak Roosaare. Kuidas saada rahatargaks? Rikkaks saamise õpik koolinoortele. Jälgimäe, Leguar Capital 2017 (151 lk), 2020 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS|Mihkel_Truman}} {{JÄRJESTA:Truman, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] rwk71e3606jzspnwptawg6a644svnkk Prantsuse parlament 0 605012 7257516 5859931 2026-10-23T06:16:20Z Kuuskinen 33651 7257516 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Prantsuse parlament | omakeelne_nimi = Parlement français | kooseis = | embleem = Armoiries_république_française.svg | embleemiallkiri = [[Prantsuse Vabariik|Prantsuse Vabariigi]] embleem | embleemisuurus = | tüüp = [[Kahekojalisus|kahekojaline]] | kojad = [[Senat (Prantsusmaa)|Senat]]<br/>[[Rahvuskogu (Prantsusmaa)|Rahvuskogu]] | asutatud = | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = Senati president | juht_nimi = [[Gérard Larcher]] | juht_partei = [[Vabariiklased (Prantsusmaa)|LF]] | juht_valimised = 1. oktoober 2014 | juht2_nimetus = Rahvuskogu president | juht2_nimi = [[Yaël Braun-Pivet]] | juht2_partei = [[Renaissance (erakond)|RE]] | juht2_valimised = 28. juunist 2022 | kohti = 925 | volituste_kestus = | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = | järgmised_valimised = | koosolekute_saal1 = | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = | koosolekute_saal2 = | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik2 = | veebileht = [https://www.parlement.fr/ parlement.fr] | märkused = }} '''Prantsuse parlament''' ([[prantsuse keel]]es ''Parlement français'') on [[Prantsusmaa]] seadusandlik võimuorgan ([[parlament]]). See on [[kahekojalisus|kahekojaline]] parlament, mis koosneb [[Rahvuskogu (Prantsusmaa)|rahvuskogust]] (''Assemblée nationale'') ehk alamkoda ja [[Senat (Prantsusmaa)|senatist]] (''Sénat'') ehk ülemkoda. Kokku kuulub parlamenti 925 valitud liiget. Rahvuskogus on 577 liiget (''députés'') ja senatis 348 liiget (''sénateurs''). Rahvuskokku valitakse otsestel valimistel viieks ja senatisse üldistel kaudsetel valimistel kuueks aastaks. ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitika]] [[Kategooria:Parlamendid]] 5iqbfd1utqbp3jyw6fv3cs3uw4vw385 Senat (Prantsusmaa) 0 605016 7257508 6391483 2026-10-23T06:08:44Z Kuuskinen 33651 7257508 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Senat | omakeelne_nimi = Sénat | embleem = Senat (Frankreich) Logo.png | embleemiallkiri = Prantsuse senati embleem | pilt = Sénat-4 (47547673571).jpg | pildiallkiri = Senati istungisaal | lühend = | deviis = | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1958|10|4}} | lõpp = | tüüp = [[Prantsuse parlament|Prantsuse parlamendi]] ülemkoda | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Luxembourgi palee]] | piirkond = | liikmeid = 348 | juht_nimetus = President | juht_nimi = [[Gérard Larcher]] | veebileht = [https://www.senat.fr/ senat.fr] | märkused = }} '''Senat''' ([[prantsuse keel]]es ''Sénat'') on [[Prantsuse parlament|Prantsuse parlamendi]] ülemkoda. Prantsuse senatis on 348 liiget (''sénateurs'') ja neid valitakse üldistel kaudsetel valimistel kuueks aastaks. Viimati toimusid valimised senatisse 2023. aastal. Senati ametlikuks asukohaks on [[Luxembourgi palee]] [[Luxembourgi aed| Luxembourgi aias]] [[Pariis]]is. Kuigi Prantsusmaal on mitmikmandaadid tavalised, siis on ka siin mõned piirangud. Senaator ei saa samaaegselt olla Rahvusassamblee või Euroopa Parlamendi liige, ega olla rohkem kui ühel kohalikul ametikohal: * Piirkonnanõukogu liige, aseesimees või esimees; * Departemangunõukogu liige, aseesimees või esimees; * Üle 3 500 elanikuga valla volikogu liige, aselinnapea või linnapea; * Pariisi nõukogu liige (Pariis on korraga linn ja departemang); * Korsika assamblee liige; Erandiks võib senaator olla kolmandal ametikohal, kui ta on alla 3 500 elanikuga valla volikogu liige, aselinnapea või linnapea. ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitika]] [[Kategooria:Parlamendid]] c31h814q6jlwx32aju543b80dc1wkcc 7257511 7257508 2026-10-23T06:11:52Z Kuuskinen 33651 7257511 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Senat | omakeelne_nimi = Sénat | embleem = Senat (Frankreich) Logo.png | embleemiallkiri = Prantsuse senati embleem | pilt = Sénat-4 (47547673571).jpg | pildiallkiri = Senati istungisaal | lühend = | deviis = | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1958|10|4}} | lõpp = | tüüp = [[Prantsuse parlament|Prantsuse parlamendi]] ülemkoda | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Luxembourgi palee]] | piirkond = | liikmeid = 348 | juht_nimetus = President | juht_nimi = [[Gérard Larcher]] | veebileht = [https://www.senat.fr/ senat.fr] | märkused = }} '''Senat''' ([[prantsuse keel]]es ''Sénat'') on [[Prantsuse parlament|Prantsuse parlamendi]] ülemkoda. Prantsuse senatis on 348 liiget (''sénateurs'') ja neid valitakse üldistel kaudsetel valimistel kuueks aastaks. Viimati toimusid valimised senatisse 2026. aastal. Senati ametlikuks asukohaks on [[Luxembourgi palee]] [[Luxembourgi aed| Luxembourgi aias]] [[Pariis]]is. Kuigi Prantsusmaal on mitmikmandaadid tavalised, siis on ka siin mõned piirangud. Senaator ei saa samaaegselt olla Rahvusassamblee või Euroopa Parlamendi liige, ega olla rohkem kui ühel kohalikul ametikohal: * Piirkonnanõukogu liige, aseesimees või esimees; * Departemangunõukogu liige, aseesimees või esimees; * Üle 3 500 elanikuga valla volikogu liige, aselinnapea või linnapea; * Pariisi nõukogu liige (Pariis on korraga linn ja departemang); * Korsika assamblee liige; Erandiks võib senaator olla kolmandal ametikohal, kui ta on alla 3 500 elanikuga valla volikogu liige, aselinnapea või linnapea. ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitika]] [[Kategooria:Parlamendid]] nr32zh2wlki16al705fvw15wgtj9m37 Immunoloogiline analüüs 0 609516 7257631 7182317 2026-10-23T10:47:15Z Saafeg 240356 [[en:Immunoassay]] 7257631 wikitext text/x-wiki {{tervisehoole | nimi = | sünonüümid = | pilt = Immunoassay.svg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Analüüt (roheline), antikeha (must) | alt = | eriala = | kasutusalad = makromolekuli või väikese molekuli olemasolu või kontsentratsiooni mõõtmine | manustamisviis= | tüüp = [[Biokeemia|biokeemiline]] test | hind = | standard = }} '''Immuunianalüüs''' on biokeemiline test, mis mõõdab makromolekuli või väikese molekuli olemasolu või kontsentratsiooni lahuses antikeha (tavaliselt) või antigeeni (mõnikord) abil. Immuunianalüüsi abil tuvastatud molekuli nimetatakse sageli "analüüdiks" ja sageli on see valk, kuigi see võib olla ka muud liiki molekulid, mis on erineva suuruse ja tüübiga, kui on välja töötatud sobivad antikehad, millel on analüüsiks vajalikud omadused. Bioloogilistes vedelikes, näiteks seerumis või uriinis olevaid analüüte mõõdetakse sageli immunoanalüüside abil meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel. Immunoanalüüsid on saadaval mitmes erinevas formaadis ja variatsioonis. Immunoanalüüsid võivad toimuda mitmes etapis, kusjuures reaktiivid lisatakse ja pestakse ära või eraldatakse analüüsi eri punktides. Mitmeastmelisi määramisi nimetatakse sageli eraldusimmuunianalüüsideks või heterogeenseteks immuunianalüüsideks. Mõned immunoanalüüsid saab läbi viia lihtsalt reaktiivide ja proovi segamise ning füüsikalise mõõtmise teel. Selliseid analüüse nimetatakse homogeenseteks immunoanalüüsideks või harvemini eraldamata immunoanalüüsideks. Immunoanalüüsides kasutatakse sageli kalibraatorit. Kalibraatorid on lahused, mis teadaolevalt sisaldavad kõnealust analüüdi ja mille kontsentratsioon on üldiselt teada. Analüüsi reaktsiooni võrdlemine reaalse proovi ja kalibraatorite abil saadud reaktsiooni vahel võimaldab tõlgendada signaali tugevust seoses analüüdi olemasolu või kontsentratsiooniga proovis. == Põhimõte == Immunoanalüüsid tuginevad antikeha võimele tunnustada ja seonduda spetsiifilise makromolekuliga, mis võib asuda makromolekulide keerulises segus. Immunoloogias nimetatakse antikeha poolt seotud konkreetset makromolekuli antigeeniks ja antigeeni piirkonda, millega antikeha seondub, epitoobiks. Mõnel juhul võib immuunanalüüs kasutada antigeeni, et tuvastada lahuses selle antigeeni ära tundvate antikehade olemasolu. Teisisõnu, mõnes immuunanalüüsis võib analüüt olla pigem antikeha kui antigeen. Lisaks antikeha seondumisele antigeeniga on kõigi immuunanalüüside teine oluline tunnus seondumisele reageeriva mõõdetava signaali tekitamine. Enamik, kuigi mitte kõik, immuunanalüüsid hõlmavad antikehade või antigeenide keemilist seostamist mingi tuvastatava märgistusega. Kaasaegsetes immuunanalüüsides kasutatakse suurt hulka märgistusi, mis võimaldavad tuvastamist erinevatel viisidel. Paljud märgistused on tuvastatavad, kuna need kiirgavad kiirgust, põhjustavad lahuses värvimuutust, fluorestseeruvad valguse käes või neid on võimalik panna valgust kiirgama. == Ajalugu == Esimeste immuunanalüüside väljatöötamist 1950. aastatel peetakse Rosalyn Sussman Yalowi ja Solomon Bersoni teoks. Yalow võttis 1977. aastal vastu Nobeli preemia oma töö eest immuunanalüüside valdkonnas, saades teise Ameerika naiseks, kes selle auhinna pälvis. Immuunanalüüsid muutusid märkimisväärselt lihtsamaks läbi viia ja populaarsemaks, kui 1960. aastate lõpus demonstreeriti meetodeid, millega ensüüme keemiliselt antikehadega seoti. 1983. aastal asendas Cardiffi ülikooli professor Anthony Campbell immuunanalüüsis kasutatava radioaktiivse joodi akridiiniumestriga, mis tekitab ise valgust: keemiluminestsents. Seda tüüpi immuunanalüüsi kasutatakse praegu kogu maailmas igal aastal umbes 100 miljonis kliinilises testis, võimaldades arstidel mõõta vereproovides laia valikut valke, patogeene ja muid molekule. 2012. aastaks teenis kommertslik immuunanalüüside tööstus 17 miljardit ning arvatavasti oli sellel ees ootamas aeglane aastane kasv 2–3 protsendi vahemikus. == Märgistused == Immuunanalüüsides kasutatakse mitmesuguseid märgistusi, et võimaldada antikehade ja antigeenide tuvastamist. Märgistused on tavaliselt keemiliselt seotud või konjugeeritud soovitud antikeha või antigeeniga. === Ensüümid === Võimalik, et üks populaarsemaid märgiseid immuunanalüüsides on ensüümid. Ensüüme kasutavaid immuunanalüüse nimetatakse ensüümi-immuunanalüüsideks (EIA), millest kõige levinumad on ensüümiga seotud immuunsorbentanalüüsid (ELISA) ja ensüümiga võimendatud immuunanalüüsi tehnika (EMIT). ELISA-meetodites kasutatavad ensüümid hõlmavad mädarõika peroksidaasi (HRP), aluselist fosfataasi (AP) või glükoosi oksüdaasi. Need ensüümid võimaldavad tihti tuvastamist, kuna nad tekitavad teatud reagentide juuresolekul märgatava värvimuutuse. Mõnel juhul puutuvad need ensüümid kokku reagentidega, mis panevad need valgust või keemiluminestsentsi tekitama. ELISA-meetodeid on mitut tüüpi: otsene, kaudne, sandwich-meetod ja konkurentsivõimeline. === Radioaktiivsed isotoobid === Radioaktiivseid isotoobe saab lisada immuunanalüüsi reagentidesse, et luua radioimmuunanalüüs (RIA). Seotud antikeha-antigeeni kompleksidest eralduvat radioaktiivsust on tavapäraste meetoditega lihtne tuvastada. RIA-d olid ühed esimesed välja töötatud immuunanalüüsid, kuid on kaotanud populaarsuse peamiselt radioaktiivsusega töötamisest tuleneva raskuse ja potentsiaalsete ohtude tõttu. === DNA-indikaatorid === Uuem lähenemisviis immuunanalüüsidele hõlmab reaalajas kvantitatiivse polümeraasi ahelreaktsiooni (RT qPCR) ja traditsiooniliste immuunanalüüsi meetodite kombineerimist. Seda nimetatakse reaalajas immuunkvantitatiivseks PCR-iks (iqPCR) ning nendes analüüsides kasutatakse märgistusena DNA-sondit. Teine DNA-markereid kasutav lähenemisviis on NULISA mitmekordne immuunanalüüsi platvorm, mis on loodud valkude tuvastamiseks sub-pg/mL (fg/mL) tasemel. Selles tehnoloogias kasutatakse järjestikust immuunkompleksi sidumise ja vabastamise mehhanismi koos järgmise põlvkonna sekveneerimise tulemuste lugemisega. Ajakirjas „Nature Communications“ avaldatud uuringu kohaselt suudab platvorm ühes proovis analüüsida ühest sihtmärgist kuni sadade sihtmärkideni. === Fluorogeensed reporterid === Fluorogeenseid reportereid, nagu fükoerütriin, kasutatakse paljudes kaasaegsetes immuunanalüüsides. === Elektrokeemiluminestsentsmärgised === Mõned märgised toimivad elektrokeemiluminestsentsi (ECL) põhimõttel, mille puhul märgis kiirgab elektrivoolule reageerides tuvastatavat valgust. === Märgistuseta immuunanalüüsid === Kuigi immuunanalüüsides kasutatakse üldjuhul mingit liiki märgistust, on olemas teatud tüüpi analüüsid, mis ei tugine märgistustele, vaid kasutavad selle asemel tuvastusmeetodeid, mis ei nõua analüüsi komponentide modifitseerimist ega märgistamist. Pinnaplasmonresonants on näide tehnikast, millega on võimalik tuvastada märgistamata antikeha ja antigeenide vahelist seost. == Klassifikatsioonid ja formaadid == Immunoanalüüse saab läbi viia mitmesugustes vormides. Üldiselt kuulub immunoanalüüs sõltuvalt läbiviimise viisist ühte mitmest kategooriast. === Konkurentsipõhised, homogeensed immunoanalüüsid === Konkurentsipõhises, homogeenses immunoanalüüsis konkureerib proovis olev märgistamata analüüt märgistatud analüüdiga antikeha sidumise pärast. Seejärel mõõdetakse märgistatud, sidumata analüüdi kogust. Teoreetiliselt kehtib reegel, et mida rohkem analüüti proovis on, seda rohkem märgistatud analüüti tõrjutakse kõrvale ja mõõdetakse; seega on märgistatud, seondumata analüüdi kogus proportsionaalne analüüdi kogusega proovis. * ‚‘'Fluorestsentspolarisatsiooni immuunanalüüs (FPIA)‚‘' mõõdab inkubatsiooni järel fluorestsentspolarisatsiooni signaali, eraldamata seotud ja vabu märgiseid. Proovile lisatakse vabad märgistatud analüüdi analoogmolekulid, mille Browni liikumine erineb sõltuvalt sellest, kas need on seotud suure antikehaga (Ab) või vabad lahuses. Analüüt konkureerib seondumisel antikehaga ning kui märgistatud analüüt seondub antikehaga, tekib signaal. Signaali intensiivsus on pöördvõrdeline analüüdi kontsentratsiooniga. * ‚‘'ensüümiga võimendatud immuunanalüüsi meetodis (EMIT)‚‘' konkureerivad ensüümiga (nt glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas) märgistatud vabad analüüdi analoogmolekulid testitava analüüdiga. Aktiivne ensüüm redutseerib NAD-i (signaali puudub) NADH-ks (mis neelab valgust lainepikkusel 340 nm), mistõttu jälgitakse absorbantsi lainepikkusel 340 nm. Kui märgistatud analüüt seondub antikehaga, muutub ensüüm inaktiivseks ja vaba märgistus tekitab signaali. Signaali intensiivsus on otseselt proportsionaalne analüüdi kontsentratsiooniga. * ‚‘'Luminestsentsne hapniku suunamise immuunanalüüs (LOCI)‚‘' tekitab analüüdiga seotud mikrokuulikestes singlet-hapniku liike ning kui analüüt seondub vastava antikeha molekuliga, mis on seotud teist tüüpi kuulikesega, reageerib analüüt singlet-hapnikuga, tekitades keemiluminestsentssignaale, mis on proportsionaalsed analüüdi-antikeha kompleksi kontsentratsiooniga. * Meetodites ‚‘'lahuses olevate mikroosakeste kineetiline interaktsioon (KIMS)‚‘' ja ‚‘'osakestega täiustatud turbidimeetriline inhibeeriv immuunanalüüs (PETINIA)‚‘' seovad vabad antikehad end ravimi mikroosakeste konjugaatidega, moodustades agregaate, mis analüüdi puudumisel neelavad valgust nähtavas spektrivahemikus. Analüüdi olemasolul seondub antikeha vaba analüüdiga, takistades mikroosakeste agregatsiooni ja põhjustades absorbtsiooni vähenemist. Signaal on pöördvõrdeline analüüdi kontsentratsiooniga. * ‚‘'Kloonitud ensüümi doonor-immuunanalüüs (CEDIA)‚‘' hõlmab ensüümi (nt beeta-galaktosidaas) geneetilist muundamist kaheks inaktiivseks fragmendiks: väike ensüümi doonor (ED), mis on konjugeeritud ravimi analoogiga, ja suurem ensüümi aktseptor (EA). Kui need kaks fragmenti ühinevad, muundab terviklik ensüüm substraadi lõhustunud värviliseks saaduseks. Kui proovis on ravimi analüüdi molekule, konkureerivad need lahuses piiratud antikeha sidumiskohtade pärast ED-märgistatud ravimiga. Vaba ED-märgistatud ravimi analoog seondub EA-ga, tekitades kolorimeetrilise signaali, mis on otseselt proportsionaalne analüüdi kogusega. === Konkurentsilised, heterogeensed immuunanalüüsid === Nagu konkurentsilises, homogeenses immuunanalüüsis, konkureerib proovis olev märgistamata analüüt märgistatud analüüdiga antikeha sidumise pärast. Heterogeensetes analüüsides eraldatakse või pestakse ära märgistatud, seostumata analüüt ning mõõdetakse järelejäänud märgistatud, seotud analüüti. === Ühe sidumiskohaga, mittekonkurentsivõimelised immuunanalüüsid === Proovi segamisel märgistatud antikehadega seondub sihtanalüüt märgistatud antikehadega. Sidumata märgistatud antikehad pestakse ära ja mõõdetakse seotud märgistatud antikehasid. Signaali intensiivsus on otseselt proportsionaalne analüüdi kogusega proovis. === Kahe sidumiskohaga, mittekonkurentsiv immuunanalüüsid === Tundmatu proovi analüüt seondub antikeha sidumiskohaga, seejärel seondub märgistatud antikeha analüüdiga. Seejärel mõõdetakse sidumiskohal oleva märgistatud antikeha kogust. See on otseselt proportsionaalne analüüdi kontsentratsiooniga, kuna märgistatud antikeha ei seondu, kui analüüti tundmatus proovis ei esine. Seda tüüpi immuunanalüüsi nimetatakse ka sandwich-analüüsiks, kuna analüüt on „surutud“ kahe antikeha vahele. == Näited == === Kliinilised testid === Suur hulk meditsiinilisi teste on immuunanalüüsid, mida selles kontekstis nimetatakse immunodiagnostikaks. Paljud kodused rasedustestid on immuunanalüüsid, mis tuvastavad raseduse markerit – inimese koriongonadotropiini (hCG). Täpsemalt öeldes on tegemist kvalitatiivsete testidega, mis tuvastavad hCG olemasolu, kasutades lateraalvoo meetodit. Ka COVID-19 kiirantigeentest on kvalitatiivne lateraalvoo test. Muud kliinilised immuunanalüüsid on kvantitatiivsed; need mõõdavad koguseid. Immuunanalüüsidega saab mõõta CK-MB taset südamehaiguste hindamiseks, insuliini taset hüpoglükeemia hindamiseks, eesnäärme-spetsiifilist antigeeni eesnäärmevähi avastamiseks ning mõningaid kasutatakse ka teatavate farmaatsiatoodete avastamiseks ja/või kvantitatiivseks mõõtmiseks (täpsemalt vt ensüümiga võimendatud immuunanalüüsi meetodit). Ka uimastitestid algavad kiire kvalitatiivse immuunanalüüsiga. === Spordi antidopingu analüüs === Immuunanalüüse kasutatakse spordi antidopingu laborites, et testida sportlaste vereproove keelatud rekombinantse inimese kasvuhormooni (rhGH, rGH, hGH, GH) suhtes. ==Teadustöö== ===Fotoakustiline immuunanalüüs=== Fotoakustiline immuunanalüüs mõõdab metallist nanotükkidest märgiste poolt tekitatud madalsageduslikke akustilisi signaale. Plasmonresonantsi lainepikkusel moduleeritud valgusega valgustatuna tekitavad nanotükid tugeva akustilise signaali, mida saab mõõta mikrofoni abil. Fotoakustilist immuunanalüüsi saab rakendada külgvoolutestides, milles kasutatakse kolloidseid nanotükke. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Immunologic tests}} [[Kategooria:Biokeemia]] duuiudynhni44rapggt8xww3fu23gli Arutelu:David Schwimmer 1 613906 7257596 5948283 2026-10-23T09:45:54Z Kuriuss 38125 7257596 wikitext text/x-wiki "1984 lõpetas ta Beverly Hillsi keskkooli ja soovis otsekohe minna Chicagosse näitlemist õppima, kuid vanemad veensid teda kõigepealt keskkooli minema, et tal oleks elus midagi tagavaraks, kui tema näitlejakarjäär peaks ebaõnnestuma. Schwimmer astus Chicagos keskkooli, õppis kooli kõrvalt näitlemist ning tuli pärast lõpetamist Los Angelesse tagasi ja alustas näitlejakarjääri." Selles lõigus küll midagi ei klapi. Lõpetas keskkooli ja astus seejärel keskkooli? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 20. august 2021, kell 15:20 (EEST) : Mul on sama küsimus. Lisaks: mis on "Shakespeare'i-teemalised näitekursused" ja kes on "romantiline paleontoloog"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. oktoober 2026, kell 12:45 (EEST) b7wi1mro921tv28g9he24mq8zf04zk2 Linji 0 615154 7257308 7256275 2026-10-22T15:39:32Z N1releh 199583 7257308 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} '''''Linji''''' (hiina keeles 臨濟; jaapani keeles ''rinzai'') on [[Linji Yixuan]]i ja tema järeltulijate rajatud [[chan|''chan'']]- ehk [[zen-budism|''zen''-budism]]i alamkoolkond, mis lähtus [[Mazu Daoyi]] rajatud Hongzhou koolkonna õpetustest. See sai mõjukaks nii [[Budism Hiinas|Hiinas]], [[Budism Koreas|Koreas]], [[Budism Jaapanis|Jaapanis]] kui ka [[Budism Vietnamis|Vietnamis]].<ref>Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk. 163. ISBN 9789985587690</ref> ''Linji'' koolkond kujunes välja Hiinas [[Songi dünastia]] ajal (960–1279), mil loodi selle institutsiooniline baas, pandi paika õpetusliini järjepidevus (tagasiulatuvalt Huinengi ja [[Bodhidharma]]ni), õpetuse stiil ja traditsiooni edasiandmise põhimõtted. ''Linji'' esimesed õpetajad kasutasid [[Linji Yixuan]]i eeskujul õpilaste meele [[äkiline virgumine|äkiliseks virgutamiseks]] nn šokimeetodeid, nagu karjumine, löömine, pealtnäha mõttetud sõnamängud jms. Aja jooksul asendati need ''[[gongan]]''<nowiki/>'ite (jaapani keeles ''[[kōan]]'') harjutamisega. Seepärast tuntakse ''linji'' koolkonda kui ''gongan chan''<nowiki/>'i või ''kanhua chan''<nowiki/>'i ehk ''gongan''<nowiki/>'idel ja ''[[huatou]]''<nowiki/>'del põhinevat mõtlusmeetodit. ''Linji'' koolkonda vastandatakse ''[[caodong]]''<nowiki/>'i koolkonnaga, kus pannakse rohkem rõhku [[vaikne valgustus|vaiksele valgustusele]]. 13. sajandil viisid [[Eisai]] ja Enni (1202–1280) ''linji'' õpetuse Jaapanisse ning panid aluse Jaapani ''[[rinzai]]''<nowiki/>'le. == Vaata ka == * [[Rinzai]] == Viited == {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Chan ja zen]] [[Kategooria:Budism Hiinas]] h1s2niz4q0h6brapfi16zaldhkx6q6l 7257590 7257308 2026-10-23T09:35:49Z N1releh 199583 7257590 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} '''''Linji''''' (hiina keeles 臨濟, jaapani keeles 臨濟 ''[[rinzai]]'') on [[Linji Yixuan]]i ja tema järeltulijate rajatud [[chan|''chan'']]- ehk [[zen-budism|''zen''-budism]]i alamkoolkond, mis lähtus [[Mazu Daoyi]] rajatud Hongzhou koolkonna õpetustest. See sai mõjukaks nii [[Budism Hiinas|Hiinas]], [[Budism Koreas|Koreas]], [[Budism Jaapanis|Jaapanis]] kui ka [[Budism Vietnamis|Vietnamis]].<ref>Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk. 163. ISBN 9789985587690</ref> ''Linji'' koolkond kujunes välja Hiinas [[Songi dünastia]] ajal (960–1279), mil loodi selle institutsiooniline baas, pandi paika õpetuse pärimus (tagasiulatuvalt Huinengi ja [[Bodhidharma]]ni), õpetamise stiil ja traditsiooni edasiandmise põhimõtted. ''Linji'' esimesed õpetajad kasutasid [[Linji Yixuan]]i eeskujul õpilaste meele [[äkiline virgumine|äkiliseks virgutamiseks]] nn šokimeetodeid, nagu karjumine, löömine ja pealtnäha mõttetud sõnamängud. Ajapikkuasendati need ''[[gongan|gong'an]]''<nowiki/>'ite (jaapani keeles ''[[kōan]]'') lugemisega. Seepärast tuntakse ''linji'' koolkonda kui ''gongan chan''<nowiki/>'i või ''kanhua chan''<nowiki/>'i ehk ''gong'an''<nowiki/>'itel ja ''[[huatou]]''<nowiki/>'del põhinevat mõtlusmeetodit. ''Linji'' koolkonda vastandatakse ''[[caodong]]''<nowiki/>'i koolkonnaga, kus keskendutakse rohkem [[vaikne valgustus|vaiksele valgustusele]]. 13. sajandil viisid [[Eisai]] ja Enni (1202–1280) ''linji'' õpetuse Jaapanisse ning panid aluse Jaapani ''[[rinzai]]''<nowiki/>'le. == Vaata ka == * [[Rinzai]] == Viited == {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Chan ja zen]] [[Kategooria:Budism Hiinas]] qj2pj1vuyo1da7uc2rjerjq7c3vz6wd Alar Karise presidendivisiidid 0 616843 7257446 7230528 2026-10-22T20:59:22Z ~2026-56575-74 240312 7257446 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}} Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, kus president Karis on reisinud: * '''Üks''': [[Albaania]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Hispaania]], [[Iisrael]], [[India]], [[Iraak]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Kasahstan]], [[Korea Vabariik]], [[Küpros]], [[Malta]], [[Montenegro]], [[Palestiina]], [[Sloveenia]], [[Taani]] ja [[Türgi]] * '''Kaks''': [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Egiptus]], [[Holland]], [[Moldova]], [[Norra]], [[Portugal]] ja [[Slovakkia]] ja [[Vatikan]] * '''Kolm''': [[Island]] ja [[Rootsi]] * '''Neli''': [[Belgia]], [[Itaalia]], [[Rumeenia]] ja [[Saksamaa]] * '''Viis''': [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[Šveits]] ja [[Ukraina]] * '''Seitse''': [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Soome]] * '''Kümme''': [[Leedu]] ja [[Poola]] * '''Üksteist''': [[Läti]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti parlamendi esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. Tegemist oli esimene välisvisiit. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021 | Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]], [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]]. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]-ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon]]i tegevjuht [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada]] aseesimees [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid. |- | {{riigi ikoon|Island}} || ametlik visiit || 26.–27. august 2022 || Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja tema abikaasa [[Eliza Reid|Eliza Reidi]] kutsel 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise ametlikul vastuvõtul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidentidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis külastas koos Baltimaade presidentidega [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvusparki]] Islandis elavate eestlastega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || {{murdmata|18.–19. september 2022}} || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] kutsel, et [[Elizabeth II|Suurbritannia kuninganna Elizabeth II]] matusetalitusel osaleda. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2022 || Alar Karis lendas Poola valitsuse eralennukiga [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] (reg. 0112) koos [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning osalesid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 77. peaassambleel]]. Alar Karis kohtus koos [[Läti president]] [[Egils Levits]] ja [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja ka külastas kohalike eestlastega [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]]. Alar Karis osales ka [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Tema abikaasa [[Sirje Karis]] osales [[ÜRO]] kõrgetasemelisele nädalale saabunud riigipeade abikaasade programmis, sealhulgas [[Olena Zelenska|Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska]] ja [[Emine Erdoğan|Türgi presidendi abikaasa Emine Erdoğan]] korraldatavatel vastuvõttudel ning [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Neljapäeval, 22. septembril avab Alar Karis [[Dallas]]es Clevoni USA peakorteri ja reedel, 23. septembril kohtub [[Austin]]is [[Texase osariik|Texase]] senaatori [[Ted Cruz]]i, kongresmen [[Lloyd Doggett]]i ning [[Austini linnapea]] [[Steve Adler]]iga. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 6.–7. oktoober 2022 || Alar Karis lendas erakordne tavalennukiga [[Ryanair]] [[Boeing 737|Boeing 737-800MAX 8]] (reg. 9H-VUK) koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Valletta]]s [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael David Higgins]]ega, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga ja [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, kus arutas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] globaalseid tegevusi ja naabrusega seotud küsimusi. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 13.–14. oktoober 2022 || Alar Karis kohtus [[Reykjavik]]is [[Arktika assamblee]]l [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga, Islandi endise presidendi [[Ólafur Ragnar Grímsson]]iga, [[Kanada kindralkuberner|Kanada kindralkuberneri]] [[Mary Simon]]iga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Múte Bourup Egede]]ga ja [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]]ga. Alar Karis ka osales [[Islandi Ülikool]]is loengul, mil tutvustas Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 7.–9. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Sharm el Sheikh]]is [[ÜRO kliimakonverentsil COP27]]-l [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga kutsel, [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga ja [[Pakistani peaminister|Pakistani peaministri]] [[Shehbaz Sharif]]iga, kus ta esines konverentsi riigijuhtide avaüritusel nn riigikõnega ning arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9.–10. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Pariis]]is [[Pariisi rahufoorum]]il [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga kutsel, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Stevo Pendarovski]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Catherine Colonna]]ga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Wopke Hoekstra]]ga, kus küberjulgeolekule keskenduval ümarlaual. amuti osalevad aruteludes kodanikuühiskonna aktivistid ning rahvusvaheliste ettevõtete juhid. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 18.–23. november 2022 || Alar Karis osales kõrgetasemelisel rahvusvahelisel julgeolekufoorumil [[Halifax]]is ja kohtus [[Ukraina asepeaminister|Ukraina peaministri]] [[Olga Stefanišõna]]ga. Alar Karis ka avas [[Ottawa]]s [[Eesti suursaatkond Kanadas|Eesti Suursaatkonna]] hoonet, kelle üheks suurejooneliseks arendusprojektiks on praegu Eesti Keskuse rajamine Toronto kesklinna ja kohtus [[Toronto]]s [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]ga. Alar Karis sattus raamatukogus [[Esimene leedi|endise Ameerika Ühendriikide presidendi esimese leedi]] ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Hillary Clinton]]iga, kes andis raamatu autogrammi. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 19. detsember 2022 || Alar Karis kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutelus [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa agressioon]] Ukrainas, piirkondlik julgeolek ja kollektiivkaitse tugevdamine [[NATO]]s. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 22. veebruar 2023 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga ning [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga, kus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine. |- | {{riigi ikoon|Slovakkia}} || ametlik visiit || 28.–29. märts 2023 || Alar Karis kohtus [[Košice]]s [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Slovakkia valitsusjuhtide loend|Slovakkia peaministri]] [[Eduard Heger]]iga, mil tähistamaks Eesti ja Slovakkia vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva. Alar Karis koos Slovakkia presidendi Zuzana Čaputovága osalesid [[Spiši linnus]]el loomelinnakut Civitta. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || ametlik visiit || 4.–5. aprill 2023 || Alar Karis osales koos ettevõtjate ja ülikooli rektoritega, mil võimalusel teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Alar avas [[Malmö]]s [[Eesti aukonsulaat Malmös|Eesti aukonsulaadis]] ja osales [[Lund]]is [[Lundi Eesti Maja]]s. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 13.–15. aprill 2023 || Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Hollandi Senati president|Senati presidendi]] [[Jan Anthonie Bruijn]]iga ja [[Hollandi Esindajatekoja asespiiker|Esindajatekoja asespiikri]] [[Roelien Kamminga]]iga, mil arutlusel riigijuhtidega kaitse- ja energeetikakoostöö tihendamisest ning Ukraina igakülgsest toetamisest. Alar Karis osales [[Rotterdam]]i [[Erasmuse Rotterdami Ülikool|Erasmuse Ülikoolis]], kus ta on ise teadlasena töötanud. Karis avas [[Amsterdam]]is [[Amsterdami Avaliku Raamatukogu|Avalikus Raamatukogu]] kõikide keelte majas Eesti kirjanduse kollektsioonile pühendatud nurga ning viimasena kohtus aukonsulite ja Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega. Algul pidi esimese riigivisiit, sest Kaja Kallas valitsuse ametisse astumise moodustamiseks, kuid ministrite ametisse saamine lükkub Karise visiidi tõttu uude nädalasse. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || riigivisiit || 24.–26. aprill 2023 || Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT1312. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega koos abikaasa [[Andra Levite]], [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]iga, [[Seim (Läti) esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Edvards Smiltēns]]iga ja [[Riia linnapea]] [[Mārtiņš Staķis]]ega, tegemist oli president Karise ametiaja esimese riigivisiidiga. Seoses Eesti ja Läti heanaaberlike suhete tihendamine eriti digivaldkonnas ja kaitsekoostöös, mil arutlus ettevalmistused eelseisvaks NATO tippkohtumiseks ning Ukraina igakülgse toetamise jätkamine. Alar Karis pidas [[Seim (Läti)|parlamendi]] ees [[Eesti keel|eestikeelse]] kõne. Visiidi käigus Rail Baltica Riia raudteeterminali ehituse ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla külastus. Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid pärjad [[Vabadussammas (Riia)|Läti vabaduse monumendi]] jalamile, külastasid [[Läti okupatsioonimuuseum|Läti Okupatsioonimuuseumit]] ning kohtuvad korporatsiooni Fraternitas Lataviensis liikmetega. Eesti presidendi abikaasa Sirje Karis ja Läti presidendi abikaasa Andra Levite külastasid koos keskust, kus kogutakse ja komplekteeritakse humanitaarabi [[Ukraina]]sse saatmiseks, tütarlaste tehnoloogiaõppe keskust Riga TechGirls ning SOS lasteküla [[Valmiera]]s. Sirje Karis tutvus ka [[Riia Eesti kool|Riia Eesti kooli]] õppetööga. Tagasiteel Eestisse tegi president Karis peatuse [[Rubene]]s Evangeelse Luterliku kiriku juures ning kohtus [[Valmiera linnapea]] [[Jānis Baiks]]iga. Alar Karis asetas lilled Vabadussõjas langenud Viljandi koolipoisi Viktor Andersoni mälestustahvli juurde [[Valmiera]]s ning külastas [[Vidzeme]]s kõrgkooli, Valmieramuiža pruulikoda ja [[Rūjiena]]s jäätisevabrikut. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 5.–7. mai 2023 || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje Karise]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja kuninganna [[Camilla]] kutsel, et osaleda kuningaks kroonimise tseremoonial [[Westminster Abbey]]s. Alar Karis osales NATO innovatsioonikiirendit DIANA, mil eesmärgiks kahepoolsed kohtumised kolleegidega. Alar Karis ja Sirje Karis külastasid [[Londoni Eesti Maja|Eesti Maja]], kus kohtusid Eesti kogukonnaga. Viimasel päeval Alar Karis kohtus [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga ja [[Namiibia peaminister|Namiibia peaministri]] [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]ga, mil teemal oli e-valitsemise, e-hariduse ja kahepoolsete majandussuhete arendamisel. Lõpuks osalesid Alar Karis ja Sirje Karis kroonimispidustuste raames tänavapeol (Street Parties). |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 16.–18. mai 2023 || Alar Karis osales [[Reykjavik]]is [[Euroopa Nõukogu]] tippkohtumisel ning kohtus [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga ja [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga, mil eesmärgi Ukraina toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude eest. Koos Alar Karisega osalesid ümarlauaarutelul [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Soome president]] [[Sauli Niinistö]], [[Ukraina peaminister]] [[Denõss Šmõgal]], [[Iirimaa peaminister]] [[Leo Varadkar]], [[Hollandi peaminister]] [[Mark Rutte]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Rootsi välisminister]] [[Tobias Billström]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[OSCE peasekretär]] [[Helga Schmidt]], [[Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures]] [[Linda Thomas-Greenfield]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 1.–2. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel kahepoolsest majanduskoostööst ja Ukraina ülesehitusest, samuti agressioonikuriteoga seotud isikute vastutusele võtmisest. Presidendiga oli visiidil [[Eesti majandus ja -infotehnoloogia minister|majandus ja -infotehnoloogia minister]] [[Tiit Riisalo]], [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja 24-liikmeline äridelegatsioon. Alar Karis külastas Kiievis [[Ukraina riikliku korruptsioonitõrje büroo (NABU)|Ukraina korruptsioonitõrje bürood]]. |- | {{riigi ikoon|Slovakkia}} || töövisiit || 6.–7. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Bratislava]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada Vilniuses toimuva tippkohtumise eesmärke, teha kokkuvõte regionaalsest julgeolekuolukorrast ning rääkida Ukraina jätkuva toetamise vajadusest. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || ametlik visiit || 8.–9. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega, [[Albaania parlamendi esimees|Albaania parlamendi esimehe]] [[Lindita Nikolla]]ga ja [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga. Alar Karis külasts Albaania rahvuskangelase Skanderbegi ajaloolist kindluslinna [[Krujë]]s. Tegemist oli Eesti riigipea esmakordse visiidiga Albaaniasse. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 20.–22. juuni 2023 || Alar Karis kohtus 20. juunil ennelõunal [[London]]is, [[Windsori loss]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga. Alar Karis esines avasõnavõtuga Eesti ja Briti ettevõtjate äriseminaril ning rahvusvahelisel riskikapitali- ja innovatsioonikonverentsil Global Corporate Venturing Symposium. Alar karis esines 21. juunil [[Ukraina taastumise konverents]]i raames sõnavõtuga [[Ukraina]] toetamisele ja ülesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil ning kõneles Eesti haridustehnoloogia ettevõtete tegevust tutvustaval üritusel, millest võttis osa Briti koolide ühendused, haridusettevõtted ja haridusvaldkonna investorid, kus kohal olid [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Rishi Sunak]], [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[James Cleverly]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]i, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]i ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]i. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 5.–6. september 2023 || Alar Karis osales [[Bukarest]]is [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi president]] [[Petr Pavel]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia president]] [[Zuzana Čaputová]] [[Rumeenia peaminister]] [[Marcel Ciolacu]] ja [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Moldova president]] [[Maia Sandu]], [[Kreeka president]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]], [[Ukraina asepeaminister]] [[Julia Svõrõdenko]] ja [[Ameerika Ühendriikide presidendi erisaadik kliimaküsimustes]] [[John Kerry]]. Alar Karis osales ärifoorumil. Arutluse eesmärk oli Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vahelise piirkonna parema koostöö võimaluste loomine ja kriisikindluse tagamine eeskätt tõhusamate omavaheliste ühenduste toel. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 18.–22. september 2023 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 78. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ja Ukraina toetamisest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Tonga peaminister|Tonga peaministri]] [[Siaosi Sovaleni]]ga, mil arutlusel kõiki puudutavaid julgeolekuteemasid. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Liechtensteini vürstide loend|Liechtensteini kroonprintsi (regenti)]] [[Alois]]'ga, mil juttu oli koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ning küberjulgeoleku alal. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, mil juttu oli viimastest arengutest regioonis. Alar Karis kõneles [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s, mil eesmärgiks oli Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel debatil. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Guatemala president|Guatemala presidendi]] [[Alejandro Giammattei]]ga, mil eesmärgiks oli ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisega töökorda saada. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, mil eesmärgiks oli Gruusiat jätkama reformiteel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunas. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, mil tuli juttu vajadusest reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, koostööst teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning Andorra edasiliikumisest Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina]] presidendi abikaasa [[Olena Zelenska]]ga, mil eesmärgiks suunata rahvusvahelist kogukonda ja ÜRO-d tegema kõike võimalikku, et seista [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjajulmuse]] tõttu kannatavate Ukraina laste eest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil juttu oli päevakajalistest teemadest. Alar Karis kutsus [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] ÜRO liikmeid, mille eesmärk oli [[maailmakoristuspäev]] ametlikult ÜRO kalendrisse lisada. Alar Karis osales [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i koos abikaasaga [[Jill Biden]]iga, kus osalesid [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga kutsel osa mõlema riigi rajamise ning ÜRO liikmesuse 30. aastapäeva tähistavast vastuvõtust. |- | {{riigi ikoon|Portugal}} || töövisiit || 5.–7. oktoober 2023 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Porto]]s [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, kus arutas olukorrale [[Ukraina]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetusele ning ELi tulevikule ja laienemisele. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} || töövisiit || 11.–14. oktoober 2023 || Alar Karis koos Eesti ettevõtjatega kohtusid [[Soul]]is [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Yoon Suk Yeol]]iga ja külastas [[Eesti suursaatkond Soulis|Eesti suursaatkonna]] ja ettevõtluskeskuse. Ka Alar Karis külastas Lõuna-Korea suurtükiväebrigaadis ja vanimat ülikooli - [[Sungkyunkwani ülikool]]is ning kohtus kohtub Lõuna-Korea tippettevõtete juhtidega. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 12.–13. detsember 2023 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|ÜRO inimõiguste]] deklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamisel, kus kohtus ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türgiga, pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga ning [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|Rahvusvahelise Punase Risti presidendi]] [[Mirjana Spoljaric Egger]]iga. |- | {{riigi ikoon|Iraak}} || ametlik visiit || 16.–17. jaanuar 2024 || Alar Karis kohtus [[Bagdad]]is [[Iraagi president|Iraagi presidendi]] [[‘Abd al-Laţīf Rashīd]]iga ja [[Iraagi parlamendi asespiiker|Iraagi parlamendi asespiikri]] [[Mohsen Al-Mandalaw]]iga, mil eesmärgiks erinevates rahvusvahelistel missioonidel, rahu ja heaolu hinda. Alar Karis käis [[Iraagi Muuseum]]is. Alar Karis osales [[Erbili õhubaas]]is, kus hetkel suurim välismissioonil teeniv Eesti üksus. Alar Karis kohtus [[Kurdistan]]i regiooni presidendi [[Nechirvan Barzani]]ga. Tegemist oli esimene Eesti riigipea, kel õnnestunud Bagadadi väisata. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2024 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlus Eesti ja Soome koostöö NATOs, haridus- ja kultuurikoostöö ning erinevad projektid energiasektoris. Alar Karis esineb [[Jyväskylä]]s president [[Martti Ahtisaari]] mälestuseks ja rahutöö pärandi auks toimuval loengul [[Jyväskylä Ülikool]]is ettekandega. Alar Karis osales Helsingis [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Soomes. |- | {{riigi ikoon|Botswana}} || riigivisiit || 4.–7. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Gaborone]]s [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ega koos abikaasa [[Neo Maswabi]], [[Botswana Rahvusassamblee spiiker|Botswana Rahvusassamblee spiikri]] [[Phandu Skelemani]]ga ja [[Gaborone linnapea]] [[Austin Abraham]]iga, mil ettevõtjatega ja välisteenistusega kaardistanud Eesti huve Aafrika suunal ning analüüsinud, milliste riikidega oleks koostööl kõige suurem potentsiaal. Tegemist oli president Karise ametiaja teine riigivisiidiga ja kaasatud Eesti ettevõtjad. Sirje Karis külastas laste sõltuvushäirete keskust ja riiklikku noortekeskust, kus tutvustatakse noorte ettevõtlustegevust. Botswana on esimene riigivisiit Aafrikas, mida ta riigipeana külastas. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || ametlik visiit || 7.–9. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Luanda]]s [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Angola Rahvusassamblee president|Angola Rahvusassamblee presidendi]] [[Carolina Cerqueira]]ga, mil eesmärgiks potentsiaali eelkõige digikoostöös, e-valitsemise, küberturvalisuse, e-tervise, e-hariduse ning roheliste tehnoloogiate alal. Visiidil Angolasse oli äridelegatsioonis Digital Nation’i, E-Riigi Akadeemia ja Admirals Group’i esindajad. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || ametlik visiit || 26.–28. märts 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Nikosia]]s [[Kürose president|Kürose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]i koos abikaasaga [[Philippa Karsera Christodoulídis]]ega ning [[Kürose parlamendispiiker|Kürose parlamendispiikri]] [[Annita Demetriou]]ga, mil tihendada Eesti ja Küprose poliitilisi ja majandussuhteid ning arutada julgeolekupilti Euroopas ja kitsamalt Vahemere piirkonnas. Alar Karis avas Eesti ja Küprose ärifoorumi ning kõneles majanduskoostöö tihendamisest Küprose kaubandus- ja tööstuskoja vastuvõtuüritusel. Alar Karis külastas [[Küprose Ülikool]]is, kus osales loengu Eesti digiühiskonnast ja majandusest ning välispoliitilistest ja julgeoleku väljakutsetest Läänemere ja Vahemere piirkonnas. Alar Karis külastas instituuti, mis oli teadusliku ja tehnoloogilise suunitlusega mittetulunduslik uurimis- ja haridusasutus. Alar Karis tutvustas seal laboritega, mis tegeles droonide ning kunstipärandiga. Sirje Karis kohtus Küprose esileedi Philippa Karsera Christodoulídisega, kellega koos külastasid Christos Stelios Fondi rehabilitatsioonikeskust, Piiskop Makarios III Haigla vastsündinute osakonda ning Küprose arheoloogiamuuseumi. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 11. aprill 2024 || Alar Karis osales [[Vilnius]]es [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], mil arutelu keskendus selle initsiatiivi peaeesmärgi põhja-lõuna suunal ühenduste väljaehitamise kiirendamisele ning Ukraina infrastruktuuri parandamisele ja paremale ühendamisele Euroopaga. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 16.–18. aprill 2024 || Alar Karis kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, mil teema oli Ukraina toetamine, Euroopa julgeolek ja kahe riigi suhted, fookusega majandus-, kaitse-, kultuuri- ja digikoostööl. Alar Karis osales Berliinis [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]]s, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Saksamaal. Alar Karis osales koos president Steinmeieriga Saksamaa e-valitsemise innovatsiooni- ja arenduskeskuse korraldatavas digiümarlauas. Ümarlaua peateema oli digitehnoloogia lahenduste kasutamine demokraatia hüvanguks. Alar Karis osales Berghofi sihtasutuse korraldataval foorumil avapaneelis, kus arutatakse konfliktide lahendamiseks ja rahu säilimiseks vajalikke rahvusvahelisi jõupingutusi. Alar Karis ka osales Curly Stringsi kontserdil, mis oli osa ansambli Saksamaa-turneest. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 11. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia kaitseminister|Slovakkia asepeaministri ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Ungari suursaadik Lätis|Ungari suursaadiku]] [[György Urkuti]]ga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada ühiseid eesmärke tippkohtumiseks, mis puudutades Ukraina toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale. B9 tippkohtumine Riias toimub NATO juubeliaastal, millega tähistatakse NATO asutamise 75. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Cēsis]]es [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osalesid võidetud [[Võnnu lahing]]u 105. aastapäeva pidustustel. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || ametlik visiit || 27.–28. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Ankara]]s [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga ja [[Türgi parlamendispiiker|Türgi parlamendispiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]ega, mil tähistada Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, rääkida kahepoolsete suhete tihendamisest, kaitsekoostöö tugevdamisest, arutleda Atlandi-ülese julgeolekuruumi ja regionaalsete julgeoleku murede üle ning ootustest NATO tippkohtumiselt Washingtonis. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. juuli 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga kutsel keskpäeval Daukanta väljakul toimuval riigilipu heiskamise tseremoonial, kus ta pidi kõnet. Alar Karis ja Sirje Karis osalesid õhtul [[Leedu laulupidu|Leedu laulupeo]] 100. aastapäeva tähistamisel Vingiose pargis. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastasid [[Vilniuse Ülikool]]i. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 25.–28. juuli 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, tema abikaasa [[Brigitte Macron]]i ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Thomas Bach]]iga ning osalesid [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude avatseremoonia]]l [[Trocadéro väljak]]ul. Alar ja Sirje Karis väisasid olümpiaküla, kus kohtusid Eesti olümpiakoondise ja nende toetajatega ning elasid kaasa Eesti sportlaste võistlustele. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 23. august 2024 || Alar Karis kohtus Läti-Eesti [[Unguriņi]]-[[Lilli]] piiripunktis [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus [[Balti kett|Balti keti]] 35. aastapäeva puhul [[Skulptuur „Balti kett“|skulptuuri „Balti kett“]] avamine. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 27. august 2024 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Hawker 400|Hawker Beechcraft 400A]] (reg. ES-CMK) [[Chișinău rahvusvaheline lennujaam]]a [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]] kutsel. Lõuna ajal kohtusid Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga [[Chișinău]]s [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Dorin Recean]]iga, kus osalesid Moldova Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisel. Alar Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega osalesid Chișinăus lillede asetamise tseremoonial Stephan III Suure monumendi ([[Ștefan cel Mare|Ștefan cel Mare și Sfânt]]) juures [[Suure Rahvusassamblee väljak]]ul. Pärastlõunal osales Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega iseseisvuspäeva kontserdil, kus avaldasid toetust Moldovale [[Euroopa Liit|Euroopa Liid]]uga liitumiseks valmistumisel. Alar Karis lendas õhtul sama lennukiga [[Tallinn|Tallinna]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 12.–14. september 2024 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada esimehe]] [[Ruslan Stefantšuk]]ega, [[Ukraina Välisministeerium|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlusel oli vankumatut toetust Ukrainale ja nende eesmärkidele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis teenemärgi üle [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu ordeni]] Alar Karisele, mille president Alar Karis pälvis Ukraina iseseisvuspäeval olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi populariseerimise eest maailmas. Alar Karis külastas „Jalta Euroopa strateegia XX“ aastakoosolekul ja kohtus Endise Ukraina presidendi [[Leonid Kutšma]], kus kõneles Volodõmõr Zelenskõi. Alar Karis osales „Noorte Juhtide Foorum“ platvormil, kes kõneles õigus elada turvaliselt ja vabaduses. Alar Karis külastas [[Kiievi oblast]]is asuva soojuselektrijaamas, kus sai Vene tiibrakettide tabamuse ja hävis selle tagajärjel täielikult. [[Sirje Karis]] koos [[Belize]]st [[Rossana Briseño]], [[Guatemala]]st [[Lucresia Peynado]], [[Soome]]st [[Cuzanne Innes-Stubb]], [[Leedu]]st [[Diana Nausėdienė]], [[Serbia]]st [[Tamara Vučić]], [[Taani]]st [[Bo Tengberg]] ja [[Sloveenia]]st [[Alesh Musara]] osalesid [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]] korralduse kutsel, mil arutlusel oli neljanda korda „Esimate leedide ja härraste tippkohtumine“ platvormil. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–26. september 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 79. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel fookuses oli ilmne vajadus reformida ÜRO-d, selle Julgeolekunõukogu ja tugevdada toetust Ukrainale. Alar Karis vestles ÜRO Peaassambleel [[ÜRO president|presidendi]] [[Philémon Yang]]iga ja vähimarenenud, merepiirita arenguriikide ja väikesaartest arenguriikide ÜRO kõrge eriesindaja [[Rabab Fatima]]ga, kus osales ka [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi šeiki]] [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]'ga, [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]aga, [[Sierra Leone president|Sierra Leone presidendi]] [[Julius Maada Bio]]ga ja [[Guyana president|Guyana presidendi]] [[Irfaan Ali]]ga, mille arutelude eesmärk oli pakkuda lahendusi reeglitel põhineva maailma korra säilimiseks ja tugevdamiseks. Alar Karis kohtus ka [[Ida-Timori peaminister|Ida-Timori peaministri]] [[Xanana Gusmão]]ga, mil arutlusel oli digikoostööks ja Eesti e-valitsemise kogemusest. Alar Karis kohtus ka [[Bosnia ja Hertsegoviina rresidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri (bosnialasest liige) esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli reformide vajadusest ning teekonnast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] poole. Järgmisel päeval Alar Karis kohtus ka [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli ÜRO Tuleviku. Alar Karis kohtus ka [[Liechtensteini peaminister|Liechtensteini peaministri]] [[Daniel Risch]]iga, mil arutlusel oli koostööst ÜROs. Alar Karis vestles [[Suriname president|Suriname presidendi]] [[Chan Santokh]]iga. Alar Karis kohtus [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi välisministri]] [[Xavier Bettel]]iga. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja osales ka Ukraina korraldatud kohtumisel, [[G7]] ja teiste Ukrainaga julgeolekulepped sõlminud riikidega, kus arutatakse Ukraina jätkuva toetamise ja ülesehitustegevustega seonduvat. Alar Karis koos Sirjega kohtusid [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] Ameerika Ühendriikide ettevõtete esindajatega ja kohalike eestlastega, mille eesmärk oli ühiselt meenutada suurpõgenemise aastapäeva. Alar Karis avas Eesti uus [[Eesti aukonsulaat New Yorgis|aukonsulaat New Yorgis]]. Sirje Karis osales ÜRO kõrgetasemelise riigipeade abikaasade programmis. Eesti korraldas koos Ukrainaga laste olukorrale keskenduva kõrgetasemelise ääreürituse, mille arutelu juhis Sirje Karis ja [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]]. Sirje Karis osales ka Ameerika Ühendriikide esileedi [[Jill Biden]]i lõunakohtumisel ja Türgi presidendi abikaasa [[Emine Erdoğan]] vastuvõtul. New Yorgis tutvus Sirje Karis vaimse tervise keskuse Fountain House’i tegevusega. [[Eesti välisminister]] [[Margus Tsahkna]] osales ka New Yorgis ÜRO kõrgetasemelisel, kus Eesti delegatsiooni juhtis president Alar Karis. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 10.–12. oktoober 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupis]] [[Kraków]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, mille fookuses oli Atlandi-ülese koostöö tugevdamine, [[Ukraina]] toetamine ja Euroopa julgeoleku kindlustamine ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] suhete tihendamine. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 17. oktoober 2024 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon]]i täisliikmeks saamise puhul lipuheiskamise tseremoonial, mil Eesti sai organisatsiooni 24. täisliige. Alar Karis kohtus [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon peadirektori]] [[Fabiola Gianotti]]ga, kes andis ülevaate Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni tegevusest. Alar Karis külastas biotehnoloogia ja bioteaduste teadusuuringute tippkeskuses. Alar Karis kohtus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor]]i [[Ngozi Okonjo-Iweala]]ga, mil arutlusel oli reeglitel põhinevast kaubavahetusest, [[Ukraina]] toetamisest ning säästva arengu eesmärkide edendamisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Tänavu Eesti möödus 25 aastat liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || ametlik visiit || 3.–6. november 2024 || Alar Karis lendas 3. novembril hilisõhtul lennufirma [[Jetflite]] ärilennukiga Challenger 604 (reg. OH-WIC) [[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Ammani lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus 4. novembril hommikul [[Amman]]is [[Jordaania kuningas |Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]-ga, kroonprintsi [[Ḩusayn]]iga ja [[Jordaania peaminister|Jordaania peaministri]] [[Jafar Hassan]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa]] ja [[Lähis-Ida]] julgeolekumuredest, lähendada arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] ja saada ülevaade piirkonna riikide arvamusest võimalustest Lähis-Ida konflikti lahendamiseks. 4. novembril lõunal Alar Karis külastas Ammanis Maailma Toiduprogrammi abikeskuses, kust saadetakse humanitaarabi Lähis-Ida konfliktipiirkondadesse, sealhulgas Gazasse ja praegu ka Liibanoni. 5. novembril Alar Karis esines Ammanis ärifoorumi avamisel, kus toimus ettevõtjaid koostööd tihendama. Alar Karis koos [[Jordaania keskkonnaminister|Jordaania keskkonnaministri]] [[Muawieh Radaideh]]'ga külastasid [[Jerash]]is Zeusi templi varemetes. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || ametlik visiit || 6.–8. november 2024 || Alar Karis lendas 6. novembril hilishommikul lennufirma [[Egyptair]] reisilennukiga [[Boeing 737|Boeing B737-866]] (reg. SU-GEN) [[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse peaminister|Egiptuse peaministri]] [[Muşţafā Madbūlī]]ga, mil teemal oli koostööd julgeolekupingete leevendamiseks. Alar Karis kohtus [[Amr ibn al-Asi mošee]]s [[Aleksandria Paavsti ja Püha Markuse Tool]]i [[Tawadros II|Patriarhi Tawadros II]]-ga ja [[Ahmed el-Tayeb|Suurimaami Ahmed El-Tayebiga]]. Alar Karis osales [[Eesti aukonsul Egiptuses|Eesti aukonsul]] [[Motaz Raslan]]i vastuvõtul. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. detsember 2024 || Alar Karis kohtus [[Klaipėda]]s [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osales Balti riikide presidentide aastakohtumisel. Alar Karis koos Gitanas Nausėda, Andrzej Duda ja Edgars Rinkēvičsiga osalesid veeldatud maagaasi terminali Independence 10. aastapäeva tähistamisel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || erivisiit || 7.–8. detsember 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, kus käisid Emmanuel Macroni kutsel taastatud [[Notre-Dame]]'i katedraali taasavamisel. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Alar Karis lendas lõunal lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) [[Katowice lennujaam]]asse. Alar Karis kohtus [[Oświęcim]]i lähedal [[Auschwitzi koonduslaager]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]] ja tema abikaasa [[Agata Kornhauser-Duda]]ga, [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] ja [[Mathilde (Belgia kuninganna)|kuninganna Mathildega]], [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga koos [[Máxima|kuninganna Máximaga]] ja [[Catharina-Amalia, Oranje printsess|kroonprintsi Catharina-Amaliaga]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]]-ga koos [[Mary (Taani kuninganna)|kuninganna Maryga]], [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga, [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoniga]], [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Rootsi kroonprintsessi Victoriaga]], [[Luksemburgi suurhertsog|Luksemburgi regendi]] [[Guillaume]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Croo]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]<nowiki/>iga, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]<nowiki/>iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] kohusetäitja [[Justin Trudeau]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Isabelle Berro-Amadeï]]'ega, [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister|Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiministri]] [[Dominique Hasler]]ega, [[Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse minister|Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse ministri]] [[Natalia-Elena Intotero]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]ega, [[Kreeka välisministri asetäitja]] [[Anastasios Chatzivasileiou]]ga, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić|Marko Đurićiga]], [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilios Palmas]]ega, [[Iisraeli haridusminister|Iisraeli haridusministri]] [[Yoav Kisch]]ega, [[Portugali eesistumise minister|Portugali eesistumise ministri]] [[António Leitão Amaro]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, [[Ameerika Ühendriikide erisaadik Lähis-Idas]] [[Steve Witkoff]]<nowiki/>iga, [[Rootsi Riksdagi spiiker|Rootsi Riksdagi spiikri]] [[Andreas Norlén]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretäri asetäitja]] [[Bjørn Berge]]ga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise voliniku]] [[Valdis Dombrovskis]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[UNESCO peadirektori]] [[Audrey Azoulay']]ga, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO poliitiliste ja rahutagamisküsimuste asepeasekretäri]] [[Rosemary DiCarlo]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Serblaste vabariigi president|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga. Toimus Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise 80. aastapäevale pühendatud üritusel. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 9. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, kus osales koos [[Eesti kliimaminister|Eesti kliimaministri]] [[Yoko Alender]]iga tseremoonial, millega tähistati Balti riikide ühinemist Euroopa energiasüsteemiga. Lõunal külastas Alar Karis Vilniuses MO muuseumi, kus vaadati kaasaegse kunsti kogu. Õhtul enne teel Vilniusest Pariisi Alar Karis kohtus [[Vilniuse lennujaam]]as juhuslik Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil avaldas toetust ja uuris [[Valgevene]] olukorra kohta. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 10.–11. veebruar 2025 || Alar Karis osales [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i kutsel tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel. Samal ajal kohtus juhuslik [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 11. veebruaril kohtus [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga, mil arutlus oli Eesti ja [[India]] koostöö võimalusi digivaldkonnas. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || ametlik visiit || 12. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, mil arutlus oli julgeolekuolukorrast piirkonnas. Alar Karis külastas lõunal Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. Alar Karis kohtus pärastlõunal [[Knesseti spiiker|Knesseti spiikri]] [[Amir Ohana]]ga, mil arutlus oli julgeolekuolukorda. Ja Alar Karis külastas Jeruusalemmas [[Püha Haua kirik|Petlemmas Jeesuse sünnikirikus]]. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || ametlik visiit || 13. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Räägiti Gaza ülesehitusest ning sellest, kuidas reformida haridussüsteemi ja tugevdada avalike teenuste osutamist. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || 14. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]]. Ta kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeoleku tuleviku üle ja rõhutada väikeriikide mõju multipolaarses maailmas ning toetus Ukrainat täielikult ja kindlalt. Lõunal kell 16:30 Alar Karis koos [[Fidži peaminister]] [[Sitiveni Rabuka]], [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister]] [[Tanja Fajon]] ja [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister]] [[Dominique Hasler]] vestlesid „Väikeste riikide võimu tähelepanu keskpunktis“ teemal. Alar Karis kohtus [[Iraagi Kurdistani piirkonna president|Iraagi Kurdistani piirkonna presidendi]] [[Nêçîrvan Barzanî]]'ga, mil arutlus oli julgeolekut kaitsta ja rahvusvahelises poliitikas. 15. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulamas, kus ta kõneles sõda lõpetama ja ka Ukrainale antava sõjalise abiga. Samal ajal kohtus juhuslik [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga. Lõunal Alar Karis koos Taani peaminister Mette Frederiksen, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Ameerika Ühendriikide eriesindaja Ukrainas ja Venemaal]] endine kindral [[Keith Kellogg]] ning [[Ukraina asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni küsimustes]] [[Olga Stefanišõna]] osalesid Ukraina-teemalisel arutelul. Lõunal Alar Karis kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus Venemaa hübriidset sekkumist Gruusiasse – rõhutas tungivat vajadust uute, vabade ja õiglaste valimiste järele. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26.–27. veebruar 2025 || Alar Karis tuvustas [[Raseborgi linn|Raseborgis]] soomustehnikatehast militaar- ja veoautode tootja [[Sisu Auto]] tööga ning [[Olkiluoto tuumajaam]]as. Alar Karis avastas kokkusattumus Soome kohaliku rootsipärane nime [[Karise linn|Karise]] tiheasustusega paikkond, kus on osa Raseborgi linnast. Alar Karis kohtus [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, mil käsitletakse [[Ukraina]] jätkuva toetamisega seonduvat ning püsiva ja õiglase lahenduse leidmise hetkeolukorda. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 26. märts 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ning nad avasid vanalinna keskel asuv uue ja kaasaegseima [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] avatseremoonial (aadress: Pils iela 8/10, Centra rajons). |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || riigivisiit || 31. märts – 3. aprill 2025 || 31. märtsil Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]]ga [[Bologna]]s maailma suurimal lasteraamatumessil, kus näitusel oli Eesti mess. Alar Karis kohtus Raekojas [[Bologna linnapea]] [[Matteo Lepore]]ga ja tegi sissekanne külalisraamatusse, mille esimene sissekanne pärineb 1945. aastast. 2. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Rooma]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, mil eesmärk oli koostöö kaitse-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas, lisaks kõneleti riikidevahelistest digi-, küber- ja tehisaru arendusprojektidest. Euroopa solidaarsuse olulisust ning tunnustas Itaaliat panustamise eest Balti regiooni julgeolekusse. Itaalia president Sergio Mattarella andis Alar Karisele ja tema abikaasa Sirje Karisele Itaalia kõrgem teenetemärk – Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett. Alar Karis kohtus [[Itaalia parlamendi esindajatekoja president|Itaalia parlamendi esindajatekoja presidendi]] [[Lorenzo Fontana]]ga, mil arutlusel oli Euroopa julgeolekule ja solidaarsusele. Alar Karis esines Roomas NATO Kaitsekolledžis ja külastas Euroopa Liidu merepäästemissioon IRINI peakorteris. 3. aprillil Alar Karis osales [[Rooma La Sapienza Ülikool]]is, kus oli avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 3. aprill 2025 || Alar Karis kohtus [[Kardinal-riigisekretär|Vatikani riigisekretäri]] [[Pietro Parolin]]iga, mil teema oli katoliku kirikut nende tegevuse eest Eestis ja maailma rahu eest kõnelemisel. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || eravisiit || 26. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]] ees toimuvatel [[paavst]] [[Franciscus]]e matustel. Alar Karis oli osalejate seas paigutatud istuma nii, et temast paremal istusid USA esileedi [[Melania Trump]] ja [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Donald Trump]] ning vasakul [[Hispaania kuningas]] [[Felipe VI]] ja kuninganna [[Letizia]]. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28.–29. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Varssavi]]s [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohuse täitja]] [[Ilie Bolojan]]ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega ja [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, mil arutelu tugeva transatlantilise koostöö abil põhja-lõunasuunaliste strateegiliste ühenduste parandamine ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime tõstmine ning julgeoleku tugevdamine. Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] osales Varssavis riigipeade abikaasade programmis, mille raames osales Poola Lastefondi stipendiaatide kontserdil Belwederi palees ja külastas kuningas Jan III muuseumi. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 7.–8. mai 2025 || 7. mail Alar Karis osales [[Dresden]]is [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga ja [[Saksimaa majandusminister|Saksimaa majandusministri]] [[Dirk Panter]]iga, kus avas Eesti-Saksimaa ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega avasid Dresdeni [[Lipsiusbau kunstihall]]is näituse „Spiegel im Spiegel“. Alar Karis süütas sõja ohvrite mälestuseks küünla [[Dresdeni Jumalaema kirik]]us. Õhtupoolel Alar Karis avas Dresdenis Nortali uued kontoriruumid, kus tegutses Eesti ja Saksamaa ettevõtjad. 8. mail lõunapoolel Alar Karis avas [[Mittweida]]s Eesti-Saksimaa äriseminari ning kohtumisel linnajuhtidega kinnitatakse kahe piirkonna tugevnevaid majandus- ja kultuurisuhteid. Õhtupoolel Alar Karis koos [[Tartu abikaasa]] [[Urmas Klaas]]iga külastasid [[Chemnitz]]is mis oli valitud 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Alar Karis ja Urmas Klaas külastasid Chemnitzis näitust „Euroopa reaalsused“. Alar Karis külastas ka viimasena [[Leipzig]]i lähedal Skeletoni tehasel. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 2. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] formaadis kohtumine [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]<nowiki/>ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli [[NATO]] tippkohtumise ettevalmistuste kontekstis. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || ametlik visiit || 5.–7. juuni 2025 || 5. juunil lõunal Alar Karis lendas tšarterlennukiga [[Heston Airlines]] [[Airbus A320|Airbus A320-232]] (reg. LY-DOM) [[Tivati lennujaam]]a. 6. juunil Alar Karis kohtus [[Cetinje]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]<nowiki/>iga, [[Montenegro asepeaminister|Montenegro asepeaministri]] [[Filip Ivanović]]<nowiki/>iga ja [[Montenegro parlamendi aseesimees|Montenegro parlamendi aseesimehe]] [[Zdenka Popović]]<nowiki/>iga, kus oma esimest ametlikku visiiti Montenegrosse. Arutlusel oli toetust Montenegro püüdlustele [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumisel ning liitlassuhete olulisust [[NATO|NATO-]]s ning digiriigi ülesehitamisel, eriti e-riigi loomisel ja küberturvalisuse tugevdamisel, ka võimalusi kahepoolse koostöö hariduse, majanduse, kultuuri ja turismi edendamisel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16.–17. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Turu|Turu linna]] lähedal [[Naantali linn|Naantalis]] asuvas Soome presidendi suveresidentsis [[Kultaranta]]s 13. korda toimunud üritusel „Kultaranta Talks“[[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, mil arutlus oli julgeoleku olukorrale [[Euroopa]]s, Atlandi-ülesele koostööle ja [[Lähis-Ida]]le, kus sel aastal võttis aruteludest esimesest korda osa Eesti riigipea. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 29. juuni – 1. juuli 2025 || Alar Karis kohtus [[Sevilla]]s rahvusvaheline arengu rahastamise konverentsil [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[ÜRO peasekretär|ÜRO peasekretäri]] [[António Guterres]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]'ga, [[Svaasimaa kuningas|Svaasimaa kuninga]] [[Mswati III]]-ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]<nowiki/>iga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ega, [[Panama riigipeade loend|Panama presidendi]] [[José Raúl Mulino]]ga, [[Mosambiigi riigipeade loend|Mosambiigi presidendi]] [[Daniel Chapo]]ga, [[Senegali president|Senegali Leone presidendi]] [[Bassirou Diomaye Faye]]ga, [[Sierra Leone asepresident|Sierra Leone asepresidendi]] [[Mohamed Juldeh Jalloh]]ega, [[Maldiivide asepresident|Maldiivide asepresidendi]] [[Hussain Mohamed Latheef]]<nowiki/>iga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Nepali peaminister|Nepali peaministri]] [[Khadga Prasād Sharma Olī]]ga, [[Antigua ja Barbuda peaminister|Antigua ja Barbuda peaministri]] [[Gaston Browne]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, mil arutlus oli arengukoostöö uuenduseks, kes ise otsustama oma tee, partnerriigid ja rahvusvaheline kogukond saavad neid toetada. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 10.–11. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehnoloogia tippkohtumisel, kus kohtus [[Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretär|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri]] [[Doreen Bogdan-Martin]]iga, mil arutlus oli kriitilise taristu turvalisust Läänemere piirkonnas, sealhulgas, kuidas paremini tõkestada arvuliselt järjest kasvavaid raadioside tahtlikke häiringuid ja tagada merealuste sidekaablite turvalisus. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. august 2025 || Alar Karis kohtus kell 11:30 [[Ramata]]s sillal [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus ühine jalgrattamatk esimese läti ja eesti keeles kirjutatud raamatu 500. aastapäeva tähistamiseks. Nad külastasid Ramatas raamatukogus ja külalistemajas ning kohtusid kohalike elanikega. Pärastlõunal nad külastasid Läti piiri lähedal [[Mõisaküla]]s, kus nad külastasid [[Püha Magdaleena kirik]]us, [[Mõisaküla muuseum]]is ja raamatukogus. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28. august 2025 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]]a [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]] kutsel. Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Belvedere loss]]is [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja videosilla kaudu ka [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutelu oli toetust Ukrainale ja Euroopa kaitsevõime tugevdamist. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1.–2. august 2025 || Alar Karis osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, mil arutlus oli Venemaad tuleb hoida oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ka pärast agressiooni lõppu Ukrainas. Alar Karis külastas Sloveenia riiklikus keemia instituudis, kus tutvustas teadustööga, vähiravi- ja elektrokeemia uuringutega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. august 2025 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga ja [[NATO peakorter]]is [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Venemaa agressiooni vastu ja julgeoleku Ukrainas. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–24. september 2025 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, kus osalesid ÜRO 80. aastapäeva tähistaval kõrgetasemel kohtumisel ja kõrgetasemelisel kliimaüritusel. Alar Karis avas Eesti algatusel koos [[Rahvusvahelise Rahu Instituut|Rahvusvahelise Rahu Instituudiga]] korraldatud kõrgetasemelise äärekohtumise, kus käsitletakse ÜRO peasekretäri valimise korraldamist. Alar Karis kõneles Balti riikide nimel ÜRO julgeolekunõukogu Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel avatud debatil, kus osa võttis sõna Krimmi platvormi 5. tippkohtumisel, mis oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi 2020. aastal algatatud rahvusvaheline mehhanism Krimmi okupatsiooni lõpetamiseks. Alar karis osales ÜRO julgeolekunõukogu tehisaru-teemalisel avatud arutelul, kus ta rõhutas vajadust kasutada tehisaru rahu ja julgeoleku kindlustamisel vastutustundlikult ja inimkeskselt. Alar Karis osales koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]i ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ÜRO peaassamblee kõrgetasemelise nädala veerel toimuval Concordia tippkohtumisel arutelul, kus nad keskendus Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Nad ka kohtusid ÜRO peasekretäri António Guterresega. Alar karis kohtus [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus nad keskendusid Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Alar Karis kohtus [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga ja [[Namiibia president|Namiibia presidendi]] [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'ega, mil arutlusel oli koostöö tihendamist ning julgeolekut [[Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s. Alar Karis kohtus ka [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]'ega ning osales [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Kaja Kallas]]ega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 6.–8. oktoober 2025 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[London]]is, mil eesmärk oli tihendada Eesti ja Briti suhteid eelkõige kultuuri, digimajanduse ja tervisetehnoloogia valdkonnas ning osaleda [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Barbicani keskus]]es. Alar Karis tutvustas [[Eesti suursaatkond Londonis]] Briti investoritega, et pakuda Eesti digimajanduse ja innovatsiooni tugevusi. Alar Karis osales [[King's College London|Londoni ülikooli King’s College]], mil arutlusel oli koostöövõimalusi teadustööde tulemuste praktiliseks kasutamiseks ja uute lahenduste arendamiseks meditsiinis. 7. oktoobril Alar Karis koos Sirje Karisega osalesid [[Southbank Centre kunstikeskus]]es, mil eesmärk oli edendada kultuurikoostööd ja tugevdada sidemeid Eesti ja Briti loomevaldkondade vahel. Õhtul nad osalesid Barbicani keskuses helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistaval kontserdil. 8. oktoobril Alar Karis kohtus [[Windsori loss]]is [[William, Walesi prints|Ühendkuningriigi troonipärija Tema Kuningliku Kõrguse Walesi Prints Williamiga]], mil eesmirk oli Eesti ja Ühendkuningriigi koostöösuhted kultuuri, digiarengu ja teaduse valdkonnas, samuti räägiti rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–29. oktoober 2025 || 21.-25. oktoobril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]] osalesid [[New York|New Yorgis]], mil eesmärk oli [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Carnegie Hallis]]'is ning kohtumiste ja esinemiste keskmes oli loomemajanduse- ja kultuurikoostöö tihendamine, äri- ja majanduskoostöö, teadus- ja arendustegevus ning tehisaru kasutamise võimalused hariduses. Alar Karis esines [[Yale ja Chicago ülikool]]is loenguga, mil ta kõneles Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tuumteemadele, demokraatia tugevdamise tähtsusele tänases maailmas, Eesti digiteenustele ja tehisaru rakendamisele. Alar Karis kohtus [[New Yorgi linnapea]] [[Eric Adams]]iga, mil arutlusel oli teaduse ja hariduse, e-valitsemise, majanduse ja kultuurikoostöö võimalusi. Alar Karis kohtus New Yorgis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]] [[ÜRO president|presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil arutlusel oli organisatsiooni reformide ja juhtimise ning Ukraina toetamisega seonduvat. Alar Karis koos Sirje Karis külastasid [[Skandinaavia Maja]]s, kus esitletakse Dorian Supini dokumentaalfilmi Arvo Pärdist ja tutvustas Kaasaegse Kunsti Keskuses programmiga [[International Studio & Curatorial Program|ISCP]] ning loomemajanduse delegatsiooniga New Yorgis [[Metropolitan Museum of Art Kostüümiinstituut]]i. 26.-29. oktoobril Alar Karis kohtus [[Chicago linnapea]] [[Brandon Johnson]]iga ja osales ühe maailma tuntuima rahvusvahelise advokaadibüroo [[Baker and McKenzie]] korraldataval tehisaru teemalisel arutelul ning vestlusringis [[Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekoda|Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekojas]]. Alar Karis külastas esmakordselt Eesti kogukonnaga [[Chicago Eesti maja]]s. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || riigivisiit || 16.–19. november 2025 || 16. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 07:34 eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7701, kus tehti vahemaandusega [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam|Thbilisi lennujaamas]]. 17. novembri hommikul Alar Karis külastas [[Astana]]s [[Nazarbajevi Ülikool]]is rektorite foorumi ning andis tudengitele loengu, kus kõneles teemadel. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Kasahstani rahvusraamatukogu]]s, mil ta kinkis Kasahstani rahvusraamatukogule Eesti raamat 500 puhul hulga Eesti raamatuid. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega, [[Eesti taristuminister|Eesti taristuministri]] [[Kuldar Leis]], [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa-Ly Pakosta]] ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees [[Liina Kersna]] kohtusid Astanas [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga ja [[Kasahstani parlamendi esimees|parlamendi alamkoja esimehe]] [[Jerlan Košanov]]iga, mil eesmärk oli tugevdada kahe riigi koostööd majanduses, hariduses ning digivaldkonnas. 18. novembri hommikul Alar Karis külastas Astana digipesas ja osales koos [[Kasahstani asepeaminister|Kasahstani asepeaministri]] [[Roman Skljar]]iga, [[tehisaru ja digiministr|tehisaru ja digiministr]] [[Žaslan Madijev]]iga AI ja hariduse temaatilisel ümarlaual. Alar Karis koos Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajeviga Kasahstani-Eesti ärifoorumil. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe [[Liina Kersna]]ga külastasid [[Kasahstani rahvusmuuseum]]is, kus avas [[Eesti rahvamuuseum]]i esitles kindanäituse „Kaetud kätega“. Õhtul Alar Kariskoos abikaasa Sirje Karisega tähistasid Eesti ja Kasahstani sõprust muusika kaudu, mis oli lahutamatu osa Eesti kultuurist ja identiteedist. 19. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid [[Aamol]]is lilled represseeritud eestlaste mälestuseks [[Akmolinski kodumaa reeturite naiste laager]] - kurbuse laager. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid Kasahstani traditsioonidest, kus vabadust kehastas kasahhidele hobune. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 14:48 kojusõit taas eritellimuse Läti lennukiga Eesti lipuvärvides airBaltic Airbus A220-300 lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7702, kus tehti taas vahemaandusega Thbilisi lennujaamas. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. detsember 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutlusel oli piirkonna julgeolekut ja transatlantiliste suhete tugevdamist. Alar Karis koos Läti ja Leedu riigipeaga näitust [[Läti rahvusraamatukogu]]s, mis tuletas meelde kui oluline oli kirjasõna meie iseseisvuse ja rahva vaimse vabaduse kujunemisel. |- | {{riigi ikoon|Portugal}} || riigivisiit || 15.–16. jaanuar 2026 || Alar Karis kohtus [[Lissabon]]is [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Portugali parlamendi spiiker|Portugali parlamendi spiikri]] [[José Pedro Aguiar Branco]]ga, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]iga ja [[Lissaboni linnapea]] [[Carlos Moedas]]ega, mil eesmärgi oli Eesti ja Portugali heade suhete arendamisele, sealhulgas kaitsekoostööle [[NATO]] raames ning majandussuhetele ning teadus- ja hariduskoostööle. Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga avasid Lissabonis Eesti ja Eesti-Portugali ärifoorumis, mis keskendus kahe riigi majandussidemete tihendamisele ja digitaalsele innovatsioonile. 15. jaanuari õhtul Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga osalesid auks [[Thalia teater|Thalia teatris]], kus muusikalise kingituse Portugalile tegid viiuldaja [[Hans Christian Aavik]] ja pianist [[Havryil Sydoryk]]. 16. jaanuari lõunal Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga lendasid Lissabonist Portugali presidendi riigilennukiga Dassault Falcon 900B lennuk registreerimisnumbriga 27404 [[Monte Real õhuväebaas]]isse, kus osalesid tagada kõige paremini just solidaarsus ja koostöö. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 3.–4. veebruar 2026 || 3. veebruaril Alar Karis osales rahvusvahelisel kõrgetasemelisel tippkohtumisel [[Dubai]]s, mil arutlusel oli koos valitsus- ja riigijuhtide, erasektori tippjuhtide ning valdkonna liidritega tehisaru mõju julgeolekule ja ühiskonna pikaajalisele toimetulekule. Selle üritsel Alar Karis kohtus [[Araabia Ühendemiraatide president|Araabia Ühendemiraatide presidendi]] [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepresident|Araabia Ühendemiraatide asepresidendi]] ja [[Araabia Ühendemiraatide peaminister|Araabia Ühendemiraatide peaministri]] [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Paraguay president|Paraguay presidendi]] [[Santiago Peña]]ga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ning [[Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiminister|Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiministri]] [[Omar Al Olama]]ga. 4. veebruaril Alar Karis pidas avakõne tulevikuteemalise tippkohtumise raames toimuval valitsemisteenuste foorumil, mil keskendus tehisaru rollile avalike teenuste arendamisel ning usaldusel ja inimesekesksel valitsemisel põhineva digiriigi kujundamisele. Ja Alar Karis arutas mõttekoja Fiker Institute juhiga hariduse tuleviku üle ning avas [[Jüri Arrak]]u 90. sünniaastapäevale pühendatud näituse. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 5.–10. veebruar 2025 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Milano]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Kirsty Coventry]]'ga ning osalesid [[2026. aasta taliolümpiamängud|Milano–Cortina taliolümpiamängudega]] seotud kõrgetasemelistel sündmustel [[San Siro|San Siro jalgpallistaadionil]], kus koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega (sealhulgas [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga ja [[Leedu peaminister]] [[Inga Ruginienė]]ga). Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi kutsel olümpiamängudele pühendatud riigijuhtide õhtusöögil ning Itaalia riigipea vastuvõtul. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Cortina d’Ampezzo]]s asuvat olümpiaküla, kohtusid Eesti sportlaste ja nende toetajatega ning elavad kaasa Eesti sportlaste võistlustele olümpiamängude programmis. |- | {{riigi ikoon|India}} || töövisiit || 17.-19. veebruar 2026 || Alar Karis külastas [[Delhi]]s [[Eesti suursaatkond Delhis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus tähistas 108. vabariigi aastapäeva. Alar kohtus Delhis [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga, [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga ja [[Šveitsi president|Šveitsi presidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, kus nad osalesid Tehisintellekti mõju tippkohtumisel ja digiriigi sõprade kokkukutsumisega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 23.-24. märts 2026 || 23. märtsil Alar Karis osales [[London]]is [[Konrad Mägi]] maalinäituse avamisel ning kohtus [[Suurbritannia parlament|Briti parlamendi]] sõprusrühma liikmetega. Pärastlõunal Alar Karis kohtus [[Oxford]]il õppivate Eesti üliõpilaste ja töötavate teadlastega ning arutas koostöövõimalusi. 24. märtsil Alar Karis Global Government Forum innovatsioonikonverentsil, mil eesmärgi oli Eesti digiriigi kogemusest. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || 8. aprillil Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Utrecht]]is [[Utrechti linnapea]] [[Sharon Dijksma]]ga ja nad külastasid [[Utrechti teaduspark|Utrechti teaduspargis]] ja biotehnoloogiaettevõtte [[Genmab]]'is ning [[Noordwijk]]is [[Euroopa Kosmoseagentuur]]is. Sirje Karis külastas Utrechtis [[Printsess Máxima lasteonkoloogia keskus]]es. Päev lõppes Alar Karis külastas [[Eesti suursaatkond Haagis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus kutsus suursaadik [[Paul Teesalu]] vastuvõtuga ja Eesti ekspertide panus Hollandis paiknevates organisatsioonides nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Kosmoseagentuur oli kõrgelt hinnatud. 9. aprillil Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, mil eesmärgi oli Eesti ja Madalmaade kahepoolsete suhete tihendamist julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, ka innovatsiooni, investeeringute ja kaubavahetuse arendamisel ning jätkuvat tugevat toetust [[Ukraina]]le ning Atlandi-üleseid suhteid. Alar Karis osales [[Erasmuse ülikool]]is [[Rotterdam]]is avaliku loengu, mil arutelu oli Euroopa enesekindlus maailmapoliitikas kasvaks. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || riigivisiit || 15.–17. aprill 2026 || 15. aprillil Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga erakordne tavalennukiga [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] registreerimisnumbriga YL-CSI ja reisinumbriga BT902 [[Vilniuse lennujaam]]sse. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Vilnius]]el [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Seimi (Leedu) spiiker|Leedu parlamendi esimehe]] [[Juozas Olekas]]ega ja [[Vilniuse linnapea]] [[Valdas Benkunskas]]ega, mil eesmärgi oli julgeoleku- ja kaitsekoostöö, NATO ja piirkondliku kaitsevõime tugevdamine, Ukraina kindel toetamine ning strateegilised taristuprojektid, sealhulgas [[Rail Baltic]] raudteeühenduse rajamine. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda avasid [[Kaunas]]es Eesti-Leedu ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Leedu riiklikku arhiiv]]i, kus neile tutvustati arhivaale Eesti ja Leedu suhete ajaloost, tähistamaks Eesti ja Leedu [[Diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] sõlmimise 105. aastapäeva. Riigipead saatis visiidil [[Riigikogu]] liikmed [[Enn Eesmaa]] ja [[Luisa Värk]], [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]] ning äri- ja kultuuridelegatsioon, mil arutlusel oli tugevdada Eesti ja Leedu strateegilist partnerlust, piirkondlikku julgeolekut ja kaitsekoostööd, taristuühendusi ning laiendada majandus- ja kultuurikoostööd. Leedu president Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga andis riigiõhtusöögi president Alar Karise ja Sirje Karise auks. 16. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Kaunas]]es, kus [[Kaunase linnapea]] [[Visvaldas Matijošaitis]] tervitas visiidile saabuvat Eesti presidendipaari endise Eesti saatkonnahoone ees K. Donelaičio 71 tänaval. Alar Karis osales Kaunases [[Vytautas Suure Ülikool|Vytautas Magnuse ülikooli]] audoktoriks tiitli andmise tseremoonial. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda lendas Leedu Õhuvägi [[Eurocopter AS365 Dauphin]] helikopteriga Rail Baltica raudteeühenduse ehitusplatsi inspekteerimiseks ning külastasid [[Rukla sõjaväebaas]]is. Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Dianaga külastatasid [[Kaunase riiklik muusikateater|Kaunase riiklikus muusikateatris]] Francesco Cilea ooperietendust „Adriana Lecouvreur“. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastas Vilniuses Ukraina keskust, kus arutleti sõja mõjude üle laste vaimsele tervisele, ning Kaunases teadus- ja hariduskeskust „Mokslo sala“, Kaunase kliinikumi vastsündinute osakonda ja riiklikku M. K. Čiurlionise kunstimuuseumi. 17. aprillil hommikul Alar Karis lendas koos abikaasa Sirjega erakordne [[odavlennufirma]] [[Wizz Air]] [[Airbus A320neo|Airbus A321neo]] registreerimisnumbriga HA-LGI ja reisinumbriga W61967 tagasi [[Tallinna lennujaam]]a. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || ametlik visiit || 20.–22. aprill 2026 || 20. aprillil Alar Karis kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, mil arutlusel oli ühistel demokraatlikel väärtustel ja rahvusvahelise õiguse austamisel. Alar Karis kohtus ka [[Kreeka haridus- ja religiooniminister|Kreeka haridus- ja religiooniministri]] [[Sofia Zacharaki]]ga, mil arutlusel oli haridus- ja kultuurikoostööst ning digikoostöö võimalustest, kus nad osalesid innovatsioonileskuses. Alar Karis kohtus veel ka [[Kreeka parlamendi esimees|Kreeka parlamendi esimehe]] [[Nikitas Kaklamanis]]ega, mil Eesti ja Kreeka parlamentide koostöö tugevdamisest ning Ukraina jätkuvast toetamisest. Ametlik visiidi oli tugevdada Eesti ja Kreeka partnerlust ning koostööd. Arutlusel oli [[Ukraina]] jätkuvat toetamist ja [[Venemaa]] isoleerimist rahvusvahelisel areenil ning [[Lähis-Ida]] ja [[Ida-Vahemeri|Ida-Vahemere]] sündmuste mõju Euroopale. Alar Karis asetas Ateenas pärja tundmatu sõduri hauale [[Sýntagma väljak]]ul. Alar Karis külastas [[Ateena akropol]]is. 21. aprillil Alar Karis osales [[Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet]]is, kus andis ülevaate liikmesriikide infoturbe probleemide ennetamisest, tuvastamisest ja lahendamisest. Alar Karis kohtus [[Neromyloi]]s kirikus preester isa Rafaeliga ja külastas [[Agia]]s [[Ristija Johannes|Püha Ristija Johannese]] Eelkäija nunnakloostris, kus oli eriline side Eestiga. 22. aprillil Alar Karis koos Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega osalesid [[Delfi majandusfoorum]]is, kus kohtus Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega, [[Monaco vürst]]i [[Albert II]]'ga, endise [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Abdullah Gül]]ega ja [[Atika piirkond|Atika piirkonnavanema]] [[Nikos Chardalias]]ega. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || riigivisiit || 27.–29. aprill 2026 || 27. aprillil Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos 90-liikmeline delegatsiooniga alustasid [[Tallinna sadam]]a [[Vanasadam|D terminalist]], kuhu seilas Eesti kiire [[reisiparvlaev]]a [[MyStar]] [[Helsingi]] [[Länsisatama]]sse. 28. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Soome parlamendi spiiker|Soome parlamendi spiikri]] [[Jussi Halla-aho]]ga ja [[Helsingi linnapea]] [[Daniel Sazonov]]iga, mil arutlusel oli Eesti ja Soome kahepoolsete suhete tihendamisele, koostööle [[NATO]]s, majandus- ja kaitsekoostööle, [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonna julgeolekule, [[Ukraina]] toetamisele Venemaa agressioonisõjas, [[Araabia-Iisraeli konflikt|Lähis-Ida konflikti]] mõjudele Euroopa majandusele ja julgeolekule ning atlandiülestele suhetele. Riigipead saatis visiidil [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[kindralleitnant|kaitseväe juhataja]] [[Andrus Merilo]] ning [[Riigikogu]] liikmed [[Henn Põlluaas]] ja [[Mati Raidma]]. Õhtul Eesti ja Soome presidendide paarid [[Presidendiloss (Helsingi)|presidendi lossis]] riigiõhtusöögil. 29. aprillil hommikul Alar Karis koos abikaasaga Sirjega asetasid pärjad [[Hietaniemi kalmistul]]e ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenud Soome vabatahtlike mälestusmärgile Vanas kirikupargis. Alar Karise koos Soome presidendi Alexander Stubbiga osalesid kaitsetööstuste koostöö teemalisel ärifoorumil ning nad külastasid [[Santahamina]]s [[Soome Riigikaitse kõrgkool]]is ja [[Aalto Ülikool]]is. Sirje Karise koos Soome esileedi Suzanne Innes-Stubbiga külastasid Helsingis [[Ateneumi kunstimuuseum]]is, [[Espoo]]s SOS Lastekülas ja Diakooniafondi, mis keskendus kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas laste vaimse tervise toetamisele. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga külastasid ühiselt kaasaegse kunsti muuseumi [[Kiasma]]s ja [[Helsinki Keskraamatukogu "Oodi"]]'s, kus nad arutlesid kirjanduse ja lugemise teemadel ning kohtusid soome-eesti õppekeelega [[Latokartano põhikool]]i õpilastega. Lõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonnas]] kaitsetööstusettevõtete ärifoorumil, kus arutlusel oli teadus, kaitsetööstus ja kaitsevägi päriselt kokku saaksid, mida kõneles kaitseminister Hanno Pevkur ja [[Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus]]e direktor [[Kristi Raik]]. Pärastlõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Santahamina riigikaitsekõrgkool]]is, kus pidas Eesti kaitseväe ülesehitamisest kuni tänase tiheda koostööni maal, merel ja õhus, planeerimises ja õppustel. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga sõitis [[Soome presidendijaht „Kultaranta VIII“]]'ga, kuhu nad seilasid edasi-tagasi [[Santahamina|Santahamina saarele]]. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 12.-14. mai 2026 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] [[NATO]] idatiiva ja [[Põhjamaade Nõukogu|Põhjala riikide liidrite]] kohtumine [[Bukarest]]is [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohusetäitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Ameerika Ühendriikide relvastuskontrolli, rahvusvahelise julgeoleku aseriigisekretär]]i [[Thomas DiNanno]]ga, [[Islandi riigisekretär]]i [[Benedikt Árnason]]iga, [[Bulgaaria suursaadik NATO juures]] [[Nikolaj Milkov]]ega ja [[Ungari suursaadik Bukarestis]] [[Katalin Kissné Hlatki]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeolekuolukorrale, alliansi idatiiva kaitse tugevdamisele ning ettevalmistustele NATO tippkohtumiseks [[Ankara]]s. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 26. mai 2026 || Lõunal Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12 NGX]] (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) [[Vilniuse lennujaam]]a. Alar Karis koos [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega kohtusid [[Vilnius]]el [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]] koos [[Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik]]u [[Andrius Kubilius]]ega, mil arutlusel oli [[Balti]] piirkonna julgeolekuolukorrale ja [[Euroopa]] kaitsevõime tugevdamisele ning koordineeritud reageerimist viimaste nädalate drooniintsidentidele, mida oli Balti riikidele registreeritud ka [[Soome]]s. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12 NGX (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27.-29. juuni 2026 || 27. juunil Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga ja [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga kohtusid [[Jurata]]s mitteametlik kohtumisel [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus arutlus oli ettevalmistusi [[NATO]] [[Ankara]] tippkohtumiseks, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ja [[Ukraina]] jätkuvat toetamist. 28. juunil nad osalesid [[Poznań]]is [[1956. aasta Poznańi meeleavaldused|protestide 70. aastapäeva mälestusüritusel]]. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 6.–8. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehisaru aastasündmusel, kus kohtus [[ÜRO peasekretär]]i [[António Guterres]]ega, [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga ja [[El Salvadori asepresident|El Salvadori asepresidendi]] [[Félix Ulloa]]ga, mil arutlus oli digitaalse tuleviku üle. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. august 2026 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega osalesid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga Ukraina iseseisvuse 35. aastapäeva, kus kohtusid [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] abikaasa [[Mirabela Grădinaru]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] abikaasa [[Tamara Vučić]]'ega, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] abikaasa [[Aleš Musar]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Andy Burnham]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga ja [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega. Alar Karis koos esileedi Sirje Karisega osalesid Kiievis esileedide ja härrade kuues tippkohtumine, kus võttis osalesid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi koos abikaasa Olena Zelenskaga, Soome presidendi Alexander Stubb koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbega, Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga, Rumeenia presidendi abikaasa Mirabela Grădinaruga, Serbia esileedi Tamara Vučić'ega ja Sloveenia presidendi abikaasa Aleš Musarega. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 28. august 2026 || Hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid hüvastijätuvisiidil [[Līgatne]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, kus ta kutsus [[Līgatne vabaõhulava|vabaõhulava]], [[Līgatne jalgrattamuuseum|jalgrattamuuseum]]i, [[Paberivabrik „Līgatne“|paberivabrikup]] ja [[Līgatne loodusrajad|Līgatne loodusradade]] külastus. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Riia]]s viimast kord [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna hoones]], kus kirjutas külalisraamatusse. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega osalesid [[Läti Rahvusooper]]is, sealhulgas ka kohtus Läti presidendi Edgars Rinkēvičsega [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]]iga. [[Vanemuine (teater)|Rahvusteater Vanemuine]] tegid lavastus, kus „Palve. Kummardus Arvo Pärdile“ tegelased mängisid. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 4.-7. september 2026 || 4. septembril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu presidendi]] [[Toivo Asmer]]iga kohtusid [[Monza]]s [[Monza ringrada|Monza ringrajal]] [[Paul Aron]]iga võistlusel, kus tutvustas [[2026. aasta Vormel 1 hooaeg|2026. aasta Vormel 1 hooaja]] kaasa elada ja tema karjääri edenemisele abiks olla. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Milano]]s Eesti aukonsulis. 5. septembril hommikul Alar Karis külastas Milanos näitekunsti [[Milano Filodrammatici teater|Filodrammatici teatris]], kus käivitas muusikafestivali. Lõunal Alar Karis külastas ettevõtte [[Bolt]]iga tutvustama. 6. septembril Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Veneetsia]]s [[Veneetsia biennaal|Eesti paviljonis]], kus kohtusid [[Merike Estna]]ga ja Kaasaegse [[Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus|Kunsti Eesti Keskuse|]] direktor Maria Arusooga ateljeeks kohanenud kogukonnahoones. 7. septembril hommikul Alar Karis külastas [[Rooma]]s [[Eesti suursaatkond Roomas|Eesti suursaatkonna hoones]], kus Itaalias tegutsevaid saadikuid Eesti suursaatkonnas Roomas. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, mil arutlusel oli Eesti ja Itaalia kultuuri-, haridus- ja majandussuhete arendamisest ning tehisaru võimalustest ja mõjudest. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 9. september 2026 || Alar Karis käis [[Oslo]]s [[Norra kuninglik perekond|Norra kuningas]] [[Haakon VIII]] kutsel, et [[Harald V|Norra kuningas Harald V]] matusetalitusel osaleda. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2026 || 20. septembril hommikul enne ÜRO peaassambleeli Alar Karis kohtus [[Kuveidi Riigi alaline esindus ÜRO juures]] (asukoht: 321 East 44th Street, Manhattanis, New Yorgis) [[Kuveidi kroonprints|Kuveidi kroonprintsi]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ|šeik Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩiga]], mil arutlusel oli julgeolekuolukorrast, Iraani ja Venemaa rünnakutest oma naabrite vastu, väikeste riikide ühistest huvidest ja digikoostööst. Pärast Kuveidi Riigi alaline esindus ÜRO juurest Alar Karis külastas [[Jazz Record Centeri plaadipoes]], 8. korrus, ruumis 804, Manhattanil, Chelsea piirkonnas (asukoht: 236 West 26th Street). Lõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega külastasid viimast korda [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]], kus tähistas 80. aastapäeva pidulik ja esinesid [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadiku Ameerika Ühendriikides]] [[Hannes Hanso]] vastuvõtul ning [[New Yorgi Eesti Haridusselts|New Yorgi Eesti Haridusseltsi presidendi]] [[Carl Skonberg]]i osavõtul. Seejärel Alar Karis avastas 2. avenüü ja Tunnel Exit Streeti nurgal East 34. tänaval New Yorgis Ernest Jaaksoni nime kandva tänavaosas. Pärast avastamist Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid roadway ja East 12th Streeti nurgal Strand Bookstore raamatupoes. 21. septembril hommikul Alar Karis osales New Yorgis ÜRO Digital Cooperation Day konverentsil, mil teemal oli tehisintellekti ajastul. Lõunal Alar Karis kohtus viimast kord [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 81. peaassambleel]] [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus võttis vastu [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]], kus osalesid jutuks lõunalauas, mil teemad oli [[Ukraina]] abistamisest ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] reformist. 22. septembril hommikul Alar Karis ja [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]] osalesid New Yorgis ÜRO Peaassambleel saalis [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i kõnelemas, kus Alar Karis kohtus [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga ja [[Jordaania kroonprints]]i [[Hussein bin Abdullah al-Hashim]]iga. Alar Karis pidas kõnet ÜRO üleilmse "AI for Good" komisjonil, kus ta kohtus ka [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[András Bálint Baka]]ga ja [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri]] [[Doreen Bogdan-Martin]]iga. Alar Karis koos Leedu president Gitanas Nausėda ja Tšehhi president Petr Pavel osalesid New Yorgis [[Rahvusvahelise Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] erakorraline istungil, kus [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kutsel Krimmi platvormi tippkohtumisel, mil arutlusel oli Venemaa agressiooni ja Krimmi okupatsiooni ebaseaduslikuks. 23. septembril Alar Karis pidas riigikõnet ÜRO Peaassambleel saalis, mil teema oli mitmepoolne maailmakord, mille keskmes on ÜRO ja selle põhikiri, on jõudnud olulisse pöördepunkti. 24. septembril Alar Karis kohtus New Yorgis ÜRO Peaassambleel veel [[Kolumbia asepresident|Kolumbia asepresidendi]] [[José Manuel Restrepo]]ga, mil arutlusel oli haridusest ning digi- ja küberkoostööst. Alar Karis osales tehisaru ohutusühenduse üritusel, kus ta kohtus [[Rwanda peaminister|Rwanda peaministri]] [[Justin Nsengiyumva]]ga. Alar Karis osales AI arutelu istungil. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 28. september 2026 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega lendasid Soome lennufirma [[ACXJET]] ärilennukiga [[Cessna CitationJet|Cessna Citation CJ4 Gen2]] (reg. HB-VJT) [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliini lennujaama]]. Nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga koos abikaasa [[Elke Büdenbender]]iga, mil arutlusel oli lähedased suhted, ühised väärtused ning tugev liitlasside Euroopa Liidus ja NATOs. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 29. september 2026 || Hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega lendasid Soome lennufirma [[ACXJET]] ärilennukiga [[Cessna CitationJet|Cessna Citation CJ4 Gen2]] (reg. HB-VJT) [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi lennujaama]]. Nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga koos abikaasa [[Marta Nawrocka]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku, ühenduste kui ka inimestevaheliste sidemete poolest. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 29. september 2026 || Lõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega lendasid Soome lennufirma [[ACXJET]] ärilennukiga [[Cessna CitationJet|Cessna Citation CJ4 Gen2]] (reg. HB-VJT) [[Vilniuse lennujaam]]a. Nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa Diana [[Nausėdienė]]ga, mil arutlusel oli tugevdanud NATO idatiiba, kasvatanud oma kaitsevõimet ning seisnud selle eest. Õhtul nad suundusid Soome lennufirma ACXJET ärilennukiga Cessna Citation CJ4 Gen2 (reg. HB-VJT) [[Tallinna lennujaam]]a. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 1. oktoober 2026 || Hommikul Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]]ega alustasid [[Tallinna sadam]]a [[Vanasadam|D terminalist]], kuhu seilas Eesti kiire [[reisiparvlaev]]a [[MyStar]] [[Helsingi]] [[Länsisatama]]sse. Nad külastasid viimast korda [[Helsingi]]s [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s. Lõunal nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi Helsingis [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]iga, mil arutlusel oli kultuur ja haridus, tihe majanduskoostöö ning ühine julgeolek. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 2. oktoober 2026 || Hommikul Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]]ega lendasid reisilennukiga [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi lennujaama]]. Nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]iga koos abikaasa [[Silvia (Rootsi kuninganna)|kuninganna Silviaga]], mil arutlusel oli pikk ühine ajalugu ning sõprus. Tegemist oli viimane välisvisiit. |} [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] 1rx7tyjex15ig7148l6juoz6dne81a3 7257447 7257446 2026-10-22T21:02:16Z ~2026-56575-74 240312 7257447 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}} Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, kus president Karis on reisinud: * '''Üks''': [[Albaania]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Hispaania]], [[Iisrael]], [[India]], [[Iraak]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Kasahstan]], [[Korea Vabariik]], [[Küpros]], [[Malta]], [[Montenegro]], [[Palestiina]], [[Sloveenia]], [[Taani]] ja [[Türgi]] * '''Kaks''': [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Egiptus]], [[Holland]], [[Moldova]], [[Norra]], [[Portugal]] ja [[Slovakkia]] ja [[Vatikan]] * '''Kolm''': [[Island]] ja [[Rootsi]] * '''Neli''': [[Belgia]], [[Itaalia]], [[Rumeenia]] ja [[Saksamaa]] * '''Viis''': [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[Šveits]] ja [[Ukraina]] * '''Seitse''': [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Soome]] * '''Kümme''': [[Leedu]] ja [[Poola]] * '''Üksteist''': [[Läti]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti parlamendi esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. Tegemist oli esimene välisvisiit. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021 | Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]], [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]]. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]-ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon]]i tegevjuht [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada]] aseesimees [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid. |- | {{riigi ikoon|Island}} || ametlik visiit || 26.–27. august 2022 || Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja tema abikaasa [[Eliza Reid|Eliza Reidi]] kutsel 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise ametlikul vastuvõtul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidentidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis külastas koos Baltimaade presidentidega [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvusparki]] Islandis elavate eestlastega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || {{murdmata|18.–19. september 2022}} || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] kutsel, et [[Elizabeth II|Suurbritannia kuninganna Elizabeth II]] matusetalitusel osaleda. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2022 || Alar Karis lendas Poola valitsuse eralennukiga [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] (reg. 0112) koos [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning osalesid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 77. peaassambleel]]. Alar Karis kohtus koos [[Läti president]] [[Egils Levits]] ja [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja ka külastas kohalike eestlastega [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]]. Alar Karis osales ka [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Tema abikaasa [[Sirje Karis]] osales [[ÜRO]] kõrgetasemelisele nädalale saabunud riigipeade abikaasade programmis, sealhulgas [[Olena Zelenska|Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska]] ja [[Emine Erdoğan|Türgi presidendi abikaasa Emine Erdoğan]] korraldatavatel vastuvõttudel ning [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Neljapäeval, 22. septembril avab Alar Karis [[Dallas]]es Clevoni USA peakorteri ja reedel, 23. septembril kohtub [[Austin]]is [[Texase osariik|Texase]] senaatori [[Ted Cruz]]i, kongresmen [[Lloyd Doggett]]i ning [[Austini linnapea]] [[Steve Adler]]iga. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 6.–7. oktoober 2022 || Alar Karis lendas erakordne tavalennukiga [[Ryanair]] [[Boeing 737|Boeing 737-800MAX 8]] (reg. 9H-VUK) koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Valletta]]s [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael David Higgins]]ega, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga ja [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, kus arutas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] globaalseid tegevusi ja naabrusega seotud küsimusi. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 13.–14. oktoober 2022 || Alar Karis kohtus [[Reykjavik]]is [[Arktika assamblee]]l [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga, Islandi endise presidendi [[Ólafur Ragnar Grímsson]]iga, [[Kanada kindralkuberner|Kanada kindralkuberneri]] [[Mary Simon]]iga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Múte Bourup Egede]]ga ja [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]]ga. Alar Karis ka osales [[Islandi Ülikool]]is loengul, mil tutvustas Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 7.–9. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Sharm el Sheikh]]is [[ÜRO kliimakonverentsil COP27]]-l [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga kutsel, [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga ja [[Pakistani peaminister|Pakistani peaministri]] [[Shehbaz Sharif]]iga, kus ta esines konverentsi riigijuhtide avaüritusel nn riigikõnega ning arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9.–10. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Pariis]]is [[Pariisi rahufoorum]]il [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga kutsel, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Stevo Pendarovski]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Catherine Colonna]]ga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Wopke Hoekstra]]ga, kus küberjulgeolekule keskenduval ümarlaual. amuti osalevad aruteludes kodanikuühiskonna aktivistid ning rahvusvaheliste ettevõtete juhid. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 18.–23. november 2022 || Alar Karis osales kõrgetasemelisel rahvusvahelisel julgeolekufoorumil [[Halifax]]is ja kohtus [[Ukraina asepeaminister|Ukraina peaministri]] [[Olga Stefanišõna]]ga. Alar Karis ka avas [[Ottawa]]s [[Eesti suursaatkond Kanadas|Eesti Suursaatkonna]] hoonet, kelle üheks suurejooneliseks arendusprojektiks on praegu Eesti Keskuse rajamine Toronto kesklinna ja kohtus [[Toronto]]s [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]ga. Alar Karis sattus raamatukogus [[Esimene leedi|endise Ameerika Ühendriikide presidendi esimese leedi]] ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Hillary Clinton]]iga, kes andis raamatu autogrammi. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 19. detsember 2022 || Alar Karis kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutelus [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa agressioon]] Ukrainas, piirkondlik julgeolek ja kollektiivkaitse tugevdamine [[NATO]]s. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 22. veebruar 2023 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga ning [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga, kus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine. |- | {{riigi ikoon|Slovakkia}} || ametlik visiit || 28.–29. märts 2023 || Alar Karis kohtus [[Košice]]s [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Slovakkia valitsusjuhtide loend|Slovakkia peaministri]] [[Eduard Heger]]iga, mil tähistamaks Eesti ja Slovakkia vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva. Alar Karis koos Slovakkia presidendi Zuzana Čaputovága osalesid [[Spiši linnus]]el loomelinnakut Civitta. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || ametlik visiit || 4.–5. aprill 2023 || Alar Karis osales koos ettevõtjate ja ülikooli rektoritega, mil võimalusel teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Alar avas [[Malmö]]s [[Eesti aukonsulaat Malmös|Eesti aukonsulaadis]] ja osales [[Lund]]is [[Lundi Eesti Maja]]s. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 13.–15. aprill 2023 || Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Hollandi Senati president|Senati presidendi]] [[Jan Anthonie Bruijn]]iga ja [[Hollandi Esindajatekoja asespiiker|Esindajatekoja asespiikri]] [[Roelien Kamminga]]iga, mil arutlusel riigijuhtidega kaitse- ja energeetikakoostöö tihendamisest ning Ukraina igakülgsest toetamisest. Alar Karis osales [[Rotterdam]]i [[Erasmuse Rotterdami Ülikool|Erasmuse Ülikoolis]], kus ta on ise teadlasena töötanud. Karis avas [[Amsterdam]]is [[Amsterdami Avaliku Raamatukogu|Avalikus Raamatukogu]] kõikide keelte majas Eesti kirjanduse kollektsioonile pühendatud nurga ning viimasena kohtus aukonsulite ja Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega. Algul pidi esimese riigivisiit, sest Kaja Kallas valitsuse ametisse astumise moodustamiseks, kuid ministrite ametisse saamine lükkub Karise visiidi tõttu uude nädalasse. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || riigivisiit || 24.–26. aprill 2023 || Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT1312. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega koos abikaasa [[Andra Levite]], [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]iga, [[Seim (Läti) esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Edvards Smiltēns]]iga ja [[Riia linnapea]] [[Mārtiņš Staķis]]ega, tegemist oli president Karise ametiaja esimese riigivisiidiga. Seoses Eesti ja Läti heanaaberlike suhete tihendamine eriti digivaldkonnas ja kaitsekoostöös, mil arutlus ettevalmistused eelseisvaks NATO tippkohtumiseks ning Ukraina igakülgse toetamise jätkamine. Alar Karis pidas [[Seim (Läti)|parlamendi]] ees [[Eesti keel|eestikeelse]] kõne. Visiidi käigus Rail Baltica Riia raudteeterminali ehituse ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla külastus. Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid pärjad [[Vabadussammas (Riia)|Läti vabaduse monumendi]] jalamile, külastasid [[Läti okupatsioonimuuseum|Läti Okupatsioonimuuseumit]] ning kohtuvad korporatsiooni Fraternitas Lataviensis liikmetega. Eesti presidendi abikaasa Sirje Karis ja Läti presidendi abikaasa Andra Levite külastasid koos keskust, kus kogutakse ja komplekteeritakse humanitaarabi [[Ukraina]]sse saatmiseks, tütarlaste tehnoloogiaõppe keskust Riga TechGirls ning SOS lasteküla [[Valmiera]]s. Sirje Karis tutvus ka [[Riia Eesti kool|Riia Eesti kooli]] õppetööga. Tagasiteel Eestisse tegi president Karis peatuse [[Rubene]]s Evangeelse Luterliku kiriku juures ning kohtus [[Valmiera linnapea]] [[Jānis Baiks]]iga. Alar Karis asetas lilled Vabadussõjas langenud Viljandi koolipoisi Viktor Andersoni mälestustahvli juurde [[Valmiera]]s ning külastas [[Vidzeme]]s kõrgkooli, Valmieramuiža pruulikoda ja [[Rūjiena]]s jäätisevabrikut. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 5.–7. mai 2023 || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje Karise]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja kuninganna [[Camilla]] kutsel, et osaleda kuningaks kroonimise tseremoonial [[Westminster Abbey]]s. Alar Karis osales NATO innovatsioonikiirendit DIANA, mil eesmärgiks kahepoolsed kohtumised kolleegidega. Alar Karis ja Sirje Karis külastasid [[Londoni Eesti Maja|Eesti Maja]], kus kohtusid Eesti kogukonnaga. Viimasel päeval Alar Karis kohtus [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga ja [[Namiibia peaminister|Namiibia peaministri]] [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]ga, mil teemal oli e-valitsemise, e-hariduse ja kahepoolsete majandussuhete arendamisel. Lõpuks osalesid Alar Karis ja Sirje Karis kroonimispidustuste raames tänavapeol (Street Parties). |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 16.–18. mai 2023 || Alar Karis osales [[Reykjavik]]is [[Euroopa Nõukogu]] tippkohtumisel ning kohtus [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga ja [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga, mil eesmärgi Ukraina toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude eest. Koos Alar Karisega osalesid ümarlauaarutelul [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Soome president]] [[Sauli Niinistö]], [[Ukraina peaminister]] [[Denõss Šmõgal]], [[Iirimaa peaminister]] [[Leo Varadkar]], [[Hollandi peaminister]] [[Mark Rutte]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Rootsi välisminister]] [[Tobias Billström]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[OSCE peasekretär]] [[Helga Schmidt]], [[Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures]] [[Linda Thomas-Greenfield]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 1.–2. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel kahepoolsest majanduskoostööst ja Ukraina ülesehitusest, samuti agressioonikuriteoga seotud isikute vastutusele võtmisest. Presidendiga oli visiidil [[Eesti majandus ja -infotehnoloogia minister|majandus ja -infotehnoloogia minister]] [[Tiit Riisalo]], [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja 24-liikmeline äridelegatsioon. Alar Karis külastas Kiievis [[Ukraina riikliku korruptsioonitõrje büroo (NABU)|Ukraina korruptsioonitõrje bürood]]. |- | {{riigi ikoon|Slovakkia}} || töövisiit || 6.–7. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Bratislava]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada Vilniuses toimuva tippkohtumise eesmärke, teha kokkuvõte regionaalsest julgeolekuolukorrast ning rääkida Ukraina jätkuva toetamise vajadusest. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || ametlik visiit || 8.–9. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega, [[Albaania parlamendi esimees|Albaania parlamendi esimehe]] [[Lindita Nikolla]]ga ja [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga. Alar Karis külasts Albaania rahvuskangelase Skanderbegi ajaloolist kindluslinna [[Krujë]]s. Tegemist oli Eesti riigipea esmakordse visiidiga Albaaniasse. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 20.–22. juuni 2023 || Alar Karis kohtus 20. juunil ennelõunal [[London]]is, [[Windsori loss]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga. Alar Karis esines avasõnavõtuga Eesti ja Briti ettevõtjate äriseminaril ning rahvusvahelisel riskikapitali- ja innovatsioonikonverentsil Global Corporate Venturing Symposium. Alar karis esines 21. juunil [[Ukraina taastumise konverents]]i raames sõnavõtuga [[Ukraina]] toetamisele ja ülesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil ning kõneles Eesti haridustehnoloogia ettevõtete tegevust tutvustaval üritusel, millest võttis osa Briti koolide ühendused, haridusettevõtted ja haridusvaldkonna investorid, kus kohal olid [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Rishi Sunak]], [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[James Cleverly]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]i, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]i ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]i. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 5.–6. september 2023 || Alar Karis osales [[Bukarest]]is [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi president]] [[Petr Pavel]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia president]] [[Zuzana Čaputová]] [[Rumeenia peaminister]] [[Marcel Ciolacu]] ja [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Moldova president]] [[Maia Sandu]], [[Kreeka president]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]], [[Ukraina asepeaminister]] [[Julia Svõrõdenko]] ja [[Ameerika Ühendriikide presidendi erisaadik kliimaküsimustes]] [[John Kerry]]. Alar Karis osales ärifoorumil. Arutluse eesmärk oli Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vahelise piirkonna parema koostöö võimaluste loomine ja kriisikindluse tagamine eeskätt tõhusamate omavaheliste ühenduste toel. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 18.–22. september 2023 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 78. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ja Ukraina toetamisest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Tonga peaminister|Tonga peaministri]] [[Siaosi Sovaleni]]ga, mil arutlusel kõiki puudutavaid julgeolekuteemasid. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Liechtensteini vürstide loend|Liechtensteini kroonprintsi (regenti)]] [[Alois]]'ga, mil juttu oli koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ning küberjulgeoleku alal. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, mil juttu oli viimastest arengutest regioonis. Alar Karis kõneles [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s, mil eesmärgiks oli Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel debatil. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Guatemala president|Guatemala presidendi]] [[Alejandro Giammattei]]ga, mil eesmärgiks oli ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisega töökorda saada. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, mil eesmärgiks oli Gruusiat jätkama reformiteel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunas. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, mil tuli juttu vajadusest reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, koostööst teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning Andorra edasiliikumisest Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina]] presidendi abikaasa [[Olena Zelenska]]ga, mil eesmärgiks suunata rahvusvahelist kogukonda ja ÜRO-d tegema kõike võimalikku, et seista [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjajulmuse]] tõttu kannatavate Ukraina laste eest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil juttu oli päevakajalistest teemadest. Alar Karis kutsus [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] ÜRO liikmeid, mille eesmärk oli [[maailmakoristuspäev]] ametlikult ÜRO kalendrisse lisada. Alar Karis osales [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i koos abikaasaga [[Jill Biden]]iga, kus osalesid [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga kutsel osa mõlema riigi rajamise ning ÜRO liikmesuse 30. aastapäeva tähistavast vastuvõtust. |- | {{riigi ikoon|Portugal}} || töövisiit || 5.–7. oktoober 2023 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Porto]]s [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, kus arutas olukorrale [[Ukraina]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetusele ning ELi tulevikule ja laienemisele. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} || töövisiit || 11.–14. oktoober 2023 || Alar Karis koos Eesti ettevõtjatega kohtusid [[Soul]]is [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Yoon Suk Yeol]]iga ja külastas [[Eesti suursaatkond Soulis|Eesti suursaatkonna]] ja ettevõtluskeskuse. Ka Alar Karis külastas Lõuna-Korea suurtükiväebrigaadis ja vanimat ülikooli - [[Sungkyunkwani ülikool]]is ning kohtus kohtub Lõuna-Korea tippettevõtete juhtidega. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 12.–13. detsember 2023 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|ÜRO inimõiguste]] deklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamisel, kus kohtus ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türgiga, pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga ning [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|Rahvusvahelise Punase Risti presidendi]] [[Mirjana Spoljaric Egger]]iga. |- | {{riigi ikoon|Iraak}} || ametlik visiit || 16.–17. jaanuar 2024 || Alar Karis kohtus [[Bagdad]]is [[Iraagi president|Iraagi presidendi]] [[‘Abd al-Laţīf Rashīd]]iga ja [[Iraagi parlamendi asespiiker|Iraagi parlamendi asespiikri]] [[Mohsen Al-Mandalaw]]iga, mil eesmärgiks erinevates rahvusvahelistel missioonidel, rahu ja heaolu hinda. Alar Karis käis [[Iraagi Muuseum]]is. Alar Karis osales [[Erbili õhubaas]]is, kus hetkel suurim välismissioonil teeniv Eesti üksus. Alar Karis kohtus [[Kurdistan]]i regiooni presidendi [[Nechirvan Barzani]]ga. Tegemist oli esimene Eesti riigipea, kel õnnestunud Bagadadi väisata. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2024 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlus Eesti ja Soome koostöö NATOs, haridus- ja kultuurikoostöö ning erinevad projektid energiasektoris. Alar Karis esineb [[Jyväskylä]]s president [[Martti Ahtisaari]] mälestuseks ja rahutöö pärandi auks toimuval loengul [[Jyväskylä Ülikool]]is ettekandega. Alar Karis osales Helsingis [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Soomes. |- | {{riigi ikoon|Botswana}} || riigivisiit || 4.–7. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Gaborone]]s [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ega koos abikaasa [[Neo Maswabi]], [[Botswana Rahvusassamblee spiiker|Botswana Rahvusassamblee spiikri]] [[Phandu Skelemani]]ga ja [[Gaborone linnapea]] [[Austin Abraham]]iga, mil ettevõtjatega ja välisteenistusega kaardistanud Eesti huve Aafrika suunal ning analüüsinud, milliste riikidega oleks koostööl kõige suurem potentsiaal. Tegemist oli president Karise ametiaja teine riigivisiidiga ja kaasatud Eesti ettevõtjad. Sirje Karis külastas laste sõltuvushäirete keskust ja riiklikku noortekeskust, kus tutvustatakse noorte ettevõtlustegevust. Botswana on esimene riigivisiit Aafrikas, mida ta riigipeana külastas. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || ametlik visiit || 7.–9. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Luanda]]s [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Angola Rahvusassamblee president|Angola Rahvusassamblee presidendi]] [[Carolina Cerqueira]]ga, mil eesmärgiks potentsiaali eelkõige digikoostöös, e-valitsemise, küberturvalisuse, e-tervise, e-hariduse ning roheliste tehnoloogiate alal. Visiidil Angolasse oli äridelegatsioonis Digital Nation’i, E-Riigi Akadeemia ja Admirals Group’i esindajad. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || ametlik visiit || 26.–28. märts 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Nikosia]]s [[Kürose president|Kürose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]i koos abikaasaga [[Philippa Karsera Christodoulídis]]ega ning [[Kürose parlamendispiiker|Kürose parlamendispiikri]] [[Annita Demetriou]]ga, mil tihendada Eesti ja Küprose poliitilisi ja majandussuhteid ning arutada julgeolekupilti Euroopas ja kitsamalt Vahemere piirkonnas. Alar Karis avas Eesti ja Küprose ärifoorumi ning kõneles majanduskoostöö tihendamisest Küprose kaubandus- ja tööstuskoja vastuvõtuüritusel. Alar Karis külastas [[Küprose Ülikool]]is, kus osales loengu Eesti digiühiskonnast ja majandusest ning välispoliitilistest ja julgeoleku väljakutsetest Läänemere ja Vahemere piirkonnas. Alar Karis külastas instituuti, mis oli teadusliku ja tehnoloogilise suunitlusega mittetulunduslik uurimis- ja haridusasutus. Alar Karis tutvustas seal laboritega, mis tegeles droonide ning kunstipärandiga. Sirje Karis kohtus Küprose esileedi Philippa Karsera Christodoulídisega, kellega koos külastasid Christos Stelios Fondi rehabilitatsioonikeskust, Piiskop Makarios III Haigla vastsündinute osakonda ning Küprose arheoloogiamuuseumi. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 11. aprill 2024 || Alar Karis osales [[Vilnius]]es [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], mil arutelu keskendus selle initsiatiivi peaeesmärgi põhja-lõuna suunal ühenduste väljaehitamise kiirendamisele ning Ukraina infrastruktuuri parandamisele ja paremale ühendamisele Euroopaga. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 16.–18. aprill 2024 || Alar Karis kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, mil teema oli Ukraina toetamine, Euroopa julgeolek ja kahe riigi suhted, fookusega majandus-, kaitse-, kultuuri- ja digikoostööl. Alar Karis osales Berliinis [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]]s, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Saksamaal. Alar Karis osales koos president Steinmeieriga Saksamaa e-valitsemise innovatsiooni- ja arenduskeskuse korraldatavas digiümarlauas. Ümarlaua peateema oli digitehnoloogia lahenduste kasutamine demokraatia hüvanguks. Alar Karis osales Berghofi sihtasutuse korraldataval foorumil avapaneelis, kus arutatakse konfliktide lahendamiseks ja rahu säilimiseks vajalikke rahvusvahelisi jõupingutusi. Alar Karis ka osales Curly Stringsi kontserdil, mis oli osa ansambli Saksamaa-turneest. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 11. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia kaitseminister|Slovakkia asepeaministri ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Ungari suursaadik Lätis|Ungari suursaadiku]] [[György Urkuti]]ga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada ühiseid eesmärke tippkohtumiseks, mis puudutades Ukraina toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale. B9 tippkohtumine Riias toimub NATO juubeliaastal, millega tähistatakse NATO asutamise 75. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Cēsis]]es [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osalesid võidetud [[Võnnu lahing]]u 105. aastapäeva pidustustel. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || ametlik visiit || 27.–28. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Ankara]]s [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga ja [[Türgi parlamendispiiker|Türgi parlamendispiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]ega, mil tähistada Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, rääkida kahepoolsete suhete tihendamisest, kaitsekoostöö tugevdamisest, arutleda Atlandi-ülese julgeolekuruumi ja regionaalsete julgeoleku murede üle ning ootustest NATO tippkohtumiselt Washingtonis. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. juuli 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga kutsel keskpäeval Daukanta väljakul toimuval riigilipu heiskamise tseremoonial, kus ta pidi kõnet. Alar Karis ja Sirje Karis osalesid õhtul [[Leedu laulupidu|Leedu laulupeo]] 100. aastapäeva tähistamisel Vingiose pargis. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastasid [[Vilniuse Ülikool]]i. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 25.–28. juuli 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, tema abikaasa [[Brigitte Macron]]i ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Thomas Bach]]iga ning osalesid [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude avatseremoonia]]l [[Trocadéro väljak]]ul. Alar ja Sirje Karis väisasid olümpiaküla, kus kohtusid Eesti olümpiakoondise ja nende toetajatega ning elasid kaasa Eesti sportlaste võistlustele. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 23. august 2024 || Alar Karis kohtus Läti-Eesti [[Unguriņi]]-[[Lilli]] piiripunktis [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus [[Balti kett|Balti keti]] 35. aastapäeva puhul [[Skulptuur „Balti kett“|skulptuuri „Balti kett“]] avamine. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 27. august 2024 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Hawker 400|Hawker Beechcraft 400A]] (reg. ES-CMK) [[Chișinău rahvusvaheline lennujaam]]a [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]] kutsel. Lõuna ajal kohtusid Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga [[Chișinău]]s [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Dorin Recean]]iga, kus osalesid Moldova Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisel. Alar Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega osalesid Chișinăus lillede asetamise tseremoonial Stephan III Suure monumendi ([[Ștefan cel Mare|Ștefan cel Mare și Sfânt]]) juures [[Suure Rahvusassamblee väljak]]ul. Pärastlõunal osales Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega iseseisvuspäeva kontserdil, kus avaldasid toetust Moldovale [[Euroopa Liit|Euroopa Liid]]uga liitumiseks valmistumisel. Alar Karis lendas õhtul sama lennukiga [[Tallinn|Tallinna]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 12.–14. september 2024 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada esimehe]] [[Ruslan Stefantšuk]]ega, [[Ukraina Välisministeerium|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlusel oli vankumatut toetust Ukrainale ja nende eesmärkidele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis teenemärgi üle [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu ordeni]] Alar Karisele, mille president Alar Karis pälvis Ukraina iseseisvuspäeval olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi populariseerimise eest maailmas. Alar Karis külastas „Jalta Euroopa strateegia XX“ aastakoosolekul ja kohtus Endise Ukraina presidendi [[Leonid Kutšma]], kus kõneles Volodõmõr Zelenskõi. Alar Karis osales „Noorte Juhtide Foorum“ platvormil, kes kõneles õigus elada turvaliselt ja vabaduses. Alar Karis külastas [[Kiievi oblast]]is asuva soojuselektrijaamas, kus sai Vene tiibrakettide tabamuse ja hävis selle tagajärjel täielikult. [[Sirje Karis]] koos [[Belize]]st [[Rossana Briseño]], [[Guatemala]]st [[Lucresia Peynado]], [[Soome]]st [[Cuzanne Innes-Stubb]], [[Leedu]]st [[Diana Nausėdienė]], [[Serbia]]st [[Tamara Vučić]], [[Taani]]st [[Bo Tengberg]] ja [[Sloveenia]]st [[Alesh Musara]] osalesid [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]] korralduse kutsel, mil arutlusel oli neljanda korda „Esimate leedide ja härraste tippkohtumine“ platvormil. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–26. september 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 79. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel fookuses oli ilmne vajadus reformida ÜRO-d, selle Julgeolekunõukogu ja tugevdada toetust Ukrainale. Alar Karis vestles ÜRO Peaassambleel [[ÜRO president|presidendi]] [[Philémon Yang]]iga ja vähimarenenud, merepiirita arenguriikide ja väikesaartest arenguriikide ÜRO kõrge eriesindaja [[Rabab Fatima]]ga, kus osales ka [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi šeiki]] [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]'ga, [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]aga, [[Sierra Leone president|Sierra Leone presidendi]] [[Julius Maada Bio]]ga ja [[Guyana president|Guyana presidendi]] [[Irfaan Ali]]ga, mille arutelude eesmärk oli pakkuda lahendusi reeglitel põhineva maailma korra säilimiseks ja tugevdamiseks. Alar Karis kohtus ka [[Ida-Timori peaminister|Ida-Timori peaministri]] [[Xanana Gusmão]]ga, mil arutlusel oli digikoostööks ja Eesti e-valitsemise kogemusest. Alar Karis kohtus ka [[Bosnia ja Hertsegoviina rresidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri (bosnialasest liige) esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli reformide vajadusest ning teekonnast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] poole. Järgmisel päeval Alar Karis kohtus ka [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli ÜRO Tuleviku. Alar Karis kohtus ka [[Liechtensteini peaminister|Liechtensteini peaministri]] [[Daniel Risch]]iga, mil arutlusel oli koostööst ÜROs. Alar Karis vestles [[Suriname president|Suriname presidendi]] [[Chan Santokh]]iga. Alar Karis kohtus [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi välisministri]] [[Xavier Bettel]]iga. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja osales ka Ukraina korraldatud kohtumisel, [[G7]] ja teiste Ukrainaga julgeolekulepped sõlminud riikidega, kus arutatakse Ukraina jätkuva toetamise ja ülesehitustegevustega seonduvat. Alar Karis koos Sirjega kohtusid [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] Ameerika Ühendriikide ettevõtete esindajatega ja kohalike eestlastega, mille eesmärk oli ühiselt meenutada suurpõgenemise aastapäeva. Alar Karis avas Eesti uus [[Eesti aukonsulaat New Yorgis|aukonsulaat New Yorgis]]. Sirje Karis osales ÜRO kõrgetasemelise riigipeade abikaasade programmis. Eesti korraldas koos Ukrainaga laste olukorrale keskenduva kõrgetasemelise ääreürituse, mille arutelu juhis Sirje Karis ja [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]]. Sirje Karis osales ka Ameerika Ühendriikide esileedi [[Jill Biden]]i lõunakohtumisel ja Türgi presidendi abikaasa [[Emine Erdoğan]] vastuvõtul. New Yorgis tutvus Sirje Karis vaimse tervise keskuse Fountain House’i tegevusega. [[Eesti välisminister]] [[Margus Tsahkna]] osales ka New Yorgis ÜRO kõrgetasemelisel, kus Eesti delegatsiooni juhtis president Alar Karis. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 10.–12. oktoober 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupis]] [[Kraków]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, mille fookuses oli Atlandi-ülese koostöö tugevdamine, [[Ukraina]] toetamine ja Euroopa julgeoleku kindlustamine ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] suhete tihendamine. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 17. oktoober 2024 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon]]i täisliikmeks saamise puhul lipuheiskamise tseremoonial, mil Eesti sai organisatsiooni 24. täisliige. Alar Karis kohtus [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon peadirektori]] [[Fabiola Gianotti]]ga, kes andis ülevaate Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni tegevusest. Alar Karis külastas biotehnoloogia ja bioteaduste teadusuuringute tippkeskuses. Alar Karis kohtus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor]]i [[Ngozi Okonjo-Iweala]]ga, mil arutlusel oli reeglitel põhinevast kaubavahetusest, [[Ukraina]] toetamisest ning säästva arengu eesmärkide edendamisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Tänavu Eesti möödus 25 aastat liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || ametlik visiit || 3.–6. november 2024 || Alar Karis lendas 3. novembril hilisõhtul lennufirma [[Jetflite]] ärilennukiga Challenger 604 (reg. OH-WIC) [[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Ammani lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus 4. novembril hommikul [[Amman]]is [[Jordaania kuningas |Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]-ga, kroonprintsi [[Ḩusayn]]iga ja [[Jordaania peaminister|Jordaania peaministri]] [[Jafar Hassan]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa]] ja [[Lähis-Ida]] julgeolekumuredest, lähendada arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] ja saada ülevaade piirkonna riikide arvamusest võimalustest Lähis-Ida konflikti lahendamiseks. 4. novembril lõunal Alar Karis külastas Ammanis Maailma Toiduprogrammi abikeskuses, kust saadetakse humanitaarabi Lähis-Ida konfliktipiirkondadesse, sealhulgas Gazasse ja praegu ka Liibanoni. 5. novembril Alar Karis esines Ammanis ärifoorumi avamisel, kus toimus ettevõtjaid koostööd tihendama. Alar Karis koos [[Jordaania keskkonnaminister|Jordaania keskkonnaministri]] [[Muawieh Radaideh]]'ga külastasid [[Jerash]]is Zeusi templi varemetes. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || ametlik visiit || 6.–8. november 2024 || Alar Karis lendas 6. novembril hilishommikul lennufirma [[Egyptair]] reisilennukiga [[Boeing 737|Boeing B737-866]] (reg. SU-GEN) [[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse peaminister|Egiptuse peaministri]] [[Muşţafā Madbūlī]]ga, mil teemal oli koostööd julgeolekupingete leevendamiseks. Alar Karis kohtus [[Amr ibn al-Asi mošee]]s [[Aleksandria Paavsti ja Püha Markuse Tool]]i [[Tawadros II|Patriarhi Tawadros II]]-ga ja [[Ahmed el-Tayeb|Suurimaami Ahmed El-Tayebiga]]. Alar Karis osales [[Eesti aukonsul Egiptuses|Eesti aukonsul]] [[Motaz Raslan]]i vastuvõtul. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. detsember 2024 || Alar Karis kohtus [[Klaipėda]]s [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osales Balti riikide presidentide aastakohtumisel. Alar Karis koos Gitanas Nausėda, Andrzej Duda ja Edgars Rinkēvičsiga osalesid veeldatud maagaasi terminali Independence 10. aastapäeva tähistamisel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || erivisiit || 7.–8. detsember 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, kus käisid Emmanuel Macroni kutsel taastatud [[Notre-Dame]]'i katedraali taasavamisel. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Alar Karis lendas lõunal lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) [[Katowice lennujaam]]asse. Alar Karis kohtus [[Oświęcim]]i lähedal [[Auschwitzi koonduslaager]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]] ja tema abikaasa [[Agata Kornhauser-Duda]]ga, [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] ja [[Mathilde (Belgia kuninganna)|kuninganna Mathildega]], [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga koos [[Máxima|kuninganna Máximaga]] ja [[Catharina-Amalia, Oranje printsess|kroonprintsi Catharina-Amaliaga]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]]-ga koos [[Mary (Taani kuninganna)|kuninganna Maryga]], [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga, [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoniga]], [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Rootsi kroonprintsessi Victoriaga]], [[Luksemburgi suurhertsog|Luksemburgi regendi]] [[Guillaume]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Croo]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]<nowiki/>iga, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]<nowiki/>iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] kohusetäitja [[Justin Trudeau]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Isabelle Berro-Amadeï]]'ega, [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister|Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiministri]] [[Dominique Hasler]]ega, [[Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse minister|Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse ministri]] [[Natalia-Elena Intotero]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]ega, [[Kreeka välisministri asetäitja]] [[Anastasios Chatzivasileiou]]ga, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić|Marko Đurićiga]], [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilios Palmas]]ega, [[Iisraeli haridusminister|Iisraeli haridusministri]] [[Yoav Kisch]]ega, [[Portugali eesistumise minister|Portugali eesistumise ministri]] [[António Leitão Amaro]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, [[Ameerika Ühendriikide erisaadik Lähis-Idas]] [[Steve Witkoff]]<nowiki/>iga, [[Rootsi Riksdagi spiiker|Rootsi Riksdagi spiikri]] [[Andreas Norlén]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretäri asetäitja]] [[Bjørn Berge]]ga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise voliniku]] [[Valdis Dombrovskis]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[UNESCO peadirektori]] [[Audrey Azoulay']]ga, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO poliitiliste ja rahutagamisküsimuste asepeasekretäri]] [[Rosemary DiCarlo]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Serblaste vabariigi president|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga. Toimus Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise 80. aastapäevale pühendatud üritusel. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 9. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, kus osales koos [[Eesti kliimaminister|Eesti kliimaministri]] [[Yoko Alender]]iga tseremoonial, millega tähistati Balti riikide ühinemist Euroopa energiasüsteemiga. Lõunal külastas Alar Karis Vilniuses MO muuseumi, kus vaadati kaasaegse kunsti kogu. Õhtul enne teel Vilniusest Pariisi Alar Karis kohtus [[Vilniuse lennujaam]]as juhuslik Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil avaldas toetust ja uuris [[Valgevene]] olukorra kohta. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 10.–11. veebruar 2025 || Alar Karis osales [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i kutsel tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel. Samal ajal kohtus juhuslik [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 11. veebruaril kohtus [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga, mil arutlus oli Eesti ja [[India]] koostöö võimalusi digivaldkonnas. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || ametlik visiit || 12. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, mil arutlus oli julgeolekuolukorrast piirkonnas. Alar Karis külastas lõunal Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. Alar Karis kohtus pärastlõunal [[Knesseti spiiker|Knesseti spiikri]] [[Amir Ohana]]ga, mil arutlus oli julgeolekuolukorda. Ja Alar Karis külastas Jeruusalemmas [[Püha Haua kirik|Petlemmas Jeesuse sünnikirikus]]. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || ametlik visiit || 13. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Räägiti Gaza ülesehitusest ning sellest, kuidas reformida haridussüsteemi ja tugevdada avalike teenuste osutamist. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || 14. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]]. Ta kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeoleku tuleviku üle ja rõhutada väikeriikide mõju multipolaarses maailmas ning toetus Ukrainat täielikult ja kindlalt. Lõunal kell 16:30 Alar Karis koos [[Fidži peaminister]] [[Sitiveni Rabuka]], [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister]] [[Tanja Fajon]] ja [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister]] [[Dominique Hasler]] vestlesid „Väikeste riikide võimu tähelepanu keskpunktis“ teemal. Alar Karis kohtus [[Iraagi Kurdistani piirkonna president|Iraagi Kurdistani piirkonna presidendi]] [[Nêçîrvan Barzanî]]'ga, mil arutlus oli julgeolekut kaitsta ja rahvusvahelises poliitikas. 15. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulamas, kus ta kõneles sõda lõpetama ja ka Ukrainale antava sõjalise abiga. Samal ajal kohtus juhuslik [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga. Lõunal Alar Karis koos Taani peaminister Mette Frederiksen, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Ameerika Ühendriikide eriesindaja Ukrainas ja Venemaal]] endine kindral [[Keith Kellogg]] ning [[Ukraina asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni küsimustes]] [[Olga Stefanišõna]] osalesid Ukraina-teemalisel arutelul. Lõunal Alar Karis kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus Venemaa hübriidset sekkumist Gruusiasse – rõhutas tungivat vajadust uute, vabade ja õiglaste valimiste järele. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26.–27. veebruar 2025 || Alar Karis tuvustas [[Raseborgi linn|Raseborgis]] soomustehnikatehast militaar- ja veoautode tootja [[Sisu Auto]] tööga ning [[Olkiluoto tuumajaam]]as. Alar Karis avastas kokkusattumus Soome kohaliku rootsipärane nime [[Karise linn|Karise]] tiheasustusega paikkond, kus on osa Raseborgi linnast. Alar Karis kohtus [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, mil käsitletakse [[Ukraina]] jätkuva toetamisega seonduvat ning püsiva ja õiglase lahenduse leidmise hetkeolukorda. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 26. märts 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ning nad avasid vanalinna keskel asuv uue ja kaasaegseima [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] avatseremoonial (aadress: Pils iela 8/10, Centra rajons). |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || riigivisiit || 31. märts – 3. aprill 2025 || 31. märtsil Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]]ga [[Bologna]]s maailma suurimal lasteraamatumessil, kus näitusel oli Eesti mess. Alar Karis kohtus Raekojas [[Bologna linnapea]] [[Matteo Lepore]]ga ja tegi sissekanne külalisraamatusse, mille esimene sissekanne pärineb 1945. aastast. 2. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Rooma]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, mil eesmärk oli koostöö kaitse-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas, lisaks kõneleti riikidevahelistest digi-, küber- ja tehisaru arendusprojektidest. Euroopa solidaarsuse olulisust ning tunnustas Itaaliat panustamise eest Balti regiooni julgeolekusse. Itaalia president Sergio Mattarella andis Alar Karisele ja tema abikaasa Sirje Karisele Itaalia kõrgem teenetemärk – Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett. Alar Karis kohtus [[Itaalia parlamendi esindajatekoja president|Itaalia parlamendi esindajatekoja presidendi]] [[Lorenzo Fontana]]ga, mil arutlusel oli Euroopa julgeolekule ja solidaarsusele. Alar Karis esines Roomas NATO Kaitsekolledžis ja külastas Euroopa Liidu merepäästemissioon IRINI peakorteris. 3. aprillil Alar Karis osales [[Rooma La Sapienza Ülikool]]is, kus oli avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 3. aprill 2025 || Alar Karis kohtus [[Kardinal-riigisekretär|Vatikani riigisekretäri]] [[Pietro Parolin]]iga, mil teema oli katoliku kirikut nende tegevuse eest Eestis ja maailma rahu eest kõnelemisel. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || eravisiit || 26. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]] ees toimuvatel [[paavst]] [[Franciscus]]e matustel. Alar Karis oli osalejate seas paigutatud istuma nii, et temast paremal istusid USA esileedi [[Melania Trump]] ja [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Donald Trump]] ning vasakul [[Hispaania kuningas]] [[Felipe VI]] ja kuninganna [[Letizia]]. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28.–29. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Varssavi]]s [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohuse täitja]] [[Ilie Bolojan]]ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega ja [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, mil arutelu tugeva transatlantilise koostöö abil põhja-lõunasuunaliste strateegiliste ühenduste parandamine ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime tõstmine ning julgeoleku tugevdamine. Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] osales Varssavis riigipeade abikaasade programmis, mille raames osales Poola Lastefondi stipendiaatide kontserdil Belwederi palees ja külastas kuningas Jan III muuseumi. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 7.–8. mai 2025 || 7. mail Alar Karis osales [[Dresden]]is [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga ja [[Saksimaa majandusminister|Saksimaa majandusministri]] [[Dirk Panter]]iga, kus avas Eesti-Saksimaa ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega avasid Dresdeni [[Lipsiusbau kunstihall]]is näituse „Spiegel im Spiegel“. Alar Karis süütas sõja ohvrite mälestuseks küünla [[Dresdeni Jumalaema kirik]]us. Õhtupoolel Alar Karis avas Dresdenis Nortali uued kontoriruumid, kus tegutses Eesti ja Saksamaa ettevõtjad. 8. mail lõunapoolel Alar Karis avas [[Mittweida]]s Eesti-Saksimaa äriseminari ning kohtumisel linnajuhtidega kinnitatakse kahe piirkonna tugevnevaid majandus- ja kultuurisuhteid. Õhtupoolel Alar Karis koos [[Tartu abikaasa]] [[Urmas Klaas]]iga külastasid [[Chemnitz]]is mis oli valitud 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Alar Karis ja Urmas Klaas külastasid Chemnitzis näitust „Euroopa reaalsused“. Alar Karis külastas ka viimasena [[Leipzig]]i lähedal Skeletoni tehasel. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 2. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] formaadis kohtumine [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]<nowiki/>ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli [[NATO]] tippkohtumise ettevalmistuste kontekstis. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || ametlik visiit || 5.–7. juuni 2025 || 5. juunil lõunal Alar Karis lendas tšarterlennukiga [[Heston Airlines]] [[Airbus A320|Airbus A320-232]] (reg. LY-DOM) [[Tivati lennujaam]]a. 6. juunil Alar Karis kohtus [[Cetinje]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]<nowiki/>iga, [[Montenegro asepeaminister|Montenegro asepeaministri]] [[Filip Ivanović]]<nowiki/>iga ja [[Montenegro parlamendi aseesimees|Montenegro parlamendi aseesimehe]] [[Zdenka Popović]]<nowiki/>iga, kus oma esimest ametlikku visiiti Montenegrosse. Arutlusel oli toetust Montenegro püüdlustele [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumisel ning liitlassuhete olulisust [[NATO|NATO-]]s ning digiriigi ülesehitamisel, eriti e-riigi loomisel ja küberturvalisuse tugevdamisel, ka võimalusi kahepoolse koostöö hariduse, majanduse, kultuuri ja turismi edendamisel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16.–17. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Turu|Turu linna]] lähedal [[Naantali linn|Naantalis]] asuvas Soome presidendi suveresidentsis [[Kultaranta]]s 13. korda toimunud üritusel „Kultaranta Talks“[[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, mil arutlus oli julgeoleku olukorrale [[Euroopa]]s, Atlandi-ülesele koostööle ja [[Lähis-Ida]]le, kus sel aastal võttis aruteludest esimesest korda osa Eesti riigipea. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 29. juuni – 1. juuli 2025 || Alar Karis kohtus [[Sevilla]]s rahvusvaheline arengu rahastamise konverentsil [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[ÜRO peasekretär|ÜRO peasekretäri]] [[António Guterres]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]'ga, [[Svaasimaa kuningas|Svaasimaa kuninga]] [[Mswati III]]-ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]<nowiki/>iga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ega, [[Panama riigipeade loend|Panama presidendi]] [[José Raúl Mulino]]ga, [[Mosambiigi riigipeade loend|Mosambiigi presidendi]] [[Daniel Chapo]]ga, [[Senegali president|Senegali Leone presidendi]] [[Bassirou Diomaye Faye]]ga, [[Sierra Leone asepresident|Sierra Leone asepresidendi]] [[Mohamed Juldeh Jalloh]]ega, [[Maldiivide asepresident|Maldiivide asepresidendi]] [[Hussain Mohamed Latheef]]<nowiki/>iga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Nepali peaminister|Nepali peaministri]] [[Khadga Prasād Sharma Olī]]ga, [[Antigua ja Barbuda peaminister|Antigua ja Barbuda peaministri]] [[Gaston Browne]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, mil arutlus oli arengukoostöö uuenduseks, kes ise otsustama oma tee, partnerriigid ja rahvusvaheline kogukond saavad neid toetada. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 10.–11. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehnoloogia tippkohtumisel, kus kohtus [[Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretär|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri]] [[Doreen Bogdan-Martin]]iga, mil arutlus oli kriitilise taristu turvalisust Läänemere piirkonnas, sealhulgas, kuidas paremini tõkestada arvuliselt järjest kasvavaid raadioside tahtlikke häiringuid ja tagada merealuste sidekaablite turvalisus. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. august 2025 || Alar Karis kohtus kell 11:30 [[Ramata]]s sillal [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus ühine jalgrattamatk esimese läti ja eesti keeles kirjutatud raamatu 500. aastapäeva tähistamiseks. Nad külastasid Ramatas raamatukogus ja külalistemajas ning kohtusid kohalike elanikega. Pärastlõunal nad külastasid Läti piiri lähedal [[Mõisaküla]]s, kus nad külastasid [[Püha Magdaleena kirik]]us, [[Mõisaküla muuseum]]is ja raamatukogus. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28. august 2025 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]]a [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]] kutsel. Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Belvedere loss]]is [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja videosilla kaudu ka [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutelu oli toetust Ukrainale ja Euroopa kaitsevõime tugevdamist. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1.–2. august 2025 || Alar Karis osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, mil arutlus oli Venemaad tuleb hoida oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ka pärast agressiooni lõppu Ukrainas. Alar Karis külastas Sloveenia riiklikus keemia instituudis, kus tutvustas teadustööga, vähiravi- ja elektrokeemia uuringutega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. august 2025 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga ja [[NATO peakorter]]is [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Venemaa agressiooni vastu ja julgeoleku Ukrainas. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–24. september 2025 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, kus osalesid ÜRO 80. aastapäeva tähistaval kõrgetasemel kohtumisel ja kõrgetasemelisel kliimaüritusel. Alar Karis avas Eesti algatusel koos [[Rahvusvahelise Rahu Instituut|Rahvusvahelise Rahu Instituudiga]] korraldatud kõrgetasemelise äärekohtumise, kus käsitletakse ÜRO peasekretäri valimise korraldamist. Alar Karis kõneles Balti riikide nimel ÜRO julgeolekunõukogu Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel avatud debatil, kus osa võttis sõna Krimmi platvormi 5. tippkohtumisel, mis oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi 2020. aastal algatatud rahvusvaheline mehhanism Krimmi okupatsiooni lõpetamiseks. Alar karis osales ÜRO julgeolekunõukogu tehisaru-teemalisel avatud arutelul, kus ta rõhutas vajadust kasutada tehisaru rahu ja julgeoleku kindlustamisel vastutustundlikult ja inimkeskselt. Alar Karis osales koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]i ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ÜRO peaassamblee kõrgetasemelise nädala veerel toimuval Concordia tippkohtumisel arutelul, kus nad keskendus Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Nad ka kohtusid ÜRO peasekretäri António Guterresega. Alar karis kohtus [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus nad keskendusid Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Alar Karis kohtus [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga ja [[Namiibia president|Namiibia presidendi]] [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'ega, mil arutlusel oli koostöö tihendamist ning julgeolekut [[Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s. Alar Karis kohtus ka [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]'ega ning osales [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Kaja Kallas]]ega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 6.–8. oktoober 2025 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[London]]is, mil eesmärk oli tihendada Eesti ja Briti suhteid eelkõige kultuuri, digimajanduse ja tervisetehnoloogia valdkonnas ning osaleda [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Barbicani keskus]]es. Alar Karis tutvustas [[Eesti suursaatkond Londonis]] Briti investoritega, et pakuda Eesti digimajanduse ja innovatsiooni tugevusi. Alar Karis osales [[King's College London|Londoni ülikooli King’s College]], mil arutlusel oli koostöövõimalusi teadustööde tulemuste praktiliseks kasutamiseks ja uute lahenduste arendamiseks meditsiinis. 7. oktoobril Alar Karis koos Sirje Karisega osalesid [[Southbank Centre kunstikeskus]]es, mil eesmärk oli edendada kultuurikoostööd ja tugevdada sidemeid Eesti ja Briti loomevaldkondade vahel. Õhtul nad osalesid Barbicani keskuses helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistaval kontserdil. 8. oktoobril Alar Karis kohtus [[Windsori loss]]is [[William, Walesi prints|Ühendkuningriigi troonipärija Tema Kuningliku Kõrguse Walesi Prints Williamiga]], mil eesmirk oli Eesti ja Ühendkuningriigi koostöösuhted kultuuri, digiarengu ja teaduse valdkonnas, samuti räägiti rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–29. oktoober 2025 || 21.-25. oktoobril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]] osalesid [[New York|New Yorgis]], mil eesmärk oli [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Carnegie Hallis]]'is ning kohtumiste ja esinemiste keskmes oli loomemajanduse- ja kultuurikoostöö tihendamine, äri- ja majanduskoostöö, teadus- ja arendustegevus ning tehisaru kasutamise võimalused hariduses. Alar Karis esines [[Yale ja Chicago ülikool]]is loenguga, mil ta kõneles Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tuumteemadele, demokraatia tugevdamise tähtsusele tänases maailmas, Eesti digiteenustele ja tehisaru rakendamisele. Alar Karis kohtus [[New Yorgi linnapea]] [[Eric Adams]]iga, mil arutlusel oli teaduse ja hariduse, e-valitsemise, majanduse ja kultuurikoostöö võimalusi. Alar Karis kohtus New Yorgis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]] [[ÜRO president|presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil arutlusel oli organisatsiooni reformide ja juhtimise ning Ukraina toetamisega seonduvat. Alar Karis koos Sirje Karis külastasid [[Skandinaavia Maja]]s, kus esitletakse Dorian Supini dokumentaalfilmi Arvo Pärdist ja tutvustas Kaasaegse Kunsti Keskuses programmiga [[International Studio & Curatorial Program|ISCP]] ning loomemajanduse delegatsiooniga New Yorgis [[Metropolitan Museum of Art Kostüümiinstituut]]i. 26.-29. oktoobril Alar Karis kohtus [[Chicago linnapea]] [[Brandon Johnson]]iga ja osales ühe maailma tuntuima rahvusvahelise advokaadibüroo [[Baker and McKenzie]] korraldataval tehisaru teemalisel arutelul ning vestlusringis [[Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekoda|Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekojas]]. Alar Karis külastas esmakordselt Eesti kogukonnaga [[Chicago Eesti maja]]s. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || riigivisiit || 16.–19. november 2025 || 16. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 07:34 eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7701, kus tehti vahemaandusega [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam|Thbilisi lennujaamas]]. 17. novembri hommikul Alar Karis külastas [[Astana]]s [[Nazarbajevi Ülikool]]is rektorite foorumi ning andis tudengitele loengu, kus kõneles teemadel. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Kasahstani rahvusraamatukogu]]s, mil ta kinkis Kasahstani rahvusraamatukogule Eesti raamat 500 puhul hulga Eesti raamatuid. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega, [[Eesti taristuminister|Eesti taristuministri]] [[Kuldar Leis]], [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa-Ly Pakosta]] ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees [[Liina Kersna]] kohtusid Astanas [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga ja [[Kasahstani parlamendi esimees|parlamendi alamkoja esimehe]] [[Jerlan Košanov]]iga, mil eesmärk oli tugevdada kahe riigi koostööd majanduses, hariduses ning digivaldkonnas. 18. novembri hommikul Alar Karis külastas Astana digipesas ja osales koos [[Kasahstani asepeaminister|Kasahstani asepeaministri]] [[Roman Skljar]]iga, [[tehisaru ja digiministr|tehisaru ja digiministr]] [[Žaslan Madijev]]iga AI ja hariduse temaatilisel ümarlaual. Alar Karis koos Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajeviga Kasahstani-Eesti ärifoorumil. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe [[Liina Kersna]]ga külastasid [[Kasahstani rahvusmuuseum]]is, kus avas [[Eesti rahvamuuseum]]i esitles kindanäituse „Kaetud kätega“. Õhtul Alar Kariskoos abikaasa Sirje Karisega tähistasid Eesti ja Kasahstani sõprust muusika kaudu, mis oli lahutamatu osa Eesti kultuurist ja identiteedist. 19. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid [[Aamol]]is lilled represseeritud eestlaste mälestuseks [[Akmolinski kodumaa reeturite naiste laager]] - kurbuse laager. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid Kasahstani traditsioonidest, kus vabadust kehastas kasahhidele hobune. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 14:48 kojusõit taas eritellimuse Läti lennukiga Eesti lipuvärvides airBaltic Airbus A220-300 lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7702, kus tehti taas vahemaandusega Thbilisi lennujaamas. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. detsember 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutlusel oli piirkonna julgeolekut ja transatlantiliste suhete tugevdamist. Alar Karis koos Läti ja Leedu riigipeaga näitust [[Läti rahvusraamatukogu]]s, mis tuletas meelde kui oluline oli kirjasõna meie iseseisvuse ja rahva vaimse vabaduse kujunemisel. |- | {{riigi ikoon|Portugal}} || riigivisiit || 15.–16. jaanuar 2026 || Alar Karis kohtus [[Lissabon]]is [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Portugali parlamendi spiiker|Portugali parlamendi spiikri]] [[José Pedro Aguiar Branco]]ga, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]iga ja [[Lissaboni linnapea]] [[Carlos Moedas]]ega, mil eesmärgi oli Eesti ja Portugali heade suhete arendamisele, sealhulgas kaitsekoostööle [[NATO]] raames ning majandussuhetele ning teadus- ja hariduskoostööle. Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga avasid Lissabonis Eesti ja Eesti-Portugali ärifoorumis, mis keskendus kahe riigi majandussidemete tihendamisele ja digitaalsele innovatsioonile. 15. jaanuari õhtul Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga osalesid auks [[Thalia teater|Thalia teatris]], kus muusikalise kingituse Portugalile tegid viiuldaja [[Hans Christian Aavik]] ja pianist [[Havryil Sydoryk]]. 16. jaanuari lõunal Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga lendasid Lissabonist Portugali presidendi riigilennukiga Dassault Falcon 900B lennuk registreerimisnumbriga 27404 [[Monte Real õhuväebaas]]isse, kus osalesid tagada kõige paremini just solidaarsus ja koostöö. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 3.–4. veebruar 2026 || 3. veebruaril Alar Karis osales rahvusvahelisel kõrgetasemelisel tippkohtumisel [[Dubai]]s, mil arutlusel oli koos valitsus- ja riigijuhtide, erasektori tippjuhtide ning valdkonna liidritega tehisaru mõju julgeolekule ja ühiskonna pikaajalisele toimetulekule. Selle üritsel Alar Karis kohtus [[Araabia Ühendemiraatide president|Araabia Ühendemiraatide presidendi]] [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepresident|Araabia Ühendemiraatide asepresidendi]] ja [[Araabia Ühendemiraatide peaminister|Araabia Ühendemiraatide peaministri]] [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Paraguay president|Paraguay presidendi]] [[Santiago Peña]]ga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ning [[Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiminister|Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiministri]] [[Omar Al Olama]]ga. 4. veebruaril Alar Karis pidas avakõne tulevikuteemalise tippkohtumise raames toimuval valitsemisteenuste foorumil, mil keskendus tehisaru rollile avalike teenuste arendamisel ning usaldusel ja inimesekesksel valitsemisel põhineva digiriigi kujundamisele. Ja Alar Karis arutas mõttekoja Fiker Institute juhiga hariduse tuleviku üle ning avas [[Jüri Arrak]]u 90. sünniaastapäevale pühendatud näituse. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 5.–10. veebruar 2025 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Milano]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Kirsty Coventry]]'ga ning osalesid [[2026. aasta taliolümpiamängud|Milano–Cortina taliolümpiamängudega]] seotud kõrgetasemelistel sündmustel [[San Siro|San Siro jalgpallistaadionil]], kus koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega (sealhulgas [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga ja [[Leedu peaminister]] [[Inga Ruginienė]]ga). Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi kutsel olümpiamängudele pühendatud riigijuhtide õhtusöögil ning Itaalia riigipea vastuvõtul. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Cortina d’Ampezzo]]s asuvat olümpiaküla, kohtusid Eesti sportlaste ja nende toetajatega ning elavad kaasa Eesti sportlaste võistlustele olümpiamängude programmis. |- | {{riigi ikoon|India}} || töövisiit || 17.-19. veebruar 2026 || Alar Karis külastas [[Delhi]]s [[Eesti suursaatkond Delhis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus tähistas 108. vabariigi aastapäeva. Alar kohtus Delhis [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga, [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga ja [[Šveitsi president|Šveitsi presidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, kus nad osalesid Tehisintellekti mõju tippkohtumisel ja digiriigi sõprade kokkukutsumisega. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 23.-24. märts 2026 || 23. märtsil Alar Karis osales [[London]]is [[Konrad Mägi]] maalinäituse avamisel ning kohtus [[Suurbritannia parlament|Briti parlamendi]] sõprusrühma liikmetega. Pärastlõunal Alar Karis kohtus [[Oxford]]il õppivate Eesti üliõpilaste ja töötavate teadlastega ning arutas koostöövõimalusi. 24. märtsil Alar Karis Global Government Forum innovatsioonikonverentsil, mil eesmärgi oli Eesti digiriigi kogemusest. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || 8. aprillil Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Utrecht]]is [[Utrechti linnapea]] [[Sharon Dijksma]]ga ja nad külastasid [[Utrechti teaduspark|Utrechti teaduspargis]] ja biotehnoloogiaettevõtte [[Genmab]]'is ning [[Noordwijk]]is [[Euroopa Kosmoseagentuur]]is. Sirje Karis külastas Utrechtis [[Printsess Máxima lasteonkoloogia keskus]]es. Päev lõppes Alar Karis külastas [[Eesti suursaatkond Haagis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus kutsus suursaadik [[Paul Teesalu]] vastuvõtuga ja Eesti ekspertide panus Hollandis paiknevates organisatsioonides nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Kosmoseagentuur oli kõrgelt hinnatud. 9. aprillil Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, mil eesmärgi oli Eesti ja Madalmaade kahepoolsete suhete tihendamist julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, ka innovatsiooni, investeeringute ja kaubavahetuse arendamisel ning jätkuvat tugevat toetust [[Ukraina]]le ning Atlandi-üleseid suhteid. Alar Karis osales [[Erasmuse ülikool]]is [[Rotterdam]]is avaliku loengu, mil arutelu oli Euroopa enesekindlus maailmapoliitikas kasvaks. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || riigivisiit || 15.–17. aprill 2026 || 15. aprillil Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga erakordne tavalennukiga [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] registreerimisnumbriga YL-CSI ja reisinumbriga BT902 [[Vilniuse lennujaam]]sse. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Vilnius]]el [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Seimi (Leedu) spiiker|Leedu parlamendi esimehe]] [[Juozas Olekas]]ega ja [[Vilniuse linnapea]] [[Valdas Benkunskas]]ega, mil eesmärgi oli julgeoleku- ja kaitsekoostöö, NATO ja piirkondliku kaitsevõime tugevdamine, Ukraina kindel toetamine ning strateegilised taristuprojektid, sealhulgas [[Rail Baltic]] raudteeühenduse rajamine. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda avasid [[Kaunas]]es Eesti-Leedu ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Leedu riiklikku arhiiv]]i, kus neile tutvustati arhivaale Eesti ja Leedu suhete ajaloost, tähistamaks Eesti ja Leedu [[Diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] sõlmimise 105. aastapäeva. Riigipead saatis visiidil [[Riigikogu]] liikmed [[Enn Eesmaa]] ja [[Luisa Värk]], [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]] ning äri- ja kultuuridelegatsioon, mil arutlusel oli tugevdada Eesti ja Leedu strateegilist partnerlust, piirkondlikku julgeolekut ja kaitsekoostööd, taristuühendusi ning laiendada majandus- ja kultuurikoostööd. Leedu president Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga andis riigiõhtusöögi president Alar Karise ja Sirje Karise auks. 16. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Kaunas]]es, kus [[Kaunase linnapea]] [[Visvaldas Matijošaitis]] tervitas visiidile saabuvat Eesti presidendipaari endise Eesti saatkonnahoone ees K. Donelaičio 71 tänaval. Alar Karis osales Kaunases [[Vytautas Suure Ülikool|Vytautas Magnuse ülikooli]] audoktoriks tiitli andmise tseremoonial. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda lendas Leedu Õhuvägi [[Eurocopter AS365 Dauphin]] helikopteriga Rail Baltica raudteeühenduse ehitusplatsi inspekteerimiseks ning külastasid [[Rukla sõjaväebaas]]is. Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Dianaga külastatasid [[Kaunase riiklik muusikateater|Kaunase riiklikus muusikateatris]] Francesco Cilea ooperietendust „Adriana Lecouvreur“. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastas Vilniuses Ukraina keskust, kus arutleti sõja mõjude üle laste vaimsele tervisele, ning Kaunases teadus- ja hariduskeskust „Mokslo sala“, Kaunase kliinikumi vastsündinute osakonda ja riiklikku M. K. Čiurlionise kunstimuuseumi. 17. aprillil hommikul Alar Karis lendas koos abikaasa Sirjega erakordne [[odavlennufirma]] [[Wizz Air]] [[Airbus A320neo|Airbus A321neo]] registreerimisnumbriga HA-LGI ja reisinumbriga W61967 tagasi [[Tallinna lennujaam]]a. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || ametlik visiit || 20.–22. aprill 2026 || 20. aprillil Alar Karis kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, mil arutlusel oli ühistel demokraatlikel väärtustel ja rahvusvahelise õiguse austamisel. Alar Karis kohtus ka [[Kreeka haridus- ja religiooniminister|Kreeka haridus- ja religiooniministri]] [[Sofia Zacharaki]]ga, mil arutlusel oli haridus- ja kultuurikoostööst ning digikoostöö võimalustest, kus nad osalesid innovatsioonileskuses. Alar Karis kohtus veel ka [[Kreeka parlamendi esimees|Kreeka parlamendi esimehe]] [[Nikitas Kaklamanis]]ega, mil Eesti ja Kreeka parlamentide koostöö tugevdamisest ning Ukraina jätkuvast toetamisest. Ametlik visiidi oli tugevdada Eesti ja Kreeka partnerlust ning koostööd. Arutlusel oli [[Ukraina]] jätkuvat toetamist ja [[Venemaa]] isoleerimist rahvusvahelisel areenil ning [[Lähis-Ida]] ja [[Ida-Vahemeri|Ida-Vahemere]] sündmuste mõju Euroopale. Alar Karis asetas Ateenas pärja tundmatu sõduri hauale [[Sýntagma väljak]]ul. Alar Karis külastas [[Ateena akropol]]is. 21. aprillil Alar Karis osales [[Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet]]is, kus andis ülevaate liikmesriikide infoturbe probleemide ennetamisest, tuvastamisest ja lahendamisest. Alar Karis kohtus [[Neromyloi]]s kirikus preester isa Rafaeliga ja külastas [[Agia]]s [[Ristija Johannes|Püha Ristija Johannese]] Eelkäija nunnakloostris, kus oli eriline side Eestiga. 22. aprillil Alar Karis koos Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega osalesid [[Delfi majandusfoorum]]is, kus kohtus Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega, [[Monaco vürst]]i [[Albert II]]'ga, endise [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Abdullah Gül]]ega ja [[Atika piirkond|Atika piirkonnavanema]] [[Nikos Chardalias]]ega. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || riigivisiit || 27.–29. aprill 2026 || 27. aprillil Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos 90-liikmeline delegatsiooniga alustasid [[Tallinna sadam]]a [[Vanasadam|D terminalist]], kuhu seilas Eesti kiire [[reisiparvlaev]]a [[MyStar]] [[Helsingi]] [[Länsisatama]]sse. 28. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Soome parlamendi spiiker|Soome parlamendi spiikri]] [[Jussi Halla-aho]]ga ja [[Helsingi linnapea]] [[Daniel Sazonov]]iga, mil arutlusel oli Eesti ja Soome kahepoolsete suhete tihendamisele, koostööle [[NATO]]s, majandus- ja kaitsekoostööle, [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonna julgeolekule, [[Ukraina]] toetamisele Venemaa agressioonisõjas, [[Araabia-Iisraeli konflikt|Lähis-Ida konflikti]] mõjudele Euroopa majandusele ja julgeolekule ning atlandiülestele suhetele. Riigipead saatis visiidil [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[kindralleitnant|kaitseväe juhataja]] [[Andrus Merilo]] ning [[Riigikogu]] liikmed [[Henn Põlluaas]] ja [[Mati Raidma]]. Õhtul Eesti ja Soome presidendide paarid [[Presidendiloss (Helsingi)|presidendi lossis]] riigiõhtusöögil. 29. aprillil hommikul Alar Karis koos abikaasaga Sirjega asetasid pärjad [[Hietaniemi kalmistul]]e ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenud Soome vabatahtlike mälestusmärgile Vanas kirikupargis. Alar Karise koos Soome presidendi Alexander Stubbiga osalesid kaitsetööstuste koostöö teemalisel ärifoorumil ning nad külastasid [[Santahamina]]s [[Soome Riigikaitse kõrgkool]]is ja [[Aalto Ülikool]]is. Sirje Karise koos Soome esileedi Suzanne Innes-Stubbiga külastasid Helsingis [[Ateneumi kunstimuuseum]]is, [[Espoo]]s SOS Lastekülas ja Diakooniafondi, mis keskendus kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas laste vaimse tervise toetamisele. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga külastasid ühiselt kaasaegse kunsti muuseumi [[Kiasma]]s ja [[Helsinki Keskraamatukogu "Oodi"]]'s, kus nad arutlesid kirjanduse ja lugemise teemadel ning kohtusid soome-eesti õppekeelega [[Latokartano põhikool]]i õpilastega. Lõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonnas]] kaitsetööstusettevõtete ärifoorumil, kus arutlusel oli teadus, kaitsetööstus ja kaitsevägi päriselt kokku saaksid, mida kõneles kaitseminister Hanno Pevkur ja [[Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus]]e direktor [[Kristi Raik]]. Pärastlõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Santahamina riigikaitsekõrgkool]]is, kus pidas Eesti kaitseväe ülesehitamisest kuni tänase tiheda koostööni maal, merel ja õhus, planeerimises ja õppustel. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga sõitis [[Soome presidendijaht „Kultaranta VIII“]]'ga, kuhu nad seilasid edasi-tagasi [[Santahamina|Santahamina saarele]]. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 12.-14. mai 2026 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] [[NATO]] idatiiva ja [[Põhjamaade Nõukogu|Põhjala riikide liidrite]] kohtumine [[Bukarest]]is [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohusetäitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Ameerika Ühendriikide relvastuskontrolli, rahvusvahelise julgeoleku aseriigisekretär]]i [[Thomas DiNanno]]ga, [[Islandi riigisekretär]]i [[Benedikt Árnason]]iga, [[Bulgaaria suursaadik NATO juures]] [[Nikolaj Milkov]]ega ja [[Ungari suursaadik Bukarestis]] [[Katalin Kissné Hlatki]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeolekuolukorrale, alliansi idatiiva kaitse tugevdamisele ning ettevalmistustele NATO tippkohtumiseks [[Ankara]]s. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 26. mai 2026 || Lõunal Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12 NGX]] (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) [[Vilniuse lennujaam]]a. Alar Karis koos [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega kohtusid [[Vilnius]]el [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]] koos [[Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik]]u [[Andrius Kubilius]]ega, mil arutlusel oli [[Balti]] piirkonna julgeolekuolukorrale ja [[Euroopa]] kaitsevõime tugevdamisele ning koordineeritud reageerimist viimaste nädalate drooniintsidentidele, mida oli Balti riikidele registreeritud ka [[Soome]]s. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12 NGX (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27.-29. juuni 2026 || 27. juunil Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga ja [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga kohtusid [[Jurata]]s mitteametlik kohtumisel [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus arutlus oli ettevalmistusi [[NATO]] [[Ankara]] tippkohtumiseks, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ja [[Ukraina]] jätkuvat toetamist. 28. juunil nad osalesid [[Poznań]]is [[1956. aasta Poznańi meeleavaldused|protestide 70. aastapäeva mälestusüritusel]]. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 6.–8. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehisaru aastasündmusel, kus kohtus [[ÜRO peasekretär]]i [[António Guterres]]ega, [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga ja [[El Salvadori asepresident|El Salvadori asepresidendi]] [[Félix Ulloa]]ga, mil arutlus oli digitaalse tuleviku üle. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. august 2026 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega osalesid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga Ukraina iseseisvuse 35. aastapäeva, kus kohtusid [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] abikaasa [[Mirabela Grădinaru]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] abikaasa [[Tamara Vučić]]'ega, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] abikaasa [[Aleš Musar]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Andy Burnham]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga ja [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega. Alar Karis koos esileedi Sirje Karisega osalesid Kiievis esileedide ja härrade kuues tippkohtumine, kus võttis osalesid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi koos abikaasa Olena Zelenskaga, Soome presidendi Alexander Stubb koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbega, Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga, Rumeenia presidendi abikaasa Mirabela Grădinaruga, Serbia esileedi Tamara Vučić'ega ja Sloveenia presidendi abikaasa Aleš Musarega. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 28. august 2026 || Hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid hüvastijätuvisiidil [[Līgatne]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, kus ta kutsus [[Līgatne vabaõhulava|vabaõhulava]], [[Līgatne jalgrattamuuseum|jalgrattamuuseum]]i, [[Paberivabrik „Līgatne“|paberivabrikup]] ja [[Līgatne loodusrajad|Līgatne loodusradade]] külastus. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Riia]]s viimast kord [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna hoones]], kus kirjutas külalisraamatusse. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega osalesid [[Läti Rahvusooper]]is, sealhulgas ka kohtus Läti presidendi Edgars Rinkēvičsega [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]]iga. [[Vanemuine (teater)|Rahvusteater Vanemuine]] tegid lavastus, kus „Palve. Kummardus Arvo Pärdile“ tegelased mängisid. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 4.-7. september 2026 || 4. septembril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu presidendi]] [[Toivo Asmer]]iga kohtusid [[Monza]]s [[Monza ringrada|Monza ringrajal]] [[Paul Aron]]iga võistlusel, kus tutvustas [[2026. aasta Vormel 1 hooaeg|2026. aasta Vormel 1 hooaja]] kaasa elada ja tema karjääri edenemisele abiks olla. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Milano]]s Eesti aukonsulis. 5. septembril hommikul Alar Karis külastas Milanos näitekunsti [[Milano Filodrammatici teater|Filodrammatici teatris]], kus käivitas muusikafestivali. Lõunal Alar Karis külastas ettevõtte [[Bolt]]iga tutvustama. 6. septembril Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Veneetsia]]s [[Veneetsia biennaal|Eesti paviljonis]], kus kohtusid [[Merike Estna]]ga ja Kaasaegse [[Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus|Kunsti Eesti Keskuse|]] direktor Maria Arusooga ateljeeks kohanenud kogukonnahoones. 7. septembril hommikul Alar Karis külastas [[Rooma]]s [[Eesti suursaatkond Roomas|Eesti suursaatkonna hoones]], kus Itaalias tegutsevaid saadikuid Eesti suursaatkonnas Roomas. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, mil arutlusel oli Eesti ja Itaalia kultuuri-, haridus- ja majandussuhete arendamisest ning tehisaru võimalustest ja mõjudest. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 9. september 2026 || Alar Karis käis [[Oslo]]s [[Norra kuninglik perekond|Norra kuningas]] [[Haakon VIII]] kutsel, et [[Harald V|Norra kuningas Harald V]] matusetalitusel osaleda. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2026 || 20. septembril hommikul enne ÜRO peaassambleeli Alar Karis kohtus [[Kuveidi Riigi alaline esindus ÜRO juures]] (asukoht: 321 East 44th Street, Manhattanis, New Yorgis) [[Kuveidi kroonprints|Kuveidi kroonprintsi]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ|šeik Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩiga]], mil arutlusel oli julgeolekuolukorrast, Iraani ja Venemaa rünnakutest oma naabrite vastu, väikeste riikide ühistest huvidest ja digikoostööst. Pärast Kuveidi Riigi alaline esindus ÜRO juurest Alar Karis külastas [[Jazz Record Centeri plaadipoes]], 8. korrus, ruumis 804, Manhattanil, Chelsea piirkonnas (asukoht: 236 West 26th Street). Lõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega külastasid viimast korda [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]], kus tähistas 80. aastapäeva pidulik ja esinesid [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides|Eesti suursaadiku Ameerika Ühendriikides]] [[Hannes Hanso]] vastuvõtul ning [[New Yorgi Eesti Haridusselts|New Yorgi Eesti Haridusseltsi presidendi]] [[Carl Skonberg]]i osavõtul. Seejärel Alar Karis avastas 2. avenüü ja Tunnel Exit Streeti nurgal East 34. tänaval New Yorgis Ernest Jaaksoni nime kandva tänavaosas. Pärast avastamist Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid roadway ja East 12th Streeti nurgal Strand Bookstore raamatupoes. 21. septembril hommikul Alar Karis osales New Yorgis ÜRO Digital Cooperation Day konverentsil, mil teemal oli tehisintellekti ajastul. Lõunal Alar Karis kohtus viimast kord [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 81. peaassambleel]] [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus võttis vastu [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]], kus osalesid jutuks lõunalauas, mil teemad oli [[Ukraina]] abistamisest ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] reformist. 22. septembril hommikul Alar Karis ja [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]] osalesid New Yorgis ÜRO Peaassambleel saalis [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i kõnelemas, kus Alar Karis kohtus [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga ja [[Jordaania kroonprints]]i [[Hussein bin Abdullah al-Hashim]]iga. Alar Karis pidas kõnet ÜRO üleilmse "AI for Good" komisjonil, kus ta kohtus ka [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[András Bálint Baka]]ga ja [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri]] [[Doreen Bogdan-Martin]]iga. Alar Karis koos Leedu president Gitanas Nausėda ja Tšehhi president Petr Pavel osalesid New Yorgis [[Rahvusvahelise Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] erakorraline istungil, kus [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kutsel Krimmi platvormi tippkohtumisel, mil arutlusel oli Venemaa agressiooni ja Krimmi okupatsiooni ebaseaduslikuks. 23. septembril Alar Karis pidas riigikõnet ÜRO Peaassambleel saalis, mil teema oli mitmepoolne maailmakord, mille keskmes on ÜRO ja selle põhikiri, on jõudnud olulisse pöördepunkti. 24. septembril Alar Karis kohtus New Yorgis ÜRO Peaassambleel veel [[Kolumbia asepresident|Kolumbia asepresidendi]] [[José Manuel Restrepo]]ga, mil arutlusel oli haridusest ning digi- ja küberkoostööst. Alar Karis osales tehisaru ohutusühenduse üritusel, kus ta kohtus [[Rwanda peaminister|Rwanda peaministri]] [[Justin Nsengiyumva]]ga. Alar Karis osales AI arutelu istungil. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 28. september 2026 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega lendasid Soome lennufirma [[ACXJET]] ärilennukiga [[Cessna CitationJet|Cessna Citation CJ4 Gen2]] (reg. HB-VJT) [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliini lennujaama]]. Nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga koos abikaasa [[Elke Büdenbender]]iga, mil arutlusel oli lähedased suhted, ühised väärtused ning tugev liitlasside Euroopa Liidus ja NATOs. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 29. september 2026 || Hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega lendasid Soome lennufirma [[ACXJET]] ärilennukiga [[Cessna CitationJet|Cessna Citation CJ4 Gen2]] (reg. HB-VJT) [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi lennujaama]]. Nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga koos abikaasa [[Marta Nawrocka]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku, ühenduste kui ka inimestevaheliste sidemete poolest. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 29. september 2026 || Lõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega lendasid Soome lennufirma [[ACXJET]] ärilennukiga [[Cessna CitationJet|Cessna Citation CJ4 Gen2]] (reg. HB-VJT) [[Vilniuse lennujaam]]a. Nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa Diana [[Nausėdienė]]ga, mil arutlusel oli tugevdanud NATO idatiiba, kasvatanud oma kaitsevõimet ning seisnud selle eest. Õhtul nad suundusid Soome lennufirma ACXJET ärilennukiga Cessna Citation CJ4 Gen2 (reg. HB-VJT) [[Tallinna lennujaam]]a. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 1. oktoober 2026 || Hommikul Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]]ega alustasid [[Tallinna sadam]]a [[Vanasadam|D terminalist]], kuhu seilas Eesti kiire [[reisiparvlaev]]a [[MyStar]] [[Helsingi]] [[Länsisatama]]sse. Nad külastasid viimast korda [[Helsingi]]s [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s. Lõunal nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi Helsingis [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]iga, mil arutlusel oli kultuur ja haridus, tihe majanduskoostöö ning ühine julgeolek. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 2. oktoober 2026 || Hommikul Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]]ega lendasid reisilennukiga [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi lennujaama]]. Nad külastasid viimast korda [[Stockholm]]is [[Eesti suursaatkond Stockholmis|Eesti suursaatkonna]]s. Lõunal nad kohtusid ametiaja lahkumisvisiidi [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]iga koos abikaasa [[Silvia (Rootsi kuninganna)|kuninganna Silviaga]], mil arutlusel oli pikk ühine ajalugu ning sõprus. Tegemist oli viimane välisvisiit. |} [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] hcdiriszodylewhnib6top6zf3ufvu9 Varakristlik kunst 0 618624 7257443 7253565 2026-10-22T20:18:43Z Evlper 104506 /* Arhitektuur */ 7257443 wikitext text/x-wiki [[File:Madonna catacomb.jpg|thumb|Vanim [[madonna]] kujutis seinamaalingul [[Priscilla katakombid]]es [[Rooma]]s, 2. sajand]] [[File:Sarcophagus of Junius Bassus - Cast in Rome.jpg|thumb|[[Junius Bassuse sarkofaag]] piiblistseenidega]] [[File:Frammenti di ceramica sigillata africana, da tunisi, 360-420 dc 02.JPG|thumb|[[Terra sigillata]] [[keraamika]] fragmendid Tuneesiast, 360.-420. aastad ([[Kristuse monogramm]]iga kild ülal paremal)]] [[File:Mausoleo di Santa Costanza - interno.jpg|thumb|[[Santa Costanza kirik|Santa Costanza]] Roomas]] [[File:Gold glass Christian plate, 4th century.jpg|thumb|[[Kuldklaas]]ist taldrik [[Palve|palvetava]] [[Maarja]]ga ja [[Peetrus]]e ning [[Paulus]]ega kahel pool, 4. sajand]] '''Varakristlik kunst''' on kunstiperiood, mis hõlmab ajavahemikus [[kristlus]]e tekkest kuni umbes [[6. sajand]]i alguseni läänepoolsetes [[Vahemere maad]]es, eelkõige [[Itaalia]]s loodud kunsti<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>. Idapoolsetes Vahemere maades loodud kunst liigitatakse juba alates 4. sajandist [[Bütsantsi kunst]]iks; Itaalias alates 6. sajandist, muudes piirkondades eristatakse regionaalseid stiile ([[kopti kunst]], [[läänegootide kunst]] jm). == Maalikunst == Varakristlikus maalikunstis olid olulisel kohal [[katakombid]]e seina- ja laemaalingud, mille ainestikus hakkas kujunema ja kinnistuma hilisem kristlik ikonograafia. Kujutistes esinesid kristlikud sümbolid, kristlikus tähenduses ümbermõtestatud antiikmotiivid ja hiljem teemad, süžeed ja stseenid [[Vana testament|Vanast]] ja [[Uus testament|Uuest testamendist]]. Vormikäsitlus oli antiikkunstile iseloomulik ja kohatiste idamaiste mõjudega. Võrreldes antiigiga on tajutav teatav teostusliku taseme langus. <gallery> Good shepherd 01 small.jpg|[[Hea karjane]]. Maaling Priscilla katakombidest Healing of a bleeding women Marcellinus-Peter-Catacomb.jpg|[[Jeesus]] tervendab veritõbise naise. 300.–350. a Noah catacombe.jpg|[[Noa]] laevas palvetamas ja tuvi õlipuuoksaga Shadrach, Meshach, and Abednego in the fiery furnace, from the book Die Malereien der Katakomben Roms, plate 78, levels adjusted.jpg|Kolm noormeest [[Sadrak, Meesak ja Abednego]] tulises ahjus Moses striking the rock in the desert.jpg|[[Mooses]] lööb kaljust vett, mida käsitleti vihjena [[Ristimine|ristimisele]] XV14 - Roma, Museo civiltà romana - Adorazione dei Magi - sec III dC - Foto Giovanni Dall'Orto 12-Apr-2008.jpg|3. sajandist katakombimatuse kaas [[Kuningate kummardamine|Kuningate kummardamise]] motiiviga Wilpert 060.jpg|Katakombimaaling palvetajatega, [[Joona]] ja [[Vaalad|vaal]]aga, [[Mooses]]e ja Noaga ning Kuningate kummardamisega keskel [[arkosoolium]]i nišis. 200.–250. a </gallery> == Arhitektuur == [[Milano edikt]]i eelsest perioodist pole varakristliku arhitektuuri näiteid, kristlased kogunesid eramajades, millest mõningail on arheoloogilistel kaevamistel leitud palveruum<ref>[https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/byzantine1/x4b0eb531:early-byzantine-including-iconoclasm/a/the-origins-of-byzantine-architecture Robert G. Ousterhout. The origins of Byzantine architecture. - Khan Academy]</ref>. ''Domus ecclesiae'' ehk kodukirik kujutas endast enamasti usklike kogunemiseks kohandatud hilisantiikset elamut, millesse oli lisatud saal palvekogunemisteks ja võib-olla ka baptisteerium. Need kodukirikud on rohkem tuntud tekstidest, ent Roomas on neid koguduseruume (''tituli'') ka säilinud. Siiski ehitati enamik varakristlikke jumalateenistuspaiku hiljem ümber ja laiendati avalikkusele sobivaks, mistõttu vanemaiid kihistusi on säilinud vähe. Märkimisväärne erand on [[Süüria]]s asuv [[Dura-Europos]]e kristlik maja, tüüpilise siseõuega planeeringuga ehitis, mis ehitati umbes 200. aastal ja kohandati umbes 230. aastal: kaks ruumi ühendati piklikuks kogunemissaaliks ning ühte ruumi tehti bassein, mis toimis ristimiskohana kristlikku kogukonda vastuvõtmiseks. Teine varakristlikust perioodist pärit ehitise näide on hiljem oluliselt ümber ehitatud Püha Peetruse maja Kapernaumas, mida külastasid varajased palverändurid.<ref>[https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/byzantine1/x4b0eb531:early-byzantine-including-iconoclasm/a/the-origins-of-byzantine-architecture Robert G. Ousterhout. The origins of Byzantine architecture. - Khan Academy]</ref> Varaseimad kristlikud matused Rooma katakombides asusid teiste religioonide matustega läbisegi, kuid 2. sajandi lõpuks on teada juba vaid kristlikke kalmistuid, varaseim neist [[Calixtuse katakombid]] [[Via Appia]]l umbes 230. aastast. Algselt olid katakombid hästi organiseeritud paralleelsete tuffi raiutud koridoridega, kuid järgnevate sajandite jooksul katakombe laiendati ja need muutusid labürindilikumaks. Levinuim haud oli [[orv]] ''loculus'' koridori seinas ja neid võidi paigutada mitme tasandina nagu riiul. Väike kamber [[cubiculum]], mille seintes olid [[arkosoolium]]id, oli kohaks jõukamatele matustele tõendina kristliku kogukonna sotsiaalsest kihistumisest. Pärast 313. aastat hakati püstitama ehitisi ja kristlik arhitektuur hakkas muutuma järjest nähtavamaks ja avalikumaks, ehkki neil puudus veel see mastaapsus ja külluslikkus, mis iseloomustas hilisemat kristlikku arhitektuuri. Roomas rajati S. Crisogono kogudusesaal – tõenäoliselt umbes 300. aastal selgelt eristatava kristliku mälestisena. Samaaegne kristlik kogunemissaal Nikomeedias oli esinduslikuna nähtav keisripaleest. Nii nagu kiriku haldusstruktuur ja kristliku jumalateenistuse põhiolemus kujunesid välja esimestel sajanditel, panid ka Konstantinuse-eelse perioodi ehitised aluse hilisema arhitektuuri arengule. Ehitiste funktsioonid jäid samaks ka järgnevatel sajanditel: kogukondlik jumalateenistus, usukogukonda vastuvõtmine, matmine ja surnute mälestamine. Ehitistüüpidest ilmusid [[Basiilika|basilikaalne]] kirik ning [[tsentraalehitis]]tena kujundatud ''[[martyrion]]''id ja [[ristimiskabel]]id. <gallery> Santa Sabina.JPG|[[Santa Sabina basiilika]] sisevaade Roomas, 5. sajand Basílica de São Lourenço Fora de Muros - Nave principal.JPG|[[San Lorenzo fuori le mura]] basiilika Roomas Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|[[Sofia Sveta Sofia basiilika]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, 4. sajand StGeorgeRotundaSofia.JPG|[[Sofia Sveti Georgi kirik|Sofia Sveti Georgi]] [[ümarkirik]] Sofias, 3.-4. sajand </gallery> == Skulptuur ja tarbekunst == Raidkunstis esineb antiigis levinud [[ümarplastika|ümarplastiline]] [[skulptuur]] harva, kuid kõrgel tasemel on [[sarkofaag]]e kaunistavad [[reljeef]]id, [[tarbekunst]]iharudest [[elevandiluu]]nikerdus, [[raamatumaal]] ja [[mosaiik]]. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} {{Lääne kunst}} [[Kategooria:Kunstistiilid]] [[Kategooria:Varakristlik kunst| ]] 61vcm118v10217n4wy9qfwk6ampkm5h Konstantinos V 0 619163 7257203 6746969 2026-10-22T12:12:13Z ~2026-56426-41 240282 /* korjattu aika 755 > 775 */ 7257203 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Konstantinos V | pilt = Solidus of Constantine V Copronymus.jpg | pildiallkiri = Konstantinos V | amet = [[Bütsantsi keiser]] | ametiajaalgus = [[18. juuni]] [[741]] | ametiajalõpp = [[14. september]] [[775]] | eelmine = [[Leo III (keiser)|Leo III]] | järgmine = [[Leo IV (keiser)|Leo IV]] | sünniaeg = juuli [[718]] | sünnikoht = [[Konstantinoopol]] | surmaaeg = [[14. september]] [[775]] | abikaasa = Irene Maria Eudokia | lapsed = [[Leo IV (keiser)|Leo IV]] Nikephoros (caesar), Christopher (caesar), Niketas (nobelissimos), Eudokimos (nobelissimos), Anthimos (nobelissimos), Anthousa (Püha Anthousa Noorem) | vanemad = [[Leo III (keiser)|Leo III]] Maria }} '''Konstantinos V''' (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (''Kōnstantīnos'') ladinapäraselt Constantinus; juuli [[718]] – [[14. september]] [[775]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] aastatel [[741]]–[[775|755]]. Tema valitsemisajal tuli riigil kaitsta end mitmete välisohtude eest. Võimeka väepealikuna kasutas keiser ära moslemimaailma kodusõda ning korraldas rünnakuid araablaste vastu. Kindlustades idapiiri, sai ta ette võtta kampaaniaid bulgaarlaste vastu. Ta tagas tugevama kontrolli Balkani aladel sellega, et asutas Araabia piirialadelt kristlasi Traakiasse. == Lapsepõlv ja noorus == Konstantinos sündis [[718]]. aasta juulis ning sai isa kaasvalitsejaks juba [[720]]. aastal. Seega kuulusid vähemalt formaalselt näiteks saavutatud võidud araablaste üle ka talle. Mingis mõttes see väide polegi vale, sest Konstantinos oli otseselt oma isa kõrval, kui Bütsantsi vägi [[740]]. aastal Väike-Aasias Akroinoni all moslemitele hävitava löögi andis.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=173–180}}</ref> Konstantinose puhul on üle pika aja põhjust rääkida ka tema abikaasast. [[732]]. aastal pani [[Leo III (keiser)|Leon III]] oma poja poliitilistel kaalutlustel paari kasaaride valitseja tütrega. Eelnevalt ristitud neiu sai enesele nimeks Irene ja temast sai hiljem, eriti pärast abikaasa surma, oluline poliitiline figuur.<ref name=":0" /> == Võimuletõus == Vaatamata sellele, et Konstantinos oli [[Leo III (keiser)|Leon III]] eluajal pikka aega isa ametlik kaasvalitseja, ei sujunud tema asumine troonile libedalt. Vahepealsete, peaaegu sajandi kestnud segaduste ajajärgul oli kadunud järjepidevuse traditsioon, mis kinnitas automaatselt võimu ülekandumise isalt pojale. Seega oli küllalt neid (eriti lähisugulasi), kes leidsid, et neil on sama suur õigus troonile kui Konstantinosel. Kõige pretensioonikamaks oli Konstantinose õe Anna armeenlasest mees, tuntud väepealik [[Artabastos]] (või Artavasts või armeeniapäraselt Artavast).<ref name=":0" /> === Artabastose mäss === Saanud teada äia [[Leo III (keiser)|Leon III]] surmast, võttis ta oma sõjameestelt vande, et nad ei tunnista keisrina kedagi peale tema. [[742]]. aasta juulis ründasid Artabastose ustavad väed ootamatult Konstantinose sõjaväelaagrit, kus keiser valmistus parajasti sõjakäiguks araablaste vastu. Rünnak oli niivõrd ootamatu, et 25-aastane keiser pidi oma elu päästmiseks kiiresti põgenema. Samal ajal sisenes usurpaatori poeg Nikephoros pealinna ning linna müüridele ja väravate ette asusid usurpaatori sõjamehed. Linlaste poolehoiu võitmiseks jagati raha ning taastati pühapiltide austamine. Konstantinos V kuulutati surnuks ja patriarh pühitses uueks keisriks Artabastose. Seega esineb Bütsantsi keisrite nimekirjas vahel ka Artabastose nimi (sünni- ja surma-aasta teadmata; keiser [[742]]–[[743]]). Kusjuures Rooma võttis selle teate vaimustunult vastu. Kuid keisririigi olulisemad piirkonnad, ning eriti idaprovintsid, jäid ustavaks Konstantinosele. Üsna pea õnnestus tal koguda uued väed ja [[743]]. aasta mais anda Artabastosele tugev hoop. Järgnevalt purustasid Konstantinose väed isale appi tõtanud usurpaatori noorema poja. Pärast neid kaotusi ei jäänud Artabastosel muud üle kui taganeda Konstantinoopolisse.<ref name=":0" /> [[743]]. aasta septembris piiras Konstantinos pealinna ümber. Lisaks õnnestus tema laevastikul katkestada linna varustamine toiduainetega, mille tulemusena kimbutas Konstantinoopolit peatselt nälg. Et vähendada näljaste suude arvu, sundis Artabastos kõiki, kes polnud võimelised relvi kandma, linnast lahkuma. Selle korraldusega pidas usurpaator silmas naisi, lapsi ja vanureid, kuid tegelikult kasutasid pealinnast põgenemise võimalust ka paljud mehed, kellel polnud mingit tahtmist võidelda tema poolel. Seejuures riietusid põgenikud isegi naisterõivastesse.<ref name=":0" /> Peagi õnnestus Konstantinosel teist korda Nikephorose jõud purustada ja ta vangi võtta ning võib vaid ette kujutada, kuidas mõjus Artabastose sõjameeste kaitsetahtele müüride ette talutatud ahelates usurpaatori poja nägemine. Ja lõpuks, [[743]]. aasta [[2. november|2. novembril]] vallutati Konstantinoopol tormijooksuga. Artabastos jõudis küll põgeneda, kuid ta püüti kinni ning torgati koos poegadega pimedaks. Mis usurpaatorist edasi sai ja millal ta suri, seda pole teada. Üldiselt aga toimis Konstantinos võidetutega tolle aja arusaamade järgi üsna leebelt. Usurpaatori ja tema poegadega koos sandistati ja saadeti maapakku vaid üksikud mässulised. Ka patriarh Anastasios, kes oli toetanud mässajaid, sai üsna omapärase karistuse osaliseks. Alasti patriarh pandi tagurpidi eesli selga ning nii lasti tal sooritada "auring" hipodroomil. Sellist häbistamist pidas keiser piisavaks ja Anastasios sai oma ameti tagasi. Arusaadavalt polnud patriarhil pärast sellist ratsasõitu enam mingit autoriteeti, Konstantinos aga demonstreeris veel kord, kellele kuulub Bütsantsis sõnaõigus.<ref name=":0" /> == Valitsemine == === Võitlus pühapiltidega === [[Fail:48-manasses-chronicle.jpg|pisi|Sõdurid rikuvad/lammutavad Konstantinos V käsul ikoone (vasakul); Mansase kroonika, 14. sajandi käsikiri]] Konstantinos V peaaegu kõikidest ettevõtmistest kumab läbi soov käia isa jälgedes. Selleks oli tal ka piisavalt pealehakkamist ning julgust. Konstantinos tugevdas veelgi sõjaväge, saavutas mitmeid olulisi võite lahingutes ning laiendas riigi piire, vallutades tagasi vahepeal kaotatud maid. Kõigest sellest hoolimata arvatakse Bütsantsi õigeusklikus traditsioonis Konstantinos siiski halbade ja nurjatud keisrite hulka. Põhjus seisneb selles, et Konstantinos jätkas agaralt isa poolt alustatud võitlust pühapiltidega. Keiser oli fanaatiline [[Ikonoklastid|ikonoklast]], kes viis oma ideid julmalt ellu. Selle poolest erines ta ka oma ikoonikummardajate suhtes küllaltki leebest isast. Vist ükski teine keisririigi valitseja ei pälvinud oma elu ajal nii häbistavaid hüüdnimesid kui Konstantinos. Ning pole mingit kahtlust, et nende nimede panijateks olid keisri vaenlased pühapiltide austajate ridadest. Ühe pilkenime sünnilugu kirjeldab Bütsantsi ajaloolane Theophanes. Nimelt olevat pisikese Konstantinose ristimisel juhtunud piinlik äpardus ja nagu pahatahtlikud keeled kõnelesid, oli ta sel moel – pühamut rüvetades ise ennast ristinud. Nii saigi ta enesele hüüdnime '''Copronymus''' (Väljaheitenimeline). Teise hüüdnime – '''Märalembene''' – aga sai keiser tänu suurele kiindumusele hobustesse. Loomulikult ei julgenud keegi neid nimesid keisrile otse näkku öelda. Konstantinose kohta käisid ka sellised iseloomustused nagu näiteks "verejanuline loom, kellele pole miski püha". Varasematest Rooma keisritest on aga teda võrreldud Julianus Apostataga (361–363), kes hülgas ristiusu ja üritas taastada vanade paganlike jumalate kummardamist.<ref name=":0" /> Eriti massilisteks muutusid pühapiltide austajate tagakiusamised pärast [[754]]. aasta kirikukogu, mida metropoliidina juhtis [[Theodosios III]] poeg. Kirikukogu otsusega keelati täielikult nii ikoonide kui pühade säilmete kummardamine, kuulutades otsesõnu, et puutükkide ja kontide kummardajad on ketserid. Loomulikult polnud paljud, ja eriti mungad, kirikukogu otsusega rahul. Keiser omalt poolt aga vastas "pimeduse kandjatele" äärmuslike repressioonidega. Purustati kloostreid, nende maad konfiskeeriti, sajad mungad sandistati ja heideti vangikongidesse. Teistele aga pakuti valida: kas abielu ja ilmalik elu või piinamised ja surm. Paljud sundvaliku ette asetatud mungad eelistasid viimast. Lisaks korraldati munkadele-pildikummardajatele häbistavaid rongkäike, kus neid püüti igati mõnitada. Konstantinos ei piirdunud ainult oma vastaste füüsilise mõjutamisega, vaid võttis kasutusele ka ideoloogilised vahendid – kuni otsese ajaloo võltsimiseni välja. Nii näiteks kirjutati [[Ikonoklastid|ikonoklastide]] seisukohast lähtuvalt ringi vanu kiriklikke tekste. Lõpptulemusena viisid kõik need keisri sammud selleni, et tuhanded vaimulikud ja mungad põgenesid riigist.<ref name=":0" /> Konstantinose äge võitlus pühapiltidega andis Roomale ja teistele Itaalia linnadele hea põhjenduse eraldumispüüeteks ning eemaldumiseks Konstantinoopolist, mis sai nüüd toimuda õige usu kaitsmise loosungi all. Rooma paavst hakkas aina rohkem ja rohkem orienteeruma Bütsantsi asemel [[Frangi riik|Frangi riigile]]. Nii näiteks asus viimane kreeklasest paavst [[Zacharias]] ([[741]]–[[752]]) ametisse keisri luba küsimata ning järgmine paavst [[Stephanus II]] ([[752]]–[[757]]) seadis Rooma otseselt Frangi kuninga kaitse alla, omistades esimesele Frangi kuningale [[Pippin Lühike|Pippinile]] ja tema järeltulijatele tiitli Patricius Romanorum (Roomlaste Kaitsja). Samal ajal hakkasid paavstid nõudma endale sõltumatu maaisanda õigusi. Oma nõudmistes tuginesid nad võltsitud ürikule ehk "Constantinuse kingitusele" (Donatio Constantini), mille järgi juba [[Constantinus Suur]] oli pärandanud riigi lääneosa kirikule.<ref name=":0" /> Seega võib kokkuvõtteks öelda, et pilditüli kiirendas Bütsantsi sisulise kontrolli kadumist Rooma üle ning tegelikult jäid keisririigist sõltuvaks vaid Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Kusjuures keisri usupoliitika vastu olid ka need kristlased (näiteks Jeruusalemmas), kes elasid araablaste võimu all.<ref name=":0" /> Rahulolematus Konstantinos V poliitikaga ei piirdunud passiivse vastuhakuga, vaid viis relvastatud väljaastumisteni ja ülestõusudeni, mis ei jätnud puudutamata ka pealinna. Näiteks [[764]]. aastal linnas toimunud mässust võtsid osa isegi mitmed väljapaistvad õukondlased. Kuid keisril õnnestus see vastuhakk maha suruda. Osa mässajatest hukati, teised aga saatis keiser välja, määrates neile lisakaristuseks iga-aastased 100 piitsahoopi. Vangistusest ja hilisemast hukkamisest ei pääsenud ka pühapiltide austajaile sümpatiseerinud patriarh.<ref name=":0" /> [[Fail:Asia Minor ca 780 AD.svg|pisi|Bütsants Konstantinos V valitsemisaja lõpul]] === Välispoliitika === Konstantinose tulihingeline võitlus pühapiltidega võib esmapilgul jätta mulje, et tal ei jäänudki muuks tegevuseks aega. Kuid see mulje on petlik. Näiteks välispoliitilisel rindel polnud keiser mitte vähem aktiivne. Ta pidas mitu võidukat sõda ja laiendas oluliselt riigi piire – suurema osa oma valitsemisajast veetiski ta mitte pealinnas, vaid sõjakäikudel.<ref name=":0" /> ==== Araablased ==== Valitsemise esimestel aastatel õnnestus Konstantinosel vallutada araablastelt tagasi Põhja-Süüria ja [[746]]. aastal purustada moslemite laevastik [[Kreeta]] saare lähistel. Pannes nii aluse edukale pealetungile, suurendas ta järgmistel aastatel veelgi survet araablastele. Kuna ta ei lootnudki hoida enese käes kõiki vallutatud linnu, siis andis ta käsu nad purustada. Vastasel korral oleksid moslemid saanud hiljem neid kasutada kindlustena. Osa hõivatud piirkonna elanikkonnast aga asustati ümber katkuepideemia ajal enim kannatanud keisririigi piirkondadesse. Lisaks komplekteeriti vangilangenud moslemitest-araablastest mõned väeosad, mille ülesandeks sai pärast nende ümberasustamist piirikindlustuste kaitsmine teisel rindel bulgaarlaste vastu. Konstantinos V edukas tegutsemine Idas oli ka üheks põhjuseks, mis sundis Abbassiidide dünastia kaliifi al-Mansuri [[762]]. aastal viima oma residentsi [[Damaskus|Damaskusest]] ära [[Bagdad|Bagdadisse]].<ref name=":0" /> Kuigi sõjad araablastega olid kestnud juba väga pikka aega, muutus [[Leo III (keiser)|Leon IIl]] ja tema poja Konstantinos V ajal nende iseloom. Sõjapidamine oli nüüd muutunud mõlemalt poolt vaadatuna pühaks sõjaks. Samas aga jäi selle sõja lõplik eesmärk mõlemale poolele ikkagi kättesaamatuks. Araablased ei suutnud vallutada [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] ja bütsantslased [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]]. Sellises õhustikus hakkasidki levima ideed maailma lõpust, mille eel alles astub kristlik valitseja Jeruusalemma ja ulatab oma maise krooni Päästjale. Samalaadsed olid ka moslemite arusaamad, mille järgi maailma lõpule pidi eelnema Konstantinoopoli langemine.<ref name=":0" /> ==== Bulgaarlased ==== [[Fail:Byzantine–Bulgarian Wars (741-775).png|pisi|Bütsantsi kampaania Bulgaaria vastu Konstantinose valitsemise ajal]] Kuid araablased polnud kaugeltki ainsateks Bütsantsi vaenlasteks, Konstantinosel tuli korduvalt sõdida ka bulgaarlastega. Pärast seda, kui keiser andis käsu alustada Balkanil piirikindlustuste ehitamist, saabus Konstantinoopolisse bulgaarlaste saatkond nõudmisega suurendada makseid rahu säilitamise eest. Kuid keisririigi pealinnas suhtuti saadikutesse üleolevalt ja nende nõudmine lükati tagasi. See andiski bulgaarlastele põhjuse sõjategevuse alustamiseks.<ref name=":0" /> Kui palju sõdu ühtekokku on Konstantinos bulgaarlastega pidanud, pole täpselt teada, aga tavaliselt on nende arvuks toodud 8–10. Neist üks ohtlikum algas [[762]]. aastal, kui bulgaarlaste khaan [[Telets]] asus pealetungiks suurt väge koondama. Samal ajal viibis Konstantinoopolis khaani saatkond, kelle tegelikuks ülesandeks oli koguda luureandmeid ja jälgida keisri tegutsemist. Seega pidi Konstantinos, kes kavatses khaanist ette jõuda, valmistuma ennetavaks löögiks saatkonnale täiesti märkamatult. Ning see ka õnnestus. Bütsantslased paigutasid salaja ratsanikud laevadele ning [[762]]. aasta [[30. juuni|30. juunil]] ootamatult maabudes purustasid täielikult bulgaarlaste väe. Khaanil aga ei jäänud muud üle kui põgeneda. Järgmisena ründasid keisri väed juba [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia]] slaavlasi ning andsid ka neile purustava löögi, kusjuures Bütsantsi allikate andmetel olevat võetud 208 000 vangi. Bütsantsi vägede kätte sattusid vangi ka mõned ülejooksikud-kreeklased, kes olid loobunud ristiusust. Nende juhi käskis Konstantinos hukata niivõrd julmal moel, mida isegi tol ajal polnud keegi näinud. Järgmine edukas sõjakäik toimus [[765]]. aastal, kuid tagasiteel räsis torm tugevalt bütsantslaste laevastikku. Pärast veel üht sõda saabus khaan [[Telets]] [[772]]. aastal alandlikult [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] rahu paluma.<ref name=":0" /> Võitluses bulgaarlaste vastu ei kasutatud edukalt mitte ainult relvi, vaid ka vana äraproovitud Bütsantsi mõjutusvahendit-kulda. Kulla tõttu oli Konstantinosel laialdane informaatorite võrk khaani õukonnas. Praktiseeriti ka teist vaenlase mõjustamise viisi – varjupaiga andmist khaani vastastele, keda sai vajadusel oma huvides ära kasutada. Näiteks [[767]]. aastal põgenes pärast riigipööret Konstantinoopolisse khaan [[Sabin]], kelle toetamisega ähvardades esitati erinevaid nõudmisi uuele khaanile. Kuid kord kavaldati ka Konstantinos ise üle. Järjekordne bulgaarlaste khaan, kellel tekkis kahtlus, et mitmed tema lähikondlased tegelikult petavad teda, saatis keisrile erakordselt sõbraliku kirja, kus anus keisrit teatada talle "keisririigi sõprade", nagu ta informaatoreid kutsus, nimed. Seda olevat khaanil vaja, et nende abile tuginedes asuda võitlusesse sisevaenlastega. Üllatav, aga Konstantinos läkski õnge ja teatas khaanile õiged nimed. Seepeale andis khaan kohe käsu reeturid hukata. Kui keiser sellest teada sai, siis olevat ta kibestunult katkunud oma halle juukseid. Lõppude lõpuks sai Konstantinos tänu valdavalt edukatele sõjakäikudele bulgaarlaste vastu enesele veel ühe, eespool nimetatutest tunduvalt sümpaatsema hüüdnime – '''Esimene Bulgaarlastehävitaja'''.<ref name=":0" /> == Surm == [[775]]. aastal toimus järjekordne sõjakäik bulgaarlaste vastu, kuid Konstantinos haigestus raskelt. Ta viidi kanderaamil sadamasse ja tõsteti laevale, kuid pealinna tema silmad enam ei näinud. [[775]]. aasta [[14. september|14. septembril]] Konstantinos V suri.<ref name=":0" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Leo III (keiser)|Leo II]]I|järgnev=[[Leo IV (keiser)|Leo IV]]|aeg=[[18. juuni]] [[741]] – [[14. september]] [[775]]|nimi=[[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Leo III (keiser)|Leo III]] * [[Leo IV (keiser)|Leo IV]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] 2bnbhejybcjfxke6rkyduwnb45wt6kt Tex-mex 0 627680 7257557 7202907 2026-10-23T08:17:23Z Herbietx 100863 Lisasin lingi 7257557 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{See Artikkel|köögist}} {{täienda}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} [[Pilt:CornmealProducts.jpg|pisi|''Tex-mex'' toidud ja nende koostisosad: mais, tortillakrõpsud, juust, tacod, salsa, tšillipiprad ja loomaliharoad]] [[Fail:Zarillo Western & Tex Mex Puutarhakatu 8.jpg|pisi|Zarillo Western & Tex Mex restoran [[Tampere]]s, Soomes]] '''''Tex-mex''''' (ingliskeelsetest sõnadest ''Texan'' ja ''Mexican'' – '[[Texas]]e ja [[Mehhiko]]') on Texase ja Mehhiko [[rahvusköök|köök]], mis on pärit [[Texas|Texase]] osariigi ''tejanode'' (Mehhiko päritoluga Texase elanikkonna) toitudest. Need [[toit|toidud]] on algselt Mehhiko päritolu, kuigi arengu käigus on tehtud täiendusi, ''tex-mex'' on kõige tuntum osa Mehhiko köögist.<ref>{{cite book |last=Walsh|first=Robb |title=The Tex-Mex Cookbook|year=2004|url=https://archive.org/details/texmexcookbookhi0000wals|publisher=Broadway Books |location=New York |edition=XVI}}</ref><ref>{{cite book |last1 = Feniger|first1 = Susan|last2 = Siegel|first2 = Helene|last3 = Miliken|title = Mexican Cooking for Dummies|url = https://archive.org/details/mexicancookinges0000feni|publisher = Courage Books|year = 2002|location = Scranton|first3 = Mary Sue}}</ref> ''Tex-mex'' on endiselt populaarseim Texases, selle naaberosariikides ja [[Mehhiko|Põhja-Mehhikos]]. See on ka osa [[USA|Ameerika Ühendriikide]] edelaosa köögist, mis on tänapäeval levinud üle kogu riigi.<ref>{{cite web |url = http://www.lightmillennium.org/2005_15th/emartinez_tex_mex_cuisine.html |title=Mexicans in the U.S.A: Mexican-American / Tex-Mex Cousine |last=Martinez |first=Etienne|website=Lightmillennium.org|access-date=14. oktoober 2017}}</ref> [[Euroopa]]s levis ''tex-mex'' kõigepealt 1980. aastatel [[Prantsusmaa]]l ning 1990. aastatel [[Suurbritannia]]s ja [[Põhjamaad]]es.<ref>{{cite web|url=https://theculturetrip.com/europe/norway/articles/how-taco-tuesday-became-taco-friday-in-norway/|title=How Taco Tuesday Became Taco Friday in Norway|access-date=9 July 2021|date=23 July 2018|website=The Culture Trip|archive-date=2023-01-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20230122154116/https://theculturetrip.com/europe/norway/articles/how-taco-tuesday-became-taco-friday-in-norway/|url-status=dead}}</ref> [[Taco Bell]]i restorane on mitmetes kohtades Euroopas, kaasa arvatud [[Soome]]s. Ka Eestis on ''tex-mex'' [[restoran]]e, nagu Tex-Mex Amarillo [[Viru hotell|Viru hotelli]] hoones, Cantina Texas Tallinna vanalinnas, Cantina Carramba, Taqueria, Mi Casa Burritos, Muhurito Muhumaal ja teised, kauplustes ''tex-mex'' toitusid veel palju saada ei ole. ==Vaata ka== * [[Burrito]] * [[Chili con carne]] * [[Enchilada]] * [[Nacho'd]] * [[Pozole]] * [[Tekiila]] * [[Mezcal]] * [[Taco]] * [[Quesadilla]] * [[Taco Bell]] * [[Hispaania köök]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * "[http://www.tshaonline.org/handbook/online/articles/lgtlt Tex-Mex Foods]." ''Handbook of Texas''. * Robb Walsh's Six-Part History of Tex-Mex in the Houston Press: [http://www.houstonpress.com/2000-07-27/dining/pralines-and-pushcarts/full Pralines and Pushcarts], [http://www.houstonpress.com/2000-08-31/dining/combination-plates/full Combination Plates], [http://www.houstonpress.com/2000-09-28/dining/mama-s-got-a-brand-new-bag/full Mama's Got a Brand-new Bag], [http://www.houstonpress.com/2000-10-26/dining/the-authenticity-myth/full The Authenticity Myth], [http://www.houstonpress.com/2000-11-23/dining/the-french-connection/full The French Connection], [http://www.houstonpress.com/2000-12-21/restaurants/brave-nuevo-world/full Brave Nuevo World]. * [http://www.houstonpress.com/2008-07-03/news/temples-of-tex-mex-a-diner-s-guide-to-the-state-s-oldest-mexican-restaurants/1 Temples of Tex-Mex: A Diner's Guide to the State's Oldest Mexican Restaurants] * Lieberman, Dave. "[http://www.ocweekly.com/restaurants/five-ways-to-tell-youre-eating-americanized-mexican-food-6628820 Five Ways To Tell You're Eating Americanized Mexican Food]." ''OC Weekly''. Monday 14 June 2010. [[Kategooria:Tex-mex| Tex-mex]] [[Kategooria:Texas]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kultuur]] [[Kategooria:Mehhiko kultuur]] cxxg8cukkwn6hjdx7ztsrjz3vi9nztc 7257558 7257557 2026-10-23T08:19:16Z Herbietx 100863 Lisasin lingi 7257558 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{See Artikkel|köögist}} {{täienda}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} [[Pilt:CornmealProducts.jpg|pisi|''Tex-mex'' toidud ja nende koostisosad: mais, tortillakrõpsud, juust, tacod, salsa, tšillipiprad ja loomaliharoad]] [[Fail:Zarillo Western & Tex Mex Puutarhakatu 8.jpg|pisi|Zarillo Western & Tex Mex restoran [[Tampere]]s, Soomes]] '''''Tex-mex''''' (ingliskeelsetest sõnadest ''Texan'' ja ''Mexican'' – '[[Texas]]e ja [[Mehhiko]]') on Texase ja Mehhiko [[rahvusköök|köök]], mis on pärit [[Texas|Texase]] osariigi ''tejanode'' (Mehhiko päritoluga Texase elanikkonna) toitudest. Need [[toit|toidud]] on algselt Mehhiko päritolu, kuigi arengu käigus on tehtud täiendusi, ''tex-mex'' on kõige tuntum osa Mehhiko köögist.<ref>{{cite book |last=Walsh|first=Robb |title=The Tex-Mex Cookbook|year=2004|url=https://archive.org/details/texmexcookbookhi0000wals|publisher=Broadway Books |location=New York |edition=XVI}}</ref><ref>{{cite book |last1 = Feniger|first1 = Susan|last2 = Siegel|first2 = Helene|last3 = Miliken|title = Mexican Cooking for Dummies|url = https://archive.org/details/mexicancookinges0000feni|publisher = Courage Books|year = 2002|location = Scranton|first3 = Mary Sue}}</ref> ''Tex-mex'' on endiselt populaarseim Texases, selle naaberosariikides ja [[Mehhiko|Põhja-Mehhikos]]. See on ka osa [[USA|Ameerika Ühendriikide]] edelaosa köögist, mis on tänapäeval levinud üle kogu riigi.<ref>{{cite web |url = http://www.lightmillennium.org/2005_15th/emartinez_tex_mex_cuisine.html |title=Mexicans in the U.S.A: Mexican-American / Tex-Mex Cousine |last=Martinez |first=Etienne|website=Lightmillennium.org|access-date=14. oktoober 2017}}</ref> [[Euroopa]]s levis ''tex-mex'' kõigepealt 1980. aastatel [[Prantsusmaa]]l ning 1990. aastatel [[Suurbritannia]]s ja [[Põhjamaad]]es.<ref>{{cite web|url=https://theculturetrip.com/europe/norway/articles/how-taco-tuesday-became-taco-friday-in-norway/|title=How Taco Tuesday Became Taco Friday in Norway|access-date=9 July 2021|date=23 July 2018|website=The Culture Trip|archive-date=2023-01-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20230122154116/https://theculturetrip.com/europe/norway/articles/how-taco-tuesday-became-taco-friday-in-norway/|url-status=dead}}</ref> [[Taco Bell]]i restorane on mitmetes kohtades Euroopas, kaasa arvatud [[Soome]]s. Ka Eestis on ''tex-mex'' [[restoran]]e, nagu Tex-Mex Amarillo [[Viru hotell|Viru hotelli]] hoones, [[Cantina Texas]] Tallinna vanalinnas, Cantina Carramba, Taqueria, Mi Casa Burritos, Muhurito Muhumaal ja teised, kauplustes ''tex-mex'' toitusid veel palju saada ei ole. ==Vaata ka== * [[Burrito]] * [[Chili con carne]] * [[Enchilada]] * [[Nacho'd]] * [[Pozole]] * [[Tekiila]] * [[Mezcal]] * [[Taco]] * [[Quesadilla]] * [[Taco Bell]] * [[Hispaania köök]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * "[http://www.tshaonline.org/handbook/online/articles/lgtlt Tex-Mex Foods]." ''Handbook of Texas''. * Robb Walsh's Six-Part History of Tex-Mex in the Houston Press: [http://www.houstonpress.com/2000-07-27/dining/pralines-and-pushcarts/full Pralines and Pushcarts], [http://www.houstonpress.com/2000-08-31/dining/combination-plates/full Combination Plates], [http://www.houstonpress.com/2000-09-28/dining/mama-s-got-a-brand-new-bag/full Mama's Got a Brand-new Bag], [http://www.houstonpress.com/2000-10-26/dining/the-authenticity-myth/full The Authenticity Myth], [http://www.houstonpress.com/2000-11-23/dining/the-french-connection/full The French Connection], [http://www.houstonpress.com/2000-12-21/restaurants/brave-nuevo-world/full Brave Nuevo World]. * [http://www.houstonpress.com/2008-07-03/news/temples-of-tex-mex-a-diner-s-guide-to-the-state-s-oldest-mexican-restaurants/1 Temples of Tex-Mex: A Diner's Guide to the State's Oldest Mexican Restaurants] * Lieberman, Dave. "[http://www.ocweekly.com/restaurants/five-ways-to-tell-youre-eating-americanized-mexican-food-6628820 Five Ways To Tell You're Eating Americanized Mexican Food]." ''OC Weekly''. Monday 14 June 2010. [[Kategooria:Tex-mex| Tex-mex]] [[Kategooria:Texas]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kultuur]] [[Kategooria:Mehhiko kultuur]] k3hrwocsn0c2azjgidktyqhi6ly9xdv Barrus Võru VK 0 632889 7257619 7137627 2026-10-23T10:29:09Z Angmar Brekker 94578 7257619 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Võru Võrkpalliklubi esindusmeeskonnast; on ka Võru Võrkpalliklubi esindusnaiskond.}} {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="#1AA260";" {{värvi|#FFFFFF}}|'''Barrus Võru VK''' |- | style="text-align:left;" |'''Kodusaal''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Võru Spordikeskus]] |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Treial]] |- | style="text-align:left;" |'''Koduleht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[https://www.barrusvoruvk.ee Koduleht] |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _goldborder | muster_b = | muster_ra = _goldborder | muster_sh = | vasakkäsi =059470 | kere =059470 | paremkäsi =059470 | püksid =059470 | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _goldborder | muster_b = | muster_ra = _goldborder | vasakkäsi =000000 | kere =000000 | paremkäsi =000000 | püksid =000000 | nimi =Võõrsil }} | | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" | |- | style="text-align:left;" |'''Liigad 2026/27''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Võrkpalli Balti liiga 2026/27 hooaeg|Balti liiga]] |- | | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti MV]] |- | style="text-align:left;|'''Euroopas 2027/27''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |} '''Barrus Võru VK''' (ka '''Võru VK''') on [[Võru]]s tegutsev võrkpalliklubi. Klubi on 1950. aastatel loodud Võru Võrkpallisektsiooni järeltulija. Klubi eesmärgiks on [[Võru maakond|Võru maakonna]] võrkpallielu edendamine ja võrkpallurite esindamine [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga korraldatakse Võru maakonna karika- ja meistrivõistlusi. Klubi südameasjaks on ka Eesti võrkpallimaastiku ühe staažikama, [[Jaan Gutmanni nimeline võrkpalliturniir|Jaan Gutmanni nimelise võrkpalliturniiri]] korraldamine.<ref>[https://www.facebook.com/voruvk/about/?ref=page_internal Teave] Võru VK facebook (vaadatud 06.07.2022).</ref> Esindusklubi mängis aastatel 2002–2015 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigas]] ning peale seitset aastat pausi naasti sinna hooajal 2022/23.<ref name="voru-vorkp">[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] ERR, 06.04.2022.</ref> Klubi nimesponsor on puidutööstusettevõte [[Barrus]]. ==Ajalugu== '''Võru Võrkpalliklubi''' esindusmeeskond mängis aastatel 2002–2015 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. Aastatel 2015–2022 Võrul esindusmeeskonda meistriliiga tasemel polnud ning võisteldi [[Eesti]] tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliigas]]. Hooajal 2022/23 naasis esindusmeeskond Eesti meistriliigasse ning Balti liigasse.<ref name="voru-vorkp" /> {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimi |- |align=left|2002–2004||Võru VK |- |align=left|2004–2006||Selista Ehitus/Võru VK |- |align=left|2006–2007||Võru VK |- |align=left|2007–2013||Valio Võru VK |- |align=left|2013–2014||Danpower Võru/Noortekoondis |- |align=left|2014–2015||Danpower/Võru VK |- |align=left|2022–||Barrus Võru VK |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2002/03 | 7 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2003/04 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2004/05 | 6 | veerandfinaal | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2005/06 | 6 | veerandfinaal | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2006/07 | 6 | veerandfinaal | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2007/08 | 5 | veerandfinaal | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2008/09 | 5 | poolfinaal | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2009/10 | 5 | veerandfinaal | 7 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2010/11 | 6 | veerandfinaal | 9 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2011/12 | 5 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2012/13 | 5 | poolfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2013/14 | 6 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2014/15 | 7 | poolfinaal | 12 | align=left|– |- |colspan="5"| |- |bgcolor=#efefef|2022/23 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | 7 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2023/24 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | 5 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2024/25 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2025/26 |4 |poolfinaal |bgcolor=#cc9966| 3 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2026/27 | | | | align=left|– |} ==2026/27 hooaja koosseis== Alljärgnev koosseis esindab klubi hooajal 2026/27.<ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionTeamDetails.aspx?TeamID=231&ID=29 Barrus Võru Team Information] Elme Messer Men`s Baltic League 2026/2027 dataproject (vaadatud 23.10.2026).</ref><ref>[https://barrusvoruvk.ee/meeskond Meeskond] Barrus Võru VK koduleht (vaadatud 23.10.2026).</ref> {| | '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- | '''Abitreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karlo Remy Kallend]] |- | '''Operatiivjuht:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Anett Kentauria Liiva]] |- | '''President:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Olev Lüütsepp]] |- | '''Spordidirektor:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- | '''Manager:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Anti Haugas]] |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !No. !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | 1 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Treial]] [[File:Captain sports.svg|13px]]||align=right|{{Birth date and age|1992|05|28}}||align=left|keskblokeerija |- | 2 || align="left" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarvo Täht]]|| align="right" |{{Birth date and age|1999|12|30}}||align=left|keskblokeerija |- | 4 || align="left" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Kahu]]|| align="right" |{{Birth date and age|2004|04|04}}|| align=left|nurgaründaja |- | 6 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mati Juus]]||align=right|{{Birth date and age|2005|07|20}}||align=left|nurgaründaja |- | 7 ||align=left|{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ivan Pliasetskyi]]||align=right|{{Birth date and age|1997|05|21}}||align=left|sidemängija |- | 8 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Karlo Remy Kallend]]||align=right|{{Birth date and age|1999|03|24}}||align=left|sidemängija |- | 9 ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Brendan Louthain]]||align=right|{{Birth date and age|2003|05|28}}||align=left|nurgaründaja |- | 11 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Kahu]]||align=right|{{Birth date and age|2004|04|04}}||align=left|nurgaründaja |- | 13 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Johan Vahter]]||align=right|{{Birth date and age|1995|11|19}}||align=left|libero |- | 14 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Perillus]]||align=right|{{Birth date and age|2000|07|11}}||align=left|keskblokeerija |- | 17 ||align=left|{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Leonam Pontes Domingues]]||align=right|{{Birth date and age|1997|01|16}}||align=left|diagonaalründaja |- | 21 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Hendrik Hollas]]||align=right|{{Birth date and age|2008|02|22}}||align=left|nurgaründaja |- | 24 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Laine]]||align=right|{{Birth date and age|2009|01|29}}||align=left|libero |- | 33 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ronald Järv]]||align=right|{{Birth date and age|1993|05|10}}||align=left|sidemängija |- | 47 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Kabanen]]||align=right|{{Birth date and age|2006|10|10}}||align=left|keskblokeerija |} ==Peatreenerid== [[Pilt:Oliver Lüütsepp 2022.jpg|pisi|[[Oliver Lüütsepp]], Barrus Võru peatreener alates hooajast 2022/23.]] {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2006–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |align=left|2009–2010||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |align=left|2010–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2011–2013||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]] |- |align=left|2014–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.barrusvoruvk.ee/ Koduleht] *[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/266/voru_vorkpalliklubi Eesti spordiregister] *[https://www.facebook.com/voruvk Facebook] *[https://www.instagram.com/barrusvoruvk/ Instagram] {{Mall:Võrkpalli Balti liiga}} [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] [[Kategooria:Võru sport]] k0geu5p5uf2xfkhqm9ohk9ap9ad3uq2 Mall:KergejõustikuMM 10 633590 7257488 7239602 2026-10-23T05:25:25Z Kalle 51 7257488 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''{{{1|}}}. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|{{{2|}}}}}, [[{{{3|}}}]] |- | '''◄''': '''[[{{{4|}}}. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|{{{5|}}}]]''' | '''[[{{{6|}}}. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|{{{7|}}}]]''' :'''►''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] – [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] – [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] – [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] – [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] – [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] – [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] – [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] – [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] – [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] – [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] – [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] – [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] – [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] – [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] - [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]] - [[2027. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2027]] - [[2029. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2029]] - [[2031. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2031]] |}<noinclude> [[Kategooria:Spordi mallid]] </noinclude> 8ym2m2hoisgy3eb84et8io5pmv72p84 Selver x TalTech 0 637535 7257623 7137263 2026-10-23T10:38:03Z Angmar Brekker 94578 7257623 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="#0000A5";" {{värvi|#FFFFFF}}|'''Selver x TalTech''' |- | style="text-align:left;" | '''Lühend''' | colspan="3"style="text-align:left;" |TAL |- | style="text-align:left;" | '''Asutatud''' | colspan="3"style="text-align:left;" |2008 |- | style="text-align:left;" |'''Kodusaal''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andri Aganits]] |- | style="text-align:left;" |'''Koduleht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[https://taltech.ee/spordiklubi/vorkpall/meeskond Koduleht] |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" | |- | style="text-align:left;" |'''Liigad 2026/27''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Võrkpalli Balti liiga 2026/27 hooaeg|Balti liiga]] |- | | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti MV]] |- | style="text-align:left;|'''Euroopas 2026/27''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = _darknavygradient | muster_ra = | vasakkäsi =0000A5 | kere =0000A5 | paremkäsi =0000A5 | püksid =000000 | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | muster_sh = | vasakkäsi =FFFFFF | kere =FFFFFF | paremkäsi =FFFFFF | püksid =000000 | nimi =Võõrsil }} | | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" | |- | colspan="4" |'''Võidud''' |- | colspan="4" |[[Balti liiga (võrkpall)|Balti meister]] – '''2''' |- | colspan="4" |[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] – '''2''' |- | colspan="4" |[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karika võitja]] – '''1''' |} '''Selver x TalTech''' (varem '''TTÜ VK''', '''TalTech VK''') on [[Tallinn]]as asuv [[Eesti]] võrkpalliklubi. See on [[Tallinna Tehnikaülikool]]i esindusmeeskond, mis osaleb igal aastal [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigas]] ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Meeskonna kodusaal asub [[TalTechi spordihoone|TalTechi spordihoones]]. ==Ajalugu== Hooaja 2008/09 eel sõlmis [[Tallinna Tehnikaülikool]] kokkuleppe [[Tallinna Sylvester]]i võrkpalliklubiga, kellel puudusid vahendid uueks hooajaks eesmärgipärast võistkonda kokku saada. Selle klubi baasil loodi TTÜ võrkpallimeeskond (mis alates 2018. aastast kannab TalTechi võrkpallimeeskonna nime).<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51254822/sylvester-loob-kaed-ttu-ga-ja-elab-edasi Sylvester lööb käed TTÜ-ga ja elab edasi] Eesti Päevaleht, 30.04.2008.</ref> Hooaja 2022/23 eel liideti TalTechi ja [[Selver Tallinn|Selver Tallinna]] võrkpalliklubide esindusmeeskonnad ning meeskond hakkas kandma nime Selver/TalTech.<ref> [https://taltech.ee/uudised/tallinna-tehnikaulikooli-ja-selveri-vorkpallimeeskonnad-uhendatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Selveri võrkpallimeeskonnad ühendatakse] TalTech uudised, 11.05.2022.</ref> ===Nimi=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimi |- |align=left|2008–2018||TTÜ |- |align=left|2018–2022||TalTech |- |align=left|2022–2024||Selver/TalTech |- |align=left|2024–||Selver x TalTech |} ===Peatreenerid=== [[Pilt:Avo Keel võrkpallur 99.jpg|pisi|[[Avo Keel]], Selver x TalTechi peatreener alates hooajast 2025/26]] {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2008–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laos Lukas]] |- |align=left|2009–2013||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |align=left|2013–2022||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Janis Sirelpuu]] |- |align=left|2022–2025||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toobal]] |- |align=left|2025–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2008/09 | 6 | veerandfinaal | 8 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2009/10 | 6 | poolfinaal | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2010/11 | 4 | veerandfinaal | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2011/12 | 4 | poolfinaal | 4 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2012/13 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | bgcolor=gold| 1 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2013/14 | 4 | bgcolor=gold| 1 | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2014/15 | bgcolor=#cc9966| 3 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left|<small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/16 finaal |- |bgcolor=#efefef|2015/16 | 4 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2016/17 | 6 | veerandfinaal | 13 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2017/18 | 6 | poolfinaal | 11 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2018/19 | 5 | veerandfinaal | 8 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2019/20 | ''peatatud'' | poolfinaal | ''peatatud'' | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2020/21 | 5 | poolfinaal | 7 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2021/22 |bgcolor=#cc9966|3 | poolfinaal |bgcolor=silver|2 | align=left|<small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/4 finaal |- |bgcolor=#efefef|2022/23 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | 5 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2023/24 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2024/25 |4 |poolfinaal |7 | align=left| <small>'''1'''</small>[[CEV Meistrite liiga]] eelring <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2025/26 |bgcolor=#cc9966|3 |poolfinaal |5 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2026/27 | | | | align=left| – |- |} ==Osalemine eurosarjades== {| class="toccolours" border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" style="margin:0.5em; text-align: center;" |- bgcolor=#CADCFB ! Hooaeg ! Tulemus ! Märkused |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Meistrite liiga]] |- | style="text-align: center;" | [[2024/25 CEV Meistrite liiga|2024/25]] | style="text-align: center;" | '''Eelring''' | style="text-align: left;" | Esimeses eelringis jäädi alla [[Holland]]i meistrile [[Orion Stars]]ile ning langeti aste madalamale [[CEV Cup]]i. Kusjuures esimene mäng võideti kodus 3:0, teine kaotati võõrsil 1:3 ning otsustav kuldne geim 13:15.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120323946/selver-x-taltech-kaotas-hollandi-meistrile-kuldse-geimiga-ja-langes-meistrite-liigast-valja Selver x TalTech kaotas Hollandi meistrile kuldse geimiga ja langes Meistrite liigast välja] Delfi, 25.09.2024.</ref> Langeti aste madalamale [[CEV Cup]]i. |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Cup]] |- | style="text-align: center;" | [[2024/25 CEV Cup|2024/25]] | style="text-align: center;" nowrap| '''1/8 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/32 finaalis võideti seeria parema geimide vahega mängudega 3:1 ja 2:3 [[Maribori OK i-Vent]]i (SVK) vastu.<ref>[https://sport.err.ee/1609485169/koosseisus-muudatusi-teinud-selver-alistas-eurosarjas-sloveenia-klubi Koosseisus muudatusi teinud Selver alistas eurosarjas Sloveenia klubi] ERR, 08.10.2024.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609492762/selver-x-taltech-paases-cev-i-karikasarjas-edasi Selver x TalTech pääses CEV-i karikasarjas edasi] ERR, 16.10.2024.</ref> 1/16 finaalis võideti seeria mängudega 3:1 ja 3:1 [[Bukaresti Rapid]]i (ROU) vastu.<ref>[https://sport.err.ee/1609526452/selver-x-taltech-paases-eurosarjas-edasi Selver x TalTech pääses eurosarjas edasi] ERR, 19.11.2024.</ref> 1/8 finaalis kaotati seeria mängudega 0:3 ja 0:3 [[Brasovi Corona]]le (ROU) ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/1609554271/selver-x-taltech-pudenes-eurosarjas-konkurentsist Selver x TalTech pudenes eurosarjas konkurentsist] ERR, 17.12.2024.</ref> |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Challenge Cup]] |- | style="text-align: center;" | [[2014/15 CEV Challenge Cup|2014/15]] | style="text-align: center;"nowrap | '''1/16 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/16 finaalis kaotati seeria mängudega 1:3 ja 1:3 [[CS Unirea Dej]] (ROU) vastu ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/62207/ttu-langes-eurosarjas-voideldes TTÜ langes eurosarjas võideldes] ERR arhiiv, 05.11.2014.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2021/22 CEV Challenge Cup|2021/22]] | style="text-align: center;" | '''1/4 finaal''' | style="text-align: left;" |Algselt pidi mängima võistlustel [[Saaremaa VK]], kuid nende loobumisel anti koht TalTechi võrkpallimeeskonnale.<ref>[https://sport.err.ee/1608409625/saaremaa-vk-asemel-mangib-cev-challenge-cupil-taltech Saaremaa VK asemel mängib CEV Challenge Cupil TalTech] ERR, 20.11.2021.</ref> 1/16 finaalis alistati mängudega 3:0 ja 2:3 [[Gentofte Volley]] (DNK).<ref>[https://sport.err.ee/1608422501/taltech-paases-eurosarjas-kaheksandikfinaali TalTech pääses eurosarjas kaheksandikfinaali] ERR, 02.12.2021.</ref> 1/8 finaalis võideti esimene mäng 3:1 ja kaotati teine 1:3, kuid suudeti kuldne geim võita 15:13 [[Schönenwerd Volley]] (CHE) vastu.<ref>[https://sport.err.ee/1608464078/taltech-alistas-ponevusmangus-sveitsi-klubi-ja-paases-veerandfinaali TalTech alistas põnevusmängus Šveitsi klubi ja pääses veerandfinaali] ERR, 12.01.2022.</ref> 1/4 finaal kaotati mängudega 0:3 ja 0:3 hilisema finalisti [[Ankara Halkbank]]i (TUR) vastu ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/1608488756/taltechi-ilus-teekond-eurosarjas-loppes-veerandfinaalis TalTechi ilus teekond eurosarjas lõppes veerandfinaalis] ERR, 03.02.2022.</ref> |} ==Koosseisud== ===2026/27 hooaja koosseis=== Alljärgnev koosseis esindab klubi hooajal 2026/27.<ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionTeamDetails.aspx?TeamID=218&ID=29 Selver x TalTech team information] Elme Messer Men`s Baltic League 2026/2027 dataproject (vaadatud 23.10.2026).</ref> {| | '''Peatreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- | '''Abitreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Nõmmistu]] |- | '''Mänedžer''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Denis Losnikov]] |- | '''Füsioterapeut''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Viktoria Kisseljova]] |- | '''Füsioterapeut''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Risto Jamnes]] |- | '''Turundusjuht''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Anitra Lukjanov]] |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !Nr !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | 1 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Markus Taasväli]]||align=right|{{Birth date and age|2006|06|16}}||align=left|libero |- | 3 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaur Erik Kais]]||align=right|{{Birth date and age|2002|07|17}}||align=left|nurgaründaja |- | 4 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Markkus Keel]]||align=right|{{Birth date and age|1995|08|18}}||align=left|sidemängija |- | 6 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Hendrik Luuken]]||align=right|{{Birth date and age|2004|04|09}}||align=left|keskblokeerija |- | 7 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak]]||align=right|{{Birth date and age|1991|11|6}}||align=left|sidemängija |- | 8 ||align=left|{{riigi ikoon|Ungari}} [[Marcell Pesti]]||align=right|{{Birth date and age|2000|05|01}}||align=left|nurgaründaja |- | 9 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andri Aganits]] [[File:Captain sports.svg|13px]]||align=right|{{Birth date and age|1993|09|07}}||align=left|keskblokeerija |- | 10 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Silver Maar]]|| align=right|{{Birth date and age|1999|02|11}}||align=left|libero |- | 13 ||align=left|{{riigi ikoon|Austraalia}} [[Joel McGruther]]||align=right|{{Birth date and age|2006|09|11}}||align=left|keskblokeerija |- | 14 ||align=left|{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Marek Gergely]]||align=right|{{Birth date and age|1999|04|26}}||align=left|nurgaründaja |- | 15 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Denis Losnikov]]||align=right|{{Birth date and age|1994|02|25}}||align=left|nurgaründaja |- | 16 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Joosep Põldma]]||align=right|{{Birth date and age|2004|04|06}}||align=left|nurgaründaja |- | 17 ||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jan Stog]]||align=right|{{Birth date and age|2004|06|23}}||align=left|nurgaründaja |- | 20 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Orav]]||align=right|{{Birth date and age|1995|08|31}}||align=left|nurgaründaja |- | 22 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihail Kalin]]||align=right|{{Birth date and age|2006|07|12}}||align=left|keskblokeerija |} ===Eesti meistriks tulnud koosseisud=== ;Selver/TalTech - [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2022/23 1 [[Jan Stog]]{{·}}3 [[Marx Aru]]{{·}}4 [[Rauno Tamme]]{{·}}5 [[Oliver Orav]]{{·}}6 [[Krister Õun]]{{·}}7 [[Alari Saar]]{{·}}8 [[Jan Markus Üprus]]{{·}}9 [[Andri Aganits]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}10 [[Johan Vahter]]{{·}}11 [[Tristan Täht]]{{·}}12 [[Helger Hääl]]{{·}}15 [[Leo Meyer]]{{·}}18 [[Martti Keel]]{{·}}25 [[Denis Losnikov]]{{·}}Peatreener: [[Andres Toobal]]{{·}}Abitreener: [[Valdis Radionenkov]] ;Selver/TalTech - [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2023/24 1 [[Hendrik Luuken]]{{·}}2 [[Valentin Bouleau]]{{·}}3 [[Marx Aru]]{{·}}7 [[Alari Saar]]{{·}}8 [[Jan Markus Üprus]]{{·}}9 [[Andri Aganits]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}10 [[Johan Vahter]]{{·}}11 [[Tristan Täht]]{{·}}12 [[Helger Hääl]]{{·}}13 [[Matthew Aubrey]]{{·}}16 [[Joosep Põldma]]{{·}}19 [[Keith Pupart]]{{·}}24 [[Albert Hurt]]{{·}}25 [[Denis Losnikov]]{{·}}26 [[Richard Voogel]]{{·}}Peatreener: [[Andres Toobal]]{{·}}Abitreener: [[Valdis Radionenkov]] ===Individuaalsed auhinnad=== ;Balti liiga kõige väärtuslikum mängija *[[Mart Tiisaar]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2012/13 hooaeg|2013]]) *[[Valentin Bouleau]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2023/24 hooaeg|2024]]) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://volleybox.net/selvertaltech-t20600/players Selver x TalTech] Volleybox *[https://www.instagram.com/selverxtaltechvolleyball/ Selver x TalTech] Instagram *[https://www.facebook.com/profile.php?id=61562507203953 Selver x TalTech Volleyball] Facebook {{Mall:Võrkpalli Balti liiga}} [[Kategooria:Tallinna spordiklubid]] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] 5yj972eyxk4i1h59um91paelw1cjq6z Roosakas mütsik 0 642463 7257305 6888612 2026-10-22T15:32:01Z Svencapoeira 67038 7257305 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Roosakas mütsik | värvus = seened | pilt = Roosakas mütsik1.jpg | pildi_seletus = Roosakas mütsik ''Mycena rosea'' | pildi_laius = 250px | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Agaricomycetes'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Mütsikulised]] ''Mycenaceae'' | perekond = [[Mütsik]] ''Mycena'' | liik = '''Roosakas mütsik''' | binaarne = ''Mycena rosea'' }} '''Roosakas mütsik''' (''Mycena rosea'') on mütsikute [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv seen. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Mütsikulised]] h03ncvxfakby9fjiznpafh9z0gejnza Sündinud 2002 0 642595 7257475 7252968 2026-10-22T23:23:42Z Sjur 66496 /* Oktoober */ 7257475 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[4. jaanuar]] – [[Merlin Hummel]], Saksamaa vasaraheitja *[[7. jaanuar]] – [[Mohamed Daramy]], Taani jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *10. jaanuar – [[Andri Baldursson]], Islandi jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[26. jaanuar]] – [[Sam Greenwood]], Inglismaa jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *11. veebruar – [[Anis Hadj Moussa]], Alžeeria jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Daniel Svensson]], Rootsi jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *14. veebruar – [[Nick Woltemade]], Saksamaa jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[Fabian Rieder]], Šveitsi jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[18. veebruar]] – [[Gonzalo Tapia]], Tšiili jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Marko Stamenić]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Gavin Bazunu]], Iirimaa jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[24. veebruar]] – [[Lazar Samardžić]], Serbia jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Dion Drena Beljo]], Horvaatia jalgpallur *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[11. märts]] – [[Mikael Egill Ellertsson]], Islandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *18. märts – [[Žan Vipotnik]], Sloveenia jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Emma Myers]], USA näitleja *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[6. aprill]] – [[Armin Gigović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Robert Navarro]], Hispaania jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Mathias Kvistgaarden]], Taani jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *16. aprill – [[Sadie Sink]], USA näitleja *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *17. aprill – [[Couhaib Driouech]], Maroko jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *15. mai – [[Chrislain Matsima]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[26. mai]] – [[Maxime Estève]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Mohamed Belloumi]], Alžeeria jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Yan Couto]], Brasiilia jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *7. juuni – [[Rafik Belghali]], Alžeeria jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[10. juuni]] – [[Adrián Kaprálik]], Slovakkia jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *25. juuni – [[Benson Boone]], USA laulja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Sebastiano Esposito]], Itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Tomáš Rigo]], Slovakkia jalgpallur *3. juuli – [[Matti Peltola]], Soome jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Alex Paulsen]], Šotimaa jalgpallur *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *17. juuli – [[Gift Orban]], Nigeeria jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Larissa Iapichino]], Itaalia kaugushüppaja *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur *30. juuli – [[Ardon Jashari]], Šveitsi jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *13. august – [[Ben Old]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *19. august – [[Jesse Randall]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[21. september]] – [[Kieron Bowie]], Šotimaa jalgpallur *[[27. september]] – [[Jenna Ortega]], USA näitleja *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[8. oktoober]] – [[Zheng Qinwen]], Hiina tennisist *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[13. oktoober]] – [[Zhao Jie]], hiina vasaraheitja *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Raúl Moro]], Hispaania jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[17. detsember]] – [[Castello Lukeba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja *[[23. detsember]] – [[Finn Wolfhard]], Kanada näitleja 903m381nsdg9z4bqg3s6trz78jpctna Blutzeuge 0 645099 7257324 6306817 2026-10-22T16:08:54Z Trebors 57925 7257324 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}}[[Fail:Ehrentafel_blutzeugen.jpg|paremal|pisi|300x300px| Natsipartei 1935. aasta aunimekiri 1923. aastal [[õllekeldriputš]]is tapetud liikmete kohta.]] '''''Blutzeuge''''' ( [[Saksa keel|saksa keeles]] 'veretunnistaja') oli [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] termin, mida kasutati [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] (NSDAP) ja sellega seotud organisatsioonide tapetud liikmete kohta, keda peeti [[Märter|märtriteks]]. Terminit ''Blutzeuge'' kasutati natsipropagandas 1930. ja 1940. aastatel, kujundades "langenud" natside kangelaskultust, kes mõrvati Saksamaal [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ajal toimunud poliitilise vägivalla käigus ja pärast kontrolli haaramist 1933. aasta jaanuaris. Selle mõiste varajane kasutus oli [[Adolf Hitler]]i pühendus "[[Mein Kampf]]i" alguses, mille ta pühendas kuueteistkümnele NSDAP liikmele, kes surid 1923. aasta [[Õllekeldriputš]]is.<ref name="DaumMauch2005">{{Cite book|last=Andreas Daum|date=26 December 2005|title=Berlin - Washington, 1800-2000: Capital Cities, Cultural Representation, and National Identities|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-84117-7|pages=145–|url=https://books.google.com/books?id=OA-yi2sUDT4C&pg=PA145|last2=Christof Mauch}}</ref> == Märkimisväärsed ''Blutzeuge''{{'}}d == * Wilhelm Gustloff, [[NSDAP/AO]] filiaali asutaja [[Šveits]]is, mõrvati 1936. aastal. * [[Herbert Norkus]], 15-aastane [[Hitlerjugend]]i liige, kes mõrvati 1932. aastal võitluses [[Roter Frontkämpferbund]]i noortega. * [[Max Erwin von Scheubner-Richter]], varajane silmapaistev NSDAP liige ja 1923. aastal õllesaali putšis tapetud Adolf Hitleri lähedane kaaslane. * [[Albert Leo Schlageter]], [[Vabakorpused|Freikorpsi]] liige, kes hukati 1923. [[Ruhrimaa okupeerimine|aastal Ruhri okupatsiooni ajal]] [[sabotaaž]]i eest. * [[Horst Wessel]], [[Berliin]]i [[Sturmabteilung]]i juhtiv liige, mõrvati 1930. aastal. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Natsionaalsotsialism]] [[Kategooria:Kolmas Riik]] [[Kategooria:Märtrid]] sdhwc4hesswrugm054x6578ghbdo7r9 Scott Niedermayer 0 655981 7257463 6955622 2026-10-22T22:42:39Z Juppi lantteineen 239848 7257463 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} [[Pilt:Niedermayer_Russia_vs._Canada_(4388353867)_(cropped).jpg|pisi|Scott Niedermayer (2010)]] '''Scott Niedermayer''' (sündinud [[31. august]]il [[1973]] [[Cranbrook]]is [[Briti Columbia]]s) on endine [[Kanada]] jäähokimängija. Niedermayer oli kaitsja ning esindas oma 18 hooaega ja enam kui tuhat mängu hõlmanud [[NHL]]-i karjääri jooksul [[New Jersey Devils]]it ja [[Anaheim Ducks]]i ning võitis nendega neli NHL-i [[Stanley karikas|Stanley karikat]]. Oma profikarjääri jooksul NHL-is pälvis ta James Norrise mälestuskarika ja [[Conn Smythe Trophy|Conn Smythe'i karika]], valiti viis korda liiga tähtede mänguks ja 2013. aastal valiti ta [[Hockey Hall of Fame]]'i. Niedermayeri mängijanumber oli 27 ning New Jersey Devils, Anaheim Ducks ja Kamloops Blazers ei anna tema auks seda numbrit enam välja. Ta võitis Kanada koondisega [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]] ning olümpiakullad [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002. aastal]] ja [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010. aastal]]. == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/scott-niedermayer-8458517 Scott Niedermayer NHL.com lehel] {{JÄRJESTA:Niedermayer, Scott}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Triple Gold Club]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] bz0bqral2eylib18kzb17t5hbnqq8ah Märten Männiste 0 664016 7257628 7248510 2026-10-23T10:42:48Z Naksitralll 180413 7257628 wikitext text/x-wiki [[Fail:Märten Männiste.jpg|alt=Märten Männiste pilt|pisi|Märten Männiste]] '''Märten Männiste''' (sündinud [[5. august]]il [[2001]]) on eesti laulja, kitarrist ja näitleja. == Haridus ja töökäik == Märten Männiste on lõpetanud 2020. aastal kuldmedaliga [[Tallinna Muusikakeskkool]]i klassikalise kitarri erialal ning 2023. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] interpretatsiooni pedagoogika (klassikaline kitarr) erialal.<ref>[[Anne Adams]]. [https://www.kitarr.ee/muusikud-muusikast-marten-manniste/ Muusikud muusikast: Märten Männiste]. Ajakiri Kitarr, 24.01.2024.</ref> 2021. aastal töötas ta kitarriõpetajana huvikoolis Guitarium ja aastatel 2022–2023 [[Tallinna Muusikakool]]is.<ref>{{Viide |pealkiri=Tallinna Muusikakool |kuupäev=2023-01-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_Muusikakool&oldid=6292769 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-12-04}}</ref> 2026. aasta seisuga töötab ta kitarriõpetajana [[Kohila Kunstide Kool]]is.<ref>[https://tohisoo.edu.ee/koolist/koolipere/opetajad/ Muusikakooli õpetajad] Kohila Kunstide Kooli koduleht. Vaadatud 23.09.2026.</ref> ==Loominguline tegevus== Märten Männiste mängis kaheksa aasta jooksul nimiosa [[Olav Ehala]] [[muusikal]]is "Buratino" (Estonia, 2018–2026).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120574192/uks-peatukk-saab-elus-labi-marten-manniste-jatab-huvasti-armastatud-tooga „Üks peatükk saab elus läbi…“ Märten Männiste jätab hüvasti armastatud rolliga]. Kroonika, 09.05.2026.</ref> 2025. aasta seisuga on ta teinud dublaažinäitlejana rolle rohkem kui 60 [[animafilm]]is.<ref>Merle Beljäev. Märten Männiste: usk iseendasse on kõige tähtsam. Kohila (Kohila valla ajaleht), 13.03.2025.</ref> === Saavutused === * 2021 – TV3 telesaate "Eesti otsib superstaari" 4. koht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-22 |pealkiri=VIDEO &#10217; Staarisaates neljanda koha saavutanud Märten: kõige raskem oli energiat kõrgel hoida |url=https://elu24.postimees.ee/7390861/video-staarisaates-neljanda-koha-saavutanud-marten-koige-raskem-oli-energiat-korgel-hoida |vaadatud=2023-12-04 |väljaanne=Staarid |keel=et}}</ref> * 2023 – TV3 telesaate "Uus laul 2023" võitja (lauluga "Kurjad on ajad", viis Märten ja Merit Männiste, sõnad Kaupo Männiste)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suurraid |eesnimi=Brit |kuupäev=2023-05-28 |pealkiri=Palju õnne! TV3 hittsaate "Uus laul" võitja on selgunud – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/uus-laul/palju-onne-tv3-hittsaate-uus-laul-voitja-on-selgunud/ |vaadatud=2023-12-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> * 2015 – telelaulukonkursi "Laulukarussell" Grand Prix' ja vanema vanuserühma võitja<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-03-23 |pealkiri=ETV «Laulukarusselli» publiku hääletuse võitis Märten Männiste |url=https://elu24.postimees.ee/3131707/etv-laulukarusselli-publiku-haaletuse-voitis-marten-manniste |vaadatud=2023-12-04 |väljaanne=Tele/kino |keel=et}}</ref> * 2012 ja 2016 – parim noor instrumentalist, I koht – klassikaline kitarr * 2017 – Kohila valla aasta noorsportlane * Harjumaa laululaps 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016 – I koht === Sooloartistina === '''Singlid''' * "Mul on meeles" (2026)<ref>{{Viide |perekonnanimi=Märten Männiste |pealkiri=Märten Männiste - Mul on meeles |kuupäev=2026-05-04 |url=https://www.youtube.com/watch?v=_opxX7UmY3o |vaadatud=2026-05-18}}</ref> * "Jään sind ootama" (2025)<ref>{{Viide |perekonnanimi=Märten Männiste |pealkiri=Märten Männiste - Jään sind ootama |kuupäev=2025-03-16 |url=https://www.youtube.com/watch?v=L4YW7AmDnWY |vaadatud=2025-03-22}}</ref> * "Muutub kõik" (feat. Merit Männiste) (2025) * "Kuulan vaid" (2024)<ref>{{Viide |perekonnanimi=Märten Männiste |pealkiri=Märten Männiste - Kuulan vaid |kuupäev=2024-06-05 |url=https://www.youtube.com/watch?v=ThxMW1e6IWE |vaadatud=2024-06-12}}</ref> * "Oodata ei saa" (2023) * "Laupäeva õhtul lauluga" (2022) * "Maantee ei hooli" (2021) * "Mõtlen sellele" (2020) * "Nüüd jõuluaeg on käes" (2020) * "Deemon-tüdruk" (2018) * "Kõrvuni armunud" (2016) === Männiste Perebändiga === Märten Männiste on tuntust kogunud pereansambliga, kuhu peale tema kuuluvad isa [[Kaupo Männiste|Kaupo]] ja õde [[Merit Männiste]]. 2014. aastal jõudsid nad Eesti Televisiooni võistlussaates "Perepidu" poolfinaali.<ref>[https://eeter.err.ee/288397/manniste-pereband-avaldas-lume-ootamise-laulu Männiste Perebänd avaldas lume ootamise laulu] ERR Eeter, 15.12.2015.</ref> Männiste Perebänd annab kontserte üle Eesti. Nende suurim hitt on laul "Kallista" (autor Väino Ratassepp). Neil on ilmunud ka duubelplaat: Männiste Perebänd "Kuld". 2017. aastal esines pereansambel oma esimesel suvisel kontserditurneel "Soovikontsert" mööda Eestit.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/4061333/manniste-pereband-laheb-esimesele-suvetuurile Männiste Perebänd läheb esimesele suvetuurile] Postimees.ee, 01.04.2017.</ref> === Rollid sõna- ja muusikalavastustes === * "Buratino" – Buratino ([[Rahvusooper Estonia]], 2018, lavastaja [[Andres Dvinjaninov]]) * "Kihnu jenka" – Eeri (Vana Baskini Teater, 2021) * "Farss isand Pathelinist" – Kohtunik ja muusik ([[Piip ja Tuut Teater]], 2026, Mathias Ausmeel) * "Piip ja tuut otsivad Ilonit" – muusikaline kujundaja, väiksemad rollid (Piip ja Tuut Teater, 2025, Toomas Tross) * "Rasmus ja Maria" – Timo (Rae Kultuurikeskuse muusikal, 2024, autorid Lauri Räpp, Erki Aule ja Margus Ermast, Lavastusprojektid, 2024, Erki Aule) * "Kihnu Jenka – Eeri, [[Vana Baskini Teater]], lavastaja Gerda Kordemets * "Koidulahing" – Annti Almberg, Mäeotsa Jüts; lisaks ka lavastuse muusikaline kujundaja (Lavastusprojektid, 2023, Gerda Kordemets) * "Kapten Granti lapsed" – Robert, Nukuteater, lavastaja Vahur Keller * "Muuseumi pildid" – poiss, Eesti Rahva Muuseum, autor Gerda Kordemets * "Offline" – Rax, autor Diana Leesalu, lavastaja Emma Tross ja Oliver Reimann * "Buratino" – Artemon, Viimsi Artium, lavastaja Tanel Saar * "Buratino seiklused" – Buratino, Viimsi Happy Jazz Festival, lavastaja Venno Loosaar * "Uksed" – Margus Haab, Hanna-Liina Võsa Muusikalikool, autorid Tiit Kikas ja Jaagup Kreem, lavastaja Tanel Saar * "Helisev muusika" – Rolf, Tallinna Reaalkool, lavastaja Marie Roos * "Veterahva needus" – mustlaspoiss, Kohila kogukonnamuusikal * "Farss isand Pathelinist" – Piip ja Tuut teater, 2026 ===Rollid telesarjades, -saadetes ja lühifilmides=== * Mart Poomi lühifilm "Väravavaht" – Martin Reim, režissöör Rauno Laikjõe * "[[Õnne 13]]" – Märten Vallberg, ERR, režissöör Ain Prosa * Telesari "Buss" – Paul, Go3/TV3, autorid Kristi Tirmaste, Rasmus Rammo * "Telepoiss" – telepoiss, ETV lastelaulud, ERR * Telesari "[[Viimane võmm]]" – Luukas, Kanal 2, autor Gerda Kordemets * Telesari "[[Sassis]]" – Pätt, kanal 2, Rain Tolk ja Andres Maimik * Lühifilm "Varakevad" – Alo, Rain Tolk ja Gustaf Boman Bränngård * Telesari "Eesti krimilood" – Auris, Kanal 2, Rain Tolk * Telesari "Naiste sõda" – sõduripoiss, TV3, Mart Sander ===Dubleeritud animafilme=== <table><tr valign=top><td> * "Kalapoeg Nemo" * "Kastitrollid"<ref>{{Viide |pealkiri=KASTITROLLID - eestikeelne treiler 2 |url=https://www.youtube.com/watch?v=NzFKSB9JDfI |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Rio 2"<ref>{{Viide |pealkiri=Animafilm "Rio 2" L 19.30 TV3s! EESTI KEELES! |url=https://www.youtube.com/watch?v=qV-qz2gqIWo |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Imelised 2" * "Hea dinosaurus" * "Emoji film" * "Mina supervaras 3" * "Kollide ülikool" * "Kubo ja kaks pillikeelt"<ref>{{Viide |pealkiri=Kuno ja kaks pillikeelt - eestikeelne treiler |url=https://www.youtube.com/watch?v=zGSK2USTCD4 |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Oihh! Noa laev on läinud"<ref>{{Viide |pealkiri=OIHHH! Noa laev on läinud - eestikeelne põhitreiler |url=https://www.youtube.com/watch?v=nrogUaoei58 |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Fiksikud" * "Väike vampiir"<ref>{{Viide |pealkiri=VÄIKE VAMPIIR / The Little Vampire - Trailer (Dubleeritud eesti keelde) |url=https://www.youtube.com/watch?v=j1DAaJMpw0o |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Prääks prääks Kluuk" * "Kelguralli" * "Snoopy" * "Dora ja kullast linn" * "Tabaluga" * "Maskeeritud spioonid" <td> * "Fiksikud krabotite vastu" * "Oihh! Seiklus jätkub"<ref>{{Viide |pealkiri=Oihhh! Seiklus jätkub / Ooops! The Adventure Continues - Trailer (dubleeritud eesti keelde) |url=https://www.youtube.com/watch?v=EXwUJIm-I3s |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Mavka"<ref>{{Viide |pealkiri=Merit Männiste ja Märten Männiste - "Sõnad tuulehoos" - filmist "MAVKA: METSALAUL". Kinodes 14.07. |url=https://www.youtube.com/watch?v=btDnaOjwEHw |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Julge vaalapoeg Katak" * "Väike prints"<ref>{{Viide |pealkiri="Väike prints" treiler. EESTI KEELES! |url=https://www.youtube.com/watch?v=GMnGXyS89ro |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Kalatüdruk Dory" * "Hotell Transilvaania 3" * "Võlumaja"<ref>{{Viide |pealkiri=Võlumaja - eestikeelne treiler |url=https://www.youtube.com/watch?v=NfxySo-2cV0 |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Võlupeegel" * "Ahvikuningas" * "Appi, ma kahandasin oma õpetaja" * "Appi, ma kahandasin oma vanemad" * "Ahvikuningas" * "Dora ja kadunud linn" * "Artur päästab jõulud" * "Adamsite suguvõsa" * "Luca" * "Poiss ja tiiger" <td> * "Turu: üks isemoodi kana" * "Mia ja Mina: Centopia kangelane" * "Paras pähkel 2" * "Kurepoeg Rihhard" * "Niko" * "Doktor Dolittle" * "Zootroopolis" * "Punane pandaplika" * "Lõvi nimega kuningas" * "Soov" * "Wonka"<ref>{{Viide |pealkiri=WONKA / Wonka - eestikeelne treiler. Kinodes 15. detsembrist. |url=https://www.youtube.com/watch?v=QITVLTZTy7s |keel=et-EE |vaadatud=2023-12-26}}</ref> * "Lahutamatud" * "Hiiglased La Manchast" * "Garfield" * "Harold ja võlukriit" * "Pandakaru Aafrikast" * "Legend fantastilistest olenditest" * "Lustakad karud: Tagasi maale" <td> * "Mufasa" * "Paddingtoni seiklused džunglis" * "Niko: Virmaliste taga" * "Super Charlie"<ref>{{Viide |perekonnanimi=Estinfilm |pealkiri=Super Charlie Treiler |kuupäev=2025-01-29 |url=https://www.youtube.com/watch?v=YxdjsBDI2e4 |vaadatud=2025-02-10}}</ref> * "Uhke printsess" * "Tossud" * "Lustakad karud: Tuleviku päästjad" * "Dora" (Paramount+ seriaal) * "Max ja rüütlid" (Paramount+ seriaal) * "Transformerid" (Paramount+ seriaal) * "Valge karu prints" * "Hiired üksinda kodus" * "Arco" * "Taibu ja mina" * "Superkangelaste käsiraamat: Punamask" </table> == Harrastused == Märten Männiste on mänginud jalgpalli klubis Kohila Püsivus, seejärel Raplamaa JK võistkonnas. Aastatel 2018–2022 mängis ta FC Nõmme United esindusmeeskonnas, mis saavutas 2020. aastal esiliigas 3. koha. Ta hoiab end vormis Nõmme United U21 ja Saku Sportingu ridades jalgpalli mängides. Lisaks on Männiste Eesti saalikoondise mängija.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koondise koosseis |url=https://jalgpall.ee/koondis/koosseis |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=U0el8mZgQag&t=14s "Kurjad on ajad" – Merit ja Märten Männiste] TV3 saates "Uus laul 2023" {{JÄRJESTA:Männiste, Märten}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] go4asacab1m353uvt2tscw9k9hc4doo Doppelganger 0 677077 7257351 7026099 2026-10-22T16:53:23Z Trummiglehn 175900 7257351 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{See artikkel|räägib infooperatsioonist; filmi kohta vaata artiklit [[Doppelganger (film)]]}} '''Doppelgänger''' ([[saksa keel]]es 'libateisik') on 2022. aasta algusest Venemaa poolt käivitunud desinformatsioonioperatsioon, mille käigus luuakse lääneriikide suurematele meediaväljaannetele netikloonid, kopeerides nende kujundust. See operatsioon on osa Venemaa infosõjast Ukraina vastu. Kampaania avastas 2022. aasta septembris EU DisinfoLab, mis andis sellele nime "Operatsioon Doppelganger".<ref>https://www.disinfo.eu/wp-content/uploads/2022/09/Doppelganger-1.pdf</ref> Selles desinformatsiooni levitamise toimingus kasutatakse digitaalsete teisikute loomist, mis jäljendavad sihtriigi suuremaid meediaväljaandeid või organisatsioone, kopeerides nende veebisaitide kujundust. Need digitaalsed kaksikud on installitud domeeninimedele, mis võivad tavalist Interneti-kasutajat petta. Facebookis ja Twitteris luuakse palju võltskontosid, et neid tsiteerida ja levitada.<ref name="europe">https://www.francetvinfo.fr/monde/europe/manifestations-en-ukraine/guerre-en-ukraine-ce-que-l-on-sait-de-l-operation-de-desinformation-russe-doppelganger-qui-a-vise-la-france_5887325.html</ref> Edastatud narratiiv sisaldab peamiselt nelja teemat: sanktsioonid Venemaa vastu on ebatõhusad, läänlased on russofoobid, Ukraina armee on barbaarne ja koosneb neonatsidest, Ukraina pagulastel on Euroopa riikidele negatiivne mõju. Prantsuse välisministeeriumi veebilehekülge kopeeriv võltssait teatas, et Prantsusmaa on kehtestanud "igale rahatehingule" 1,5% maksu, et rahastada Ukraina sõjalist toetust. See oli täiesti vale ja just see sundis Prantsuse ametivõime seda lugu avalikustama. Samas nende võltssaitide graafiline täpsus ja keerukus on viidud tasemele, mis on siiani konkurentsitu. <ref name="article">https://www.rtbf.be/article/guerre-en-ukraine-la-france-visee-par-doppelganger-une-operation-de-desinformation-russe-de-grande-ampleur-11213594</ref> 13. juunil 2023 teatas Prantsusmaa välismaiste digitaalsete häiretega võitlev organisatsioon Viginum, et võltsitud on 355 Prantsuse domeeninime. Prantsusmaal loodi dubleerivad veebisaidid sellistele üleriigilistele meediaväljaannetele nagu [[Le Monde]], 20 minutes, [[Le Figaro]] ja Le Parisien, samuti Prantsusmaa välisministeeriumi veebisaidile. Võltssaidid sarnanesid igas mõttes originaalidega, välja arvatud domeeninimi: aadress võib seetõttu lõppeda .fr asemel .lft-ga.<ref name="europe" /> Saksamaal võltsiti väljaandeid nagu [[Bild]], [[Frankfurter Allgemeine Zeitung]], [[Der Spiegel]] ja [[Die Welt]]. Koopia on nii põhjalik, et selles sisalduvatel hüperlinkidel klõpsates pääsete päris ajalehe teistele artiklitele. Seda praktikat nimetatakse "tüposkvottimiseks"{{lisa viide}}. "Prantsusmaa võimud on rõhutanud Prantsusmaa vastu suunatud digitaalse teabega manipuleerimise kampaania olemasolu, milles osalesid Vene riigiüksused või Vene riigiga seotud üksused, võimendades valeinfot. Venemaa saatkondade ja kultuurikeskuste kaasamine, kes osalesid aktiivselt selle kampaania tugevdamises, sealhulgas oma institutsionaalsete kontode kaudu sotsiaalvõrgustikes, on uus näide hübriidstrateegiast, mida Venemaa rakendab demokraatliku arutelu tingimuste kahjustamiseks," ütles Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna 13. juunil 2023.<ref>https://www.huffingtonpost.fr/international/article/guerre-en-ukraine-qu-est-ce-que-l-operation-doppelganger-que-la-russie-a-menee-en-france_219177.html</ref> <ref name="high-tech">https://www.leparisien.fr/high-tech/campagne-de-desinformation-russe-ce-que-lon-sait-apres-les-accusations-de-la-france-envers-moscou-13-06-2023-3U6DGC7U6VHVHHICJZGVA7VSVY.php</ref> Teised sihtriigid, mille meediat ja organisatsioone rünnati, olid Itaalia, Ühendkuningriik (sh väljaanne [[The Guardian]]) ja Ukraina.<ref>https://www.lemonde.fr/pixels/article/2023/06/13/revelations-sur-doppelganger-la-campagne-de-desinformation-russe-denoncee-par-la-france_6177446_4408996.html</ref> 2023. aasta suvel kopeerisid Venemaa talitused USA [[Fox News Channel]]i, [[The Washington Post]]i ja NATO meediasaite.<ref>https://www.lemonde.fr/pixels/article/2023/08/29/doppelganger-la-campagne-de-manipulation-russe-se-poursuit_6186948_4408996.html</ref> Venemaa on hübriidsõjaga võtnud sihikule ka prantsuskeelse Lääne- ja Kesk-Aafrika, luues võltsitud kodanikuühiskonna organisatsioone mis edastavad prantsusevastast ja venemeelset sõnumit.<ref>https://thehackernews.com/2023/09/meta-takes-down-thousands-of-accounts.html</ref> Operatsiooni esialgne struktuur kannab nime RRN, mis on oma nime saanud venemeelse saidi RRN (Reliable Recent News) järgi. See loodi paar kuud pärast Ukraina sõja algust ja jagas arvukalt valesid, eriti Butša veresauna väidetava lavastamise kohta.<ref name="high-tech" /> Septembri lõpus 2022 teatas [[Facebook]]i emafirma Meta oma platvormil Venemaalt pärit "salajase mõjutamise" operatsiooni lammutamisest.<ref name="high-tech" /> Facebook oli sel ajal kustutanud enam, kui 1600 kontot ja 700 lehekülge, mis olid seotud selle suure desinformatsioonioperatsiooniga.<ref name="article" /> Võltsitud on kuulsuste nagu [[Beyoncé Knowles|Beyoncé]], [[Oprah Winfrey|Oprah]], [[Gigi Hadid]], [[Lady Gaga]], [[Jennifer Lopez]], [[Justin Bieber]], [[Shakira]], [[Gwyneth Paltrow]] ja [[Cristiano Ronaldo]] sotsiaalmeediasaite, kus nad justkui esinevad Ukraina toetamist hukkamõistvate avaldustega.<ref name="story">https://www.wired.com/story/russia-ukraine-taylor-swift-disinformation/</ref> 17. märtsil 2024 "lekkis" Venemaa meediast – sealhulgas uudisteagentuuridest TASS ja Sputnik – pressiteade, milles teatati Inglise kuninga Charles III surmast ning seda võltsinfot jagati sotsiaalvõrgustikes laialdaselt.<ref>https://www.parismatch.com/royal-blog/kate-middleton-les-theories-du-complot-sur-la-princesse-viendraient-de-russie-236032</ref> Alates 25. oktoobrist 2023 on Venemaa levitatav võltsmeedia hakanud kasutama Iisraeli-Palestiina konflikti lääneriikide diskrediteerimiseks. Peamine ülesanne on panna inimesi uskuma, et toetus Iisraelile asendab toetamist Ukrainale ning viimasest hakatakse tasapisi loobuma. Võltsitud artiklid ilmuvad vene, ukraina, inglise, saksa ja heebrea keeles ning neid levitavad Twitteri robotid.<ref>https://observers.france24.com/fr/europe/20231103-doppelg%C3%A4nger-une-nouvelle-campagne-de-propagande-russe-instrumentalise-la-guerre-%C3%A0-gaza</ref> 28. novembril 2023. aastal avaldas Venemaa ajaleht "Komsomolskaja Pravda" loo Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi luksusjahist – viidetega "Vahemere Jahtide Maaklerite Assotsiatsiooni dokumentidele". Seejärel avaldas inglise keeles selle võltsuudiste veebisait DC Weekly, mille asutas Venemaal elav endine USA merejalaväelane John Mark Dugan. Ja kaks nädalat hiljem oli lugu juba USA vabariiklasest senaatorite Thom Tillise ja J.D. Vance'i ning vabariiklasest kongresmeni Marjorie Taylor Greene'i huulil.<ref>Дада Линделл ""Двойники"" Путина: кто стоит за кремлевской сетью дезинформации Doppelgаnger и чем они занимаются." ''The Insider.'' 21.10.2026</ref> Juunis 2024 enne Euroopa Parlamendi valimisi oli interneti pandud võltsveebiartikleid Prantsusmaa ajakirjast Le Point ja päevalehest Le Parisien ning mitmeid prantsuskeelseid ajaveebipostitusi. Neid artikleid jagasid mitusada X-i kontot, millest mõned on vahepeal peatatud. Valeartiklites teatati, et Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] "äratab sõda", samas kui parempopulistliku liidri [[Marine Le Pen]]i "õigus" ehitab "tuleviku Prantsusmaad".<ref>https://www.radiofrance.fr/franceinter/podcasts/l-info-de-france-inter/l-info-de-france-inter-2129415</ref> Venemaa opositsioonilise uuriva ajakirjandusväljaande "The Insider" teatel on aastal 2026 projekti peamised Kremli kuraatorid Venemaa presidendi administratsiooni sotsiaalsete protsesside jälgimise ja analüüsi osakonna juhataja Aleksandr Haritšev ning IT ja kommunikatsioonitaristu arendamise osakonna konsultant Sofia Zahharova. Haritšev vastutab Ukrainat puudutavate võltsuudiste eest, Zahharova aga võltsuudiste levitamise eest lääneriikides.<ref>Дада Линделл ""Двойники"" Путина: кто стоит за кремлевской сетью дезинформации Doppelgаnger и чем они занимаются." ''The Insider.'' 21.10.2026</ref> == Sanktsioonid == 28. juuli 2023 kehtestas Euroopa Liit viiele Doppelgängeriga seotud ettevõttele sanktsioonid ja külmutas nende varad. Need on tehnoloogiaettevõtted Social Design Agency ja Structura National Technologies, agentuur Inforos (Venemaa sõjaväeluure GRU üksuse 54777 hallatav), Vene Diasporaa Instituut (Euroopa Liit on määratlenud selle Venemaa sõjaväeluure GRU hallatavana) ja MTÜ Dialoog (seotud Venemaa presidendi administratsiooniga). Seitsmel nende organisatsioonidega seotud inimesel on Euroopa Liitu sisenemine keelatud.<ref>https://www.lemonde.fr/pixels/article/2023/07/31/doppelganger-l-ue-sanctionne-des-entites-russes-derriere-l-operation-de-desinformation_6183988_4408996.html</ref><ref name="story" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Propaganda]] gye9ey6p8yuct1zjnv42nzinkm7eplz Kadri Novikov 0 679537 7257457 7174245 2026-10-22T22:04:43Z Morel 26171 parem foto 7257457 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Infokast teadlane | pilt = Kadri Novikov 2019.jpg | pildiallkiri = Kadri Novikov 2019. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1979|8|9}} | sünnikoht = [[Rakvere]] | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[klassikaline filoloogia]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | alma_mater = Tartu Ülikool ([[Bakalaureus|BA]], [[Magistrikraad|MA]], [[PhD]]) | doktoritöö = "''Leucippe and Clitophon'' by Achilles Tatius: rhetorical figures, narrative tempo and genres in the Greek novel" (2014) | doktoritöö_juhendaja = [[Janika Päll]] | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Kadri Novikov''' (neiupõlvenimi '''Nõmmik'''; sündinud [[9. august]]il [[1979]] [[Rakvere]]s) on [[eestlased|eesti]] [[klassikaline filoloog]] ja tõlkija. ==Haridus== Ta lõpetas 1997. aastal [[Rakvere Gümnaasium]]i ja 2001. aastal ''[[cum laude]]'' Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia bakalaureuseõppe.<ref name=Novikov2014>[http://hdl.handle.net/10062/43712 Elulookirjeldus] doktoritöös.</ref> 2004. aastal kaitses ta sealsamas magistritöö "Retoorika ja tekstitüüp: struktuur, tekstuur ja retoorilised figuurid Achilleus Tatiose romaanis "Leukippe ja Kleitophon""<ref>[http://hdl.handle.net/10062/805 Magistritöö täistekst] TÜ raamatukogu repositooriumis.</ref> ning 2014. aastal doktoritöö "''Leucippe and Clitophon'' by Achilles Tatius: rhetorical figures, narrative tempo and genres in the Greek novel"<ref>[http://hdl.handle.net/10062/43712 Doktoritöö täistekst] TÜ raamatukogu repositooriumis.</ref> (juhendaja [[Janika Päll]]). ==Töökäik== Aastail 2001–2008 töötas Novikov [[ladina keel]]e õpetajana [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is ja 2003–2012 [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s. Alates veebruarist 2008 on ta Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakond|klassikalise filoloogia osakonna]] lektor.<ref name=Novikov2014 /> Ta on Tartu Ülikooli bakalaureuseõppekava "Antiikkeeled ja -kultuurid" programmijuht.{{lisa viide}} ==Tõlked== Novikov on tõlkinud katkendeid vanakreeka- ja ladinakeelsest kirjandusest ([[Achilleus Tatios]], [[Libanios]], [[Minucius Felix]]). Sarjas "[[Hieronymus (sari)|Hieronymus]]" on 2024. aasta augusti seisuga ilmumas Achilleus Tatiose romaani "[[Leukippe ja Kleitophon]]" terviktõlge.<ref>[https://www.kulka.ee/programmid/hieronymus/hieronymuse-sarjas-valmimisel-raamatud Hieronymuse sarjas valmimisel raamatud] Eesti Kultuurkapitali kodulehel.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi II preemia humanitaarteaduste valdkonnas<ref name=ETIS>{{ETIS|Kadri_Novikov}}.</ref> * 2015 – üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, doktoriõppe üliõpilaste astmes<ref name=ETIS /> ==Isiklikku== Kadri Novikovi vanemad on ajalooõpetajad Jaan Nõmmik ja Maie Nõmmik; tema vennad on usuteadlane [[Urmas Nõmmik]] ja ajaloolane [[Andres Nõmmik]], tema õde on maalikunstnik [[Maarja Nõmmik]].<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7721484/ajalooopetaja-maie-nommik-minu-meelest-ajaloos-saab-koike-oppida Ajalooõpetaja Maie Nõmmik: “Minu meelest ajaloos saab kõike õppida”], Virumaa Teataja, 28. veebruar 2023.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ETIS|Kadri_Novikov}} {{JÄRJESTA:Novikov, Kadri}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] ba7wry1o4verjsodoek4kaks0ckj0ak Lordkantsler 0 680718 7257264 6715365 2026-10-22T14:46:35Z Trebors 57925 7257264 wikitext text/x-wiki '''Lordkantsler''' (inglise keeles ''Lord Chancellor''), ametlikult täistiitliga '''Suurbritannia lord-ülemkantsler''' (''Lord High Chancellor of Great Britain'') on Ühendkuningriigi riiklik ametikoht, traditsioonilisest tähtsaim [[Riigi suurametnikud|riigi suurametnikest]]. Ta nimetab ametisse valitsev monarh peaministri ettepanekul. Enne ühtse [[Suurbritannia kuningriigi]] moodustamist [[1707. aasta uniooniakt]]iga olid [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] kuningriikidel eraldi lordkantslerid. Kuni [[Iiri Vaba Riik|Iiri Vaba Riigi]] loomiseni [[1922]]. aastal oli [[Iirimaa lordkantsler|eraldi lordkantsler ka Iirimaal]]. Lordkantsleri ülesannete hulka kuulub muuseas [[Suur Riigipitsat|Suure Riigipitsati]] (''Great Seal of the Realm'') eest vastutamine. Alates 5. juulist 2024 on lordkantsleriks [[Shabana Mahmood]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.lawgazette.co.uk/news/mahmood-appointed-lord-chancellor/5120245.article#:~:text=Birmingham%20MP%20and%20former%20practising,Starmer's%20appointment%20as%20prime%20minister. |pealkiri=Shabana Mahmood appointed lord chancellor and justice secretary in Starmer cabinet |aeg=5. juuli 2024 |keel=inglise keeles |väljaanne=The Law Society Gazette |kasutatud=29. august 2024}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Suurbritannia poliitika]] [[Kategooria:Suurbritannia monarhia]] iilaijplm5yeyq44cehierar434gexl Keila Basket 0 683539 7257381 7121843 2026-10-22T17:18:10Z ~2026-56562-79 240301 /* Sponsorlus nimi */ 7257381 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{infokast korvpalliklubi | värv1 = #000000 | värv2 = #FFFFFF | värv3 = #D1D2D4 | nimi = Keila Basket | logo = | liigad = [[Korvpalli Meistriliiga]]<br>[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]<br>[[European North Basketball League|Põhja Euroopa Korvpalliliiga]] | asutatud = 2022 | ajalugu = '''Keila Basket'''<br/>(2022–praeguseni) | kodusaal = [[Keila Tervisekeskus]] | asukoht = [[Keila]], [[Eesti]] | värvid = must ja valge <br/>{{värviruut|#000000}} {{värviruut|white}} | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreenerid = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu }} '''Keila Basket''', sponsorluse tõttu tuntud kui '''Keila Coolbet''', on [[Keila]]s tegutsev [[Korvpall|korvpallimeeskond]]. Meeskond mängib [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti Korvpalliliigas]], [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]] (KML) ja Põhja Euroopa Korvpalliliigas (ENBL). Nende koduareen asub [[Keila tervisekeskus]]es.<ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=2 July 2024|language=et}}</ref> == Ajalugu == Pärast Keila Basketi Keila KK-ga koostöö lõpetamist hakati Keila Coolbeti nime all kasutama [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] litsentsi, et mängida [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti korvpalliliigas]] ja [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]].<ref>{{Cite web|url=https://sport.postimees.ee/8044451/ametlik-eesti-lati-korvpalliliigas-hakkab-mangima-ka-teine-keila-klubi-pealikuks-andres-sober|title=Eesti-Läti korvpalliliigas hakkab mängima ka teine Keila klubi, pealikuks Andres Sõber|date=20 June 2024|access-date=2 July 2024}}</ref> == Mängijad == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=Keila Coolbet 2025/2026 | color1 = #FFFFFF| bg1 = #000000| color2 = #000000| bg2 = #FFFFFF}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 3 | rahvus = USA | eesnimi = Martiy | perekonnanimi = Hill | pikkus = 1,96&nbsp;m | sündinud= 15.01.1997}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Margus | perekonnanimi = Pahv | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 25.10.2000 |märge= C}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 9 | rahvus = Eesti | eesnimi = Marten | perekonnanimi = Midri | pikkus = 1,93&nbsp;m | sündinud= 09.01.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 13 | rahvus = Eesti | eesnimi = Ralf | perekonnanimi = Küttis | pikkus = 1,97&nbsp;m | sündinud= 11.05.2002}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 14 | rahvus = Eesti | eesnimi = Aleksander | perekonnanimi = Tassa | pikkus = 1,95&nbsp;m | sündinud= 12.02.2004 | inj = jah}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 16 | rahvus = Eesti | eesnimi = Roland | perekonnanimi = Tamkivi | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 01.09.2000}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 21 | rahvus = Eesti | eesnimi = Christopher | perekonnanimi = Lenk | pikkus = 1,88&nbsp;m | sündinud= 12.12.2004}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 23 | rahvus = USA | eesnimi = Isaiah | perekonnanimi = Thompson | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 25.05.2003}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 24 | rahvus = Kanada | eesnimi = Marko | perekonnanimi = Maletic | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 27.03.2001}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 25 | rahvus = Eesti | eesnimi = Markus-Robin | perekonnanimi = Avarsalu | pikkus = 1,90&nbsp;m | sündinud= 18.01.2007}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 30 | rahvus = Eesti | eesnimi = Karl | perekonnanimi = Koitmaa | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 26.11.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number=32 | rahvus = Ukraina | eesnimi = Nazari | perekonnanimi = Kulishenko | pikkus = 2,11&nbsp;m | sündinud=18.01.2005 }} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 33 | rahvus = Eesti | eesnimi = Patrik | perekonnanimi = Saal | pikkus = 2,07&nbsp;m | sündinud= 16.06.2000}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreener = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu }} == Peatreenerid == * [[Peep Pahv]] 2022–praegu == Tulemused == {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ! colspan="2" | Eesti meistrivõistlused ! [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõistlused]] ! colspan="2" | Baltikumi võistlused ! colspan="2" | Euroopa võistlused |- | bgcolor="#efefef" | 2022–23 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 7. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. |- | bgcolor="#efefef" | 2023–24 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | 6. (grupietapp) |- | bgcolor="#efefef" | 2024–25 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | |- | bgcolor="#efefef" | 2025–26 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | | align="left" | 4. | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 14. | ENBL | |} == Kodusaal == * Keila Tervisekeskus (2022–praegu) <ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=1 March 2022|language=et}}</ref> == Sponsorlus nimi == * Keila Coolbet: 2023–2026 == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Koduleht|https://keilabasket.ee/}} {{Korvpalli Meistriliiga}} [[Kategooria:Eesti korvpalliklubid]] [[Kategooria:Keila sport]] rlc9l02rkwossls336t52tyc1ixyb5m Stalinistlikud repressioonid Aserbaidžaanis 0 684745 7257503 6790794 2026-10-23T06:03:15Z ~2026-56362-80 240328 7257503 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Azerbaijani victims of Stalin's repression.jpg|pisi|[[Jossif Stalin|Stalini]] repressioonide ohvrid [[Aserbaidžaani NSV|Aserbaidžaanist]]]] '''Stalinistlikud repressioonid Aserbaidžaanis''' olid [[Stalinism|stalinistliku]] Nõukogude võimu kehtestatud [[repressioon]]id [[Aserbaidžaani NSV]]-s 1920. aastate lõpust 1950. aastate alguseni. Tagakiusamise ohvriks ei langenud mitte ainult [[Aserbaidžaani DV|endise riigikorra]] ladvik, vaid ka vaimulikud, haritlased, jõukad talupojad ja muu rahvastik. Võimud hukkasid, pidasid kinni, saatsid töölaagritesse ja küüditasid elanikke. Sihikule võeti kõik, keda kahtlustati kontrrevolutsioonilistes tegevustes, spionaažis, [[NSVL|Nõukogude]]-vastases propagandas või eraomandi riigistamise takistamises. Repressioonide tippaeg oli [[Jossif Stalin|Stalini]] [[suur terror|suure terrori]] ajal, kui [[NKVD]] võimuladviku käsul eriti rangeid meetmeid rakendas. Sel ajal oli Aserbaidžaanis võimul [[Mir Jafar Baghirov]] (1933–1953). [[Vene kirjandus|Nõukogude kirjanduses]] seostatakse teda tihti 1930. aastatel toime pandud küüditamistega ning 1937.–1938. aasta repressioonidega. Samas [[perestroika]] ajal ja pärast seda ilmunud kirjanduses ei olda tema rollis nii kindlad. [[Rootsi]] politoloog [[Svante Cornell]] on teda nimetanud Aserbaidžaani Staliniks, [[Venemaa|vene]] filosoof ja ajaloolane [[Dmitri Furman (ajaloolane)|Dmitri Furman]] aga Aserbaidžaani [[Lavrenti Beria|Beriaks]].<ref name="Cornell">{{cite book|last1=Cornell|first1=Svante|author1-link=Svante Cornell|title=Azerbaijan Since Independence|date=2011|publisher=[[M. E. Sharpe]]|isbn=978-0-7656-3003-2|page=41|url=https://books.google.com/books?id=whVDskeHl2YC|quote=Baghirov was removed from his position as first secretary of the party in Azerbaijan in July 1953, four months after Stalin's death, and "Azerbaijan's Stalin" was sentenced to be executed three years later.}}</ref><ref>{{cite news|author=[[Dmitry Furman]]|url=http://dmitriyfurman.ru/wp-content/uploads/2012/04/%D0%B4%D1%80%D1%83%D0%B6%D0%B1%D0%B04.94.pdf|title=Несостоявшаяся революция. Политическая борьба в Азербайджане (1988–1993 годы)|publisher=Дружба народов|page=152|year=1994|number=4|language=ru|access-date=2019-02-21|archive-date=2019-07-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190711173748/http://dmitriyfurman.ru/wp-content/uploads/2012/04/%D0%B4%D1%80%D1%83%D0%B6%D0%B1%D0%B04.94.pdf|url-status=live}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jossif Stalin]] [[Kategooria:Aserbaidžaani NSV]] 5qcut2w9vqekaxz2g487of8n9gixtcw 7257532 7257503 2026-10-23T07:04:27Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56362-80|~2026-56362-80]] ([[User talk:~2026-56362-80|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 6790794 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Azerbaijani victims of Stalin's repression.jpg|pisi|[[Jossif Stalin|Stalini]] repressioonide ohvrid [[Aserbaidžaani NSV|Aserbaidžaanist]]]] '''Stalinistlikud repressioonid Aserbaidžaanis''' olid [[Stalinism|stalinistliku]] Nõukogude võimu kehtestatud [[repressioon]]id [[Aserbaidžaani NSV]]-s 1920. aastate lõpust 1950. aastate alguseni. Tagakiusamise ohvriks ei langenud mitte ainult [[Aserbaidžaani DV|endise riigikorra]] ladvik, vaid ka vaimulikud, haritlased, jõukad talupojad ja muu rahvastik. Võimud hukkasid, pidasid kinni, saatsid töölaagritesse ja küüditasid elanikke. Sihikule võeti kõik, keda kahtlustati kontrrevolutsioonilistes tegevustes, spionaažis, [[NSVL|Nõukogude]]-vastases propagandas või eraomandi riigistamise takistamises. Repressioonide tippaeg oli [[Jossif Stalin|Stalini]] [[suur terror|suure terrori]] ajal, kui [[NKVD]] võimuladviku käsul eriti rangeid meetmeid rakendas. Sel ajal oli Aserbaidžaanis võimul [[Mir Jafar Baghirov]] (1933–1953). [[Vene kirjandus|Nõukogude kirjanduses]] seostatakse teda tihti 1930. aastatel toime pandud küüditamistega ning 1937.–1938. aasta repressioonidega. Samas [[perestroika]] ajal ja pärast seda ilmunud kirjanduses ei olda tema rollis nii kindlad. [[Rootsi]] politoloog [[Svante Cornell]] on teda nimetanud Aserbaidžaani Staliniks, [[Venemaa|vene]] filosoof ja ajaloolane [[Dmitri Furman (ajaloolane)|Dmitri Furman]] aga Aserbaidžaani [[Lavrenti Beria|Beriaks]].<ref name="Cornell">{{cite book|last1=Cornell|first1=Svante|author1-link=Svante Cornell|title=Azerbaijan Since Independence|date=2011|publisher=[[M. E. Sharpe]]|isbn=978-0-7656-3003-2|page=41|url=https://books.google.com/books?id=whVDskeHl2YC|quote=Baghirov was removed from his position as first secretary of the party in Azerbaijan in July 1953, four months after Stalin's death, and "Azerbaijan's Stalin" was sentenced to be executed three years later.}}</ref><ref>{{cite news|author=[[Dmitry Furman]]|url=http://dmitriyfurman.ru/wp-content/uploads/2012/04/%D0%B4%D1%80%D1%83%D0%B6%D0%B1%D0%B04.94.pdf|title=Несостоявшаяся революция. Политическая борьба в Азербайджане (1988–1993 годы)|publisher=Дружба народов|page=152|year=1994|number=4|language=ru|access-date=2019-02-21|archive-date=2019-07-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190711173748/http://dmitriyfurman.ru/wp-content/uploads/2012/04/%D0%B4%D1%80%D1%83%D0%B6%D0%B1%D0%B04.94.pdf|url-status=live}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jossif Stalin]] [[Kategooria:Aserbaidžaani NSV]] [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]] 9y6w5ij5br250m23ehl48vqrpq6xspq Konstantin Shvarts 0 694551 7257310 7208289 2026-10-22T15:47:01Z Sanderpoiss 173579 7257310 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Konstantin Shvarts | pilt =[[File:Konstantin Shvarts detsember 2025.jpg|thumb|Konstantin Shvarts]] | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Konstantin Shvarts | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1966|7|1}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | tegevusala = rahandus, investeeringud | a1 = Elukutse | a2 = ettevõtja | b1 = Koduleht | b2 = [http://www.konstantinshvarts.com konstantinshvarts.com] |}} '''Konstantin Shvarts''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1966]] [[Tallinn]]as) on Eesti ettevõtja ja endine [[Venemaa]] pangandustegelane == Elukäik == Shvarts lõpetas 1983. aastal [[Tallinna 40. Keskkool]]i. Noortekoondise liikmena püstitas ta oma vanuseklassis Eesti kergejõustikurekordeid.<ref name="spordileht">{{cite news |title=Tallinlased põhiliselt omavahel |work=Spordileht |date=4. juuli 1984 |page=4 |url=https://dea.digar.ee/?a=is&oid=spordileht19840604&type=staticpdf |access-date=2. juuni 2025}}</ref> 1984. aastal astus ta [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituuti]], mille lõpetas 1990. Aastatel 2000–2002 õppis ta Venemaa valitsuse juures asuvas [[:ru:Финансовая академия при Правительстве Российской Федерации|Finantsakadeemias]], mille lõpetas kiitusega. 1987. aastal asutas Shvarts koos [[:ru:Конаныхин,_Александр_Павлович|Aleksandr Konanõhhiniga]] ühe esimestest kooperatiividest Moskva oblastis. 1988. aastal lõi ta kooperatiivi „Mosremstroj“<ref name="mosremstroj">https://konstantinshvarts.com/et/blog/moscow-entrepreneurs-tallinn-exchange-1991</ref>, mille tegevus ulatus kogu [[Nõukogude Liit|NSV Liitu]] ning millel oli [[filiaal]] ka Tallinnas. 1991. aastal algatas ta koostöös [[ALMAVÜ]] ja [[AvtoVAZ]]iga projekti Rosavtobirža, mille raames müüdi [[Lada]] autosid turuhindadega NSV Liidus.<ref name="rosavtobirza">{{cite news |title=Росавтобиржа |work=Коммерсантъ |date=15. august 1992 |url=https://www.kommersant.ru/doc/1328 |access-date=3. juuni 2025}}</ref> [[Augustiputš|Augustiputši]] ajal osales Shvarts sündmustes, viies oma kooperatiivi töötajad [[Valge maja (Moskva)|Valge maja]] kaitsele.<ref name="rosavtobirza" /> Aastatel 1992–2000 töötas Shvarts mitmetel juhtivatel ametikohtadel Venemaa finantssektoris. 2000. aastal omandas ta kontsernile Sodruzhestvo<ref name="sodruzhestvo">{{cite web |title=История – Группа компаний «Содружество» |url=https://www.sodrugestvo.ru/history/ |website=sodrugestvo.ru |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> kuuluvalt ettevõttelt [[:ru:Ростсельмаш|Rostselmaš]] panga Empils. Sama aasta jooksul nimetati see ümber Rosenergobankiks.<ref name="rosenergobank-cbr">{{cite web |title=Информация о кредитной организации |url=https://www.cbr.ru/banking_sector/credit/coinfo/?id=600000031 |website=Банк России |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> 2016. aastal oli Rosenergobank Venemaa 100 suurima panga hulgas 88. kohal, omades üle 1 miljardi euro väärtuses varasid, 27 filiaali 16 oblastis ja enam kui 1000 töötajat.<ref name="creditpower">{{cite web |title=Росэнергобанк занял 88-е место в рейтинге российских банков |url=https://creditpower.ru/banknews/20170220/rosjenergobank-zanjal-88-e-mesto-v-rejtinge-rossijskih-bankov/ |website=CreditPower.ru |date=20. veebruar 2017 |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> 2017. aasta jaanuaris müüdi pank ärimeeste rühmale, keda Vene meedia seostas režissöör [[:ru:Бондарчук,_Фёдор_Сергеевич|Fjodor Bondartšuk]]iga<ref name="kommersant-bondartchuk">{{cite news |title=Банкир по одному из сценариев |url=https://www.kommersant.ru/doc/3226446 |work=Коммерсантъ |date=2 February 2017 |language=ru |access-date=3 June 2025}}</ref><ref name="bankiru">{{cite web |title=В Росэнергобанке идет нормальная, плановая работа |url=https://www.banki.ru/news/bankpress/?id=771101 |website=Банки.ру |date=2017-01-20 |access-date=3. juuni 2025 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Veebruaris 2017 lahkus Shvarts Venemaalt. Shvarts on tegutsenud Eestis ettevõtjana alates 2009. aastast. Ta on ettevõtte Nordvik Investments juht ja põhiaktsionär.<ref name="nordvik">{{cite web|url=https://www.nordvik.ee/|title=Nordvik Investments OÜ – ametlik koduleht|website=nordvik.ee|access-date=3. juuni 2025|language=et}}</ref> Aastatel 2013–2025 investeeris ta mitmesse iduettevõttesse, sealhulgas [[FinTech]] ja [[HealthTech]] valdkonnas.<ref name="fox2now">https://fox2now.com/business/press-releases/ein-presswire/765785161/nordvik-investments-unveils-new-strategic-developments-us-market-expansion-initiatives/{{Kõdulink|aeg=detsember 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2025. aastal alustas Nordvik Investments aktiivset laienemist Ameerika Ühendriikide turule, keskendudes investeeringutele [[Tehisintellekt|tehisintellekti]], tervisetehnoloogia ja finantstehnoloogia valdkondades. Ettevõte pakub oma portfelliettevõtetele strateegilist nõustamist, tuge regulatiivsete nõuete täitmisel ning aitab arendada kohalikke partnerlussuhteid.<ref name="fox2now" /> Nordvik Investments on osalenud rahvusvahelistel majandus- ja investeerimisfoorumitel, sealhulgas [[EBAN]]i 2025 kongressil Kopenhaagenis.<ref name="eban">{{Netiviide |url=https://www.eban.org/congress25-recap-press-release/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-07-23 |arhiivimisaeg=2025-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250904103957/https://www.eban.org/congress25-recap-press-release/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2026. aastal antud intervjuus ''Delfi Ärilehele'' ütles Shvarts, et ei plaani kolida Dubaisse ega Monacosse ning jätkab oma investeerimistegevuse arendamist Eestist. Intervjuus käsitles ta ka Nordvik Investmentsi tegevust ning ettevõtte keskendumist tehisintellekti-, tervisetehnoloogia- ja finantstehnoloogia valdkonna investeeringutele.<ref>{{Netiviide | url = https://arileht.delfi.ee/artikkel/120601734/dubaisse-ja-monacosse-ma-kolida-veel-ei-kavatse-venemaa-panga-endine-juht-kolis-tallinnasse-ja-panustab-uutele-tehnoloogiatele | pealkiri = „Dubaisse ja Monacosse ma kolida veel ei kavatse.“ Venemaa panga endine juht kolis Tallinnasse ja panustab uutele tehnoloogiatele | väljaanne = Delfi Ärileht | vaadatud = 5. august 2026 }}</ref> == Ühiskondlik tegevus == 1990. aastatel toetas Shvarts asepeaminister [[Boriss Nemtsov]]i algatusi. Ta on olnud seotud ka parteiga Parempoolsete Jõudude Liit ning on avalikult toetanud poliitikut [[Boriss Nadeždin]]it, sealhulgas tema kampaaniaid Venemaa presidendivalimistel.<ref name="kommersant-nadezhdin">{{cite web |title=Борису Надеждину припомнили старые долги |url=https://www.kommersant.ru/doc/7166199 |website=Коммерсантъ |date=19. september 2024 |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> <ref>{{cite news |title=Политику-банкроту Надеждину разрешили тратить ₽300 тыс. в месяц на лекарства |url=https://rtvi.com/news/politiku-bankrotu-nadezhdinu-razreshili-tratit-%E2%82%BD300-tys-v-mesyacz-na-lekarstva/ |work=RTVI |date=2025-02-12 |language=ru}}</ref>.Shvarts on toetanud teadvuse uurimisega seotud teadusdialooge ning osalenud konverentsi “Природа сознания. Диалог российских и буддийских ученых” („Teadvuse olemus. Vene ja budistlike teadlaste dialoog“) ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Üritusel osales ka [[Dalai-laama]], kellega Shvarts kohtus isiklikult.<ref name="savetibet">{{cite web|url=https://www.facebook.com/savetibetrussia/posts/%D0%BE%D0%BF%D1%83%D0%B1%D0%BB%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%B0-%D1%8D%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%BD%D0%B0%D1%8F-%D0%B2%D0%B5%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8-%D0%BF%D1%80%D0%B8%D1%80%D0%BE%D0%B4%D0%B0-%D1%81%D0%BE%D0%B7%D0%BD%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D1%8F-%D0%B1%D0%B5%D1%81%D0%B5%D0%B4%D1%8B-%D0%B4%D0%B0%D0%BB%D0%B0%D0%B9-%D0%BB%D0%B0%D0%BC%D1%8B-%D1%81-%D1%80%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8/781011444039169/|title=Природа сознания. Беседы Далай-ламы с российскими учеными|website=Save Tibet Russia Facebook|access-date=2025-06-15|language=ru}}</ref> == Isiklik elu == Shvarts ei ole abielus. Tal on kolm last. Vabal ajal tegeleb ta [[Surfamine|surfamise]] ja [[Helisuusatamine|helisuusatamisega]].<ref name="youtube-heliski">{{YouTube|id=3IFMug8YF6I|title=Chamonix to Courmayeur: Heliskiing Above the Alps|access-date=4. juuni 2025}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.baltictimes.com/the_incredible_journey_of_estonian_konstantin_shvarts__from_dreaming_of_becoming_a_cosmonaut_to_becoming_a__1_billion_russian_banker_and_a_kremlin_target/ Baltic Times: The Incredible Journey of Estonian Konstantin Shvarts] * Konstantin Shvarts – *The Baltic Times*: https://www.baltictimes.com/konstantin_shvarts___prudence_and_vigilance__not_exuberance__will_define_2026_/ * [https://www.youtube.com/watch?v=EIkduPlphxI From Banking Profitability to ScienceTech Innovation: An Investor's Journey – YouTube] * [https://rus.delfi.ee/statja/120369154/podkast-urozhenec-estonii-otkryl-v-moskve-bank-potom-ego-otzhali-a-teper-rossiya-trebuet-ego-ekstradicii Delfi Rus: Подкаст – уроженец Эстонии открыл в Москве банк, потом его отжали, а теперь Россия требует его экстрадиции] * Teemade kohta on artiklid ingliskeelses Vikipeedias: FinTech, HealthTech, EBAN, Surfamine, Heli-suusatamine {{JÄRJESTA:Shvarts, Konstantin}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] g0or88y1ww7r1bsag69foot4e4fyzvo 7257313 7257310 2026-10-22T15:48:17Z Sanderpoiss 173579 7257313 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Konstantin Shvarts | pilt =[[File:Konstantin Shvarts detsember 2025.jpg|thumb|Konstantin Shvarts]] | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Konstantin Shvarts | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1966|7|1}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | tegevusala = rahandus, investeeringud | a1 = Elukutse | a2 = ettevõtja | b1 = Koduleht | b2 = [http://www.konstantinshvarts.com konstantinshvarts.com] |}} '''Konstantin Shvarts''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1966]] [[Tallinn]]as) on Eesti ettevõtja ja endine [[Venemaa]] pangandustegelane == Elukäik == Shvarts lõpetas 1983. aastal [[Tallinna 40. Keskkool]]i. Noortekoondise liikmena püstitas ta oma vanuseklassis Eesti kergejõustikurekordeid.<ref name="spordileht">{{cite news |title=Tallinlased põhiliselt omavahel |work=Spordileht |date=4. juuli 1984 |page=4 |url=https://dea.digar.ee/?a=is&oid=spordileht19840604&type=staticpdf |access-date=2. juuni 2025}}</ref> 1984. aastal astus ta [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituuti]], mille lõpetas 1990. Aastatel 2000–2002 õppis ta Venemaa valitsuse juures asuvas [[:ru:Финансовая академия при Правительстве Российской Федерации|Finantsakadeemias]], mille lõpetas kiitusega. 1987. aastal asutas Shvarts koos [[:ru:Конаныхин,_Александр_Павлович|Aleksandr Konanõhhiniga]] ühe esimestest kooperatiividest Moskva oblastis. 1988. aastal lõi ta kooperatiivi „Mosremstroj“<ref name="mosremstroj">https://konstantinshvarts.com/et/blog/moscow-entrepreneurs-tallinn-exchange-1991</ref>, mille tegevus ulatus kogu [[Nõukogude Liit|NSV Liitu]] ning millel oli [[filiaal]] ka Tallinnas. 1991. aastal algatas ta koostöös [[ALMAVÜ]] ja [[AvtoVAZ]]iga projekti Rosavtobirža, mille raames müüdi [[Lada]] autosid turuhindadega NSV Liidus.<ref name="rosavtobirza">{{cite news |title=Росавтобиржа |work=Коммерсантъ |date=15. august 1992 |url=https://www.kommersant.ru/doc/1328 |access-date=3. juuni 2025}}</ref> [[Augustiputš|Augustiputši]] ajal osales Shvarts sündmustes, viies oma kooperatiivi töötajad [[Valge maja (Moskva)|Valge maja]] kaitsele.<ref name="rosavtobirza" /> Aastatel 1992–2000 töötas Shvarts mitmetel juhtivatel ametikohtadel Venemaa finantssektoris. 2000. aastal omandas ta kontsernile Sodruzhestvo<ref name="sodruzhestvo">{{cite web |title=История – Группа компаний «Содружество» |url=https://www.sodrugestvo.ru/history/ |website=sodrugestvo.ru |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> kuuluvalt ettevõttelt [[:ru:Ростсельмаш|Rostselmaš]] panga Empils. Sama aasta jooksul nimetati see ümber Rosenergobankiks.<ref name="rosenergobank-cbr">{{cite web |title=Информация о кредитной организации |url=https://www.cbr.ru/banking_sector/credit/coinfo/?id=600000031 |website=Банк России |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> 2016. aastal oli Rosenergobank Venemaa 100 suurima panga hulgas 88. kohal, omades üle 1 miljardi euro väärtuses varasid, 27 filiaali 16 oblastis ja enam kui 1000 töötajat.<ref name="creditpower">{{cite web |title=Росэнергобанк занял 88-е место в рейтинге российских банков |url=https://creditpower.ru/banknews/20170220/rosjenergobank-zanjal-88-e-mesto-v-rejtinge-rossijskih-bankov/ |website=CreditPower.ru |date=20. veebruar 2017 |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> 2017. aasta jaanuaris müüdi pank ärimeeste rühmale, keda Vene meedia seostas režissöör [[:ru:Бондарчук,_Фёдор_Сергеевич|Fjodor Bondartšuk]]iga<ref name="kommersant-bondartchuk">{{cite news |title=Банкир по одному из сценариев |url=https://www.kommersant.ru/doc/3226446 |work=Коммерсантъ |date=2 February 2017 |language=ru |access-date=3 June 2025}}</ref><ref name="bankiru">{{cite web |title=В Росэнергобанке идет нормальная, плановая работа |url=https://www.banki.ru/news/bankpress/?id=771101 |website=Банки.ру |date=2017-01-20 |access-date=3. juuni 2025 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Veebruaris 2017 lahkus Shvarts Venemaalt. Shvarts on tegutsenud Eestis ettevõtjana alates 2009. aastast. Ta on ettevõtte Nordvik Investments juht ja põhiaktsionär.<ref name="nordvik">{{cite web|url=https://www.nordvik.ee/|title=Nordvik Investments OÜ – ametlik koduleht|website=nordvik.ee|access-date=3. juuni 2025|language=et}}</ref> Aastatel 2013–2025 investeeris ta mitmesse iduettevõttesse, sealhulgas [[FinTech]] ja [[HealthTech]] valdkonnas.<ref name="fox2now">https://fox2now.com/business/press-releases/ein-presswire/765785161/nordvik-investments-unveils-new-strategic-developments-us-market-expansion-initiatives/{{Kõdulink|aeg=detsember 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2025. aastal alustas Nordvik Investments aktiivset laienemist Ameerika Ühendriikide turule, keskendudes investeeringutele [[Tehisintellekt|tehisintellekti]], tervisetehnoloogia ja finantstehnoloogia valdkondades. Ettevõte pakub oma portfelliettevõtetele strateegilist nõustamist, tuge regulatiivsete nõuete täitmisel ning aitab arendada kohalikke partnerlussuhteid.<ref name="fox2now" /> Nordvik Investments on osalenud rahvusvahelistel majandus- ja investeerimisfoorumitel, sealhulgas [[EBAN]]i 2025 kongressil Kopenhaagenis.<ref name="eban">{{Netiviide |url=https://www.eban.org/congress25-recap-press-release/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-07-23 |arhiivimisaeg=2025-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250904103957/https://www.eban.org/congress25-recap-press-release/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2026. aastal antud intervjuus ''Delfi Ärilehele'' ütles Shvarts, et ei plaani kolida Dubaisse ega Monacosse ning jätkab oma investeerimistegevuse arendamist Eestist. Intervjuus käsitles ta ka Nordvik Investmentsi tegevust ning ettevõtte keskendumist tehisintellekti-, tervisetehnoloogia- ja finantstehnoloogia valdkonna investeeringutele.<ref>{{Netiviide | url = https://arileht.delfi.ee/artikkel/120601734/dubaisse-ja-monacosse-ma-kolida-veel-ei-kavatse-venemaa-panga-endine-juht-kolis-tallinnasse-ja-panustab-uutele-tehnoloogiatele | pealkiri = „Dubaisse ja Monacosse ma kolida veel ei kavatse.“ Venemaa panga endine juht kolis Tallinnasse ja panustab uutele tehnoloogiatele | väljaanne = Delfi Ärileht | vaadatud = 5. august 2026 }}</ref> == Ühiskondlik tegevus == 1990. aastatel toetas Shvarts asepeaminister [[Boriss Nemtsov]]i algatusi. Ta on olnud seotud ka parteiga Parempoolsete Jõudude Liit ning on avalikult toetanud poliitikut [[Boriss Nadeždin]]it.<ref name="kommersant-nadezhdin">{{cite web |title=Борису Надеждину припомнили старые долги |url=https://www.kommersant.ru/doc/7166199 |website=Коммерсантъ |date=19. september 2024 |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> <ref>{{cite news |title=Политику-банкроту Надеждину разрешили тратить ₽300 тыс. в месяц на лекарства |url=https://rtvi.com/news/politiku-bankrotu-nadezhdinu-razreshili-tratit-%E2%82%BD300-tys-v-mesyacz-na-lekarstva/ |work=RTVI |date=2025-02-12 |language=ru}}</ref>.Shvarts on toetanud teadvuse uurimisega seotud teadusdialooge ning osalenud konverentsi “Природа сознания. Диалог российских и буддийских ученых” („Teadvuse olemus. Vene ja budistlike teadlaste dialoog“) ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Üritusel osales ka [[Dalai-laama]], kellega Shvarts kohtus isiklikult.<ref name="savetibet">{{cite web|url=https://www.facebook.com/savetibetrussia/posts/%D0%BE%D0%BF%D1%83%D0%B1%D0%BB%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%B0-%D1%8D%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%BD%D0%B0%D1%8F-%D0%B2%D0%B5%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8-%D0%BF%D1%80%D0%B8%D1%80%D0%BE%D0%B4%D0%B0-%D1%81%D0%BE%D0%B7%D0%BD%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D1%8F-%D0%B1%D0%B5%D1%81%D0%B5%D0%B4%D1%8B-%D0%B4%D0%B0%D0%BB%D0%B0%D0%B9-%D0%BB%D0%B0%D0%BC%D1%8B-%D1%81-%D1%80%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8/781011444039169/|title=Природа сознания. Беседы Далай-ламы с российскими учеными|website=Save Tibet Russia Facebook|access-date=2025-06-15|language=ru}}</ref> == Isiklik elu == Shvarts ei ole abielus. Tal on kolm last. Vabal ajal tegeleb ta [[Surfamine|surfamise]] ja [[Helisuusatamine|helisuusatamisega]].<ref name="youtube-heliski">{{YouTube|id=3IFMug8YF6I|title=Chamonix to Courmayeur: Heliskiing Above the Alps|access-date=4. juuni 2025}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.baltictimes.com/the_incredible_journey_of_estonian_konstantin_shvarts__from_dreaming_of_becoming_a_cosmonaut_to_becoming_a__1_billion_russian_banker_and_a_kremlin_target/ Baltic Times: The Incredible Journey of Estonian Konstantin Shvarts] * Konstantin Shvarts – *The Baltic Times*: https://www.baltictimes.com/konstantin_shvarts___prudence_and_vigilance__not_exuberance__will_define_2026_/ * [https://www.youtube.com/watch?v=EIkduPlphxI From Banking Profitability to ScienceTech Innovation: An Investor's Journey – YouTube] * [https://rus.delfi.ee/statja/120369154/podkast-urozhenec-estonii-otkryl-v-moskve-bank-potom-ego-otzhali-a-teper-rossiya-trebuet-ego-ekstradicii Delfi Rus: Подкаст – уроженец Эстонии открыл в Москве банк, потом его отжали, а теперь Россия требует его экстрадиции] * Teemade kohta on artiklid ingliskeelses Vikipeedias: FinTech, HealthTech, EBAN, Surfamine, Heli-suusatamine {{JÄRJESTA:Shvarts, Konstantin}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] idj0i05q7z9gnb8iw8dwdl091vdudmx Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus 0 694761 7257365 7253563 2026-10-22T17:06:53Z NOSSER 8097 /* Narva Mihkli kogudus */ 7257365 wikitext text/x-wiki '''Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus''' (''Narvan Suomalais-Ruotsalaisen P. Mikailin seurakunta, Evangelisch-Lutherische schwedische und finnische St. Michaelis in Narwa''<ref>Eesti Ajalooarhiivi fond EAA.1222</ref>) oli luterlik kogudus [[Narva]]s. == Narva Mihkli kogudus == Tõenäoliselt oli Narvas eesti kogudusel omaette kirik juba 16. sajandil. Kui Narva 1610. aastal suures osas maha põles, hävis ka eestlaste kirik. Uus [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik|Saksa linnakirik]]ust põhja pool asunud puukirik valmis 1616. aastal ja uues kirikus oli koos eesti kogudusega ka Narva soome kogudus<ref name=":3" />. Eestlaste ([[Mittesakslane|mittesakslaste]] - kogudusel oli aastatel 1638–1655 ka oma [[kirikuhärra]] („Pastor der Undeutschen Kirche”). [[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, kasutas rootsi luterlik kogudus jumalateenistuseks [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]ut, kui kivikiriku, mille ehitamist soomlased olid alustanud, kinnitas Rootsi valitsus 1645. aastal Narva toomkirikuks ja andis selle rootsi kogudusele. [[17. sajand Eestis|17. sajandil]] ehitatud algne soome ja eesti ([[Mittesakslane|mittesaksa]]<ref>[[Jaak Naber]], [https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:77904/FULLTEXT01.pdf Motsättningarnas Narva Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581–1704], Opuscula Historica Upsaliensia 15, lk 28</ref>) koguduse puukirik hävis 1659. aastal Narva tulekahjus. Alates 1671. aastast ehitati põhjapoolsetesse eeslinna uus Soome kirik, mis samuti 1684. aastal maha põles; Erik Dahlberghi 1683. aastal projekteeritud uus kirik uues linnaosas valmis 1687. aastal, mis hävines 1704. aastal<ref name=":2" /> (vt. [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]]). [[Pilt:NarvaKirkko1856.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1856. aastal]] [[Pilt:NarvaKirkko1904.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1900. aastate alguses]] Soome ja eesti kogudused liideti 1655. aastal<ref name=":2" /><ref>[https://astia.narc.fi/uusiastia/kortti_toimija.html?id=EAC_1291631822 Narvan suomalais-ruotsalais-virolainen Pyhän Mikaelin seurakunta], Kansallisarkisto Astia</ref> kokku üheks soome-eesti koguduseks<ref name=":3" /><ref>soome k. ''Narvan suomalais-virolainen seurakunta'', rootsi k. ''Narva – finsk-estniska församlingen''</ref>. Narva soome-eesti koguduse soome vaimulikena<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1594155393128678104/table Narvan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref> tegutsesid: *1628, Abraham Jordanus (1605–1653), soome koguduse jutlustaja<ref name=":4">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0081.html lk 71]</ref> *1628<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom..</ref>/1638.. Matthias Thomae (surn. 1647/1648), jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0083.html lk 73]</ref> **1634 Jakob Franck (surn. 1640), soome-eesti koguduse<ref name=":2" /><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> [[kaplan]] (abivaimulik, kes oli määratud mõne piirkondliku [[kabel]]i või [[abikirik]]u kogudusse) **1638, Jakob Franck (surn. 1640<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/pU152_1/table Franck, Jakob (-1640)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome koguduse ja sõjaväejutlustaja<ref name=":4" /> *1638–1655, Petrus Nicolai Duncanus<ref>Piret Lotman. "[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/63da6dea-eceb-4d69-a50a-4600594e4044/content Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi I poolel]". Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2010, lk 103</ref>, eesti<ref name=":2">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=129&ocr=true s. 123]-124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> koguduse ja [[Narva praostkond|Narva praostkonna]] [[Vaivara Maarja kogudus|Vaivara]] [[Peeterristi kirik|Peetri]] koguduse pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * 1641–1644, Franciscus Georgii Carelius/Perolanus<ref name=":2" />, soome koguduse kaplan, jutlustaja, pastor ja ooberst Wrangelli rügemendi jutlustaja<ref name=":4" /> **1650, Georgius Johannis Hornick (surn. 1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=215&ocr=true s. 209], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse jutlustaja, sõjaväekaplan<ref name=":2" /> **1650–1655, Erici Bartholdus (Bertell) (surn. 1655<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5" /> *1655–1665<ref name=":4" />, Thomas Jacobi (surn. ~1665<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=532 Tomas (Jacobi)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0078.html lk 68]</ref><ref name=":2" /> ja ooberst Mellini eskadroni pastor Narvas<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=292&ocr=true s. 286], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> **1655<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=162&ocr=true s. 156], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>–1658, Andreas Bartholdi Belterius, jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5" /> *1665<ref name=":2" />/1669–1685, Michael Jacobi (surn. 1685<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U255 Mikael (Jacobi) (-1685)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Mellini eskadroni jutlustaja<ref name=":4" /> **1675, Justus Erici [[Albogius]] (surn. 1684<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Albogius, Justus (-1684)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>), vaimulik [[Ivangorod#Ajalugu|Ivangorod]]is ja ka [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonnakoguduse]] pastor ** 1691<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3413/table Peurenius, Johan (−1694)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Johan Peurenius, abipastor<ref name=":2" /> **1695<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3684 Kyander, Anders (-1701)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Anders Johannis Kyander, pastori abiline<ref name=":2" /> *1685–1697, Johan(nes<ref name=":2" />) Nappenius, (surn. 1697<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p4588_2/table Nappenius, Johan (-1697)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Funcki rügemendi jutlustaja<ref name=":4" /> *1698–1704, [[Erik Bure]] (surn. 1716<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165]-166, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse pastor ja [[Kosemkina|Kosemkino]] [[kirikuhärra]] ning [[Narva toomkapiitel|Narva toomkapiitli]] liige<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/organizations/page/o2754074799064534202/table Narvan tuomiokapituli], Akatemiasampo, (vaadatud 1.1.2026)</ref> ** 1699<ref name="maidelin-j">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3832 Maidelin, Jakob (−1729)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Jakob Maidelin (surn. 1729), abipastor<ref name=":2" /> *1708<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>–1716<ref name=":2" />, Erik Bure (surn. 1716), soome koguduse pastor *1712–1713<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4600 Erik Candelinus], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, [[Erik Candelin]] (1679–1720), soome koguduse [[kirikuhärra]] 2. soome-eesti koguduse kirik aga [[Narva piiramine (1704)|hävis]] [[1704]]. aastal ning 1704–1727 pidas soome-eesti kogudus oma jumalateenistusi [[Narva raekoda|Narva raeko]]ja saalis. Uue kiriku ehitamise loa sai soome-eesti<ref>[https://dea.digar.ee/page/narvansanomat/1919/10/11/2 Narvan ja Kosemkinan suomalaiset seurakunnat.], Narvan Sanomat: Inkerin suomalaisten äänenkannattaja, 11 oktoober 1919</ref> kogudus [[1726]]. aastal. [[1727]]. aastal sai ristikujulise põhiplaaniga kirik [[Narva uuslinn]]as valmis ja see pühitseti peaingel Miikaeli päeval ([[mihklipäev]]al). ==Narva Mihkli rootsi-soome kogudus == Soome kogudusega liitusid [[Narva küüditamine (1708)|1708. aastal Narvast küüditatud]] ja asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja 1727. aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus. Koguduses ("soome-rootsi-eesti kogudus<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0138.html Narwa, St. Michaelis svensk-finsk-estniska stads och landsförsamling], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>") olid ka eesti pihtkond kuni eesti koguduse moodustamiseni Narva manufaktuuri tööliste [[Narva Aleksandri Suurkirik|Joaoru Aleksandri kirik]]us. [[1797]]. aastal, [[Asehalduskord|asehalduskor]]ra likvideerimisega anti Narva koos [[Ivangorod]]i linnaosaga, linna administreerimist silmas pidades [[Peterburi kubermang]]u ja Narva linn jäi maakonnavaba linnana [[Peterburi kubermang]]u [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]na koosseisu. [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Narva linnakogudused (Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus ja ka [[Kosemkina Andrease kogudus|Kosemkina Andrease filiaalkogudus]] [[Kosemkina]]s ([[Narvusi]]s) ning [[Narva Johannese kogudus]] ja ka filiaalkogudused [[Oudova]]s ja [[Jamburgi Laatsaruse kogudus]] [[Jamburg]]is, kus teenisid Narva vaimulikud<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2518393795685463654/table Kosemkinan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref>) kui [[Peterburi kubermang]]u piires asuvad luteriusulised kogudused allusid [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]i [[VELK Peterburi konsistoriaalringkond]]a. [[File:Kozemkina1911.jpg|pisi|Kosemkina Püha Andrease kirik (1911)]][[Pilt:HeligeAndreasKyrkaBolsjojeKuzemkino.jpg|thumb|[[Kosemkina]] Püha Andrease kiriku varemed 2008.]] Jamburgi maakonna Narva linna Mihkli rootsi-soome koguduse pastori piirkonnas oli ka [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonna]] filiaalkogudus. 1920. aasta [[Tartu rahu|Tartu rahuleping]]uga, jagas uus [[Eesti-Venemaa riigipiir]] Kosemkina kihelkonna, põhjapoolne osa jäi [[Venemaa SFNV]] [[Jamburgi maakond]]a ja osa Eesti vabariigi [[Viru maakond|Viru maakon]]na [[Viru-Ingeri]] aladesse, kus moodustati [[Kallivere (Ingeri)|Kallivere]] filiaalkogudus 1931. aastaks ehitatud [[Kallivere kirik]]uga. [[File:Kalliverin kiriko 1931.jpg|pisi|[[Kallivere kirik]]]] ==Narva Mihkli rootsi-soome koguduse vaimulikud== :[[Jakob Maidelin]] (surn. 1729)<ref name="maidelin-j" />, soome koguduse abipastor *1718<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=206&ocr=true s. 200], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>/1722<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4534 Govinius, Johan (-1740)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>/1727–1739 [[Johann Govinius (vanem)]]/Johannes Brynolphi Govinius (surn. 1740), Mihkli (rootsi k. ''S:t Mikael'') rootsi-soome koguduse ja Kosemkina pastor, Narva Rootsi-Soome Mihkli kirikus *1740–1743 [[Johann Govinius (noorem)]] *1744–1761 [[Gabriel Kalm]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor, Ingerimaal<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p6336/table Kalm, Gabriel (−1760)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> **1761–1763, [[Gabriel Kempe]] (surn. 1760), Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1762–1780 [[Jakob Alopaeus]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor **1764–1769, Tomas Elgeen, (1738–1799)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8066/table Elgeen, Tomas (1738–1799)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>[https://www.ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8066 Tomas Elgeen], Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1769–1772, Fredrik Weber (1748–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8652/table Weber, Fredrik (1748–1794)], akatemiasampo.fi</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1773–1777, Henrik Lindström, (1747–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8798/table Lindström, Henrik (1747–1794)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1776–1778, Mikael Toppelius (1751–1810)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8882/table Toppelius, Mikael (1751–1810)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1780/81–1782 [[Heinrich Lindström]]<ref name=":3">Kristjan Luhamets, [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-mihkli/ Koguduse lugu: Narva Mihkli], e-kirik.eelk.ee, 17. november 2022</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor *1782–1800 [[Erik Johan Parcou]] (surn. 1800)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8770 Parcou, Erik Johan (-1800)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor **1783–1786, Henrik Vilhelm Carling<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p9324/table Carling, Henrik Vilhelm (1757–1834)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1786–1791, Anders Berg<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10123 Anders Berg], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1802–1813 [[Erik Wilhelm Skotte]] (1774–1856), Mihkli rootsi-soome koguduse pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10533 Skotte, Erik Vilhelm (1774-1856)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> **Johan Grönlund<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p11524/table Grönlund, Johan (1780–1823)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1813–1821 [[Filipp Modeen]] (1786–1859)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11778 Modeen, Filip (1786-1859)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor ja filiaalkoguduse [[Kosemkina]] pastor<ref>[https://www.geni.com/people/Filip-Modeen/6000000000483668986 Filip Modeen (1786–1859)], www.geni.com</ref> *1821–1841 [[Adolf Fredrik Hornborg]] (1787–1844)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11879 Hornborg, Adolf Fredrik (1787-1844)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome ja Kosemkina koguduse pastor *1841–1844 [[Karl Helenius]], Narva Soome-Rootsi Püha Mihkli koguduse ja Kosemkina-Narvusi koguduse pastor *1845–1868 [[Anders Schening]]<ref>Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, 1865, [http://runeberg.org/aminkeri/0138.html lk. 128–129]</ref> (1810–1868), Mihkli rootsi-soome-eesti<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14813 Schening, Anders (1810-1868)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> koguduse ja Kosemkina pastor **1861–1863, [[Paul Loppenowe]], Narva soome-rootsi Püha Mihkli ja filiaalkoguduse Kosemkina-Narvusi adjunktõpetaja *1869–1873 [[Johann Wilhelm Murman]] (1830–1892)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17034 Murman, Johan Vilhelm (1830-1892)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1873–1892 [[Alexis Kniper]] (1829–1899)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p16640/table Kniper, Alexis (1829-1899)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1889–1892 [[Gustav Adolf Pelkonen]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1892–1902 [[Gustav Adolf Pelkonen]] *1903–1918 [[Johan Wilhelm Kajander]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor *1919–1929 [[Georg Fritjof Slöör]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust *1930–1937 [[Helle Kalervo Erviö]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja [[Kallivere kirik]]u ingeri koguduse pastor *1937–1938 [[Kustaa Ilmari Huhtaa]] *1938–1938 [[Paavo Vilho Malmivaara]] *1938–1940 [[Reino Ylönen]], *1941–1944 [[Oskar Pastik]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud|Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud]] *[[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]] ja [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus|Rootsi-Mihkli kogudus]] == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00108|seite 76}}-77 * ''Александрова Е. Л., Браудзе М. М., Высоцкая В. А., Петрова Е. А.'' «История финской Евангелическо-Лютеранской Церкви Ингерманландии», СПб, 2012, 398 стр., ISBN 978-5-904790-08-0 * ''Aappo Metiainen, Karlo Kurko'' «Entisen Inkerin luteranisen kirkon 350-vuotismuistojulkaisu», Helsinki, 1960, s. 137 == Välislingid == *[https://digihakemisto.net/aineisto/1291631966 Narvan suomalais-ruotsalais-virolaisen Pyhän Mikaelin seurakunnan arkisto 190u-1943], Digihakemisto [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]] [[Kategooria:Narva kogudused]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] [[Kategooria:Narva linnakonsistoorium]] kpbudxvre44ea2g305adkm12gp4x7bo 7257374 7257365 2026-10-22T17:11:51Z NOSSER 8097 /* Narva Mihkli kogudus */ 7257374 wikitext text/x-wiki '''Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus''' (''Narvan Suomalais-Ruotsalaisen P. Mikailin seurakunta, Evangelisch-Lutherische schwedische und finnische St. Michaelis in Narwa''<ref>Eesti Ajalooarhiivi fond EAA.1222</ref>) oli luterlik kogudus [[Narva]]s. == Narva Mihkli kogudus == Tõenäoliselt oli Narvas eesti kogudusel omaette kirik juba 16. sajandil. Kui Narva 1610. aastal suures osas maha põles, hävis ka eestlaste kirik. Uus [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik|Saksa linnakirik]]ust põhja pool asunud puukirik valmis 1616. aastal ja uues kirikus oli koos eesti kogudusega ka Narva soome kogudus<ref name=":3" />. Eestlaste ([[Mittesakslane|mittesakslaste]] - kogudusel oli aastatel 1638–1655 ka oma [[kirikuhärra]] („Pastor der Undeutschen Kirche”). [[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, kasutas rootsi luterlik kogudus jumalateenistuseks [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]ut, kui kivikiriku, mille ehitamist soomlased olid alustanud, kinnitas Rootsi valitsus 1645. aastal Narva toomkirikuks ja andis selle rootsi kogudusele. [[17. sajand Eestis|17. sajandil]] ehitatud algne soome ja eesti ([[Mittesakslane|mittesaksa]]<ref>[[Jaak Naber]], [https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:77904/FULLTEXT01.pdf Motsättningarnas Narva Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581–1704], Opuscula Historica Upsaliensia 15, lk 28</ref>) koguduse puukirik hävis 1659. aastal Narva tulekahjus. Alates 1671. aastast ehitati põhjapoolsetesse eeslinna uus Soome kirik, mis samuti 1684. aastal maha põles; Erik Dahlberghi 1683. aastal projekteeritud uus kirik uues linnaosas valmis 1687. aastal, mis hävines 1704. aastal<ref name=":2" /> (vt. [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]]). [[Pilt:NarvaKirkko1856.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1856. aastal]] [[Pilt:NarvaKirkko1904.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1900. aastate alguses]] Soome ja eesti kogudused liideti 1655. aastal<ref name=":2" /><ref>[https://astia.narc.fi/uusiastia/kortti_toimija.html?id=EAC_1291631822 Narvan suomalais-ruotsalais-virolainen Pyhän Mikaelin seurakunta], Kansallisarkisto Astia</ref> kokku üheks soome-eesti koguduseks<ref name=":3" /><ref>soome k. ''Narvan suomalais-virolainen seurakunta'', rootsi k. ''Narva – finsk-estniska församlingen''</ref>. Narva soome-eesti koguduse soome vaimulikena<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1594155393128678104/table Narvan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref> tegutsesid: *1628, Abraham Jordanus (1605–1653), soome koguduse jutlustaja<ref name=":4">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0081.html lk 71]</ref> *1628<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom..</ref>/1638.. Matthias Thomae (surn. 1647/1648), jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0083.html lk 73]</ref> **1634 Jakob Franck (surn. 1640), soome-eesti koguduse<ref name=":2" /><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> [[kaplan]] (abivaimulik, kes oli määratud mõne piirkondliku [[kabel]]i või [[abikirik]]u kogudusse) **1638, Jakob Franck (surn. 1640<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/pU152_1/table Franck, Jakob (-1640)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome koguduse ja sõjaväejutlustaja<ref name=":4" /> *1638–1655, Petrus Nicolai Duncanus<ref>Piret Lotman. "[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/63da6dea-eceb-4d69-a50a-4600594e4044/content Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi I poolel]". Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2010, lk 103</ref>, eesti<ref name=":2">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=129&ocr=true s. 123]-124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> koguduse ja [[Narva praostkond|Narva praostkonna]] [[Vaivara Maarja kogudus|Vaivara]] [[Peeterristi kirik|Peetri]] koguduse pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * 1641–1644, Franciscus Georgii Carelius/Perolanus<ref name=":2" />, soome koguduse kaplan, jutlustaja, pastor ja ooberst Wrangelli rügemendi jutlustaja<ref name=":4" /> **1650, Georgius Johannis Hornick (surn. 1661, maetud [[Turu toomkirik]]us<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=215&ocr=true s. 209], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse jutlustaja, sõjaväekaplan<ref name=":2" /> **1650–1655, Erici Bartholdus (Bertell) (surn. 1655<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5" /> *1655–1665<ref name=":4" />, Thomas Jacobi (surn. ~1665<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=532 Tomas (Jacobi)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0078.html lk 68]</ref><ref name=":2" /> ja ooberst Mellini eskadroni pastor Narvas<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=292&ocr=true s. 286], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> **1655<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=162&ocr=true s. 156], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>–1658, Andreas Bartholdi Belterius, jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5" /> *1665<ref name=":2" />/1669–1685, Michael Jacobi (surn. 1685<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U255 Mikael (Jacobi) (-1685)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Mellini eskadroni jutlustaja<ref name=":4" /> **1675, Justus Erici [[Albogius]] (surn. 1684<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Albogius, Justus (-1684)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>), vaimulik [[Ivangorod#Ajalugu|Ivangorod]]is ja ka [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonnakoguduse]] pastor ** 1691<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3413/table Peurenius, Johan (−1694)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Johan Peurenius, abipastor<ref name=":2" /> **1695<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3684 Kyander, Anders (-1701)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Anders Johannis Kyander, pastori abiline<ref name=":2" /> *1685–1697, Johan(nes<ref name=":2" />) Nappenius, (surn. 1697<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p4588_2/table Nappenius, Johan (-1697)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Funcki rügemendi jutlustaja<ref name=":4" /> *1698–1704, [[Erik Bure]] (surn. 1716<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165]-166, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse pastor ja [[Kosemkina|Kosemkino]] [[kirikuhärra]] ning [[Narva toomkapiitel|Narva toomkapiitli]] liige<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/organizations/page/o2754074799064534202/table Narvan tuomiokapituli], Akatemiasampo, (vaadatud 1.1.2026)</ref> ** 1699<ref name="maidelin-j">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3832 Maidelin, Jakob (−1729)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Jakob Maidelin (surn. 1729), abipastor<ref name=":2" /> *1708<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>–1716<ref name=":2" />, Erik Bure (surn. 1716), soome koguduse pastor *1712–1713<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4600 Erik Candelinus], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, [[Erik Candelin]] (1679–1720), soome koguduse [[kirikuhärra]] 2. soome-eesti koguduse kirik aga [[Narva piiramine (1704)|hävis]] [[1704]]. aastal ning 1704–1727 pidas soome-eesti kogudus oma jumalateenistusi [[Narva raekoda|Narva raeko]]ja saalis. Uue kiriku ehitamise loa sai soome-eesti<ref>[https://dea.digar.ee/page/narvansanomat/1919/10/11/2 Narvan ja Kosemkinan suomalaiset seurakunnat.], Narvan Sanomat: Inkerin suomalaisten äänenkannattaja, 11 oktoober 1919</ref> kogudus [[1726]]. aastal. [[1727]]. aastal sai ristikujulise põhiplaaniga kirik [[Narva uuslinn]]as valmis ja see pühitseti peaingel Miikaeli päeval ([[mihklipäev]]al). ==Narva Mihkli rootsi-soome kogudus == Soome kogudusega liitusid [[Narva küüditamine (1708)|1708. aastal Narvast küüditatud]] ja asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja 1727. aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus. Koguduses ("soome-rootsi-eesti kogudus<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0138.html Narwa, St. Michaelis svensk-finsk-estniska stads och landsförsamling], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>") olid ka eesti pihtkond kuni eesti koguduse moodustamiseni Narva manufaktuuri tööliste [[Narva Aleksandri Suurkirik|Joaoru Aleksandri kirik]]us. [[1797]]. aastal, [[Asehalduskord|asehalduskor]]ra likvideerimisega anti Narva koos [[Ivangorod]]i linnaosaga, linna administreerimist silmas pidades [[Peterburi kubermang]]u ja Narva linn jäi maakonnavaba linnana [[Peterburi kubermang]]u [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]na koosseisu. [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Narva linnakogudused (Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus ja ka [[Kosemkina Andrease kogudus|Kosemkina Andrease filiaalkogudus]] [[Kosemkina]]s ([[Narvusi]]s) ning [[Narva Johannese kogudus]] ja ka filiaalkogudused [[Oudova]]s ja [[Jamburgi Laatsaruse kogudus]] [[Jamburg]]is, kus teenisid Narva vaimulikud<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2518393795685463654/table Kosemkinan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref>) kui [[Peterburi kubermang]]u piires asuvad luteriusulised kogudused allusid [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]i [[VELK Peterburi konsistoriaalringkond]]a. [[File:Kozemkina1911.jpg|pisi|Kosemkina Püha Andrease kirik (1911)]][[Pilt:HeligeAndreasKyrkaBolsjojeKuzemkino.jpg|thumb|[[Kosemkina]] Püha Andrease kiriku varemed 2008.]] Jamburgi maakonna Narva linna Mihkli rootsi-soome koguduse pastori piirkonnas oli ka [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonna]] filiaalkogudus. 1920. aasta [[Tartu rahu|Tartu rahuleping]]uga, jagas uus [[Eesti-Venemaa riigipiir]] Kosemkina kihelkonna, põhjapoolne osa jäi [[Venemaa SFNV]] [[Jamburgi maakond]]a ja osa Eesti vabariigi [[Viru maakond|Viru maakon]]na [[Viru-Ingeri]] aladesse, kus moodustati [[Kallivere (Ingeri)|Kallivere]] filiaalkogudus 1931. aastaks ehitatud [[Kallivere kirik]]uga. [[File:Kalliverin kiriko 1931.jpg|pisi|[[Kallivere kirik]]]] ==Narva Mihkli rootsi-soome koguduse vaimulikud== :[[Jakob Maidelin]] (surn. 1729)<ref name="maidelin-j" />, soome koguduse abipastor *1718<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=206&ocr=true s. 200], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>/1722<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4534 Govinius, Johan (-1740)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>/1727–1739 [[Johann Govinius (vanem)]]/Johannes Brynolphi Govinius (surn. 1740), Mihkli (rootsi k. ''S:t Mikael'') rootsi-soome koguduse ja Kosemkina pastor, Narva Rootsi-Soome Mihkli kirikus *1740–1743 [[Johann Govinius (noorem)]] *1744–1761 [[Gabriel Kalm]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor, Ingerimaal<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p6336/table Kalm, Gabriel (−1760)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> **1761–1763, [[Gabriel Kempe]] (surn. 1760), Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1762–1780 [[Jakob Alopaeus]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor **1764–1769, Tomas Elgeen, (1738–1799)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8066/table Elgeen, Tomas (1738–1799)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>[https://www.ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8066 Tomas Elgeen], Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1769–1772, Fredrik Weber (1748–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8652/table Weber, Fredrik (1748–1794)], akatemiasampo.fi</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1773–1777, Henrik Lindström, (1747–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8798/table Lindström, Henrik (1747–1794)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1776–1778, Mikael Toppelius (1751–1810)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8882/table Toppelius, Mikael (1751–1810)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1780/81–1782 [[Heinrich Lindström]]<ref name=":3">Kristjan Luhamets, [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-mihkli/ Koguduse lugu: Narva Mihkli], e-kirik.eelk.ee, 17. november 2022</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor *1782–1800 [[Erik Johan Parcou]] (surn. 1800)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8770 Parcou, Erik Johan (-1800)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor **1783–1786, Henrik Vilhelm Carling<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p9324/table Carling, Henrik Vilhelm (1757–1834)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1786–1791, Anders Berg<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10123 Anders Berg], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1802–1813 [[Erik Wilhelm Skotte]] (1774–1856), Mihkli rootsi-soome koguduse pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10533 Skotte, Erik Vilhelm (1774-1856)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> **Johan Grönlund<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p11524/table Grönlund, Johan (1780–1823)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1813–1821 [[Filipp Modeen]] (1786–1859)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11778 Modeen, Filip (1786-1859)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor ja filiaalkoguduse [[Kosemkina]] pastor<ref>[https://www.geni.com/people/Filip-Modeen/6000000000483668986 Filip Modeen (1786–1859)], www.geni.com</ref> *1821–1841 [[Adolf Fredrik Hornborg]] (1787–1844)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11879 Hornborg, Adolf Fredrik (1787-1844)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome ja Kosemkina koguduse pastor *1841–1844 [[Karl Helenius]], Narva Soome-Rootsi Püha Mihkli koguduse ja Kosemkina-Narvusi koguduse pastor *1845–1868 [[Anders Schening]]<ref>Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, 1865, [http://runeberg.org/aminkeri/0138.html lk. 128–129]</ref> (1810–1868), Mihkli rootsi-soome-eesti<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14813 Schening, Anders (1810-1868)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> koguduse ja Kosemkina pastor **1861–1863, [[Paul Loppenowe]], Narva soome-rootsi Püha Mihkli ja filiaalkoguduse Kosemkina-Narvusi adjunktõpetaja *1869–1873 [[Johann Wilhelm Murman]] (1830–1892)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17034 Murman, Johan Vilhelm (1830-1892)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1873–1892 [[Alexis Kniper]] (1829–1899)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p16640/table Kniper, Alexis (1829-1899)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1889–1892 [[Gustav Adolf Pelkonen]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1892–1902 [[Gustav Adolf Pelkonen]] *1903–1918 [[Johan Wilhelm Kajander]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor *1919–1929 [[Georg Fritjof Slöör]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust *1930–1937 [[Helle Kalervo Erviö]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja [[Kallivere kirik]]u ingeri koguduse pastor *1937–1938 [[Kustaa Ilmari Huhtaa]] *1938–1938 [[Paavo Vilho Malmivaara]] *1938–1940 [[Reino Ylönen]], *1941–1944 [[Oskar Pastik]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud|Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud]] *[[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]] ja [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus|Rootsi-Mihkli kogudus]] == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00108|seite 76}}-77 * ''Александрова Е. Л., Браудзе М. М., Высоцкая В. А., Петрова Е. А.'' «История финской Евангелическо-Лютеранской Церкви Ингерманландии», СПб, 2012, 398 стр., ISBN 978-5-904790-08-0 * ''Aappo Metiainen, Karlo Kurko'' «Entisen Inkerin luteranisen kirkon 350-vuotismuistojulkaisu», Helsinki, 1960, s. 137 == Välislingid == *[https://digihakemisto.net/aineisto/1291631966 Narvan suomalais-ruotsalais-virolaisen Pyhän Mikaelin seurakunnan arkisto 190u-1943], Digihakemisto [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]] [[Kategooria:Narva kogudused]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] [[Kategooria:Narva linnakonsistoorium]] 5xpy4fsj5nq8tzyotirdhue08dpvxuo 7257384 7257374 2026-10-22T17:29:31Z NOSSER 8097 /* Narva Mihkli kogudus */ 7257384 wikitext text/x-wiki '''Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus''' (''Narvan Suomalais-Ruotsalaisen P. Mikailin seurakunta, Evangelisch-Lutherische schwedische und finnische St. Michaelis in Narwa''<ref>Eesti Ajalooarhiivi fond EAA.1222</ref>) oli luterlik kogudus [[Narva]]s. == Narva Mihkli kogudus == Tõenäoliselt oli Narvas eesti kogudusel omaette kirik juba 16. sajandil. Kui Narva 1610. aastal suures osas maha põles, hävis ka eestlaste kirik. Uus [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik|Saksa linnakirik]]ust põhja pool asunud puukirik valmis 1616. aastal ja uues kirikus oli koos eesti kogudusega ka Narva soome kogudus<ref name=":3" />. Eestlaste ([[Mittesakslane|mittesakslaste]] - kogudusel oli aastatel 1638–1655 ka oma [[kirikuhärra]] („Pastor der Undeutschen Kirche”). [[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, kasutas rootsi luterlik kogudus jumalateenistuseks [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]ut, kui kivikiriku, mille ehitamist soomlased olid alustanud, kinnitas Rootsi valitsus 1645. aastal Narva toomkirikuks ja andis selle rootsi kogudusele. [[17. sajand Eestis|17. sajandil]] ehitatud algne soome ja eesti ([[Mittesakslane|mittesaksa]]<ref>[[Jaak Naber]], [https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:77904/FULLTEXT01.pdf Motsättningarnas Narva Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581–1704], Opuscula Historica Upsaliensia 15, lk 28</ref>) koguduse puukirik hävis 1659. aastal Narva tulekahjus. Alates 1671. aastast ehitati põhjapoolsetesse eeslinna uus Soome kirik, mis samuti 1684. aastal maha põles; Erik Dahlberghi 1683. aastal projekteeritud uus kirik uues linnaosas valmis 1687. aastal, mis hävines 1704. aastal<ref name=":2" /> (vt. [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]]). [[Pilt:NarvaKirkko1856.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1856. aastal]] [[Pilt:NarvaKirkko1904.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1900. aastate alguses]] Soome ja eesti kogudused liideti 1655. aastal<ref name=":2" /><ref>[https://astia.narc.fi/uusiastia/kortti_toimija.html?id=EAC_1291631822 Narvan suomalais-ruotsalais-virolainen Pyhän Mikaelin seurakunta], Kansallisarkisto Astia</ref> kokku üheks soome-eesti koguduseks<ref name=":3" /><ref>soome k. ''Narvan suomalais-virolainen seurakunta'', rootsi k. ''Narva – finsk-estniska församlingen''</ref>. Narva soome-eesti koguduse soome vaimulikena<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1594155393128678104/table Narvan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref> tegutsesid: *1628, Abraham Jordanus (1605–1653<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 213], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse jutlustaja<ref name=":4">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0081.html lk 71]</ref> *1628<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom..</ref>/1638.. Matthias Thomae (surn. 1647/1648), jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0083.html lk 73]</ref> **1634 Jakob Franck (surn. 1640), soome-eesti koguduse<ref name=":2" /><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> [[kaplan]] (abivaimulik, kes oli määratud mõne piirkondliku [[kabel]]i või [[abikirik]]u kogudusse) **1638, Jakob Franck (surn. 1640<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/pU152_1/table Franck, Jakob (-1640)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome koguduse ja sõjaväejutlustaja<ref name=":4" /> *1638–1655, Petrus Nicolai Duncanus<ref>Piret Lotman. "[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/63da6dea-eceb-4d69-a50a-4600594e4044/content Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi I poolel]". Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2010, lk 103</ref>, eesti<ref name=":2">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=129&ocr=true s. 123]-124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> koguduse ja [[Narva praostkond|Narva praostkonna]] [[Vaivara Maarja kogudus|Vaivara]] [[Peeterristi kirik|Peetri]] koguduse pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * 1641–1644, Franciscus Georgii Carelius/Perolanus<ref name=":2" />, soome koguduse kaplan, jutlustaja, pastor ja ooberst Wrangelli rügemendi jutlustaja<ref name=":4" /> **1650, Georgius Johannis Hornick (surn. 1661, maetud [[Turu toomkirik]]us<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=215&ocr=true s. 209], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse jutlustaja, sõjaväekaplan<ref name=":2" /> **1650–1655, Erici Bartholdus (Bertell) (surn. 1655<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5" /> *1655–1665<ref name=":4" />, Thomas Jacobi (surn. ~1665<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=532 Tomas (Jacobi)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0078.html lk 68]</ref><ref name=":2" /> ja ooberst Mellini eskadroni pastor Narvas<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=292&ocr=true s. 286], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> **1655<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=162&ocr=true s. 156], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>–1658, Andreas Bartholdi Belterius, jutlustaja [[Vasknarva]]s<ref name=":2" /><ref name=":5" /> *1665<ref name=":2" />/1669–1685, Michael Jacobi (surn. 1685<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U255 Mikael (Jacobi) (-1685)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Mellini eskadroni jutlustaja<ref name=":4" /> **1675, Justus Erici [[Albogius]] (surn. 1684<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Albogius, Justus (-1684)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>), vaimulik [[Ivangorod#Ajalugu|Ivangorod]]is ja ka [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonnakoguduse]] pastor ** 1691<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3413/table Peurenius, Johan (−1694)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Johan Peurenius, abipastor<ref name=":2" /> **1695<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3684 Kyander, Anders (-1701)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Anders Johannis Kyander, pastori abiline<ref name=":2" /> *1685–1697, Johan(nes<ref name=":2" />) Nappenius, (surn. 1697<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p4588_2/table Nappenius, Johan (-1697)], (vaadatud 27.02.2026)</ref>), soome-eesti koguduse pastor ja ooberst Funcki rügemendi jutlustaja<ref name=":4" /> *1698–1704, [[Erik Bure]] (surn. 1716<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165]-166, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse pastor ja [[Kosemkina|Kosemkino]] [[kirikuhärra]] ning [[Narva toomkapiitel|Narva toomkapiitli]] liige<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/organizations/page/o2754074799064534202/table Narvan tuomiokapituli], Akatemiasampo, (vaadatud 1.1.2026)</ref> ** 1699<ref name="maidelin-j">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3832 Maidelin, Jakob (−1729)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Jakob Maidelin (surn. 1729), abipastor<ref name=":2" /> *1708<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>–1716<ref name=":2" />, Erik Bure (surn. 1716), soome koguduse pastor *1712–1713<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4600 Erik Candelinus], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, [[Erik Candelin]] (1679–1720), soome koguduse [[kirikuhärra]] 2. soome-eesti koguduse kirik aga [[Narva piiramine (1704)|hävis]] [[1704]]. aastal ning 1704–1727 pidas soome-eesti kogudus oma jumalateenistusi [[Narva raekoda|Narva raeko]]ja saalis. Uue kiriku ehitamise loa sai soome-eesti<ref>[https://dea.digar.ee/page/narvansanomat/1919/10/11/2 Narvan ja Kosemkinan suomalaiset seurakunnat.], Narvan Sanomat: Inkerin suomalaisten äänenkannattaja, 11 oktoober 1919</ref> kogudus [[1726]]. aastal. [[1727]]. aastal sai ristikujulise põhiplaaniga kirik [[Narva uuslinn]]as valmis ja see pühitseti peaingel Miikaeli päeval ([[mihklipäev]]al). ==Narva Mihkli rootsi-soome kogudus == Soome kogudusega liitusid [[Narva küüditamine (1708)|1708. aastal Narvast küüditatud]] ja asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja 1727. aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus. Koguduses ("soome-rootsi-eesti kogudus<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0138.html Narwa, St. Michaelis svensk-finsk-estniska stads och landsförsamling], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>") olid ka eesti pihtkond kuni eesti koguduse moodustamiseni Narva manufaktuuri tööliste [[Narva Aleksandri Suurkirik|Joaoru Aleksandri kirik]]us. [[1797]]. aastal, [[Asehalduskord|asehalduskor]]ra likvideerimisega anti Narva koos [[Ivangorod]]i linnaosaga, linna administreerimist silmas pidades [[Peterburi kubermang]]u ja Narva linn jäi maakonnavaba linnana [[Peterburi kubermang]]u [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]na koosseisu. [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Narva linnakogudused (Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus ja ka [[Kosemkina Andrease kogudus|Kosemkina Andrease filiaalkogudus]] [[Kosemkina]]s ([[Narvusi]]s) ning [[Narva Johannese kogudus]] ja ka filiaalkogudused [[Oudova]]s ja [[Jamburgi Laatsaruse kogudus]] [[Jamburg]]is, kus teenisid Narva vaimulikud<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2518393795685463654/table Kosemkinan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref>) kui [[Peterburi kubermang]]u piires asuvad luteriusulised kogudused allusid [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]i [[VELK Peterburi konsistoriaalringkond]]a. [[File:Kozemkina1911.jpg|pisi|Kosemkina Püha Andrease kirik (1911)]][[Pilt:HeligeAndreasKyrkaBolsjojeKuzemkino.jpg|thumb|[[Kosemkina]] Püha Andrease kiriku varemed 2008.]] Jamburgi maakonna Narva linna Mihkli rootsi-soome koguduse pastori piirkonnas oli ka [[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonna]] filiaalkogudus. 1920. aasta [[Tartu rahu|Tartu rahuleping]]uga, jagas uus [[Eesti-Venemaa riigipiir]] Kosemkina kihelkonna, põhjapoolne osa jäi [[Venemaa SFNV]] [[Jamburgi maakond]]a ja osa Eesti vabariigi [[Viru maakond|Viru maakon]]na [[Viru-Ingeri]] aladesse, kus moodustati [[Kallivere (Ingeri)|Kallivere]] filiaalkogudus 1931. aastaks ehitatud [[Kallivere kirik]]uga. [[File:Kalliverin kiriko 1931.jpg|pisi|[[Kallivere kirik]]]] ==Narva Mihkli rootsi-soome koguduse vaimulikud== :[[Jakob Maidelin]] (surn. 1729)<ref name="maidelin-j" />, soome koguduse abipastor *1718<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=206&ocr=true s. 200], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>/1722<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4534 Govinius, Johan (-1740)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>/1727–1739 [[Johann Govinius (vanem)]]/Johannes Brynolphi Govinius (surn. 1740), Mihkli (rootsi k. ''S:t Mikael'') rootsi-soome koguduse ja Kosemkina pastor, Narva Rootsi-Soome Mihkli kirikus *1740–1743 [[Johann Govinius (noorem)]] *1744–1761 [[Gabriel Kalm]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor, Ingerimaal<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p6336/table Kalm, Gabriel (−1760)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> **1761–1763, [[Gabriel Kempe]] (surn. 1760), Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1762–1780 [[Jakob Alopaeus]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor **1764–1769, Tomas Elgeen, (1738–1799)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8066/table Elgeen, Tomas (1738–1799)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>[https://www.ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8066 Tomas Elgeen], Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1769–1772, Fredrik Weber (1748–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8652/table Weber, Fredrik (1748–1794)], akatemiasampo.fi</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1773–1777, Henrik Lindström, (1747–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8798/table Lindström, Henrik (1747–1794)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1776–1778, Mikael Toppelius (1751–1810)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8882/table Toppelius, Mikael (1751–1810)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1780/81–1782 [[Heinrich Lindström]]<ref name=":3">Kristjan Luhamets, [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-mihkli/ Koguduse lugu: Narva Mihkli], e-kirik.eelk.ee, 17. november 2022</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor *1782–1800 [[Erik Johan Parcou]] (surn. 1800)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8770 Parcou, Erik Johan (-1800)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor **1783–1786, Henrik Vilhelm Carling<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p9324/table Carling, Henrik Vilhelm (1757–1834)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor **1786–1791, Anders Berg<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10123 Anders Berg], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1802–1813 [[Erik Wilhelm Skotte]] (1774–1856), Mihkli rootsi-soome koguduse pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10533 Skotte, Erik Vilhelm (1774-1856)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> **Johan Grönlund<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p11524/table Grönlund, Johan (1780–1823)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Mihkli rootsi-soome koguduse abipastor *1813–1821 [[Filipp Modeen]] (1786–1859)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11778 Modeen, Filip (1786-1859)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse pastor ja filiaalkoguduse [[Kosemkina]] pastor<ref>[https://www.geni.com/people/Filip-Modeen/6000000000483668986 Filip Modeen (1786–1859)], www.geni.com</ref> *1821–1841 [[Adolf Fredrik Hornborg]] (1787–1844)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11879 Hornborg, Adolf Fredrik (1787-1844)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome ja Kosemkina koguduse pastor *1841–1844 [[Karl Helenius]], Narva Soome-Rootsi Püha Mihkli koguduse ja Kosemkina-Narvusi koguduse pastor *1845–1868 [[Anders Schening]]<ref>Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, 1865, [http://runeberg.org/aminkeri/0138.html lk. 128–129]</ref> (1810–1868), Mihkli rootsi-soome-eesti<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14813 Schening, Anders (1810-1868)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> koguduse ja Kosemkina pastor **1861–1863, [[Paul Loppenowe]], Narva soome-rootsi Püha Mihkli ja filiaalkoguduse Kosemkina-Narvusi adjunktõpetaja *1869–1873 [[Johann Wilhelm Murman]] (1830–1892)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17034 Murman, Johan Vilhelm (1830-1892)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1873–1892 [[Alexis Kniper]] (1829–1899)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p16640/table Kniper, Alexis (1829-1899)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1889–1892 [[Gustav Adolf Pelkonen]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja Kosemkina filiaalkoguduse pastor *1892–1902 [[Gustav Adolf Pelkonen]] *1903–1918 [[Johan Wilhelm Kajander]], Mihkli rootsi-soome koguduse pastor *1919–1929 [[Georg Fritjof Slöör]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust *1930–1937 [[Helle Kalervo Erviö]], Mihkli rootsi-soome koguduse ja [[Kallivere kirik]]u ingeri koguduse pastor *1937–1938 [[Kustaa Ilmari Huhtaa]] *1938–1938 [[Paavo Vilho Malmivaara]] *1938–1940 [[Reino Ylönen]], *1941–1944 [[Oskar Pastik]], hooldajaõpetaja Narva-Jõesuust ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud|Kategooria:Narva Mihkli koguduse vaimulikud]] *[[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]] ja [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus|Rootsi-Mihkli kogudus]] == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00108|seite 76}}-77 * ''Александрова Е. Л., Браудзе М. М., Высоцкая В. А., Петрова Е. А.'' «История финской Евангелическо-Лютеранской Церкви Ингерманландии», СПб, 2012, 398 стр., ISBN 978-5-904790-08-0 * ''Aappo Metiainen, Karlo Kurko'' «Entisen Inkerin luteranisen kirkon 350-vuotismuistojulkaisu», Helsinki, 1960, s. 137 == Välislingid == *[https://digihakemisto.net/aineisto/1291631966 Narvan suomalais-ruotsalais-virolaisen Pyhän Mikaelin seurakunnan arkisto 190u-1943], Digihakemisto [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]] [[Kategooria:Narva kogudused]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] [[Kategooria:Narva linnakonsistoorium]] tcvmzwoy1idvpx5l7f0c6vqyhps2frn Kristel Voltenberg 0 702578 7257505 7229124 2026-10-23T06:06:05Z Amherst99 15496 /* */ 7257505 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kristel Voltenberg | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Pärnu linnapea]] | ametiajaalgus = [[8. detsember]] [[2025]] | ametiajalõpp = [[17. august]] [[2026]] | eelmine = [[Romek Kosenkranius]] | järgmine = [[Siim Suursild]] | amet2 = [[Eesti Advokatuur]]i kantsler | ametiajaalgus2 = 2007 | ametiajalõpp2 = 2017 | eelmine2 = [[Rein Kiviloo]] | järgmine2 = [[Hillar Lauri (jurist)|Hillar Lauri]] | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1968|6|25}} | sünnikoht = [[Pärnu]] | abikaasa = [[Ivari Padar]] }} '''Kristel Voltenberg''' (varem ka '''Viilver'''; sündinud [[25. juuni]]l [[1968]]) on eesti [[jurist]], ettevõtja ja poliitik. Voltenberg töötas aastatel 2007–2017 [[Eesti Advokatuur]]i kantslerina.<ref name="advokatuur-medal">{{Netiviide |url=https://advokatuur.ee/et/paevakajalist/uudised/vandeadvokaadid-varul-linsi-ja-alvin-palvisid-advokatuuri-teenetemedali/ |pealkiri=Vandeadvokaadid Varul, Linsi ja Alvin pälvisid advokatuuri teenetemedali |väljaandja=Eesti Advokatuur |kuupäev=18. veebruar 2022 |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> 8. detsembrist 2025 kuni 17. augustini 2026 oli ta [[Pärnu linnapea]].<ref name="err-linnapea">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609879723/parnu-volikogu-valis-kristel-voltenbergi-linnapeaks |pealkiri=Pärnu volikogu valis Kristel Voltenbergi linnapeaks |väljaandja=ERR |kuupäev=8. detsember 2025 |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> == Haridus == Voltenberg omandas 2004. aastal [[Tartu Ülikool]]is magistrikraadi Euroopa õpingutes ning 2007. aastal magistrikraadi õigusteaduses.<ref name="ut-ec">{{Netiviide |url=https://lopetanud.ut.ee/MG_EC_00.html |pealkiri=MG_EC_00 |väljaandja=Tartu Ülikool |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref><ref name="ut-oi">{{Netiviide |url=https://lopetanud.ut.ee/MG_OI_00.html |pealkiri=MG_OI_00 |väljaandja=Tartu Ülikool |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> == Töökäik == Aastatel 2007–2017 oli Voltenberg [[Eesti Advokatuur]]i kantsler. Tema ametiaega seostati advokatuuri kantselei asjaajamise korrastamise, IT-lahenduste arendamise ja advokatuuri organitele tugiteenuste pakkumise uuendamisega.<ref name="advokatuur-medal" /> 2017. aastal kandideeris ta [[Riigikogu Kantselei]] direktori kohale.<ref name="err-riigikogu">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/583538/riigikogu-kantselei-direktoriks-purib-advokatuuri-kantsler-kristel-voltenberg |pealkiri=Riigikogu kantselei direktoriks pürib advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg |väljaandja=ERR |kuupäev=7. märts 2017 |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> Voltenberg on ettevõtte ChampChamber OÜ juhatuse liige. Ettevõtte põhitegevusala on alkohoolsete jookide hulgimüük.<ref name="krediidiinfo">{{Netiviide |url=https://www.e-krediidiinfo.ee/14451120-CHAMPCHAMBER-O%C3%9C |pealkiri=CHAMPCHAMBER OÜ |väljaandja=E-Krediidiinfo |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> Ta on seotud ka Mulligaleriiga.<ref name="mulligalerii">{{Netiviide |url=https://mulligalerii.ee/meist/ |pealkiri=Meist |väljaandja=Mulligalerii |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> == Poliitiline tegevus == [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] eel juhtis Voltenberg [[Valimisliit Südamega Pärnu|valimisliitu Südamega Pärnu]] ning oli selle linnapeakandidaat.<ref name="err-valimised">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609798872/parnus-tootavad-valimised-tulla-tiheda-konkurentsiga |pealkiri=Pärnus tõotavad valimised tulla tiheda konkurentsiga |väljaandja=ERR |kuupäev=12. september 2025 |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> 24. oktoobril 2025 sõlmisid Pärnus koalitsioonileppe [[Eesti Keskerakond]], [[Valimisliit Südamega Pärnu]], valimisliit Pärnu Ühendab, [[Erakond Parempoolsed]] ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]. Leppe kohaselt pidi linnapeana alustama Voltenberg.<ref name="err-koalitsioon">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609838835/parnu-linnapeaks-saab-esialgu-kristel-voltenberg |pealkiri=Pärnu linnapeaks saab esialgu Kristel Voltenberg |väljaandja=ERR |kuupäev=24. oktoober 2025 |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> [[Pärnu linnavolikogu]] valis Voltenbergi linnapeaks 8. detsembril 2025. Tema poolt hääletas 21 volinikku ning teine linnapeakandidaat [[Siim Suursild]] sai 14 häält.<ref name="err-linnapea" /> Samal päeval moodustati ja nimetati ametisse uus Pärnu linnavalitsus.<ref name="parnu-linnavalitsus">{{Netiviide |url=https://parnu.ee/linnavalitsus |pealkiri=Pärnu linnavalitsus |väljaandja=Pärnu linn |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> Pärast Isamaa, EKRE ja Keskerakonna koalitsiooni moodustamist 2026. aasta augustis astus Voltenberg 17. augustil linnapea kohalt tagasi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Viil |eesnimi=Elisabeth |kuupäev=2026-08-11 |pealkiri=Pärnu uueks linnapeaks saab Siim Suursild |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120602951/parnu-uueks-linnapeaks-saab-siim-suursild}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Veidemann-Makko |eesnimi=Anna-Maria |kuupäev=2026-08-17 |pealkiri=Endine Pärnu linnapea Kristel Voltenberg põrutab tervisevetele: elu on elamiseks, ajalugu olen juba teinud! |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1164793/endine-parnu-linnapea-kristel-voltenberg-porutab-tervisevetele-elu-on-elamiseks-ajalugu-olen-juba-teinud}}</ref> == Looming == 2023. aastal ilmus Voltenbergi raamat ''Šampanjaga olen ma rõõmus. Jagades kirge elust, šampanjast ja toidust''. Raamatu kirjastaja oli Mulligalerii ning ISBN on 9789916420782.<ref name="digar">{{Netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/271239 |pealkiri=Šampanjaga olen ma rõõmus : jagades kirge elust, šampanjast ja toidust |väljaandja=DIGAR |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> == Isiklikku == Voltenberg on abielus [[Ivari Padar]]iga.<ref name="err-riigikogu" /> == Tunnustus == * 2022 – [[Eesti Advokatuuri teenetemedal]]<ref name="advokatuur-teenetemedal">{{Netiviide |url=https://advokatuur.ee/et/advokatuurist/advokatuuri-aunimetused-ja-tunnustused/teenetemedal/ |pealkiri=Teenetemedal |väljaandja=Eesti Advokatuur |vaadatud=24. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Pärnu linnapea]] * [[Eesti Advokatuur]] * [[Valimisliit Südamega Pärnu]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Voltenberg, Kristel}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnapead]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 50vtxcy0w2uirodrhm9og33a1avs0uf Arutelu:Grotte 1 704509 7257314 7024071 2026-10-22T15:50:41Z Kruusamägi 1530 7257314 wikitext text/x-wiki Miks mitte Grótti? Intervikid on valed. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. november 2025, kell 15:34 (EET) ---- Selle nime all oleks ka teisi asju: [[:en:Grotte]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. oktoober 2026, kell 18:50 (EEST) 76qwix5aa99pkw7lobrb4zxnc1no0ym Turu peapiiskopkond 0 705963 7257373 7251155 2026-10-22T17:11:32Z NOSSER 8097 7257373 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Turu peapiiskopkond | omakeelne_nimi = ''Turun arkkihiippakunta'' | embleem = | embleemisuurus = | embleemivärvid = | embleemiallkiri = | pilt = Turku cathedral 26-Dec-2004.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = [[Turu toomkirik]] | lühend = | deviis = | asutatud = 1276, 1817 | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Turu]], Satakunta maakond | piirkond = [[Satakunta maakond]], [[Uusimaa maakond]] | liikmed = | keeled = | peasekretär = | juht_nimetus = Turu peapiiskop ja Turu piiskop | juht_nimi = vt. Turu peapiiskop ja Turu piiskop | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = | vabatahtlikud = }}'''Turu peapiiskopkond''' on [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik|Soome Evangeelse Luterliku Kiriku]] peapiiskopkond ja oli ajalooline [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] [[Luterlus|luterl]]iku [[Rootsi kirik]]u Turu piiskopkond. Turu peapiiskopkonnal on kaks piiskoppi: peapiiskop ja peapiiskopkonna piiskop. Turu ja Soome peapiiskop on [[Tapio Luoma]], peapiiskopkonna piiskop on [[Mari Leppänen]]. Piiskopkonna [[toomkapiitel]] asub Turus ja peapiiskopkonna piiskoplik kirik on [[Turu toomkirik]]. == Turu piiskopkond == Ajalooline [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] [[Turu]] (rootsi k. ''Åbo stift'') piiskopkond asutati Soome esimese piiskopkonnana 1276. aastal. [[12. sajand]]il korraldati Rootsist lähtuvaid ristiretki Lääne- ja Lõuna-Soome ja sealsed alad liideti järk-järgult Rootsi kuninga võimu alla. Seal hakkas sajandi teisel poolel järk-järgult organiseeruma ka kristlik kirik. Legendi järgi oli Soome esimene piiskop [[Henrik (Uppsala piiskop)|Henrik]], kes saabus Soome aladele [[Esimene Rootsi ristiretk|Rootsi kuninga esimese ristiretke]] ajal. Märterpiiskop Henriku ajaloolisus on küll kaheldav, kuid igal juhul loodi katoliku kiriku [[Soome piiskopkond]]. Katoliku kiriku struktuur ja hierarhia kujunes Soomes selgemalt välja [[Teine Rootsi ristiretk|rootslaste teise ristiretke]] järel, hiljemalt 1250. aastate lõpuks. Piiskopi asupaik oli algselt [[Nousiainen]]is, siis [[Koroinen]]is ja siis [[Turu]]s, [[13. sajand]]i keskpaiku sai Soome piiskopkond ka [[Turu piiskopkond|Turu piiskopkonna]] nime. Turu piiskopkond allus [[katoliku kirik]]u Rootsi [[Uppsala peapiiskop]]ile. [[1554]]. aastal, [[Reformatsioon Rootsis|reformatsiooni järel Rootsis]], jagati Soome alad kaheks kiriklikuks haldusüksuseks: Turu ja [[Viiburi piiskopkond|Viiburi]] piiskopkonnaks. [[File:Eastern expansion of Sweden.png|pisi|Rootsi ekspansioon Soome aladele]] {{vaata|Soome Evangeelne Luterlik Kirik|Soome keskaeg}} 19. sajandi 1. veerandil<ref>Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stoskholm, 1827, [https://runeberg.org/finfolk/2/0093.html s. 91]</ref> ja 1859. aastal kuulusid Turu peapiiskopkonda: Toompraostkond, Mynämäe praostkond, Vehmaa praostkond, Pori alumine praostkond, Pori ülemine praostkond, Tyrvä praostkond, Tampere praostkond, Hattula praostkond, Hämeenlinna praostkond, Raasepori idapraostkond, Raasepori läänepraostkond, Perniö praostkond, Vaasa alumine praostkond, Vaasan ülemine praostkond, Pietarsaari praostkond, Lapua praostkond, Kokkolan praostkond. 1938. aastal kuulusid Turu peapiiskopkonda: Toompraostkond, Mynämäe praostkond, Vehmaa praostkond, Rauma praostkond, Pori praostkond, Loima praostkond, Tyrvä praostkond, Ylä-Satakunna praostkond, Perniö praostkond, Ilmajoe praostkond, Lapua praostkond, Kauhava praostkond, Kokkola praostkond. 2022. aastal kuulusid Turu peapiiskopkonda: Toompraostkond, Nousiaineni praostkond, Paimi praostkond, Ala-Satakunna praostkond, Pori praostkond. == Turu (pea)piiskopid == === Turu katolikud piiskopid === {| class="wikitable" ! colspan=2|piiskop !ametiaeg !märkmed |- |[[File:Piispa Henrik ja Lalli.jpg|130px]] | [[Henrik (Uppsala piiskop)|Henrik]] | [[1134]]–[[1158]] |[[Uppsala piiskop]], legendaarne isik |- | |[[Rodolfus]] | 1202?–1209? | |- | |[[Folkvinus]] |1210?–1234? | |- | |[[Thomas (Uppsala piiskop)|Thomas]] |[[1234]]?–[[1245]] | |- |[[File:Seal of bishop bero of finland.gif|130px]] |[[Bero]] |[[1248]] või [[1249]]–[[1258]] | |- |[[File:Seal_of_Bishop_Ragvald_I_of_Finland.jpg|130px]] |[[Ragvald I]] |[[1258]]–[[1266]] | |- |[[File:Piispa Kettilin sinetti.jpg|130px]] |[[Catillus]] | [[1266]]–[[1286]] | |- |[[File:Seal_of_Bishop_Johan_I_of_Finland.jpg|130px]] |[[Johannes (Soome piiskop)|Johannes]] |[[1286]]–[[1290]] | |- |[[File:Seal_of_Bishop_Magnus_I_of_Turku.jpg|130px]] |[[Magnus I (Turu piiskop)|Magnus I]] ehk [[Maunu I]] |[[1291]]–[[1308]] | |- | |[[Ragvald II]] |[[1309]]–[[1321]] | |- |[[File:Seal_of_Bishop_Bengt_Gregoriusson_of_Finland.jpg|130px]] |[[Bengt Gregoriusson]] | [[1321]]–[[1338]] | |- |[[File:Biskop Hemmings sigill.jpg|130px]] |[[Hemming (Turu piiskop)|Hemming]] |[[1338]]–[[1366]] | |- | |[[Henricus Hartmann]] | [[1366]]–[[1367]] | |- | |[[Johannes II Petri]] |[[1367]]–[[1370]] | |- | |[[Johannes III Westfal]] | [[1370]]–[[1385]] | |- |[[File:Biskop Beros sigill.jpg|130px]] |[[Bero II Balk]]<ref>Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, Helsingfors. Förlagsaktiebolaget Söderström & C:o 1909, [https://runeberg.org/frfinl/0020.html s. 15]</ref> |[[1385]]–[[1412]] | |- |[[File:Magnus-Tawast-1933.jpg|130px]] |[[Magnus II Tavast]] |[[1412]]–[[1450]] | |- |[[File:Olaus Magni's seal.jpg|130px]] |[[Olof Magnusson]] |[[1450]]–[[1460]] | |- | |[[Konrad Bitz]] | [[1460]]–[[1489]] | |- | |[[Magnus Nicolai]] Särkilahtist |[[1489]]–[[1500]] |- |[[File:Seal_of_Bishop_Lars_Michelsson_Suurpää_of_Finland.jpg|130px]] |[[Laurentius Michaelis]] |[[1500]]–[[1506]] | |- |[[File:Coat_of_arms_of_Johannes_Olai.svg|130px]] |Johannes IV Olofsson | [[1506]]–[[1510]] | |- |[[File:Arvid Kurki's seal.jpg|130px]] |Arvid Kurck |[[1510]]–[[1522]] | |- | |[[Erik Svensson (Turu piiskop)|Erik Svensson]] |[[1523]]–[[1527]] | |- |[[File:Seal_of_Bishop_Martin_Skytte_of_Finland.jpg|130px]] |[[Martin Skytte]] |[[1528]]–[[1550]] | |} ===Turu luteriusu piiskopid=== {| class="wikitable" ! colspan=2|piiskop !ametiaeg |- |[[File:Mikael Agricola by Albert Edelfelt.jpg|130px]] | [[Mikael Agricola]] (umbes 1510 – 1557) |[[1554]]–[[1557]] |- | |[[Peter Folling]] (surn. 1565) | [[1558]]–[[1563]] |- |[[File:Paulus_juusten.jpg|130px]] |[[Paul Juusten|Paul Pedersson Juusten]] (ca 1516/1520 – 1575) |[[1563]]–[[1575]] |- | |Henricus Canuti (ca 1520 – 1595),<br/> Turu [[superintendent]], Turu [[toompraost]] |[[1578]]–[[1583]] |- | |[[Ericus Erici Sorolainen]] (1546–1625) | [[1583]]–[[1625]] |- |[[File:Isac Rothovius, copy by Lundberg.jpg|130px]] | [[Isaacus Rothovius]] (1572–1652) | [[1627]]–[[1652]] |- | |[[Aeschillus Petraeus]] (1593–1657)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU1/table Petraeus, Eskil (1593-1657)], akatemiasampo.fi</ref> |[[1652]]–[[1657]] |- |[[File:Johannes Terserus.jpg|130px]] |[[Johannes Elai Terserus]] (1605–1678)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU15/table Terserus, Jöns (1605-1678)], akatemiasampo.fi</ref> |[[1658]]–[[1664]] |- |[[File:Johannes Gezelius vanhempi.jpg|130px]] |[[Johannes Gezelius vanem]] (1615–1690) |[[1664]]–[[1690]] |- |[[File:Johannes Gezelius nuorempi.png|130px]] | [[Johannes Gezelius noorem]] (1647–1718) |[[1690]]–[[1718]] |- |[[File:Herman_Witte_(Johan_Henrik_Scheffel).jpg|130px]] |[[Herman Witte]] (1666–1728) |[[1721]]–[[1728]] |- | |[[Lars Tammelin]] (1669–1733)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3106/table Tammelin, Lars (1669-1733)], akatemiasampo.fi</ref> | [[1728]]–[[1733]] |- | |[[Jonas Fahlenius]] (1674–1748)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU521/table Fahlenius, Jonas (1674-1748)], akatemiasampo.fi</ref> |[[1734]]–[[1748]] |- |[[File:JohannesBrowallius.jpg|130px]] |[[Johan Browallius]] (1707–1755)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U670 Johan Browallius], (vaadatud 1.1.2026)</ref> | [[1748]]–[[1755]] |- |[[File:K F Mennander.jpg|130px]] |[[Karl Fredrik Mennander]] (1712–1786)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p5638/table Mennander, Karl Fredrik (1712-1786)], akatemiasampo.fi</ref> | [[1757]]–[[1775]] |- |[[File:Biskop Jakob Haartman.jpg|130px]] |[[Jakob Haartman]] (1717–1788)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p5647/table Haartman, Jakob (1717-1788)], akatemiasampo.fi</ref> |[[1776]]–[[1788]] |- |[[File:Jakob Gadolin.jpg|130px]] |[[Jakob Gadolin]] (1719–1802)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p6251/table Gadolin, Jakob (1719-1802)], akatemiasampo.fi</ref> | [[1788]]–[[1802]] |- |[[File:Jacob Tengström.jpg|130px]] |[[Jakob Tengström]] (1755–1832)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p9006/table Tengström, Jakob (1755-)], akatemiasampo.fi</ref> |[[1803]]–[[1817]] |} ===Turu luteriusu peapiiskopid=== [[File:Coat of arms of the Archbishop of Turku and Finland.svg|thumb|upright=0.65|Turu ja Soome peapiiskopi vapp]] [[File:Turun piispan vaakuna.svg|thumb|upright=0.65|Turu piiskopi vapp]] {| class="wikitable" ! colspan=2|peapiiskop !ametiaeg |- |[[File:Jacob Tengström.jpg|130px]] |[[Jakob Tengström]] (1755–1832) | [[1817]]–[[1832]] |- |[[File:Erik Gabriel Melartin.jpg|130px]] |[[Erik Gabriel Melartin]] (1780–1847) |[[1833]]–[[1847]] |- |[[File:Edvard Bergenheim1.JPG|130px]] | [[Edvard Bergenheim]] (1798–1884) |[[1850]]–[[1884]] |- |[[File:Torsten Thure Renvall.png|130px]] |[[Torsten Thure Renvall]] (1817–1898) |[[1884]]–[[1898]] |- |[[File:Gustaf Johansson (1844–1930), verkade som Finlands ärkebiskop 1899–1930.jpg|130px]] |[[Gustaf Johansson]] (1844–1930) | [[1899]]–[[1930]] |- |[[File:Helsingin yliopiston käytännöllisen teologian professori, teologian tohtori Lauri Ingman.jpg|130px]] |[[Lauri Ingman]] (1868–1934) | [[1930]]–[[1934]] |- |[[File:Erkki Kaila.jpg|130px]] |[[Erkki Kaila]] (1867–1944) | [[1935]]–[[1944]] |- |[[File:Aleksi Lehtonen.JPG|130px]] |[[Aleksi Lehtonen]] (1891–1951) | [[1945]]–[[1951]] |- |[[File:Ilmari Salomies.jpg|130px]] |[[Ilmari Salomies]] (1893–1973) |[[1951]]–[[1964]] |- |[[File:119 Martti Simojoki.jpg|130px]] | [[Martti Simojoki]] (1908–1999) | [[1964]]–[[1978]] |- |[[File:Voorzitter Juva, Bestanddeelnr 928-1087.jpg|130px]] |[[Mikko Juva]] (1918–2004) | [[1978]]–[[1982]] |- |[[File:Haastattelu.jpg|130px]] |[[John Vikström]] (sünd. 1931) | [[1982]]–[[1998]] |- |[[File:Jukka Paarma 2015.jpg|130px]] |[[Jukka Paarma]] (sünd. 1942) | [[1998]]–[[2010]] |- |[[File:Arkkipiispa Kari Mäkinen.jpg|130px]] | [[Kari Mäkinen]] (sünd. 1955) |[[2010]]–[[2018]] |- |[[File:Espoon hiippakunnan piispa Tapio Luoma.jpg|130px]] | [[Tapio Luoma]] (sünd. 1962) | [[2018]]– |} ===Turu luteriusu piiskopid=== {| class="wikitable" ! colspan=2|piiskop !ametiaeg !märkmed |- |[[File:Ilkka Kantola.jpg|130px]] | [[Ilkka Kantola]] | [[1998]]–[[2006]] | |- |[[File:Arkkipiispa Kari Mäkinen.jpg|130px]] | [[Kari Mäkinen ]] | [[2006]]–[[2010]] |peapiiskop 2010–2018 |- |[[File:Turun arkkihiippakunnan piispa Kaarlo Kalliala.jpg|130px]] | [[Kaarlo Kalliala ]] | [[2011]]–[[2021]] | |- | | [[Mari Leppänen ]] | [[2021]]– | |- |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Turu]] [[Kategooria:Turu ajalugu]] [[Kategooria:Soome Evangeelne Luterlik Kirik]] [[Kategooria:Kristlus Rootsis]] gqm7aqoi62n283vnd0yp46vwo3gfu5v In memoriam 2026 0 706690 7257451 7257101 2026-10-22T21:42:58Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7257451 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89) * 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93) * 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) *[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85) * 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) *[[21. oktoober]] – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71) * 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[22. oktoober]] – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69) [[Kategooria:2026]] lyte06xrj501au5my7e5hpvd1likvvt 7257490 7257451 2026-10-23T05:30:56Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7257490 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89) * 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93) * 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) *[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85) * 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) *[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) * 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71) * 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[22. oktoober]] – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69) [[Kategooria:2026]] fxu0hauuo8lxysk0148ihpyqghvvd0j 7257606 7257490 2026-10-23T10:06:40Z Avjoska 1538 /* Oktoober */ 7257606 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89) * 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93) * 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) *[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85) * 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) *[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) * 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71) * 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[22. oktoober]] – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69) * 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63) [[Kategooria:2026]] 2fm5jtanjj6h3kdlempj4ypkhhrtb19 Põhja-Ingerimaa praostkond 0 706696 7257400 7253036 2026-10-22T17:56:14Z NOSSER 8097 /* Toksova */ 7257400 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Põhja-Ingerimaa praostkond''' ehk '''Schlüsselburgi praostkond''' oli [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|VELK Peterburi konsistooriumiringkonna]] [[praostkond]] Venemaa keisririigi [[Peterburi kubermang]]us [[Karjala kannas]]el, [[Ingerimaa]]l Peterburi linnast põhjas. == Praostkonna kogudused ja kirikud == [[Fail:Jarvisaari1910.jpg|pisi|püsti|Järvisaari kirik (1910)]] === Põhja-Ingerimaa praostid === *1648–1652 Erlandus Jonæ Hiaerne (1596–1654) [[Nöteborg]]i rootsi, soome ja saksa koguduse kirikuõpetaja, ning Nöteborgi piirkonna praost<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref>, *1698–1703, Anders Ahlgren (1656-1714), Põhja-Ingeri praost ja Lempaala pastor *1801 Petter Åkerstedt (1755-1807), Põhja-Ingeri praost ja Lempaala kirikuhärra *1802–1810, Mikael Toppelius (1751–1810), Põhja-Ingerimaa praost ja Toksova pastor *1820–1856, Erik Vilhelm Skotte (1774–1856), Põhja-Ingerimaa praost ja Toksova pastor *1848–1849, Johan Merselius (1801–1849), Põhja-Ingerimaa praost ja Vuole pastor *1856–1872, [[Israel Sonny]] (1806–1872), Põhja-Ingerimaa praost ja Keltto ja Rääpyvä pastor *1872–1874, Johann Ahlström (1811–1894), Põhja-Ingerimaa praost ja Toksova pastor * 1874–1877, Fredrik Peronius (1808–1877), Põhja-Ingeri praost ja Lempaala kirikuhärra *1878–1894, Vilhelm Viktor Peronius (1822–1894), Põhja-Ingerimaa praost ja Vuole pastor === Valkeasaari–Siestarjoki === [[Fail:Valkeasaari1.jpg|pisi|[[Valkeasaari Peeter-Pauli kirik]], 1910]][[Fail:Siestaryoki1911.jpg|pisi|Siestarjoki kirik (1911)]] *[[Beloostrov|Valkeasaari]] {{ill|ru|Valkeasaari Peeter-Pauli kirik|Церковь Петра и Павла (Белоостров)|Peeter-Pauli kirik}} ja [[Valkeasaari kihelkond|Valkeasaari kihelkonna]]kogudus ning *[[Sestroretsk|Siestarjoki]] {{ill|ru|Siestarjoki Nikolause kirik|Церковь Святого Николая (Сестрорецк)|Nikolause kirik}} ja kogudus, Beloostrovi postijaama juures, [[Viiburi postimaantee]]l [[Peterburi maakond|Peterburi maakonnas]], Kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v5385256729434338480/table Valkeasaaren kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0099.html s. 89]</ref>: *1730–1740 Bogislaus Hornborg (1708–1764)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5518 Hornborg, Bogislaus (1708-1764)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1741–1756 Johan Forstein (1708–1756)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5520 Forstein, Johan (1708-1756)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1757–1762 Johan Welckman (1727–1772)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7390 Welckman, Johan (1727-1772)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1762? Henrik Argillander (1731–1791)<ref name="argillande">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7582 Argillander, Henrik (1731-1791)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1762?–1763 Henrik Carviander (1723–1764)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6928 Carviander, Henrik (1723-1764)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, * 1764–1776 Henrik Forsander (1727–1786)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7501 Forsander, Henrik (1727-1786)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1776–1788 Israel Gumberg (1744–1788)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8219 Gumberg, Israel (1744-1788)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1788–1791 Mikael Toppelius (1751–1810)<ref name="toppelius">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8882 Toppelius, Mikael (1751-1810)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1791–1816 Jakob Fredrik Landzett/Landzert (1752–1816)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9158 Landzert, Jakob Fredrik (1752-1816)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1817–1837 Paul Konstantin Landzert (1797–1837)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=12904 Landzert, Paul Konstantin (1797-1837)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1837–1868 Konstantin Schroeder (1808–1868)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14287 Schroeder, Konstantin (1808-1868)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1868–1876 Anders August Kranck (1829–1876)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16855 Kranck, Anders August (1829-1876)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1877–1905 Alexander Wilhelm Forstadius (1832–1905)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=17671 Forstadius, Alexander Wilhelm (1832-1905)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, * 1906–1918 Alfred Alexander Forstadius (1873–1926)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=24611 Forstadius, Alfred Alexander (1873-1926)], (vaadatud 6.1.2026)</ref> Valkeasaari–Siestarjoki pastor, *1928–1932 Johannes Vaasseli (Vassel) (1882–1961)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=685 ВААССЕЛИ (ВАССЕЛЬ) Юхана (Иван) Симонович], www.inkeri.ru</ref>, Valkeasaari kirikuõpetaja === Lempaala === [[Fail:Lempaalankirkko.jpg|pisi|püsti|Lempaala kirik (1911)]] *[[Lempaala kihelkond|Lempaala kihelkonna]] kogudus ja {{ill|ru|Lempala Henriku kirik|Церковь Святого Генриха (Лемболово)}} [[Lembala]]s (vene ''Lembolovo''), Drjanišnikovi postijaama juures, [[Priozjorsk]]i [[Käkisalmi postimaantee]]l [[Peterburi maakond|Peterburi maakonnas]] Kogudusevaimulikud<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v7321048249864896706/table Lempaalan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0099.html s. 89]-90</ref>: *~1615–1623, Jacobi Ericus (surn. ~1623<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=188&ocr=true s. 182], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Lempaala kirikuhärra<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=124&ocr=true s. 118], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, * 1623–1640, Laurentius Jonse Ulwichius (surn. ~1640), Lempaala kirikuhärra, *1641–1661 Thomas Petri (surn. ~1661), Lempaala kirikuhärra [[Nyeni praostkond|Nyeni praostkonnas]], *1661– Henricus Dionysii (surn. ~1686<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=210&ocr=true s. 204], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Lempaala kirikuhärra, *1683–1686 Sigfrid Kostianus (surn. 1686)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U292 Kostianus, Sigfrid (-1686)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, *1687, Carl Pomoelius, Lempaala kirikuhärra, *1695–1703 Anders Ahlgren (1656–1714)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2758 Ahlgren, Anders (1656-1714)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=150&ocr=true s. 144], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Lempaala kirikuhärra ja praost 1698–1703 *1714–1723 Matias Bromerus/Avenarius (1656–1736)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2527 Avenarius, Matias (1656-1736)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, * 1743–1761 Henrik Johan Moberg (1718–1761)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6297 Moberg, Henrik Johan (1718-1761)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, * 1762–1791 Henrik Argillander (1731–1791)<ref name="argillande" />, Lempaala [[kirikuhärra]], *1792–1807 Petter Åkerstedt (1755-1807)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9218 Åkerstedt, Petter (1755-1807)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra ja Põhja-Ingeri praost 1801 * 1808–1822 Anders Johan Melartopaeus (1781–1830)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11660 Melartopaeus, Anders Johan (1781-1830)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, *1823 Johan Grönlund (1780–1823)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11524 Grönlund, Johan (1780-1823)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, *1825/1828–1838 Karl Vilhelm Sirén (1795–1866)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=12978 Sirén, Karl Vilhelm (1795-1866)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, * 1841–1877 Fredrik Peronius (1808–1877)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14286 Peronius, Fredrik Efraim (1808-1877)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra ja Põhja-Ingeri praost 1874–1877 *1924–1925 Iisakki Virranen (Virronen) (1875–1937)<ref name="virranen-v">[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=1383 Virranen (Virronen) Iisakki (Isaak), 27.09.1875-15.11.1937], www.inkeri.ru</ref>, Lempaala kirikuõpetaja *1927–1930 Aatami (Adam) Kuortti (Kutter) (1903–1997)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=4266 КУОРТИ (КУТТЕР) Аатами (Адам) Абрамович], www.inkeri.ru</ref>, Lempaala kirikuõpetaja *1930–1931 Henrikki Töyli (1875–193.)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10945 Töyli Henrikki, 1875 – 1930 -luvun lopulla.], www.inkeri.ru</ref>, Lempaala kirikuõpetaja *1931–1932 Samuli Halttunen (1884–1937)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=11986 ХАЛТУНЕН Самули (Самуил) Адамович], www.inkeri.ru</ref>, Lempaala [[kirikuõpetaja]] === Vuole === [[Fail:Vuolenkirkko.jpg|pisi|Vuole Johannese kirik (1911)]][[Fail:Miikkulaisen kirkko.jpg|pisi|Miikkulaineni Miikaeli kirik (1911)]] *[[Vuole kihelkond|Vuole kihelkonna]] {{ill|ru|Vuole Johannese kirik|Кирха Святого Иоанна в Вуолах}} [[Vuole]]s ja kogudus, [[Beloostrovi raudteejaam]]a juures, [[Peterburi–Viiburi raudtee]]l. *[[Miikkulaineni kihelkond|Miikkulaineni kihelkonna]] {{ill|ru|Ylä-Miikkulaineni Miikaeli kabel|Кирха Святого Михаила в Никулясах|Miikaeli kabel}} [[Ylä-Miikkulainen]]is) [[Schlüsselburgi maakond|Schlüsselburgi maakonnas]] Kogudusevaimulikud:<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1131896479086090155/table Vuolen kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref> * 1709–1722 Henrik Paulinus/ Paulius (surn. 1725)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U467 Paulinus, Henrik (-1725)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Vuole pastor, *1722–1741 Samuel Vaslin, Vuole pastor, * 1741–1787 Georg Avenarius (1709–1787)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5928 Georg Avenarius (1709–1787)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Vuole pastor, *1779–1816 Alexander Avenarius, Vuole pastor, * 1817–1837 Georg Avenarius (1784–1837)<ref name="bbld-gnd12">{{BBLD|GND121706365X|Avenarius, Georg (1784-1837)}}</ref> Vuole pastor, * 1837–1849 Johan Merselius (1801–1849)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13713 Johan Merselius (1801–1849)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Vuole pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1848–1849, * 1850–1854 [[Peter Gustav Avenarius]] (1794–1854)<ref>{{BBLD|GND1217158693|Avenarius, Peter Gustav (1794-1854)}}</ref> Vuole pastor, * 1855–1894 Vilhelm Viktor Peronius (1822–1894)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16136 Peronius, Vilhelm Viktor (1822-1894)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Vuole pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1878–1894 *1890–1919 Wilhelm Theodor Peronius (1862–1932), Vuole pastor, *1921 [[Felix Fridolf Relander]] (1864–1925), Vuole pastor ja piiskop *1922–1924 [[Pekka Bister]] (1874–1942) *1926–1927 Iisakki Virranen (Virronen) (1875–1937)<ref name="virranen-v" /> Vuole kirikuõpetaja === Toksova === [[Fail:Toksova1911.jpg|pisi|püsti|Toksova kirik (1911)]] * [[Toksova kihelkond|Toksova kihelkonna]] kogudus ja [[Toksova Peeter-Pauli kirik|Peeter-Pauli kirik]] [[Toksovo|Toksova]]s, abikirik [[Haapakangase kihelkond|Haapakangase kihelkonna]] {{ill|ru|Jukinkylä kirik|Кирха в Юкках}} ja kogudus, [[Peterburi maakond|Peterburi]] ja [[Schlüsselburgi maakond]]ades Kogudusevaimulikud<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v4618095405527318554/table Toksovan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=143&ocr=true s. 137]-138</ref>: *~1619 Thomas Erici, Toksova ja [[Keltto kihelkond|Keltto]] kihelkonna kogudusepastor, *1634–1656 Jacobus Olai Kexholmensis (surn. 1660<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=221&ocr=true s. 215], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Toksova ja Keltto pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U185 Jakob Kexholmensis (Jacobus Olai, Toksovan kirkkoherra, † 1660)], (vaadatud 27.9.2026)</ref>, * 1661–1665 Johan Aridlander (surn. 1665)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=156&ocr=true s. 150], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U134 Aridlander, Johan], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Korpiselkä<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0098.html s. 88]-89</ref> (Toksova) pastor, *1671–1678 Thomas/Thomas S. Buschius<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (surn. ~1679), Toksova pastor, *~1679 Laurentius Lechlin (surn. 1695), Toksova pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U418 Lars Lechlin (Laurentius, Toksovan kirkkoherra, † 1695)], (vaadatud 27.9.2026)</ref>, *1697–1703 Henricus Lechlin (~1657–1735)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2530 Henrik Lechlin], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Toksova pastor, * 172..–1726 Jakob Limatius (surn. 1726)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3450 Limatius, Jakob (-1726)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, * 1733–1746 Adam Hultanus (surn. 1746)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5699 Hultanus, Adam], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, * 1747–1781 Henrik Sartelius (1710–1783)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6501 Sartelius, Henrik (1710-1783)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, * 1787–1791 Aron Molander (1734–1791)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7930 Molander, Aron (1734-1791)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, *1793–1810 Mikael Toppelius (1751–1810)<ref name="toppelius" /> Toksova pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1802–1810 * 1813–1856 [[Erik Vilhelm Skotte]] (1774–1856)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10533 Skotte, Erik Vilhelm (1774-1856)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1820–1856, * 1857–1894 [[Johann Ahlström]] (1811–1894)<ref name="ahlstrom-j">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=15164 Ahlström, Johan Erik (1811-1894)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, 1872–1873 Keltto pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1872–1874 *1899– [[Felix Fridolf Relander]] (1864–1925)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=21495 Relander, Felix Fridolf (1864-1925)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor *1923–1928 Joosef Myhkyrä (1857–1933)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=6516 Myhkyrä Joosef, 1857-17.09.1933], www.inkeri.ru</ref> Toksova, Valkeasaari, Haapakangase<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=19511 МЮХКЮРЯ Йозеппи (Joseppi Myhkyrä)], www.inkeri.ru</ref> kirikuõpetaja kt. === Keltto–Rääpyvä === [[Fail:Keltto1912.jpg|pisi|Keltto Jüri kirik (1912)]] [[Fail:Raapyvankirkko.jpg|pisi|püsti|Rääpyvä kirik (1911)]] *[[Keltto kihelkond|Keltto kihelkonna]] kogudus ja {{ill|ru|Keltto Jüri kirik|Церковь Святого Георгия (Колтуши)}} [[Keltto]]s/Koltušis, *[[Rääpyvä kihelkond|Rääpyvä kihelkonna]] kogudus {{ill|ru|Rjabovo Regina kirik|Церковь Святой Регины|Regina kirik}} [[Rjabovo (Tosno rajoon)|Rjabovo]] juures, [[Schlüsselburgi maakond|Schlüsselburgi maakon]]nas Kogudusevaimulikud<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]</ref><ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v3347988827377492624/table Kelton kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v6330471876412911372/table Rääpyvän kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref>: *1628 Thomas Erici, Keltto pastor; *1641–1646 Jacobus Olai Kexholmensis, Keltto pastor; *1649–1656 Henricus (Hendrich)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=210&ocr=true s. 204], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (surn. ~1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=120&ocr=true s. 114], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Keltto pastor; * 1661 Anders (Andreas Johannis) Limatius (surn. 1694)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U135 Anders Limatius], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * 1697/1698–1699 Johan (Johannes) Limatius (surn. 1699)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2534 Johan Limatius], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * 1701–1702 Gabriel Ritz (surn. 1719)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3683 Ritz, Gabriel (-1719)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * –1769 Matias Ahrman (1716–1769)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6697 Matias Ahrman], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * 1769–1774 David Wattolin (1718–1774)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6604 Wattolin, David (1718-1774)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * 1791/1793–1795 Karl Hägerman (1764–1795)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9860 Hägerman, Karl (1764-1795)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Kelto ja Rääpyvä pastor; * 1795–1810 Johan Jakob Söderbohm (1768–1810)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10620 Söderbohm, Johan Jakob (1768-1810)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Keltto pastor, * 1811–1817 Georg Avenarius (1784–1837)<ref name="bbld-gnd12" /> Keltto pastor, * 1816 Adolf Fredrik Hornborg (1787–1844)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p11879/table Hornborg, Adolf Fredrik (1787-1844)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto ja Rääpyvä pastor; * 1818 Georg Daniel Salomon Lundberg (1784–1837)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11654 Lundberg, Georg Daniel Salomon (1784-1837)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto ja Rääpyvä pastor; * 1837– [[Israel Sonny]] (1806–1872)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU1058/table Israel Sonny], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto ja Rääpyvä pastor, Põhja-Ingerimaa praost 1856–1872; * 1848–1860 [[Karl Johan Cederblad]] (1805–1871)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p14243/table Cederblad, Karl Johan (1805-1871)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; *1872–1873 [[Johann Ahlström]] (1811–1894)<ref name="ahlstrom-j" /> Keltto pastor, Toksova pastor 1857–1894 ja Põhja-Ingerimaa praost 1872–1874 * 1873–1892 [[Johan Wilhelm Murman]] (1830–1892)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17034 Murman, Johan Vilhelm (1830-1892)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto ja Rääpyvä pastor, * 1909–1913 Abel Fabian Räisänen/Raunio (1870–1933)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=24156 Räisänen (→ Raunio), Abel Fabian (1870-1933)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Rääpyvä pastor. === Markkova–Järvisaari === [[Fail:Markkova3.jpg|pisi|püsti|Markkova Johannese kirik (ca 1900)]] *[[Markkova kihelkond|Markkova kihelkonna]] {{ill|ru|Markkova Ristija Johannese kirik|Кирха Святого Иоанна Крестителя в Маркове|Johannese kirik}} ja kogudus ning *[[Järvisaari kihelkond|Järvisaari kihelkonna]] {{ill|ru|Järvisaari Jakobi kirik|Кирха Святого Иакова в Шапках|Jakobi kirik}} ja kogudus, Šeldihe postijaama juures, [[Schlüsselburg]]i lähedal, [[Schlüsselburgi maakond|Schlüsselburgi maakonnas]]. Kogudusevaimulikud:<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v3236598566453658927/table Markkovan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2845797855599267774/table Järvisaaren kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref name="s-88">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0098.html s. 88]</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=119&ocr=true s. 113], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>: *1638–1646 Michael Laurentii, Järvisaari pastor, *..1639–1675/1676 Johannes Henrici Porthan, Loppi<ref name="s-88" /> (Markkova) pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=125&ocr=true s. 119], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1646 Christiernus Georgii (surn. 1651), Järvisaari pastor, *1654–1656 Matthias Nicolai Wäldtt, Järvisaari pastor, *1663/1664–1693 Brynolphus Arvidi Govinius (surn. 1693<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=205&ocr=true s. 199], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Järvisaari pastor, *1677 Thomas Andreae Bottniensis (surn. ~1700), Loppi pastor *1693 Hans Claesson Wäger, (surn. 1698), Järvisaari pastor, *1698–1704 Edvardus Johannis Nybäck, Järvisaari pastor, *~1700–1701 Jacob Limatius, Loppi pastor *1701–1703 Bernhardus Schnettler, Loppi pastor * Anders Rilander (surn. 1740)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3744 Rilander, Anders (-1740))], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova/ Järvisaari pastor; * 1741–1753 Erik Mylander (surn. 1753)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U1246 Reckman, Matias (-1753))], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova ja Järvisaari pastor, * 1756–1774 Erik Mylander (surn. 1774)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5989 Mylander, Erik (-1774))], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova pastor, * 1775–1806 Matias Wahlstedt (Wackalin) (1730–1806)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7716 Wahlstedt, Matias (1730-1806))], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova pastor, * 1807–1830 Matias Andersin (1774–1830)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10488 Andersin, Matias (1774-1830)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova pastor, * 1832–1833 Otto Vilhelm Mohell (1801–1833)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13071 Mohell, Otto Vilhelm (1801-1833)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova ja Järvisaari pastor, * 1848–1855 Karl Wilhelm Coriander (1817–1856), Markkova ja Järvisaari pastor, * 1856 [[Johann Ludwig Nicolaus Groundström]] (1827–1879)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16272 Johan Ludvig Nikolaus Groundstroem (1827-1879)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova ja Järvisaari pastor; *1868–1873 Johan Albert Tengén (1828–1891)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16273 Tengén, Johan Albert (1828-1891)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova ja Järvisaari pastor, *1873–1874 Nikolai Vilhelm Sonny (1847–1933), Markkova ja Järvisaari pastor, * 1894, Matti Jaatinen (1849–1912)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=19839 Jaatinen, Matti (1849-1912)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova pastor *1923–1932 Erkki Hutter (1898–1963)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=12809 ХУТТЕР (ГУТТЕР; ЭУТТЕРИ) Эркки Семенович]</ref> Markkova pastori kt. == Vaata ka == * [[Ida-Ingerimaa praostkond]], [[Lääne-Ingerimaa praostkond]] *[[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00110|seite 78}}–89 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0140.html s. 130 ''Schlusselburgs prosteri.''] == Välislingid == *[http://petergen.com/bovkalo/mar/luthd.html Репрессированные священнослужители Петербургского округа], Санкт-Петербургский мартиролог духовенства и мирян, www.petergen.com [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Peterburi maakond]] [[Kategooria:Schlüsselburgi maakond]] 2doinq6b351xivdvqso4lr74h1bl4cq 7257408 7257400 2026-10-22T18:12:33Z NOSSER 8097 /* Lempaala */ 7257408 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Põhja-Ingerimaa praostkond''' ehk '''Schlüsselburgi praostkond''' oli [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|VELK Peterburi konsistooriumiringkonna]] [[praostkond]] Venemaa keisririigi [[Peterburi kubermang]]us [[Karjala kannas]]el, [[Ingerimaa]]l Peterburi linnast põhjas. == Praostkonna kogudused ja kirikud == [[Fail:Jarvisaari1910.jpg|pisi|püsti|Järvisaari kirik (1910)]] === Põhja-Ingerimaa praostid === *1648–1652 Erlandus Jonæ Hiaerne (1596–1654) [[Nöteborg]]i rootsi, soome ja saksa koguduse kirikuõpetaja, ning Nöteborgi piirkonna praost<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref>, *1698–1703, Anders Ahlgren (1656-1714), Põhja-Ingeri praost ja Lempaala pastor *1801 Petter Åkerstedt (1755-1807), Põhja-Ingeri praost ja Lempaala kirikuhärra *1802–1810, Mikael Toppelius (1751–1810), Põhja-Ingerimaa praost ja Toksova pastor *1820–1856, Erik Vilhelm Skotte (1774–1856), Põhja-Ingerimaa praost ja Toksova pastor *1848–1849, Johan Merselius (1801–1849), Põhja-Ingerimaa praost ja Vuole pastor *1856–1872, [[Israel Sonny]] (1806–1872), Põhja-Ingerimaa praost ja Keltto ja Rääpyvä pastor *1872–1874, Johann Ahlström (1811–1894), Põhja-Ingerimaa praost ja Toksova pastor * 1874–1877, Fredrik Peronius (1808–1877), Põhja-Ingeri praost ja Lempaala kirikuhärra *1878–1894, Vilhelm Viktor Peronius (1822–1894), Põhja-Ingerimaa praost ja Vuole pastor === Valkeasaari–Siestarjoki === [[Fail:Valkeasaari1.jpg|pisi|[[Valkeasaari Peeter-Pauli kirik]], 1910]][[Fail:Siestaryoki1911.jpg|pisi|Siestarjoki kirik (1911)]] *[[Beloostrov|Valkeasaari]] {{ill|ru|Valkeasaari Peeter-Pauli kirik|Церковь Петра и Павла (Белоостров)|Peeter-Pauli kirik}} ja [[Valkeasaari kihelkond|Valkeasaari kihelkonna]]kogudus ning *[[Sestroretsk|Siestarjoki]] {{ill|ru|Siestarjoki Nikolause kirik|Церковь Святого Николая (Сестрорецк)|Nikolause kirik}} ja kogudus, Beloostrovi postijaama juures, [[Viiburi postimaantee]]l [[Peterburi maakond|Peterburi maakonnas]], Kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v5385256729434338480/table Valkeasaaren kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0099.html s. 89]</ref>: *1730–1740 Bogislaus Hornborg (1708–1764)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5518 Hornborg, Bogislaus (1708-1764)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1741–1756 Johan Forstein (1708–1756)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5520 Forstein, Johan (1708-1756)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1757–1762 Johan Welckman (1727–1772)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7390 Welckman, Johan (1727-1772)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1762? Henrik Argillander (1731–1791)<ref name="argillande">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7582 Argillander, Henrik (1731-1791)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1762?–1763 Henrik Carviander (1723–1764)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6928 Carviander, Henrik (1723-1764)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, * 1764–1776 Henrik Forsander (1727–1786)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7501 Forsander, Henrik (1727-1786)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1776–1788 Israel Gumberg (1744–1788)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8219 Gumberg, Israel (1744-1788)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1788–1791 Mikael Toppelius (1751–1810)<ref name="toppelius">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8882 Toppelius, Mikael (1751-1810)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1791–1816 Jakob Fredrik Landzett/Landzert (1752–1816)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9158 Landzert, Jakob Fredrik (1752-1816)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1817–1837 Paul Konstantin Landzert (1797–1837)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=12904 Landzert, Paul Konstantin (1797-1837)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1837–1868 Konstantin Schroeder (1808–1868)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14287 Schroeder, Konstantin (1808-1868)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1868–1876 Anders August Kranck (1829–1876)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16855 Kranck, Anders August (1829-1876)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Valkeasaari pastor, *1877–1905 Alexander Wilhelm Forstadius (1832–1905)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=17671 Forstadius, Alexander Wilhelm (1832-1905)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, * 1906–1918 Alfred Alexander Forstadius (1873–1926)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=24611 Forstadius, Alfred Alexander (1873-1926)], (vaadatud 6.1.2026)</ref> Valkeasaari–Siestarjoki pastor, *1928–1932 Johannes Vaasseli (Vassel) (1882–1961)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=685 ВААССЕЛИ (ВАССЕЛЬ) Юхана (Иван) Симонович], www.inkeri.ru</ref>, Valkeasaari kirikuõpetaja === Lempaala === [[Fail:Lempaalankirkko.jpg|pisi|püsti|Lempaala kirik (1911)]] *[[Lempaala kihelkond|Lempaala kihelkonna]] kogudus ja {{ill|ru|Lempala Henriku kirik|Церковь Святого Генриха (Лемболово)}} [[Lembala]]s (vene ''Lembolovo''), Drjanišnikovi postijaama juures, [[Priozjorsk]]i [[Käkisalmi postimaantee]]l [[Peterburi maakond|Peterburi maakonnas]] Kogudusevaimulikud<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v7321048249864896706/table Lempaalan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0099.html s. 89]-90</ref>: *~1615–1623, Jacobi Ericus (surn. ~1623<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=188&ocr=true s. 182], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Lempaala kirikuhärra<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=124&ocr=true s. 118], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, * 1623–1640, Laurentius Jonse Ulwichius (surn. ~1640), Lempaala kirikuhärra, *1641–1661 Thomas Petri (surn. ~1661), Lempaala kirikuhärra [[Nyeni praostkond|Nyeni praostkonnas]], *1661– Henricus Dionysii (surn. ~1686<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=210&ocr=true s. 204], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Lempaala kirikuhärra, *1683–1686 Sigfrid Kostianus (surn. 1686)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U292 Kostianus, Sigfrid (-1686)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=223&ocr=true s. 217], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Lempaala kirikuhärra, *1687, Carl Pomoelius, Lempaala kirikuhärra, *1695–1703 Anders Ahlgren (1656–1714)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2758 Ahlgren, Anders (1656-1714)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=150&ocr=true s. 144], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Lempaala kirikuhärra ja praost 1698–1703 *1714–1723 Matias Bromerus/Avenarius (1656–1736)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2527 Avenarius, Matias (1656-1736)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, * 1743–1761 Henrik Johan Moberg (1718–1761)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6297 Moberg, Henrik Johan (1718-1761)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, * 1762–1791 Henrik Argillander (1731–1791)<ref name="argillande" />, Lempaala [[kirikuhärra]], *1792–1807 Petter Åkerstedt (1755-1807)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9218 Åkerstedt, Petter (1755-1807)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra ja Põhja-Ingeri praost 1801 * 1808–1822 Anders Johan Melartopaeus (1781–1830)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11660 Melartopaeus, Anders Johan (1781-1830)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, *1823 Johan Grönlund (1780–1823)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11524 Grönlund, Johan (1780-1823)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, *1825/1828–1838 Karl Vilhelm Sirén (1795–1866)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=12978 Sirén, Karl Vilhelm (1795-1866)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra, * 1841–1877 Fredrik Peronius (1808–1877)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14286 Peronius, Fredrik Efraim (1808-1877)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Lempaala kirikuhärra ja Põhja-Ingeri praost 1874–1877 *1924–1925 Iisakki Virranen (Virronen) (1875–1937)<ref name="virranen-v">[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=1383 Virranen (Virronen) Iisakki (Isaak), 27.09.1875-15.11.1937], www.inkeri.ru</ref>, Lempaala kirikuõpetaja *1927–1930 Aatami (Adam) Kuortti (Kutter) (1903–1997)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=4266 КУОРТИ (КУТТЕР) Аатами (Адам) Абрамович], www.inkeri.ru</ref>, Lempaala kirikuõpetaja *1930–1931 Henrikki Töyli (1875–193.)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10945 Töyli Henrikki, 1875 – 1930 -luvun lopulla.], www.inkeri.ru</ref>, Lempaala kirikuõpetaja *1931–1932 Samuli Halttunen (1884–1937)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=11986 ХАЛТУНЕН Самули (Самуил) Адамович], www.inkeri.ru</ref>, Lempaala [[kirikuõpetaja]] === Vuole === [[Fail:Vuolenkirkko.jpg|pisi|Vuole Johannese kirik (1911)]][[Fail:Miikkulaisen kirkko.jpg|pisi|Miikkulaineni Miikaeli kirik (1911)]] *[[Vuole kihelkond|Vuole kihelkonna]] {{ill|ru|Vuole Johannese kirik|Кирха Святого Иоанна в Вуолах}} [[Vuole]]s ja kogudus, [[Beloostrovi raudteejaam]]a juures, [[Peterburi–Viiburi raudtee]]l. *[[Miikkulaineni kihelkond|Miikkulaineni kihelkonna]] {{ill|ru|Ylä-Miikkulaineni Miikaeli kabel|Кирха Святого Михаила в Никулясах|Miikaeli kabel}} [[Ylä-Miikkulainen]]is) [[Schlüsselburgi maakond|Schlüsselburgi maakonnas]] Kogudusevaimulikud:<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1131896479086090155/table Vuolen kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref> * 1709–1722 Henrik Paulinus/ Paulius (surn. 1725)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U467 Paulinus, Henrik (-1725)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Vuole pastor, *1722–1741 Samuel Vaslin, Vuole pastor, * 1741–1787 Georg Avenarius (1709–1787)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5928 Georg Avenarius (1709–1787)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Vuole pastor, *1779–1816 Alexander Avenarius, Vuole pastor, * 1817–1837 Georg Avenarius (1784–1837)<ref name="bbld-gnd12">{{BBLD|GND121706365X|Avenarius, Georg (1784-1837)}}</ref> Vuole pastor, * 1837–1849 Johan Merselius (1801–1849)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13713 Johan Merselius (1801–1849)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Vuole pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1848–1849, * 1850–1854 [[Peter Gustav Avenarius]] (1794–1854)<ref>{{BBLD|GND1217158693|Avenarius, Peter Gustav (1794-1854)}}</ref> Vuole pastor, * 1855–1894 Vilhelm Viktor Peronius (1822–1894)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16136 Peronius, Vilhelm Viktor (1822-1894)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Vuole pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1878–1894 *1890–1919 Wilhelm Theodor Peronius (1862–1932), Vuole pastor, *1921 [[Felix Fridolf Relander]] (1864–1925), Vuole pastor ja piiskop *1922–1924 [[Pekka Bister]] (1874–1942) *1926–1927 Iisakki Virranen (Virronen) (1875–1937)<ref name="virranen-v" /> Vuole kirikuõpetaja === Toksova === [[Fail:Toksova1911.jpg|pisi|püsti|Toksova kirik (1911)]] * [[Toksova kihelkond|Toksova kihelkonna]] kogudus ja [[Toksova Peeter-Pauli kirik|Peeter-Pauli kirik]] [[Toksovo|Toksova]]s, abikirik [[Haapakangase kihelkond|Haapakangase kihelkonna]] {{ill|ru|Jukinkylä kirik|Кирха в Юкках}} ja kogudus, [[Peterburi maakond|Peterburi]] ja [[Schlüsselburgi maakond]]ades Kogudusevaimulikud<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v4618095405527318554/table Toksovan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=143&ocr=true s. 137]-138</ref>: *~1619 Thomas Erici, Toksova ja [[Keltto kihelkond|Keltto]] kihelkonna kogudusepastor, *1634–1656 Jacobus Olai Kexholmensis (surn. 1660<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=221&ocr=true s. 215], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Toksova ja Keltto pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U185 Jakob Kexholmensis (Jacobus Olai, Toksovan kirkkoherra, † 1660)], (vaadatud 27.9.2026)</ref>, * 1661–1665 Johan Aridlander (surn. 1665)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=156&ocr=true s. 150], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U134 Aridlander, Johan], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Korpiselkä<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0098.html s. 88]-89</ref> (Toksova) pastor, *1671–1678 Thomas/Thomas S. Buschius<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (surn. ~1679), Toksova pastor, *~1679 Laurentius Lechlin (surn. 1695), Toksova pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U418 Lars Lechlin (Laurentius, Toksovan kirkkoherra, † 1695)], (vaadatud 27.9.2026)</ref>, *1697–1703 Henricus Lechlin (~1657–1735)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2530 Henrik Lechlin], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Toksova pastor, * 172..–1726 Jakob Limatius (surn. 1726)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3450 Limatius, Jakob (-1726)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, * 1733–1746 Adam Hultanus (surn. 1746)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5699 Hultanus, Adam], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, * 1747–1781 Henrik Sartelius (1710–1783)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6501 Sartelius, Henrik (1710-1783)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, * 1787–1791 Aron Molander (1734–1791)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7930 Molander, Aron (1734-1791)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, *1793–1810 Mikael Toppelius (1751–1810)<ref name="toppelius" /> Toksova pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1802–1810 * 1813–1856 [[Erik Vilhelm Skotte]] (1774–1856)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10533 Skotte, Erik Vilhelm (1774-1856)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1820–1856, * 1857–1894 [[Johann Ahlström]] (1811–1894)<ref name="ahlstrom-j">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=15164 Ahlström, Johan Erik (1811-1894)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor, 1872–1873 Keltto pastor ja Põhja-Ingerimaa praost 1872–1874 *1899– [[Felix Fridolf Relander]] (1864–1925)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=21495 Relander, Felix Fridolf (1864-1925)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Toksova pastor *1923–1928 Joosef Myhkyrä (1857–1933)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=6516 Myhkyrä Joosef, 1857-17.09.1933], www.inkeri.ru</ref> Toksova, Valkeasaari, Haapakangase<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=19511 МЮХКЮРЯ Йозеппи (Joseppi Myhkyrä)], www.inkeri.ru</ref> kirikuõpetaja kt. === Keltto–Rääpyvä === [[Fail:Keltto1912.jpg|pisi|Keltto Jüri kirik (1912)]] [[Fail:Raapyvankirkko.jpg|pisi|püsti|Rääpyvä kirik (1911)]] *[[Keltto kihelkond|Keltto kihelkonna]] kogudus ja {{ill|ru|Keltto Jüri kirik|Церковь Святого Георгия (Колтуши)}} [[Keltto]]s/Koltušis, *[[Rääpyvä kihelkond|Rääpyvä kihelkonna]] kogudus {{ill|ru|Rjabovo Regina kirik|Церковь Святой Регины|Regina kirik}} [[Rjabovo (Tosno rajoon)|Rjabovo]] juures, [[Schlüsselburgi maakond|Schlüsselburgi maakon]]nas Kogudusevaimulikud<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]</ref><ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v3347988827377492624/table Kelton kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v6330471876412911372/table Rääpyvän kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref>: *1628 Thomas Erici, Keltto pastor; *1641–1646 Jacobus Olai Kexholmensis, Keltto pastor; *1649–1656 Henricus (Hendrich)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=210&ocr=true s. 204], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (surn. ~1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=120&ocr=true s. 114], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Keltto pastor; * 1661 Anders (Andreas Johannis) Limatius (surn. 1694)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U135 Anders Limatius], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * 1697/1698–1699 Johan (Johannes) Limatius (surn. 1699)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2534 Johan Limatius], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * 1701–1702 Gabriel Ritz (surn. 1719)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3683 Ritz, Gabriel (-1719)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * –1769 Matias Ahrman (1716–1769)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6697 Matias Ahrman], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * 1769–1774 David Wattolin (1718–1774)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6604 Wattolin, David (1718-1774)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; * 1791/1793–1795 Karl Hägerman (1764–1795)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9860 Hägerman, Karl (1764-1795)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Kelto ja Rääpyvä pastor; * 1795–1810 Johan Jakob Söderbohm (1768–1810)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10620 Söderbohm, Johan Jakob (1768-1810)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Keltto pastor, * 1811–1817 Georg Avenarius (1784–1837)<ref name="bbld-gnd12" /> Keltto pastor, * 1816 Adolf Fredrik Hornborg (1787–1844)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p11879/table Hornborg, Adolf Fredrik (1787-1844)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto ja Rääpyvä pastor; * 1818 Georg Daniel Salomon Lundberg (1784–1837)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11654 Lundberg, Georg Daniel Salomon (1784-1837)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto ja Rääpyvä pastor; * 1837– [[Israel Sonny]] (1806–1872)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU1058/table Israel Sonny], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto ja Rääpyvä pastor, Põhja-Ingerimaa praost 1856–1872; * 1848–1860 [[Karl Johan Cederblad]] (1805–1871)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p14243/table Cederblad, Karl Johan (1805-1871)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto pastor; *1872–1873 [[Johann Ahlström]] (1811–1894)<ref name="ahlstrom-j" /> Keltto pastor, Toksova pastor 1857–1894 ja Põhja-Ingerimaa praost 1872–1874 * 1873–1892 [[Johan Wilhelm Murman]] (1830–1892)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17034 Murman, Johan Vilhelm (1830-1892)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Keltto ja Rääpyvä pastor, * 1909–1913 Abel Fabian Räisänen/Raunio (1870–1933)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=24156 Räisänen (→ Raunio), Abel Fabian (1870-1933)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Rääpyvä pastor. === Markkova–Järvisaari === [[Fail:Markkova3.jpg|pisi|püsti|Markkova Johannese kirik (ca 1900)]] *[[Markkova kihelkond|Markkova kihelkonna]] {{ill|ru|Markkova Ristija Johannese kirik|Кирха Святого Иоанна Крестителя в Маркове|Johannese kirik}} ja kogudus ning *[[Järvisaari kihelkond|Järvisaari kihelkonna]] {{ill|ru|Järvisaari Jakobi kirik|Кирха Святого Иакова в Шапках|Jakobi kirik}} ja kogudus, Šeldihe postijaama juures, [[Schlüsselburg]]i lähedal, [[Schlüsselburgi maakond|Schlüsselburgi maakonnas]]. Kogudusevaimulikud:<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v3236598566453658927/table Markkovan kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2845797855599267774/table Järvisaaren kirkkoherrat], Akatemiasampo. Suomalaiset akateemiset henkilöt 1640–1899</ref><ref name="s-88">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0098.html s. 88]</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=119&ocr=true s. 113], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>: *1638–1646 Michael Laurentii, Järvisaari pastor, *..1639–1675/1676 Johannes Henrici Porthan, Loppi<ref name="s-88" /> (Markkova) pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=125&ocr=true s. 119], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1646 Christiernus Georgii (surn. 1651), Järvisaari pastor, *1654–1656 Matthias Nicolai Wäldtt, Järvisaari pastor, *1663/1664–1693 Brynolphus Arvidi Govinius (surn. 1693<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=205&ocr=true s. 199], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Järvisaari pastor, *1677 Thomas Andreae Bottniensis (surn. ~1700), Loppi pastor *1693 Hans Claesson Wäger, (surn. 1698), Järvisaari pastor, *1698–1704 Edvardus Johannis Nybäck, Järvisaari pastor, *~1700–1701 Jacob Limatius, Loppi pastor *1701–1703 Bernhardus Schnettler, Loppi pastor * Anders Rilander (surn. 1740)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3744 Rilander, Anders (-1740))], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova/ Järvisaari pastor; * 1741–1753 Erik Mylander (surn. 1753)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U1246 Reckman, Matias (-1753))], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova ja Järvisaari pastor, * 1756–1774 Erik Mylander (surn. 1774)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5989 Mylander, Erik (-1774))], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova pastor, * 1775–1806 Matias Wahlstedt (Wackalin) (1730–1806)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7716 Wahlstedt, Matias (1730-1806))], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova pastor, * 1807–1830 Matias Andersin (1774–1830)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10488 Andersin, Matias (1774-1830)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova pastor, * 1832–1833 Otto Vilhelm Mohell (1801–1833)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13071 Mohell, Otto Vilhelm (1801-1833)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova ja Järvisaari pastor, * 1848–1855 Karl Wilhelm Coriander (1817–1856), Markkova ja Järvisaari pastor, * 1856 [[Johann Ludwig Nicolaus Groundström]] (1827–1879)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16272 Johan Ludvig Nikolaus Groundstroem (1827-1879)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova ja Järvisaari pastor; *1868–1873 Johan Albert Tengén (1828–1891)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16273 Tengén, Johan Albert (1828-1891)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova ja Järvisaari pastor, *1873–1874 Nikolai Vilhelm Sonny (1847–1933), Markkova ja Järvisaari pastor, * 1894, Matti Jaatinen (1849–1912)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=19839 Jaatinen, Matti (1849-1912)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Markkova pastor *1923–1932 Erkki Hutter (1898–1963)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=12809 ХУТТЕР (ГУТТЕР; ЭУТТЕРИ) Эркки Семенович]</ref> Markkova pastori kt. == Vaata ka == * [[Ida-Ingerimaa praostkond]], [[Lääne-Ingerimaa praostkond]] *[[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00110|seite 78}}–89 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0140.html s. 130 ''Schlusselburgs prosteri.''] == Välislingid == *[http://petergen.com/bovkalo/mar/luthd.html Репрессированные священнослужители Петербургского округа], Санкт-Петербургский мартиролог духовенства и мирян, www.petergen.com [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Peterburi maakond]] [[Kategooria:Schlüsselburgi maakond]] ocmiaebvv2xolexn7tfz6alhfgf1plp Ida-Ingerimaa praostkond 0 706697 7257386 7253089 2026-10-22T17:34:58Z NOSSER 8097 /* Tuutari–Hietamäki */ 7257386 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Ida-Ingerimaa praostkond''' oli [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|VELK Peterburi konsistooriumiringkonna]] [[praostkond]] Venemaa keisririigi [[Peterburi kubermang]]us [[Ingerimaa]]l. == Praostkonna kogudused ja kirikud == [[Fail:Venjoki1840.jpg|pisi|Venjoki vana kirik (1840)]] === Ida-Ingerimaa praostid === *1801–, Samuel Sigfrid Bock (1739–1809), Ida-Ingerimaa praost ning Tuutari ja Hietamäki pastor *1802, Isak Granbaum (1762–1821), Ida-Ingerimaa praost ja Skuoritsa pastor *1803–1804, Anders Gottlieb Castegrén (1768–1833), Ida-Ingerimaa praost ja Serepetta pastor *1820–1834, Alexander Avenarius (1759–1834), Ida-Ingerimaa praost ja Venjoe pastor * 1830<ref name="modeen-fil">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11778 Modeen, Filip (1786-1859)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>–1856 Filipp Modeen (1786–1859), Ida-Ingerimaa praost ja Tyrö pastor *Zacharias Finnander (1793–1875), Ida-Ingerimaa praost ning Tuutari ja Hietamäki pastor *1862–1865, Christian Avenarius (1795–1865), Ida-Ingerimaa praost ja Venjoe pastor *1865– Johan Kristoffer Öhqvist (1831–1883), Ida-Ingerimaa praost ning Tuutari ja Hietamäki pastor *Johan Ludvig Nikolaus Groundstroem (1827–1879), Ida-Ingerimaa praost ning Skuoritsa ja Ropsu pastor *1880–1881, Constantin Moden (1823–1881), Ida-Ingerimaa praost ja Tyrö pastor * 1881–1893 Alexander Bernhard Stråhlmann (1832–1893), Ida-Ingerimaa praost ja Venjoe pastor === Liissilä === [[Fail:Liisila1910.jpg|pisi|Liissilä kirik (1910)]] *[[Liissilä kihelkond|Liissilä kihelkonna]] kogudus ja [[Liissilä Püha Johannese kirik|Püha Johannese kirik]], [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]] **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2657813926451732322/table Liissilän kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref name="s-87">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0097.html s. 87]</ref>: *1640–1645 Petrus Georgii, Liissilä pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=124&ocr=true s. 118]-119, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1646– ~1661 Marcus Nicolai Montanus, Liissilä pastor *~1661 –1681 Johan Boestrenius (surn. 1681)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U204 Boestrenius, Johan] (vaadatud 1.1.2026)</ref> Liissilä pastor ja praost, *1683–1688 Karl Sarcovius (surn. 1707)<ref name="sarcovius">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2253 Sarcovius, Karl (-1707)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1688–1699/1700 Jakob(us) Linnerus (surn. ~1700)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=242 Linnerus, Jakob (-1700)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, * –1707 Johan Masalinus (surn. 1707)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U501 Masalinus, Johan (-1707)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, * ~ 1758–1770 Matias Ansteen (1718–1770)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6905 Ansteen, Matias (1718-1770)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, * 1770–1775 Abraham Brandstaka (1744–1775)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8639 Brandstaka, Abraham (1744-1775)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1778–1782 Anders Cajander (1747–1807)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8998 Cajander, Anders (1747-1807)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1783–1803 Mikael Lundberg (1757–1830)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9331 Lundberg, Mikael (1757-1830)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1803–1813 Henrik Lagerdahl (1756–1813)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9306 Lagerdahl, Henrik (1756-1813)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1813–1818 Henrik Westén (1778–1818)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11380 Westén, Henrik (1778-1818)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1820–1822 Henrik Johan Uskelin (1772–1831)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10565 Uskelin, Henrik Johan (1772-1831)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, * 1822–1826 Johan Emanuel Passelberg (1788–1826)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U974 Passelberg, Johan Emanuel (1788-1826)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1827–1833 Karl Vilhelm Eklund (1796–1833)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13330 Eklund, Karl Vilhelm (1796-1833)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1833–1837 Gustaf Vilhelm Kellback (1807–1854)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14231 Kellback, Gustaf Vilhelm (1807-1854)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1841–1844 Immanuel Robert Wallenius (1813–1894)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=15256 Wallenius, Immanuel Robert (1813-1894)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1845–1854 Johan Sundblad (1789–1854)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U1001 Sundblad, Johan (1789-1854)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1856–1857 [[Reinhold Ziliacus]] (1830–1865)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17105 Zilliacus, Reinhold Voldemar (1830-1865)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, ** 1857–1865 [[Johann Boström]] (1819–1871)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=15617 Boström, Johan Petter (1819-1871)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä [[vikaar]]pastor, *1867–1868 Johan Albert Tengén (1828–1891)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16273 Tengén, Johan Albert (1828-1891)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1869–1870 Adolf Sonné (1834–1870)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=17813 Sonné, Adolf (1834-1870)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1871–1877 Alexander Björkqvist (1833–1895)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=17278 Björkqvist, Alexander (1833-1895)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1876–1877 Juho Saarinen (1846–1920)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=18689 Saarinen, Juho (1846-1920)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, * 1877–1882 Nils Henrik Bergh (1846–1896)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=19099 Bergh, Nils Henrik (1846-1896)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor, *1880–1904 Johan Wilhelm Ahlstedt (1854–1904)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=19517 Ahlstedt, Johan Wilhelm (1854-1904)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Liissilä pastor *1920–1927 Antti Karhu (sünd. 1877)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=2451 КАРГУ (КАРХУ) Антти (Андрей) Абрамович], www.inkeri.ru</ref>, Liissilä pastor *1927–1928 Aleksanteri Korpelainen (Karbelainen) (1880–1937)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=3850 КОРПЕЛАЙНЕН (КАРБЕЛАЙНЕН) Алексантери (Александр) Михайлович], www.inkeri.ru</ref>, Liissilä pastor *1929–1932 Samuli Halttunen (1884–1938)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=11986 ХАЛТУНЕН Самули (Самуил) Адамович], www.inkeri.ru</ref>, Liissilä ja [[Gubanitsõ kirik|Gubanitsõ]] pastor === Inkere === [[Fail:Voiskorovo1911.jpg|pisi|[[Voiskorovo kirik]] (1911)]] *[[Inkere kihelkond|Inkere kihelkonna]] kogudus ja [[Voiskorovo kirik]] [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]] **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2709668734476773968/table Inkeren kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref name="s-87" /><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=117&ocr=true s. 111], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>: *~1630–1640 Petrus Georgii, Inkere pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=117&ocr=true s. 111], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, *1640– Johannes Petri Hoffmannus (surn. 1673<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=213&ocr=true s. 207]-208, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Inkere pastor, *1674–1684 Henrik Wrudenius (surn. 1684)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p3685_1/table Wrudenius, Henrik (-1684)], Akatemiasampo (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, *1684–1702 Johannes Elianus<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=185&ocr=true s. 179], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Inkere pastor ja praost (1693–) [[Nyeni praostkond|Nyeni praostkonnas]], *1704 Georgius Dannenberg, Inkere pastor, *1750–1753 Henrik Voigt (1700–1753)<ref name="voigt-henr">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5482 Voigt, Henrik (1700-1753)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, *1753–1759 Johan Wirilander (surn. 1765)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6183 Wirilander, Johan (-1765)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, *1760–1765 Tomas Locander (1716-1765)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6591 Locander, Tomas (1716-1765)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, *1765–1781 Samuel Sigfrid Bock (1739–1809)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8120 Bock, Samuel Sigfrid (1739-1809)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, *1781–1805 Gabriel Passelberg (1750–1805)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8487 Passelberg, Gabriel (1750-1805)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, *1807–1826 Johan Skönberg/Schönberg (1778–1831)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11023 Schönberg, Johan (1778-1831)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, *1831–1842 Karl Anders Winter (1800–1842)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13253 Winter, Karl Anders (1800-1842)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, *1842–1857 Paul Teodor Schwindt (1813–1876)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14906 Schwindt, Paul Teodor (1813-1876)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, *1866–1878 Karl Adolf Edvard Winter (1829–1878)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17009 Winter, Karl Adolf Edvard (1829-1878)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Inkere pastor, === Pavlovsk–Venjoki === [[Fail:Venjoki1.jpg|pisi|püsti|Venjoki Maarja Magdaleena kirik, [[Pavlovsk]]is]] *Pavlovski [[Pavlovski Maarja Magdaleena kirik|Maarja Magdaleena kirik]] ([[:ru:Церковь Марии Магдалины (Павловск, лютеранская)|Церковь Марии Магдалины]], 1883), [[Pavlovsk]]i linnas ja [[Venjoki kihelkond|Venjoki kihelkonna]]kogudus [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]], **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1661219159014386430/table Venjoen kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0096.html s. 86]-87</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=142&ocr=true s. 136]-137</ref>: *1640 Ericus Limnotasænus (surn. ~1671), Venjoe (Släwanka) pastor, *~1671–1686, Henricus Thomas Laman (surn. 1686)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p3062_1/table Laman, Henrik (-1686)], Akatemiasampo, (vaadatud 8.1.2026)</ref>, Venjoe pastor, * 1687–1701 Jakob Ritz (1656–1739)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2535 Ritz, Jakob (1656-1739)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Venjoe pastor ja praost 1699–1701, *1704–1708 Anders Norberg<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4614 Norberg, Anders], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Venjoe pastor, * 1723–1724 Johan Alopaeus (1686–1748)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5102 Alopaeus, Johan (1686-1748)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Venjoe pastor, * 1770–1776 Anders Georg Wirzenius (1738–1776)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7969 Wirzenius, Anders Georg (1738-1776)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Venjoe pastor, * Israel Zetraeus (1751–1800) Venjoe pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10213 Israel Zetraeus (surn. 1800)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, * 1792–1799 Ludolf Anders Zetraeus (1766–1799)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10213 Zetraeus, Ludolf Anders (1766-1799)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Venjoe pastor, * 1802–1814 Karl Henrik Passelberg (1756–1814)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9393 Passelberg, Karl Henrik (1756-1814)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Venjoe pastor, * 1817–1834 [[Alexander Avenarius]] (1759–1834)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9393 Avenarius, Alexander (1759-1834)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>{{BBLD|GND1229915559|Avenarius, Alexander (1759-1834)}}</ref> Venjoe pastor ja Ida-Ingerimaa praost 1820–1834, * 1834–1865 [[Christian Avenarius]] (1795–1865)<ref>{{BBLD|GND1229915567|Avenarius, Christian Wilhelm (1795-1865)}}</ref> Venjoe pastor ja Ida-Ingerimaa praost 1862–1865, * 1865–1893 Alexander Bernhard Stråhlmann (1832–1893)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17022 Stråhlmann, Alexander Bernhard (1832-1893)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Venjoe pastor ja Ida-Ingerimaa praost 1881–1893 *1917–1918 [[Akseli Alfons Kajanti]] (1886–1970)<ref name="kajanti-ak">[https://kansallisbiografia.fi/papisto/henkilo/971 Kajanti, Akseli Alfons (1886-1970)], Suomen papisto 1800–1920</ref> Venjoe pastor *1925–1936 [[Pekka Braks]] (1881–1937)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=619 Braks Pietari (Pekka, Petr) Aatamin poika (Adamovič), syntynyt 10.05.1881; kuollut 15.11. 1937], www.inkeri.ru</ref> Venjoe kirikuõpetaja === Tuutari–Hietamäki === [[Fail:Tuutaru2.jpg|pisi|Tuutari Püha Kolmainu kirik]][[Pilt:Hietamaki1911.jpg|pisi|Hietamäki kirik (1911)]] *[[Tuutari kihelkond|Tuutari kihelkonna]] kogudus ja [[Tuutari Püha Kolmainu kirik|Püha Kolmainu kirik]], *[[Hietamäki kihelkond|Hietamäki kihelkonna]] kogudus ja [[Hietamäki Peeter-Pauli kirik|Peeter-Pauli kirik]] [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]]; **kogudusevaimulikud<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0092.html s. 82]</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1366316932612885821/table Tuutarin kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1899623869247280645/table Hietamäen kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref>: *1620–1640 Henricus Matthiae (surn. 1663<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=210&ocr=true s. 204], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Duderhofi<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (Tuutari) pastor rootsiaegses [[Ingerimaa kubermang|Ingeri]] [[Nyeni praostkond|Nyeni praostkonnas]] * 1640–1651 Johan Lifmannus (surn. 1651)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U29 Lifmannus, Johan (-1651)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tuutari pastor ja [[Nyeni praostkond|Nyeni praostkonna]] praost (1643); *1653–1656 Abrahamus Andreasson Jordanus (1605–1653<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 213], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tuutari pastor, *~1661–1669 [[Olof Elgfooth|Olof (Olaus Michaelis) Elgfooth]] (surn. † ~ 1669<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&ocr=true s. 178]</ref>), Tuutari pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja praost *1669–1684 Johannes Caspari Köcher (surn. † 1684) ?, Tuutari pastor, praost (1678)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U167 Johannes Caspari Köcher (Köker) † 1684], (vaadatud 25.9.2026)</ref> *1685 Johannes Reuter (surn. † 1695), Tuutari pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, * 1685–1687 Bengt Elgfooth (surn. 1695)<ref name="elgfooth-b">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2837 Elgfooth, Bengt (-1695)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Tuutari pastor, * 1697–1703 Adam Falck (surn. 1722)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2420 Falck, Adam (-1722)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=190&ocr=true s. 184], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tuutari pastor; * 1705–1708 ja 1721–1728 Abraham Wesilaxius/Wasserman (surn. 1728)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3910 Wasserman, Abraham (-1728)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tuutari pastor; *1711, Johan(nes) Altopaeus, Tuutari pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=154&ocr=true s. 148], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>; * 1781–1809 Samuel Sigfrid Bock (1739–1809)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8120 Bock, Samuel Sigfrid (1739-1809)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tuutari ja Hietamäki pastor ning praost 1801–; * 1810– Henrik Vilhelm Bock (1776–1828)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10705 Bock, Henrik Vilhelm (1776-1828)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tuutari ja Hietamäki pastor; * 1821/1829–1862 [[Zacharias Finnander]] (1793–1875)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=12844 Finnander, Zachris (1793-1875)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tuutari ja Hietamäki pastor ning Ida-Ingerimaa praost; * 1862–1867 Johan Kristoffer Öhqvist (1831–1883)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p17027/table Öhqvist, Johan Kristoffer (1831-1883)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tuutari ja Hietamäki pastor ning praost (1865); * 1867–1878 Gustaf Westenius (1805–1878)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13900 Westenius, Gustaf (1805-1878)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tuutari ja Hietamäki pastor; * 1910–1918 Jaakko Raski (1873–1940)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=25589 Raski, Jaakko (1873-1940)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tuutari pastor; * 1910–1917 Johannes Siitonen (1868–1917)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=23310 Siitonen, Johannes (1868-1917)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Hietamäki pastor; === Skuoritsa–Ropsu === [[Fail:Skuoritsa1.jpg|pisi|püsti|Skuoritsa kirik (ca 1900)]] [[Fail:Ropsu1.jpg|pisi|Ropsu kirik (ca 1910)]] *[[Skuoritsa kihelkond|Skuoritsa kihelkonna]] kogudus (1624), [[Skuoritsa Katariina kirik|Katariina kirik]] ([[:ru:Церковь Святой Екатерины (Петрово)|Церковь Святой Екатерины]]) ja *[[Ropsu kihelkond|Ropsu kihelkonna]] kogudus, [[Gattšina]]s [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]] **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1742862610666604962/table Skuoritsan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v9321195472536936922/table Ropsun kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0088.html s. 78]-79</ref>: *1624–1641/43, Erlandus Jonæ [[Hjärne|Hiaerne]] (1596–1654)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref>, Skuoritsa pastor<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=141&ocr=true s. 135]-136</ref>, *1643/1657–1686, Abraham Beronis Thorn(e)/Törne (surn. 1685/1686), Skuoritsa pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2762 Abraham Törne (Abrahamus Beronis, † 1685) ], (vaadatud 27.9.2026)</ref>, *1686– Martinus Preen/Mårten Prehn (surn. ~1690), Skuoritsa pastor, * 1691 Jonas Rhezelius (1655–1691)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2503 Rhezelius, Jonas (1655-1691)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa pastor, * 1693–1695 Bengt Elgfooth (surn. 1695<ref name="elgfooth-b" />/1696<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&ocr=true s. 178]</ref>), Skuoritsa pastor, *1696–1703 Jacobus Rungius (surn. 1723)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2904 Jakob Rungius († Loimaalla 3.1723)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa pastor, * 1724–1730(?) Axel Brumerus (1681–1730)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4770 Brumerus, Axel (1681-1730)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa pastor, * 1730– Simon Leinberg (surn. 1758)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5550 Leinberg, Simon (-1758)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa pastor, * 1759–1775 Lars Rothovius (surn. 1775)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7355 Rothovius, Lars (-1775)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa pastor, * 1776–1786 Henrik Forsander (1727–1786)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7501 Forsander, Henrik (1727-1786)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa pastor, * 1787–1821 Isak Granbaum (1762–1821)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10010 Granbaum, Isak (1762-1821)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa pastor ja Ida-Ingerimaa praost 1802, * 1822–1830 Anders Johan Melartopaeus (1781–1830)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11660 Melartopaeus, Anders Johan (1781-1830)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa ja Ropsu pastor, * 1832–1860 Heinrich Schwindt (1797–1863)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13378 Schwindt, Henrik August (1797-1863)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa ja Ropsu pastor, * 1863–1879 Johan Ludvig Nikolaus Groundstroem (1827–1879)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16272 Groundstroem, Johan Ludvig Nikolaus (1827-1879)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Skuoritsa ja Ropsu pastor ning Ida-Ingerimaa praost *1912–1916 Akseli Alfons Kajanti (1886–1970)<ref name="kajanti-ak" />, Skuoritsa-Ropsa kirikuõpetaja ja 1912–1913 Serepetta ning [[Kroonlinna Nikolause kirik]]u kirikuõpetaja kt ** 1919–1929 [[Antti Jaatinen]] (1872–1937)<ref name="iatinen-ia">[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=13738 ЯТИНЕН (ЯАТИНЕН, ЯТТОНЕН) Антти (Андрей) Давидович, 1872–15.11.37], www.inkeri.ru</ref>, Skuoritsa [[kirikuõpetaja]] kt. *1929–1936 Antti Jaatinen (1872–1937)<ref name="iatinen-ia" />, Skuoritsa kirikuõpetaja ** 1920–1932 Toivo Onni Kelo (1895–1951)<ref name="kelo-kello">[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=2917 КЕЛО (КЕЛЛО) Тойво-Онни Николаевич], www.inkeri.ru</ref>, Ropsu ja [[Kipen|Kuippina]], [[Serepetta kihelkond|Serepetta]] kirikuõpetaja kt. Ordineeriti 1932 *1932–1937 Toivo Onni Kelo (1895–1951), Ropsu kirikuõpetaja === Tyrö === [[Pilt:Oranienbaum Cerkov Sv Ioanna 1900-e.jpg|pisi|[[Tyrö kirik|Tyrö Püha Jaani luteri kirik]] (1900)]] *[[Tyrö kihelkond|Tyrö kihelkonna]] kogudus ja [[Tyrö Jaani kirik|Jaani kirik]] [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakon]]nas **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v4918030113816601288/table Tyrön kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0091.html s. 81]-82</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=144&ocr=true s. 138], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>: *1640 Henricus Matthiae (surn. ~1663<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=210&ocr=true s. 204], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tyrö pastor, *1664 Arvidus Thomae Neostadius (surn. ~1670), Tyrö pastor, *1670–1703/04 Petter Masalinus (surn. 1704)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1361 Masalinus, Petter (-1704)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tyrö pastor, *–1713 Otto Bergman (surn. 1713)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3520 Bergman, Otto (-1713)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tyrö pastor, *1714–1723 Nils Barck (surn. 1728)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4927 Barck, Nils (-1728)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tyrö pastor, *1729–1737 Markus Rosenius (surn. 1737)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5325 Rosenius, Markus (-1737)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tyrö pastor, *1737–1738 Henrik Voigt (1700–1753)<ref name="voigt-henr" />, Tyrö pastori kt, *1738–1759 Gustaf Herkepaeus (1708–1759)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5731 Herkepaeus, Gustaf (1708-1759)] (vaadatud 1.1.2026),</ref> Tyrö pastor, *1760–1792 Erik Delin (1723–1808)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7218 Delin, Erik (1723-1808)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tyrö pastor, *1792–1817 Erik Vilhelm Delin (1772–1822)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10325 Delin, Erik Vilhelm (1772-1822)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tyrö pastor, *1817–1819 Adolf Fredrik Logren (1784–1819)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11697 Logren, Adolf Fredrik (1784-1819)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tyrö pastor, *1821–1856 [[Filipp Modeen]] (1786–1859)<ref name="modeen-fil" />, Tyrö pastor ja Ida-Ingerimaa praost 1830–1856 *1856–1881 Konstantin Modeen (1823–1881)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16169 Modeen, Konstantin (1823-1881)] (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Tyrö pastor ja Ida-Ingerimaa praost 1880–1881 *1927–1932 Paul Haimi (sünd. 1894)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=11859 ХАЙМИ Павел Семенович, февраль 1894 г.р.,], www.inkeri.ru</ref>, Tyrö kirikuõpetaja *1932–1935 Mikael (Mikko) Korpelainen (Karbelainen) (1873–)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=3851 КОРПЕЛАЙНЕН (КАР(КОР)БЕЛАЙНЕН) Микко (Михаил) Михайлович], www.inkeri.ru</ref>, Moloskovitsõ ja Tyrö kirikuõpetaja === Serepetta === [[Fail:Novabura1900.jpg|pisi|püsti|Serebetta Miikaeli kirik (1911)]] *[[Serepetta kihelkond|Serepetta kihelkonna]] kogudus ja [[Serepetta Miikaeli kirik]] [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakon]]nas **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1324049151742269739/table Serepetan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v8429765222521154571/table Novaburan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=135&ocr=true s. 129], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0088.html s. 78]</ref>: *1644– ~1653 Mårten Fattebuur (surn. 1665)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=84 Fattebuur, Mårten (-1665)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=192&ocr=true s. 186], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> Novabura/soome k. [[:fi:Uusi-Puura|Uusi-Puura]] pastor *1653–1679 Eric(us) Harkman (surn. 1679<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=208&ocr=true s. 202], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Novabura pastor ja praost *1679–1687 Samuel Frisius (1653–1687)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2251 Frisius, Samuel (1653-1687)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&ocr=true s. 192]-193, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> Novabura pastor * 1688–1703/1704–1707 Karl Sarcovius (surn. 1707)<ref name="sarcovius" /> Novabura pastor ja [[Nyeni praostkond|Nyeni]] praost 1698, **Johannes Henrici Forsman (Forsmann, Forssman) (surn. 1754), Novabura [[kaplan]]<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=196&ocr=true s. 190]-191, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *Abraham Hyvenius (surn. † 1722)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3421 Abraham Hyvenius, Serepetan kirkkoherra, † 1722], (vaadatud 27.9.2026)</ref>, Serepetta pastor * 1771–1778 Johan Wirenius (1745–1778)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3421 Wirenius, Johan (1745-1778)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Serepetta pastor, * 1781–1793 Johan Henrik Wolter (1752–1793)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9128 Wolter, Johan Henrik (1752-1793)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Serepetta pastor, * 1794–1804 Anders Gottlieb Castegrén (1768–1833)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10204 Castegrén, Anders Gottlieb (1768-1833)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Serepetta pastor ja Ida-Ingerimaa praost 1803–1804, * 1806–1829 Adolf Fredrik Elgeen (1777–1861)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10855 Elgeen, Adolf Fredrik (1777-1861)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Serepetta pastor, * 1830–1836 Jakob Vilhelm Björk (1803–1836)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13599 Björk, Jakob Vilhelm (1803-1836)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Serepetta pastor, * 1849– [[Aron Lundström]] (1820–1867)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=15969 Lundström, Aron (1820-1867)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Serepetta pastor, * 1868–1889 [[Fredrik Gottlieb Slöör]] (1835–1889), Serepetta pastor, *1912–1913 Akseli Alfons Kajanti (1886–1970)<ref name="kajanti-ak" /> Serepetta ning [[Kroonlinna Nikolause kirik]]u kirikuõpetaja kt ning 1912–1916 Skuoritsa-Ropsa kirikuõpetaja *1920–1935 Toivo Onni Kelo (1895–1951)<ref name="kelo-kello" />, Serepetta pastori kt. == Vaata ka == *[[Nyeni praostkond]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00121|seite 89}}–95 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0146.html s. 136 ''Ost-Ingermanlands prosteri.''] == Välislingid == *[http://petergen.com/bovkalo/mar/luthd.html Репрессированные священнослужители Петербургского округа], Санкт-Петербургский мартиролог духовенства и мирян, www.petergen.com [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Tsarskoje Selo maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] [[Kategooria:Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik]] m7ij7a363x6qe7rw5kqv20d5oxxuaoi Lääne-Ingerimaa praostkond 0 706698 7257379 7253065 2026-10-22T17:16:29Z NOSSER 8097 /* Kattila–Soikkola–Novasolkka */ 7257379 wikitext text/x-wiki '''Lääne-Ingerimaa praostkond''' (soome ''Länsi-Inkerin rovastikunta'', vene ''Западно-Ингерманландское пробство'') on [[praostkond]] Venemaal [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku]] koosseisus, varem [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|VELK Peterburi konsistooriumiringkonna]] koosseisus [[Peterburi kubermang]]us [[Ingerimaa]]l.<ref>[https://www.inkerinkirkko.fi/lansi-inkerin-rovastikunta/ Länsi-Inkerin rovastikunta], www.inkerinkirkko.fi</ref> [[Fail:Ямбург 0021.jpg|pisi|Kingisseppa, Jaama (Jamburgi) koguduse kirik<ref>[https://elci.ru/kingisepp/ Евангелическо-лютеранский приход «Ямбургский»], elci.ru</ref>]] [[Fail:Luteranskaya cerkov Svyatogo Petra.jpg|pisi|Gattšina Püha Peetruse kirik]] == Praostkonna kogudused ja kirikud == [[Fail:Novasolkka1930.jpg|pisi|püsti|Novasolkka kirik]] === Ingeri Evangeelses Luterlikus Kirikus === *[[Volossovo]] kogudus *[[Gattšina]] Püha Nikolause kogudus ja [[Gattšina Püha Nikolai kirik]] *[[Gubanitsõ]] kogudus ja [[Gubanitsõ kirik|Gubanitsõ Ristija Johannese kirik]] *[[Kolppana]] (vene Малые Колпаны) Püha Peetruse kogudus ja {{ill|ru|Gattšina Püha Peetruse kirik|Церковь Святого Петра (Гатчина)}} *[[Kosemkina]] (vene ''Bolšoje Kuzjomkino'') Püha Andrease kogudus *[[Kingissepp|Jaama]] kogudus ja kirik *[[Luga (linn)|Ylä-Laukaa]] (vene ''Luga'') Püha Маria Magdaleena kogudus ja kirik *[[Skvoritsõ]] kogudus ja kirik *Hietamäe kogudus ja kirik *[[Tyrö]] (vene ''Martõškino'') Püha Johannese kogudus *[[Tuutari]] kogudus ja kirik == Ajalugu == === Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirikus === ==== Lääne-Ingerimaa praostid ==== *1675–1678, Jöran Schroderus (surn. 1678), Lääne-Ingerimaa praost ja Moloskovitsa pastor *1678–, Johan Schütz (surn. 1695), Lääne-Ingeri praost ja Kupanitsa kirikuhärra *1688–1697, [[Engelbrecht Matthiae]]/Matthiæ (surn. 1697), Lääne-Ingerimaa praost ja Moloskovitsa pastor *1797–1799, Tomas Elgeen (1738–1799), Lääne-Ingeri seniorpastor ja Spankkova pastor *1822–1829, Petter Vilhelm Elgeen (1776–1829), Lääne-Ingerimaa praost ja Spankkova pastor *1855–1900, Carl Palander (1811–1900), Lääne-Ingerimaa praost ja Moloskovitsa pastor *1921, [[Oskar Palsa]], Lääne-Ingerimaa praost ja Koprina pastor ==== Koprina ==== [[Fail:Kobrino1911.jpg|pisi|[[Koprina Katariina kirik]] (1911)]] *[[Koprina kihelkond|Koprina kihelkonna]] kogudus ja [[Koprina Katariina kirik|Katariina kirik]], [[Kobrino|Koprina]] külas [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]] ==== Spankkova–Kolppana ==== [[Fail:Spankkova1.jpg|pisi|Hävinud [[Spankkova Maria kirik]]]] *[[Spankkova kihelkond|Spankkova]] ja [[Kolppana kihelkond|Kolppana kihelkonna]] kogudus, [[Spankkova Maria kirik]] ja [[Kolppana Peeter-Pauli kirik]], [[Peterburi maakond|Peterburi]] ja [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]]; **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1902153436283968930/table Spankkovan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0089.html s. 79]</ref>: *ca 1647, Ericus Laurentii Collingius (surn. arvatavasti enne 1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=179&ocr=true s. 173], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), [[Spankkova kihelkond|Tääkeli kihelkonna (rootsi k. Deglina) koguduse]] kirikuhärra, [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonnas]] *vähemalt 1661, Andreas Henrici Schwartz, (surn. tõenäoliselt enne 1670<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=279&ocr=true s. 273], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tääkeli (rootsi k. Deglina) koguduse kirikuhärra *u 1670, Johannes Jacobi Kexholmensis, (surn. 1687), Tääkeli (rootsi k. Deglina) koguduse kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U185 Johan Kexholmensis Johannes Jacobi, Tääkkelin (Deglina) kirkkoherra. † 1687], (vaadatud 27.9.2026)</ref> *1688–1704, Simon Jacobi Agander (surn. ~1709<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=149&ocr=true s. 143], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tääkeli kihelkonna (rootsi k. Deglina) koguduse kirikuhärra<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=114&ocr=true s. 108], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * 1748–1753 Koprina ja Spankkova pastor ja 1753–1774 Spankkova pastor Erik Rickneck (surn. 1775)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5709 Rickneck, Erik], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, * 1774–1799 Tomas Elgeen (1738–1799)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8066 Elgeen, Tomas (1738-1799)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor ja Lääne-Ingeri seniorpastor 1797–1799, * 1799–1829 Petter Vilhelm Elgeen (1776–1829)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10854 Elgeen, Petter Vilhelm (1776-1829)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor ja Lääne-Ingerimaa praost 1822–1829, * 1829–1857 Adolf Fredrik Elgeen (1777–1861)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10855 Elgeen, Adolf Fredrik (1777-1861)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor, * 1857–1876 Paul Teodor Schwindt (1813–1876)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14906 Schwindt, Paul Teodor (1813-1876)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova ja Kolppana pastor, *1877–1894 Juho Saarinen (1846–1920)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=18689 Saarinen, Juho (1846-1920)] (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova ja Kolppana pastor, * 1895–1919 Karl Joel Hedley Broms (1858–1919)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=20398 Broms, Karl Joel Hedley (1858-1919)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor *1919–1935 Pekka Bister (1874–1942)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=575 Bister Pekka (Petr), 1874 – 25.11.1942], www.inkeri.ru</ref>, Spankkova, Lempaala ja Kolppana kirikuõpetaja *1926–1931 Aleksanteri Soittu (Soitu) (1887–)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10186 СОЙТУ Алексантери (Александр) Петрович], www.inkeri.ru</ref> Moloskovitsõ ja Kolppana kirikuõpetaja kt, *1936–1937 Iisakki Virranen (Virronen) (1875–1937)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=1383 Virranen (Virronen) Iisakki (Isaak), 27.09.1875-15.11.1937], www.inkeri.ru</ref>, Spankkova kirikuõpetaja ==== Kupanitsa ==== [[Fail:Kupanitsa1911.jpg|pisi|[[Gubanitsõ kirik]] (1911)]] *[[Kupanitsa kihelkond|Kupanitsa kihelkonna]] [[Gubanitsõ kirik|Gubanitsõ Ristija Johannese kirik]] ja kogudus [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakon]]nas. ==== Moloskovitsa ==== [[Fail:Moloskovitsa1902.jpg|pisi|[[Moloskovitsa kirik]] (1902)]] *[[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkonna]], [[Moloskovitsa kirik]], ka Valkeakirkko kirik [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõs]], [[Tširkovitsõ]] [[postijaam]]a juures, [[Jamburgi postimaantee]]l ja kogudus [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Peterhofi maakond| Peterhofi maakonnas]]; ==== Kattila–Soikkola–Novasolkka ==== [[Fail:Kotly1911.jpg|pisi|püsti|[[Kattila kirik]] (1911)]] *[[Kattila kihelkond|Kattila kihelkonna]] kogudus ja [[Kattila Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Soikkola kihelkond|Soikkola kihelkonna]] kogudus ja [[Soikkola kirik|Soikkola kihelkonnakirik]] ning [[Novasolkka kihelkond|Novosolkka kihelkonna]] kogudus, palvemajaga [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnas]]; **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2987767270337110885/table Kattilan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v3200464905490887042/table Soikkolan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1471813545354118107/table Novasolkan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html s. 75]-76</ref><ref name="s-76">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0086.html s. 76]</ref><ref name="s-76" />: *1624–1639 Petrus Sigfridi, Kattila pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=120&ocr=true s. 114], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, *1628 Johannes Sigfridi Huss (surn. ~1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=216&ocr=true s. 210], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Soikina<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=143&ocr=true s. 137]</ref> pastor *1639–1643 [[Ericus Johannes Albogius|Ericus Johannis Albogius]], Kattila pastor *1643–1648 Erlandus Jonae Werman/Hiaerne (1596–1654)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref>, Kattila pastor *1650– Christiernus Petri Tolerus (surn. 1688), Kattila pastor *~1661 Ericus Isaaci Kyland (surn. 1664/1665), Soikina pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1317 Erik Kyland], (vaadatud 27.9.2026)</ref> [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonnas]] *~1670 Johannes Petri Saemingius (surn. 1682/1683), Soikina pastor *1670ndad aastad Matthaeus Matthiae Duderbergius (surn. enne 1689<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=182&ocr=true s. 176], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Novasolka ja vb ka Jama pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=135&ocr=true s. 129]-130, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *~1678–1689/1690 Carolus Siggonius, Novasolka pastor * 1682–1691 Jonas Rhezelius (1655–1691)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2503 Rhezelius, Jonas (1655-1691)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Soikkola pastor, * 1688–1703 Johan(nes) Tholerus/Tollengreen (surn. 1704)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2840 Tollengreen, Johan (-1704)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Kattila pastor, *1691 Gustav Törne (surn. ~1703), Novasolka pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2761 Gustaf Törne (myös Törner) Gustavus Abrahami], (vaadatud 27.9.2026)</ref> *1691 Benjaminus Thomae Mollerus (surn. 1702), Soikina pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4536 Benjamin Mollerus (Benjaminus Thomæ, Soikkolan kirkkoherra, † 1702) ], (vaadatud 27.9.2026)</ref> *1703– Abraham Ahlqvist<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=150&ocr=true s. 144], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Kattila pastor, * 1724–1760 Reinhold von Holl (surn. 1760)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4812 von Holl, Reinhold (-1760)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Moloskovitsõ, Novasolka ja [[Unkavitsa|Unaditsa]] pastor, * 1746– ~1761 Johan Ahlqvist (surn. ~1761)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5980 Ahlqvist, Johan (-1761)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila ja Soikkola kirikuhärra, * 175. – Henrik Carviander (1723–1764)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6928 Carviander, Henrik (1723-1764)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, * 1759–1764 Henrik Forsander (1727–1786)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7501 Forsander, Henrik (1727-1786)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolkka pastor, * 1764–1787 Aron Molander (1734–1791)<ref>1852Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7930 Molander, Aron (1734-1791)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, *1788–1794 Esaias Colander (1746–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9264 Colander, Esaias (1746-1794)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, *1794 Henrik Johan Lindsten (1750–1825)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8806 Lindsten, Henrik Johan (1750-1825)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, * 1795–1802 Gustaf Lind (1772–1807)<ref name="lind-gusta">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10557 Lind, Gustaf (1772-1807)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Kattila ja Soikkola pastor, *1823–1852 Johan Josef Groundstroem (1800–1852)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13255 Groundstroem, Johan Josef (1800-1852)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila ja Soikkola pastor ja 1834<ref>1834. aastal liideti Novosolka kogudus Kattila, Soikkola kogudusega</ref>–1852 Kattila, Soikkola, Novasolkka kirikuhärra, * 1854–1856 Johan Ludvig Nikolaus Groundstroem (1827–1879)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16272 Groundstroem, Johan Ludvig Nikolaus (1827-1879)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila, Soikkola, Novasolkka kirikuhärra, * 1857–1865 [[Reinhold Ziliacus]] (1830–1865)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17105 Zilliacus, Reinhold Voldemar (1830-1865)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila, Novasolkka, Soikkola pastor, * 1872–1888 Kasimir Konstantin Stråhlman (1821–1898)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=15933 Stråhlman, Kasimir Konstantin (1821-1898)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila, Novasolkka, Soikkola pastor *1931–1935 Andreas (Antti) Suomalainen (Suomolainen) (1878–1938)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10514 Suomalainen (Suomolainen) Andreas (Antti) (Andrei) Matteuksen poika (Matveevič), syntynyt 8.02.1878- k.10.07.1938], www.inkeri.ru</ref> Kosemkina, Kattila, Soikkola, Novasolka ja Kaprio kogudustes ==== Kaprio ==== [[Fail:Kaprio1911.jpg|pisi|püsti|[[Kaprio kirik|Kaprio kogudusekirik]], Novasolkka külas (1911)]] *[[Kaprio kihelkond|Kaprio kihelkonna]] kogudus, [[Tširkovitsõ]] postijaama juures [[Jamburgi postimaantee]]l, [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Peterhofi maakond| Peterhofi maakonnas]]. **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1954212449105481849/table Kaprion kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref>: *1634 Abrahamus Liungonis, Kaprio rootsi-soome pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=121&ocr=true s. 115], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1638–1649/1653 Abrahamus Jordanus, Kaprio [[Koporje linnus|loss]]i ja pogostipastor *1653 Magnus Magni Wichlerus?, Kaprio pastor, *1661/1662 Magnus Andreae Hiök (surn. ~1687<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=213&ocr=true s. 207], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Kaprio pastor, *1663 Petrus Simonis Aleqwist, (surn. ~1677<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=153&ocr=true s. 147], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Kaprio pastor, * 1678–1703 Johannes Schütz noorem, Kaprio pastor, *~1744 Johan Lyra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5017 Lyra, Johan], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1744–1771 Baltasar Widman/Wiedemann (surn. 1771)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6201 Wiedemann, Baltasar (-1771)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1771–1780 Jakob Berndt Munster (surn. 1780)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8563 Munster, Jakob Berndt (-1780)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1781–1802 Karl Henrik Passelberg (1756–1814)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9393 Passelberg, Karl Henrik (1756-1814)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1802–1807 Gustaf Lind (1772–1807)<ref name="lind-gusta" /> Kaprio pastor, *1810–1862 [[Johan Wiren]] (1778–1867)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11528 Wirén, Johan (1778-1867)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1863–1874 Otto Reinhold Streng (1834–1888)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=17666 Streng, Otto Reinhold (1834-1888)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, * 1874–1885 Nikolai Vilhelm Sonny (1847–1933), Kaprio pastor, *1873–1893 Anders Theodor Winter (1848–1905)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=19021 Winter, Anders Theodor (1848-1905)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1907–1909 Abel Fabian Räisänen/Raunio (1870–1933)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=24156 Räisänen (→ Raunio), Abel Fabian (1870-1933)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1909–1911 Jakob Nikolai Tiainen (1875–1920)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=25691 Tiainen, Jakob (Jaakko) Nikolai (1875-1920)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00127|seite 95}}–102 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0153.html s. 143 ''West-Ingermanlands prosteri.''] == Välislingid == *[http://petergen.com/bovkalo/mar/luthd.html Репрессированные священнослужители Петербургского округа], Санкт-Петербургский мартиролог духовенства и мирян, www.petergen.com {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Lääne-Ingerimaa praostkond| ]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] [[Kategooria:Tsarskoje Selo maakond]] [[Kategooria:Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik]] f3lzntez9jb23x7bpdoqj1t1ljpup1j 7257403 7257379 2026-10-22T17:59:43Z NOSSER 8097 /* Spankkova–Kolppana */ 7257403 wikitext text/x-wiki '''Lääne-Ingerimaa praostkond''' (soome ''Länsi-Inkerin rovastikunta'', vene ''Западно-Ингерманландское пробство'') on [[praostkond]] Venemaal [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku]] koosseisus, varem [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|VELK Peterburi konsistooriumiringkonna]] koosseisus [[Peterburi kubermang]]us [[Ingerimaa]]l.<ref>[https://www.inkerinkirkko.fi/lansi-inkerin-rovastikunta/ Länsi-Inkerin rovastikunta], www.inkerinkirkko.fi</ref> [[Fail:Ямбург 0021.jpg|pisi|Kingisseppa, Jaama (Jamburgi) koguduse kirik<ref>[https://elci.ru/kingisepp/ Евангелическо-лютеранский приход «Ямбургский»], elci.ru</ref>]] [[Fail:Luteranskaya cerkov Svyatogo Petra.jpg|pisi|Gattšina Püha Peetruse kirik]] == Praostkonna kogudused ja kirikud == [[Fail:Novasolkka1930.jpg|pisi|püsti|Novasolkka kirik]] === Ingeri Evangeelses Luterlikus Kirikus === *[[Volossovo]] kogudus *[[Gattšina]] Püha Nikolause kogudus ja [[Gattšina Püha Nikolai kirik]] *[[Gubanitsõ]] kogudus ja [[Gubanitsõ kirik|Gubanitsõ Ristija Johannese kirik]] *[[Kolppana]] (vene Малые Колпаны) Püha Peetruse kogudus ja {{ill|ru|Gattšina Püha Peetruse kirik|Церковь Святого Петра (Гатчина)}} *[[Kosemkina]] (vene ''Bolšoje Kuzjomkino'') Püha Andrease kogudus *[[Kingissepp|Jaama]] kogudus ja kirik *[[Luga (linn)|Ylä-Laukaa]] (vene ''Luga'') Püha Маria Magdaleena kogudus ja kirik *[[Skvoritsõ]] kogudus ja kirik *Hietamäe kogudus ja kirik *[[Tyrö]] (vene ''Martõškino'') Püha Johannese kogudus *[[Tuutari]] kogudus ja kirik == Ajalugu == === Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirikus === ==== Lääne-Ingerimaa praostid ==== *1675–1678, Jöran Schroderus (surn. 1678), Lääne-Ingerimaa praost ja Moloskovitsa pastor *1678–, Johan Schütz (surn. 1695), Lääne-Ingeri praost ja Kupanitsa kirikuhärra *1688–1697, [[Engelbrecht Matthiae]]/Matthiæ (surn. 1697), Lääne-Ingerimaa praost ja Moloskovitsa pastor *1797–1799, Tomas Elgeen (1738–1799), Lääne-Ingeri seniorpastor ja Spankkova pastor *1822–1829, Petter Vilhelm Elgeen (1776–1829), Lääne-Ingerimaa praost ja Spankkova pastor *1855–1900, Carl Palander (1811–1900), Lääne-Ingerimaa praost ja Moloskovitsa pastor *1921, [[Oskar Palsa]], Lääne-Ingerimaa praost ja Koprina pastor ==== Koprina ==== [[Fail:Kobrino1911.jpg|pisi|[[Koprina Katariina kirik]] (1911)]] *[[Koprina kihelkond|Koprina kihelkonna]] kogudus ja [[Koprina Katariina kirik|Katariina kirik]], [[Kobrino|Koprina]] külas [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]] ==== Spankkova–Kolppana ==== [[Fail:Spankkova1.jpg|pisi|Hävinud [[Spankkova Maria kirik]]]] *[[Spankkova kihelkond|Spankkova]] ja [[Kolppana kihelkond|Kolppana kihelkonna]] kogudus, [[Spankkova Maria kirik]] ja [[Kolppana Peeter-Pauli kirik]], [[Peterburi maakond|Peterburi]] ja [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]]; **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1902153436283968930/table Spankkovan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0089.html s. 79]</ref>: *ca 1647, Ericus Laurentii Collingius (surn. arvatavasti enne 1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=179&ocr=true s. 173], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), [[Spankkova kihelkond|Tääkeli kihelkonna (rootsi k. Deglina) koguduse]] kirikuhärra, [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonnas]] *vähemalt 1661, Andreas Henrici Schwartz, (surn. tõenäoliselt enne 1670<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=279&ocr=true s. 273], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tääkeli (rootsi k. Deglina) koguduse kirikuhärra *u 1670, Johannes Jacobi Kexholmensis, (surn. 1687<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=221&ocr=true s. 215], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tääkeli (rootsi k. Deglina) koguduse kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U185 Johan Kexholmensis Johannes Jacobi, Tääkkelin (Deglina) kirkkoherra. † 1687], (vaadatud 27.9.2026)</ref> *1688–1704, Simon Jacobi Agander (surn. ~1709<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=149&ocr=true s. 143], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tääkeli kihelkonna (rootsi k. Deglina) koguduse kirikuhärra<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=114&ocr=true s. 108], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * 1748–1753 Koprina ja Spankkova pastor ja 1753–1774 Spankkova pastor Erik Rickneck (surn. 1775)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5709 Rickneck, Erik], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, * 1774–1799 Tomas Elgeen (1738–1799)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8066 Elgeen, Tomas (1738-1799)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor ja Lääne-Ingeri seniorpastor 1797–1799, * 1799–1829 Petter Vilhelm Elgeen (1776–1829)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10854 Elgeen, Petter Vilhelm (1776-1829)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor ja Lääne-Ingerimaa praost 1822–1829, * 1829–1857 Adolf Fredrik Elgeen (1777–1861)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10855 Elgeen, Adolf Fredrik (1777-1861)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor, * 1857–1876 Paul Teodor Schwindt (1813–1876)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14906 Schwindt, Paul Teodor (1813-1876)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova ja Kolppana pastor, *1877–1894 Juho Saarinen (1846–1920)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=18689 Saarinen, Juho (1846-1920)] (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova ja Kolppana pastor, * 1895–1919 Karl Joel Hedley Broms (1858–1919)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=20398 Broms, Karl Joel Hedley (1858-1919)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor *1919–1935 Pekka Bister (1874–1942)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=575 Bister Pekka (Petr), 1874 – 25.11.1942], www.inkeri.ru</ref>, Spankkova, Lempaala ja Kolppana kirikuõpetaja *1926–1931 Aleksanteri Soittu (Soitu) (1887–)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10186 СОЙТУ Алексантери (Александр) Петрович], www.inkeri.ru</ref> Moloskovitsõ ja Kolppana kirikuõpetaja kt, *1936–1937 Iisakki Virranen (Virronen) (1875–1937)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=1383 Virranen (Virronen) Iisakki (Isaak), 27.09.1875-15.11.1937], www.inkeri.ru</ref>, Spankkova kirikuõpetaja ==== Kupanitsa ==== [[Fail:Kupanitsa1911.jpg|pisi|[[Gubanitsõ kirik]] (1911)]] *[[Kupanitsa kihelkond|Kupanitsa kihelkonna]] [[Gubanitsõ kirik|Gubanitsõ Ristija Johannese kirik]] ja kogudus [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakon]]nas. ==== Moloskovitsa ==== [[Fail:Moloskovitsa1902.jpg|pisi|[[Moloskovitsa kirik]] (1902)]] *[[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkonna]], [[Moloskovitsa kirik]], ka Valkeakirkko kirik [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõs]], [[Tširkovitsõ]] [[postijaam]]a juures, [[Jamburgi postimaantee]]l ja kogudus [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Peterhofi maakond| Peterhofi maakonnas]]; ==== Kattila–Soikkola–Novasolkka ==== [[Fail:Kotly1911.jpg|pisi|püsti|[[Kattila kirik]] (1911)]] *[[Kattila kihelkond|Kattila kihelkonna]] kogudus ja [[Kattila Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Soikkola kihelkond|Soikkola kihelkonna]] kogudus ja [[Soikkola kirik|Soikkola kihelkonnakirik]] ning [[Novasolkka kihelkond|Novosolkka kihelkonna]] kogudus, palvemajaga [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnas]]; **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2987767270337110885/table Kattilan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v3200464905490887042/table Soikkolan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1471813545354118107/table Novasolkan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html s. 75]-76</ref><ref name="s-76">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0086.html s. 76]</ref><ref name="s-76" />: *1624–1639 Petrus Sigfridi, Kattila pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=120&ocr=true s. 114], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, *1628 Johannes Sigfridi Huss (surn. ~1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=216&ocr=true s. 210], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Soikina<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=143&ocr=true s. 137]</ref> pastor *1639–1643 [[Ericus Johannes Albogius|Ericus Johannis Albogius]], Kattila pastor *1643–1648 Erlandus Jonae Werman/Hiaerne (1596–1654)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref>, Kattila pastor *1650– Christiernus Petri Tolerus (surn. 1688), Kattila pastor *~1661 Ericus Isaaci Kyland (surn. 1664/1665), Soikina pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1317 Erik Kyland], (vaadatud 27.9.2026)</ref> [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonnas]] *~1670 Johannes Petri Saemingius (surn. 1682/1683), Soikina pastor *1670ndad aastad Matthaeus Matthiae Duderbergius (surn. enne 1689<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=182&ocr=true s. 176], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Novasolka ja vb ka Jama pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=135&ocr=true s. 129]-130, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *~1678–1689/1690 Carolus Siggonius, Novasolka pastor * 1682–1691 Jonas Rhezelius (1655–1691)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2503 Rhezelius, Jonas (1655-1691)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Soikkola pastor, * 1688–1703 Johan(nes) Tholerus/Tollengreen (surn. 1704)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2840 Tollengreen, Johan (-1704)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Kattila pastor, *1691 Gustav Törne (surn. ~1703), Novasolka pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2761 Gustaf Törne (myös Törner) Gustavus Abrahami], (vaadatud 27.9.2026)</ref> *1691 Benjaminus Thomae Mollerus (surn. 1702), Soikina pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4536 Benjamin Mollerus (Benjaminus Thomæ, Soikkolan kirkkoherra, † 1702) ], (vaadatud 27.9.2026)</ref> *1703– Abraham Ahlqvist<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=150&ocr=true s. 144], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Kattila pastor, * 1724–1760 Reinhold von Holl (surn. 1760)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4812 von Holl, Reinhold (-1760)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Moloskovitsõ, Novasolka ja [[Unkavitsa|Unaditsa]] pastor, * 1746– ~1761 Johan Ahlqvist (surn. ~1761)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5980 Ahlqvist, Johan (-1761)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila ja Soikkola kirikuhärra, * 175. – Henrik Carviander (1723–1764)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6928 Carviander, Henrik (1723-1764)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, * 1759–1764 Henrik Forsander (1727–1786)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7501 Forsander, Henrik (1727-1786)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolkka pastor, * 1764–1787 Aron Molander (1734–1791)<ref>1852Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7930 Molander, Aron (1734-1791)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, *1788–1794 Esaias Colander (1746–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9264 Colander, Esaias (1746-1794)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, *1794 Henrik Johan Lindsten (1750–1825)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8806 Lindsten, Henrik Johan (1750-1825)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, * 1795–1802 Gustaf Lind (1772–1807)<ref name="lind-gusta">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10557 Lind, Gustaf (1772-1807)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Kattila ja Soikkola pastor, *1823–1852 Johan Josef Groundstroem (1800–1852)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13255 Groundstroem, Johan Josef (1800-1852)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila ja Soikkola pastor ja 1834<ref>1834. aastal liideti Novosolka kogudus Kattila, Soikkola kogudusega</ref>–1852 Kattila, Soikkola, Novasolkka kirikuhärra, * 1854–1856 Johan Ludvig Nikolaus Groundstroem (1827–1879)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16272 Groundstroem, Johan Ludvig Nikolaus (1827-1879)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila, Soikkola, Novasolkka kirikuhärra, * 1857–1865 [[Reinhold Ziliacus]] (1830–1865)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17105 Zilliacus, Reinhold Voldemar (1830-1865)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila, Novasolkka, Soikkola pastor, * 1872–1888 Kasimir Konstantin Stråhlman (1821–1898)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=15933 Stråhlman, Kasimir Konstantin (1821-1898)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila, Novasolkka, Soikkola pastor *1931–1935 Andreas (Antti) Suomalainen (Suomolainen) (1878–1938)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10514 Suomalainen (Suomolainen) Andreas (Antti) (Andrei) Matteuksen poika (Matveevič), syntynyt 8.02.1878- k.10.07.1938], www.inkeri.ru</ref> Kosemkina, Kattila, Soikkola, Novasolka ja Kaprio kogudustes ==== Kaprio ==== [[Fail:Kaprio1911.jpg|pisi|püsti|[[Kaprio kirik|Kaprio kogudusekirik]], Novasolkka külas (1911)]] *[[Kaprio kihelkond|Kaprio kihelkonna]] kogudus, [[Tširkovitsõ]] postijaama juures [[Jamburgi postimaantee]]l, [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Peterhofi maakond| Peterhofi maakonnas]]. **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1954212449105481849/table Kaprion kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref>: *1634 Abrahamus Liungonis, Kaprio rootsi-soome pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=121&ocr=true s. 115], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1638–1649/1653 Abrahamus Jordanus, Kaprio [[Koporje linnus|loss]]i ja pogostipastor *1653 Magnus Magni Wichlerus?, Kaprio pastor, *1661/1662 Magnus Andreae Hiök (surn. ~1687<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=213&ocr=true s. 207], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Kaprio pastor, *1663 Petrus Simonis Aleqwist, (surn. ~1677<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=153&ocr=true s. 147], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Kaprio pastor, * 1678–1703 Johannes Schütz noorem, Kaprio pastor, *~1744 Johan Lyra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5017 Lyra, Johan], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1744–1771 Baltasar Widman/Wiedemann (surn. 1771)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6201 Wiedemann, Baltasar (-1771)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1771–1780 Jakob Berndt Munster (surn. 1780)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8563 Munster, Jakob Berndt (-1780)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1781–1802 Karl Henrik Passelberg (1756–1814)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9393 Passelberg, Karl Henrik (1756-1814)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1802–1807 Gustaf Lind (1772–1807)<ref name="lind-gusta" /> Kaprio pastor, *1810–1862 [[Johan Wiren]] (1778–1867)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11528 Wirén, Johan (1778-1867)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1863–1874 Otto Reinhold Streng (1834–1888)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=17666 Streng, Otto Reinhold (1834-1888)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, * 1874–1885 Nikolai Vilhelm Sonny (1847–1933), Kaprio pastor, *1873–1893 Anders Theodor Winter (1848–1905)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=19021 Winter, Anders Theodor (1848-1905)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1907–1909 Abel Fabian Räisänen/Raunio (1870–1933)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=24156 Räisänen (→ Raunio), Abel Fabian (1870-1933)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1909–1911 Jakob Nikolai Tiainen (1875–1920)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=25691 Tiainen, Jakob (Jaakko) Nikolai (1875-1920)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00127|seite 95}}–102 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0153.html s. 143 ''West-Ingermanlands prosteri.''] == Välislingid == *[http://petergen.com/bovkalo/mar/luthd.html Репрессированные священнослужители Петербургского округа], Санкт-Петербургский мартиролог духовенства и мирян, www.petergen.com {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Lääne-Ingerimaa praostkond| ]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] [[Kategooria:Tsarskoje Selo maakond]] [[Kategooria:Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik]] 9g8ckzay6firtau2xoyjy50nj9pybeh 7257421 7257403 2026-10-22T18:46:54Z NOSSER 8097 /* Kattila–Soikkola–Novasolkka */ 7257421 wikitext text/x-wiki '''Lääne-Ingerimaa praostkond''' (soome ''Länsi-Inkerin rovastikunta'', vene ''Западно-Ингерманландское пробство'') on [[praostkond]] Venemaal [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku]] koosseisus, varem [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|VELK Peterburi konsistooriumiringkonna]] koosseisus [[Peterburi kubermang]]us [[Ingerimaa]]l.<ref>[https://www.inkerinkirkko.fi/lansi-inkerin-rovastikunta/ Länsi-Inkerin rovastikunta], www.inkerinkirkko.fi</ref> [[Fail:Ямбург 0021.jpg|pisi|Kingisseppa, Jaama (Jamburgi) koguduse kirik<ref>[https://elci.ru/kingisepp/ Евангелическо-лютеранский приход «Ямбургский»], elci.ru</ref>]] [[Fail:Luteranskaya cerkov Svyatogo Petra.jpg|pisi|Gattšina Püha Peetruse kirik]] == Praostkonna kogudused ja kirikud == [[Fail:Novasolkka1930.jpg|pisi|püsti|Novasolkka kirik]] === Ingeri Evangeelses Luterlikus Kirikus === *[[Volossovo]] kogudus *[[Gattšina]] Püha Nikolause kogudus ja [[Gattšina Püha Nikolai kirik]] *[[Gubanitsõ]] kogudus ja [[Gubanitsõ kirik|Gubanitsõ Ristija Johannese kirik]] *[[Kolppana]] (vene Малые Колпаны) Püha Peetruse kogudus ja {{ill|ru|Gattšina Püha Peetruse kirik|Церковь Святого Петра (Гатчина)}} *[[Kosemkina]] (vene ''Bolšoje Kuzjomkino'') Püha Andrease kogudus *[[Kingissepp|Jaama]] kogudus ja kirik *[[Luga (linn)|Ylä-Laukaa]] (vene ''Luga'') Püha Маria Magdaleena kogudus ja kirik *[[Skvoritsõ]] kogudus ja kirik *Hietamäe kogudus ja kirik *[[Tyrö]] (vene ''Martõškino'') Püha Johannese kogudus *[[Tuutari]] kogudus ja kirik == Ajalugu == === Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirikus === ==== Lääne-Ingerimaa praostid ==== *1675–1678, Jöran Schroderus (surn. 1678), Lääne-Ingerimaa praost ja Moloskovitsa pastor *1678–, Johan Schütz (surn. 1695), Lääne-Ingeri praost ja Kupanitsa kirikuhärra *1688–1697, [[Engelbrecht Matthiae]]/Matthiæ (surn. 1697), Lääne-Ingerimaa praost ja Moloskovitsa pastor *1797–1799, Tomas Elgeen (1738–1799), Lääne-Ingeri seniorpastor ja Spankkova pastor *1822–1829, Petter Vilhelm Elgeen (1776–1829), Lääne-Ingerimaa praost ja Spankkova pastor *1855–1900, Carl Palander (1811–1900), Lääne-Ingerimaa praost ja Moloskovitsa pastor *1921, [[Oskar Palsa]], Lääne-Ingerimaa praost ja Koprina pastor ==== Koprina ==== [[Fail:Kobrino1911.jpg|pisi|[[Koprina Katariina kirik]] (1911)]] *[[Koprina kihelkond|Koprina kihelkonna]] kogudus ja [[Koprina Katariina kirik|Katariina kirik]], [[Kobrino|Koprina]] külas [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]] ==== Spankkova–Kolppana ==== [[Fail:Spankkova1.jpg|pisi|Hävinud [[Spankkova Maria kirik]]]] *[[Spankkova kihelkond|Spankkova]] ja [[Kolppana kihelkond|Kolppana kihelkonna]] kogudus, [[Spankkova Maria kirik]] ja [[Kolppana Peeter-Pauli kirik]], [[Peterburi maakond|Peterburi]] ja [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]]; **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1902153436283968930/table Spankkovan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0089.html s. 79]</ref>: *ca 1647, Ericus Laurentii Collingius (surn. arvatavasti enne 1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=179&ocr=true s. 173], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), [[Spankkova kihelkond|Tääkeli kihelkonna (rootsi k. Deglina) koguduse]] kirikuhärra, [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonnas]] *vähemalt 1661, Andreas Henrici Schwartz, (surn. tõenäoliselt enne 1670<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=279&ocr=true s. 273], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tääkeli (rootsi k. Deglina) koguduse kirikuhärra *u 1670, Johannes Jacobi Kexholmensis, (surn. 1687<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=221&ocr=true s. 215], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tääkeli (rootsi k. Deglina) koguduse kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U185 Johan Kexholmensis Johannes Jacobi, Tääkkelin (Deglina) kirkkoherra. † 1687], (vaadatud 27.9.2026)</ref> *1688–1704, Simon Jacobi Agander (surn. ~1709<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=149&ocr=true s. 143], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Tääkeli kihelkonna (rootsi k. Deglina) koguduse kirikuhärra<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=114&ocr=true s. 108], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * 1748–1753 Koprina ja Spankkova pastor ja 1753–1774 Spankkova pastor Erik Rickneck (surn. 1775)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5709 Rickneck, Erik], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, * 1774–1799 Tomas Elgeen (1738–1799)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8066 Elgeen, Tomas (1738-1799)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor ja Lääne-Ingeri seniorpastor 1797–1799, * 1799–1829 Petter Vilhelm Elgeen (1776–1829)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10854 Elgeen, Petter Vilhelm (1776-1829)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor ja Lääne-Ingerimaa praost 1822–1829, * 1829–1857 Adolf Fredrik Elgeen (1777–1861)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10855 Elgeen, Adolf Fredrik (1777-1861)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor, * 1857–1876 Paul Teodor Schwindt (1813–1876)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14906 Schwindt, Paul Teodor (1813-1876)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova ja Kolppana pastor, *1877–1894 Juho Saarinen (1846–1920)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=18689 Saarinen, Juho (1846-1920)] (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova ja Kolppana pastor, * 1895–1919 Karl Joel Hedley Broms (1858–1919)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=20398 Broms, Karl Joel Hedley (1858-1919)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Spankkova pastor *1919–1935 Pekka Bister (1874–1942)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=575 Bister Pekka (Petr), 1874 – 25.11.1942], www.inkeri.ru</ref>, Spankkova, Lempaala ja Kolppana kirikuõpetaja *1926–1931 Aleksanteri Soittu (Soitu) (1887–)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10186 СОЙТУ Алексантери (Александр) Петрович], www.inkeri.ru</ref> Moloskovitsõ ja Kolppana kirikuõpetaja kt, *1936–1937 Iisakki Virranen (Virronen) (1875–1937)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=1383 Virranen (Virronen) Iisakki (Isaak), 27.09.1875-15.11.1937], www.inkeri.ru</ref>, Spankkova kirikuõpetaja ==== Kupanitsa ==== [[Fail:Kupanitsa1911.jpg|pisi|[[Gubanitsõ kirik]] (1911)]] *[[Kupanitsa kihelkond|Kupanitsa kihelkonna]] [[Gubanitsõ kirik|Gubanitsõ Ristija Johannese kirik]] ja kogudus [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakon]]nas. ==== Moloskovitsa ==== [[Fail:Moloskovitsa1902.jpg|pisi|[[Moloskovitsa kirik]] (1902)]] *[[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkonna]], [[Moloskovitsa kirik]], ka Valkeakirkko kirik [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõs]], [[Tširkovitsõ]] [[postijaam]]a juures, [[Jamburgi postimaantee]]l ja kogudus [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Peterhofi maakond| Peterhofi maakonnas]]; ==== Kattila–Soikkola–Novasolkka ==== [[Fail:Kotly1911.jpg|pisi|püsti|[[Kattila kirik]] (1911)]] *[[Kattila kihelkond|Kattila kihelkonna]] kogudus ja [[Kattila Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Soikkola kihelkond|Soikkola kihelkonna]] kogudus ja [[Soikkola kirik|Soikkola kihelkonnakirik]] ning [[Novasolkka kihelkond|Novosolkka kihelkonna]] kogudus, palvemajaga [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnas]]; **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v2987767270337110885/table Kattilan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v3200464905490887042/table Soikkolan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1471813545354118107/table Novasolkan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html s. 75]-76</ref><ref name="s-76">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0086.html s. 76]</ref><ref name="s-76" />: *1624–1639 Petrus Sigfridi, Kattila pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=120&ocr=true s. 114], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, *1628 Johannes Sigfridi Huss (surn. ~1661<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=216&ocr=true s. 210], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Soikina<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=143&ocr=true s. 137]</ref> pastor *1639–1643 [[Ericus Johannes Albogius|Ericus Johannis Albogius]], Kattila pastor *1643–1648 Erlandus Jonae Werman/Hiaerne (1596–1654)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref>, Kattila pastor *1650– Christiernus Petri Tolerus (surn. 1688), Kattila pastor *~1661 Ericus Isaaci Kyland (surn. 1664/1665), Soikina pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1317 Erik Kyland], (vaadatud 27.9.2026)</ref> [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonnas]] *~1670 Johannes Petri Saemingius (surn. 1682/1683), Soikina pastor *1670ndad aastad Matthaeus Matthiae Duderbergius (surn. enne 1689<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=182&ocr=true s. 176], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Novasolka ja vb ka Jama pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=135&ocr=true s. 129]-130, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *~1678–1689/1690 Carolus Siggonius, Novasolka pastor * 1682–1691 Jonas Rhezelius (1655–1691)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2503 Rhezelius, Jonas (1655-1691)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Soikkola pastor, * 1688–1703 Johan(nes) Tholerus/Tollengreen (surn. 1704)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2840 Tollengreen, Johan (-1704)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Kattila pastor, *1691 Gustav Törne (surn. ~1703), Novasolka pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2761 Gustaf Törne (myös Törner) Gustavus Abrahami], (vaadatud 27.9.2026)</ref> *1691 Benjaminus Thomae Mollerus (surn. 1702), Soikina pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4536 Benjamin Mollerus (Benjaminus Thomæ, Soikkolan kirkkoherra, † 1702) ], (vaadatud 27.9.2026)</ref> *1703– Abraham Ahlqvist<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=150&ocr=true s. 144], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Kattila pastor, *1707– Johannes Krook (surn. 1717<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=225&ocr=true s. 219], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Soikina pastor * 1724–1760 Reinhold von Holl (surn. 1760)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4812 von Holl, Reinhold (-1760)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Moloskovitsõ, Novasolka ja [[Unkavitsa|Unaditsa]] pastor, * 1746– ~1761 Johan Ahlqvist (surn. ~1761)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5980 Ahlqvist, Johan (-1761)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila ja Soikkola kirikuhärra, * 175. – Henrik Carviander (1723–1764)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6928 Carviander, Henrik (1723-1764)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, * 1759–1764 Henrik Forsander (1727–1786)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7501 Forsander, Henrik (1727-1786)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolkka pastor, * 1764–1787 Aron Molander (1734–1791)<ref>1852Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7930 Molander, Aron (1734-1791)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, *1788–1794 Esaias Colander (1746–1794)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9264 Colander, Esaias (1746-1794)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, *1794 Henrik Johan Lindsten (1750–1825)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8806 Lindsten, Henrik Johan (1750-1825)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Novasolka pastor, * 1795–1802 Gustaf Lind (1772–1807)<ref name="lind-gusta">Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10557 Lind, Gustaf (1772-1807)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Kattila ja Soikkola pastor, *1823–1852 Johan Josef Groundstroem (1800–1852)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13255 Groundstroem, Johan Josef (1800-1852)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila ja Soikkola pastor ja 1834<ref>1834. aastal liideti Novosolka kogudus Kattila, Soikkola kogudusega</ref>–1852 Kattila, Soikkola, Novasolkka kirikuhärra, * 1854–1856 Johan Ludvig Nikolaus Groundstroem (1827–1879)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=16272 Groundstroem, Johan Ludvig Nikolaus (1827-1879)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila, Soikkola, Novasolkka kirikuhärra, * 1857–1865 [[Reinhold Ziliacus]] (1830–1865)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=17105 Zilliacus, Reinhold Voldemar (1830-1865)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila, Novasolkka, Soikkola pastor, * 1872–1888 Kasimir Konstantin Stråhlman (1821–1898)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=15933 Stråhlman, Kasimir Konstantin (1821-1898)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kattila, Novasolkka, Soikkola pastor *1931–1935 Andreas (Antti) Suomalainen (Suomolainen) (1878–1938)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10514 Suomalainen (Suomolainen) Andreas (Antti) (Andrei) Matteuksen poika (Matveevič), syntynyt 8.02.1878- k.10.07.1938], www.inkeri.ru</ref> Kosemkina, Kattila, Soikkola, Novasolka ja Kaprio kogudustes ==== Kaprio ==== [[Fail:Kaprio1911.jpg|pisi|püsti|[[Kaprio kirik|Kaprio kogudusekirik]], Novasolkka külas (1911)]] *[[Kaprio kihelkond|Kaprio kihelkonna]] kogudus, [[Tširkovitsõ]] postijaama juures [[Jamburgi postimaantee]]l, [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Peterhofi maakond| Peterhofi maakonnas]]. **kogudusevaimulikud<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1954212449105481849/table Kaprion kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref>: *1634 Abrahamus Liungonis, Kaprio rootsi-soome pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=121&ocr=true s. 115], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1638–1649/1653 Abrahamus Jordanus, Kaprio [[Koporje linnus|loss]]i ja pogostipastor *1653 Magnus Magni Wichlerus?, Kaprio pastor, *1661/1662 Magnus Andreae Hiök (surn. ~1687<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=213&ocr=true s. 207], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Kaprio pastor, *1663 Petrus Simonis Aleqwist, (surn. ~1677<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=153&ocr=true s. 147], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Kaprio pastor, * 1678–1703 Johannes Schütz noorem, Kaprio pastor, *~1744 Johan Lyra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=5017 Lyra, Johan], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1744–1771 Baltasar Widman/Wiedemann (surn. 1771)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6201 Wiedemann, Baltasar (-1771)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1771–1780 Jakob Berndt Munster (surn. 1780)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8563 Munster, Jakob Berndt (-1780)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1781–1802 Karl Henrik Passelberg (1756–1814)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9393 Passelberg, Karl Henrik (1756-1814)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1802–1807 Gustaf Lind (1772–1807)<ref name="lind-gusta" /> Kaprio pastor, *1810–1862 [[Johan Wiren]] (1778–1867)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=11528 Wirén, Johan (1778-1867)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1863–1874 Otto Reinhold Streng (1834–1888)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=17666 Streng, Otto Reinhold (1834-1888)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, * 1874–1885 Nikolai Vilhelm Sonny (1847–1933), Kaprio pastor, *1873–1893 Anders Theodor Winter (1848–1905)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=19021 Winter, Anders Theodor (1848-1905)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1907–1909 Abel Fabian Räisänen/Raunio (1870–1933)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=24156 Räisänen (→ Raunio), Abel Fabian (1870-1933)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor, *1909–1911 Jakob Nikolai Tiainen (1875–1920)<ref>Veli-Matti Autio, Ylioppilasmatrikkeli 1853–1899: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=25691 Tiainen, Jakob (Jaakko) Nikolai (1875-1920)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> Kaprio pastor. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00127|seite 95}}–102 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0153.html s. 143 ''West-Ingermanlands prosteri.''] == Välislingid == *[http://petergen.com/bovkalo/mar/luthd.html Репрессированные священнослужители Петербургского округа], Санкт-Петербургский мартиролог духовенства и мирян, www.petergen.com {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Lääne-Ingerimaa praostkond| ]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] [[Kategooria:Tsarskoje Selo maakond]] [[Kategooria:Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik]] 4d9qp2r8ttmko8a7lyqv3893b7fumok Koprina Katariina kirik 0 707887 7257402 7252571 2026-10-22T17:57:48Z NOSSER 8097 /* Kogudusevaimulikud */ 7257402 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirik|nimi=Koprina Püha Katariina kirik|omakeelne nimi=|pilt=Fail:Kobrino1911.jpg|Pildinimi=Kupanitsa kirik (1911)|pildi laius=|pildiallkiri=Koprina kirik (1911)|riik=[[Venemaa ]]|asukoht= [[Koprina]]/Kobrino [[Tsarskoje Selo maakond]], [[Peterburi kubermang]]|ehituse algus=1785|ehituse lõpp=1786|sissepühitsemine=|esmamainimine=|laiendatud=|laiuskoord=59.4205|pikkuskoord=30.1187|asendikaart=|kaart=|veel=}} '''Koprina Püha Katariina kirik''' oli [[Koprina kihelkond|Koprina kihelkonna]] [[Luterlus|luteriusu]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Ingerimaa]]l. Koprina Katariina kogudus moodustati [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l, 1640. aastal. Kogudusekirik ehitati aastatel 1785–1786 ja laiendati aastatel 1886–1887. [[File:Koprina2.jpg|pisi|Koprina kirik, 1943]] [[File:Lutheran church in Druzhnaya Gorka.jpg|pisi|Orinansavota (Družnaja Gorka) palvemaja]] 18. sajandi alguses kuulus koguduse juurde ka kabel Lamppula külas. Aastatel 1710–1748 oli [[Koprina kihelkond|Koprina]], [[Kolppana kihelkond|Kolppana]] ja [[Spankkova kihelkond]]adel ühine kogudus. 1925. aastal liideti kogudusega saksa-soome [[Palvemaja|palvemaja]] [[Družnaja Gorka]]s. 1859. aastal oli Koprina koguduses 3 156<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00128|seite 96}}</ref> ja 1917. aastal 6 226 inimest. Kirik hävines tulekahjus 1966. aastal. == Kogudusevaimulikud == *1640– Thomae Matthias (surn. ~1672)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=122&ocr=true s. 116], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Koprina pastor<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0089.html s. 79]</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v3363985706536806395/table Koprinan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref> * 1673–1692 Johan Kyander (surn. 1692)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1615 Kyander, Johan (-1692)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Koprina pastor, * 1692/1694–1697 Balthasar Govinius (surn. 1701)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3061 Govinius, Baltasar (-1701)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=205&ocr=true s. 199], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Koprina pastor, *1697–1701 Ericus G(eorgii) Barnau, (surn. 1701)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=160&ocr=true s. 154], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Koprina pastor, * 1702–1703 Gabriel Castelius (surn. 1726<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=177&ocr=true s. 171]-172, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Koprina pastor, * 1710–1719 Gabriel Elimaeus (surn. 1719)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U588 Elimaeus, Gabriel (-1719)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Koprina pastor, * 1753–1759 Lars Rothovius (surn. 1775)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7355 Rothovius, Lars (-1775)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Koprina pastor, * 1759–1765 Johan Wirilander (surn. 1765)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6183 Wirilander, Johan (-1765)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Koprina pastor, * 1765–1785 Erik Blom (1733–1785)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7794 Blom, Erik (1733-1785)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Koprina pastor, * 1786–1821 Henrik Vilhelm Carling (1757–1834)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p9324/table Carling, Henrik Vilhelm (1757–1834)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Koprina pastor, * 1821–1846 Anders Leopold Melart (1757–1834)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=13321 Melart, Anders Leopold (1792-1846)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Koprina pastor, * 1848–1875 [[Friedrich Berg (vaimulik)|Friedrich Berg]] (1809–1879)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U1057 Berg, Fredrik Gustaf (1809-1879)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Koprina pastor *1886– Nikolai Vilhelm Sonny (1847–1933), Koprina pastor *1922–1937 Iisakki Virranen (Virronen) (1875–1937)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=1383 Virranen (Virronen) Iisakki (Isaak), 27.09.1875-15.11.1937], www.inkeri.ru</ref>, Koprina kirikuõpetaja == Kirikukihelkonna külad == Hännisi, Hovinmäki, Hynnisen Siiverska, Jänikselä, Kankaanauti, Koprina, Korkka, Korpisaro, Koussula, Läsämäki, Lätä, Lopitsa, Menkkova, Mesina, Miina, Myllykylä, Orinansavota (Družnaja Gorka), Petrovskoje, Pieni Isero, Pieni Lätä, Pieni Vopsi, Piisinä, Polssova, Porissova, Riepitsa, Ruunala, Saamusti, Saapru, Saasevi, Suuri Iisaro, Tihkovitsa, Uusi Pokosti, Uustia, Valasniekka, Vanha Pokosti, Varpaan Siiverska, Viiritsa, Virkkilä, Vuiri<ref>[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=12 Приход Koprina / Коприна, Кобрино], www.inkeri.ru</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00128|seite 96}}–97 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., 14. Koprina. [https://runeberg.org/aminkeri/0153.html s. 143]–144 {{commonskat|Saint Catherine church in Kobrino}} == Välislingid == *[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=12 Приход Koprina / Коприна, Кобрино], www.inkeri.ru {{JÄRJESTA:Koprina kirik}} [[Kategooria:Venemaa luteriusu kirikud]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Lääne-Ingerimaa praostkond]] [[Kategooria:Tsarskoje Selo maakond]] syb4fjtfakdjhttlbnmkfjnsn6f965v Moloskovitsa kirik 0 707911 7257358 7253553 2026-10-22T16:57:32Z NOSSER 8097 /* Koguduse vaimulikudMatthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 75Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Moloskovitsan kirkkoherrat, (vaadatud 1.1.2026) */ 7257358 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Infokast kirik|nimi=Moloskovitsa kirik|omakeelne nimi=|pilt=File:Moloskovitsa1911.jpg|Pildinimi=Moloskovitsa kirik (1911)|pildi laius=|pildiallkiri=Moloskovitsa kirik (1911)|riik=[[Venemaa ]]|asukoht= [[Moloskovitsa]]/[[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõ]] [[Jamburgi maakond]], [[Peterburi kubermang]]|ehituse algus=|ehituse lõpp=|sissepühitsemine=|esmamainimine=1632|laiendatud=|laiuskoord=59.411104|pikkuskoord=29.099886|asendikaart=|kaart=|veel=}} '''Moloskovitsa kirik''' oli [[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkonna]] [[Luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Ingerimaa]]l [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsas]]. Moloskovitsa ([[rootsi keel]]es ''Moloskowits''<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., 17. Moloskowits. [https://runeberg.org/aminkeri/0156.html s. 146]</ref>) kogudus moodustati [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[Koporje lään]]is, 1630. aastail. Moloskovitsa 400 inimest mahutav vanim [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa luteri]] kogudusekirik Lääne-Ingerimaal ehitati 1632. aastal paekivist ja kutsuti "Valgeks kirikuks" (soome keeles Valkeakirkko). Moloskovitsa kogudus moodustati [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l, 1630. aastail, 1630. aastatel Saksamaalt sisserännanud asunike poolt<ref name=":2">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=125&ocr=true s. 119]-120, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. [[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkon]]nakogudus kuulus Venemaa keisririigis [[Peterburi kubermang]]us [[Lääne-Ingerimaa praostkond]]a ning Moloskovitsa kihelkond asus kubermangu [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakondades]]<ref name=":0">[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00131|seite 99}}</ref>. [[File:MoloskovitsaInt.jpg|pisi|300px|Moloskovitsa kirik (u 1910)]] 1859. aastal oli Moloskovitsa koguduses 2825<ref name=":0" /> inimest ja 1907. aastal 2300 soomlast, 2000 eestlast<ref>Mihhail Škarovskij, [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2002_1%20(50)/03_UA_1_200250_skarovsij.pdf Vähetuntud fakte Eesti luterlike koguduste ajaloost nõukogude Venemaal 1917-1945], [[Usuteaduslik Ajakiri]], 1/50 (2002), lk 61</ref>, 50 sakslast, 1917. aastal 2537 koguduseliiget, kellest umbes 2500 olid eestlased. 1874. aastast peeti kirikus eestikeelseid jumalateenistusi. [[NSV Liit|NSV Liidus]] teenis [[1925]]–[[1927]] Moloskovitsa soome kogudust ja 1921–1937 eesti kogudust<ref>[http://petergen.com/bovkalo/mar/luthd.html Репрессированные священнослужители Петербургского округа. ШУЛЬЦ Лев Антонович], Санкт-Петербургский мартиролог духовенства и мирян, www.petergen.com</ref> [[Leo Schultz]]. [[1935]]–[[1937]] teenis ta soome kogudusi Moloskovitsas, [[Kattila kirik]]us, [[Novasolkka kirik]]us ja [[Kupanitsa kirik]]utes<ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>. [[1937]]. aastal pärast jumalateenistust Moloskovitsas ta vahistati koos umbes saja koguduseliikmega. [[File:Молосковицкая Белая кирха 2006 2.jpg|pisi|300px|Moloskovitsa kiriku varemed (2006)]] Moloskovitsa kirik suleti [[NSV Liit|NSV Liidus]] 1938. aastal ja hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. == Koguduse vaimulikud<small><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html lk 75]</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1396718726198427572/table Moloskovitsan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref></small> == *~1637–1656 Balthasar Franck<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=197&ocr=true s. 191]-192, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, saksa koguduse pastor<ref name=":2" /> * 1661–1678 Georgius/Jöran Schroderus (surn. 1678)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=795 Schroderus, Jöran (-1678)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor<ref>[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29</ref> ja [[Lääne-Ingerimaa praostkond|Lääne-Ingerimaa]] praost 1675–1678, *1663 [[Daniel Brockhausen]]<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=168&ocr=true s. 162]-163, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, koguduse pastor<ref name=":2" /> * 1678–1697 [[Engelbrecht Matthiae]]/Matthiæ (surn. 1697)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U344 Matthiæ, Engelbrecht (-1697)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor ja Lääne-Ingerimaa praost 1688–1697, * 1697–1701 Balthasar Govinius (surn. 1701)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3061 Govinius, Baltasar (-1701)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=205&ocr=true s. 199], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1702–1703 Erik Holmenius (surn. 1710)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3324 Holmenius, Erik (-1710)], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=215&ocr=true s. 209], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Moloskovitsa pastor, **1702–1704 Johannes Brynolphi Govinius, Moloskovitsa kaplan/komminister<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=206&ocr=true s. 200], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> * 1724–1760 Reinhold von Holl (surn 1760)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=4812 von Holl, Reinhold (-1760)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa, Novasolka ja [[Unkavitsa|Unaditsa]] pastor, * 1760–1765 Anders Nordström (1715-1765)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=6101 Nordström, Anders (1715-1765)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1765–1773 Henrik Hendelius (surn. 1773)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7726 Hendelius, Henrik (-1773)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1775–1791 Mikael Salmstein (1738–1791)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=7989 Salmstein, Mikael (1738-1791)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1795–1819 Anders Berg (1766–1819)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=10123 Berg, Anders (1766-1819)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1846–1900 [[Carl Palander]] (1811–1900)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=14622 Palander, Karl Edvard (1811-1900)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor ja Lääne-Ingerimaa praost 1855–1900, * 1901–1911 Johan Edvard Schwindt (1857–1911)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=20255 Schwindt, Johan Edvard (1857-1911)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Moloskovitsa pastor, * 1912–1919 [[Georg Frithjof Slöör]], Moloskovitsa pastor, *1926–1931 Aleksanteri Soittu (Soitu) (1887–)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=10186 СОЙТУ Алексантери (Александр) Петрович], www.inkeri.ru</ref>, Moloskovitsa ja Kolppana kirikuõpetaja kt, *1932–1935 Mikael (Mikko) Korpelainen (Karbelainen) (1873–)<ref>[https://www.inkeri.ru/rep/peoples/?id=3851 КОРПЕЛАЙНЕН (КАР(КОР)БЕЛАЙНЕН) Микко (Михаил) Михайлович], www.inkeri.ru</ref>, Moloskovitsa ja Tyrö kirikuõpetaja == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00131|seite 99}}–100 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html s. 75] & 17. Moloskowits. [https://runeberg.org/aminkeri/0156.html s. 146]–147 {{commonskat|Lutheran Church in Moloskovitsy}} == Välislingid == *[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=20 Приход Moloskovitsa / Молосковицы, Белая церковь], www.inkeri.ru {{JÄRJESTA:Moloskovitsa kirik}} [[Kategooria:Venemaa luteriusu kirikud]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Lääne-Ingerimaa praostkond]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Ivangorodi praostkond]] 39n3py4wu09i93xdyphqb1avpoagsd0 Kosemkina kihelkond 0 708748 7257418 7250318 2026-10-22T18:42:28Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7257418 wikitext text/x-wiki [[File:Inkeri-2.png|pisi|Ingeri kihelkonnad [[Leningradi oblast]]i Ingeri aladel, 1930ndad aastad]] '''Kosemkina kihelkond''' oli [[Ingeri ajalugu|ajalooline Ingerimaa]] kiriku[[kihelkond]], territoriaalne [[Luterlus|luterius]]u [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa kiriku]] halduspiirkond [[Ingerimaa]]l. Kosemkina kihelkonnakirik, [[Kosemkina kirik]] (vene k. [[:ru:Церковь Святого Андрея (Большое Кузёмкино)|Церковь Святого Андрея]]) (1879) asus<small><ref>Kaardil {{Coordinate|NS=59.5821|EW=28.182|type=landmark|region=EE}}</ref></small> [[Narvusi]] (vene k. [[Bolšoje Kuzjomkino]]) külas. == Ajalugu == [[File:Kozemkina1911.jpg|pisi|left|Kosemkina kirik (1911)]] Kosemkina ([[Isuri keel|isuri]]- ja soome k. [[Narvusi]]<ref name=":2" /><ref>[http://www.inkeri.fi/virtuaali-inkeri/kosemkina/ Virtuaali-Inkeri: Kosemkina]</ref>) kihelkonnakogudus moodustati 1640. aastatel [[Rootsi Ingeri]] [[Ingerimaa kubermang]]u [[Ivangorodi lään]]i Petrovskoj pogostis<ref name=":4">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=123&ocr=true s. 117], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. Koguduse pastoritena<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0084.html lk 74]-75</ref> tegutsesid ~1640–1647 Ambrosius Winter, ..1650.. Thomas, 1651–1652 Magnus (Marcus?) Deutsch<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=180&ocr=true s. 174], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, 1661 Matthias Matthiae Lechlin (surn. 1664), ca 1665–1675 Justus Erici Albogius<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Albogius, Justus (-1684)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>, 1675/1677 – ~1679 Gerhardus Linovius, 1680/1682–1690 Johannes Schoppius<ref name=":4" />. [[1690]]. aastal liideti kogudus [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]u superintendendi [[Narva Johannese kogudus|Narva Johannese rootsi kogudus]]ega. 1690–1693 [[Narva ja Ingerimaa superintendent|Narva ja Ingerimaa superintendendi]] asepastor Erik Qwist, 1698–1700 Narva ja Ingerimaa superintendendi asepastor Johannes Krook<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=225&ocr=true s. 219], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref name=":4" />. [[1727]]. aastal [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]]u ehitamisel, asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus ja Kosemkina kihelkonnakogudus liideti [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus|soome-rootsi kogudusega]]. Esimene, oma puitkirik [[Narvusi Andrease kirik]], ehitati [[1732]]. aastal. [[1879]]. aastal ehitati vana kiriku asemele uus [[gooti stiil]]is kirikuhoone, mis õnnistati Kosemkina Kolmainu kirikuna. [[File:Gouvernement Sankt Petersburg BV004257108.jpg|pisi|[[Peter von Köppen]]i [[Peterburi kubermang]]u 1851. aastal välja antud etnograafiline kaart:<br> nr. 1 [[Vadjalased|vadjalas]]te asualad;<br> nr. 2 [[Ingerlased|ingerlas]]te asualad; <br> nr. 3 [[äyrämöised|äyrämöiste]] asualad; <br> nr. 4 [[Savakod|savako]]te asualad; <br> nr. 5 [[Eestlased|eestlas]]te asualad; <br> nr. 6 [[Karjalased|karjalas]]te asualad; <br> nr. 7 [[Sakslased|saksa]] asunikekolooniate asualad]] Kosemkina<ref name=":2" /> (soome k. [[Narvusi]], rootsi k. ''Kosemkina'' <ref name=":3">Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0138.html s. 128]</ref>, saksa k. ''Kosemkina''<ref name=":1" />) kirikukihelkond kuulus [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus]]ega, [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond]]a. Venemaa keisririigi ajal kuulus Kosemkina kihelkond [[Peterburi kubermang]]u [[Jamburgi maakond]]a<ref name=":1" />. 1859. aastal oli [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus]]e Kosemkina kihelkonna filiaalkoguduses 1 724<ref name=":1">[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00108|seite 76}}</ref>, 1865. aastal 1 847, 1905. aastal 3 800, 1917. aastal 4 260<ref name=":0" /> inimest. Koguduse juurde kuulusid ka palvemajad Vena (vene k Vejno) (ehitatud pärast 1896. aastat), Vipiä/Viipinä (Võbje) (ehitatud pärast 1886. aastat), Kaipaala (Kaibolovo) (ehitatud pärast 1895. aastat), Kirjamo (Kirjamo) (ehitatud 19. sajandi lõpul), Konnu (Konnovo) (ehitatud 1888. aastal), Kurkula (Kurgolovo) (ehitatud 1895) külades. 1920. aasta [[Tartu rahu|Tartu rahuleping]]uga, jagas uus [[Eesti-Venemaa riigipiir]] Kosemkina kihelkonna, põhjapoolne osa jäi [[Venemaa SFNV]] [[Jamburgi maakond]]a ja osa Eesti vabariigi [[Viru maakond|Viru maakon]]na [[Viru-Ingeri]] aladesse, kus moodustati [[Kallivere (Ingeri)|Kallivere]] filiaalkogudus [[Kallivere kirik]]uga. Kosemkina kihelkonnakiriku tegevus lõppes [[NSV Liit|NSV Liidus]] 1936. ja suleti 1938. aastal. == Kirikukihelkonna külad == Kosemkina kirikukihelkonda kuulusid külad: Arsiansaari, Feodormaa, Haavikko, Hakaja, Hamala, Hinnola, Joenperä, Kaipaala, Kiiskala, Kirjamo, Konnu, Korovina, Kotko, Kukkosi, Kullankylä, Kurkula, Laukaansuu, Liivakylä, Luttova, Mannakka, Narvusi, Pärspää, Ropsu, Salansuu, Struuppova, Suokylä, Sutela, Takaväljä, Tiensuu (Täyssinä), Uusi Narvusi, Uusi Struuppova, Vena, Vipiä<ref name=":0">[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=13 Приход Kosemkina / Косемкина (Нарвуси), Бол. Кузёмкино], www.inkeri.ru (vaadatud 14.01.2026)</ref><ref name=":2">[https://web.archive.org/web/20260106111559/https://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&ID=6016&TYPE=HTML&LANG=FI Kosemkinan seurakunnan kylät], Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)</ref> [[Pilt:HeligeAndreasKyrkaBolsjojeKuzemkino.jpg|thumb|[[Kosemkina]] Püha Andrease kiriku varemed 2008.]] == Tänapäev == Kosemkina kogudus taastati 1990 ja kuulub nüüd [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00108|seite 76}}-77 *Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0138.html s. 128]-129, St. Michaelis svensk-finsk-estniska stads och landsförsamling samt Kosemkina St. Andreæ filialförsamling. == Välislingid == *[https://digihakemisto.net/aineisto/1291579904 Markkovan seurakunnan arkisto 1910-1936], Digihakemisto (soome keeles) *[http://www.inkeri.fi/virtuaali-inkeri/kosemkina/ Virtuaali-Inkeri: Kosemkina] (soome keeles) {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Ingeri kihelkonnad]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Ivangorodi praostkond]] [[Kategooria:Narva linnakonsistoorium]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] fki1iioj7ihxhht0hiwi696leon80mw Hevaa kihelkond 0 708988 7257404 7242123 2026-10-22T18:01:41Z NOSSER 8097 /* Hevaa kogudusevaimulikud */ 7257404 wikitext text/x-wiki [[File:Narva 1676y.jpg|pisi|[[Rootsi aeg|Rootsi-aeg]]ne, [[Rootsi Ingeri]] [[Ingerimaa kubermang]], 1676]][[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]]'''Hevaa kihelkond''' on endine ajalooline ingerisoome [[Luterlus|luterius]]uline [[kihelkond]] [[Ingerimaa]]l. Rootsi [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri kirik]]u [[Ivangorodi praostkond|Ivangorodi praostkonna]] luteriusu Hevaa (rootsi k. ''Heva<ref>[https://web.archive.org/web/20071027153750/http://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&ID=6003&TYPE=HTML&LANG=FI Heva], Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)</ref>'') kirikukihelkonda [[Koporje lään]]i Samoskoj pogostis<ref name=":0">Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=117&ocr=true s. 111], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> on allikates mainitud esimest korda [[1640]]<ref>[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=23 Приход Hevaa / Ручьи, Ойя], www.inkeri.ru (vaadatud 14.01.2026)</ref>, mil oli ühine kirikuhärra [[Serepetta kihelkond|Serpetta (Novabura) kihelkonnakogudusega]]<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1324049151742269739/table Serepetan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v8429765222521154571/table Novaburan kirkkoherrat], (vaadatud 1.1.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=135&ocr=true s. 129], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865., [https://runeberg.org/aminkeri/0088.html s. 78]</ref>. [[File:KaprioOja1911.jpg|pisi|left|Kaprio koguduse Hevaa Ojaküla palvemaja (1911)]] Hevaa kirikukogudus tegutses aastail [[Rootsi Ingeri]]s [[Ingerimaa kubermang]]u [[Koporje lään|Kaprio lään]]is 1640–1658, hiljem liideti 1763{{lisa viide}} [[Lääne-Ingerimaa praostkond|Lääne-Ingerimaa praostkonna]] [[Kaprio kihelkond|Kaprio kihelkonnakogudusega]] ja Hevaa koguduse kabel asus [[Ojankylä]]s. == Hevaa kogudusevaimulikud == *~aastatel 1640–1648 Petrus Sigfridi (surn. 1648), *~ 1661 – ~1673 Marcus Nicolai Montanus, *1673–1703 Andreas Simonis Kexlerus<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=221&ocr=true s. 215]-216, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref name=":0" />. == Viited == {{viited}} {{koord}} {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Ingeri kihelkonnad]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Ivangorodi praostkond]] [[Kategooria:Lääne-Ingerimaa praostkond]] 288ha76kzcha74l36mpgglzftrxd1to Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel 0 713452 7257341 7255719 2026-10-22T16:34:33Z Kalle 51 7257341 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg||50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- |colspan="2" |'''20. juuli - 1. august''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' | '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Moskva]]s [[20. juuli]]st kuni [[1. august]]ini. 1980. aasta võrkpalliväljakud olid mõlemad osa Lužniki spordikompleksist [[Lužniki staadion|Lenini-nimelise Keskstaadioni]] piirkonnas. Võrkpallilahingud peeti Lenini-nim. Keskstaadioni väikesel areenil ja selle lähedal asunud Universaalnõi Sportivnõi Zal Družba ehk Družba (Sõprus) mitmeotstarbelisel areenil, mis ehitati 1979. aastal ja võõrustas hiljem mitmeid üritusi, 1986. aasta [[Hea Tahte mängud|Hea Tahte mänge]] ning oli ka [[Moskva Dinamo|Moskva Dünamo]] võrkpallimeeskonna koduareeniks. Malaja Areen ehk väike areen ehitati 1956. aastal ja on alates 2000. aastast olnud [[HK Moskva Dinamo|Moskva Dünamo jäähoki]] koduareen. 1980. aasta naiste võrkpalliturniiri tegi kergemaks USA koondise puudumine, kes oli 1979. aasta Norceca turniiril alistunud tasavägise heitluse järel [[Kuuba]]le, mida peetakse maailma parimaks võistkonnaks. Algselt kaheksa naiste kvalifikatsioonivõistkonda kuulusid järgmised võistkonnad: Nõukogude Liit korraldajamaaks; [[Jaapan]] [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta]] olümpiavõitja; Kuuba 1978. aasta maailmameister; [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Ida) 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohaga (Nõukogude Liidu järel); [[Ameerika Ühendriigid]] 1979. aasta Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) meistrivõistluste teise kohaga (Kuuba järel); [[Hiina]] 1979. aasta Aasia meistrina; [[Peruu]] 1979. aasta Lõuna-Ameerika meistrina; ja [[Rumeenia]] 1980. aasta olümpiavalikturniiri meistrina. Jaapan, Hiina ja Ameerika Ühendriigid boikoteerisid 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid järgmised kõrgeima koha saanud 1980. aasta olümpiavalikturniiri mittekvalifitseeritud võistkonnad – [[Bulgaaria]] (2. koht), [[Brasiilia]] (3. koht) ja [[Ungari]] (5. koht). Meeste turniiril osales 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: Nõukogude Liit kui võõrustajariik; [[Poola]] kui 1976. aasta olümpiavõitja; [[Itaalia]] kui 1978. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanik (Nõukogude Liidu järel); [[Jugoslaavia]] kui 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanik (Nõukogude Liidu ja Poola järel); 1979. aasta Aasia meistrid Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond), Lõuna-Ameerika ja Aafrika meistrid (Hiina, Kuuba, Brasiilia, [[Tuneesia]]); ning 1980. aasta olümpiakvalifikatsiooniturniiri kaks parimat võistkonda – Bulgaaria (1. koht), Rumeenia (2. koht). Hiina ja Tuneesia boikoteerisid aga 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid [[Tšehhoslovakkia]], kes oli 1980. aasta olümpiavalikturniiril olnud 6. kohal, ja [[Liibüa]], kes oli 1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel olnud 2. kohal. Liibüa kaotas kõik viis matši, kõik 15 setti ja kaotas 225:30. Nagu oodatud, võitsid kuldmedalid Nõukogude Liidu meeste ja naiste võistkonnad, kusjuures Bulgaaria võitis meeste võistluses hõbemedali ja naiste arvestuses pronksmedali. Saksa Demokraatlik Vabariik sai naiste võistluses hõbemedali ja pronksmedali sai Rumeenia. == Tulemused == === Mehed === === Naised === == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||0|| 2 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] ||0||1||1|| 2 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 554–577) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/volleyball Moscow 1980 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/VVO Volleyball at the 1980 Summer Olympics] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1980Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] ajlgchtf3zloj2f0ebwx1b0f73gfb1t 7257438 7257341 2026-10-22T20:00:18Z Kalle 51 7257438 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_Moscow_1980.png|50px|Moskva 1980]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- |colspan="2" |'''20. juuli - 1. august''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' | '''[[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Moskva]]s [[20. juuli]]st kuni [[1. august]]ini. 1980. aasta võrkpalliväljakud olid mõlemad osa Lužniki spordikompleksist [[Lužniki staadion|Lenini-nimelise Keskstaadioni]] piirkonnas. Võrkpallilahingud peeti Lenini-nim. Keskstaadioni väikesel areenil ja selle lähedal asunud Universaalnõi Sportivnõi Zal Družba ehk Družba (Sõprus) mitmeotstarbelisel areenil, mis ehitati 1979. aastal ja võõrustas hiljem mitmeid üritusi, 1986. aasta [[Hea Tahte mängud|Hea Tahte mänge]] ning oli ka [[Moskva Dinamo|Moskva Dünamo]] võrkpallimeeskonna koduareeniks. Malaja Areen ehk väike areen ehitati 1956. aastal ja on alates 2000. aastast olnud [[HK Moskva Dinamo|Moskva Dünamo jäähoki]] koduareen. 1980. aasta naiste võrkpalliturniiri tegi kergemaks USA koondise puudumine, kes oli 1979. aasta Norceca turniiril alistunud tasavägise heitluse järel [[Kuuba]]le, mida peetakse maailma parimaks võistkonnaks. Algselt kaheksa naiste kvalifikatsioonivõistkonda kuulusid järgmised võistkonnad: Nõukogude Liit korraldajamaaks; [[Jaapan]] [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta]] olümpiavõitja; Kuuba 1978. aasta maailmameister; [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (Ida) 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohaga (Nõukogude Liidu järel); [[Ameerika Ühendriigid]] 1979. aasta Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) meistrivõistluste teise kohaga (Kuuba järel); [[Hiina]] 1979. aasta Aasia meistrina; [[Peruu]] 1979. aasta Lõuna-Ameerika meistrina; ja [[Rumeenia]] 1980. aasta olümpiavalikturniiri meistrina. Jaapan, Hiina ja Ameerika Ühendriigid boikoteerisid 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid järgmised kõrgeima koha saanud 1980. aasta olümpiavalikturniiri mittekvalifitseeritud võistkonnad – [[Bulgaaria]] (2. koht), [[Brasiilia]] (3. koht) ja [[Ungari]] (5. koht). Meeste turniiril osales 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseda poolfinaali igast alagrupist kaks võistkonda. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: Nõukogude Liit kui võõrustajariik; [[Poola]] kui 1976. aasta olümpiavõitja; [[Itaalia]] kui 1978. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanik (Nõukogude Liidu järel); [[Jugoslaavia]] kui 1979. aasta Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanik (Nõukogude Liidu ja Poola järel); 1979. aasta Aasia meistrid Norceca (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond), Lõuna-Ameerika ja Aafrika meistrid (Hiina, Kuuba, Brasiilia, [[Tuneesia]]); ning 1980. aasta olümpiakvalifikatsiooniturniiri kaks parimat võistkonda – Bulgaaria (1. koht), Rumeenia (2. koht). Hiina ja Tuneesia boikoteerisid aga 1980. aasta olümpiamänge ning nende asemele tulid [[Tšehhoslovakkia]], kes oli 1980. aasta olümpiavalikturniiril olnud 6. kohal, ja [[Liibüa]], kes oli 1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel olnud 2. kohal. Liibüa kaotas kõik viis matši, kõik 15 setti ja kaotas 225:30. Nagu oodatud, võitsid kuldmedalid Nõukogude Liidu meeste ja naiste võistkonnad, kusjuures Bulgaaria võitis meeste võistluses hõbemedali ja naiste arvestuses pronksmedali. Saksa Demokraatlik Vabariik sai naiste võistluses hõbemedali ja pronksmedali sai Rumeenia. == Tulemused == === Mehed === === Naised === == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}} ||2||0||0|| 2 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] ||0||1||1|| 2 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 4 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 554–577) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/volleyball Moscow 1980 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/VVO Volleyball at the 1980 Summer Olympics] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1980Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] tkhipng3b9zvxe5ef0lilr1bw5g9xxe Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel 0 713703 7257440 7154325 2026-10-22T20:04:37Z Kalle 51 7257440 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Los Angeles 1984.png|120px|Los Angeles 1984]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[Los Angeles]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]]''' | '''[[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Los Angeles|Los Angeleses]] [[29. juuli]]st kuni [[11. august]]ini [[Long Beach]]is [[California]]s asuva Long Beachi konverentsi- ja meelelahutuskeskuse spordiareenil, mille mahutavus oli 12 033 pealtvaatajat.<ref>[https://www.olympedia.org/editions/21/sports/VVO Volleyball at the 1984 Summer Olympics] www.olympedia.org</ref> 1962. aastal ehitatud spordiareen on aastate jooksul võõrustanud arvukalt spordivõistlusi, eriti [[korvpall]]is ja [[jäähoki]]s, ning on ka kontserdi- ja meelelahutuspaik. Turniire kahjustas [[1984. aasta suveolümpiamängude boikott|1984. aasta olümpiamänge boikoteerinud]] [[Idablokk|idabloki]] riikide, eriti [[NSVL|Nõukogude Liidu]] ja [[Poola]] puudumine. Meeste turniiril oli 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, millest pääses poolfinaali kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseks poolfinaali kaks võistkonda igast alagrupist. Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: [[Ameerika Ühendriigid]] korraldajamaana; Nõukogude Liit 1980. aasta olümpiavõitjana; [[Kuuba]] 1981. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanikuna (Nõukogude Liidu järel); [[Brasiilia]] 1982. aasta maailmameistrivõistluste teise kohana (Nõukogude Liidu järel); Poola 1983. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohana (Nõukogude Liidu järel); [[Kanada]] 1983. aasta Noreca meistrivõistluste (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) teise kohana (Ameerika Ühendriikide järel); [[Argentina]] 1983. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistluste teise kohana (Brasiilia järel); [[Jaapan]] 1983. aasta Aasia meistrina; [[Egiptus]] 1983. aasta Aafrika meistrina; ja [[Bulgaaria]] 1984. aasta olümpiavalikturniiri võitjana. Nõukogude Liit, Kuuba, Poola ja Bulgaaria boikoteerisid 1984. aasta olümpiamänge ja osalesid [[1984. aasta sõprusmängud|1984. aasta Sõpruse turniiril]], mis oli alternatiivne turniirikorraldus meeskondade boikoteerimiseks 1984. aastal. Nende asemele tulid [[Hiina]] (5. koht 1981. aasta maailmameistrivõistlustel); [[Itaalia]] (3. koht 1983. aasta Euroopa meistrivõistlustel); [[Tuneesia]] (8. koht 1981. aasta maailmameistrivõistlustel); ja [[Lõuna-Korea]] (4. koht 1984. aasta olümpiavalikturniiril). Algselt seitse naiste kvalifikatsioonivõistkonda olid järgmised – Ameerika Ühendriigid korraldajamaana; Nõukogude Liit 1980. aasta olümpiavõitjana; Hiina 1982. aasta maailmameistrina; Kuuba 1983. aasta Norceca meistrivõistluste (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) teise koha omanikuna (Ameerika Ühendriikide järel); ja 1983. aasta Euroopa, Aasia ja Lõuna-Ameerika meistrid – [[Saksa Demokraatlik Vabariik]], Lõuna-Korea ja [[Peruu]]. Üks Aafrika riik oli kõlblik osalema, kuid kvalifikatsiooniturniiri ei korraldatud. Nõukogude Liit, Kuuba ja Ida-Saksamaa boikoteerisid 1984. aasta olümpiamänge ja võistlesid Sõpruse turniiril, mis oli alternatiivne turniirikorraldus boikoteerivate võistkondade jaoks 1984. aastal. Kolm boikoteerivat võistkonda ja puuduvat Aafrika võistkonda asendasid Jaapan (2. koht 1981. aasta maailmameistrivõistlustel); Brasiilia (8. koht 1982. aasta maailmameistrivõistlustel); Kanada (3. koht 1983. aasta Norceca meistrivõistlustel); ja [[Saksa FV]] (5. koht 1983. aasta Euroopa meistrivõistlustel). 1984. aastaks oli Ameerika Ühendriikidel maailma parim meestekoondis ja nad võitsid ootuspäraselt kuldmedali. Naiste favoriidid olid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, kusjuures Hiina alistas USA viimases matšis kolmes suhteliselt kerges setis. == Tulemused == === Mehed === === Naised === == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (USA) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Loa Angeles 1984]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|USA}} ||1||1||0|| 2 |- | 2.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}}||1 ||0||0|| 1 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]] [[Brasiilia]]||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=2|4.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Jaapan}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 5 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 591–608) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984/results/volleyball Los Angeles 1984 Volleyball Results] * [https://www.olympedia.org/editions/21/sports/VVO Volleyball at the 1984 Summer Olympics] {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad1984Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1984. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall]] == Viited == {{viited}} 1k3s38bl6atmjrm3sjk4tr264vr2gcj Katastroofiteooria 0 714872 7257245 7154425 2026-10-22T14:11:17Z ~2026-56276-70 240285 7257245 wikitext text/x-wiki '''Katastroofiteooria''' on [[matemaatika]] haru, mis tegeleb [[Bifurkatsioon (matemaatika)|bifurkatsioon]]ide tüüpidega. Katastroofiteooria rajaja on [[René Thom]] peamiselt 1960ndail aastail. Ta näitas selle rakendusvõimalusi [[bioloogia]]s, [[lingvistika]]s ja [[semiootika]]s. Elementaarkatastroofide nimetused on volt (''fold''), kurd (''cusp''), pääsusaba (''swallowtail''), liblikas (''butterfly''), hüperbool-naba (''hyperbolic umbilic''), ellips-naba (''elliptic umbilic'') ja parabool-naba (''parabolic umbilic''). Eestis on katastroofiteooriaga tegelenud [[Maido Rahula]], [[Jaak Lõhmus]], [[Ivar Kull]] jt.<ref>[[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVtyajalkys201812.2.5.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Katastroofiteooria matemaatikas – meenutuskilde retseptsioonist Eestis"], kogumikus "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" XLVI (2018), lk 78–88 (vaadatud 22.10.2026)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandust== * René Thom, "Structural Stability and Morphogenesis", Reading: Benjamin, 1975 * [[Erik Christopher Zeeman]], "Catastrophe Theory", [[Scientific American]] (April 1976), lk 65–83 * Erik Christopher Zeeman, "Catastrophe Theory: Selected Papers 1972–1977", Reading: Addison-Wesley, 1977 * [[Vladimir Arnold]], "Теория катастроф", Moskva: Moskva Ülikooli kirjastus, 1983 * [[Maido Rahula]], "New Problems in Differential Geometry", Singapore: World Scientific Publishing Co Pte Ltd, 1994 * [[Martin Zwick]], "Dialectics and Catastrophe", Sociocybernetics, F Geyer and J van der Zouwen, eds. The Hague: Martinus Nijhoff, 1978, lk 129–154 ==Eesti keeles== * [[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], "Katastroofid ja dialektika", sarjas "[[Teaduslugu ja nüüdisaeg]]" VI. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus|Teaduse ning Tehnika Filosoofia ja Ajaloo Nõukogude Rahvusliku Ühenduse Eesti Osakond]], 1989, lk 74–79 * Peeter Müürsepp, "The Concept of Structural Stability as the Core of René Thom’s Philosophy From Aristotle to Contemporary Science", Saarbrücken: Lambert Academic Publishing, 2010 * Peeter Müürsepp, "Some Methodological Problems of the Applications of Catastrophe Theory", [[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences]]. Social Sciences, 40 (4), Tallinn, 1991, lk 356–363 * Peeter Müürsepp, "Katastroofiteooria – alasti kuningas või uus kvaliteet objektiivse reaalsuse kirjeldamisel", sari [[Proceedings of Tartu University]], [[Studia Philosophica Estonica|Studia Philosophica]], I (37), Tartu, 1993, lk 109–122 * Peeter Müürsepp, "Catastrophe Theory and Social Science", Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Social Sciences, 42 (4) (Tallinn, 1993), lk 391–399 * Peeter Müürsepp, "Katastroofiteooria hiilgus ja viletsus", "Teaduslugu ja nüüdisaeg", 9 (Tallinn, 1994), lk 144–157 * Peeter Müürsepp, "Making Sense of the Applications of Catastrophe Theory", Proceedings of Tartu University. Studia Philosophica, II (Tartu, 1995), lk 35–57 * Peeter Müürsepp, [https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVtyajalkys201812.2.5.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Katastroofiteooria matemaatikas – meenutuskilde retseptsioonist Eestis"], kogumikus "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" XLVI (2018), lk 78–88 [[Kategooria:Matemaatika]] lyf0zwzt5cqh53h2l6xs6zcj6l2wjgh Kameeliadaam 0 715076 7257493 7199151 2026-10-23T05:42:19Z ~2026-56553-16 240332 /* */ 7257493 wikitext text/x-wiki "Kameeliadaam" on Alexandre Dumasei poja kirjutatud romaan aastal 1848. Selle põhjal kirjutas [[Giuseppe Verdi]] ooperi "La Traviata" ehk langenud naine. <ref>{{Viide |pealkiri=Traviata |kuupäev=2026-04-13 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Traviata&oldid=7130125 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-14}}</ref> == Tegelased == * Marguerite Gautier * Armand Duval * Monsieur Duval (Armandi isa) * Prudence Duvernoy (Marguerite sõbranna) * Gaston Rieux (Armandi sõber) * Arthur de Varville * Nanine (Marguerite teenija) * Olympe * Nichette * Gustave (Nichette’i armastatu) * Comte de Giray * Saint-Gaudens * Esther * Anaïs * Adèle == Romaani sisu == "Kameelidaam" jutustab traagilise armastusloo Armand Duvali ja Pariisi kurtisaani Marguerite Gautieri vahel. Marguerite´i tuntakse kameelite poolest, mida ta pihil kannab. <ref name="la-dame-au">{{Viide |pealkiri=La Dame aux camélias |kuupäev=2026-03-21 |url=https://fr.wikipedia.org/w/index.php?title=La_Dame_aux_cam%C3%A9lias&oldid=234284902 |väljaanne=Wikipédia |keel=fr |vaadatud=2026-05-15}}</ref> Armand armus Marguerite´i ning veenab teda loobuma oma endisest elust ning nad kolivad koos maale. Välja ilmub aga Armadi isa, kes palub Marguerite´l Armandiga mitte abielluda, sest see hävitaks perekonna maine. Marguerite nõustub ning jätab Armandi murtuna maha. <ref name="la-dame-au" /> Marguarite on raskesti haige ning sureb. Pärast ta surma mõistab Armandi, kui suure ohverduse naine tegi.<ref name="la-dame-au" /> 98j2ws41ipz7zr2vakcyz6qlqtt72e1 Mycoaciella 0 715225 7257344 7156157 2026-10-22T16:42:41Z Svencapoeira 67038 7257344 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Mycoaciella'' | värvus = seened | pilt = Kollane vahanarmik.jpg | pildi_seletus = [[Kollane vahanarmik]] ''Mycoaciella uda'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meruliaceae]]'' | perekond = '''''Mycoaciella''''' }} '''''Mycoaciella''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Eesti liike== *''Mycoaciella uda'' – [[kollane vahanarmik]] ==Liike mujal== *''[[Mycoaciella badia]]'' *''[[Mycoaciella bispora]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|126133}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] naw0n2lb2m5or9d0kc0qr98eybv2jh4 Ilja Gambašidze 0 715955 7257300 7199046 2026-10-22T15:27:14Z Trummiglehn 175900 7257300 wikitext text/x-wiki '''Ilja Andrejevitš Gambašidze''' ''(Илья Андреевич Гамбашидзе;'' sündis 7. mail 1977 [[Kiiev]]is) on Venemaa interneti trollivabriku "Sotsiaalse Disaini Agentuur" (SDA) direktor. Märtsis 2024 väitis USA valitsus, et SDA loob koostöös Kremli ametnikega võltsitud uudiste saite – mõnikord päris uudistekanalite kloone, et inimesi eksitada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kupfer |eesnimi=Matthew |kuupäev=May 09, 2024 1:23 AM |pealkiri=Voice of America "Investigation: Who is Ilya Gambashidze, the man the US government accuses of running a Kremlin disinformation campaign?" |url=https://www.voanews.com/a/investigation-who-is-ilya-gambashidze-the-man-the-us-government-accuses-of-running-a-kremlin-disinformation-campaign-/7604052.html |väljaanne=Voice of America}}</ref> == Elulugu == 2008. aastal kaitses Venemaa Riiklikus Humanitaarteaduste Ülikoolis doktori väitekirja sotsioloogia alal teemal „Vene Föderatsiooni kohaliku arengu tunnused parteisüsteemi ümberkujundamise kontekstis“. Aasta hiljem töötas ta Moskva Põhja ringkonna prefekti abina, kui ta langes kummalise inimröövi ohvriks. Tema endine naine ja lapsed näivad olevat sellest ajast alates elanud USAs. Ta ise jäi Venemaale, kus ta töötas Riigiduuma aseesimehe ja kuulsa kirjaniku Lev Tolstoi järeltulija Pjotr ​​Tolstoi nõunikuna. Enne 2023. aasta Venemaa parlamendivalimisi töötas ta Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei (LDPR) heaks. Samal aastal andis Venemaa Poliitiliste Konsultantide Assotsiatsioon tema meeskondadele auhinnad kolme valimisprojekti ees: monument LDPR-i asutajale Vladimir Žirinovskile, kes suri 2022. aastal, ja 1. mai meeleavaldus hittmängus Minecraft ja „Närvivõrk Žirinovski“ (tehisintellektil põhinev digitaalne pilt, mis suudab vastata küsimustele Žirinovski agressiivses stiilis). 2013-2020 said tema ettevõtted 2016. aasta keskmise vahetuskursi kohaselt Venemaa riiklikke lepinguid enam kui 2,7 miljoni dollari väärtuses. Peaaegu kõik need lepingud saanud ettevõtted on sellest ajast alates likvideeritud.<ref name="investigat">{{Netiviide |perekonnanimi=Kupfer |eesnimi=Matthew |kuupäev=May 09, 2024 1:23 AM |pealkiri="Investigation: Who is Ilya Gambashidze, the man the US government accuses of running a Kremlin disinformation campaign?" |url=https://www.voanews.com/a/investigation-who-is-ilya-gambashidze-the-man-the-us-government-accuses-of-running-a-kremlin-disinformation-campaign-/7604052.html |väljaanne=Voice of America}}</ref> == Doppelgänger == Alates 2022. aastast on sotsiaalmeediaettevõtted, teadlased, lääneriikide valitsused ja ajakirjanikud üha enam seostanud tema kahte ettevõtet desinformatsiooni levitamisega Ukrainas, Euroopas ja Ameerikas. 2022. aasta novembris teatas Meta, et eemaldas Facebookist ja Instagramist enam kui 2300 kontot ja lehekülge „koordineeritud ja ebaautentse käitumise” tõttu. Kontod jagasid sisu veebisaitidelt, mis teesklesid end olevat päris meediakanalid ja valitsuse lehed. Need artiklid „kritiseerisid Ukrainat, kiitsid Venemaad ja väitsid, et lääneriikide sanktsioonid Venemaale annavad tagasilöögi”, kirjutas Meta. Desinformatsiooni sihtmärgiks olid Euroopa ja Ukraina. Euroopa ametnikud nimetasid kampaania hiljem „[[Libateisik|Doppelgänger]]<nowiki/>iks” ("Libateisik"). Meta sidus kampaania kahe Venemaa firmaga: turundusfirma "Sotsiaalse Disaini Agentuur" ehk SDA ja IT-firma Structura, mis kulutasid Facebookis ja Instagramis reklaamile kokku ligikaudu 105 000 dollarit. USA Rahandusministeeriumi andmetel asutas SDA Gambašidze (ametlikult on see registreeritud tema naise nimele). Ta oli ka Structura kaasasutaja, kuid tänapäeval kuulub see Nikolai Tupikinile. 2023. aasta novembris süüdistas USA välisministeeriumi globaalse kaasamise keskus Gambašidze't, Tupikinit ja nende ettevõtteid Kremli käsul Ladina-Ameerikas ulatusliku desinformatsioonikampaania käivitamises.<ref name="investigat" /> Tema Kremlipoolne käskudejagaja on Venemaa Presidendi Administratsiooni juhi esimene asetäitja Sergei Kirijenko,<ref name="catherine">Catherine Belton, Joseph Menn "''Russian trolls target U.S. support for Ukraine, Kremlin documents show"'' The Washington Post. April 8, 2024</ref> kellega koostöös loodi 2022. aasta sügisel meeskond "Vene narratiivide kohalikuks propageerimiseks ebasõbralikes riikides" ehk interneti trollivabrik võltsuudiste tootmiseks.<ref>Дада Линделл ""Двойники" Путина: кто стоит за кремлевской сетью дезинформации Doppelgаnger и чем они занимаются" ''The Insider.'' 21.10.2026</ref> == Sanktsioonid == 28. juulil 2023 kehtestas talle ning tema hallatavatele SDA-le ja Structurale (Structura National Technologies) sanktsioonid Euroopa Liit,<ref>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023D1566</ref> märtsis 2024 USA tema osalemise eest Kremli juhtimisel toimunud „püsivas välismaises pahatahtlikus mõjutuskampaanias“, sealhulgas veebisaitide loomise eest, mis on loodud Euroopa seaduslike meediakanalite jäljendamiseks, mis on osa kampaaniast, mida lääne ametnikud on nimetanud „Dopelgängeriks“.<ref name="catherine" /> 28. oktoobril 2024 kehtestas talle sanktsioonid Ühendkuningriik. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Gambašidze, Ilja}} [[Kategooria:Sündinud 1977]] nltk9v9ih6w247p6z5ta7zh9j6to5gm 7257302 7257300 2026-10-22T15:30:33Z Trummiglehn 175900 7257302 wikitext text/x-wiki '''Ilja Andrejevitš Gambašidze''' ''(Илья Андреевич Гамбашидзе;'' sündis 7. mail 1977 [[Kiiev]]is) on Venemaa interneti trollivabriku "Sotsiaalse Disaini Agentuur" (SDA) direktor. Märtsis 2024 väitis USA valitsus, et SDA loob koostöös Kremli ametnikega võltsitud uudiste saite – mõnikord päris uudistekanalite kloone, et inimesi eksitada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kupfer |eesnimi=Matthew |kuupäev=May 09, 2024 1:23 AM |pealkiri=Voice of America "Investigation: Who is Ilya Gambashidze, the man the US government accuses of running a Kremlin disinformation campaign?" |url=https://www.voanews.com/a/investigation-who-is-ilya-gambashidze-the-man-the-us-government-accuses-of-running-a-kremlin-disinformation-campaign-/7604052.html |väljaanne=Voice of America}}</ref> == Elulugu == 2008. aastal kaitses Venemaa Riiklikus Humanitaarteaduste Ülikoolis doktori väitekirja sotsioloogia alal teemal „Vene Föderatsiooni kohaliku arengu tunnused parteisüsteemi ümberkujundamise kontekstis“. Aasta hiljem töötas ta Moskva Põhja ringkonna prefekti abina, kui ta langes kummalise inimröövi ohvriks. Tema endine naine ja lapsed näivad olevat sellest ajast alates elanud USAs. Ta ise jäi Venemaale, kus ta töötas Riigiduuma aseesimehe ja kuulsa kirjaniku Lev Tolstoi järeltulija Pjotr ​​Tolstoi nõunikuna. Enne 2023. aasta Venemaa parlamendivalimisi töötas ta Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei (LDPR) heaks. Samal aastal andis Venemaa Poliitiliste Konsultantide Assotsiatsioon tema meeskondadele auhinnad kolme valimisprojekti ees: monument LDPR-i asutajale Vladimir Žirinovskile, kes suri 2022. aastal, ja 1. mai meeleavaldus hittmängus Minecraft ja „Närvivõrk Žirinovski“ (tehisintellektil põhinev digitaalne pilt, mis suudab vastata küsimustele Žirinovski agressiivses stiilis). 2013-2020 said tema ettevõtted 2016. aasta keskmise vahetuskursi kohaselt Venemaa riiklikke lepinguid enam kui 2,7 miljoni dollari väärtuses. Peaaegu kõik need lepingud saanud ettevõtted on sellest ajast alates likvideeritud.<ref name="investigat">{{Netiviide |perekonnanimi=Kupfer |eesnimi=Matthew |kuupäev=May 09, 2024 1:23 AM |pealkiri="Investigation: Who is Ilya Gambashidze, the man the US government accuses of running a Kremlin disinformation campaign?" |url=https://www.voanews.com/a/investigation-who-is-ilya-gambashidze-the-man-the-us-government-accuses-of-running-a-kremlin-disinformation-campaign-/7604052.html |väljaanne=Voice of America}}</ref> == Doppelgänger == Alates 2022. aastast on sotsiaalmeediaettevõtted, teadlased, lääneriikide valitsused ja ajakirjanikud üha enam seostanud tema kahte ettevõtet desinformatsiooni levitamisega Ukrainas, Euroopas ja Ameerikas. 2022. aasta novembris teatas Meta, et eemaldas Facebookist ja Instagramist enam kui 2300 kontot ja lehekülge „koordineeritud ja ebaautentse käitumise” tõttu. Kontod jagasid sisu veebisaitidelt, mis teesklesid end olevat päris meediakanalid ja valitsuse lehed. Need artiklid „kritiseerisid Ukrainat, kiitsid Venemaad ja väitsid, et lääneriikide sanktsioonid Venemaale annavad tagasilöögi”, kirjutas Meta. Desinformatsiooni sihtmärgiks olid Euroopa ja Ukraina. Euroopa ametnikud nimetasid kampaania hiljem „[[Doppelganger|Doppelgänger]]<nowiki/>iks” ("Libateisik"). Meta sidus kampaania kahe Venemaa firmaga: turundusfirma "Sotsiaalse Disaini Agentuur" ehk SDA ja IT-firma Structura, mis kulutasid Facebookis ja Instagramis reklaamile kokku ligikaudu 105 000 dollarit. USA Rahandusministeeriumi andmetel asutas SDA Gambašidze (ametlikult on see registreeritud tema naise nimele). Ta oli ka Structura kaasasutaja, kuid tänapäeval kuulub see Nikolai Tupikinile. 2023. aasta novembris süüdistas USA välisministeeriumi globaalse kaasamise keskus Gambašidze't, Tupikinit ja nende ettevõtteid Kremli käsul Ladina-Ameerikas ulatusliku desinformatsioonikampaania käivitamises.<ref name="investigat" /> Tema Kremlipoolne käskudejagaja on Venemaa Presidendi Administratsiooni juhi esimene asetäitja Sergei Kirijenko,<ref name="catherine">Catherine Belton, Joseph Menn "''Russian trolls target U.S. support for Ukraine, Kremlin documents show"'' The Washington Post. April 8, 2024</ref> kellega koostöös loodi 2022. aasta sügisel meeskond "Vene narratiivide kohalikuks propageerimiseks ebasõbralikes riikides" ehk interneti trollivabrik võltsuudiste tootmiseks.<ref>Дада Линделл ""Двойники" Путина: кто стоит за кремлевской сетью дезинформации Doppelgаnger и чем они занимаются" ''The Insider.'' 21.10.2026</ref> == Sanktsioonid == 28. juulil 2023 kehtestas talle ning tema hallatavatele SDA-le ja Structurale (Structura National Technologies) sanktsioonid Euroopa Liit,<ref>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023D1566</ref> märtsis 2024 USA tema osalemise eest Kremli juhtimisel toimunud „püsivas välismaises pahatahtlikus mõjutuskampaanias“, sealhulgas veebisaitide loomise eest, mis on loodud Euroopa seaduslike meediakanalite jäljendamiseks, mis on osa kampaaniast, mida lääne ametnikud on nimetanud „Dopelgängeriks“.<ref name="catherine" /> 28. oktoobril 2024 kehtestas talle sanktsioonid Ühendkuningriik. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Gambašidze, Ilja}} [[Kategooria:Sündinud 1977]] 1u8e9niwzl2mohvkqu43pdg1zekade9 7257339 7257302 2026-10-22T16:33:13Z Trummiglehn 175900 7257339 wikitext text/x-wiki '''Ilja Andrejevitš Gambašidze''' ''(Илья Андреевич Гамбашидзе;'' sündis 7. mail 1977 [[Kiiev]]is) on Venemaa interneti trollivabriku "Sotsiaalse Disaini Agentuur" (SDA) direktor. Märtsis 2024 väitis USA valitsus, et SDA loob koostöös Kremli ametnikega võltsitud uudiste saite – mõnikord päris uudistekanalite kloone, et inimesi eksitada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kupfer |eesnimi=Matthew |kuupäev=May 09, 2024 1:23 AM |pealkiri=Voice of America "Investigation: Who is Ilya Gambashidze, the man the US government accuses of running a Kremlin disinformation campaign?" |url=https://www.voanews.com/a/investigation-who-is-ilya-gambashidze-the-man-the-us-government-accuses-of-running-a-kremlin-disinformation-campaign-/7604052.html |väljaanne=Voice of America}}</ref> == Elulugu == 2008. aastal kaitses Venemaa Riiklikus Humanitaarteaduste Ülikoolis doktori väitekirja sotsioloogia alal teemal „Vene Föderatsiooni kohaliku arengu tunnused parteisüsteemi ümberkujundamise kontekstis“. Aasta hiljem töötas ta Moskva Põhja ringkonna prefekti abina, kui ta langes kummalise inimröövi ohvriks. Tema endine naine ja lapsed näivad olevat sellest ajast alates elanud USAs. Ta ise jäi Venemaale, kus ta töötas Riigiduuma aseesimehe ja kuulsa kirjaniku Lev Tolstoi järeltulija Pjotr ​​Tolstoi nõunikuna. Enne 2023. aasta Venemaa parlamendivalimisi töötas ta Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei (LDPR) heaks. Samal aastal andis Venemaa Poliitiliste Konsultantide Assotsiatsioon tema meeskondadele auhinnad kolme valimisprojekti ees: monument LDPR-i asutajale Vladimir Žirinovskile, kes suri 2022. aastal, ja 1. mai meeleavaldus hittmängus Minecraft ja „Närvivõrk Žirinovski“ (tehisintellektil põhinev digitaalne pilt, mis suudab vastata küsimustele Žirinovski agressiivses stiilis). 2013-2020 said tema ettevõtted 2016. aasta keskmise vahetuskursi kohaselt Venemaa riiklikke lepinguid enam kui 2,7 miljoni dollari väärtuses. Peaaegu kõik need lepingud saanud ettevõtted on sellest ajast alates likvideeritud.<ref name="investigat">{{Netiviide |perekonnanimi=Kupfer |eesnimi=Matthew |kuupäev=May 09, 2024 1:23 AM |pealkiri="Investigation: Who is Ilya Gambashidze, the man the US government accuses of running a Kremlin disinformation campaign?" |url=https://www.voanews.com/a/investigation-who-is-ilya-gambashidze-the-man-the-us-government-accuses-of-running-a-kremlin-disinformation-campaign-/7604052.html |väljaanne=Voice of America}}</ref> 2026. aastast Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee juht.<ref>Дада Линделл ""Двойники" Путина: кто стоит за кремлевской сетью дезинформации Doppelgаnger и чем они занимаются" ''The Insider.'' 21.10.2026</ref> == Doppelgänger == Alates 2022. aastast on sotsiaalmeediaettevõtted, teadlased, lääneriikide valitsused ja ajakirjanikud üha enam seostanud tema kahte ettevõtet desinformatsiooni levitamisega Ukrainas, Euroopas ja Ameerikas. 2022. aasta novembris teatas Meta, et eemaldas Facebookist ja Instagramist enam kui 2300 kontot ja lehekülge „koordineeritud ja ebaautentse käitumise” tõttu. Kontod jagasid sisu veebisaitidelt, mis teesklesid end olevat päris meediakanalid ja valitsuse lehed. Need artiklid „kritiseerisid Ukrainat, kiitsid Venemaad ja väitsid, et lääneriikide sanktsioonid Venemaale annavad tagasilöögi”, kirjutas Meta. Desinformatsiooni sihtmärgiks olid Euroopa ja Ukraina. Euroopa ametnikud nimetasid kampaania hiljem „[[Doppelganger|Doppelgänger]]<nowiki/>iks” ("Libateisik"). Meta sidus kampaania kahe Venemaa firmaga: turundusfirma "Sotsiaalse Disaini Agentuur" ehk SDA ja IT-firma Structura, mis kulutasid Facebookis ja Instagramis reklaamile kokku ligikaudu 105 000 dollarit. USA Rahandusministeeriumi andmetel asutas SDA Gambašidze (ametlikult on see registreeritud tema naise nimele). Ta oli ka Structura kaasasutaja, kuid tänapäeval kuulub see Nikolai Tupikinile. 2023. aasta novembris süüdistas USA välisministeeriumi globaalse kaasamise keskus Gambašidze't, Tupikinit ja nende ettevõtteid Kremli käsul Ladina-Ameerikas ulatusliku desinformatsioonikampaania käivitamises.<ref name="investigat" /> Tema Kremlipoolne käskudejagaja on Venemaa Presidendi Administratsiooni juhi esimene asetäitja Sergei Kirijenko,<ref name="catherine">Catherine Belton, Joseph Menn "''Russian trolls target U.S. support for Ukraine, Kremlin documents show"'' The Washington Post. April 8, 2024</ref> kellega koostöös loodi 2022. aasta sügisel meeskond "Vene narratiivide kohalikuks propageerimiseks ebasõbralikes riikides" ehk interneti trollivabrik võltsuudiste tootmiseks.<ref>Дада Линделл ""Двойники" Путина: кто стоит за кремлевской сетью дезинформации Doppelgаnger и чем они занимаются" ''The Insider.'' 21.10.2026</ref> == Sanktsioonid == 28. juulil 2023 kehtestas talle ning tema hallatavatele SDA-le ja Structurale (Structura National Technologies) sanktsioonid Euroopa Liit,<ref>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023D1566</ref> märtsis 2024 USA tema osalemise eest Kremli juhtimisel toimunud „püsivas välismaises pahatahtlikus mõjutuskampaanias“, sealhulgas veebisaitide loomise eest, mis on loodud Euroopa seaduslike meediakanalite jäljendamiseks, mis on osa kampaaniast, mida lääne ametnikud on nimetanud „Dopelgängeriks“.<ref name="catherine" /> 28. oktoobril 2024 kehtestas talle sanktsioonid Ühendkuningriik. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Gambašidze, Ilja}} [[Kategooria:Sündinud 1977]] oybmj249jzc6gajqyvrkebd9y06x2nd Baeospora myriadophylla 0 719744 7257294 7210374 2026-10-22T15:24:17Z Svencapoeira 67038 7257294 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Baeospora myriadophylla'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Baeospora myriadophylla1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Baeospora myriadophylla.jpg | pildi2_seletus = ''Baeospora myriadophylla'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Agaricales]]'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Käbik]] ''Baeospora'' | liik = '''''Baeospora myriadophylla''''' | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Baeospora myriadophylla''''' on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seen kasvab kõdunevatel lamatüvedel. == Välislingid == * {{Elurikkus|134693}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] 70jdrl4adf1x8tnbgdvta15v0dmnqah Kasutaja:Funktsionalism-modernism/liivakast 2 720294 7257422 7254213 2026-10-22T19:10:36Z Funktsionalism-modernism 231916 7257422 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojektid nr. 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on [[Eesti Maaehitusprojekt|Eesti maaehitusprojekti]] arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1958. -1962. aastatel ehitati 32% kortermajadest maapiirkondades tüüpprojektide nr 61 ja nr 62 järgi.<ref name=":1" details="246-247" /> == Bohnsacki maja == Bohnsacki maja oli 17. sajandil ehitatud barokk stiilis elumaja [[Pärnu vanalinn|Pärnu vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänaval]]. Hoone hävis 1944. aastal. Asukoht jääb tänapäeval [[Jakobsoni park|Jakobsoni parki]]. == Ajalugu == Hoone valmis 1700. aastal ja selle lasi ehitada Pärnu [[raehärra]] Jürgen Bohnsack.<ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Olander |eesnimi=Aare |pealkiri=Pärnu kadunud vaated |kirjastus=Tänapäev |aasta=2020 |isbn=9789949858118 |lehekülg=388}}</ref><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aija |eesnimi=Indrek |pealkiri=Pärnu enne esimest ilmasõda |perekonnanimi2=Vunk |eesnimi2=Aldur |kirjastus=Pärnu Muuseum SA |aasta=2019 |isbn=9789949904563 |lehekülg=42}}</ref> 1699. aastal tulid välismaalt [[Academia Gustavo-Carolina|Pärnusse ülikooli]] Jacob Вajer ja Friedrich Radelloff, kes saatsid ühe sõduri neile öömaja otsima, kuid keelduti andmast kui kuuldi, et tegu on väljamaalastega. Seetõttu otsustasid nad ise öömaja otsida ja teesklesid, et on kaupmehed ja said toa Bohnsacki majja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=1999 |isbn=9985400852 |lehekülg=104-105}}</ref> Jürgen Bohnsack suri 1710. aastal katku tõttu ning maja pärandati ta pojale Johann Bohnsackile.<ref name=":4" /> Tulekahju?<ref>{{Netiviide |pealkiri=EAA.1001.1.3425: Akte in Sachen betreffend den Brand der Behausung fer Witwe des Polizeibürgermeisters Bohnsack, geb. G. H. Büncken · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250526017&ru=7C2zpB |vaadatud=2026-09-30 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == Narva vaekoda == Narva vaekoda oli 18. sajandil ehitatud [[vaekoda]] (kaalukoda) [[Narva vanalinn|Narva vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänaval]] [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja platsi]] ääres. Hoone [[Märtsipommitamine Narvas|hävis]] 1944. aastal. == Ajalugu == Narva vaekoda ehitati 1740-ndatel ja selle projekteeris arhitekt [[Franciscus Ludwig von Franckenberg]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sarap |eesnimi=Carl |kuupäev=1933 |pealkiri=Narva. Vaekoda (1740ndate I p) Rüütli 16, raekoja plats |url=http://hdl.handle.net/10062/69123 |keel=et}}</ref><ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karling |eesnimi=Sten |pealkiri=Narva: eine baugeschichtliche Untersuchung |kirjastus=Wahlström & Widstrand |aasta=1936 |koht=Stockholm |lehekülg=365-367 |keel=de}}</ref> Hoone uhke fassaad varjas tagasihoidliku hoonet.<ref name=":6" />Teise korruse fassaadil oli neli pilastrit ja nurgalaienditega barokkaknad. Fassaadi tipus oli profileeritud [[Karniis|karniisiga]] kolmnurkviil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andrejeva |eesnimi=Svetlana |pealkiri=Narva vanadel fotodel: Fotosid Narva Muuseumi kogust |perekonnanimi2=Ivask |eesnimi2=Merike |perekonnanimi3=Tamjärv |eesnimi3=Maret |perekonnanimi4=Ploom |eesnimi4=Triin |perekonnanimi5=Randviir |eesnimi5=Tiina |kirjastus=Tänapäev |aasta=2006 |isbn=9985623991}}</ref> Vana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja Eesti : Narva ja Alutaguse häälekandja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjaeesti19331219.1.3&srpos=6&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Sama?<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alutaguse Teataja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=alutaguseteataja19331219.1.3&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Jälle<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja Kodu 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjakodu19331219.1.3&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Taastamine<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp 22 märts 2013 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sirp20130322.2.8.1&srpos=17&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> juba on See <ref>{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri aprill 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKmaetagused202504.2.16&srpos=15&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1460. aastal põles vaekoda <ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja Kodu 27 august 1927 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjakodu19270827.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (pole vist vaja panna) Vaekoda kuulus Narva Linnale.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri detsember 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKmaetagused202512.2.16&srpos=16&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1924. aastal värviti ning renoveeriti Narva [[Narva raekoda|raekoja]], vaekoja ja [[Narva börsihoone|börsihoone]] fassaadid. Kasutati aga erksaid toone, mis tekitasid pettumust kunstnike ja arheoloogide seas.<ref name=":5" /> Kirjeldus seest <ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti Narva uudised 15 oktoober 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uenu19371015.1.2&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+kaalumaja------------ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ka tähtis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vana Tallinn detsember 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVvanatln202212.2.5.5&srpos=17&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Hävingu mainimine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2004-03-06 |pealkiri=Täna möödub 60 aastat Narva pommitamisest |url=https://www.err.ee/417856/tana-moodub-60-aastat-narva-pommitamisest |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Häving<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pilt |url=https://ajapaik.ee/photo/120896/purustatud-narva-vaade-kaalukoda-1946-1947/}}</ref> 2022. aastal korraldas Narva Linnavalitsus hanke Narva vaekoja asukoha arheoloogiliste uuringutega kindlaks tegemiseks, ehitise konstruktsioonide hindamiseks ja auditi teostamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narvas asunud hoone (Narva kaalukoda, sõjaeelse aadressiga Rüütli tänav 16) maa-aluste konstruktsioonide asukoha ja seisukorra välja selgitamiseks arheoloogilise uuringu ja ehitise auditi teostamine |url=https://holt.ee/public-procurement/24489 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Holt |väljaandja=Holt |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanketeade 77 |url=https://www.narva.ee/hanked-2022a-2-poolaasta-alates-juulikuust#hanketeade-nr-77-li}}</ref> 2035+. aastate Narva linna üldplaneeringus on kavandatud hoone osalist taastada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Narva Linnavalitsus |kuupäev=29 jaanuar 2026 |pealkiri=Narva üldplaneeringu seletuskiri |url=https://dge.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/kehtestatavad/2026_Narva_UP_seletuskiri.pdf |lehekülg=53}}</ref> == Johann Stäel von Holsteini maja == [[Johann Staël von Holstein (1636-1703)|Johann Staël von Holsteini]] maja oli 17. sajandil ehitatud elamu [[Narva vanalinn|Narva vanalinnas]] aadressil [[Koidu tänav (Narva)|Koidu]] 3 Hoone lasi ehitada [[Johann Staël von Holstein (1636-1703)|Johann Staël von Holstein]]. Hoone hävis 1944. aastal. [[Johann Staël von Holstein (1636-1703)|Johann Staël von Holsteini]] == Ajalugu == 1957. aasta Portaal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Muinsuskaitseamet |pealkiri=t |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14003}}</ref> == Välislingid == * [https://dspace.ut.ee/items/d7b02e88-14a7-4203-8ab7-bfd3156e02f5 Narva. Koidu tn 3, Stael von Holsteini maja (1670)] * [https://www.muis.ee/museaalview/2454179 Narva. Koidu 3, J. S. Holsteini maja seinal puidust epitaaf] * [https://www.muis.ee/museaalview/2478165 Narva, Koidu tn 3 maja portaal] * [https://www.muis.ee/museaalView/1317959 Stael von Holsteini maja trepikoda] == Muu == Scholbachi maja (raekoja kõrval)<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-07-13 |pealkiri=ВИДЕО {{!}} Пустырь за Нарвской ратушей раскрывает свои тайны: дом пастора - gazeta.ee |keel=ru-RU |väljaanne=gazeta.ee - Новости Нарвы и всей Эстонии: пишем ответственно, читается с интересом |url=https://gazeta.ee/narva/video-pustyr-za-narvskoj-ratushej-raskryvaet-svoi-tajny-dom-pastora/ |vaadatud=2026-10-11}}</ref> Kolhoosi sovh. keskuste hooned artikkel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-06-18 |pealkiri=Kas kolhooside ja sovhooside keskushoonetel on tulevikku? |url=https://www.muurileht.ee/kas-kolhooside-ja-sovhooside-keskushoonetel-on-tulevikku/ |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> Narva pilte<ref>{{Netiviide |pealkiri=Старая Нарва - Фотоальбом - Нарва. Осколки истории. |url=https://tellis.ucoz.ru/photo/staraja_narva/40-12 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=tellis.ucoz.ru}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=Old Narva in Miniature |url=http://old.narva.ee/index.php?lang=en&cont=gallery&mode=user&action=view&id=pank&page=5 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=old.narva.ee}}</ref> Makett vaekotta?<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-11-18 |pealkiri=Toomas Kiho: Vana Narva – makett ja tegelikkus |url=https://arvamus.postimees.ee/6456653/toomas-kiho-vana-narva-makett-ja-tegelikkus |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> Põdrangu<ref>{{Netiviide |pealkiri=linnad ja märgid: 137: Põdrangu sovhoosi keskusehoone |url=https://katkestuste-linn.blogspot.com/2011/04/137-podrangu-sovhoosi-keskusehoone.html |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=linnad ja märgid}}</ref> Natuke kasu<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp 7 juuni 1991 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sirp19910607.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Muidu huvitavast inimesest (Narva jm) TÄHTIS: Narva ajaloo uurimise ajalugu jm: https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/KaljundiJevgeni_Kas_kataloog_TUNA1999_4.pdf Narva https://www.folklore.ee/tagused/sites/default/files/2025-07/tagus91veeb.pdf Mälumäng Narva<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=VARA-WEB |kuupäev=2024-07-06 |pealkiri=Mälumäng: tuntud ja tundmatu Narva |url=https://www.vara.ee/malumang-tuntud-ja-tundmatu-narva/ |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=VARA-WEB (vara.ee) |keel=et}}</ref> Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja see 1963 <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Sellest annaks midagi teha: <ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Tüüpprojekt 1Э-10-8A 12 korteriga, 2-korruselised, Killingi-Nõmmes: uurida milline on<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7090: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8A album I - arhitektuur-ehituslikud, santehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-5-65 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341932&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Lihtsalt 8?<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.6827: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8 album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised tööjoonised. T-865-64 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341443&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7511: Elamu "A" ja "B" kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-7 album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1418-65 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343209&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1P<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5AcGOD |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1Л<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2562: Invaliidide kodu kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1Л album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa. T-803-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340139&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1П<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-2П<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5107: Kahekorruseline 12-krt elamu, tüüpprojekt nr 1-317-2П album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaartehnilised joonised. T-1230-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&ru=5aTgDJhttps://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Siin palju, kuid nimetusteta<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32.4-2.165: Arhitektuur-ehituslik osa, santehnika · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701013493&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.65: Eesti Põllumajandusprojekt. Kahekorruseliste 8- ja 12-korteriga elamute tüüpprojektid 1Э-10 album nr 3 seeriale ühised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982340&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Tähtis: <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=8OgEVP |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-9 põhjalik<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.128: 4-kordne 32 korteriga suurplokk elumaja (2 trepikoda) tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561085&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.9: 4-kordne 44 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561097&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.120: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560786&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-4<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.80: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja (keldrikorrusele tagaküljest väline sissepääs) tp. 1-317-4 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560854&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-5<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.89: 3-kordne 12 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-5 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560973&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.124: 3-kordne 24 korteriga suurplokk elumaja (tagaküljest eraldi välississepääs keldrikorrusele) tp. 1-317-7 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560988&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-432-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.400: 4-kordne 20 korteriga ja kauplusega elumaja, arh.ehituslikud ja san. tehn. joonised tp. 1-432-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100567627&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == 1950ndate tüüpprojektid == Tüüpprojekt 1-285-1 (ЭС-21A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3991: Elamu tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu tüüpprojekt nr 1-285-1 (ЭС-21A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-613-58 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338847&ru=8ErQgc |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pikk tn 51 Kuressaare (pole?) Tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22), 3-korruseline, 12-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.16226: Kolmekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22) album I - projekti koosseis, seletuskiri ja üldised seotud joonised (šiffer EKP-17/57) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705356058&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pepleri ja Vanemuise nurgal Tüüpprojekt 1-285-3 (ЭС-22A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3837: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu, tüüpprojekt nr 1-285-3 (ЭС-22A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-1136-57. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338422&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Keila Pae 1 Tüüpprojekt 1-285-4 (ЭC-23), 2 korruseline, 12-korterit.<ref name=":3" /> Kiviõli Vabaduse 8 U 1 ja 2<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stalinistlik maja |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/76115407/stalinistlik-maja |vaadatud=2026-10-22 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> Sillamäe<ref>[https://register.muinas.ee/file/architecture/1535.pdf SILLAMÄE KESKLINNA MUINSUSKITSEALA EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs"</ref>Narva naasmis vrk<ref>[[David_Vseviov]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/VseviovDavid_Endiste_narvakate_TUNA2001_2.pdf Endiste narvakate mõistatus], Tuna 2001, nr 2</ref> Tüüpprojekt 66-031.032.13.86<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.9121: Elamu tüüpprojekt 66-031.032.13.86 5-korruseline 15-krt plokk-sekts. 1Б-2Б-3Б ja 10-krt plokk-sekts. 3Б-4Б - arhitektuur-ehituslikud joonised, küte ja ventilatsiooni, vesi ja kanalisatsioon; elektrotehnilised joonised; varje plaan keldris (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705717104&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid). Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == Mis on mis == Hollandi klassitsismi on nimetatud ka hollandi barokkiks. [[Barokk-klassitsism|Barokk-klassitsimi]] artiklis on nimetatud, et seda on mõjutanud [[palladianism]]. Saksa keelses barokk-klassitsismi artikklis on hollandi klassitsimi nimetatud barokk-klassitsimi variandiks. Hollandi hollandi klassitsismi artiklis on kirjutatud, et stiil ei ole barokk-klassitsism. Hollandi palladianismi artiklis on nimetatud, et põhja hollandis on see stiil. Hollandi klassitsism nagu hollandi vikis: barokki ja mannerismi segu. Mannerismi arhitektuuris pole? ja sarnaneb palladianismiga, seguneb ka barokki ja renessansiga Palladianism ja klassitsism-barokki ei sa eristada sarnasuste tõttu. 1.Palladianism 2.Barokk-klassitsim 3.Hollandi-klassitsism Palladianism ja renessans on ka seotud 1.Renessans 2.Mannerism f8fbz4jsf4de1p4q80tib4blg4fc6ul Eret Talviste 0 720640 7257448 7229885 2026-10-22T21:11:47Z Morel 26171 Pilt 7257448 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eret Talviste 2026.jpg|pisi|Eret Talviste 2026. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Eret Talviste''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1991]])<ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/Eret_Talviste/est/ Eret Talviste – ETIS]</ref> on [[eestlased|eesti]] [[kirjandusteadlane]]. Ta töötab [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituut|maailma keelte ja kultuuride instituudis]] kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teadurina.<ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/Eret_Talviste/est/ Eret Talviste – ETIS]</ref> Tema uurimistöö keskendub [[transnatsionaalsus|transnatsionaalsete]] modernistlike naiste kirjandusele ja laiemalt transnatsionaalsetele [[modernism|modernismiuuringutele]].<ref name="ETIS"/> Ta on huvitatud [[feminism|feministlike]], [[posthumanism|posthumanistlike]], afekti- ja [[postkolonialism|postkoloniaalsete]] teooriate kokkupuutepunktidest kirjanduse ja selle poeetika analüüsis.<ref name="ETIS"/> Ta kaitses 2014. aastal bakalaureusetöö inglise kirjanduse alal [[Portsmouthi Ülikool]]is, 2015. aastal magistritöö kirjandusteaduse alal [[Glasgow' Ülikool]]is ja 2020. aastal doktoritöö [[Northumbria Ülikool]]is teemal "Strange intimacy: affect, embodiment, materiality, and the non-human in [[Virginia Woolf]] and [[Jean Rhys]]" (juhendajad [[Julie Taylor]] ja [[Victoria Bazin]]). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ETIS|Eret_Talviste}} {{JÄRJESTA:Talviste, Eret}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Glasgow' Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] l95rv78f22eycc02jyzy7r66dnclbni Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...) 0 720779 7257433 7256991 2026-10-22T19:36:26Z Hannesvalk 176021 /* 21. oktoober (sõja 1700. päev) */ 7257433 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026</ref><ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026</ref><ref>[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|"Pikk Neptun"]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> === 16. oktoober === Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.<ref>[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,<ref>[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026</ref> et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.<ref>[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026</ref> === 18. oktoober === Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.<ref>[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026</ref> USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026</ref> === 19. oktoober === Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026</ref> Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026</ref> Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026</ref> === 20. oktoober (sõja 1700. päev) === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> ja [[Kramatorsk]]is kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026</ref> === 21. oktoober (sõja 1700. päev) === [[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026</ref> Kremli teatel on Venemaa "põhimõtteliselt valmis" osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.<ref>[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026</ref> === 22. oktoober === Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 4fdlro7pddxajkhlvv30zzzx69gusvk 7257434 7257433 2026-10-22T19:50:36Z Hannesvalk 176021 /* 22. oktoober */ 7257434 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026</ref><ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026</ref><ref>[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|"Pikk Neptun"]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> === 16. oktoober === Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.<ref>[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,<ref>[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026</ref> et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.<ref>[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026</ref> === 18. oktoober === Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.<ref>[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026</ref> USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026</ref> === 19. oktoober === Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026</ref> Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026</ref> Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026</ref> === 20. oktoober (sõja 1700. päev) === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> ja [[Kramatorsk]]is kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026</ref> === 21. oktoober (sõja 1700. päev) === [[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026</ref> Kremli teatel on Venemaa "põhimõtteliselt valmis" osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.<ref>[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026</ref> === 22. oktoober === Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026</ref> Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 6lg4gsobp2avbbi4lkymyh37n2ufm9o Malle Ermel 0 721535 7257646 7257124 2026-10-23T11:43:49Z Morel 26171 2 pilti 7257646 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Malle Ermel 2025.jpg|pisi|Malle Ermel 2025. aastal [[Friedrich Puksoo auhind|Friedrich Puksoo auhinnaga]]. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Malle Ermel''' (sündinud [[23. september|23. septembril]] [[1949]]) on eesti raamatukogutegelane, endine [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] [[direktor]]. Ta lõpetas 1968. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i ning 1974. aastal kaugõppes [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i ajalooteaduskonna ajaloo erialal.<ref name="ETIS">{{ETIS|Malle_Ermel}}</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/edasi/1990/03/08/8 "Saagem tuttavaks: Malle Ermel], Edasi, 8. märts 1990.</ref> Aastail 1968–1974 töötas ta Tartu 7. Keskkoolis laborandina, alates 1974. aastast töötab ta Tartu Ülikooli raamatukogus, kus on olnud erinevatel ametikohtadel, sealhulgas 1975–1988 teadussekretär, 1990–1995 direktor ning 2010–2012 direktori kohusetäitja. Aastast 2007 käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja. [[Pilt:Malle Ermel 2019.jpg|pisi|Malle Ermel 2019. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] Ta on [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u liige, aastail 1997–1999 oli ta selle juhatuse aseesimees ning aastail 2004–2007 selle kutsekomisjoni esimees, aastast 2021 auliige. Aastail 1998–2003 oli ta Kultuuriministeeriumi raamatukogutöötajate koolituse nõukogu esimees.<ref name="ETIS" /> Ta on kirjutanud mahuga monograafia "Tartu Ülikooli raamatukogu 220" (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024). ==Tunnustus== * 2005 [[Tartu Ülikooli medal]] * 2007 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/16601-malle-ermel Teenetemärkide kavaleride andmebaas]</ref> * 2013 [[Tartu Ülikooli aumärk]] * 2020 teenetemärk [[100 semestrit Tartu Ülikoolis]] * 2025 [[Friedrich Puksoo auhind]] monograafia "Tartu Ülikooli raamatukogu 220" eest<ref>[https://utlib.ut.ee/et/uudis/friedrich-puksoo-auhinna-palvis-malle-ermel-teose-tartu-ulikooli-raamatukogu-220-eest "Friedrich Puksoo auhinna pälvis Malle Ermel teose „Tartu Ülikooli raamatukogu 220“ eest"], Tartu Ülikooli raamatukogu, 30. jaanuar 2025.</ref> * 2025 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (2024. aasta) monograafia "Tartu Ülikooli raamatukogu 220" eest<ref>[https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/uudis/2024-aasta-eesti-ajalookirjanduse-aastapreemia-sai-malle-ermel "2024. aasta Eesti ajalookirjanduse aastapreemia sai Malle Ermel"], Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 29. mai 2025</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ermel, Malle}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 21b3owi4karo7ae2mjq1q23tg4sco2e Ivangorodi praostkond 0 721540 7257385 7253068 2026-10-22T17:31:08Z NOSSER 8097 /* Kogudused */ 7257385 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ivangorodi praostkond | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1639 | tüüp = | peakorter = | asukoht = | piirkond = [[Ingerimaa kubermang]]u [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]]id | juht_nimetus = praost | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | peaorgan = [[Ingerimaa konsistoorium]] | emaorg = [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Kirik]]u [[Ingerimaa piiskopkond]] }} '''Ivangorodi praostkond''' oli [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[EELK]] [[Ingerimaa piiskopkond|Ingerimaa piiskopkonna]] [[praostkond]] lääne-[[Ingerimaa]]l. [[Fail:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurrriigi]] [[Läänemereprovintsid|Läänemere-äärsed]] [[dominioon]]id 17. sajandil]] Rootsi riigikiriku [[Liivimaa superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Liivimaa kindralkubermang]]us<ref>1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang</ref> 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. Narva praostkonda kuulusid<ref>[https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11 </ref> [[Virumaa]] ja Ingerimaa kubermangu Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]]. 1639. aastal kindralkuberneri [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] korraldusega jagati Ingerimaa kaheks [[praostkond|praostkon]]naks: Ivangorodi praostkond, mis koosnes [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]] ja [[Koporje lään]]idest ning [[Nyeni praostkond]], mis koosnes Rootsi Ingerimaa kubermangu keskusest [[Nyen|Nyeni linn]]ast ja kogu [[Nöteborgi lään]]ist<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=42&ocr=true s. 36], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. [[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]] 1641. aastal moodustati Narva ja [[Ingerimaa piiskopkond]] (rootsi k. ''Ingermanlands stift''<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0006.html s. IV]</ref>) keskusega Narvas ja Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus oli Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] [[Heinrich Stahl]]. 1642. aastal lahutati Liivi- ja Ingerimaa kindralkubermang ning moodustati kaks eraldi kindralkubermangu. Ingerimaa esimeseks kindralkuberneriks määrati [[Erik Karlsson Gyllenstierna]]. 1651. aastal viidi piirkonna keskus ja kindralkuberneri residents senisest keskusest Nyenist üle Narva, 1646. aastal moodustati ka [[Narva linnakonsistoorium]] luteri kirikute linnakogudustega. [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Põhjasõja]] ja [[Isoviha|Lõuna-Soome okupeerimise]] järel liideti Ingeri alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]giga, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja järgnevalt [[Peterburi kubermang]]u Ingerimaa ja Schlüsselburgi piirkonna<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи, на лето от Рождества Христова, Лифляндская губерния: 1810, СПб.: Имп. Академия наук, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1810._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%8F.pdf&page=267 стр. 489]-490</ref> kogudused olid [[Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium]]i haldusalas. == Ivangorodi praostid == *1627–1642, Johannes Ulvichius, Ivangorodi rootsi koguduse pastor ja Ingerimaa praost *1643– , [[Ericus Johannes Albogius]], Ivangorodi rootsi koguduse pastor ja praost *[[Justus Ericus Albogius]] (surn. 1684), Ivangorodi rootsi koguduse pastor ja praost == Kogudused == [[File:Крепость в Ивангороде...jpg|thumb|[[Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]] ja [[Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise kirik]] [[Jaanilinna linnus]]es, 2012]] *[[Ivangorod]]i kogudus<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0083.html lk 73]-74</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=118&ocr=true s. 112], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis 1617 Ivangorodile linnaõigused, [[kuninganna Kristiina]] poolt 1646. aastal allakirjutatud resolutsiooniga<ref>[[Arnold Soom]], Jakob Fougt tegevus Narva bürgermeistrina – [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25148 nr 2], lk 70</ref>, liideti aga seni iseseisev Ivangorod Narvaga. ** kogudusevaimulikud: 1621/24–1641 Johannes Ulvichius (ca 1600–1642) (fi: [[:fi:Johannes Ulvichius|Johannes Ulvichius]]), Ivangorodi rootsi koguduse pastor ja 1627–1642 Ingerimaa praost (surn. 1642); 1643–1673 [[Ericus Johannes Albogius]], Ivangorodi rootsi koguduse pastor (surn. 1678) ja praost 1643–; 1675/1679–1684 [[Justus Ericus Albogius]] (surn. 1684), Ivangorodi rootsi koguduse pastor, praost<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1608 Justus Albogius Justus Erici, Kosemkinan kirkkoherra Inkerissä 1665, Iivananlinnan 1675. Rovasti. († Iivananlinnassa 1684)], (vaadatud 28.9.2026)</ref>; 1698– Erik Qwist, Ivangorodi kirikuhärra, *[[Ivangorodi kindlus]]e rootsi garnison<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=118&ocr=true s. 112], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja Ivangorodi rootsi-soome garnisonikogudus. Rootsi võimuperioodil võeti protestantlikeks jumalateenistusteks kasutusele Ivangorodi kindluse sisehoovis asunud paekivist õigeusu [[Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]], Ivangorodi kindluskirikuna (rootsi keeles ''Ivangorod slottskyrka''). **vaimulikud: rootsi garnisoni [[Ivangorodi kindlus|kindlusejutlustaja]]: –1650 Sigfrid (Sigfridus Olai); 1650<ref>Kustavi Grotenfelt, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/182933/HA013_1_opt.pdf?sequence=1&isAllowed=y Suomalaiset ylioppilaat ulkomaan yliopistoissa ennen v. 1640.], HISTORIALLINEN ARKISTO. Toimittanut [[Suomen Historiallinen Seura]]. XIII. HELSINGISSÄ 1893, Suomen Historiallisen Seuran kustantama, s. 124 </ref>, Henrici Bartholdus, kindluse 1653–1656 ja ooberst Anders Muncki af Sommernäs (fi: [[:fi:Anders Munck af Sommernäs|Anders Munck af Sommernäs]]) Häme/[[Pohjanmaa jalaväerügement|Pohjanmaa jalaväerügemend]]i jutlustaja ja [[kaplan]] 1656–1657<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=161&ocr=true s. 155], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>; 1657, Gabriel Gabrielis Calamnius (surn. 1672<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=175&ocr=true s. 169], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), rügemendijutlustaja (1656–1658), rügemendipastor (1659–1660) ja kindluse jutlustaja, 1686– Johannes Forsenius (surn. 1705), ooberst [[Rembert von Funcken (1632−1709)|Rembert von Funcken]]i Skåne-Hallandi rügemendi pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=194&ocr=true s. 188], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, [[Pilt:Kaprio.jpg|pisi|[[Koporje|Kaporje]] 17. sajandil. [[Adam Olearius]]]][[File:2850. Koporye. Transfiguration Cathedral.jpg|pisi|[[Koporje kindlus]]e õigeusu Issanda Muutmise peakirik, 2015]] *[[Koporje linnus]]es<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=121&ocr=true s. 115], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1954212449105481849/table Kaprion kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref> [[Koporje lään]]is, kus Koporje rootsi valitsusaegne luterlik kogudus oli jaotatud rahvuse järgi kaheks: Koporje rootsi-soome kogudus (teenis kohalikke ingerisoome asunikke ja rootslastest garnisoni/ametnikke) ning Koporje saksa koguduse haru ([[Koporje lään]]is elas ka saksa luterlasi). [[Koporje]] kindlusse ei ehitatud rootsi ajal uut luterlikku kirikut, vaid rootslased võtsid luterlikuks jumalateenistuseks üle kindluse sisehoovis asuva ajaloolise vene õigeusu Issanda Muutmise peakirik (vene keeles ''Спасо-Преображенский собор'') kivikiriku, Koporje kindluskirikuna (rootsi keeles ''Koporje slottskyrka''). ** vaimulikud: 1628/1629–1633 Samuel Martini Sarfve, rootsi-soome jutlustaja; 1628, 1629–1634 Martinus Hagen, Koporje kindluse jutlustaja ja Koporje saksa koguduse pastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=207&ocr=true s. 201], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>; 1634, Abrahamus Liungonis, rootsi-soome pastor; 1638–1648 (1653) Abraham Jordanus (1605–1653<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 213], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Koporje kindluse- ja pogostipastor<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=277&ocr=true s. 219], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>; 1653 Magnus Magni [Wichlerus?], Koporje pastor; 1661 Magnus Andreae Hiök, Koporje pastor; ca 1663 Petrus Simonis Aleqwist (surn. ~1677<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=153&ocr=true s. 147], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Koporje pastor; 1672 Marcus, Koporje pastor; 1678–1695 Johan Schütz noorem, Koporje pastor<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0087.html s. 77]</ref>; 1688–1694 Olaus Georgii, jutlustaja *[[Jama kindlus]]es<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=119&ocr=true s. 113], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p1843/table Novasolkan (Jaaman) kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref> [[Jama lään]]is, kuni 1654. aastani, Jama rootsi-soome garnisonikoguduses. Luterlikeks jumalateenistusteks kasutati Jama kindluse sisehoovis asunud ajalooline õigeusu kivikirik, mille algne nimi oli Püha Peaingel Miikaeli kirik (vene keeles ''Архангелогородский собор'' või ''собор Михаила Архангела''), Jama kindluskirikuna (rootsi keeles ''Jama slottskyrka''). ** vaimulikud: 1638–1641 Petrus Mommerus (surn. 1657<ref>[http://www.elvijapaulilappalaisensukuseura.fi/holmroosesipolvi/#Taulu%2057 Petrus Thomae MOMMERUS Saarnaaja, kuollut 00.8. 1657 Tallinna (rutto). Taulu 58], www.elvijapaulilappalaisensukuseura.fi</ref>), [[Jama kindlus]]e soome-rootsi koguduse jutlustaja<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html s. 75]</ref>, 1643–1651 Matthias Thomae, Jama kirikuhärra *maa[[kirikukihelkond]]ade kogudused [[Ivangorodi lään]]is, [[Jama lään]]is ja [[Koporje lään]]ides ja [[Pogost|pogost]]ites: *[[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonna]]kogudus, kuni [[1690]]. aastal liideti kogudus [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]u superintendendi [[Narva Johannese kogudus|Narva Johannese rootsi kogudus]]ega, {{veergude loend|laius=15em| *[[Spankkova kihelkond|Tääkeli (Deglina) kihelkonna]]kogudus, *[[Kupanitsa kihelkond|Kupanitsa (Gubanits) kihelkonna]]kogudus, *[[Hevaa kihelkond|Hevaa kihelkonnakogudus]], *[[Kattila kihelkond|Kattila kihelkonnakogudus]], *[[Koprina kihelkond|Koprina kihelkonnakogudus]], *[[Kosemkina kihelkond|Kosemkina kihelkonnakogudus]], *[[Moloskovitsa kihelkond|Moloskovitsa kihelkonnakogudus]], *[[Serepetta kihelkond|Novabura kihelkonnakogudus]], *[[Novasolkka kihelkond|Novasolka kihelkonnakogudus]], *[[Skuoritsa kihelkond|Skuoritsa kihelkonnakogudus]], *[[Soikkola kihelkond|Soikkola kihelkonnakogudus]], *[[Unaditsa kihelkond|Unaditsa kihelkonnakogudus]] jt. }} == Ajalugu == {{vaata|Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Lääne-Ingerimaa praostkond}} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987 {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Ingerimaa piiskopkond]] [[Kategooria:Ivangorodi praostkond| ]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] p5wxl7hkdaeepl8zndzjqcreihccj50 Nyeni praostkond 0 721542 7257382 7252566 2026-10-22T17:21:21Z NOSSER 8097 /* Kogudused */ 7257382 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Nyeni praostkond | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1639 | tüüp = | peakorter = | asukoht = | piirkond = [[Ingerimaa kubermang]]u [[Nöteborgi lään]] | juht_nimetus = praost | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | peaorgan = [[Ingerimaa konsistoorium]] | emaorg = [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Kirik]]u [[Ingerimaa piiskopkond]] }} '''Nyeni praostkond''' oli [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[EELK]] [[Ingerimaa piiskopkond|Ingerimaa piiskopkonna]] [[praostkond]] [[Ingerimaa]]l. [[Fail:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurrriigi]] [[Läänemereprovintsid|Läänemere-äärsed]] [[dominioon]]id 17. sajandil]] Rootsi riigikiriku [[Liivimaa superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Liivimaa kindralkubermang]]us<ref>1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang</ref> 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. Narva praostkonda kuulusid<ref>[https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11 </ref> [[Virumaa]] ja Ingerimaa kubermangu Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]]. 1639. aastal kindralkuberneri [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] korraldusega jagati Ingerimaa kaheks [[praostkond|praostkon]]naks: [[Ivangorodi praostkond]], mis koosnes [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]] ja [[Koporje lään]]idest ning Nyeni praostkond, mis koosnes Rootsi Ingerimaa kubermangu keskusest [[Nyen|Nyeni linn]]ast ja kogu [[Nöteborgi lään]]ist<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=42&ocr=true s. 36], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. [[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]] 1641. aastal moodustati Narva ja [[Ingerimaa piiskopkond]] (rootsi k. ''Ingermanlands stift''<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0006.html s. IV]</ref>) keskusega Narvas ja Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus oli Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] [[Heinrich Stahl]]. 1642. aastal lahutati Liivi- ja Ingerimaa kindralkubermang ning moodustati kaks eraldi kindralkubermangu. Ingerimaa esimeseks kindralkuberneriks määrati [[Erik Karlsson Gyllenstierna]]. 1651. aastal viidi piirkonna keskus ja kindralkuberneri residents senisest keskusest Nyenist üle Narva, 1646. aastal moodustati ka [[Narva linnakonsistoorium]] luteri kirikute linnakogudustega. [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Põhjasõja]] ja [[Isoviha|Lõuna-Soome okupeerimise]] järel liideti Ingeri alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]giga, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja järgnevalt [[Peterburi kubermang]]u Ingerimaa ja Schlüsselburgi piirkonna<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи, на лето от Рождества Христова, Лифляндская губерния: 1810, СПб.: Имп. Академия наук, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1810._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%8F.pdf&page=267 стр. 489]-490</ref> kogudused olid [[Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium]]i haldusalas. == Nyeni praostid == *1638– , Henricus Fatebuur (surn. 1647), Nyeni [[kirikuhärra]] ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=191&ocr=true s. 185], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1643, Johan Lifmannus (surn. 1651), Tuutari pastor ja praost<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U29 Lifmannus, Johan (-1651)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1648–1652, Erlandus Jonæ Hiaerne (ka Erland Jonsson [[Hjärne]]), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost *1665–1666 Matthias Gottman (surn. 1666), Nyeni kirikuõpetaja 1664–1666 ja praost *[[Olof Elgfooth|Olof (Olaus Michaelis) Elgfooth]] (surn. † ~ 1669<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&ocr=true s. 178]</ref>), Tuutari pastor ~1661–1669<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja praost *1678, Petter Carstenius, Nyeni pastor ja Nyeni praost *1678, Johannes Caspari Köcher (surn. † 1684) ?, Tuutari pastor ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U167 Johannes Caspari Köcher (Köker) † 1684], (vaadatud 25.9.2026)</ref> *Johan Boestrenius (surn. 1681)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U204 Boestrenius, Johan] (vaadatud 1.1.2026)</ref> Liissilä pastor ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=165&ocr=true s. 159], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, *1693– , Johannes Elianus<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=185&ocr=true s. 179], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Inkere pastor 1684–1702 ja praost *1697, Joakim Wittstock, Nyeni saksa koguduse pastor ja Nyeni praost *1698, Karl Sarcovius (surn. 1707), Novabura pastor ja praost<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2253 Sarcovius, Karl (-1707)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1699–1701, Erik Albogius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost *1699–1701, Jakob Ritz, Venjoe pastor ja praost *1702–1703, Zachris Lithovius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost == Kogudused == *[[Nyen]]is<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0092.html s. 82]-85</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1690571237595548174/table Nevanlinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=136&ocr=true s. 130]-131, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (soome k. Nevanlinna) ja [[Nyenskansi linnus]]e garnison, Nyeni rootsi-soome koguduse Nyeni rootsi kirik (Nyen svenska kyrka), puukirik Nyeni linna keskel. **vaimulikud: rootsi-soome koguduses -1619–1626, [[Heinrich Kemner]] (fi: [[:fi:Henricus Martini Kemner|Henricus Martini Kemner]]) (surn. 1638<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=277&ocr=true s. 219]-220, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), lossijutlustaja, koguduse kirikuhärra ja [[praost]]<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref>; 1632–1647 Henricus Martinssohn Fatebu(u)r (1588–1647), Nyeni [[kirikuhärra]]<ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p84_2/table Fattebuur, Henrik (-1647)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> ja praost; 1648–1652 Erlandus Jonæ Hiaerne (1596–1654)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref> Nyeni rootsi, soome ja saksa koguduse kirikuhärra ning Nyeni praost 1648–1652; 1648–1654, Magnus Duraeus (Duræus) (1621–1679<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=183&ocr=true s. 177], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), rootsi koguduse [[kaplan]]/komminister<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U251 Magnus Duraeus], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1655, Petrus Trottonius (circa 1619–1660); 1660–1664 Johannes Christierninus (1631–1688)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Christiersson_nr_1725#TAB_2 Johannes Christierninus. Von Christiersson nr 1725], www.adelsvapen.com</ref><ref> Gustaf Elgenstierna. "Den introducerade svenska adelns ättartavlor", utgivna av Gustaf Elgenstierna. II af CHAPMAN—FÄGERSTRÅLE, Stockholm P. A. Norstedt & Söners Förlag, STOCKHOLM 1932. [https://runeberg.org/elgenst/2/0030.html s. 14]</ref>, Nyeni kirikuõpetaja<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=178&ocr=true s. 172], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>; 1664–1666 Matthias Gottman (surn. 1666<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=204&ocr=true s. 198], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nyeni kirikuõpetaja ja praost (1665–1666); ~1666– Benjamin Krook (surn. 1675)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1691 Krook, Benjamin (-1675)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>, Nyeni pastor; 1676–1683 Petter Carstenius (1647–1712)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=176&ocr=true s. 170]-171, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Nyeni pastor ja praost (1678)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1743 Carstenius, Petter (1647-1712)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1683–1688 [[Jacob Lang|Jacobus Jacobi Lang]] (1648–1716); 1697– Erik Albogius (~1660–1701)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3315 Albogius, Erik (~1660-1701)] (vaadatud 27.2.2026)</ref>, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1699–1701; 1702 Zachris Lithovius (1672–1743), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1702–1703<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3873 Lithovius, Zachris (1672-1743)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> jt). [[File:Finska kyrkan Stockholm dec 2017f pt.jpg|pisi|Nyeni saksa kiriku lühtrid [[Stockholmi Soome kirik]]us, kuhu need viidi kui Peeter I 1703. aastal Nyeni hävitas ja saksa kiriku suured vasksed lühtrid viidi päästmiseks Stockholmi]] *Nyeni saksa koguduses<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> Nyeni saksa paekivist ja tellistest ehitatud kirikus **vaimulikud: 1653–1656 [[Daniel Brockhausen]]<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=168&ocr=true s. 162]-163, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, saksa koguduse pastor (jutlustaja 1659–1661)<ref>[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29 jj</ref>; 1656–1657 [[Michael Scholbach]], saksa koguduse pastor; 1662–1670 Heinrich Frisius (surn. ~1670<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), saksa koguduse pastor; 1671–1683 Joachim(us) Meincke, saksa koguduse pastor; 1683 Johannes Schoppius, saksa koguduse pastor; 1683/1684–1702 Joakim Wittstock (surn. 1709), Nyeni saksa koguduse pastor [[Nyeni Püha Vaimu kirik]]us<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja praost (1697)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2647 Wittstock, Joakim (-1709)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; *[[Nöteborg]]is<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1013559647951521661/table Pähkinälinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref> (soome k. Pähkinälinna) [[Nöteborgi lään]]is. Rootsi võimuperioodil võeti protestantlikeks Nöteborgi rootsi-soome garnisoni- ja linnakoguduse jumalateenistusteks kasutusele luterlikeks jumalateenistusteks [[Orešek]]i [[Orešeki kindlus|kindlus]]e territooriumil sealne ajalooline vene õigeusu kirik, Püha Johannes Jumalasõnaõpetaja (Evangelist Johannese) kirik (vene keeles ''церковь Иоанна Богослова''), Nöteborgi kindluskirikuna (rootsi keeles ''Nöteborgs slottskyrka''). 17. sajandi teisel poolel (umbes 1670. aastatel) ehitati kindlusest väljapoole, [[Neeva jõgi|Neeva jõ]]e kaldale tekkinud eeslinna uus luterlik pühakoda, mida hakati kutsuma Nöteborgi linnakirikuks (rootsi keeles stads- või sockenkyrka), samal ajal kui kindluse sees asuvat vana hoonet kasutati edasi puhtalt garnisoni vajadusteks. **vaimulikud: 1618–1619 Thomas Erici, [[Nöteborgi kindlus|Nöteborgi loss]]ijutlustaja ja kirikuhärra; 1619–1626 Henricus Martini Kemner, Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra; 1628–1656 Simon Marcusson Krook (1595–1656), Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p1691/table Simon Krook (Simon Marci, Pähkinälinnan kirkkoherra ja linnansaarnaaja († 1656)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1657–1663 Isak Svenander (surn. 1663), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=602 Svenander, Isak (-1663)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1663– Johan Melartopaeus (1635–1679), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=859 Melartopaeus, Johan (1635-1679)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1680–1696 Arvid Forstadius (surn. 1696<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=197&ocr=true s. 191], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2447 Forstadius, Arvid (-1696)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1696–1697 Josef Soudelius (surn. 1697), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3339 Soudelius, Josef (-1697)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1697– [[Erik Bure|Erik Kristoffersson Bure]] (surn. 1716<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165]-166, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1698–1702 Johan Steenstrand (1660–1735), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2936 Steenstrand, Johan (1660-1735)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; *maa[[kirikukihelkond]]ade kogudused [[Nöteborgi lään]]is ja [[Pogost|pogost]]ites: {{veergude loend|laius=15em| *[[Tuutari kihelkond|Tuutari kihelkonnakogudus]], *[[Inkere kihelkond|Inkere kihelkonnakogudus]], *[[Järvisaari kihelkond|Järvisaari kihelkonnakogudus]], *[[Keltto kihelkond|Keltto kihelkonnakogudus]], *[[Lempaala kihelkond|Lempaala kihelkonnakogudus]], *[[Liissilä kihelkond|Liissilä kihelkonnakogudus]], *[[Loppi kihelkond|Loppi kihelkonnakogudus]], *[[Venjoki kihelkond|Venjoki kihelkonnakogudus]], *[[Toksova kihelkond|Korpiselkä (Toksovo) kihelkonnakogudus]], *[[Tyrö kihelkond|Tyrö kihelkonnakogudus]] jt. }} == Ajalugu == {{vaata|Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Põhja-Ingerimaa praostkond}} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987 {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Ingerimaa piiskopkond]] [[Kategooria:Nyeni praostkond| ]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] kjhh12vfcxukrnuo23dqn4aywjg9ikd 7257383 7257382 2026-10-22T17:26:20Z NOSSER 8097 /* Kogudused */ 7257383 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Nyeni praostkond | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1639 | tüüp = | peakorter = | asukoht = | piirkond = [[Ingerimaa kubermang]]u [[Nöteborgi lään]] | juht_nimetus = praost | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | peaorgan = [[Ingerimaa konsistoorium]] | emaorg = [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Kirik]]u [[Ingerimaa piiskopkond]] }} '''Nyeni praostkond''' oli [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[EELK]] [[Ingerimaa piiskopkond|Ingerimaa piiskopkonna]] [[praostkond]] [[Ingerimaa]]l. [[Fail:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurrriigi]] [[Läänemereprovintsid|Läänemere-äärsed]] [[dominioon]]id 17. sajandil]] Rootsi riigikiriku [[Liivimaa superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Liivimaa kindralkubermang]]us<ref>1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang</ref> 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. Narva praostkonda kuulusid<ref>[https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11 </ref> [[Virumaa]] ja Ingerimaa kubermangu Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]]. 1639. aastal kindralkuberneri [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] korraldusega jagati Ingerimaa kaheks [[praostkond|praostkon]]naks: [[Ivangorodi praostkond]], mis koosnes [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]] ja [[Koporje lään]]idest ning Nyeni praostkond, mis koosnes Rootsi Ingerimaa kubermangu keskusest [[Nyen|Nyeni linn]]ast ja kogu [[Nöteborgi lään]]ist<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=42&ocr=true s. 36], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. [[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]] 1641. aastal moodustati Narva ja [[Ingerimaa piiskopkond]] (rootsi k. ''Ingermanlands stift''<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0006.html s. IV]</ref>) keskusega Narvas ja Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus oli Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] [[Heinrich Stahl]]. 1642. aastal lahutati Liivi- ja Ingerimaa kindralkubermang ning moodustati kaks eraldi kindralkubermangu. Ingerimaa esimeseks kindralkuberneriks määrati [[Erik Karlsson Gyllenstierna]]. 1651. aastal viidi piirkonna keskus ja kindralkuberneri residents senisest keskusest Nyenist üle Narva, 1646. aastal moodustati ka [[Narva linnakonsistoorium]] luteri kirikute linnakogudustega. [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Põhjasõja]] ja [[Isoviha|Lõuna-Soome okupeerimise]] järel liideti Ingeri alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]giga, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja järgnevalt [[Peterburi kubermang]]u Ingerimaa ja Schlüsselburgi piirkonna<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи, на лето от Рождества Христова, Лифляндская губерния: 1810, СПб.: Имп. Академия наук, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1810._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%8F.pdf&page=267 стр. 489]-490</ref> kogudused olid [[Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium]]i haldusalas. == Nyeni praostid == *1638– , Henricus Fatebuur (surn. 1647), Nyeni [[kirikuhärra]] ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=191&ocr=true s. 185], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1643, Johan Lifmannus (surn. 1651), Tuutari pastor ja praost<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U29 Lifmannus, Johan (-1651)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1648–1652, Erlandus Jonæ Hiaerne (ka Erland Jonsson [[Hjärne]]), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost *1665–1666 Matthias Gottman (surn. 1666), Nyeni kirikuõpetaja 1664–1666 ja praost *[[Olof Elgfooth|Olof (Olaus Michaelis) Elgfooth]] (surn. † ~ 1669<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&ocr=true s. 178]</ref>), Tuutari pastor ~1661–1669<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja praost *1678, Petter Carstenius, Nyeni pastor ja Nyeni praost *1678, Johannes Caspari Köcher (surn. † 1684) ?, Tuutari pastor ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U167 Johannes Caspari Köcher (Köker) † 1684], (vaadatud 25.9.2026)</ref> *Johan Boestrenius (surn. 1681)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U204 Boestrenius, Johan] (vaadatud 1.1.2026)</ref> Liissilä pastor ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=165&ocr=true s. 159], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, *1693– , Johannes Elianus<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=185&ocr=true s. 179], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Inkere pastor 1684–1702 ja praost *1697, Joakim Wittstock, Nyeni saksa koguduse pastor ja Nyeni praost *1698, Karl Sarcovius (surn. 1707), Novabura pastor ja praost<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2253 Sarcovius, Karl (-1707)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1699–1701, Erik Albogius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost *1699–1701, Jakob Ritz, Venjoe pastor ja praost *1702–1703, Zachris Lithovius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost == Kogudused == *[[Nyen]]is<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0092.html s. 82]-85</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1690571237595548174/table Nevanlinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=136&ocr=true s. 130]-131, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (soome k. Nevanlinna) ja [[Nyenskansi linnus]]e garnison, Nyeni rootsi-soome koguduse Nyeni rootsi kirik (Nyen svenska kyrka), puukirik Nyeni linna keskel. **vaimulikud: rootsi-soome koguduses -1619–1626, [[Heinrich Kemner]] (fi: [[:fi:Henricus Martini Kemner|Henricus Martini Kemner]]) (surn. 1638<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=277&ocr=true s. 219]-220, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), lossijutlustaja, koguduse kirikuhärra ja [[praost]]<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref>; 1632–1647 Henricus Martinssohn Fatebu(u)r (1588–1647), Nyeni [[kirikuhärra]]<ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p84_2/table Fattebuur, Henrik (-1647)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> ja praost; 1648–1652 Erlandus Jonæ Hiaerne (1596–1654)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref> Nyeni rootsi, soome ja saksa koguduse kirikuhärra ning Nyeni praost 1648–1652; 1648–1654, Magnus Duraeus (Duræus) (1621–1679<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=183&ocr=true s. 177], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), rootsi koguduse [[kaplan]]/komminister<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U251 Magnus Duraeus], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1653– Johannes Laurentii (surn. 1660<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=218&ocr=true s. 212], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse [[kaplan]]; 1655, Petrus Trottonius (circa 1619–1660); 1660–1664 Johannes Christierninus (1631–1688)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Christiersson_nr_1725#TAB_2 Johannes Christierninus. Von Christiersson nr 1725], www.adelsvapen.com</ref><ref> Gustaf Elgenstierna. "Den introducerade svenska adelns ättartavlor", utgivna av Gustaf Elgenstierna. II af CHAPMAN—FÄGERSTRÅLE, Stockholm P. A. Norstedt & Söners Förlag, STOCKHOLM 1932. [https://runeberg.org/elgenst/2/0030.html s. 14]</ref>, Nyeni kirikuõpetaja<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=178&ocr=true s. 172], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>; 1664–1666 Matthias Gottman (surn. 1666<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=204&ocr=true s. 198], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nyeni kirikuõpetaja ja praost (1665–1666); ~1666– Benjamin Krook (surn. 1675)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1691 Krook, Benjamin (-1675)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>, Nyeni pastor; 1676–1683 Petter Carstenius (1647–1712)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=176&ocr=true s. 170]-171, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Nyeni pastor ja praost (1678)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1743 Carstenius, Petter (1647-1712)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1683–1688 [[Jacob Lang|Jacobus Jacobi Lang]] (1648–1716); 1697– Erik Albogius (~1660–1701)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3315 Albogius, Erik (~1660-1701)] (vaadatud 27.2.2026)</ref>, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1699–1701; 1702 Zachris Lithovius (1672–1743), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1702–1703<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3873 Lithovius, Zachris (1672-1743)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> jt). [[File:Finska kyrkan Stockholm dec 2017f pt.jpg|pisi|Nyeni saksa kiriku lühtrid [[Stockholmi Soome kirik]]us, kuhu need viidi kui Peeter I 1703. aastal Nyeni hävitas ja saksa kiriku suured vasksed lühtrid viidi päästmiseks Stockholmi]] *Nyeni saksa koguduses<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> Nyeni saksa paekivist ja tellistest ehitatud kirikus **vaimulikud: 1653–1656 [[Daniel Brockhausen]]<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=168&ocr=true s. 162]-163, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, saksa koguduse pastor (jutlustaja 1659–1661)<ref>[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29 jj</ref>; 1656–1657 [[Michael Scholbach]], saksa koguduse pastor; 1662–1670 Heinrich Frisius (surn. ~1670<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), saksa koguduse pastor; 1671–1683 Joachim(us) Meincke, saksa koguduse pastor; 1683 Johannes Schoppius, saksa koguduse pastor; 1683/1684–1702 Joakim Wittstock (surn. 1709), Nyeni saksa koguduse pastor [[Nyeni Püha Vaimu kirik]]us<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja praost (1697)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2647 Wittstock, Joakim (-1709)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; *[[Nöteborg]]is<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1013559647951521661/table Pähkinälinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref> (soome k. Pähkinälinna) [[Nöteborgi lään]]is. Rootsi võimuperioodil võeti protestantlikeks Nöteborgi rootsi-soome garnisoni- ja linnakoguduse jumalateenistusteks kasutusele luterlikeks jumalateenistusteks [[Orešek]]i [[Orešeki kindlus|kindlus]]e territooriumil sealne ajalooline vene õigeusu kirik, Püha Johannes Jumalasõnaõpetaja (Evangelist Johannese) kirik (vene keeles ''церковь Иоанна Богослова''), Nöteborgi kindluskirikuna (rootsi keeles ''Nöteborgs slottskyrka''). 17. sajandi teisel poolel (umbes 1670. aastatel) ehitati kindlusest väljapoole, [[Neeva jõgi|Neeva jõ]]e kaldale tekkinud eeslinna uus luterlik pühakoda, mida hakati kutsuma Nöteborgi linnakirikuks (rootsi keeles stads- või sockenkyrka), samal ajal kui kindluse sees asuvat vana hoonet kasutati edasi puhtalt garnisoni vajadusteks. **vaimulikud: 1618–1619 Thomas Erici, [[Nöteborgi kindlus|Nöteborgi loss]]ijutlustaja ja kirikuhärra; 1619–1626 Henricus Martini Kemner, Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra; 1628–1656 Simon Marcusson Krook (1595–1656), Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p1691/table Simon Krook (Simon Marci, Pähkinälinnan kirkkoherra ja linnansaarnaaja († 1656)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1657–1663 Isak Svenander (surn. 1663), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=602 Svenander, Isak (-1663)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1663– Johan Melartopaeus (1635–1679), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=859 Melartopaeus, Johan (1635-1679)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1680–1696 Arvid Forstadius (surn. 1696<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=197&ocr=true s. 191], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2447 Forstadius, Arvid (-1696)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1696–1697 Josef Soudelius (surn. 1697), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3339 Soudelius, Josef (-1697)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1697– [[Erik Bure|Erik Kristoffersson Bure]] (surn. 1716<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165]-166, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1698–1702 Johan Steenstrand (1660–1735), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2936 Steenstrand, Johan (1660-1735)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; *maa[[kirikukihelkond]]ade kogudused [[Nöteborgi lään]]is ja [[Pogost|pogost]]ites: {{veergude loend|laius=15em| *[[Tuutari kihelkond|Tuutari kihelkonnakogudus]], *[[Inkere kihelkond|Inkere kihelkonnakogudus]], *[[Järvisaari kihelkond|Järvisaari kihelkonnakogudus]], *[[Keltto kihelkond|Keltto kihelkonnakogudus]], *[[Lempaala kihelkond|Lempaala kihelkonnakogudus]], *[[Liissilä kihelkond|Liissilä kihelkonnakogudus]], *[[Loppi kihelkond|Loppi kihelkonnakogudus]], *[[Venjoki kihelkond|Venjoki kihelkonnakogudus]], *[[Toksova kihelkond|Korpiselkä (Toksovo) kihelkonnakogudus]], *[[Tyrö kihelkond|Tyrö kihelkonnakogudus]] jt. }} == Ajalugu == {{vaata|Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Põhja-Ingerimaa praostkond}} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987 {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Ingerimaa piiskopkond]] [[Kategooria:Nyeni praostkond| ]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] o0lur2owqbfse85sqo78rrv8zg29dqv 7257396 7257383 2026-10-22T17:51:17Z NOSSER 8097 7257396 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Nyeni praostkond | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1639 | tüüp = | peakorter = | asukoht = | piirkond = [[Ingerimaa kubermang]]u [[Nöteborgi lään]] | juht_nimetus = praost | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | peaorgan = [[Ingerimaa konsistoorium]] | emaorg = [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Kirik]]u [[Ingerimaa piiskopkond]] }} '''Nyeni praostkond''' oli [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[EELK]] [[Ingerimaa piiskopkond|Ingerimaa piiskopkonna]] [[praostkond]] [[Ingerimaa]]l. [[Fail:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurrriigi]] [[Läänemereprovintsid|Läänemere-äärsed]] [[dominioon]]id 17. sajandil]] Rootsi riigikiriku [[Liivimaa superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Liivimaa kindralkubermang]]us<ref>1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang</ref> 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. Narva praostkonda kuulusid<ref>[https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11 </ref> [[Virumaa]] ja Ingerimaa kubermangu Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]]. 1639. aastal kindralkuberneri [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] korraldusega jagati Ingerimaa kaheks [[praostkond|praostkon]]naks: [[Ivangorodi praostkond]], mis koosnes [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]] ja [[Koporje lään]]idest ning Nyeni praostkond, mis koosnes Rootsi Ingerimaa kubermangu keskusest [[Nyen|Nyeni linn]]ast ja kogu [[Nöteborgi lään]]ist<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=42&ocr=true s. 36], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. [[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]] 1641. aastal moodustati Narva ja [[Ingerimaa piiskopkond]] (rootsi k. ''Ingermanlands stift''<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0006.html s. IV]</ref>) keskusega Narvas ja Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus oli Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] [[Heinrich Stahl]]. 1642. aastal lahutati Liivi- ja Ingerimaa kindralkubermang ning moodustati kaks eraldi kindralkubermangu. Ingerimaa esimeseks kindralkuberneriks määrati [[Erik Karlsson Gyllenstierna]]. 1651. aastal viidi piirkonna keskus ja kindralkuberneri residents senisest keskusest Nyenist üle Narva, 1646. aastal moodustati ka [[Narva linnakonsistoorium]] luteri kirikute linnakogudustega. [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Põhjasõja]] ja [[Isoviha|Lõuna-Soome okupeerimise]] järel liideti Ingeri alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]giga, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja järgnevalt [[Peterburi kubermang]]u Ingerimaa ja Schlüsselburgi piirkonna<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи, на лето от Рождества Христова, Лифляндская губерния: 1810, СПб.: Имп. Академия наук, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1810._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%8F.pdf&page=267 стр. 489]-490</ref> kogudused olid [[Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium]]i haldusalas. == Nyeni praostid == *[[Heinrich Kemner]] (surn. 1638), [[Nöteborgi kindlus|Nöteborgi loss]]ijutlustaja, koguduse kirikuhärra 1619–1626 ja [[praost]]<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref> *1638– , Henricus Fatebuur (surn. 1647), Nyeni [[kirikuhärra]] ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=191&ocr=true s. 185], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1643, Johan Lifmannus (surn. 1651), Tuutari pastor ja praost<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U29 Lifmannus, Johan (-1651)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1648–1652, Erlandus Jonæ Hiaerne (ka Erland Jonsson [[Hjärne]]), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost *1665–1666 Matthias Gottman (surn. 1666), Nyeni kirikuõpetaja 1664–1666 ja praost *[[Olof Elgfooth|Olof (Olaus Michaelis) Elgfooth]] (surn. † ~ 1669<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&ocr=true s. 178]</ref>), Tuutari pastor ~1661–1669<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja praost *1678, Petter Carstenius, Nyeni pastor ja Nyeni praost *1678, Johannes Caspari Köcher (surn. † 1684) ?, Tuutari pastor ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U167 Johannes Caspari Köcher (Köker) † 1684], (vaadatud 25.9.2026)</ref> *Johan Boestrenius (surn. 1681)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U204 Boestrenius, Johan] (vaadatud 1.1.2026)</ref> Liissilä pastor ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=165&ocr=true s. 159], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, *1693– , Johannes Elianus<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=185&ocr=true s. 179], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Inkere pastor 1684–1702 ja praost *1697, Joakim Wittstock, Nyeni saksa koguduse pastor ja Nyeni praost *1698, Karl Sarcovius (surn. 1707), Novabura pastor ja praost<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2253 Sarcovius, Karl (-1707)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1699–1701, Erik Albogius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost *1699–1701, Jakob Ritz, Venjoe pastor ja praost *1702–1703, Zachris Lithovius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost == Kogudused == *[[Nyen]]is<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0092.html s. 82]-85</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1690571237595548174/table Nevanlinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=136&ocr=true s. 130]-131, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (soome k. Nevanlinna) ja [[Nyenskansi linnus]]e garnison, Nyeni rootsi-soome koguduse Nyeni rootsi kirik (Nyen svenska kyrka), puukirik Nyeni linna keskel. **vaimulikud: rootsi-soome koguduses 1632–1647 Henricus Martinssohn Fatebu(u)r (1588–1647), Nyeni [[kirikuhärra]]<ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p84_2/table Fattebuur, Henrik (-1647)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> ja praost; 1648–1652 Erlandus Jonæ Hiaerne (1596–1654)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref> Nyeni rootsi, soome ja saksa koguduse kirikuhärra ning Nyeni praost 1648–1652; 1648–1654, Magnus Duraeus (Duræus) (1621–1679<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=183&ocr=true s. 177], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), rootsi koguduse [[kaplan]]/komminister<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U251 Magnus Duraeus], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1653– Johannes Laurentii (surn. 1660<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=218&ocr=true s. 212], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse [[kaplan]]; 1655, Petrus Trottonius (circa 1619–1660); 1660–1664 Johannes Christierninus (1631–1688)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Christiersson_nr_1725#TAB_2 Johannes Christierninus. Von Christiersson nr 1725], www.adelsvapen.com</ref><ref> Gustaf Elgenstierna. "Den introducerade svenska adelns ättartavlor", utgivna av Gustaf Elgenstierna. II af CHAPMAN—FÄGERSTRÅLE, Stockholm P. A. Norstedt & Söners Förlag, STOCKHOLM 1932. [https://runeberg.org/elgenst/2/0030.html s. 14]</ref>, Nyeni kirikuõpetaja<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=178&ocr=true s. 172], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>; 1664–1666 Matthias Gottman (surn. 1666<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=204&ocr=true s. 198], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nyeni kirikuõpetaja ja praost (1665–1666); ~1666– Benjamin Krook (surn. 1675)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1691 Krook, Benjamin (-1675)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>, Nyeni pastor; 1676–1683 Petter Carstenius (1647–1712)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=176&ocr=true s. 170]-171, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Nyeni pastor ja praost (1678)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1743 Carstenius, Petter (1647-1712)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1683–1688 [[Jacob Lang|Jacobus Jacobi Lang]] (1648–1716); 1697– Erik Albogius (~1660–1701)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3315 Albogius, Erik (~1660-1701)] (vaadatud 27.2.2026)</ref>, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1699–1701; 1702 Zachris Lithovius (1672–1743), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1702–1703<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3873 Lithovius, Zachris (1672-1743)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> jt). [[File:Finska kyrkan Stockholm dec 2017f pt.jpg|pisi|Nyeni saksa kiriku lühtrid [[Stockholmi Soome kirik]]us, kuhu need viidi kui Peeter I 1703. aastal Nyeni hävitas ja saksa kiriku suured vasksed lühtrid viidi päästmiseks Stockholmi]] *Nyeni saksa koguduses<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> Nyeni saksa paekivist ja tellistest ehitatud kirikus **vaimulikud: 1653–1656 [[Daniel Brockhausen]]<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=168&ocr=true s. 162]-163, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, saksa koguduse pastor (jutlustaja 1659–1661)<ref>[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29 jj</ref>; 1656–1657 [[Michael Scholbach]], saksa koguduse pastor; 1662–1670 Heinrich Frisius (surn. ~1670<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), saksa koguduse pastor; 1671–1683 Joachim(us) Meincke, saksa koguduse pastor; 1683 Johannes Schoppius, saksa koguduse pastor; 1683/1684–1702 Joakim Wittstock (surn. 1709), Nyeni saksa koguduse pastor [[Nyeni Püha Vaimu kirik]]us<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja praost (1697)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2647 Wittstock, Joakim (-1709)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; *[[Nöteborg]]is<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1013559647951521661/table Pähkinälinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref> (soome k. Pähkinälinna) [[Nöteborgi lään]]is. Rootsi võimuperioodil võeti protestantlikeks Nöteborgi rootsi-soome garnisoni- ja linnakoguduse jumalateenistusteks kasutusele luterlikeks jumalateenistusteks [[Orešek]]i [[Orešeki kindlus|kindlus]]e territooriumil sealne ajalooline vene õigeusu kirik, Püha Johannes Jumalasõnaõpetaja (Evangelist Johannese) kirik (vene keeles ''церковь Иоанна Богослова''), Nöteborgi kindluskirikuna (rootsi keeles ''Nöteborgs slottskyrka''). 17. sajandi teisel poolel (umbes 1670. aastatel) ehitati kindlusest väljapoole, [[Neeva jõgi|Neeva jõ]]e kaldale tekkinud eeslinna uus luterlik pühakoda, mida hakati kutsuma Nöteborgi linnakirikuks (rootsi keeles stads- või sockenkyrka), samal ajal kui kindluse sees asuvat vana hoonet kasutati edasi puhtalt garnisoni vajadusteks. **vaimulikud: 1618–1619 Thomas Erici, [[Nöteborgi kindlus|Nöteborgi loss]]ijutlustaja ja kirikuhärra; -1619–1626, [[Heinrich Kemner]] (fi: [[:fi:Henricus Martini Kemner|Henricus Martini Kemner]]) (surn. 1638<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=277&ocr=true s. 213]-214, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), lossijutlustaja, koguduse kirikuhärra ja [[praost]]<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref>; 1628–1656 Simon Marcusson Krook (1595–1656), Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p1691/table Simon Krook (Simon Marci, Pähkinälinnan kirkkoherra ja linnansaarnaaja († 1656)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1657–1663 Isak Svenander (surn. 1663), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=602 Svenander, Isak (-1663)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1663– Johan Melartopaeus (1635–1679), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=859 Melartopaeus, Johan (1635-1679)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1680–1696 Arvid Forstadius (surn. 1696<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=197&ocr=true s. 191], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2447 Forstadius, Arvid (-1696)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1696–1697 Josef Soudelius (surn. 1697), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3339 Soudelius, Josef (-1697)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1697– [[Erik Bure|Erik Kristoffersson Bure]] (surn. 1716<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165]-166, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; 1698–1702 Johan Steenstrand (1660–1735), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2936 Steenstrand, Johan (1660-1735)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; *maa[[kirikukihelkond]]ade kogudused [[Nöteborgi lään]]is ja [[Pogost|pogost]]ites: {{veergude loend|laius=15em| *[[Tuutari kihelkond|Tuutari kihelkonnakogudus]], *[[Inkere kihelkond|Inkere kihelkonnakogudus]], *[[Järvisaari kihelkond|Järvisaari kihelkonnakogudus]], *[[Keltto kihelkond|Keltto kihelkonnakogudus]], *[[Lempaala kihelkond|Lempaala kihelkonnakogudus]], *[[Liissilä kihelkond|Liissilä kihelkonnakogudus]], *[[Loppi kihelkond|Loppi kihelkonnakogudus]], *[[Venjoki kihelkond|Venjoki kihelkonnakogudus]], *[[Toksova kihelkond|Korpiselkä (Toksovo) kihelkonnakogudus]], *[[Tyrö kihelkond|Tyrö kihelkonnakogudus]] jt. }} == Ajalugu == {{vaata|Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Põhja-Ingerimaa praostkond}} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987 {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Ingerimaa piiskopkond]] [[Kategooria:Nyeni praostkond| ]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] kdyn4jykmlgv0e9pzyg8f1krpl547l2 7257411 7257396 2026-10-22T18:27:11Z NOSSER 8097 /* Kogudused */ 7257411 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Nyeni praostkond | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1639 | tüüp = | peakorter = | asukoht = | piirkond = [[Ingerimaa kubermang]]u [[Nöteborgi lään]] | juht_nimetus = praost | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | peaorgan = [[Ingerimaa konsistoorium]] | emaorg = [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Kirik]]u [[Ingerimaa piiskopkond]] }} '''Nyeni praostkond''' oli [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[EELK]] [[Ingerimaa piiskopkond|Ingerimaa piiskopkonna]] [[praostkond]] [[Ingerimaa]]l. [[Fail:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurrriigi]] [[Läänemereprovintsid|Läänemere-äärsed]] [[dominioon]]id 17. sajandil]] Rootsi riigikiriku [[Liivimaa superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Liivimaa kindralkubermang]]us<ref>1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang</ref> 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. Narva praostkonda kuulusid<ref>[https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11 </ref> [[Virumaa]] ja Ingerimaa kubermangu Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]]. 1639. aastal kindralkuberneri [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] korraldusega jagati Ingerimaa kaheks [[praostkond|praostkon]]naks: [[Ivangorodi praostkond]], mis koosnes [[Ivangorodi lään|Ivangorodi]], [[Jama lään|Jama]] ja [[Koporje lään]]idest ning Nyeni praostkond, mis koosnes Rootsi Ingerimaa kubermangu keskusest [[Nyen|Nyeni linn]]ast ja kogu [[Nöteborgi lään]]ist<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=42&ocr=true s. 36], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>. [[File:243 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11247768264).jpg|pisi|[[Ingerimaa kubermang]]u alad, 1699]] 1641. aastal moodustati Narva ja [[Ingerimaa piiskopkond]] (rootsi k. ''Ingermanlands stift''<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0006.html s. IV]</ref>) keskusega Narvas ja Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus oli Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja [[Alutaguse (ajalooline piirkond)|Alutaguse alade]] [[Narva ja Ingerimaa superintendent]] [[Heinrich Stahl]]. 1642. aastal lahutati Liivi- ja Ingerimaa kindralkubermang ning moodustati kaks eraldi kindralkubermangu. Ingerimaa esimeseks kindralkuberneriks määrati [[Erik Karlsson Gyllenstierna]]. 1651. aastal viidi piirkonna keskus ja kindralkuberneri residents senisest keskusest Nyenist üle Narva, 1646. aastal moodustati ka [[Narva linnakonsistoorium]] luteri kirikute linnakogudustega. [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Põhjasõja]] ja [[Isoviha|Lõuna-Soome okupeerimise]] järel liideti Ingeri alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]giga, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja järgnevalt [[Peterburi kubermang]]u Ingerimaa ja Schlüsselburgi piirkonna<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи, на лето от Рождества Христова, Лифляндская губерния: 1810, СПб.: Имп. Академия наук, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1810._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%8F.pdf&page=267 стр. 489]-490</ref> kogudused olid [[Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium]]i haldusalas. == Nyeni praostid == *[[Heinrich Kemner]] (surn. 1638), [[Nöteborgi kindlus|Nöteborgi loss]]ijutlustaja, koguduse kirikuhärra 1619–1626 ja [[praost]]<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref> *1638– , Henricus Fatebuur (surn. 1647), Nyeni [[kirikuhärra]] ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=191&ocr=true s. 185], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> *1643, Johan Lifmannus (surn. 1651), Tuutari pastor ja praost<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U29 Lifmannus, Johan (-1651)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1648–1652, Erlandus Jonæ Hiaerne (ka Erland Jonsson [[Hjärne]]), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost *1665–1666 Matthias Gottman (surn. 1666), Nyeni kirikuõpetaja 1664–1666 ja praost *[[Olof Elgfooth|Olof (Olaus Michaelis) Elgfooth]] (surn. † ~ 1669<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I. [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=184&ocr=true s. 178]</ref>), Tuutari pastor ~1661–1669<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja praost *1678, Petter Carstenius, Nyeni pastor ja Nyeni praost *1678, Johannes Caspari Köcher (surn. † 1684) ?, Tuutari pastor ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=219&ocr=true s. 109], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref><ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U167 Johannes Caspari Köcher (Köker) † 1684], (vaadatud 25.9.2026)</ref> *Johan Boestrenius (surn. 1681)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U204 Boestrenius, Johan] (vaadatud 1.1.2026)</ref> Liissilä pastor ja praost<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=165&ocr=true s. 159], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, *1693– , Johannes Elianus<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=185&ocr=true s. 179], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Inkere pastor 1684–1702 ja praost *1697, Joakim Wittstock, Nyeni saksa koguduse pastor ja Nyeni praost *1698, Karl Sarcovius (surn. 1707), Novabura pastor ja praost<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2253 Sarcovius, Karl (-1707)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1699–1701, Erik Albogius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost *1699–1701, Jakob Ritz, Venjoe pastor ja praost *1702–1703, Zachris Lithovius, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost == Nyeni rootsi-soome kogudus== *[[Nyen]]is<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0092.html s. 82]-85</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1690571237595548174/table Nevanlinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=136&ocr=true s. 130]-131, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> (soome k. Nevanlinna) ja [[Nyenskansi linnus]]e garnison, Nyeni rootsi-soome koguduse Nyeni rootsi kirik (Nyen svenska kyrka), puukirik Nyeni linna keskel. **vaimulikud rootsi-soome koguduses: *1632–1647 Henricus Martinssohn Fatebu(u)r (1588–1647), Nyeni [[kirikuhärra]]<ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/p84_2/table Fattebuur, Henrik (-1647)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> ja praost; *1648–1652 Erlandus Jonæ Hiaerne (1596–1654)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hj%C3%A4rne_nr_1149#TAB_1 Erlandus Jonæ Hiaerne. Hjärne nr 1149], www.adelsvapen.com</ref> Nyeni rootsi, soome ja saksa koguduse kirikuhärra ning Nyeni praost 1648–1652; *1648–1654, Magnus Duraeus (Duræus) (1621–1679<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=183&ocr=true s. 177], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), rootsi koguduse [[kaplan]]/komminister<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U251 Magnus Duraeus], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; *1653– Johannes Laurentii (surn. 1660<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=218&ocr=true s. 212], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), soome koguduse [[kaplan]]; *1655, Petrus Trottonius (circa 1619–1660); *1660–1664 Johannes Christierninus (1631–1688)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Christiersson_nr_1725#TAB_2 Johannes Christierninus. Von Christiersson nr 1725], www.adelsvapen.com</ref><ref> Gustaf Elgenstierna. "Den introducerade svenska adelns ättartavlor", utgivna av Gustaf Elgenstierna. II af CHAPMAN—FÄGERSTRÅLE, Stockholm P. A. Norstedt & Söners Förlag, STOCKHOLM 1932. [https://runeberg.org/elgenst/2/0030.html s. 14]</ref>, Nyeni kirikuõpetaja<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=178&ocr=true s. 172], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>; *1664–1666 Matthias Gottman (surn. 1666<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=204&ocr=true s. 198], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nyeni kirikuõpetaja ja praost (1665–1666); *~1666–1675 Benjamin Krook (surn. 1675)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1691 Krook, Benjamin (-1675)], (vaadatud 27.2.2026)</ref><ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=224&ocr=true s. 218], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Nyeni pastor; *1676–1683 Petter Carstenius (1647–1712)<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=176&ocr=true s. 170]-171, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, Nyeni pastor ja praost (1678)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1743 Carstenius, Petter (1647-1712)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; *1683–1688 [[Jacob Lang|Jacobus Jacobi Lang]] (1648–1716); *1697– Erik Albogius (~1660–1701)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3315 Albogius, Erik (~1660-1701)] (vaadatud 27.2.2026)</ref>, Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1699–1701; *1702 Zachris Lithovius (1672–1743), Nyeni kirikuõpetaja ja Nyeni praost 1702–1703<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3873 Lithovius, Zachris (1672-1743)], (vaadatud 27.2.2026)</ref> jt). == Nyeni saksa kogudus == [[File:Finska kyrkan Stockholm dec 2017f pt.jpg|pisi|Nyeni saksa kiriku lühtrid [[Stockholmi Soome kirik]]us, kuhu need viidi kui Peeter I 1703. aastal Nyeni hävitas ja saksa kiriku suured vasksed lühtrid viidi päästmiseks Stockholmi]] *Nyeni saksa koguduses<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> Nyeni saksa paekivist ja tellistest ehitatud kirikus **vaimulikud: * 1653–1656 [[Daniel Brockhausen]]<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=168&ocr=true s. 162]-163, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>, saksa koguduse pastor (jutlustaja 1659–1661)<ref>[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29 jj</ref>; * 1656–1657 [[Michael Scholbach]], saksa koguduse pastor; * 1662–1670 Heinrich Frisius (surn. ~1670<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=198&ocr=true s. 192], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), saksa koguduse pastor; * 1671–1683 Joachim(us) Meincke, saksa koguduse pastor; * 1683 Johannes Schoppius, saksa koguduse pastor; * 1683/1684–1702 Joakim Wittstock (surn. 1709), Nyeni saksa koguduse pastor [[Nyeni Püha Vaimu kirik]]us<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&ocr=true s. 131]-132, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ja praost (1697)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2647 Wittstock, Joakim (-1709)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; == Nöteborgi rootsi-soome kogudus == *[[Nöteborg]]is<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref><ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1013559647951521661/table Pähkinälinnan kirkkoherra], (vaadatud 27.2.2026)</ref> (soome k. Pähkinälinna) [[Nöteborgi lään]]is. Rootsi võimuperioodil võeti protestantlikeks Nöteborgi rootsi-soome garnisoni- ja linnakoguduse jumalateenistusteks kasutusele luterlikeks jumalateenistusteks [[Orešek]]i [[Orešeki kindlus|kindlus]]e territooriumil sealne ajalooline vene õigeusu kirik, Püha Johannes Jumalasõnaõpetaja (Evangelist Johannese) kirik (vene keeles ''церковь Иоанна Богослова''), Nöteborgi kindluskirikuna (rootsi keeles ''Nöteborgs slottskyrka''). 17. sajandi teisel poolel (umbes 1670. aastatel) ehitati kindlusest väljapoole, [[Neeva jõgi|Neeva jõ]]e kaldale tekkinud eeslinna uus luterlik pühakoda, mida hakati kutsuma Nöteborgi linnakirikuks (rootsi keeles stads- või sockenkyrka), samal ajal kui kindluse sees asuvat vana hoonet kasutati edasi puhtalt garnisoni vajadusteks. **vaimulikud: * 1618–1619 Thomas Erici, [[Nöteborgi kindlus|Nöteborgi loss]]ijutlustaja ja kirikuhärra; * -1619–1626, [[Heinrich Kemner]] (fi: [[:fi:Henricus Martini Kemner|Henricus Martini Kemner]]) (surn. 1638<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=277&ocr=true s. 213]-214, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), lossijutlustaja, koguduse kirikuhärra ja [[praost]]<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0095.html s. 85]-86</ref>; * 1628–1656 Simon Marcusson Krook (1595–1656), Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p1691/table Simon Krook (Simon Marci, Pähkinälinnan kirkkoherra ja linnansaarnaaja († 1656)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; * 1657–1663 Isak Svenander (surn. 1663), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=602 Svenander, Isak (-1663)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; * 1663– Johan Melartopaeus (1635–1679), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Akademiasampo: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=859 Melartopaeus, Johan (1635-1679)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; * 1680–1696 Arvid Forstadius (surn. 1696<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=197&ocr=true s. 191], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2447 Forstadius, Arvid (-1696)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; * 1696–1697 Josef Soudelius (surn. 1697), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3339 Soudelius, Josef (-1697)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; * 1697– [[Erik Bure|Erik Kristoffersson Bure]] (surn. 1716<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=171&ocr=true s. 165]-166, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref>), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=3400 Bure, Erik (-1716)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; * 1698–1702 Johan Steenstrand (1660–1735), Nöteborgi kirikuhärra<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=2936 Steenstrand, Johan (1660-1735)], (vaadatud 27.2.2026)</ref>; *maa[[kirikukihelkond]]ade kogudused [[Nöteborgi lään]]is ja [[Pogost|pogost]]ites: {{veergude loend|laius=15em| *[[Tuutari kihelkond|Tuutari kihelkonnakogudus]], *[[Inkere kihelkond|Inkere kihelkonnakogudus]], *[[Järvisaari kihelkond|Järvisaari kihelkonnakogudus]], *[[Keltto kihelkond|Keltto kihelkonnakogudus]], *[[Lempaala kihelkond|Lempaala kihelkonnakogudus]], *[[Liissilä kihelkond|Liissilä kihelkonnakogudus]], *[[Loppi kihelkond|Loppi kihelkonnakogudus]], *[[Venjoki kihelkond|Venjoki kihelkonnakogudus]], *[[Toksova kihelkond|Korpiselkä (Toksovo) kihelkonnakogudus]], *[[Tyrö kihelkond|Tyrö kihelkonnakogudus]] jt. }} == Ajalugu == {{vaata|Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Põhja-Ingerimaa praostkond}} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987 {{Ingerimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Ingerimaa piiskopkond]] [[Kategooria:Nyeni praostkond| ]] [[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] hssrn7oiso86rbn8tficjg0so2olss7 Klaarika Kaldjärv 0 721609 7257455 7238972 2026-10-22T21:59:49Z Morel 26171 foto 7257455 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Klaarika Kaldjärv 2019.jpg|pisi|Klaarika Kaldjärv 2019. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] [[Pilt:Klaarika Kaldjärv, Vaba Akadeemia tõlkeseminar Tartu Katoliku Hariduskeskuses, 10.10.2024.jpg|pisi|Klaarika Kaldjärv kõnelemas [[Vaba Akadeemia]] tõlkeseminaris [[Tartu Katoliku Hariduskeskus]]es, 10. oktoober 2024]] '''Klaarika Kaldjärv''' (sündinud [[24. märts]]il [[1973]]) on eesti kirjandusteadlane ja tõlkija, [[Tartu Ülikool]]i hispaania kirjanduse ja [[tõlketeadus]]e lektor.<ref name="ETIS">{{ETIS|Klaarika_Kaldjärv}}</ref> ==Haridus== Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1996. aastal bakalaureusekraadiga ning 2000. aastal magistrikraadiga, mõlemad [[hispaania keel]]e ja kirjanduse erialal. Tema magistritöö oli teemal "Tõlkekulg hispaaniakeelsest eestikeelsesse kultuuriruumi: [[Jorge Luis Borges]]e narratiivid" (juhendajad [[Jüri Talvet]] ja [[Peeter Torop]]).<ref name="ETIS" /> Aastail 2003–2005 osales ta doktoriõppe programmis "Traducción, Sociedad y Comunicación" [[Granada ülikool]]is [[Hispaania]]s. 2007. aastal kaitses ta doktorikraadi Tartu Ülikoolis tööga "Autor, jutustaja, tõlkija. Borgese autofiktsioonid eesti keeles" (juhendaja [[Jüri Talvet]]).<ref name="ETIS" /> ==Töökäik== Klaarika Kaldjärv on töötanud aastail 1996–2002 ja 2005–2014 Tartu Ülikoolis hispaania filoogia assistendina, aastail 2014–2017 hispaania filoloogia lektorina, alates 2017. aastast hispaania kirjanduse ja tõlketeaduse lektorina.<ref name="ETIS" /> ==Tõlkeid== ===Hispaania keelest eesti keelde=== * [[Isabel Allende]], "Fortuna tütar", Tallinn: Suur Eesti Raamatuklubi, 2004 * [[Julio Cortázar]], "Salarelvad", Tallinn: Koolibri, 2011 * [[Roberto Bolaño]], "Metsikud detektiivid", Tallinn: Koolibri, 2013 * Julio Cortázar, "Keksumäng", Tallinn: Koolibri, 2016 * [[Munir Hachemi]], "Elus asjad", Tartu: Toledo, 2025 ===Vene keelest hispaania keelde=== * [[Juri Lotman|Iuri Mijáilovich Lotman]], "No-memorias. Doble retrato", Granada: Editorial Universidad de Granada, 2014 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kaldjärv, Klaarika}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] m0gkj7bnd97gz1gbqs9pmofktqcwcsq Võrkpalli Balti liiga 2026/27 hooaeg 0 721751 7257630 7240947 2026-10-23T10:45:32Z Angmar Brekker 94578 7257630 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Balti liiga 2026/27 hooaeg<br>''Elme Messer Balti liiga 2026/27 hooaeg'' | kuupäevad = 17. oktoober 2025 – TBA | korraldaja = | osalejaid = 9 | meister = TBD | eelmine = [[Võrkpalli Balti liiga 2025/26 hooaeg|2025/26]] | järgmine = [[Võrkpalli Balti liiga 2027/28 hooaeg|2027/28]] }} '''[[Võrkpalli Balti liiga]] 2026/27 hooaeg''' (sponsornimega '''Elme Messer Balti liiga''') on 22. korda toimuv kõrgeim iga-aastane liiga [[Baltikum]]i [[võrkpall]]iklubidele. Hooaeg algab 17. oktoobril 2026. Liigas osaleb 9 Baltikumi võrkpalliklubi. ==Võistkonnad== 2026/27 hooajal osaleb liigas 9 Baltimaade võrkpalliklubi (5 [[Eesti]]st, 3 [[Läti]]st ja 1 [[Leedu]]st).<ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionTeamSearch.aspx?ID=29 Elme Messer Men`s Baltic League 2026/2027 Teams] Dataproject (vaadatud 24.09.2026).</ref> ===Asukohad ja personal=== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Audentes/Solarstone]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Lauris Iecelnieks]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Regan Rohumets]] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |[[Võru]] |[[Võru spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Treial]] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martti Juhkami]] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |{{riigi ikoon|Venetsueela}} [[Carlos Paez]] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andri Aganits]] |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[Daugavpils Universitate|Ezerzeme/DU/Homelike]] |[[Daugavpils]] |[[Daugavpilsi Olümpiakeskus]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Rihards Puķītis]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Eriks Voroņko]] |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[SK Jēkabpils Lūši|Jēkabpils Lūši]] |[[Jēkabpils]] |[[Jekabpils Sporta Nams]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Mārcis Obrumans]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Dāvis Melnis]] |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[RTU/Robežsardze|Robežsardze/RSU]] |[[Riia]] |[[Rimi Olympic center]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Raimonds Vilde]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Edvīns Skrūders]] |- |{{riigi ikoon|Leedu}} [[Šiauliai Elga-Grafaitė-S-Sportas]] |[[Šiauliai]] |[[Šiauliai SM Dubysa]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Māris Vensbergs]] |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Dmytro Shlomin]] |} {{Asendikaart+ |Baltimaad |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Balti liiga 2026/27 hooaja''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=59.433333 |long=24.750000 |sildi_suurus=80 |paigutus=3 |silt=<small>[[Selver x TalTech]]<br>Audentes/Solarstone</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=56.499444 |long=25.878333 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[SK Jēkabpils Lūši|Jēkabpils Lūši]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=55.875000 |long=26.535556 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[Daugavpils Universitate|Ezerzeme/DU/Homelike]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=56.967380 |long=24.125432 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[RTU/Robežsardze|Robežsardze/RSU]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=55.928250 |long=23.303187 |sildi_suurus=80 |paigutus=3 |silt=<small>[[Šiauliai Elga-Grafaitė-S-Sportas]]</small>}} }} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionHome.aspx?ID=29 Statistika] {{Mall:Võrkpalli Balti liiga hooajad}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] [[Kategooria:Võrkpalli Balti liiga]] f0vvwh1suc3jgt6x8ys7vdmyido60sn Kasutaja:HenriHein/Deamidatsioon 2 722472 7257219 7251074 2026-10-22T12:56:57Z HenriHein 239489 7257219 wikitext text/x-wiki Deamidatsioon on peptiidides ja valkudes toimuv keemiline modifikatsioon, mille käigus muundatakse aminohapete asparagiini (Asn, N) ja glutamiini (Gln, Q) jääkide külgahelates olevad amiidrühmad vastavateks hapeteks, nagu asparagiinhape või isoasparagiinhape ja glutamiinhape. Need happed võivad mõjutada valkude struktuuri ja funktsiooni ning mängida rolli valkude kokkukerimises, -lagunemises kui ka vananemise reguleerimises. Deamidatsioon võib toimuda spontaanselt mitteensümaatilise reaktsioonina või kai ensüümide katalüüsil. <ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Boudier-Lemosquet |eesnimi=Axel |perekonnanimi2=Mahler |eesnimi2=Adrien |perekonnanimi3=Bobo |eesnimi3=Claude |perekonnanimi4=Dufossée |eesnimi4=Mélody |perekonnanimi5=Priault |eesnimi5=Muriel |kuupäev=2022-04 |pealkiri=Introducing protein deamidation: Landmark discoveries, societal outreach, and tentative priming workflow to address deamidation |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202321002693 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=3–14 |doi=10.1016/j.ymeth.2021.11.012}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tonie Wright |eesnimi=H. |perekonnanimi2=Urry |eesnimi2=Dan W. |kuupäev=1991-01-01 |pealkiri=Nonenzymatic Deamidation of Asparaginyl and Glutaminyl Residues in Protein |url=https://doi.org/10.3109/10409239109081719 |ajakiri=Critical Reviews in Biochemistry and Molecular Biology |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=26 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–52 |doi=10.3109/10409239109081719 |issn=1040-9238}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Adav |eesnimi=Sunil S. |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Advances in the Study of Protein Deamidation: Unveiling Its Influence on Aging, Disease Progression, Forensics and Therapeutic Efficacy |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12196754/ |ajakiri=Proteomes |aastakäik=13 |üksiknumber=2 |lehekülg=24 |doi=10.3390/proteomes13020024 |issn=2227-7382 |pmc=12196754 |pmid=40559997}}</ref> == Keemiline mehhanism == Asparagiini- ja glutamiini jääkide külgahela amiidrühmad muunduvad deamidatsiooni käigus, kas otsese hüdrolüüsi teel (happe- või aluskatalüüsiga) või ebastabiilse tsüklilise vaheühendi moodustumise kaudu. Tsüklilist vaheühendit nimetatakse Asn puhul suktsinimiidiks ning Gln puhul glutarimiidiks. Otsese hüdrolüüsi puhul lõhustatakse vee abil Gln- ja Asn-jäägi kõrvalketi amiidside, et tekitada vastavad karboksüülhapped. Suktsinimiidi moodustumise mehhanismil toimub molekulisisene tsükliseerumine, mille käigus asparagiinijäägile järgneva jäägi peaahela lämmastik ründab asparagiinijäägi külgahela karbonüülsüsinikku moodustades viieaatomiline suktsinimiidi vaheühend. <ref name=":1" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Erckes |eesnimi=V. |perekonnanimi2=Rendueles |eesnimi2=L. Chamera |perekonnanimi3=Misiek |eesnimi3=A. |perekonnanimi4=Steuer |eesnimi4=C. |kuupäev=2026 |pealkiri=Revealing deamidation and isoaspartate formation during peptide analysis, purification and storage by tandem mass spectrometry |url=https://pubs.rsc.org/md/article/17/2/1144-1154/1235985 |ajakiri=RSC Medicinal Chemistry |keel=en |aastakäik=17 |üksiknumber=2 |lehekülg=1144–1154 |doi=10.1039/D5MD01025J |issn=2632-8682 |pmc=12801052 |pmid=41541711}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Geiger |eesnimi=T |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=S |kuupäev=1987-01 |pealkiri=Deamidation, isomerization, and racemization at asparaginyl and aspartyl residues in peptides. Succinimide-linked reactions that contribute to protein degradation. |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021925819758554 |ajakiri=Journal of Biological Chemistry |keel=en |aastakäik=262 |üksiknumber=2 |lehekülg=785–794 |doi=10.1016/S0021-9258(19)75855-4}}</ref><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Dana W |perekonnanimi2=Paranandi |eesnimi2=Mallik V |perekonnanimi3=Schurter |eesnimi3=Brandon T |kuupäev=2000-01 |pealkiri=Isoaspartate in peptides and proteins: formation, significance, and analysis |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0731708599002307 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical and Biomedical Analysis |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=6 |lehekülg=1129–1136 |doi=10.1016/S0731-7085(99)00230-7}}</ref> Suktsinimiidi vaheühendi hüdrolüüsil võib tekkinud imiidrõngas avaneda kahel viisil: # Tekib aspartüüljääk (Asp) - peptiidahel jätkub tavapärase ɑ-peptiidsideme kaudu; <ref name=":3" /><ref name=":4" /> # Tekib isoaspartüüljääk (isoAsp) - järgmine aminohappejääk on seotud aspartaadijäägi β-karboksüülrühma kaudu. <ref name=":3" /><ref name=":4" /> Nende peptiidahelate ühenduste erinevus võib muuta valgu koostist ja struktuuri ning vähendada valgu ravimi bioloogilist aktiivsust. Glutamiini deamidatsiooni vastava reaktsiooniraja korral võivad tekkida glutamüül- (Glu) ja isoglutamüül (isoGlu) vormid. Glutamiini deamidatsioon glutarimiidi vaheühendi kaudu on aeglasem kui asparagiini deamidatsioon, kuna glutarimiidi kuueaatomilise rõnga moodustumine on kineetiliselt ebasoodsam. <ref name=":4" /><ref name=":3" /> == Mõjutavad tegurid == Asparagiini deamidatsioon suktsinimiidimehhanismi kaudu toimub soodsamalt neutraalses ja aluselises keskkonnas, samas kui madal pH aeglustab seda mehhanismi. Samuti võib kõrgem temperatuur deamidatsiooni kiirendada. Valgu kolmemõõtmeline struktuur võib seevastu vähendada deamidatsiooni tõenäosust, kuna vähem ligipääsetavas ja stabiilsemas struktuurses keskkonnas paiknevad Asn- ja Gln-jäägid deamideeruvad aeglasemalt. Deamidatsiooni tõenäosus suureneb ka kui Asn- ja Gln- jäägid paiknevad vähem struktureeritud keskkonnas. Asparagiini deamidatsiooni korral mõjutavad reaktsiooni kiirust ka sellele järgneva aminohappejäägi ehk n + 1 positsiooni omadused. Väikese külgahelaga aminohappe esinemine selles positsioonis võib soodustada suktsinimiidi vaheühendi moodustumist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=N. E. |perekonnanimi2=Robinson |eesnimi2=A. B. |kuupäev=2001-10-23 |pealkiri=Deamidation of human proteins |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.221463198 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=98 |üksiknumber=22 |lehekülg=12409–12413 |doi=10.1073/pnas.221463198 |issn=0027-8424 |pmc=60067 |pmid=11606750}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Noah E. |kuupäev=2002-04-16 |pealkiri=Protein deamidation |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.082102799 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=99 |üksiknumber=8 |lehekülg=5283–5288 |doi=10.1073/pnas.082102799 |issn=0027-8424 |pmc=122761 |pmid=11959979}}</ref><ref name=":1" /> == Tuvastus meetodid == Deamideeritud saaduste analüüsimise üks levinumaid meetodeid on pöördfaasikromatograafia (RPLC) koos massispektromeetriaga (MS). Sellegipoolest on deamidatsiooni saaduste analüüsimine keeruline, kuna tekkinud peptiidide füüsikalis-keemilised omadused võivad olla väga sarnased. Lisaks ei pruugi RPLC abil eristada ja kvantifitseerida deamidatsiooni käigus tekkinud isomeerseid peptiide. Aminohappejäägi külgahela amiidrühma muundumine deamidatsiooni käigus suurendab molekuli negatiivset laengut. Tekkinud muutusi peptiidide laengus ja hüdrofiilsuses saab kasutada nende eraldamise parandamiseks, valides sobiva kromatograafilise meetodi ja analüüsitingimused. <ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ying |eesnimi=Yujia |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Huilin |kuupäev=2022-04 |pealkiri=Recent progress in the analysis of protein deamidation using mass spectrometry |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202320300803 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=42–57 |doi=10.1016/j.ymeth.2020.06.009}}</ref> Lisaks RPLC-le võib kasutada deamidatsiooni analüüsimisel ka ioonvahetuskromatograafiat (IEX) koos massispektromeetriaga. Ioonvahetuskromatograafia võimaldab eraldada erineva laenguga valguvariante, samas kui massispektromeetria aitab neid iseloomustada. Meetodite kombineerimine võib võimaldada ka modifitseeritud variantide eristamist, mille massierinevus on väga väike ning mille tuvastamiseks ei pruugi üksnes molekulmassi mõõtmisest piisata.<ref name=":5" /> Viimaste aastate edusammud on süvendanud deamidatsiooni uurimist massispektromeetria abil. Samuti MS-i kombineerimine erinevate eraldamistehnikatega on muutunud olulisemaks, kuna meetodi suur tundlikkus, kiirus ja spetsiifilisus võimaldab põhjalikult määrata, millistes aminohappejääkides modifikatsioon aset leiab. Deamidatsiooni käigus suureneb peptiidi mass ligikaudu 0,984 Da võrra, mille usaldusväärne tuvastamine võib olla keeruline ilma kõrge lahustusvõimega massianalüsaatorita. Näiteks on deamidatsioonist tingitud massimuutus lähedane peptiidi esimese 13C-isotoobi massierinevusele (ca 1,003 Da). Lisaks ei pruugi MS üksi võimaldada eristada deamidatsiooni käigus tekkivaid isomeere, näiteks aspartüül- ja isoaspartüülvorme. Seetõttu kombineeritakse meetod kromatograafiaga, et parandada deamidatsiooni saaduste tuvastamist ja iseloomustamist. <ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hao |eesnimi=Piliang |perekonnanimi2=Adav |eesnimi2=Sunil S. |perekonnanimi3=Gallart‐Palau |eesnimi3=Xavier |perekonnanimi4=Sze |eesnimi4=Siu Kwan |kuupäev=2017-11 |pealkiri=Recent advances in mass spectrometric analysis of protein deamidation |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/mas.21491 |ajakiri=Mass Spectrometry Reviews |keel=en |aastakäik=36 |üksiknumber=6 |lehekülg=677–692 |doi=10.1002/mas.21491 |issn=0277-7037}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Spanov |eesnimi=Baubek |perekonnanimi2=Govorukhina |eesnimi2=Natalia |perekonnanimi3=Merbel |eesnimi3=Nico C. van de |perekonnanimi4=Bischoff |eesnimi4=Rainer |kuupäev=2022-11 |pealkiri=Analytical tools for the characterization of deamidation in monoclonal antibodies |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S2772391721000256 |ajakiri=Journal of Chromatography Open |keel=en |aastakäik=2 |lehekülg=100025 |doi=10.1016/j.jcoa.2021.100025}}</ref> == Tähtsus ja rakendused == Deamidatsioon võib toimuda ravimvalkude, peptiidide ja antikehade tootmise ning ka manustamise ajal, põhjustades muutusi ravimi puhtuses, stabiilsuses ja bioaktiivsuses. Selletõttu pööratakse tähelepanu tootmis- ja ladustamistingimuste optimiseerimisele, et vähendada deamidatsiooni ja säilitada ravimite kvaliteeti. <ref name=":2" /> Deamidatsioon on seotud ka valkude vananemise soodustamisega, muutes nende konformatsiooni, suurendades agregatsiooni kalduvust ja võimaldades neil pääseda rakkude kvaliteedikontrollist mööda, aidates seeläbi kaasa neurodegeneratiivse patoloogia tekkele. Spontaanset deamidatsiooni peetakse valkude vananemise võtmeteguriks, kuna deamidatsioon soodustab valkude lagunemist ning deamideeritud valgud kogunevad vanusega. Seetõttu võimaldaks deamidatsiooni rolli selgitamine valkude valesti kokkukerimise soodustamisel või takistamisel potentsiaalselt aidata avastada uusi ravisihte, et peatada või pöörata tagasi neurodegeneratiivsete haiguste progresseerumise. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Doye |eesnimi=Anne |perekonnanimi2=Mettouchi |eesnimi2=Amel |perekonnanimi3=Bossis |eesnimi3=Guillaume |perekonnanimi4=Clément |eesnimi4=René |perekonnanimi5=Buisson-Touati |eesnimi5=Caroline |perekonnanimi6=Flatau |eesnimi6=Gilles |perekonnanimi7=Gagnoux |eesnimi7=Laurent |perekonnanimi8=Piechaczyk |eesnimi8=Marc |perekonnanimi9=Boquet |eesnimi9=Patrice |perekonnanimi10=Lemichez |eesnimi10=Emmanuel |kuupäev=2002-11-15 |pealkiri=CNF1 Exploits the Ubiquitin-Proteasome Machinery to Restrict Rho GTPase Activation for Bacterial Host Cell Invasion |url=https://www.cell.com/cell/abstract/S0092-8674(02)01132-7 |ajakiri=Cell |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=111 |üksiknumber=4 |lehekülg=553–564 |doi=10.1016/S0092-8674(02)01132-7 |issn=0092-8674 |pmid=12437928}}</ref> Lisaks on deamidatsioonil potentsiaalseid praktilisi rakendusi nii toiduteaduses kui ka biotehnoloogias. Näiteks toiduvalkude funktsionaalsete omaduste parandamisel (emulgeerimisvõime, geelistumisvõime ja stabiilsus) ning terapeutilise potentsiaaliga valk-sahhariid-konjugaatide bioaktiivsuse soodustamisel, millel on antibakteriaalne, põletikuvastane, vähivastane ja immuunsüsteemi reguleeriv toime. Deamidatsiooni on uuritud ka valkude ja nende modifikatsioonide võimaliku biomarkerina, et anda teavet organismi vananemisega seotud muutuste ja haigusprotsesside kohta. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Deng |eesnimi=Zhiyang |perekonnanimi2=Liu |eesnimi2=Caiyi |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Wenjing |perekonnanimi4=Li |eesnimi4=Yuan |perekonnanimi5=Liu |eesnimi5=Jun |kuupäev=2024-11-15 |pealkiri=Improving Water Solubility of Docosahexaenoic Acid with Chickpea Protein Isolates Deamidated by Protein-glutaminase |url=https://doi.org/10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |ajakiri=ACS Food Science & Technology |aastakäik=4 |üksiknumber=11 |lehekülg=2690–2698 |doi=10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |issn=2692-1944}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Mengge |perekonnanimi2=He |eesnimi2=Hui |perekonnanimi3=Ma |eesnimi3=Aimin |perekonnanimi4=Hou |eesnimi4=Tao |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Sources, chemical synthesis, functional improvement and applications of food-derived protein/peptide-saccharide covalent conjugates: a review |url=https://doi.org/10.1080/10408398.2022.2026872 |ajakiri=Critical Reviews in Food Science and Nutrition |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=63 |üksiknumber=23 |lehekülg=5985–6004 |doi=10.1080/10408398.2022.2026872 |issn=1040-8398 |pmid=35089848}}</ref> Deamidatsiooni võimalikku tähtsust vähiravis on uuritud ka inimese trioosfosfaadi isomeraasi (HsTIM) näitel. Kuna paljud vähiräkud sõltuvad glükolüüsist, mille üks võtmeensüüm on TIM, on pakutud, et inimese deamideeritud TIM-i vorm saaks olla potentsiaalne sihtmärk vähiravis. Näiteks on leitud, et MDA-MB-231 rinnavähi rakkudes näitas HsTIM suurenenud tundlikkust tiolreaktiivsete ravimite suhtes, mis pärssisid HsTIM-i ensüümi aktiivsust ja vähendasid rinnavähi rakkude paljunemist, kuid samasugust mõju normaalsetele rinnanäärme epiteelrakkudele ei täheldatud. Sellegipoolest vajab deamidatsiooni võimalik tähtsus vähiravis ja kliiniline rakendatavus täiendavat uurimist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Jun |perekonnanimi2=Tian |eesnimi2=Mao |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Shu |perekonnanimi4=Delfarah |eesnimi4=Alireza |perekonnanimi5=Gao |eesnimi5=Ruoyun |perekonnanimi6=Rao |eesnimi6=Youliang |perekonnanimi7=Savas |eesnimi7=Ali Can |perekonnanimi8=Lu |eesnimi8=Anjie |perekonnanimi9=Bubb |eesnimi9=Larissa |perekonnanimi10=Lei |eesnimi10=Xiao |perekonnanimi11=Moshirian |eesnimi11=Rosa |perekonnanimi12=Zhu |eesnimi12=Wenjie |perekonnanimi13=Peng |eesnimi13=Cheng |perekonnanimi14=Jiang |eesnimi14=Taijiao |perekonnanimi15=Chen |eesnimi15=Lin |kuupäev=2020-05-05 |pealkiri=Deamidation Shunts RelA from Mediating Inflammation to Aerobic Glycolysis |url=https://www.cell.com/cell-metabolism/abstract/S1550-4131(20)30188-1 |ajakiri=Cell Metabolism |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=31 |üksiknumber=5 |lehekülg=937–955.e7 |doi=10.1016/j.cmet.2020.04.006 |issn=1550-4131 |pmid=32325032}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=De la Mora-De la Mora |eesnimi2=Ignacio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=Flores-López |eesnimi4=Luis A. |perekonnanimi5=Martínez-Pérez |eesnimi5=Yoalli |perekonnanimi6=López-Velázquez |eesnimi6=Gabriel |kuupäev=2023-08-21 |pealkiri=Human Triosephosphate Isomerase Is a Potential Target in Cancer Due to Commonly Occurring Post-Translational Modifications |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/16/6163 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=16 |lehekülg=6163 |doi=10.3390/molecules28166163 |issn=1420-3049 |pmc=10459230 |pmid=37630415}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=Flores-López |eesnimi2=Luis Antonio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=de la Mora-de la Mora |eesnimi4=Ignacio |perekonnanimi5=Cabrera |eesnimi5=Nallely |perekonnanimi6=Gutiérrez-Castrellón |eesnimi6=Pedro |perekonnanimi7=Martínez-Pérez |eesnimi7=Yoalli |perekonnanimi8=López-Velázquez |eesnimi8=Gabriel |kuupäev=2020-07-15 |pealkiri=Deamidated Human Triosephosphate Isomerase is a Promising Druggable Target |url=https://www.mdpi.com/2218-273X/10/7/1050 |ajakiri=Biomolecules |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=7 |lehekülg=1050 |doi=10.3390/biom10071050 |issn=2218-273X |pmc=7407242 |pmid=32679775}}</ref> lwbrdltotkuzdomvtdu6z01dpy5zwyj 7257220 7257219 2026-10-22T13:04:45Z HenriHein 239489 7257220 wikitext text/x-wiki Deamidatsioon on peptiidides ja valkudes toimuv keemiline modifikatsioon, mille käigus muundatakse aminohapete asparagiini (Asn, N) ja glutamiini (Gln, Q) jääkide külgahelates olevad amiidrühmad vastavateks hapeteks, nagu asparagiinhape või isoasparagiinhape ja glutamiinhape. Need happed võivad mõjutada valkude struktuuri ja funktsiooni ning mängida rolli valkude kokkukerimises, -lagunemises kui ka vananemise reguleerimises. Deamidatsioon võib toimuda spontaanselt mitteensümaatilise reaktsioonina või kai ensüümide katalüüsil. <ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Boudier-Lemosquet |eesnimi=Axel |perekonnanimi2=Mahler |eesnimi2=Adrien |perekonnanimi3=Bobo |eesnimi3=Claude |perekonnanimi4=Dufossée |eesnimi4=Mélody |perekonnanimi5=Priault |eesnimi5=Muriel |kuupäev=aprill 2022 |pealkiri=Introducing protein deamidation: Landmark discoveries, societal outreach, and tentative priming workflow to address deamidation |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202321002693 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=3–14 |doi=10.1016/j.ymeth.2021.11.012}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tonie Wright |eesnimi=H. |perekonnanimi2=Urry |eesnimi2=Dan W. |kuupäev=1991-01-01 |pealkiri=Nonenzymatic Deamidation of Asparaginyl and Glutaminyl Residues in Protein |url=https://doi.org/10.3109/10409239109081719 |ajakiri=Critical Reviews in Biochemistry and Molecular Biology |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=26 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–52 |doi=10.3109/10409239109081719 |issn=1040-9238}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Adav |eesnimi=Sunil S. |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Advances in the Study of Protein Deamidation: Unveiling Its Influence on Aging, Disease Progression, Forensics and Therapeutic Efficacy |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12196754/ |ajakiri=Proteomes |aastakäik=13 |üksiknumber=2 |lehekülg=24 |doi=10.3390/proteomes13020024 |issn=2227-7382 |pmc=12196754 |pmid=40559997}}</ref> == Keemiline mehhanism == Asparagiini- ja glutamiini jääkide külgahela amiidrühmad muunduvad deamidatsiooni käigus, kas otsese hüdrolüüsi teel (happe- või aluskatalüüsiga) või ebastabiilse tsüklilise vaheühendi moodustumise kaudu. Tsüklilist vaheühendit nimetatakse Asn puhul suktsinimiidiks ning Gln puhul glutarimiidiks. Otsese hüdrolüüsi puhul lõhustatakse vee abil Gln- ja Asn-jäägi kõrvalketi amiidside, et tekitada vastavad karboksüülhapped. Suktsinimiidi moodustumise mehhanismil toimub molekulisisene tsükliseerumine, mille käigus asparagiinijäägile järgneva jäägi peaahela lämmastik ründab asparagiinijäägi külgahela karbonüülsüsinikku moodustades viieaatomiline suktsinimiidi vaheühend. <ref name=":1" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Erckes |eesnimi=V. |perekonnanimi2=Rendueles |eesnimi2=L. Chamera |perekonnanimi3=Misiek |eesnimi3=A. |perekonnanimi4=Steuer |eesnimi4=C. |kuupäev=2026 |pealkiri=Revealing deamidation and isoaspartate formation during peptide analysis, purification and storage by tandem mass spectrometry |url=https://pubs.rsc.org/md/article/17/2/1144-1154/1235985 |ajakiri=RSC Medicinal Chemistry |keel=en |aastakäik=17 |üksiknumber=2 |lehekülg=1144–1154 |doi=10.1039/D5MD01025J |issn=2632-8682 |pmc=12801052 |pmid=41541711}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Geiger |eesnimi=T |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=S |kuupäev=jaanuar 1987 |pealkiri=Deamidation, isomerization, and racemization at asparaginyl and aspartyl residues in peptides. Succinimide-linked reactions that contribute to protein degradation. |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021925819758554 |ajakiri=Journal of Biological Chemistry |keel=en |aastakäik=262 |üksiknumber=2 |lehekülg=785–794 |doi=10.1016/S0021-9258(19)75855-4}}</ref><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Dana W |perekonnanimi2=Paranandi |eesnimi2=Mallik V |perekonnanimi3=Schurter |eesnimi3=Brandon T |kuupäev=jaanuar 2000 |pealkiri=Isoaspartate in peptides and proteins: formation, significance, and analysis |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0731708599002307 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical and Biomedical Analysis |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=6 |lehekülg=1129–1136 |doi=10.1016/S0731-7085(99)00230-7}}</ref> Suktsinimiidi vaheühendi hüdrolüüsil võib tekkinud imiidrõngas avaneda kahel viisil: # Tekib aspartüüljääk (Asp) - peptiidahel jätkub tavapärase ɑ-peptiidsideme kaudu; <ref name=":3" /><ref name=":4" /> # Tekib isoaspartüüljääk (isoAsp) - järgmine aminohappejääk on seotud aspartaadijäägi β-karboksüülrühma kaudu. <ref name=":3" /><ref name=":4" /> Nende peptiidahelate ühenduste erinevus võib muuta valgu koostist ja struktuuri ning vähendada valgu ravimi bioloogilist aktiivsust. Glutamiini deamidatsiooni vastava reaktsiooniraja korral võivad tekkida glutamüül- (Glu) ja isoglutamüül (isoGlu) vormid. Glutamiini deamidatsioon glutarimiidi vaheühendi kaudu on aeglasem kui asparagiini deamidatsioon, kuna glutarimiidi kuueaatomilise rõnga moodustumine on kineetiliselt ebasoodsam. <ref name=":4" /><ref name=":3" /> == Mõjutavad tegurid == Asparagiini deamidatsioon suktsinimiidimehhanismi kaudu toimub soodsamalt neutraalses ja aluselises keskkonnas, samas kui madal pH aeglustab seda mehhanismi. Samuti võib kõrgem temperatuur deamidatsiooni kiirendada. Valgu kolmemõõtmeline struktuur võib seevastu vähendada deamidatsiooni tõenäosust, kuna vähem ligipääsetavas ja stabiilsemas struktuurses keskkonnas paiknevad Asn- ja Gln-jäägid deamideeruvad aeglasemalt. Deamidatsiooni tõenäosus suureneb ka kui Asn- ja Gln- jäägid paiknevad vähem struktureeritud keskkonnas. Asparagiini deamidatsiooni korral mõjutavad reaktsiooni kiirust ka sellele järgneva aminohappejäägi ehk n + 1 positsiooni omadused. Väikese külgahelaga aminohappe esinemine selles positsioonis võib soodustada suktsinimiidi vaheühendi moodustumist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=N. E. |perekonnanimi2=Robinson |eesnimi2=A. B. |kuupäev=2001-10-23 |pealkiri=Deamidation of human proteins |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.221463198 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=98 |üksiknumber=22 |lehekülg=12409–12413 |doi=10.1073/pnas.221463198 |issn=0027-8424 |pmc=60067 |pmid=11606750}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Noah E. |kuupäev=2002-04-16 |pealkiri=Protein deamidation |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.082102799 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=99 |üksiknumber=8 |lehekülg=5283–5288 |doi=10.1073/pnas.082102799 |issn=0027-8424 |pmc=122761 |pmid=11959979}}</ref><ref name=":1" /> == Tuvastus meetodid == Deamideeritud saaduste analüüsimise üks levinumaid meetodeid on pöördfaasikromatograafia (RPLC) koos massispektromeetriaga (MS). Sellegipoolest on deamidatsiooni saaduste analüüsimine keeruline, kuna tekkinud peptiidide füüsikalis-keemilised omadused võivad olla väga sarnased. Lisaks ei pruugi RPLC abil eristada ja kvantifitseerida deamidatsiooni käigus tekkinud isomeerseid peptiide. Aminohappejäägi külgahela amiidrühma muundumine deamidatsiooni käigus suurendab molekuli negatiivset laengut. Tekkinud muutusi peptiidide laengus ja hüdrofiilsuses saab kasutada nende eraldamise parandamiseks, valides sobiva kromatograafilise meetodi ja analüüsitingimused. <ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ying |eesnimi=Yujia |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Huilin |kuupäev=aprill 2022 |pealkiri=Recent progress in the analysis of protein deamidation using mass spectrometry |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202320300803 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=42–57 |doi=10.1016/j.ymeth.2020.06.009}}</ref> Lisaks RPLC-le võib kasutada deamidatsiooni analüüsimisel ka ioonvahetuskromatograafiat (IEX) koos massispektromeetriaga. Ioonvahetuskromatograafia võimaldab eraldada erineva laenguga valguvariante, samas kui massispektromeetria aitab neid iseloomustada. Meetodite kombineerimine võib võimaldada ka modifitseeritud variantide eristamist, mille massierinevus on väga väike ning mille tuvastamiseks ei pruugi üksnes molekulmassi mõõtmisest piisata.<ref name=":5" /> Viimaste aastate edusammud on süvendanud deamidatsiooni uurimist massispektromeetria abil. Samuti MS-i kombineerimine erinevate eraldamistehnikatega on muutunud olulisemaks, kuna meetodi suur tundlikkus, kiirus ja spetsiifilisus võimaldab põhjalikult määrata, millistes aminohappejääkides modifikatsioon aset leiab. Deamidatsiooni käigus suureneb peptiidi mass ligikaudu 0,984 Da võrra, mille usaldusväärne tuvastamine võib olla keeruline ilma kõrge lahustusvõimega massianalüsaatorita. Näiteks on deamidatsioonist tingitud massimuutus lähedane peptiidi esimese 13C-isotoobi massierinevusele (ca 1,003 Da). Lisaks ei pruugi MS üksi võimaldada eristada deamidatsiooni käigus tekkivaid isomeere, näiteks aspartüül- ja isoaspartüülvorme. Seetõttu kombineeritakse meetod kromatograafiaga, et parandada deamidatsiooni saaduste tuvastamist ja iseloomustamist. <ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hao |eesnimi=Piliang |perekonnanimi2=Adav |eesnimi2=Sunil S. |perekonnanimi3=Gallart‐Palau |eesnimi3=Xavier |perekonnanimi4=Sze |eesnimi4=Siu Kwan |kuupäev=november 2017 |pealkiri=Recent advances in mass spectrometric analysis of protein deamidation |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/mas.21491 |ajakiri=Mass Spectrometry Reviews |keel=en |aastakäik=36 |üksiknumber=6 |lehekülg=677–692 |doi=10.1002/mas.21491 |issn=0277-7037}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Spanov |eesnimi=Baubek |perekonnanimi2=Govorukhina |eesnimi2=Natalia |perekonnanimi3=Merbel |eesnimi3=Nico C. van de |perekonnanimi4=Bischoff |eesnimi4=Rainer |kuupäev=november 2022 |pealkiri=Analytical tools for the characterization of deamidation in monoclonal antibodies |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S2772391721000256 |ajakiri=Journal of Chromatography Open |keel=en |aastakäik=2 |lehekülg=100025 |doi=10.1016/j.jcoa.2021.100025}}</ref> == Tähtsus ja rakendused == Deamidatsioon võib toimuda ravimvalkude, peptiidide ja antikehade tootmise ning ka manustamise ajal, põhjustades muutusi ravimi puhtuses, stabiilsuses ja bioaktiivsuses. Selletõttu pööratakse tähelepanu tootmis- ja ladustamistingimuste optimiseerimisele, et vähendada deamidatsiooni ja säilitada ravimite kvaliteeti. <ref name=":2" /> Deamidatsioon on seotud ka valkude vananemise soodustamisega, muutes nende konformatsiooni, suurendades agregatsiooni kalduvust ja võimaldades neil pääseda rakkude kvaliteedikontrollist mööda, aidates seeläbi kaasa neurodegeneratiivse patoloogia tekkele. Spontaanset deamidatsiooni peetakse valkude vananemise võtmeteguriks, kuna deamidatsioon soodustab valkude lagunemist ning deamideeritud valgud kogunevad vanusega. Seetõttu võimaldaks deamidatsiooni rolli selgitamine valkude valesti kokkukerimise soodustamisel või takistamisel potentsiaalselt aidata avastada uusi ravisihte, et peatada või pöörata tagasi neurodegeneratiivsete haiguste progresseerumise. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Doye |eesnimi=Anne |perekonnanimi2=Mettouchi |eesnimi2=Amel |perekonnanimi3=Bossis |eesnimi3=Guillaume |perekonnanimi4=Clément |eesnimi4=René |perekonnanimi5=Buisson-Touati |eesnimi5=Caroline |perekonnanimi6=Flatau |eesnimi6=Gilles |perekonnanimi7=Gagnoux |eesnimi7=Laurent |perekonnanimi8=Piechaczyk |eesnimi8=Marc |perekonnanimi9=Boquet |eesnimi9=Patrice |perekonnanimi10=Lemichez |eesnimi10=Emmanuel |kuupäev=2002-11-15 |pealkiri=CNF1 Exploits the Ubiquitin-Proteasome Machinery to Restrict Rho GTPase Activation for Bacterial Host Cell Invasion |url=https://www.cell.com/cell/abstract/S0092-8674(02)01132-7 |ajakiri=Cell |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=111 |üksiknumber=4 |lehekülg=553–564 |doi=10.1016/S0092-8674(02)01132-7 |issn=0092-8674 |pmid=12437928}}</ref> Lisaks on deamidatsioonil potentsiaalseid praktilisi rakendusi nii toiduteaduses kui ka biotehnoloogias. Näiteks toiduvalkude funktsionaalsete omaduste parandamisel (emulgeerimisvõime, geelistumisvõime ja stabiilsus) ning terapeutilise potentsiaaliga valk-sahhariid-konjugaatide bioaktiivsuse soodustamisel, millel on antibakteriaalne, põletikuvastane, vähivastane ja immuunsüsteemi reguleeriv toime. Deamidatsiooni on uuritud ka valkude ja nende modifikatsioonide võimaliku biomarkerina, et anda teavet organismi vananemisega seotud muutuste ja haigusprotsesside kohta. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Deng |eesnimi=Zhiyang |perekonnanimi2=Liu |eesnimi2=Caiyi |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Wenjing |perekonnanimi4=Li |eesnimi4=Yuan |perekonnanimi5=Liu |eesnimi5=Jun |kuupäev=2024-11-15 |pealkiri=Improving Water Solubility of Docosahexaenoic Acid with Chickpea Protein Isolates Deamidated by Protein-glutaminase |url=https://doi.org/10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |ajakiri=ACS Food Science & Technology |aastakäik=4 |üksiknumber=11 |lehekülg=2690–2698 |doi=10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |issn=2692-1944}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Mengge |perekonnanimi2=He |eesnimi2=Hui |perekonnanimi3=Ma |eesnimi3=Aimin |perekonnanimi4=Hou |eesnimi4=Tao |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Sources, chemical synthesis, functional improvement and applications of food-derived protein/peptide-saccharide covalent conjugates: a review |url=https://doi.org/10.1080/10408398.2022.2026872 |ajakiri=Critical Reviews in Food Science and Nutrition |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=63 |üksiknumber=23 |lehekülg=5985–6004 |doi=10.1080/10408398.2022.2026872 |issn=1040-8398 |pmid=35089848}}</ref> Deamidatsiooni võimalikku tähtsust vähiravis on uuritud ka inimese trioosfosfaadi isomeraasi (HsTIM) näitel. Kuna paljud vähiräkud sõltuvad glükolüüsist, mille üks võtmeensüüm on TIM, on pakutud, et inimese deamideeritud TIM-i vorm saaks olla potentsiaalne sihtmärk vähiravis. Näiteks on leitud, et MDA-MB-231 rinnavähi rakkudes näitas HsTIM suurenenud tundlikkust tiolreaktiivsete ravimite suhtes, mis pärssisid HsTIM-i ensüümi aktiivsust ja vähendasid rinnavähi rakkude paljunemist, kuid samasugust mõju normaalsetele rinnanäärme epiteelrakkudele ei täheldatud. Sellegipoolest vajab deamidatsiooni võimalik tähtsus vähiravis ja kliiniline rakendatavus täiendavat uurimist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Jun |perekonnanimi2=Tian |eesnimi2=Mao |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Shu |perekonnanimi4=Delfarah |eesnimi4=Alireza |perekonnanimi5=Gao |eesnimi5=Ruoyun |perekonnanimi6=Rao |eesnimi6=Youliang |perekonnanimi7=Savas |eesnimi7=Ali Can |perekonnanimi8=Lu |eesnimi8=Anjie |perekonnanimi9=Bubb |eesnimi9=Larissa |perekonnanimi10=Lei |eesnimi10=Xiao |perekonnanimi11=Moshirian |eesnimi11=Rosa |perekonnanimi12=Zhu |eesnimi12=Wenjie |perekonnanimi13=Peng |eesnimi13=Cheng |perekonnanimi14=Jiang |eesnimi14=Taijiao |perekonnanimi15=Chen |eesnimi15=Lin |kuupäev=2020-05-05 |pealkiri=Deamidation Shunts RelA from Mediating Inflammation to Aerobic Glycolysis |url=https://www.cell.com/cell-metabolism/abstract/S1550-4131(20)30188-1 |ajakiri=Cell Metabolism |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=31 |üksiknumber=5 |lehekülg=937–955.e7 |doi=10.1016/j.cmet.2020.04.006 |issn=1550-4131 |pmid=32325032}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=De la Mora-De la Mora |eesnimi2=Ignacio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=Flores-López |eesnimi4=Luis A. |perekonnanimi5=Martínez-Pérez |eesnimi5=Yoalli |perekonnanimi6=López-Velázquez |eesnimi6=Gabriel |kuupäev=2023-08-21 |pealkiri=Human Triosephosphate Isomerase Is a Potential Target in Cancer Due to Commonly Occurring Post-Translational Modifications |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/16/6163 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=16 |lehekülg=6163 |doi=10.3390/molecules28166163 |issn=1420-3049 |pmc=10459230 |pmid=37630415}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=Flores-López |eesnimi2=Luis Antonio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=de la Mora-de la Mora |eesnimi4=Ignacio |perekonnanimi5=Cabrera |eesnimi5=Nallely |perekonnanimi6=Gutiérrez-Castrellón |eesnimi6=Pedro |perekonnanimi7=Martínez-Pérez |eesnimi7=Yoalli |perekonnanimi8=López-Velázquez |eesnimi8=Gabriel |kuupäev=2020-07-15 |pealkiri=Deamidated Human Triosephosphate Isomerase is a Promising Druggable Target |url=https://www.mdpi.com/2218-273X/10/7/1050 |ajakiri=Biomolecules |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=7 |lehekülg=1050 |doi=10.3390/biom10071050 |issn=2218-273X |pmc=7407242 |pmid=32679775}}</ref> == Kasutatud allikad == tvfzjugdxs821li9o5dypy527wwkd2g 7257225 7257220 2026-10-22T13:16:14Z HenriHein 239489 7257225 wikitext text/x-wiki Deamidatsioon on peptiidides ja valkudes toimuv keemiline modifikatsioon, mille käigus muundatakse aminohapete asparagiini (Asn, N) ja glutamiini (Gln, Q) jääkide külgahelates olevad amiidrühmad vastavateks hapeteks, nagu asparagiinhape või isoasparagiinhape ja glutamiinhape. Need happed võivad mõjutada valkude struktuuri ja funktsiooni ning mängida rolli valkude kokkukerimises, -lagunemises kui ka vananemise reguleerimises. Deamidatsioon võib toimuda spontaanselt mitteensümaatilise reaktsioonina või kai ensüümide katalüüsil. <ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Boudier-Lemosquet |eesnimi=Axel |perekonnanimi2=Mahler |eesnimi2=Adrien |perekonnanimi3=Bobo |eesnimi3=Claude |perekonnanimi4=Dufossée |eesnimi4=Mélody |perekonnanimi5=Priault |eesnimi5=Muriel |kuupäev=aprill 2022 |pealkiri=Introducing protein deamidation: Landmark discoveries, societal outreach, and tentative priming workflow to address deamidation |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202321002693 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=3–14 |doi=10.1016/j.ymeth.2021.11.012}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tonie Wright |eesnimi=H. |perekonnanimi2=Urry |eesnimi2=Dan W. |kuupäev=1991-01-01 |pealkiri=Nonenzymatic Deamidation of Asparaginyl and Glutaminyl Residues in Protein |url=https://doi.org/10.3109/10409239109081719 |ajakiri=Critical Reviews in Biochemistry and Molecular Biology |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=26 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–52 |doi=10.3109/10409239109081719 |issn=1040-9238}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Adav |eesnimi=Sunil S. |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Advances in the Study of Protein Deamidation: Unveiling Its Influence on Aging, Disease Progression, Forensics and Therapeutic Efficacy |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12196754/ |ajakiri=Proteomes |aastakäik=13 |üksiknumber=2 |lehekülg=24 |doi=10.3390/proteomes13020024 |issn=2227-7382 |pmc= |pmid=}}</ref> == Keemiline mehhanism == Asparagiini- ja glutamiini jääkide külgahela amiidrühmad muunduvad deamidatsiooni käigus, kas otsese hüdrolüüsi teel (happe- või aluskatalüüsiga) või ebastabiilse tsüklilise vaheühendi moodustumise kaudu. Tsüklilist vaheühendit nimetatakse Asn puhul suktsinimiidiks ning Gln puhul glutarimiidiks. Otsese hüdrolüüsi puhul lõhustatakse vee abil Gln- ja Asn-jäägi kõrvalketi amiidside, et tekitada vastavad karboksüülhapped. Suktsinimiidi moodustumise mehhanismil toimub molekulisisene tsükliseerumine, mille käigus asparagiinijäägile järgneva jäägi peaahela lämmastik ründab asparagiinijäägi külgahela karbonüülsüsinikku moodustades viieaatomiline suktsinimiidi vaheühend. <ref name=":1" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Erckes |eesnimi=V. |perekonnanimi2=Rendueles |eesnimi2=L. Chamera |perekonnanimi3=Misiek |eesnimi3=A. |perekonnanimi4=Steuer |eesnimi4=C. |kuupäev=2026 |pealkiri=Revealing deamidation and isoaspartate formation during peptide analysis, purification and storage by tandem mass spectrometry |url=https://pubs.rsc.org/md/article/17/2/1144-1154/1235985 |ajakiri=RSC Medicinal Chemistry |keel=en |aastakäik=17 |üksiknumber=2 |lehekülg=1144–1154 |doi=10.1039/D5MD01025J |issn=2632-8682 |pmc= |pmid=}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Geiger |eesnimi=T |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=S |kuupäev=jaanuar 1987 |pealkiri=Deamidation, isomerization, and racemization at asparaginyl and aspartyl residues in peptides. Succinimide-linked reactions that contribute to protein degradation. |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021925819758554 |ajakiri=Journal of Biological Chemistry |keel=en |aastakäik=262 |üksiknumber=2 |lehekülg=785–794 |doi=10.1016/S0021-9258(19)75855-4}}</ref><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Dana W |perekonnanimi2=Paranandi |eesnimi2=Mallik V |perekonnanimi3=Schurter |eesnimi3=Brandon T |kuupäev=jaanuar 2000 |pealkiri=Isoaspartate in peptides and proteins: formation, significance, and analysis |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0731708599002307 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical and Biomedical Analysis |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=6 |lehekülg=1129–1136 |doi=10.1016/S0731-7085(99)00230-7}}</ref> Suktsinimiidi vaheühendi hüdrolüüsil võib tekkinud imiidrõngas avaneda kahel viisil: # Tekib aspartüüljääk (Asp) - peptiidahel jätkub tavapärase ɑ-peptiidsideme kaudu; <ref name=":3" /><ref name=":4" /> # Tekib isoaspartüüljääk (isoAsp) - järgmine aminohappejääk on seotud aspartaadijäägi β-karboksüülrühma kaudu. <ref name=":3" /><ref name=":4" /> Nende peptiidahelate ühenduste erinevus võib muuta valgu koostist ja struktuuri ning vähendada valgu ravimi bioloogilist aktiivsust. Glutamiini deamidatsiooni vastava reaktsiooniraja korral võivad tekkida glutamüül- (Glu) ja isoglutamüül (isoGlu) vormid. Glutamiini deamidatsioon glutarimiidi vaheühendi kaudu on aeglasem kui asparagiini deamidatsioon, kuna glutarimiidi kuueaatomilise rõnga moodustumine on kineetiliselt ebasoodsam. <ref name=":4" /><ref name=":3" /> == Mõjutavad tegurid == Asparagiini deamidatsioon suktsinimiidimehhanismi kaudu toimub soodsamalt neutraalses ja aluselises keskkonnas, samas kui madal pH aeglustab seda mehhanismi. Samuti võib kõrgem temperatuur deamidatsiooni kiirendada. Valgu kolmemõõtmeline struktuur võib seevastu vähendada deamidatsiooni tõenäosust, kuna vähem ligipääsetavas ja stabiilsemas struktuurses keskkonnas paiknevad Asn- ja Gln-jäägid deamideeruvad aeglasemalt. Deamidatsiooni tõenäosus suureneb ka kui Asn- ja Gln- jäägid paiknevad vähem struktureeritud keskkonnas. Asparagiini deamidatsiooni korral mõjutavad reaktsiooni kiirust ka sellele järgneva aminohappejäägi ehk n + 1 positsiooni omadused. Väikese külgahelaga aminohappe esinemine selles positsioonis võib soodustada suktsinimiidi vaheühendi moodustumist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=N. E. |perekonnanimi2=Robinson |eesnimi2=A. B. |kuupäev=2001-10-23 |pealkiri=Deamidation of human proteins |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.221463198 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=98 |üksiknumber=22 |lehekülg=12409–12413 |doi=10.1073/pnas.221463198 |issn=0027-8424 |pmc=60067 |pmid=11606750}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Noah E. |kuupäev=2002-04-16 |pealkiri=Protein deamidation |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.082102799 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=99 |üksiknumber=8 |lehekülg=5283–5288 |doi=10.1073/pnas.082102799 |issn=0027-8424 |pmc=122761 |pmid=11959979}}</ref><ref name=":1" /> == Tuvastus meetodid == Deamideeritud saaduste analüüsimise üks levinumaid meetodeid on pöördfaasikromatograafia (RPLC) koos massispektromeetriaga (MS). Sellegipoolest on deamidatsiooni saaduste analüüsimine keeruline, kuna tekkinud peptiidide füüsikalis-keemilised omadused võivad olla väga sarnased. Lisaks ei pruugi RPLC abil eristada ja kvantifitseerida deamidatsiooni käigus tekkinud isomeerseid peptiide. Aminohappejäägi külgahela amiidrühma muundumine deamidatsiooni käigus suurendab molekuli negatiivset laengut. Tekkinud muutusi peptiidide laengus ja hüdrofiilsuses saab kasutada nende eraldamise parandamiseks, valides sobiva kromatograafilise meetodi ja analüüsitingimused. <ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ying |eesnimi=Yujia |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Huilin |kuupäev=aprill 2022 |pealkiri=Recent progress in the analysis of protein deamidation using mass spectrometry |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202320300803 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=42–57 |doi=10.1016/j.ymeth.2020.06.009}}</ref> Lisaks RPLC-le võib kasutada deamidatsiooni analüüsimisel ka ioonvahetuskromatograafiat (IEX) koos massispektromeetriaga. Ioonvahetuskromatograafia võimaldab eraldada erineva laenguga valguvariante, samas kui massispektromeetria aitab neid iseloomustada. Meetodite kombineerimine võib võimaldada ka modifitseeritud variantide eristamist, mille massierinevus on väga väike ning mille tuvastamiseks ei pruugi üksnes molekulmassi mõõtmisest piisata.<ref name=":5" /> Viimaste aastate edusammud on süvendanud deamidatsiooni uurimist massispektromeetria abil. Samuti MS-i kombineerimine erinevate eraldamistehnikatega on muutunud olulisemaks, kuna meetodi suur tundlikkus, kiirus ja spetsiifilisus võimaldab põhjalikult määrata, millistes aminohappejääkides modifikatsioon aset leiab. Deamidatsiooni käigus suureneb peptiidi mass ligikaudu 0,984 Da võrra, mille usaldusväärne tuvastamine võib olla keeruline ilma kõrge lahustusvõimega massianalüsaatorita. Näiteks on deamidatsioonist tingitud massimuutus lähedane peptiidi esimese 13C-isotoobi massierinevusele (ca 1,003 Da). Lisaks ei pruugi MS üksi võimaldada eristada deamidatsiooni käigus tekkivaid isomeere, näiteks aspartüül- ja isoaspartüülvorme. Seetõttu kombineeritakse meetod kromatograafiaga, et parandada deamidatsiooni saaduste tuvastamist ja iseloomustamist. <ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hao |eesnimi=Piliang |perekonnanimi2=Adav |eesnimi2=Sunil S. |perekonnanimi3=Gallart‐Palau |eesnimi3=Xavier |perekonnanimi4=Sze |eesnimi4=Siu Kwan |kuupäev=november 2017 |pealkiri=Recent advances in mass spectrometric analysis of protein deamidation |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/mas.21491 |ajakiri=Mass Spectrometry Reviews |keel=en |aastakäik=36 |üksiknumber=6 |lehekülg=677–692 |doi=10.1002/mas.21491 |issn=0277-7037}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Spanov |eesnimi=Baubek |perekonnanimi2=Govorukhina |eesnimi2=Natalia |perekonnanimi3=Merbel |eesnimi3=Nico C. van de |perekonnanimi4=Bischoff |eesnimi4=Rainer |kuupäev=november 2022 |pealkiri=Analytical tools for the characterization of deamidation in monoclonal antibodies |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S2772391721000256 |ajakiri=Journal of Chromatography Open |keel=en |aastakäik=2 |lehekülg=100025 |doi=10.1016/j.jcoa.2021.100025}}</ref> == Tähtsus ja rakendused == Deamidatsioon võib toimuda ravimvalkude, peptiidide ja antikehade tootmise ning ka manustamise ajal, põhjustades muutusi ravimi puhtuses, stabiilsuses ja bioaktiivsuses. Selletõttu pööratakse tähelepanu tootmis- ja ladustamistingimuste optimiseerimisele, et vähendada deamidatsiooni ja säilitada ravimite kvaliteeti. <ref name=":2" /> Deamidatsioon on seotud ka valkude vananemise soodustamisega, muutes nende konformatsiooni, suurendades agregatsiooni kalduvust ja võimaldades neil pääseda rakkude kvaliteedikontrollist mööda, aidates seeläbi kaasa neurodegeneratiivse patoloogia tekkele. Spontaanset deamidatsiooni peetakse valkude vananemise võtmeteguriks, kuna deamidatsioon soodustab valkude lagunemist ning deamideeritud valgud kogunevad vanusega. Seetõttu võimaldaks deamidatsiooni rolli selgitamine valkude valesti kokkukerimise soodustamisel või takistamisel potentsiaalselt aidata avastada uusi ravisihte, et peatada või pöörata tagasi neurodegeneratiivsete haiguste progresseerumise. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Doye |eesnimi=Anne |perekonnanimi2=Mettouchi |eesnimi2=Amel |perekonnanimi3=Bossis |eesnimi3=Guillaume |perekonnanimi4=Clément |eesnimi4=René |perekonnanimi5=Buisson-Touati |eesnimi5=Caroline |perekonnanimi6=Flatau |eesnimi6=Gilles |perekonnanimi7=Gagnoux |eesnimi7=Laurent |perekonnanimi8=Piechaczyk |eesnimi8=Marc |perekonnanimi9=Boquet |eesnimi9=Patrice |perekonnanimi10=Lemichez |eesnimi10=Emmanuel |kuupäev=2002-11-15 |pealkiri=CNF1 Exploits the Ubiquitin-Proteasome Machinery to Restrict Rho GTPase Activation for Bacterial Host Cell Invasion |url=https://www.cell.com/cell/abstract/S0092-8674(02)01132-7 |ajakiri=Cell |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=111 |üksiknumber=4 |lehekülg=553–564 |doi=10.1016/S0092-8674(02)01132-7 |issn=0092-8674 |pmid=12437928}}</ref> Lisaks on deamidatsioonil potentsiaalseid praktilisi rakendusi nii toiduteaduses kui ka biotehnoloogias. Näiteks toiduvalkude funktsionaalsete omaduste parandamisel (emulgeerimisvõime, geelistumisvõime ja stabiilsus) ning terapeutilise potentsiaaliga valk-sahhariid-konjugaatide bioaktiivsuse soodustamisel, millel on antibakteriaalne, põletikuvastane, vähivastane ja immuunsüsteemi reguleeriv toime. Deamidatsiooni on uuritud ka valkude ja nende modifikatsioonide võimaliku biomarkerina, et anda teavet organismi vananemisega seotud muutuste ja haigusprotsesside kohta. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Deng |eesnimi=Zhiyang |perekonnanimi2=Liu |eesnimi2=Caiyi |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Wenjing |perekonnanimi4=Li |eesnimi4=Yuan |perekonnanimi5=Liu |eesnimi5=Jun |kuupäev=2024-11-15 |pealkiri=Improving Water Solubility of Docosahexaenoic Acid with Chickpea Protein Isolates Deamidated by Protein-glutaminase |url=https://doi.org/10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |ajakiri=ACS Food Science & Technology |aastakäik=4 |üksiknumber=11 |lehekülg=2690–2698 |doi=10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |issn=2692-1944}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Mengge |perekonnanimi2=He |eesnimi2=Hui |perekonnanimi3=Ma |eesnimi3=Aimin |perekonnanimi4=Hou |eesnimi4=Tao |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Sources, chemical synthesis, functional improvement and applications of food-derived protein/peptide-saccharide covalent conjugates: a review |url=https://doi.org/10.1080/10408398.2022.2026872 |ajakiri=Critical Reviews in Food Science and Nutrition |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=63 |üksiknumber=23 |lehekülg=5985–6004 |doi=10.1080/10408398.2022.2026872 |issn=1040-8398 |pmid=35089848}}</ref> Deamidatsiooni võimalikku tähtsust vähiravis on uuritud ka inimese trioosfosfaadi isomeraasi (HsTIM) näitel. Kuna paljud vähiräkud sõltuvad glükolüüsist, mille üks võtmeensüüm on TIM, on pakutud, et inimese deamideeritud TIM-i vorm saaks olla potentsiaalne sihtmärk vähiravis. Näiteks on leitud, et MDA-MB-231 rinnavähi rakkudes näitas HsTIM suurenenud tundlikkust tiolreaktiivsete ravimite suhtes, mis pärssisid HsTIM-i ensüümi aktiivsust ja vähendasid rinnavähi rakkude paljunemist, kuid samasugust mõju normaalsetele rinnanäärme epiteelrakkudele ei täheldatud. Sellegipoolest vajab deamidatsiooni võimalik tähtsus vähiravis ja kliiniline rakendatavus täiendavat uurimist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Jun |perekonnanimi2=Tian |eesnimi2=Mao |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Shu |perekonnanimi4=Delfarah |eesnimi4=Alireza |perekonnanimi5=Gao |eesnimi5=Ruoyun |perekonnanimi6=Rao |eesnimi6=Youliang |perekonnanimi7=Savas |eesnimi7=Ali Can |perekonnanimi8=Lu |eesnimi8=Anjie |perekonnanimi9=Bubb |eesnimi9=Larissa |perekonnanimi10=Lei |eesnimi10=Xiao |perekonnanimi11=Moshirian |eesnimi11=Rosa |perekonnanimi12=Zhu |eesnimi12=Wenjie |perekonnanimi13=Peng |eesnimi13=Cheng |perekonnanimi14=Jiang |eesnimi14=Taijiao |perekonnanimi15=Chen |eesnimi15=Lin |kuupäev=2020-05-05 |pealkiri=Deamidation Shunts RelA from Mediating Inflammation to Aerobic Glycolysis |url=https://www.cell.com/cell-metabolism/abstract/S1550-4131(20)30188-1 |ajakiri=Cell Metabolism |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=31 |üksiknumber=5 |lehekülg=937–955.e7 |doi=10.1016/j.cmet.2020.04.006 |issn=1550-4131 |pmid=32325032}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=De la Mora-De la Mora |eesnimi2=Ignacio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=Flores-López |eesnimi4=Luis A. |perekonnanimi5=Martínez-Pérez |eesnimi5=Yoalli |perekonnanimi6=López-Velázquez |eesnimi6=Gabriel |kuupäev=2023-08-21 |pealkiri=Human Triosephosphate Isomerase Is a Potential Target in Cancer Due to Commonly Occurring Post-Translational Modifications |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/16/6163 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=16 |lehekülg=6163 |doi=10.3390/molecules28166163 |issn=1420-3049 |pmc=10459230 |pmid=37630415}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=Flores-López |eesnimi2=Luis Antonio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=de la Mora-de la Mora |eesnimi4=Ignacio |perekonnanimi5=Cabrera |eesnimi5=Nallely |perekonnanimi6=Gutiérrez-Castrellón |eesnimi6=Pedro |perekonnanimi7=Martínez-Pérez |eesnimi7=Yoalli |perekonnanimi8=López-Velázquez |eesnimi8=Gabriel |kuupäev=2020-07-15 |pealkiri=Deamidated Human Triosephosphate Isomerase is a Promising Druggable Target |url=https://www.mdpi.com/2218-273X/10/7/1050 |ajakiri=Biomolecules |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=7 |lehekülg=1050 |doi=10.3390/biom10071050 |issn=2218-273X |pmc=7407242 |pmid=32679775}}</ref> == Kasutatud allikad == 29bp7hals77xi6gtk7h1mqpuf2lvx99 7257227 7257225 2026-10-22T13:22:24Z HenriHein 239489 7257227 wikitext text/x-wiki [[Fail:Deamidation Asn Gly.svg|pisi|350x350px|Asn-Gly (ülemine parem) deamidatsioonireaktsioon, mille tulemuseks on Asp-Gly (vasakul) või iso(Asp)-Gly (rohelisena alumises paremas nurgas). ]] Deamidatsioon on peptiidides ja valkudes toimuv keemiline modifikatsioon, mille käigus muundatakse aminohapete asparagiini (Asn, N) ja glutamiini (Gln, Q) jääkide külgahelates olevad amiidrühmad vastavateks hapeteks, nagu asparagiinhape või isoasparagiinhape ja glutamiinhape. Need happed võivad mõjutada valkude struktuuri ja funktsiooni ning mängida rolli valkude kokkukerimises, -lagunemises kui ka vananemise reguleerimises. Deamidatsioon võib toimuda spontaanselt mitteensümaatilise reaktsioonina või kai ensüümide katalüüsil. <ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Boudier-Lemosquet |eesnimi=Axel |perekonnanimi2=Mahler |eesnimi2=Adrien |perekonnanimi3=Bobo |eesnimi3=Claude |perekonnanimi4=Dufossée |eesnimi4=Mélody |perekonnanimi5=Priault |eesnimi5=Muriel |kuupäev=aprill 2022 |pealkiri=Introducing protein deamidation: Landmark discoveries, societal outreach, and tentative priming workflow to address deamidation |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202321002693 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=3–14 |doi=10.1016/j.ymeth.2021.11.012}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tonie Wright |eesnimi=H. |perekonnanimi2=Urry |eesnimi2=Dan W. |kuupäev=1991-01-01 |pealkiri=Nonenzymatic Deamidation of Asparaginyl and Glutaminyl Residues in Protein |url=https://doi.org/10.3109/10409239109081719 |ajakiri=Critical Reviews in Biochemistry and Molecular Biology |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=26 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–52 |doi=10.3109/10409239109081719 |issn=1040-9238}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Adav |eesnimi=Sunil S. |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Advances in the Study of Protein Deamidation: Unveiling Its Influence on Aging, Disease Progression, Forensics and Therapeutic Efficacy |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12196754/ |ajakiri=Proteomes |aastakäik=13 |üksiknumber=2 |lehekülg=24 |doi=10.3390/proteomes13020024 |issn=2227-7382 |pmc= |pmid=}}</ref> == Keemiline mehhanism == Asparagiini- ja glutamiini jääkide külgahela amiidrühmad muunduvad deamidatsiooni käigus, kas otsese hüdrolüüsi teel (happe- või aluskatalüüsiga) või ebastabiilse tsüklilise vaheühendi moodustumise kaudu. Tsüklilist vaheühendit nimetatakse Asn puhul suktsinimiidiks ning Gln puhul glutarimiidiks. Otsese hüdrolüüsi puhul lõhustatakse vee abil Gln- ja Asn-jäägi kõrvalketi amiidside, et tekitada vastavad karboksüülhapped. Suktsinimiidi moodustumise mehhanismil toimub molekulisisene tsükliseerumine, mille käigus asparagiinijäägile järgneva jäägi peaahela lämmastik ründab asparagiinijäägi külgahela karbonüülsüsinikku moodustades viieaatomiline suktsinimiidi vaheühend. <ref name=":1" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Erckes |eesnimi=V. |perekonnanimi2=Rendueles |eesnimi2=L. Chamera |perekonnanimi3=Misiek |eesnimi3=A. |perekonnanimi4=Steuer |eesnimi4=C. |kuupäev=2026 |pealkiri=Revealing deamidation and isoaspartate formation during peptide analysis, purification and storage by tandem mass spectrometry |url=https://pubs.rsc.org/md/article/17/2/1144-1154/1235985 |ajakiri=RSC Medicinal Chemistry |keel=en |aastakäik=17 |üksiknumber=2 |lehekülg=1144–1154 |doi=10.1039/D5MD01025J |issn=2632-8682 |pmc= |pmid=}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Geiger |eesnimi=T |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=S |kuupäev=jaanuar 1987 |pealkiri=Deamidation, isomerization, and racemization at asparaginyl and aspartyl residues in peptides. Succinimide-linked reactions that contribute to protein degradation. |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021925819758554 |ajakiri=Journal of Biological Chemistry |keel=en |aastakäik=262 |üksiknumber=2 |lehekülg=785–794 |doi=10.1016/S0021-9258(19)75855-4}}</ref><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Dana W |perekonnanimi2=Paranandi |eesnimi2=Mallik V |perekonnanimi3=Schurter |eesnimi3=Brandon T |kuupäev=jaanuar 2000 |pealkiri=Isoaspartate in peptides and proteins: formation, significance, and analysis |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0731708599002307 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical and Biomedical Analysis |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=6 |lehekülg=1129–1136 |doi=10.1016/S0731-7085(99)00230-7}}</ref> Suktsinimiidi vaheühendi (''Succinimide intermediate'') hüdrolüüsil võib tekkinud imiidrõngas avaneda kahel viisil: # Tekib aspartüüljääk (Asp) - peptiidahel jätkub tavapärase ɑ-peptiidsideme kaudu; <ref name=":3" /><ref name=":4" /> # Tekib isoaspartüüljääk (isoAsp) - järgmine aminohappejääk on seotud aspartaadijäägi β-karboksüülrühma kaudu. <ref name=":3" /><ref name=":4" /> Nende peptiidahelate ühenduste erinevus võib muuta valgu koostist ja struktuuri ning vähendada valgu ravimi bioloogilist aktiivsust. Glutamiini deamidatsiooni vastava reaktsiooniraja korral võivad tekkida glutamüül- (Glu) ja isoglutamüül (isoGlu) vormid. Glutamiini deamidatsioon glutarimiidi vaheühendi kaudu on aeglasem kui asparagiini deamidatsioon, kuna glutarimiidi kuueaatomilise rõnga moodustumine on kineetiliselt ebasoodsam. <ref name=":4" /><ref name=":3" /> == Mõjutavad tegurid == Asparagiini deamidatsioon suktsinimiidimehhanismi kaudu toimub soodsamalt neutraalses ja aluselises keskkonnas, samas kui madal pH aeglustab seda mehhanismi. Samuti võib kõrgem temperatuur deamidatsiooni kiirendada. Valgu kolmemõõtmeline struktuur võib seevastu vähendada deamidatsiooni tõenäosust, kuna vähem ligipääsetavas ja stabiilsemas struktuurses keskkonnas paiknevad Asn- ja Gln-jäägid deamideeruvad aeglasemalt. Deamidatsiooni tõenäosus suureneb ka kui Asn- ja Gln- jäägid paiknevad vähem struktureeritud keskkonnas. Asparagiini deamidatsiooni korral mõjutavad reaktsiooni kiirust ka sellele järgneva aminohappejäägi ehk n + 1 positsiooni omadused. Väikese külgahelaga aminohappe esinemine selles positsioonis võib soodustada suktsinimiidi vaheühendi moodustumist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=N. E. |perekonnanimi2=Robinson |eesnimi2=A. B. |kuupäev=2001-10-23 |pealkiri=Deamidation of human proteins |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.221463198 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=98 |üksiknumber=22 |lehekülg=12409–12413 |doi=10.1073/pnas.221463198 |issn=0027-8424 |pmc=60067 |pmid=11606750}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Noah E. |kuupäev=2002-04-16 |pealkiri=Protein deamidation |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.082102799 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=99 |üksiknumber=8 |lehekülg=5283–5288 |doi=10.1073/pnas.082102799 |issn=0027-8424 |pmc=122761 |pmid=11959979}}</ref><ref name=":1" /> == Tuvastus meetodid == Deamideeritud saaduste analüüsimise üks levinumaid meetodeid on pöördfaasikromatograafia (RPLC) koos massispektromeetriaga (MS). Sellegipoolest on deamidatsiooni saaduste analüüsimine keeruline, kuna tekkinud peptiidide füüsikalis-keemilised omadused võivad olla väga sarnased. Lisaks ei pruugi RPLC abil eristada ja kvantifitseerida deamidatsiooni käigus tekkinud isomeerseid peptiide. Aminohappejäägi külgahela amiidrühma muundumine deamidatsiooni käigus suurendab molekuli negatiivset laengut. Tekkinud muutusi peptiidide laengus ja hüdrofiilsuses saab kasutada nende eraldamise parandamiseks, valides sobiva kromatograafilise meetodi ja analüüsitingimused. <ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ying |eesnimi=Yujia |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Huilin |kuupäev=aprill 2022 |pealkiri=Recent progress in the analysis of protein deamidation using mass spectrometry |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202320300803 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=42–57 |doi=10.1016/j.ymeth.2020.06.009}}</ref> Lisaks RPLC-le võib kasutada deamidatsiooni analüüsimisel ka ioonvahetuskromatograafiat (IEX) koos massispektromeetriaga. Ioonvahetuskromatograafia võimaldab eraldada erineva laenguga valguvariante, samas kui massispektromeetria aitab neid iseloomustada. Meetodite kombineerimine võib võimaldada ka modifitseeritud variantide eristamist, mille massierinevus on väga väike ning mille tuvastamiseks ei pruugi üksnes molekulmassi mõõtmisest piisata.<ref name=":5" /> Viimaste aastate edusammud on süvendanud deamidatsiooni uurimist massispektromeetria abil. Samuti MS-i kombineerimine erinevate eraldamistehnikatega on muutunud olulisemaks, kuna meetodi suur tundlikkus, kiirus ja spetsiifilisus võimaldab põhjalikult määrata, millistes aminohappejääkides modifikatsioon aset leiab. Deamidatsiooni käigus suureneb peptiidi mass ligikaudu 0,984 Da võrra, mille usaldusväärne tuvastamine võib olla keeruline ilma kõrge lahustusvõimega massianalüsaatorita. Näiteks on deamidatsioonist tingitud massimuutus lähedane peptiidi esimese 13C-isotoobi massierinevusele (ca 1,003 Da). Lisaks ei pruugi MS üksi võimaldada eristada deamidatsiooni käigus tekkivaid isomeere, näiteks aspartüül- ja isoaspartüülvorme. Seetõttu kombineeritakse meetod kromatograafiaga, et parandada deamidatsiooni saaduste tuvastamist ja iseloomustamist. <ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hao |eesnimi=Piliang |perekonnanimi2=Adav |eesnimi2=Sunil S. |perekonnanimi3=Gallart‐Palau |eesnimi3=Xavier |perekonnanimi4=Sze |eesnimi4=Siu Kwan |kuupäev=november 2017 |pealkiri=Recent advances in mass spectrometric analysis of protein deamidation |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/mas.21491 |ajakiri=Mass Spectrometry Reviews |keel=en |aastakäik=36 |üksiknumber=6 |lehekülg=677–692 |doi=10.1002/mas.21491 |issn=0277-7037}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Spanov |eesnimi=Baubek |perekonnanimi2=Govorukhina |eesnimi2=Natalia |perekonnanimi3=Merbel |eesnimi3=Nico C. van de |perekonnanimi4=Bischoff |eesnimi4=Rainer |kuupäev=november 2022 |pealkiri=Analytical tools for the characterization of deamidation in monoclonal antibodies |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S2772391721000256 |ajakiri=Journal of Chromatography Open |keel=en |aastakäik=2 |lehekülg=100025 |doi=10.1016/j.jcoa.2021.100025}}</ref> == Tähtsus ja rakendused == Deamidatsioon võib toimuda ravimvalkude, peptiidide ja antikehade tootmise ning ka manustamise ajal, põhjustades muutusi ravimi puhtuses, stabiilsuses ja bioaktiivsuses. Selletõttu pööratakse tähelepanu tootmis- ja ladustamistingimuste optimiseerimisele, et vähendada deamidatsiooni ja säilitada ravimite kvaliteeti. <ref name=":2" /> Deamidatsioon on seotud ka valkude vananemise soodustamisega, muutes nende konformatsiooni, suurendades agregatsiooni kalduvust ja võimaldades neil pääseda rakkude kvaliteedikontrollist mööda, aidates seeläbi kaasa neurodegeneratiivse patoloogia tekkele. Spontaanset deamidatsiooni peetakse valkude vananemise võtmeteguriks, kuna deamidatsioon soodustab valkude lagunemist ning deamideeritud valgud kogunevad vanusega. Seetõttu võimaldaks deamidatsiooni rolli selgitamine valkude valesti kokkukerimise soodustamisel või takistamisel potentsiaalselt aidata avastada uusi ravisihte, et peatada või pöörata tagasi neurodegeneratiivsete haiguste progresseerumise. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Doye |eesnimi=Anne |perekonnanimi2=Mettouchi |eesnimi2=Amel |perekonnanimi3=Bossis |eesnimi3=Guillaume |perekonnanimi4=Clément |eesnimi4=René |perekonnanimi5=Buisson-Touati |eesnimi5=Caroline |perekonnanimi6=Flatau |eesnimi6=Gilles |perekonnanimi7=Gagnoux |eesnimi7=Laurent |perekonnanimi8=Piechaczyk |eesnimi8=Marc |perekonnanimi9=Boquet |eesnimi9=Patrice |perekonnanimi10=Lemichez |eesnimi10=Emmanuel |kuupäev=2002-11-15 |pealkiri=CNF1 Exploits the Ubiquitin-Proteasome Machinery to Restrict Rho GTPase Activation for Bacterial Host Cell Invasion |url=https://www.cell.com/cell/abstract/S0092-8674(02)01132-7 |ajakiri=Cell |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=111 |üksiknumber=4 |lehekülg=553–564 |doi=10.1016/S0092-8674(02)01132-7 |issn=0092-8674 |pmid=12437928}}</ref> Lisaks on deamidatsioonil potentsiaalseid praktilisi rakendusi nii toiduteaduses kui ka biotehnoloogias. Näiteks toiduvalkude funktsionaalsete omaduste parandamisel (emulgeerimisvõime, geelistumisvõime ja stabiilsus) ning terapeutilise potentsiaaliga valk-sahhariid-konjugaatide bioaktiivsuse soodustamisel, millel on antibakteriaalne, põletikuvastane, vähivastane ja immuunsüsteemi reguleeriv toime. Deamidatsiooni on uuritud ka valkude ja nende modifikatsioonide võimaliku biomarkerina, et anda teavet organismi vananemisega seotud muutuste ja haigusprotsesside kohta. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Deng |eesnimi=Zhiyang |perekonnanimi2=Liu |eesnimi2=Caiyi |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Wenjing |perekonnanimi4=Li |eesnimi4=Yuan |perekonnanimi5=Liu |eesnimi5=Jun |kuupäev=2024-11-15 |pealkiri=Improving Water Solubility of Docosahexaenoic Acid with Chickpea Protein Isolates Deamidated by Protein-glutaminase |url=https://doi.org/10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |ajakiri=ACS Food Science & Technology |aastakäik=4 |üksiknumber=11 |lehekülg=2690–2698 |doi=10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |issn=2692-1944}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Mengge |perekonnanimi2=He |eesnimi2=Hui |perekonnanimi3=Ma |eesnimi3=Aimin |perekonnanimi4=Hou |eesnimi4=Tao |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Sources, chemical synthesis, functional improvement and applications of food-derived protein/peptide-saccharide covalent conjugates: a review |url=https://doi.org/10.1080/10408398.2022.2026872 |ajakiri=Critical Reviews in Food Science and Nutrition |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=63 |üksiknumber=23 |lehekülg=5985–6004 |doi=10.1080/10408398.2022.2026872 |issn=1040-8398 |pmid=35089848}}</ref> Deamidatsiooni võimalikku tähtsust vähiravis on uuritud ka inimese trioosfosfaadi isomeraasi (HsTIM) näitel. Kuna paljud vähiräkud sõltuvad glükolüüsist, mille üks võtmeensüüm on TIM, on pakutud, et inimese deamideeritud TIM-i vorm saaks olla potentsiaalne sihtmärk vähiravis. Näiteks on leitud, et MDA-MB-231 rinnavähi rakkudes näitas HsTIM suurenenud tundlikkust tiolreaktiivsete ravimite suhtes, mis pärssisid HsTIM-i ensüümi aktiivsust ja vähendasid rinnavähi rakkude paljunemist, kuid samasugust mõju normaalsetele rinnanäärme epiteelrakkudele ei täheldatud. Sellegipoolest vajab deamidatsiooni võimalik tähtsus vähiravis ja kliiniline rakendatavus täiendavat uurimist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Jun |perekonnanimi2=Tian |eesnimi2=Mao |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Shu |perekonnanimi4=Delfarah |eesnimi4=Alireza |perekonnanimi5=Gao |eesnimi5=Ruoyun |perekonnanimi6=Rao |eesnimi6=Youliang |perekonnanimi7=Savas |eesnimi7=Ali Can |perekonnanimi8=Lu |eesnimi8=Anjie |perekonnanimi9=Bubb |eesnimi9=Larissa |perekonnanimi10=Lei |eesnimi10=Xiao |perekonnanimi11=Moshirian |eesnimi11=Rosa |perekonnanimi12=Zhu |eesnimi12=Wenjie |perekonnanimi13=Peng |eesnimi13=Cheng |perekonnanimi14=Jiang |eesnimi14=Taijiao |perekonnanimi15=Chen |eesnimi15=Lin |kuupäev=2020-05-05 |pealkiri=Deamidation Shunts RelA from Mediating Inflammation to Aerobic Glycolysis |url=https://www.cell.com/cell-metabolism/abstract/S1550-4131(20)30188-1 |ajakiri=Cell Metabolism |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=31 |üksiknumber=5 |lehekülg=937–955.e7 |doi=10.1016/j.cmet.2020.04.006 |issn=1550-4131 |pmid=32325032}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=De la Mora-De la Mora |eesnimi2=Ignacio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=Flores-López |eesnimi4=Luis A. |perekonnanimi5=Martínez-Pérez |eesnimi5=Yoalli |perekonnanimi6=López-Velázquez |eesnimi6=Gabriel |kuupäev=2023-08-21 |pealkiri=Human Triosephosphate Isomerase Is a Potential Target in Cancer Due to Commonly Occurring Post-Translational Modifications |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/16/6163 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=16 |lehekülg=6163 |doi=10.3390/molecules28166163 |issn=1420-3049 |pmc=10459230 |pmid=37630415}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=Flores-López |eesnimi2=Luis Antonio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=de la Mora-de la Mora |eesnimi4=Ignacio |perekonnanimi5=Cabrera |eesnimi5=Nallely |perekonnanimi6=Gutiérrez-Castrellón |eesnimi6=Pedro |perekonnanimi7=Martínez-Pérez |eesnimi7=Yoalli |perekonnanimi8=López-Velázquez |eesnimi8=Gabriel |kuupäev=2020-07-15 |pealkiri=Deamidated Human Triosephosphate Isomerase is a Promising Druggable Target |url=https://www.mdpi.com/2218-273X/10/7/1050 |ajakiri=Biomolecules |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=7 |lehekülg=1050 |doi=10.3390/biom10071050 |issn=2218-273X |pmc=7407242 |pmid=32679775}}</ref> == Kasutatud allikad == new71rvvk0xa9t5e2gd7paajhp83myd 7257228 7257227 2026-10-22T13:31:19Z HenriHein 239489 7257228 wikitext text/x-wiki [[Fail:Deamidation Asn Gly.svg|pisi|350x350px|Asn-Gly (ülemine parem) deamidatsioonireaktsioon, mille tulemuseks on Asp-Gly (vasakul) või iso(Asp)-Gly (rohelisena alumises paremas nurgas). ]] Deamidatsioon (inglise ''deamidation'') on [[Peptiidid|peptiidides]] ja valkudes toimuv keemiline modifikatsioon, mille käigus muundatakse [[Aminohapped|aminohapete]] asparagiini (lühend Asn, N) ja glutamiini (lühend Gln, Q) jääkide külgahelates olevad amiidrühmad vastavateks hapeteks, nagu [[asparagiinhape]] või isoasparagiinhape ja [[glutamiinhape]]. Need happed võivad mõjutada valkude struktuuri ja funktsiooni ning mängida rolli valkude kokkukerimises, -lagunemises kui ka vananemise reguleerimises. Deamidatsioon võib toimuda spontaanselt mitteensümaatilise reaktsioonina või kai [[Ensüüm|ensüümide]] [[Katalüüs|katalüüsil]]. <ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Boudier-Lemosquet |eesnimi=Axel |perekonnanimi2=Mahler |eesnimi2=Adrien |perekonnanimi3=Bobo |eesnimi3=Claude |perekonnanimi4=Dufossée |eesnimi4=Mélody |perekonnanimi5=Priault |eesnimi5=Muriel |kuupäev=aprill 2022 |pealkiri=Introducing protein deamidation: Landmark discoveries, societal outreach, and tentative priming workflow to address deamidation |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202321002693 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=3–14 |doi=10.1016/j.ymeth.2021.11.012}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tonie Wright |eesnimi=H. |perekonnanimi2=Urry |eesnimi2=Dan W. |kuupäev=1991-01-01 |pealkiri=Nonenzymatic Deamidation of Asparaginyl and Glutaminyl Residues in Protein |url=https://doi.org/10.3109/10409239109081719 |ajakiri=Critical Reviews in Biochemistry and Molecular Biology |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=26 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–52 |doi=10.3109/10409239109081719 |issn=1040-9238}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Adav |eesnimi=Sunil S. |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Advances in the Study of Protein Deamidation: Unveiling Its Influence on Aging, Disease Progression, Forensics and Therapeutic Efficacy |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12196754/ |ajakiri=Proteomes |aastakäik=13 |üksiknumber=2 |lehekülg=24 |doi=10.3390/proteomes13020024 |issn=2227-7382 |pmc= |pmid=}}</ref> == Keemiline mehhanism == Asparagiini- ja glutamiini jääkide külgahela amiidrühmad muunduvad deamidatsiooni käigus, kas otsese [[Hüdrolüüs|hüdrolüüsi]] teel (happe- või aluskatalüüsiga) või ebastabiilse tsüklilise vaheühendi moodustumise kaudu. Tsüklilist vaheühendit nimetatakse Asn puhul suktsinimiidiks ning Gln puhul glutarimiidiks. Otsese hüdrolüüsi puhul lõhustatakse vee abil Gln- ja Asn-jäägi kõrvalketi amiidside, et tekitada vastavad [[karboksüülhapped]]. Suktsinimiidi moodustumise mehhanismil toimub molekulisisene tsükliseerumine, mille käigus asparagiinijäägile järgneva jäägi peaahela [[lämmastik]] ründab asparagiinijäägi külgahela karbonüülsüsinikku moodustades viieaatomiline suktsinimiidi vaheühend. <ref name=":1" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Erckes |eesnimi=V. |perekonnanimi2=Rendueles |eesnimi2=L. Chamera |perekonnanimi3=Misiek |eesnimi3=A. |perekonnanimi4=Steuer |eesnimi4=C. |kuupäev=2026 |pealkiri=Revealing deamidation and isoaspartate formation during peptide analysis, purification and storage by tandem mass spectrometry |url=https://pubs.rsc.org/md/article/17/2/1144-1154/1235985 |ajakiri=RSC Medicinal Chemistry |keel=en |aastakäik=17 |üksiknumber=2 |lehekülg=1144–1154 |doi=10.1039/D5MD01025J |issn=2632-8682 |pmc= |pmid=}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Geiger |eesnimi=T |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=S |kuupäev=jaanuar 1987 |pealkiri=Deamidation, isomerization, and racemization at asparaginyl and aspartyl residues in peptides. Succinimide-linked reactions that contribute to protein degradation. |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021925819758554 |ajakiri=Journal of Biological Chemistry |keel=en |aastakäik=262 |üksiknumber=2 |lehekülg=785–794 |doi=10.1016/S0021-9258(19)75855-4}}</ref><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Dana W |perekonnanimi2=Paranandi |eesnimi2=Mallik V |perekonnanimi3=Schurter |eesnimi3=Brandon T |kuupäev=jaanuar 2000 |pealkiri=Isoaspartate in peptides and proteins: formation, significance, and analysis |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0731708599002307 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical and Biomedical Analysis |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=6 |lehekülg=1129–1136 |doi=10.1016/S0731-7085(99)00230-7}}</ref> Suktsinimiidi vaheühendi (inglise s''uccinimide intermediate'') hüdrolüüsil võib tekkinud imiidrõngas avaneda kahel viisil: # Tekib aspartüüljääk (Asp) - peptiidahel jätkub tavapärase ɑ-peptiidsideme kaudu; <ref name=":3" /><ref name=":4" /> # Tekib isoaspartüüljääk (isoAsp) - järgmine aminohappejääk on seotud aspartaadijäägi β-karboksüülrühma kaudu. <ref name=":3" /><ref name=":4" /> Nende peptiidahelate ühenduste erinevus võib muuta valgu koostist ja struktuuri ning vähendada valgu ravimi bioloogilist aktiivsust. Glutamiini deamidatsiooni vastava reaktsiooniraja korral võivad tekkida glutamüül- (Glu) ja isoglutamüül (isoGlu) vormid. Glutamiini deamidatsioon glutarimiidi vaheühendi kaudu on aeglasem kui asparagiini deamidatsioon, kuna glutarimiidi kuueaatomilise rõnga moodustumine on kineetiliselt ebasoodsam. <ref name=":4" /><ref name=":3" /> == Mõjutavad tegurid == Asparagiini deamidatsioon suktsinimiidimehhanismi kaudu toimub soodsamalt neutraalses ja aluselises keskkonnas, samas kui madal pH aeglustab seda mehhanismi. Samuti võib kõrgem temperatuur deamidatsiooni kiirendada. Valgu kolmemõõtmeline struktuur võib seevastu vähendada deamidatsiooni tõenäosust, kuna vähem ligipääsetavas ja stabiilsemas struktuurses keskkonnas paiknevad Asn- ja Gln-jäägid deamideeruvad aeglasemalt. Deamidatsiooni tõenäosus suureneb ka kui Asn- ja Gln- jäägid paiknevad vähem struktureeritud keskkonnas. Asparagiini deamidatsiooni korral mõjutavad reaktsiooni kiirust ka sellele järgneva aminohappejäägi ehk n + 1 positsiooni omadused. Väikese külgahelaga aminohappe esinemine selles positsioonis võib soodustada suktsinimiidi vaheühendi moodustumist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=N. E. |perekonnanimi2=Robinson |eesnimi2=A. B. |kuupäev=2001-10-23 |pealkiri=Deamidation of human proteins |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.221463198 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=98 |üksiknumber=22 |lehekülg=12409–12413 |doi=10.1073/pnas.221463198 |issn=0027-8424 |pmc=60067 |pmid=11606750}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Noah E. |kuupäev=2002-04-16 |pealkiri=Protein deamidation |url=https://pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.082102799 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=99 |üksiknumber=8 |lehekülg=5283–5288 |doi=10.1073/pnas.082102799 |issn=0027-8424 |pmc=122761 |pmid=11959979}}</ref><ref name=":1" /> == Tuvastus meetodid == Deamideeritud saaduste analüüsimise üks levinumaid meetodeid on [[Pöördfaaskromatograafia|pöördfaasikromatograafia]] (lühend RPLC) koos [[Massispektromeetria|massispektromeetriaga]] (lühend MS). Sellegipoolest on deamidatsiooni saaduste analüüsimine keeruline, kuna tekkinud peptiidide füüsikalis-keemilised omadused võivad olla väga sarnased. Lisaks ei pruugi RPLC abil eristada ja kvantifitseerida deamidatsiooni käigus tekkinud isomeerseid peptiide. Aminohappejäägi külgahela amiidrühma muundumine deamidatsiooni käigus suurendab molekuli negatiivset laengut. Tekkinud muutusi peptiidide laengus ja hüdrofiilsuses saab kasutada nende eraldamise parandamiseks, valides sobiva kromatograafilise meetodi ja analüüsitingimused. <ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ying |eesnimi=Yujia |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Huilin |kuupäev=aprill 2022 |pealkiri=Recent progress in the analysis of protein deamidation using mass spectrometry |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1046202320300803 |ajakiri=Methods |keel=en |aastakäik=200 |lehekülg=42–57 |doi=10.1016/j.ymeth.2020.06.009}}</ref> Lisaks RPLC-le võib kasutada deamidatsiooni analüüsimisel ka ioonvahetuskromatograafiat (lühend IEX) koos massispektromeetriaga. Ioonvahetuskromatograafia võimaldab eraldada erineva laenguga valguvariante, samas kui massispektromeetria aitab neid iseloomustada. Meetodite kombineerimine võib võimaldada ka modifitseeritud variantide eristamist, mille massierinevus on väga väike ning mille tuvastamiseks ei pruugi üksnes molekulmassi mõõtmisest piisata.<ref name=":5" /> Viimaste aastate edusammud on süvendanud deamidatsiooni uurimist massispektromeetria abil. Samuti MS-i kombineerimine erinevate eraldamistehnikatega on muutunud olulisemaks, kuna meetodi suur tundlikkus, kiirus ja spetsiifilisus võimaldab põhjalikult määrata, millistes aminohappejääkides modifikatsioon aset leiab. Deamidatsiooni käigus suureneb peptiidi mass ligikaudu 0,984 Da võrra, mille usaldusväärne tuvastamine võib olla keeruline ilma kõrge lahustusvõimega massianalüsaatorita. Näiteks on deamidatsioonist tingitud massimuutus lähedane peptiidi esimese 13C-isotoobi massierinevusele (ca 1,003 Da). Lisaks ei pruugi MS üksi võimaldada eristada deamidatsiooni käigus tekkivaid isomeere, näiteks aspartüül- ja isoaspartüülvorme. Seetõttu kombineeritakse meetod kromatograafiaga, et parandada deamidatsiooni saaduste tuvastamist ja iseloomustamist. <ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hao |eesnimi=Piliang |perekonnanimi2=Adav |eesnimi2=Sunil S. |perekonnanimi3=Gallart‐Palau |eesnimi3=Xavier |perekonnanimi4=Sze |eesnimi4=Siu Kwan |kuupäev=november 2017 |pealkiri=Recent advances in mass spectrometric analysis of protein deamidation |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/mas.21491 |ajakiri=Mass Spectrometry Reviews |keel=en |aastakäik=36 |üksiknumber=6 |lehekülg=677–692 |doi=10.1002/mas.21491 |issn=0277-7037}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Spanov |eesnimi=Baubek |perekonnanimi2=Govorukhina |eesnimi2=Natalia |perekonnanimi3=Merbel |eesnimi3=Nico C. van de |perekonnanimi4=Bischoff |eesnimi4=Rainer |kuupäev=november 2022 |pealkiri=Analytical tools for the characterization of deamidation in monoclonal antibodies |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S2772391721000256 |ajakiri=Journal of Chromatography Open |keel=en |aastakäik=2 |lehekülg=100025 |doi=10.1016/j.jcoa.2021.100025}}</ref> == Tähtsus ja rakendused == Deamidatsioon võib toimuda ravimvalkude, peptiidide ja antikehade tootmise ning ka manustamise ajal, põhjustades muutusi ravimi puhtuses, stabiilsuses ja bioaktiivsuses. Selletõttu pööratakse tähelepanu tootmis- ja ladustamistingimuste optimiseerimisele, et vähendada deamidatsiooni ja säilitada ravimite kvaliteeti. <ref name=":2" /> Deamidatsioon on seotud ka valkude vananemise soodustamisega, muutes nende konformatsiooni, suurendades agregatsiooni kalduvust ja võimaldades neil pääseda rakkude kvaliteedikontrollist mööda, aidates seeläbi kaasa neurodegeneratiivse patoloogia tekkele. Spontaanset deamidatsiooni peetakse valkude vananemise võtmeteguriks, kuna deamidatsioon soodustab valkude lagunemist ning deamideeritud valgud kogunevad vanusega. Seetõttu võimaldaks deamidatsiooni rolli selgitamine valkude valesti kokkukerimise soodustamisel või takistamisel potentsiaalselt aidata avastada uusi ravisihte, et peatada või pöörata tagasi neurodegeneratiivsete haiguste progresseerumise. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Doye |eesnimi=Anne |perekonnanimi2=Mettouchi |eesnimi2=Amel |perekonnanimi3=Bossis |eesnimi3=Guillaume |perekonnanimi4=Clément |eesnimi4=René |perekonnanimi5=Buisson-Touati |eesnimi5=Caroline |perekonnanimi6=Flatau |eesnimi6=Gilles |perekonnanimi7=Gagnoux |eesnimi7=Laurent |perekonnanimi8=Piechaczyk |eesnimi8=Marc |perekonnanimi9=Boquet |eesnimi9=Patrice |perekonnanimi10=Lemichez |eesnimi10=Emmanuel |kuupäev=2002-11-15 |pealkiri=CNF1 Exploits the Ubiquitin-Proteasome Machinery to Restrict Rho GTPase Activation for Bacterial Host Cell Invasion |url=https://www.cell.com/cell/abstract/S0092-8674(02)01132-7 |ajakiri=Cell |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=111 |üksiknumber=4 |lehekülg=553–564 |doi=10.1016/S0092-8674(02)01132-7 |issn=0092-8674 |pmid=12437928}}</ref> Lisaks on deamidatsioonil potentsiaalseid praktilisi rakendusi nii toiduteaduses kui ka biotehnoloogias. Näiteks toiduvalkude funktsionaalsete omaduste parandamisel (emulgeerimisvõime, geelistumisvõime ja stabiilsus) ning terapeutilise potentsiaaliga valk-sahhariid-konjugaatide bioaktiivsuse soodustamisel, millel on antibakteriaalne, põletikuvastane, vähivastane ja immuunsüsteemi reguleeriv toime. Deamidatsiooni on uuritud ka valkude ja nende modifikatsioonide võimaliku biomarkerina, et anda teavet organismi vananemisega seotud muutuste ja haigusprotsesside kohta. <ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Deng |eesnimi=Zhiyang |perekonnanimi2=Liu |eesnimi2=Caiyi |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Wenjing |perekonnanimi4=Li |eesnimi4=Yuan |perekonnanimi5=Liu |eesnimi5=Jun |kuupäev=2024-11-15 |pealkiri=Improving Water Solubility of Docosahexaenoic Acid with Chickpea Protein Isolates Deamidated by Protein-glutaminase |url=https://doi.org/10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |ajakiri=ACS Food Science & Technology |aastakäik=4 |üksiknumber=11 |lehekülg=2690–2698 |doi=10.1021/acsfoodscitech.4c00592 |issn=2692-1944}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Mengge |perekonnanimi2=He |eesnimi2=Hui |perekonnanimi3=Ma |eesnimi3=Aimin |perekonnanimi4=Hou |eesnimi4=Tao |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Sources, chemical synthesis, functional improvement and applications of food-derived protein/peptide-saccharide covalent conjugates: a review |url=https://doi.org/10.1080/10408398.2022.2026872 |ajakiri=Critical Reviews in Food Science and Nutrition |väljaandja=Taylor & Francis |aastakäik=63 |üksiknumber=23 |lehekülg=5985–6004 |doi=10.1080/10408398.2022.2026872 |issn=1040-8398 |pmid=35089848}}</ref> Deamidatsiooni võimalikku tähtsust vähiravis on uuritud ka inimese trioosfosfaadi isomeraasi (lühend HsTIM) näitel. Kuna paljud vähiräkud sõltuvad glükolüüsist, mille üks võtmeensüüm on TIM, on pakutud, et inimese deamideeritud TIM-i vorm saaks olla potentsiaalne sihtmärk vähiravis. Näiteks on leitud, et MDA-MB-231 rinnavähi rakkudes näitas HsTIM suurenenud tundlikkust tiolreaktiivsete ravimite suhtes, mis pärssisid HsTIM-i ensüümi aktiivsust ja vähendasid rinnavähi rakkude paljunemist, kuid samasugust mõju normaalsetele rinnanäärme epiteelrakkudele ei täheldatud. Sellegipoolest vajab deamidatsiooni võimalik tähtsus vähiravis ja kliiniline rakendatavus täiendavat uurimist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhao |eesnimi=Jun |perekonnanimi2=Tian |eesnimi2=Mao |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Shu |perekonnanimi4=Delfarah |eesnimi4=Alireza |perekonnanimi5=Gao |eesnimi5=Ruoyun |perekonnanimi6=Rao |eesnimi6=Youliang |perekonnanimi7=Savas |eesnimi7=Ali Can |perekonnanimi8=Lu |eesnimi8=Anjie |perekonnanimi9=Bubb |eesnimi9=Larissa |perekonnanimi10=Lei |eesnimi10=Xiao |perekonnanimi11=Moshirian |eesnimi11=Rosa |perekonnanimi12=Zhu |eesnimi12=Wenjie |perekonnanimi13=Peng |eesnimi13=Cheng |perekonnanimi14=Jiang |eesnimi14=Taijiao |perekonnanimi15=Chen |eesnimi15=Lin |kuupäev=2020-05-05 |pealkiri=Deamidation Shunts RelA from Mediating Inflammation to Aerobic Glycolysis |url=https://www.cell.com/cell-metabolism/abstract/S1550-4131(20)30188-1 |ajakiri=Cell Metabolism |keel=English |väljaandja=Elsevier |aastakäik=31 |üksiknumber=5 |lehekülg=937–955.e7 |doi=10.1016/j.cmet.2020.04.006 |issn=1550-4131 |pmid=32325032}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=De la Mora-De la Mora |eesnimi2=Ignacio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=Flores-López |eesnimi4=Luis A. |perekonnanimi5=Martínez-Pérez |eesnimi5=Yoalli |perekonnanimi6=López-Velázquez |eesnimi6=Gabriel |kuupäev=2023-08-21 |pealkiri=Human Triosephosphate Isomerase Is a Potential Target in Cancer Due to Commonly Occurring Post-Translational Modifications |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/16/6163 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=16 |lehekülg=6163 |doi=10.3390/molecules28166163 |issn=1420-3049 |pmc=10459230 |pmid=37630415}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enríquez-Flores |eesnimi=Sergio |perekonnanimi2=Flores-López |eesnimi2=Luis Antonio |perekonnanimi3=García-Torres |eesnimi3=Itzhel |perekonnanimi4=de la Mora-de la Mora |eesnimi4=Ignacio |perekonnanimi5=Cabrera |eesnimi5=Nallely |perekonnanimi6=Gutiérrez-Castrellón |eesnimi6=Pedro |perekonnanimi7=Martínez-Pérez |eesnimi7=Yoalli |perekonnanimi8=López-Velázquez |eesnimi8=Gabriel |kuupäev=2020-07-15 |pealkiri=Deamidated Human Triosephosphate Isomerase is a Promising Druggable Target |url=https://www.mdpi.com/2218-273X/10/7/1050 |ajakiri=Biomolecules |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=7 |lehekülg=1050 |doi=10.3390/biom10071050 |issn=2218-273X |pmc=7407242 |pmid=32679775}}</ref> == Viited == s9di7gir3ujgp8jfhqzkv742cv5xtjl Mustand:Elektroosmoos 102 722493 7257295 7257148 2026-10-22T15:24:57Z Rakkhann 239301 Lisasin mõningad viited 7257295 wikitext text/x-wiki === '''Tekkemehhanism ja elektriline kaksikkiht''' === Sulatatud kvartskapillaaride (fused silica) ja klaasist mikrokanalite siseseinad sisaldavad keemilisi funktsionaalrühmi – eelkõige silanoolrühmi (SiOH). Elektrolüüdi ehk puhverlahusega kokku puutudes reageerivad need rühmad vastavalt keskkonna happelisusele (pH-le). Kui puhverlahuse pH on kõrgem kui umbes 3, toimub silanoolrühmade deprotoneerumine, mille tagajärjel loovutavad need prootoni ja kapillaari sisesein omandab negatiivse elektrilaengu (SiO<sup>-</sup>)<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Konášová |eesnimi=Renáta |perekonnanimi2=Butnariu |eesnimi2=Maria |perekonnanimi3=Šolínová |eesnimi3=Veronika |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2021-09-15 |pealkiri=Covalent cationic copolymer coatings allowing tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003267021006152 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |aastakäik=1178 |lehekülg=338789 |doi=10.1016/j.aca.2021.338789 |issn=0003-2670}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Mansi |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Nrupesh |perekonnanimi3=Tripathi |eesnimi3=Nagja |perekonnanimi4=Vyas |eesnimi4=Vivek K. |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Capillary electrophoresis methods for impurity profiling of drugs: A review of the past decade |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095177921000691 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical Analysis |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–28 |doi=10.1016/j.jpha.2021.06.009 |issn=2095-1779 |pmc=9073252 |pmid=35573874}}</ref>. See tahke pinna püsiv laeng tõmbab lahusest elektrostaatiliselt ligi vastaslaenguga ioone ehk katioone, tekitades tahkise ja vedeliku piirpinnale nn elektrilise kaksikkihi<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghosal |eesnimi=Sandip |kuupäev=2004-01 |pealkiri=Fluid mechanics of electroosmotic flow and its effect on band broadening in capillary electrophoresis |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/elps.200305745 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=214–228 |doi=10.1002/elps.200305745 |issn=0173-0835}}</ref>. Oluline on eristada elektroforeesi ja elektroosmoosi: elektroforees on laetud osakeste ehk analüütide liikumine vedeliku suhtes elektrivälja mõjul, samas kui Elektroosmoos on kogu kapillaaris oleva vedeliku liikumine tahke pinna suhtes<ref name=":3" />. Elektriline kaksikkiht koosneb kahest põhiosast: # '''Sterni kiht''' – seina külge kleepunud liikumatu sisekiht, kus ioonid on elektrostaatiliselt tugevalt pinna külge kinnitunud<ref name=":3" />. # '''Debye kiht''' – mobiilne väliskiht, kus katioonide kontsentratsioon ületab lahuse üldise taseme, kuid ioonid ei ole seinale kinnitunud ning säilitavad oma liikumisvabaduse<ref name=":3" />. Kui kapillaarile rakendatakse pinge, hakkavad mobiilses kihis asuvad positiivsed ioonid (katioonid) liikuma negatiivse ehk katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Vedeliku sisehõõrde ehk viskoossuse tõttu tõmbavad liikuvad katioonid endaga kaasa kogu kapillaaris oleva lahuse<ref name=":3" />. Selle tulemusena tekib vedeliku ühtlane ja suunatud liikumine, mida nimetatakse elektroosmootseks vooluks (inglise keeles electroosmotic flow, EOF)<ref name=":3" />. === '''Vooluprofiil ja Helmholtzi-Smoluchowski võrrand''' === Erinevalt tavapärasest mehaanilisest või rõhupõhisest voolust (Poiseuille'i vool), mille kiirusprofiil on hõõrdejõudude tõttu paraboolne (keskel kiireim, seina ääres null), on elektroosmootne vool lame üle kapillaari ristlõike<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Poboży |eesnimi=Ewa |perekonnanimi2=Trojanowicz |eesnimi2=Marek |kuupäev=2021-11-18 |pealkiri=Application of Capillary Electrophoresis for Determination of Inorganic Analytes in Waters |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/26/22/6972 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=26 |üksiknumber=22 |lehekülg=6972 |doi=10.3390/molecules26226972 |issn=1420-3049 |pmc=8625978 |pmid=34834063}}</ref>. Kuna elektrilise kaksikkihi paksus ehk Debye pikkus (tavaliselt 1–10 nm) on võrreldes kapillaari sisediameetriga (25–100 µm) ülimalt väike, on elektrijõud koondunud väga kitsasse piirkihti seina lähedal<ref name=":3" />. Väljaspool seda õhukest piirkihti nihkepingeid vedelikus ei teki ning voolukiirus on kogu kapillaari ristlõike ulatuses ühtlane<ref name=":3" />. Vooluprofiil, mis on üle kapillaari ristlõike lame, on analüütilises keemias tohutu eelis<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Paraboolse voolu puhul liiguvad kapillaari keskel asuvad molekulid kiiremini kui seina lähedal asuvad molekulid, mis tekitab tsooni laialivalgumist (nn Taylor-Aris dispersiooni)<ref name=":3" />. Elektroosmootse lamevoolu korral liiguvad kõik vedeliku osakesed ühesuguse kiirusega, mis hoiab proovitsoonid kitsana ning tagab lahutatavate ainete teravad piigid ja kõrge lahutusefektiivsuse<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Elektroosmootse voolu kiirust ja liikuvust u<sub>e</sub> kirjeldab Helmholtzi-Smoluchowski võrrand<ref name=":3" />: <math>u_e=\frac{\epsilon\zeta\Epsilon}{4\pi\mu}</math> Kus <math>\epsilon</math> on lahuse dielektriline läbitavus, <math>\zeta</math> on pinna tseetapotentsiaal (elektrilise kaksikkihi libisemistasandi ehk slip-tasandi potentsiaal), <math>\Epsilon</math> on rakendatud elektrivälja tugevus ning <math>\mu</math> on lahuse dünaamiline viskoossus<ref name=":3" />. === '''Elektroosmootse voolu juhtimine ja pinnakatted''' === Elektroosmootse voolu kiirust ja suunda saab täpselt reguleerida kas puhverlahuse keemilise koostise muutmisega või kapillaari siseseina keemilise ja füüsikalise modifitseerimisega<ref name=":1" />: # '''Puhverlahuse pH ja laetud osakeste hulga reguleerimine:''' Puhverlahuse pH tõstmine kasvatab silanoolrühmade ioniseeritust, mis suurendab pinna laengutihedust ning tseetapotentsiaali ja kiirendab elektroosmootset voolu<ref name=":1" /><ref name=":2" />. Laetud osakeste hulga suurendamine lahuses surub aga elektrilise kaksikkihi paksust kokku, mis vähendab tseetapotentsiaali ja aeglustab voolu<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Šolínová |eesnimi=Veronika |perekonnanimi2=Tůma |eesnimi2=Petr |perekonnanimi3=Butnariu |eesnimi3=Maria |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2022 |pealkiri=Covalent anionic copolymer coatings with tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202200130 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=20 |lehekülg=1953–1962 |doi=10.1002/elps.202200130 |issn=1522-2683}}</ref>. # '''Kapillaaride keemiline modifitseerimine ja pinnakatted:''' #* '''Dünaamilised katted:''' Puhverlahusesse lisatakse pindaktiivseid aineid või lahustuvaid polümeere, mis adsorbeeruvad pöörduvalt seinale. See on lihtne meetod voolu ajutiseks muutmiseks või mahasurumiseks<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Szabó |eesnimi=Zoltán-István |perekonnanimi2=Benkő |eesnimi2=Beáta-Mária |perekonnanimi3=Bartalis-Fábián |eesnimi3=Ágnes |perekonnanimi4=Iványi |eesnimi4=Róbert |perekonnanimi5=Varga |eesnimi5=Erzsébet |perekonnanimi6=Szőcs |eesnimi6=Levente |perekonnanimi7=Tóth |eesnimi7=Gergő |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Chiral Separation of Apremilast by Capillary Electrophoresis Using Succinyl-β-Cyclodextrin—Reversal of Enantiomer Elution Order by Cationic Capillary Coating |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/8/3310 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=8 |lehekülg=3310 |doi=10.3390/molecules28083310 |issn=1420-3049 |pmc=10143784 |pmid=37110544}}</ref>. #* '''Neutraalsed katted:''' Polümeerid nagu lineaarne polüakrüülamiid (LPA) või polüvinüülalkohol (PVA) moodustavad seinale hüdrofiilse kihi, blokeerides laetud rühmad ja surudes elektroosmootse voolu peaaegu nullini<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Qianjie |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Guangyao |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=Fei |perekonnanimi4=Wang |eesnimi4=Qianyi |perekonnanimi5=Lundquist |eesnimi5=Peter K. |perekonnanimi6=Sun |eesnimi6=Liangliang |kuupäev=2024-11 |pealkiri=A simple and efficient approach for preparing cationic coating with tunable electroosmotic flow for capillary zone electrophoresis-mass spectrometry-based top-down proteomics |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0003267024009632 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |keel=en |aastakäik=1328 |lehekülg=343162 |doi=10.1016/j.aca.2024.343162 |pmc=11404064 |pmid=39266194}}</ref><ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nowak |eesnimi=Paweł Mateusz |perekonnanimi2=Woźniakiewicz |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=Gładysz |eesnimi3=Marta |perekonnanimi4=Janus |eesnimi4=Magdalena |perekonnanimi5=Kościelniak |eesnimi5=Paweł |kuupäev=2017-07 |pealkiri=Improving repeatability of capillary electrophoresis—a critical comparison of ten different capillary inner surfaces and three criteria of peak identification |url=http://link.springer.com/10.1007/s00216-017-0382-y |ajakiri=Analytical and Bioanalytical Chemistry |keel=en |aastakäik=409 |üksiknumber=18 |lehekülg=4383–4393 |doi=10.1007/s00216-017-0382-y |issn=1618-2642 |pmc=5486911 |pmid=28484810}}</ref>. #* '''Katioonsed katted ja pindaktiivsed ained:''' Positiivselt laetud polümeerid (nt PDADMAC, Polybrene või PAMAPTAC) kleepuvad negatiivsele seinale, muutes pinnalaengu positiivseks. Selle tulemusena pööravad need elektroosmootse voolu suuna vastupidiseks – anoodi poole<ref name=":1" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":8" />. #* '''Reguleeritava laengutihedusega kopolümeerid:''' Sünteesides kovalentselt seotud kopolümeere (nt PAMAPTAC või PAMAMPS), kus laetud ja neutraalsete monomeeride suhe on täpselt paigas, on võimalik elektroosmootse voolu tugevust sujuvalt häälestada sõltumatult lahuse pH-st ja pikaajaliselt stabiilselt<ref name=":1" /><ref name=":5" />. # '''Indutseeritud elektroosmoos ja välised elektriväljad:''' Elektroosmootset voolu saab mõjutada ka füüsikaliselt, rakendades kapillaari seinale välist radiaalset elektrivälja. See tekitab laengute ümberjaotuse ehk nn indutseeritud elektroosmootse voolu, mida saab kasutada voolu aktiivseks juhtimiseks ja pööramiseks isegi madala pH-ga keskkonnas<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=De Silva |eesnimi=Miyuru |perekonnanimi2=Opallage |eesnimi2=Prabhavie M. |perekonnanimi3=Dunn |eesnimi3=Robert C. |kuupäev=2024 |pealkiri=Investigation of induced electroosmotic flow in small-scale capillary electrophoresis devices: Strategies for control and reversal |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202400107 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=19-20 |lehekülg=1764–1774 |doi=10.1002/elps.202400107 |issn=1522-2683 |pmc=11502244 |pmid=39054801}}</ref>. === '''Rakendused analüütilises keemias ja mikrofluidikas''' === Elektroosmoosil on võtmeroll tänapäeva eraldustehnoloogiates ja mikrosüsteemides: * '''Samaaegne ioonide analüüs:''' Kapillaarelektroforeesis (CE) kandub tugeva katoodse elektroosmootse voolu korral kogu proovisegu katoodi poole. Kuna elektroosmootne vool on sageli kiirem kui anioonide elektroforeetiline liikumine vastassuunas, võimaldab see ühesainsas analüüsijooksus samaaegselt detekteerida nii positiivselt laetud katioone, negatiivselt laetud anioone kui ka elektriliselt neutraalseid komponente. * '''Lahutamise optimeerimine vastuvoolurežiimis (counter-EOF):''' Kui elektroosmootne vool suunatakse analüütide elektroforeetilisele liikumisele vastassuunas, pikeneb ainete viibimisaeg kapillaaris. See parandab märkimisväärselt sarnase liikuvusega ühendite, näiteks ravimite lisandite, stereoisomeeride ja enantiomeeride ehk peegelisomeeride lahutusvõimet. * '''Biomolekulide adsorptsiooni tõkestamine:''' Positiivselt laetud katted tekitavad elektrostaatilise tõukejõu proovis olevate positiivselt laetud valkude või proteoformide ja kapillaari seina vahel. See hoiab ära valkude kleepumise seinale, mis tagab analüüsi kõrge korratavuse ning on eriti oluline tervikvalkude analüüsil (top-down proteoomika), kus kapillaarne tsoonelektroforees on ühendatud ülitundliku detekteerimismeetodi ehk massispektromeetriaga (CZE-MS). * '''Mikrofluidilised pumbad ja labor kiibil (Lab-on-a-Chip):''' Mikrokiipides ja mikrokoguanalüüsi süsteemides (µ-TAS) toimib elektroosmoos efektiivse vedelikupumbana. Kuna elektroosmootne rõhk ei sõltu kapillaari raadiusest samamoodi nagu mehaaniline rõhk, võimaldab see liigutada üliväikesi vedelikukoguseid mikrokanalites ilma igasuguste liikuvate mehaaniliste osadeta qbtswbvjafh3nbiuvv9twpjz0kn254n 7257389 7257295 2026-10-22T17:38:00Z Rakkhann 239301 7257389 wikitext text/x-wiki === '''Tekkemehhanism ja elektriline kaksikkiht''' === Sulatatud kvartskapillaaride (fused silica) ja klaasist mikrokanalite siseseinad sisaldavad keemilisi funktsionaalrühmi – eelkõige silanoolrühmi (SiOH). Elektrolüüdi ehk puhverlahusega kokku puutudes reageerivad need rühmad vastavalt keskkonna happelisusele (pH-le). Kui puhverlahuse pH on kõrgem kui umbes 3, toimub silanoolrühmade deprotoneerumine, mille tagajärjel loovutavad need prootoni ja kapillaari sisesein omandab negatiivse elektrilaengu (SiO<sup>-</sup>)<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Konášová |eesnimi=Renáta |perekonnanimi2=Butnariu |eesnimi2=Maria |perekonnanimi3=Šolínová |eesnimi3=Veronika |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2021-09-15 |pealkiri=Covalent cationic copolymer coatings allowing tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003267021006152 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |aastakäik=1178 |lehekülg=338789 |doi=10.1016/j.aca.2021.338789 |issn=0003-2670}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Mansi |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Nrupesh |perekonnanimi3=Tripathi |eesnimi3=Nagja |perekonnanimi4=Vyas |eesnimi4=Vivek K. |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Capillary electrophoresis methods for impurity profiling of drugs: A review of the past decade |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095177921000691 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical Analysis |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–28 |doi=10.1016/j.jpha.2021.06.009 |issn=2095-1779 |pmc=9073252 |pmid=35573874}}</ref>. See tahke pinna püsiv laeng tõmbab lahusest elektrostaatiliselt ligi vastaslaenguga ioone ehk katioone, tekitades tahkise ja vedeliku piirpinnale nn elektrilise kaksikkihi<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghosal |eesnimi=Sandip |kuupäev=2004-01 |pealkiri=Fluid mechanics of electroosmotic flow and its effect on band broadening in capillary electrophoresis |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/elps.200305745 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=214–228 |doi=10.1002/elps.200305745 |issn=0173-0835}}</ref>. Oluline on eristada elektroforeesi ja elektroosmoosi: elektroforees on laetud osakeste ehk analüütide liikumine vedeliku suhtes elektrivälja mõjul, samas kui Elektroosmoos on kogu kapillaaris oleva vedeliku liikumine tahke pinna suhtes<ref name=":3" />. Elektriline kaksikkiht koosneb kahest põhiosast: # '''Sterni kiht''' – seina külge kleepunud liikumatu sisekiht, kus ioonid on elektrostaatiliselt tugevalt pinna külge kinnitunud<ref name=":3" />. # '''Debye kiht''' – mobiilne väliskiht, kus katioonide kontsentratsioon ületab lahuse üldise taseme, kuid ioonid ei ole seinale kinnitunud ning säilitavad oma liikumisvabaduse<ref name=":3" />. Kui kapillaarile rakendatakse pinge, hakkavad mobiilses kihis asuvad positiivsed ioonid (katioonid) liikuma negatiivse ehk katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Vedeliku sisehõõrde ehk viskoossuse tõttu tõmbavad liikuvad katioonid endaga kaasa kogu kapillaaris oleva lahuse<ref name=":3" />. Selle tulemusena tekib vedeliku ühtlane ja suunatud liikumine, mida nimetatakse elektroosmootseks vooluks (inglise keeles electroosmotic flow, EOF)<ref name=":3" />. === '''Vooluprofiil ja Helmholtzi-Smoluchowski võrrand''' === Erinevalt tavapärasest mehaanilisest või rõhupõhisest voolust (Poiseuille'i vool), mille kiirusprofiil on hõõrdejõudude tõttu paraboolne (keskel kiireim, seina ääres null), on elektroosmootne vool lame üle kapillaari ristlõike<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Poboży |eesnimi=Ewa |perekonnanimi2=Trojanowicz |eesnimi2=Marek |kuupäev=2021-11-18 |pealkiri=Application of Capillary Electrophoresis for Determination of Inorganic Analytes in Waters |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/26/22/6972 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=26 |üksiknumber=22 |lehekülg=6972 |doi=10.3390/molecules26226972 |issn=1420-3049 |pmc=8625978 |pmid=34834063}}</ref>. Kuna elektrilise kaksikkihi paksus ehk Debye pikkus (tavaliselt 1–10 nm) on võrreldes kapillaari sisediameetriga (25–100 µm) ülimalt väike, on elektrijõud koondunud väga kitsasse piirkihti seina lähedal<ref name=":3" />. Väljaspool seda õhukest piirkihti nihkepingeid vedelikus ei teki ning voolukiirus on kogu kapillaari ristlõike ulatuses ühtlane<ref name=":3" />. Vooluprofiil, mis on üle kapillaari ristlõike lame, on analüütilises keemias tohutu eelis<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Paraboolse voolu puhul liiguvad kapillaari keskel asuvad molekulid kiiremini kui seina lähedal asuvad molekulid, mis tekitab tsooni laialivalgumist (nn Taylor-Aris dispersiooni)<ref name=":3" />. Elektroosmootse lamevoolu korral liiguvad kõik vedeliku osakesed ühesuguse kiirusega, mis hoiab proovitsoonid kitsana ning tagab lahutatavate ainete teravad piigid ja kõrge lahutusefektiivsuse<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Elektroosmootse voolu kiirust ja liikuvust u<sub>e</sub> kirjeldab Helmholtzi-Smoluchowski võrrand<ref name=":3" />: <math>u_e=\frac{\epsilon\zeta\Epsilon}{4\pi\mu}</math> Kus <math>\epsilon</math> on lahuse dielektriline läbitavus, <math>\zeta</math> on pinna tseetapotentsiaal (elektrilise kaksikkihi libisemistasandi ehk slip-tasandi potentsiaal), <math>\Epsilon</math> on rakendatud elektrivälja tugevus ning <math>\mu</math> on lahuse dünaamiline viskoossus<ref name=":3" />. === '''Elektroosmootse voolu juhtimine ja pinnakatted''' === Elektroosmootse voolu kiirust ja suunda saab täpselt reguleerida kas puhverlahuse keemilise koostise muutmisega või kapillaari siseseina keemilise ja füüsikalise modifitseerimisega<ref name=":1" />: # '''Puhverlahuse pH ja laetud osakeste hulga reguleerimine:''' Puhverlahuse pH tõstmine kasvatab silanoolrühmade ioniseeritust, mis suurendab pinna laengutihedust ning tseetapotentsiaali ja kiirendab elektroosmootset voolu<ref name=":1" /><ref name=":2" />. Laetud osakeste hulga suurendamine lahuses surub aga elektrilise kaksikkihi paksust kokku, mis vähendab tseetapotentsiaali ja aeglustab voolu<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Šolínová |eesnimi=Veronika |perekonnanimi2=Tůma |eesnimi2=Petr |perekonnanimi3=Butnariu |eesnimi3=Maria |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2022 |pealkiri=Covalent anionic copolymer coatings with tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202200130 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=20 |lehekülg=1953–1962 |doi=10.1002/elps.202200130 |issn=1522-2683}}</ref>. # '''Kapillaaride keemiline modifitseerimine ja pinnakatted:''' #* '''Dünaamilised katted:''' Puhverlahusesse lisatakse pindaktiivseid aineid või lahustuvaid polümeere, mis adsorbeeruvad pöörduvalt seinale. See on lihtne meetod voolu ajutiseks muutmiseks või mahasurumiseks<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Szabó |eesnimi=Zoltán-István |perekonnanimi2=Benkő |eesnimi2=Beáta-Mária |perekonnanimi3=Bartalis-Fábián |eesnimi3=Ágnes |perekonnanimi4=Iványi |eesnimi4=Róbert |perekonnanimi5=Varga |eesnimi5=Erzsébet |perekonnanimi6=Szőcs |eesnimi6=Levente |perekonnanimi7=Tóth |eesnimi7=Gergő |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Chiral Separation of Apremilast by Capillary Electrophoresis Using Succinyl-β-Cyclodextrin—Reversal of Enantiomer Elution Order by Cationic Capillary Coating |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/8/3310 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=8 |lehekülg=3310 |doi=10.3390/molecules28083310 |issn=1420-3049 |pmc=10143784 |pmid=37110544}}</ref>. #* '''Neutraalsed katted:''' Polümeerid nagu lineaarne polüakrüülamiid (LPA) või polüvinüülalkohol (PVA) moodustavad seinale hüdrofiilse kihi, blokeerides laetud rühmad ja surudes elektroosmootse voolu peaaegu nullini<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Qianjie |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Guangyao |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=Fei |perekonnanimi4=Wang |eesnimi4=Qianyi |perekonnanimi5=Lundquist |eesnimi5=Peter K. |perekonnanimi6=Sun |eesnimi6=Liangliang |kuupäev=2024-11 |pealkiri=A simple and efficient approach for preparing cationic coating with tunable electroosmotic flow for capillary zone electrophoresis-mass spectrometry-based top-down proteomics |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0003267024009632 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |keel=en |aastakäik=1328 |lehekülg=343162 |doi=10.1016/j.aca.2024.343162 |pmc=11404064 |pmid=39266194}}</ref><ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nowak |eesnimi=Paweł Mateusz |perekonnanimi2=Woźniakiewicz |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=Gładysz |eesnimi3=Marta |perekonnanimi4=Janus |eesnimi4=Magdalena |perekonnanimi5=Kościelniak |eesnimi5=Paweł |kuupäev=2017-07 |pealkiri=Improving repeatability of capillary electrophoresis—a critical comparison of ten different capillary inner surfaces and three criteria of peak identification |url=http://link.springer.com/10.1007/s00216-017-0382-y |ajakiri=Analytical and Bioanalytical Chemistry |keel=en |aastakäik=409 |üksiknumber=18 |lehekülg=4383–4393 |doi=10.1007/s00216-017-0382-y |issn=1618-2642 |pmc=5486911 |pmid=28484810}}</ref>. #* '''Katioonsed katted ja pindaktiivsed ained:''' Positiivselt laetud polümeerid (nt PDADMAC, Polybrene või PAMAPTAC) kleepuvad negatiivsele seinale, muutes pinnalaengu positiivseks. Selle tulemusena pööravad need elektroosmootse voolu suuna vastupidiseks – anoodi poole<ref name=":1" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":8" />. #* '''Reguleeritava laengutihedusega kopolümeerid:''' Sünteesides kovalentselt seotud kopolümeere (nt PAMAPTAC või PAMAMPS), kus laetud ja neutraalsete monomeeride suhe on täpselt paigas, on võimalik elektroosmootse voolu tugevust sujuvalt häälestada sõltumatult lahuse pH-st ja pikaajaliselt stabiilselt<ref name=":1" /><ref name=":5" />. # '''Indutseeritud elektroosmoos ja välised elektriväljad:''' Elektroosmootset voolu saab mõjutada ka füüsikaliselt, rakendades kapillaari seinale välist radiaalset elektrivälja. See tekitab laengute ümberjaotuse ehk nn indutseeritud elektroosmootse voolu, mida saab kasutada voolu aktiivseks juhtimiseks ja pööramiseks isegi madala pH-ga keskkonnas<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=De Silva |eesnimi=Miyuru |perekonnanimi2=Opallage |eesnimi2=Prabhavie M. |perekonnanimi3=Dunn |eesnimi3=Robert C. |kuupäev=2024 |pealkiri=Investigation of induced electroosmotic flow in small-scale capillary electrophoresis devices: Strategies for control and reversal |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202400107 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=19-20 |lehekülg=1764–1774 |doi=10.1002/elps.202400107 |issn=1522-2683 |pmc=11502244 |pmid=39054801}}</ref>. === '''Elektroosmootse voolu mõõtmine ja määratlemine''' === Elektroosmootse voolu kiiruse ja liikuvuse täpne mõõtmine on lahutusmeetodites oluline eeltingimus analüüside korratavuse ja täpsuse tagamiseks. Traditsiooniliselt kasutatakse voolukiiruse määramiseks neutraalseid märkaineid (nt dimetüülsulfoksiid või antratseen) või lahustipõhiseid foonihäireid (solvent peak). Samas võivad need meetodid tekitada mõõtmisvigu ja süsteemipiike, eriti orgaaniliste lahustite, kontaktivaba juhtivusdetektori või kaetud kapillaaride kasutamisel. Selliste olukordade jaoks on välja töötatud kahesuunaline kahe iooni tehnika (dual-ion technique), kus kasutatakse kahe vastandlaenguga viiteiooni (nt tetrafenüülfosfooniumi ja tetrafenüülboraadi) ja rõhuga suunatud liikumist. See võimaldab elektroosmoosi liikuvust täpselt ja kiiresti määrata ka siis, kui vool on ülimalt aeglane.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Muzikar |eesnimi=Jan |perekonnanimi2=van de Goor |eesnimi2=Tom |perekonnanimi3=Gaš |eesnimi3=Bohuslav |perekonnanimi4=Kenndler |eesnimi4=Ernst |kuupäev=2002-06 |pealkiri=Determination of electroosmotic flow mobility with a pressure-mediated dual-ion technique for capillary electrophoresis with conductivity detection using organic solvents |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021967302002418 |ajakiri=Journal of Chromatography A |keel=en |aastakäik=960 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=199–208 |doi=10.1016/S0021-9673(02)00241-8}}</ref> === '''Rakendused analüütilises keemias ja mikrofluidikas''' === Elektroosmoosil on võtmeroll tänapäeva eraldustehnoloogiates ja mikrosüsteemides: * '''Samaaegne ioonide analüüs:''' Kapillaarelektroforeesis (CE) kandub tugeva katoodse elektroosmootse voolu korral kogu proovisegu katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne vool on sageli kiirem kui anioonide elektroforeetiline liikumine vastassuunas, võimaldab see ühesainsas analüüsijooksus samaaegselt detekteerida nii positiivselt laetud katioone, negatiivselt laetud anioone kui ka elektriliselt neutraalseid komponente<ref name=":2" /><ref name=":3" />. * '''Lahutamise optimeerimine vastuvoolurežiimis (counter-EOF):''' Kui elektroosmootne vool suunatakse analüütide elektroforeetilisele liikumisele vastassuunas, pikeneb ainete viibimisaeg kapillaaris<ref name=":1" />. See parandab märkimisväärselt sarnase liikuvusega ühendite, näiteks ravimite lisandite, stereoisomeeride ja enantiomeeride ehk peegelisomeeride lahutusvõimet<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />. * '''Biomolekulide adsorptsiooni tõkestamine:''' Positiivselt laetud katted tekitavad elektrostaatilise tõukejõu proovis olevate positiivselt laetud valkude või proteoformide ja kapillaari seina vahel<ref name=":1" /><ref name=":7" />. See hoiab ära valkude kleepumise seinale, mis tagab analüüsi kõrge korratavuse ning on eriti oluline tervikvalkude analüüsil (top-down proteoomika), kus kapillaarne tsoonelektroforees on ühendatud ülitundliku detekteerimismeetodi ehk massispektromeetriaga (CZE-MS)<ref name=":1" /><ref name=":7" />. * '''Mikrofluidilised pumbad ja labor kiibil (Lab-on-a-Chip):''' Mikrokiipides ja mikrokoguanalüüsi süsteemides (µ-TAS) toimib elektroosmoos efektiivse vedelikupumbana<ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne rõhk ei sõltu kapillaari raadiusest samamoodi nagu mehaaniline rõhk, võimaldab see liigutada üliväikesi vedelikukoguseid mikrokanalites ilma igasuguste liikuvate mehaaniliste osadeta<ref name=":3" />. 2iz1d6arzca2p1bijm28j2197ni0xr3 7257580 7257389 2026-10-23T09:20:55Z Rakkhann 239301 7257580 wikitext text/x-wiki === '''Tekkemehhanism ja elektriline kaksikkiht''' === Sulatatud kvartskapillaaride (fused silica) ja klaasist mikrokanalite siseseinad sisaldavad keemilisi funktsionaalrühmi – eelkõige silanoolrühmi (SiOH). Elektrolüüdi ehk puhverlahusega kokku puutudes reageerivad need rühmad vastavalt keskkonna happelisusele (pH-le). Kui puhverlahuse pH on kõrgem kui umbes 3, toimub silanoolrühmade deprotoneerumine, mille tagajärjel loovutavad need prootoni ja kapillaari sisesein omandab negatiivse elektrilaengu (SiO<sup>-</sup>)<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Konášová |eesnimi=Renáta |perekonnanimi2=Butnariu |eesnimi2=Maria |perekonnanimi3=Šolínová |eesnimi3=Veronika |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2021-09-15 |pealkiri=Covalent cationic copolymer coatings allowing tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003267021006152 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |aastakäik=1178 |lehekülg=338789 |doi=10.1016/j.aca.2021.338789 |issn=0003-2670}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Mansi |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Nrupesh |perekonnanimi3=Tripathi |eesnimi3=Nagja |perekonnanimi4=Vyas |eesnimi4=Vivek K. |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Capillary electrophoresis methods for impurity profiling of drugs: A review of the past decade |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095177921000691 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical Analysis |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–28 |doi=10.1016/j.jpha.2021.06.009 |issn=2095-1779 |pmc=9073252 |pmid=35573874}}</ref>. See tahke pinna püsiv laeng tõmbab lahusest elektrostaatiliselt ligi vastaslaenguga ioone ehk katioone, tekitades tahkise ja vedeliku piirpinnale nn elektrilise kaksikkihi<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghosal |eesnimi=Sandip |kuupäev=2004-01 |pealkiri=Fluid mechanics of electroosmotic flow and its effect on band broadening in capillary electrophoresis |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/elps.200305745 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=214–228 |doi=10.1002/elps.200305745 |issn=0173-0835}}</ref>. Oluline on eristada elektroforeesi ja elektroosmoosi: elektroforees on laetud osakeste ehk analüütide liikumine vedeliku suhtes elektrivälja mõjul, samas kui Elektroosmoos on kogu kapillaaris oleva vedeliku liikumine tahke pinna suhtes<ref name=":3" />. Elektriline kaksikkiht koosneb kahest põhiosast: # '''Sterni kiht''' – seina külge kleepunud liikumatu sisekiht, kus ioonid on elektrostaatiliselt tugevalt pinna külge kinnitunud<ref name=":3" />. # '''Debye kiht''' – mobiilne väliskiht, kus katioonide kontsentratsioon ületab lahuse üldise taseme, kuid ioonid ei ole seinale kinnitunud ning säilitavad oma liikumisvabaduse<ref name=":3" />. Kui kapillaarile rakendatakse pinge, hakkavad mobiilses kihis asuvad positiivsed ioonid (katioonid) liikuma negatiivse ehk katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Vedeliku sisehõõrde ehk viskoossuse tõttu tõmbavad liikuvad katioonid endaga kaasa kogu kapillaaris oleva lahuse<ref name=":3" />. Selle tulemusena tekib vedeliku ühtlane ja suunatud liikumine, mida nimetatakse elektroosmootseks vooluks (inglise keeles electroosmotic flow, EOF)<ref name=":3" />. === '''Vooluprofiil ja Helmholtzi-Smoluchowski võrrand''' === Erinevalt tavapärasest mehaanilisest või rõhupõhisest voolust (Poiseuille'i vool), mille kiirusprofiil on hõõrdejõudude tõttu paraboolne (keskel kiireim, seina ääres null), on elektroosmootne vool lame üle kapillaari ristlõike<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Poboży |eesnimi=Ewa |perekonnanimi2=Trojanowicz |eesnimi2=Marek |kuupäev=2021-11-18 |pealkiri=Application of Capillary Electrophoresis for Determination of Inorganic Analytes in Waters |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/26/22/6972 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=26 |üksiknumber=22 |lehekülg=6972 |doi=10.3390/molecules26226972 |issn=1420-3049 |pmc=8625978 |pmid=34834063}}</ref>. Kuna elektrilise kaksikkihi paksus ehk Debye pikkus (tavaliselt 1–10 nm) on võrreldes kapillaari sisediameetriga (25–100 µm) ülimalt väike, on elektrijõud koondunud väga kitsasse piirkihti seina lähedal<ref name=":3" />. Väljaspool seda õhukest piirkihti nihkepingeid vedelikus ei teki ning voolukiirus on kogu kapillaari ristlõike ulatuses ühtlane<ref name=":3" />. Vooluprofiil, mis on üle kapillaari ristlõike lame, on analüütilises keemias tohutu eelis<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Paraboolse voolu puhul liiguvad kapillaari keskel asuvad molekulid kiiremini kui seina lähedal asuvad molekulid, mis tekitab tsooni laialivalgumist (nn Taylor-Aris dispersiooni)<ref name=":3" />. Elektroosmootse lamevoolu korral liiguvad kõik vedeliku osakesed ühesuguse kiirusega, mis hoiab proovitsoonid kitsana ning tagab lahutatavate ainete teravad piigid ja kõrge lahutusefektiivsuse<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Elektroosmootse voolu kiirust ja liikuvust u<sub>e</sub> kirjeldab Helmholtzi-Smoluchowski võrrand<ref name=":3" />: <math>u_e=\frac{\epsilon\zeta\Epsilon}{4\pi\mu}</math> Kus <math>\epsilon</math> on lahuse dielektriline läbitavus, <math>\zeta</math> on pinna tseetapotentsiaal (elektrilise kaksikkihi libisemistasandi ehk slip-tasandi potentsiaal), <math>\Epsilon</math> on rakendatud elektrivälja tugevus ning <math>\mu</math> on lahuse dünaamiline viskoossus<ref name=":3" />. === '''Elektroosmootse voolu juhtimine ja pinnakatted''' === Elektroosmootse voolu kiirust ja suunda saab täpselt reguleerida kas puhverlahuse keemilise koostise muutmisega või kapillaari siseseina keemilise ja füüsikalise modifitseerimisega<ref name=":1" />: # '''Puhverlahuse pH ja laetud osakeste hulga reguleerimine:''' Puhverlahuse pH tõstmine kasvatab silanoolrühmade ioniseeritust, mis suurendab pinna laengutihedust ning tseetapotentsiaali ja kiirendab elektroosmootset voolu<ref name=":1" /><ref name=":2" />. Laetud osakeste hulga suurendamine lahuses surub aga elektrilise kaksikkihi paksust kokku, mis vähendab tseetapotentsiaali ja aeglustab voolu<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Šolínová |eesnimi=Veronika |perekonnanimi2=Tůma |eesnimi2=Petr |perekonnanimi3=Butnariu |eesnimi3=Maria |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2022 |pealkiri=Covalent anionic copolymer coatings with tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202200130 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=20 |lehekülg=1953–1962 |doi=10.1002/elps.202200130 |issn=1522-2683}}</ref>. # '''Kapillaaride keemiline modifitseerimine ja pinnakatted:''' #* '''Dünaamilised katted:''' Puhverlahusesse lisatakse pindaktiivseid aineid või lahustuvaid polümeere, mis adsorbeeruvad pöörduvalt seinale. See on lihtne meetod voolu ajutiseks muutmiseks või mahasurumiseks<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Szabó |eesnimi=Zoltán-István |perekonnanimi2=Benkő |eesnimi2=Beáta-Mária |perekonnanimi3=Bartalis-Fábián |eesnimi3=Ágnes |perekonnanimi4=Iványi |eesnimi4=Róbert |perekonnanimi5=Varga |eesnimi5=Erzsébet |perekonnanimi6=Szőcs |eesnimi6=Levente |perekonnanimi7=Tóth |eesnimi7=Gergő |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Chiral Separation of Apremilast by Capillary Electrophoresis Using Succinyl-β-Cyclodextrin—Reversal of Enantiomer Elution Order by Cationic Capillary Coating |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/8/3310 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=8 |lehekülg=3310 |doi=10.3390/molecules28083310 |issn=1420-3049 |pmc=10143784 |pmid=37110544}}</ref>. #* '''Neutraalsed katted:''' Polümeerid nagu lineaarne polüakrüülamiid (LPA) või polüvinüülalkohol (PVA) moodustavad seinale hüdrofiilse kihi, blokeerides laetud rühmad ja surudes elektroosmootse voolu peaaegu nullini<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Qianjie |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Guangyao |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=Fei |perekonnanimi4=Wang |eesnimi4=Qianyi |perekonnanimi5=Lundquist |eesnimi5=Peter K. |perekonnanimi6=Sun |eesnimi6=Liangliang |kuupäev=2024-11 |pealkiri=A simple and efficient approach for preparing cationic coating with tunable electroosmotic flow for capillary zone electrophoresis-mass spectrometry-based top-down proteomics |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0003267024009632 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |keel=en |aastakäik=1328 |lehekülg=343162 |doi=10.1016/j.aca.2024.343162 |pmc=11404064 |pmid=39266194}}</ref><ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nowak |eesnimi=Paweł Mateusz |perekonnanimi2=Woźniakiewicz |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=Gładysz |eesnimi3=Marta |perekonnanimi4=Janus |eesnimi4=Magdalena |perekonnanimi5=Kościelniak |eesnimi5=Paweł |kuupäev=2017-07 |pealkiri=Improving repeatability of capillary electrophoresis—a critical comparison of ten different capillary inner surfaces and three criteria of peak identification |url=http://link.springer.com/10.1007/s00216-017-0382-y |ajakiri=Analytical and Bioanalytical Chemistry |keel=en |aastakäik=409 |üksiknumber=18 |lehekülg=4383–4393 |doi=10.1007/s00216-017-0382-y |issn=1618-2642 |pmc=5486911 |pmid=28484810}}</ref>. #* '''Katioonsed katted ja pindaktiivsed ained:''' Positiivselt laetud polümeerid (nt PDADMAC, Polybrene või PAMAPTAC) kleepuvad negatiivsele seinale, muutes pinnalaengu positiivseks. Selle tulemusena pööravad need elektroosmootse voolu suuna vastupidiseks – anoodi poole<ref name=":1" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":8" />. #* '''Reguleeritava laengutihedusega kopolümeerid:''' Sünteesides kovalentselt seotud kopolümeere (nt PAMAPTAC või PAMAMPS), kus laetud ja neutraalsete monomeeride suhe on täpselt paigas, on võimalik elektroosmootse voolu tugevust sujuvalt häälestada sõltumatult lahuse pH-st ja pikaajaliselt stabiilselt<ref name=":1" /><ref name=":5" />. # '''Indutseeritud elektroosmoos ja välised elektriväljad:''' Elektroosmootset voolu saab mõjutada ka füüsikaliselt, rakendades kapillaari seinale välist radiaalset elektrivälja. See tekitab laengute ümberjaotuse ehk nn indutseeritud elektroosmootse voolu, mida saab kasutada voolu aktiivseks juhtimiseks ja pööramiseks isegi madala pH-ga keskkonnas<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=De Silva |eesnimi=Miyuru |perekonnanimi2=Opallage |eesnimi2=Prabhavie M. |perekonnanimi3=Dunn |eesnimi3=Robert C. |kuupäev=2024 |pealkiri=Investigation of induced electroosmotic flow in small-scale capillary electrophoresis devices: Strategies for control and reversal |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202400107 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=19-20 |lehekülg=1764–1774 |doi=10.1002/elps.202400107 |issn=1522-2683 |pmc=11502244 |pmid=39054801}}</ref>. === '''Elektroosmootse voolu mõõtmine ja määratlemine''' === Elektroosmootse voolu kiiruse ja liikuvuse täpne mõõtmine on lahutusmeetodites oluline eeltingimus analüüside korratavuse ja täpsuse tagamiseks. Traditsiooniliselt kasutatakse voolukiiruse määramiseks neutraalseid markereid (nt dimetüülsulfoksiid või antratseen) või lahusti piiki (''solvent peak''). Samas võivad need meetodid tekitada mõõtmisvigu ja süsteemipiike, eriti orgaaniliste lahustite, kontaktivaba juhtivusdetektori või kaetud kapillaaride kasutamisel. Selliste olukordade jaoks on välja töötatud kahe iooni meetod (''dual-ion technique''), mis põhineb kahe vastandlaenguga võrdlusiooni (nt tetrafenüülfosfooniumi ja tetrafenüülboraadi) kasutamisel ja rõhu rakendamisel. See võimaldab elektroosmoosi liikuvust täpselt ja kiiresti määrata ka siis, kui vool on ülimalt aeglane.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Muzikar |eesnimi=Jan |perekonnanimi2=van de Goor |eesnimi2=Tom |perekonnanimi3=Gaš |eesnimi3=Bohuslav |perekonnanimi4=Kenndler |eesnimi4=Ernst |kuupäev=2002-06 |pealkiri=Determination of electroosmotic flow mobility with a pressure-mediated dual-ion technique for capillary electrophoresis with conductivity detection using organic solvents |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021967302002418 |ajakiri=Journal of Chromatography A |keel=en |aastakäik=960 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=199–208 |doi=10.1016/S0021-9673(02)00241-8}}</ref> === '''Rakendused analüütilises keemias ja mikrofluidikas''' === Elektroosmoosil on võtmeroll tänapäeva eraldustehnoloogiates ja mikrosüsteemides: * '''Samaaegne ioonide analüüs:''' Kapillaarelektroforeesis (CE) kandub tugeva katoodse elektroosmootse voolu korral kogu proovisegu katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne vool on sageli kiirem kui anioonide elektroforeetiline liikumine vastassuunas, võimaldab see ühesainsas analüüsijooksus samaaegselt detekteerida nii positiivselt laetud katioone, negatiivselt laetud anioone kui ka elektriliselt neutraalseid komponente<ref name=":2" /><ref name=":3" />. * '''Lahutamise optimeerimine vastuvoolurežiimis (counter-EOF):''' Kui elektroosmootne vool suunatakse analüütide elektroforeetilisele liikumisele vastassuunas, pikeneb ainete viibimisaeg kapillaaris<ref name=":1" />. See parandab märkimisväärselt sarnase liikuvusega ühendite, näiteks ravimite lisandite, stereoisomeeride ja enantiomeeride ehk peegelisomeeride lahutusvõimet<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />. * '''Biomolekulide adsorptsiooni tõkestamine:''' Positiivselt laetud katted tekitavad elektrostaatilise tõukejõu proovis olevate positiivselt laetud valkude või proteoformide ja kapillaari seina vahel<ref name=":1" /><ref name=":7" />. See hoiab ära valkude kleepumise seinale, mis tagab analüüsi kõrge korratavuse ning on eriti oluline tervikvalkude analüüsil (top-down proteoomika), kus kapillaarne tsoonelektroforees on ühendatud ülitundliku detekteerimismeetodi ehk massispektromeetriaga (CZE-MS)<ref name=":1" /><ref name=":7" />. * '''Mikrofluidilised pumbad ja labor kiibil (Lab-on-a-Chip):''' Mikrokiipides ja mikrokoguanalüüsi süsteemides (µ-TAS) toimib elektroosmoos efektiivse vedelikupumbana<ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne rõhk ei sõltu kapillaari raadiusest samamoodi nagu mehaaniline rõhk, võimaldab see liigutada üliväikesi vedelikukoguseid mikrokanalites ilma igasuguste liikuvate mehaaniliste osadeta<ref name=":3" />. ff0qw2cbdz7qkqvluslh87snrw6pw42 7257588 7257580 2026-10-23T09:33:16Z Rakkhann 239301 7257588 wikitext text/x-wiki == '''Tekkemehhanism ja elektriline kaksikkiht''' == Sulatatud kvartskapillaaride (fused silica) ja klaasist mikrokanalite siseseinad sisaldavad keemilisi funktsionaalrühmi – eelkõige silanoolrühmi (SiOH). Elektrolüüdi ehk puhverlahusega kokku puutudes reageerivad need rühmad vastavalt keskkonna happelisusele (pH-le). Kui puhverlahuse pH on kõrgem kui umbes 3, toimub silanoolrühmade deprotoneerumine, mille tagajärjel loovutavad need prootoni ja kapillaari sisesein omandab negatiivse elektrilaengu (SiO<sup>-</sup>)<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Konášová |eesnimi=Renáta |perekonnanimi2=Butnariu |eesnimi2=Maria |perekonnanimi3=Šolínová |eesnimi3=Veronika |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2021-09-15 |pealkiri=Covalent cationic copolymer coatings allowing tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003267021006152 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |aastakäik=1178 |lehekülg=338789 |doi=10.1016/j.aca.2021.338789 |issn=0003-2670}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Mansi |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Nrupesh |perekonnanimi3=Tripathi |eesnimi3=Nagja |perekonnanimi4=Vyas |eesnimi4=Vivek K. |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Capillary electrophoresis methods for impurity profiling of drugs: A review of the past decade |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095177921000691 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical Analysis |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–28 |doi=10.1016/j.jpha.2021.06.009 |issn=2095-1779 |pmc=9073252 |pmid=35573874}}</ref>. See tahke pinna püsiv laeng tõmbab lahusest elektrostaatiliselt ligi vastaslaenguga ioone ehk katioone, tekitades tahkise ja vedeliku piirpinnale nn elektrilise kaksikkihi<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghosal |eesnimi=Sandip |kuupäev=2004-01 |pealkiri=Fluid mechanics of electroosmotic flow and its effect on band broadening in capillary electrophoresis |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/elps.200305745 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=214–228 |doi=10.1002/elps.200305745 |issn=0173-0835}}</ref>. Oluline on eristada elektroforeesi ja elektroosmoosi: elektroforees on laetud osakeste ehk analüütide liikumine vedeliku suhtes elektrivälja mõjul, samas kui Elektroosmoos on kogu kapillaaris oleva vedeliku liikumine tahke pinna suhtes<ref name=":3" />. Elektriline kaksikkiht koosneb kahest põhiosast: # '''Sterni kiht''' – seina külge kleepunud liikumatu sisekiht, kus ioonid on elektrostaatiliselt tugevalt pinna külge kinnitunud<ref name=":3" />. # '''Debye kiht''' – mobiilne väliskiht, kus katioonide kontsentratsioon ületab lahuse üldise taseme, kuid ioonid ei ole seinale kinnitunud ning säilitavad oma liikumisvabaduse<ref name=":3" />. Kui kapillaarile rakendatakse pinge, hakkavad mobiilses kihis asuvad positiivsed ioonid (katioonid) liikuma negatiivse ehk katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Vedeliku sisehõõrde ehk viskoossuse tõttu tõmbavad liikuvad katioonid endaga kaasa kogu kapillaaris oleva lahuse<ref name=":3" />. Selle tulemusena tekib vedeliku ühtlane ja suunatud liikumine, mida nimetatakse elektroosmootseks vooluks (inglise keeles electroosmotic flow, EOF)<ref name=":3" />. == '''Vooluprofiil ja Helmholtzi-Smoluchowski võrrand''' == Erinevalt tavapärasest mehaanilisest või rõhupõhisest voolust (Poiseuille'i vool), mille kiirusprofiil on hõõrdejõudude tõttu paraboolne (keskel kiireim, seina ääres null), on elektroosmootne vool lame üle kapillaari ristlõike<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Poboży |eesnimi=Ewa |perekonnanimi2=Trojanowicz |eesnimi2=Marek |kuupäev=2021-11-18 |pealkiri=Application of Capillary Electrophoresis for Determination of Inorganic Analytes in Waters |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/26/22/6972 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=26 |üksiknumber=22 |lehekülg=6972 |doi=10.3390/molecules26226972 |issn=1420-3049 |pmc=8625978 |pmid=34834063}}</ref>. Kuna elektrilise kaksikkihi paksus ehk Debye pikkus (tavaliselt 1–10 nm) on võrreldes kapillaari sisediameetriga (25–100 µm) ülimalt väike, on elektrijõud koondunud väga kitsasse piirkihti seina lähedal<ref name=":3" />. Väljaspool seda õhukest piirkihti nihkepingeid vedelikus ei teki ning voolukiirus on kogu kapillaari ristlõike ulatuses ühtlane<ref name=":3" />. Vooluprofiil, mis on üle kapillaari ristlõike lame, on analüütilises keemias tohutu eelis<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Paraboolse voolu puhul liiguvad kapillaari keskel asuvad molekulid kiiremini kui seina lähedal asuvad molekulid, mis tekitab tsooni laialivalgumist (nn Taylor-Aris dispersiooni)<ref name=":3" />. Elektroosmootse lamevoolu korral liiguvad kõik vedeliku osakesed ühesuguse kiirusega, mis hoiab proovitsoonid kitsana ning tagab lahutatavate ainete teravad piigid ja kõrge lahutusefektiivsuse<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Elektroosmootse voolu kiirust ja liikuvust u<sub>e</sub> kirjeldab Helmholtzi-Smoluchowski võrrand<ref name=":3" />: <math>u_e=\frac{\epsilon\zeta\Epsilon}{4\pi\mu}</math> Kus <math>\epsilon</math> on lahuse dielektriline läbitavus, <math>\zeta</math> on pinna tseetapotentsiaal (elektrilise kaksikkihi libisemistasandi ehk slip-tasandi potentsiaal), <math>\Epsilon</math> on rakendatud elektrivälja tugevus ning <math>\mu</math> on lahuse dünaamiline viskoossus<ref name=":3" />. == '''Elektroosmootse voolu juhtimine ja pinnakatted''' == Elektroosmootse voolu kiirust ja suunda saab täpselt reguleerida kas puhverlahuse keemilise koostise muutmisega või kapillaari siseseina keemilise ja füüsikalise modifitseerimisega<ref name=":1" />: # '''Puhverlahuse pH ja laetud osakeste hulga reguleerimine:''' Puhverlahuse pH tõstmine kasvatab silanoolrühmade ioniseeritust, mis suurendab pinna laengutihedust ning tseetapotentsiaali ja kiirendab elektroosmootset voolu<ref name=":1" /><ref name=":2" />. Laetud osakeste hulga suurendamine lahuses surub aga elektrilise kaksikkihi paksust kokku, mis vähendab tseetapotentsiaali ja aeglustab voolu<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Šolínová |eesnimi=Veronika |perekonnanimi2=Tůma |eesnimi2=Petr |perekonnanimi3=Butnariu |eesnimi3=Maria |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2022 |pealkiri=Covalent anionic copolymer coatings with tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202200130 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=20 |lehekülg=1953–1962 |doi=10.1002/elps.202200130 |issn=1522-2683}}</ref>. # '''Kapillaaride keemiline modifitseerimine ja pinnakatted:''' #* '''Dünaamilised katted:''' Puhverlahusesse lisatakse pindaktiivseid aineid või lahustuvaid polümeere, mis adsorbeeruvad pöörduvalt seinale. See on lihtne meetod voolu ajutiseks muutmiseks või mahasurumiseks<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Szabó |eesnimi=Zoltán-István |perekonnanimi2=Benkő |eesnimi2=Beáta-Mária |perekonnanimi3=Bartalis-Fábián |eesnimi3=Ágnes |perekonnanimi4=Iványi |eesnimi4=Róbert |perekonnanimi5=Varga |eesnimi5=Erzsébet |perekonnanimi6=Szőcs |eesnimi6=Levente |perekonnanimi7=Tóth |eesnimi7=Gergő |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Chiral Separation of Apremilast by Capillary Electrophoresis Using Succinyl-β-Cyclodextrin—Reversal of Enantiomer Elution Order by Cationic Capillary Coating |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/8/3310 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=8 |lehekülg=3310 |doi=10.3390/molecules28083310 |issn=1420-3049 |pmc=10143784 |pmid=37110544}}</ref>. #* '''Neutraalsed katted:''' Polümeerid nagu lineaarne polüakrüülamiid (LPA) või polüvinüülalkohol (PVA) moodustavad seinale hüdrofiilse kihi, blokeerides laetud rühmad ja surudes elektroosmootse voolu peaaegu nullini<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Qianjie |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Guangyao |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=Fei |perekonnanimi4=Wang |eesnimi4=Qianyi |perekonnanimi5=Lundquist |eesnimi5=Peter K. |perekonnanimi6=Sun |eesnimi6=Liangliang |kuupäev=2024-11 |pealkiri=A simple and efficient approach for preparing cationic coating with tunable electroosmotic flow for capillary zone electrophoresis-mass spectrometry-based top-down proteomics |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0003267024009632 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |keel=en |aastakäik=1328 |lehekülg=343162 |doi=10.1016/j.aca.2024.343162 |pmc=11404064 |pmid=39266194}}</ref><ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nowak |eesnimi=Paweł Mateusz |perekonnanimi2=Woźniakiewicz |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=Gładysz |eesnimi3=Marta |perekonnanimi4=Janus |eesnimi4=Magdalena |perekonnanimi5=Kościelniak |eesnimi5=Paweł |kuupäev=2017-07 |pealkiri=Improving repeatability of capillary electrophoresis—a critical comparison of ten different capillary inner surfaces and three criteria of peak identification |url=http://link.springer.com/10.1007/s00216-017-0382-y |ajakiri=Analytical and Bioanalytical Chemistry |keel=en |aastakäik=409 |üksiknumber=18 |lehekülg=4383–4393 |doi=10.1007/s00216-017-0382-y |issn=1618-2642 |pmc=5486911 |pmid=28484810}}</ref>. #* '''Katioonsed katted ja pindaktiivsed ained:''' Positiivselt laetud polümeerid (nt PDADMAC, Polybrene või PAMAPTAC) kleepuvad negatiivsele seinale, muutes pinnalaengu positiivseks. Selle tulemusena pööravad need elektroosmootse voolu suuna vastupidiseks – anoodi poole<ref name=":1" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":8" />. #* '''Reguleeritava laengutihedusega kopolümeerid:''' Sünteesides kovalentselt seotud kopolümeere (nt PAMAPTAC või PAMAMPS), kus laetud ja neutraalsete monomeeride suhe on täpselt paigas, on võimalik elektroosmootse voolu tugevust sujuvalt häälestada sõltumatult lahuse pH-st ja pikaajaliselt stabiilselt<ref name=":1" /><ref name=":5" />. # '''Indutseeritud elektroosmoos ja välised elektriväljad:''' Elektroosmootset voolu saab mõjutada ka füüsikaliselt, rakendades kapillaari seinale välist radiaalset elektrivälja. See tekitab laengute ümberjaotuse ehk nn indutseeritud elektroosmootse voolu, mida saab kasutada voolu aktiivseks juhtimiseks ja pööramiseks isegi madala pH-ga keskkonnas<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=De Silva |eesnimi=Miyuru |perekonnanimi2=Opallage |eesnimi2=Prabhavie M. |perekonnanimi3=Dunn |eesnimi3=Robert C. |kuupäev=2024 |pealkiri=Investigation of induced electroosmotic flow in small-scale capillary electrophoresis devices: Strategies for control and reversal |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202400107 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=19-20 |lehekülg=1764–1774 |doi=10.1002/elps.202400107 |issn=1522-2683 |pmc=11502244 |pmid=39054801}}</ref>. == '''Elektroosmootse voolu mõõtmine ja määratlemine''' == Elektroosmootse voolu kiiruse ja liikuvuse täpne mõõtmine on lahutusmeetodites oluline eeltingimus analüüside korratavuse ja täpsuse tagamiseks. Traditsiooniliselt kasutatakse voolukiiruse määramiseks neutraalseid markereid (nt dimetüülsulfoksiid või antratseen) või lahusti piiki (''solvent peak''). Samas võivad need meetodid tekitada mõõtmisvigu ja süsteemipiike, eriti orgaaniliste lahustite, kontaktivaba juhtivusdetektori või kaetud kapillaaride kasutamisel. Selliste olukordade jaoks on välja töötatud kahe iooni meetod (''dual-ion technique''), mis põhineb kahe vastandlaenguga võrdlusiooni (nt tetrafenüülfosfooniumi ja tetrafenüülboraadi) kasutamisel ja rõhu rakendamisel. See võimaldab elektroosmoosi liikuvust täpselt ja kiiresti määrata ka siis, kui vool on ülimalt aeglane.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Muzikar |eesnimi=Jan |perekonnanimi2=van de Goor |eesnimi2=Tom |perekonnanimi3=Gaš |eesnimi3=Bohuslav |perekonnanimi4=Kenndler |eesnimi4=Ernst |kuupäev=2002-06 |pealkiri=Determination of electroosmotic flow mobility with a pressure-mediated dual-ion technique for capillary electrophoresis with conductivity detection using organic solvents |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021967302002418 |ajakiri=Journal of Chromatography A |keel=en |aastakäik=960 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=199–208 |doi=10.1016/S0021-9673(02)00241-8}}</ref> == '''Rakendused analüütilises keemias ja mikrofluidikas''' == Elektroosmoosil on võtmeroll tänapäeva eraldustehnoloogiates ja mikrosüsteemides: * '''Samaaegne ioonide analüüs:''' Kapillaarelektroforeesis (CE) kandub tugeva katoodse elektroosmootse voolu korral kogu proovisegu katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne vool on sageli kiirem kui anioonide elektroforeetiline liikumine vastassuunas, võimaldab see ühesainsas analüüsijooksus samaaegselt detekteerida nii positiivselt laetud katioone, negatiivselt laetud anioone kui ka elektriliselt neutraalseid komponente<ref name=":2" /><ref name=":3" />. * '''Lahutamise optimeerimine vastuvoolurežiimis (counter-EOF):''' Kui elektroosmootne vool suunatakse analüütide elektroforeetilisele liikumisele vastassuunas, pikeneb ainete viibimisaeg kapillaaris<ref name=":1" />. See parandab märkimisväärselt sarnase liikuvusega ühendite, näiteks ravimite lisandite, stereoisomeeride ja enantiomeeride ehk peegelisomeeride lahutusvõimet<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />. * '''Biomolekulide adsorptsiooni tõkestamine:''' Positiivselt laetud katted tekitavad elektrostaatilise tõukejõu proovis olevate positiivselt laetud valkude või proteoformide ja kapillaari seina vahel<ref name=":1" /><ref name=":7" />. See hoiab ära valkude kleepumise seinale, mis tagab analüüsi kõrge korratavuse ning on eriti oluline tervikvalkude analüüsil (top-down proteoomika), kus kapillaarne tsoonelektroforees on ühendatud ülitundliku detekteerimismeetodi ehk massispektromeetriaga (CZE-MS)<ref name=":1" /><ref name=":7" />. * '''Mikrofluidilised pumbad ja labor kiibil (Lab-on-a-Chip):''' Mikrokiipides ja mikrokoguanalüüsi süsteemides (µ-TAS) toimib elektroosmoos efektiivse vedelikupumbana<ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne rõhk ei sõltu kapillaari raadiusest samamoodi nagu mehaaniline rõhk, võimaldab see liigutada üliväikesi vedelikukoguseid mikrokanalites ilma igasuguste liikuvate mehaaniliste osadeta<ref name=":3" />. ox0frd6cblm7zr3mn8c77vmqhc58bo7 7257591 7257588 2026-10-23T09:37:44Z Rakkhann 239301 7257591 wikitext text/x-wiki == '''Tekkemehhanism ja elektriline kaksikkiht''' == Sulatatud kvartskapillaaride (fused silica) ja klaasist mikrokanalite siseseinad sisaldavad keemilisi funktsionaalrühmi – eelkõige silanoolrühmi (SiOH). Elektrolüüdi ehk puhverlahusega kokku puutudes reageerivad need rühmad vastavalt keskkonna happelisusele (pH-le). Kui puhverlahuse pH on kõrgem kui umbes 3, toimub silanoolrühmade deprotoneerumine, mille tagajärjel loovutavad need prootoni ja kapillaari sisesein omandab negatiivse elektrilaengu (SiO<sup>-</sup>)<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Konášová |eesnimi=Renáta |perekonnanimi2=Butnariu |eesnimi2=Maria |perekonnanimi3=Šolínová |eesnimi3=Veronika |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2021-09-15 |pealkiri=Covalent cationic copolymer coatings allowing tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003267021006152 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |aastakäik=1178 |lehekülg=338789 |doi=10.1016/j.aca.2021.338789 |issn=0003-2670}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Mansi |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Nrupesh |perekonnanimi3=Tripathi |eesnimi3=Nagja |perekonnanimi4=Vyas |eesnimi4=Vivek K. |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Capillary electrophoresis methods for impurity profiling of drugs: A review of the past decade |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095177921000691 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical Analysis |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–28 |doi=10.1016/j.jpha.2021.06.009 |issn=2095-1779 |pmc=9073252 |pmid=35573874}}</ref>. See tahke pinna püsiv laeng tõmbab lahusest elektrostaatiliselt ligi vastaslaenguga ioone ehk katioone, tekitades tahkise ja vedeliku piirpinnale nn elektrilise kaksikkihi<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghosal |eesnimi=Sandip |kuupäev=2004-01 |pealkiri=Fluid mechanics of electroosmotic flow and its effect on band broadening in capillary electrophoresis |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/elps.200305745 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=214–228 |doi=10.1002/elps.200305745 |issn=0173-0835}}</ref>. Oluline on eristada elektroforeesi ja elektroosmoosi: elektroforees on laetud osakeste ehk analüütide liikumine vedeliku suhtes elektrivälja mõjul, samas kui Elektroosmoos on kogu kapillaaris oleva vedeliku liikumine tahke pinna suhtes<ref name=":3" />. Elektriline kaksikkiht koosneb kahest põhiosast: # '''Sterni kiht''' – seina külge kleepunud liikumatu sisekiht, kus ioonid on elektrostaatiliselt tugevalt pinna külge kinnitunud<ref name=":3" />. # '''Debye kiht''' – mobiilne väliskiht, kus katioonide kontsentratsioon ületab lahuse üldise taseme, kuid ioonid ei ole seinale kinnitunud ning säilitavad oma liikumisvabaduse<ref name=":3" />. Kui kapillaarile rakendatakse pinge, hakkavad mobiilses kihis asuvad positiivsed ioonid (katioonid) liikuma negatiivse ehk katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Vedeliku sisehõõrde ehk viskoossuse tõttu tõmbavad liikuvad katioonid endaga kaasa kogu kapillaaris oleva lahuse<ref name=":3" />. Selle tulemusena tekib vedeliku ühtlane ja suunatud liikumine, mida nimetatakse elektroosmootseks vooluks (inglise keeles electroosmotic flow, EOF)<ref name=":3" />. == '''Vooluprofiil ja Helmholtzi-Smoluchowski võrrand''' == Erinevalt tavapärasest mehaanilisest või rõhupõhisest voolust (Poiseuille'i vool), mille kiirusprofiil on hõõrdejõudude tõttu paraboolne (keskel kiireim, seina ääres null), on elektroosmootne vool lame üle kapillaari ristlõike<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Poboży |eesnimi=Ewa |perekonnanimi2=Trojanowicz |eesnimi2=Marek |kuupäev=2021-11-18 |pealkiri=Application of Capillary Electrophoresis for Determination of Inorganic Analytes in Waters |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/26/22/6972 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=26 |üksiknumber=22 |lehekülg=6972 |doi=10.3390/molecules26226972 |issn=1420-3049 |pmc=8625978 |pmid=34834063}}</ref>. Kuna elektrilise kaksikkihi paksus ehk Debye pikkus (tavaliselt 1–10 nm) on võrreldes kapillaari sisediameetriga (25–100 µm) ülimalt väike, on elektrijõud koondunud väga kitsasse piirkihti seina lähedal<ref name=":3" />. Väljaspool seda õhukest piirkihti nihkepingeid vedelikus ei teki ning voolukiirus on kogu kapillaari ristlõike ulatuses ühtlane<ref name=":3" />. Vooluprofiil, mis on üle kapillaari ristlõike lame, on analüütilises keemias tohutu eelis<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Paraboolse voolu puhul liiguvad kapillaari keskel asuvad molekulid kiiremini kui seina lähedal asuvad molekulid, mis tekitab tsooni laialivalgumist (nn Taylor-Aris dispersiooni)<ref name=":3" />. Elektroosmootse lamevoolu korral liiguvad kõik vedeliku osakesed ühesuguse kiirusega, mis hoiab proovitsoonid kitsana ning tagab lahutatavate ainete teravad piigid ja kõrge lahutusefektiivsuse<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Elektroosmootse voolu kiirust ja liikuvust u<sub>e</sub> kirjeldab Helmholtzi-Smoluchowski võrrand<ref name=":3" />: <math>u_e=\frac{\epsilon\zeta\Epsilon}{4\pi\mu}</math> Kus <math>\epsilon</math> on lahuse dielektriline läbitavus, <math>\zeta</math> on pinna tseetapotentsiaal (elektrilise kaksikkihi libisemistasandi ehk slip-tasandi potentsiaal), <math>\Epsilon</math> on rakendatud elektrivälja tugevus ning <math>\mu</math> on lahuse dünaamiline viskoossus<ref name=":3" />. == '''Elektroosmootse voolu juhtimine ja pinnakatted''' == Elektroosmootse voolu kiirust ja suunda saab täpselt reguleerida kas puhverlahuse keemilise koostise muutmisega või kapillaari siseseina keemilise ja füüsikalise modifitseerimisega<ref name=":1" />: # '''Puhverlahuse pH ja laetud osakeste hulga reguleerimine:''' Puhverlahuse pH tõstmine kasvatab silanoolrühmade ioniseeritust, mis suurendab pinna laengutihedust ning tseetapotentsiaali ja kiirendab elektroosmootset voolu<ref name=":1" /><ref name=":2" />. Laetud osakeste hulga suurendamine lahuses surub aga elektrilise kaksikkihi paksust kokku, mis vähendab tseetapotentsiaali ja aeglustab voolu<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Šolínová |eesnimi=Veronika |perekonnanimi2=Tůma |eesnimi2=Petr |perekonnanimi3=Butnariu |eesnimi3=Maria |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2022 |pealkiri=Covalent anionic copolymer coatings with tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202200130 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=20 |lehekülg=1953–1962 |doi=10.1002/elps.202200130 |issn=1522-2683}}</ref>. # '''Kapillaaride keemiline modifitseerimine ja pinnakatted:''' #* '''Dünaamilised katted:''' Puhverlahusesse lisatakse pindaktiivseid aineid või lahustuvaid polümeere, mis adsorbeeruvad pöörduvalt seinale. See on lihtne meetod voolu ajutiseks muutmiseks või mahasurumiseks<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Szabó |eesnimi=Zoltán-István |perekonnanimi2=Benkő |eesnimi2=Beáta-Mária |perekonnanimi3=Bartalis-Fábián |eesnimi3=Ágnes |perekonnanimi4=Iványi |eesnimi4=Róbert |perekonnanimi5=Varga |eesnimi5=Erzsébet |perekonnanimi6=Szőcs |eesnimi6=Levente |perekonnanimi7=Tóth |eesnimi7=Gergő |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Chiral Separation of Apremilast by Capillary Electrophoresis Using Succinyl-β-Cyclodextrin—Reversal of Enantiomer Elution Order by Cationic Capillary Coating |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/8/3310 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=8 |lehekülg=3310 |doi=10.3390/molecules28083310 |issn=1420-3049 |pmc=10143784 |pmid=37110544}}</ref>. #* '''Neutraalsed katted:''' Polümeerid nagu lineaarne polüakrüülamiid (LPA) või polüvinüülalkohol (PVA) moodustavad seinale hüdrofiilse kihi, blokeerides laetud rühmad ja surudes elektroosmootse voolu peaaegu nullini<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Qianjie |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Guangyao |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=Fei |perekonnanimi4=Wang |eesnimi4=Qianyi |perekonnanimi5=Lundquist |eesnimi5=Peter K. |perekonnanimi6=Sun |eesnimi6=Liangliang |kuupäev=2024-11 |pealkiri=A simple and efficient approach for preparing cationic coating with tunable electroosmotic flow for capillary zone electrophoresis-mass spectrometry-based top-down proteomics |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0003267024009632 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |keel=en |aastakäik=1328 |lehekülg=343162 |doi=10.1016/j.aca.2024.343162 |pmc=11404064 |pmid=39266194}}</ref><ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nowak |eesnimi=Paweł Mateusz |perekonnanimi2=Woźniakiewicz |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=Gładysz |eesnimi3=Marta |perekonnanimi4=Janus |eesnimi4=Magdalena |perekonnanimi5=Kościelniak |eesnimi5=Paweł |kuupäev=2017-07 |pealkiri=Improving repeatability of capillary electrophoresis—a critical comparison of ten different capillary inner surfaces and three criteria of peak identification |url=http://link.springer.com/10.1007/s00216-017-0382-y |ajakiri=Analytical and Bioanalytical Chemistry |keel=en |aastakäik=409 |üksiknumber=18 |lehekülg=4383–4393 |doi=10.1007/s00216-017-0382-y |issn=1618-2642 |pmc=5486911 |pmid=28484810}}</ref>. #* '''Katioonsed katted ja pindaktiivsed ained:''' Positiivselt laetud polümeerid (nt PDADMAC, Polybrene või PAMAPTAC) kleepuvad negatiivsele seinale, muutes pinnalaengu positiivseks. Selle tulemusena pööravad need elektroosmootse voolu suuna vastupidiseks – anoodi poole<ref name=":1" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":8" />. #* '''Reguleeritava laengutihedusega kopolümeerid:''' Sünteesides kovalentselt seotud kopolümeere (nt PAMAPTAC või PAMAMPS), kus laetud ja neutraalsete monomeeride suhe on täpselt paigas, on võimalik elektroosmootse voolu tugevust sujuvalt häälestada sõltumatult lahuse pH-st ja pikaajaliselt stabiilselt<ref name=":1" /><ref name=":5" />. # '''Indutseeritud elektroosmoos ja välised elektriväljad:''' Elektroosmootset voolu saab mõjutada ka füüsikaliselt, rakendades kapillaari seinale välist radiaalset elektrivälja. See tekitab laengute ümberjaotuse ehk nn indutseeritud elektroosmootse voolu, mida saab kasutada voolu aktiivseks juhtimiseks ja pööramiseks isegi madala pH-ga keskkonnas<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=De Silva |eesnimi=Miyuru |perekonnanimi2=Opallage |eesnimi2=Prabhavie M. |perekonnanimi3=Dunn |eesnimi3=Robert C. |kuupäev=2024 |pealkiri=Investigation of induced electroosmotic flow in small-scale capillary electrophoresis devices: Strategies for control and reversal |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202400107 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=19-20 |lehekülg=1764–1774 |doi=10.1002/elps.202400107 |issn=1522-2683 |pmc=11502244 |pmid=39054801}}</ref>. == '''Elektroosmootse voolu mõõtmine ja määratlemine''' == Elektroosmootse voolu kiiruse ja liikuvuse täpne mõõtmine on lahutusmeetodites oluline eeltingimus analüüside korratavuse ja täpsuse tagamiseks. Traditsiooniliselt kasutatakse voolukiiruse määramiseks neutraalseid markereid (nt dimetüülsulfoksiid või antratseen) või lahusti piiki (''solvent peak''). Samas võivad need meetodid tekitada mõõtmisvigu ja süsteemipiike, eriti orgaaniliste lahustite, kontaktivaba juhtivusdetektori või kaetud kapillaaride kasutamisel. Selliste olukordade jaoks on välja töötatud kahe iooni meetod (''dual-ion technique''), mis põhineb kahe vastandlaenguga võrdlusiooni (nt tetrafenüülfosfooniumi ja tetrafenüülboraadi) kasutamisel ja rõhu rakendamisel. See võimaldab elektroosmoosi liikuvust täpselt ja kiiresti määrata ka siis, kui vool on ülimalt aeglane.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Muzikar |eesnimi=Jan |perekonnanimi2=van de Goor |eesnimi2=Tom |perekonnanimi3=Gaš |eesnimi3=Bohuslav |perekonnanimi4=Kenndler |eesnimi4=Ernst |kuupäev=2002-06 |pealkiri=Determination of electroosmotic flow mobility with a pressure-mediated dual-ion technique for capillary electrophoresis with conductivity detection using organic solvents |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021967302002418 |ajakiri=Journal of Chromatography A |keel=en |aastakäik=960 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=199–208 |doi=10.1016/S0021-9673(02)00241-8}}</ref> == '''Rakendused analüütilises keemias ja mikrofluidikas''' == Elektroosmoosil on võtmeroll tänapäeva eraldustehnoloogiates ja mikrosüsteemides: * '''Samaaegne ioonide analüüs:''' Kapillaarelektroforeesis (CE) kandub tugeva katoodse elektroosmootse voolu korral kogu proovisegu katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne vool on sageli kiirem kui anioonide elektroforeetiline liikumine vastassuunas, võimaldab see ühesainsas analüüsijooksus samaaegselt detekteerida nii positiivselt laetud katioone, negatiivselt laetud anioone kui ka elektriliselt neutraalseid komponente<ref name=":2" /><ref name=":3" />. * '''Lahutamise optimeerimine vastuvoolurežiimis (counter-EOF):''' Kui elektroosmootne vool suunatakse analüütide elektroforeetilisele liikumisele vastassuunas, pikeneb ainete viibimisaeg kapillaaris<ref name=":1" />. See parandab märkimisväärselt sarnase liikuvusega ühendite, näiteks ravimite lisandite, stereoisomeeride ja enantiomeeride ehk peegelisomeeride lahutusvõimet<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />. * '''Biomolekulide adsorptsiooni tõkestamine:''' Positiivselt laetud katted tekitavad elektrostaatilise tõukejõu proovis olevate positiivselt laetud valkude või proteoformide ja kapillaari seina vahel<ref name=":1" /><ref name=":7" />. See hoiab ära valkude kleepumise seinale, mis tagab analüüsi kõrge korratavuse ning on eriti oluline tervikvalkude analüüsil (top-down proteoomika), kus kapillaarne tsoonelektroforees on ühendatud ülitundliku detekteerimismeetodi ehk massispektromeetriaga (CZE-MS)<ref name=":1" /><ref name=":7" />. * '''Mikrofluidilised pumbad ja labor kiibil (Lab-on-a-Chip):''' Mikrokiipides ja mikrokoguanalüüsi süsteemides (µ-TAS) toimib elektroosmoos efektiivse vedelikupumbana<ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne rõhk ei sõltu kapillaari raadiusest samamoodi nagu mehaaniline rõhk, võimaldab see liigutada üliväikesi vedelikukoguseid mikrokanalites ilma igasuguste liikuvate mehaaniliste osadeta<ref name=":3" />. == '''Viited'''== oostan2m06qz6jicb26ld54tjvguene 7257595 7257591 2026-10-23T09:45:20Z Rakkhann 239301 7257595 wikitext text/x-wiki == '''Tekkemehhanism ja elektriline kaksikkiht''' == Sulatatud kvartskapillaaride (fused silica) ja klaasist mikrokanalite siseseinad sisaldavad keemilisi funktsionaalrühmi – eelkõige silanoolrühmi (SiOH). Elektrolüüdi ehk puhverlahusega kokku puutudes reageerivad need rühmad vastavalt keskkonna happelisusele (pH-le). Kui puhverlahuse pH on kõrgem kui umbes 3, toimub silanoolrühmade deprotoneerumine, mille tagajärjel loovutavad need prootoni ja kapillaari sisesein omandab negatiivse elektrilaengu (SiO<sup>-</sup>)<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Konášová |eesnimi=Renáta |perekonnanimi2=Butnariu |eesnimi2=Maria |perekonnanimi3=Šolínová |eesnimi3=Veronika |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2021-09-15 |pealkiri=Covalent cationic copolymer coatings allowing tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003267021006152 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |aastakäik=1178 |lehekülg=338789 |doi=10.1016/j.aca.2021.338789 |issn=0003-2670}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Mansi |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Nrupesh |perekonnanimi3=Tripathi |eesnimi3=Nagja |perekonnanimi4=Vyas |eesnimi4=Vivek K. |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Capillary electrophoresis methods for impurity profiling of drugs: A review of the past decade |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095177921000691 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical Analysis |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–28 |doi=10.1016/j.jpha.2021.06.009 |issn=2095-1779 |pmc=9073252 |pmid=35573874}}</ref>. See tahke pinna püsiv laeng tõmbab lahusest elektrostaatiliselt ligi vastaslaenguga ioone ehk katioone, tekitades tahkise ja vedeliku piirpinnale nn elektrilise kaksikkihi<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghosal |eesnimi=Sandip |kuupäev=2004-01 |pealkiri=Fluid mechanics of electroosmotic flow and its effect on band broadening in capillary electrophoresis |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/elps.200305745 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=214–228 |doi=10.1002/elps.200305745 |issn=0173-0835}}</ref>. Oluline on eristada elektroforeesi ja elektroosmoosi: elektroforees on laetud osakeste ehk analüütide liikumine vedeliku suhtes elektrivälja mõjul, samas kui Elektroosmoos on kogu kapillaaris oleva vedeliku liikumine tahke pinna suhtes<ref name=":3" />. [[Elektriline kaksikkiht]] koosneb kahest põhiosast: # '''Sterni kiht''' – seina külge kleepunud liikumatu sisekiht, kus ioonid on elektrostaatiliselt tugevalt pinna külge kinnitunud<ref name=":3" />. # '''Debye kiht''' – mobiilne väliskiht, kus katioonide kontsentratsioon ületab lahuse üldise taseme, kuid ioonid ei ole seinale kinnitunud ning säilitavad oma liikumisvabaduse<ref name=":3" />. Kui kapillaarile rakendatakse pinge, hakkavad mobiilses kihis asuvad positiivsed ioonid (katioonid) liikuma negatiivse ehk katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Vedeliku sisehõõrde ehk viskoossuse tõttu tõmbavad liikuvad katioonid endaga kaasa kogu kapillaaris oleva lahuse<ref name=":3" />. Selle tulemusena tekib vedeliku ühtlane ja suunatud liikumine, mida nimetatakse elektroosmootseks vooluks (inglise keeles electroosmotic flow, EOF)<ref name=":3" />. == '''Vooluprofiil ja Helmholtzi-Smoluchowski võrrand''' == Erinevalt tavapärasest mehaanilisest või rõhupõhisest voolust (Poiseuille'i vool), mille kiirusprofiil on hõõrdejõudude tõttu paraboolne (keskel kiireim, seina ääres null), on elektroosmootne vool lame üle kapillaari ristlõike<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Poboży |eesnimi=Ewa |perekonnanimi2=Trojanowicz |eesnimi2=Marek |kuupäev=2021-11-18 |pealkiri=Application of Capillary Electrophoresis for Determination of Inorganic Analytes in Waters |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/26/22/6972 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=26 |üksiknumber=22 |lehekülg=6972 |doi=10.3390/molecules26226972 |issn=1420-3049 |pmc=8625978 |pmid=34834063}}</ref>. Kuna elektrilise kaksikkihi paksus ehk Debye pikkus (tavaliselt 1–10 nm) on võrreldes kapillaari sisediameetriga (25–100 µm) ülimalt väike, on elektrijõud koondunud väga kitsasse piirkihti seina lähedal<ref name=":3" />. Väljaspool seda õhukest piirkihti nihkepingeid vedelikus ei teki ning voolukiirus on kogu kapillaari ristlõike ulatuses ühtlane<ref name=":3" />. Vooluprofiil, mis on üle kapillaari ristlõike lame, on analüütilises keemias tohutu eelis<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Paraboolse voolu puhul liiguvad kapillaari keskel asuvad molekulid kiiremini kui seina lähedal asuvad molekulid, mis tekitab tsooni laialivalgumist (nn Taylor-Aris dispersiooni)<ref name=":3" />. Elektroosmootse lamevoolu korral liiguvad kõik vedeliku osakesed ühesuguse kiirusega, mis hoiab proovitsoonid kitsana ning tagab lahutatavate ainete teravad piigid ja kõrge lahutusefektiivsuse<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Elektroosmootse voolu kiirust ja liikuvust u<sub>e</sub> kirjeldab Helmholtzi-Smoluchowski võrrand<ref name=":3" />: <math>u_e=\frac{\epsilon\zeta\Epsilon}{4\pi\mu}</math> Kus <math>\epsilon</math> on lahuse dielektriline läbitavus, <math>\zeta</math> on pinna tseetapotentsiaal (elektrilise kaksikkihi libisemistasandi ehk slip-tasandi potentsiaal), <math>\Epsilon</math> on rakendatud elektrivälja tugevus ning <math>\mu</math> on lahuse dünaamiline viskoossus<ref name=":3" />. == '''Elektroosmootse voolu juhtimine ja pinnakatted''' == Elektroosmootse voolu kiirust ja suunda saab täpselt reguleerida kas puhverlahuse keemilise koostise muutmisega või kapillaari siseseina keemilise ja füüsikalise modifitseerimisega<ref name=":1" />: # '''Puhverlahuse pH ja laetud osakeste hulga reguleerimine:''' Puhverlahuse pH tõstmine kasvatab silanoolrühmade ioniseeritust, mis suurendab pinna laengutihedust ning tseetapotentsiaali ja kiirendab elektroosmootset voolu<ref name=":1" /><ref name=":2" />. Laetud osakeste hulga suurendamine lahuses surub aga elektrilise kaksikkihi paksust kokku, mis vähendab tseetapotentsiaali ja aeglustab voolu<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Šolínová |eesnimi=Veronika |perekonnanimi2=Tůma |eesnimi2=Petr |perekonnanimi3=Butnariu |eesnimi3=Maria |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2022 |pealkiri=Covalent anionic copolymer coatings with tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202200130 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=20 |lehekülg=1953–1962 |doi=10.1002/elps.202200130 |issn=1522-2683}}</ref>. # '''Kapillaaride keemiline modifitseerimine ja pinnakatted:''' #* '''Dünaamilised katted:''' Puhverlahusesse lisatakse pindaktiivseid aineid või lahustuvaid polümeere, mis adsorbeeruvad pöörduvalt seinale. See on lihtne meetod voolu ajutiseks muutmiseks või mahasurumiseks<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Szabó |eesnimi=Zoltán-István |perekonnanimi2=Benkő |eesnimi2=Beáta-Mária |perekonnanimi3=Bartalis-Fábián |eesnimi3=Ágnes |perekonnanimi4=Iványi |eesnimi4=Róbert |perekonnanimi5=Varga |eesnimi5=Erzsébet |perekonnanimi6=Szőcs |eesnimi6=Levente |perekonnanimi7=Tóth |eesnimi7=Gergő |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Chiral Separation of Apremilast by Capillary Electrophoresis Using Succinyl-β-Cyclodextrin—Reversal of Enantiomer Elution Order by Cationic Capillary Coating |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/8/3310 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=8 |lehekülg=3310 |doi=10.3390/molecules28083310 |issn=1420-3049 |pmc=10143784 |pmid=37110544}}</ref>. #* '''Neutraalsed katted:''' Polümeerid nagu lineaarne polüakrüülamiid (LPA) või polüvinüülalkohol (PVA) moodustavad seinale hüdrofiilse kihi, blokeerides laetud rühmad ja surudes elektroosmootse voolu peaaegu nullini<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Qianjie |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Guangyao |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=Fei |perekonnanimi4=Wang |eesnimi4=Qianyi |perekonnanimi5=Lundquist |eesnimi5=Peter K. |perekonnanimi6=Sun |eesnimi6=Liangliang |kuupäev=2024-11 |pealkiri=A simple and efficient approach for preparing cationic coating with tunable electroosmotic flow for capillary zone electrophoresis-mass spectrometry-based top-down proteomics |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0003267024009632 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |keel=en |aastakäik=1328 |lehekülg=343162 |doi=10.1016/j.aca.2024.343162 |pmc=11404064 |pmid=39266194}}</ref><ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nowak |eesnimi=Paweł Mateusz |perekonnanimi2=Woźniakiewicz |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=Gładysz |eesnimi3=Marta |perekonnanimi4=Janus |eesnimi4=Magdalena |perekonnanimi5=Kościelniak |eesnimi5=Paweł |kuupäev=2017-07 |pealkiri=Improving repeatability of capillary electrophoresis—a critical comparison of ten different capillary inner surfaces and three criteria of peak identification |url=http://link.springer.com/10.1007/s00216-017-0382-y |ajakiri=Analytical and Bioanalytical Chemistry |keel=en |aastakäik=409 |üksiknumber=18 |lehekülg=4383–4393 |doi=10.1007/s00216-017-0382-y |issn=1618-2642 |pmc=5486911 |pmid=28484810}}</ref>. #* '''Katioonsed katted ja pindaktiivsed ained:''' Positiivselt laetud polümeerid (nt PDADMAC, Polybrene või PAMAPTAC) kleepuvad negatiivsele seinale, muutes pinnalaengu positiivseks. Selle tulemusena pööravad need elektroosmootse voolu suuna vastupidiseks – anoodi poole<ref name=":1" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":8" />. #* '''Reguleeritava laengutihedusega kopolümeerid:''' Sünteesides kovalentselt seotud kopolümeere (nt PAMAPTAC või PAMAMPS), kus laetud ja neutraalsete monomeeride suhe on täpselt paigas, on võimalik elektroosmootse voolu tugevust sujuvalt häälestada sõltumatult lahuse pH-st ja pikaajaliselt stabiilselt<ref name=":1" /><ref name=":5" />. # '''Indutseeritud elektroosmoos ja välised elektriväljad:''' Elektroosmootset voolu saab mõjutada ka füüsikaliselt, rakendades kapillaari seinale välist radiaalset elektrivälja. See tekitab laengute ümberjaotuse ehk nn indutseeritud elektroosmootse voolu, mida saab kasutada voolu aktiivseks juhtimiseks ja pööramiseks isegi madala pH-ga keskkonnas<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=De Silva |eesnimi=Miyuru |perekonnanimi2=Opallage |eesnimi2=Prabhavie M. |perekonnanimi3=Dunn |eesnimi3=Robert C. |kuupäev=2024 |pealkiri=Investigation of induced electroosmotic flow in small-scale capillary electrophoresis devices: Strategies for control and reversal |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202400107 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=19-20 |lehekülg=1764–1774 |doi=10.1002/elps.202400107 |issn=1522-2683 |pmc=11502244 |pmid=39054801}}</ref>. == '''Elektroosmootse voolu mõõtmine ja määratlemine''' == Elektroosmootse voolu kiiruse ja liikuvuse täpne mõõtmine on lahutusmeetodites oluline eeltingimus analüüside korratavuse ja täpsuse tagamiseks. Traditsiooniliselt kasutatakse voolukiiruse määramiseks neutraalseid markereid (nt dimetüülsulfoksiid või antratseen) või lahusti piiki (''solvent peak''). Samas võivad need meetodid tekitada mõõtmisvigu ja süsteemipiike, eriti orgaaniliste lahustite, kontaktivaba juhtivusdetektori või kaetud kapillaaride kasutamisel. Selliste olukordade jaoks on välja töötatud kahe iooni meetod (''dual-ion technique''), mis põhineb kahe vastandlaenguga võrdlusiooni (nt tetrafenüülfosfooniumi ja tetrafenüülboraadi) kasutamisel ja rõhu rakendamisel. See võimaldab elektroosmoosi liikuvust täpselt ja kiiresti määrata ka siis, kui vool on ülimalt aeglane.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Muzikar |eesnimi=Jan |perekonnanimi2=van de Goor |eesnimi2=Tom |perekonnanimi3=Gaš |eesnimi3=Bohuslav |perekonnanimi4=Kenndler |eesnimi4=Ernst |kuupäev=2002-06 |pealkiri=Determination of electroosmotic flow mobility with a pressure-mediated dual-ion technique for capillary electrophoresis with conductivity detection using organic solvents |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021967302002418 |ajakiri=Journal of Chromatography A |keel=en |aastakäik=960 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=199–208 |doi=10.1016/S0021-9673(02)00241-8}}</ref> == '''Rakendused analüütilises keemias ja mikrofluidikas''' == Elektroosmoosil on võtmeroll tänapäeva eraldustehnoloogiates ja mikrosüsteemides: * '''Samaaegne ioonide analüüs:''' Kapillaarelektroforeesis (CE) kandub tugeva katoodse elektroosmootse voolu korral kogu proovisegu katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne vool on sageli kiirem kui anioonide elektroforeetiline liikumine vastassuunas, võimaldab see ühesainsas analüüsijooksus samaaegselt detekteerida nii positiivselt laetud katioone, negatiivselt laetud anioone kui ka elektriliselt neutraalseid komponente<ref name=":2" /><ref name=":3" />. * '''Lahutamise optimeerimine vastuvoolurežiimis (counter-EOF):''' Kui elektroosmootne vool suunatakse analüütide elektroforeetilisele liikumisele vastassuunas, pikeneb ainete viibimisaeg kapillaaris<ref name=":1" />. See parandab märkimisväärselt sarnase liikuvusega ühendite, näiteks ravimite lisandite, stereoisomeeride ja enantiomeeride ehk peegelisomeeride lahutusvõimet<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />. * '''Biomolekulide adsorptsiooni tõkestamine:''' Positiivselt laetud katted tekitavad elektrostaatilise tõukejõu proovis olevate positiivselt laetud valkude või proteoformide ja kapillaari seina vahel<ref name=":1" /><ref name=":7" />. See hoiab ära valkude kleepumise seinale, mis tagab analüüsi kõrge korratavuse ning on eriti oluline tervikvalkude analüüsil (top-down proteoomika), kus kapillaarne tsoonelektroforees on ühendatud ülitundliku detekteerimismeetodi ehk massispektromeetriaga (CZE-MS)<ref name=":1" /><ref name=":7" />. * '''Mikrofluidilised pumbad ja labor kiibil (Lab-on-a-Chip):''' Mikrokiipides ja mikrokoguanalüüsi süsteemides (µ-TAS) toimib elektroosmoos efektiivse vedelikupumbana<ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne rõhk ei sõltu kapillaari raadiusest samamoodi nagu mehaaniline rõhk, võimaldab see liigutada üliväikesi vedelikukoguseid mikrokanalites ilma igasuguste liikuvate mehaaniliste osadeta<ref name=":3" />. == '''Viited'''== 0uoj2hjqsd073wfbwsxhpe3036kcaeu 7257597 7257595 2026-10-23T09:49:24Z Rakkhann 239301 7257597 wikitext text/x-wiki == '''Tekkemehhanism ja elektriline kaksikkiht''' == Sulatatud kvartskapillaaride (fused silica) ja klaasist mikrokanalite siseseinad sisaldavad keemilisi funktsionaalrühmi – eelkõige silanoolrühmi (SiOH). Elektrolüüdi ehk puhverlahusega kokku puutudes reageerivad need rühmad vastavalt keskkonna happelisusele (pH-le). Kui puhverlahuse pH on kõrgem kui umbes 3, toimub silanoolrühmade deprotoneerumine, mille tagajärjel loovutavad need prootoni ja kapillaari sisesein omandab negatiivse elektrilaengu (SiO<sup>-</sup>)<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Konášová |eesnimi=Renáta |perekonnanimi2=Butnariu |eesnimi2=Maria |perekonnanimi3=Šolínová |eesnimi3=Veronika |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2021-09-15 |pealkiri=Covalent cationic copolymer coatings allowing tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003267021006152 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |aastakäik=1178 |lehekülg=338789 |doi=10.1016/j.aca.2021.338789 |issn=0003-2670}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Mansi |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Nrupesh |perekonnanimi3=Tripathi |eesnimi3=Nagja |perekonnanimi4=Vyas |eesnimi4=Vivek K. |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Capillary electrophoresis methods for impurity profiling of drugs: A review of the past decade |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095177921000691 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical Analysis |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–28 |doi=10.1016/j.jpha.2021.06.009 |issn=2095-1779 |pmc=9073252 |pmid=35573874}}</ref>. See tahke pinna püsiv laeng tõmbab lahusest elektrostaatiliselt ligi vastaslaenguga ioone ehk katioone, tekitades tahkise ja vedeliku piirpinnale nn elektrilise kaksikkihi<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghosal |eesnimi=Sandip |kuupäev=2004-01 |pealkiri=Fluid mechanics of electroosmotic flow and its effect on band broadening in capillary electrophoresis |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/elps.200305745 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=214–228 |doi=10.1002/elps.200305745 |issn=0173-0835}}</ref>. Oluline on eristada elektroforeesi ja elektroosmoosi: [[elektroforees]] on laetud osakeste ehk analüütide liikumine vedeliku suhtes elektrivälja mõjul, samas kui [[Elektroosmoos]] on kogu kapillaaris oleva vedeliku liikumine tahke pinna suhtes<ref name=":3" />. [[Elektriline kaksikkiht]] koosneb kahest põhiosast: # '''[[Sterni kiht]]''' – seina külge kleepunud liikumatu sisekiht, kus ioonid on elektrostaatiliselt tugevalt pinna külge kinnitunud<ref name=":3" />. # '''[[Debye kiht]]''' – mobiilne väliskiht, kus katioonide kontsentratsioon ületab lahuse üldise taseme, kuid ioonid ei ole seinale kinnitunud ning säilitavad oma liikumisvabaduse<ref name=":3" />. Kui kapillaarile rakendatakse pinge, hakkavad mobiilses kihis asuvad positiivsed ioonid (katioonid) liikuma negatiivse ehk katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Vedeliku sisehõõrde ehk viskoossuse tõttu tõmbavad liikuvad katioonid endaga kaasa kogu kapillaaris oleva lahuse<ref name=":3" />. Selle tulemusena tekib vedeliku ühtlane ja suunatud liikumine, mida nimetatakse elektroosmootseks vooluks (inglise keeles electroosmotic flow, EOF)<ref name=":3" />. == '''Vooluprofiil ja Helmholtzi-Smoluchowski võrrand''' == Erinevalt tavapärasest mehaanilisest või rõhupõhisest voolust (Poiseuille'i vool), mille kiirusprofiil on hõõrdejõudude tõttu paraboolne (keskel kiireim, seina ääres null), on elektroosmootne vool lame üle kapillaari ristlõike<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Poboży |eesnimi=Ewa |perekonnanimi2=Trojanowicz |eesnimi2=Marek |kuupäev=2021-11-18 |pealkiri=Application of Capillary Electrophoresis for Determination of Inorganic Analytes in Waters |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/26/22/6972 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=26 |üksiknumber=22 |lehekülg=6972 |doi=10.3390/molecules26226972 |issn=1420-3049 |pmc=8625978 |pmid=34834063}}</ref>. Kuna elektrilise kaksikkihi paksus ehk Debye pikkus (tavaliselt 1–10 nm) on võrreldes kapillaari sisediameetriga (25–100 µm) ülimalt väike, on elektrijõud koondunud väga kitsasse piirkihti seina lähedal<ref name=":3" />. Väljaspool seda õhukest piirkihti nihkepingeid vedelikus ei teki ning voolukiirus on kogu kapillaari ristlõike ulatuses ühtlane<ref name=":3" />. Vooluprofiil, mis on üle kapillaari ristlõike lame, on analüütilises keemias tohutu eelis<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Paraboolse voolu puhul liiguvad kapillaari keskel asuvad molekulid kiiremini kui seina lähedal asuvad molekulid, mis tekitab tsooni laialivalgumist (nn [[Taylor-Aris dispersiooni]])<ref name=":3" />. Elektroosmootse lamevoolu korral liiguvad kõik vedeliku osakesed ühesuguse kiirusega, mis hoiab proovitsoonid kitsana ning tagab lahutatavate ainete teravad piigid ja kõrge lahutusefektiivsuse<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Elektroosmootse voolu kiirust ja liikuvust u<sub>e</sub> kirjeldab [[Helmholtzi-Smoluchowski võrrand]]<ref name=":3" />: <math>u_e=\frac{\epsilon\zeta\Epsilon}{4\pi\mu}</math> Kus <math>\epsilon</math> on lahuse [[dielektriline läbitavus]], <math>\zeta</math> on pinna [[tseetapotentsiaal]] (elektrilise kaksikkihi libisemistasandi ehk slip-tasandi potentsiaal), <math>\Epsilon</math> on rakendatud elektrivälja tugevus ning <math>\mu</math> on lahuse [[dünaamiline viskoossus]]<ref name=":3" />. == '''Elektroosmootse voolu juhtimine ja pinnakatted''' == Elektroosmootse voolu kiirust ja suunda saab täpselt reguleerida kas puhverlahuse keemilise koostise muutmisega või kapillaari siseseina keemilise ja füüsikalise modifitseerimisega<ref name=":1" />: # '''Puhverlahuse pH ja laetud osakeste hulga reguleerimine:''' Puhverlahuse pH tõstmine kasvatab silanoolrühmade ioniseeritust, mis suurendab pinna laengutihedust ning tseetapotentsiaali ja kiirendab elektroosmootset voolu<ref name=":1" /><ref name=":2" />. Laetud osakeste hulga suurendamine lahuses surub aga elektrilise kaksikkihi paksust kokku, mis vähendab tseetapotentsiaali ja aeglustab voolu<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Šolínová |eesnimi=Veronika |perekonnanimi2=Tůma |eesnimi2=Petr |perekonnanimi3=Butnariu |eesnimi3=Maria |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2022 |pealkiri=Covalent anionic copolymer coatings with tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202200130 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=20 |lehekülg=1953–1962 |doi=10.1002/elps.202200130 |issn=1522-2683}}</ref>. # '''Kapillaaride keemiline modifitseerimine ja pinnakatted:''' #* '''Dünaamilised katted:''' Puhverlahusesse lisatakse pindaktiivseid aineid või lahustuvaid polümeere, mis adsorbeeruvad pöörduvalt seinale. See on lihtne meetod voolu ajutiseks muutmiseks või mahasurumiseks<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Szabó |eesnimi=Zoltán-István |perekonnanimi2=Benkő |eesnimi2=Beáta-Mária |perekonnanimi3=Bartalis-Fábián |eesnimi3=Ágnes |perekonnanimi4=Iványi |eesnimi4=Róbert |perekonnanimi5=Varga |eesnimi5=Erzsébet |perekonnanimi6=Szőcs |eesnimi6=Levente |perekonnanimi7=Tóth |eesnimi7=Gergő |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Chiral Separation of Apremilast by Capillary Electrophoresis Using Succinyl-β-Cyclodextrin—Reversal of Enantiomer Elution Order by Cationic Capillary Coating |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/8/3310 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=8 |lehekülg=3310 |doi=10.3390/molecules28083310 |issn=1420-3049 |pmc=10143784 |pmid=37110544}}</ref>. #* '''Neutraalsed katted:''' Polümeerid nagu lineaarne polüakrüülamiid (LPA) või polüvinüülalkohol (PVA) moodustavad seinale hüdrofiilse kihi, blokeerides laetud rühmad ja surudes elektroosmootse voolu peaaegu nullini<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Qianjie |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Guangyao |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=Fei |perekonnanimi4=Wang |eesnimi4=Qianyi |perekonnanimi5=Lundquist |eesnimi5=Peter K. |perekonnanimi6=Sun |eesnimi6=Liangliang |kuupäev=2024-11 |pealkiri=A simple and efficient approach for preparing cationic coating with tunable electroosmotic flow for capillary zone electrophoresis-mass spectrometry-based top-down proteomics |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0003267024009632 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |keel=en |aastakäik=1328 |lehekülg=343162 |doi=10.1016/j.aca.2024.343162 |pmc=11404064 |pmid=39266194}}</ref><ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nowak |eesnimi=Paweł Mateusz |perekonnanimi2=Woźniakiewicz |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=Gładysz |eesnimi3=Marta |perekonnanimi4=Janus |eesnimi4=Magdalena |perekonnanimi5=Kościelniak |eesnimi5=Paweł |kuupäev=2017-07 |pealkiri=Improving repeatability of capillary electrophoresis—a critical comparison of ten different capillary inner surfaces and three criteria of peak identification |url=http://link.springer.com/10.1007/s00216-017-0382-y |ajakiri=Analytical and Bioanalytical Chemistry |keel=en |aastakäik=409 |üksiknumber=18 |lehekülg=4383–4393 |doi=10.1007/s00216-017-0382-y |issn=1618-2642 |pmc=5486911 |pmid=28484810}}</ref>. #* '''Katioonsed katted ja pindaktiivsed ained:''' Positiivselt laetud polümeerid (nt PDADMAC, Polybrene või PAMAPTAC) kleepuvad negatiivsele seinale, muutes pinnalaengu positiivseks. Selle tulemusena pööravad need elektroosmootse voolu suuna vastupidiseks – anoodi poole<ref name=":1" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":8" />. #* '''Reguleeritava laengutihedusega kopolümeerid:''' Sünteesides kovalentselt seotud kopolümeere (nt PAMAPTAC või PAMAMPS), kus laetud ja neutraalsete monomeeride suhe on täpselt paigas, on võimalik elektroosmootse voolu tugevust sujuvalt häälestada sõltumatult lahuse pH-st ja pikaajaliselt stabiilselt<ref name=":1" /><ref name=":5" />. # '''Indutseeritud elektroosmoos ja välised elektriväljad:''' Elektroosmootset voolu saab mõjutada ka füüsikaliselt, rakendades kapillaari seinale välist radiaalset elektrivälja. See tekitab laengute ümberjaotuse ehk nn indutseeritud elektroosmootse voolu, mida saab kasutada voolu aktiivseks juhtimiseks ja pööramiseks isegi madala pH-ga keskkonnas<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=De Silva |eesnimi=Miyuru |perekonnanimi2=Opallage |eesnimi2=Prabhavie M. |perekonnanimi3=Dunn |eesnimi3=Robert C. |kuupäev=2024 |pealkiri=Investigation of induced electroosmotic flow in small-scale capillary electrophoresis devices: Strategies for control and reversal |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202400107 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=19-20 |lehekülg=1764–1774 |doi=10.1002/elps.202400107 |issn=1522-2683 |pmc=11502244 |pmid=39054801}}</ref>. == '''Elektroosmootse voolu mõõtmine ja määratlemine''' == Elektroosmootse voolu kiiruse ja liikuvuse täpne mõõtmine on lahutusmeetodites oluline eeltingimus analüüside korratavuse ja täpsuse tagamiseks. Traditsiooniliselt kasutatakse voolukiiruse määramiseks neutraalseid markereid (nt dimetüülsulfoksiid või antratseen) või lahusti piiki (''solvent peak''). Samas võivad need meetodid tekitada mõõtmisvigu ja süsteemipiike, eriti orgaaniliste lahustite, kontaktivaba juhtivusdetektori või kaetud kapillaaride kasutamisel. Selliste olukordade jaoks on välja töötatud kahe iooni meetod (''dual-ion technique''), mis põhineb kahe vastandlaenguga võrdlusiooni (nt tetrafenüülfosfooniumi ja tetrafenüülboraadi) kasutamisel ja rõhu rakendamisel. See võimaldab elektroosmoosi liikuvust täpselt ja kiiresti määrata ka siis, kui vool on ülimalt aeglane.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Muzikar |eesnimi=Jan |perekonnanimi2=van de Goor |eesnimi2=Tom |perekonnanimi3=Gaš |eesnimi3=Bohuslav |perekonnanimi4=Kenndler |eesnimi4=Ernst |kuupäev=2002-06 |pealkiri=Determination of electroosmotic flow mobility with a pressure-mediated dual-ion technique for capillary electrophoresis with conductivity detection using organic solvents |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021967302002418 |ajakiri=Journal of Chromatography A |keel=en |aastakäik=960 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=199–208 |doi=10.1016/S0021-9673(02)00241-8}}</ref> == '''Rakendused analüütilises keemias ja mikrofluidikas''' == Elektroosmoosil on võtmeroll tänapäeva eraldustehnoloogiates ja mikrosüsteemides: * '''Samaaegne ioonide analüüs:''' Kapillaarelektroforeesis (CE) kandub tugeva katoodse elektroosmootse voolu korral kogu proovisegu katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne vool on sageli kiirem kui anioonide elektroforeetiline liikumine vastassuunas, võimaldab see ühesainsas analüüsijooksus samaaegselt detekteerida nii positiivselt laetud katioone, negatiivselt laetud anioone kui ka elektriliselt neutraalseid komponente<ref name=":2" /><ref name=":3" />. * '''Lahutamise optimeerimine vastuvoolurežiimis (counter-EOF):''' Kui elektroosmootne vool suunatakse analüütide elektroforeetilisele liikumisele vastassuunas, pikeneb ainete viibimisaeg kapillaaris<ref name=":1" />. See parandab märkimisväärselt sarnase liikuvusega ühendite, näiteks ravimite lisandite, stereoisomeeride ja enantiomeeride ehk peegelisomeeride lahutusvõimet<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />. * '''Biomolekulide adsorptsiooni tõkestamine:''' Positiivselt laetud katted tekitavad elektrostaatilise tõukejõu proovis olevate positiivselt laetud valkude või proteoformide ja kapillaari seina vahel<ref name=":1" /><ref name=":7" />. See hoiab ära valkude kleepumise seinale, mis tagab analüüsi kõrge korratavuse ning on eriti oluline tervikvalkude analüüsil (top-down proteoomika), kus kapillaarne tsoonelektroforees on ühendatud ülitundliku detekteerimismeetodi ehk massispektromeetriaga (CZE-MS)<ref name=":1" /><ref name=":7" />. * '''Mikrofluidilised pumbad ja labor kiibil (Lab-on-a-Chip):''' Mikrokiipides ja mikrokoguanalüüsi süsteemides (µ-TAS) toimib elektroosmoos efektiivse vedelikupumbana<ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne rõhk ei sõltu kapillaari raadiusest samamoodi nagu mehaaniline rõhk, võimaldab see liigutada üliväikesi vedelikukoguseid mikrokanalites ilma igasuguste liikuvate mehaaniliste osadeta<ref name=":3" />. == '''Viited'''== ajc71yphnvpzjwur8jpcl8wx6t3wtn6 7257627 7257597 2026-10-23T10:42:04Z Rakkhann 239301 7257627 wikitext text/x-wiki == '''Tekkemehhanism ja elektriline kaksikkiht''' == [[Sulatatud kvartskapillaaride]] (fused silica) ja klaasist mikrokanalite siseseinad sisaldavad keemilisi funktsionaalrühmi – eelkõige [[silanoolrühmi]] (SiOH). Elektrolüüdi ehk [[puhverlahusega]] kokku puutudes reageerivad need rühmad vastavalt keskkonna happelisusele (pH-le). Kui puhverlahuse [[pH]] on kõrgem kui umbes 3, toimub silanoolrühmade deprotoneerumine, mille tagajärjel loovutavad need [[prootoni]] ja kapillaari sisesein omandab negatiivse elektrilaengu (SiO<sup>-</sup>)<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Konášová |eesnimi=Renáta |perekonnanimi2=Butnariu |eesnimi2=Maria |perekonnanimi3=Šolínová |eesnimi3=Veronika |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2021-09-15 |pealkiri=Covalent cationic copolymer coatings allowing tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003267021006152 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |aastakäik=1178 |lehekülg=338789 |doi=10.1016/j.aca.2021.338789 |issn=0003-2670}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Mansi |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Nrupesh |perekonnanimi3=Tripathi |eesnimi3=Nagja |perekonnanimi4=Vyas |eesnimi4=Vivek K. |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Capillary electrophoresis methods for impurity profiling of drugs: A review of the past decade |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095177921000691 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical Analysis |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–28 |doi=10.1016/j.jpha.2021.06.009 |issn=2095-1779 |pmc=9073252 |pmid=35573874}}</ref>. See tahke pinna püsiv laeng tõmbab lahusest elektrostaatiliselt ligi vastaslaenguga ioone ehk katioone, tekitades tahkise ja vedeliku piirpinnale nn elektrilise kaksikkihi<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghosal |eesnimi=Sandip |kuupäev=2004-01 |pealkiri=Fluid mechanics of electroosmotic flow and its effect on band broadening in capillary electrophoresis |url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/elps.200305745 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=214–228 |doi=10.1002/elps.200305745 |issn=0173-0835}}</ref>. Oluline on eristada elektroforeesi ja elektroosmoosi: [[elektroforees]] on laetud osakeste ehk analüütide liikumine vedeliku suhtes elektrivälja mõjul, samas kui [[Elektroosmoos]] on kogu kapillaaris oleva vedeliku liikumine tahke pinna suhtes<ref name=":3" />. [[Elektriline kaksikkiht]] koosneb kahest põhiosast: # '''[[Sterni kiht]]''' – seina külge kleepunud liikumatu sisekiht, kus ioonid on elektrostaatiliselt tugevalt pinna külge kinnitunud<ref name=":3" />. # '''[[Debye kiht]]''' – mobiilne väliskiht, kus katioonide kontsentratsioon ületab lahuse üldise taseme, kuid ioonid ei ole seinale kinnitunud ning säilitavad oma liikumisvabaduse<ref name=":3" />. Kui kapillaarile rakendatakse pinge, hakkavad mobiilses kihis asuvad positiivsed ioonid (katioonid) liikuma negatiivse ehk katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Vedeliku sisehõõrde ehk viskoossuse tõttu tõmbavad liikuvad katioonid endaga kaasa kogu kapillaaris oleva lahuse<ref name=":3" />. Selle tulemusena tekib vedeliku ühtlane ja suunatud liikumine, mida nimetatakse elektroosmootseks vooluks (inglise keeles electroosmotic flow, EOF)<ref name=":3" />. == '''Vooluprofiil ja Helmholtzi-Smoluchowski võrrand''' == Erinevalt tavapärasest mehaanilisest või rõhupõhisest voolust (Poiseuille'i vool), mille kiirusprofiil on hõõrdejõudude tõttu paraboolne (keskel kiireim, seina ääres null), on elektroosmootne vool lame üle kapillaari ristlõike<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Poboży |eesnimi=Ewa |perekonnanimi2=Trojanowicz |eesnimi2=Marek |kuupäev=2021-11-18 |pealkiri=Application of Capillary Electrophoresis for Determination of Inorganic Analytes in Waters |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/26/22/6972 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=26 |üksiknumber=22 |lehekülg=6972 |doi=10.3390/molecules26226972 |issn=1420-3049 |pmc=8625978 |pmid=34834063}}</ref>. Kuna elektrilise kaksikkihi paksus ehk Debye pikkus (tavaliselt 1–10 nm) on võrreldes kapillaari sisediameetriga (25–100 µm) ülimalt väike, on elektrijõud koondunud väga kitsasse piirkihti seina lähedal<ref name=":3" />. Väljaspool seda õhukest piirkihti nihkepingeid vedelikus ei teki ning voolukiirus on kogu kapillaari ristlõike ulatuses ühtlane<ref name=":3" />. Vooluprofiil, mis on üle kapillaari ristlõike lame, on analüütilises keemias tohutu eelis<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Paraboolse voolu puhul liiguvad kapillaari keskel asuvad molekulid kiiremini kui seina lähedal asuvad molekulid, mis tekitab tsooni laialivalgumist (nn [[Taylor-Aris dispersiooni]])<ref name=":3" />. Elektroosmootse lamevoolu korral liiguvad kõik vedeliku osakesed ühesuguse kiirusega, mis hoiab proovitsoonid kitsana ning tagab lahutatavate ainete teravad piigid ja kõrge lahutusefektiivsuse<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Elektroosmootse voolu kiirust ja liikuvust u<sub>e</sub> kirjeldab [[Helmholtzi-Smoluchowski võrrand]]<ref name=":3" />: <math>u_e=\frac{\epsilon\zeta\Epsilon}{4\pi\mu}</math> Kus <math>\epsilon</math> on lahuse [[dielektriline läbitavus]], <math>\zeta</math> on pinna [[tseetapotentsiaal]] (elektrilise kaksikkihi libisemistasandi ehk slip-tasandi potentsiaal), <math>\Epsilon</math> on rakendatud elektrivälja tugevus ning <math>\mu</math> on lahuse [[dünaamiline viskoossus]]<ref name=":3" />. == '''Elektroosmootse voolu juhtimine ja pinnakatted''' == Elektroosmootse voolu kiirust ja suunda saab täpselt reguleerida kas puhverlahuse keemilise koostise muutmisega või kapillaari siseseina keemilise ja füüsikalise modifitseerimisega<ref name=":1" />: # '''Puhverlahuse pH ja laetud osakeste hulga reguleerimine:''' Puhverlahuse pH tõstmine kasvatab silanoolrühmade ioniseeritust, mis suurendab pinna laengutihedust ning tseetapotentsiaali ja kiirendab elektroosmootset voolu<ref name=":1" /><ref name=":2" />. Laetud osakeste hulga suurendamine lahuses surub aga elektrilise kaksikkihi paksust kokku, mis vähendab tseetapotentsiaali ja aeglustab voolu<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Šolínová |eesnimi=Veronika |perekonnanimi2=Tůma |eesnimi2=Petr |perekonnanimi3=Butnariu |eesnimi3=Maria |perekonnanimi4=Kašička |eesnimi4=Václav |perekonnanimi5=Koval |eesnimi5=Dušan |kuupäev=2022 |pealkiri=Covalent anionic copolymer coatings with tunable electroosmotic flow for optimization of capillary electrophoretic separations |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202200130 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=20 |lehekülg=1953–1962 |doi=10.1002/elps.202200130 |issn=1522-2683}}</ref>. # '''Kapillaaride keemiline modifitseerimine ja pinnakatted:''' #* '''Dünaamilised katted:''' Puhverlahusesse lisatakse [[pindaktiivseid aineid]] või lahustuvaid [[polümeere]], mis adsorbeeruvad pöörduvalt seinale. See on lihtne meetod voolu ajutiseks muutmiseks või mahasurumiseks<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Szabó |eesnimi=Zoltán-István |perekonnanimi2=Benkő |eesnimi2=Beáta-Mária |perekonnanimi3=Bartalis-Fábián |eesnimi3=Ágnes |perekonnanimi4=Iványi |eesnimi4=Róbert |perekonnanimi5=Varga |eesnimi5=Erzsébet |perekonnanimi6=Szőcs |eesnimi6=Levente |perekonnanimi7=Tóth |eesnimi7=Gergő |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Chiral Separation of Apremilast by Capillary Electrophoresis Using Succinyl-β-Cyclodextrin—Reversal of Enantiomer Elution Order by Cationic Capillary Coating |url=https://www.mdpi.com/1420-3049/28/8/3310 |ajakiri=Molecules |keel=en |aastakäik=28 |üksiknumber=8 |lehekülg=3310 |doi=10.3390/molecules28083310 |issn=1420-3049 |pmc=10143784 |pmid=37110544}}</ref>. #* '''Neutraalsed katted:''' Polümeerid nagu [[lineaarne polüakrüülamiid]] (LPA) või [[polüvinüülalkohol]] (PVA) moodustavad seinale hüdrofiilse kihi, blokeerides laetud rühmad ja surudes elektroosmootse voolu peaaegu nullini<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Qianjie |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Guangyao |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=Fei |perekonnanimi4=Wang |eesnimi4=Qianyi |perekonnanimi5=Lundquist |eesnimi5=Peter K. |perekonnanimi6=Sun |eesnimi6=Liangliang |kuupäev=2024-11 |pealkiri=A simple and efficient approach for preparing cationic coating with tunable electroosmotic flow for capillary zone electrophoresis-mass spectrometry-based top-down proteomics |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0003267024009632 |ajakiri=Analytica Chimica Acta |keel=en |aastakäik=1328 |lehekülg=343162 |doi=10.1016/j.aca.2024.343162 |pmc=11404064 |pmid=39266194}}</ref><ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nowak |eesnimi=Paweł Mateusz |perekonnanimi2=Woźniakiewicz |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=Gładysz |eesnimi3=Marta |perekonnanimi4=Janus |eesnimi4=Magdalena |perekonnanimi5=Kościelniak |eesnimi5=Paweł |kuupäev=2017-07 |pealkiri=Improving repeatability of capillary electrophoresis—a critical comparison of ten different capillary inner surfaces and three criteria of peak identification |url=http://link.springer.com/10.1007/s00216-017-0382-y |ajakiri=Analytical and Bioanalytical Chemistry |keel=en |aastakäik=409 |üksiknumber=18 |lehekülg=4383–4393 |doi=10.1007/s00216-017-0382-y |issn=1618-2642 |pmc=5486911 |pmid=28484810}}</ref>. #* '''Katioonsed katted ja pindaktiivsed ained:''' [[Positiivselt laetud polümeerid]] (nt [[PDADMAC]], [[Polübreen]] või [[PAMAPTAC]]) kleepuvad negatiivsele seinale, muutes pinnalaengu positiivseks. Selle tulemusena pööravad need elektroosmootse voolu suuna vastupidiseks – anoodi poole<ref name=":1" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":8" />. #* '''Reguleeritava laengutihedusega kopolümeerid:''' Sünteesides kovalentselt seotud kopolümeere (nt PAMAPTAC või PAMAMPS), kus laetud ja neutraalsete monomeeride suhe on täpselt paigas, on võimalik elektroosmootse voolu tugevust sujuvalt häälestada sõltumatult lahuse pH-st ja pikaajaliselt stabiilselt<ref name=":1" /><ref name=":5" />. # '''Indutseeritud elektroosmoos ja välised elektriväljad:''' Elektroosmootset voolu saab mõjutada ka füüsikaliselt, rakendades kapillaari seinale välist radiaalset elektrivälja. See tekitab laengute ümberjaotuse ehk nn indutseeritud elektroosmootse voolu, mida saab kasutada voolu aktiivseks juhtimiseks ja pööramiseks isegi madala pH-ga keskkonnas<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=De Silva |eesnimi=Miyuru |perekonnanimi2=Opallage |eesnimi2=Prabhavie M. |perekonnanimi3=Dunn |eesnimi3=Robert C. |kuupäev=2024 |pealkiri=Investigation of induced electroosmotic flow in small-scale capillary electrophoresis devices: Strategies for control and reversal |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/elps.202400107 |ajakiri=ELECTROPHORESIS |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=19-20 |lehekülg=1764–1774 |doi=10.1002/elps.202400107 |issn=1522-2683 |pmc=11502244 |pmid=39054801}}</ref>. == '''Elektroosmootse voolu mõõtmine ja määratlemine''' == Elektroosmootse voolu kiiruse ja liikuvuse täpne mõõtmine on lahutusmeetodites oluline eeltingimus analüüside korratavuse ja täpsuse tagamiseks. Traditsiooniliselt kasutatakse voolukiiruse määramiseks neutraalseid markereid (nt [[dimetüülsulfoksiid]] või [[antratseen]]) või lahusti piiki (''solvent peak''). Samas võivad need meetodid tekitada mõõtmisvigu ja süsteemipiike, eriti orgaaniliste lahustite, kontaktivaba juhtivusdetektori või kaetud kapillaaride kasutamisel. Selliste olukordade jaoks on välja töötatud kahe iooni meetod (''dual-ion technique''), mis põhineb kahe vastandlaenguga võrdlusiooni (nt tetrafenüülfosfooniumi ja tetrafenüülboraadi) kasutamisel ja rõhu rakendamisel. See võimaldab elektroosmoosi liikuvust täpselt ja kiiresti määrata ka siis, kui vool on ülimalt aeglane.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Muzikar |eesnimi=Jan |perekonnanimi2=van de Goor |eesnimi2=Tom |perekonnanimi3=Gaš |eesnimi3=Bohuslav |perekonnanimi4=Kenndler |eesnimi4=Ernst |kuupäev=2002-06 |pealkiri=Determination of electroosmotic flow mobility with a pressure-mediated dual-ion technique for capillary electrophoresis with conductivity detection using organic solvents |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0021967302002418 |ajakiri=Journal of Chromatography A |keel=en |aastakäik=960 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=199–208 |doi=10.1016/S0021-9673(02)00241-8}}</ref> == '''Rakendused analüütilises keemias ja mikrofluidikas''' == Elektroosmoosil on võtmeroll tänapäeva eraldustehnoloogiates ja mikrosüsteemides: * '''Samaaegne ioonide analüüs:''' [[Kapillaarelektroforeesis]] (CE) kandub tugeva katoodse elektroosmootse voolu korral kogu proovisegu katoodi poole<ref name=":2" /><ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne vool on sageli kiirem kui anioonide elektroforeetiline liikumine vastassuunas, võimaldab see ühesainsas analüüsijooksus samaaegselt detekteerida nii positiivselt laetud katioone, negatiivselt laetud anioone kui ka elektriliselt neutraalseid komponente<ref name=":2" /><ref name=":3" />. * '''Lahutamise optimeerimine vastuvoolurežiimis (counter-EOF):''' Kui elektroosmootne vool suunatakse analüütide elektroforeetilisele liikumisele vastassuunas, pikeneb ainete viibimisaeg kapillaaris<ref name=":1" />. See parandab märkimisväärselt sarnase liikuvusega ühendite, näiteks ravimite lisandite, [[stereoisomeeride]] ja [[enantiomeeride]] ehk peegelisomeeride lahutusvõimet<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />. * '''Biomolekulide adsorptsiooni tõkestamine:''' Positiivselt laetud katted tekitavad elektrostaatilise tõukejõu proovis olevate positiivselt laetud valkude või proteoformide ja kapillaari seina vahel<ref name=":1" /><ref name=":7" />. See hoiab ära valkude kleepumise seinale, mis tagab analüüsi kõrge korratavuse ning on eriti oluline tervikvalkude analüüsil (top-down [[proteoomika]]), kus [[kapillaarne tsoonelektroforees]] on ühendatud ülitundliku detekteerimismeetodi ehk [[massispektromeetriaga]](CZE-MS)<ref name=":1" /><ref name=":7" />. * '''[[Mikrofluidilised pumbad]] ja [[labor kiibil]] (Lab-on-a-Chip):''' [[Mikrokiipides]] ja mikrokoguanalüüsi süsteemides (µ-TAS) toimib elektroosmoos efektiivse vedelikupumbana<ref name=":3" />. Kuna elektroosmootne rõhk ei sõltu kapillaari raadiusest samamoodi nagu mehaaniline rõhk, võimaldab see liigutada üliväikesi vedelikukoguseid mikrokanalites ilma igasuguste liikuvate mehaaniliste osadeta<ref name=":3" />. == '''Viited'''== 3mkf0rnttd1m8jh78e1xq88erwnz476 Mustand:Vismutoksüjodiid (BiOI) 102 722712 7257569 7255642 2026-10-23T09:05:40Z ~2026-56660-74 240350 7257569 wikitext text/x-wiki Vismutoksüjodiid (BiOI) on anorgaaniline ühend, mis koosneb [[Vismut|vismuti]], [[Hapnik|hapniku]] ja [[Jood|joodi]] aatomitest.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |display-authors=etal |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> Sellel on tetragonaalne kihiline kristallstruktuur, mille tõttu sarnanevad selle ehituslikud omadused osaliselt [[Grafeen|grafeeni]] omadega. Sõltuvalt valmistamismeetodist võib BiOI moodustada nanolehti, mille paksus on ligikaudu 3,8–8,7 nm. Oma kihilise kristallstruktuuri ja pooljuhtomaduste tõttu pakub BiOI huvi funktsionaalsete anorgaaniliste materjalide uurimisel. == Füüsikalised omadused == BiOI on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on BiOI. See koosneb vismuti, hapniku ja joodi aatomitest ning kuulub vismutoksühalogeniidide hulka. BiOI kristallstruktuur on [[Nelinurk|tetragonaalne]] ja kihiline. Kristallvõres moodustavad vismuti- ja hapnikuaatomid positiivselt laetud kihid [Bi₂O₂]²⁺, mis paiknevad kahe jodiidioonide kihi vahel. Kristallstruktuuri kihid on omavahel seotud nõrkade [[Van der Waalsi jõud|Van der Waalsi]] vastastikmõjudega. BiOI tihedus on ligikaudu 7,97 g/cm³. Aine esineb sageli peene pulbrina ning on vees ja etanoolis praktiliselt lahustumatu. Veega segamisel moodustub suspensioon, milles tahked osakesed jaotuvad vedelikus. Suspensiooni stabiilsus sõltub osakeste suurusest, kujust, pinnalaengust ja vesikeskkonna omadustest. Osakesed võivad aja jooksul agregeeruda ja raskusjõu mõjul anuma põhja settida. BiOI on kaudse keelutsooniga pooljuht. Selle [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooni]] laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, kuid mõõdetud väärtused võivad sõltuda materjali struktuurist, koostisest ja mõõtmismeetodist. Suhteliselt kitsas keelutsoon võimaldab materjalil neelata nähtavat valgust. BiOI füüsikalised omadused võivad sõltuda ka kristallograafilisest suunast, sest selle kihiline struktuur põhjustab [[Anisotroopia|anisotroopiat]]. == Keemilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on vees ja etanoolis praktiliselt lahustumatu. Kuumas vees on see suhteliselt püsiv, kuid vismut(III)jodiidi (BiI₃) osalisel hüdrolüüsil võib BiOI sadestuda oranži kuni punaka tahke ainena. Reaktsiooni lihtsustatud võrrand on: <math>\mathrm{BiI_3 + H_2O \rightarrow BiOI + 2HI}</math> BiOI lahustub tugevates anorgaanilistes hapetes ning võib aluselises vesikeskkonnas laguneda. Täpne reaktsioon ja tekkivad ühendid sõltuvad kasutatud happe või aluse koostisest, kontsentratsioonist ja reaktsioonitingimustest. Kuumutamisel on BiOI suhteliselt püsiv kuni ligikaudu 300 °C-ni. Kõrgemal temperatuuril võib see hakata lagunema või muunduda teisteks vismutoksüjodiidideks, sealhulgas ühendiks Bi₄O₅I₂. Muundumisega kaasneb joodi sisalduse vähenemine materjalis. <ref>https://pubs.rsc.org/en/content/articlehtml/2015/ra/c5ra18236k</ref> == Süntees == Vismutoksüjodiidi (BiOI) sünteesimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mille abil saab mõjutada saadava materjali kristallilisust, osakeste suurust ja kuju. Levinud meetodid on keemiline sadestamine, hüdrotermiline ja solvotermiline süntees, mikrolainesüntees ning termiline oksüdeerimine. '''Keemiline sadestamine.''' Üks levinud BiOI valmistamise meetod on lähteainete lahuste segamisel põhinev keemiline sadestamine. Selleks kasutatakse näiteks vismut(III)nitraati ja kaaliumjodiidi või naatriumjodiidi. Vismut(III)nitraadi lahusele lisatakse jodiidi sisaldav lahus ning reaktsiooni tulemusena tekib BiOI sade. Saadud sadet saab filtreerida, pesta ja kuivatada. Meetod võimaldab valmistada BiOI-d suhteliselt lihtsates tingimustes, sealhulgas toatemperatuuril. Sadestamise käigus võib kasutada ka polüvinüülpürrolidooni (PVP) või muid struktuuri kujunemist mõjutavaid aineid, mis võivad muuta osakeste suurust ja morfoloogiat. <ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4186669/</ref> '''Hüdrotermiline ja solvotermiline süntees.''' Hüdrotermilise sünteesi korral toimub reaktsioon vesikeskkonnas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, tavaliselt suletud reaktsioonianumas ehk autoklaavis. Solvotermilise sünteesi puhul kasutatakse lahustina vett või mõnda muud lahustit, näiteks etüleenglükooli. Temperatuuri, reaktsiooniaja ja lähteainete koostise muutmise abil saab mõjutada BiOI kristallide kuju ja struktuuri. Nende meetoditega on võimalik saada erineva morfoloogiaga materjale, sealhulgas nanolehti ja nanolehtedest moodustunud kolmemõõtmelisi mikrostruktuure. <ref>https://www.mdpi.com/2073-4344/15/9/868</ref> '''Mikrolainesüntees.''' BiOI-d saab valmistada ka mikrolaine abil toimuva solvotermilise sünteesi teel. Mikrolainekiirgus võimaldab reaktsioonisegu kiiresti kuumutada ja võib seetõttu lühendada sünteesiks vajalikku aega võrreldes tavapärase solvotermilise meetodiga. Näiteks on kirjeldatud BiOI mikrokerade valmistamist etüleenglükoolis temperatuuril 126 °C nelja minuti jooksul. Saadud materjali omadused sõltuvad kasutatud lähteainetest ja reaktsioonitingimustest. <ref>https://www.mdpi.com/2073-4344/15/9/868</ref> '''Termiline oksüdeerimine.''' BiOI-d saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) termilisel oksüdeerimisel õhus või hapnikku sisaldavas keskkonnas. Kuumutamisel reageerib BiI₃ hapnikuga ning moodustub vismutoksüjodiid. Meetodit saab kasutada ka BiOI õhukeste kilede valmistamiseks, kui lähteaine kantakse alusele ja seejärel kuumutatakse. Reaktsiooni tulemus ja saadava materjali koostis sõltuvad temperatuurist ning muudest sünteesitingimustest. Kõrgematel temperatuuridel võivad tekkida ka teised vismutoksüjodiidi faasid. <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0925838821011245</ref> Sünteesimeetodi valik sõltub soovitud materjali omadustest. Keemiline sadestamine sobib osakeste valmistamiseks lahusest, hüdrotermilised ja solvotermilised meetodid võimaldavad mõjutada kristallide morfoloogiat ning termiline oksüdeerimine sobib muu hulgas õhukeste kilede valmistamiseks. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on pooljuhtmaterjal, mida uuritakse selle fotokatalüütiliste omaduste tõttu. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Võrreldes laia keelutsooniga pooljuhtidega, näiteks [[titaandioksiid|titaandioksiidiga]](TiO₂), saab BiOI-d kasutada fotokatalüütilistes protsessides, mis toimuvad nähtava valguse toimel. <ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9037621/</ref> Valguse neeldumisel ergastuvad BiOI elektronid valentstsoonist juhtivustsooni ning materjalis tekivad elektronid ja augud. Need laengukandjad võivad osaleda pinnal toimuvates oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Tekkinud ühendid võivad reageerida orgaaniliste saasteainetega ja aidata kaasa nende lagunemisele. BiOI kihiline kristallstruktuur mõjutab laengukandjate liikumist, kuid elektronide ja aukude rekombinatsioon võib piirata fotokatalüütilist tõhusust. <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1226086X19304915</ref> == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) uuritakse mitmesuguste seadmete ja keskkonnapuhastuseks mõeldud materjalide valmistamiseks. Keskkonnakaitses pakub see huvi eelkõige vee puhastamisel, sest BiOI-põhised materjalid võivad aidata eemaldada veest orgaanilisi saasteaineid ja lagundada kahjulikke ühendeid. Samuti uuritakse nende kasutamist toksiliste ainete eemaldamiseks saastunud keskkonnast. Lisaks uuritakse BiOI kasutamist päikesepatareides, fotodetektorites ja valgusandurites. Samuti on seda proovitud kasutada infrapunakiirgust peegeldavates pigmentides ja katetes. Paljud neist rakendustest on alles uurimisjärgus ning nende praktiliseks kasutamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. == BiOI komposiitmaterjalid == BiOI kombineeritakse teiste materjalidega, et parandada selle omadusi ja laiendada kasutusvõimalusi. Komposiitide moodustamine võib aidata valguse paremini ära kasutada, parandada elektrilaengute liikumist ning suurendada materjali aktiivsust. BiOI komposiite saab valmistada mitmesuguste materjalide lisamise teel. Näiteks võib BiOI-d kombineerida teiste vismutoksühalogeniididega, nagu BiOCl ja BiOBr, või süsinikupõhiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga (GO). Samuti uuritakse BiOI ühendamist teiste pooljuhtidega, näiteks titaandioksiidi (TiO₂) ja tsinkoksiidiga (ZnO), ning hõbeda nanoosakeste lisamist. Erinevad komponendid mõjutavad komposiidi omadusi erinevalt. Näiteks võib grafeenoksiid parandada elektrilaengute liikumist materjalis, samal ajal kui teiste pooljuhtidega ühendamine võib soodustada elektronide ja aukude eraldumist. Poorsete materjalidega kombineerimine võib aga hõlbustada saasteainete sidumist või materjali kasutamist veepuhastussüsteemides. Sobiva komposiidi valik sõltub selle kavandatud kasutusalast. == Piirangud == Vaatamata oma soodsatele omadustele on vismutoksüjodiidil (BiOI) ka mitmeid piiranguid. Veepuhastuses kasutamisel võib probleemiks olla BiOI-osakeste eraldamine veest pärast puhastusprotsessi. Samuti tuleb hinnata materjali korduvkasutatavust ning seda, kas kasutamise käigus võib keskkonda sattuda vismutit või joodi sisaldavaid ühendeid. BiOI laialdasemat kasutamist võivad piirata ka tootmise hind ja vajadus leida sobivad sünteesitingimused. Seetõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et parandada materjali stabiilsust, tõhusust ja praktilise kasutamise võimalusi. == Viited == <references /> 84ij12qs77onkiu81w8872u0b44pjz2 7257571 7257569 2026-10-23T09:11:28Z ~2026-56660-74 240350 7257571 wikitext text/x-wiki Vismutoksüjodiid (BiOI) on anorgaaniline ühend, mis koosneb [[Vismut|vismuti]], [[Hapnik|hapniku]] ja [[Jood|joodi]] aatomitest.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |display-authors=etal |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> Sellel on tetragonaalne kihiline kristallstruktuur, mille tõttu sarnanevad selle ehituslikud omadused osaliselt [[Grafeen|grafeeni]] omadega. Sõltuvalt valmistamismeetodist võib BiOI moodustada nanolehti, mille paksus on ligikaudu 3,8–8,7 nm.<ref>{{cite journal |title=Ultrathin bismuth nanosheets from in situ topotactic transformation for selective electrocatalytic CO2 reduction to formate |journal=Nature Communications |volume=9 |pages=1409 |year=2018 |doi=10.1038/s41467-018-03712-z}}</ref>. BiOI kihiline kristallstruktuur ja pooljuhtomadused muudavad selle huvipakkuvaks funktsionaalsete anorgaaniliste materjalide uurimisel. == Füüsikalised omadused == BiOI on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on BiOI. See koosneb vismuti, hapniku ja joodi aatomitest ning kuulub vismutoksühalogeniidide hulka. BiOI kristallstruktuur on [[Nelinurk|tetragonaalne]] ja kihiline. Kristallvõres moodustavad vismuti- ja hapnikuaatomid positiivselt laetud kihid [Bi₂O₂]²⁺, mis paiknevad kahe jodiidioonide kihi vahel. Kristallstruktuuri kihid on omavahel seotud nõrkade [[Van der Waalsi jõud|Van der Waalsi]] vastastikmõjudega. BiOI tihedus on ligikaudu 7,97 g/cm³. Aine esineb sageli peene pulbrina ning on vees ja etanoolis praktiliselt lahustumatu. Veega segamisel moodustub suspensioon, milles tahked [[Nanoosake|nanoosakesed]] jaotuvad vedelikus. Suspensiooni stabiilsus sõltub nanoosakeste suurusest, kujust, pinnalaengust ja vesikeskkonna omadustest. Nanoosakesed võivad aja jooksul agregeeruda ja raskusjõu mõjul anuma põhja settida. BiOI on kaudse [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooniga]] pooljuht. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, kuid mõõdetud väärtused võivad sõltuda materjali struktuurist, koostisest ja mõõtmismeetodist. Suhteliselt kitsas keelutsoon võimaldab materjalil neelata nähtavat valgust. BiOI füüsikalised omadused võivad sõltuda ka kristallograafilisest suunast, sest selle kihiline struktuur põhjustab [[Anisotroopia|anisotroopiat]]. == Keemilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on vees ja etanoolis praktiliselt lahustumatu. Kuumas vees on see suhteliselt püsiv, kuid vismut(III)jodiidi (BiI₃) osalisel [[Hüdrolüüs|hüdrolüüsil]] võib BiOI sadestuda oranži kuni punaka tahke ainena. Reaktsiooni lihtsustatud võrrand on: <math>\mathrm{BiI_3 + H_2O \rightarrow BiOI + 2HI}</math> BiOI lahustub tugevates anorgaanilistes hapetes ning võib aluselises vesikeskkonnas laguneda. Täpne reaktsioon ja tekkivad ühendid sõltuvad kasutatud happe või aluse koostisest, kontsentratsioonist ja reaktsioonitingimustest. Kuumutamisel on BiOI suhteliselt püsiv kuni ligikaudu 300 °C-ni. Kõrgemal temperatuuril võib see hakata lagunema või muunduda teisteks vismutoksüjodiidideks, sealhulgas ühendiks Bi₄O₅I₂. Muundumisega kaasneb joodi sisalduse vähenemine materjalis. <ref>https://pubs.rsc.org/en/content/articlehtml/2015/ra/c5ra18236k</ref> == Süntees == Vismutoksüjodiidi (BiOI) sünteesimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mille abil saab mõjutada saadava materjali kristallilisust, osakeste suurust ja kuju. Levinud meetodid on keemiline sadestamine, hüdrotermiline ja solvotermiline süntees, mikrolainesüntees ning termiline oksüdeerimine. '''Keemiline sadestamine.''' Üks levinud BiOI valmistamise meetod on lähteainete lahuste segamisel põhinev keemiline sadestamine. Selleks kasutatakse näiteks vismut(III)nitraati ja kaaliumjodiidi või naatriumjodiidi. Vismut(III)nitraadi lahusele lisatakse jodiidi sisaldav lahus ning reaktsiooni tulemusena tekib BiOI sade. Saadud sadet saab filtreerida, pesta ja kuivatada. Meetod võimaldab valmistada BiOI-d suhteliselt lihtsates tingimustes, sealhulgas toatemperatuuril. Sadestamise käigus võib kasutada ka polüvinüülpürrolidooni (PVP) või muid struktuuri kujunemist mõjutavaid aineid, mis võivad muuta osakeste suurust ja morfoloogiat. <ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4186669/</ref> '''Hüdrotermiline ja solvotermiline süntees.''' Hüdrotermilise sünteesi korral toimub reaktsioon vesikeskkonnas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, tavaliselt suletud reaktsioonianumas ehk autoklaavis. Solvotermilise sünteesi puhul kasutatakse lahustina vett või mõnda muud lahustit, näiteks etüleenglükooli. Temperatuuri, reaktsiooniaja ja lähteainete koostise muutmise abil saab mõjutada BiOI kristallide kuju ja struktuuri. Nende meetoditega on võimalik saada erineva morfoloogiaga materjale, sealhulgas nanolehti ja nanolehtedest moodustunud kolmemõõtmelisi mikrostruktuure. <ref>https://www.mdpi.com/2073-4344/15/9/868</ref> '''Mikrolainesüntees.''' BiOI-d saab valmistada ka mikrolaine abil toimuva solvotermilise sünteesi teel. Mikrolainekiirgus võimaldab reaktsioonisegu kiiresti kuumutada ja võib seetõttu lühendada sünteesiks vajalikku aega võrreldes tavapärase solvotermilise meetodiga. Näiteks on kirjeldatud BiOI mikrokerade valmistamist etüleenglükoolis temperatuuril 126 °C nelja minuti jooksul. Saadud materjali omadused sõltuvad kasutatud lähteainetest ja reaktsioonitingimustest. <ref>https://www.mdpi.com/2073-4344/15/9/868</ref> '''Termiline oksüdeerimine.''' BiOI-d saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) termilisel oksüdeerimisel õhus või hapnikku sisaldavas keskkonnas. Kuumutamisel reageerib BiI₃ hapnikuga ning moodustub vismutoksüjodiid. Meetodit saab kasutada ka BiOI õhukeste kilede valmistamiseks, kui lähteaine kantakse alusele ja seejärel kuumutatakse. Reaktsiooni tulemus ja saadava materjali koostis sõltuvad temperatuurist ning muudest sünteesitingimustest. Kõrgematel temperatuuridel võivad tekkida ka teised vismutoksüjodiidi faasid. <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0925838821011245</ref> Sünteesimeetodi valik sõltub soovitud materjali omadustest. Keemiline sadestamine sobib osakeste valmistamiseks lahusest, hüdrotermilised ja solvotermilised meetodid võimaldavad mõjutada kristallide morfoloogiat ning termiline oksüdeerimine sobib muu hulgas õhukeste kilede valmistamiseks. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on pooljuhtmaterjal, mida uuritakse selle fotokatalüütiliste omaduste tõttu. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Võrreldes laia keelutsooniga pooljuhtidega, näiteks [[titaandioksiid|titaandioksiidiga]](TiO₂), saab BiOI-d kasutada fotokatalüütilistes protsessides, mis toimuvad nähtava valguse toimel. <ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9037621/</ref> Valguse neeldumisel ergastuvad BiOI elektronid valentstsoonist juhtivustsooni ning materjalis tekivad elektronid ja augud. Need laengukandjad võivad osaleda pinnal toimuvates oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Tekkinud ühendid võivad reageerida orgaaniliste saasteainetega ja aidata kaasa nende lagunemisele. BiOI kihiline kristallstruktuur mõjutab laengukandjate liikumist, kuid elektronide ja aukude rekombinatsioon võib piirata fotokatalüütilist tõhusust. <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1226086X19304915</ref> == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) uuritakse mitmesuguste seadmete ja keskkonnapuhastuseks mõeldud materjalide valmistamiseks. Keskkonnakaitses pakub see huvi eelkõige vee puhastamisel, sest BiOI-põhised materjalid võivad aidata eemaldada veest orgaanilisi saasteaineid ja lagundada kahjulikke ühendeid. Samuti uuritakse nende kasutamist toksiliste ainete eemaldamiseks saastunud keskkonnast. Lisaks uuritakse BiOI kasutamist päikesepatareides, fotodetektorites ja valgusandurites. Samuti on seda proovitud kasutada infrapunakiirgust peegeldavates pigmentides ja katetes. Paljud neist rakendustest on alles uurimisjärgus ning nende praktiliseks kasutamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. == BiOI komposiitmaterjalid == BiOI kombineeritakse teiste materjalidega, et parandada selle omadusi ja laiendada kasutusvõimalusi. Komposiitide moodustamine võib aidata valguse paremini ära kasutada, parandada elektrilaengute liikumist ning suurendada materjali aktiivsust. BiOI komposiite saab valmistada mitmesuguste materjalide lisamise teel. Näiteks võib BiOI-d kombineerida teiste vismutoksühalogeniididega, nagu BiOCl ja BiOBr, või süsinikupõhiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga (GO). Samuti uuritakse BiOI ühendamist teiste pooljuhtidega, näiteks titaandioksiidi (TiO₂) ja tsinkoksiidiga (ZnO), ning hõbeda nanoosakeste lisamist. Erinevad komponendid mõjutavad komposiidi omadusi erinevalt. Näiteks võib grafeenoksiid parandada elektrilaengute liikumist materjalis, samal ajal kui teiste pooljuhtidega ühendamine võib soodustada elektronide ja aukude eraldumist. Poorsete materjalidega kombineerimine võib aga hõlbustada saasteainete sidumist või materjali kasutamist veepuhastussüsteemides. Sobiva komposiidi valik sõltub selle kavandatud kasutusalast. == Piirangud == Vaatamata oma soodsatele omadustele on vismutoksüjodiidil (BiOI) ka mitmeid piiranguid. Veepuhastuses kasutamisel võib probleemiks olla BiOI-osakeste eraldamine veest pärast puhastusprotsessi. Samuti tuleb hinnata materjali korduvkasutatavust ning seda, kas kasutamise käigus võib keskkonda sattuda vismutit või joodi sisaldavaid ühendeid. BiOI laialdasemat kasutamist võivad piirata ka tootmise hind ja vajadus leida sobivad sünteesitingimused. Seetõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et parandada materjali stabiilsust, tõhusust ja praktilise kasutamise võimalusi. == Viited == <references /> 9tt0hsypwtyda2i5ctu2ywn62zp0c2e 7257572 7257571 2026-10-23T09:11:48Z ~2026-56660-74 240350 7257572 wikitext text/x-wiki Vismutoksüjodiid (BiOI) on anorgaaniline ühend, mis koosneb [[Vismut|vismuti]], [[Hapnik|hapniku]] ja [[Jood|joodi]] aatomitest.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |display-authors=etal |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> Sellel on tetragonaalne kihiline kristallstruktuur, mille tõttu sarnanevad selle ehituslikud omadused osaliselt [[Grafeen|grafeeni]] omadega. Sõltuvalt valmistamismeetodist võib BiOI moodustada nanolehti, mille paksus on ligikaudu 3,8–8,7 nm.<ref>{{cite journal |title=Ultrathin bismuth nanosheets from in situ topotactic transformation for selective electrocatalytic CO2 reduction to formate |journal=Nature Communications |volume=9 |pages=1409 |year=2018 |doi=10.1038/s41467-018-03712-z}}</ref> BiOI kihiline kristallstruktuur ja pooljuhtomadused muudavad selle huvipakkuvaks funktsionaalsete anorgaaniliste materjalide uurimisel. == Füüsikalised omadused == BiOI on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on BiOI. See koosneb vismuti, hapniku ja joodi aatomitest ning kuulub vismutoksühalogeniidide hulka. BiOI kristallstruktuur on [[Nelinurk|tetragonaalne]] ja kihiline. Kristallvõres moodustavad vismuti- ja hapnikuaatomid positiivselt laetud kihid [Bi₂O₂]²⁺, mis paiknevad kahe jodiidioonide kihi vahel. Kristallstruktuuri kihid on omavahel seotud nõrkade [[Van der Waalsi jõud|Van der Waalsi]] vastastikmõjudega. BiOI tihedus on ligikaudu 7,97 g/cm³. Aine esineb sageli peene pulbrina ning on vees ja etanoolis praktiliselt lahustumatu. Veega segamisel moodustub suspensioon, milles tahked [[Nanoosake|nanoosakesed]] jaotuvad vedelikus. Suspensiooni stabiilsus sõltub nanoosakeste suurusest, kujust, pinnalaengust ja vesikeskkonna omadustest. Nanoosakesed võivad aja jooksul agregeeruda ja raskusjõu mõjul anuma põhja settida. BiOI on kaudse [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooniga]] pooljuht. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, kuid mõõdetud väärtused võivad sõltuda materjali struktuurist, koostisest ja mõõtmismeetodist. Suhteliselt kitsas keelutsoon võimaldab materjalil neelata nähtavat valgust. BiOI füüsikalised omadused võivad sõltuda ka kristallograafilisest suunast, sest selle kihiline struktuur põhjustab [[Anisotroopia|anisotroopiat]]. == Keemilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on vees ja etanoolis praktiliselt lahustumatu. Kuumas vees on see suhteliselt püsiv, kuid vismut(III)jodiidi (BiI₃) osalisel [[Hüdrolüüs|hüdrolüüsil]] võib BiOI sadestuda oranži kuni punaka tahke ainena. Reaktsiooni lihtsustatud võrrand on: <math>\mathrm{BiI_3 + H_2O \rightarrow BiOI + 2HI}</math> BiOI lahustub tugevates anorgaanilistes hapetes ning võib aluselises vesikeskkonnas laguneda. Täpne reaktsioon ja tekkivad ühendid sõltuvad kasutatud happe või aluse koostisest, kontsentratsioonist ja reaktsioonitingimustest. Kuumutamisel on BiOI suhteliselt püsiv kuni ligikaudu 300 °C-ni. Kõrgemal temperatuuril võib see hakata lagunema või muunduda teisteks vismutoksüjodiidideks, sealhulgas ühendiks Bi₄O₅I₂. Muundumisega kaasneb joodi sisalduse vähenemine materjalis. <ref>https://pubs.rsc.org/en/content/articlehtml/2015/ra/c5ra18236k</ref> == Süntees == Vismutoksüjodiidi (BiOI) sünteesimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mille abil saab mõjutada saadava materjali kristallilisust, osakeste suurust ja kuju. Levinud meetodid on keemiline sadestamine, hüdrotermiline ja solvotermiline süntees, mikrolainesüntees ning termiline oksüdeerimine. '''Keemiline sadestamine.''' Üks levinud BiOI valmistamise meetod on lähteainete lahuste segamisel põhinev keemiline sadestamine. Selleks kasutatakse näiteks vismut(III)nitraati ja kaaliumjodiidi või naatriumjodiidi. Vismut(III)nitraadi lahusele lisatakse jodiidi sisaldav lahus ning reaktsiooni tulemusena tekib BiOI sade. Saadud sadet saab filtreerida, pesta ja kuivatada. Meetod võimaldab valmistada BiOI-d suhteliselt lihtsates tingimustes, sealhulgas toatemperatuuril. Sadestamise käigus võib kasutada ka polüvinüülpürrolidooni (PVP) või muid struktuuri kujunemist mõjutavaid aineid, mis võivad muuta osakeste suurust ja morfoloogiat. <ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4186669/</ref> '''Hüdrotermiline ja solvotermiline süntees.''' Hüdrotermilise sünteesi korral toimub reaktsioon vesikeskkonnas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, tavaliselt suletud reaktsioonianumas ehk autoklaavis. Solvotermilise sünteesi puhul kasutatakse lahustina vett või mõnda muud lahustit, näiteks etüleenglükooli. Temperatuuri, reaktsiooniaja ja lähteainete koostise muutmise abil saab mõjutada BiOI kristallide kuju ja struktuuri. Nende meetoditega on võimalik saada erineva morfoloogiaga materjale, sealhulgas nanolehti ja nanolehtedest moodustunud kolmemõõtmelisi mikrostruktuure. <ref>https://www.mdpi.com/2073-4344/15/9/868</ref> '''Mikrolainesüntees.''' BiOI-d saab valmistada ka mikrolaine abil toimuva solvotermilise sünteesi teel. Mikrolainekiirgus võimaldab reaktsioonisegu kiiresti kuumutada ja võib seetõttu lühendada sünteesiks vajalikku aega võrreldes tavapärase solvotermilise meetodiga. Näiteks on kirjeldatud BiOI mikrokerade valmistamist etüleenglükoolis temperatuuril 126 °C nelja minuti jooksul. Saadud materjali omadused sõltuvad kasutatud lähteainetest ja reaktsioonitingimustest. <ref>https://www.mdpi.com/2073-4344/15/9/868</ref> '''Termiline oksüdeerimine.''' BiOI-d saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) termilisel oksüdeerimisel õhus või hapnikku sisaldavas keskkonnas. Kuumutamisel reageerib BiI₃ hapnikuga ning moodustub vismutoksüjodiid. Meetodit saab kasutada ka BiOI õhukeste kilede valmistamiseks, kui lähteaine kantakse alusele ja seejärel kuumutatakse. Reaktsiooni tulemus ja saadava materjali koostis sõltuvad temperatuurist ning muudest sünteesitingimustest. Kõrgematel temperatuuridel võivad tekkida ka teised vismutoksüjodiidi faasid. <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0925838821011245</ref> Sünteesimeetodi valik sõltub soovitud materjali omadustest. Keemiline sadestamine sobib osakeste valmistamiseks lahusest, hüdrotermilised ja solvotermilised meetodid võimaldavad mõjutada kristallide morfoloogiat ning termiline oksüdeerimine sobib muu hulgas õhukeste kilede valmistamiseks. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on pooljuhtmaterjal, mida uuritakse selle fotokatalüütiliste omaduste tõttu. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Võrreldes laia keelutsooniga pooljuhtidega, näiteks [[titaandioksiid|titaandioksiidiga]](TiO₂), saab BiOI-d kasutada fotokatalüütilistes protsessides, mis toimuvad nähtava valguse toimel. <ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9037621/</ref> Valguse neeldumisel ergastuvad BiOI elektronid valentstsoonist juhtivustsooni ning materjalis tekivad elektronid ja augud. Need laengukandjad võivad osaleda pinnal toimuvates oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Tekkinud ühendid võivad reageerida orgaaniliste saasteainetega ja aidata kaasa nende lagunemisele. BiOI kihiline kristallstruktuur mõjutab laengukandjate liikumist, kuid elektronide ja aukude rekombinatsioon võib piirata fotokatalüütilist tõhusust. <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1226086X19304915</ref> == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) uuritakse mitmesuguste seadmete ja keskkonnapuhastuseks mõeldud materjalide valmistamiseks. Keskkonnakaitses pakub see huvi eelkõige vee puhastamisel, sest BiOI-põhised materjalid võivad aidata eemaldada veest orgaanilisi saasteaineid ja lagundada kahjulikke ühendeid. Samuti uuritakse nende kasutamist toksiliste ainete eemaldamiseks saastunud keskkonnast. Lisaks uuritakse BiOI kasutamist päikesepatareides, fotodetektorites ja valgusandurites. Samuti on seda proovitud kasutada infrapunakiirgust peegeldavates pigmentides ja katetes. Paljud neist rakendustest on alles uurimisjärgus ning nende praktiliseks kasutamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. == BiOI komposiitmaterjalid == BiOI kombineeritakse teiste materjalidega, et parandada selle omadusi ja laiendada kasutusvõimalusi. Komposiitide moodustamine võib aidata valguse paremini ära kasutada, parandada elektrilaengute liikumist ning suurendada materjali aktiivsust. BiOI komposiite saab valmistada mitmesuguste materjalide lisamise teel. Näiteks võib BiOI-d kombineerida teiste vismutoksühalogeniididega, nagu BiOCl ja BiOBr, või süsinikupõhiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga (GO). Samuti uuritakse BiOI ühendamist teiste pooljuhtidega, näiteks titaandioksiidi (TiO₂) ja tsinkoksiidiga (ZnO), ning hõbeda nanoosakeste lisamist. Erinevad komponendid mõjutavad komposiidi omadusi erinevalt. Näiteks võib grafeenoksiid parandada elektrilaengute liikumist materjalis, samal ajal kui teiste pooljuhtidega ühendamine võib soodustada elektronide ja aukude eraldumist. Poorsete materjalidega kombineerimine võib aga hõlbustada saasteainete sidumist või materjali kasutamist veepuhastussüsteemides. Sobiva komposiidi valik sõltub selle kavandatud kasutusalast. == Piirangud == Vaatamata oma soodsatele omadustele on vismutoksüjodiidil (BiOI) ka mitmeid piiranguid. Veepuhastuses kasutamisel võib probleemiks olla BiOI-osakeste eraldamine veest pärast puhastusprotsessi. Samuti tuleb hinnata materjali korduvkasutatavust ning seda, kas kasutamise käigus võib keskkonda sattuda vismutit või joodi sisaldavaid ühendeid. BiOI laialdasemat kasutamist võivad piirata ka tootmise hind ja vajadus leida sobivad sünteesitingimused. Seetõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et parandada materjali stabiilsust, tõhusust ja praktilise kasutamise võimalusi. == Viited == <references /> rsnjb4gduxmzsx79w1ucqklyzf40pgr 7257576 7257572 2026-10-23T09:14:41Z ~2026-56660-74 240350 7257576 wikitext text/x-wiki Vismutoksüjodiid (BiOI) on anorgaaniline ühend, mis koosneb [[Vismut|vismuti]], [[Hapnik|hapniku]] ja [[Jood|joodi]] aatomitest. BiOI-l on tetragonaalne kihiline kristallstruktuur ning pooljuhtomadused, mille tõttu uuritakse seda nii fotokatalüüsis kui ka optoelektroonikas.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> BiOI kihiline kristallstruktuur koosneb vismuti- ja hapnikuaatomitest moodustunud [Bi₂O₂]²⁺ kihtidest, mille vahel paiknevad jodiidioonide kihid. Selline ehitus mõjutab materjali elektroonilisi ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Füüsikalised omadused == BiOI on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on BiOI. See kuulub vismutoksühalogeniidide hulka. BiOI kristallstruktuur on [[Nelinurk|tetragonaalne]] ja kihiline. Kristallvõres moodustavad vismuti- ja hapnikuaatomid positiivselt laetud [Bi₂O₂]²⁺ kihid, mis paiknevad jodiidioonide kihtide vahel. Selline struktuur mõjutab materjali laengukandjate liikumist ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI esineb sageli peene pulbri või mikro- ja nanoskaalas kristallide kujul. Selle osakeste suurus ja kuju sõltuvad valmistamismeetodist ning sünteesitingimustest. BiOI nanoosakeste ja nanostruktuuride omadused mõjutavad nende kasutatavust erinevates rakendustes.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> BiOI on kaudse [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooniga]] pooljuht. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, kuid mõõdetud väärtus võib sõltuda materjali struktuurist ja mõõtmismeetodist. Suhteliselt kitsas keelutsoon võimaldab materjalil neelata nähtavat valgust. BiOI füüsikalised omadused võivad sõltuda ka kristallograafilisest suunast, sest selle kihiline struktuur põhjustab [[Anisotroopia|anisotroopiat]].<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> == Keemilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on vees raskesti lahustuv ühend. Seda saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) hüdrolüüsi teel, mille käigus moodustub tahke BiOI. Reaktsiooni lihtsustatud võrrand on: <math>\mathrm{BiI_3 + H_2O \rightarrow BiOI + 2HI}</math> BiOI omadused ja stabiilsus sõltuvad keskkonna koostisest ning reaktsioonitingimustest. Vismutoksühalogeniidide uurimisel on kirjeldatud ka teiste vismuti, hapniku ja joodi sisaldavate faaside moodustumist kuumutamisel. Näiteks võib BiOI termiline töötlemine põhjustada teiste vismutoksüjodiidide moodustumist ning muuta materjali koostist ja fotokatalüütilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Süntees == Vismutoksüjodiidi (BiOI) sünteesimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mille abil saab mõjutada saadava materjali kristallilisust, osakeste suurust ja kuju. Levinud meetodid on keemiline sadestamine, hüdrotermiline ja solvotermiline süntees ning mikrolaine abil toimuv süntees. BiOI õhukesi kilesid saab valmistada ka vismut(III)jodiidi termilisel oksüdeerimisel.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Keemiline sadestamine.''' Üks BiOI valmistamise meetod on lähteainete lahuste segamisel põhinev keemiline sadestamine. Selleks kasutatakse näiteks vismut(III)nitraati ja kaaliumjodiidi. Reaktsiooni tulemusena tekib BiOI sade, mida saab filtreerida, pesta ja kuivatada. Meetod võimaldab valmistada BiOI-d suhteliselt lihtsates tingimustes. Sadestamise käigus võib kasutada ka polüvinüülpürrolidooni (PVP) või muid struktuuri kujunemist mõjutavaid aineid, mis võivad muuta osakeste suurust ja morfoloogiat.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> '''Hüdrotermiline ja solvotermiline süntees.''' Hüdrotermilise sünteesi korral toimub reaktsioon vesikeskkonnas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, tavaliselt suletud reaktsioonianumas ehk autoklaavis. Solvotermilise sünteesi puhul kasutatakse lahustina vett või mõnda muud lahustit. Temperatuuri, reaktsiooniaja ja lähteainete koostise muutmise abil saab mõjutada BiOI kristallide kuju ja struktuuri. Nende meetoditega on võimalik saada erineva morfoloogiaga materjale, sealhulgas nanolehti ja nanolehtedest moodustunud kolmemõõtmelisi mikrostruktuure.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Mikrolainesüntees.''' BiOI-d saab valmistada ka mikrolaine abil toimuva solvotermilise sünteesi teel. Mikrolainekiirgus võimaldab reaktsioonisegu kiiresti kuumutada ja võib seetõttu lühendada sünteesiks vajalikku aega võrreldes tavapärase solvotermilise meetodiga. Näiteks on kirjeldatud BiOI mikrokerade valmistamist mikrolaine abil, kus saadud struktuur koosneb isekorrastunud nanolehtedest. Materjali omadused sõltuvad kasutatud lähteainetest ja reaktsioonitingimustest.<ref>{{cite journal |title=Microwave-Assisted Synthesis of BiOI for Solar-Driven Environmental Remediation |journal=Catalysts |volume=15 |issue=9 |pages=868 |year=2025 |doi=10.3390/catal15090868}}</ref> '''Termiline oksüdeerimine.''' BiOI-d saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) termilisel oksüdeerimisel hapnikku sisaldavas keskkonnas. Kuumutamisel reageerib BiI₃ hapnikuga ning moodustub vismutoksüjodiid. Meetodit saab kasutada ka BiOI õhukeste kilede valmistamiseks, kui lähteaine kantakse alusele ja seejärel kuumutatakse. Uuringutes on kirjeldatud BiI₃-kile oksüdeerimist temperatuuril 300–350 °C, mille tulemusena moodustub BiOI-kile.<ref>{{cite journal |title=A novel modest synthesis of device applicable flakes based stable BiOI film by the oxidation of BiI3 film |journal=Journal of Alloys and Compounds |volume=873 |pages=159715 |year=2021 |doi=10.1016/j.jallcom.2021.159715}}</ref> Sünteesimeetodi valik sõltub soovitud materjali omadustest. Keemiline sadestamine sobib osakeste valmistamiseks lahusest, hüdrotermilised ja solvotermilised meetodid võimaldavad mõjutada kristallide morfoloogiat ning termiline oksüdeerimine sobib muu hulgas õhukeste kilede valmistamiseks. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on pooljuhtmaterjal, mida uuritakse selle fotokatalüütiliste omaduste tõttu. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Võrreldes laia keelutsooniga pooljuhtidega, näiteks [[titaandioksiid|titaandioksiidiga]] (TiO₂), saab BiOI-d kasutada fotokatalüütilistes protsessides, mis toimuvad nähtava valguse toimel.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Valguse neeldumisel ergastuvad BiOI elektronid valentstsoonist juhtivustsooni ning materjalis tekivad elektronid ja augud. Need laengukandjad võivad osaleda pinnal toimuvates oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Tekkinud ühendid võivad reageerida orgaaniliste saasteainetega ja aidata kaasa nende lagunemisele. BiOI kihiline kristallstruktuur mõjutab laengukandjate liikumist, kuid elektronide ja aukude rekombinatsioon võib piirata fotokatalüütilist tõhusust.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) uuritakse mitmesuguste seadmete ja keskkonnapuhastuseks mõeldud materjalide valmistamiseks. Keskkonnakaitses pakub see huvi eelkõige vee puhastamisel, sest BiOI-põhised fotokatalüsaatorid võivad aidata lagundada vees leiduvaid orgaanilisi saasteaineid. Samuti uuritakse nende kasutamist teiste saasteainete eemaldamiseks ja lagundamiseks.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Lisaks uuritakse BiOI kasutamist päikesepatareides, fotodetektorites ja valgusandurites. BiOI õhukesi kilesid on kasutatud ka päikesepatareide valmistamisel, sest materjali optilised ja elektroonilised omadused võimaldavad selle kasutamist valguse neeldumisel põhinevates seadmetes.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> Paljud neist rakendustest on alles uurimisjärgus ning nende praktiliseks kasutamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. == BiOI komposiitmaterjalid == BiOI kombineeritakse teiste materjalidega, et parandada selle omadusi ja laiendada kasutusvõimalusi. Komposiitide moodustamine võib aidata parandada valguse neeldumist, soodustada elektrilaengute eraldumist ja suurendada materjali fotokatalüütilist aktiivsust.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI komposiite saab valmistada mitmesuguste materjalide lisamise teel. Näiteks võib BiOI-d kombineerida teiste vismutoksühalogeniididega, nagu BiOCl ja BiOBr, või süsinikupõhiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga (GO). Samuti uuritakse BiOI ühendamist teiste pooljuhtidega, näiteks titaandioksiidi (TiO₂) ja tsinkoksiidiga (ZnO), ning hõbeda nanoosakeste lisamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Erinevad komponendid mõjutavad komposiidi omadusi erinevalt. Näiteks võib grafeenoksiid mõjutada elektrilaengute liikumist materjalis, samal ajal kui teiste pooljuhtidega ühendamine võib soodustada elektronide ja aukude eraldumist. Sobiva komposiidi valik sõltub selle kavandatud kasutusalast. == Piirangud == Vaatamata oma soodsatele omadustele on vismutoksüjodiidil (BiOI) ka mitmeid piiranguid. Fotokatalüütilistes rakendustes võib probleemiks olla valguse toimel tekkinud elektronide ja aukude kiire rekombinatsioon, mis vähendab fotokatalüütilist tõhusust. Selle probleemi lahendamiseks uuritakse BiOI kombineerimist teiste pooljuhtidega ja heterosiirete moodustamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Veepuhastuses kasutamisel võib probleemiks olla BiOI-osakeste eraldamine veest pärast puhastusprotsessi. Samuti tuleb hinnata materjali korduvkasutatavust ning seda, kas kasutamise käigus võib keskkonda sattuda vismutit või joodi sisaldavaid ühendeid. BiOI laialdasemat kasutamist võivad piirata ka tootmise hind ja vajadus leida sobivad sünteesitingimused. Seetõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et parandada materjali stabiilsust, tõhusust ja praktilise kasutamise võimalusi. == Viited == <references /> 5a7qf19v85u7envezwc1d810ta724vz 7257577 7257576 2026-10-23T09:19:27Z ~2026-56660-74 240350 7257577 wikitext text/x-wiki Vismutoksüjodiid (BiOI) on anorgaaniline ühend, mis koosneb [[Vismut|vismuti]], [[Hapnik|hapniku]] ja [[Jood|joodi]] aatomitest. BiOI-l on tetragonaalne kihiline kristallstruktuur ning pooljuhtomadused, mille tõttu uuritakse seda nii fotokatalüüsis kui ka optoelektroonikas.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> BiOI kihiline kristallstruktuur koosneb vismuti- ja hapnikuaatomitest moodustunud [Bi₂O₂]²⁺ kihtidest, mille vahel paiknevad jodiidioonide kihid. Selline ehitus mõjutab materjali elektroonilisi ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Füüsikalised omadused == BiOI on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on BiOI. See kuulub vismutoksühalogeniidide hulka. BiOI kristallstruktuur on [[Nelinurk|tetragonaalne]] ja kihiline. Kristallvõres moodustavad vismuti- ja hapnikuaatomid positiivselt laetud [Bi₂O₂]²⁺ kihid, mis paiknevad jodiidioonide kihtide vahel. Selline struktuur mõjutab materjali laengukandjate liikumist ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI esineb sageli peene pulbri või mikro- ja nanoskaalas kristallide kujul. Selle osakeste suurus ja kuju sõltuvad valmistamismeetodist ning sünteesitingimustest. BiOI nanoosakeste ja nanostruktuuride omadused mõjutavad nende kasutatavust erinevates rakendustes.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> BiOI on kaudse [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooniga]] pooljuht. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, kuid mõõdetud väärtus võib sõltuda materjali struktuurist ja mõõtmismeetodist. Suhteliselt kitsas keelutsoon võimaldab materjalil neelata nähtavat valgust. BiOI füüsikalised omadused võivad sõltuda ka kristallograafilisest suunast, sest selle kihiline struktuur põhjustab [[Anisotroopia|anisotroopiat]].<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> == Keemilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on vees raskesti lahustuv ühend. Seda saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) hüdrolüüsi teel, mille käigus moodustub tahke BiOI. Reaktsiooni lihtsustatud võrrand on: <math>\mathrm{BiI_3 + H_2O \rightarrow BiOI + 2HI}</math> BiOI omadused ja stabiilsus sõltuvad keskkonna koostisest ning reaktsioonitingimustest. Vismutoksühalogeniidide uurimisel on kirjeldatud ka teiste vismuti, hapniku ja joodi sisaldavate faaside moodustumist kuumutamisel. Näiteks võib BiOI termiline töötlemine põhjustada teiste vismutoksüjodiidide moodustumist ning muuta materjali koostist ja fotokatalüütilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Süntees == Vismutoksüjodiidi (BiOI) sünteesimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mille abil saab mõjutada saadava materjali kristallilisust, osakeste suurust ja kuju. Levinud meetodid on keemiline sadestamine, hüdrotermiline ja solvotermiline süntees ning mikrolaine abil toimuv süntees. BiOI õhukesi kilesid saab valmistada ka vismut(III)jodiidi termilisel oksüdeerimisel.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Keemiline sadestamine.''' Üks BiOI valmistamise meetod on lähteainete lahuste segamisel põhinev keemiline sadestamine. Selleks kasutatakse näiteks vismut(III)nitraati ja kaaliumjodiidi. Reaktsiooni tulemusena tekib BiOI sade, mida saab filtreerida, pesta ja kuivatada. Meetod võimaldab valmistada BiOI-d suhteliselt lihtsates tingimustes. Sadestamise käigus võib kasutada ka polüvinüülpürrolidooni (PVP) või muid struktuuri kujunemist mõjutavaid aineid, mis võivad muuta osakeste suurust ja morfoloogiat.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> '''Hüdrotermiline ja solvotermiline süntees.''' Hüdrotermilise sünteesi korral toimub reaktsioon vesikeskkonnas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, tavaliselt suletud reaktsioonianumas ehk autoklaavis. Solvotermilise sünteesi puhul kasutatakse lahustina vett või mõnda muud lahustit. Temperatuuri, reaktsiooniaja ja lähteainete koostise muutmise abil saab mõjutada BiOI kristallide kuju ja struktuuri. Nende meetoditega on võimalik saada erineva morfoloogiaga materjale, sealhulgas nanolehti ja nanolehtedest moodustunud kolmemõõtmelisi mikrostruktuure.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Mikrolainesüntees.''' BiOI-d saab valmistada ka mikrolaine abil toimuva solvotermilise sünteesi teel. Mikrolainekiirgus võimaldab reaktsioonisegu kiiresti kuumutada ja võib seetõttu lühendada sünteesiks vajalikku aega võrreldes tavapärase solvotermilise meetodiga. Näiteks on kirjeldatud BiOI mikrokerade valmistamist mikrolaine abil, kus saadud struktuur koosneb isekorrastunud nanolehtedest. Materjali omadused sõltuvad kasutatud lähteainetest ja reaktsioonitingimustest.<ref>{{cite journal |title=Microwave-Assisted Synthesis of BiOI for Solar-Driven Environmental Remediation |journal=Catalysts |volume=15 |issue=9 |pages=868 |year=2025 |doi=10.3390/catal15090868}}</ref> '''Termiline oksüdeerimine.''' BiOI-d saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) termilisel oksüdeerimisel hapnikku sisaldavas keskkonnas. Kuumutamisel reageerib BiI₃ hapnikuga ning moodustub vismutoksüjodiid. Meetodit saab kasutada ka BiOI õhukeste kilede valmistamiseks, kui lähteaine kantakse alusele ja seejärel kuumutatakse. Uuringutes on kirjeldatud BiI₃-kile oksüdeerimist temperatuuril 300–350 °C, mille tulemusena moodustub BiOI-kile.<ref>{{cite journal |title=A novel modest synthesis of device applicable flakes based stable BiOI film by the oxidation of BiI3 film |journal=Journal of Alloys and Compounds |volume=873 |pages=159715 |year=2021 |doi=10.1016/j.jallcom.2021.159715}}</ref> Sünteesimeetodi valik sõltub soovitud materjali omadustest. Keemiline sadestamine sobib osakeste valmistamiseks lahusest, hüdrotermilised ja solvotermilised meetodid võimaldavad mõjutada kristallide morfoloogiat ning termiline oksüdeerimine sobib muu hulgas õhukeste kilede valmistamiseks. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on pooljuhtmaterjal, mida uuritakse selle fotokatalüütiliste omaduste tõttu. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Võrreldes laia keelutsooniga pooljuhtidega, näiteks [[titaandioksiid|titaandioksiidiga]] (TiO₂), saab BiOI-d kasutada fotokatalüütilistes protsessides, mis toimuvad nähtava valguse toimel.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Valguse neeldumisel ergastuvad BiOI elektronid valentstsoonist juhtivustsooni ning materjalis tekivad elektronid ja augud. Need laengukandjad võivad osaleda pinnal toimuvates oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Tekkinud ühendid võivad reageerida orgaaniliste saasteainetega ja aidata kaasa nende lagunemisele. BiOI kihiline kristallstruktuur mõjutab laengukandjate liikumist, kuid elektronide ja aukude rekombinatsioon võib piirata fotokatalüütilist tõhusust.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) uuritakse mitmesuguste seadmete ja keskkonnapuhastuseks mõeldud materjalide valmistamiseks. Keskkonnakaitses pakub see huvi eelkõige vee puhastamisel, sest BiOI-põhised fotokatalüsaatorid võivad aidata lagundada vees leiduvaid orgaanilisi saasteaineid. Samuti uuritakse nende kasutamist teiste saasteainete eemaldamiseks ja lagundamiseks.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Lisaks uuritakse BiOI kasutamist päikesepatareides, fotodetektorites ja valgusandurites. BiOI õhukesi kilesid on kasutatud ka päikesepatareide valmistamisel, sest materjali optilised ja elektroonilised omadused võimaldavad selle kasutamist valguse neeldumisel põhinevates seadmetes.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> Paljud neist rakendustest on alles uurimisjärgus ning nende praktiliseks kasutamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. == BiOI komposiitmaterjalid == BiOI kombineeritakse teiste materjalidega, et parandada selle omadusi ja laiendada kasutusvõimalusi. Komposiitide moodustamine võib aidata parandada valguse neeldumist, soodustada elektrilaengute eraldumist ja suurendada materjali fotokatalüütilist aktiivsust.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI komposiite saab valmistada mitmesuguste materjalide lisamise teel. Näiteks võib BiOI-d kombineerida teiste vismutoksühalogeniididega, nagu BiOCl ja BiOBr, või süsinikupõhiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga (GO). Samuti uuritakse BiOI ühendamist teiste pooljuhtidega, näiteks titaandioksiidi (TiO₂) ja tsinkoksiidiga (ZnO), ning hõbeda nanoosakeste lisamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Erinevad komponendid mõjutavad komposiidi omadusi erinevalt. Näiteks võib grafeenoksiid mõjutada elektrilaengute liikumist materjalis, samal ajal kui teiste pooljuhtidega ühendamine võib soodustada elektronide ja aukude eraldumist. Sobiva komposiidi valik sõltub selle kavandatud kasutusalast. == Piirangud == Vaatamata oma soodsatele omadustele on vismutoksüjodiidil (BiOI) ka mitmeid piiranguid. Fotokatalüütilistes rakendustes võib probleemiks olla valguse toimel tekkinud elektronide ja aukude kiire rekombinatsioon, mis vähendab fotokatalüütilist tõhusust. Selle probleemi lahendamiseks uuritakse BiOI kombineerimist teiste [[Pooljuht|pooljuhtidega]] ja [[Heterosiire|heterosiirete] moodustamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Veepuhastuses kasutamisel võib probleemiks olla BiOI-osakeste eraldamine veest pärast puhastusprotsessi. Samuti tuleb hinnata materjali [[Korduskasutus|korduvkasutatavust] ning seda, kas kasutamise käigus võib keskkonda sattuda vismutit või joodi sisaldavaid ühendeid. BiOI laialdasemat kasutamist võivad piirata ka tootmise hind ja vajadus leida sobivad sünteesitingimused. Seetõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et parandada materjali stabiilsust, tõhusust ja praktilise kasutamise võimalusi. == Viited == <references /> 95pczpvydw3vusceadtg0e9s6vxssa9 7257579 7257577 2026-10-23T09:20:05Z ~2026-56660-74 240350 7257579 wikitext text/x-wiki Vismutoksüjodiid (BiOI) on anorgaaniline ühend, mis koosneb [[Vismut|vismuti]], [[Hapnik|hapniku]] ja [[Jood|joodi]] aatomitest. BiOI-l on tetragonaalne kihiline kristallstruktuur ning pooljuhtomadused, mille tõttu uuritakse seda nii fotokatalüüsis kui ka optoelektroonikas.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> BiOI kihiline kristallstruktuur koosneb vismuti- ja hapnikuaatomitest moodustunud [Bi₂O₂]²⁺ kihtidest, mille vahel paiknevad jodiidioonide kihid. Selline ehitus mõjutab materjali elektroonilisi ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Füüsikalised omadused == BiOI on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on BiOI. See kuulub vismutoksühalogeniidide hulka. BiOI kristallstruktuur on [[Nelinurk|tetragonaalne]] ja kihiline. Kristallvõres moodustavad vismuti- ja hapnikuaatomid positiivselt laetud [Bi₂O₂]²⁺ kihid, mis paiknevad jodiidioonide kihtide vahel. Selline struktuur mõjutab materjali laengukandjate liikumist ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI esineb sageli peene pulbri või mikro- ja nanoskaalas kristallide kujul. Selle osakeste suurus ja kuju sõltuvad valmistamismeetodist ning sünteesitingimustest. BiOI nanoosakeste ja nanostruktuuride omadused mõjutavad nende kasutatavust erinevates rakendustes.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> BiOI on kaudse [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooniga]] pooljuht. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, kuid mõõdetud väärtus võib sõltuda materjali struktuurist ja mõõtmismeetodist. Suhteliselt kitsas keelutsoon võimaldab materjalil neelata nähtavat valgust. BiOI füüsikalised omadused võivad sõltuda ka kristallograafilisest suunast, sest selle kihiline struktuur põhjustab [[Anisotroopia|anisotroopiat]].<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> == Keemilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on vees raskesti lahustuv ühend. Seda saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) hüdrolüüsi teel, mille käigus moodustub tahke BiOI. Reaktsiooni lihtsustatud võrrand on: <math>\mathrm{BiI_3 + H_2O \rightarrow BiOI + 2HI}</math> BiOI omadused ja stabiilsus sõltuvad keskkonna koostisest ning reaktsioonitingimustest. Vismutoksühalogeniidide uurimisel on kirjeldatud ka teiste vismuti, hapniku ja joodi sisaldavate faaside moodustumist kuumutamisel. Näiteks võib BiOI termiline töötlemine põhjustada teiste vismutoksüjodiidide moodustumist ning muuta materjali koostist ja fotokatalüütilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Süntees == Vismutoksüjodiidi (BiOI) sünteesimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mille abil saab mõjutada saadava materjali kristallilisust, osakeste suurust ja kuju. Levinud meetodid on keemiline sadestamine, hüdrotermiline ja solvotermiline süntees ning mikrolaine abil toimuv süntees. BiOI õhukesi kilesid saab valmistada ka vismut(III)jodiidi termilisel oksüdeerimisel.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Keemiline sadestamine.''' Üks BiOI valmistamise meetod on lähteainete lahuste segamisel põhinev keemiline sadestamine. Selleks kasutatakse näiteks vismut(III)nitraati ja kaaliumjodiidi. Reaktsiooni tulemusena tekib BiOI sade, mida saab filtreerida, pesta ja kuivatada. Meetod võimaldab valmistada BiOI-d suhteliselt lihtsates tingimustes. Sadestamise käigus võib kasutada ka polüvinüülpürrolidooni (PVP) või muid struktuuri kujunemist mõjutavaid aineid, mis võivad muuta osakeste suurust ja morfoloogiat.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> '''Hüdrotermiline ja solvotermiline süntees.''' Hüdrotermilise sünteesi korral toimub reaktsioon vesikeskkonnas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, tavaliselt suletud reaktsioonianumas ehk autoklaavis. Solvotermilise sünteesi puhul kasutatakse lahustina vett või mõnda muud lahustit. Temperatuuri, reaktsiooniaja ja lähteainete koostise muutmise abil saab mõjutada BiOI kristallide kuju ja struktuuri. Nende meetoditega on võimalik saada erineva morfoloogiaga materjale, sealhulgas nanolehti ja nanolehtedest moodustunud kolmemõõtmelisi mikrostruktuure.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Mikrolainesüntees.''' BiOI-d saab valmistada ka mikrolaine abil toimuva solvotermilise sünteesi teel. Mikrolainekiirgus võimaldab reaktsioonisegu kiiresti kuumutada ja võib seetõttu lühendada sünteesiks vajalikku aega võrreldes tavapärase solvotermilise meetodiga. Näiteks on kirjeldatud BiOI mikrokerade valmistamist mikrolaine abil, kus saadud struktuur koosneb isekorrastunud nanolehtedest. Materjali omadused sõltuvad kasutatud lähteainetest ja reaktsioonitingimustest.<ref>{{cite journal |title=Microwave-Assisted Synthesis of BiOI for Solar-Driven Environmental Remediation |journal=Catalysts |volume=15 |issue=9 |pages=868 |year=2025 |doi=10.3390/catal15090868}}</ref> '''Termiline oksüdeerimine.''' BiOI-d saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) termilisel oksüdeerimisel hapnikku sisaldavas keskkonnas. Kuumutamisel reageerib BiI₃ hapnikuga ning moodustub vismutoksüjodiid. Meetodit saab kasutada ka BiOI õhukeste kilede valmistamiseks, kui lähteaine kantakse alusele ja seejärel kuumutatakse. Uuringutes on kirjeldatud BiI₃-kile oksüdeerimist temperatuuril 300–350 °C, mille tulemusena moodustub BiOI-kile.<ref>{{cite journal |title=A novel modest synthesis of device applicable flakes based stable BiOI film by the oxidation of BiI3 film |journal=Journal of Alloys and Compounds |volume=873 |pages=159715 |year=2021 |doi=10.1016/j.jallcom.2021.159715}}</ref> Sünteesimeetodi valik sõltub soovitud materjali omadustest. Keemiline sadestamine sobib osakeste valmistamiseks lahusest, hüdrotermilised ja solvotermilised meetodid võimaldavad mõjutada kristallide morfoloogiat ning termiline oksüdeerimine sobib muu hulgas õhukeste kilede valmistamiseks. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on pooljuhtmaterjal, mida uuritakse selle fotokatalüütiliste omaduste tõttu. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Võrreldes laia keelutsooniga pooljuhtidega, näiteks [[titaandioksiid|titaandioksiidiga]] (TiO₂), saab BiOI-d kasutada fotokatalüütilistes protsessides, mis toimuvad nähtava valguse toimel.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Valguse neeldumisel ergastuvad BiOI elektronid valentstsoonist juhtivustsooni ning materjalis tekivad elektronid ja augud. Need laengukandjad võivad osaleda pinnal toimuvates oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Tekkinud ühendid võivad reageerida orgaaniliste saasteainetega ja aidata kaasa nende lagunemisele. BiOI kihiline kristallstruktuur mõjutab laengukandjate liikumist, kuid elektronide ja aukude rekombinatsioon võib piirata fotokatalüütilist tõhusust.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) uuritakse mitmesuguste seadmete ja keskkonnapuhastuseks mõeldud materjalide valmistamiseks. Keskkonnakaitses pakub see huvi eelkõige vee puhastamisel, sest BiOI-põhised fotokatalüsaatorid võivad aidata lagundada vees leiduvaid orgaanilisi saasteaineid. Samuti uuritakse nende kasutamist teiste saasteainete eemaldamiseks ja lagundamiseks.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Lisaks uuritakse BiOI kasutamist päikesepatareides, fotodetektorites ja valgusandurites. BiOI õhukesi kilesid on kasutatud ka päikesepatareide valmistamisel, sest materjali optilised ja elektroonilised omadused võimaldavad selle kasutamist valguse neeldumisel põhinevates seadmetes.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> Paljud neist rakendustest on alles uurimisjärgus ning nende praktiliseks kasutamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. == BiOI komposiitmaterjalid == BiOI kombineeritakse teiste materjalidega, et parandada selle omadusi ja laiendada kasutusvõimalusi. Komposiitide moodustamine võib aidata parandada valguse neeldumist, soodustada elektrilaengute eraldumist ja suurendada materjali fotokatalüütilist aktiivsust.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI komposiite saab valmistada mitmesuguste materjalide lisamise teel. Näiteks võib BiOI-d kombineerida teiste vismutoksühalogeniididega, nagu BiOCl ja BiOBr, või süsinikupõhiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga (GO). Samuti uuritakse BiOI ühendamist teiste pooljuhtidega, näiteks titaandioksiidi (TiO₂) ja tsinkoksiidiga (ZnO), ning hõbeda nanoosakeste lisamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Erinevad komponendid mõjutavad komposiidi omadusi erinevalt. Näiteks võib grafeenoksiid mõjutada elektrilaengute liikumist materjalis, samal ajal kui teiste pooljuhtidega ühendamine võib soodustada elektronide ja aukude eraldumist. Sobiva komposiidi valik sõltub selle kavandatud kasutusalast. == Piirangud == Vaatamata oma soodsatele omadustele on vismutoksüjodiidil (BiOI) ka mitmeid piiranguid. Fotokatalüütilistes rakendustes võib probleemiks olla valguse toimel tekkinud elektronide ja aukude kiire rekombinatsioon, mis vähendab fotokatalüütilist tõhusust. Selle probleemi lahendamiseks uuritakse BiOI kombineerimist teiste [[Pooljuht|pooljuhtidega]] ja [[Heterosiire|heterosiirete]] moodustamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Veepuhastuses kasutamisel võib probleemiks olla BiOI-osakeste eraldamine veest pärast puhastusprotsessi. Samuti tuleb hinnata materjali [[Korduskasutus|korduvkasutatavust]] ning seda, kas kasutamise käigus võib keskkonda sattuda vismutit või joodi sisaldavaid ühendeid. BiOI laialdasemat kasutamist võivad piirata ka tootmise hind ja vajadus leida sobivad sünteesitingimused. Seetõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et parandada materjali stabiilsust, tõhusust ja praktilise kasutamise võimalusi. == Viited == <references /> h9b8plle4m3miis4i1ty4rbb381g3m5 7257581 7257579 2026-10-23T09:24:47Z ~2026-56660-74 240350 7257581 wikitext text/x-wiki Vismutoksüjodiid (BiOI) on anorgaaniline ühend, mis koosneb [[Vismut|vismuti]], [[Hapnik|hapniku]] ja [[Jood|joodi]] aatomitest. BiOI-l on tetragonaalne kihiline kristallstruktuur ning pooljuhtomadused, mille tõttu uuritakse seda nii fotokatalüüsis kui ka optoelektroonikas.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> BiOI kihiline kristallstruktuur koosneb vismuti- ja hapnikuaatomitest moodustunud [Bi₂O₂]²⁺ kihtidest, mille vahel paiknevad jodiidioonide kihid. Selline ehitus mõjutab materjali elektroonilisi ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Füüsikalised omadused == BiOI on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on BiOI. See kuulub vismutoksühalogeniidide hulka. BiOI kristallstruktuur on [[Nelinurk|tetragonaalne]] ja kihiline. Kristallvõres moodustavad vismuti- ja hapnikuaatomid positiivselt laetud [Bi₂O₂]²⁺ kihid, mis paiknevad jodiidioonide kihtide vahel. Selline struktuur mõjutab materjali laengukandjate liikumist ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI võib esineda peene pulbrina, mis koosneb [[Nanoosake|nanoosakestest]]. Selle osakeste suurus ja kuju sõltuvad valmistamismeetodist ning sünteesitingimustest. BiOI nanoosakeste ja nanostruktuuride omadused mõjutavad nende kasutatavust erinevates rakendustes.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> BiOI on kaudse [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooniga]] pooljuht. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, kuid mõõdetud väärtus võib sõltuda materjali struktuurist ja mõõtmismeetodist. Suhteliselt kitsas keelutsoon võimaldab materjalil neelata nähtavat valgust. BiOI füüsikalised omadused võivad sõltuda ka kristallograafilisest suunast, sest selle kihiline struktuur põhjustab [[Anisotroopia|anisotroopiat]].<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> == Keemilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on vees raskesti lahustuv ühend. Seda saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) hüdrolüüsi teel, mille käigus moodustub tahke BiOI. Reaktsiooni lihtsustatud võrrand on: <math>\mathrm{BiI_3 + H_2O \rightarrow BiOI + 2HI}</math> BiOI omadused ja stabiilsus sõltuvad keskkonna koostisest ning reaktsioonitingimustest. Vismutoksühalogeniidide uurimisel on kirjeldatud ka teiste vismuti, hapniku ja joodi sisaldavate faaside moodustumist kuumutamisel. Näiteks võib BiOI termiline töötlemine põhjustada teiste vismutoksüjodiidide moodustumist ning muuta materjali koostist ja fotokatalüütilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Süntees == Vismutoksüjodiidi (BiOI) sünteesimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mille abil saab mõjutada saadava materjali kristallilisust, osakeste suurust ja kuju. Levinud meetodid on keemiline sadestamine, hüdrotermiline ja solvotermiline süntees ning mikrolaine abil toimuv süntees. BiOI õhukesi kilesid saab valmistada ka vismut(III)jodiidi termilisel oksüdeerimisel.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Keemiline sadestamine.''' Üks BiOI valmistamise meetod on lähteainete lahuste segamisel põhinev keemiline sadestamine. Selleks kasutatakse näiteks vismut(III)nitraati ja kaaliumjodiidi. Reaktsiooni tulemusena tekib BiOI sade, mida saab filtreerida, pesta ja kuivatada. Meetod võimaldab valmistada BiOI-d suhteliselt lihtsates tingimustes. Sadestamise käigus võib kasutada ka polüvinüülpürrolidooni (PVP) või muid struktuuri kujunemist mõjutavaid aineid, mis võivad muuta osakeste suurust ja morfoloogiat.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> '''Hüdrotermiline ja solvotermiline süntees.''' Hüdrotermilise sünteesi korral toimub reaktsioon vesikeskkonnas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, tavaliselt suletud reaktsioonianumas ehk autoklaavis. Solvotermilise sünteesi puhul kasutatakse lahustina vett või mõnda muud lahustit. Temperatuuri, reaktsiooniaja ja lähteainete koostise muutmise abil saab mõjutada BiOI kristallide kuju ja struktuuri. Nende meetoditega on võimalik saada erineva morfoloogiaga materjale, sealhulgas nanolehti ja nanolehtedest moodustunud kolmemõõtmelisi mikrostruktuure.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Mikrolainesüntees.''' BiOI-d saab valmistada ka mikrolaine abil toimuva solvotermilise sünteesi teel. Mikrolainekiirgus võimaldab reaktsioonisegu kiiresti kuumutada ja võib seetõttu lühendada sünteesiks vajalikku aega võrreldes tavapärase solvotermilise meetodiga. Näiteks on kirjeldatud BiOI mikrokerade valmistamist mikrolaine abil, kus saadud struktuur koosneb isekorrastunud nanolehtedest. Materjali omadused sõltuvad kasutatud lähteainetest ja reaktsioonitingimustest.<ref>{{cite journal |title=Microwave-Assisted Synthesis of BiOI for Solar-Driven Environmental Remediation |journal=Catalysts |volume=15 |issue=9 |pages=868 |year=2025 |doi=10.3390/catal15090868}}</ref> '''Termiline oksüdeerimine.''' BiOI-d saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) termilisel oksüdeerimisel hapnikku sisaldavas keskkonnas. Kuumutamisel reageerib BiI₃ hapnikuga ning moodustub vismutoksüjodiid. Meetodit saab kasutada ka BiOI õhukeste kilede valmistamiseks, kui lähteaine kantakse alusele ja seejärel kuumutatakse. Uuringutes on kirjeldatud BiI₃-kile oksüdeerimist temperatuuril 300–350 °C, mille tulemusena moodustub BiOI-kile.<ref>{{cite journal |title=A novel modest synthesis of device applicable flakes based stable BiOI film by the oxidation of BiI3 film |journal=Journal of Alloys and Compounds |volume=873 |pages=159715 |year=2021 |doi=10.1016/j.jallcom.2021.159715}}</ref> Sünteesimeetodi valik sõltub soovitud materjali omadustest. Keemiline sadestamine sobib osakeste valmistamiseks lahusest, hüdrotermilised ja solvotermilised meetodid võimaldavad mõjutada kristallide morfoloogiat ning termiline oksüdeerimine sobib muu hulgas õhukeste kilede valmistamiseks. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on pooljuhtmaterjal, mida uuritakse selle fotokatalüütiliste omaduste tõttu. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Võrreldes laia keelutsooniga pooljuhtidega, näiteks [[titaandioksiid|titaandioksiidiga]] (TiO₂), saab BiOI-d kasutada fotokatalüütilistes protsessides, mis toimuvad nähtava valguse toimel.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Valguse neeldumisel ergastuvad BiOI elektronid valentstsoonist juhtivustsooni ning materjalis tekivad elektronid ja augud. Need laengukandjad võivad osaleda pinnal toimuvates oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Tekkinud ühendid võivad reageerida orgaaniliste saasteainetega ja aidata kaasa nende lagunemisele. BiOI kihiline kristallstruktuur mõjutab laengukandjate liikumist, kuid elektronide ja aukude rekombinatsioon võib piirata fotokatalüütilist tõhusust.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) uuritakse mitmesuguste seadmete ja keskkonnapuhastuseks mõeldud materjalide valmistamiseks. Keskkonnakaitses pakub see huvi eelkõige vee puhastamisel, sest BiOI-põhised fotokatalüsaatorid võivad aidata lagundada vees leiduvaid orgaanilisi saasteaineid. Samuti uuritakse nende kasutamist teiste saasteainete eemaldamiseks ja lagundamiseks.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Lisaks uuritakse BiOI kasutamist päikesepatareides, fotodetektorites ja valgusandurites. BiOI õhukesi kilesid on kasutatud ka päikesepatareide valmistamisel, sest materjali optilised ja elektroonilised omadused võimaldavad selle kasutamist valguse neeldumisel põhinevates seadmetes.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> Paljud neist rakendustest on alles uurimisjärgus ning nende praktiliseks kasutamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. == BiOI komposiitmaterjalid == BiOI kombineeritakse teiste materjalidega, et parandada selle omadusi ja laiendada kasutusvõimalusi. Komposiitide moodustamine võib aidata parandada valguse neeldumist, soodustada elektrilaengute eraldumist ja suurendada materjali fotokatalüütilist aktiivsust.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI komposiite saab valmistada mitmesuguste materjalide lisamise teel. Näiteks võib BiOI-d kombineerida teiste vismutoksühalogeniididega, nagu BiOCl ja BiOBr, või süsinikupõhiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga (GO). Samuti uuritakse BiOI ühendamist teiste pooljuhtidega, näiteks titaandioksiidi (TiO₂) ja tsinkoksiidiga (ZnO), ning hõbeda nanoosakeste lisamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Erinevad komponendid mõjutavad komposiidi omadusi erinevalt. Näiteks võib grafeenoksiid mõjutada elektrilaengute liikumist materjalis, samal ajal kui teiste pooljuhtidega ühendamine võib soodustada elektronide ja aukude eraldumist. Sobiva komposiidi valik sõltub selle kavandatud kasutusalast. == Piirangud == Vaatamata oma soodsatele omadustele on vismutoksüjodiidil (BiOI) ka mitmeid piiranguid. Fotokatalüütilistes rakendustes võib probleemiks olla valguse toimel tekkinud elektronide ja aukude kiire rekombinatsioon, mis vähendab fotokatalüütilist tõhusust. Selle probleemi lahendamiseks uuritakse BiOI kombineerimist teiste [[Pooljuht|pooljuhtidega]] ja [[Heterosiire|heterosiirete]] moodustamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Veepuhastuses kasutamisel võib probleemiks olla BiOI-osakeste eraldamine veest pärast puhastusprotsessi. Samuti tuleb hinnata materjali [[Korduskasutus|korduvkasutatavust]] ning seda, kas kasutamise käigus võib keskkonda sattuda vismutit või joodi sisaldavaid ühendeid. BiOI laialdasemat kasutamist võivad piirata ka tootmise hind ja vajadus leida sobivad sünteesitingimused. Seetõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et parandada materjali stabiilsust, tõhusust ja praktilise kasutamise võimalusi. == Viited == <references /> cagklr84x9e4uwfzl1z0qvqifhpknad 7257585 7257581 2026-10-23T09:27:52Z ~2026-56660-74 240350 7257585 wikitext text/x-wiki Vismutoksüjodiid (BiOI) on anorgaaniline ühend, mis koosneb [[Vismut|vismuti]], [[Hapnik|hapniku]] ja [[Jood|joodi]] aatomitest. BiOI-l on tetragonaalne kihiline kristallstruktuur ning pooljuhtomadused, mille tõttu uuritakse seda nii fotokatalüüsis kui ka optoelektroonikas.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> BiOI kihiline kristallstruktuur koosneb vismuti- ja hapnikuaatomitest moodustunud [Bi₂O₂]²⁺ kihtidest, mille vahel paiknevad jodiidioonide kihid. Selline ehitus mõjutab materjali elektroonilisi ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Füüsikalised omadused == BiOI on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on BiOI. See kuulub vismutoksühalogeniidide hulka. BiOI kristallstruktuur on [[Nelinurk|tetragonaalne]] ja kihiline. Kristallvõres moodustavad vismuti- ja hapnikuaatomid positiivselt laetud [Bi₂O₂]²⁺ kihid, mis paiknevad jodiidioonide kihtide vahel. Selline struktuur mõjutab materjali laengukandjate liikumist ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI võib esineda peene pulbrina, mis koosneb [[Nanoosake|nanoosakestest]]. Selle osakeste suurus ja kuju sõltuvad valmistamismeetodist ning sünteesitingimustest. BiOI nanoosakeste ja nanostruktuuride omadused mõjutavad nende kasutatavust erinevates rakendustes.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> BiOI on kaudse [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooniga]] pooljuht. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, kuid mõõdetud väärtus võib sõltuda materjali struktuurist ja mõõtmismeetodist. Suhteliselt kitsas keelutsoon võimaldab materjalil neelata nähtavat valgust.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> BiOI füüsikalised omadused, sealhulgas laengukandjate transpordi omadused, võivad sõltuda kristallograafilisest suunast, mis on seotud selle kihilise struktuuri põhjustatud [[Anisotroopia|anisotroopiaga].<ref>{{cite journal |last=Jagt |first=R. A. |last2=Huq |first2=T. N. |last3=Börsig |first3=K. M. |last4=Sauven |first4=D. |last5=Lee |first5=L. C. |last6=MacManus-Driscoll |first6=J. L. |last7=Hoye |first7=R. L. Z. |title=Controlling the preferred orientation of layered BiOI solar absorbers |journal=Journal of Materials Chemistry C |year=2020 |doi=10.1039/D0TC02076A}}</ref> == Keemilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on vees raskesti lahustuv ühend. Seda saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) hüdrolüüsi teel, mille käigus moodustub tahke BiOI. Reaktsiooni lihtsustatud võrrand on: <math>\mathrm{BiI_3 + H_2O \rightarrow BiOI + 2HI}</math> BiOI omadused ja stabiilsus sõltuvad keskkonna koostisest ning reaktsioonitingimustest. Vismutoksühalogeniidide uurimisel on kirjeldatud ka teiste vismuti, hapniku ja joodi sisaldavate faaside moodustumist kuumutamisel. Näiteks võib BiOI termiline töötlemine põhjustada teiste vismutoksüjodiidide moodustumist ning muuta materjali koostist ja fotokatalüütilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Süntees == Vismutoksüjodiidi (BiOI) sünteesimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mille abil saab mõjutada saadava materjali kristallilisust, osakeste suurust ja kuju. Levinud meetodid on keemiline sadestamine, hüdrotermiline ja solvotermiline süntees ning mikrolaine abil toimuv süntees. BiOI õhukesi kilesid saab valmistada ka vismut(III)jodiidi termilisel oksüdeerimisel.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Keemiline sadestamine.''' Üks BiOI valmistamise meetod on lähteainete lahuste segamisel põhinev keemiline sadestamine. Selleks kasutatakse näiteks vismut(III)nitraati ja kaaliumjodiidi. Reaktsiooni tulemusena tekib BiOI sade, mida saab filtreerida, pesta ja kuivatada. Meetod võimaldab valmistada BiOI-d suhteliselt lihtsates tingimustes. Sadestamise käigus võib kasutada ka polüvinüülpürrolidooni (PVP) või muid struktuuri kujunemist mõjutavaid aineid, mis võivad muuta osakeste suurust ja morfoloogiat.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> '''Hüdrotermiline ja solvotermiline süntees.''' Hüdrotermilise sünteesi korral toimub reaktsioon vesikeskkonnas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, tavaliselt suletud reaktsioonianumas ehk autoklaavis. Solvotermilise sünteesi puhul kasutatakse lahustina vett või mõnda muud lahustit. Temperatuuri, reaktsiooniaja ja lähteainete koostise muutmise abil saab mõjutada BiOI kristallide kuju ja struktuuri. Nende meetoditega on võimalik saada erineva morfoloogiaga materjale, sealhulgas nanolehti ja nanolehtedest moodustunud kolmemõõtmelisi mikrostruktuure.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Mikrolainesüntees.''' BiOI-d saab valmistada ka mikrolaine abil toimuva solvotermilise sünteesi teel. Mikrolainekiirgus võimaldab reaktsioonisegu kiiresti kuumutada ja võib seetõttu lühendada sünteesiks vajalikku aega võrreldes tavapärase solvotermilise meetodiga. Näiteks on kirjeldatud BiOI mikrokerade valmistamist mikrolaine abil, kus saadud struktuur koosneb isekorrastunud nanolehtedest. Materjali omadused sõltuvad kasutatud lähteainetest ja reaktsioonitingimustest.<ref>{{cite journal |title=Microwave-Assisted Synthesis of BiOI for Solar-Driven Environmental Remediation |journal=Catalysts |volume=15 |issue=9 |pages=868 |year=2025 |doi=10.3390/catal15090868}}</ref> '''Termiline oksüdeerimine.''' BiOI-d saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) termilisel oksüdeerimisel hapnikku sisaldavas keskkonnas. Kuumutamisel reageerib BiI₃ hapnikuga ning moodustub vismutoksüjodiid. Meetodit saab kasutada ka BiOI õhukeste kilede valmistamiseks, kui lähteaine kantakse alusele ja seejärel kuumutatakse. Uuringutes on kirjeldatud BiI₃-kile oksüdeerimist temperatuuril 300–350 °C, mille tulemusena moodustub BiOI-kile.<ref>{{cite journal |title=A novel modest synthesis of device applicable flakes based stable BiOI film by the oxidation of BiI3 film |journal=Journal of Alloys and Compounds |volume=873 |pages=159715 |year=2021 |doi=10.1016/j.jallcom.2021.159715}}</ref> Sünteesimeetodi valik sõltub soovitud materjali omadustest. Keemiline sadestamine sobib osakeste valmistamiseks lahusest, hüdrotermilised ja solvotermilised meetodid võimaldavad mõjutada kristallide morfoloogiat ning termiline oksüdeerimine sobib muu hulgas õhukeste kilede valmistamiseks. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on pooljuhtmaterjal, mida uuritakse selle fotokatalüütiliste omaduste tõttu. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Võrreldes laia keelutsooniga pooljuhtidega, näiteks [[titaandioksiid|titaandioksiidiga]] (TiO₂), saab BiOI-d kasutada fotokatalüütilistes protsessides, mis toimuvad nähtava valguse toimel.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Valguse neeldumisel ergastuvad BiOI elektronid valentstsoonist juhtivustsooni ning materjalis tekivad elektronid ja augud. Need laengukandjad võivad osaleda pinnal toimuvates oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Tekkinud ühendid võivad reageerida orgaaniliste saasteainetega ja aidata kaasa nende lagunemisele. BiOI kihiline kristallstruktuur mõjutab laengukandjate liikumist, kuid elektronide ja aukude rekombinatsioon võib piirata fotokatalüütilist tõhusust.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) uuritakse mitmesuguste seadmete ja keskkonnapuhastuseks mõeldud materjalide valmistamiseks. Keskkonnakaitses pakub see huvi eelkõige vee puhastamisel, sest BiOI-põhised fotokatalüsaatorid võivad aidata lagundada vees leiduvaid orgaanilisi saasteaineid. Samuti uuritakse nende kasutamist teiste saasteainete eemaldamiseks ja lagundamiseks.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Lisaks uuritakse BiOI kasutamist päikesepatareides, fotodetektorites ja valgusandurites. BiOI õhukesi kilesid on kasutatud ka päikesepatareide valmistamisel, sest materjali optilised ja elektroonilised omadused võimaldavad selle kasutamist valguse neeldumisel põhinevates seadmetes.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> Paljud neist rakendustest on alles uurimisjärgus ning nende praktiliseks kasutamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. == BiOI komposiitmaterjalid == BiOI kombineeritakse teiste materjalidega, et parandada selle omadusi ja laiendada kasutusvõimalusi. Komposiitide moodustamine võib aidata parandada valguse neeldumist, soodustada elektrilaengute eraldumist ja suurendada materjali fotokatalüütilist aktiivsust.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI komposiite saab valmistada mitmesuguste materjalide lisamise teel. Näiteks võib BiOI-d kombineerida teiste vismutoksühalogeniididega, nagu BiOCl ja BiOBr, või süsinikupõhiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga (GO). Samuti uuritakse BiOI ühendamist teiste pooljuhtidega, näiteks titaandioksiidi (TiO₂) ja tsinkoksiidiga (ZnO), ning hõbeda nanoosakeste lisamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Erinevad komponendid mõjutavad komposiidi omadusi erinevalt. Näiteks võib grafeenoksiid mõjutada elektrilaengute liikumist materjalis, samal ajal kui teiste pooljuhtidega ühendamine võib soodustada elektronide ja aukude eraldumist. Sobiva komposiidi valik sõltub selle kavandatud kasutusalast. == Piirangud == Vaatamata oma soodsatele omadustele on vismutoksüjodiidil (BiOI) ka mitmeid piiranguid. Fotokatalüütilistes rakendustes võib probleemiks olla valguse toimel tekkinud elektronide ja aukude kiire rekombinatsioon, mis vähendab fotokatalüütilist tõhusust. Selle probleemi lahendamiseks uuritakse BiOI kombineerimist teiste [[Pooljuht|pooljuhtidega]] ja [[Heterosiire|heterosiirete]] moodustamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Veepuhastuses kasutamisel võib probleemiks olla BiOI-osakeste eraldamine veest pärast puhastusprotsessi. Samuti tuleb hinnata materjali [[Korduskasutus|korduvkasutatavust]] ning seda, kas kasutamise käigus võib keskkonda sattuda vismutit või joodi sisaldavaid ühendeid. BiOI laialdasemat kasutamist võivad piirata ka tootmise hind ja vajadus leida sobivad sünteesitingimused. Seetõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et parandada materjali stabiilsust, tõhusust ja praktilise kasutamise võimalusi. == Viited == <references /> m5sg52ipdjdd90f3549h5968owp0mtm 7257586 7257585 2026-10-23T09:28:37Z ~2026-56660-74 240350 7257586 wikitext text/x-wiki Vismutoksüjodiid (BiOI) on anorgaaniline ühend, mis koosneb [[Vismut|vismuti]], [[Hapnik|hapniku]] ja [[Jood|joodi]] aatomitest. BiOI-l on tetragonaalne kihiline kristallstruktuur ning pooljuhtomadused, mille tõttu uuritakse seda nii fotokatalüüsis kui ka optoelektroonikas.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> BiOI kihiline kristallstruktuur koosneb vismuti- ja hapnikuaatomitest moodustunud [Bi₂O₂]²⁺ kihtidest, mille vahel paiknevad jodiidioonide kihid. Selline ehitus mõjutab materjali elektroonilisi ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Füüsikalised omadused == BiOI on oranži kuni telliskivipunase värvusega tahke kristalne anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on BiOI. See kuulub vismutoksühalogeniidide hulka. BiOI kristallstruktuur on [[Nelinurk|tetragonaalne]] ja kihiline. Kristallvõres moodustavad vismuti- ja hapnikuaatomid positiivselt laetud [Bi₂O₂]²⁺ kihid, mis paiknevad jodiidioonide kihtide vahel. Selline struktuur mõjutab materjali laengukandjate liikumist ja optilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI võib esineda peene pulbrina, mis koosneb [[Nanoosake|nanoosakestest]]. Selle osakeste suurus ja kuju sõltuvad valmistamismeetodist ning sünteesitingimustest. BiOI nanoosakeste ja nanostruktuuride omadused mõjutavad nende kasutatavust erinevates rakendustes.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> BiOI on kaudse [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooniga]] pooljuht. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, kuid mõõdetud väärtus võib sõltuda materjali struktuurist ja mõõtmismeetodist. Suhteliselt kitsas keelutsoon võimaldab materjalil neelata nähtavat valgust.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> BiOI füüsikalised omadused, sealhulgas laengukandjate transpordi omadused, võivad sõltuda kristallograafilisest suunast, mis on seotud selle kihilise struktuuri põhjustatud [[Anisotroopia|anisotroopiaga]].<ref>{{cite journal |last=Jagt |first=R. A. |last2=Huq |first2=T. N. |last3=Börsig |first3=K. M. |last4=Sauven |first4=D. |last5=Lee |first5=L. C. |last6=MacManus-Driscoll |first6=J. L. |last7=Hoye |first7=R. L. Z. |title=Controlling the preferred orientation of layered BiOI solar absorbers |journal=Journal of Materials Chemistry C |year=2020 |doi=10.1039/D0TC02076A}}</ref> == Keemilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on vees raskesti lahustuv ühend. Seda saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) hüdrolüüsi teel, mille käigus moodustub tahke BiOI. Reaktsiooni lihtsustatud võrrand on: <math>\mathrm{BiI_3 + H_2O \rightarrow BiOI + 2HI}</math> BiOI omadused ja stabiilsus sõltuvad keskkonna koostisest ning reaktsioonitingimustest. Vismutoksühalogeniidide uurimisel on kirjeldatud ka teiste vismuti, hapniku ja joodi sisaldavate faaside moodustumist kuumutamisel. Näiteks võib BiOI termiline töötlemine põhjustada teiste vismutoksüjodiidide moodustumist ning muuta materjali koostist ja fotokatalüütilisi omadusi.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> == Süntees == Vismutoksüjodiidi (BiOI) sünteesimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mille abil saab mõjutada saadava materjali kristallilisust, osakeste suurust ja kuju. Levinud meetodid on keemiline sadestamine, hüdrotermiline ja solvotermiline süntees ning mikrolaine abil toimuv süntees. BiOI õhukesi kilesid saab valmistada ka vismut(III)jodiidi termilisel oksüdeerimisel.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Keemiline sadestamine.''' Üks BiOI valmistamise meetod on lähteainete lahuste segamisel põhinev keemiline sadestamine. Selleks kasutatakse näiteks vismut(III)nitraati ja kaaliumjodiidi. Reaktsiooni tulemusena tekib BiOI sade, mida saab filtreerida, pesta ja kuivatada. Meetod võimaldab valmistada BiOI-d suhteliselt lihtsates tingimustes. Sadestamise käigus võib kasutada ka polüvinüülpürrolidooni (PVP) või muid struktuuri kujunemist mõjutavaid aineid, mis võivad muuta osakeste suurust ja morfoloogiat.<ref>{{cite journal |last=Kandanapitiye |first=M. S. |last2=Gao |first2=M. |last3=Molter |first3=J. |last4=Flask |first4=C. A. |last5=Huang |first5=S. D. |title=Synthesis, Characterization, and X-ray Attenuation Properties of Ultrasmall BiOI Nanoparticles: Toward Renal Clearable Particulate CT Contrast Agents |journal=Inorganic Chemistry |volume=53 |issue=19 |pages=10189–10194 |year=2014 |doi=10.1021/ic5011709}}</ref> '''Hüdrotermiline ja solvotermiline süntees.''' Hüdrotermilise sünteesi korral toimub reaktsioon vesikeskkonnas kõrgendatud temperatuuril ja rõhul, tavaliselt suletud reaktsioonianumas ehk autoklaavis. Solvotermilise sünteesi puhul kasutatakse lahustina vett või mõnda muud lahustit. Temperatuuri, reaktsiooniaja ja lähteainete koostise muutmise abil saab mõjutada BiOI kristallide kuju ja struktuuri. Nende meetoditega on võimalik saada erineva morfoloogiaga materjale, sealhulgas nanolehti ja nanolehtedest moodustunud kolmemõõtmelisi mikrostruktuure.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> '''Mikrolainesüntees.''' BiOI-d saab valmistada ka mikrolaine abil toimuva solvotermilise sünteesi teel. Mikrolainekiirgus võimaldab reaktsioonisegu kiiresti kuumutada ja võib seetõttu lühendada sünteesiks vajalikku aega võrreldes tavapärase solvotermilise meetodiga. Näiteks on kirjeldatud BiOI mikrokerade valmistamist mikrolaine abil, kus saadud struktuur koosneb isekorrastunud nanolehtedest. Materjali omadused sõltuvad kasutatud lähteainetest ja reaktsioonitingimustest.<ref>{{cite journal |title=Microwave-Assisted Synthesis of BiOI for Solar-Driven Environmental Remediation |journal=Catalysts |volume=15 |issue=9 |pages=868 |year=2025 |doi=10.3390/catal15090868}}</ref> '''Termiline oksüdeerimine.''' BiOI-d saab valmistada vismut(III)jodiidi (BiI₃) termilisel oksüdeerimisel hapnikku sisaldavas keskkonnas. Kuumutamisel reageerib BiI₃ hapnikuga ning moodustub vismutoksüjodiid. Meetodit saab kasutada ka BiOI õhukeste kilede valmistamiseks, kui lähteaine kantakse alusele ja seejärel kuumutatakse. Uuringutes on kirjeldatud BiI₃-kile oksüdeerimist temperatuuril 300–350 °C, mille tulemusena moodustub BiOI-kile.<ref>{{cite journal |title=A novel modest synthesis of device applicable flakes based stable BiOI film by the oxidation of BiI3 film |journal=Journal of Alloys and Compounds |volume=873 |pages=159715 |year=2021 |doi=10.1016/j.jallcom.2021.159715}}</ref> Sünteesimeetodi valik sõltub soovitud materjali omadustest. Keemiline sadestamine sobib osakeste valmistamiseks lahusest, hüdrotermilised ja solvotermilised meetodid võimaldavad mõjutada kristallide morfoloogiat ning termiline oksüdeerimine sobib muu hulgas õhukeste kilede valmistamiseks. == Fotokatalüütilised omadused == Vismutoksüjodiid (BiOI) on pooljuhtmaterjal, mida uuritakse selle fotokatalüütiliste omaduste tõttu. Selle keelutsooni laius on ligikaudu 1,8–2,1 eV, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Võrreldes laia keelutsooniga pooljuhtidega, näiteks [[titaandioksiid|titaandioksiidiga]] (TiO₂), saab BiOI-d kasutada fotokatalüütilistes protsessides, mis toimuvad nähtava valguse toimel.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Valguse neeldumisel ergastuvad BiOI elektronid valentstsoonist juhtivustsooni ning materjalis tekivad elektronid ja augud. Need laengukandjad võivad osaleda pinnal toimuvates oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides ning soodustada reaktiivsete hapnikuühendite teket. Tekkinud ühendid võivad reageerida orgaaniliste saasteainetega ja aidata kaasa nende lagunemisele. BiOI kihiline kristallstruktuur mõjutab laengukandjate liikumist, kuid elektronide ja aukude rekombinatsioon võib piirata fotokatalüütilist tõhusust.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> == Rakendused == Vismutoksüjodiidi (BiOI) uuritakse mitmesuguste seadmete ja keskkonnapuhastuseks mõeldud materjalide valmistamiseks. Keskkonnakaitses pakub see huvi eelkõige vee puhastamisel, sest BiOI-põhised fotokatalüsaatorid võivad aidata lagundada vees leiduvaid orgaanilisi saasteaineid. Samuti uuritakse nende kasutamist teiste saasteainete eemaldamiseks ja lagundamiseks.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Lisaks uuritakse BiOI kasutamist päikesepatareides, fotodetektorites ja valgusandurites. BiOI õhukesi kilesid on kasutatud ka päikesepatareide valmistamisel, sest materjali optilised ja elektroonilised omadused võimaldavad selle kasutamist valguse neeldumisel põhinevates seadmetes.<ref>{{cite journal |last=Hoye |first=R. L. Z. |last2=Lee |first2=L. C. |last3=Kurchin |first3=R. C. |last4=Huq |first4=T. N. |last5=Zhang |first5=K. H. L. |last6=Sponseller |first6=M. |last7=Nienhaus |first7=L. |last8=Brandt |first8=R. E. |last9=Jean |first9=J. |last10=Polizzotti |first10=J. A. |last11=Kursumović |first11=A. |last12=Bawendi |first12=M. G. |last13=Bulović |first13=V. |last14=Stevanović |first14=V. |last15=Buonassisi |first15=T. |last16=MacManus-Driscoll |first16=J. L. |title=Strongly Enhanced Photovoltaic Performance and Defect Physics of Air-Stable Bismuth Oxyiodide (BiOI) |journal=Advanced Materials |volume=29 |issue=36 |pages=1702176 |year=2017 |doi=10.1002/adma.201702176}}</ref> Paljud neist rakendustest on alles uurimisjärgus ning nende praktiliseks kasutamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. == BiOI komposiitmaterjalid == BiOI kombineeritakse teiste materjalidega, et parandada selle omadusi ja laiendada kasutusvõimalusi. Komposiitide moodustamine võib aidata parandada valguse neeldumist, soodustada elektrilaengute eraldumist ja suurendada materjali fotokatalüütilist aktiivsust.<ref>{{cite journal |last=Han |first=A. |last2=Sun |first2=J. |last3=Lin |first3=X. |last4=Yuan |first4=C.-H. |last5=Chuah |first5=G. K. |last6=Jaenicke |first6=S. |title=Influence of facets and heterojunctions in photoactive bismuth oxyiodide |journal=RSC Advances |volume=5 |pages=88298–88305 |year=2015 |doi=10.1039/C5RA18236K}}</ref> BiOI komposiite saab valmistada mitmesuguste materjalide lisamise teel. Näiteks võib BiOI-d kombineerida teiste vismutoksühalogeniididega, nagu BiOCl ja BiOBr, või süsinikupõhiste materjalidega, näiteks grafeenoksiidiga (GO). Samuti uuritakse BiOI ühendamist teiste pooljuhtidega, näiteks titaandioksiidi (TiO₂) ja tsinkoksiidiga (ZnO), ning hõbeda nanoosakeste lisamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Erinevad komponendid mõjutavad komposiidi omadusi erinevalt. Näiteks võib grafeenoksiid mõjutada elektrilaengute liikumist materjalis, samal ajal kui teiste pooljuhtidega ühendamine võib soodustada elektronide ja aukude eraldumist. Sobiva komposiidi valik sõltub selle kavandatud kasutusalast. == Piirangud == Vaatamata oma soodsatele omadustele on vismutoksüjodiidil (BiOI) ka mitmeid piiranguid. Fotokatalüütilistes rakendustes võib probleemiks olla valguse toimel tekkinud elektronide ja aukude kiire rekombinatsioon, mis vähendab fotokatalüütilist tõhusust. Selle probleemi lahendamiseks uuritakse BiOI kombineerimist teiste [[Pooljuht|pooljuhtidega]] ja [[Heterosiire|heterosiirete]] moodustamist.<ref>{{cite journal |last=Arumugam |first=M. |last2=Choi |first2=M. Y. |title=Recent progress on bismuth oxyiodide (BiOI) photocatalyst for environmental remediation |journal=Journal of Industrial and Engineering Chemistry |volume=81 |pages=237–268 |year=2020 |doi=10.1016/j.jiec.2019.09.013}}</ref> Veepuhastuses kasutamisel võib probleemiks olla BiOI-osakeste eraldamine veest pärast puhastusprotsessi. Samuti tuleb hinnata materjali [[Korduskasutus|korduvkasutatavust]] ning seda, kas kasutamise käigus võib keskkonda sattuda vismutit või joodi sisaldavaid ühendeid. BiOI laialdasemat kasutamist võivad piirata ka tootmise hind ja vajadus leida sobivad sünteesitingimused. Seetõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et parandada materjali stabiilsust, tõhusust ja praktilise kasutamise võimalusi. == Viited == <references /> blgk80av7jb0l3fd2w0usqu32fzq78d Noorteaeg 0 722768 7257464 7254730 2026-10-22T22:51:39Z K0gar1n 239947 K0gar1n teisaldas lehekülje [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] pealkirja [[Noorteaeg]] alla: Artikli mustandi teisaldamine põhinimeruumi. Копировать 7254730 wikitext text/x-wiki '''MTÜ Noorteaeg''' on Eesti mittetulundusühing, mis tegutseb peamiselt [[Narva-Jõesuu]]s ja [[Ida-Virumaa]]l. Organisatsioon tegeleb noorsootöö, mitteformaalse hariduse, noorte osaluse ja kogukonnaürituste korraldamisega. Ühing asutati 20. märtsil 2025 ning selle registrikood on 80653147.<ref name="ariregister">[https://ariregister.rik.ee/est/company/80653147 MTÜ Noorteaeg (80653147)]. e-Äriregister. Vaadatud 17.10.2026.</ref><ref name="veebileht">[https://www.noorteaeg.ee/et MTÜ Noorteaeg ametlik veebileht]. Vaadatud 17.10.2026.</ref> Organisatsiooni tegevus hõlmab noorte omaalgatuste toetamist, haridus- ja keskkonnaprojekte, pereüritusi ning kultuuri-, spordi- ja tehnoloogiasündmusi. 2025. aastal pälvis Noorteaeg Ida-Viru ettevõtete ja vabaühenduste tunnustuskonkursil auhinna „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”.<ref name="ivek">[https://ivek.ee/ida-virumaa-ettevotete-ja-vabauhenduste-tunnustuskonkursi-2025-voitjad-on-selgunud/ Ida-Virumaa ettevõtete ja vabaühenduste tunnustuskonkursi 2025 võitjad on selgunud]. Ida-Viru Ettevõtluskeskus, detsember 2025. Vaadatud 17.10.2026.</ref> == Ajalugu == MTÜ Noorteaeg registreeriti 20. märtsil 2025 Narva-Jõesuus. Ühingu juhatuse liikmed on alates asutamisest olnud Mikhail Gladyshev ja Timofei Maljuganov.<ref name="ariregister" /> Organisatsiooni esimesed projektid olid seotud noorte kaasamise, keskkonnahariduse ning avalike pere- ja kogukonnaürituste korraldamisega Narva-Jõesuu piirkonnas. 2025. aasta mais sai ühing toetust projektile „Lastekaitsepäev Narva-Jõesuu linnas”, mille eesmärk oli ühendada lastekaitsepäeva tähistamine keskkonnahariduslike tegevustega. Projekti rahastati Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.<ref name="rtk">[https://dokumendiregistrid.karlerss.com/dokumendid/581989/taotluse-rahuldamise-kohta Taotluse rahuldamise otsus nr 11.3-1/25/2435]. Riigi Tugiteenuste Keskus, 22.05.2025. Vaadatud 17.10.2026.</ref> 2025. aasta jooksul korraldas ühing Ida-Virumaal keskkonnateemalisi tegevusi, perepäevi ning noorte vabatahtlikku tegevust kaasavaid üritusi. Organisatsiooni projektide hulka kuulusid ka „Roheline Start” ning kogukonnaüritused Narva-Jõesuu ja Sinimäe koolides.<ref name="projektid">[https://www.noorteaeg.ee/et/projects MTÜ Noorteaeg projektid]. MTÜ Noorteaeg. Vaadatud 17.10.2026.</ref> 2026. aastal laiendas MTÜ Noorteaeg oma tegevust, keskendudes lisaks noorte osalus- ja kogukonnaprojektidele ka suuremate avalike sündmuste korraldamisele. Üheks olulisemaks ettevõtmiseks kujunes augustis Narva-Jõesuu tuletorni juures toimunud noortefestival, mille programmi kuulusid tantsufestival Narva-Jõesuu JAM’26 ja tehnoloogia- ning e-spordifestival Narva-Jõesuu TECH’26. 8. augustil toimunud Narva-Jõesuu JAM’26 tõi kokku eri tantsustiilide esindajad ning hõlmas tantsuvõistlusi, rahvusvahelisi kohtunikke ja vabaõhuprogrammi. Järgmisel päeval, 9. augustil, toimus samas piirkonnas Narva-Jõesuu TECH’26, mille programmis olid e-sporditurniirid, virtuaalreaalsus, robootika, võidusõidusimulaatorid ja muud interaktiivsed tehnoloogiategevused. Mõlemad sündmused olid külastajatele tasuta ning toimusid koostöös Narva-Jõesuu linna ja teiste partneritega.<ref name="jam" /><ref name="tech" /><ref name="teade" /> == Tegevus == MTÜ Noorteaeg keskendub noorte kaasamisele ühiskondlikku tegevusse ning noorte omaalgatuste toetamisele. Ühing korraldab koolitusi, töötubasid, avalikke sündmusi ja kogukonnaprojekte, mille ettevalmistamises ning läbiviimises osalevad noored ja vabatahtlikud.<ref name="projektid" /> Organisatsiooni peamised tegevusvaldkonnad on: * '''Noorsootöö ja mitteformaalne haridus''' – noorte algatuste, koolituste ja praktiliste õppeprojektide korraldamine. * '''Kogukonna- ja kultuuriüritused''' – avalikud perepäevad, noorteüritused ja kohalikud festivalid. * '''Keskkonnaharidus''' – keskkonnateemalised töötoad, talgud ja teadlikkust suurendavad tegevused. * '''Noorte osalus''' – noorte kaasamine kohaliku elu kujundamisse ja kogukonna aruteludesse. * '''Rahvusvaheline koostöö''' – noorte õppereisid ja koostöövõimaluste arendamine teiste riikide organisatsioonidega. Ühing on teinud koostööd Narva-Jõesuu linna, kohaliku noortekeskuse ning teiste piirkondlike organisatsioonide ja asutustega.<ref name="veebileht" /> == Projektid ja üritused == === Tegevus 2025. aastal === 2025. aastal korraldas Noorteaeg Narva-Jõesuus lastekaitsepäeva tegevusi, keskkonnatöötubasid ning pereüritusi. Üks esimestest projektidest oli „Lastekaitsepäev Narva-Jõesuu linnas”, mille raames ühendati laste- ja pereprogramm keskkonnahariduslike tegevustega.<ref name="rtk" /><ref name="projektid" /> Augustis toimusid organisatsiooni eestvedamisel keskkonnateemalised tegevused ja perepäev Sinimäel. Samal aastal viidi ellu projekt „Roheline Start”, mille keskmes oli keskkonnateadlikkuse suurendamine pereürituse kaudu.<ref name="projektid" /> Oktoobris korraldati Narva-Jõesuu ja Sinimäe koolides kogukonnaüritusi, mille programmis olid töötoad, mängud ning tegevused lastele ja peredele.<ref name="projektid" /> Ühingu veebilehe andmetel korraldati 2025. aastal ka noorte õppereis Rootsi ja Taani, mille käigus tutvuti noorsootöö, keskkonnahoiu ja linnaruumi arendamise praktikatega.<ref name="projektid" /> === Tegevus 2026. aastal === 2026. aasta alguses korraldas Noorteaeg Narva-Jõesuus noortele suunatud koolitusi ja kohtumisi. Nende hulka kuulus kohtumiste sari „3 õhtut – 3 lugu”, kus osalejad said tutvuda Ida-Virumaa aktiivsete inimeste ja nende tegevusega.<ref name="kohtumised">[https://www.noorteaeg.ee/et/news/05-three-evenings-three-stories-announcement Avatud kohtumised „3 õhtut – 3 lugu” Narva-Jõesuus]. MTÜ Noorteaeg, 16.01.2026. Vaadatud 17.10.2026.</ref> Samal aastal tegeles ühing noorte osaluse ja keskkonnateadlikkuse suurendamise projektidega. Organisatsiooni veebilehe andmetel hõlmasid need muu hulgas keskkonnategevusi Narva-Jõesuus ning noorte kaasamist Ida-Virumaa õiglase ülemineku teemalistesse kogukonnaaruteludesse.<ref name="projektid" /> === Narva-Jõesuu JAM ja TECH === 7.–9. augustil 2026 toimusid Narva-Jõesuu tuletorni piirkonnas noortele suunatud tantsu- ja tehnoloogiaüritused, mille korraldamises osales MTÜ Noorteaeg.<ref name="jam">[https://en.visitnarvajoesuu.ee/narvajoesuujam Narva-Jõesuu JAM]. Visit Narva-Jõesuu. Vaadatud 17.10.2026.</ref><ref name="tech">[https://www.idaviru.events/event/narva-joesuu-tech NARVA-JÕESUU TECH’26]. IdaViru Events. Vaadatud 17.10.2026.</ref> '''Narva-Jõesuu JAM’26''' oli tantsufestival, mille programmis olid erinevate tantsustiilide võistlused, sealhulgas breaking, hip-hop ja contemporary. Festivalil osalesid tantsijad ning rahvusvahelised kohtunikud. Üritus toimus Narva-Jõesuu Noorte Festi raames.<ref name="jam" /> '''Narva-Jõesuu TECH’26''' toimus 9. augustil 2026. Tegemist oli tehnoloogia- ja e-sporditeemalise vabaõhuüritusega, mille programmis olid arvutimängude võistlused, virtuaalreaalsus, robootika ja interaktiivsed tegevused. Ürituse korraldajate hulka kuulusid MTÜ Noorteaeg, Narva-Jõesuu linn ja Narva-Jõesuu Noortekeskus.<ref name="tech" /><ref name="teade">[https://dokumendiregistrid.karlerss.com/dokumendid/1106555/teade Narva-Jõesuu linna augustiürituste teade]. Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregister, 27.07.2026. Vaadatud 17.10.2026.</ref> == Tunnustused == 2. detsembril 2025 pälvis MTÜ Noorteaeg Ida-Viru Ettevõtluskeskuse korraldatud ettevõtete ja vabaühenduste tunnustuskonkursil auhinna kategoorias „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Tunnustus anti üle Narva Vaba Lava teatris.<ref name="ivek" /> Kodanikuühiskonna Sihtkapital tõi oma ülevaates esile organisatsiooni Narva-Jõesuus ja selle ümbruses korraldatud tegevused, mille kaudu on kaasatud noori ning toetatud nende osalemist kogukonnaelus.<ref name="kysk">Aivar Joorik. [https://kysk.ee/tunnustussundmuste-varsked-laureaadid-ulevaade-maakondadest/ Kogukonnateod 2025: maakondade tänuõhtutel esile tõstetud inimesed ja algatused]. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, 26.01.2026. Vaadatud 17.10.2026.</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.noorteaeg.ee/ MTÜ Noorteaeg ametlik veebileht] * [https://ariregister.rik.ee/est/company/80653147 MTÜ Noorteaeg e-Äriregistris] 89g5zkbpo0f2i7881x39ifl07bgc1hp Mikhail Gladyshev 0 722776 7257467 7254771 2026-10-22T22:57:07Z K0gar1n 239947 K0gar1n teisaldas lehekülje [[Kasutaja:K0gar1n/Mikhail Gladyshev]] pealkirja [[Mikhail Gladyshev]] alla: Artikli mustandi teisaldamine põhinimeruumi. 7254771 wikitext text/x-wiki '''Mikhail Gladyshev''' on Eestis tegutsev ettevõtja ja noorteaktivist. Ta on mittetulundusühingu Noorteaeg asutaja ja juhatuse liige. 2026. aastal osales Gladyshev Eesti noorte esindajana Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi töös.<ref name="coe">[https://rm.coe.int/congress-yearbook-annuaire-du-congres/48802b1f8a Congress Yearbook. 50th Session]. Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress, 2026.</ref><ref name="elvl">[https://elvl.ee/tegevussuunad-ja-valdkonnad/valissuhted/osalemine-rahvusvahelistes-organisatsioonides Ülevaade välissuhetest]. Eesti Linnade ja Valdade Liit.</ref> == Elukäik == Gladyshev on pärit Narva-Jõesuust. 2025. aastal alustas ta õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis ([[TalTech]]), kus õpib rahvusvahelist ärikorraldust.<ref name="intervjuu">[https://noordelegaat.ee/13122/ Uus CLARE noordelegaat on Mikhail Gladyshev!]. Noordelegaat.ee, 5. mai 2026.</ref><ref name="linkedin">[https://ee.linkedin.com/in/mikhailgl Mikhail Gladyshev]. LinkedIn.</ref> == Noorte- ja ühiskondlik tegevus == 2025. aasta märtsis asutas Gladyshev mittetulundusühingu [[Noorteaeg|MTÜ Noorteaeg]], mille tegevus keskendub noorsootööle, mitteformaalsele haridusele ning noorte- ja kogukonnaürituste korraldamisele. Mikhail Gladyshev on organisatsiooni juhatuse liige alates selle asutamisest.<ref name="ariregister">[https://ariregister.rik.ee/est/company/80653147 MTÜ Noorteaeg]. e-Äriregister.</ref><ref name="elvl" /> Organisatsiooni tegevuse kaudu on Mikhail osalenud Narva-Jõesuus ja Ida-Virumaal toimuvate noorteprojektide ning avalike ürituste ettevalmistamises ja korraldamises.<ref name="noorteaeg">[https://www.noorteaeg.ee/et/contact MTÜ Noorteaeg – meeskond ja kontakt]. MTÜ Noorteaeg.</ref> 2026. aasta veebruaris avaldas Narva-Jõesuu linn oma väljaandes „Meie Leht” tunnustuse Gladyshevile noorteürituste korraldamise ja noorsootöö arendamiseks rahastuse kaasamise eest.<ref name="meieleht">[https://narva-joesuu.ee/documents/2032926/44089015/meieleht_0226_rus_web.pdf Meie Leht, veebruar 2026]. Narva-Jõesuu Linnavalitsus.</ref> 2026. aasta augustis korraldas Gladyshevi juhitav MTÜ Noorteaeg Narva-Jõesuu tuletorni juures tehnoloogia- ja e-spordifestivali Narva-Jõesuu TECH’26 ning osales tantsufestivali Narva-Jõesuu JAM’26 korraldamises.<ref name="tech2026">[https://www.idaviru.events/event/narva-joesuu-tech NARVA-JÕESUU TECH’26]. IdaViru Events.</ref><ref name="jam2026">[https://visitnarvajoesuu.ee/narvajoesuujam Narva-Jõesuu JAM]. Visit Narva-Jõesuu.</ref> Mikhail Gladyshev kuulub Narva-Jõesuu linnavolikogu eelarvekomisjoni.<ref name="komisjon">[https://narva-joesuu.ee/volikogu-komisjonid Linnavolikogu komisjonid]. Narva-Jõesuu Linnavalitsus.</ref> == Rahvusvaheline tegevus == 2026. aastal oli Mikhail Gladyshev Eesti noordelegaat [[Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress|Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressis]]. Tema osalemist kinnitavad Euroopa Nõukogu ametlikud dokumendid ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu avaldatud noorte esindajate nimekiri.<ref name="coe" /><ref name="elvl" /> Noordelegaadina keskendus ta oma sõnul kohaliku demokraatia toimimisele, noorte osalusele otsustusprotsessides ning Euroopa tasandil tehtavate otsuste mõjule kohalikele kogukondadele.<ref name="intervjuu" /> == Ettevõtlus == 2024. aasta aprillis asutas Mikhail Gladyshev ettevõtte FLUID OÜ, mille tegevusala on lõbustus- ja teemaparkide tegevus. Ta on ettevõtte juhatuse liige ja ainuosanik.<ref name="fluid">[https://radar.aripaev.ee/ettevote/564178/fluid-ou FLUID OÜ]. Äripäev Radar.</ref> == Viited == <references /> 5pocfgiwlel4mx9dizkra1gozrv0s9m Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel 0 722817 7257273 7255707 2026-10-22T15:03:37Z Kalle 51 7257273 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Tokyo_1964_Summer_Olympics_logo.svg|40px|Tokyo 1964]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]], [[Tokyo]] |- |'''11. – 23 . oktoober''' |- | '''[[Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|Mexico City 1968]]''' :'''>''' |} [[1964. aasta suveolümpiamängud]]el oli [[võrkpall]] esimest korda olümpiaalana kavas. Mängudel jagati välja kaks medalikomplekti, millest üks oli meeste ja teine naiste võrkpallis. Mõlemal turniiril kehtis sama võistlussüsteem: kõik osalevad võistkonnad mängisid omavahel ühe korra läbi.<ref>[https://www.olympedia.org/editions/16/sports/VVO Volleyball at the 1964 Summer Olympics] www.olympedia.org</ref> Meeste turniiril võitis kuldmedali [[Nõukogude Liit]], kes võitis üheksast mängust kaheksa; ainus kaotus tuli Jaapanilt, kes saavutas kolmanda koha. Teiseks tuli [[Tšehhoslovakkia]], kes jäi Nõukogude Liidust maha vaid geimide vahe tõttu ning kelle ainus kaotus pärines samuti mängust Nõukogude Liiduga. Naiste turniiril võitis Jaapan kõik viis mängu ja teenis kuldmedali; Nõukogude Liit ja [[Poola]] said vastavalt hõbe- ja pronksmedali. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Jaapan]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 1964]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||1||1||0||2 |- |2.||bgcolor=#ccccff align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}*||1||0||1||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||1||0 ||1 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} ==Meeste võrkpalliturniir== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 9||8||1 ||25:5 ||415:279||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:2''' ||'''3:2''' || '''3:0''' || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||8 ||1||26:10|| 486:399 || '''17''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |'''3:1'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1'''||0:3|| '''3:2''' || '''3:1'''|| '''3:1''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:12 ||475:372 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |0:3|| 1:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:2''' ||9 ||6||3 ||19:15 ||432:394 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 2:3||1:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:2'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||5||4 ||20:16 ||464:429 ||'''14''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] | 0:3 ||2:3 ||'''3:0'''||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X || 2:3 || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:2''' ||9 ||4 ||5 ||18:18 ||449:466||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |0:3|| 0:3||2:3 || 0:3|| 0:3||'''3:2'''||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:2''' || '''3:1''' ||9 ||3||6 ||13:23 ||410:474 ||'''12''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | 0:3 ||1:3 ||1:3 ||0:3 ||2:3 || 1:3 || '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||0:3 || '''3:1''' ||9 ||2||7 ||11:24 ||378:482||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |0:3|| 0:3||1:3 || 1:3|| 0:3||0:3||2:3 || '''3:0''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||9 ||2||7 ||10:23 ||360:450 ||'''11''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||2:3 ||1:3 || 2:3 || 1:3 ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||9:27 ||376:500||'''9''' |} ==Naiste võrkpalliturniir== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 5||5||0 ||15:1 ||238:93||'''10''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || 5 ||4 ||1||12:3|| 212:97 || '''9''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| 5 ||3||2 ||10:6 ||180:162 ||'''8''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 5 ||2||3 ||6:9 ||140:172 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |0:3|| 0:3||0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||3:12 ||98:213 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | 0:3 ||0:3 ||0:3||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || 5 ||0 ||5 ||0:15 ||94:225||'''5''' |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1964.html Tulemused Men Volleyball XVIII Olympic Games 1964 Tokyo (JPN) - 13-23.10] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1964.html Tulemused Women Volleyball XVIII Olympic Games 1964 Tokyo (JPN) - 11-23.10] * [https://web.archive.org/web/20080212085454/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1964x.html Volleyball Olympic Games 1964 at Tokyo] * [https://web.archive.org/web/20120402011149/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1964/or1964v2pt2.pdf Link 1964. aasta suveolümpiamängude ametlikule aruandele] (Võrkpall lk. 621-656) * [https://www.olympics.com/en/video/tokyo-1964-women-s-volleyball-the-oriental-witches Video võiduhetkedest ja kuldmedali üleandmisest Tokyo olümpiamängudel] {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1964. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] 14x2ytvzg3amx65qojwlukllg1j01u7 7257290 7257273 2026-10-22T15:23:39Z Kalle 51 7257290 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Tokyo_1964_Summer_Olympics_logo.svg|40px|Tokyo 1964]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]], [[Tokyo]] |- |'''11. – 23 . oktoober''' |- | '''[[Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|Mexico City 1968]]''' :'''>''' |} [[1964. aasta suveolümpiamängud]]el oli [[võrkpall]] esimest korda olümpiaalana kavas. Mängudel jagati välja kaks medalikomplekti, millest üks oli meeste ja teine naiste võrkpallis. Mõlemal turniiril kehtis sama võistlussüsteem: kõik osalevad võistkonnad mängisid omavahel ühe korra läbi.<ref>[https://www.olympedia.org/editions/16/sports/VVO Volleyball at the 1964 Summer Olympics] www.olympedia.org</ref> Meeste turniiril võitis kuldmedali [[Nõukogude Liit]], kes võitis üheksast mängust kaheksa; ainus kaotus tuli Jaapanilt, kes saavutas kolmanda koha. Teiseks tuli [[Tšehhoslovakkia]], kes jäi Nõukogude Liidust maha vaid geimide vahe tõttu ning kelle ainus kaotus pärines samuti mängust Nõukogude Liiduga. Naiste turniiril võitis Jaapan kõik viis mängu ja teenis kuldmedali; Nõukogude Liit ja [[Poola]] said vastavalt hõbe- ja pronksmedali. Kuldmedali võitnud Jaapani naiskonda kutsuti „Idamaa nõidadeks“ (inglise keeles *Oriental Witches*), kuna nad domineerisid 1960. aastate alguses naiste võrkpallis.<ref>[https://archive.nytimes.com/beijing2008.blogs.nytimes.com/2008/05/23/remembering-volleyballs-oriental-witches/ Remembering Volleyball’s ‘Oriental Witches’] www.nytimes.com May 23, 2008</ref> [[NHK]] andmetel jälgis Jaapani ja Nõukogude Liidu vahelist finaalmängu enam kui 80% kogu Jaapani elanikkonnast.<ref>[https://www.olympics.com/en/news/tokyo-1964-women-volleyball-japan-gold Bewitched: How seeds of Japan's 1964 gold in women's volleyball were sewn over a decade] www.olympics.com</ref> Finaalmängu viibis vaatamas ka [[Michiko|keisrinna Michiko]]. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Jaapan]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 1964]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||1||1||0||2 |- |2.||bgcolor=#ccccff align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}*||1||0||1||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||1||0 ||1 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} ==Meeste võrkpalliturniir== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 9||8||1 ||25:5 ||415:279||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:2''' ||'''3:2''' || '''3:0''' || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||8 ||1||26:10|| 486:399 || '''17''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |'''3:1'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1'''||0:3|| '''3:2''' || '''3:1'''|| '''3:1''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:12 ||475:372 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |0:3|| 1:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:2''' ||9 ||6||3 ||19:15 ||432:394 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 2:3||1:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:2'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||5||4 ||20:16 ||464:429 ||'''14''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] | 0:3 ||2:3 ||'''3:0'''||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X || 2:3 || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:2''' ||9 ||4 ||5 ||18:18 ||449:466||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |0:3|| 0:3||2:3 || 0:3|| 0:3||'''3:2'''||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:2''' || '''3:1''' ||9 ||3||6 ||13:23 ||410:474 ||'''12''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | 0:3 ||1:3 ||1:3 ||0:3 ||2:3 || 1:3 || '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||0:3 || '''3:1''' ||9 ||2||7 ||11:24 ||378:482||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |0:3|| 0:3||1:3 || 1:3|| 0:3||0:3||2:3 || '''3:0''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||9 ||2||7 ||10:23 ||360:450 ||'''11''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||2:3 ||1:3 || 2:3 || 1:3 ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||9:27 ||376:500||'''9''' |} ==Naiste võrkpalliturniir== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 5||5||0 ||15:1 ||238:93||'''10''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || 5 ||4 ||1||12:3|| 212:97 || '''9''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| 5 ||3||2 ||10:6 ||180:162 ||'''8''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 5 ||2||3 ||6:9 ||140:172 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |0:3|| 0:3||0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||3:12 ||98:213 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | 0:3 ||0:3 ||0:3||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || 5 ||0 ||5 ||0:15 ||94:225||'''5''' |} *Põhja-Korea ei saatnud Tokyosse oma delegatsiooni, kuna tal puuduvad Jaapaniga kahepoolsed suhted. Nende koha sai Lõuna-Korea.<ref>[http://todor66.com/volleyball/Asia/Women_OQ_1963.html North Korea qualify to Olympics Women 1964, later replaced by South Korea.] www.todor66.com/</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1964.html Tulemused Men Volleyball XVIII Olympic Games 1964 Tokyo (JPN) - 13-23.10] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1964.html Tulemused Women Volleyball XVIII Olympic Games 1964 Tokyo (JPN) - 11-23.10] * [https://web.archive.org/web/20080212085454/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1964x.html Volleyball Olympic Games 1964 at Tokyo] * [https://web.archive.org/web/20120402011149/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1964/or1964v2pt2.pdf Link 1964. aasta suveolümpiamängude ametlikule aruandele] (Võrkpall lk. 621-656) * [https://www.olympics.com/en/video/tokyo-1964-women-s-volleyball-the-oriental-witches Video võiduhetkedest ja kuldmedali üleandmisest Tokyo olümpiamängudel] {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1964. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] 0s3lz9wpgc5qkn3ie6bou4xk247h919 7257298 7257290 2026-10-22T15:26:33Z Kalle 51 7257298 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Tokyo_1964_Summer_Olympics_logo.svg|40px|Tokyo 1964]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]], [[Tokyo]] |- |'''11. – 23 . oktoober''' |- | '''[[Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|Mexico City 1968]]''' :'''>''' |} [[1964. aasta suveolümpiamängud]]el oli [[võrkpall]] esimest korda olümpiaalana kavas. Mängudel jagati välja kaks medalikomplekti, millest üks oli meeste ja teine naiste võrkpallis. Mõlemal turniiril kehtis sama võistlussüsteem: kõik osalevad võistkonnad mängisid omavahel ühe korra läbi.<ref>[https://www.olympedia.org/editions/16/sports/VVO Volleyball at the 1964 Summer Olympics] www.olympedia.org</ref> Meeste turniiril võitis kuldmedali [[Nõukogude Liit]], kes võitis üheksast mängust kaheksa; ainus kaotus tuli Jaapanilt, kes saavutas kolmanda koha. Teiseks tuli [[Tšehhoslovakkia]], kes jäi Nõukogude Liidust maha vaid geimide vahe tõttu ning kelle ainus kaotus pärines samuti mängust Nõukogude Liiduga. Naiste turniiril võitis Jaapan kõik viis mängu ja teenis kuldmedali; Nõukogude Liit ja [[Poola]] said vastavalt hõbe- ja pronksmedali. Kuldmedali võitnud Jaapani naiskonda kutsuti „Idamaa nõidadeks“ (inglise keeles *Oriental Witches*), kuna nad domineerisid 1960. aastate alguses naiste võrkpallis.<ref>[https://archive.nytimes.com/beijing2008.blogs.nytimes.com/2008/05/23/remembering-volleyballs-oriental-witches/ Remembering Volleyball’s ‘Oriental Witches’] www.nytimes.com May 23, 2008</ref> [[NHK]] andmetel jälgis Jaapani ja Nõukogude Liidu vahelist finaalmängu enam kui 80% kogu Jaapani elanikkonnast.<ref>[https://www.olympics.com/en/news/tokyo-1964-women-volleyball-japan-gold Bewitched: How seeds of Japan's 1964 gold in women's volleyball were sewn over a decade] www.olympics.com</ref> Finaalmängu viibis vaatamas ka [[Michiko|keisrinna Michiko]]. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Jaapan]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 1964]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||1||1||0||2 |- |2.||bgcolor=#ccccff align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}*||1||0||1||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||1||0 ||1 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} ==Meeste võrkpalliturniir== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 9||8||1 ||25:5 ||415:279||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:2''' ||'''3:2''' || '''3:0''' || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||8 ||1||26:10|| 486:399 || '''17''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |'''3:1'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1'''||0:3|| '''3:2''' || '''3:1'''|| '''3:1''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:12 ||475:372 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |0:3|| 1:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:2''' ||9 ||6||3 ||19:15 ||432:394 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 2:3||1:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0'''|| '''3:2'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||5||4 ||20:16 ||464:429 ||'''14''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] | 0:3 ||2:3 ||'''3:0'''||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X || 2:3 || '''3:1'''||'''3:0''' || '''3:2''' ||9 ||4 ||5 ||18:18 ||449:466||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |0:3|| 0:3||2:3 || 0:3|| 0:3||'''3:2'''||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:2''' || '''3:1''' ||9 ||3||6 ||13:23 ||410:474 ||'''12''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | 0:3 ||1:3 ||1:3 ||0:3 ||2:3 || 1:3 || '''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||0:3 || '''3:1''' ||9 ||2||7 ||11:24 ||378:482||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |0:3|| 0:3||1:3 || 1:3|| 0:3||0:3||2:3 || '''3:0''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||9 ||2||7 ||10:23 ||360:450 ||'''11''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||2:3 ||1:3 || 2:3 || 1:3 ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||9:27 ||376:500||'''9''' |} ==Naiste võrkpalliturniir== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 5||5||0 ||15:1 ||238:93||'''10''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || 5 ||4 ||1||12:3|| 212:97 || '''9''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| 5 ||3||2 ||10:6 ||180:162 ||'''8''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 5 ||2||3 ||6:9 ||140:172 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |0:3|| 0:3||0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||3:12 ||98:213 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | 0:3 ||0:3 ||0:3||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || 5 ||0 ||5 ||0:15 ||94:225||'''5''' |} *Põhja-Korea ei saatnud Tokyosse oma delegatsiooni, kuna tal puuduvad Jaapaniga kahepoolsed suhted. Nende koha sai Lõuna-Korea.<ref>[http://todor66.com/volleyball/Asia/Women_OQ_1963.html North Korea qualify to Olympics Women 1964, later replaced by South Korea.] www.todor66.com/</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1964.html Tulemused Men Volleyball XVIII Olympic Games 1964 Tokyo (JPN) - 13-23.10] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1964.html Tulemused Women Volleyball XVIII Olympic Games 1964 Tokyo (JPN) - 11-23.10] * [https://web.archive.org/web/20080212085454/http://sports123.com:80/vol/results/mo-1964x.html Volleyball Olympic Games 1964 at Tokyo] * [https://web.archive.org/web/20120402011149/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1964/or1964v2pt2.pdf Link 1964. aasta suveolümpiamängude ametlikule aruandele] (Võrkpall lk. 621-656) * [https://www.olympics.com/en/video/tokyo-1964-women-s-volleyball-the-oriental-witches Video võiduhetkedest ja kuldmedali üleandmisest Tokyo olümpiamängudel] {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1964. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] aq5jmrqiglpo80lrkbyhtvd7ihygrb8 Cantina Texas 0 722902 7257393 7256539 2026-10-22T17:44:51Z Herbietx 100863 Lisasin foto 7257393 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Ettevõte | nimi = Cantina Texas | tüüp = Restoran (Tex-Mex) | asutamisaeg = 1998 | asukoht = [[Pikk tänav (Tallinn)|Pikk tänav]] 45, [[Tallinn]], [[Eesti]] | asutaja = [[Herbert Murd]] | valdkonnad = Toitlustus | koduleht = }} [[Fail:Cantina Texas.jpg|pisi|Cantina Texas]] '''Cantina Texas''' (kasutatud ka nime '''Texas Cantina''') on 1998. aastal asutatud restoran Eestis, mis pakub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edelaosa kööki ja ''[[tex-mex]]'' toitusid. See on üks vanimaid ja pikemalt järjepidevalt tegutsenud seda laadi teemarestorane Eestis.<ref name="toiduari" /> == Ajalugu == Restorani asutas kultuuri- ja muusikategelane [[Herbert Murd]]. Toitlustuskoht avati esmalt 1998. aasta suvel [[Pärnu]]s ning koliti neli aastat hiljem Tallinnasse.<ref name="toiduari" /> Praegu asub restoran Tallinna vanalinnas aadressil [[Pikk tänav (Tallinn)|Pikk tänav]] 45. Restorani kontseptsioon ja sisekujundus on üles ehitatud Ameerika Ühendriikide lõunaosariikide ja [[Metsik Lääs|Metsiku Lääne]] (inglise keeles ''Wild West'') stiilile, kus toidu kõrval on rõhk ka maakonnatüüpi elaval muusikal (nt ''honky-tonk'').<ref name="toiduari" /> == Tähendus Eesti toidukultuuris == Cantina Texas kuulub Eesti taasiseseisvumisjärgse esimese laine eksootiliste teemarestoranide hulka, mis tutvustasid 1990. aastate lõpus kohalikule tarbijale Tex-Mex kööki (koos selliste ajalooliste kohtadega nagu Cantina Carramba jt).<ref name="toiduari" /> == Vaata ka == * [[Tallinna restoranide loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="toiduari">[https://toiduari.ee/28-aastat-texi-mexi-eestis-ehk-mis-on-cantina-texase-edu-saladus-me-ei-jookse-iga-uue-trendiga-voidu-ega-puua-koigile-meeldida/ 28 aastat texi-mexi Eestis ehk mis on Cantina Texase edu saladus? “Me ei jookse iga uue trendiga võidu ega püüa kõigile meeldida”]. Toiduäri. 10. august 2026</ref> }} == Välislingid == * [https://toiduari.ee/28-aastat-texi-mexi-eestis-ehk-mis-on-cantina-texase-edu-saladus-me-ei-jookse-iga-uue-trendiga-voidu-ega-puua-koigile-meeldida/ 28 aastat texi-mexi Eestis ehk mis on Cantina Texase edu saladus? “Me ei jookse iga uue trendiga võidu ega püüa kõigile meeldida”]. Toiduäri. 10. august 2026 [[Kategooria:Eesti restoranid]] [[Kategooria:Tallinna ettevõtted]] ky9afija14ef4se0slb4app7s9erp38 Tallinna Toitlustuskoondis 0 722946 7257296 7256983 2026-10-22T15:25:45Z Kruusamägi 1530 7257296 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Toitlustuskoondis''' oli aastatel 1981–1991 tegutsenud organisatsioon [[Tallinn]]as. See moodustati kahe toitlustustrusti ja restoran "Olümpia" baasil. Koondise koosseisu kuulus Ehitusvalitsus ja 25 isemajandavat juriidilisest isikust ühendettevõtet.<ref name="uus">[https://dea.digar.ee/article/ohtulehtkoorberg/1981/08/21/3.1 "UUS PARTEIORGANISATSIOON"] Õhtuleht, nr 193, 21. august 1981 (Digar)</ref> 1980. aastate keskel oli tegemist hiiglasliku asutusega, mille haldusalas töötas üle 9000 inimese, millega see oli linna suurim tööandja.<ref name="uus" /> Koondise struktuuri koosseisu kuulus valdav osa Tallinna linna restoranidest, kohvikutest, baaridest, varietee, asutuste ja ettevõtete sööklatest. Asutamise algusaastal võisid koondise 586 ettevõtet<ref name="uus" /> teenindada 413 töölissööklat ja -einelauda, 67 üldhariduskooli, 23 kõrgkooli ja keskeriõppeasutust ning 8 kutsekooli sööklat ja einelauda, kus oli kokku rohkem kui 39 000 istekohta. Selle alla kuulusid näiteks restoranid [[Gloria (restoran)|Gloria]], Rae ja Palace ning kohvikud Moskva ja Palace.<ref>[https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1985/11/22/10.1 "MÜÜRIVAHE 2"] Noorte Hääl : ELKNÜ Keskkomitee häälekandja, nr 268, 22. november 1985 (Digar)</ref> Koondise peakontor asus [[Mündi tänav]] 2, osa koondise üksusi (materiaal-tehnilise varustuse ning ehituse ja tehnikaosakond) asusid aga Tallinna vanalinnas, [[Pikk tänav]] 55. Materiaal-tehnilise varustuse osakonna jaotuslao hooned asusid Kopli tööstuspiirkonnas [[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa tänav]] 22 ning Suur-Kloostri ja Aida tänava vahel Tallinna vanalinnas. == Juhtimine == Koondise direktoriks kinnitati Tallinna linna otsusel [[Eiki Zernask]] (1948–2025).<ref name="uus" /> Toitlustuskoondise juhtkonnas töötasid: * Aive Jürjen (Luigela), direktori esimene asetäitja; * Urmas Ehasoo, direktori asetäitja (personal ja personalijuhtimine); * Neeme Vellend, direktori asetäitja (kaubandus); * Kaupo Pollisinski, direktori asetäitja (avalikud suhted, meedia ja reklaam); * Maido Mölder, direktori asetäitja (ehituse ja tehnika valdkond); * Anne Laving, direktori asetäitja ja peatehnoloog (tootmise valdkond). == Koosseis == Asutuse koosseisu kuulusid järgnevad üksused: * Kaadrite osakond (osakonna juhataja Raili Karjane); * Kaubanduse osakond (osakonna juhataja Kalev Joonas); * Materiaal-tehnilise varustuse osakond (osakonna juhataja Arvo Pihl); * Tootmisosakond (koondise peatehnoloog Anne Laving; juhataja asetäitja oli Tiiu Melesk); * Ehituse ja Tehnikaosakond; * Raamatupidamise osakond (osakonna juhataja Anne Kabrits). == Ajalugu == Tallinna Toitlustuskoondis asutati [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] otsusega 16. juulil 1981.<ref name="uus" /> Parteiorganisatsiooni asutamiskonverents peeti 19. augustil.<ref name="uus" /> 1990. aastate alguses – seoses [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti iseseisvuse taastamise]], majandusreformide ja eraettevõtluse tärkamisega – Tallinna Toitlustuskoondis sellisel kujul likvideeriti ning selle alla kuulunud söögikohad kas privatiseeriti, reorganiseeriti või lõpetasid tegevuse. See tähistas nõukoguliku tsentraliseeritud toitlustussüsteemi lõppu ja kaasaegse [[vabaturumajandus|vaba turu]] algust. Otsuse kohaselt lahutati koondisesse kuulunud restoranid, kohvikud ja sööklad ühtsest süsteemist ning neist moodustati esialgselt eraldi munitsipaalettevõtted. Kuna Tallinna Toitlustuskoondis haldas hiiglaslikku hulka kinnisvara ja ettevõtteid, andis tegevuse lõpetamise otsus võimaluse rendilepingute sõlmimiseks töötajatega või objektide müügiks oksjonitel, mis kogus täishoogu aastatel 1991–1993. Tallinna Linnavalitsuse otsuse kohaselt kadus Tallinna Toitlustuskoondis juriidilise kehana lõplikult ajaloo registritest 1991. aasta jooksul, mil viidi lõpule varade jaotamine linnaosade ja uute munitsipaalettevõtete vahel. == Vaata ka == * [[Tallinna I Toidukaubastu]] * [[Tallinna II Toidukaubastu]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-tallinna-toitlustuskoondise-teenindajate-konkurss AK filmikroonika 1958-1991: 1 | TALLINNA TOITLUSTUSKOONDISE TEENINDAJATE KONKURSS] ERR arhiiv, 27. november 1982 [[Kategooria:20. sajand Tallinnas]] ql30vr0usrins0q2ycj5nqqg46w7d6j Arutelu:Kuldmuna 1 722965 7257240 7257186 2026-10-22T14:00:51Z Sendrasendra 225202 7257240 wikitext text/x-wiki == Faktivead == Eesti I reklaamikonkurss toimus juba 1993. a. ja selle võitis (sai peaauhinna) Hansapanga reklaam (Toots Tõnissonilt laenu küsimas), mis tunnistati hiljem seadusega vastuolus olevaks ehk keelatud reklaamiks. 1. koha pälvis AS MicroLinki arvutite OfficeLine tooteseeria kontseptsioon, sh "õ"-tähega ehk Eesti paigutusega klaviatuur, mida esitleti 1992. arvutimessil. [[Eri:Kaastöö/~2026-56490-72|~2026-56490-72]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-56490-72|arutelu]]) 22. oktoober 2026, kell 14:03 (EEST) :Mis alusel saab esimese reklaamikonkursi samastada Kuldmunaga? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 22. oktoober 2026, kell 17:00 (EEST) slr3x5p6rzd7d3qic0h8a7pweh8oyev Andrea Dallavalle 0 722966 7257477 7257187 2026-10-22T23:32:31Z Sjur 66496 7257477 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Andrea Dallavalle | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Itaalia | sünniaeg = {{süv|1999|10|31}} | sünnikoht = [[Piacenza]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 183 cm | kaal = 65 kg | spordiklubi = G.S. Fiamme Gialle | treener = Ennio Buttò | märkus_silt = Isiklik rekord | märkus = Kolmikhüpe: 17,64 m (2025) | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025 Apeldoorn]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021 Tallinn]]|Kolmikhüpe}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Gävle]]|Kolmikhüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Grosseto]]|Kolmikhüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Thbilisi]]|Kolmikhüpe}} }} '''Andrea Dallavalle''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1999]] [[Piacenza]]s) on [[Itaalia]] [[kolmikhüppaja]]. Ta on võitnud noorte rahvusvahelistel tiitlivõistlustel neli medalit. [[2016. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta noorte Euroopa meistrivõistlustel]] [[Thbilisi]]s ja [[2017. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta alla 20-aastaste Euroopa meistrivõistlustel]] [[Grosseto]]s võitis ta hõbemedali. U23 Euroopa meistrivõistlustel sai ta [[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aastal]] [[Gävle]]s pronksmedali ja tuli [[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021. aastal]] [[Tallinn]]as Euroopa meistriks. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s jõudis Dallavalle finaali ja sai tulemusega 16.85 üheksanda koha. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is sai Dallavalle tulemusega 17.25 neljanda koha, jäädes pronksmedali võitnud [[Zhu Yaming]]ist kuue sentimeetri kaugusele. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is hüppas ta 17.04 ja võitis [[Pedro Pichardo]] järel hõbemedali. Pärast mitut vigastustest mõjutatud hooaega võitis Dallavalle [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is pronksmedali tulemusega 17.19. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sama aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta hõbemedali, hüpates viimasel katsel isikliku rekordi '''17.64'''. Sellega sai temast esimene Itaalia meeskolmikhüppaja, kes on võitnud maailmameistrivõistlustel medali. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis Dallavalle tulemusega 17.37 pronksmedali [[Andy Díaz]]e ja Pedro Pichardo järel. == Isiklikku == Andrea Dallavalle isa Fabrizio Dallavalle on endine sprinter ja ema Maria Cristina Bobbi endine kaugushüppaja. Andrea vanem vend Lorenzo oli samuti kolmikhüppaja ja vanem õde Chiara tegeles käimisega. Ta on õppinud [[Università Cattolica del Sacro Cuore]]s majandusteadust ja on lõpetanud panganduse ja ärinõutamise eriala magistrikraadiga.<ref>{{netiviide |url=https://www.eurosport.it/atletica/mondiali-di-atletica/2025/chi-e-andrea-dallavalle-medaglia-dargento-nel-salto-triplo-a-tokyo-talento-piacentino-gia-argento-europeo-che-studia-economia-e-tifa-milan_sto23223374/story.shtml |pealkiri=Chi è Andrea Dallavalle, medaglia d'argento nel salto triplo a Tokyo! Talento piacentino, già argento europeo, che studia economia e tifa Milan |väljaanne=eurosport.it |vaadatud=23. oktoobril 2026 |keel=itaalia}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välilingid == *{{IAAF}} {{JÄRJESTA:Dallavalle, Andrea}} [[Kategooria:Itaalia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 43mr8u11cyvgrevw8jy0vywaaw1p30k Jurgis Kubilius 0 722968 7257199 2026-10-22T11:59:17Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Jurgis Kubilius''' (28. märts [[1875]] [[Armoniškiai]], Liudvinavase vald – [[29. märts]] [[1961]] [[Kaunas]], maetud [[Kalvarija]]sse) oli [[Leedu]] sõjaväelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta lõpetas Liudvinavase algkooli, 1894. aastal lõpetas ta [[Marijampolė]] gümnaasiumi 6. klassi ja astus Sejniai seminari, kuid langes sealt peaaegu kolme aasta pärast välja. Alates 1900. aastast teenis ta Vene impeeriumi 88. jalaväerügemendis. Pärast lühikest te...' 7257199 wikitext text/x-wiki '''Jurgis Kubilius''' (28. märts [[1875]] [[Armoniškiai]], Liudvinavase vald – [[29. märts]] [[1961]] [[Kaunas]], maetud [[Kalvarija]]sse) oli [[Leedu]] sõjaväelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta lõpetas Liudvinavase algkooli, 1894. aastal lõpetas ta [[Marijampolė]] gümnaasiumi 6. klassi ja astus Sejniai seminari, kuid langes sealt peaaegu kolme aasta pärast välja. Alates 1900. aastast teenis ta Vene impeeriumi 88. jalaväerügemendis. Pärast lühikest teenistust 102. jalaväerügemendis astus ta 1900. aastal Vilniuse sõjakooli, mille lõpetas 1902. aastal. Talle omistati nooremleitnandi sõjaväeline auaste. Ta teenis 101. jalaväerügemendis. September 1904 – aprill 1905 osales ta 157. jalaväerügemendi sõduritega [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] [[Mandžuuria]]s. Pärast sõda jätkas ta sõjaväeteenistust 101. jalaväerügemendis, 1906. aastal leitnandi, 1910. aastal rügemendi staabikapteni auastmes. 1914. aastal osales ta Esimese maailmasõja lahingutes Varssavi lähedal ja Ida-Preisimaal, 1915. aastal Vilniuse kubermangus ja Suvalkijas, hiljem Galicias ja Rumeenias. Sõja alguses oli ta rügemendiülema ametikohal kapteni auastmes, 1915. aasta lõpus omistati talle kolonelleitnandi auaste ja alates 1916. aastast koloneli auaste. 16. juunil 1916 sai ta Galicias Čedrovo küla lähedal põrutushaavu ja pidi mõneks ajaks rindelt lahkuma. 25.–29. mail [[1917]]. [[Petrograd]]is toimus Vene armees teeninud Leedu sõdurite kongress, kus tõstatati küsimus Venemaa territooriumil rahvusarmee loomisest. Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni Venemaal pakkusid kõrged bolševike ohvitserid leedulastele võimalust moodustada diviis tingimusel, et see võitleb punaste poolel. 5. detsembril 1917 moodustati bolševike resolutsiooniga Smolenskis ainult üks Leedu reservpataljon armeest, mida juhtima kutsuti Jurgis Kubilius. Pataljon kasvas kiiresti ja 1918. aasta alguseks oli selles 600 Leedu sõdurit. Pataljon viidi rindele lähemale – Mogilevi. Kui pataljoni juhtkond aga keeldus rangelt avatud lahingutes osalemast, saadeti Leedu sõdurite pataljon 5. märtsi 1918. aasta käsuga laiali. 1. mail 1918 naasis ta Leetu, töötas Vilniuses küüditatute tagasisaatmise komisjonis ja juhtis sõjavangide osakonna asju. 1918. aasta sügisel, kui Saksa sõjaline jõud hakkas rindel toimunud ebaõnnestumiste tõttu nõrgenema, moodustas Leedu Riiginõukogu riigikaitsekomisjoni, mille juhiks määrati [[Stasys Šilingas]]. Kaitsekomisjoni kutsuti ka kolonel J. Kubilius, kellele tehti ülesandeks luua Leedu armee. Alates novembrist 1918. Kaitseministeeriumi staabiülem. 23. novembril 1918 allkirjastas ta käsu nr 1, millega alustati Leedu armee loomist. Hiljem riigikaitseülema asetäitja. Peaminister [[Augustinas Voldemaras]] ja kaitseministeeriumi aseminister kindral [[Kiprijanas Kondratavičius]] väitsid, et Leedu ei vaja oma armeed, et selle ülesandeid saab täita kohalik miilits. Kui aga bolševikud lähenesid Vilniusele ja 1. jalaväerügemendi moodustamine tegelikult takerdus, oli energilise ohvitseri J. Kubiliuse pingutuste tõttu sunnitud A. Voldemarsi juhitud ministrite nõukogu tagasi astuma ja kindral Kiprijanas Kondratavičius oli sunnitud Grodnosse põgenema. [[Mykolas Sleževičius]]e juhitud uus valitsus, mis määrati ametisse 26. detsembril 1918, suutis kiirendada Leedu armee loomist. 1919. aasta algusest oli Tauragė maakonna kaitseülem. Tollane Leedu riigikaitseminister [[Mykolas Velykis]] tundis aga andekast ohvitserist peagi puudust, maist 1919 oli J. Kubilius Ukmergė pataljoni ülem, kuni 1919. aasta lõpuni osales ta sõjategevuses Nõukogude Venemaa armee üksustega Salakase, Turmantase ja Daugavpilsi lähedal. 22. novembril 1919 brigaadikindral. Detsember 1919 – september 1923 (vaheajaga) Leedu armee peastaabi korrakaitseosakonna ülem, juulist [[1920]] ka kohaliku brigaadi ülem. Septembrist [[1921]] armeeülema eriasjade ohvitser, maist novembrini 1922 laskurüleminstruktor. 1923. aastal 3. jalaväediviisi ülem, aastatel 1923–1926 armee inspektor, riigikaitseministri eriasjade ohvitser, peastaabi juhatuse ülem. 1926. aastal kindral. 1. septembril 1926 jättis ta lõpuks sõjaväeteenistusega hüvasti ja läks reservi. Aastatel 1926–1934 Vangide Heaolu Ühingu Keskuse juhatuse esimees. [[15. oktoober|15. oktoobrist]] [[1936]] kuni [[12. detsember|12. detsembrini]] [[1938]] oli ta [[Memeli piirkond|Memeli piirkonna]] kuberner. {{JÄRJESTA:Kubilius, Jurgis}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1875]] [[Kategooria:Surnud 1961]] c5mm8255z1mgurw1xu5sszshirehz08 7257321 7257199 2026-10-22T16:03:46Z Kruusamägi 1530 7257321 wikitext text/x-wiki [[Fail:KubiliusJurgis.jpg|pisi|Jurgis Kubilius]] '''Jurgis Kubilius''' (28. märts [[1875]] [[Armoniškiai]], Liudvinavase vald – [[29. märts]] [[1961]] [[Kaunas]], maetud [[Kalvarija]]sse) oli [[Leedu]] sõjaväelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta lõpetas Liudvinavase algkooli, 1894. aastal lõpetas ta [[Marijampolė]] gümnaasiumi 6. klassi ja astus Sejniai seminari, kuid langes sealt peaaegu kolme aasta pärast välja. Alates 1900. aastast teenis ta Vene impeeriumi 88. jalaväerügemendis. Pärast lühikest teenistust 102. jalaväerügemendis astus ta 1900. aastal Vilniuse sõjakooli, mille lõpetas 1902. aastal. Talle omistati nooremleitnandi sõjaväeline auaste. Ta teenis 101. jalaväerügemendis. Septembrist 1904 kuni aprillini 1905 osales ta 157. jalaväerügemendi sõduritega [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] [[Mandžuuria]]s. Pärast sõda jätkas ta sõjaväeteenistust 101. jalaväerügemendis, 1906. aastal leitnandi, 1910. aastal rügemendi staabikapteni auastmes. 1914. aastal osales ta Esimese maailmasõja lahingutes [[Varssavi]] lähedal ja [[Ida-Preisimaa]]l, 1915. aastal Vilniuse kubermangus ja Suvalkijas, hiljem [[Galiitsia]]s ja [[Rumeenia]]s. Sõja alguses oli ta rügemendiülema ametikohal kapteni auastmes, 1915. aasta lõpus omistati talle kolonelleitnandi auaste ja alates 1916. aastast koloneli auaste. 16. juunil 1916 sai ta Galiitsias Čedrovo küla lähedal põrutushaavu ja pidi mõneks ajaks rindelt lahkuma. 25.–29. mail 1917 toimus [[Petrograd]]is Vene armees teeninud Leedu sõdurite kongress, kus tõstatati küsimus Venemaa territooriumil rahvusarmee loomisest. Pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i Venemaal pakkusid kõrged bolševike ohvitserid leedulastele võimalust moodustada diviis tingimusel, et see võitleb punaste poolel. 5. detsembril 1917 moodustati bolševike resolutsiooniga Smolenskis ainult üks Leedu reservpataljon armeest, mida kutsuti juhtima Jurgis Kubilius. Pataljon kasvas kiiresti ja 1918. aasta alguseks oli selles 600 Leedu sõdurit. Pataljon viidi rindele lähemale – [[Mahilioŭ]]sse. Kui pataljoni juhtkond keeldus aga rangelt avatud lahingutes osalemast, saadeti Leedu sõdurite pataljon 5. märtsi 1918. aasta käsuga laiali. 1. mail 1918 naasis ta Leetu, töötas Vilniuses küüditatute tagasisaatmise komisjonis ja juhtis sõjavangide osakonna asju. 1918. aasta sügisel, kui Saksa sõjaline jõud hakkas rindel toimunud ebaõnnestumiste tõttu nõrgenema, moodustas Leedu Riiginõukogu riigikaitsekomisjoni, mille juhiks määrati [[Stasys Šilingas]]. Kaitsekomisjoni kutsuti ka kolonel J. Kubilius, kellele tehti ülesandeks luua Leedu armee. Alates novembrist 1918. Kaitseministeeriumi staabiülem. 23. novembril 1918 allkirjastas ta käsu nr 1, millega alustati Leedu armee loomist. Hiljem riigikaitseülema asetäitja. Peaminister [[Augustinas Voldemaras]] ja kaitseministeeriumi aseminister kindral [[Kiprijanas Kondratavičius]] väitsid, et Leedu ei vaja oma armeed, et selle ülesandeid saab täita kohalik miilits. Kui aga bolševikud lähenesid Vilniusele ja 1. jalaväerügemendi moodustamine tegelikult takerdus, oli energilise ohvitseri J. Kubiliuse pingutuste tõttu sunnitud A. Voldemarsi juhitud ministrite nõukogu tagasi astuma ja kindral Kiprijanas Kondratavičius oli sunnitud Grodnosse põgenema. [[Mykolas Sleževičius]]e juhitud uus valitsus, mis määrati ametisse 26. detsembril 1918, suutis kiirendada Leedu armee loomist. 1919. aasta algusest oli Tauragė maakonna kaitseülem. Tollane Leedu riigikaitseminister [[Mykolas Velykis]] tundis aga andekast ohvitserist peagi puudust, maist 1919 oli J. Kubilius Ukmergė pataljoni ülem, kuni 1919. aasta lõpuni osales ta sõjategevuses Nõukogude Venemaa armee üksustega Salakase, Turmantase ja Daugavpilsi lähedal. 22. novembril 1919 brigaadikindral. Detsember 1919 – september 1923 (vaheajaga) Leedu armee peastaabi korrakaitseosakonna ülem, juulist [[1920]] ka kohaliku brigaadi ülem. Septembrist [[1921]] armeeülema eriasjade ohvitser, maist novembrini 1922 laskurüleminstruktor. 1923. aastal 3. jalaväediviisi ülem, aastatel 1923–1926 armee inspektor, riigikaitseministri eriasjade ohvitser, peastaabi juhatuse ülem. 1926. aastal kindral. 1. septembril 1926 jättis ta lõpuks sõjaväeteenistusega hüvasti ja läks reservi. Aastatel 1926–1934 Vangide Heaolu Ühingu Keskuse juhatuse esimees. [[15. oktoober|15. oktoobrist]] [[1936]] kuni [[12. detsember|12. detsembrini]] [[1938]] oli ta [[Memeli piirkond|Memeli piirkonna]] kuberner. {{JÄRJESTA:Kubilius, Jurgis}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1875]] [[Kategooria:Surnud 1961]] 63aatiecifv6udpex3aa9qrvtw21dpy Eesti välisministeeriumi kantsler 0 722969 7257201 2026-10-22T12:06:32Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Välisministeeriumi kantsler]] 7257201 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Välisministeeriumi kantsler]] 19760h18xo5xaulbdgy355rx20vuhmz Mykolas Velykis 0 722970 7257217 2026-10-22T12:32:48Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Mykolas Velykis''' (12. november [[1884]] [[Linoniai]], [[Panevėžyse maakond]] – [[24. jaanuar]] [[1955]] [[Vilnius]]) oli [[Leedu]] sõjaväelane ja poliitiline tegelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta õppis Panevėžysis ja lõpetas 1909. aastal Vilniuse sõjakooli. Töötas pikka aega sõjaväe administratsiooni ja majanduse alal. Esimese maailmasõja ajal teenis ta Vene impeeriumi armees Austria rindel. 1918. aastal naasis ta Leetu ja astus vabatahtlikult...' 7257217 wikitext text/x-wiki '''Mykolas Velykis''' (12. november [[1884]] [[Linoniai]], [[Panevėžyse maakond]] – [[24. jaanuar]] [[1955]] [[Vilnius]]) oli [[Leedu]] sõjaväelane ja poliitiline tegelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta õppis Panevėžysis ja lõpetas 1909. aastal Vilniuse sõjakooli. Töötas pikka aega sõjaväe administratsiooni ja majanduse alal. Esimese maailmasõja ajal teenis ta Vene impeeriumi armees Austria rindel. 1918. aastal naasis ta Leetu ja astus vabatahtlikult Leedu armeesse. Ta töötas riigikaitsekomisjonis. 24. detsember 1918 – 26. detsember 1918, Teise Ministrite Kabineti riigikaitseminister. 29. mai 1919 – 7. oktoober 1920, Kindralstaabi ülem, – 5. jalaväerügemendi ülem, 1921. aastal – diviisiülem, 1925. aastal – sõjaväeringkonna ülem. 1927. aastal läks ta erru kindralleitnandi auastmes. 1944. aastal arreteerisid Nõukogude võimud ta, vangistati Kaunase rasketöövanglas ja 1946. aastal saadeti Siberisse. Ta suri Vilniuses esimesel päeval pärast asumiselt naasmist. Ta maeti [[Kaunas]]e [[Panemunė kalmistu]]le. Ta maeti koos Pusliai perekonnaga. Tänapäeval jätkavad Pusliai perekonna pärandit viimased teadaolevad perekonnaliikmed: Joris Puslys, Monika Puslytė ja nende lapsed. {{JÄRJESTA:Velykis, Mykolas}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1955]] qd5xul4zpadk3sjer2hdagzoyri9lrj 7257238 7257217 2026-10-22T13:59:39Z Juhan121 25066 7257238 wikitext text/x-wiki '''Mykolas Velykis''' (12. november [[1884]] [[Linoniai]], [[Panevėžyse maakond]] – [[24. jaanuar]] [[1955]] [[Vilnius]]) oli [[Leedu]] sõjaväelane ja poliitiline tegelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta õppis Panevėžysis ja lõpetas [[1909]]. aastal [[Vilniuse sõjakool]]i. Töötas pikka aega sõjaväe administratsiooni ja majanduse alal. Esimese maailmasõja ajal teenis ta Vene impeeriumi armees Austria rindel. 1918. aastal naasis ta Leetu ja astus vabatahtlikult Leedu armeesse. Ta töötas riigikaitsekomisjonis. 24. detsember 1918 – 26. detsember 1918, Teise Ministrite Kabineti riigikaitseminister. 29. mai 1919 – 7. oktoober 1920, Kindralstaabi ülem, – 5. jalaväerügemendi ülem, 1921. aastal – diviisiülem, 1925. aastal – sõjaväeringkonna ülem. 1927. aastal läks ta erru kindralleitnandi auastmes. 1944. aastal arreteerisid Nõukogude võimud ta, vangistati Kaunase rasketöövanglas ja 1946. aastal saadeti Siberisse. Ta suri Vilniuses esimesel päeval pärast asumiselt naasmist. Ta maeti [[Kaunas]]e [[Panemunė kalmistu]]le. Ta maeti koos Pusliai perekonnaga. Tänapäeval jätkavad Pusliai perekonna pärandit viimased teadaolevad perekonnaliikmed: Joris Puslys, Monika Puslytė ja nende lapsed. {{JÄRJESTA:Velykis, Mykolas}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1955]] bfw8oj1gikx58d4i536rfwnscxbs5rw 7257309 7257238 2026-10-22T15:41:38Z Kruusamägi 1530 7257309 wikitext text/x-wiki [[Fail:VelykisMykolas.jpg|pisi|Mykolas Velykis]] '''Mykolas Velykis''' (12. november [[1884]] [[Linoniai]], [[Panevėžyse maakond]] – [[24. jaanuar]] [[1955]] [[Vilnius]]) oli [[Leedu]] sõjaväelane ja poliitiline tegelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta õppis [[Panevėžys]]es ja lõpetas 1909. aastal [[Vilniuse sõjakool]]i. Töötas pikka aega sõjaväe administratsiooni ja majanduse alal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal teenis ta Vene impeeriumi armees Austria rindel. 1918. aastal naasis ta Leetu ja astus vabatahtlikult Leedu armeesse. Ta töötas riigikaitsekomisjonis. Lühidalt oli ta 1918. aasta 24. detsembrist kuni 26. detsembrini Teise Ministrite Kabineti riigikaitseminister. 29. maist 1919 kuni 7. oktoobrini 1920 oli ta Kindralstaabi ülem ning 1920. aastast 5. jalaväerügemendi ülem, 1921. aastast diviisiülem ja 1925. aastast sõjaväeringkonna ülem. 1927. aastal läks ta erru kindralleitnandi auastmes. 1944. aastal arreteerisid Velykise Nõukogude võimud ja ta vangistati Kaunase rasketöövanglasse ning saadeti 1946. aastal Siberisse. Ta suri Vilniuses esimesel päeval pärast asumiselt naasmist. Ta maeti [[Kaunas]]e [[Panemunė kalmistu]]le koos Pusliai perekonnaga. Tänapäeval jätkavad Pusliai perekonna pärandit viimased teadaolevad perekonnaliikmed: Joris Puslys, Monika Puslytė ja nende lapsed. Kaunases on tema järgi nimetatud tänav. {{JÄRJESTA:Velykis, Mykolas}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1955]] k09sqbsdk4ax1q8nka09mru727xmdhf Malta parlament 0 722971 7257221 2026-10-22T13:05:38Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast esinduskogu | nimi = Malta parlament | omakeelne_nimi = Il-Parlament ta' Malta<br/>Parliament of Malta | kooseis = | embleem = Coat of arms of Malta.svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = ühekojaline parlament | asutatud = 1921 | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nime...' 7257221 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Malta parlament | omakeelne_nimi = Il-Parlament ta' Malta<br/>Parliament of Malta | kooseis = | embleem = Coat of arms of Malta.svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = ühekojaline parlament | asutatud = 1921 | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = [[Malta president]] | juht_nimi = [[Myriam Spiteri Debono]] | juht_partei = | juht_valimised = 4. aprillist 2024 | juht2_nimetus = Spiiker | juht2_nimi = [[Carmelo Abela]] | juht2_partei = | juht2_valimised = 20. juunist 2026 | kohti = 79 | volituste_kestus = viis aastat | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = 30. mai 2026 | järgmised_valimised = 2031 | koosolekute_saal1 = Malta’s Parliament building in Valletta (cropped).jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Parlamendihoone (Malta)|Parlamendihoone]], [[Valletta]] | veebileht = | märkused = }} '''Malta parlament''' ([[malta keel]]es ''Il-Parlament ta' Malta'', [[inglise keel]]es ''Parliament of Malta'') on [[Malta]] seadusandlik organ, mis asub [[Valletta]]s. Parlament on ühekojaline ning koosneb Esindajatekojast ja [[Malta president|Malta presidendist]].<ref name="Constitute" /> [[Malta põhiseadus|Põhiseaduse]] kohaselt peavad kõik valitsusministrid, sealhulgas [[Malta peaminister|peaminister]], olema Esindajatekoja liikmed. Aastatel 1921–1933 oli parlament kahekojaline, koosnedes [[Malta Senat|Senat]]ist (''Senat'') ja Seadusandlikust Kogust (''Assemblea Leġiżlattiva''). Malta parlament koguneb alates 2015. aastast [[Valletta]]s asuvas [[Parlamendihoone (Malta)|parlamendihoone]]s.<ref name="Building" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Constitute">{{netiviide |pealkiri=50. Oath to be taken by the President |väljaanne=Constitute Project |url=https://www.constituteproject.org/constitution/Malta_2016 |vaadatud=2026-10-22}}</ref> <ref name="Building">{{netiviide |pealkiri=Parliament Building |väljaanne=Visit A City |url=https://www.visitacity.com/en/valletta/attractions/parliament-building |vaadatud=2026-10-22}}</ref> }} icrxd328j774w6fikb60f1spksi1txd 7257222 7257221 2026-10-22T13:06:29Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Malta]]; +[[Kategooria:Parlamendid]] 7257222 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Malta parlament | omakeelne_nimi = Il-Parlament ta' Malta<br/>Parliament of Malta | kooseis = | embleem = Coat of arms of Malta.svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = ühekojaline parlament | asutatud = 1921 | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = [[Malta president]] | juht_nimi = [[Myriam Spiteri Debono]] | juht_partei = | juht_valimised = 4. aprillist 2024 | juht2_nimetus = Spiiker | juht2_nimi = [[Carmelo Abela]] | juht2_partei = | juht2_valimised = 20. juunist 2026 | kohti = 79 | volituste_kestus = viis aastat | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = 30. mai 2026 | järgmised_valimised = 2031 | koosolekute_saal1 = Malta’s Parliament building in Valletta (cropped).jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Parlamendihoone (Malta)|Parlamendihoone]], [[Valletta]] | veebileht = | märkused = }} '''Malta parlament''' ([[malta keel]]es ''Il-Parlament ta' Malta'', [[inglise keel]]es ''Parliament of Malta'') on [[Malta]] seadusandlik organ, mis asub [[Valletta]]s. Parlament on ühekojaline ning koosneb Esindajatekojast ja [[Malta president|Malta presidendist]].<ref name="Constitute" /> [[Malta põhiseadus|Põhiseaduse]] kohaselt peavad kõik valitsusministrid, sealhulgas [[Malta peaminister|peaminister]], olema Esindajatekoja liikmed. Aastatel 1921–1933 oli parlament kahekojaline, koosnedes [[Malta Senat|Senat]]ist (''Senat'') ja Seadusandlikust Kogust (''Assemblea Leġiżlattiva''). Malta parlament koguneb alates 2015. aastast [[Valletta]]s asuvas [[Parlamendihoone (Malta)|parlamendihoone]]s.<ref name="Building" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Constitute">{{netiviide |pealkiri=50. Oath to be taken by the President |väljaanne=Constitute Project |url=https://www.constituteproject.org/constitution/Malta_2016 |vaadatud=2026-10-22}}</ref> <ref name="Building">{{netiviide |pealkiri=Parliament Building |väljaanne=Visit A City |url=https://www.visitacity.com/en/valletta/attractions/parliament-building |vaadatud=2026-10-22}}</ref> }} [[Kategooria:Malta]] [[Kategooria:Parlamendid]] 6w0qu2xanajqebb1gyrt8b4uxbp02qt Malta Esindajatekoda 0 722972 7257223 2026-10-22T13:09:16Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Malta parlament]] 7257223 wikitext text/x-wiki #suuna[[Malta parlament]] 08v32wg9ywa98lrorx7ro98qbwbyj8z Pranas Liatukas 0 722973 7257229 2026-10-22T13:35:42Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Pranas Liatukas''' (29. jaanuar [[1876]] [[Padievaitis]], [[Tauragė maakond]] – [[9. september]] [[1945]] [[Vilnius]]) – [[Leedu]] ühiskonnategelane ja sõjaväelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta õppis Palanga progümnaasiumis ja [[Riia Nikolai I gümnaasium]]is. Osales salajastes õpilasgruppides, võitles leedukeelsete jutluste eest leedu koolilastele. [[1902]]. aastal astus ta vabatahtlikult Vene keisriarmeesse. [[1905]]. aastal lõpetas ta Vilniuse s...' 7257229 wikitext text/x-wiki '''Pranas Liatukas''' (29. jaanuar [[1876]] [[Padievaitis]], [[Tauragė maakond]] – [[9. september]] [[1945]] [[Vilnius]]) – [[Leedu]] ühiskonnategelane ja sõjaväelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta õppis Palanga progümnaasiumis ja [[Riia Nikolai I gümnaasium]]is. Osales salajastes õpilasgruppides, võitles leedukeelsete jutluste eest leedu koolilastele. [[1902]]. aastal astus ta vabatahtlikult Vene keisriarmeesse. [[1905]]. aastal lõpetas ta [[Vilniuse sõjakool]]i. Ta määrati [[Novgorodi kubermang]]u. [[1908]]. aastal viidi ta üle [[Liepaja]]s asuvasse 178. Vendeni jalaväerügementi ja osales kohalikus Leedu kultuurielus. [[1909]]. aastal sai ta leitnandi auastme ja viidi üle [[Penza]]sse. 1914. aastal viidi üle 318. Tšernojarski jalaväerügementi. Osales [[Esimene maailmasõ|Esimeses maailmasõjas]] [[Kraków]]i lähedal kompaniiülemana, ülendati kapteniks. [[1915]]. aastal sai ta raskelt haavata, raviti Kiievi sanatooriumis, pärast paranemist kandideeris uuesti rindele. 1915. aastal kolonelleitnant. [[1916]]. aastal sai ta uuesti haavata, viidi [[Rostov Doni ääres]], hiljem [[Kislovodsk]]isse. 1917. aastal naasis oma rügementi, pärast koloneli auastme saamist, viidi üle teise rügementi, kuid sai peagi uuesti haavata, raviti Moskva aadlihaiglas. 1918. aasta augusti alguses evakueerisid bolševikud ta Leetu ja pärast Padievaičiaisse naasmist valiti ta koguduse komitee esimeheks. Alates detsembrist [[1918]]. Vabatahtlik Leedu armees. 24. detsember 1918 – 4. märts 1919. Kaitseministeeriumi staabiülem. 4. märtsil 1919 määrati ta 2. jalaväerügemendi ülemaks, 4. mail 3. jalaväerügemendi ülemaks ja hiljem 1. brigaadi ülemaks. Ta võitles rindel [[Kuršėnai]] linnas bolševike ja bermontlaste vastu. 1919. aastal oli ta kindralleitnant. 7. oktoobrist 1919 kuni 23. veebruarini 1920 relvajõudude ülemjuhataja. Lisaks oli ta 10. oktoobrist 1919 kuni 23. veebruarini 1920 riigikaitseministeeriumi juhataja. 1920. aasta veebruaris toimunud [[Kaunase garnisoni mäss]]u ajal läks ta kord jalutama kõige tähtsamasse mässuliste ringkonda – [[Panemunė]]sse – ja arreteeriti. Pärast vabanemist astus ta ametist tagasi. Aastatel 1920–1924 töötas riigikassas ja [[Leedu Pank|Leedu Panga]]s. Aastatel 1924–1926 oli ta Šakiai maakonna kuberner. [[30. jaanuar]]il [[1945]] süüdistas [[NKVD]] teda kuulumises [[Leedu Vabadusarmee]]sse ja arreteeris ta. Piinamisele vastu piinamata suri ta Lukiškėse vanglahaiglas. Tema surnukeha matmiskoht on teadmata. {{JÄRJESTA:Liatukas, Pranas}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1876]] [[Kategooria:Surnud 1945]] odumq9k8tdl7dz98zoa415pa64mqfgj 7257230 7257229 2026-10-22T13:36:07Z Juhan121 25066 7257230 wikitext text/x-wiki '''Pranas Liatukas''' (29. jaanuar [[1876]] [[Padievaitis]], [[Tauragė maakond]] – [[9. september]] [[1945]] [[Vilnius]]) – [[Leedu]] ühiskonnategelane ja sõjaväelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta õppis Palanga progümnaasiumis ja [[Riia Nikolai I gümnaasium]]is. Osales salajastes õpilasgruppides, võitles leedukeelsete jutluste eest leedu koolilastele. [[1902]]. aastal astus ta vabatahtlikult Vene keisriarmeesse. [[1905]]. aastal lõpetas ta [[Vilniuse sõjakool]]i. Ta määrati [[Novgorodi kubermang]]u. [[1908]]. aastal viidi ta üle [[Liepaja]]s asuvasse 178. Vendeni jalaväerügementi ja osales kohalikus Leedu kultuurielus. [[1909]]. aastal sai ta leitnandi auastme ja viidi üle [[Penza]]sse. 1914. aastal viidi üle 318. Tšernojarski jalaväerügementi. Osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Kraków]]i lähedal kompaniiülemana, ülendati kapteniks. [[1915]]. aastal sai ta raskelt haavata, raviti Kiievi sanatooriumis, pärast paranemist kandideeris uuesti rindele. 1915. aastal kolonelleitnant. [[1916]]. aastal sai ta uuesti haavata, viidi [[Rostov Doni ääres]], hiljem [[Kislovodsk]]isse. 1917. aastal naasis oma rügementi, pärast koloneli auastme saamist, viidi üle teise rügementi, kuid sai peagi uuesti haavata, raviti Moskva aadlihaiglas. 1918. aasta augusti alguses evakueerisid bolševikud ta Leetu ja pärast Padievaičiaisse naasmist valiti ta koguduse komitee esimeheks. Alates detsembrist [[1918]]. Vabatahtlik Leedu armees. 24. detsember 1918 – 4. märts 1919. Kaitseministeeriumi staabiülem. 4. märtsil 1919 määrati ta 2. jalaväerügemendi ülemaks, 4. mail 3. jalaväerügemendi ülemaks ja hiljem 1. brigaadi ülemaks. Ta võitles rindel [[Kuršėnai]] linnas bolševike ja bermontlaste vastu. 1919. aastal oli ta kindralleitnant. 7. oktoobrist 1919 kuni 23. veebruarini 1920 relvajõudude ülemjuhataja. Lisaks oli ta 10. oktoobrist 1919 kuni 23. veebruarini 1920 riigikaitseministeeriumi juhataja. 1920. aasta veebruaris toimunud [[Kaunase garnisoni mäss]]u ajal läks ta kord jalutama kõige tähtsamasse mässuliste ringkonda – [[Panemunė]]sse – ja arreteeriti. Pärast vabanemist astus ta ametist tagasi. Aastatel 1920–1924 töötas riigikassas ja [[Leedu Pank|Leedu Panga]]s. Aastatel 1924–1926 oli ta Šakiai maakonna kuberner. [[30. jaanuar]]il [[1945]] süüdistas [[NKVD]] teda kuulumises [[Leedu Vabadusarmee]]sse ja arreteeris ta. Piinamisele vastu piinamata suri ta Lukiškėse vanglahaiglas. Tema surnukeha matmiskoht on teadmata. {{JÄRJESTA:Liatukas, Pranas}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1876]] [[Kategooria:Surnud 1945]] rxdcomvbqimjz7uq1odsbiqetdwaomz 7257289 7257230 2026-10-22T15:22:42Z Velirand 67997 7257289 wikitext text/x-wiki '''Pranas Liatukas''' (29. jaanuar [[1876]] [[Padievaitis]], [[Tauragė maakond]] – [[9. september]] [[1945]] [[Vilnius]]) oli [[Leedu]] ühiskonnategelane ja sõjaväelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta õppis Palanga progümnaasiumis ja [[Riia Nikolai I gümnaasium]]is. Osales salajastes õpilasgruppides, võitles leedukeelsete jutluste eest leedu koolilastele. [[1902]]. aastal astus ta vabatahtlikult Vene keisriarmeesse. [[1905]]. aastal lõpetas ta [[Vilniuse sõjakool]]i. Ta määrati [[Novgorodi kubermang]]u. [[1908]]. aastal viidi ta üle [[Liepaja]]s asuvasse 178. Vendeni jalaväerügementi ja osales kohalikus Leedu kultuurielus. [[1909]]. aastal sai ta leitnandi auastme ja viidi üle [[Penza]]sse. 1914. aastal viidi üle 318. Tšernojarski jalaväerügementi. Osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Kraków]]i lähedal kompaniiülemana, ülendati kapteniks. [[1915]]. aastal sai ta raskelt haavata, raviti Kiievi sanatooriumis, pärast paranemist kandideeris uuesti rindele. 1915. aastal kolonelleitnant. [[1916]]. aastal sai ta uuesti haavata, viidi [[Rostov Doni ääres]], hiljem [[Kislovodsk]]isse. 1917. aastal naasis oma rügementi, pärast koloneli auastme saamist, viidi üle teise rügementi, kuid sai peagi uuesti haavata, raviti Moskva aadlihaiglas. 1918. aasta augusti alguses evakueerisid bolševikud ta Leetu ja pärast Padievaičiaisse naasmist valiti ta koguduse komitee esimeheks. Alates detsembrist [[1918]]. Vabatahtlik Leedu armees. 24. detsember 1918 – 4. märts 1919. Kaitseministeeriumi staabiülem. 4. märtsil 1919 määrati ta 2. jalaväerügemendi ülemaks, 4. mail 3. jalaväerügemendi ülemaks ja hiljem 1. brigaadi ülemaks. Ta võitles rindel [[Kuršėnai]] linnas bolševike ja bermontlaste vastu. 1919. aastal oli ta kindralleitnant. 7. oktoobrist 1919 kuni 23. veebruarini 1920 relvajõudude ülemjuhataja. Lisaks oli ta 10. oktoobrist 1919 kuni 23. veebruarini 1920 riigikaitseministeeriumi juhataja. 1920. aasta veebruaris toimunud [[Kaunase garnisoni mäss]]u ajal läks ta kord jalutama kõige tähtsamasse mässuliste ringkonda – [[Panemunė]]sse – ja arreteeriti. Pärast vabanemist astus ta ametist tagasi. Aastatel 1920–1924 töötas riigikassas ja [[Leedu Pank|Leedu Panga]]s. Aastatel 1924–1926 oli ta Šakiai maakonna kuberner. [[30. jaanuar]]il [[1945]] süüdistas [[NKVD]] teda kuulumises [[Leedu Vabadusarmee]]sse ja arreteeris ta. Piinamisele vastu piinamata suri ta Lukiškėse vanglahaiglas. Tema surnukeha matmiskoht on teadmata. {{JÄRJESTA:Liatukas, Pranas}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1876]] [[Kategooria:Surnud 1945]] d6ad29t2qengchigq2912mwrttoqj3t 7257292 7257289 2026-10-22T15:24:07Z Velirand 67997 7257292 wikitext text/x-wiki '''Pranas Liatukas''' (29. jaanuar [[1876]] [[Padievaitis]], [[Tauragė maakond]] – [[9. september]] [[1945]] [[Vilnius]]) oli [[Leedu]] ühiskonnategelane ja sõjaväelane, kindralleitnant. == Elulugu == Ta õppis Palanga progümnaasiumis ja [[Riia Nikolai I gümnaasium]]is. Osales salajastes õpilasgruppides, võitles leedukeelsete jutluste eest leedu koolilastele. [[1902]]. aastal astus ta vabatahtlikult Vene keisriarmeesse. [[1905]]. aastal lõpetas ta [[Vilniuse sõjakool]]i. Ta määrati [[Novgorodi kubermang]]u. [[1908]]. aastal viidi ta üle [[Liepaja]]s asuvasse 178. Vendeni jalaväerügementi ja osales kohalikus Leedu kultuurielus. [[1909]]. aastal sai ta leitnandi auastme ja viidi üle [[Penza]]sse. 1914. aastal viidi üle 318. Tšernojarski jalaväerügementi. Osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Kraków]]i lähedal kompaniiülemana, ülendati kapteniks. [[1915]]. aastal sai ta raskelt haavata, raviti Kiievi sanatooriumis, pärast paranemist kandideeris uuesti rindele. 1915. aastal kolonelleitnant. [[1916]]. aastal sai ta uuesti haavata, viidi [[Rostov Doni ääres]], hiljem [[Kislovodsk]]isse. 1917. aastal naasis oma rügementi, pärast koloneli auastme saamist, viidi üle teise rügementi, kuid sai peagi uuesti haavata, raviti Moskva aadlihaiglas. 1918. aasta augusti alguses evakueerisid bolševikud ta Leetu ja pärast Padievaičiaisse naasmist valiti ta koguduse komitee esimeheks. Alates detsembrist [[1918]]. Vabatahtlik Leedu armees. 24. detsember 1918 – 4. märts 1919. Kaitseministeeriumi staabiülem. 4. märtsil 1919 määrati ta 2. jalaväerügemendi ülemaks, 4. mail 3. jalaväerügemendi ülemaks ja hiljem 1. brigaadi ülemaks. Ta võitles rindel [[Kuršėnai]] linnas bolševike ja bermontlaste vastu. 1919. aastal oli ta kindralleitnant. 7. oktoobrist 1919 kuni 23. veebruarini 1920 relvajõudude ülemjuhataja. Lisaks oli ta 10. oktoobrist 1919 kuni 23. veebruarini 1920 riigikaitseministeeriumi juhataja. 1920. aasta veebruaris toimunud [[Kaunase garnisoni mäss]]u ajal läks ta kord jalutama kõige tähtsamasse mässuliste ringkonda – [[Panemunė]]sse – ja arreteeriti. Pärast vabanemist astus ta ametist tagasi. Aastatel 1920–1924 töötas riigikassas ja [[Leedu Pank|Leedu Panga]]s. Aastatel 1924–1926 oli ta Šakiai maakonna kuberner. [[30. jaanuar]]il [[1945]] süüdistas [[NKVD]] teda kuulumises [[Leedu Vabadusarmee]]sse ja arreteeris ta. Piinamisele vastu pidamata suri ta Lukiškėse vanglahaiglas. Tema surnukeha matmiskoht on teadmata. {{JÄRJESTA:Liatukas, Pranas}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1876]] [[Kategooria:Surnud 1945]] l60yfu2dqr3zvip3usi6tqifodi8sd0 Proceedings of Tartu University 0 722974 7257243 2026-10-22T14:06:47Z ~2026-56276-70 240285 Ümbersuunamine lehele [[Tartu Ülikooli toimetised]] 7257243 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tartu Ülikooli toimetised]] kt3hfa2co12h52c5zzayj1kscu2vef1 Mari Klein 0 722975 7257322 2026-10-22T16:07:08Z ~2026-56409-47 240292 Uus lehekülg: 'Mari Klein (sündinud 20. juunil 1979 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja. Ta on lõpetanud Tallinna 54. Keskkooli (Tallinna Saksa Gümnaasium) 1997. aastal ja Tallinna Pedagoogikaülikooli (Tallinna Ülikool) eesti filoloogia erialal 2004. aastal, õppinud samas ka keeletoimetamist ja kirjandusteadust. Töötanud uudiste- ja meelelahutusreporterina Õhtulehes (1998–2000), kultuuri-, haridus- ja sotsiaalreporterina uudisteagentuuris Baltic News Servic...' 7257322 wikitext text/x-wiki Mari Klein (sündinud 20. juunil 1979 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja. Ta on lõpetanud Tallinna 54. Keskkooli (Tallinna Saksa Gümnaasium) 1997. aastal ja Tallinna Pedagoogikaülikooli (Tallinna Ülikool) eesti filoloogia erialal 2004. aastal, õppinud samas ka keeletoimetamist ja kirjandusteadust. Töötanud uudiste- ja meelelahutusreporterina Õhtulehes (1998–2000), kultuuri-, haridus- ja sotsiaalreporterina uudisteagentuuris Baltic News Service (2001–2006), toimetajana Eesti Päevalehes (2006–2009), veebitoimetajana Õpetajate Lehes (2012–2016) ning keeletoimetajana Postimehes (2017-2018) ja ajakirjas Hea Laps (2020-2021) ning arvamustoimetajana Postimehes (2020–2023). Kirjutanud mitmes väljaandes arvamusartikleid ühiskondlikel, kultuurilistel ja sotsiaalsetel teemadel, samuti arvustusi ajalehtedele EPL, Sirp, Maaleht jt. Olnud tihedalt seotud kirjandusteemadega: toimetanud raamatuajakirja Lugu (2009–2010), koostanud raamatukülge ajakirjas Pere ja Kodu (2011–2015), samuti kirjanduskülgi mitmes eelnimetatud väljaandes (EPL Arkaadia, ÕPL raamatud, PM AK kirjanduskool). Olnud Kultuuriministeeriumi juures integratsiooniprojekti "Lõimumiskava 2020" pressiesindaja, Tallinna Tehnikaülikooli ajalehe tegevtoimetaja, Eesti Muuseumiühingu koordinaator, Eesti Kirjastajate Liidu projektijuht Tallinna Raamatumessi korraldusmeeskonnas, Tallinna Kirjanduskeskuse Mati Undi muuseumi projektijuht-perenaine, Kinobussi ja Hiiu Folgi pressiesindaja. Teinud keskkonnateemalisi telesaateklippe OÜ-le Vesilind. Keeletoimetanud ajakirju ja näituseekspositsioonide tekste muuseumidele. Osalenud mitmes kultuuri- ja haridusvaldkonna konkursi žürii töös, sh Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastapreemia žüriis (2016) ning laste ja noorte tõlkepreemia Paabeli Torn žüriis (2017). Aastatel 2017–2023 oli igakevadiselt tähtajaline projektijuht Eesti Kirjanike Liidus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominentide ja nomineeritud teoste avalikkuse ette toomisel ja tutvustamisel (intervjuusarja koostaja Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaalile, Postimehe vahel ilmunud temaatilise erilehe koostaja ja toimetaja) ning pressiesindaja eriprojektide juures (Marie Underi pingi avamine, Karl Ristikivi urni ümbermatmine jms). Alates 2006. aastast paralleelselt meediatööga tegutsenud kirjandusvaldkonnas: vabakutselisena/projektipõhiselt toimetanud ja/või keeletoimetanud paljudele kirjastustele raamatuid, sh ilu-, aime-, teabe-, tarbe- ja teatmekirjandust, samuti esseistikat ja lastekirjandust; nii kodumaiste kirjanike (Rein Veidemann, Jüri Talvet, Gunnar Aarma, Linnart Mäll, Toomas Paul, Ülle Ulla, Maimu Berg, Aita Kivi, Kärt Hellerma, Margus Mikomägi, Reeli Reinaus, Ester Urbala) loomingut kui ka tõlkekirjandust (sh Angela Merkeli, Jens Stoltenbergi ja Eduard Profittlichi elulooraamatud, aga ka palju ilukirjandust). Teinud koostööd kirjastustega Ersen, Kunst, Varrak, Pegasus, Tänapäev, TEA, Solness, Draakon & Kuu, Päike ja Pilv, Eesti Raamat, Helios, Egmont, Toledo, Petrone Print, Eesti Keele Sihtasutus (EKSA), Tartu Ülikooli Kirjastus, SE&JS, Tuum, Gallus, Wellum, Rahva Raamat, Apollo Kirjastus, Ühinenud Ajakirjad (Vesta), Julius Press, In Nomine ja BEF (Baltic Environment Forum). Koostanud kirjandusteadlase Rein Veidemanni artiklikogumiku „Järjehoidja“ (2022) ja teoloog Toomas Pauli esseekogu „Paradokside paraad“ (2024). Tõlkinud tosin laste- ja noorteraamatut inglise, saksa ja soome keelest, sh Lewis Carrolli „Alice imedemaal“, samuti David Woodi lastenäidendi „Päkapikkude parim puhkus“, mida mängiti 2025/2026. aasta talvel Rakvere Teatris. 2016. aastal pälvis David Almondi teose „Minu nimi on Mina“ tõlke eest laste- ja noortekirjanduse aasta tõlkepreemia Paabeli Torn. 2012. aastal esitati Jenny Downhami teose „Enne kui ma suren“ tõlke eest sama preemia nominendiks. Alates 1990. aastast EELK Tallinna Jaani koguduse liige. Alates 2016. aastast Eesti Muuseumiühingu liige. Aastatel 2004–2006 Tallinna Ülikooli Sõprade Seltsi juhatuse liige. Alates 2020. aastast Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse liige. Aastatel 2023–2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu liige. Alates 2026. aasta kevadest erakonna Isamaa liige. 2026. aasta aprillist töötab Tallinna Linnakantseleis abilinnapea Riina Solmani büroos nõunikuna. s6b3fp1zmr1q44cirgs2oz963e6gguj 7257323 7257322 2026-10-22T16:08:25Z Kapsas123 209254 7257323 wikitext text/x-wiki {{viitamata}}{{vikinda}} Mari Klein (sündinud 20. juunil 1979 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja. Ta on lõpetanud Tallinna 54. Keskkooli (Tallinna Saksa Gümnaasium) 1997. aastal ja Tallinna Pedagoogikaülikooli (Tallinna Ülikool) eesti filoloogia erialal 2004. aastal, õppinud samas ka keeletoimetamist ja kirjandusteadust. Töötanud uudiste- ja meelelahutusreporterina Õhtulehes (1998–2000), kultuuri-, haridus- ja sotsiaalreporterina uudisteagentuuris Baltic News Service (2001–2006), toimetajana Eesti Päevalehes (2006–2009), veebitoimetajana Õpetajate Lehes (2012–2016) ning keeletoimetajana Postimehes (2017-2018) ja ajakirjas Hea Laps (2020-2021) ning arvamustoimetajana Postimehes (2020–2023). Kirjutanud mitmes väljaandes arvamusartikleid ühiskondlikel, kultuurilistel ja sotsiaalsetel teemadel, samuti arvustusi ajalehtedele EPL, Sirp, Maaleht jt. Olnud tihedalt seotud kirjandusteemadega: toimetanud raamatuajakirja Lugu (2009–2010), koostanud raamatukülge ajakirjas Pere ja Kodu (2011–2015), samuti kirjanduskülgi mitmes eelnimetatud väljaandes (EPL Arkaadia, ÕPL raamatud, PM AK kirjanduskool). Olnud Kultuuriministeeriumi juures integratsiooniprojekti "Lõimumiskava 2020" pressiesindaja, Tallinna Tehnikaülikooli ajalehe tegevtoimetaja, Eesti Muuseumiühingu koordinaator, Eesti Kirjastajate Liidu projektijuht Tallinna Raamatumessi korraldusmeeskonnas, Tallinna Kirjanduskeskuse Mati Undi muuseumi projektijuht-perenaine, Kinobussi ja Hiiu Folgi pressiesindaja. Teinud keskkonnateemalisi telesaateklippe OÜ-le Vesilind. Keeletoimetanud ajakirju ja näituseekspositsioonide tekste muuseumidele. Osalenud mitmes kultuuri- ja haridusvaldkonna konkursi žürii töös, sh Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastapreemia žüriis (2016) ning laste ja noorte tõlkepreemia Paabeli Torn žüriis (2017). Aastatel 2017–2023 oli igakevadiselt tähtajaline projektijuht Eesti Kirjanike Liidus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominentide ja nomineeritud teoste avalikkuse ette toomisel ja tutvustamisel (intervjuusarja koostaja Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaalile, Postimehe vahel ilmunud temaatilise erilehe koostaja ja toimetaja) ning pressiesindaja eriprojektide juures (Marie Underi pingi avamine, Karl Ristikivi urni ümbermatmine jms). Alates 2006. aastast paralleelselt meediatööga tegutsenud kirjandusvaldkonnas: vabakutselisena/projektipõhiselt toimetanud ja/või keeletoimetanud paljudele kirjastustele raamatuid, sh ilu-, aime-, teabe-, tarbe- ja teatmekirjandust, samuti esseistikat ja lastekirjandust; nii kodumaiste kirjanike (Rein Veidemann, Jüri Talvet, Gunnar Aarma, Linnart Mäll, Toomas Paul, Ülle Ulla, Maimu Berg, Aita Kivi, Kärt Hellerma, Margus Mikomägi, Reeli Reinaus, Ester Urbala) loomingut kui ka tõlkekirjandust (sh Angela Merkeli, Jens Stoltenbergi ja Eduard Profittlichi elulooraamatud, aga ka palju ilukirjandust). Teinud koostööd kirjastustega Ersen, Kunst, Varrak, Pegasus, Tänapäev, TEA, Solness, Draakon & Kuu, Päike ja Pilv, Eesti Raamat, Helios, Egmont, Toledo, Petrone Print, Eesti Keele Sihtasutus (EKSA), Tartu Ülikooli Kirjastus, SE&JS, Tuum, Gallus, Wellum, Rahva Raamat, Apollo Kirjastus, Ühinenud Ajakirjad (Vesta), Julius Press, In Nomine ja BEF (Baltic Environment Forum). Koostanud kirjandusteadlase Rein Veidemanni artiklikogumiku „Järjehoidja“ (2022) ja teoloog Toomas Pauli esseekogu „Paradokside paraad“ (2024). Tõlkinud tosin laste- ja noorteraamatut inglise, saksa ja soome keelest, sh Lewis Carrolli „Alice imedemaal“, samuti David Woodi lastenäidendi „Päkapikkude parim puhkus“, mida mängiti 2025/2026. aasta talvel Rakvere Teatris. 2016. aastal pälvis David Almondi teose „Minu nimi on Mina“ tõlke eest laste- ja noortekirjanduse aasta tõlkepreemia Paabeli Torn. 2012. aastal esitati Jenny Downhami teose „Enne kui ma suren“ tõlke eest sama preemia nominendiks. Alates 1990. aastast EELK Tallinna Jaani koguduse liige. Alates 2016. aastast Eesti Muuseumiühingu liige. Aastatel 2004–2006 Tallinna Ülikooli Sõprade Seltsi juhatuse liige. Alates 2020. aastast Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse liige. Aastatel 2023–2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu liige. Alates 2026. aasta kevadest erakonna Isamaa liige. 2026. aasta aprillist töötab Tallinna Linnakantseleis abilinnapea Riina Solmani büroos nõunikuna. kftcq9pirzh8b5msvjx28ouhlmhewbv Max Erwin von Scheubner-Richter 0 722976 7257326 2026-10-22T16:14:12Z Trebors 57925 Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (u 1915–1920) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = Müncheni...' 7257326 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (u 1915–1920) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd „valgeks internatsionaaliks”.<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena (Blutzeugen). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der „Weißen Internationale“ | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja = Wilfried Loth; Marc Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und „I Paid Hitler“ | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] 450xtrk8zbmx9cqqid0i3dd9lzou39s 7257328 7257326 2026-10-22T16:17:20Z Trebors 57925 7257328 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (u 1915–1920) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd „valgeks internatsionaaliks”.<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena (Blutzeugen). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der „Weißen Internationale“ | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und „I Paid Hitler“ | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] f2xqu7rkxi86s4algh16iv92cj9lmad 7257338 7257328 2026-10-22T16:33:04Z Velirand 67997 + kategooria 7257338 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (u 1915–1920) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd „valgeks internatsionaaliks”.<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena (Blutzeugen). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der „Weißen Internationale“ | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und „I Paid Hitler“ | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] 1h55jdpel6w4xshad6bg4tlgxx788z0 7257340 7257338 2026-10-22T16:34:05Z Trebors 57925 /* Hilisem mälestamine */ 7257340 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (u 1915–1920) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd „valgeks internatsionaaliks”.<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der „Weißen Internationale“ | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und „I Paid Hitler“ | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] 71f92fzfa7s5vcamxw4eilm71w1660o 7257342 7257340 2026-10-22T16:36:18Z Velirand 67997 7257342 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (u 1915–1920) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd „valgeks internatsionaaliks”.<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der „Weißen Internationale“ | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und „I Paid Hitler“ | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} {{JÄRJESTA:Scheubner-Richter, Max Erwin von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] 959f7xjslboz1nq45wcamljnvgbykjo 7257343 7257342 2026-10-22T16:36:37Z Trebors 57925 7257343 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (u 1915–1920) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd „valgeks internatsionaaliks”.<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der „Weißen Internationale“ | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und „I Paid Hitler“ | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} {{JÄRJESTA:Scheubner-Richter, Max Erwin von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Müncheni Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] af405tg7oax7es5749fvwj3ec3g6h49 7257345 7257343 2026-10-22T16:44:35Z Trebors 57925 7257345 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (u 1915–1920) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd "valgeks internatsionaaliks".<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der „Weißen Internationale“ | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und „I Paid Hitler“ | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} {{JÄRJESTA:Scheubner-Richter, Max Erwin von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Müncheni Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] faqiucwqts09pnhj91eqyosnhiq9ymh 7257347 7257345 2026-10-22T16:46:42Z Trebors 57925 7257347 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (1915) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd "valgeks internatsionaaliks".<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der „Weißen Internationale“ | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und „I Paid Hitler“ | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} {{JÄRJESTA:Scheubner-Richter, Max Erwin von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Müncheni Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] 9bbujxs1ynku94emun2kaamrnsh282b 7257348 7257347 2026-10-22T16:48:21Z Trebors 57925 7257348 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (1915) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd "valgeks internatsionaaliks".<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der "Weißen Internationale" | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und "I Paid Hitler" | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} {{JÄRJESTA:Scheubner-Richter, Max Erwin von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Müncheni Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] gl1p0iqke7pqqnpk3b129aoiya5avvz 7257359 7257348 2026-10-22T17:00:05Z ~2026-56410-98 240299 /* Tegevus Baltimaades */ 7257359 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (1915) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa]]l ja [[Eestimaa]]l. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd "valgeks internatsionaaliks".<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 15 mässajat, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der "Weißen Internationale" | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und "I Paid Hitler" | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} {{JÄRJESTA:Scheubner-Richter, Max Erwin von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Müncheni Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] i0uvp3ru211rr18tpix3taru5ifgqxd 7257360 7257359 2026-10-22T17:00:50Z Trebors 57925 /* Õllekeldriputš ja surm */ 7257360 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (1915) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa]]l ja [[Eestimaa]]l. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral Pjotr Wrangeliga Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd "valgeks internatsionaaliks".<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 13 putšisti, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku; kaks putšisti hukkus sõjaväeringkonna staabi juures. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der "Weißen Internationale" | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und "I Paid Hitler" | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} {{JÄRJESTA:Scheubner-Richter, Max Erwin von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Müncheni Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] 5ydiinw9wr083u9jhh8wbyotmzeo324 7257370 7257360 2026-10-22T17:10:37Z Trebors 57925 /* Poliitiline tegevus Saksamaal */ 7257370 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (1915) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku Otto von Kurselliga, kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa]]l ja [[Eestimaa]]l. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral [[Peter von Wrangell|Peter von Wrangelliga]] Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd "valgeks internatsionaaliks".<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid Karsten Brüggemann peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 13 putšisti, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku; kaks putšisti hukkus sõjaväeringkonna staabi juures. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni Teise maailmasõja lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der "Weißen Internationale" | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und "I Paid Hitler" | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} {{JÄRJESTA:Scheubner-Richter, Max Erwin von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Müncheni Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] qxuw37ihpobk6vphdlnlfphmcyu9pm1 7257636 7257370 2026-10-23T11:02:10Z Trebors 57925 7257636 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Max Erwin von Scheubner-Richter | pilt = Bundesarchiv Bild 119-1930-01, Max Erwin v. Scheubner-Richter.jpg | pildiallkiri = Max Erwin von Scheubner-Richter (1915) | sünninimi = Ludwig Maximilian Erwin Richter | sünniaeg = 21. jaanuar 1884 | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = 9. november 1923 | surmakoht = [[München]] | rahvus = baltisakslane | haridus = [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (1903) | alma mater = [[Müncheni Tehnikaülikool]] | tegevusala = keemik, sõjaväelane, poliitik | erakond = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] | abikaasa = Mathilde von Scheubner }} '''Max Erwin von Scheubner-Richter''' (sünninimi '''Ludwig Maximilian Erwin Richter'''<ref name="LatvianEncyclopaedia">Raimonds Cerūzis. [https://enciklopedija.lv/skirklis/130968-Makss-fon-%C5%A0eibners-Rihters "Makss fon Šeibners-Rihters"]. – Nacionālā enciklopēdija, uuendatud 27. jaanuaril 2025. Eluloo järgi oli tema ristimisnimi Ludwig Maximilian Erwin Richter; Baltisaksa biograafiline leksikon kasutab lühendatud nimekuju Ludwig Max Erwin Richter.</ref>; [[21. jaanuar]] [[1884]] [[Riia]] – [[9. november]] [[1923]] [[München]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Saksa keemik, sõjaväelane ja poliitik. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juhtis ta [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] ajutiselt Saksa konsulaati, kavandas Venemaa-vastaseid sõjalisi operatsioone ning juhtis aastatel 1915–1916 ekspeditsiooni Põhja-Pärsiasse. [[Erzurum]]is nägi ta [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning kirjeldas küüditamisi ja tapmisi Saksa diplomaatidele saadetud ettekannetes, püüdes ühtlasi küüditatuid abistada.<ref name="Schalm">Sabine Schalm. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 "Max Erwin von Scheubner-Richter"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 11. september 2025.</ref><ref name="BBLD">Baltische Historische Kommission. [https://bbld.de/0000000042616680 "Richter, seit ca. 1911 durch Adoption v. Scheubner-Richter, Ludwig Max Erwin (1884–1923)"]. – "Baltisches biografisches Lexikon digital".</ref> Pärast sõda osales Scheubner-Richter [[Kappi putš]]is ning tegutses Saksa paremäärmuslaste ja Vene monarhistlike emigrantide vahelise koostöö korraldajana. Münchenis asutas ta bolševismivastase organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung ning sai [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] juhtkonna mõjukaks liikmeks ja [[Adolf Hitler]]i kaastööliseks. Ta osales 1923. aasta novembris nurjunud [[Õllekeldriputš|õllekeldriputši]] ettevalmistamises ja hukkus 9. novembril Münchenis Baieri politsei ning putšistide vahel puhkenud tulevahetuses.<ref name="Schalm"/><ref name="Baur">Johannes Baur. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Wirtschaftliche_Aufbau-Vereinigung,_1920/21-1924 "Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung, 1920/21–1924"]. – Historisches Lexikon Bayerns, 26. juuni 2006.</ref><ref name="BavarianPutsch">Walter Ziegler. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Hitlerputsch,_8./9._November_1923 "Hitlerputsch (8./9. November 1923)"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref> == Päritolu, haridus ja perekond == Richter sündis [[Riia]]s [[Saksimaa]]lt pärit dirigendi ja muusikaõpetaja Karl Friedrich Richteri ning Riia baltisaksa perekonnast pärit Justina (sündinud Hauswald) pojana; isa kaudu oli ta Saksa kodanik.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} 1903. aastal lõpetas Richter [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkooli]] (Petri-Realschule zu Reval) samas lennus baltisaksa kunstniku [[Otto von Kursell|Otto von Kurselliga]], kellega ta hiljem koostööd tegi. Järgmisel aastal alustas ta keemiaõpinguid [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilises Instituudis]], jätkates hiljem [[Dresden]]is ja Münchenis. Riias astus ta baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]], mille liikmete hulka kuulusid ka [[Alfred Rosenberg]] ja Arno Schickedanz.<ref name="ReaalkooliVilistlased">Tallinna Reaalkool. [https://real.edu.ee/vil/?aasta=1903&lend=&e_name=&p_name= "Vilistlaste otsing: 1903. aasta, 19. lend"]. – Tallinna Reaalkooli vilistlaste andmebaas. 19. lennu lõpetajate hulgas on Max Richter ja Otto Kursell.</ref><ref name="BBLD"/>{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}} [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal osales Richter baltisaksa omakaitseüksustes ning samast ajast pärines ka tema laskehaav. 1911. aastal abiellus ta endast vanema Mathilde von Scheubneriga ja sai umbes samal ajal abikaasa sugulase lapsendamise kaudu nime von Scheubner-Richter.<ref name="BBLD"/> 29. detsembril 1916 omandas ta [[Müncheni Tehnikaülikool]]is keemia alal inseneridoktori kraadi väitekirjaga "Über das Pinenhydrobromid und sein Verhalten zu Silberoxyd".{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=109–112|koht=eriti lk 112, märkus 48}}<ref name="Schalm"/> == Esimene maailmasõda ja tegevus Baltimaades == === Sõjaväeteenistus ja Bakuu sabotaažiplaan === 10. augustil 1914 astus Scheubner-Richter vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke ja teenis läänerindel 7. ratsaväerügemendis, kuid vene keele oskuse tõttu sai ta peagi sõjalisi eriülesandeid idas. Sama aasta sügisel kavandas Saksamaa välisministeerium Venemaa naftavarustuse häirimiseks rünnakut [[Bakuu]] ümbruse naftaväljade, Bakuu ja Batumi vahelise naftajuhtme ning raudteetaristu vastu.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} Plaaniga pöördus välisministeeriumi poole Saksa poliitik Matthias Erzberger ning operatsiooni elluviijaks valiti naftatööstuse spetsialist Paul Schwarz, kelle abiliseks määrati novembris Scheubner-Richter; lähetust korraldas ministeeriumis Otto Günther von Wesendonk. Schwarz saabus [[Erzurum]]i 29. novembril 1914 ja võttis salajase tegevuse varjamiseks üle sealse Saksa konsulaadi ajutise juhtimise; Scheubner-Richter jõudis sinna detsembris.{{sfn|Kröger|2014|lkd=146–148}} 1914. aasta detsembris püüdis Schwarz Osmanite sõjaväe pealetungi varjus jõuda üle rindejoone Venemaa naftataristuni, kuid Osmanite vägede kaotus Sarıkamışi lähistel nurjas ettevõtmise. Ta osales küll ühe raudteesilla õhkimises, ent naasis jaanuaris 1915 Erzurumi ja lahkus sealt 17. veebruaril. Scheubner-Richter jäi konsulaadi ajutiseks juhiks ning jätkas sõjaliste operatsioonide kavandamist; talle lubati kasutada asekonsuli nimetust, kuid alaliselt teda sellele ametikohale ei nimetatud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=149–151}} 1915. aasta alguses võttis konsulaadiga ühendust ennast vürst Arslan Khaniks nimetav mees, kes väitis, et suudab organiseerida Kaukaasia idaosas ulatusliku ülestõusu Venemaa võimu vastu ning rajada iseseisva Kaukaasia riigi. Scheubner-Richter toetas kava, saatis Saksa välisministeeriumile teavet võimalike vägede liikumissuundade kohta ning pidas võimalikuks ühendada ülestõusu Bakuu naftajuhtmete ja raudteede kahjustamisega, kasutades selleks ka Saksa ratsaväeüksust. Saksa ja Osmanite ametnikud suhtusid lubadustesse erinevalt ning hiljem tekkis tõsiseid kahtlusi nii Arslan Khani isikus kui ka väidetavas toetajate arvus, mistõttu kava ei teostunud.{{sfn|Kröger|2014|lkd=152–155 ja 162–163}} === Armeenia genotsiidi dokumenteerimine === 1915. aastal nägi Scheubner-Richter Erzurumis [[armeenlaste genotsiid]]i algust ning saatis Saksa diplomaatilistele esindustele ettekandeid küüditamistest, tapmistest ja väljasaadetute olukorrast. 16. mail teatas ta saatkonnale, et Erzurumi ümbruse armeenlasi saadetakse välja Osmanite väejuhatuse korraldusel, ning 18. mail kirjeldas ta tuhandete linnast välja aetud inimeste nälga ja palus luba nende kaitseks sõjaväe juhtkonna poole pöörduda. Saksa suursaadik Hans von Wangenheim andis talle järgmisel päeval loa taotleda küüditatute inimlikumat kohtlemist.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}} 1915. aasta 20. mai ettekandes kirjeldas Scheubner-Richter kohtumist Erzurumi lähistel peatunud küüditatutega, kelle seas olnud naised ja lapsed palusid temalt abi. Väljasaadetute toidupuuduse leevendamiseks korraldas ta linnas leiva kogumise ja selle vedamise konsulaadi sõidukitega küüditatuteni, kuigi kohalikud võimud piirasid inimeste liikumist.{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}} Scheubner-Richter püüdis Saksa diplomaatide kaudu mõjutada Osmanite võime armeenlaste tagakiusamist lõpetama ning hoiatas 20. mai aruandes, et küüditamine võib kaasa tuua armeenlaste majandusliku hävingu ja osalise hävitamise. 22. mail teatas ta, et küüditatud armeenlaste külad on antud mujalt saabunud moslemitest põgenike kasutusse; tema protestidest hoolimata genotsiid jätkus.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=73–76|koht=dokumendid 53, 59, 60 ja 63}}{{sfn|Gust|2014|lkd=184–185|koht=dokument 1915-05-20-DE-001}}{{sfn|Gust|2014|lkd=186–188|koht=dokument 1915-05-22-DE-001}} 28. juuli 1915 ettekandes kirjutas Scheubner-Richter, et Osmanite võimuringkondade äärmusliku suuna eesmärk oli armeenlased riigis täielikult hävitada. Tema sõnul loodeti lisaks tapmistele sellele kaasa aitavat puudus ja raske küüditamisteekond Mesopotaamiasse. 5. augusti kokkuvõtvas aruandes teatas ta, et Erzurumi Saksa konsulaadi piirkonda ei olnud enam armeenlasi jäänud, ning kirjeldas küüditamistega kaasnenud röövimisi ja tapmisi, eristades oma tähelepanekuid mujalt saadud teadetest.{{sfn|Lepsius|1919|lkd=113–114|koht=dokument 123}}{{sfn|Lepsius|1919|lkd=116–121|koht=dokument 129}} === Sõjaretk Põhja-Pärsiasse === Samal ajal kavandas Saksa välisministeerium uut sõjalist ettevõtmist, millega loodeti õhutada [[Kaukaasia]]s ülestõusu Venemaa võimu vastu ja jõuda Bakuu naftapiirkonnani. 6. augustil 1915 saabus Erzurumi Saksa diplomaat Friedrich Werner von der Schulenburg koos abijõududega, kelle seas olid vennad Paul ja Karl Gustav Leverkühn; septembri lõpul suundus sealt lõunasse mitmest Osmanite üksusest koosnev ekspeditsioon. Scheubner-Richter juhtis selles ligikaudu 30 ratsaväelast ja 100 jalaväelast, Ömer Naci aga suuremat, umbes 500-mehelist üksust, samal ajal kui Saksa ohvitserid otsisid kontakte kohalike rühmitustega, keda loodeti kaasata Venemaa-vastasesse ülestõusu.{{sfn|Kröger|2014|lkd=156–158}} Läbi Bitlise ja [[Mosul]]i Põhja-Pärsiasse (tänapäeva [[Iraan]]i) liikunud ekspeditsiooni eel sõitis Scheubner-Richter Mosulisse varustamist ja talvist majutust korraldama. Tema väeosa liikus [[Urmia järv]]est lõunas asuva Mahabadi suunas ja osales linna vallutamises Vene vägedelt 29. detsembril 1915. Edu jäi siiski lühiajaliseks: Vene vägede ülekaal, toidunappus ja puudulik talvevarustus sundisid sakslasi 21. jaanuaril 1916 Mahabadist taanduma. 16. veebruaril vallutasid Vene väed ka Erzurumi, mistõttu Saksa konsulaat viidi üle Sivasesse.{{sfn|Kröger|2014|lkd=159–160}} Pärast Mahabadist taandumist reorganiseeris Scheubner-Richter oma üksuse Bukanis ja värbas sinna ka kohalikke kurdi ratsanikke, kuid andis väejuhatuse märtsis 1916 üle Karl Gustav Leverkühnile, et keskenduda Mosulis varustuse korraldamisele. Rahapuuduse ning kavandatud ülestõusu vahendajatega, eelkõige Arslan Khaniga, tekkinud lahkhelide tõttu jäid Kaukaasia ülestõus ja Bakuu naftataristu kahjustamine teostamata ning Scheubner-Richter saatis ekspeditsiooni 31. juulil 1916 laiali. 1917. aastal teenis ta taas läänerindel ja täitis suvel poliitilisi ülesandeid [[Stockholm]]is.{{sfn|Kröger|2014|lkd=162–163}}{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112}} === Tegevus Baltimaades === Pärast Saksa vägede [[Riia]] vallutamist 1917. aastal töötas Scheubner-Richter Saksa 8. armee juhtkonna juures pressi- ja poliitiliste küsimustega ning osales ka vägede edasitungi poliitilises ja sõjalises ettevalmistamises [[Liivimaa]]l ja [[Eestimaa]]l. Ajaloolase Michael Kelloggi järgi osales ta aktiivselt kavades, mis eelnesid Saksa vägede Eesti ala okupeerimisele 1918. aasta veebruaris; Saksa sõjaväe teenistuses pälvis ta esimese klassi [[Raudrist|Raudristi]].{{sfn|Kellogg|2005|lkd=41–42, 80–81}}<ref name="BBLD"/> Riia pressiteenistuses töötasid Scheubner-Richteriga ka Otto von Kursell, Arno Schickedanz ja baltisaksa publitsist Max Hildebert Boehm. 1918. aasta lõpul sai Scheubner-Richterist Saksa riigivoliniku [[August Winnig]]i asetäitja ning Saksa sõjaväe lahkumise järel jäi ta Riiga Saksa saatkonna ajutiseks juhiks. Kui Punaarmee vallutas 1919. aasta jaanuaris linna, vahistasid kohalikud enamlased Scheubner-Richteri, kuid tal õnnestus hiljem Saksamaale pääseda, kus ta kritiseeris oma aruannetes muu hulgas Saksa okupatsioonivõimude tegevust Baltimaades.<ref name="BBLD"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=112–114}} == Poliitiline tegevus Saksamaal == === Kappi putš ja rahvusvahelised kontaktid === Pärast sõda tegutses Scheubner-Richter [[Ida-Preisimaa]]l bolševismivastases propagandatöös ning osales 1920. aasta märtsis [[Wolfgang Kapp]]i juhitud [[Kappi putš]]is, mille korraldajad kavandasid talle pressijuhi ülesandeid. Riigipöördekatse nurjumise järel suundus ta Münchenisse.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=113–114|koht=eriti lk 113, märkus 57}} 1920. aasta keskel käis Scheubner-Richter [[Krimm]]is, kus pidas kindral [[Peter von Wrangell|Peter von Wrangelliga]] Lõuna-Saksamaa töösturite ja [[Erich Ludendorff]]i huvides tulemusetuks jäänud majandusläbirääkimisi, esindades ühtlasi enda asutatud Euroopa-Aasia ühingut. Ligikaudu pooleaastase reisi jooksul kohtus ta Ungaris [[Miklós Horthy]]ga ja lõi sidemeid Saksa, Austria, Ungari ning Vene bolševismivastaste parempoolsetega. Kavandatud rahvusvaheline toetus Vene valgete relvastatud võitlusele jäi siiski suuresti saavutamata.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114|koht=märkused 60–63}} === NSDAP ja Aufbau-ühendus === 1920. aasta sügisel tutvus Scheubner-Richter Münchenis [[Alfred Rosenberg]]i vahendusel Adolf Hitleriga ja astus novembris NSDAP-sse. Samal ajal jätkas ta sidemete loomist Vene monarhistlike emigrantide ja Saksa paremäärmuslike ringkondade vahel ning asutas 1920.–1921. aastal Münchenis organisatsiooni Wirtschaftliche Aufbau-Vereinigung (Aufbau-Vereinigung). Ühenduse eesmärk oli koondada Saksa rahvuslikult meelestatud parempoolseid ja Vene bolševismivastaseid emigrante ning edendada koostööd Venemaal revolutsioonieelse korra taastamiseks.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=114–115}}<ref name="Baur"/> Aufbau-ühendus vahendas poliitiliste rühmade kontakte ja andis välja ajakirja Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz. Selle president oli tööstur Theodor von Cramer-Klett noorem ning asepresident Vene emigrandist endine kindral Vassili Biskupski, igapäevast tegevust juhtis aga Scheubner-Richter. Cramer-Klett aitas koguda asutamisraha ja ajakirja toetasid nii Baieri kui ka Vene emigrantide ringkonnad. Scheubner-Richter nimetas kavandatud rahvusvahelist bolševismivastast koostööd "valgeks internatsionaaliks".<ref name="Baur"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} Ühendus oli üks 29. maist 6. juunini 1921 [[Bad Reichenhall]]is toimunud Vene monarhistlike emigrantide kongressi korraldajaid, kuid monarhia taastamist nõudnud kongressil oli vähe praktilisi tulemusi. Pärast Scheubner-Richteri surma juhtis ühendust Otto von Kursell; Vene emigrantide ja sakslastest liikmete lahkhelid süvenesid ning ühenduse ajakirja väljaandmine lõppes 30. juunil 1924.<ref name="Baur"/> === Poliitilised sidemed ja rahastamine === Hitleri välispoliitilise nõuandjana hoidis Scheubner-Richter sidemeid Saksa töösturite, [[Erich Ludendorff]]i ja Vene monarhistidega, sealhulgas troonipretendent Kirill Vladimirovitši lähikonnaga. Fritz Thysseni nime all 1941. aastal ilmunud raamatu "I Paid Hitler" järgi kohtus tööstur Hitleriga Scheubner-Richteri korteris.<ref name="ThyssenMemoir">Fritz Thyssen. "I Paid Hitler". Farrar & Rinehart, 1941, I osa, peatükk "My First Meeting with Hitler". [https://spartacus-educational.com/GERthyssen.htm Mälestusteksti katkend].</ref> Ajaloolane Henry Ashby Turner on aga osutanud teose koostamise ja autorsusega seotud probleemidele.{{sfn|Turner|1971|lkd=227–231}} Thyssen kinnitas hiljem, et oli 1923. aastal Ludendorffile raha andnud, kuid Scheubner-Richteri võimalik osa selle vahendamisel jääb ebaselgeks.{{sfn|Turner|1971|lkd=241–243}}<ref name="ThyssenDB">[https://www.deutsche-biographie.de/118622498.html "Thyssen, Fritz"]. – Deutsche Biographie.</ref> Johannes Bauri hinnangul võis Scheubner-Richteri kaudu jõuda Vene emigrantide raha Saksa parempoolseteni, kuid [[Karsten Brüggemann]] peab tema osalust NSDAP otseses rahastamises dokumenteerituks peamiselt kaudselt. Kindlamalt on tõendatud Aufbau väljaande toetamine Baieri ja Vene emigrantide ringkondadest.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=116–118}}<ref name="Baur"/> Scheubner-Richteri poliitilistes seisukohtades olid kesksel kohal [[Antikommunism|antikommunism]] ja [[Antisemitism|antisemitism]], mis väljendusid muu hulgas tema 1923. aastal ajakirjas Wirtschaftliche Aufbau-Korrespondenz avaldatud antisemiitlikke vandenõuteooriaid levitavates kirjutistes. Tema võimalikku mõju Hitleri maailmavaatele on ajaloolased käsitlenud, kuid selle ulatus on vaieldav.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}} === Õllekeldriputš ja surm === 1923. aasta septembris sai Scheubner-Richter Saksa paremäärmuslike võitlusorganisatsioonide liidu Deutscher Kampfbund tegevjuhiks ning koostas tegevuskava, milles soovitas Baieris võimu saavutamiseks esialgu seaduslikke vahendeid, kuid rõhutas politseiaparaadi kontrollimise tähtsust. 6. novembril 1923 osales ta koos Hitleriga riigipöörde ettevalmistamises, aidates kokku viia Hitleri, Ludendorffi ja nende poliitilised liitlased.<ref name="Kampfbund">Siegfried Zelnhefer. [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Artikel_44471 "Deutscher Kampfbund, 1923"]. – Historisches Lexikon Bayerns.</ref>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–103}}<ref name="BavarianPutsch"/> 8. novembri õhtul tõi Scheubner-Richter kindral Erich Ludendorffi autoga Müncheni Bürgerbräukelleri õllekeldrisse, kus Hitler oli välja kuulutanud riigipöörde. Kui mässulised kavandasid järgmiseks päevaks marssi läbi Müncheni kesklinna, soovitas Scheubner-Richter ajaloolase Karsten Brüggemanni järgi ettevõtmisest loobuda, ent osales 9. novembril siiski rongkäigus koos Hitleri, Ludendorffi, [[Hermann Göring]]i ja teiste mässajatega.{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="Schalm"/><ref name="Ullrich">Volker Ullrich. "Hitler: Ascent 1889–1939". Vintage, 2017, peatükk "Putsch and Prosecution".</ref> [[Feldherrnhalle]] lähistel tõkestas Baieri politsei mässajate tee ning järgnenud tulevahetuses hukkus 13 putšisti, üks kõrvaline tsiviilisik ja neli politseinikku; kaks putšisti hukkus sõjaväeringkonna staabi juures. Surmavalt haavata saanud Scheubner-Richter kukkus enda kõrval kõndinud Hitleri kõrval, kes sai kukkudes vigastada, kuid jäi ellu; väide, et Scheubner-Richteri kukkumine päästis Hitleri elu, ei ole kindlalt tõendatud. Riigipöördekatse suruti maha.<ref name="Schalm"/>{{sfn|Brüggemann|2019|lkd=101–126}}<ref name="BavarianPutsch"/> == Hilisem mälestamine == Hitler pidas Scheubner-Richterit üheks oma tähtsamaks kaastööliseks ja pühendas talle koos 15 teise õllekeldriputšis hukkunuga oma raamatu "[[Mein Kampf]]" esimese köite alguse. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kujundas partei nurjunud riigipöördekatse oma poliitiliseks asutamismüüdiks, ülistades hukkunuid niinimetatud liikumise veretunnistajatena ([[Blutzeuge|Blutzeugen]]). Müncheni [[Feldherrnhalle]] juurde paigaldati nende nimedega mälestustahvel; igal 9. novembril korraldati partei juhtide osavõtul mälestusrongkäik ning tahvlit valvasid SS-i liikmed. Möödujatelt nõuti mälestusmärgi ees natsitervitust.<ref name="Schalm"/><ref name="Feldherrnhalle">Ulla-Britta Vollhardt. [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/feldherrnhalle-212 "Feldherrnhalle"]. – nsdoku.lexikon, NS-Dokumentationszentrum München, 16. jaanuar 2025.</ref> 1935. aastal viidi Scheubner-Richteri ja teiste putšis hukkunute säilmed Müncheni Königsplatzile rajatud kahte niinimetatud autemplisse (Ehrentempel), millest kummaski oli kaheksa sarkofaagi. Need olid natsionaalsotsialistlike mälestustseremooniate keskused kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni. Pärast sõda maeti säilmed ümber ja 1947. aasta jaanuaris lasid Ameerika okupatsioonivõimud mälestusehitised õhku.<ref name="SchuttEhre">[https://www.nsdoku.de/presse/archiv/schutt-und-ehre "Schutt und Ehre"]. – NS-Dokumentationszentrum München, 23. märts 2022.</ref> Ka Münchenis nimetati 18. mail 1934 üks tänav Scheubner-Richteri järgi, kuid 5. septembril 1945 sai see nimeks Frauenchiemseestraße.<ref name="StreetName">[https://stadtgeschichte-muenchen.de/strassen/d_strasse.php?strasse=Scheubner-Richter-Stra%C3%9Fe "Scheubner-Richter-Straße"]. – Stadtgeschichte München, Müncheni linnaarhiivi tänavanimede andmete põhjal.</ref> == Viited == <references/> == Kirjandus == * {{raamatuviide | perekonnanimi = Brüggemann | eesnimi = Karsten | artikkel = Migranten aus dem Baltikum als Katalysatoren des Antibolschewismus? Max Erwin von Scheubner-Richter und die Idee der "Weißen Internationale" | toimetaja = Jörg Ganzenmüller | pealkiri = Verheißung und Bedrohung: Die Oktoberrevolution als globales Ereignis | kirjastus = Böhlau | aasta = 2019 | leheküljed = 101–126 | isbn = 978-3-412-51124-1 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Gust | eesnimi = Wolfgang | pealkiri = The Armenian Genocide: Evidence from the German Foreign Office Archives, 1915–1916 | kirjastus = Berghahn Books | aasta = 2014 }} * Gusti kogumiku alusdokumendid: [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.33 20. mai 1915 ettekanne] ja [https://doi.org/10.2307/j.ctt1x76f91.34 22. mai 1915 ettekanne]. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kellogg | eesnimi = Michael | pealkiri = The Russian Roots of Nazism: White Émigrés and the Making of National Socialism, 1917–1945 | kirjastus = Cambridge University Press | aasta = 2005 | isbn = 978-0-521-84512-0 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Kröger | eesnimi = Martin | artikkel = Im wilden Kurdistan. Die militärische Expedition in der Osttürkei 1914–1916 | toimetaja-eesnimi=Wilfried | toimetaja-perekonnanimi=Loth | toimetaja2-eesnimi=Marc | toimetaja2-perekonnanimi=Hanisch | pealkiri = Erster Weltkrieg und Dschihad: Die Deutschen und die Revolutionierung des Orients | kirjastus = Oldenbourg | aasta = 2014 | leheküljed = 145–165 }} * {{raamatuviide | perekonnanimi = Lepsius | eesnimi = Johannes | pealkiri = Deutschland und Armenien 1914–1918: Sammlung diplomatischer Aktenstücke | koht = Potsdam | aasta = 1919 | url = https://www.gutenberg.org/cache/epub/58144/pg58144-images.html }} * Paul Leverkuehn. "A German Officer during the Armenian Genocide: A Biography of Max von Scheubner-Richter". Alasdair Leani ingliskeelne tõlge 1938. aasta saksa elulooraamatust "Posten auf ewiger Wache"; ajalooline sissejuhatus Hilmar Kaiserilt. Gomidas Institute, 2009. * {{raamatuviide | perekonnanimi = Turner | eesnimi = Henry Ashby | artikkel = Fritz Thyssen und "I Paid Hitler" | pealkiri = Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte | aasta = 1971 | köide = 19 | leheküljed = 225–244 | url = https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1971_3_1_turner.pdf }} * Bernhard Valentinitsch. "Max-Erwin von Scheubner-Richter (1884–1923) – Zeuge des Genozids an den Armeniern und früher, enger Mitarbeiter Hitlers". Magistritöö, Grazi ülikool, 2012. == Välislingid == * [https://bbld.de/0000000042616680 Scheubner-Richteri elulugu Baltisaksa biograafilises leksikonis] * [https://www.nsdoku.de/lexikon/artikel/scheubner-richter-von-max-erwin-739 Scheubner-Richteri elulugu Müncheni natsionaalsotsialismi dokumentatsioonikeskuse leksikonis] * [https://dfg-viewer.de/show?id=9&tx_dlf%5Bid%5D=https%3A%2F%2Fgda.bayern.de%2Fmets%2F29bd132d-a9ab-42ee-a6cc-cf824502c0f1&tx_dlf%5Bpage%5D=132 Müncheni riigiarhiivi politseitoimiku väljalõige] {{Commonsi kategooria|Max Erwin von Scheubner-Richter}} {{JÄRJESTA:Scheubner-Richter, Max Erwin von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Müncheni Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1923]] 147kiad3rokg1m856p6dfrf9bcn71r9 Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel 0 722977 7257333 2026-10-22T16:22:25Z Kalle 51 Uus lehekülg: '{| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_München_1972.svg|130px|Tokyo 1964]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]], [[München]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|México 1968]]''' | '''Võrk...' 7257333 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_München_1972.svg|130px|Tokyo 1964]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]], [[München]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|México 1968]]''' | '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montreal 1976]]''' :'''>''' |} [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el oli [[võrkpall]] 3. korda olümpiaalana kavas. Mängudel jagati välja kaks medalikomplekti, millest üks oli meeste ja teine naiste võrkpallis. Mõlemal turniiril kehtis sama võistlussüsteem: kõik osalevad võistkonnad mängisid kahes alagrupis ühe korra läbi. Mille tulemusel selgusid võistkonnad, kes mängivad medalitele.<ref>[https://web.archive.org/web/20200417055241/https://www.sports-reference.com/olympics/summer/1972/VOL/ "Volleyball at the 1972 Munich Summer Games"] www.sports-reference.com</ref> Võistluspaigaks oli olümpiapargi võrkpallihall, kus toimusid võistlused 27. augustist kuni 9. septembrini 1972. aastal. == Kvalifikatsioon == Meeste turniirile kvalifitseerus kaksteist võistkonda. Lisaks korraldajamaale [[Lääne-Saksamaa]]le kvalifitseerus tiitlikaitsjana automaatselt ka [[Nõukogude Liit]]. [[Ida-Saksamaa]], [[Bulgaaria]] ja [[Jaapan]] kvalifitseerusid tänu oma parimatele kohtadele 1970. aasta [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. [[1971. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] teise koha omanikuna tagasid [[Tšehhoslovakkia]], samuti [[Kuuba]] ([[Põhja-Ameerika]]), [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]), [[Lõuna-Korea]] ([[Aasia]]) ja [[Tuneesia]] ([[Aafrika]]) oma olümpiakoha mandri meistrivõistlustel. Kaks viimast kohta anti [[Poola]]le ja [[Rumeenia]]le 1972. aasta augustis [[Prantsusmaa]]l toimunud turniiri alusel. Varem, 1972. aasta juulis, oli [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerunud otse olümpiamängudele ja [[Taiwan]] Aasia eelturniiril kvalifikatsiooniturniirile. [[Põhja-Korea]] loobus Taiwani-vastasest mängust pärast kaotust oma lõunanaabrile. Naiste turniirile kvalifitseerus kaheksa naiskonda. Lisaks korraldajamaale Lääne-Saksamaale kvalifitseerus automaatselt tiitlikaitsjana ka Nõukogude Liit. Jaapan, Põhja-Korea ja [[Ungari]] said tänu oma esineliku kohtadele 1970. aasta maailmameistrivõistlustel. Tšehhoslovakkia kvalifitseerus 1971. aasta Euroopa meistrivõistluste finalistina. Lõuna-Korea (Aasia) ja [[Kuuba]] ([[Pan-Ameerika mängud]]) võitsid oma vastavad mandri valikturniirid. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheteistkümnenda koha nimel. Naiste võistlusel oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheksanda koha nimel. == Uued reeglid== Esmakordselt olümpiaturniiril määrati palli kaaluks 250–280 grammi. Lisaks paigaldati võrgule painduvad antennid, et kohtunikud näeksid paremini, kas pall ületas võrgu mänguvälja piires. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1972.html Tulemused Men Volleyball XX Olympic Games 1972 Munchen (FRG) 1972 - 27.08-09.09] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1972.html Tulemused Women Volleyball XX Olympic Games 1972 Munchen (FRG) 1972 - 27.08-07.09] {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1972. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] 11m6kd5qsh79cwn9k6objdpiw82oov6 7257335 7257333 2026-10-22T16:30:29Z Kalle 51 7257335 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_München_1972.svg|130px|Tokyo 1964]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]], [[München]] |- |colspan="2" |'''27. august - 9. september''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|México 1968]]''' | '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montreal 1976]]''' :'''>''' |} [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el oli [[võrkpall]] 3. korda olümpiaalana kavas. Mängudel jagati välja kaks medalikomplekti, millest üks oli meeste ja teine naiste võrkpallis. Mõlemal turniiril kehtis sama võistlussüsteem: kõik osalevad võistkonnad mängisid kahes alagrupis ühe korra läbi. Mille tulemusel selgusid võistkonnad, kes mängivad medalitele.<ref>[https://web.archive.org/web/20200417055241/https://www.sports-reference.com/olympics/summer/1972/VOL/ "Volleyball at the 1972 Munich Summer Games"] www.sports-reference.com</ref> Võistluspaigaks oli olümpiapargi võrkpallihall, kus toimusid võistlused 27. augustist kuni 9. septembrini 1972. aastal. == Kvalifikatsioon == Meeste turniirile kvalifitseerus kaksteist võistkonda. Lisaks korraldajamaale [[Lääne-Saksamaa]]le kvalifitseerus tiitlikaitsjana automaatselt ka [[Nõukogude Liit]]. [[Ida-Saksamaa]], [[Bulgaaria]] ja [[Jaapan]] kvalifitseerusid tänu oma parimatele kohtadele 1970. aasta [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. [[1971. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] teise koha omanikuna tagasid [[Tšehhoslovakkia]], samuti [[Kuuba]] ([[Põhja-Ameerika]]), [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]), [[Lõuna-Korea]] ([[Aasia]]) ja [[Tuneesia]] ([[Aafrika]]) oma olümpiakoha mandri meistrivõistlustel. Kaks viimast kohta anti [[Poola]]le ja [[Rumeenia]]le 1972. aasta augustis [[Prantsusmaa]]l toimunud turniiri alusel. Varem, 1972. aasta juulis, oli [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerunud otse olümpiamängudele ja [[Taiwan]] Aasia eelturniiril kvalifikatsiooniturniirile. [[Põhja-Korea]] loobus Taiwani-vastasest mängust pärast kaotust oma lõunanaabrile. Naiste turniirile kvalifitseerus kaheksa naiskonda. Lisaks korraldajamaale Lääne-Saksamaale kvalifitseerus automaatselt tiitlikaitsjana ka Nõukogude Liit. Jaapan, Põhja-Korea ja [[Ungari]] said tänu oma esineliku kohtadele 1970. aasta maailmameistrivõistlustel. Tšehhoslovakkia kvalifitseerus 1971. aasta Euroopa meistrivõistluste finalistina. Lõuna-Korea (Aasia) ja [[Kuuba]] ([[Pan-Ameerika mängud]]) võitsid oma vastavad mandri valikturniirid. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheteistkümnenda koha nimel. Naiste võistlusel oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheksanda koha nimel. == Uued reeglid== Esmakordselt olümpiaturniiril määrati palli kaaluks 250–280 grammi. Lisaks paigaldati võrgule painduvad antennid, et kohtunikud näeksid paremini, kas pall ületas võrgu mänguvälja piires. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1972.html Tulemused Men Volleyball XX Olympic Games 1972 Munchen (FRG) 1972 - 27.08-09.09] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1972.html Tulemused Women Volleyball XX Olympic Games 1972 Munchen (FRG) 1972 - 27.08-07.09] {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1972. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] nxy99odq4ftojchet3skfxypanidw09 7257436 7257335 2026-10-22T19:57:25Z Kalle 51 7257436 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:Logo_München_1972.svg|130px|München 1972]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]], [[München]] |- |colspan="2" |'''27. august - 9. september''' |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|México 1968]]''' | '''[[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montréal 1976]]''' :'''>''' |} [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el oli [[võrkpall]] 3. korda olümpiaalana kavas. Mängudel jagati välja kaks medalikomplekti, millest üks oli meeste ja teine naiste võrkpallis. Mõlemal turniiril kehtis sama võistlussüsteem: kõik osalevad võistkonnad mängisid kahes alagrupis ühe korra läbi. Mille tulemusel selgusid võistkonnad, kes mängivad medalitele.<ref>[https://web.archive.org/web/20200417055241/https://www.sports-reference.com/olympics/summer/1972/VOL/ "Volleyball at the 1972 Munich Summer Games"] www.sports-reference.com</ref> Võistluspaigaks oli olümpiapargi võrkpallihall, kus toimusid võistlused 27. augustist kuni 9. septembrini 1972. aastal. == Kvalifikatsioon == Meeste turniirile kvalifitseerus kaksteist võistkonda. Lisaks korraldajamaale [[Lääne-Saksamaa]]le kvalifitseerus tiitlikaitsjana automaatselt ka [[Nõukogude Liit]]. [[Ida-Saksamaa]], [[Bulgaaria]] ja [[Jaapan]] kvalifitseerusid tänu oma parimatele kohtadele 1970. aasta [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. [[1971. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] teise koha omanikuna tagasid [[Tšehhoslovakkia]], samuti [[Kuuba]] ([[Põhja-Ameerika]]), [[Brasiilia]] ([[Lõuna-Ameerika]]), [[Lõuna-Korea]] ([[Aasia]]) ja [[Tuneesia]] ([[Aafrika]]) oma olümpiakoha mandri meistrivõistlustel. Kaks viimast kohta anti [[Poola]]le ja [[Rumeenia]]le 1972. aasta augustis [[Prantsusmaa]]l toimunud turniiri alusel. Varem, 1972. aasta juulis, oli [[Lõuna-Korea]] kvalifitseerunud otse olümpiamängudele ja [[Taiwan]] Aasia eelturniiril kvalifikatsiooniturniirile. [[Põhja-Korea]] loobus Taiwani-vastasest mängust pärast kaotust oma lõunanaabrile. Naiste turniirile kvalifitseerus kaheksa naiskonda. Lisaks korraldajamaale Lääne-Saksamaale kvalifitseerus automaatselt tiitlikaitsjana ka Nõukogude Liit. Jaapan, Põhja-Korea ja [[Ungari]] said tänu oma esineliku kohtadele 1970. aasta maailmameistrivõistlustel. Tšehhoslovakkia kvalifitseerus 1971. aasta Euroopa meistrivõistluste finalistina. Lõuna-Korea (Aasia) ja [[Kuuba]] ([[Pan-Ameerika mängud]]) võitsid oma vastavad mandri valikturniirid. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel loositi kaksteist kvalifitseerunud võistkonda kahte kuueliikmelisse alagruppi. Eelvoor mängiti ringturniiri formaadis. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheteistkümnenda koha nimel. Naiste võistlusel oli kaks neljaliikmelist alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad mängisid viiendast kuni kaheksanda koha nimel. == Uued reeglid== Esmakordselt olümpiaturniiril määrati palli kaaluks 250–280 grammi. Lisaks paigaldati võrgule painduvad antennid, et kohtunikud näeksid paremini, kas pall ületas võrgu mänguvälja piires. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Men_1972.html Tulemused Men Volleyball XX Olympic Games 1972 Munchen (FRG) 1972 - 27.08-09.09] * [http://www.todor66.com/volleyball/Olympics/Women_1972.html Tulemused Women Volleyball XX Olympic Games 1972 Munchen (FRG) 1972 - 27.08-07.09] {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1972. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] 1twxru37ajvpzlrwu488izlozpi4kiq Tšehhi Vabariigi põhiseadus 0 722978 7257334 2026-10-22T16:27:31Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Tšehhi põhiseadus]] 7257334 wikitext text/x-wiki #suuna[[Tšehhi põhiseadus]] 6cvibmx5hjnsmwag7o01qm296kcvicq Gabarband 0 722979 7257336 2026-10-22T16:32:00Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: '''''''Gabarband'''''{{'}}id on [[Pakistan]]is [[Sindh]]i ja [[Belutšistan]]i provintsis paiknevate müüride ja tammide süsteem, mis on rajatud vihmavee kogumiseks ja jõgede voolu suunamiseks.<ref> [https://www.penn.museum/sites/expedition/the-chronology-of-gabarbands-and-palas-of-western-south-asia/ The Chronology of Gabarbands and Palas of Western South Asia], [[Penn Museum]]</ref> Mõned neist pärinevad 4. ja 3. aastatuhandest eKr.<ref>https://thewaterchannel.tv/thew...' 7257336 wikitext text/x-wiki ''''''Gabarband'''''{{'}}id on [[Pakistan]]is [[Sindh]]i ja [[Belutšistan]]i provintsis paiknevate müüride ja tammide süsteem, mis on rajatud vihmavee kogumiseks ja jõgede voolu suunamiseks.<ref> [https://www.penn.museum/sites/expedition/the-chronology-of-gabarbands-and-palas-of-western-south-asia/ The Chronology of Gabarbands and Palas of Western South Asia], [[Penn Museum]]</ref> Mõned neist pärinevad 4. ja 3. aastatuhandest eKr.<ref>https://thewaterchannel.tv/thewaterblog/water-wonders-of-the-world-the-mysterious-gabarbandsWater Wonders of the World: the mysterious Gabarbands, TheWaterChannel, 21.12.2022.</ref> hun09xlv1tb1mv9zc2j1qoml9bshfle 7257397 7257336 2026-10-22T17:51:43Z Sendrasendra 225202 7257397 wikitext text/x-wiki '''''Gabarband'''''{{'}}id on kivist või muudest materjalidest rajatud tammid ja muud veetõkkerajatised, mida leidub [[Pakistan]]i [[Belutšistan]]i ja [[Sindh]]i piirkonnas. Neid kasutati pinnavee ja viljaka sette kinnipidamiseks ning vee voolu suunamiseks, et parandada põllumajanduse tingimusi kuivades ja poolkuivades piirkondades.<ref>Possehl 1975</ref><ref>Brunner 2006.</ref> Mõned Sindhi [[Kohistan]]i piirkonna gabarbandid on seotud [[Kot Diji kultuur]]i asulatega, mis pärinevad ajavahemikust 3200–2800 eKr. [[Michael D. Harvey]] ja [[Louis Flam]] (1993) uurisid [[Phang]]i ja [[Kohtrash]]i asulaga seotud viit ''gabarband''{{'}}i ning käsitlesid nende osa pinnavee ja sette kinnipidamisel ning vee suunamisel põllumajandusmaale.<ref>[https://thewaterchannel.tv/thewaterblog/water-wonders-of-the-world-the-mysterious-gabarbands Water Wonders of the World: the mysterious Gabarbands], TheWaterChannel, 21.12.2022.</ref> Belutšistani ''gabarband''{{'}}ide vanus ja seos piirkonna muinasasulatega on olnud uurijate seas vaieldavad.<ref>Possehl 1975.</ref><ref>Raikes 1965.</ref> [[Kirthari mäed|Kirthari mägedes]] on umbes 15 sellist tammi.<ref>Jacques Dumarçay, Pascal Royère. ''Cambodian Architecture: Eighth to Thirteenth Centuries'', BRILL 2001, ISBN 978-90-04-11346-6, lk XVIII.</ref><ref>''History of Irrigation in Indus Basin'', Central Board of Irrigation and Power 1992, lk 7.</ref> ==Galerii== <gallery mode="nolines" widths="220"> File:Cold water Spring in Kirthar National Park, Sindh, Pakistan.jpg File:Kirthar park lake.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Robert L. Raikes. The Ancient Gabar-bands of Baluchistan. – ''East and West'', 1965, 15, lk 69–78. *Gregory L. Possehl. The Chronology of Gabarbands and Palas of Western South Asia. – ''Expedition Magazine'', 1975. kd 17, nr 2. [https://www.penn.museum/sites/expedition/the-chronology-of-gabarbands-and-palas-of-western-south-asia/ Veebis] *Michael D. Harvey, Louis Flam. Prehistoric soil and water detention structures (gabarbands) at Phang, Sindh Kohistan, Pakistan: An adaptation to environmental change? – ''Geoarchaeology'', 1993, 8(2): 109–126. *U. Brunner. Notes on the gabarbands in Balochistan. – ''Archäologische Mitteilungen aus Iran und Turan'', 2006, 38, lk 103–135. *Aurel Stein'. ''An Archaeological Tour in Gedrosia'', 1931, lk 144–146. *Gul Hasan Baloch, Hamid Ali Baloch jt. A Study of Qanát and Gabarbands in Balochistan. – ''Annual Research Journal Hankén'', 2016, kd 8. [https://www.researchgate.net/publication/366905057_A_Study_of_Qanat_and_Gabarbands_in_Balochistan_A_Study_of_Qanat_and_Gabarbands_in_Balochistan Veebis.] ilkw0azg57nqzt85qgklo2zzpfh5tz2 7257415 7257397 2026-10-22T18:39:39Z Sendrasendra 225202 7257415 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} '''''Gabarband'''''{{'}}id on kivist või muudest materjalidest rajatud tammid ja muud veetõkkerajatised, mida leidub [[Pakistan]]i [[Belutšistan]]i ja [[Sindh]]i piirkonnas. Neid kasutati pinnavee ja viljaka sette kinnipidamiseks ning vee voolu suunamiseks, et parandada põllumajanduse tingimusi kuivades ja poolkuivades piirkondades.<ref>Possehl 1975</ref><ref>Brunner 2006.</ref> Mõned Sindhi [[Kohistan]]i piirkonna gabarbandid on seotud [[Kot Diji kultuur]]i asulatega, mis pärinevad ajavahemikust 3200–2800 eKr. [[Michael D. Harvey]] ja [[Louis Flam]] (1993) uurisid [[Phang]]i ja [[Kohtrash]]i asulaga seotud viit ''gabarband''{{'}}i ning käsitlesid nende osa pinnavee ja sette kinnipidamisel ning vee suunamisel põllumajandusmaale.<ref>[https://thewaterchannel.tv/thewaterblog/water-wonders-of-the-world-the-mysterious-gabarbands Water Wonders of the World: the mysterious Gabarbands], TheWaterChannel, 21.12.2022.</ref> Belutšistani ''gabarband''{{'}}ide vanus ja seos piirkonna muinasasulatega on olnud uurijate seas vaieldavad.<ref>Possehl 1975.</ref><ref>Raikes 1965.</ref> [[Kirthari mäed|Kirthari mägedes]] on umbes 15 sellist tammi.<ref>Jacques Dumarçay, Pascal Royère. ''Cambodian Architecture: Eighth to Thirteenth Centuries'', BRILL 2001, ISBN 978-90-04-11346-6, lk XVIII.</ref><ref>''History of Irrigation in Indus Basin'', Central Board of Irrigation and Power 1992, lk 7.</ref> ==Galerii== <gallery mode="nolines" widths="220"> File:Cold water Spring in Kirthar National Park, Sindh, Pakistan.jpg File:Kirthar park lake.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Robert L. Raikes. The Ancient Gabar-bands of Baluchistan. – ''East and West'', 1965, 15, lk 69–78. *Gregory L. Possehl. The Chronology of Gabarbands and Palas of Western South Asia. – ''Expedition Magazine'', 1975. kd 17, nr 2. [https://www.penn.museum/sites/expedition/the-chronology-of-gabarbands-and-palas-of-western-south-asia/ Veebis] *Michael D. Harvey, Louis Flam. Prehistoric soil and water detention structures (gabarbands) at Phang, Sindh Kohistan, Pakistan: An adaptation to environmental change? – ''Geoarchaeology'', 1993, 8(2): 109–126. *U. Brunner. Notes on the gabarbands in Balochistan. – ''Archäologische Mitteilungen aus Iran und Turan'', 2006, 38, lk 103–135. *Aurel Stein'. ''An Archaeological Tour in Gedrosia'', 1931, lk 144–146. *Gul Hasan Baloch, Hamid Ali Baloch jt. A Study of Qanát and Gabarbands in Balochistan. – ''Annual Research Journal Hankén'', 2016, kd 8. [https://www.researchgate.net/publication/366905057_A_Study_of_Qanat_and_Gabarbands_in_Balochistan_A_Study_of_Qanat_and_Gabarbands_in_Balochistan Veebis.] hfcfa45bazt0cp9zxzu6erxiv5rilbx Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos 14 722980 7257363 2026-10-22T17:05:36Z ~2026-56410-98 240299 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti suursaadikud]]' 7257363 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] 2wz9bitj28zx7ztf8hp745o2k2o14d1 Sillamäe kultuurimaja 0 722981 7257409 2026-10-22T18:17:56Z Funktsionalism-modernism 231916 Ümbersuunamine lehele [[Sillamäe kultuurikeskus]] 7257409 wikitext text/x-wiki #suuna [[Sillamäe kultuurikeskus]] mjii94yoq2h7m6pbwjsfw3yi4fzd4s6 Limiit-3 0 722982 7257424 2026-10-22T19:16:29Z Andrus Kallastu 1157 Uus lehekülg: ''''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u nii lugeja kui ja nimetaja suurim [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks oktav 2/1, puhas kvint 3/2 , puhas kvart 4/3, puhas suur tervetoon 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse Pythag...' 7257424 wikitext text/x-wiki '''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u nii lugeja kui ja nimetaja suurim [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks oktav 2/1, puhas kvint 3/2 , puhas kvart 4/3, puhas suur tervetoon 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse [[Pythagorase häälestuseks]]. Limiit-3 võib käsitleda 2. astme temperamendiks, mis ei redutseeri kommasid. ==Välislingid== * [https://en.xen.wiki/w/3-limit 3-limit. Xenharmonic Wiki] su7c77e6j1rxcpo7qek9ky1u32recim 7257425 7257424 2026-10-22T19:16:53Z Andrus Kallastu 1157 7257425 wikitext text/x-wiki '''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u nii lugeja kui ja nimetaja suurim [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks oktav 2/1, puhas kvint 3/2 , puhas kvart 4/3, puhas suur tervetoon 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse [[Pythagorase häälestus]]eks. Limiit-3 võib käsitleda 2. astme temperamendiks, mis ei redutseeri kommasid. ==Välislingid== * [https://en.xen.wiki/w/3-limit 3-limit. Xenharmonic Wiki] 0t3m5za1avr8e2sgqlvux6qzcesypxj 7257426 7257425 2026-10-22T19:18:39Z Andrus Kallastu 1157 7257426 wikitext text/x-wiki '''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u nii lugeja kui ja nimetaja suurim [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks oktav 2/1, puhas kvint 3/2 , puhas kvart 4/3, puhas suur tervetoon 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse [[Pythagorase häälestus]]eks. Limiit-3 võib käsitleda 2. astme temperamendiks, mis ei redutseeri kommasid. ==Vaata ka== * [[limiit (muusika)|limiit]] ==Välislingid== * [https://en.xen.wiki/w/3-limit 3-limit. Xenharmonic Wiki] 8ows910p6zhoyxsvi9asbprwwta73xy 7257427 7257426 2026-10-22T19:19:34Z Andrus Kallastu 1157 7257427 wikitext text/x-wiki '''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u lugeja ja nimetaja suurim ühine [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks oktav 2/1, puhas kvint 3/2 , puhas kvart 4/3, puhas suur tervetoon 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse [[Pythagorase häälestus]]eks. Limiit-3 võib käsitleda 2. astme temperamendiks, mis ei redutseeri kommasid. ==Vaata ka== * [[limiit (muusika)|limiit]] ==Välislingid== * [https://en.xen.wiki/w/3-limit 3-limit. Xenharmonic Wiki] 6jyy859vh6v37ae4ybrxyizumeap1n5 7257428 7257427 2026-10-22T19:20:06Z Andrus Kallastu 1157 7257428 wikitext text/x-wiki '''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u lugeja ja nimetaja suurim ühine [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks oktav 2/1, puhas kvint 3/2 , puhas kvart 4/3 ja puhas suur tervetoon 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse [[Pythagorase häälestus]]eks. Limiit-3 võib käsitleda 2. astme temperamendiks, mis ei redutseeri kommasid. ==Vaata ka== * [[limiit (muusika)|limiit]] ==Välislingid== * [https://en.xen.wiki/w/3-limit 3-limit. Xenharmonic Wiki] 0h8us8f51chya8n50q1boti4fc8dfia 7257429 7257428 2026-10-22T19:21:27Z Andrus Kallastu 1157 7257429 wikitext text/x-wiki '''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u lugeja ja nimetaja suurim ühine [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks oktav 2/1, puhas kvint 3/2 , puhas kvart 4/3 ja puhas suur tervetoon 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse [[Pythagorase häälestus]]eks. Limiit-3 võib käsitleda 2. astme temperamendiks, mis ei tempereeri ühtegi [[komma]]t. ==Vaata ka== * [[limiit (muusika)|limiit]] ==Välislingid== * [https://en.xen.wiki/w/3-limit 3-limit. Xenharmonic Wiki] cxpnjjd81yeg8yno18rvvprm57y7s2r 7257430 7257429 2026-10-22T19:26:22Z Andrus Kallastu 1157 7257430 wikitext text/x-wiki '''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u lugeja ja nimetaja suurim ühine [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks [[oktav]] 2/1, [[puhas kvint]] 3/2, [[puhas kvart]] 4/3 ja [[puhas suur tervetoon]] 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse [[Pythagorase häälestus]]eks. Limiit-3 võib käsitleda 2. astme temperamendiks, mis ei tempereeri ühtegi [[komma]]t. ==Vaata ka== * [[limiit (muusika)|limiit]] ==Välislingid== * [https://en.xen.wiki/w/3-limit 3-limit. Xenharmonic Wiki] 459cmqiv0p3hftqzm38lq8mpnk6gycr 7257431 7257430 2026-10-22T19:27:54Z Andrus Kallastu 1157 7257431 wikitext text/x-wiki '''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u [[lugeja]] ja [[nimetaja]] suurim ühine [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks [[oktav]] 2/1, [[puhas kvint]] 3/2, [[puhas kvart]] 4/3 ja [[puhas suur tervetoon]] 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse [[Pythagorase häälestus]]eks. Limiit-3 võib käsitleda 2. astme temperamendiks, mis ei tempereeri ühtegi [[komma]]t. ==Vaata ka== * [[limiit (muusika)|limiit]] ==Välislingid== * [https://en.xen.wiki/w/3-limit 3-limit. Xenharmonic Wiki] 9lsgt6mzj8zoxti00g4ocfpeh72gsid 7257432 7257431 2026-10-22T19:28:47Z Andrus Kallastu 1157 7257432 wikitext text/x-wiki '''Limiit-3''' (inglise keeles ''3-limit'') on muusikas intervallide klass, mille puhul intervalli kirjeldava [[ratsionaalarv]]u lugeja ja nimetaja suurim ühine [[Algteguriteks lahutus|algtegur]] on 3. Limiit-3 intervallid on näiteks [[oktav]] 2/1, [[puhas kvint]] 3/2, [[puhas kvart]] 4/3 ja [[puhas suur tervetoon]] 9/8. Kõiki limiit-3 intervalle saab kirjutada kujul <math>2^a \cdot 3^b</math>, kus a ja b võib olla mistahes [[täisarv]]. Limiit-3 häälestust nimetatakse [[Pythagorase häälestus]]eks. Limiit-3 võib käsitleda 2. astme temperamendiks, mis ei tempereeri ühtegi [[komma]]t. ==Vaata ka== * [[limiit (muusika)|limiit]] ==Välislingid== * [https://en.xen.wiki/w/3-limit 3-limit. Xenharmonic Wiki] 459cmqiv0p3hftqzm38lq8mpnk6gycr George Galloway 0 722983 7257439 2026-10-22T20:01:06Z Trummiglehn 175900 Alustasin artiklit 7257439 wikitext text/x-wiki '''George Galloway''' (sündis 16. augustil 1954 Dundee's, Šotimaal) on Briti poliitik, meediategelane ja kirjanik. Ta on olnud Suurbritannia Töölispartei (Workers Party of Britain) juht alates selle asutamisest 2019. aastal. 2026. aasta seisuga elab ta Venemaal, olles seal „vabatahtlikus pagenduses" ja tegeleb Kremlimeelse propagandaga. Enda sõnul toetab ta Venemaa sõda Ukraina vastu osana „laiemast antiimperialistlikust ja antikolonialistlikust raamistikust“.<ref>Simon Childs "George Galloway to Stand in Byelection in Attempt to Defeat Green Leader" https://novaramedia.com/ 14.09.2026</ref> == Elulugu == Kasvas üles vaeses iiri sisserändajate tööliskvartalis. Isa oli šotlasest ametiühingutegelane töötades elektrikuna, ema oli iiri päritolu vabrikutööline. Isa oli Suurbritannia patrioot, ema Iirimaa taasühinemise pooldaja ja Briti suurvõimu vastane. Lõpetas Dundee lääneosas (West End) asuva prestiižse keskkooli Harris Academy, mis oli Šotimaa parimaid. Mängis kooli jalgpallimeeskonnas, samuti meeskondades West End United (kuni 12-aastased), Lochee Boys Club (kuni 16-aastased) ja St Columba's (kuni 18-aastased). 13. aastaselt astus [[Leiboristlik Partei|Leiboristliku Partei]] noorsotsialistide ridadesse (väites, et on 15 aastane),veel teismelisena määrati Leiboristliku Partei Dundee osakonna sekretäriks. 1975. aastal sai temast Leiboristide Dundee osakonna aseesimees ja Šotimaa täitevkomitee liige.<ref>Andy McSmith "George Galloway: The political rebel with a cause" ''Independent.'' 31.03.2012</ref> 1977. aastast Leiboristide Dundee osakonna sekretär-organisaator, 1980. aastast [[Leiboristlik Partei|Šotimaa Leiboristliku Partei]] asesimees ning 1981. aasta märtsis, 26-aastaselt, sai temast Šotimaa Leiboristliku Partei kõigi aegade noorim esimees.<ref>Morley, David (2007a), ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', Politico's Publishing, pp. 44-45</ref> 1977. aastal külastas Liibanoni ja hakkas toetama Palestiinat. 2004. aastal ajalehe The Daily Telegraph vastu algatatud laimamisprotsessi käigus sõnas ta: „Vaevalt nädal pärast naasmist andsin ma Dundee Hawkhilli linnaosas asuvas Tavern Baris lubaduse pühendada kogu oma ülejäänud elu Palestiina ja araabia asjale.“<ref>David Smith "Just Gorgeous" ''The Guardian.'' 21.11.2004</ref> Ta toetas Dundee linnavolikogu otsust heisata linnavalitsuse hoonele Palestiina lipp ning osales 1980. aastal Dundee ja Palestiina Läänekaldal asuva Nābuluse linna vahelise sõpruslinnade suhte loomises.<ref>Kristy Scott, Ewen MacAskill "Two views of George: all heart or a pain in the neck" ''The Guardian.'' 23.04.2003</ref> 1981. aasta lõpus teatas väljaandele "Scottish Marxist" antud intervjuus, et Suurbritannia Kommunistlik Partei võiks liituda Leiboristidega.<ref>{{cite news|last=Hamilton|first=Alan|url=https://www.thetimes.com/tto/archive/article/1981-12-14/8/4.html|title=The Man Who Spreads the Tony Benn Gospel in Scotland|work=[[The Times]]|date=14 December 1981|access-date=1 May 2016|quote=He [Galloway] argued that there was an intellectual vacuum in theoretical party thinking which was in danger of being filled by [[Trotskyists]] and which would be much better filled by Communists.|location=London|page=8}}</ref> Vastuseks sellele üritas Leiboristliku Partei asejuht Denis Healey teda eemaldada parlamendikandidaatide nimekirjast, kuid ettepanek lükati partei juhatuses tagasi.<ref>Geoffrey Parkhouse "Benn to fight Purge on Left" ''Glasgow Herald.'' 10.12.1981</ref> 1983–1987 Briti heategevusorganisatsiooni "War on Want" peasekretär. === Parlamendisaadik === 1987. aasta Ühendkuningriigi parlamendivalimistel valiti taGlasgow Hillheadi ringkonnast parlamendisaadikuks. 1997–2003 esindas ta parlamendis leiboristina Glasgow Kelvini ringkonda. Parlamendiliikmena oli ta 1991. aasta Lahesõja vastu ja kritiseeris sellele järgnenud sanktsioonide mõju Iraagi elanikkonnale. 1994. aasta jaanuaris kohtus Iraagis sealse diktaatori Saddam Husseiniga, kohtumisel pidas ta Husseini ülistava kõne: Teie Ekstsellents, härra president! Tervitan teid nende tuhandete inimeste nimel Suurbritannias, kes läksid vastuvoolu ja olid sõja vastu... Tervitan teid ka Palestiina rahva nimel... Arvasin, et presidendile võiks huvi pakkuda teadmine, et isegi täna, kolm aastat pärast sõda, kohtan ma peresid, kes panevad oma vastsündinud poegadele nimeks Saddam... Härra, ma avaldan austust teie julgusele, tugevusele ja väsimatusele. Ja ma tahan, et te teaksite: me oleme teiega kuni võiduni, kuni võiduni, kuni Jeruusalemmani."<ref>Profile of George Galloway. BBC News. 22.04.2003</ref><ref>David Morley ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', London: Politicos, 2007, pp. 210–211</ref> Leiboristide partei juht John Smith mõistis tema sõnavõtu karmilt hukka.<ref>Donald Macintyre "MP's career threatened by Iraqi TV appearance: Friendly exchange with Saddam infuriates Labour leadership" ''Independent,'' 20.01.1994</ref> Vahetult pärast naasmist tegi Leiboristide parlamendifraktsiooni juht Derek Foster Gallowayle „karmi noomituse“ ja andis „viimase hoiatuse“. Galloway vabandas oma käitumise pärast ja lubas edaspidi parlamendifraktsiooni juhtide korraldusi järgida.<ref>Mary Braid "Labour gives Galloway a 'final warning'" ''Independent,'' 21.01.1994</ref> Saddamiga kohtumise tõttu hakati Gallowayd kutsuma „Põhja-Bagdadi parlamendisaadikuks“.<ref>{{cite news|last=Fletcher|first=Martin|url=https://www.thetimes.com/uk/politics/article/galloway-films-interview-with-moderate-president-kctmmw0vld8|title=Galloway films interview with 'moderate' President|work=The Times|date=6 August 2010|access-date=26 December 2016}}"Galloway films interview with ‘moderate’ President" ''The Times''</ref> 1998. aastal asutas Galloway organisatsiooni "Mariam Appeal" mille eesmärk oli „võidelda Iraagi-vastaste sanktsioonide vastu, millel on laastav mõju Iraagi tavainimestele.“<ref>Conduct of Mr George Galloway: sixth report, session 2006-07, Vol 1. P. 60 By Great Britain: Parliament: House of Commons: Committee on Standards and Privileges https://books.google.ee/books?id=Xq_tdYOz_LEC&pg=PA60&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false</ref> 2001. aasta veebruaris peeti ta koos mitme teise poliitikuga kinni Šotimaal asuvas Faslane’i tuumabaasis toimunud meeleavaldusel; selle tulemusena mõisteti ta süüdi avaliku korra rikkumises ja talle määrati 180 naelsterlingi suurune trahv.<ref>"Labour MP fined over Faslane demo" BBC News, 10 July, 2002; "Politicians arrested at nuclear protest" BBC News, 12.02.2021. </ref> 00vxzc27z43fodconl2u0vpxq6npiet 7257461 7257439 2026-10-22T22:36:26Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7257461 wikitext text/x-wiki [[File:Official portrait of George Galloway MP 2024 crop 2 (cropped).jpg|thumb|George Galloway (2024)]] '''George Galloway''' (sündis 16. augustil 1954 Dundee's, Šotimaal) on Briti poliitik, meediategelane ja kirjanik. Ta on olnud Suurbritannia Töölispartei (Workers Party of Britain) juht alates selle asutamisest 2019. aastal. 2026. aasta seisuga elab ta Venemaal, olles seal „vabatahtlikus pagenduses" ja tegeleb Kremlimeelse propagandaga. Enda sõnul toetab ta Venemaa sõda Ukraina vastu osana „laiemast antiimperialistlikust ja antikolonialistlikust raamistikust“.<ref>Simon Childs "George Galloway to Stand in Byelection in Attempt to Defeat Green Leader" https://novaramedia.com/ 14.09.2026</ref> == Elulugu == Kasvas üles vaeses iiri sisserändajate tööliskvartalis. Isa oli šotlasest ametiühingutegelane töötades elektrikuna, ema oli iiri päritolu vabrikutööline. Isa oli Suurbritannia patrioot, ema Iirimaa taasühinemise pooldaja ja Briti suurvõimu vastane. Lõpetas Dundee lääneosas (West End) asuva prestiižse keskkooli Harris Academy, mis oli Šotimaa parimaid. Mängis kooli jalgpallimeeskonnas, samuti meeskondades West End United (kuni 12-aastased), Lochee Boys Club (kuni 16-aastased) ja St Columba's (kuni 18-aastased). 13. aastaselt astus [[Leiboristlik Partei|Leiboristliku Partei]] noorsotsialistide ridadesse (väites, et on 15 aastane),veel teismelisena määrati Leiboristliku Partei Dundee osakonna sekretäriks. 1975. aastal sai temast Leiboristide Dundee osakonna aseesimees ja Šotimaa täitevkomitee liige.<ref>Andy McSmith "George Galloway: The political rebel with a cause" ''Independent.'' 31.03.2012</ref> 1977. aastast Leiboristide Dundee osakonna sekretär-organisaator, 1980. aastast [[Leiboristlik Partei|Šotimaa Leiboristliku Partei]] asesimees ning 1981. aasta märtsis, 26-aastaselt, sai temast Šotimaa Leiboristliku Partei kõigi aegade noorim esimees.<ref>Morley, David (2007a), ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', Politico's Publishing, pp. 44-45</ref> 1977. aastal külastas Liibanoni ja hakkas toetama Palestiinat. 2004. aastal ajalehe The Daily Telegraph vastu algatatud laimamisprotsessi käigus sõnas ta: „Vaevalt nädal pärast naasmist andsin ma Dundee Hawkhilli linnaosas asuvas Tavern Baris lubaduse pühendada kogu oma ülejäänud elu Palestiina ja araabia asjale.“<ref>David Smith "Just Gorgeous" ''The Guardian.'' 21.11.2004</ref> Ta toetas Dundee linnavolikogu otsust heisata linnavalitsuse hoonele Palestiina lipp ning osales 1980. aastal Dundee ja Palestiina Läänekaldal asuva Nābuluse linna vahelise sõpruslinnade suhte loomises.<ref>Kristy Scott, Ewen MacAskill "Two views of George: all heart or a pain in the neck" ''The Guardian.'' 23.04.2003</ref> 1981. aasta lõpus teatas väljaandele "Scottish Marxist" antud intervjuus, et Suurbritannia Kommunistlik Partei võiks liituda Leiboristidega.<ref>{{cite news|last=Hamilton|first=Alan|url=https://www.thetimes.com/tto/archive/article/1981-12-14/8/4.html|title=The Man Who Spreads the Tony Benn Gospel in Scotland|work=[[The Times]]|date=14 December 1981|access-date=1 May 2016|quote=He [Galloway] argued that there was an intellectual vacuum in theoretical party thinking which was in danger of being filled by [[Trotskyists]] and which would be much better filled by Communists.|location=London|page=8}}</ref> Vastuseks sellele üritas Leiboristliku Partei asejuht Denis Healey teda eemaldada parlamendikandidaatide nimekirjast, kuid ettepanek lükati partei juhatuses tagasi.<ref>Geoffrey Parkhouse "Benn to fight Purge on Left" ''Glasgow Herald.'' 10.12.1981</ref> 1983–1987 Briti heategevusorganisatsiooni "War on Want" peasekretär. === Parlamendisaadik === 1987. aasta Ühendkuningriigi parlamendivalimistel valiti taGlasgow Hillheadi ringkonnast parlamendisaadikuks. 1997–2003 esindas ta parlamendis leiboristina Glasgow Kelvini ringkonda. Parlamendiliikmena oli ta 1991. aasta Lahesõja vastu ja kritiseeris sellele järgnenud sanktsioonide mõju Iraagi elanikkonnale. 1994. aasta jaanuaris kohtus Iraagis sealse diktaatori Saddam Husseiniga, kohtumisel pidas ta Husseini ülistava kõne: Teie Ekstsellents, härra president! Tervitan teid nende tuhandete inimeste nimel Suurbritannias, kes läksid vastuvoolu ja olid sõja vastu... Tervitan teid ka Palestiina rahva nimel... Arvasin, et presidendile võiks huvi pakkuda teadmine, et isegi täna, kolm aastat pärast sõda, kohtan ma peresid, kes panevad oma vastsündinud poegadele nimeks Saddam... Härra, ma avaldan austust teie julgusele, tugevusele ja väsimatusele. Ja ma tahan, et te teaksite: me oleme teiega kuni võiduni, kuni võiduni, kuni Jeruusalemmani."<ref>Profile of George Galloway. BBC News. 22.04.2003</ref><ref>David Morley ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', London: Politicos, 2007, pp. 210–211</ref> Leiboristide partei juht John Smith mõistis tema sõnavõtu karmilt hukka.<ref>Donald Macintyre "MP's career threatened by Iraqi TV appearance: Friendly exchange with Saddam infuriates Labour leadership" ''Independent,'' 20.01.1994</ref> Vahetult pärast naasmist tegi Leiboristide parlamendifraktsiooni juht Derek Foster Gallowayle „karmi noomituse“ ja andis „viimase hoiatuse“. Galloway vabandas oma käitumise pärast ja lubas edaspidi parlamendifraktsiooni juhtide korraldusi järgida.<ref>Mary Braid "Labour gives Galloway a 'final warning'" ''Independent,'' 21.01.1994</ref> Saddamiga kohtumise tõttu hakati Gallowayd kutsuma „Põhja-Bagdadi parlamendisaadikuks“.<ref>{{cite news|last=Fletcher|first=Martin|url=https://www.thetimes.com/uk/politics/article/galloway-films-interview-with-moderate-president-kctmmw0vld8|title=Galloway films interview with 'moderate' President|work=The Times|date=6 August 2010|access-date=26 December 2016}}"Galloway films interview with ‘moderate’ President" ''The Times''</ref> 1998. aastal asutas Galloway organisatsiooni "Mariam Appeal" mille eesmärk oli „võidelda Iraagi-vastaste sanktsioonide vastu, millel on laastav mõju Iraagi tavainimestele.“<ref>Conduct of Mr George Galloway: sixth report, session 2006-07, Vol 1. P. 60 By Great Britain: Parliament: House of Commons: Committee on Standards and Privileges https://books.google.ee/books?id=Xq_tdYOz_LEC&pg=PA60&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false</ref> 2001. aasta veebruaris peeti ta koos mitme teise poliitikuga kinni Šotimaal asuvas Faslane’i tuumabaasis toimunud meeleavaldusel; selle tulemusena mõisteti ta süüdi avaliku korra rikkumises ja talle määrati 180 naelsterlingi suurune trahv.<ref>"Labour MP fined over Faslane demo" BBC News, 10 July, 2002; "Politicians arrested at nuclear protest" BBC News, 12.02.2021. </ref> akbzag3v9dphz30ker6htpmn0gbislx Vana-DNA 0 722984 7257456 2026-10-22T22:01:16Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Iidne DNA]] 7257456 wikitext text/x-wiki #suuna [[iidne DNA]] c4pzew6dfqi9jyz5oab7oji4ftfg48z Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg 2 722985 7257465 2026-10-22T22:51:39Z K0gar1n 239947 K0gar1n teisaldas lehekülje [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] pealkirja [[Noorteaeg]] alla: Artikli mustandi teisaldamine põhinimeruumi. Копировать 7257465 wikitext text/x-wiki #suuna [[Noorteaeg]] 913xc0zut5tp7ha615qzt5j711qnach Kasutaja:K0gar1n/Mikhail Gladyshev 2 722986 7257468 2026-10-22T22:57:07Z K0gar1n 239947 K0gar1n teisaldas lehekülje [[Kasutaja:K0gar1n/Mikhail Gladyshev]] pealkirja [[Mikhail Gladyshev]] alla: Artikli mustandi teisaldamine põhinimeruumi. 7257468 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mikhail Gladyshev]] bown9g6qd3ybdu9gvnttk23d3koniaf Zhao Jie 0 722987 7257471 2026-10-22T23:18:19Z Sjur 66496 Uus lehekülg: ' {{Sportlane | nimi = Zhao Jie | pilt = Zhao Jie 2024.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Zhao 2024. aasta suveolümpiamängudel | riik = Hiina | sünniaeg = {{süv|2002|10|13}} | sünnikoht = [[Kunshan]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = Spordiala | märkus = kergejõustik (vasaraheide) | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|Kergejõustik 2024. aasta suveolümp...' 7257471 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Zhao Jie | pilt = Zhao Jie 2024.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Zhao 2024. aasta suveolümpiamängudel | riik = Hiina | sünniaeg = {{süv|2002|10|13}} | sünnikoht = [[Kunshan]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = Spordiala | märkus = kergejõustik (vasaraheide) | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide_2|vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Aasia mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Aasia mängud|2022 Hangzhou]]|vasaraheide}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Aasia mängud|2026 Nagoya]]|vasaraheide}} {{MedalVõistlus|[[Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|Aasia meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2023 Bangkok]]|vasaraheide}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta suveuniversiaad|2025 Bochum]]|vasaraheide}} }} '''Zhao Jie''' (sündinud [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[2002]]) on [[Hiina]] [[vasaraheitja]]. Ta võitis [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is [[Camryn Rogers]]i ja [[Annette Echikunwoke]] järel pronksmedali. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta Rogersi järel hõbemedali isikliku rekordiga 77.60. 2026. aastal heitis Zhao [[Chengdu]]s Aasia rekordi '''78.22''', ületades 2014. aastast [[Wang Zheng]]ile kuulunud varasema rekordi 54 sentimeetriga. == Välislingid == {{commonscat}} *{{IAAF}} [[Kategooria:Hiina kergejõustiklased]] [[Kategooria:Vasaraheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 026g85zies7q1pti206ds9623mi779q 7257473 7257471 2026-10-22T23:21:46Z Sjur 66496 7257473 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Zhao Jie | pilt = Zhao Jie 2024.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Zhao 2024. aasta suveolümpiamängudel | riik = Hiina | sünniaeg = {{süv|2002|10|13}} | sünnikoht = [[Kunshan]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = Spordiala | märkus = kergejõustik (vasaraheide) | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide_2|vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Aasia mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Aasia mängud|2022 Hangzhou]]|vasaraheide}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Aasia mängud|2026 Nagoya]]|vasaraheide}} {{MedalVõistlus|[[Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|Aasia meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2023 Bangkok]]|vasaraheide}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta suveuniversiaad|2025 Bochum]]|vasaraheide}} }} '''Zhao Jie''' ([[hiina keel]]es 赵杰; sündinud [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[2002]]) on [[Hiina]] [[vasaraheitja]]. Ta võitis [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is [[Camryn Rogers]]i ja [[Annette Echikunwoke]] järel pronksmedali. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta Rogersi järel hõbemedali isikliku rekordiga 77.60. 2026. aastal heitis Zhao [[Chengdu]]s Aasia rekordi '''78.22''', ületades 2014. aastast [[Wang Zheng]]ile kuulunud varasema rekordi 54 sentimeetriga. == Välislingid == {{commonscat}} *{{IAAF}} [[Kategooria:Hiina kergejõustiklased]] [[Kategooria:Vasaraheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] b8l99kuyt5bjawramutba82t9w570dh 2031. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 722988 7257487 2026-10-23T05:22:08Z Kalle 51 Uus lehekülg: '23. [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] toimuvad 2031. aasta septembris [[München]]is [[Saksamaa]]l ning neid korraldavad [[World Athletics|Maailma Kergejõustikuliit]] ja Saksamaa Kergejõustikuliit.<ref>[https://worldathletics.org/news/press-releases/nairobi-munich-2029-2031-world-athletics-championships Nairobi and Munich to host 2029 and 2031 World Athletics Championships] www.worldathletics.org</ref> Võistlused toimu...' 7257487 wikitext text/x-wiki 23. [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] toimuvad 2031. aasta septembris [[München]]is [[Saksamaa]]l ning neid korraldavad [[World Athletics|Maailma Kergejõustikuliit]] ja Saksamaa Kergejõustikuliit.<ref>[https://worldathletics.org/news/press-releases/nairobi-munich-2029-2031-world-athletics-championships Nairobi and Munich to host 2029 and 2031 World Athletics Championships] www.worldathletics.org</ref> Võistlused toimuvad [[Müncheni Olümpiastaadion]]il. Müncheni edukas pakkumine toob kergejõustiku maailmameistrivõistlused tagasi Saksamaale esimest korda pärast seda, kui [[Berliin]] [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aastal MM-i]] korraldas. Saksamaa on korduvalt näidanud oma võimet korraldada suuri kergejõustikuvõistlusi kõrgel tasemel ja meelitada ligi suuri ja entusiastlikke rahvahulki. Berliin võõrustas [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlusi]], samas kui Müncheni olümpiastaadion oli [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistluste]] keskpunkt, kus kergejõustikuvõistlused meelitasid ligi umbes 267 000 pealtvaatajat. ==Viited== {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused| ]] bcubepa284tdfooin5l4fyy1dv7pho9 7257489 7257487 2026-10-23T05:28:59Z Kalle 51 7257489 wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2031|Saksamaa|München|2029|2029 Nairobi|2033|2033 -}} 23. [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] toimuvad 2031. aasta septembris [[München]]is [[Saksamaa]]l ning neid korraldavad [[World Athletics|Maailma Kergejõustikuliit]] ja Saksamaa Kergejõustikuliit.<ref>[https://worldathletics.org/news/press-releases/nairobi-munich-2029-2031-world-athletics-championships Nairobi and Munich to host 2029 and 2031 World Athletics Championships] www.worldathletics.org</ref> Võistlused toimuvad [[Müncheni Olümpiastaadion]]il. Müncheni edukas pakkumine toob kergejõustiku maailmameistrivõistlused tagasi Saksamaale esimest korda pärast seda, kui [[Berliin]] [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aastal MM-i]] korraldas. Saksamaa on korduvalt näidanud oma võimet korraldada suuri kergejõustikuvõistlusi kõrgel tasemel ja meelitada ligi suuri ja entusiastlikke rahvahulki. Berliin võõrustas [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlusi]], samas kui Müncheni olümpiastaadion oli [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistluste]] keskpunkt, kus kergejõustikuvõistlused meelitasid ligi umbes 267 000 pealtvaatajat. ==Viited== {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused| ]] ivn0lxc7gj4nc7e51wni0f9j7ljzf7k 7257491 7257489 2026-10-23T05:37:52Z Kalle 51 7257491 wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2031|Saksamaa|München|2029|2029 Nairobi|2033|2033 -}} '''2031. aasta [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' on 23. [[kergejõustik]]u maailmameistrivõistlused, mis toimuvad septembris [[München]]is [[Saksamaa]]l ning neid korraldavad [[World Athletics|Maailma Kergejõustikuliit]] ja Saksamaa Kergejõustikuliit.<ref>[https://worldathletics.org/news/press-releases/nairobi-munich-2029-2031-world-athletics-championships Nairobi and Munich to host 2029 and 2031 World Athletics Championships] www.worldathletics.org</ref> Võistlused toimuvad [[Müncheni Olümpiastaadion]]il. Müncheni edukas pakkumine toob kergejõustiku maailmameistrivõistlused tagasi Saksamaale esimest korda pärast seda, kui [[Berliin]] [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aastal MM-i]] korraldas. Saksamaa on korduvalt näidanud oma võimet korraldada suuri kergejõustikuvõistlusi kõrgel tasemel ja meelitada ligi suuri ja entusiastlikke rahvahulki. Berliin võõrustas [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlusi]], samas kui Müncheni olümpiastaadion oli [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistluste]] keskpunkt, kus kergejõustikuvõistlused meelitasid ligi umbes 267 000 pealtvaatajat. ==Viited== {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused| ]] lw9cqq1gg4n8ioeo2kswgx0cniivoh6 Vatnik 0 722990 7257523 2026-10-23T06:56:45Z Surra 370 Tõlgitud ja kohandatud ingliskeelse Vikipeedia artiklist [[en:Vatnik]]. Kontrollitud allikaid ja siselinke ning toimetatud teksti. 7257523 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vatnik performance.jpg|pisi|Vatniku tegelaskuju kasutamine Venemaa filmide boikoteerimist toetaval meeleavaldusel Ukrainas 2015. aastal.]] '''Vatnik''' ([[vene keel]]es ''ватник'', algtähenduses 'vatijope') on halvustav poliitiline nimetus inimese kohta, keda peetakse Venemaa võimude ja nende [[propaganda]] kriitikavabaks toetajaks ning [[Šovinism|šovinistlike]] vaadete kandjaks. Sõna kasutatakse [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s ja teistes endise Nõukogude Liidu riikides.<ref name="bigg">Claire Bigg. [https://www.rferl.org/a/ukraine-lexicon-of-war/26590324.html "Ukraine's Cryptic, Clever (And Always Insulting) Lexicon Of War"]. Radio Free Europe/Radio Liberty, 17. september 2014. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Inglise keeles.)</ref><ref name="kyivpost">Oksana Grytsenko. [https://archive.kyivpost.com/kyiv-post-plus/ukrainian-wartime-glossary-ukrop-vatnik-and-more-376978.html "Ukrainian wartime glossary: Ukrop, Vatnik and more"]. Kyiv Post, 9. jaanuar 2015. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Inglise keeles.)</ref> Sõna poliitiline tähendus levis 2011. aastal Anton Tšadski loodud [[Meem#Internetimeem|internetimeemi]] kaudu. Meemi tegelane on inimesesarnane vatijope, millega pilatakse pimedat patriotismi, võimutruudust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Tegelaskuju levis esmalt suhtlusvõrgustikus [[VKontakte]].<ref name="kyivpost"/><ref name="intervjuu">Aleksandra Artamonova. [https://www.newkaliningrad.ru/news/politics/4821328-vnuk-sovka-anton-chadskiy-o-yavlenii-i-poyavlenii-vatnika.html "Внук «совка»: Антон Чадский о явлении и появлении «Ватника»"]. Новый Калининград.Ru, 25. november 2014. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Vene keeles.)</ref> == Sõna päritolu == [[Fail:RIAN archive 844 A soldier going to throw a grenade.jpg|pisi|Vatijopet kandev Nõukogude sõdur Stalingradis 1942. aastal.]] Vene sõna ''ватник'' tähistab algselt vatitäidisega tepitud jopet ning on tuletatud sõnast ''вата'' ('vatt'). [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kandsid selliseid jopesid muu hulgas töölised, sõdurid ja vangid. Rõiva odavus ja seos vaeste inimeste ning vangilaagritega moodustavad osa sõna hilisema poliitilise tähenduse taustast.<ref name="bigg"/><ref name="nikitin">Vadim Nikitin. [https://jacobin.com/2022/08/russia-liberals-scapegoat-working-class-vladimir-putin-war-ukraine "How Russia's Liberals Scapegoat the Working Class for Putin's War"]. Jacobin, 18. august 2022. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Inglise keeles; täistekst tellijatele.)</ref> 2014. aastal kirjeldas keeleteadlane Gassan Gusseinov sõna väga solvava nimetusena inimese kohta, kes ei suuda astuda vastu teda rõhuvale võimule. Vatniku stereotüübiga seostatakse tingimusteta ustavust valitsusele, Ameerika-vastasust, alkoholi liigtarvitamist ja veendumust vene rahva ülimuslikkuses.<ref name="bigg"/> == Ajalugu == === Meemi teke ja levik === Anton Tšadski lõi vatniku tegelaskuju 2011. aastal. Tema joonistustel kujutatakse seda kandilise, purjus ja läbipekstud olendina. Tegelasega seotud VKontakte kogukond kandis nime „Рашка — квадратный ватник” ('Raška – kandiline vatnik').<ref name="intervjuu"/><ref name="kyivpost"/> Sõna kasutus laienes Ukrainas märgatavalt 2014. aastal, mil algas [[Vene-Ukraina sõda]].<ref name="kyivpost"/> Sama aasta 4. septembril korraldasid aktivistid Ukraina riikliku filmiameti juures Venemaa telesarjade näitamise vastu meeleavalduse „Не пустимо в хату російську вату” ('Me ei lase Vene vatti oma koju'). Teatraliseeritud aktsioonis kehastasid kolm osalejat vatnikuid, kes mängisid balalaikat ja rõõmustasid Vene telesarjade üle.<ref>Ірина Стельмах. [https://www.radiosvoboda.org/a/26566903.html "«Не пустимо в хату російську вату» – театралізована акція під Держкіно"]. Радіо Свобода, 4. september 2014. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Ukraina keeles.)</ref> Tšadski rääkis 2014. aasta novembris antud intervjuus, et lahkus Novorossiiski linnavalitsuse teenistusest pärast tema Ukraina-meelsete vaadete ja tegevuse tõttu saadud hoiatust ning kolis Kaliningradi.<ref name="intervjuu"/> Hiljem siirdus ta Ukrainasse.<ref name="kyivpost"/> 2015. aasta jaanuaris levis internetis video Kiievis toimunud üritusest „Junta und vata”, kus söödi Venemaa lipu värvidega kaunistatud imikukujulist torti. Kultuuriteadlane Eliot Borenstein käsitles seda Tšadski provokatiivse poliitilise kunstina ning seostas aktsiooni Venemaa televisioonis 2014. aastal levitatud valeväitega Ukrainas ristilöödud lapsest.<ref name="borenstein">Eliot Borenstein. [https://jordanrussiacenter.org/blog/the-vatnik-and-self-hatred-russias-alien-nations "The Vatnik Ate My Baby! (Russia's Alien Nations)"]. New Yorgi Ülikooli Jordan Russia Center, 6. mai 2019. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Inglise keeles.)</ref> === Kohtuasjad ja hilisem kasutus === 2016. aasta novembris blokeeriti Venemaal Omski kohtu otsuse alusel VKontakte kogukond „Рашка — квадратный ватник”.<ref name="moscowtimes">[https://www.themoscowtimes.com/2017/02/27/teen-gets-160-hours-community-service-for-insulting-russian-chauvinsts-a57281 "Teen Gets 160 Hours Community Service for Insulting Russian Chauvinists"]. The Moscow Times, 27. veebruar 2017. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Inglise keeles.)</ref> 2017. aasta veebruaris mõisteti Saratovis 19-aastasele Aleksandr Gozenkole 160 tundi kohustuslikku tööd VKontaktes avaldatud kommentaaride eest, milles ta oli muu hulgas kutsunud üles vatnikutevastasele vägivallale. Uurimiskeskus SOVA kritiseeris juhtumi käsitlemist äärmuslusvastaste sätete alusel, leides, et vatnikud ei moodusta eraldi sotsiaalset rühma, vaid sõnaga tähistatakse teatava ideoloogia pooldajaid.<ref name="moscowtimes"/><ref>Maria Kravchenko. [https://www.sova-center.ru/en/misuse/reports-analyses/2018/04/d39253/ "Inappropriate Enforcement of Anti-Extremist Legislation in Russia in 2017"]. SOVA, 24. aprill 2018. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Inglise keeles.)</ref> Sõna on kasutatud ka Ukraina sisepoliitilistes vaidlustes. [[Oleksi Arestovõtš]] kirjutas 2019. aastal, et president [[Volodõmõr Zelenskõi]] lähtub „tavalise Krõvõi Rihi vatniku” mõttelaadist. Avaldus pälvis uuesti tähelepanu 2021. aastal, kui Arestovõtš töötas juba presidendi kantselei juhi nõunikuna ning selgitas oma varasema suhtumise muutumist.<ref>Олесь Друкач. [https://24tv.ua/ru/arestovich-objasnil-pochemu-ranshe-prezritelno-govoril-o-zelenskom_n1586361 "Переболел порохоботством, – Арестович объяснил, почему раньше презрительно говорил о Зеленском"]. 24 Канал, 2. aprill 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Vene keeles.)</ref> 2023. aasta veebruaris kasutas Leedu president [[Gitanas Nausėda]] sõna inimeste kohta, kes tõid lilli ja korraldasid palvusi [[Vilnius]]es eksponeeritud hävitatud Vene tanki juures. Nausėda sõnul aitas tanki väljapanek näha, kes on Leedus vatnikud.<ref>Augustas Stankevičius. [https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/1925618/russian-tank-displayed-in-vilnius-helps-to-see-vatniks-in-lithuania-president-says "Russian tank displayed in Vilnius helps to ‘see vatniks’ in Lithuania, president says"]. BNS / LRT, 28. veebruar 2023. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Inglise keeles.)</ref> == Positiivse tähenduse omistamine == Halvustavale nimetusele on püütud anda ka positiivset tähendust. Borensteini järgi möönis Tšadski, et mõned inimesed võivad võtta vatniku omaks positiivse enesekuvandina, kuid pidas seda tegelaskuju algse mõtte vääritimõistmiseks.<ref name="borenstein"/> 2019. aasta oktoobris alustas Venemaa telekanali RT meenepood vatijopede müüki. Jopede seljal oli Venemaad ülistav kiri, mida kattis sõnaga „Censored” ('tsenseeritud') riidelapp.<ref>[https://www.amic.ru/news/obschestvo/marii-butinoy-podarili-fufayku-s-maternoy-nadpisyu-na-spine-449998 "Марии Бутиной подарили фуфайку с матерной надписью на спине"]. Amic.ru, 9. november 2019. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Vene keeles.)</ref> == Seotud sõnad == Vene keeles kasutatakse vatnikute kohta ka kollektiivset nimetust ''вата'' ('vatt'). Leedu keeles on kasutusel kuju ''vatnikas''.<ref name="moscowtimes"/><ref name="lrt2017">[https://www.lrt.lt/naujienos/tavo-lrt/15/167315/n-putinaite-savokos-vatnikas-vartojimas-rodo-posovietini-mentaliteta "N. Putinaitė: sąvokos „vatnikas“ vartojimas rodo posovietinį mentalitetą"]. LRT, 22. märts 2017. Vaadatud 23. oktoobril 2026. (Leedu keeles.)</ref> Ukraina liialdatud rahvusluse pilkamiseks on kasutatud sõna ''võšõvatnik'' (ukraina ''вишиватник'', vene ''вышиватник''). See ühendab sõna ''vatnik'' Ukraina traditsioonilise tikitud särgi nimetusega ''võšõvanka''. Nimetusega pilatakse inimest, kes usub kriitikavabalt Ukraina propagandat ja suhtub vaenulikult kõigesse Venemaaga seotusse.<ref name="kyivpost"/> == Käsitlused ja kriitika == Ajakirjanik Vadim Nikitin kritiseeris 2022. aastal ajakirjas Jacobin ettekujutust vatnikust kui harimatust töölisklassi kuuluvast [[Vladimir Putin]]i toetajast. Tema hinnangul tehakse selle kujutluse kaudu madalama sissetulekuga inimestest Venemaa sõjapoliitika patuoinad ning jäetakse tähelepanuta teiste ühiskonnakihtide osa Putini võimu kujunemises ja püsimises.<ref name="nikitin"/> Leedu politoloog Nerija Putinaitė on juhtinud tähelepanu nimetuse sotsiaalselt halvustavale küljele. Tema hinnangul väljendab sõna kasutamine sageli vastandust „omade” ja „võõraste” vahel ning põlgust ühiskonna äärealadele jäänud inimeste vastu. Samas LRT saates kirjeldasid sotsioloogiatudengid Rima Žilinskaitė ja Lina Mačiulė, kuidas sõna tähendus oli Leedus laienenud: lisaks Kremli poliitika toetajatele nimetati nii ka näiteks majandusliku olukorraga rahulolematuid inimesi ja õpetajate protestidega seotud osalisi.<ref name="lrt2017"/> Borenstein on käsitlenud vatniku kuju Venemaa poliitilise polariseerumise väljendusena. Tema hinnangul võib tegelaskuju pilkamine põimuda vaenulikkusega inimeste vastu, keda see kujutab, mistõttu ei ole satiiri ja selle sihtmärgi vihkamist alati lihtne lahutada.<ref name="borenstein"/> == Vaata ka == * [[Propaganda]] * [[Rašism]] * [[Russofoobia]] * [[Šovinism]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Meemid]] 659to4j1qh8juxvjyow9os421it2l13 Ovda õhubaas 0 722991 7257549 2026-10-23T07:42:26Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast lennujaam | nimi = Ovda õhubaas | omakeelne_nimi = בסיס עובדה | pilt = Bacha 10 Ovda.png | pildi_laius = | pildikirjeldus = | IATA = VDA | ICAO = LLOV | tüüp = | valdaja = [[Iisraeli kaitsevägi]] | käitaja = [[Iisraeli õhuvägi]] | asukoht = [...' 7257549 wikitext text/x-wiki {{Infokast lennujaam | nimi = Ovda õhubaas | omakeelne_nimi = בסיס עובדה | pilt = Bacha 10 Ovda.png | pildi_laius = | pildikirjeldus = | IATA = VDA | ICAO = LLOV | tüüp = | valdaja = [[Iisraeli kaitsevägi]] | käitaja = [[Iisraeli õhuvägi]] | asukoht = [[Uvda (Iisrael)|Uvda]], [[Iisrael]] | avati = 1981 | suleti = | ülem = | üksused = | kõrgus_merepinnast = 455 | laiuskoord = /// | pikkuskoord = /// | asendikaart = Iisrael | kaart = | rada1_suund = 03R/21L | rada1_pikkus = 3000 | rada1_laius = ? | rada1_kate = [[Asfalt]] | rada2_suund = 03L/21R | rada2_pikkus = 2600 | rada2_laius = ? | rada2_kate = [[Asfalt]] <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = | stat1_nimi = | stat1_väärtus = <!-- kuni stat5 --> | allmärkused = }} '''Ovda õhubaas''' ([[heebrea keel]]es בסיס עובדה) on [[Iisraeli õhuvägi|Iisraeli õhuväe]] [[õhubaas|baas]] [[Iisrael|Lõuna-Iisraelis]]. See asub [[Negev]]i kõrbe tasandikul, [[Elat]]ist umbes 40 km kaugusel põhjas. Baasis on kaks lennurada (3000 ja 2600 m) ning helikopteri maandumisplats. Kuni aastani 2021 korraldati baasis iga kahe aasta tagant rahvusvahelist suurõppust [[Blue Flag (Iisraeli õhuväe õppus)|Blue Flag]].<ref>{{cite web|url=http://www.globalsecurity.org/military/world/israel/ouvda.htm|title=Ovda (Uvda / Ouvda) – Israel Airfields|website=GlobalSecurity.org|date=|access-date=2023-10-28}}</ref> Umbes aastast 2024 hoitakse Ovdas ballistilise raketi tõrje rakette [[Arrow (rakett)|Arrow]]. Alates 2025. aastast kasutatakse Ovdat nii õhu- kui [[Iisraeli maavägi|maaväe]] väljaõppeks. ==Vaata ka== * [[Operatsioon Uvda]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sõjaväebaasid]] [[Kategooria:Iisraeli ehitised]] [[Kategooria:Iisraeli sõjandus]] k56aqliufhs47j7ylqms4yqqvzpvwkf Siiri Konks 0 722992 7257555 2026-10-23T08:03:22Z ~2026-56655-73 240345 Uus lehekülg: ''''LAIENDATUD AKADEEMILINE JA LOOMINGULINE ELULUGU (CV)''' ''Siiri Konks (end. Liivrand) — Meditsiiniteaduste kandidaat, teadlane ja kirjanik'' = ISIKUANDMED = '''Nimi:''' Siiri Konks sünd. 5.august 1961 (kuni 1990. aastate keskpaigani teadus- ja meditsiinidokumentides '''Siiri Liivrand''') '''Teaduskraad:''' Meditsiiniteaduste kandidaat (võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991) '''Koduleht:''' www.cybernature.ee = AKADEEMILINE HARIDUS JA VÄITEKIRI = '''1991...' 7257555 wikitext text/x-wiki '''LAIENDATUD AKADEEMILINE JA LOOMINGULINE ELULUGU (CV)''' ''Siiri Konks (end. Liivrand) — Meditsiiniteaduste kandidaat, teadlane ja kirjanik'' = ISIKUANDMED = '''Nimi:''' Siiri Konks sünd. 5.august 1961 (kuni 1990. aastate keskpaigani teadus- ja meditsiinidokumentides '''Siiri Liivrand''') '''Teaduskraad:''' Meditsiiniteaduste kandidaat (võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991) '''Koduleht:''' www.cybernature.ee = AKADEEMILINE HARIDUS JA VÄITEKIRI = '''1991: Meditsiiniteaduste kandidaadi kraad (PhD)''' ''Eriala:'' Sünnitusabi ja günekoloogia. ''Õppeasutus:'' Tartu Ülikool. ''Väitekirja pealkiri:'' '''Liivrand, S.''' (1991). ''Noore esmassünnitaja reaktsioon sünnitusstressile ja selle mõju loote ning vastsündinute seisundile.'' (Meditsiinikandidaadi väitekiri, võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991). Tartu Ülikool, Sünnitusabi ja günekoloogia kateeder. Juhendaja: prof Helje Kaarma '''1980ndad: Kliiniline ordinatsioon ja arstiteaduse põhiõpe''' ''Õppeasutus:'' Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond, spetsialiseerumisega sünnitusabile ja günekoloogiale. '''Keskharidus:''' Miina Härma Gümnaasium (Tartu) = TÖÖKOGEMUS JA AKADEEMILINE KARJÄÄR = '''I Meditsiiniline ja teaduslik periood''' * '''Tartu Ülikooli Sünnitusabi ja Günekoloogia Kateeder''' | ''Assistent ja teadur'' (1980ndate lõpp – 1990ndate algus) Kliiniliste praktikumide juhendamine ja perinataalbioloogia alane teadustöö. * '''Võru Haigla ja Tartu Naistekliinik''' | ''Naistearst / Günekoloog'' Kliiniline töö patsientidega, operatiivne günekoloogia ja perinataalne abi. * '''Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituut (ÜMPI)''' | Rakugeneetika uuringud, loote ja pärilike haiguste kromosoomianalüüsid (karjotüpiseerimine) Eesti molekulaarmeditsiini tippkeskuses. * '''Perinataalbioloogia Eralabor (Tartu Teaduspark)''' | ''Asutaja ja laborijuhataja'' Raseduse varajase patoloogia ja perinataalmeditsiini diagnostikalabori asutamine ning sisuline juhtimine. '''II Loodusteaduslik ja loominguline periood''' * '''FIE Siiri Konksu loodusfirma Cybernature''' | ''Looduseuurija, kirjanik ja makrofotograaf'' (1996–tänapäev) Virtuaalse kõrglahutusega herbaariumi arendamine, arvutigraafika, floorauuringud ja kirjatöö. * '''Matsalu Looduskaitseala periood''' Pikaajaline elamis- ja uurimistöö kogemus Matsalus, pühendumine rannaniitude, lindude ja pärandkoosluste vaatlemisele ning jäädvustamisele. = TÄHTSAMAD TEADUSARTIKLID JA ETTEKANDED = # '''Liivrand, S.''' (1991). ''Loote seisundi hindamine tservikaalse puudulikkuse korrigeerimise eel ja järel.'' Tartu Ülikooli Toimetised: Sünnitusabi ja günekoloogia aktuaalsed küsimused. # '''Liivrand, S.''', Karro, H., Matt, K. (1990). ''Kromosoomianomaaliate ja perinataalse patoloogia seosed raseduse varases staadiumis.'' Eesti Arst, 4, 254–258. # '''Liivrand, S.''' (1989). ''Perinataalsete kahjustuste ennetamise võimalustest emakaela puudulikkusega rasedatel.'' (Ettekande teesid, Balti riikide sünnitusabiarstide ja günekoloogide konverents). # '''Liivrand, S.''', vm. (1985). ''Tservikaalse puudulikkuse kirurgilise ravi mõju loote üsasisesele seisundile ja raseduse lõppemisele.'' (Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) premeeritud teadustöö). # '''Tähtsamad rahvusvahelised ingliskeelsed ettekanded ja teesid (Conference Abstracts)''' # '''Liivrand, S., Kaarma, H.''' (1990). ''Anthropometrical characteristics of the system "mother – newborn".'' – ''Papers on Anthropology IV:'' Abstracts of the International Conference of Somatoscopy and Somatometry. Tartu, lk 42–43. # '''Liivrand, S.''' (1990). ''The correlation between maternal somatotypes and neonatal development.'' – ''7th Congress of the European Anthropological Association (EAA):'' Abstracts volume. Wrocław, Poola, lk 74. # '''Kaarma, H., Liivrand, S., Thetloff, M.''' (1991). ''The role of maternal anthropometric constitution in the clinical course of delivery and neonatal parameters.'' – ''International Symposium on Human Biology:'' Abstracts and Papers. Balatonfüred, Ungari, lk 19. '''Venekeelsed artiklid ja teesid (Üleliidulised väljaanded)''' # '''Каарма, Х. Т., Лиивранд, С. П.''' (1988). ''Зависимость клинического течения родов от конституциональных особенностей рожениц.'' – Kogumikus: ''Актуальные вопросы акушерства и гинекологии.'' Тарту, lk 43–46. # '''Лиивранд, С. B., Каарма, Х. Т.''' (1989). ''Связь размеров таза с общими антропометрическими признаками женщин.'' – kogumikus: ''Проблемы соматической антропологии.'' Тарту, lk 118–121. # '''Лиивранд, С. B.''' (1989). ''Количественная характеристика физического развития рожениц и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Тезисы докладов Всесоюзной студенческой научной конференции «Актуальные вопросы медицинской науки».'' Москва, lk 112. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Характеристика корреляционных связей между антропометрическими признаками матерей и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Ученые записки Тартуского государственного университета: Naistearstide teaduslikud tööd.'' Тарту, Väljaanne 907, lk 34–41. # '''Лиивранд, С. B., Ялвисте, Х. Э., Каарма, Х. Т.''' (1990). ''Антропометрические показатели новорожденных в зависимости от соматотипа матери.'' – Kogumikus: ''Актуальные проблемы патологии беременности и тактики акушерской помощи.'' Тарту, lk 72–76. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Комплексный антропометрический анализ системы «мать – новорожденный».'' – Kogumikus: ''Материалы II Всесоюзной конференции по антропологии.'' Минск, lk 88–89. Paljud selle perioodi artiklid ja ettekanded ei ole digitaalselt kättesaadavad. = ILMUNUD ILUKIRJANDUSE JA POPULAARTEADUSLIKE TEOSTE LOETELU = '''Ilukirjandus, romaanid ja miniatuurid:''' * ''"Väikesed asjad"'' (Pegasus, 2009) – lühimõtted, miniatuurid ja autori enda loodusfotod elust ning vaikusest. * ''"Kahe mere vahel"'' (Ajakirjade Kirjastus, 2010) – kaasaegne eesti romaan eneseotsingutest ja suvisest vabadusest. * ''"Elu jääpeeglis. Kiss & cry"'' (Cybernature, 2018) – psühholoogiline ilukirjanduslik romaan elumuutustest läbi iluuisutamismaailma. '''Luulekogu:''' * ''"Butterflies in Winter"'' (100 luuletust) – ingliskeelne digitaalne ja kunstiline luulekogu armastusest, loodusest ning elufilosoofiast. '''Autobiograafilised loodusromaanid (Looduselood):''' * ''"Tuuletallaja. Matsalu minu elus ja minu elu Matsalus. Looduselugu"'' (Tammerraamat, 2013) – memuaarsete sugemetega romaan meditsiinimaailma seljataha jätmisest ja Matsalu loodusesse suundumisest. * ''"Maatuul. Sa põlesid heleda leegiga"'' (Argo, 2023) – filosoofiline hingemaalugu ja ülistuslaul Eesti rannaniitudele. '''Populaarteadus, botaanika ja lastekirjandus:''' * ''"30 looduskaitsealust taime"'' (2002) – botaaniline taskuteatmik Eesti floorast. * ''"Väike taimetarkuste raamat"'' (2003) – praktiline teejuht ravimtaimede ja herbaariumite juurde. * ''"Laste lilleraamat"'' (Varrak, 2005) – ehtsate skaneeritud herbaarlehtede ja fotodega illustreeritud õpetlik taimeraamat lastele. * ''"Mis lill see on?"'' – populaarteaduslik juhendmaterjal Eesti taimede määramiseks. Siiri Konksu isiklik '''koduleht''' (aastast 1997 tänapäevani!) ja üle 1000 raamatututvustuse sisaldav '''raamatublogi''' asuvad veebilehel '''Siiri Galerii'''. www.cybernature.ee Sellel lehel jagab ta lisaks raamatuarvustustele ka: * Loodusfotograafiat ja fotoblogisid * Autoriluulet * Arvutigraafikat * Virtuaalset herbaariumi [1] = ISIKLIK = Siiri Konks on abielus elektroonikainseneri, programmeerija ja arvutiguru Peeter Konksuga, neil on IT süsteemide spetsialistist poeg Kaur Konks (sünd.1991.a.) q1hl24k7iv53iv032kzkczbi3uqez6d 7257563 7257555 2026-10-23T08:41:09Z Neptuunium 58653 7257563 wikitext text/x-wiki {{Vorminda}} '''Siiri Konks''' (end. Liivrand) — Meditsiiniteaduste kandidaat, teadlane ja kirjanik'' = ISIKUANDMED = '''Nimi:''' Siiri Konks sünd. 5.august 1961 (kuni 1990. aastate keskpaigani teadus- ja meditsiinidokumentides '''Siiri Liivrand''') '''Teaduskraad:''' Meditsiiniteaduste kandidaat (võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991) = AKADEEMILINE HARIDUS JA VÄITEKIRI = '''1991: Meditsiiniteaduste kandidaadi kraad (PhD)''' ''Eriala:'' Sünnitusabi ja günekoloogia. ''Õppeasutus:'' Tartu Ülikool. ''Väitekirja pealkiri:'' '''Liivrand, S.''' (1991). ''Noore esmassünnitaja reaktsioon sünnitusstressile ja selle mõju loote ning vastsündinute seisundile.'' (Meditsiinikandidaadi väitekiri, võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991). Tartu Ülikool, Sünnitusabi ja günekoloogia kateeder. Juhendaja: prof Helje Kaarma '''1980ndad: Kliiniline ordinatsioon ja arstiteaduse põhiõpe''' ''Õppeasutus:'' Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond, spetsialiseerumisega sünnitusabile ja günekoloogiale. '''Keskharidus:''' Miina Härma Gümnaasium (Tartu) = TÖÖKOGEMUS JA AKADEEMILINE KARJÄÄR = '''I Meditsiiniline ja teaduslik periood''' * '''Tartu Ülikooli Sünnitusabi ja Günekoloogia Kateeder''' | ''Assistent ja teadur'' (1980ndate lõpp – 1990ndate algus) Kliiniliste praktikumide juhendamine ja perinataalbioloogia alane teadustöö. * '''Võru Haigla ja Tartu Naistekliinik''' | ''Naistearst / Günekoloog'' Kliiniline töö patsientidega, operatiivne günekoloogia ja perinataalne abi. * '''Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituut (ÜMPI)''' | Rakugeneetika uuringud, loote ja pärilike haiguste kromosoomianalüüsid (karjotüpiseerimine) Eesti molekulaarmeditsiini tippkeskuses. * '''Perinataalbioloogia Eralabor (Tartu Teaduspark)''' | ''Asutaja ja laborijuhataja'' Raseduse varajase patoloogia ja perinataalmeditsiini diagnostikalabori asutamine ning sisuline juhtimine. '''II Loodusteaduslik ja loominguline periood''' * '''FIE Siiri Konksu loodusfirma Cybernature''' | ''Looduseuurija, kirjanik ja makrofotograaf'' (1996–tänapäev) Virtuaalse kõrglahutusega herbaariumi arendamine, arvutigraafika, floorauuringud ja kirjatöö. * '''Matsalu Looduskaitseala periood''' Pikaajaline elamis- ja uurimistöö kogemus Matsalus, pühendumine rannaniitude, lindude ja pärandkoosluste vaatlemisele ning jäädvustamisele. = TÄHTSAMAD TEADUSARTIKLID JA ETTEKANDED = # '''Liivrand, S.''' (1991). ''Loote seisundi hindamine tservikaalse puudulikkuse korrigeerimise eel ja järel.'' Tartu Ülikooli Toimetised: Sünnitusabi ja günekoloogia aktuaalsed küsimused. # '''Liivrand, S.''', Karro, H., Matt, K. (1990). ''Kromosoomianomaaliate ja perinataalse patoloogia seosed raseduse varases staadiumis.'' Eesti Arst, 4, 254–258. # '''Liivrand, S.''' (1989). ''Perinataalsete kahjustuste ennetamise võimalustest emakaela puudulikkusega rasedatel.'' (Ettekande teesid, Balti riikide sünnitusabiarstide ja günekoloogide konverents). # '''Liivrand, S.''', vm. (1985). ''Tservikaalse puudulikkuse kirurgilise ravi mõju loote üsasisesele seisundile ja raseduse lõppemisele.'' (Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) premeeritud teadustöö). # '''Tähtsamad rahvusvahelised ingliskeelsed ettekanded ja teesid (Conference Abstracts)''' # '''Liivrand, S., Kaarma, H.''' (1990). ''Anthropometrical characteristics of the system "mother – newborn".'' – ''Papers on Anthropology IV:'' Abstracts of the International Conference of Somatoscopy and Somatometry. Tartu, lk 42–43. # '''Liivrand, S.''' (1990). ''The correlation between maternal somatotypes and neonatal development.'' – ''7th Congress of the European Anthropological Association (EAA):'' Abstracts volume. Wrocław, Poola, lk 74. # '''Kaarma, H., Liivrand, S., Thetloff, M.''' (1991). ''The role of maternal anthropometric constitution in the clinical course of delivery and neonatal parameters.'' – ''International Symposium on Human Biology:'' Abstracts and Papers. Balatonfüred, Ungari, lk 19. '''Venekeelsed artiklid ja teesid (Üleliidulised väljaanded)''' # '''Каарма, Х. Т., Лиивранд, С. П.''' (1988). ''Зависимость клинического течения родов от конституциональных особенностей рожениц.'' – Kogumikus: ''Актуальные вопросы акушерства и гинекологии.'' Тарту, lk 43–46. # '''Лиивранд, С. B., Каарма, Х. Т.''' (1989). ''Связь размеров таза с общими антропометрическими признаками женщин.'' – kogumikus: ''Проблемы соматической антропологии.'' Тарту, lk 118–121. # '''Лиивранд, С. B.''' (1989). ''Количественная характеристика физического развития рожениц и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Тезисы докладов Всесоюзной студенческой научной конференции «Актуальные вопросы медицинской науки».'' Москва, lk 112. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Характеристика корреляционных связей между антропометрическими признаками матерей и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Ученые записки Тартуского государственного университета: Naistearstide teaduslikud tööd.'' Тарту, Väljaanne 907, lk 34–41. # '''Лиивранд, С. B., Ялвисте, Х. Э., Каарма, Х. Т.''' (1990). ''Антропометрические показатели новорожденных в зависимости от соматотипа матери.'' – Kogumikus: ''Актуальные проблемы патологии беременности и тактики акушерской помощи.'' Тарту, lk 72–76. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Комплексный антропометрический анализ системы «мать – новорожденный».'' – Kogumikus: ''Материалы II Всесоюзной конференции по антропологии.'' Минск, lk 88–89. Paljud selle perioodi artiklid ja ettekanded ei ole digitaalselt kättesaadavad. = ILMUNUD ILUKIRJANDUSE JA POPULAARTEADUSLIKE TEOSTE LOETELU = '''Ilukirjandus, romaanid ja miniatuurid:''' * ''"Väikesed asjad"'' (Pegasus, 2009) – lühimõtted, miniatuurid ja autori enda loodusfotod elust ning vaikusest. * ''"Kahe mere vahel"'' (Ajakirjade Kirjastus, 2010) – kaasaegne eesti romaan eneseotsingutest ja suvisest vabadusest. * ''"Elu jääpeeglis. Kiss & cry"'' (Cybernature, 2018) – psühholoogiline ilukirjanduslik romaan elumuutustest läbi iluuisutamismaailma. '''Luulekogu:''' * ''"Butterflies in Winter"'' (100 luuletust) – ingliskeelne digitaalne ja kunstiline luulekogu armastusest, loodusest ning elufilosoofiast. '''Autobiograafilised loodusromaanid (Looduselood):''' * ''"Tuuletallaja. Matsalu minu elus ja minu elu Matsalus. Looduselugu"'' (Tammerraamat, 2013) – memuaarsete sugemetega romaan meditsiinimaailma seljataha jätmisest ja Matsalu loodusesse suundumisest. * ''"Maatuul. Sa põlesid heleda leegiga"'' (Argo, 2023) – filosoofiline hingemaalugu ja ülistuslaul Eesti rannaniitudele. '''Populaarteadus, botaanika ja lastekirjandus:''' * ''"30 looduskaitsealust taime"'' (2002) – botaaniline taskuteatmik Eesti floorast. * ''"Väike taimetarkuste raamat"'' (2003) – praktiline teejuht ravimtaimede ja herbaariumite juurde. * ''"Laste lilleraamat"'' (Varrak, 2005) – ehtsate skaneeritud herbaarlehtede ja fotodega illustreeritud õpetlik taimeraamat lastele. * ''"Mis lill see on?"'' – populaarteaduslik juhendmaterjal Eesti taimede määramiseks. Siiri Konksu isiklik '''koduleht''' (aastast 1997 tänapäevani!) ja üle 1000 raamatututvustuse sisaldav '''raamatublogi''' asuvad veebilehel '''Siiri Galerii'''. www.cybernature.ee Sellel lehel jagab ta lisaks raamatuarvustustele ka: * Loodusfotograafiat ja fotoblogisid * Autoriluulet * Arvutigraafikat * Virtuaalset herbaariumi [1] = ISIKLIK = Siiri Konks on abielus elektroonikainseneri, programmeerija ja arvutiguru Peeter Konksuga, neil on IT süsteemide spetsialistist poeg Kaur Konks (sünd.1991.a.) fh0yh6t04wg04dhgcyt30jid736bi7v 7257564 7257563 2026-10-23T08:41:29Z Neptuunium 58653 7257564 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Siiri Konks''' (end. Liivrand) — Meditsiiniteaduste kandidaat, teadlane ja kirjanik'' = ISIKUANDMED = '''Nimi:''' Siiri Konks sünd. 5.august 1961 (kuni 1990. aastate keskpaigani teadus- ja meditsiinidokumentides '''Siiri Liivrand''') '''Teaduskraad:''' Meditsiiniteaduste kandidaat (võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991) = AKADEEMILINE HARIDUS JA VÄITEKIRI = '''1991: Meditsiiniteaduste kandidaadi kraad (PhD)''' ''Eriala:'' Sünnitusabi ja günekoloogia. ''Õppeasutus:'' Tartu Ülikool. ''Väitekirja pealkiri:'' '''Liivrand, S.''' (1991). ''Noore esmassünnitaja reaktsioon sünnitusstressile ja selle mõju loote ning vastsündinute seisundile.'' (Meditsiinikandidaadi väitekiri, võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991). Tartu Ülikool, Sünnitusabi ja günekoloogia kateeder. Juhendaja: prof Helje Kaarma '''1980ndad: Kliiniline ordinatsioon ja arstiteaduse põhiõpe''' ''Õppeasutus:'' Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond, spetsialiseerumisega sünnitusabile ja günekoloogiale. '''Keskharidus:''' Miina Härma Gümnaasium (Tartu) = TÖÖKOGEMUS JA AKADEEMILINE KARJÄÄR = '''I Meditsiiniline ja teaduslik periood''' * '''Tartu Ülikooli Sünnitusabi ja Günekoloogia Kateeder''' | ''Assistent ja teadur'' (1980ndate lõpp – 1990ndate algus) Kliiniliste praktikumide juhendamine ja perinataalbioloogia alane teadustöö. * '''Võru Haigla ja Tartu Naistekliinik''' | ''Naistearst / Günekoloog'' Kliiniline töö patsientidega, operatiivne günekoloogia ja perinataalne abi. * '''Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituut (ÜMPI)''' | Rakugeneetika uuringud, loote ja pärilike haiguste kromosoomianalüüsid (karjotüpiseerimine) Eesti molekulaarmeditsiini tippkeskuses. * '''Perinataalbioloogia Eralabor (Tartu Teaduspark)''' | ''Asutaja ja laborijuhataja'' Raseduse varajase patoloogia ja perinataalmeditsiini diagnostikalabori asutamine ning sisuline juhtimine. '''II Loodusteaduslik ja loominguline periood''' * '''FIE Siiri Konksu loodusfirma Cybernature''' | ''Looduseuurija, kirjanik ja makrofotograaf'' (1996–tänapäev) Virtuaalse kõrglahutusega herbaariumi arendamine, arvutigraafika, floorauuringud ja kirjatöö. * '''Matsalu Looduskaitseala periood''' Pikaajaline elamis- ja uurimistöö kogemus Matsalus, pühendumine rannaniitude, lindude ja pärandkoosluste vaatlemisele ning jäädvustamisele. = TÄHTSAMAD TEADUSARTIKLID JA ETTEKANDED = # '''Liivrand, S.''' (1991). ''Loote seisundi hindamine tservikaalse puudulikkuse korrigeerimise eel ja järel.'' Tartu Ülikooli Toimetised: Sünnitusabi ja günekoloogia aktuaalsed küsimused. # '''Liivrand, S.''', Karro, H., Matt, K. (1990). ''Kromosoomianomaaliate ja perinataalse patoloogia seosed raseduse varases staadiumis.'' Eesti Arst, 4, 254–258. # '''Liivrand, S.''' (1989). ''Perinataalsete kahjustuste ennetamise võimalustest emakaela puudulikkusega rasedatel.'' (Ettekande teesid, Balti riikide sünnitusabiarstide ja günekoloogide konverents). # '''Liivrand, S.''', vm. (1985). ''Tservikaalse puudulikkuse kirurgilise ravi mõju loote üsasisesele seisundile ja raseduse lõppemisele.'' (Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) premeeritud teadustöö). # '''Tähtsamad rahvusvahelised ingliskeelsed ettekanded ja teesid (Conference Abstracts)''' # '''Liivrand, S., Kaarma, H.''' (1990). ''Anthropometrical characteristics of the system "mother – newborn".'' – ''Papers on Anthropology IV:'' Abstracts of the International Conference of Somatoscopy and Somatometry. Tartu, lk 42–43. # '''Liivrand, S.''' (1990). ''The correlation between maternal somatotypes and neonatal development.'' – ''7th Congress of the European Anthropological Association (EAA):'' Abstracts volume. Wrocław, Poola, lk 74. # '''Kaarma, H., Liivrand, S., Thetloff, M.''' (1991). ''The role of maternal anthropometric constitution in the clinical course of delivery and neonatal parameters.'' – ''International Symposium on Human Biology:'' Abstracts and Papers. Balatonfüred, Ungari, lk 19. '''Venekeelsed artiklid ja teesid (Üleliidulised väljaanded)''' # '''Каарма, Х. Т., Лиивранд, С. П.''' (1988). ''Зависимость клинического течения родов от конституциональных особенностей рожениц.'' – Kogumikus: ''Актуальные вопросы акушерства и гинекологии.'' Тарту, lk 43–46. # '''Лиивранд, С. B., Каарма, Х. Т.''' (1989). ''Связь размеров таза с общими антропометрическими признаками женщин.'' – kogumikus: ''Проблемы соматической антропологии.'' Тарту, lk 118–121. # '''Лиивранд, С. B.''' (1989). ''Количественная характеристика физического развития рожениц и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Тезисы докладов Всесоюзной студенческой научной конференции «Актуальные вопросы медицинской науки».'' Москва, lk 112. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Характеристика корреляционных связей между антропометрическими признаками матерей и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Ученые записки Тартуского государственного университета: Naistearstide teaduslikud tööd.'' Тарту, Väljaanne 907, lk 34–41. # '''Лиивранд, С. B., Ялвисте, Х. Э., Каарма, Х. Т.''' (1990). ''Антропометрические показатели новорожденных в зависимости от соматотипа матери.'' – Kogumikus: ''Актуальные проблемы патологии беременности и тактики акушерской помощи.'' Тарту, lk 72–76. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Комплексный антропометрический анализ системы «мать – новорожденный».'' – Kogumikus: ''Материалы II Всесоюзной конференции по антропологии.'' Минск, lk 88–89. Paljud selle perioodi artiklid ja ettekanded ei ole digitaalselt kättesaadavad. = ILMUNUD ILUKIRJANDUSE JA POPULAARTEADUSLIKE TEOSTE LOETELU = '''Ilukirjandus, romaanid ja miniatuurid:''' * ''"Väikesed asjad"'' (Pegasus, 2009) – lühimõtted, miniatuurid ja autori enda loodusfotod elust ning vaikusest. * ''"Kahe mere vahel"'' (Ajakirjade Kirjastus, 2010) – kaasaegne eesti romaan eneseotsingutest ja suvisest vabadusest. * ''"Elu jääpeeglis. Kiss & cry"'' (Cybernature, 2018) – psühholoogiline ilukirjanduslik romaan elumuutustest läbi iluuisutamismaailma. '''Luulekogu:''' * ''"Butterflies in Winter"'' (100 luuletust) – ingliskeelne digitaalne ja kunstiline luulekogu armastusest, loodusest ning elufilosoofiast. '''Autobiograafilised loodusromaanid (Looduselood):''' * ''"Tuuletallaja. Matsalu minu elus ja minu elu Matsalus. Looduselugu"'' (Tammerraamat, 2013) – memuaarsete sugemetega romaan meditsiinimaailma seljataha jätmisest ja Matsalu loodusesse suundumisest. * ''"Maatuul. Sa põlesid heleda leegiga"'' (Argo, 2023) – filosoofiline hingemaalugu ja ülistuslaul Eesti rannaniitudele. '''Populaarteadus, botaanika ja lastekirjandus:''' * ''"30 looduskaitsealust taime"'' (2002) – botaaniline taskuteatmik Eesti floorast. * ''"Väike taimetarkuste raamat"'' (2003) – praktiline teejuht ravimtaimede ja herbaariumite juurde. * ''"Laste lilleraamat"'' (Varrak, 2005) – ehtsate skaneeritud herbaarlehtede ja fotodega illustreeritud õpetlik taimeraamat lastele. * ''"Mis lill see on?"'' – populaarteaduslik juhendmaterjal Eesti taimede määramiseks. Siiri Konksu isiklik '''koduleht''' (aastast 1997 tänapäevani!) ja üle 1000 raamatututvustuse sisaldav '''raamatublogi''' asuvad veebilehel '''Siiri Galerii'''. www.cybernature.ee Sellel lehel jagab ta lisaks raamatuarvustustele ka: * Loodusfotograafiat ja fotoblogisid * Autoriluulet * Arvutigraafikat * Virtuaalset herbaariumi [1] = ISIKLIK = Siiri Konks on abielus elektroonikainseneri, programmeerija ja arvutiguru Peeter Konksuga, neil on IT süsteemide spetsialistist poeg Kaur Konks (sünd.1991.a.) t4lpy3wfwq128m3mlboxld7x03ef23j 7257634 7257564 2026-10-23T10:52:59Z ~2026-56658-24 240357 muutsin isiklikku teavet 7257634 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Siiri Konks''' (end. Liivrand) — Meditsiiniteaduste kandidaat, teadlane ja kirjanik'' = ISIKUANDMED = '''Nimi:''' Siiri Konks sünd. 5.august 1961 (kuni 1990. aastate keskpaigani teadus- ja meditsiinidokumentides '''Siiri Liivrand''') '''Teaduskraad:''' Meditsiiniteaduste kandidaat (võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991) = AKADEEMILINE HARIDUS JA VÄITEKIRI = '''1991: Meditsiiniteaduste kandidaadi kraad (PhD)''' ''Eriala:'' Sünnitusabi ja günekoloogia. ''Õppeasutus:'' Tartu Ülikool. ''Väitekirja pealkiri:'' '''Liivrand, S.''' (1991). ''Noore esmassünnitaja reaktsioon sünnitusstressile ja selle mõju loote ning vastsündinute seisundile.'' (Meditsiinikandidaadi väitekiri, võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991). Tartu Ülikool, Sünnitusabi ja günekoloogia kateeder. Juhendaja: prof Helje Kaarma '''1980ndad: Kliiniline ordinatsioon ja arstiteaduse põhiõpe''' ''Õppeasutus:'' Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond, spetsialiseerumisega sünnitusabile ja günekoloogiale. '''Keskharidus:''' Miina Härma Gümnaasium (Tartu) = TÖÖKOGEMUS JA AKADEEMILINE KARJÄÄR = '''I Meditsiiniline ja teaduslik periood''' * '''Tartu Ülikooli Sünnitusabi ja Günekoloogia Kateeder''' | ''Assistent ja teadur'' (1980ndate lõpp – 1990ndate algus) Kliiniliste praktikumide juhendamine ja perinataalbioloogia alane teadustöö. * '''Võru Haigla ja Tartu Naistekliinik''' | ''Naistearst / Günekoloog'' Kliiniline töö patsientidega, operatiivne günekoloogia ja perinataalne abi. * '''Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituut (ÜMPI)''' | Rakugeneetika uuringud, loote ja pärilike haiguste kromosoomianalüüsid (karjotüpiseerimine) Eesti molekulaarmeditsiini tippkeskuses. * '''Perinataalbioloogia Eralabor (Tartu Teaduspark)''' | ''Asutaja ja laborijuhataja'' Raseduse varajase patoloogia ja perinataalmeditsiini diagnostikalabori asutamine ning sisuline juhtimine. '''II Loodusteaduslik ja loominguline periood''' * '''FIE Siiri Konksu loodusfirma Cybernature''' | ''Looduseuurija, kirjanik ja makrofotograaf'' (1996–tänapäev) Virtuaalse kõrglahutusega herbaariumi arendamine, arvutigraafika, floorauuringud ja kirjatöö. * '''Matsalu Looduskaitseala periood''' Pikaajaline elamis- ja uurimistöö kogemus Matsalus, pühendumine rannaniitude, lindude ja pärandkoosluste vaatlemisele ning jäädvustamisele. = TÄHTSAMAD TEADUSARTIKLID JA ETTEKANDED = # '''Liivrand, S.''' (1991). ''Loote seisundi hindamine tservikaalse puudulikkuse korrigeerimise eel ja järel.'' Tartu Ülikooli Toimetised: Sünnitusabi ja günekoloogia aktuaalsed küsimused. # '''Liivrand, S.''', Karro, H., Matt, K. (1990). ''Kromosoomianomaaliate ja perinataalse patoloogia seosed raseduse varases staadiumis.'' Eesti Arst, 4, 254–258. # '''Liivrand, S.''' (1989). ''Perinataalsete kahjustuste ennetamise võimalustest emakaela puudulikkusega rasedatel.'' (Ettekande teesid, Balti riikide sünnitusabiarstide ja günekoloogide konverents). # '''Liivrand, S.''', vm. (1985). ''Tservikaalse puudulikkuse kirurgilise ravi mõju loote üsasisesele seisundile ja raseduse lõppemisele.'' (Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) premeeritud teadustöö). # '''Tähtsamad rahvusvahelised ingliskeelsed ettekanded ja teesid (Conference Abstracts)''' # '''Liivrand, S., Kaarma, H.''' (1990). ''Anthropometrical characteristics of the system "mother – newborn".'' – ''Papers on Anthropology IV:'' Abstracts of the International Conference of Somatoscopy and Somatometry. Tartu, lk 42–43. # '''Liivrand, S.''' (1990). ''The correlation between maternal somatotypes and neonatal development.'' – ''7th Congress of the European Anthropological Association (EAA):'' Abstracts volume. Wrocław, Poola, lk 74. # '''Kaarma, H., Liivrand, S., Thetloff, M.''' (1991). ''The role of maternal anthropometric constitution in the clinical course of delivery and neonatal parameters.'' – ''International Symposium on Human Biology:'' Abstracts and Papers. Balatonfüred, Ungari, lk 19. '''Venekeelsed artiklid ja teesid (Üleliidulised väljaanded)''' # '''Каарма, Х. Т., Лиивранд, С. П.''' (1988). ''Зависимость клинического течения родов от конституциональных особенностей рожениц.'' – Kogumikus: ''Актуальные вопросы акушерства и гинекологии.'' Тарту, lk 43–46. # '''Лиивранд, С. B., Каарма, Х. Т.''' (1989). ''Связь размеров таза с общими антропометрическими признаками женщин.'' – kogumikus: ''Проблемы соматической антропологии.'' Тарту, lk 118–121. # '''Лиивранд, С. B.''' (1989). ''Количественная характеристика физического развития рожениц и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Тезисы докладов Всесоюзной студенческой научной конференции «Актуальные вопросы медицинской науки».'' Москва, lk 112. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Характеристика корреляционных связей между антропометрическими признаками матерей и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Ученые записки Тартуского государственного университета: Naistearstide teaduslikud tööd.'' Тарту, Väljaanne 907, lk 34–41. # '''Лиивранд, С. B., Ялвисте, Х. Э., Каарма, Х. Т.''' (1990). ''Антропометрические показатели новорожденных в зависимости от соматотипа матери.'' – Kogumikus: ''Актуальные проблемы патологии беременности и тактики акушерской помощи.'' Тарту, lk 72–76. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Комплексный антропометрический анализ системы «мать – новорожденный».'' – Kogumikus: ''Материалы II Всесоюзной конференции по антропологии.'' Минск, lk 88–89. Paljud selle perioodi artiklid ja ettekanded ei ole digitaalselt kättesaadavad. = ILMUNUD ILUKIRJANDUSE JA POPULAARTEADUSLIKE TEOSTE LOETELU = '''Ilukirjandus, romaanid ja miniatuurid:''' * ''"Väikesed asjad"'' (Pegasus, 2009) – lühimõtted, miniatuurid ja autori enda loodusfotod elust ning vaikusest. * ''"Kahe mere vahel"'' (Ajakirjade Kirjastus, 2010) – kaasaegne eesti romaan eneseotsingutest ja suvisest vabadusest. * ''"Elu jääpeeglis. Kiss & cry"'' (Cybernature, 2018) – psühholoogiline ilukirjanduslik romaan elumuutustest läbi iluuisutamismaailma. '''Luulekogu:''' * ''"Butterflies in Winter"'' (100 luuletust) – ingliskeelne digitaalne ja kunstiline luulekogu armastusest, loodusest ning elufilosoofiast. '''Autobiograafilised loodusromaanid (Looduselood):''' * ''"Tuuletallaja. Matsalu minu elus ja minu elu Matsalus. Looduselugu"'' (Tammerraamat, 2013) – memuaarsete sugemetega romaan meditsiinimaailma seljataha jätmisest ja Matsalu loodusesse suundumisest. * ''"Maatuul. Sa põlesid heleda leegiga"'' (Argo, 2023) – filosoofiline hingemaalugu ja ülistuslaul Eesti rannaniitudele. '''Populaarteadus, botaanika ja lastekirjandus:''' * ''"30 looduskaitsealust taime"'' (2002) – botaaniline taskuteatmik Eesti floorast. * ''"Väike taimetarkuste raamat"'' (2003) – praktiline teejuht ravimtaimede ja herbaariumite juurde. * ''"Laste lilleraamat"'' (Varrak, 2005) – ehtsate skaneeritud herbaarlehtede ja fotodega illustreeritud õpetlik taimeraamat lastele. * ''"Mis lill see on?"'' – populaarteaduslik juhendmaterjal Eesti taimede määramiseks. Siiri Konksu isiklik '''koduleht''' (aastast 1997 tänapäevani!) ja üle 1000 raamatututvustuse sisaldav '''raamatublogi''' asuvad veebilehel '''Siiri Galerii'''. www.cybernature.ee Sellel lehel jagab ta lisaks raamatuarvustustele ka: * Loodusfotograafiat ja fotoblogisid * Autoriluulet * Arvutigraafikat * Virtuaalset herbaariumi [1] = ISIKLIK = Siiri Konks on abielus elektroonikainseneri, programmeerija ja arvutiguru Peeter Konksuga, neil on IT süsteemide spetsialistist poeg Kaur Konks (sünd.1991.a.) Siiri Konksu ema on arstiteadlane, günekoloog, pikaaegne Tartu Ülikooli õppejõud Virve Liivrand (surnud) ja isa on kirjanik ja arhivaar Voldemar Raidaru (surnud), kelle paljud jutud on kirjutatud võro keeles. Siiri poolvend on IT guru Alo Raidaru. k9rfte6ezitk19rlrpfkc6jjewvlrm0 7257637 7257634 2026-10-23T11:02:55Z ~2026-56658-24 240357 lisatud ilukirjanduslik teos 7257637 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Siiri Konks''' (end. Liivrand) — Meditsiiniteaduste kandidaat, teadlane ja kirjanik'' = ISIKUANDMED = '''Nimi:''' Siiri Konks sünd. 5.august 1961 (kuni 1990. aastate keskpaigani teadus- ja meditsiinidokumentides '''Siiri Liivrand''') '''Teaduskraad:''' Meditsiiniteaduste kandidaat (võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991) = AKADEEMILINE HARIDUS JA VÄITEKIRI = '''1991: Meditsiiniteaduste kandidaadi kraad (PhD)''' ''Eriala:'' Sünnitusabi ja günekoloogia. ''Õppeasutus:'' Tartu Ülikool. ''Väitekirja pealkiri:'' '''Liivrand, S.''' (1991). ''Noore esmassünnitaja reaktsioon sünnitusstressile ja selle mõju loote ning vastsündinute seisundile.'' (Meditsiinikandidaadi väitekiri, võrdsustatud PhD / doktorikraadiga, 1991). Tartu Ülikool, Sünnitusabi ja günekoloogia kateeder. Juhendaja: prof Helje Kaarma '''1980ndad: Kliiniline ordinatsioon ja arstiteaduse põhiõpe''' ''Õppeasutus:'' Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond, spetsialiseerumisega sünnitusabile ja günekoloogiale. '''Keskharidus:''' Miina Härma Gümnaasium (Tartu) = TÖÖKOGEMUS JA AKADEEMILINE KARJÄÄR = '''I Meditsiiniline ja teaduslik periood''' * '''Tartu Ülikooli Sünnitusabi ja Günekoloogia Kateeder''' | ''Assistent ja teadur'' (1980ndate lõpp – 1990ndate algus) Kliiniliste praktikumide juhendamine ja perinataalbioloogia alane teadustöö. * '''Võru Haigla ja Tartu Naistekliinik''' | ''Naistearst / Günekoloog'' Kliiniline töö patsientidega, operatiivne günekoloogia ja perinataalne abi. * '''Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituut (ÜMPI)''' | Rakugeneetika uuringud, loote ja pärilike haiguste kromosoomianalüüsid (karjotüpiseerimine) Eesti molekulaarmeditsiini tippkeskuses. * '''Perinataalbioloogia Eralabor (Tartu Teaduspark)''' | ''Asutaja ja laborijuhataja'' Raseduse varajase patoloogia ja perinataalmeditsiini diagnostikalabori asutamine ning sisuline juhtimine. '''II Loodusteaduslik ja loominguline periood''' * '''FIE Siiri Konksu loodusfirma Cybernature''' | ''Looduseuurija, kirjanik ja makrofotograaf'' (1996–tänapäev) Virtuaalse kõrglahutusega herbaariumi arendamine, arvutigraafika, floorauuringud ja kirjatöö. * '''Matsalu Looduskaitseala periood''' Pikaajaline elamis- ja uurimistöö kogemus Matsalus, pühendumine rannaniitude, lindude ja pärandkoosluste vaatlemisele ning jäädvustamisele. = TÄHTSAMAD TEADUSARTIKLID JA ETTEKANDED = # '''Liivrand, S.''' (1991). ''Loote seisundi hindamine tservikaalse puudulikkuse korrigeerimise eel ja järel.'' Tartu Ülikooli Toimetised: Sünnitusabi ja günekoloogia aktuaalsed küsimused. # '''Liivrand, S.''', Karro, H., Matt, K. (1990). ''Kromosoomianomaaliate ja perinataalse patoloogia seosed raseduse varases staadiumis.'' Eesti Arst, 4, 254–258. # '''Liivrand, S.''' (1989). ''Perinataalsete kahjustuste ennetamise võimalustest emakaela puudulikkusega rasedatel.'' (Ettekande teesid, Balti riikide sünnitusabiarstide ja günekoloogide konverents). # '''Liivrand, S.''', vm. (1985). ''Tservikaalse puudulikkuse kirurgilise ravi mõju loote üsasisesele seisundile ja raseduse lõppemisele.'' (Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) premeeritud teadustöö). # '''Tähtsamad rahvusvahelised ingliskeelsed ettekanded ja teesid (Conference Abstracts)''' # '''Liivrand, S., Kaarma, H.''' (1990). ''Anthropometrical characteristics of the system "mother – newborn".'' – ''Papers on Anthropology IV:'' Abstracts of the International Conference of Somatoscopy and Somatometry. Tartu, lk 42–43. # '''Liivrand, S.''' (1990). ''The correlation between maternal somatotypes and neonatal development.'' – ''7th Congress of the European Anthropological Association (EAA):'' Abstracts volume. Wrocław, Poola, lk 74. # '''Kaarma, H., Liivrand, S., Thetloff, M.''' (1991). ''The role of maternal anthropometric constitution in the clinical course of delivery and neonatal parameters.'' – ''International Symposium on Human Biology:'' Abstracts and Papers. Balatonfüred, Ungari, lk 19. '''Venekeelsed artiklid ja teesid (Üleliidulised väljaanded)''' # '''Каарма, Х. Т., Лиивранд, С. П.''' (1988). ''Зависимость клинического течения родов от конституциональных особенностей рожениц.'' – Kogumikus: ''Актуальные вопросы акушерства и гинекологии.'' Тарту, lk 43–46. # '''Лиивранд, С. B., Каарма, Х. Т.''' (1989). ''Связь размеров таза с общими антропометрическими признаками женщин.'' – kogumikus: ''Проблемы соматической антропологии.'' Тарту, lk 118–121. # '''Лиивранд, С. B.''' (1989). ''Количественная характеристика физического развития рожениц и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Тезисы докладов Всесоюзной студенческой научной конференции «Актуальные вопросы медицинской науки».'' Москва, lk 112. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Характеристика корреляционных связей между антропометрическими признаками матерей и новорожденных.'' – Kogumikus: ''Ученые записки Тартуского государственного университета: Naistearstide teaduslikud tööd.'' Тарту, Väljaanne 907, lk 34–41. # '''Лиивранд, С. B., Ялвисте, Х. Э., Каарма, Х. Т.''' (1990). ''Антропометрические показатели новорожденных в зависимости от соматотипа матери.'' – Kogumikus: ''Актуальные проблемы патологии беременности и тактики акушерской помощи.'' Тарту, lk 72–76. # '''Лиивранд, С. B.''' (1990). ''Комплексный антропометрический анализ системы «мать – новорожденный».'' – Kogumikus: ''Материалы II Всесоюзной конференции по антропологии.'' Минск, lk 88–89. Paljud selle perioodi artiklid ja ettekanded ei ole digitaalselt kättesaadavad. = ILMUNUD ILUKIRJANDUSE JA POPULAARTEADUSLIKE TEOSTE LOETELU = '''Ilukirjandus, romaanid ja miniatuurid:''' * ''"Väikesed asjad"'' (Pegasus, 2009) – lühimõtted, miniatuurid ja autori enda loodusfotod elust ning vaikusest. * ''"Kahe mere vahel"'' (Ajakirjade Kirjastus, 2010) – kaasaegne eesti romaan eneseotsingutest ja suvisest vabadusest. * "Tütarlaps ja TEMA" (Cybernature 2011) - noorsooromaan * ''"Elu jääpeeglis. Kiss & cry"'' (Cybernature, 2018) – psühholoogiline ilukirjanduslik romaan elumuutustest läbi iluuisutamismaailma. '''Luulekogu:''' * ''"Butterflies in Winter"'' (100 luuletust) – ingliskeelne digitaalne ja kunstiline luulekogu armastusest, loodusest ning elufilosoofiast. '''Autobiograafilised loodusromaanid (Looduselood):''' * ''"Tuuletallaja. Matsalu minu elus ja minu elu Matsalus. Looduselugu"'' (Tammerraamat, 2013) – memuaarsete sugemetega romaan meditsiinimaailma seljataha jätmisest ja Matsalu loodusesse suundumisest. * ''"Maatuul. Sa põlesid heleda leegiga"'' (Argo, 2023) – filosoofiline hingemaalugu ja ülistuslaul Eesti rannaniitudele. '''Populaarteadus, botaanika ja lastekirjandus:''' * ''"30 looduskaitsealust taime"'' (2002) – botaaniline taskuteatmik Eesti floorast. * ''"Väike taimetarkuste raamat"'' (2003) – praktiline teejuht ravimtaimede ja herbaariumite juurde. * ''"Laste lilleraamat"'' (Varrak, 2005) – ehtsate skaneeritud herbaarlehtede ja fotodega illustreeritud õpetlik taimeraamat lastele. * ''"Mis lill see on?"'' – populaarteaduslik juhendmaterjal Eesti taimede määramiseks. Siiri Konksu isiklik '''koduleht''' (aastast 1997 tänapäevani!) ja üle 1000 raamatututvustuse sisaldav '''raamatublogi''' asuvad veebilehel '''Siiri Galerii'''. www.cybernature.ee Sellel lehel jagab ta lisaks raamatuarvustustele ka: * Loodusfotograafiat ja fotoblogisid * Autoriluulet * Arvutigraafikat * Virtuaalset herbaariumi [1] = ISIKLIK = Siiri Konks on abielus elektroonikainseneri, programmeerija ja arvutiguru Peeter Konksuga, neil on IT süsteemide spetsialistist poeg Kaur Konks (sünd.1991.a.) Siiri Konksu ema on arstiteadlane, günekoloog, pikaaegne Tartu Ülikooli õppejõud Virve Liivrand (surnud) ja isa on kirjanik ja arhivaar Voldemar Raidaru (surnud), kelle paljud jutud on kirjutatud võro keeles. Siiri poolvend on IT guru Alo Raidaru. aoc1bw3tknw1byvatevh49bzdzbeiiu Haplorühm 0 722993 7257593 2026-10-23T09:41:10Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Haplogrupp]] 7257593 wikitext text/x-wiki #suuna [[haplogrupp]] mtg03ht1rklocbq3wzzgo2abm30u3hi PHP2Shell 0 722994 7257598 2026-10-23T09:51:36Z ~2026-56669-53 240352 PHP2Shell 7257598 wikitext text/x-wiki '''PHP2Shell''' on ühisnimetaja kahele [[PHP]] [[skriptimiskeel]]e versioonide 5.4-8.5 kriitilisele [[Tarkvara turvaauk|turvaaugule]], mis võimaldavad programmide distantsilt käivitamist arvutis ilma selleks õigusi omamata. Nende turvaaukude olemasolu sai teatavaks 20. oktoobril 2026. <ref>[https://www.err.ee/1610172310/mitu-riiki-sulges-turvaaukude-tottu-valitsusasutuste-veebilehed Mitu riiki sulges turvaaukude tõttu valitsusasutuste veebilehed.] ERR 21.10.2026.</ref> PHP-d on veebiarenduses kasutatud juba aastakümneid ning selle peal töötab umbes 70 protsenti internetilehekülgedest. PHP on kasutusel laialt levinud veebikeskkondades nagu [[Drupal]], [[Joomla]], [[WordPress]]. Üks viga leiti [[OpenAI]] toel, seda peetakse lähimineviku kõige ulatuslikuma mõjuga turvaprobleemiks. Teise haavatavuse leidis sõltumatult turvaettevõte [[Wiz, Inc.|Wiz]]. Kaks avastatud turvaauku võimaldasid siseneda keskkonda, kus tarkavara kasutusel oli, kasutajanime ja parooli teadmata. Kliendid otseselt haavatavad ei olnud, küll aga olid haavatavad kogu lehekülgede süsteem, seal peal jooksev teenus ning seal sees olevad andmed.<ref>[https://www.err.ee/1610173078/kuberturbeekspert-php-turvaaugud-kriisi-ei-pohjustanud Valner Väino. Küberturbeekspert: PHP turvaaugud kriisi ei põhjustanud.] ERR 22.10.2026.</ref> Eestis ohustab see haavatavus tuhandeid servereid. Juba 21. oktoobri pealelõunal valmisid tarkvara parandused, aga need tuleb ka kasutusele võtta. Esmane kaitse oli ohustatud teenuste väljalülitamine. Nii näiteks piiras Haridus- ja teadusministeerium [[Moodle]]'i õpikeskkonna kasutamist kuni vajalike turvauuenduste rakendamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1610173165/htm-piirab-turvariskide-tottu-ajutiselt-moodle-i-opikeskkonna-kasutamist HTM piirab turvariskide tõttu ajutiselt Moodle'i õpikeskkonna kasutamist.] ERR 22.10.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} 1ymy6qmykwepv3743xsay9drqotmapr